Embed Size (px)
Citation preview
JUHAN AARE
Autorilt
Riigikogu liikmena tegutsedes, ajaleheartikleid avaldades,raadio- ja teleprogramme juhtides, dokumentaalfilme tehesning raamatuid kirjutadesolen pikemat aega püüdnudsüveneda inimestesloodushuvi ning rõhutanud, et igaükspeabvastutamametsas, mererannas või kusagil mujal toimepandud tegude eest.KäsiraamatRänduri Aabitssündis koostöös paljude inimes-tega, kelleteadmised ja kogemusedvõivad osutuda kasulikuksigaühele, keda meie loodus huvitab. Sellegipoolest kahtlen,kas see aabits ikka suudab vastatakõikidele küsimustele, misEestimaa eri paikades viibijal tekkida võivad.Olen väga tänulik igaühele, kes teebettepanekuid käsiraamatutäiendamiseksvõi osutab praegusel kujul ilmunud RänduriAabitsapuudustele.Soovin kõigile head lugemist, kauni looduse nautimist, omaõiguste ja kohustuste meelespidamist!
Juhan Aarepoliitikateaduste magister
Kirjad: Peapostkontor, nõudmiseniNarva mnt 1, 10101 Tallinne-mail: [email protected]
TEKST JA KUJUNDUS: JUHAN AARE © 2001
KAANEKUJUNDUS JA JOONISTUSED: LIINA TUULINGFOTOD: JÜRI PERE, ARNE KAASIK, FRED JÜSSI,
KAAREL ROHT, UUDO TIMM, ELMO RIIG,SILJA MIHKELSON, VELLO LIIV
KAART: AS E.O.Map
KEELETOIMETAJA: EVE OSAKÜLJENDAJA JA KUJUNDUSE KAASAUTOR: URMAS SIRP
KIRILILLE KIRJASTUS
VÄLJAANDJA: RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS
TRÜKITUD: AS UNIPRINT
ISBN 9985-78-088-4
SISUKORD:
IGAÜHE ÕIGUS 4TEED JA RAJAD 5
Avalikult kasutatavad teed 6Erateed 7Parkimine 8
SOOVITUSED SUVEKS 9Rästik 14Sääsed, herilased, mesilased 16Koeraomanikukohustused 16
TALVISED RÕÕMUDJA MURED 19
Liikumine ja kalastamine jääl 19RIIGIMAAL JA RIIGIMETSAS 23
Tulekahjude vältimiseks 26LOODUSANNID 27
Kaitsealused 29Kaitstavad taimed 30Kaitstavad kivistised 32Mine seenele 33
PUUGIOHT 35ERAMAAL JA ERAMETSAS 37VEETEED JA KALLASRADA 39
Avalikult kasutatavadveekogud 39Skuutrid 41Vähkide kaitseks 43Uju ohutult 44
POLÜGOONIL, MATKARAJAL,KAITSEALAL 46KUHU PANNA ÜLEJÄÄGID 48JAHIMEHED JAHIALAL 52TÄNAME 54RIIGIMETSA MAJANDAMISEKESKUS, VALIK EESTIKAITSEALADEST 55KAARDI TAGAKÜLG:VAJALIKUD TELEFONINUMBRID JA INFO
4
Igaühel võib Eestimaa looduses liikudes tekkida olukordi,millele õigeid lahendusi leida polegi nii lihtne.Arusaamatused ja ebameeldivused võivad aga kergestiära rikkuda mõnusa nädalavahetuse või pikisilmi oodatudpuhkusereisi.
90ndate aastate algulhakkas Eestis levimaPõhjamaades kasutatavmõiste igamehe õigus.Viimasel ajal olemesiiski üle läinud väl-jendile igaühe õigus, mis üldiselt suunitluselt onnaabrite juures käibi-vale mõistele lähedane, ehkki üksikküsimustesesineb olulisi erinevusi.
Näiteks Rootsis on lubatud viibida metsades, liikudamaastikel ja kasutada veekogusid nende omandivormist sõltumata. Loomulikult tingimusel, et loodusele ei tekitatakahju ja omanikke ei häirita. Eestis on aga tähistatauderametsa sisenemine või tähistatud eramaal olek ilmaomaniku loata keelatud.
Eestis välja kujunenudigaühe õiguse moodus-tavad seadustest ja tava-dest tulenevad käitumis-reeglid, mis määravadkindlaks igaühe õigusedja kohustused loodusesviibimisel, loodusandidekorjamisel, looduslikematerjalide kasutamiselning kogumisel.
Nende käitumisreeglite kirjeldamisele ja selgitamiseleongi pühendatud Ränduri Aabitsa leheküljed.
5
Suurte linnade ja laiadeteedega harjunud inimenemõtleb harva jalgradadele,millest kõik kunagi ammu,aastatuhandeid tagasi alguse sai. Tasub meenutada, et need rajad mitte ainult ei ühendanud, vaid kaõpetasid. Metsaradadel kõndimine oli muistsetele eest-lasetele otsekui looduskoolis käimine. Põlvest põlve antinii edasi teadmisi ravimtaimedest, õpiti laulu järgi linnunime ütlema, puude tagant metsa nägema. Need teed, millele kohalikud sageli ka nime andsid, onarvatavasti olnud eestlaste esimesed looduse õpperajad.
Mõnigi tee või rada, millel sinagi juhtud astuma võijalgrattaga sõitma, võib olla muistsete eestlaste poolt sissetallatud, kujunenud aastasadadega.
Riigi-ja vallametsasolevatel märgistamatateedel ja radadel
võid kõndida jaliikuda jalgrattal,suuskadel ning ratsamuretult – need onkasutamiseks kõigile.
Märgistatudradadel kasutalubatud liiklus-vahendeid.
Kelle laulu on meie kauged esi-vanemad nõnda kirjeldanud:
siit-siit-siit, metsast ei tohivõtta mitte üks pirrutikk!Kes ta muu on kui metsvint.Kuula, kuidas laulab kõikematkida armastav kuldnokk:
ta olevat juba isegi mobiili-helina ära õppinud...Vanasti sobisid rasvatihaselaulu kirjeldamiseks sõnad:
sitsikleit-sitsikleit.Nüüd olevat linnatihaste laulmuutunud lühemaks ja lohaka-maks:
siidkleit-siidkleit...Eestis on loendatud rohkem kui 300 liiki linde. Nende kõigilaulude sõnaraamat saaks pärismahukas.
6
Eraomaniku metsas:võid kasutada jalg- ja taliteid kohalike tavade kohaselt;kui aastaid on randa viinud jalgrada, siis ei ole era-
omanikul õigus selle raja kasutamist keelata.
Juhtud aga Hiiumaal rändama, siis ära kunagi küsi, kuhutee viib. Seal vastatakse sulle, et tee ei vii kuhugi, ise tuleb minna!
Eestis on avalikult kasu-tatavateks teedeks kõikriigi- ja kohalikudmaanteed.Maanteepeenralt metsasuunduvad autoratastejäljed ei ole avalikultkasutatava tee tunnuseks.Mootorsõidukiga polelubatud
liikuda väljaspoolavalikult kasutatavaidteid ja erateid.
Autorattad kahjustavad metsaalust taimestikku,mootorite heitgaasidsisaldavad terviselekahjulikke ühendeid.
Mootor-sõidukiga metsaradadelkihutades tekitadmüra, mis häiribmitte ainult inime-si, vaid ka lindeja metsloomi.
kui võõrad inimesedkülavaheteel või metsarajalkohtuvad, siis t e re t a t a k s evastastikku;
näeb aga mööduja heinamaal, põllul või maja ehitusel kedagi töötamas, siis soovib tajõudu tööle, hoolimatasellest, et näeb inimesiesimest korda.
Ränduri A a b i t s viib sindjalgradadele jaloomaradadele, metsa-teedele ja külavaheteedele,veeteedele, talveteedele, looduse õpperadadele ja mujalegi.
7
Püüa niisugust tegutsemist vältida.Vastasel juhul:
võib sul tekkida konflikt maaomanikuga;tuleb sul jagada selgitusi keskkonnakaitseinspektorile.
Pimedal ajal jalgsi või jalgrattal liikudes kinnita omariietele kindlasti helkur. Asulavälistel teedel on otsa-sõitude peamisteks põhjusteks helkurite puudumine jajalakäijate viibimine valel teepoolel.
Lisaks avalikult kasutata-vatele teedele onEestimaal ka erateed.Kui omanik soovib nen-del liikumist piirata,peab eratee olema tähis-tatud.
Eestis kehtivatesseadustes on sätestatud:
omaniku loata ei tohikeegi erateel liikuda;
kui eramaad läbibavalikuks kasutamiseksmääratud tee, siis sellelliiklemist maaomaniktakistada ei või.
K a r a t t u re i d võib politsei lubatust suurema k i i r u s e e e s ttrahvida või nende kainust kontrollida. Ära sõida r a n n a svee piiril – soolane vesi tungib kõikjale ja võib su jalgrattarikkuda. Mõistagi tuleb igasugustel teedel täita l i i k l u s -eeskirju. Konnadest, siilidest ja madudest ei räägi ees-kirjad midagi, kuid aeg-ajalt kasutavad maanteid nemadki.
tarvitab 100 kmläbimiseks keskmiselt 5–6 kg kütust;
neelab samal ajal 23 kghapnikku – ligemale nelikorda rohkem kui kütust!Umbes sama palju hapnikkutoodab ööpäevas üks hektarparasvöötme metsa.
Autorooli keerates võiksidmõelda ja otsustada:
mida saan ise teha sel-leks, et tõeline hapnikunälgniipea ei saabuks?
alustan sellest, et kasutansagedamini jalgratast.
Meie planeedi hapniku-probleemidega tegelebWorld Oxygen Fund(WOF). Toodud arvudpärinevad WOF-i aval-datud andmetest.
8
Ka Eestimaa teede ääreson hakatud kasutamahüppava konna pildigahoiatusmärki. Konnad
on kõige aktiivsemadõhtutundidel, kella 20 ja24 vahel;
tarvitavad toiduksmardikaid, ämblikke,tirtslasi, röövikuid jalutikalisi.Ise on konnad oluline osavalge-toonekure, saarma ja naaritsatoidulauast.Kõige haruldasem Eestiselav liik on juttselg-kärnkonn ehk kõre.
Ole sõiduki parkimiseltähelepanelik jaettenägelik:
peo, kontserdi võikokkutuleku korraldajanakooskõlasta oma tegevuskohaliku oma-valitsusega;
arvesta sellega, et valesti pargitud autod võivad põhjus-tada ummikuid ka külavaheteedel, seades ohtu inimesedja tekitades kahju loodusele;
sõidukit metsa- või põllutee äärde jättes ära unusta, etmööda sama teed liiguvad ka töömasinad, mille suuruserineb oluliselt tavalise sõiduki mõõtudest. Seetõttu võibkitsale teele pargitud auto põhjustada kohalikeleelanikele tüli terveks päevaks;
soovides parkida maaomaniku kodu läheduses, küsi selleks kõigepealt luba;
maanteest eemalseisva hajaküla talust hoidutakse tavakohaselt vähemalt 150 meetri kaugusele.
Konnade armumängudalgavad juba aprilli algul.Tuhanded kärnkonnad,rohukonnad ja rabakon-nad on sunnitud ületamamaanteid.
Vähenda kiirust –manööverdades võid päästa paljude asfaldil hüppavate konnade elu.Mõnes Euroopa riigis
ehitatakse üha harulda-semaks jäävate konnadekaitsmiseks suuremate teedealla tunnelid;
juhitakse liikluskonnade rände ajal teistele teedele.
9
Viimase 150 aasta jooksulon Eesti ilmastik vähe-haaval soojenenud.Temperatuuri tõus onolnud enam märgatavkahel viimasel aastakümnel. Kuna ilmade soojeneminenäib jätkuvat, siis pole tõenäoliselt karta seda, mis juhtus 1825. aasta suvel – juulikuus tuli ahju kütta ja17. augustil sadas Põhja–Eestis lund. 20. sajandiviimasel kümnendil toimus Eesti ilmastiku soojeneminekoguni kiirenevas tempos. Piltlikult tähendab seenihkumist Kesk–Euroopale lähemale. Eestis on kevadhakanud saabuma varem ja sügis hiljem.
Looduses rännates tuleb päeva jooksul korduvalt otsustada, missugune on õige suund retke jätkamiseks.Marsruudi valimisel:
ära kõnni põllul,orasel, niitmata heina-maal, istandikus, mesi-las või mujal, kus võidtekitada kahju taimedeleja maaomanikule;
liigu põldude vahelpiki põllupeenart võikõnni kuivenduskraavikaldal;
kui avad karjavära-va, pane see enda järel kakinni;
püüa vältidametsloomade ja lindude, eriti aga kaitsealuste liikide häirimist nende pesitsus-perioodil, elu- ja sigimis-paikades ning rännu-teedel.
sajandi algul hakkasmeil pesitsema hallhaigur;
sajandi keskel turteltuvija naaskelnokk;
60ndate algul kühm-nokkluik ja rääkspart;
80ndatel kormoran,laululuik javalgepõsklagle.Eesti on oluliseks puhke- jatoitumiskohaks arktilisteveelindude Ida-Atlandirändeteel. Üks paremaidkohti rändavate veelindudevaatlemiseks on Matsalu –Euroopa kuulsamaid linnu-paiku.
10
Linnuhuviliste meelispaikadeks on Virtsu ja Haapsaluümbruse lahed, Väikese väina ümbrus Saare- jaMuhumaal. Parimatel rändepäevadel maikuus on Virtsulähedal Puhtus loendatud kokku ligi miljon rändavat auli,tõmmu- ja mustvaerast. Kui oled lindude pesitsusperioodil pesapaiga avastanud,ei tohi sellele läheneda. Tõmbu tagasi ja väldi linnupesaüksikasjalikku uurimist.
Liigne uudishimu võibosutuda ohtlikuks:
kakulised, rahvakeeliöökullid, võivad sindrünnata, kui soovidnende pesasse piiluda või kui satud poegade lähedale;
suure ja tugeva, tera-vate küünte ja nokagahändkaku välkkiirekallaletung võib põhjus-tada tõsiseid vigastusi.
Kui kohtad metskitsetalle, põdravasikat, metssea põr-sast või karupoega, on ainuõige loomake sinnapaika jättaja viivitamatult lahkuda.
Väikest metsaelanikku “päästma” tõtates võid endaleõnnetuse kaela tõmmata:
poegade emale näib su hea-tahtlik käitumine hoopis rünnakuna;
põder, karu ja metssigavõivad ohustada sinu elu, kui satud nende poegade lähedale või koguni ema ja poja vahele.
Asjatundjad kinnitavad: loomad ründavad inimesteeskätt siis, kui näevad ohtu oma poegadele. Küll aga või-vad karud lõhkuda mesipuid ja mesilaste pahameelesthoolimata suurtes kogustes linnumagusat varastada.Metsloomade kodus pidamine on keelatud. Sedalubatakse vaid loomastiku kaitse ja kasutamise seadu-ses ettenähtud juhtudel.
11
Põder – Eesti metsade suurim loom. Kütitud on enam kuipool tonni kaalunud põdrapulle; meie metsades elab üle 9000 põdra.
Karu – Eesti karud kaaluvad keskmiselt 90–340 kg; meie mesikäppade seltskonda kuulub üle 300 isendi.
Metssiga – jõudis Eestisse 20. sajandi 20ndatel aastatel. Praeguseks on ta levinud kõikjal ning suurendanud omaarvukuse 11 000le.
Vigastatud lindude ja loomade või mingil põhjusel vanemate poolt hüljatud poegade jaoks on loodud Nigula looduskaitsealal ja Elistvere loomapargis asuvmetsloomade turvakodu. Põlvamaal Hauka talus paiknebkotkaaed – kotkaste ja teiste röövlindude taastumis-keskus. Turvakodude telefoninumrid leiad kaarditagaküljelt.
12
Ole alati tähelepanelik,ümbritseva suhtes hea-soovlik, austa metsa-elanike kodurahu:
väldi lärmakalttegutsemist – see häiriblinde ja loomi ningpeletab nad sinusteemale;
liigu ja ole vaikselt –näed ja kuuled rohkem.Nõnda käitudes saadkindlasti vastutasuksmõne eriti meeldejäävalooduselamuse. Kuitahad kuulda, kuidas õhklaulab, siis peadvarakult ärkama:
kell viis hommikul onmetsas tõeline laulupidu;
kella kaheksaks onpaljud linnud oma laulu juba lõpetanud.
Oma kodurahu paluvad austada ka Piusa nahkhiired.Lõuna–Eestis paiknevates Piusa koobastes asub Ida-Euroopa suurim nahkhiirte talvitumiskoht.
Piusa nahkhiirtele mõeldeson mõistetav, miks ei olesoovitav avalikustada must-toonekure, kotkaste, laulu-luikede, lendoravate jateiste I–II kategooria kaitsealuste liikide elupaiku.
Loodusesse hoolimatultsuhtuva inimese kohalolekseab kaitstava linnu võilooma suurde ohtu.
Metsaalust katval mõnusaltpehmel samblavaibal kõn-dides võiksid vahetevahelmõelda sellelegi:
keskmise suurusegajalatalla alla jääb kümneidtuhandeid metsamullaselavate putukate vastseid,mitmesuguseid ussikesi jaainurakseid;
neid kõiki ühendavadinimsilmale nähtamatud,kuid lahutamatud seosed.Seesuguse suure ja kirjuseltskonna lakkamatu tege-vus võimaldabki metsa-kõdu ja surnud puu lagun-damist mullaks ning aitabkaasa metsapõlvkondadevaheldumisele.
1976. aastal loendatiPiusal 350 nahkhiirt,1999. aasta kevadel agajuba ligemale 3500isendit. Kahjuks
käituvad koopaidkülastavad inimesedsageli väga lärmakalt.
Talveunes nahkhiiredärkavad. Loomad onseetõttu sunnitud liigseltenergiat kulutama ja kõik ei pruugi kevadenivastu pidada.
13
Eesti on üks sipelgate-rikkamaid riikeEuroopas.
Suurimad metsa-kuklaste asurkonnadpaiknevad PõlvamaalAkste looduskaitsealalja Tartumaal Alatskivi-Padakõrve loodus-kaitsealal.
200 hektaril asubumbes 1500 pesa-kuhilat.Euroopas ei ole teadateisi sama suuri ja elu-jõulisi metsakuklasteühiskondi. Vähemalt100 miljonit aastatmeie planeedil elanudpisiloomakeste huvide-ga tuleb arvestada niiriigi- kui ka erametsaspuid langetades.
Looduskaitsealuste metsakuklaste pesa hävitamine onkaristatav rahatrahviga. Kahemeetrise läbimõõduga kuhila lõhkumise eest tuleb tasuda 6000 krooni.
Lageraie ja metsa-põleng võivad küll osasipelgaid ellu jätta, kuidhävinud mets toob kaasanäljasurma.
Metssead ohustavadsipelgapesi peamiselt talvel või varakevadel,sel ajal kui sipelgad asuvadkuhila maaaluses osas.Mõnikord meeldib mets-seale sipelgapesas magada.Tulemuseks on segi-paisatud kodu, mida talve-unest ärganud kuklasedremontima peavad.
Eestis elab 50 liiki sipelgaid.Nende sotsiaalne elukorral-dus, pereliikmete omavahe-line suhtlemine ning pesade-vahelised kontaktid on vägakeerulised.Kahe meetri kõrgune metsakuklaste pesakuhilmahutab kuni 4 miljonittöölist ja umbes 1000kuningannat. Ka sipelgate riigid moodus-tavad föderatsioone, oma-vahelisi ühendusi, kus kuk-laste arv ületab Hiinas jaIndias elavate inimeste hulga.Sellepärast nimetataksegisipelgaid sotsiaalseteks putukateks.
14
Aeg-ajalt rajatakse taastamistööde käigus ühe kuhilaasemel kaks kõrvuti asetsevat ehk kahe küüruga sipelgapesa.
Erinevalt metsseast ei songi tõeline rännumees kunagikuklaste pesi ja hoidub sipelgate radadel kõndimast.
Loodusesõber ei tõtta hävi-tama ka rästikut, kes onEesti roomajate seas ainusmürkmadu. Rästikut võidkohata:
puisniitudel,raiesmikel ja rabaser-vadel;
mõnikord ka elamutelähedal ja teedel.
Mida arvata maost, kel seljal must siksakjoon?
Rästik on 50–60 cm pikkune. Tal on kehv nägemine.Inimese lähenemist tajub ta maapinna võnkumisest japüüab kiiresti põgeneda. Rästik võib hammustada eeskättjuhul, kui talle peale astud, kui püüad teda kätte võtta võiteda jälitad.
Rästikumürklagundab vererakke ja tekitabägeda allergilise reakt-siooni. Hammustusetagajärgede tõsidus sõltub:
rästiku suurusest javanusest;
mürgi hulgastmürginäärmetes – kõigeohtlikumad on väikesedalla aastased rästikud;
kohast, kuhu mürgi-hammas tungib – ohtlikon hammustus pea-,kaela- ja näopiirkonda.
See juhtus juunikuusrästikuterohkel Saaremaal.Valjala aleviku elanik Adeniitis koduaias kasvuhooneümbert heina. Äkki tundisnaine, nagu oleks rohukõrsjalga torganud.Seejärel kuulis ta kõrgestrohust susinat.Oma jalga vaadates nägi tasellel kolme verepiiska.Rästik oli hammustanudrihmiku vahelt suure varbajuurest.
15
Hammustamine kätte või jalgavõib põhjustada tervele täiskasvanud inimesele tõsiseid
terviseprobleeme, kui kannatanule antakse esmaabivalesti.
Suurt kahju tekitavad mõned rahva seas levinud võtted: ämblikuvõrgu ja mulla asetamine haavale;
hammustuskoha väljapõletamine tulise raua, kuuma õlivõi püssirohu abil.Kasutu on ka hammustuskoha väljalõikamine, sest mürklevib organismis väga kiiresti. Ära püüa mürki haavastvälja imeda.
Mingil juhul ei tohi ham-mustatud jäsemele z̆guttipanna.
Kannatanu peab:jooma rohkesti vett,
teed, kohvi või piima,et mürk organismisteemaldada.Vii abivajaja lähimassehaiglasse.
Transpordi haigetlamavas asendis –nii väldid vererõhu võimalikust langusest tingitud minestamist.Hoia hammustatud jäsetrindkerest madalamal.
Eestis levinud kirju rästiku mürk ei ole enamasti surmav.Eluohtlik on see ainult väikestele lastele ja rasedatelenaistele.
Haigusnähtude süvenemisel helista
hädaabinumbril 112Abi saabumise kiirendamiseks
püüa võimalikult täpselt vastata häirekeskuse päästekorraldaja küsimustele;
määra kindlaks oma asukoht;tuleta meelde maanteed, teeviidad, bussipeatused,
metsasihid.
Maohammustuse puhultuleb vältida kõike, miskiirendab vereringet:
kannatanu ei tohi käiaega joosta, ta peablamama, hoidma jäsetliikumatuna;
salvata saanule ei tohianda alkohoolseid jooke –nende toimel veresoonedlaienevad ja mürk leviborganismis kiiremini.
üksi olles püüa ette-vaatlikult liikudes jõudalähima tee või elamuni.
16
Väga sageli kiusavad rändureidsääsed. Inimest ründavadüksnes viljastatud emased.
Looma või inimese avas-tavad nad kuni 3 km kauguselt.
Enne loodusesse minekut astu läbi apteegist ja küsikäsimüügiletist midagi tõhusat sääsepistetest tekkivanahaärrituse leevendamiseks..
Ü l i t u n d l i k k e inimesi ohustavad ka herilased ja mesilased.Nõelatu abistamiseks:
eemalda nahast astel (ära suru mürgikotti tühjaks);vajuta nõelamiskohale suhkru- või savitükk mürgi
väljaimamiseks;pane nõelamiskohale midagi külma;kui tekivad allergilised nähud (näo-, keele-, neelu-,
kõriturse, iiveldus, kõhuvalu, teadvuse kaotus),vii kannatanu kiiresti haiglasse.
Kahjuks ohustavad inimesi jametsloomi sageli ka hulku-vad koerad. Eriti suureksprobleemiks on muutunudkarjadena ringi luusivadning mitmeti ohtlikud penid:
kodutud koerad tungivadkallale punahirvedele jametskitsedele.
Tallinna Loomaaiamitmekümnepealisest kitse-karjast on järele jäänud vaidüksikud.Igal aastal pöördub Eestisarstide poole rohkem kui3500 hammustada saanudinimest.
Kõige sagedamini võivad levitadamarutõveviirust:
rebane ja kährik;metsloomadelt
nakatunud koerad jakassid.Nakatuda võivad kaväiksemad lemmik-loomad – hiired-rotidja merisead.Marutõve juhtumeidregistreeritakse Eestisigal aastal.Inimese päästab ohtlikuviiruse toimestvaktsineerimine.
17
Marutaudis metsaelanik võib käituda ka nii, et temast saab koguni mänguseltsiline.
Eesti talvede soojeneminevõimaldab haigetel loomadelkauem hinges püsida.Marutaudis metslooma tunnused:
tulevad küladesse jaisegi linnadesse;
käituvad “sõbralikult”.Tavalise inimpelguse mine-tanud loomad hulguvadsihitult, tungivad hääletultkallale.
Inimest hammustanud metsloom võib olla maru-taudis.
Hoia eemale ebatavaliselt käituvatest metsloomadest!Nende kartmatus võib olla põhjustatud marutaudist.
Marutaudi peiteaeg kestabloomadel 12 päeva.Nakatunud koera tunnused:
tekkiva neeluhalvatusetõttu jääb mulje, nagu kar-daks ta vett – koer ei julgeveekausile läheneda;
suust ja ninast tilgub ila,mille kaudu marutaud levibki. Nakkusoht varitseb sind kajuhul, kui su vaktsineeritudlemmik ilmub koju kum-maliselt ilasena ja sa tedakummikinnasteta puhtakskasima asud.
Kui nahale on sattunud nakatunud looma ila või kui ta onsind hammustanud, pead laskma end hiljemalt 10–14päeva jooksul süstida – vaktsiiniga blokeeritakse viiruselevikut kesknärvisüsteemi. Vastasel juhul muutubmarutõbi ravimatuks.
Mõned aastad tagasihaigestus Eestismarutõppe laps,kes mängis tema majajuurde tulnud mets-kitsega. Marutõppehaigestumine võiblõppeda surmaga, kui nakatunud inimestõigeaegselt ei vaktsineerita.
18
Marutõvevastase kaitsesüsti peab saama igaüks, kedakodu- või metsloom on purenud – nakatunud loomadearv meie metsades on suur. Marutõve muudab inimeseleohtlikuks suhteliselt pikk peiteaeg:
see võib kesta kuid.Mis tahes looma hammustuse puhul lase endale võima-likult kiiresti süstida marutõvevastast vaktsiini.
Kõikvõimalike eba-meeldivuste vältimiseks:
lemmikloomade kaitsesüstimineon kohustuslik;
esimene süst tehaksekolmekuusele loomale;
edaspidi vaktsineerilooma kord aastas;
hoia oma koer avalikeskohtades või loodusesviibides alati kütkes jakasuta suukorvi.Vastasel juhul võidaksesind trahvida. Sinu nelja-jalgsest sõbrast võib saadahulkuva koerakarja liige,metsloomade murdja jamarutaudi levitaja.
Koeraomanikuna oledkohustatud
valvama oma koera. Savastutad tema tegude eest.
Koera tekitatud kahjuvõidakse sinult kohtu kaudusisse nõuda.Mida aga teha, kui hulkuvkoer sulle või sinu koerale
kallale kipub? Mõned soovitavad nende eemale pele-tamiseks kasutada ballooni pipragaasiga.Koera autos sõidutades peaks omanik mõtlema ka sellele,et kokkupõrke puhul võib koer auto tagaosast hooga ettepaiskuda, Sellisel juhul on nii autojuhi, reisijate kui kakoera vigastused või isegi surm sageli vältimatud.
ära sulge kerget vere-jooksu kohe – koos verega eraldub haavastka viirust sisaldav sülg;
sülje eemaldamisekslase haavale joosta külma vett;
tee haavale side;vii kannatanu
haiglasse ja lase tehamarutõve vastanekaitsesüst.
NB! Võõraid koeri ei tohisilitada – nad võivad rünnata.
19
1741. aasta karmiltalvel olevat Eestimaallinnud lennul kül-munud ja maha kukkunud. 1816. aasta veebruarismõõdeti lumehangede kõrguseks koguni 3 meetrit.Arvatavasti pole niipea seesugust pakast oodata, sestalates 19. sajandi keskpaigast on Eestis keskminetalvine õhutemperatuur tõusnud 1,8o C võrra. Viimaseneljakümne aasta jooksul on lumine aeg Eestisvähenenud kolmelt kuult kahele. Kahanenud on kalumekatte paksus. Aastal 2000 nähti Eestis esimestpõldlõokest juba 11. veebruaril, paljud siilid ärkasidtalveunest veebruari keskel.
Tavakohaseid taliteid kasutada ning lumega kaetud põlde ületada on lubatud kõigil. Lumesaaniga sõites jasuusatades:
võid liikuda ka väljaspool avalikuks kasutamiseksmääratud teid (välja arvatud kaitsealadel);
hoolitse selle eest, et sa ei kahjustaks maaeraldusitähistavaid tarasid ja piirdeid. Igasugune liikumine tähistatud eramaal väljaspooltavapäraseid teid on ka talvel ilma omaniku loata keelatud.
Eriti tähelepanelik tulebolla jääteele minnes.
Tutvu kõigepealt jääteealgusse välja pandud liiklemise eeskirjadega.
Täida jäätee kasutamise nõudeid!Jäätee haldaja korraldustega mittearvestamise
tagajärjed võivad olla traagilised.
20
Liikumine jääteedeltoimub ainult valgelajal. Sõidukid võivadjääteele sõita vähe-malt kolmeminutiseajavahemiku järel.Eesliikujale võidläheneda kuni 250 mkaugusele. Jääteelpeatumine on kee-latud. Hädapeatanudsõidukid tuleb jäältvõimalikult kiirestieemaldada. Imfor-meeri juhtunust jää-tee valvetalitust.Alla 100 m nätavusekorral jäätee sultakse.
Keelatud on: mootorsõidukite
kasutamine väljaspoolmärgistatud ja liiklemiseks avatudjääteid;
minna jääl rannastkaugemale, kui lubatud.
Nende soovituste eirajaile võib sõit jääteel või kalastus-retk muutuda koguni surmaretkeks.
Talvede soojenemine on toonud kaasa tuulte tugevne-mise ja nende sagenemise – tuuleiilid võivad lõhkudaisegi poole meetri paksuse jääkooriku.
Enne, kui lähed Peipsile, Lämmijärvele või merejääle kalastama:
kuula ilmateateid ja pane tasku pildiga dokument;võta kaasa päästevahendid – jäänaasklid, nuga, tugev
metallotsaga kepp, 2–3 punast raketti, 15–20 meetrit nöörija vile ning pane selga päästevest.Merejääl:
hoidu laevateedest vähemalt 200 meetri kaugusele.Lähemale minnes võid sattuda vabasse vette, laiajääprakku või triivivale jääpangale.
Kui auto sõidab jääl tema tekitatud võngete levimisekiirusega (30–35 km tunnis),võib isegi üsna paks ja tugevjääkate resonantsi tõttu murduda. Õnnetuste vältimiseks
on jäätee alguses märgitudlubatav kiirus või kiirustevahemik: 10–25; 40–70 km tunnis.
Nende nõuete eiramisetagajärjel on kümned sõidukidveekogu põhja vajunud.Jääteel peavad sõiduki uksedolema kergesti avatavad ja turvavööd kinnitamata.
21
Igakord eiõnnestugi jää-pankadele sat-tunud inimesiaidata, pealegion keerukadpäästeoperat-sioonid vägakulukad.Kahjuks tababsurm aeg-ajaltneidki, kelleniabi küll jõuab,kuid kellesüda tugevaalajahtumisetõttu siiskiseiskub.
Veekogudeääres elavatelaste vanemadpeaksid neilepidevalt selgi-tama, mis-sugused ohudvõivadtalvistes rõõ-mudes peituda.Ning kuidasennast ja teisiaidata.
Kontrollijää kandvust!
Veekogude äärsetes kodudes olgu käepärast kõige lihtsamad päästevahendid – nöör või redel, mida saabläbi jää vajunule ulatada.
Paraku juhtub sageli, et pealtvaatajaid leidub, kuid abi andjat pole kellestki.
2000. aasta märtsi lõpus läks üks meespiirivalve keelust hoolimata Peipsijääle kala püüdma. Teda ootas eeskarm katsumus:
jää, millesse olid augud puuritud,murdus kalda küljest lahti;
ujuvale jääpangale sattunud kalastaja k u k k u s kaks korda jääkülmav e t t e ;
põhja läksid jääpuur, kala täis kastja mehe saapad.Üksnes välgumihkliga varustatudmesinik pidi paljajalu kolm ööpäevakoos jääpangaga triivima, enne kuipiirivalvurid ta päästsid.
Igal talvel upub Eestis ka lapsi.1998. aasta märtsis kaotasid elu
Valgamaal Pedeli jõe nõrgal jäälmänginud nelja- ja seitsmeaastane õde.
1999. aasta novembris uppusidkaks Viljandimaal Siniallika järvejääd katsetanud poissi. Jää oli kõigest4 cm paks...
Poistele meeldib kiirevoolulistejõgede kallastel jääpanku lahtikangutada ja nendel sõita. Aeg-ajalt lõpeb seiklus jääparvel kõige kurvemalt.
22
Mardile sai saatuslikuksasjaolu, et ta ei arvestanudtagajärgedega, mis keha-temperatuuri järsulangemisega kaasnevad.Vees jahtub inimese organism25 korda kiiremini kui samatemperatuuriga õhus.Ootamatult külma vettekukkunut ähvardab s̆okk.Alajahtumisel
organismi talitlus nõr-geneb, nahk muutub tunde-tuks, tekivad krambid.
Kehatemperatuuril alla34–32 kraadi hingamine jasüdametegevus aeglustuvad,pupillid laienevad, tekibklaasistunud pilk.
Inimene muutub uniseks.Ajataju kaob. Jäsemed kan-gestuvad. Teadvus kustub.
Temperatuuri alanedes27–25 kraadini lakkavadhingamine ja südametege-vus.Saabub kliiniline surm.
Isegi kliinilises surmas inimest on veel võimalik elustada 5 kuni 10, harva 20 minuti vältel.
Alajahtunul ei võeta sündmuskohal ära märgi riideid.Soojuskao vältimiseks kata kannatanu rõivaste, teki võikilega. Toimeta ta võimalikult kiiresti sooja ruumi.Võid teha jala- ja käevanne kuni 40kraadise veega,anda juua magusat sooja jooki, kuid mitte mingil juhulalkoholi.
Lõkketuli, saun, kuum dus̆s̆, kuumaveepudelidalajahtunule ei sobi. Südame massaaz̆i ja kunstlikkuhingamist ei tehta sündmuskohal märgatavalt alajahtunud, teadvuseta patsiendile. Kui aga süda on seiskunud, alusta elustamist kohe!
Mart ja tema sõbrannaHeli otsustasid sajandi-vahetuse uusaastaöölkummipaadigaSaaremaalt Vilsandilesõuda.
Noori julgustas tead-mine, et ees ootabmadal vesi ja kõigestnelja kilomeetripikkune teekond.
Pimedus ja väsimuskatkestasid seikluseKalarahu laiul.
Mart jättis Helilaiule ootama, ise agaläks jalgsi Vilsandi suunas abi otsima.Varahommikul kellakuue paiku leidsid piiri-valvurid noormeheumbes meetrisügavu-sest veest surnuna .
23
Sõltuvalt asjaoludest(veetemperatuur, tuul,riietus, füüsiline ja vaimneseisund) võib:
0kraadises vees tekki-da üleväsimus ja teadvusekaotus juba vähem kui 15 minuti möödudes;
+ 5kraadises veesvastu pidada maksi-maalselt 30 minutit;
organism säilitada+5–10kraadises veesenam-vähem normaalsetalitluse 30–60 minutijooksul.
Maanteede talihoolet korraldavad maakondades asuvadteedevalitsused. Neile on abiks 32 teeilmajaama ningMeteoroloogiakeskus. Info saamiseks sõiduoludest maan-teedel helista Maanteeinfokeskusse – telefoninumbridleiad kaardi tagaküljelt.
Eesti kuulubEuroopa metsa-rikkamate riikidehulka. XX sajandilmetsamaa pindalakahekordistus,puidutagavara agamitmekordistus.Kõige levinumad puuliigid on mänd, kuusk ja kask.Ilmastiku soojenemise tagajärjel täheldatakse ka Eestispuude kasvu kiirenemist. Metsaga on kaetud ligemalepool maismaast – 2,2 miljonit hektarit. 38% sellestkuulub riigile. Riigimetsa majandamise arengukavadekoostamisl lähtutakse Euroopas üldtunnustatud säästliku metsanduse põhimõtetest.
2001. aasta veebruaris kao-tasid kolme sõiduki juhidpimedas orientiiri, eksisidja sattusid nõrgale jääle.Vette vajusid s õ i d u a u t o dAudi ja Ford ning väike-buss. Paremini ei läinud kaappi tulnud t r a k t o r i l, missündmuspaigale jõudesvajus läbi jää. Sõidukitesolnud i n i m e s e d p ä ä s e s i dõnneks eluga.
24
Virgestuseks,energia ja tervisetaastamisekseriti hästi sobi-vaid metsi onEestisligikaudu 200 000hektarit –peaaegu 10% kogu metsamaast.
Populaarsekson saanud:
mereäärsedpuhkemetsadpõhjarannikul,läänerannikul jasaartel;
suurematejärvede jajõgede äärsedning Lõuna–Eesti kuplitelkasvavadpuhkemetsad.
RiigimetsaMajandamiseKeskus ja kaitsealad onrajanud loo-duse õpperadu,ehitanud puhke-maju, vaate-torne, soid jarabasid läbivaidlaudteid.
Paljudes Euroopa riikides hinnataksemajandusliku efektiivsuse kõrvalüha rohkem
metsade sotsiaalseid jaökoloogilisi väärtusi.Riigimetsa loodusesõbralik majan-damine ja rahvale puhkuseks soodsate tingimuste loomine kuulubka Riigimetsa MajandamiseKeskuse peamiste ülesannete hulka.
Enne metsa minekutvõta kaasa tikud, kompass
ja võimaluse korral mobiiltelefon;ütle kellelegi, kuhu lähed – sind on
siis tunduvalt lihtsam otsida.Alatskivi vallas läks vanaisa Viktorkoos lapselapse Anz̆elikaga kalale.Õhtuhämaruses koju pöördudes eisuutnud vanaisa tagasiteed leida, ehkkioli tolles metsas mitu korda varemgikäinud. Olukord hakkas muutumakriitiliseks... Õnneks oli Viktorilkaasas mobiiltelefon ja ta helistashäirekeskuse hädaabitelefonil 112.
Päästeameti arvutiekraanil olevalkaardil on võimalik kindlaks määrata EMT mobiiltelefonilthädaabinumbrile 112 helistaja asukoht Tallinnas ja Jõhvis, Harju,Pärnu, Tartu ja Põlva maakonnas.
NB! Sõltuvalt tugijaama lähedusestsaab helistaja asukoha fikseerida kuni500 meetri täpsusega.
25
Uurimused näitavad, et inimesed, keda sagelivõib näha metsas, ontervemad ja elavadkauem. Põneva metsamaailmatundmaõppimine annabhulgaliselt teadmisi japaljudele kogu eluksharjumuse suhelda metsaga.
Riigimetsal taba ees ei ole. Riigimets on avatud kõigile.Igaühe õigus lubab:
peatuda ja ööbida matkaonnides ning telkimis-kohtades;
süüdata lõket selleks ettenähtud kohtades.
Põletamiseks korja metsaalust risu ja käbisid.
Jalal kuivava puu või tuulemurru raiumiseks:
riigimetsas küsi lubametskonnast, erametsas aga selle omanikult.Jalal kuivav puu on paljudelelindudele heaks pesapaigaks.Surnud puud on metsamaa-ilmas olulistele seentele, putu-katele ja teistele selgrootutelesuurepäraseks toidulauaks.
Mõnikord kasutatakse lõkkesüdameks autode või mootor-rataste rehve. Tulemuseks on tahmunud lõkkeplats ningsaastatud kopsud.
Rehvide põlemisel tekkivad suitsugaasid sisaldavadüle 400 orgaanilise ühendi, millest tosin võib põhjustadavähki.Enne lõkkeplatsilt lahkumist
tõmba tuleasemel tukid lahku. Puista nendele liiva,mulda või vala vett.
Veendu, et söed on lõplikult kustunud. Hooletult likvideeritud tulease võib hiljem uuesti sütti-da ja tekitada metsatulekahju .
26
Kui soovid ööbida sinupoolt valitud paigas, peadriigimaal taotlema loakohalikust metskonnast.Elavat tuld võid teha vaidjuhul, kui lõkkekoht onmetskonnaga kooskõlas-tatud.
Mingil juhul ei tohi lõket süüdata tuleohtlikel aladel:metsas;kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga (kadakas),
poolpõõsastikuga (kanarbik, sookail, põõsasmaran) võikuivanud rooga kaetud aladel;
turbapinnasel.
Tuleohtlik aeg tuleohtlikul alal
algab kevadel pärastlume sulamist ning lõpebsügisel vihmaste ilmadesaabumisel.Tuleohtlikul ajal ontuleohtlikul alal keelatud:
suitsetamine ja lõkketegemine, välja arvatudselleks ettevalmistatud jatähistatud koht;
kulu põletamine.Omavalitsused võivadnende territooriumilpaiknevad metsad ja rabadpõua ajal külastajateletäielikult sulgeda.
Igal aastal puhkeb Eestis mitusada metsatulekahju.Kui avastad järelevalveta jäetud lõkke või põlengu, mida pole asutud kustutama, oled kohustatud
teatama sellest hädaabinumbril 112.Teata sellel numbril ka looduses leitud lõhkekehadest.
Koos puudega hukkuvadmetsatulekahjus:
alustaimestik;linnud ja nende pesad;paljud metsloomad,
sh putukad.Lõke turbapinnasel võibtekitada eriti ohtlikupõlengu. See levibkiiresti ja seda on vägaraske kustutada.Mitme meetri paksusesturbakihis võib tuli kauahõõguda ja uusi metsa-tulekahjusid põhjustada.
27
Kui oled tulekahju ise kustutanud, siis teata sellest kindlasti mobiil- või lauatelefoniga numbril 112.Kõige sagedamini põlevad Põhja–Eesti ja Lääne–Eestimetsad, sest:
seal liigub rahvast eriti rohkesti;tihtilugu süüdatakse lõke või põletatakse kulu
tuletegemise keelust hoolimata.
Piknikupidajate lõhutud pudelite killudkoondavad päikesekiiri ja on põhjustanud suurit u l e k a h j u s i d .
Maapinnast kõrgemale asetatud põletite (priimus, gaasipliit jms) kasutamine ei eelda küll loa taotlemist, kuid ole sellegipoolest tähelepanelik ja ettevaatlik.Tallinna ümbruses süttib mets rohkem kui 100 korda aastas.
Soojal sügisel võib kahjutuli puhkeda veel oktoobriski –Soomaal süütas kalameeste lõkkease rahvuspargi luha.
Igaühe õiguslubab metsao-maniku huvekahjustamata kor-jata riigimetsas jatähistamata era-metsas marju,seeni, pähkleid,dekoratiivoksi,ravimtaimi jadekoratiivtaimivõi nende osi.
Eesti on tuntud rikkalike seenemetsade ja heade marja-maade poolest. Siin võid korjata ka metsmaasikaid, millekohta Kesk-Euroopas öeldakse – haruldane ja kallis.
28
Häid mustikametsi leidubEestis üle 7000 hektari.Soodsal aastal on nendeltmaadelt võimalik korjatakoguni 3500 tonnimustikaid.
Häid pohlametsi onühtekokku ligemale 2000 hektarit. Rikkalikulsaagiaastal on võimalikneid marju korjata üle 200 tonni. Jõhvikaidkasvab Eestis ligemale 22 000 hektaril.Kuremarju on võimaliksaada 6000 tonni aastas.
Metsas korjatakse ka maasikaid ja vaarikaid, rabasaga murakaid.
Igaühe õigus ei kehti era- või riigimaale rajatud marja-istandikes. Pajukoor, korvivitsad, männikasvud, vaikjms on toore, mille kogumist igaühe õigus ette ei näe.
Eesti metsade kõige vitamiini- ja mineraalaineterikkammari on mustikas. Mustikas parandab nägemist, seepärastkasutatakse neid marju ka lendurite ja kosmonautidetoidus.
Nende taimed onbotaanikute keeles puh-mad, mis hakkavad viljukandma alles 15 aastavanuselt. Marju korjatesväldi:
okste vigastamist jamurdmist;
metsamarjade kor-jamist metallist kühvliga.Kui hoolimatuid mar-julisi liigub rohkesti, võidakse taimedele jaomanikule suurt kahjutekitada.
Tähistatud eramaalliikumiseks ja tegut-semiseks pead saamaloa maaomanikult. Eraomanikul on õigus
keelata oma valdustes loodusandide, näiteks metsamarjade korjamine.Niisugune tegevus võib kahjustada omaniku majandushuve või häirida tema kodurahu.Ka luba omades liigu metsas püsivaid jälgi jätmata ,tuleohutuse nõudeid järgides.
Eestis kasvab kaunite õitevõi lehestikuga taimi,mida sageli küll korja-takse, kuid mis tegelikultkuuluvad kaitstavateliikide hulka. Eestis leidubka rohkesti mitmesugu-seid kivistisi, mida paljudkollektsionäärid omakogudes näha soovivad,kuid mis seaduse kohaseltkuuluvad kaitstavatekivististe hulka.
Kaitsealusedtaimed jagunevad kolme kategooriasse (vt lk 30–31);kivistised jagunevad kahte kategooriasse (vt lk 32).
Mõned praeguseks kaitse alla võetud taimed levisidEestisse erinevatel kliimaperioodidel ja on seetõttumeie taimestiku kujunemisloo elavateks tunnistajateks.
20. sajandilsuurenes maakeraltaimede välja-suremise kiirus vähe-malt 1000 liigini aas-tas;
planeedi tai-mestiku mitmekesi-suse vähenemine seabohtu üha arvukamaksmuutuva inimkonnatoiduga kindlus-tamise ja tõhusateravimite tootmise;
üks neljandikPõhja–Ameerikas jaEuroopas turustatava-test ravimitest sisaldabtaimedest saadudtoimeaineid.
29
Mõistes meie planeediliikiderohke elustiku säilita-mise tähtsust, võtsid 157 riiki(nende hulgas ka Eesti) 1992.aastal Rio De Janeiros vastubioloogilise mitmekesisusekonventsiooni.Dokument käsitleb
bioloogilise mitmekesisusekõiki valdkondi: geneetilisiressursse, liike ja öko-süsteeme.See on esimene ülemaailmnelaiahaardeline lepe, millesmeie planeedi elustiku mit-mekesisuse kaitsmise vajaduston tunnustatud inimkonnaühise murena.
30
Looduse mitmekesisust ähvardavad uued katsumused. Ülemaailmse Loodusfondi (WWF) 2000. aasta suvelvalminud raportis öeldakse, et kliima soojenemise tõttusatub ohtu kolmandik Maa looduslikest kooslustest.
I kategooria kaitse-alused liigid:
kõige rangemat kaitsetvajavad 22 taimeliiki ja10 loomaliiki;
iga taime kohta onEestis teada vaid kuni viisleiukohta;
kõik taimed on suureteadusliku väärtusega;
näiteks kobarpea,lääne-sõrmkäpp, odajasastelsõnajalg.
Keelatud on I kategooria kaitsealuste taimede loodusesteemaldamine ja kasvatamine tehistingimustes.
II kategooria kaitse-alused on
145 taime-, 24 seene-ja 59 loomaliiki. Ka sellesse kategooriassekuuluvad taimed onteadusele väga olulised.Eesti floora kujunemis-loo kirjeldamisel on eritıtähtsad Saaremaarobirohi, eesti soo-jumikas, jugapuu, luuderohi jt
II kategooria kaitsealustest käpalistest on tuntumadkärbesõis, jumalakäpp, balti sõrmkäpp, tõmmu käpp, valgeja punane tolmpea.
II kategooria kaitsealuste taimede ja seente korjaminening tehingud nendega on keelatud.
Lääne-sõrmkäpp
Müür-raunjalg
31
III kategooria kaitsealused on
43 taime-, 6 seene- ja 230 loomaliiki.Siia kuuluvad taimed onüldiselt laia levikuga;kaitse alla võtminetuleneb vajadusestennetada nende hääbumist.Eriti suurde ohtu on sat-tunud ilu- või ravim-taimena kasutatavad liigid– kaunis kuldking, hall käpp, käokeeled,neiuvaibad, vesiroosid,kollad jt.Kaitse all on ka mets-õunapuud, metspirni-puud ja künnapuud.
Ära korja tundmatuid taimi! Kui sulle hakkabmeeldima midagi väga erilist, siis jäta see parem kasvama, sest tegemist võib olla kaitsealuse liigiga.
Sulle tundmatud taimed võivad olla ka mürgised.Ohtlikud mürktaimed on näsiniin, koerputk, mürkputk,surmaputk ja jugapuu.
Igaühe õigus lubab sul korjata dekoratiivoksi, ravimtaimi, dekoratiivtaimi või nende osi.Ebameeldivuste vältimiseks
peaksid teadma iga kaitsealuse kategooria kõige tähtsamaid ja eriti kaunite õitega esindajaid.
III kategooria kaitsealuste taimede ja seente kasvukohtade kahjustamise;
taimede ja seente korjamise ulatuses, mis ohustabliigi säilimist kasvukohas;
igasugused tehingud nendega.
Rand-ogaputk
32
Eesti aluspõhja kivistised on350–550 miljoni aasta vanusedvanaaegkonna mereloomade jäänused. Kõik silmaga nähtavadkivistised on makro-kivistised ja kuuluvad II või III kategooria kaitsealuste objektide hulka.
Põhja–Eestipankrannikulja Lääne–Eesti saartelleidub rohkestigeoloogilisesminevikuselanud orga-nismide kivis-tunud jää-nuseid.Enim levinudIII kategooriakivistisi ontrilobiidid.Nad olid valdavalt 3–5 cm pik-kused kitiin-kestaga kae-tud loomad.
Lääne-Eestis ja saartel leiduvad kivistunud korallid onjäänused ajast, mil Eesti alal laius troopiline meri. Lõuna-Eestist leitud 370 miljoni aasta vanuse amfiibi lõualuukivistunud tükid aitavad teadlastel mõista meie eellasteveest maismaale elama asumise üksikasju .
Seadus keelab: II kategooria kaitsealuste kivististe
või mineraalide kahjustamise, loodus-likust asukohast eemaldamise jatehingud nendega;
III kategooria kaitsealuste kivis-tiste või mineraalide kahjustamisening tehingud nendega.Kivististe väljaviimiseks Eestist tuleb taotleda luba Keskkonnaminis-teeriumist. Kõikide kivististe Eestistväljaviimisele peab eelnema nendeteaduslik ekspertiis.Tartu Ülikooli ja Eesti Loodusmuu-seumi väljapanekud annavad parimaülevaate Eestis leiduvatest kivististest.Meriskorpionide kollektsioon onharuldane kogu maailmas.
Suurim Eestist leitud trilobiit on 25 cmpikkune.
33
Eestis algab seenehooaegjuba kevadel, aprillis, milmetsas saab korjata kogrit-said ja mürkleid. Kahjukstuntakse kevadseeni vähe.Hea söögiseen on näitekskurrel. Need kurrulise kellukja kübaraga mürkleidmeenutavad seened kasvavad niisketes metsades haabade all.
Silmaga nähtavaid seeni kasvab Eestis ligi 3000 liiki.1/10 neist on söödavad, kuid korjatakse umbes 20 liiki.
Ehkki punane kärbseseenon mürgine, pole mõistlikteda jalaga puruks lüüa,sest
see metsakaunitar elabsümbioosis puudega jasoodustab nende kasvu.
Sama kehtib ka paljudeteiste seente kohta.
Kindlasti näed sa metsa all mitmesuguseid sulle tund-matuid liike. Jäta nad kasvama! Pahatihti juhtub, ettundmatu seen on mürgine.
Seenemürgitusi esinebEestis igal aastal.
Neid põhjustabpeamiselt tundmatuteseente proovimine.
Raskeid seenemürgi-tusi tekitavad valge jaroheline kärbseseen,mõned vöödikud japunakas narmasnutt,ka kupatamata ja loputa-mata kevadkogrits.
34
Kellukja kübaragapunakas narmasnutt onkesksuvel kogu Eestislevinud liik. Need mürgi-sed seened kasvavadpeamiselt parkides jaasulates. Vahel korjatakseneid pilvikute pähe.
Sõltuvalt seenemürgi liigist ilmnevad mürgitusnähud 30 minuti kuni 48 tunni, kärbseseene mürgituse korral 30 minuti kuni 3 tunni möödudes. Seenemürgituse tunnused on
iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja -lahtisus, sülje-voolus, higistamine, nõrkus, silmaavade ahenemine.
Raskel juhul lisanduvad joobeseisundit meenutaverutus, valud maksa piirkonnas, nahakollasus, krambid,teadvuse kaotus.
Ära korja seeni linnadeja asulate haljasaladelega suurte maanteedelähistel, sest seenedkoguvad autode heitgaa-sidest endasse raske-metalle ja mürgiseidühendeid.
Kohtla–Järvel jaIda–Virumaa kaevan-duste piirkonnas eitohiks üldse seenel käia.
Jäta korjamata ussitanud seened. Ilmtingimata polevaja nuga kasutada –
murra seen kannalt, niidistik jäta aga terveks.
Saaremaale, Kaali meteoriidikraatri lähedale on kavasrajada meie planeedi kolmas seenekaitseala. Seal kasvabneli Eesti Punasesse Raamatusse kantud liiki ning üksterves Põhja-Euroopas äärmiselt haruldane seen – lilla põdramokk. Lääne-Virumaal asuvas Sagadi Looduskoolis on võimalikõppida seentega värvimist ja seenepaberi valmistamist.
tee maoloputus leigeveega või soodaveega;
tühjenda magu jasoolestik seenetoidust;
anna juua aktiivsöevesilahust;
hoia maosisu, seenteja seenetoidu jäänusedalles analüüsiks;
pöördu võimalikultkiiresti arsti poole.
35
Puugid on ämbliku-laadsed, ämblike ja skorpionide sugulased.Eestis on levinud võsa-puuk ja laanepuuk.Puugid levitavad ohtlikkenakkushaigusi – puuk-entsefaliiti ja puukborrelioosi. Puugihooaeg kestabtavaliselt aprillist oktoobrini. Siis on kogu Eestis suurnakatumisoht. Soojad talved võivad põhjustada naka-tumisohu suurenemist – enamik puuke elab talve üle jakevadel on haiguselevitajaid rohkem. Puukide arvukustsuurendavad ka sööti jäetud põllud ja metsaservad, kuskasvab kõrge rohi. Puugid muutuvad aktiivseks, kuiööpäeva keskmine temperatuur ulatub +7 kraadini.Püüa puugist võimalikult kiiresti lahti saada!
Metsas olleskontrolli end iga kahe
t u n n i tagant. Algul liigubpuuk mööda keha, otsidesõrna nahaga kohti. Nendeks on kõrvatagused,kubemepiirkond, kaen-laalused ja põlveõndlad. Puuk tungib naha sisse,pea ees. Kui puuk õnnes-tubki tervena välja tõm-m a t a, tuleb edaspidi kind-lasti jälgida oma seisundit.
Puukentsefaliiti haiges-tumise tunnused:
k õ rge palavik, peavalu,uimasus ja oksendamine. Pöördu viivitamatultarsti poole!Inimene, keda puuk on hammustanud, peakso l e m a 1 kuu arsti järe l e-valve all.
Kehale kinnitunud puugieemaldamiseks:
kasuta peeni pintsette;haara puugist nahale või-
malikult lähedalt ja tõmbata vastupäeva keerates ette-vaatlikult välja.
Määri hammustuse jälgejoodi, briljantrohelise võimuu desinfitseeriva ainega. NB! Kui tõmbad otse, võibpuugi pea naha sisse jääda jasul tuleb minna arsti juurde.Vastupidiselt üldlevinudarvamusele ei tohi:
määrida nahasse tunginudpuuki õli või piiritusega;
väljatõmbamise ajalsuruda sõrmedaga puugikehale. Teata puugihammus-tusest arstile!
36
Viimasel ajal on Eestisregistreeritud üle 600puukborrelioosi jaüle 200 puukentse-faliiti haigestumiseaastas. Halvemaljuhul võib puukentse-faliidi viirus põhjus-tada raske ajukelme-põletiku, mis
võib jätta vaimsekahjustuse;
võib viia halvatuseni.Kaitsesüstimisegatuleb alustada jubavarakevadel.
Puugist tuleb kiiresti vabaneda ka borrelioosinakkusevältimiseks.
Puukborrelioosi põhjustavad bakterid
elavad keskmiselt iga kolmanda puugiseedekulglas.Esialgu areneb haigusvarjatult ja salakavalalt.Nahale kinnitunud puugi p i s i k u t e l k u l u binimese org a n i s m iülekolimiseks tavaliseltkaks ööpäeva .
1–4 nädala pärast tekib hammustuskohalepaarisentimeetrise läbimõõduga punane laik, mis pidevaltlaieneb. Löövet märgates pöördu kohe arsti poole, ettõkestada borrelioosibakterite edasist levikut oma kehas.
Puukborrelioos võib kaasa tuua närvikahjustusi jaliigestehaigusi. Kui tunned üldist nõrkust ja luud valutavad, võib oletada puugihammustusest saadud borrelioosi.
Puukentsefaliidi suhtes võidend muretumalt tunda pärastvaktsineerimist:
esimesed kaks süstiannavad immuunsuse ühekshooajaks;
pärast kolmanda süstisaamist kestab immuunsuskolm aastat.
Vaktsineerimisekspöördu perearsti poole või küsi infot linnades asuvatest perearstikeskustest.
Puukborrelioosi vastane vaktsiin Euroopas puudub.Seetõttu
tuleb puugihammustustkarta ka neil, keda on süsti-tud puukentsefaliidi vastu.
Metsas olles ja metsasttulles kontrolli hoolikaltennast, sõpru ja lapsi – egapuuk pole külge hakanud?
37
Puugi ründe vältimiseks:
kanna pikkade varrukategariideid;
hoia püksisääredjalanõude sees;
pane müts pähe!
Kehale või riietele võidpihustada ka repellente.
Need on keemilisedputukatõrjevahendid mida saad osta keemia- või kodukaupade poest.
Õigeaegselt tehtud kaitsesüstid ja kirjeldatud ettevaatus-abinõud võimaldavad puugiohtu tublisti vähendada.
Puukentsefaliidi vastu on igal aastal saanud tuhandedinimesed täieliku, kolme süstiga kaitse. Keegi neist polepärast puugi hammustust sellesse tõppe jäänud.
Eestis on üle 50 000erametsaomaniku.Maareformi tule-musena suurenebnende arv 100 000ni.Eraomanike käsutusse antakse kuni 62% Eesti rohkem kui 2,2 miljoni hektari suurusest metsamaast. Tavaliselemetsaomanikule kuulub ligemale 10 hektarit. Kuid leidub ka tunduvalt suuremate metsamaade valdajaid.
Nii nagu riigimetsas, võid ka tähistamata eramaal liikudapäikesetõusust loojanguni.
38
Erinevalt riigimetsastvõib aga erametsal tabaees olla –
tähistatud eramaal jaerametsas tohid liikudaüksnes omaniku loal.
Eramaa tähistataksemärkide, siltide, kirjadejmt omaniku valitudvahenditega.
Eramaal või erametsas loaga viibides peaksid siiski vältima
liikumist ja telkimist niitmata heinamaal või mõnesteises paigas, kus võid maaomanikule kahju tekitada.
Ka eramaadel leidub ettevalmistatud laagrikohti. Nendekasutamine võib olla tasuline. Viibimine kohaliku elanikutaluõues või aiamaal ei ole lubatav
isegi juhul, kui see on piirdeta ja tähistamata.Hooonetest vähemalt 150–200 meetri kaugusele
hoidudes näitad, et oled omanike kodurahu austavinimene.
Eramaal asuvate kaitsta-vate loodusobjektide või kultuurimälestistejuurde minekut möödatavapärast teed
peab maaomanikvõimaldama kõigilepäikesetõusust loojan-guni.
Kui kaitstav loodusob-jekt või kultuurimälestisasub taluõues, võid sellega tutvuda üksnesmaaomaniku loal jatema määratud ajal.
Luba pead küsima ka siis, kui tahad talukaevust vettvõtta. Loodusandide korjamisest eramaal ja erametsasloe lk. 28.
39
Ühest hektarist suuremapindalaga järvi ja vee-hoidlaid on Eestisligikaudu 1200. Enamikujärvede sügavus on alla10 meetri. Eesti sügavaim on Rõuge Suurjärv – 38 m.Eesti kõige omapärasema tekkega on Kaali järvSaaremaal – see on moodustunud meteoriidikraatrisse.Peipsi järv kuulub Euroopa suurimate hulka.Vooluveekogusid (jõed, ojad ja magistraalkraavid) onküll üle 7000, ent 10 kilomeetrist pikemad on vaid 420.Enam kui 50 km pikkusi jõgesid on kõigest 38. 100 km pikkusi ja pikemaid jõgesid võib kokku lugedavaid 9. Pikim on Pärnu jõgi – 144 km. Rannajoon koospoolteise tuhande saarega annab kokku ligikaudu3794 km. Mandri rannajoon moodustab sellest umbeskolmandiku ehk 1242 km.
Kõik riigile või omavalit-sustele kuuluvatel maadelasuvad veekogud võinende lõigud on avalikudveekogud.Avalikult kasutatavateveekogude nimekiri
on kinnitatud EestiVabariigi valitsusemäärusega 18. juulist 1996ja avaldatud Riigi Teatajas.
Nimekirja on kantud kaeramaal asuvad avalikukskasutamiseks määratudveekogud.
Paadiga sõites või vee-kogude kallastel liikudesarvesta sellega, et:
need on kodukspaljudele linnuliikidele;
enim pesitsetaksetoidu- ja taimestiku-rikastel järvedel.Näiteks Tihu järvelHiiumaal on läbi aegadepesitsenud 30 linnuliikiseitsmest seltsist. Eestis nähtud linnuliikideseas on
üle 200 siin alalisehaudelinnu;
kümmekond juhuslikku haudelindu;
rohkem kui 30 läbirändajat.
40
Arusaamatuste vältimiseks soovitame omanikel tähistada eramaadel asuvate ja avalikuks kasutamiseksmääratud veekogude peamised juurdepääsuteed.
Avalike veekogude jaavalikuks kasutamiseksmääratud veekogudeäärset kaldaribanimetatakse kallas-rajaks.
Laevatatavatelveekogudel on sellelaiuseks 10 meetrit,teistel veekogudel 4 meetrit.
Kallasrada võib igaüks kasutada veekogu ääresliikumiseks ja seal viibimiseks, kalastamiseks ningveesõidukite randumiseks. Mitte keegi ei tohi mis taheskaalutlustel kallasrada sulgeda.
Kallasrajal olles tea:
kallasraja olemasolu ei annaõigust sildumiseks japaadi sidumiseks eraomaniku tähistatudpaadisilla külge;
suurvee ajal ulatubkallasrada 2 meetrikaugusele veepiirist.
Kallasrajal paikne-vatel karjaaedadel jataradel peavad olemaväravad.
Kallasrada puudub eramaadel asuvatel veekogudel,mis pole Eesti Vabariigi valitsuse kinnitatud avalikukskasutamiseks määratud veekogude nimekirjas.
41
Avalikel ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogudelon lubatud
kalapüük (ilma kalastuskaardita) kallasrajal olles võiveekogul viibides ühe lihtkäsiõngega.
Kalastuskaardi omanik võib kasutada talle kala-püügieeskirjadega lubatud püügivahendeid.Kalastuskaarte müüvad maakondade ja linnade keskkon-nateenistused.
Kalaliikide arvEesti järvedesulatub 40ni,jõgedes elab 31 liikikalu. Kõigesagedamini rõõmus-tavad kalastajaidahven ja haug,särg ja koger.
Merele minnakse esmajoones lõhet või forelli püüdma.2000. aasta aprillis tõmmati Saaremaal Tagalahest väljatõenäoliselt suurim Eesti vetes püütud meriforell. Kalakaalus 8,6 kg ja ta pikkuseks mõõdeti 87 cm.
Iga aastaga suurenebEestis inimeste hulk,keda köidab sõitmootorpaadi või skuutriga. Tavakohaseltvõib neid kasutada
100 hektaristsuuremal järvel;
10 meetrist laiemaljõel. Viimastel aastatel onkohalikud omavalit-sused keelanud võipiiranud paljudelveekogudel skuutritel“ratsutamise”.
42
Neid veesõidukeid ei tohi kasutada:järvedel, kus kasvab haruldasi veetaimi;kevadest kuni kesksuveni kalade koelmukohtades;supelrandades ujumiseks märgistatud alal; varajastel hommiku- ja hilistel õhtutundidel;
Skuutritele on seatudpiirangud ka kaitse-aladel. Lahemaarahvuspargis on sõitkeelatud
kogu akvatooriu-mil, v.a Käsmu laht,Pedassaare neeme jaVergi vaheline ala.
Enne skuutrileistumist
selgita välja,kas selles paigas onskuutriga kihutaminelubatud. Veesõidukite juhid onkohustatud
vältima kala-koelmuid ja veelindudepesitsuspaiku.
Kahjuks ei ole kõikkaitset vajavad aladveel nõuetekohaselttähistatud, mistõttu oleka ise võimalikulttähelepanelik ja teistegaarvestav.
Püüniste ületaminemis tahes veesõidukigaon keelatud.
Kalapüünisedpeavad olema tähistatudvalitsuse kinnitatudkalapüügieeskirjadesmärgitud viisil.
Skuuter või jet on kiire ja või-mas veesõiduk, mille teki-tatav vibratsioon ja lainetus
keerutab üles muda,purustab väikejärvedes jamadalates merelahtedes veetaimestiku;
hävitab kalade koetudmarja, kalamaimud ja zooplanktoni.Skuutrite põhjustatav müra
tekitab stressi mitte ainultinimestel, vaid ka veeselavail organismidel.Kirjeldatud asjaolud võivadpõhjustada suuri ja ettearva-matuid muutusi veekoguelustikus.
43
Eesti jõevähidelavad selgeveelistes hapnikurikastes veekogudes.Vähikatk on nendearvukust suurestivähendanud.
Vähikatkuseene eosedkanduvad edasipeamiselt püüniste japaatide kaudu.Enne kui lähed ühestveekogust teise
desinfitseeripüünised ja paadid.
Hoia neid päikesekäes või pilvise ilmagatuulises kohas!Jõevähkide püüdmiseks
osta luba maakonnakeskkonnateenistusest.
Vähipüügi hooaegkestab 25. juulist kuni25. septembrini.
Lubatud püügivahendid on vähinatt ja vähimõrd.Trahv loata püügi eest võib ületada keskmist kuupalka ,lisaks nõutakse sisse kahjutasu iga püütud vähi eest.
Kui märkad veekogus katkust nakatunud vähke, siis teata sellest maakonna keskkonnateenistusse.Telefoninumbrid leiad kaardi tagaküljelt.
Vähikatk on jõevähke hävitav seenhaigus, mis toodi 19. sajandi lõpulPõhja–Ameerikast koosnakatunud isenditegaItaaliasse. Sealt levis see 20. sajandi alguseks peaaegukõikjale Euroopas.
Eestis esines XX sajandilvähikatku puhanguid kordu-valt (välja arvatud saartel).
Viimane suuremkatkupuhang 1985. aastalhävitas vähid mitmekümnesveekogus.
Tänaseks on Eestis sellehaiguse laastamistöö oluliseltvähenenud, ent vähkidekatkulaadset suremist onesinenud ikka veel mõnedesjõgedes ja järvedes.2000. aasta suvel surid vähidmassiliselt HarjumaalVääna jões.Haigestunud loomadesilmaga nähtavad tunnused:
kangestunud lakk;vähid kõnnivad justkui
puujalgadel;tulevad urgudest välja
päeval.
Vähikatk ei ole inimesele ohtlik.
44
Viimastel aastatel onvesi Eesti randadesoluliselt puhtamaksmuutunud. Seetõttumeelitavad merela-hed, jõed ja järvedujuma üha suure-mat hulka inimesi.
Eesti Vetelpäästeühing soovitab ujumisega alustada:kui vesi on soojenenud vähemalt 18 kraadini;kui õhutemperatuur ulatub üle 20 kraadi.
Eriti ettevaatlik ole sukeldumisel ja ujumissillalt vettehüppamisel, sest
sügaval on vesi tunduvalt külmem kui pinnalähedasteskihtides.Kahjuks unustatakse veemõnude nautimisel o h u t u n n eüsnagi sageli – hüpatakse, pea ees, vette ka tundmatu põh-jaga veekogus. Tihti minnakse lainetesse viinasooja peadjahutama. Leidub ka kihlvedude peale surma ujujaid.
Eesti Vetelpäästeühingteatab:
raskeid vigastusi onpõhjustanud sildadelt, tam-midelt või puudelt soori-tatud uljad vettehüpped;
igal suvel saab elu-ohtlikke traumasid(kaela- või seljalülidemurd/nihestus) keskmiselt10–20 noort meest.
Mõned surid, mõnedjäid ratastooli, mõnedpikaks ajaks arstide hoolealla. Saatuslik on ujumis-oskuse ülehindamine, uju-mine ohtlikus kohas,suure lainega, öösel jaüksinda. Külmas vees võivad tekkida krambid!
Põhjamaadega võrreldes onEestis toimuvate veeõnnetustearv väga suur. 1999. aastaluppus 100 000 inimese kohta
Eestis 11,3 , Soomes 3,3,Norras 3,2 ja Rootsis kõigest 1,5 statistilist inimest.Aasta 2000 oli Eestis viimasesaja aasta parim – 100 000 kohtaoli uppunuid 6,2.
See juhtusIda–Virumaal. Emalubas oma üheksa-aastasetütre mudajärve suple-ma, ise jäi aga kaldale.
Ootamatult sattus lapssügavasse vette.
Paanikas ema tõttastütrele appi...
Järvel toimuvat nägi24aastane noormees.
Kahjuks ei võimalda-nud temagi ujumisoskusema ja tütart päästa.
Kõik kolm uppusid.
45
Ära võta randa kaasa klaastaaras jooki ja toitu. Klaasi-killud rannaliivas ja veekogu põhjas on väga ohtlikud.
Igal aastal pöördub traumapunktidesse mitukümmendläbilõigatud jalakõõluste ja vigastatud veresoontegainimest.
Eesti Vetelpäästeühinguandmeil upuvad suvelmaal olles ka hea ujumis-oskusega linnalapsed, sest
nad on harjunud bas-seiniga, kus väsides saabtoetuda rada märgistavaleliinile või basseini seinale.
Meres, jões või järvesseesugused võimalusedtavaliselt puuduvad.
Enne loodusliku veekogu juurde minekut õpeta lapsujuma ja vee peal puhkama! Jälgi randades jasupluskohtades üles seatud infolippe! Uju paralleelseltkaldaga, kuni rinnuni vees!
Punane plagu annabmärku otsesest ohust – liigakülmast veest, kõrgest lainest,tugevast või puhangulisesttuulest, ohte peitvast kaldast.Punast lippu nähes ära vettemine!
Kollane lipp teavitab või-malikust ohust – muutuvasttuulest, jahedast või sügavastveest. Kehva ujumisoskusegaei soovita vette minna!
Roheline lipp – probleeme pole, naudi suverõõme!
Värviline lipp rannal ei tähenda vetelpääste olemasolu.Iga rändur peaks tundma uppumisohtu sattunudinimese päästmise põhilisi võtteid ja teadma sedagi, etlapsi elustatakse teisiti kui täiskasvanuid.
46
Jälgi ujumisala piiravaidtähiseid!
Esimene poi märgib veesügavust 1,7 m;
teine poi tähistab veesügavust 2,5 m.Poid pole mõeldud lastelehullamiseks ega vettehüppeplatvormiks!
Väljaspool poidega märgistatud ala on ujumine keelatud. Ohtu sattudes või märgates ohus olevat kaasujujat, anna märku valjuhäälselt ja tähelepanupüüdvalt!
Kaitsejõudude käsutusseantud aladele on päässuletud seal toimuvateõppuste ajal. Elanikketeavitatakse sellest meediavahendusel ja tähistegalooduses. Õppe-, matka- ja orien-teerumisradade maha-märkimisele peab eelnemakokkulepe maaomaniku võimaavaldajaga. Nendelradadel kehtib igaüheõigus: võid kõndida jalgsivõi kasutada märkidegalubatud liiklusvahendeid.
Mine kõigepealt kaitseala keskusse, infopunkti või võtaühendust maakonna keskkonnateenistusega. (Vaatakaardi tagaküljelt!)
Tutvu kaitsealal kehtivate nõuetega.Igal kaitsealal toimib sellele ainuomane kaitse-eeskiri.
rahvuspargid, loodus-kaitsealad, maastikukait-sealad (looduspargid) japrogrammialad.Kõikidel kaitsealadel
kehtivad liikumiseksja tegutsemiseks teatudpiirangud.
Kaitsealade üksikutesosades viibimine võibolla keelatud.Kaitsealade kaitsekorral-dajale (valitsejale) onantud õigus sulgedateed, mis viivad kinniseleterritooriumile – näiteksloodusreservaati.
47
Kaitseala keskuses või maakonna keskkonnateenistusessaad teada:
kus võid ööbida ja kus tohid lõket teha;missugustes veekogudes lubatakse kala püüda, millistel
sõita mootorpaadi või skuutriga.
Rahvuspark on eriliserahvusliku väärtusega kaitseala
looduse ja kultuuripärandi,bioloogilise mitmekesisuse,maastike ja rahvuskultuurikaitsmiseks, uurimiseks ningtutvustamiseks.
Looduskaitseala on moodustatud
haruldaste või hävimisohusolevate taime- ja loomaliikidening nende elupaikade säilita-miseks ja uurimiseks.
Eesti rahvusparkide – Lahemaa, Karula, Soomaa jaVilsandi – territoorium on
põhiosas avatud kõigile.Loodusreservaatides on inimeste liikumine ja iga-
sugune majandustegevus keelatud. Hooajaliselt võivad mõned piirkonnad olla suletud –
näiteks lindude pesitsemise ajal.
Maastikukaitseala (looduspark) on
haruldase või Eestileiseloomuliku loodus- või kul-tuurmaastikuga kaitseala, mison moodustatud loodus-kaitselistel, kultuurilistel või puhke-eesmärkidel.
24. mail, Euroopa kaitsealade päeval, korraldavad Eestilooduskaitsealad lahtiste uste päevi, talgu- ja õppepäevi.Organiseeritakse maastikumänge, avatakse uusimatkaradu, allikate juurde või rabade vaikusesse viivaidlaudteid.
48
Programmiala onseire, uurimis- ja
haridustöö korraldamiseksmoodustatud ala, mis võib ollaseotud riikliku või rahvus-vahelise programmiga.
Loodusreservaadid jateised liikumiseks suletudalad peavad olema tähis-tatud.
Lahemaa Rahvuspargispaigaldati 2000. aasta suvelloodusesse riiklikule stan-dardile vastavad liiklus-piiranguga alade tähised.
Mootorsõidukiteparkimine on kaitsealadellubatud üksnes selleksettenähtud kohtades.
Matkates, looduses korraldatud kokku-tulekutel ja spordi-võistlustel koguneb alatihulgaliselt mitmesuguseidolmejääke – paberit,klaasi, plastikut, riide-tükke ja toidujäätmeid.
Juba retkele asudes mõtle, mida hiljem jäätmetega teha.Jäta laagriplatsi maha sellisena, et tahaksid ka isesamasse kohta tagasi tulla.
Viimastel aastatel onpaljude Euroopa riikiderahvusparkides juurdunudpõhimõte:
kõik, mille oled kaitsealale kaasatoonud, pead sealtlahkudes ära viima!Loodetavasti võetakseniisugune põhimõteomaks kõikjal üleEestimaa.
49
Lõkkes võib põletadapapist taldrikuid, joogitopse ja üleliigseks osutunud
paberit.Lõkkes ei tohi põletada
plastikust toidunõusid, kilekotte ja joogipudeleid –nende põlemisel eraldub mürgiseid gaase.Kui näed looduses kellegi teise tekitatud prügihunnikut,püüa see likvideerida või teavita kohalikku keskkonna-teenistust.
Mõned kaevavad maasseaugu ja matavad sinnaläbisegi kogu prügi, arvatesise, et sooritasid looduselemeelepärase teo.Inimeste lahkudes
ruttab toidujäätmetelõhna haistes kohale rebanevõi kährik, kes on eritiagarad lahtikraapijad.
Varsti on kõik söögikskõlblik kellegi kõhus jamuu praht metsa all laiali.
Ära loobi ülejääke veekogudesse! Roiskunud toitsoodustab nakkusi levitavate bakterite paljunemist,veekogude põhja vajunud klaasi ja metallitükidpõhjustavad raskeid traumasid.
Eesti Vetelpääste-ühingu andmetel
vigastavad end igalsuvel tuhandedpuhkajad.
Eriti sageli astu-takse veekogu põhjasvedelevatele plekk-purkidele ja muudeleteravatele esemetele.
Matka lõppedes võta kaasa kõik, mida põletada polelubatud ja mis loodusesse ei kuulu. Kui jätad loodusseprahti, võib politsei sind karistada 10 päevapalga suuruse rahatrahviga.
50
Olmeprahis leidubmitmesugust tooret.
Paljudes Eesti linnadeskogutakse seda eri värvikonteineritesse.
Plastiku osa jäätmetesulatub 10–20 protsendini,moodustades sadu tonnekorduvkasutatavat materjali.
Laagriplatsilt lahkudes pead olema kindel, et sa ei jätakusagile vedelema klaasikilde, mis võivad põhjustadametsatulekahju (vt. lk. 26–27), tekitada inimestele jaloomadele raskeid vigastusi.
Kui mõne parkimisplatsilähedal või kusagil mujalolmeprahi kogumise kohasjuba uputab, siis
ole mõistlik ja ärasuurenda üleujutust!
Võimaluse korral informeeri tekkinud olukorrast kohalikku omavalitsust ja kaitseala valitsejat.
Ohtlikud jäätmed:kemikaalid, patareid,
lambid, ravimid,putukamürgid, õlijäägid jms
tuleb viia ohtlike jäät-mete kogumispunkti(Vt kaardi tagaküljelt).
Mingil juhul ei tohi niisuguseid esemeid ja materjalelaagriplatsile vedelema jätta, metsa alla poetada võitulle visata.
Eesti tahab jõuda “reostaja maksab” printsiibi raken-damiseni kõikjal – majanduses, olmes ja matkaradadel.Loodusest võõrandumist püütakse asendada säästvaarengu põhimõtetega ja keskkonnanõudeid arvestavakäitumisega. Hea ettevõtmine on maanteede puhas-tamise talgud.
51
Pinnasesse imbunudkeemilised ühendid japatareidest eraldunudraskemetallid
kogunevad taimedesse,marjadesse ja seentesse.
Prügihunnikust imbuvadohtlikud jäägid põhjavette,looduslikesse veekogudessening satuvad lõpuks inimesteja loomade joogivette.
Paljudes Euroopa riikidespuhastavad vabatahtlikudmaanteede äärde loobitudprahti. Kõige tuntumrahvusvaheline maanteedeheakorraprogramm kannabnime “Adopt a Highway”.
Taolise ettevõtmiseeesmärgiks on inimestekeskkonnateadlikkusesuurendamine. Võiksid omasõpradelt ja tuttavatelt küsi-da:
kas sina oled plast-pudeleid auto aknastvälja visanud?
Loodetavasti hakkabprügiloopijal vähemaltebamugav.
Igaaastased talgud soodustavadteedel ja teepeenardel vedelevarämpsu vähenemist. Suhtumi-sega jäätmetesse näitad, kuivõrdaustad Euroopas tunnustatudloodushoiu ja säästva arengupõhimõtteid. Maanteeservadekoristamise talgutel osaleb igalaastal tublisti üle tuhandeõpilasest vabatahtliku.
Eestis alustati üleriigilist programmi“Tee puhtaks” 1999.aasta kevadel.
Prügimäele on veetudtuhandeid prahikotte.
On kogutud kümneidtonne jäätisepabereid,plastpudeleid, plekk-purke jms.
52
Autojuht!
Liiklusõnnetuste vältimiseks ole maan-teepeenral koristavaidlapsi märgates eriti tähelepanelik!
Loodusradadel liikudes võid kohtuda ka jahimeestega.Eestis peetakse jahti riigi-ja eramaadel, metsades japõldudel, mererannas jajärveroostikes.
Lubatud jahipidamisviisid on:hiilimisjaht, varitsusjaht, peibutusjaht, ajujaht, urujaht
ja uluki püüdmine.
Ajujahil on jahimees kohustatud kandma punast võioranz̆i pealiskuube . Nähes metsas jahipüssidega mehi,
küsi lähimalt jahimehelt, millal aju lõpeb ning millalvõid oma teekonda jätkata.
Eriti ohtlik on liikuda piki kütiliini jahimeeste vahel –jaht on häiritud ning ka sinu elu on mõnevõrra ohus.
Kui punasesse riietatud mehed on kobaras koos võiautode juures jutuhoos, siis aju parajasti ei toimu ja savõid oma teed jätkata. Ka siis, kui jahimehed hõigete saatel sulle lähenevad,jätka rahulikult oma tegevust.
Ära liiguajajate ees samas suunas – siis väljud koos
tagaaetavate loomadega kütiliinile.
53
Varitsusjahiks on jahimehedehitanud põldude või metsa-lagendike äärde kõrgistmeid.Nähes sellel jahimeest –
jätka oma teekonda.Tema on sind tõenäoliselt
juba märganud ning ootab, et lahkuksid vaateväljalt.Kõrgistmel võib olla ka fotograaf, kes ootab seal pildistamiskaugusele ilmuvat looma.
Kuuldes metsas koera haukumist, ära mine asja uurima.Võib-olla on koer parajasti sundinud seisma metssea võipõdra, kelle poole hiilib jahimees.Omapäi talitades
võid jääda jahimehele märkamatuks.On oht, et kogemata võib jahimees tabada looma
asemel sind.Kahjuks on teada juhtumeid, kus liigne uudishimu onkalliks maksma läinud.
Jahimehed on metsadesse paigutanud mitmesuguseidrajatisi:
tuhandeid soolakuid – saetud puutüve otsa kinnitatudsoolakiviga;
söödasõimi metskitsedele;söödaplatse ja katusealuseid metssigadele.
Metssigade söögikohtades võid näha ka ankurdatudvaate või keti otsas kõlisevaid maisiga täidetud pudeleid.
Jahiseadusega on keelatudselliseid ulukihoolderajatisilõhkuda või lammmuta-da.Viisakas rändur ei näppasealt soola supi sisse egalauajuppi lõkke tegemiseks.
Need rajatised hõlbustavad loomade elu toiduvaestelaegadel ning aitavad vältida metsa- ja põllukultuurideülemääraseid kahjustusi. Soolakute juures tasub aga uurida loomade liikumisest kõnelevaid jälgi.
54
TÄNAME:
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhatajaAndres Talijärv ,loodusbüroo juhatajaUudo Timm,jahinduse peaspetsialistKaarel Roht.Lahemaa Rahvuspargi direktorArne Kaasik.Viidumäe Looduskaitseala direktorMari Reitalu .Tervisekaitseinspektsiooni peadirektori asetäitjaKuulo Kutsar.NaturalistFred Jüssi.Tartu Loodusmaja metoodikKülli Kalamees-Pani.Eesti Vetelpäästeühingu vetelpääste osakonna juhatajaHelgi Lutvei .Metereoloogia Keskuse direktorHelve Kotli .Eesti Põllumajandusülikooli Zooloogia ja BotaanikaInstituudi vanemteadurErast Parmasto;putukate ökofüsioloogia labori juhatajaAnts-Johannes Martin.Tartu Ülikooli keskkonnaõiguse õppetooli hoidjaHannes Veinla,perearstiteaduse õppetooli professorMargus Lember,geoloogiamuuseumi varahoidjaOive Tinn.Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadurArno-Toomas Pihlak.Päästeameti peaspetsialistUrsel Kedars.Kadrina valla volikogu esimeesJaan Stern,looduskaitseteenistuse juhatajaArvi Põldaas.Rakvere Gümnaasiumi õpilased ja geograafiaõpetajaMaret Vildak .Riigimetsa Majandamise KeskusepeadirektorAndres Onemar,jurist Mare Hiiesalu,puhkemajanduse direktori asetäitjaMarge Rammo,avalike suhete juhtOlavi Paide,Sagadi koolituskeskuse juhatajaJaanus Tuusti,looduskooli juhtAsta Tuusti,retkejuhtPeeter Hussar,metoodikTiina Reintal .Tallinna Loomaaia direktorMati Kaal .
RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUSMatkarajad, puhkekohad,telkimis-, ja parkimisalad:Puhkemajanduse osakondwww.riigimets.eetel (0) 628 1530e-mail: [email protected]–Viru regioontel (0) 604 7263e-mail: [email protected]ääne–Saarte regioontel (044) 55 251
e-mail:[email protected]õru–Viljandi regioontel (079) 98 189e-mail:[email protected] KoolituskeskusSagadi Looduskooltel (032) 58 888e-mail:[email protected]
VALIK EESTI KAITSEALADEST
TURISMIINFOKESKUSED leiad kaardi tagaküljelt.
KARULA RAHVUSPARK(078) 28 350LAHEMAA RAHVUSPARKKülastuskeskus(032) 55 663; 052 84 652SOOMAA RAHVUSPARKKülastuskeskus(043) 57 164; 051 85 371VILSANDI RAHVUSPARK(045) 46 554ALAM–PEDJALOODUSKAITSEALA(07) 428 149; 050 39 996ENDLALOODUSKAITSEALA(077) 45 339; 051 19 889HAANJALOODUSPARK(078) 29 090HIIUMAA LAIDUDEMAASTIKUKAITSEALA(046) 94 299; 050 36 455KÕRVEMAAMAASTIKUKAITSEALA(038) 53 139Simisalu matkakodu(038) 59 060
LÄÄNE–EESTI SAARESTIKUBIOSFÄÄRI KAITSEALAHiiumaa Keskus(046) 96 276LÄÄNE–EESTI SAARESTIKUBIOSFÄÄRI KAITSEALALäänemaa Keskus(047) 32 193; 050 50 691LÄÄNE–EESTI SAARESTIKUBIOSFÄÄRI KAITSEALASaaremaa Keskus(045) 38 262; 050 91 521MATSALULOODUSKAITSEALA(047) 78 114; 050 47 899NAISSAARELOODUSPARK(0) 654 08 42; 050 25 230NIGULALOODUSKAITSEALA(044) 56 688; 050 61 247OTEPÄÄLOODUSPARK(076) 55 876REBALAMUINSUSKAITSEALA(0) 6033 097VIIDUMÄELOODUSKAITSEALA(045) 76 321; 051 48 201
TALLINNRaekoja plats 10, 10146 Tallinntel (0) 645 7777faks (0) 645 7778REISISADAMSadama 25, 15051 Tallinntel/faks (0) 6318 [email protected] 37, 90502 Haapsalutel (047) 33 248faks (047) 33 [email protected] 1, 92413 Kärdlatel (046) 22 232faks (046) 22 [email protected]ÕHVIRakvere 13a, 41502 Jõhvitel/faks (033) 70 [email protected] 2, 93813 Kuressaaretel/faks (045) 33 [email protected]škini 13, 20309 Narvatel (035) 60 184faks (035) 60 [email protected]ÄÄLipuväljak 13, 67405 Otepäätel (076) 55 364faks (076) 61 [email protected]ärnu 6, 72712 Paidetel/faks (038) 50 [email protected], 49202 Jõgevamaatel (077) 68 520faks (077) 68 [email protected]
PÕLVAKesk 16, 63308 Põlvatel/faks (079) 94 [email protected]ÄRNURüütli 16, 80011 Pärnutel (044) 73 000faks (044) 73 [email protected] 14, 44310 Rakveretel/faks (032) 42 [email protected] mnt 14, 79513 Raplatel (048) 57 349faks (048) 48 55 [email protected]õelähtme vald, 74002Harjumaatel (0) 6033 097 (mai–okt)RÄPINAKooli 1, 64504 Räpinatel/faks (079) 32 [email protected] plats 14, 51004 Tartutel/faks (07) 432 [email protected] 11, 68203 Valgatel/faks (076) 61 [email protected] 2b, 71011 Viljanditel/faks (043) 33 [email protected]ÕRUTartu mnt. 31, 65608 Võrutel/faks (078) 21 [email protected]
TURISMIINFOKESKUSED
METSLOOMADE TURVAKODUDNIGULA LOODUSKAITSEALA 050 45 891; (044) 56 688ELISTVERE LOOMAPARK (077) 64 666KOTKAAED PÕLVAMAALHAUKA TALUS 050 34 799; (079) 70 924
KUI MÄRKADu VEEREOSTUSTu ÕHU SAASTAMISTu JÄÄTMETE PAIGUTAMIST LOODUSESSEu KAHTLASI KEMIKAALE LOODUSESu LINNA VÕI ALEVIKKU EKSINUD METSALOOMAu LOOMADE HULGIHUKKUMIST...
helista hädaabitelefonil 112u EBASEADUSLIKKU METSARAIETu HALJASTUSE RIKKUMISTu SALAKÜTTIMISTu RÖÖVPÜÜKI
helista politseisse telefonil 110
Harjumaa (0) 6722 972Hiiumaa (046) 31 572Ida-Virumaa (033) 21 333Jõgevamaa (077) 62 410JärvamaaPaide (038) 57 694Türi (038) 57 115Läänemaa (047) 32 255Lääne-Virumaa (032) 58 400
Põlvamaa (079) 98 198Pärnumaa (044) 77 388Raplamaa (048) 56 382Saaremaa (045) 33 778Tartumaa (07) 302 240Valgamaa (076) 66 129Viljandimaa (043) 55 610Võrumaa (078) 68 360(Numbrid võivad muutuda)
MAAKONDADE KESKKONNATEENISTUSED
Keskkonnainspektsioon tel 660 3333
Maanteeinfo tel 678 1500; 050 62 014
Kärdla (info tel 046 96 308)Keila, Keskväljak 5Kuusalu, Kuusalu tee 51Toila, Toila tanklaSillamäe, Tallinna mnt 11bJõgeva, Estakaadi 3Põltsamaa, Kuperjanovi 2Paide, Pärnuvälja 4Türi, Viljandi mnt 20Haapsalu, Lihula mnt 20Lihula, Oja 8Rakvere, Parkali 8Haljala, Rakvere mnt 26Tapa, Õuna 15Põlva, Roosi 1Räpina, Võhandu 4aPärnu, Raba 23aKilingi-Nõmme,Saarde tankla
Rapla, Talve 4Järvakandi, Tallinna mnt 33Kuressaare, Pikk 30Orissaare, Kuivastu mnt 28Tallinn, kütusetanklad(info tel 6395 222)Tartu, Tähe 108(vanaõlide ja akudekonteinerid 6 tanklas,info tel 07 421 398)Elva, ALEXELA tanklaValga, tanklad HYDROTEXACO, FAVORA, BILTEXTõrva, Metsa 2Otepää, Turu platsViljandi, Endla 1Karksi-Nuia, Pärnu 10Suure-Jaani, Oja 2aVõru, Lille 22
OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMINE
JUHAN AARE
