JUHEND UURIMISTÖÖ VÕI PRAKTILISE TÖÖ TEGEMISEKS … juhend 2013.pdf · JUHEND UURIMISTÖÖ VÕI PRAKTILISE TÖÖ TEGEMISEKS VALGA GÜMNAASIUMIS 1. Uurimistöö olemus 1.1. Uurimistöö

1

JUHEND UURIMISTÖÖ VÕI PRAKTILISE TÖÖ TEGEMISEKS

VALGA GÜMNAASIUMIS

1. Uurimistöö olemus

1.1. Uurimistöö koostamine on õpilase iseseisva õppe vorm. Uurimistöö toimub õpilaste ja

juhendaja aktiivsel suhtlemisel ning koostööl.

1.2. Uurimistöö sisuks on probleemi püstitamine, selle analüüs ja järelduste tegemine.

Uurimistöö on õpilase põhjalik iseseisvalt tehtud ja kirjalikult vormistatud töö, mis sisaldab

õpilase seisukohti ja väljendab õpilase oskust iseseisvalt mõelda.

1.3. Õpilasele annab uurimistöö koostamine erinevate metoodikate kasutamise, suuremahulise

töö ja pikaajalise planeerimise kogemuse. Uurimistöö arendab oskusi erialaste tekstide

läbitöötamiseks ja andmete kogumiseks, nende kriitiliseks hindamiseks ning analüüsiks.

Uurimistöö arendab õpilase oskust ennast kirjalikult väljendada. Uurimistöö käigus õpitakse

oma töö tulemusi uurimistöö reegleid järgides korrektselt vormistama, neid avalikult esitlema

ning oma seisukohti kaitsma. Samuti võimaldab uurimistöö eneseteostust ja arendab

ettevõtlikkust.

2

2. Tegevused

2.1. Õpilane

valib koostöös juhendajaga uurimisteema ja teostab uurimistöö

peab kinni uurimistööle seatud tähtaegadest

otsib teemakohase kirjanduse ja allikad

kogub ja analüüsib uurimismaterjali sisuliselt

osaleb juhendaja seminarides ja annab perioodiliselt juhendajale aru töö käigust

vastutab töös esinenud andmete õigsuse eest

vormistab töö nõuetekohaselt

kaitseb tööd kaitsmiskomisjoni ees

2.2. Juhendaja

juhib uurimistöö protsessi ja annab igakülgset nõu

aitab püstitada töö eesmärki ja kavandada töö ülesehitust

annab suuna teemakohase kirjanduse ja algallikate otsimiseks

konsulteerib õpilast uurimistöö käigus ja jälgib töö koostamist

aitab õpilasel mõista retsensiooni sisu ja valmistuda kaitsmiseks

hindab uurimistööd ja õpilase osalemist tööprotsessis

2.3. Retsensent

koostab retsensiooni kooli poolt väljatöötatud blanketile

aitab mõista vigu ja toob esile töö tugevad ning nõrgad küljed

hindab töö vastavust püstitatud eesmärgile

annab hinnangu püstitatud ülesande lahendamise otstarbekusele ja aktuaalsusele

annab hinnangu tööle antud valdkonna või eriala kontekstis

3

toob välja töö peamised väärtused ja huvipakkuvamad osad

hindab töö vastavust uurimistööle esitatud nõuetele ja toob välja töö puudused

toob retsensioonis välja tööd puudutavad küsimused

esitab oma arvamuse etteantud tähtajaks

2.4. Õppejuht

töötab välja tähtajalise ajakava ja jälgib selle täitmist

töötab välja ja täpsustab juhend- ja korralduslikke materjale

hoiab kontakti õpilastega ja õpetajatega, valmistab ette juhendajaseminarideks ja

kaitsmiseks vajalikud materjalid

4

3. Uurimistöö ja praktilise töö teostamise etapid

Tegevused Tähtaeg Märkused

Ainekomisjonid pakuvad väja

esialgsed uurimistööde ja

praktiliste tööde teemade

valdkonnad.

01.11.2012 Ainekomisjon esitab

uurimistöö/praktilise töö teemade

valdkonnad II veerandi 1. nädalal.

Õpilased valivad uurimistöö

uurimistöö /praktilise töö teema

ja juhendaja 11. kl

klassijuhatajate eestvedamisel.

09.11.2012 Uurimistöö /praktilise töö teemad

on jagatud ja juhendajad valitud.

1. seminar:

Õpilane esitab enne esinemist

õppejuhile uurimistöö/praktilise

töö koostamise kava vabas

vormis.

Õpilane tutvustab suuliselt:

1) valitud uurimistöö teemat

2) uurimistöö eesmärki

3) uurimistöö koostamisel

kasutatavaid meetodeid – räägib

lahti, mida täpsemalt kavatseb

tegema hakata

4) teoreetilise osa allikaid

(lühiülevaade teemakohasest

kirjandusest, mida kavatseb

uurimistöös kasutada).

III veerandi

2. õppenädalal

14.-18.01.2013

Kui töö pole edenenenud

plaanipäraselt kutsutakse õpilane

ümarlauda individuaalselt

selgitusi jagama, mis põhjustel ei

ole uurimistöö/praktilise töö

tegemise protsess õnnestunud.

Ümarlauda kuuluvad juhendaja ja

õppejuht.

2. seminar:



töö koostamise kirjaliku kava

(vabas vormis).

Õpilane tutvustab:

IV veerandi

2. õppenädal:

01. - 05.04.2013







5

1) uurimistöö täpsustunud

teemat, juhul kui see on vajalik;

2) uurimisküsimus(t)est ehk

uurimistöö lõplikult sõnastatud

eesmärgist;

3) uurimistöö struktuurist (mitu

peatükki, millised alapeatükid

on töösse planeeritud);

4) kuidas on edenenud

uurimistöö teoreetilise osa

koostamine, milliseid meetodeid

on ta uurimistöö koostamiseks

kasutanud;

5) juhendajaga kooskõlastatud

küsimustikku;

6) uurimistöö koostamise kava

täitmist ja kohtumisi

juhendajaga.


õppejuht.

3. seminar:



töö koostamise kirjaliku kava

(vabas vormis).

Esitledes täiendatud uurimistöö

täiendatud kavandit räägib

õpilane:

1) uurimistöö andmete

kogumisest (küsitluse

läbiviimise tulemused);

3) andmete analüüsitabelitesse

koondamisest (tutvustab, mida

on teinud ja mida kavatseb veel

teha);

4) tutvustab uurimistöö

IV veerandi

5. õppenädal:

22. - 26.04.2013








õppejuht.

6

valmivat teoreetilist osa;

5) uurimistöö koostamise kava

täitmist ja kohtumisi

juhendajaga.

Uurimistöö /praktilise töö lõplik

viimistlemine ja vormistamine

04.05.2013

Uurimistöö /praktilise töö

esitamine juhendajale

(digitaalselt) ja paberkandjal,

juhendajalt loa saamine

kaitsmisele pääsemiseks.

06.05.2013 1. Õpilane saab juhendajalt loa

korralisele kaitsmisele

pääsemiseks.

2. Õpilane ei saa luba korralisele

kaitsmisele pääsemiseks.

Uurimistöö/praktilise töö

esitamine õppejuhile digitaalselt

ja paberkandjal.

10.05.2013

Juhendaja koostab

uurimistöö/praktilise töö

annotatsiooni

15.05.2012 Valmis annotatsioon.

Retsensent koostab


retsensiooni

15.05.2012 Valmis retsensioon.

Õpilasele edastatakse


retsensioon

Hiljemalt 17.05.2013

Kaitsekõne ja esitluse

koostamine ning retsensendi

küsimustele vastamine

20.-24.05.2013 Valmib kaitsekõne ja esitlus.

Uurimistöö /praktilise töö

esitluse esitamine juhendajale ja

õppejuhile.

Hiljemalt 24.05.2013

Uurimistööde kaitsmine 27.05, 28.05.2013 Hinne uurimistöö eest.

Uurimistööde hindamine ja

parimate tööde väljavalimine

27.05, 28.05.2013 Kutse konverentsil esinemiseks.

7

konverentsil esitlemiseks

Praktiliste tööde kaitsmine 30.05.2013 Hinne töö eest ja kutse

konverentsil esinemiseks.

Uurimistööde konverents

(parimad uurimistööd ja

praktilised tööd)

3.06.2013 Esinemine konverentsil.

3.1. Teema ja juhendaja valik.

Teema valikul tuleb silmas pidada:

teema aktuaalsust ja originaalsust;

teema konkreetsust ja piiritletust (uurimistöö peab vastuse andma teemas sõnastatud

põhiprobleemile);

võimalusi erialakirjanduse hankimiseks ja andmete kogumiseks;

töö koostaja huve ja võimeid.

Juhendaja on Valga Gümnaasiumi õpetaja. Õpilane on vastutav, kui ta ei täida

kalenderplaani ning õpetaja on vastutav, kui ta ei konsulteeri õpilast. Teema valikust tuleb

teavitada juhendajat ja õppejuhti.

3.2. Töö valmimine

3.2.1. Kursus „Uurimistöö alused“

Kursuse eesmärk on õppida uurimistöö koostamise oskusi. „Uurimistöö aluste“ kursuse

raames käsitletakse järgmisi teemasid: sissejuhatus uurimistöösse - eesmärk,

uurimisküsimused, hüpotees, andmete kogumine ja analüüs, järeldused; infoallikad,

infootsing, autoriõigused; uurimistöö meetodid; uurimistöödes kasutatavad meetodid;

andmetöötlus (statistika); praktiline töö uurimistöö asemel; uurimistöö ja praktilise töö

vormistamine (uurimistöö kui tekst, viitamine, kaitsmisettekanne). Aine koosneb

auditoorsetest loengutest ja/või e-õppevormidest, mille jooksul käsitletakse eespool nimetatud

teemasid. Kursus lõpeb uurimistöö ja näidiskaitsmisega. Kursust hinnatakse ja lõpeb

arvestusega ning kursuse läbimine on uurimistöö tegemiseks eelduseks.

3.2.2. Kursus “Arvuti kasutamine uurimistöös“

Kursus algab 2013. a sügisel. Kursuse eesmärk on oskuste omandamine uurimistöö

vormistamiseks arvutil. Kursuse raames keskendutakse järgmistele teemadele: infootsing

8

Internetis ja raamatukogus, töö allikatega, viitekirje vormistamine, uurimisandmete

kogumine, veebipõhise küsimustiku koostamine. Andmetöötluse alused, järeldav statistika,

uurimisaruande vormindamine, esitluse koostamine. Kursus lõpeb koostöös õppeainega

„Uurimistöö alused“ avaliku näidiskaitsmisega. Kursus lõpeb arvestusega ja on eelduseks

uurimistöö tegemiseks.

3.2.3. Allikad, küsitlused ja töö kirjutamine

Lähtuvalt uurimistöö temaatikast toimub allikmaterjalide valik ja läbitöötamine. Vaatlus-,

katse- ja küsitlusandmete kogumine sõltub uurimistöö eesmärkidest. Teksti kirjutamisel tuleb

arvestada uurimistööle esitatud vormistamise nõudeid.

3.2.4. Õpilase osalemine kaitsmisel ja retsenseerimine

10. klassi õpilasel on soovituslik osaleda 11. klasside uurimistööde kaitsmisel. Retsensioon

peab välja tooma järgmist:

töö vastavust püstitatud eesmärgile

töö aktuaalsus ja vajalikkus

probleemi lahendamise põhjalikkust ja teaduslikkust

eesmärgi lahendamise otstarbekust

vormistamise vastavust nõuetele

töö peamisi väärtusi ja puudusi

3.2.4. Töö esitamine retsenseerimiseks

Kaitsmisele lubatakse ainult tähtajaks esitatud, korralikult vormistatud ja retsensendi poolt

retsenseeritud tööd.

3.2.5. Töö kaitsmine

Uurimistöö kaitsmine toimub kaitsmiskomisjoni ja kaasõpilaste ees (komisjoni koosseis

määratakse kooli juhtkonna poolt). Kaitsmine toimub ainevaldkondade kaupa. Uurimistöö

kaitsmine seisneb õpilase lühiettekandes näitlikku materjali kasutades ja küsimustele

vastamises. Kaitsekõne peab olema arusaadav ja tooma välja töö põhiseisukohad ja

tulemused. Selles arvestatakse retsensendi märkusi ja vastatakse retsensendi ja kuulajate

küsimustele. Tähtis on nii esinemisoskus, kui ka kompetentsus küsimustele vastamisel.

Soovitav on kasutada näitlikku abimaterjali (slaidiettekanne, multimeedia, audiovisuaalsed

9

materjalid jm). Ettekande pikkus on 10 min. Retsensentide küsimustele vastatakse ettekande

lõpus.

10

4. Uurimistöö koostamine ja vormistamine

4.1. Üldnõuded

4.1.1. Uurimistöö osad on:

tiitelleht

sisukord

sissejuhatus (esitatakse teema valiku põhjendus, uurimistöö eesmärgid ja hüpotees)

kirjanduse ülevaade (põhjendatakse probleemi valikut kirjandusallikatele toetuses

seonduvalt oma ideedega)

töö põhiosa: materjal ja metoodika (peatükk avab mida ja kuidas uuriti, kuidas

andmeid ja tõendusmaterjali koguti, miks just selline uurimismetoodika)

tulemused (saadud andmed esitatakse kompaktselt kasutades tabeleid ja jooniseid;

tulemuste analüüs ja arutelu (tuuakse välja leitud seosed ja nende võimalikud

põhjendused, arutletakse miks on just tulemused sellised, analüüsitakse erinevuste

põhjusi)

resümee (lühikokkuvõte, mis annab tervikliku lühiülevaate kogu tööst, milline oli

uurimisprobleem, mida autor tegi probleemi lahendamiseks, eesmärkidest lähtuvalt

kirjeldatakse lühidalt tulemusi ning tuuakse välja järeldused. Kokkuvõttes kirjeldatu

peab olema töös käsitletud, selles osas midagi juurde tuua ei tohi. Pikkus-mitte üle

1800 tähemärgi)

resümee võõrkeeles ( eestikeelse resümee täpne tõlge)

kasutatud allikate loetelu, kirjandus (sisaldab ainult seda kirjanduse ja allikate loetelu,

millele on töös viidatud)

lisad (vajadusel) – uurimisküsimustik, programmid jne

4.1.2. Vormistamine

Uurimistöö vormistatakse arvutil *.doc, *.docx või *.odt failiformaadis, kusjuures

jälgitakse üldiselt tunnustatud teadustöö vormistamise nõudeid.

11

Töö trükitakse paberile formaadis A4 (210x297 mm) lehe ühele poolele.

Kasutatakse loetavat kirjatüüpi Times New Roman kirja suurus 12.

Reasamm on 1,5, lõigu ees ja järel on vahe 12pt.

Töö põhiosa pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega ja vormindatakse pealkirjade

vormingus (Pealkiri 1: normaallaad + Font: Arial, 16pt., joondatud lehe vasakusse

serva). Madalama taseme pealkirjad on sellest väiksemad, võib kasutada arvuti

poolt vaikimisi pakutavaid erineva taseme pealkirju.

Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk ja alljaotised)

Tabelid ja joonised nummerdatakse, tabeli pealdis lisatakse tabeli kohale, joonise

pealdis lisatakse joonise alla. Pildid paigutatakse lisadesse.

Teksti trükkimisel jäetakse igal leheküljel vasakule 3 cm laiune ja paremale 2 cm

laiune vaba äär.

Iga põhijaotis (peatükk) algab uuelt leheküljelt.

Tekst joondatakse mõlema serva järgi.

Kui reas tekivad suured tühikud, kasutatakse poolitamist.

Kõik töö leheküljed nummerdatakse. Tiitellehele lehekülje numbrit ei panda.

Lehekülje number paigutatakse lehekülje alumise serva keskele.

Uurimistöö maht on maksimaalselt 12 lk, sellele mahule lisanduvad lisad.

4.1.3. Töö keel

Oluline on töö keeleline ja stiililine korrektsus, et probleemide käsitlemine, põhjendused ja

järeldused peavad olema loogilised ja arusaadavad.

Keelekasutus peab olema korrektne.

Töö loogiline ülesehitus.

Hoiduda tuleks paljusõnalisusest, vältida sõnade ja lausete kordusi.

12

Tõlkimisel tuleb lähtuda lause mõttest, mitte tõlkida üksikuid sõnu.

Lühendite kasutamisel tuleb see esimesel korral tekstis selgitada (näide:

sisemajanduse kogutoodang SKT). Üldtunnustatud ja -levinud lühendeid võib

kasutada ilma selgituseta (näide: USA, ÜRO, EL, NATO jt). Pealkirjades

lühendeid ei kasutata. Kõikidest kasutusele võetud lühenditest tuleb kogu töö

ulatuses kinni pidada. Kaasaegsete õigekeelsusreeglite kohaselt eestikeelsete

lühendite lõppu punkti ei panda, välja arvatud lühendid, mis langevad kokku mõne

eestikeelse sõnaga (näide: koost. ehk koostaja). Võõrkeelsete lühendite puhul

lähtutakse selles keeles kujunenud tavadest.

Võõrkeelsed sõnad kirjutatakse kaldkirjas.

Kõneviis ja -vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses.

Kasutada tuleb umbisikulist vormi (näide: “töös käsitletakse, analüüsitakse,

uuritakse” või “on käsitletud, analüüsitud jne”). Eelistatav on kindla kõneviisi

kasutamine, sest tingiva kõne valdav kasutamine võib jätta mulje, et autor ei ole

oma seisukohtade õigsuses kuigi veendunud.

Arvude esitamine tekstis. Ühekohalised arvud on soovitatav kirjutada sõnadega,

ülejäänud arvud numbritega (näide: kaks sõpra, viis ööd, 195 kooli). Järgarvu

järele pannakse punkt. Käändelõppe arvudele ei lisata. Aasta märkimisel

kasutatakse arve, mitte “eelmisel aastal” või “käesoleval aastal”. Suurte arvude

korral kasutatakse kombineeritud kirjutusviisi, mille puhul arv on märgitud

numbritega ja suurusjärk sõnadega (näide: 1,78 milj elanikku).

Arvude ja mõõtühikute kasutamine. Kui arvule järgneb mõõtühiku nimetus või

selle lühend, kirjutatakse arv numbritega, kusjuures arvu ja mõõtühiku vahel on

üks tühik.

Erandiks on protsendi- ja kraaditähiste kokkukirjutamine eesoleva arvuga (näide:

majanduskasv 4,1%, kalle 8°). Väärtuste vahemiku toomisel pannakse mõõtühik

viimase arvu järele või vahemiku ette (näide: 16 kuni 75 aastat või 16−75 aastat,

aastatel 1990−2006).

Õigekiri. Lubamatud on mistahes keele- ja trükivead. Autor peab ise oma teksti,

tabeleid, valemeid, jooniseid korduvalt ja hoolikalt kontrollima.

13

4.2. Tiitelleht

Tiitelleht algab ülaservalt kooli nimetusega Valga Gümnaasium. Lehe esimese kolmandiku

lõppu kirjutatakse töö täielik pealkiri. Kohe pealkirja alla märgitakse töö liik (nt uurimistöö).

Tiitellehe teise kolmandiku lõppu paremasse serva trükitakse juhendaja nimi, lisades nimedele

teaduskraadi või kutset näitavad tiitlid. Lehe alumisse serva trükitakse töö valmimise koht ja

aasta.

14

Tiitellehe näidis:

Valga Gümnaasium

Alehandro Vesikask

11 a klass

TÖÖ PEALKIRI

Uurimistöö

Juhendaja õpetaja Mai Maasikas

Valga 2013

15

4.3. Sisukord

Sisukord paikneb töö alguses tiitellehe järel. See sisaldab iga alaosa täpset pealkirja ja

vastavat lehekülje numbrit. Põhijaotiste (peatükkide) pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte

tähtedega. Sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte ja kasutatud allikate ette jaotise numbrit ei

kirjutata. Arvutis vormistamisel kasutatakse automaatset sisukorra koostamist (näiteks Wordis

Viited → Sisukord → Automattabel 1).

Sisukorra näidis:

SISSEJUHATUS ......................................................................................……... 4

1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) .................…........……. 5

1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri ......................………….….....….. 5

1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri ..................................…………..…… 8

2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) .................................……..10

2.1. Teise peatüki esimese jaotise pealkiri ...............................………….….…. 10

2.2. Teise peatüki teise jaotise pealkiri ......................................….……...……. 14

2.2.1. Teise peatüki teise jaotise esimese alljaotise pealkiri …..….………….....16

KOKKUVÕTE ...........................................................................................….… 20

KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................……… 22

LISAD

Lisa 1 pealkiri .............................................................………....….........…...…. 23

Lisa 2 pealkiri ...........................................................................……..….......….. 24

16

4.5. Sissejuhatus

Sissejuhatus on soovitavalt lühike, sisaldab järgmist:

teema ja probleemi aktuaalsust;

teema valiku põhjendamine;

kas teemat on varem uuritud, kui jah siis tuleb tuua välja mõned teemat uurinud

autorid;

töö eesmärgi sõnastamine ja hüpotees (millisele probleemile otsitakse lahendust, mis

on selles valdkonnas tehtud);

ülevaade töömeetoditest;

ülevaade peamistest allikatest;

ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest;

heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine

sissejuhatuses.

4.6. Põhiosa

Põhiosa (sisu) koosneb peatükkidest, mis sisaldavad:

probleemi seletavat kirjeldust (metoodika),

probleemi analüüsi (tulemused),

tulemuste esitamist (arutelu/järeldused).

Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele. Selgelt peab

olema välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Sisu

põhijaotised nummerdatakse. Iga põhijaotise alljaotised nummerdatakse samal viisil, jättes

alles ka põhijaotise number. Numbrite vahel ja lõpus on punkt (tekstis osutamisel lõpus

punkti ei ole).

17

4.7. Viitamine

Viitamine on uurimistöö koostamisel juures nõutav. Kõik kirjaliku töö koostamisel kasutatud

teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikad, valemid, arvulised andmed

jne tulevad viidata. Kõik teistele autoritele kuuluvad seisukohad ja andmed tuleb esitada kas

täpselt viidatud tsitaatidena või refereeringutena. Ei viidata üldtuntud seisukohtadele. Tsitaat

peab täpselt vastama originaalile ja esitatakse jutumärkides. Tsitaadi algusest, keskelt või

lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Viide märgitakse kohe pärast tsitaati

lõpetavaid jutumärke. Refereering annab teise autori töös esitatud väiteid ja seisukohti antud

uurimistöös vabas vormis, oma sõnadega. Jutumärke ei kasutata, kindlasti peab aga olema

viidatud autorile või allikale. Kui refereering on üks lause, siis paikneb viide enne lauset

lõpetavat punkti. Mitmelauselise refereeringu korral on viide pärast viimase lause punkti.

Kasutada võib kas tekstisisest viitamist või joonealust viitamist. Korraga võib kasutusel olla

ainult üks neist süsteemidest.

4.7.1. Tekstisisene viitamine

Tekstisisestel viitamisel on võimalik kasutada järgmisi variante:

Viites esitatakse allikmaterjali autori perekonnanimi, töö ilmumise aasta ja viidatud

materjali paiknemise lehekülg. Näiteks: (Erelt 2004: 48).

Kui lause sõnastuses on autori nimi olemas, pannakse sulgudes olevasse viitesse ainult

aastaarv ja leheküljenumber. Näiteks: Aavik (1924: 134) on tõdenud, et uute sõnade

loomine on raske ja aeganõudev töö.

Kui samades sulgudes viidatakse mitmele allikale, järjestatakse need tähestikulises

järjekorras autori perekonnanime järgi ning eraldatakse üksteisest semikooloniga.

Näiteks Ikka ja jälle on keelekasutajaid üles kutsutud eesti keelde uusi omadussõnu

juurde soetama. (Aavik 1924; Erelt 2004; Veski 1958).

Kui viidataval allikal on kaks autorit, siis tuleb panna viitesse mõlema autori nimed ja

nende vahele komad. Näiteks (Ehala, Raik 2003: 12-13).

Kolme ja enama autoriga teosel pannakse sulgudesse esimese autori nimi, millele

järgneb lühend jt. Muu vormistus ei erine tavalisest viitest (Pajusalu jt 2004: 89).

Intervjuu puhul: Meie koolis toimub igakevadine laulu -ja tantsupidu (Paju 2006).

4.7.2. Joonealune viitamine

Joonealuse viitamise puhul tuleb viited esitada iga lehekülje allaosas

Sel puhul märgitakse viite number ülaindeksiga viidatava teksti lõppu.

18

Näide:

2 http://akadeemiake.ee/nouded-artiklitele/ 12.12.2012.

4.8. Tabelid

Tabeleid kasutatakse arvandmete kompaktseks esitamiseks. Suuremad ja algandmetega

tabelid paigutatakse kirjaliku töö lisasse. Kirjaliku töö kõik tabelid nummerdatakse läbiva

numeratsiooniga ja lisada töö põhiossa. Tabel tuleb paigutada võimalikult selle tekstilõigu

järele, milles talle viidatakse. Viide esitatakse sulgudes.

4.8.1. Joonised

Kõiki töös esinevaid graafilisi kujundeid (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised), aga ka

geograafilisi kaarte, fotosid jm nimetatakse joonisteks. Igal joonisel peab olema pealkiri või

allkiri, mis on joonisel kujutatu lakooniline sõnastus. Arvjooniste eeliseks on, et nad

esitavad uuritava nähtuse olemus piltlikumalt ;

võimaldavad uuritavate nähtuste analüüsimist;

võimaldavad uurimistulemusi populariseerida

Kõik joonised nummerdatakse ning neile viidatakse tekstis. Näited

Diagramm 1

4.8. Töö alalüüs

Arutletakse tulemuste üle, võrreldakse neid teiste autorite analoogsete uurimuste tulemustega,

analüüsitakse nende omavahelise lahkumineku võimalikke põhjusi. Arutletakse tulemuste

19

usaldusväärsuse ja võimalike vigade üle. Tulemuste tõlgendamisel püstitatud uurimisülesande

seisukohalt mainitakse ka võimalikke teisi tõlgendusvõimalusi. Tehakse tulemuste põhjal

üldistusi ja järeldusi, püstitakse uusi hüpoteese, mida oleks vaja tulevikus testida jne. Vältida

liigset "sõnavahtu", mitte minna tõlgendustes põhjendamatult julgeks (kõik tõlgendused ja

uued hüpoteesid tulenegu loogiliselt teie enda ja/või teiste autorite tulemustest ja toetugu

neile). Õige lühidalt võib vajaduse korral meelde tuletada tulemuste osas leitut. Seejuures ei

esitata (korrata) arutelus enam numbrilisi tulemusi, tulemustest räägitakse kvalitatiivsel

tasemel ja üldistatult. Jälgige, et arutelu oleks täielikult kaetud viidetega relevantsetele

kirjandusallikatele.

4.9. Kokkuvõte

Kokkuvõttes tuuakse lühikesed ning konkreetsed vastused ainult pealkirjas ja/või

sissejuhatuses püstitatud küsimustele. Kokkuvõttes ei tohi esmakordselt esitada tulemusi,

mida pole eelnevas töös mainitud. Lühidalt esitatakse kõige olulisemad järeldused, milleni töö

käigus jõuti. Järeldusi esitades ei ole soovitatav sõnastada neid täpselt samamoodi nagu töö

põhiosas. Kirjeldatakse tekkinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme, kuid uusi

andmeid enam ei esitata. Ei viidata kirjandusallikaile ega esitata teiste autorite seisukohti.

Kokkuvõte peab võimaldama lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi aru saada, mida töös on

käsitletud. Uurimistöö tulemusi võib esitada kas tavapäraselt teksti sees või punktide kaupa

välja tuues.

Töös kasutatavad lühendid tuleb enne kokkuvõtet asuval lehel lühendite loetelus seletada

(loetelu pealkirjastada Lühendid). Üldkasutatavaid lühendeid nagu lk, jne sinna ei panda.

4.10. Resümee

Resümee on üheleheküljeline ülevaade tööst, selle eesmärkidest, käsitlevatest probleemidest,

uurimismetoodikast, tulemustest ja järeldustest, mida saaks kasutada uurimistööde

kogumikus. Resümee peab olema arusaadav iseseisva kirjutisena, ilma põhiteksti lugemata.

Pikkus 100-250 sõna. Iga lause peab sisaldama väidet ehk detailidesse ei laskuta. Kirjutatakse

minevikuvormis, kuna osutab tehtud tööle.

4.11. Allikate loetelu

Viitekirjed paigutatakse töö lõppu ja selle osa pealkiri on allikaloend. Kasutatud allikate

loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud.

Viidatud allikad loetletakse autori(te) perekonnanime(de) tähestikulises järjekorras, autori(te)

20

nime(de) puudumisel pealkirja esimese sõna järgi ja neid ei nummerdata. Kasutatud allikates

ei tohi kasutada materjale, mida töös ei ole viidatud.

Allikaloendis esitatud viitekirje koosneb kindlatest kokkulepitud järjekorras esitatud osadest

(kirjes tuleb täpselt jälgida kirjavahemärkide ja tühikute asukohti). Kui artikkel on võetud

ajalehest, ajakirjast või kogumikust, tuleb viitekirjesse lisada artikli ilmumiskoha andmed.

Mõttekriips jagab viitekirje pooleks. Mõttekriipsu ette jääb alati teave artikli kohta ja järele

info ajakirja või kogumiku kohta. Internetiallika viitekirjes esitatakse autori perekonnanimi,

eesnimi, pealkirja täielik internetiaadress ja materjali kasutamise kuupäev.

Intervjuu viitekirjes peavad olema intervjueeritava nimi, intervjueerimise aeg, intervjuu

pealkiri, intervjueerija nimi, koht ja salvestuse laad (lindistus kassetil või CD-l,

videolindistus, käsikiri)

Näited:

Aavik, J. 1924. Keeleuuenduse äärmised võimalused. Tartu: Kirjastus Istandik.

Eesti keele sõnaraamat ÕS 2006. Neljas, täiendatud trükk. Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud

Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Kaareste, N. 2007. Kooliaasta algus rõõmustab ja pelutab. – Postimees 3.09, lk 3.

Jalak, L. 2006. Meie kooli traditsioonid enne ja nüüd. Kati Kadak, 1. okt (helisalvestis).

Vana kirjakeele korpus. www.murre.ee/vakkur/Korpused/korpused.htm 7.10. 2012

4.12. Lisad

Lisad (vajaduse korral) sisaldavad materjali, mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja

läinud (küsitluslehed, plaanid, kaardid, mõõtmis-, uurimis- jm protokollid, illustreeriv

materjal nagu dokumendi või fotokoopiad jms). Lisadele tuleb põhitekstis viidata. Lisad

loetletakse sisukorras ühekaupa, nummerdatakse iseseisvalt vasakusse ülanurka ja

pealkirjastatakse, lisade pealkirjad märgitakse ka sisukorda.

21

5. Uurimistööde hindamine

Hindamise ülesandeks on anda töö autorile täpne tagasiside. Uurimistöö hindamisel

arvestatakse töö sisu ja vormistamist, õpilase esinemist kaitsmisel, osavõttu seminaridest ja

suhtumist tööprotsessi. Tööle antakse hinne 100-palli süsteemis. Nii retsensent, juhendaja kui

komisjon toetuvad tööle hinnangu andmisel käesolevale juhendile. Lõpliku hinde paneb

komisjon tööle 5-palli süsteemis (90 - 100 punkti – hinne „5“, 75 - 89 punkti – hinne „4“, 50 -

74 punkti – hinne „3“).

5.1. Töö sisu

Töö sisulise osa eest saadav maksimaalne punktide arv on 30, hinnatakse:

• töö vastavust teemale (5 p);

• sissejuhatust ja kokkuvõtet, mis peavad näitama, kui selget ülevaadet omab töö autor

antud teema kohta, seetõttu hinnatakse nende täpsust erilise põhjalikkusega. Resümee

olemasolul hinnatakse selle ülevaatlikkust. (5 p);

• töö uurimuslikkust, objektiivsust, autori omapoolse analüüsi ja selgituste olemasolu,

ebatäpsuste ja vigade puudumine (15 p);

• kogu uurimistöö struktuursust, terviklikkust ja proportsionaalsust (5 p).

5.2. Teemavalik

Teemavaliku eest saadav maksimaalne punktide arv on 10, täidetud peab olema vähemalt üks

alljärgnevatest komponentidest:

• jõukohasus

• huvitavus

• aktuaalsus

• praktilisus

5.3. Viitamine

Viitamise eest saadav maksimaalne punktide arv on 10. Hindamisel arvestatakse:

• tsitaatide põhjendatust, täpsust ning nende kontrollitavust;

22

• kõikidele kasutatud allikatest saadud mõtetele, ideedele, andmetele jmt allikale

viitamist refereeringute puhul;

• töö autori originaalteksti rohkust ja head keelekasutust (viidatud tekst ühildub

originaaltekstiga;

• kogu töö ulatuses ühtse, juhendile vastava viitamissüsteemi kasutamist.

Märkus: Töö hinnet ei mõjuta kasutatud kirjanduse nimekirja pikkus.

5.4. Vormistus

Vormistuse eest saadav maksimaalne punktide arv on 15. Hindamise aluseks on käesolev

vormistusjuhend, arvestatakse järgmiste elementide õiget vormistust:

• töö üldilmet (korrektne väljatrükk, trüki- ja keelevigade puudumine);

• tiitellehe korrektsust;

• jooniste, diagrammide, fotode, graafikute selgust ja allkirjade olemasolu;

• tabelite loetavust ning pealkirjade olemasolu;

• sisukorda ja selle vastavust tööle;

• töö liigendust ning selle põhjendatust;

• lisade olemasolu korral nende paigutust, põhjendatust ja proportsiooni.

5.5. Kaitsmine

Kaitsmist hindab komisjon ja selle eest saadav maksimaalne punktide arv on 20. Hinnatakse:

• esinemisoskust (selget ja artikuleeritud kõnet, soovitavalt peast);

• multimeediaesitluse korral selle korrektsust ja põhjendatust;

• kompetentsust küsimustele vastamisel;

• kaitsekõne selgust, arusaadavust, ammendavust, ajast kinnipidamist.

5.6. Töö protsess

Töö protsessi hindab juhendaja ja selle eest saadav maksimaalne punktide arv on 15.

Hinnatakse:

23

• omaalgatuslikkust teema valikul ja töö koostamisel;

• tähtaegadest kinnipidamist, hilinemise korral selle põhjendatust;

• aktiivsust ja asjatundlikkust juhendajaga suhtlemisel;

Kui esitatud töö ei vasta uurimistöö koostamise juhendile (töö ei vasta teemale, on lõpetamata

või allikatele viitamata maha kirjutatud) või ei ole esitatud tähtajaks, siis võib

kaitsmiskomisjon otsustada tööd mitte hinnata. Uurimistöö koostajale määratakse tähtaeg

uurimistöö täiendamiseks ja esitatud puudujääkide kõrvaldamiseks, samuti määratakse

järelkaitsmise kuupäev.

5.7. Korduskaitsmine

Kui esitatud töö ei vasta uurimistöö koostamise juhendile (töö ei vasta teemale on lõpetamata

või allikatele viitamata maha kirjutatud) või ei ole esitatud tähtajaks, siis võib

kaitsmiskomisjon otsustada tööd mitte hinnata. Uurimistöö koostajale määratakse tähtaeg

uurimistöö täiendamiseks ja esitatud puudujääkide kõrvaldamiseks, samuti määratakse

järelkaitsmise kuupäev.

24

6. Praktiline töö

6.1. Olemus

Praktilise töö eesmärk on väärtustada õpilase individuaalseid teadmisi, oskusi ja huve ning

luua väljund loominguliseks eneseteostuseks. Juhendaja ülesandeks on õpilase ideid, soove ja

võimeid arvesse võttes aidata tal leida sobiv ning teostatav praktiline töö. On oluline, et

praktiline töö oleks õpilast arendav ning väärtuseks ka teistele.

Gümnaasiumi õpilaste praktiline uurimistöö sisu peab näitama, et õpilasel on töö või projekti

planeerimise oskus. Õpilane on võimeline koostama tegevusplaani ja vastavalt töö vajadusele

eelarvet, oskab kirjeldada tegevusi, tegevusi läbi viia ja teha tagasiside põhjal järeldusi.

Praktiline töö on väljund õpilase loominguliseks eneseteostuseks lähtuvalt õpilase teadmistest,

oskustest ja huvidest. Juhendaja roll: leida õpilase ideedest, soovidest ja võimetest lähtuvalt

sobiv ning teostatav praktiline töö.

Praktiline töö koosneb kahest osast:

I osa: teos, objekt, projekt jne

II osa: kirjalik teoreetiline osa

Töö võib olla teostatud individuaalselt, aga ka rühmatööna, milles on määratletud iga liikme

panus nii praktilises töös kui ka teoreetilises osas.

6.2. Praktilise töö liigid

Loomingulised tööd: loomingulise (kontsert, kirjandus, luule jm) kava

ettevalmistamine ja selle esitamine; kirjandus- , kunsti- või muusikateose, filmi,

heliplaadi vm loomine, leiutis;

Õpilasüritus/projekt: konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, õppekäigu vm

korraldamine;

Õppematerjalid: eksami/olümpiaadi kordamisülesannete kogumiku koostamine;

veebipõhise õpikeskkonna loomine; õppevahendite valmistamine

(muusikainstrumendid, näitlikud tabelid jne);

Õpilasfirma: toote või teenuse idee leidmine, äriplaani koostamine, õpilasfirma

loomine, tegutsemine ja juhtimine; toote müük või teenuse osutamine;

25

raamatupidamine; õpilasfirma lõpetamine, lõpparuande koostamine; õpilasfirma

esitlus hindamiskomisjonile.

6.3. Struktuur

Praktiline uurimistöö peab sarnaselt uurimistööle sisaldama kõiki eespool nimetatud

uurimistöö struktuurelemente.

Praktilise uurimistöö sisu põhiosadeks on:

sissejuhatus, mis sisaldab projekti tegemise põhjendust ja annab ülevaate varasematest

sarnastest projektidest

töö või projekti plaan

vastavalt vajadusele projekti eelarve

tegevuste ja tulemuste täpne kirjeldus

tulemuste analüüs

resümee

Töö peab sisaldama vähemalt kolme viidet kasutatud allikmaterjalidele. Viitamisel

kasutatakse eelnevalt toodud uurimistöö viitamise reegleid. Praktilise töö sisu maksimaalne

maht on 2-3 lehekülge.

6.4. Praktilise töö kirjaliku kokkuvõtte struktuur

tiitelleht

sissejuhatus (praktilise töö tausta avamine ja eesmärgid)

töö ülevaade (töö lahenduse kirjeldus, aktuaalsus, tööprotsessi ja töö tulemuste

kirjeldus)

kokkuvõte (antakse hinnang, praktilise töö sissejuhatuses püstitatud eesmärkide

saavutamise kohta ning tehakse ettepanekuid idee edasiarendamiseks või paremaks

lahenduseks)

kasutatud allikate loetelu (sisaldab ainult seda kirjanduse loetelu, millele on töös

viidatud)

kas resümee

lisad (praktilise töö kirjalik kokkuvõte peaks mingil taasesitaval kujul sisaldama

praktilise töö tulemust: fotod, audio-või videosalvestust vms, need esitada lisades)

26

Praktilisel tööl toimub kaitsmine ja tööd retsenseeritakse

Töö hindamine samadel alustel, mis uurimistöö tegemisel

27

7. RETSENSIOON

RETSENSIOONI KOOSTAMISE ALUS (näiteks)

Retsensioon uurimistöö autor uurimistööle “Uurimistöö pealkiri”.

Uurimistöö on kirjutatud valdkonnas. Töö eesmärgiks on ... .

7.1. Loetleda uurimistöö osad ja lisad.

Uurimistöö koosneb:

sissejuhatusest,

mitmest peatükist,

üldistustest, järeldustest

kasutatud kirjanduse loetelust ... leheküljel.

Tööl on ..... lisa:

töös kasutatud mõisted,

intervjuu küsimused vm.

Töö maht lisadeta on ... lehekülge.

7.2. Anda ülevaade tehtud tööst.

Esimeses peatükis esitab autor ülevaatliku kokkuvõtte....

Teises peatükis ................

Töös on ... näitel uuritud ...

Uuringu teostamiseks kasutati ... meetodit, mille aluseks on struktureeritud küsimustik.

Küsimustiku osad tulenevad teoreetilistest üldistustest.

Uurimistöö empiiriline osa on põhjalik. Igale küsimusteblokile järgneb kokkuvõte, mis

hõlbustab lugemist ja arusaamist.

7.3. Anda hinnang, kas

tööl on praktiline väärtus ja milles see seisneb;

töö ülesehitus on loogiline/ebaloogiline ja vormistus korrektne/esineb puudusi. Kui

esineb puudusi, siis loetleda need;

28

pealkirjad ja alapealkirjad vastavad/ei vasta järgneva teksti sisule. Juhul kui ei vasta,

tuua mõni näide.

stiil ja keel on/ei ole uurimistööle kohased;

kasutatud kirjanduse viited ja loetelu on/ei ole vormistatud korrektselt. Kõigile

loetelus esitatud teostele on/ei ole viidatud. Juhul kui esineb puudusi, tuua näited;

uurimistöö üldistused ja järeldused on/ei ole põhjendatud ja huvitavad ning vajavad/ei

pälvi tähelepanu.

7.4. Tuua välja uurimistöö kitsaskohad ja esitada diskussiooni algatamiseks uurimistöö

autorile kas või üks küsimus.

7.5. Retsensent annab töö lõpus uurimistööle hinnangu.

Retsensendi arvates uurimistöö vastab/ei vasta uurimistöödele esitatud nõuetele.

Allkiri

Ees- ja perekonnanimi

Amet

Kuupäev

29

8. Soovitused esitluse koostamiseks

Töö esitlemiseks on uurijal aega kuni kümme minutit. Oma seisukohtade paremaks

väljatoomiseks selle lühikese aja jooksul on mõttekas kasutada esitlusprogrammi. Esitluse

eesmärk on toetada ja ilmestada uurija seisukohti.

Slaididel esitatakse põhiseisukohad, märksõnad, graafikud, diagrammid – see ei ole tekst,

mida ette lugeda, vaid näitlikustamise materjal. Aega arvestades peaks esitlus piirduma 6–12

slaidiga. Kirja suurus slaidil ei tohiks jääda alla 24 punkti.

Slaididel võiks näiteks olla:

1. slaid – töö teema, autori ees- ja perekonnanimi, kuupäev

2. slaid – probleem; hüpotees, kui see on seatud

3. slaid – eesmärk; ülesanded eesmärgi lahendamiseks

4. slaid – teoreetilise osa olulisemad tulemused

5. slaid – valim, meetod

6. slaid – tulemused



9. slaid – järeldused

10. slaid – ettepanekud

11. slaid – Tänan kuulamast! või midagi muud sobivat lõpetuseks

Slaidi tekst ja uurija kõne peavad ühtima.

Documents

JUHEND UURIMISTÖÖ VÕI PRAKTILISE TÖÖ TEGEMISEKS … juhend 2013.pdf · JUHEND UURIMISTÖÖ VÕI PRAKTILISE TÖÖ TEGEMISEKS VALGA GÜMNAASIUMIS 1. Uurimistöö olemus 1.1. Uurimistöö