Juuli 2012 / nr 21

LEHVITA LIIGESHAIGETE HEAKS!

120 miljonit inimest Euroopas kannatavad

reumaatiliste haiguste all.

Toimi järgmiselt 16.septembrini:

Tee foto või video lehvitavatest inimestest,

viibetest, lipuga lehvitamisest või lehvitamis-

est ebatavalistes paikades

1. lae see üles

http://www.worldarthritisday.org/waving

2. kinnita, et omad fotole/videole auto-

riõigusi

3. märgi, mitu inimest lehvitavad

4. vali asukohariik rippmenüüst

5. kinnita

Osaled nõnda liikumises, kus 100000 fotost

saab kokku üks suur, mida hakatakse kasuta-

ma ülemaailmsel artriidipäeval /World Arthri-

tis Day/ (12. oktoobril), mis aitab meil tõsta

teadlikkust reumaatiliste haiguste kohta.

Vaata senini üleslaaditud fotosid: http://

www.worldarthritisday.org/waving/gallery

Tere, kallid lugejad!

Olen Britt-Mary Leppik, 23-aastane tudeng

Tallinnast. Sellest suvest löön kaasa Eesti

Reumaliidu Kuukirja toimetuses, jagades

Teiega hooajalisi retsepte, huvitavaid nippe ja

muud.

Selleks, et Te Kuukirjast maksimaalselt rõõmu

saaksite tunda, ootan Teie küsimusi,

ettepanekuid, muljeid ning meelisteemasid

meiliaadressil britt@reumaliit.ee. Kindlasti

näevad Teie sõnavõtud järgmistes kuukirjades

valgust!

Seniks aga mõnusat

suve jätku!

Britt-Mary Leppik

Kuukirja toimetus

jätkub...

AVATUD ON REUMAÕE NÕUANDELIIN!

Helistades numbrile 14 408 vastab teie küsimustele reumaõde. Reumaõele

võib helistada tööpäeviti kella 9-st kuni 16-ni aastaringselt. Kõnele lisatasu pole

kehtestatud kuid maksta tuleb tavalist telefonikõne hinda. Kõnedele vastavad

reumaõed Jelena Koger või Kersti Ossaar.

2

MÄRKMED TÖÖTEEMALISEST SESSIOONIST EULAR BERLIIN

7. juuni 2012 Küprose näidet esitles ministeeriumi esindaja C. Flourentzou-Kakouri.

Alates 2009. a. on kasutusel olnud puuetega inimeste töölesaamist toetav seadus. Selle

alusel on neil üks kõrgemaid toga hõivatuse määrasid – kuni 10% olemasolevatest va-

badest töökohtadest kuulub puuetega inimestele. Kandideerijale on seatud 3 nõuet: vajalik

kvalifikatsioon, edukalt sooritatud eksam ja puude olemasolu. Eksami käigus hinnatakse

kandideerija võimeid konkreetse tööga hakkamasaamisel. Komisjon koosneb spetsialisidest,

kellel on pikaajalised kogemused erivajaduste osas. Tänaseni on vastava avalduse esitanud

200 inimest, kellest kolmel on artroos. Programm on hästi käivitunud ja kaebusi komisjoni töö

kohta on olnud vaid üksikuid. Näiteks töötab 50 inimest riiklikus haridussüsteemis, moo-

dustades 0,5% töötajatest.

Programmi nõrkuseks on komisjoniliikmete mitteküllaldane teadlikkus erivajadustega töö-

tajate piirangutest ja vajadustest ning puude defineerimise keerukus ajutiste ja ebaselgete

piirangute puhul. Füüsilisi erivajadusi on mitmesuguseid ning probleem on eeskätt harva

esinevate juhtumite osas. ICF (International Classification of Functioning), mis on Maailma

Terviseorganisatsiooni WHO poolt välja töötatud, toob selles osas selgust. Ettekandja väitel

on Küprosel vaja välja töötada usaldusväärne süsteem ja lisaks puudele ja piirangutele

tuleks mõõta ka töövõimet ja seda, mida keegi saab teha.

Seaduse väljatöötamise juures oli patsientide esindajatel oluline roll ning see koostöö on jät-

kunud siiani. Väikese riigina on Küprosel palju sarnast ka Eesti olukorraga ning sel aastal

töösse võetud uus töövõimetust puudutav seadus vajab sarnast lähenemist.

8. juuni 2012

D-vitamiini puudus võib põhjustada juuste väljalangemist, lihasjõu vähenemist, väsimust,

küünte haprust ning soodustada reumatoidartriidi teket. Selle teema olulisus ei ole uudiseks

ka Eestis ning seetõttu on Eesti 22 maa hulgas, kes osaleb EULAR-i poolt ellu kutsutud pro-

jektis. Eestist teeb kaasa Ida-Tallinna Keskhaigla dr. Kati Otsaga eesotsas ning patsien-

tide poolelt Ingrid Põldemaa.

Kongressi raames toimus esmakordne kohtumine teemal D vitamin-

PRO projekt.

3

Uuringu mentoriks on EULARi tulevane president professor Maurizio Cutolo ning

meeskonna tööd juhib professor Jelena Vojinovic Serbiast. Uuringuprojekt on alles

ettevalmistavas faasis ning kogutakse infot osalevate keskuste võimaluste kohta, patsien-

tide kaasamise ja regulatsiooni kohta erinevates riikides, samuti tööde maksumuse kohta.

Uuringus on planeeritud jälgida kuni 1000 patsienti ning see kooosneb erinevatest

faasidest. Aasta jooksul mõõdetakse D-vitamiini hulka patsiendi organismis – kuidas see

mõjub haiguse aktiivsusele ja ravile. Samas jälgivad patsiendid ise oma igapäevaelu ja

püüavad märgata seoseid, kui palju ükski ilming on D-vitamiini tasemega seotud. Uuringus

osalejatel mõõdetakse D-vitamiini vajadust ja kui tarvis, määratakse seda juurde. Uuringud

viiakse läbi osalevate keskuste juures ning Eestist on planeeritud uurida umbes 50-70 reu-

matoidartriidihaiget vanuses 25-65 eluaastat. Lisaks meditsiinilistele uuringutele viiakse

läbi haiguse aktiivsuse uuring, lihasjõu ja tasakaalu uuringud ning hinnatakse haiguse

mõju.

Ettevalmistav osa on planeeritud kestma kuni novembrini ning projekti lõpp on kava ko-

haselt mais 2015.

MÄRKMED EULAR ABSTRACT SESSION’ILT

Jean Noel Janicourt Prantsusmaalt tutvustas projekti lauakalendrist.

Ettekandja töötab liidus projektijuhina ning omab kogemust elust reumaatilise haigusega. Kalendri

loomise eesmärgiks oli leida käepärane vahend patsiendi ja arsti vahelise suhtluse paran-

damiseks. Koostati kahepoolne lauakalender – üks arstile ja teine patsiendile, mis annab

mõlemale osapoolele praktilisi nõuandeid haigusega toime tulemiseks/umber käimiseks kummagi

jaoks arusaadavas keeles. Kalender on väga illustratiivne ja atraktiivne. Tulemused on väga head

ning see on leidnud kasutust nii spetsialistide kui ka koolitajate poolt.

Jolanta Gyglienska Poolast esitles uuringut elukvaliteedist ning diagnoosimisest.

Uuring oli väga detailne ja tõi välja olulised tulemused. Varajast diagnoosimist esines rohkem juh-

tudel, kui kaebused olid suured ning haigus äge. Need, kes olid haigestunud noorematena,

omasid suuremaid kahjustusi ja oli ka kaebusi rohkem. Need, kellel haiguse diagnoosimine hil-

ines, oli ravi hilinemise tõttu ka haigus hiljem raskemakujuline. Elukvaliteedi hindamisest selgus, et

paljud olid haiguse tõttu sõltuvuses kõrvalisest abist.

4

Grete Põldemaa ettekanne e-kuukirjast võeti väga hästi vastu.

Ladusas ettekandes andis Grete ülevaate Eesti Reumaliidust kui katusorganisatsioonist ja

liikmetele suunatud infokandja e-kuukirja välja töötamisest ja töös hoidmisest. E-kuukirja

koostamisel kasutatakse Microsoft Publisheri, mis on käepärane ja küllap sobiv paljudele

sarnastele organisatsioonidele. Meie Kuukirja väljaandmist toetas 15 kuu jooksul Kodani-

kuühiskonna Sihtkapital ning töö jätkub Hasartmängumaksu Nõukogu toel. E-kuukirja levi-

ala on suurenenud ning saajate hulgas on paljud partnerid ja vabaühenduste esindajad.

Grete Põldemaa ettekanne on kättesaadav Eesti Reumaliidu kodulehel.

Küprose esindaja Irene Petsillidou tutvustas loovtegevusi, mis sobivad reu-

maatilistele haigetele.

Kohalik liit on välja arendanud erinevad kursused, sh. söögivalmistamise kursuse, mis on

oluline rahvuskultuuri kandmise seisukohalt. Tunni käigus antakse praktilisi näpunäiteid

paremaks hakkamasaamiseks. Ettekandja sõnul on erinevad kursused hästi vastu võetud

ja liikmete omavahelised sidemed on tugevnenud. Planeeritud on laiendada tegevusi üle

Küprose.

Jo Cumming, Artritis Care , Ühendkuningriigist tegi ettekande polümüalgia (PMR)

patsientidest, kes igapäevaselt kannatavad valu õlgade ja puusade piirkonnas. Uuringus kes-

kenduti informatsiooni ja emotsionaalse toe vajalikkusele. Ühingul on olemas oma infoliin ning

uuringu põhjal on helistajatest 83% naised ning 78% protsenil helistajatest esineb valu. Nende

infoliini aadress on suures üleriigilises portaalis www.patient.com.uk ning seda infot jagavad

eeskätt perearstid värskelt diagnoositud haigetele, kuna just nemad vajavad palju infot. Sellest

ajendatult on haiguse infopaketti patsientidele laiali saadetud. Uuringu tulemuseni saadi kinnitust

(72%), et inimesed soovivad oma mure ja vaeva jagada. Üsna suur oli ka abivajadus seoses

ravimitega – 43%. Ettekandja sõnul suur hulk inimesi otsivad infot kodulehelt ja laevad selle alla

– see näitab, et dignoosimisel ei ole patsienti piisavalt informeeritud.

Anne Carlsson, Rootsi Reumaliidust tegi ettekande – „Uuringutest tegudeni!“ – füüsiline

aktiivsus ja treening reumaatiliste haiguste puhul.

Rootsi Reumaliit on üks suurimaid puuetega inimeste organisatsioone Rootsis. Uuringud on

nende jaoks väga olulised ning nad otsivad vahendeid selle valdkonna arendamiseks ning sa-

mas jagavad toetusi, mida nad on erinevate kanalite kaudu kogunud. Uuringutega tegeldakse

alates 1998 ning on koostatud eraldi trükis nende tutvustamiseks, trükist jagatakse teistele part-

5

Näitusealas tutvuvad materjalidega Marek Jaakson ja

Grete Põldemaa.

neritele, arstidele jne.

Esimene esitletud uuring füüsilise aktiivsuse kohta tehti 2008. a. ja eelmisel aastal seda

uuendati. Uuringu tulemusena ollakse nad veendunud, et füüsline treening on väga hea ra-

vim! Uuringu eesmärgiks oli koguda parimad teoreetilised seisukohad. Kaasatud olid väga

paljud spetsialistid ning tulemus on tõlgitud inglise keelde. Näiteks pfofessor Christina

Opava jagab infot uuringu kohta ning annab nõu kui pika aja vältel treeningut teha, kuidas ja

mida silmas pidada jne. Uuringu kokkuvõtet levitati väga laialt – levitati 65 000 koopiat.

Huvilised saavad kodulehelt vaadata nende poolt koostatud harjutuste videosid, mis on

saadaval ka inglise keeles.

Ingrid Põldemaa

Eesti Noorte Reumaliidu liige

MÄRKMED EULARILT

5. -6. juunil osalesin Berliinis EULARi eel patsientide-teaduslike uurimistööde partnerite

koolituse jätkuprogrammis. Selles osales kokku 15 patsienti erinevatest riikidest (Taani,

Belgia, Holland, Eesti, Küpros, Ühendkuningriigid, Prantsusmaa, Šveits, Saksamaa, Ru-

meenia).

Dr. Laure Gossec Prantsusmaalt õpetas, kuidas kirjutada ning anda hinnanguid teadustööde

taotlustele. Joep Willingu ettekanne oli suhtlemisest uurijatega projektikohtumisel. Carol

Rhodes Ühendkuningriikidest tutvustas, kuidas lisada patsiendi vaatenurk teadusuuringusse

kohalikul tasandil Keele Ülikooli teadusuuringute rühma näitel. Mina rääkisin Tallinnas 1.-.2.

märtsil toimunud rahvusvahelisest konverentsist „Teadus. Meie kõik meie kõigi jaoks“. Koo-

litajad Maarten de Wit Hollandist ning Nele Caeyers Belgiast rääkisid patsientide-teaduslike

uurimistööde partnerite projekti edasisest kulgemisest. Olid sisukad päevad ja toredad koh-

tumised tuttavatega eelmiselt koolituselt ning uute liitujatega.

Tiina Jasinski

Tartu Reumaühingu liige

5

6

6. juuni 2012

1. sessioonil anti eelülevaade kongressil toimuma hakkavast, messikeskusest, Euroopa

Reumavastasest liigast (EULAR) ja Euroopa artriidi- ning reumaatiliste probleemidega in-

imeste organisatsioonist (PARE).

2. sessioonil „Poliitilised kampaaniad“ oli sisukas ettekanne meie Ingrid Põldemaalt, kes

rääkis Eesti noorte reumahaigete kampaaniast „Mul on saladus“. Dragan Chichikj Make-

dooniast rääkis Brüsseli deklaratsiooni kampaaniast, Lena Thomsen Taanist hõlpsasti

avatavate pakendite kampaaniast, Till Uhlig Norrast eumusc.net veebilehest ning Jona

Hölderle Saksamaalt sotsiaalmeedia võimalustest.

Pidulikul kongressi avatseremoonial andis EULARi president Maxime Dougados

(Kreeka) üle auhinnad parimate uurimistööde autoritele, parimatele postritele, Stene au-

hinna võitjale Raija Heimonenile Soomest parima essee eest. Esitati Marlene Dietrichi

laule ning tantsisid maailmakuulsad breikarid.

Sessioonil „Kuidas leida ja hoida tööd“ esines Tiina Jasinski ettekandega „Kohaliku omava-

litsuse teenused puuetega inimestele Tartu linnas ja Tartu Reumaühingu roll nende teenuste tut-

vustamisel“. Christina Flourentzou-Kakouri Küproselt rääkis seadusandlusest, Tim

Trengenza Ühendkuningriikidest kohandatud tööpaikadest, dr. Olaf Tscharnezki Saksamaalt

kõneles haaravalt tööandja ja töövõtja suhetest töökohtade loomisel, Lene Willumsen Taani

reumaühenduse kampaaniast: Pauseboogie – võimalus end tööpausil virgutada.

Patsientide ja meditsiinitöötajate ühissessioonil kuulsime John R. Kirwani (Ühendkuningriigid)

15 aasta pikkusest kogemustest patsiendina teadustöödes osalemise kohta. Ingvild Kjeken

Norrast rääkis patsientide kaasamisest uurimistöödesse arsti vaatevinklist. Laure Gossec

Prantsusmaalt selgitas patsientide kaasamist rahvusvahelisel tasandil. Maarten de Wit Hol-

landist kõneles 10 kuldreeglist, millega peaksid uurimistööde läbiviijad patsientide osalemisel ar-

vestama.

7. juuni 2012

7

Patsiendid olid kongressi tarbeks valmistanud kokku kaheksa posterettekannet, neist ter-

velt kolm oli eestlastelt. Tartu Reumaühing (Hele Lemetti, Tiina Jasinski, Lea Taim ja

Marika Tammaru) tutvustas HMN rahastusel toimuvat projekti „Vesi ja liikumine on

tervisele head“, tegevjuht Marek Jaaksoni ja Galina Kreintzbergi (Reumahaigete

Laste ja Noorte Ühing) poster oli ERL arengukava valmimisest ja Ida-Tallinna Keskhai-

gla reumatoloogiakeskuse vanemõde Katti Kõrve koostöös Marika Tammaru ning

Kätlin Laksiga andis postril ülevaate Eesti reumaatikutest patsientide osalemistest rah-

vusvahelistel konverentsidel , nende kogemustest, eelistustest ja eesmärkidest. Veel tut-

vustasid posterettekannetega oma tegemisi patsiendid Küproselt, Prantsusmaalt, Lee-

dust, Poolast ja Rootsist.

PARE pidulik õhtusöök umbes 200-le osavõtjale toimus Berliini tuntud söögipaigas

„Speisezimmer“, Sõbralikus ja üksmeelses õhkkonnas maitsti mahetoitu ja vahetati

kogemusi ning arvamusi.

8. juuni 2012

Reede – vaba päev linnaga tutvumiseks, laevasõit Spree jõel.

9. juuni 2012

Laupäeva varahommikune sessioon võimaldas teha harjutusi kummilintide ja pallidega

Küprose füsioterapeudi Ioulianos Kostase juhendamisel. Huvitavad ettekanded

füüsilisest aktiivsusest olid veel Patrick Verschuerenilt Belgiast ja Martin van der

Eschilt Hollandist . Dieter Wiek Saksamaalt rääkis, kuidas patsiendiorganisatsioonid

saaksid pakkuda kvaliteetset ja vajalikku võimlemist.

KOKKUVÕTTEKS

Huvitavad ja sisukad päevad, uued kontaktid ja kohtumised vanade sõpradega - suurepärane

kogemus järjekordselt kongressilt!

Tiina Jasinski

Tartu Reumaühingu liige

Hele Lemetti

Eesti Reumaliidu juhatuse liige

9

Juunikuu esimesel nädalavahetusel toimus Kloogarannas Eesti Reumaliidu iga-aastane

suveseminar. Ilmataat meie ettevõtmist eriti ei soosinud aga eks supile pannakse ju ka mait-

seaineid ja nii kulusidki need vihmasahmakad suvepäevadele vürtsiks ära. Eriti esimesel ööl,

kui laussadu põristas majakese plekk-katusel öö otsa trummi. Kuna loengud ja õpitoad toi-

musid enamuses katuse all, siis ega see suurt seganud, kuna koos oli aktiivne ja elurõõmus

rahvas.

Kohe, kui kohale jõudsime, oli tunda, et oleme oodatud. Kui olime asjad majakestesse ära

pannud, järgnes kohe maitsev ja külluslik lõunasöök. Peale sööki järgnesid loengud.

Seekordset seminari läbiv teema oli enda eest hoolitsemine. Loengud olid nii meigist, juuste

korrashoiust kui ka hammaste tervisest. Tänu heade sõprade annetustele toimus ka loterii,

kus iga pilet võitis ja viimasel päeval loositi kõigi osavõtjate vahel peavõidud. Üks neist -

kaunis pidulik soeng tuli meie Tartu ühingu liikmele. Pärast loenguid ja õhtusööki oli pisut

vaba aega ja siis järgnes pidulik osa. Külas oli Erich Krieger ja tantsupõrand täitus kohe esi-

meste muusikapalade kõlama hakates. Toimus ka viktoriin Eesti Reumaliidu tähtsamatest

sündmustest ja muidu huvitavatest küsimustest. Pärast lõbusat peoõhtut mindi puhkama, et

järgmisel päeval taas reipalt rivis olla.

SUVESEMINARIST

Teisel päeval tehti kokkuvõte eelmisel päeval toimunust ja anti hinnang üritustele. Seejärel järgne-

sid õpitoad, kus igaüks sai mitmete variantide hulgast valida endale sobiva. Õhtu oli pidulik ja

osalejad sisustasid oma ae-

ga ise. Iga ühing tutvustas

ennast kas laulu või lihtsalt

sõnavõtuga. Kuna meie Tar-

tu 13 osavõtja hulgas ei lei-

dunud kedagi, kes oleks

julgenud lauluviisi üles võtta,

luges Heli laulusõnad luule-

tusena. Korraldajad olid

katnud ka kohvilaua. Pärast

esitlusi ja etteasteid jär-gnes

disko mis kestis hiliste õh-

tutundideni. Kuna meie

majakesse olid sattunud

ühesuguse huumoriga RAHULOLEVAD SUVEPÄEVALISED

10

naised siis läbis meie vabaaja tunde eraviisiline "naeruteraapia"

Kolmandal päeval algas hommik taas eelmise päeva kokkuvõttega ja seejärel olid uued

õpitoad. Seminari lõpuosas toimus loterii peavõitude kätteandmine ja kogu ürituse kok-

kuvõte. Peale lõunasööki ootasid bussid ja algas sõit kodu poole.

Tahan kõigi Tartu osavõtjate nimel tänada kõiki korraldajaid sest kõik toimis nagu

hästiõlitatud kellavärk. Ja eraldi tänu veel köögipersonalile, kes hoolitses meie maitsva

"ninaesise" eest. Kogu üritus oli hästi läbi mõeldud ja korraldatud, nii et kõik leidsid koju

sõites, et on saanud uut energiat elus edasiminekuks. Ja mis peamine - seekord oli asi

korraldatud nii, et me ei saanud mahti mõelda oma haigustele ja neid isegi mitte ei meenu-

tatud.

Veel kord - suur tänu korraldajatele ja kohtume kindlasti tuleval aastal jälle!

Ilme Sõna

Tartu Reumaühingu liige

02.09. 2012 ootame kõiki huvilisi Stroomi ranna parki

KÄIMISPÄEVALE. Täpsem info õige pea kodulehel ning järgmises

Kuukirjas!

Virsikukook

Virsikute asemel võib julgelt kasutada ka ploome, aprikoose, pehmeid pirne jne

6 virsikut

125 g võid

200 g suhkrut

2 muna

120 g jahu

küpsetuspulber

vaniljeekstrakt

Ahi eelnevalt soojenema panna 150le kraadile.

1. Lõika virsikud pikkupidi pooleks ning eemalda kivid. Aseta need potti.

Sega eraldi kausis kokku 4spl vett, 3spl suhkrut ning paar tilka vaniljeekstrakti.

2. Kalla segu kausis olevatele virsikutele. Pane pott tulele, hauta pehmenemiseni.

Taigna valmistamiseks sega kokku toasoe või suhkruga, lisa jahu ning küpsetuspulber. Klopi

munad ning lisa taignale.

3. Määri küpsetusvorm võiga kokku ning vala sellesse potis olevad virsikud. Kata kõik taig-

Lõbusad ampsud

Midagi, mis tasub sel suvel kindlasti talvekastist välja tõsta, on piparkoogivormid. Ei pea

piirduma vaid piparkoogitaigna vormimisega, kui neid saab väga edukalt kasutada ka paljude

köögiviljade lõikamiseks.

Lille-, südame-, või kolmnurgakujulised köögiviljaviilud mõjuvad suupistelaual värskendavalt,

rääkimata sellest, et sellisel kujul on need ka lastele (kes tihtipeale pole köögiviljadest

vaimustuses) isuäratavad! Ning muidugi jääb ära ka koorimise vaev!

Tere, kallid lugejad!

Lõpuks otsustas suvi ka meie vastu armulisem olla ning Päike soojendab palgeid aina tihemini.

Kuigi juulikuus saavad enim aupaistet maasikad, ei tasuks tähelepanuta jätta ka imemaitsvaid ja

tervislikke virsikuid, mis on eriti rikkad A- ja C-vitamiini, raua, kaaliumi ja kiudainete poolest.

Allolev virsikukoogi retsept on mõnusalt mahe ning väga kergelt valmistatav!

10

11

Köögiviljasuupisted on maitsvad, tervislikud, ning palaval ajal kõhule mahedad. Suviti

tahaks midagi värsket ning mis saaks olla selleks sobivam, kui sidrun, kurk ja piparmünt?

Oma maalapi omanikud on aga erilise õnnega koos, on ju kõigile teada, et enda kasvatatud

rohelisel on kõige parem maitse!

Vaja läheb:

1tl sidrunimahla

1/2tl sidrunikoort

2spl hakitud pekaani pähkleid (soovi korral)

2spl peenelt hakitud mündilehti

2tl hakitud murulauku

u 115g toorjuustu

soola

suurem kurk, 32 viilu

suuremad redised, 32 viilu

1. Sega suures kausis kokku seitse esimest koostisosa.

2. Kasuta piparkoogivorme, et kurgist ja redistest kujundid välja lõigata.

3. Laota kurgiviilule rediseviil ning 1/2tl toorjuustu.

4. Serveeri kohe!

Head isu!

12

Nipinurk Nipinurk

Siinkohal ning ka järgnevates numbrites võite leida väikeseid nippe, mis teevad igapäevaelu

lihtsamaks, odavamaks või siis lihtsalt lõbusamaks!

Rohkem ruumi riietele!

Tihti tundub, et riideid on palju, aga ruumi nii vähe! Või siis tahaks lihtsalt kogu komplekti korraga

nähtavale riputada.

Sellisel juhul võib appi võtta üsna üllatava vahendi – joogipurgi avami-

seks tõmmatav metallist splint. See on vastupidav ning odav lahendus

vähesele ruumile!

Lükka splint riidepuule ning pane järgmine riidepuu teisest august

läbi.

Nii lihtne see ongi!

Linnutoidutass

Lindude toitmist harrastatakse enamasti talvel, kuid miks mitte seda toredat ja tänuväärset tava ka

suvel jätkata? Proovige valmistada see imearmas linnutoidutass, mis on kaunistuseks igale aiale

ning muudab selle lõbusamaks ning suvisemaks! Kel aeda pole, saab kaunistuse ka väga edukalt

rõdule või ilma alusjalata aknale kinnitada.

1. Leia puutoigas või muu pikem jalgalus, millele alustass kinnitada.

Soovi korral värvi toigas ära. Hangi meelepärane alustass ning

teetass. Erilisuseks lisa ka teelusikas.

2. Võta liivapaber ning lihvi teetassi alus ning teetassi põhi, kuhu

teetass asetub. Nii muudad need karedamaks ning nad haakuvad

paremini.

3. Võta tugev liim (nt. Super Attak klaasiliim) ning liimi teetass ning

lusikas alustassi peale.

4. Viimaks, võta kuumaliimipüstol (selle saab ehituspoest ja

Tiimarist) ning liimi alustass toika või muu aluse külge.

Kas pole mitte kutsuv ning pidulik toidukoht? Sumedaid suveõhtuid!

Õnnitlused

Südamlikud õnnesoovid lähevad

seekord teele:

Tallinna Reumaühenduse juhatuse

liikmele Maire-Liis Häälele (24.07),

Eesti Reumaliidu meediakoordinaator

Enid Udrasele (05.08) ning

Valga Reumaliidu juhile Raili

Viirsalule (06.08).

Palju õnne sünnipäevaks!

Vastutav toimetaja: Marek Jaakson

Peatoimetaja: Britt-Mary Leppik

Küljendus: Grete Põldemaa

Keeleline toimetaja: Asta Põldmäe

Kuukirja valmimist toetavad:

www.reumaliit.ee

kuukiri@reumaliit.ee

Eesti Reumaliit Facebookis

Toimetuse aadress:

ERL Kuukiri

Toompuiestee 10

VÄLJAANDJA: Eesti Reumaliit

13