Reesi Sirvi

Inimeseõpetus 5. klassis

KÄITUMINE ÕNNETUSJUHTUMI

KORRAL JA ESMAABI

ESMAABI

Esmaabi on lihtsate ja

käepäraste võtetega

kannatanu abistamine

vigastuste, õnnetuste või

äkkhaigestumise korral.

ESMAABI EESMÄRGID

päästa kannatanu või äkiliselt

haigestunud inimese elu sündmuskohal,

vältida uusi vigastusi,

ennetada edasisi võimalikke kahjustusi,

vähendada valu,

soodustada paranemist,

kutsuda abi ja jääda kannatanu juurde

abi saabumiseni või toimetada abivajaja

asjatundliku abi saamiseks arsti juurde.

Enne teise inimese

aitamist pead olema

kindel, et sa ise oled

ohutus

olukorras.

KUIDAS KÄITUDA

ÕNNETUSJUHTUMI KORRAL

Selgita kõigepeal välja, kas on midagi, mis

ohustab jätkuvalt kannatanut või abistajat.

Vajaduse korral tähista õnnetuskoht, et ei juhtuks

veel sarnaseid õnnetusi (klaasikillud).

Ära püüa aidata seal, kus see võib ohustada

abistaja tervist või elu (elektriõnnetus).

Helista 112 ja järgi saadud korraldusi.

Kui esmaabi andmise järel on vajalik arstlik

kontroll või täiendav ravi, tuleb kannatanuga

pöörduda erakorralise meditsiini osakonda ehk

traumapunkti.

KUI helistad, teata

lühidalt:

mis juhtus,

kus õnnetus toimus,

kus kannatanu hetkel asub,

anna oma hinnang kannatanu

seisundile,

vasta rahulikult kõne vastaja

küsimustele,

ära katkesta kõnet enne, kui oled selleks

Iga inimese kohus on abi

anda ja igaühel

on õigus

abi saada.

VALU

Valu on ebameeldiv tunne, mille ülesanne on

märku anda vigastusest või haigestumisest.

Valu vaigistamiseks kasutatakse valuvaigisteid,

kuid nende võtmist peab juhendama lapsevanem

või arst.

Valuvaigistid võtavad valu ära, aga haiguse

põhjuse väljaselgitamiseks tuleks pöörduda

perearsti juurde.

NIKASTUS JA NIHESTUS Nikastus või nihestus on liigesevigastus (juhtub

sagedamini sportides).

Nikastuse korral väljuvad liigest moodustavad luuotsad hetkeks oma õigest asendist, kuid liiguvad tagasi.

Nihestuse korral liigub liigese üks luuots kohalt ära ja jääbki valesse asendisse.

Nikastuse või nihestuse korral on liigeses ja selle ümbruses valu, tekib paistetus ning tihti ka verevalum, vigastatud kohas on soojatunne ning nahavärvus muutub.

Esmaabi:

tõsta vigastatud jäse südamest kõrgemale, et vähendada turset ja sisemist verejooksu

hoia liigesel 15-20 minutit midagi külma

seo vigastatud koht kinni

LUUMURRUD

Luumurd tekib kukkumise või löögi toimel.

Luumurruga koos saavad vigastada ka

ümbritsevad koed.

Kui luu on katki, aga nahk terve, siis on tegemist

kinnise luumurruga.

Kui luuotsad on tekitanud nahahaava, on

tegemist lahtise luumurruga.

Trauma piirkonnas on valu, turse, jäset on väga

valus liigutada ning selle kuju on ebaloomulik,

lahtise luumurruga esineb verejooksu.

ESMAABI LUUMURRU

KORRAL Aita kannatanul leida asend, mis oleks talle vähem

valulik.

Tõsta vigastatud jäse kõrgemale.

Turse ja valu vähendamiseks aseta kinnise luumurru kohale midagi külma. NB! Külma ja naha vahele tuleb panna rätik, sest otsene külm võib omakorda kudesid kahjustada.

Pane vigastatud jäsemele rõhkside.

Haava olemasolul peata verejooks, puhasta ja seo haav.

Vajadusel tee lahas: Aseta lahas otse riietele ja jalatsitele

Fikseeri jäse nii, nagu ta on, ära püüa teda jõuga sirgeks tõmmata

Fikseeri oletatava murrukoha mõlemad naaberliigesed

Kinnita lahas marli- või rätiksidemega

ESMAABI LUUMURRU

KORRAL

Kämbla- või sõrmeluu murru korral võib käe toestada

raamatuga, nii et sõrmeliigesed ja ranne toetuvad

raamatule.

Randme ja küünarvarre võimaliku murru korral on

abiks käe toetamine kolmnurkrätikuga.

Luumurrukahtlusega tuleb alati pöörduda

traumapunkti, kus murru väljaselgitamiseks tehakse

röntgenuuring.

HAMMASTE TRAUMA

Hammaste traumad on seotud aastaaegadega

ning spordialadega.

Väljakukkunud hammast on võimalik tagasi

istutada 30 minuti jooksul (hoia hammast piimas

või oma süljes), et hambakoed ei kuivaks.

SILMAVIGASTUSED Silmavigastusi põhjustavad silma sattunud puru,

putukad ja kemikaalid, aga ka löök, põletus, terav valgus.

Esmaabi:

loputa silma veega (kemikaalide sattumisel silma võimalikult kaua),

põrutuse korral pane silmale midagi külma,

raske silmavigastuse korral on oluline teha silmadele side ja viia kannatanu traumapunkti.

Et vältida silmavigastusi:

kanna kaitseprille või päikeseprille,

väldi silmade puudutamist käega,

hoia enda alati ohutus kauguses sädemetest, kemikaalidest jms.

PEATRAUMAD Peatrauma tekib kukkumisest vastu kõva pinda või

löögist pähe.

Kõige sagedamini juhtub selliseid vigastusi jalgratta,

rula ja rulluiskudega sõites (NB! kaitsekiiver) või puu

otsast alla kukkudes.

Kõige ohtlikum on löök kukla- või oimupiirkonda.

Jälgi kannatanut – lühiajaline teadvusekaotus,

peavalu, iiveldus ja sagedane oksendamine viitavad

tõsisemale peatraumale ning siis on soovitav

pöörduda traumapunkti.

Vähemalt ööpäev tuleb rahulikult lamada.

Raske peatrauma puhul tuleb kannatanud panna

lamama püsivasse küliliasendisse ja kutsuda kiirabi.

ERINEVAD HAAVALIIGID kriimustused (sagedane lapseeas),

lõikehaavad (võivad olla sügavad, haarates ka veresooni ja kõõluseid),

hammustused (loomade hammustuse puhul on suur põletikuoht, marutõve kahtluse korral pöördu arsti poole, kes otsustab vaktsineerimisvajaduse.),

torkehaavad (nahk sulgub torkekohas, ära unusta infektsiooniohtu),

rebimishaavad (nahk on kudedest eemaldunud),

Esmaabi korras ära eemalda haavast lahtisi luukilde ega kudedesse sattunud võõrkehi!

VEREJOOKS Sügav haav ja rohke verejooks on eluohtlik, sest

verekaotus on suur ning oluline on meeles pidada, et tegutseda tuleb kiiresti.

Esmaabi:

Pane kannatanu lamama ja tõsta vigastatud jäse üles, et verejooks aeglustuks.

Verejooksu peatamiseks tee paks ja tugev side (haavale pannakse nelinurklapp ja „raskuseks“ sidemerull, mis kinnitatakse elastse sideme või kolmnurkrätikuga.

Suure ja sügava haava korral tuleb haava tavaliselt õmmelda, et see korralikult kinni kasvaks. Seda tehakse traumapunktis.

Andes esmaabi verejooksu puhul kasuta kummikindaid, et kaitsta kannatanut haava põletiku tekkimise ning ennast verega levivate nakkust eest.

Kui haava on sattunud mulda, liiva või muud pinnast, siis võib osutuda vajalikuks teha kannatanule kaitsesüst teetanuse vastu.

HAMMUSTUSED

Herilase või mesilase nõelamine on inimesele

ohtlik siis, kui ta saab korraga väga palju

nõelamisi või kui ta on putukamürgi suhtes

allergiline.

Kui ilmneb hingamisraskus võib kiiresti välja

kujuneda šokk.

Esmaabi:

leevenda valu külma mähisega,

pane kannatanu šokiasendisse,

kutsu kiiresti abi.

HAMMUSTUSED Rästikuhammustus võib olla nii lapsele kui ka

täiskasvanule ohtlik. Rästik on Eestis ainuke mürgine madu.

Tema hammustuse korral on näha kaks väikest torkejälge.

Salvamiskoht tursub ning muutuv valulikuks ja sinakaks, kannatanul tekib iiveldus, ta muutub kahvatuks ja tema ihu kattub külma higiga.

Esmaabi:

kutsu viivitamatult abi,

aseta kannatanu lamama ja taga talle rahu,

aseta hammustusele külm mähis ja anna rohkesti juua,

hoia kannatanud nii, et ta võimalikult vähe liigutaks,

toimeta kannatanu kiiresti lähimasse raviasutusse.

HAMMUSTUSED Väikesed parasiidid puugid levitavad kahte tõsist haigust:

entsefaliiti ehk viiruslikku ajupõletikku (peiteaeg 2 nädalat)

borrelioosi (kahjustab nahka, närvisüsteemi, südant ning liigeseid)

Ohtlikumad nakatumiskohad on rohu- ja heinamaad, metsad, võsad, pargid.

Puugi keha eesotsas on kärss, millega ta kinnitub peremehe (inimese, looma) külge.

Enne toitumist on puuk väike ja lame, verd imedes muutub ümaramaks.

Esmaabi:

eemalda nahale kinnitunud võimalikult kiiresti kasutades pintsette (haara võimalikult pea lähedalt ja keera teda kellaosuti liikumisele vastupidises suunas),

määri hammustuse kohta piirituse või briljantrohelisega,

kui puugi pea jääb sisse, mine arsti juurde, kes eemaldab puugi lõplikult,

NB! ära püüa puuki lämmatada õli või teiste vedelikega. surmaheitluses puugi süljeeritus ja koos sellega nakkusoht suurenevad oluliselt!

ŠOKK Šokk on seisund, mis võib tekkida suure vere- või

vedelikukaotuse puhul ning olukorras, kus rakud ei saa piisavalt hapnikku.

Šoki tunnusteks on kiire ja nõrk pulss, nahk ja jäsemed on kahvatud ning kaetud külma higiga.

Kannatanu on rahutu ja tema hingamine on kiire.

Ta võib tunda janu või iiveldust.

Raske šoki korral võib kaduda teadvus.

Esmaabi:

kutsu kindlasti abi, helistades 112,

pane kannatanu lamama ja tõsta tema jalad kõrgemale,

jälgi, et kannatanu hingamisteed oleksid avatud,

kata vigastatu soojalt ja rahusta teda.

LÄMBUMINE Lämbumist põhjustab tavaliselt sügavale neelu või kõrisse kinni jäänud

võõrkeha - halvasti mälutud toit, suur tükk närimiskummi vm.

Mõnikord saab hädasolija köhida, siis ei tohi seljale patsutada, tulev

vaid julgustada ja jälgida.

Kui kannatanu ei ole võimeline köhima, rääkima ega hingama, tekib

lämbumistunne ja hirm.

Tavaliselt hoitakse siis käega kõrist kinni. Hapnikupuuduse tõttu

muutuvad tema nahk ja huuled kiiresti sinakaks ning ta kaotab

teadvuse.

Esmaabi:

mine kannatanu selja taha ja aseta käed ümber lämbuja ülakõhu,

suru rusikas käega vahelihase kohale ja haara teise käega rusikas

oleva käe randmest,

tõmba käsivarrega jõuliselt enda poole ja üles. seda, Heimlichi võtet

tuleb teha mitu korda,

kui lämbuja kaotab teadvuse ja kukub maha, tuleb võimalikult ruttu

kutsuda kiirabi.

NB! Seda võtet ei tohi harjutada inimese peal, kasutada tuleb

TEMPERATUURIST TINGITUD

VIGASTUSED Inimese normaalne temperatuur on umbes +37 kraadi

juures.

Kehatemperatuuri tõus üle +40 või langus alla +30 kraadi põhjustavad tõsiseid kahjustusi, mis võivad lõppeda surmaga.

Päikesepiste tekib pähe paistvast otsesest soojuskiirgusest, mis tekitab peavalu, iiveldust ja kerget ärritust.

Esmaabi:

vii kannatanu jahedasse kohta,

pane lamama,

tõsta pea kõrgemale,

aseta laubale niiske riie,

anna juua külma vett,

kasta riideid ja keha jaheda veega.

KÜLMUMINE JA

ALAJAHTUMINE

Talvine oht

Kõige kergemini kahjustab külm neid kehaosi, mis

jäävad südamest kaugemale ja kus veri ringleb

peenikestes veresoontes.

Esmaabi:

liiguta sõrmi,

soojenda käega kõrvu või muid kehaosi, mis on

külmunud, seejärel aseta sinna kuiv riie,

väldi uut jahtumist,

mine sooja ruumi.

PÕLETUS Põletus on kudede kahjustus tulise aine või esemega.

Näiteks suulimaskesta põletamine kuuma joogiga, käe põletamine kuuma vee, triikraua, süütevedeliku või ilutulestiku raketi plahvatusel tekkinud leegiga.

Esmaabi:

eemalda põletuspiirkonnast riided,

jahuta põletuskohta külma voolava veega 5-20 minutit,

kui on käepärast põletusgeeli, pane seda peale, et vähendada valu,

kata põletatud pind mikroobivaba ehk steriilse sideme või kolmnurkrätikuga.

Valu korral võta valuvaigisti ja joo rohkelt vedelikku.

Ulatusliku põletuse korral kutsu kiirabi, helistades 112.

MINESTAMINE Lühiajaline teadvusekaotus, mida põhjustavad häired

ja aju verevarustus.

Sellise vereringehäire võivad esile kutsuda palavus, õhupuudus, pikaajaline seismine või ka negatiivsed emotsioonid.

Minestanu lihased lõtvuvad ja ta vajub maha.

Esmaabi:

proovi ära hoida kukkumisel saadavad vigastused,

aseta kannatanu pikali õhurikkasse kohta,

tõsta kannatanu jalad üles,

ava kinnine kaelus,

pritsi näole külma vett või aseta laubale niiske rätik.

MÜRGISTUSED Mürgistus on seisund, mil organismi sattub mürgist ainet, mis põhjustab

elutegevuse häireid või isegi surma.

Peamised mürgistust esile kutsuvad ained on keemiatooted, ravimid, mürgised gaasid, taimed, seened.

Mürk võib organismi sattuda naha, hingamisteede või suu kaudu.

Näiteks võib tekkida vingugaasimürgistus kinnises garaažis, kus töötab automootor.

Vingugaasi mürgistuse tunnuseks on peavalu, väsimus, nõrkus. Ajurakud jäävad üsna kiiresti hapnikupuudusesse ja inimene kaotab teadvuse.

Toidumürgistuse tunnuseks on iiveldus ja oksendamine.

Esmaabi:

selgita mürgistus põhjus, helista mürgistusteabeliinile 16662,

mürgist gaasi sissehinganu tuleb viia värske õhu kätte ja asetada poolistuvasse asendisse,

nahale sattunud mürk tuleb maha pesta vee ja seebiga,

kui mürk satub silma, tuleb silma vähemalt 15 minuti jooksul veega loputada,

teadvusekaotuse korral tuleb kannatanu panna püsivasse külili asendisse ja kutsuda kiiresti abi helistades 112.

ELEKTRITRAUMA Elektritrauma tekib elektrivoolu toimel, mis on saadud katkiste

elektriliste majapidamismasinate, pistikute, kaitseta juhtmete jt. kaudu.

Elektrivool võib põhjustada silmade kahjustuse, nahapõletusi, siseorganite ja kudede tugevaid kahjustusi, lihaste kramplikke kokkutõmbeid, hingamislihaste talitushäireid, hingamise ja südametegevuse seiskumist

Esmaabi

katkesta vooluring (lülita vool välja kas lülitist või kaitsekorgist),

välistes tingimustes vabasta kannatanu juhtmete küljest elektrit mittejuhtiva esemega (kepp, harjavars, vaip, rõivad, pink jt.),

kustuta leek, kui kannatanu riided on süttinud,

kui kannatanu on teadvuseta, tee kunstlikku hingamist või südamemassaaži,

põletushaavade korral anna esmaabi,

kindlasti vii kannatanu kiiresti raviasutusse.

NB! Abistamisel hoolitse enda ohutuse eest. Mingil juhul ei tohi voolu all olevat inimest puudutada. Enda isoleerimiseks astu kuivale lauale, pane jalga kummijalanõud.

UPPUMINE

Uppuda võib nii suurtes kui ka väikestes

veekogudes. Väikelaps võib uppuda kukkudes

näoli lompi, kus vee sügavus on ainult mõni

sentimeeter.

Esmaabi:

vabasta kiiresti kannatanu hingamisteed veest

pöörates ta kõhuli (eemalda ka suhu sattunud

võõrkehad),

kui hingamine puudub tee kunstlikku hingamist,

kui pulss unearteril puudub, alusta kiiresti

südamemassaažiga,

kui kannatanu on alajahtunud, kata ta soojalt,

kutsu kohe kiirabi.

ELUSTAMISE ABC Organismi koed ja elundid vajavad normaalseks

elutalituseks pidevalt hapnikku (eriti tundlikud hapnikuvaegusele on ajurakud).

Organismis endas olevad hapnikuvarud tagavad elu vaid 4-5 minutiks, seejärel saabub kliiniline surm (kannatanu on teadvuseta, nahk on hallikas, huuled kahvatusinakad, pupillid on laiad ning ei reageeri valgusele, unearteril puudub pulss).

Esmaabi:

vabasta hingamisteed (vabasta suuõõs võõrkehadest, tõsta alalõug)

taasta hingamine (tee kunstlikku hingamist 12-30 korda minutis (vastavalt sellele kas elustad täiskasvanut või last) puhudes õhku kannatanu suhu, hoides samal ajal kannatanu nina kinni)

taasta vereringlus organismis alustades südamemassaaži, asetades sirged käed rinnaku keskele ja vajutades rinnakule, sagedusega 80 korda