“Kalamaja päevade ajal muudab linnapea värvi” (ühe dante sõnade järgi)

21.–22. mail toimuvad juba kolmandat korda Kalamaja päevad.

Mis tahes viisil ja moel, kõik kalamajalased on ürituse aegu üksteisega seltsima oodatud. Elame ju Tallinna kõige muheda-mas ja sõbralikumas nurgakeses! Veel viimaseid päevi on võimalik registreeruda laadal osalemiseks ning samuti oodatakse meeskonda vabatahtlikke abilisi.

Veidi ajaloost Kalamaja päevad said alguse 2009. aasta kevadel Kalju Baptis-tikoguduse ja Teoteatri eestveda-misel. Kalju koguduse auväärset 125. aastapäeva taheti kuidagi

erilisemalt tähistada ja nii see läks. Üritus oli ühepäevane ning koon-dus Kalma sauna hoovi, Teoteat-risse ja Salme kultuurikeskusesse.

2010. aastaks oli kogemust ja väge oluliselt rohkem ning Kalamaja päevad kestsid kogu nädalava-hetuse. Taas toimus laat Kalma

sauna hoovis, kuid rahvas voo-ris ringi kõikjal Kalamajas, kus vähegi midagi teoksil oli. Valiti ka Kalamaja kauneim kass.

Tänavu 21.–22. mail!Tänavune eestvedaja on tarmukas Telliskivi seltsi rahvas ja saab

olema äge pidu! Kalma sauna hoovis on lisaks laadamelule ja kauplemisele ka töötoad, kus on võimalik voolida, voltida, meisterdada, taimi istutada jpm. Ehituse töötoas haka-takse laadaplatsile püstitatud varjualusele kõigi silme all laastu- ja sindelkatust peale

lööma. Samuti saab õppida akende ja uste restaureerimist ning looduslike krohvsegude kasutamist. Laadal toimub veel vanade raamatute vahetus. Kuulutustetulbale saab üles panna informatsiooni müügiks või äraandmiseks oleva kauba

kohta, samuti infot selle kohta, mida otsid või mida oled leid-nud ja mis ei kuulu sulle.Neile, kes ei viitsi asjalikud olla, on hea uudis – ei peagi asjalik olema! Kohvikud nii laadaplatsil kui ka Kalamajas on avatud ja pakuvad kõigile head-paremat! Teatrietendu-sed toimuvad nii Kalma sauna hoovi laval kui ka samas kõrval asuva Teoteatri ruumides. Tant-su- ja muusikakava koosneb flamenkost ja mustlastantsust idamaiste tantsudeni, puhkpil-limuusikast ja operetiaariatest džässi ning laheda rokkmuusi-kani. Telliskivi loomelinnakus toimub järelpidu.

Jätkub lk 5

Selles Kalamajakas:

... ja ... ei peagi asjalik olema!

Kuidas maja õigesti hoida? lk 10

Ja palju muud

Mälestused minevikust lk 3-4

Millist linna endale tahta? lk 8-9

KALAMAJAL JÄLLE PÄEVAD!

KalaMajakas

veebruar

2

Mis toimub?Sündmustesarja “Kalamaja avatud hoovid” raames paku-takse linnarahvale ühes meele-lahutusega võimalust tutvuda seni avalikkuse eest aedade taha varjatud hoovidega. 25. mail salsateemalise tantsuhooviga algav ja 21. septembril sügisande pakkuva laadahooviga kulminee-ruv ettevõtmine on osa Tallinn 2011 Kultuuriaasta programmist. Sündmusi korraldab Telliskivi Selts.

Miks?Põhjus, miks otsustasime su-veperioodil kultuuri Kalamajja tuua, peitub soovis kaasa aidata piirkonna väärtustamisele – see on esimene ala, kus tekkis eestlaste oma linnaarhitektuur ja -kultuur. Olgugi teistsugune kui valitsevate rahvuste ehitatud Vanalinn, on see väärtuslik oma lihtsa, kuid hubase arhitektuuri,

Kalamaja avab oma hoovid külastajatele

Kuidas kaasa lüüa?Kuigi sündmusteks mööbli val-mistamise talgud on juba möö-das, on veel mitmeid võimalusi, kuidas projektis ise kaasa lüüa. Lisaks aegsasti kohale tulemisele ja publikuna osalemisele vajame hooviürituste korraldamiseks ka kümmekonda vabatahtlikku, kes aitaksid hoove ette valmistada ja koristada ning kohapealset turva-lisust tagada.

Samuti on meie sündmustega kõigil kuuel õhtul (25. mail, 15. juunil, 27. juulil, 17. augustil ning 7. ja 21. septembril) liituma oodatud ka teised Kalamaja hoo-vikohvikud. Ehk kui Sinu hoovi ja kohvikut veel programmis ei ole, kuid sooviksid liituda, anna meile sellest teada ja reklaamime Sinu kohviku oma veebikanalites välja.

Ootame abipakkumisi ja täien-davaid küsimusi Telliskivi Seltsi meilile info@telliskiviselts.info või meie Facebooki lehele www.facebook.ee/avatudhoovid

Kalamajakas on poliitiliselt, rahvuslikult, sooliselt, usuliselt sõltumatu, avalikes huvides välja antav asumileht. Kalamajakas ilmub toetuse olemasolu korral 4 korda aastas ja jõuab teie postkastidesse tasuta.

Tegevtoimetus: Liisa Pakosta, Juho Kalberg, Ingrid MaasikToimetuse kolleegium: Triin Talk, Jaanus Hämarsoo, Meelis Lätte, Piret Kalju, Agne Narusk, Alari Rammo, Mailis Timmi, Hanno Tomberg, Henrik Aavik, Brit Kerbo. Keeletoimetaja: Brit KerboKaanepilt: Tõnis Kärema, www.tm.eeVäljaandja: Kalamaja Selts MTÜ koostööleppe alusel Telliskivi Selts MTÜ-ga.

Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital

KONTAKT: Vana-Kalamaja 46, Tallinn 10514. Telefon 502 6191. E-post: liisa@pakosta.ee;Veeb: www.kalamaja.ee; www.telliskiviselts.infoToimetus ei maksa honorari lehe kaastööde eest.Trükitud: AS Printall Tiraaž: 8000 ISSN 2228-0413Kalamajakas avaldab parema toimimise nimel ka reklaami. Võta lahkelt ühendust.

suurte õunaaedade ja rahuliku miljöö tõttu. Paljud tallinlased mäletavad aegu, mil Vanalinnas ja muudes kesklinna piirkon-na elurajoonides sai suletud aedu ja tõkkeid kohtamata mööda hoove ja tänavasoppe ringi uidata. Linn oli kõigi päralt. Nüüd on vastupidi. Raske on leida õue, kuhu jalutaja sisse saaks põigata. Hoove ja kodusid kaitsta soovides oleme linnas toi-muva elu peitnud ka heasoovlike inimeste eest. Sündmustesarjaga on seltsil soov hoove ja neis toimuvat jälle jagada. Selleks avame kuuel suve- ja sügisõhtul külastajatele erinevaid Kalama-ja hoove. Igaühes neist toimub mõni sündmus, mida küllatulijad kaasa teha või nautida saavad.

Mida pakume?Kõikidel sündmustel on mak-simaalselt kasutatud Kalama-ja oma loovressursse ja neis tegutsevaid ettevõtteid. Näiteks astub tsirkusehoovis üles Kala-majas tegutsev Tsirkusestuudio Folie, filmi näitame koostöös Kalamajas tegutseva PÖFFiga

ning laadahoovil soovime muu seas pakkuda ka Kalamajas tehtavat käsitööd ja siin valmista-tavat toitu. Lisaks program-milisele osale on hoovides avatud väike kohvik, kust saab soeta-da meelepärast toitu ja jooki.

“Telekat vaata telekast, ajalehte loe lehest” (Noole tn vanasõna)

Maikuust septembrini on huvilistel võimalik heita pilk Kalamaja suletud väravate taha, et kultuu-ri ja head seltskonda nautida.

Aktiivsemad panustavad ettevõt-miste korraldamisse enam aega, teadmisi ja oskusi ning saavad tunda ka võimsamat eneseteostu-se tunnet – olla osaline milleski nii olulises nagu kodupiirkon-na paremaks muutmine. Koos

tegutsemine muudab inimesed rikkamaks – kasvab sotsiaalne kapital, mis lihtsamalt öeldes tähendab uusi tutvusi ja uusi tuttavate tuttavaid ehk suhtevõr-gustikke.

Sotsiaalse kapitali mõttes on olulised kõik suhtevõrgusti-kud: perering, sõbrad, tuttavad, mõttekaaslased. Omades häid tuttavaid, on lihtsam elada – on, kelle käest küsida, kellega aru pidada, kellelt vajadusel abi saada. Usaldussuhted kaitse-vad majanduslike ootamatuste

eest – mõistusele kutsuvate sõprade-tuttavate olemasolul jääks näiteks tõenäoliselt pal-jud emotsioonilaenud võtmata. Teadlased on leidnud, et mida laiem on lähedaste ring, seda pi-kem on inimese eluiga. On lausa täheldatud, et inimestel, kellel on stabiilsed lähisuhted, on tõhusam immuunsüsteem.

Uued tuttavad annavad uusi teadmisi. Ja miks ei peakski ühise eesmärgi nimel koostööd tegema, kui see tähendab ka kasulikku ajaveetmist ja mõnu-

sat äraolemist nagu üks seltsis toimetamine ikka on. Naabrus-konnas, kus tuntakse oma naab-reid eesnime pidi, on ka vähem kuritegusid.

Seltse ja ühinguid on arvestatav hulk nii Eestis kui ka Kalama-jas. Ent aktiivne kogukonnaelus osalemine ei ole kõigi jaoks veel igapäevane. Paar kuud tagasi esitleti üht 153 riiki haaravat uu-ringut, kus võrreldakse inimeste valmisolekut annetamiseks, vabatahtlikuks tööks ja võõraste abistamiseks. Eesti on tekki-nud pingereas alles 121. kohal. Edetabeli eesotsas on riigid, kus elanike õnnetase on kõr-gem, samas kui riigi rikkuse ja

üksteise abistamise vahel seost ei leitud. Aastatagune kohalik uuring tõdes, et Eesti inimesed ei osale vabatahtlikus töös sageli seetõttu, et nad ei ole selle peale lihtsalt mõelnud. Miks mitte võt-ta just nüüd see hetk ja korraks mõelda – kas ka mina võiksin olla aktiivsem ning oma oskusi, teadmisi ja aega jagada? Ja see-läbi õnnelikumakski saada?Alustada saab kõige lihtsamast: küsida naabrilt tema nime, palu-da sõbrad õhtusöögile, kutsuda majaelanikud kevadtalgutele, korraldada üleaedsetega üks lõbus tutvumisõhtu ja loomuli-kult – liituda piirkonnaseltsi ja/või selle infolistiga.

Millist kasu võib seltsist saada?Seltsindus ja aktiivne kogukonnaelu on midagi nii lihtsat nagu koostöö naabritega, korteriühistud, tänavasuhtlus, osalemine aruteludel jpms ning see tekitab mõnus-magusa meie-tunde.

ÄRA ANDAVALVEKOER!

Kätte saab hambajäljed. NB! RAHA ETTE! ST MAJA

ETTE! (aknalauale topsikusse)Avatud hoovid eelmisel aastal.

Hetk Kalamaja Avatud Hoovide mööblivalmistustalgutelt.

Suvised paljastusedTere, Kalamaja! Tervist, Pelgu-linn! Küll te näete head välja! Justkui peole oleksite sättimas, en-nast nii lille löönud? Ah, oletegi? Võime ka kaasa lüüa? Tõesti, kõik on oodatud? Suurepärane! Egas muud, kui soeng seitlisse ja uksest välja – ühisele platsile, tänavale ja teerajale.

Päevadest on saanud traditsioon. Tahetakse tänavale ja õuedesse kokku tulla, naeratatakse ükstei-sele ja leitakse uus sõber või män-gukaaslane. Individualistlikutest eestlastest saabki aeg-ajalt õlg õla kõrval seismise üleilmne eeskuju. Laulupidudel laulame ja kõigume kõik koos nagu vennad ja õed, Teoteatri taga võtame ühiselt mor-sid ette ja kel vähegi lapikest maad või rõdunurka, sätib end pruukosti võtma naabritega üheskoos või vähemasti häbenemata nende valvsa silma all. Oleme paljastatud – tegelikult oleme vägagi kollek-tiivsed inimesed. Õnneks mõjub see tervisele hästi.

Mälust paberileKergesti võib juhtuda, et 19. sajan-di agulielust teame lõpuks rohkem kui sellest, mis juhtus ja kuidas oli näiteks 19 aastat tagasi. Aga me ei lase sellel juhtuda ja kutsume inimesi mälestusi ja kohalikke

Mailis TimmiKopli tänavalt

Liisa Pakosta Peatoimetaja Vana-Kalamaja tänavalt

lugusid rääkima, kirja panema või jutustama. Küll on huvitav, mis siin kõik on tulnud inimestel läbi elada, ja milliseid rõõme ja ka raskusi on ette tulnud (lk 3 ja lk 4). Kalamajakas palub nii vanematel kui uuematel elanikel oma mäles-tusi jagada, soovi korral tagatakse äratrükkimisel anonüümsus. Lähi-ajaloo heas mõttes ja olustikuline “paljastamine” teeb meid kõiki rikkamaks.

Kuhu kadusid tänavad?Kas pole imelik, et mida rohkem on autosid, inimesi ja jalgrattaid ning mida suurem on vajadus lii-kumisruumi järele, seda vähemaks seda jääb ja seda rohkem tänavate asemel maju ehitatakse? Kaardilt (lk 6–7) leiad mõned meenutused, mis on olnud ja kuis taheti, et oleks. Ka tulevikuteid oleme joo-nistanud – ikka selle kohaselt, kuis inimesed ise tahtnud on. Mugava-malt rattaga, rahulikumalt jalgsi ja rohkem ühistransporti, palun.

Et püsivust jaguksIlma hooldamata ja ilma hoolitsu-seta muutub inimene kurvaks, aed koledaks ja maja laguneb kätte ära. Majaperemeheks või -pere-meesteks olemine pole hõlp töö. Jätkame kodukorrastusnõuannete-ga (lk 10) ja ootame teie küsimusi ning ettepanekuid uute teemade osas.

Järgmine lehenumber potsatab teie postkasti sügise hakul. Jääge meiega!

Teie, Liisa PakostaPeatoimetaja

Maris Jõgeva Kalevi tänavalt

KalaMajakas

veebruar

3

Ülle Okas on naine Soo tänavalt, majast nr 11, kellest Kalamajakas kir-jutab kui põlisest kalamajakast. Juba tema vanavanemad elasid siin. Sel sügisel läheb Ülle lapselaps, viiendat põlve kalamajakas, Kalamaja Põhikooli.

TEKST: Brit Kerbo PILDID: Juho Kalberg

Mis oli Kalamajas vanasti kindlasti paremini? Oli turvalisem. Oli rahulikum. Aga autod on ju ka mujal kõik vallutanud. Lastel oli huvitavam mängida, nüüd on peidupaiku vähem ja majade-keldrite uksed lukus.

Kellele on Kalamaja parim elupaik? Romantikule! Sellele, kellele klaasist kast midagi ei paku. Käegakatsutav ajalugu kutsub. Niisugust tunnet nagu siin, ei teki kuskil mujal. Boheemlaste-le! Aga meil ongi siin nii kunst-nikke kui ka näitlejaid, kes siia mitte lihtsalt ei sattunud, vaid tulid. Inimesele, kes tahab oma kätega midagi ära teha, sest ma-ja-aia juures tööst puudu ei tule. Peab olema kalamajaka hing!

pummeldamiseks oli Vana-Ka-lamajas kohvik Salme ja hiljem kultuurimajas kohvik Leelo. Ega korralikud inimesed seal ei käi-nud. Aga armas oli aeg, kui meil oli oma piima-, leiva-, kommi-, alkoholi-, kuivainete-, juurvil-ja-, puuvilja-, majatarvete ja lihapood. Oli juuksur, fotograaf, raamatukogu. Õnneks saun ja kingsepp on alles. Müüjad olid kõik tuttavad. Ma oleks hulga õnnelikum, kui RIMI asemel need kõik alles oleksid.

Mis on Kalamajas aastate jooksul eriti palju muutunud? Kuidas on Kalamaja elanik-kond ja õhkkond muutunud viimase kümne aastaga? No uus Eesti aeg tõi uued tuuled. Enam ei ole Kalamaja kõdura-joon, pigem kipub eliitrajooniks. Kus on veel selline suurepärane puitelamute rajoon. Ja suurem osa neist on korda tehtud ja igal oma nägu! Elanikkond on valda-valt hooliv. On ka ükskõikseid, aga ehk need lähevad minema. Ainult talve kohta ütlen küll, et miks Soo 11 ees saab luid murdmata käia, aga valdav osa majaomanikke teiste tervisest ei hooli?!

luurekaid mängida. Veel oli po-pulaarne keks, mädamuna, pood, uisutamine Šnelkal ja kelguta-mine Paksu Margareeta juures. KUNAGI EI OLNUD IGAV! Muide, uksed ei olnud lukus.

Kas naabrid suhtlesid omava-hel, pidasid ühiseid koristus-talguid või oli majades koris-tusgraafik?Ei olnud talguid ega graafikuid. Olid majahoidjad. Aia ja lillede eest hoolitsesid elanikud.

Tänapäeval armastatakse aia-nurkades grillida, mida tehti 30–40 aastat tagasi aedades? Kas seoses sisserändajatest naabritega muutus ka maja hoovi kasutamine, kuidas? Tomateid juba mainisin. Kasva-tati ka muid asju. Aga kõige vas-tikum oli see, kui köögiaknast solki õuele visati. Õnneks kasvas see seltskond “kultuurseks”. Ka oli aianurka kombeks koguda kõiksugu kila-kola.

Mida tõi Kalamaja majade jaoks kaasa nõukogude aeg? Nõukogude ajal sai Kalama-jast tõeline kõdurajoon. Nad ei tulnud selle pealegi, et see on ajaloolise väärtusega. Isegi surnuaed lükati buldoosritega kokku, seda korda tegemata. Meie maja suured korterid (120 ruutu) jagati vennalikult kolmeks: kaks korterit okupan-tidele, üks põlistele omanikele. Köök jäi muidugi ühiseks. Oi neid skandaale! Ei puudunud ka laternad silmade alt. Alati oli nii, et venelased pandi kellegi korte-risse, aga eestlased, kes ka pinda

vajasid, said niisked keldrikorterid. Ma olen elus vähe nii õnnelik ol-nud kui 2006. aastal, mil meie maja sai täielikult uue kuue ja ka esimese koha konkursil Kaunis Kodu. Ma arvan, et laste kasvatamise kõrval on see mu teine elutöö. Ma armastan meie maja väga-väga.

Kuidas suhtuti Ka-lamajas üksteisesse, kas on olnud kombeks üksteist sõbralikult teretada lihtsalt tut-tava näo pärast? Kas periooditi on olnud suhtumises erinevusi? Tuttavaid teretati lähe-mast ümbruskonnast, sest poes tuli iga päev käia, et midagi hankida, ja juba selle tegevusega said inimesed tuttavaks. Eestlased kirusid vene korda, venelased ei saanud õnneks aru.

Kas Kalamaja piir-konna elanikud on läbi käinud ka pelgulinlastega, mida on arvatud Kopli elanike koh-ta? Kas on olnud nn ohtlikke piirkondi, millest pigem hoiti eemale? Sellele ei oska ma täpselt vasta-ta, aga Koplit on küll kogu aeg peljatud. Teadagi, miks.

Kas oled võtnud osa ka mõnest seltsitegevusest või tead selli-seid, mis mitukümmend aastat tagasi edukalt tegutsesid? Võtsin Kalamaja seltsi tegevu-sest osa siis, kui paar aastat enne taasiseseisvumist Irina Raud tah-tis Soo tänava selle poole majad ära lammutada, kus meie elame, ja põlised kalamajakad Lasna-mäele küüditada. Siis oli üks koosolek teise otsa ja inimesed tundsid ja teretasid üksteist. Jube mutt, see Raud! (vt. lk 4)

Täna on Kalamajas Rimi supermarket, Telliskivi nurgal Säästumarket ja on paar pisi-kest keldripoodi. On ka mit-med kohvikud. Kust on varem kalamajakad oma toidukraami saanud ja kus kohvitamas käinud? Kohvitamiseks või õigemini

Kuidas ja millal Sinu vana-vanemad Kalamajja elama sattusid?Minu kaksikutest ema ja onu olid siis umbes 10-aastased ja minu vanaisa, ehk siis nende isa, tahtis võimalikult lastesõbralik-ku ümbrust. Maja asus pargis, mis ulatus Niine tänavani. Nüüd laiutavad meie territooriumil nõukogude ajal ehitatud laste-aiad, millest üks tegutseb praegu postkaardifirmana. Kuna maja kuulus tähtsale sakslasele, oli ta usin arendaja ja istutas parki puid mitmekümnest liigist. Kah-ju, et mina seda kõike ei näinud.

Kuidas erines maja ümbrus praegusest? Kui olin väike, oli aed ilus ja elanikud said omavahel hästi läbi. Umbes 30 aastat tagasi toimus kapitaalremont, mille käigus hävitati aed, puid võeti maha ja keegi ei hoolinud enam millestki. Üks pere hakkas isegi maja seina ääres kasvuhoones tomateid kasvatama.

Kas tol ajal oli Kalamaja ja-gunenud ka kuidagi rikaste ja vaeste piirkondadeks? Ikka oli. Meie maja oli jõuka-male rahvale, aga näiteks Soo 13 oli barakk. Baraki tüüpi maju on Kalamajas palju, mõeldud töölis-te eluasemeks. Hulk kortereid ja üks! köök.

Mis on lapsepõlveajast eriti eredalt meelde jäänud? See kindlasti, et oli teiste laste-ga hiiglama tore koos mängida, ka venelastega. Kuurid ja aiad võimaldasid tõelist peitust ja

Kalamajaka hingega naine

“Hea sõna võidab võõra väe, aga ta peab piisavalt kurjalt öeldud olema” (maast leitud tarkus)

Kohalik pühkimisentusiast harjaga(Ülle abikaasa Hellar).

Ametilt tõlkija: näitamas oma tõlgitud teost “Antarktika: Jäine maailm.

KalaMajakas

veebruar

4

“Hädasolijale anna õng, eriti metsas!” (rahvalollus)

ajaks viidi see lagunema kippuv alus Paljassaare sadama kõige kaugemasse soppi, kus ta ära uppus.

Eestisse jäänud reparatsiooni-kuunaritest läks kõige paremini “Vega”-nimelisel barkantiinil,

Tegemist ei ole kalalaevaga. Pärast Teise maailmasõja lõppu esitas Nõukogude Liit Soomele nõudmise sõjakahjude hüvitami-seks 300 miljoni dollari ulatuses. Raha asemel pidid soomlased tarnima N. Liidule mitmesuguseid kaupu ja ehitama hulga mitut tüüpi laevu, teiste hulgas ka 91 kolme-mastilist mootorpurjekat, mis said tuntuks sotakorvauskuunari’de (reparatsioonikuunarite) nime all. Neid jätkus mitmetele meredele, küll kauba-, õppe- ja teaduslaeva-dekski. Eesti Riiklik Merelaevandus sai esimesed kuunarid kätte 1949.

Laevavrakk Kalarannas

aastal viidi halvas seisukorras laev tagasi Soome, Pietarsaari sada-masse, kus meie põhjanaabrid on otsustanud selle ainsana säilinud reparatsioonikuunari taastada ning meredele tagasi saata.Pildi mõistatamisest võitsid Kas-par Leisalu ja Risto Räägel.Uus piltmõistatus tagakaanel!

millest sai 1952. aastal merekoo-li õppelaev. Kuni 1978. aastani kaasaarvatult said sel mootor-purjekal head merepraktikat ligikaudu 3000 kursanti. Laeva uueks omanikuks sai 1979. aastal Eesti Meremuuseum, kel osutus nii vana purjelaeva majandamine üle jõu käivaks kohustuseks.1997.

aastal, neile järgnes hulk teisi. Paraku tekkisid mootorpurjekate ekspluateerimisel tõsised problee-mid. Pärast sõda tõrjuti suur hulk eestlastest meremehi, kes tundsid purjelaevaasjandust, merest kõrva-le. Neid asendama pandud teistest rahvustest laevameeskonnad ei tundnud purjeasjandust ja laevad kadusid peagi merelt. Mõni kuu-nar hukkus ja paljud kannatasid halva kohtlemise tagajärjel.

Esimene neist, kuunar “Saira” kanti maha juba 1958. aastal ning uputati Pirita jõe suhu, et meri ei kannaks sinna liiva sisse. 1959. aastal uputati Piritale veel “Kõpu”, “Mõntu”, “Lutš” ja “Albatros”. Loksa randa uputati 1959. aastal “Raketa” ja “Tšaika”. Samal aastal uputati ajaloolisse Kalaranda, Vana Kalasadama sissesõiduteest lääne poole, Kolhoosidevahelise Laevatehase slipitee kaitseks kuu-nar “Ristna”, mille trümmiluugid

veel tänapäevalgi veest välja ulatuvad.

“Professor Rudovitši” nime kandev laev kin-nitati Pirita jõe vasaku-le küljele kai äärde ja see teenis linnarahvast hulk aastaid ujuvresto-ranina “Kihnu Jõnn”. 1980. aasta olümpia-mängude purjeregati

Eelmise Kalamajaka mõistatuse vastus. Tekst: Vello Mäss

“Vega”. Foto Meremuuseumi kogudest.

Minu sünnikodu on Pelgulinnas. Suured lillad, valged ja roosad sirelipõõsad kahe maja vahel ja siis veel õitsev mandlipuu, need on minu mälestused kevadisest Pelgulinnast.

Kuid aeg läks, vanaema ei jõudnud enam aia eest hoolitseda ja korras õuest jäi ikka vähem ja vähem alles, lillede asemel tekkisid kuurid ja puuriidad, pe-remeest ei olnud ja peremeest ka ei sallitud. Minust sai arhitekt. Kalamaja planeeringuga hakka-sime tegelema Eesti Projektis 1980-ndate aastate alguses. Tallinna kesklinnaga piirnevad linnaosad nagu Kalamaja, Pel-gulinn ja Kassisaba olid aastaid nii-öelda ootel, nendega ei tegeletud. Elanike arv vähenes, paljud ootasid uut korterit ja lin-na üldplaneeringuga kavandati uusrajoone nagu Väike-Õismäe, Suur-Õismäe ja Lasnamägi. See oli tolle aja ametlik seisukoht, et vanadele eeslinnadele palju tähe-lepanu ei pööratud. Võib-olla oli see ka põhjuseks, miks ma just hakkasin suure huviga tegelema eeslinnadega.

Kalamaja planeeringut meenuta-

des pean eriti oluliseks, et tegime alguses väga suure eeltöö. Kõik majad said inventariseeritud ja arhiivides olevate jooniste järgi tüpiseeritud. Uurisime elanik-konna vanuselist struktuuri ja elaniku kasutada oleva eluruumi suurust. Koostasime ka tollal olemas olnud haljastuse hin-nangu. Tööd tehti palju ja suure meeskonnaga. Kaasatud olid erinevad arhitektid, Tallinna Bo-taanikaaia teadlased, ajaloolased, ehituseksperdid, ökonomistid ja insenerid. Kalamaja planeeringu põhiidee oli Kalamaja kui eeslinn säili-tada. Siis aga ju kõik muutus, riigikord muutus, ülemineku-aegadel oli palju loomulikku protestimeelsust. Tuli uus aeg ja arvati, et kõik, mis oli varem tehtud, ei kõlba kohe kuidagi. Inimesed on erinevad, on neid, kes arvavad, et teavad ise ja on neid, kes kuulavad ka teisi. Olu-kord oli muutumas ja muutunud, senistest üürnikest said omani-kud. Kohalike vastuseisu tõttu jäigi planeering kehtestamata.

Minu ja minu kollegide arvates oli ka nõukaaegne Kalamaja

osa detailplaneeringus esitatud idee muuta Rotermanni kvartal südalinna äri-ja elukvartaliks realiseerus kakskümmend aastat pärast meie plaani. Ikkagi reali-seerus ja see on tore, sest tol ajal uskusime ainult meie, arhitektid, selle kvartali tulevikku.

väärtuslik linnaosa ja nägime ka kolmkümmend aastat tagasi Kalamaja säilitamise ja arengu võimalusi, mis nüüd on haka-nud tasapisi realiseeruma. Aga linnaehituslikud visioonid reali-seeruvad aeglaselt, näiteks1983. aastal koostatud Tallinna kesk-

Kalamaja planeeringu eest sain koos arhitekt Rein Hansbergiga Arhitektide Liidu poolt asutatud Alar Kotli nimelise arhitektuu-ripreemia säästva, tundliku ja loomingulise lahenduse eest.

Meenutab arhitekt Irina Raud: Planeering nägi ette nii uusi maju kui tänavaid. Makett 1980ndatest.

KalaMajakas

veebruar

5

“Hästi õnnestunud praad koosneb kolmest põhilisest komponendist - sool, pipar ja ülejäänud asjad” (retsept)

Algus esikaanel

Eelmisel aastal väga populaar-seks osutunud masseerimis-teenuse pakkujad on kohal ka tänavu ning võimalik on las-ta end hellitada India pea- ja näomassaaži ekspertidel. Tra-ditsioonilisemat massaaži saab õigeaegne kohaletulija proovida laupäeval kl 12–17 Teoteatri ruu-mides. Kes aga soovib lasta oma keha hoopis hennamaalingutega kaunistada, peaks laadaplatsilt üles otsima naturaalse hennaga mehndimaalingute tegijad.

SporditurniirEsimest korda toimub Kalamaja päevade raames sporditurniir, millest on külalis-

esindusena lubanud osa võtma ja oma asumi au kaitsma tulla Kadrioru selts, kes võrkpallila-hingus läheb vastamisi Kalama-ja ja Pelgulinna esindajatega. Pallilahingust saab osa pühapäe-val, 22. mail kell 14, põhikooli staadionil.

Fotokonkurss Mulluse fotovõistluse “Kalamaja kassid” edust tiivustatuna toimub seekord foto-

konkurss “Meie Kalamaja”, mis annab hea võimaluse Kalamaja erinevate kohtade jäädvusta-miseks ja eksponeerimiseks. Fotokonkursil osalemise tingi-museks on, et pilt peab olema äratuntavalt Kalamajaga seotud. Fotokonkurss toimub Facebooki lehel facebook. com/kalama-japaevad ajavahemikus 12.–20. mai. Jälgi oma pildi tulemusi ja kutsu ka kõiki sõpru parimate piltide poolt hääletama!

MaastikumängMaastikumäng paneb Kalamajas ja Pel-gulinnas proovile orienteerumis- ja

seiklusoskused. Retke käigus tu-leb leida üles varjatud ja kuulsad kohad, tuletada meelde ajalugu ning märgata hiljuti toimunud muutusi. Linnamaastiku läbimist abistab etteantud punktide ning vihjetega mänguleht. Mängu infopunktiks on Linnala-bori kohvik, kust saab kaasa haa-rata mängulehti ning kus jaga-takse juhiseid retkele minekuks.

Raja läbimisel tuleb tagasi pöörduda info-punkti, et kontrollida üle vastused ning jagada oma muljeid. Aeg: 21. mai kell 11–17 (jooksvalt). Koht: Linnalabo-ri ajutine kohvik.

Maastikumängu korraldavad Kadri ja Kaie Linnalaborist ning see toimub Tallinna Kultuuriaas-ta raames koostöös SA Tallinn 2011-ga. Kontaktisik: kadri@linnalabor.ee

Stuudio Tasa-pisitasakaalPühapäeva hommikul kell 12.00 on võima-

lus Stuudios Tasapisitasakaal tutvuda pilatese treeningsüstee-miga.Lastele on näomaalingu tund, kus saab õpetaja juhendamisel joonistada endale põnevaid nä-gusid. Ilusa ilmaga saab hüpata ja karata batuutidel.Ootame teid pühapäeval 22. mail Graniidi 1 Stuudios Tasapisita-sakaal. Täpsem info ja ajakava www.tasapisitasakaal.ee

Tulevikulinna-mäng“Mitmekesine Pelgu-maja-Kalalinn”

Briti Nõukogu ja Telliskivi Seltsi koostöös toimuval Kalamaja-Pelgulinna tulevikulinnamängul võtame vaatluse alla piirkonna mitmekesisuse säilitamisega seo-tud probleemid, lähenedes neile ruumilise keskkonna kaudu. Mängu jooksul testivad rühmad parimaid ideid ja esitlevad neid samal õhtul avalikul debatil. Debatt toimub 22. mail kell 12–18 Kalamaja põhikoolis, sellest avalik osa alates 16.30.

Teoteatris (Vana-Kalamaja 9a) ainult pühapäeval Austraalia teatrikunst-

niku Mathew Halpin’i näitus Kreeka turismi kahest küljest.

Mathew elab juba kolmandat aastat Eestis ja tegeleb maalimi-sega.

Kristiina Saaremäe isikunäitus “MÜÜT”

Mäsu galeriis, Tööstuse 1. Ava-tud 21. mail kl 12–17 ning 22. mail 12–15Iga Kristiina maal jutustab ühe müüdi vastavalt vaataja fantaa-siale. http://koplikool.ee/masuhttp://www.kristiinasaaremae.eu/

Kalju kiriku programm21. mail kell 10 toimub Kalju kiriku

Tetermanni majas järjekordne pannkoogihommik. Samas ka laste mängutuba. Kell 11 ja kell 12 toimub kirikus džässiliku muusika kontsert Joel Remmeli ja sõprade esituses.Tetermanni maja teisel korrusel on päeva jooksul avatud 1 euro pood, kuhu igaüks võib tuua müügiks sobilikke, kuid enda jaoks mitte enam vajalikke asju.Kell 14 algab praktiline suh-teseminar teemal “Suhtlemine paarisuhtes”Kell 17 on Kalju kiriku saalis kontsert, esinevad Maian Kär-mas (laul), Joel-Rasmus Rem-mel (klahvpillid) ja Kristjan Mazurtchak (saksofon).Pühapäeval, 22. mail kell 10 toimub jumalateenistus, mil-le sisustab muusikaga Andres Jäätma.Kõik Kalamaja elanikud on kogu aeg oodatud külastama Kalju kirikut ja Tetermanni maja ning saama osa kõigest seal toimuvast.

Kultuurikilo-meetri korista-mine

Pühapäeval, 22. mail ootab Tal-linn 2011 kõiki Kultuurikilomeet-

rit koristama. Selleks registreeru-ge juba nüüd!Kultuurikilomeeter ehk ala Tal-linna Linnahallist Lennusadamani jaotatakse koristustalgute raames viiele töögrupile. Koristustele järgneb ühine supisöömine ja Kultuurikilomeetril toimuvate projektide tutvustamine Eesti Disaini Majas kell 14.00–15.00 (orienteeruvalt). Kogunemine kell 10.30 Eesti Disaini Majas aadressil Kalasada-ma 8. Osalejatel palutakse kaasa võtta töökindad, rehad või muud koristuseks vajalikud vahendid. Kuna koristamine kestab umbes

Te ei pruugi seda uskuda, aga tegelikult pole see sugugi veel kõik. Lihtsalt leheruumgi saab kord otsa… Lehe trükkiminemise ajaks pole kogu info veel valmis, seega palun jälgi järjest täienevat infot veebis: www.kalamaja.eewww.telliskiviselts.info/ kalamajapäevad Kalamaja päevade leht Facebookis: facebook.com/kalamajapaevadKontakt vabatahtlikele ja kaupmeestele: info@kalamaja.eeKohtumiseni Kalamaja päevadel!

3 tundi, soovitatakse kaasa võtta ka oma joogipudel. Vajadusel antakse osalejatele kindad ja vihmakeebid. Koristustalgutele registreerimi-seks palun saada info oma nime ja kontaktandmete (telefoni ja meiliaadressiga) aadressile rsvp@tallinn2011.ee hiljemalt 19. maiks. Palun anna ka sellest teada, kui oled koristama tulemas koos lastega. Lastele oleme Eesti Disaini Majja kella 13.00-ks pla-neerinud eraldi programmi. Kultuurikilomeetrit ootavad ko-ristama Tallinn 2011, Eesti Disani Maja, Tallinna Sadam.

Kalamaja päevad kutsuvad taas

Kalaranna avamispidu 11. juunil2010. aastal püstitas üks sünnipäevaseltskond Kalasadama tühermaale, isetekkelise rannariba kaldale erkpunase riieteva-hetuskabiini. Ehkki kunstiline, ent vägagi praktiline installat-sioon leidis rannanautlejate seas aktiivset kasutust, lõpetas see kaks nädalat hiljem kellegi lõkkematerjali või kasvuhoone-kilena. Sellepärast otsustati sel aastal korraliku metallkabiini ja lisaaksessuaaride (pingid, võrkkiiged, prügikastid) kasuks. Maikuu lõpus paigaldame objektid merekaldale ja 11. juunil peame maha ühe suure rannapeo. Installatsioon jääb randa kogu suveks, samas merevaadet ja ka kargemat suplusvett saab nautida aasta ringi. Kogu asi saab teoks tänu Linnains-tallatsioonide Festivalile LIFT11 ning selle eest vastutavad linnauurija-aktivist Teele Pehk, kultuuriväärtustaja Triin Talk ja arhitekt Toomas Paaver.

Huligaanid üritasid eelmistel Kalamaja päevadel sohiga “Kalamaja ilusaima kassi” konkurssi võita.

Osad pole laadal midagi müünud, lihtsalt ilusad olnud.

Vähesed mäletavad kuulsat Kalamaja vorstilatineelaja-Lembitut. See oli mees, kelle hir-mus Vene ajal suitsuvorst elanike käest ja poelettidelt ära korjati. Siin pildil teda pole.

Vilver Oras,Nele Hend-rikson

K-Projekti ettepanek muuta Telliskivi tänav täies ulatu-ses kahesuunaliseks.

Poleks ehk paha, kui trollid või nende asemel trammid või bussid tuleks Bal-ti Jaama mööda Telliskivi tänavat?

Ülelinnalise rattatee sõlmpunkt.

Asumisisesed tänavad õuealaks?

KalaMajakas

veebruar

6

“Lähed paremale - ei juhtu midagi halba, lähed vasakule - sama lugu, lähed otse - ikka sama... kuhu siis minna?” (viimase aja arenguid kajastav vs)

Heina tn kellassepp avatud nüüd äripäe-viti 10.00 - 17.00, pä-rast seda läheb koju, sööb, vaatab telekat ja läheb magama.

Tõllu tänava nimi oli vanasti Katla.“Õige” Tõllu tänav peaks jooksma aga Salme kultuurikeskuse eest.

Vabriku oli lühikest aega Rab-tšinski. Hea, et on jälle Vabriku.

Linda tänav oli enne seesama Kalevi tänav, kui Kalevi tänav planeeriti Kotzebueni välja, nimetati see lõik Kalevi tänavast Linda tänavaks.

Soo tn: 1774 anti nimeks Telliskopli ehk Kopli tee, siis Vana-Telliskopli tee, 1877 Uus-Kalamaja tänav, 1939 Soo tänav. Nõukaajal, 1951 J. Nikonovi.

Uus-Kalamaja ehk kalmistuni viiva tänava korrastamiseks seadis Tallinna raad 7.07.1777 sisse laibamaksu. Täiskasvanu matmise eest tuli tee-ehituse kontole maksta 10 kopikat ja lapse surnukeha matmise eest 5 kopikat.

Laadaplatsi lava 12.00 Kalamaja päevade avamine12.05–12.20 Salme noorte puhkpillior-kester12.30–13.00 Lehti Kostabi (mustlas-tants)13.00–13.20 Olesya Litnevski (klassi-kaline laul)13.20–13.50 Üllatusesineja14.00–14.30 Tammsaare teatri lasteeten-dus “Liivi lood”14.30–15.00 Trubaduur Lembit Tolga15.00–15.50 Õed Shahrazad (idamaine tants, flamenko)16.00–16.30 Kalev Vapper: omaloomin-gulised laulud17.00–17.45 ansambel Tulv18.00–18.50 ansambel Palavon19.00–19.50 ansambel BlueSmell20.00–20.20 Ele Millistfer, Themuri Sulamanidze ja Andres Alaru 20.30–21.30 Chalice22.00–23.00 Ska Faktor

Laat alustab laupäeval kell 11.00 ja kokku pakkima hakatakse 17.00. Müüakse mahetooteid, käsitööd, vanakraami, ehteid kaugemalt ja lähemalt, maitse-taimi ja kõiksugu muud pudi-padi. Avatud on kohvikud. Tegutsevad töötoad. Lastele korraldatakse mänge, tantsu ja tagaajamist.

Laadaplats ja selle ümbrus11.00 Töötuba: Akende ja uste restau-reerimine: eeltööd, kruntimine (SRIK)12.00-17.00 Maastikumäng Kalamajas-Pelgulinnas (Linnalabor)12.00 Kummikeksu töötuba (Loomikud) 12.00 Kalamaja raamatukogus muinasjutu lugemine12.00 Laastukatuse löömise õpituba (Säästvad Ehituslahendused)12.00 Töötuba: Puitmajade välisvärvi-mine – eeltööd ja värvivalik (Majatoh-ter) 13.00 Kalamaja raamatukogus meisterdamine 13.00 Töötuba: Akende ja uste restau-reerimine: klaasimine, kittimine (SRIK)14.00 Töötuba: Puitmajade säästev renoveerimine: konsultatsioon Tarmo Elvisto (SRIK)

15.00 Meisterdamisnurk “Kaunista endale keksukivi”, lisaks praktiline või-malus seda kohe proovida (Loomikud)15.00 Kalamaja raamatukogus muinas-jutu lugemine15.00 Töötuba: Puitmajade välisvär-vimine: linaõlivärv ja petroolõlivärv (Majatohter) 15.00 Teoteatri Noortestuudio etendus MinuSinuValem” (Teoteatris) 16.00 Kalamaja raamatukogus meisterdamine16.00 Töötuba: akna/ukse restaureerimi-se õpituba (Säästvad Ehituslahendused)23.00 Nahkhiirte vaatlus (grupis max 25 inimest, registreerimine laadal)

Kalamaja Päevad 21. mai – laupäev

Laada ajal12.00–17.00 Massaaž (Teoteatri ruu-mides)VanaraamatuvahetusKuulutustetulpIndia pea- ja näomassaažNaturaalse hennaga mehndimaalingud10.00–15.00 Avatud SUVA sokipood. Sooduspakkumised!

Kalju kirik ja Tetermanni maja (Kal-ju tänav 1) 10.00–16.00 Tetermanni maja pannkoo-gikohvik ja 1-euro-pood11.00 ja 12.00 musitseerib Kalamaja kirikus Joel Remmel14.00 Suhteseminar “Suhtlemine paa-risuhtes” (Herman ja Kristel Jürgens, Agape Eesti)

17.00 Kontsert: Maian Kärmas (laul), Joel-Rasmus Remmel (klahvpillid), Kristjan Mazurtchak (saksofonid)

Astu veel läbi...Telliskivi Loomelinnakus kirbuturg Rattaparandustöökoda Velonaut (Telliskivi 60a) avatud 12.00–17.00 Tallinna Linnamuuseumi Lastemuuseum avatud kell 10.30– 18.00 (sissepääs piletiga)Kalamaja apteek on laada ajal avatud ning valmis jõudumööda abivajajaid aitama.Kohvikud ootavad külastajaid kogu Kalamajas. Erimenüüd. Päeva lõpetab järelpidu F-hoones! Algus kell 23.00 ja kestab, kuni rahval jaksu jätkub...

1

2

2

2

4

4

12

11

11

10

8

8

5

3

K-Projekti ettepanek muuta siin liikluskorraldust nii, et tekiks ringtee

Siin kandis on kliente juba navaalum, kohvikuid-kõrtse aga mitte.

Soo tänavale pääseb ja Soo tänavalt ära pääseb vaid üht sõi-durada mööda, äkki võiks teise jalgratturitele anda?

Saagu siia tunnustatud supelrand koos suure patseerimisalaga! NB! Suvel tuleb siia algatuseks linnainstallatsioon “Kalarand”.

Tulevane Kalamaja keskväljaku asukoht.

KalaMajakas

veebruar

7

“K***t, ma tegin kolm tiiru ümber Säästuka, ikka jõudsin taarapunkti juurde!” (vabandav valesõna)

Siin oli palju raudteeharusid, mis majutasid turiste vedavaid vaguneid. Kohalikud käisid siin ehtsaid usbekke vaatlemas ning aeg-ajalt sõideti ka ise rongiga Usbekimaad avastama.

Siin oli ehituskeelu ala, sest Kotzebue tänav pidi ehitatama laiemaks. Tükk aega seisid puulobudikud ja suure-maid maju ehitada ei lubatud. Tänavat pole seniajani laiemaks ehitatud.

Kui turg avati, seisis kohalike ehmatu-seks sellel suur kiri JAMA TURG.

Raudtee läks üle Põhja puistee Ilmarise vabriku väravast sisse.

Väga vana, Fishermay nimeline tänav.

Siia pidi tulema uus tänav 1980ndate planeeringu järgi.

Balti jaama turg võiks ikka säilida. Ehk küll värskemal, puhtamal ja avatumal kujul, aga suhtlemiskeskkonna lõhkumise ja autotras-side rajamisega võiks siin ettevaatlik olla.

Laat alustab pühapäeval 11.00 ja kokku pakkima hakatakse 15.00. Müüakse mahetooteid, käsitööd, vanakraami, ehteid kaugemalt ja lähemalt, maitse-taimi ja kõiksugu muud pudi-padi. Avatud on kohvikud, tegutsevad töötoad. Lastele korraldatakse mänge, tantsu ja tagaajamist.

Tegevused laadaplatsil ja mu-jal Kalamajas10.00 Jumalateenistus Kalju kirikus (Kalju 1)10.00 Ekskursioon Kalamajas koos Jaan Sotteriga (kestus ca 2 tundi) 10.30 Kultuurikilomeetri koristustalgud (eelregistreerimine kuni 19.05. aadressil rsvp@tal linn2011.ee) 12.00–12.30 Teoteatri lasteetendus “Tirts ja tigu”12.00 Meisterdamisnurk “Kaunista endale keksukivi”, lisaks praktiline või-malus seda kohe proovida (Loomikud)12.00 Töötuba: looduslike krohvisegude õpituba (Säästvad Ehituslahendused) 12.00 Stuudios Tasapisitasakaal (Graniidi 1) on võimalik tutvuda pilatese treeningsüsteemiga. 12.15 Lastele Tasapisitasakaalus näomaalingu tund, kus saab õpetaja ju-hendamisel joonistada endale põnevaid

nägusid. Ilusa ilmaga saab hüpata ja karata batuutidel.Täpsem info ja ajakava www.tasapisitasakaal.ee 12.00 Töötuba Lastemuuseumis: nuku valmistamine (Kotzebue 16. Töötoas osalemine prii, muuseumisse sissepääs piletiga.)14.00 Töötuba: looduslike värvide õpi-tuba (Säästvad Ehituslahendused) 14.00 Võrkpalliturniir! Kalamajaga vastamisi Kadrioru selts ja Vanalin-na selts (Kalamaja põhikooli spordiväl-jak, Vabriku 18) 14.00 Töötuba Lastemuuseumis: nuku valmistamine (Kotzebue 16. Töötoas osalemine prii, muuseumisse sissepääs piletiga.)15.00 Kummikeksutöötuba. Võimalus

saada päris oma “Kalamaja lapse keksu-kumm”, Loomikute uudistoode! 16.00 Töötuba Lastemuuseumis: nuku valmistamine (Kotzebue 16. Töötoas osalemine prii, muuseumisse sissepääs piletiga.)12.00–18.00 Tulevikulinnamäng “Mitmekesine Pelgumaja-Kalalinn” (Kalamaja põhikoolis)12.00–16.30 kinnine osa: kutsutud osalejatega rühmatööd piirkonna prob-leemide kaardistamiseks ja uute ideede testimiseks 16.30–18.00 avalik osa: ideede esitlemine, arutelu, parima idee autasustamine

Kalamaja Päevad 22. mai – pühapäev

Kalamaja päevade laadaplats

1

2

55

5

10

11

11

10

7

5

6

Näitused Kalamaja Päevade ajal Kristiina Saaremäe isikunäitus “MÜÜT” Mäsu galeriis (Tööstuse 1). Avatud L 12.00–17.00 P 12.00–15.00 (www.kristiinasaaremae.eu)Galeriis Metropol graafikanäitus “Hybridis” kell 12–19Lastemuuseumis püsinäitus “Need vanad armsad mänguasjad” ja nukunäitus “Tiivad”Balti jaama jalakäijate tunnelis Lastemuuseumi joonistuskonkursi “Hea sõnumiga pildid” võidutööd

Teoteatri ruumides Austraalia teatrikunstniku Mathew Halpin’i Eestis maalitud tööd. NB! Vaid pühapäeval

5

13

13

11

7

6

3

9

9

12

KalaMajakas

veebruar

8

“Rahulikult kõndiv vanainimene ülekäigurajal tähistab kas ülimat ülbust või kütuseajastu lõppu” (taksojuhi tähelepanek)

läbi – tänav muudetakse siksak-jamaks ning kitsamaks, parki-miskohad jaotatakse malelaua-põhimõttel vaheldumisi ühel ja teisel pool teed. Ühesuunalisi tänavaid ei pea aga spetsialistid väga heaks lahenduseks, kuna see soodustab kihutamist ja pi-kendab läbitavat teekonda.

Esimese foorumi kokkuvõtteks leiti, et vaja oleks:- rahulikku, kõikide liiklejatega arvestavat liiklust;- ökonoomset, säästlike liikumis-viisidega liikluskorraldust;- mõnusat tänavaruumi, kus peale liiklemise saab ka naabriga juttu ajada;- ajaloolistes asumites miljöö säilimist.Ühistransport vajaks reorgani-seerimist, nii et see vastaks vii-mase paarikümne aasta jooksul välja kujunenud elu- ja töökoh-tadele.

Kust need autod tule-vad?Teisel foorumil rääkisid linnava-litsuse esindajad Deniss Boro-ditš ja Taavi Aas põhimõtetest, millal ja kus teid remonditakse, K-Projekti spetsialistid projek-teerimisest ning liiklusvoogude arvestamisest ja suunamisest, Imre Antso Stratumist aga kümne aasta muutustest Tallinna liikluses. Ettekanded lõpetas Liis Bormeister ARS Projektist näi-detega, kuidas maailma suurlin-nad oma tänavaruumi ja liiklust korraldavad.

Foorumi läbivaks ideeks oli see, milline olukord praegu on ja küsimus, kuidas parem oleks? Praegu on nii, et teed lagunevad kiiresti ja neid remonditakse lähtuvalt autoliiklusest, aga raha napib ja ilmselt jääbki nappima. Jalgratta- ja jalgteid on viimas-tel aastatel rajatud küll suures mahus, ent need on kõik kusagil

Mina ja tänavNovembris toimunud esimesel foorumil oli põhiküsimuseks, kellele on tänav mõeldud ning kes ja kuidas seal hakkama saavad. Autostumisest ja linnala-hendustest rääkisid Dago Antov, Mari Jüssi, Kadri Klementi ja Tõnis Savi.

Kõlama jäi, et tänavaid planeeritakse eelkõige auto-dele mõeldes, jalakäijate ruum on väike, ühistransport nigel ja rattateed puuduvad soo-tuks. Kaks kätt taskus, vile suul ringi liikujale on tänav üks nigel koht, kust tahaks pigem võimali-kult ruttu kuhugi turvalisemasse paika jõuda, veelgi hullem on tänav aga lapsevankri või rattaga liikujale. Autole peaaegu polegi alternatiivi, aga jutuks olnud tasuline parkimine on tagajärge-

dega võitlemine, mitte elujärje parandamine. Ent kas see peaks just nii olema?

Tallinnas pole autot tervelt 40 protsendil leibkondadest, auto-kasutajate keskmine protsent ka auto omanike seas on endiselt väike, seda eriti meie asumites. Euroopas, aga isegi juba eraau-tode mekas USAs, on viimastel aastakümnetel asutud aktiivselt

tõuseks turvalisus ja lüheneks tee sihtpunkti. Kogu Telliskivi tä-nava kahesuunaliseks muutmine parandaks ligipääsu Mustamäe

suunalt lähenejatele, lisaks tuleks Paldiski maantee bussirajal luba-da autoliiklust.

K-Projekt pani veel ette Mulla tänava avamise Sõle tänavale, ent võttis kuulda kohalviibinu-te arvamuse, et see seaks ohtu Pelgulinna Gümnaasiumi lapsed. K-Projekt rõhutas, et kogu liik-luse reguleerimises on üliolulisel kohal ühistransport. Troll pidada aga ajapikku välja surema. Tram-mide osas pakuti välja idee liinist kesklinna ja tagasi ning tulevikus

lisanduv eraldi liin Paljassaarde käiks otsapidi ka mööda Reisija-te tänavat.Imre Antso Stratumist näitas,

Rocca al Mares, Pirital või mujal linna äärealal. Meie asumites liikluskorido-re laiendada ei saa, kuna pole

lihtsalt ruumi – majad on ees. Teisalt, meie asumid ise ka suurt liiklust ei genereeri, mistap ei ole teede laiendamise järele suurt vajadust. Küll saab aga regulee-rida liiklust, suunata transiiti nii, et asumite sees oleks elu rahuli-kum.

K-Projekt pakkus Soo täna-val ja Kalamaja sees liikluse rahustamiseks kahesuunaliste Põhja pst, Suurtüki tänava ja Rannamäe tee muutmise ühesuu-naliseks suureks Rannavärava

ringiks. Soo, Vana-Kalamaja ja Niine tänavate kahesuunaliseks muutmisega väheneks omakorda nende koormus ning kiirused,

tegelema linnaruumi teistsuguse jagamisega. Kohale on jõudnud arusaam, et linnas ei ole füüsili-selt ruumi autoteid lõpmatuseni laiendada ning muid lahendusi peale kergliikluse soodustami-se ja ühistranspordi palju pole. Inglismanidest transpordiplanee-rijatel on seesugune seisukoht,

et kuidas sa tänava planee-rid ja kui palju erinevaile kasu-tajagruppidele seal ruumi eral-dad, nii vastav transpordiliik

või liikumisviis ka areneb.

Näiteks omad sõidurajad muu-daks ühistranspordi märksa kiiremaks, praegu on aga ummi-kus oma autos märksa mugavam olla kui täistuubitud bussis. Päris huvitavad olid näited Euroopast, kus tihedas linnaruumis on muu-detud ristmikud platsideks, mida

võivad ületada samaaegselt kõik liikluses osalejad. Loomulikult on eesõigus jalakäijal ja ülla-tus-üllatus – tähelepanelikkus teineteise suhtes on kasvanud ja avariid vähenenud. Selge see, et magistraalidel on asjad veidi teisiti korraldatud.

Liikluse rahustamiseks kasuta-takse meetodeid, mis lõikavad autojuhil visuaalse kiirtee pildi

Foorumite sari – millises asumis me elada tahame?Esimeses Kalamajaka numbris lahkasime tasulise parkimise teemat – debatt linnavalitsuse, Telliskivi Seltsi ja uuringufirma Stratum esindajate vahel. Meenutuseks nii-palju, et parkimise teema muutus kuumaks aasta tagasi, kui Tallinna linnavalitsus otsustas Kalamaja liiklusprobleeme tasulise parkimise näol lahendama hakata.

Linnavalitsuse mullusele otsusele järgnenud palju pahandust ja paksu verd päädis probleemide tuvastamise uuringuga ehk sellega, kust kogu lugu oleks võinud alata – küsimusega, kas meil üldse on probleeme või ei ning kas need võivad avalduda tulevikus sama ootamatul või absurd-sel moel?

Aktiivsemate kodanike ühisel nõul ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetusel algatatud Tellis-kivi Seltsi foorumite sari peabki kaasa aitama kandi mõistlikule arengule, otsima alternatiivseid lahendusi, aga ka kõiki huvilisi harima ja silmaringi laiendama. Kolme esimese foorumi tee-madeks on olnud autostumisega kaasnev, tänavaruumi mõistlik jaotamine selle kasutajate vahel ning avaliku ja linnaruumi planeerimine.

Esinejateks spetsialistid, vastutavad ametnikud ja kohalikud elanikud, et kokku saaks teadmised, otsustajad ja soovid. Iga foorumi lõpus on toimunud elav arutelu, mis annab lootust, et linnava-litsuse ja elanike mõte areneb sarnases suunas või vähemasti pooled mõistavad teineteise käitu-mise põhjuseid.

...lõpuks päädis asi sellega, et linnavalitsus otsustas tellida

uuringu ja selgitada, kas meil on probleeme või ei,

ehk sellega, millega kogu lugu alata võinud olekski.

KalaMajakas

veebruar

9

“Tänavaaugud on kättevõtmise asi” (tähelepanek Soo tänavalt)

kesklinnas hakatakse tagajärge-dega tegelema, on ikka mõtte-kas?

Pole kuulnud, pole näind, olla pole ka kuskilAvalik ruum on meie poolt ühiselt kasutatav ruum, põhiline ühise aja veetmise ja kokkusaa-mise koht. Kuidas seda ruumi-liselt planeerida, nii et kõigile meeldiks? Avaliku ruumi pla-neerimise valdkonda kuuluvad ka otsused, mida linn teeb maa omandamise ja võõrandamise kohta, samuti erinevate avaliku ruumi ehitusprojektide, eriti tänavaruumi projektide koosta-mised. Seepärast olid foorumile kutsutud peale Tallinna Linna-planeerimise Ameti ka Linna-varaameti ja Kommunaalameti esindajad.

Ametnikud tutvustasid, millest nad oma töös lähtuvad, ja mõ-ningaid konkreetseid planeerin-guid, mis on kas kehtestatud või kehtestamisel, näiteks olid kõne all Linnavalitsuse uus hoone, Kultuurikatel, Kalasadam, Nob-lessneri, Volta, Balti Jaama turu ja Telliskivi Loomelinnaku ala.

Edasiarutamiseks jäi hulk kü-simusi. Näiteks see, et kuis ja

millal kohalik ja asjast huvi-tatud

elanik pääseks oma sõna sekka ütlema. Kuidas teha nii, et linn areneks selliselt, et kõik oleks rahul. Linnavalitsuse seisukoht näib hetkel olema selline, et neil ei ole väga palju õigust kirjutada omanikule ette, kui palju tema arendus võiks ümberkaudsete elanikega arvestada. Arutelus osalejad ei olnud samas pä-ris seda meelt ja julgustasid linnaametnikke rohkem oma seaduslikke õigusi tahtejõuliselt kasutama.

Osundati probleemile, et sageli ei tule asjast huvitunud isikud planeeringute avalikustamisele ning hiljem vehitakse rusikatega, teisalt ei saa kohalikud sageli neist avalikustamistest teadagi ja kolmandaks on sageli avalikus-tamise ajaks juba kõik oluline ära otsustatud. Kuidas teha nii, et kohalike arvamust kuulatakse juba esimestes etappides – siis, kui hakatakse otsustama, mida üldse planeeritava alaga ette võtta?

Foorumi moderaator arhitekt Toomas Paaver pakkus välja üldised põhimõtted, mis võiks

olla aluseks kodanikkonna ja linnaametnike koostööle:- Teha koostööd kogukondade-ga otsuste võimalikult varases etapis;- Koostada või tellida põhjalikke ja sisulisi lähteseisukohti pla-neeringute ja ehitusprojektide ruumilistele lahendustele, millest selguvad vajadused, eesmärgid ja olulisemad avalikud huvid;- Märgata ja tunnetada paremini inimeste soove;- Selle asemel, et hulk ametnikke töötab pikkade juriidiliste vas-tuste koostamisega planeeringu-vaidlustes, võiks sama töömahu rakendada ju hoopis vaidluse ennetamisele.

Arutelu käigus sündis mitmeid mõtteid, kuidas astuda järgmisi

Kõigi foorumite materjalid on kättesaadavad internetis aadressil: www.telliskiviselts.info/foorumInfo järgmiste foorumite ja sõna sekka ütlemise ürituste kohta samal aadressil, kuulutustel, Facebookis või Telliskivi Seltsi meililistis. Liitumiseks saada vastavasisuline lakooniline soov aadressile info@telliskiviselts.info Foorumitel kõlanud ideed on märgitud ka kaardil ajalehe keskel.

Artikli illustreerimiseks on kasutatud pilte tänavaruumi jaotamisest erinevate kasutajate vahel Euroopas, Mari Jüssi kogust ja pilte toi-munud foorumitelt.

Kalamajakas tuletab ühtlasi kõigile meelde, et just praegu toimub Põhja-Tallinna arengukava 2011–2015 projekti avalik tutvustamine ja julgustab oma arvamust avaldama.Arengukava projektiga saab tutvuda 9. maist kuni 31. maini 2011 internetiaadressil: http://www.tallinn.ee/est/pohja_tallinn/Pohja-Tallinna-Arengukava-2011-2015Kõik märkused ja ettepanekud on oodatud kuni 31. maini e-posti aadressil kairi-ly.einborn@tallinnlv.ee või kirjali-kult aadressil Niine 2, 10414 Tallinn.

konkreetseid samme – näiteks olid linnaametnikud avatud koostööle Balti jaama turu pla-neeringu lahenduse uute lähtesei-sukohtade koostamisel. Samuti jätkati mõttevahetust eelmisel foorumil ja ka kordi varasemalt arutatud ettepaneku üle, mille järgi Soo tänav muutuks autodele üherealiseks ning ülejäänud täna-varuum kujundataks meeldivaks jalakäijate–jalgratturite, võib-olla osalt isegi haljastatud, ruumiks.

Kuigi kõiki teemasid jõuti puu-dutada üksnes põgusalt, õppisid kodanikud ja ametnikud üksteist taas paremini tundma ja loodeta-vasti astuti foorumiga taas väike samm avatuma koostöö suunas.

kuidas kuni 2008. aastani kasvas autostumine Tallinnas nii jõud-salt, et keskmiselt poole ajast sei-sid autod ummikutes ja kolmvee-randil juhtudest oleks kesklinnas jalgrattal kiiremini liigutud.

Peamiseks liikluse genereeri-jateks on uusasumid ning just linnaserval on liikluse intensiiv-sus tõusnud kümne aastaga kaks korda, jäädes kesklinnas üsna samasuguseks. Plahvatuslikult kasvanud tahtmist või vajadust autot kasutada ei toeta tänavate-võrk ja ristmikute läbilaskevõi-me, kusjuures alternatiiviks pole senisel kujul ka samu liikluskori-dore kasutav ühistransport.

Ühes ma-jandusega langenud liiklusinten-siivsus pa-kubki paraja aja mõtlemi-seks, kuidas tulevikus taas toime tulla suureneva ja elamist segama hak-kava autode massiga. Ehk on just praegu aeg korrigeerida oma väär-tushinnanguid ja nõuda pigem jalamehe, jalgratturi eelistamist ning korraliku ühistranspordi arendamist?

Heaks jätkuks sõnavõttudele ja võimalike lahendustegi pakku-jaks oli Liis Bormeistri ettekanne sellest, et tänav pole vaid trass, aga ka koht olemiseks, ehk kuidas on mujal hakatud tänavat eri-nevate kasutajate vahel jaotama. Näiteks meelitab piirkond seda vähem transiiti, mida aeglasem ja ebamugavam on seal liiklus autojuhile; Helsingis peab aren-daja investeerima ka linnakunsti

ning kuuldavasti on Hollandis Groeningenis tehtud oma auto pidamine selliseks luksuseks, et korteriostjail on kohustus soetada osak ka autoühistus, et kasutada ühiseid sõidukeid.

Taani arhitekt Jan Gehl aga pro-pageerib katsetusi – näiteks ku-jundada tänav ajutiselt pargiks, proovida muudatuste sobivust ja selle põhjal plaanida suure-

maid investeeringuid. Kui mujal plaanitakse uusi metrooliine ja laiu jalakäijate tänavate võrgus-tikke, et just jalakäija, rattur ja ühistranspordi kasutaja oleksid

kuningad, siis ettekannetest ja arutelust jäi kõ-lama, et meil kipub asi olema risti vastupidi. Nii ei saagi väga imeks panna, et mõtted autokasutuse vähendamisest või tasulisest parkimisest ei kipu just väga palju toetust leidma.

Prioriteet liikluse kavandami-sel ja planeerimisel: eelkõige jalakäija, siis jalgrattur, siis ühis-transport ja siis auto, ehk teisi-sõnu tänav on elu- ja äriruum ja alles siis transpordikoridor. Sel-line lähenemine võiks anda ka kokkuhoidu, kuna jalakäija ja

jalgratturi jaoks pole tarvidust ehitada moo-tortranspordiga võrreldavas ma-hus. Kas suurte magistraalide ehitamine

(Paldiski mnt, Pirita tee, Pärnu mnt–Vabaduse pst, Tartu mnt) põhimõttel, et kesklinna pääseb kiirusega 70–90km/h väga suur hulk erasõidukeid keskmiselt 1,2 inimesega auto kohta, nii et

... troll nr 4, 5 ja 7 (või nen-de analoog bussi või trammi

näol) võiks Paldiski maanteelt keerata Telliskivi tänava otsast sisse ja sõita hoopis mööda Tel-

liskivi ja Kopli tänavat Balti Jaama ...

... Soo tänava ühe sõidurea võiks eraldada jalakäijatele ja

jalgratturitele ...

... asumisisesed tänavad õuealadeks ...

KalaMajakas

veebruar

10

“Tark naine on kulda väärt, tark mees aga taskut!” (maarahva sõna)

kevadel pesta? Jah, kui see on autode poolt poriseks pritsitud, määrdunud või on värv lahtiselt narmendamas. Kõrgsurvepesu ei tohi kasutada, piisab kraanivee survest. Keemiaga peaks samuti ettevaatlik olema ja kasuta-ma fassaadipesuks ettenähtud lisandeid. Traditsiooniliselt lisati pesuvette majapidamissoodat.

Loengud ja töökojad

Erinevatel vana maja korrasta-mise teemadel toimuvad loengud SRIK-is ja Telliskivi Loomelin-nakus, kus asub ka vana materja-li taaskasutusladu-töökoda. Selle aasta eriteemaks on naturaalsed ehitusmaterjalid, millega seoses toimub koostöös Soome öko-ehitajatega projekt ProNatMat. Ettevõtmisse on kaasatud ka näidiskauplus Majatohter, kus müüakse säästvaks renoveeri-miseks sobivaid materjale ja tööriistu.

www.renoveeri.netwww.majatohter.ee

Happeline silikoon võib katu-sepleki tsingiga reageerida ja viimase olukorda augu ümbruses veelgi halvendada.Üle tuleb vaadata ka veeplekid ja -lauad ning karniisid, mis või-vad olla lahti tulnud ja paigast nihkunud. Nende kohene kinni-tamine aitab ära hoida hilisemad suuremad tööd. Suuremad praod fassaadil tuleb sulgeda – puidu puhul proteesida, krohvitud pin-na puhul teha krohviparandused.Aktiivse kütteperioodi lõppedes tuleks korstnad ja küttekolded üle kontrollida ja puhastada. Seda on kohustuslik teha vä-hemalt kord aastas, enamasti jäetakse see kütteperioodi algu-sesse, mil korstnapühkijatel on kõige kiirem aeg. Kevadel tuleb Kalamajas, mere ääres, ette, et kajakad on teinud korstna otsa või kõrvale pesad ja ei lasegi sel ajal korstnale kedagi ligi. Lindudega võidelda pole mõtet, puhastuse peab edasi lükkama, kuni poegimine möödas.

Ka uksed ja aknad tuleb üle vaadata

Kuskile pole kadunud talveks akende teibiga kinniliimimine ja pragude täistoppimine, kuigi püsivad kummi ja silikoonti-hendid levivad kiiresti ja käivad kokku vanade akende korrasta-misega. Nüüd on aga aeg aknad taas avada ja värsket õhku tuppa lasta. Vajadusel tuleb ka hin-ged üle vaadata, reguleerida ja

Kevad on õige aeg maja üle-vaatamiseks ja hooldustööde tegemiseks. Esimene ja suurim oht hoonetele on konstruktsiooni tungiv vesi ja niiskus, mis põh-justavad orgaanilisi kahjustusi: mädanikke, seenkahjustusi, hal-litusi, soojusisolatsiooni halve-nemist. Küllalt sageli on siin abi kiirest sekkumisest.Lume ja jääga paigast viidud vihmaveerennid ja torud tuleks jälle töökorda sättida. Enamasti on meil Kalamajas tegu plekk-katuste ja rennidega, seega

Vaata maja peremehe pilguga

õlitada mineraalõliga. Kevadel, kui aknaid pestakse, võiks üle kontrollida ka klaasiliistu kiti kvaliteedi ja värvikihi seisukor-ra. Aegsasti tuleks planeerida akende ja uste ülevärvimistööd, et nende välimust värskenda-da. Kasutada tuleks aluskihiga sobivat värvitüüpi, kultuuriväär-tuslike akende-uste korral soo-vitavalt traditsioonilist linaõli-värvi. Seniks võib aknaraame ja uksepindu värskendada näiteks tärpentiniga vedeldatud värnitsa-ga ehk nn poolõliga.

Keldritööd ja fassaadipesu

Kuidas pidasid keldrid vastu sulavee survele? Sellest tulene-valt planeeritakse ka vajalikud drenaaži-, sokli isoleerimise jms tööd. Kevad on hea aeg keld-rite tuulutamiseks, kui selleks võimalus on. Nüüd tuleks üle vaadata, kas kelder on niiskunud ja püüda tuvastada, kust vesi ja niiskus on sisse pääsenud, et siis suve jooksul vead likvideerida.Kas maja fassaadi tasuks ka

tuleks pöörduda plekk-katuste meistrite või vastavate firmade poole. Vihmaveetorude paigal-damisel tuleks mõelda, kuhu suunata ja kuidas voolab ära vihmavesi. Kindlasti ei tohiks see joosta vundamendi alla, vaid see tuleb soklist eemale juhtida. Tasub ka uurida intelligentseid lahendusi sadevete kogumiseks ja taaskasutamiseks.

Lumerohke talve järgsed tööd

Viimase kahe lumerohke ja külma talve tõttu on katustel ilm-nenud uued probleemid, millega võime kokku puutuda. Üheks

neist on ebaprofessio-naalse jääee-maldamise tagajärgede likvideerimi-ne. Isegi lausa auklikuks löö-dud katuseid tuleb siin-seal ette. Augud tuleb muidugi parandada ja kuni plekk pa-randatud saab, aitab ajutiselt ka aukude mastiksiga täitmine. Tuleb aga jälgida, et tegu oleks neutraalse mastiksiga.

Vanade hoonete kohaseks säilimiseks on esmatähtis nende õige-aegne hooldus ja korrashoid. Millest algab vana maja hooldus? Ülevaatusest ja ilmnenud vigade võimalikult kiirest parandami-sest on ka järgnevlugu.

Aprilli lõpus said Telliskivi seltsi eestvedamisel kokku Kalamajas ja Pelgulinnas elavad arhitektid, planeerijad ja linnauurijad. Mõel-di, kuidas kohalike elanikena ja samas oma ala professionaalidena kaasa aidata asumi arengule. Pla-neerimise hea tava näeb ette teha kohalike elanikega koostööd ning küsida nende arvamust algatatava ja töös oleva planeeringu kohta. Kahjuks on planeeringutest nii mõnigi kord asjatundmatul ini-mesel raske aru saada. Et kohali-ku kogukonna arvamusi paremini kujundada, loodigi Telliskivi Seltsi arhitektuuri ja planeeringu-te ümarlaud.

Ümarlaua töö hakkab käima nii, et esiteks arutab ümarlaud

ettetuleva teema omavahel läbi ja kujundatakse arvamus. Seejärel avaldatakse arvamus Telliski-vi Seltsi kodulehel. Kodulehe vahendusel on võimalik kõikidel huvilistel arvamuse projektiga tutvuda ning selle kohta arvamust avaldada, seda täiendada või parandada. Ühine seisukoht saa-detakse seejärel Telliskivi Seltsi nimel ametkondadesse. Kuna tegemist on alles käima lükatud projektiga, võib aja jooksul mui-dugi nii mõndagi muutuda, aga algus on vähemalt tehtud.

Kutsume siinkohal üles Kalamaja ja Pelgulinna kohalikke arhitek-te, planeerijaid, projekteerijaid, keskkonnamõjude hindajaid, transpordi ja teedeehituse asja-

tundjaid ja kõiki teisi linnaruumi kujundavaid professionaale en-dast märku andma, et soovi korral saaksite samuti kaasa lüüa ja aidata. Saatke palun kiri aadressi-le juhatus@telliskiviselts.info.

Vankri aitasid veerema lükata Reio Avaste, Tõnu Laigu, Margit Mutso, Kaire Nõmm, Toomas Paaver, Teele Pehk, Indrek Peil, Ülo Peil, Kristel Ratassepp, Ind-rek Saarepera, Mari-Iiris Saare-pera, Nele Soobik, Lembit-Kaur Stöör, Triin Talk, Jaan Tiidemann, Siiri Vallner, Kalle Vellevoog, Regina Viljasaar ja Heidi Urb.Suured tänud neile selle eest.Kaarel KalvikGraniidi tänavalt

Kohapealne arhitektuuri ja planeerin-gute ümarlaud on sündinud!

Kasulik!

Tarmo ElvistoSäästva Re-noveerimise Infokeskus, Väike-Patarei 5

Tasutud teadaanne

KalaMajakas

veebruar

11

Teiegi olete osalenud Kalamaja paremaks ja huvitavamaks muutmisel. Kuidas Kalamaja elukeskkonnana veel toreda-maks saaks?K: Kõik teised võiksid ka lolljul-ged olla! Alustades pesumajaga, lõpetades väikeste poodidega. Inimesed, kõndige ringi ja vaadake, mis Kalamajas toimub. Vaadake, kus elate! Kõik areneb silmanähtavalt. Tuleks oma eest-lust muuta, tere öelda ja üksteise vastu huvi tunda. M: Kui kõik oma praeguseid tegevusi arendavad ja julgeid veel juurde tuleb, siis on Ka-lamaja kõigi unistuste koht. Muide, kohaliku rahva tunneb suhtumise järgi ära. Näiteks tal-vel, kui tänavad olid lume tõttu ühesuunalised, sõitsid Kalamaja elanikud rahulikult, lasid üksteist mööda – samas kui läbisõidul olijad põrutasid täiega läbi, ei mingit hoolivust.

Mis on teie stuudio idee ja eesmärk?Katre: Lõplik eesmärk ei jää kunagi lõplikuks, aina tuleb uusi ideid. Idee sündis sellest, et jagada kogetud tundeid ja saadud kogemusi. Põhimõte on selles...Mari: .. et lähenemine siia majja tulevale inimesele oleks võima-likult personaalne, temast lähtuv. Inimene võiks leida siit endale tervist, julgust, tuge...Jana: ... ja tasakaalu iseendaga. Mari: Meie stuudio on mõeldud kogu perele. Ka isad tunnevad end siin mõnusasti, kuigi nad trenni ei kipu.

Kust te nii suureks sammuks julgust ammutasite?K: Kui on olemas sõna “hull-julge”, siis meie kohta sobiks “lolljulge. (üldine lõkerdamine) Kui teadnuksime, mida see kaasa toob, oleksime siiani Vanemuises või kodus või kuskil mujal istu-nud. Ja kui veel oleks teadnud, et avamine trehvab täpselt sügavas-se majanduskriisi, siis oleksime pikemalt mõelnud. M: Hüppasime vette ja hakkasi-me välja ujuma. Ent kõik kolm daami on saanud karastuse nõukogudeaegses balletikoolis ja nemad nii lihtsalt ei murdu. Edasi pürgima sun-nib neid tungiv tahe näha oma visiooni teostumas. Kannatamatu soov, et kõik oleks kohe hästi,

Head lugejad!7. juunil kell 18.00-19.30 on kõik kalamajakad oodatud Tasa-pisitasakaalu majja aadressil Graniidi 1 Kalamajaka klubiõhtule. Vestleme edasi teemadel, mis selles numbris käsitlemist leidsid ja arutame, kuidas edasi minna. Kohv ja saiakesed meite poolt. Teie poolt hea tuju ja lehte lugedes tekkinud mõtted.

Toimetus

Tasapisi tasakaalu poole

“Kalamajakas” kutsub kohvile!

ja Tööstuse tänavaid. “Staadion” asus praeguse Salme kultuuri-keskuse kohal heinamaal, seal harrastati kuulitõuget, odaviset, tõkkejooksu. Kõik vahendid tehti ise – nii kuulid, odad, tõkked kui ka kõrgushüppelatid. Talviti mängiti hoovis jalgpalli asemel jääpalli. Jääpalli ja uisuta-mise pärast hoiti hoov talviti jääs, mis tekitas elanikes palju paha-meelt, sest ka tee kuurideni oli jäätunud. Nii jää- kui ka jalgpallis peeti võistlusi teiste ümbruskonna meeskondadega. Jalgrattatrass algas Graniidi 1 maja juurest, tee kulges piki Soo tänavat kuni Sal-me tänavani, sealt mööda Tööstu-se tn tagasi Graniidi tänavale. 20.11.1929 avati Graniidi 1 hoo-nes Kalamaja raamatukogu, mis jäi sinna kaheks aastaks. Valikus oli 1100 raamatut. Nõukogude perioodil oli Graniidi 1 elumaja. Tasapisitasakaal kolis vastreno-veeritud hoonesse 2009. aastal. Pikemalt: www.tasapisitasakaal.ee

Maja ajalugu Graniidi tn 1 hoone valmis 19. sajandi teisel poolel, mil haka-ti ehitama kahekorruselisi üürima-ju. Majas on ka paiknenud mitu äri: Esimese maailmasõja paiku tegutses siin väike pagaritööstus “Küla”, 1920. aastatel toidupood. Üldse on Graniidi tänava kant ol-nud äriliselt aktiivne: 1910–1920 tegutses siinkandis 3 lihakarni ja üks vorstipood, 1920. aastal oli ainuüksi Graniidi tänaval 10 toidupoodi, 3 lihakarni, rätsepa-töökoda, kingsepp ja pagar. Graniidi 1 majal ja inimestel on olnud omalaadne roll Kalamaja spordielu edendamisel. 1920. aastal loodi siin laste spordi-selts Algaja. Majas elas toona 22 kuue- kuni kümneaastast last, kellest said seltsi esimesed liikmed. Peamisteks aladeks olid kergejõustik, jalgpall, ujumine ja jalgrattasõit. Hoovis toimusid kergejõustikuvõistlused, siin oli ka palliplats. Pikemateks jook-sudistantsideks kasutati Graniidi

annab aeg-ajalt ka tagasilööke ja tekitab ängi. Kuid alati tuleb järgmine hommik. Jõudu annab see, kui ema toob stuudiosse ka oma lapsed, pere käib sama pedagoogi juures ja muljeid jätkub koduski arutami-seks.

Miks just Kalamaja?M: Mina olen eluaeg Kalama-jas elanud! Lapsena ma muide kartsin Kalamaja. Kasvades hakkasin üha rohkem ümbrust ja selle ilu tajuma. Siis hakati maju korda tegema ja nüüd ma ei näe üldse teist kohta, kus võiks elada. K: Kalamajal on oma iseloom, oma atmosfäär. Kui tulin Tartust siia elama, tundus see mulle väga hubane ja kodune ning tohutu suure perspektiiviga: ehitamine, noored, lapsevank-rid, vaikus, kesklinna ligidus. Siin elab nii palju loomeinimesi – miks? Ju siin on midagi, mis nende olemist soodustab, hoiab, provotseerib, lükkab, tõmbab.M: Meil on oma teater, paga-riäri, kohvikud, kõik oma on olemas. Varsti ei peagi mujale minema, saab siin hakkama. J: Kalamajas on meie-tunne, palju algatusvõimet ja hoolimist. Kes väljaspoolt siia kolivad, need võtavad suhtumise kiiresti omaks ja asuvad tegutsema, et kõigil oleks siin parem olla.

Graniidi tänava esimeses majas saate näha, kuidas ühe visiooni lolljulge teostus andis uue elu vanale majale ja tegevust paljudele inimestele. Kalamaja rahvas ei pea juba aastaid kaugele tren-nidesse sõitma. Stuudios Tasapisitasakaal toimub palju muudki vajalikku, sealhulgas massööri ja logopeedi vastuvõtud. Kõige taga on hakkajad naised Katre Unt-Lidmets, Mari Savitski ja Jana Järvik. Kirja pannud ja pildistanud: Ingrid Maasik

Julge kolmik maja ees: Katre Unt-Lidmets, Mari Savitski ja Jana Järvik.

“Altruism on tore asi küll, aga korraliku omakasu vastu ei saa!” (äritarkus)

teatab:Ostad maikuus vähemalt 1/2 kg

küpsiseid ja näitad seda kupongi -

saad saiakese kauba peale!

Kalamajas, 6.-8. juunil, iga päev kell 11.00-15.00, Kalju tänav 1. OODATUD ON KÕIK LAPSED VANUSES 7-12, Lisainfo 55685762 (Johanna Saard). Mängud ja palju põnevat ajaveetmist igasse suvealguse päeva.Linnalaagri korraldab Tallinna Kalju Baptistikogudus. Laager on kõigile tasuta.

Laste linnalaager

KalaMajakas

veebruar

12

Ehitustöö täielikus vaikuses pole võimalik. Eesti Meremuu-seum palub Kalamaja rahvalt mõistmist, kui Lennusadama ehitustööd ebameeldivat müra tekitavad. Aprilli lõpus toimus Lennusadamas mereküttekambri vaiade õigesse mõõtu lõikamine, orienteeruvalt mai keskpaigani tehti kuplite liivapritsi töid. Suve jooksul võib ette tulla ka teisi töid, mis on tavapärasest valje-mad. Püüame neid nii palju kui võimalik teha päevasel ajal ja nõnda, et need ei segaks naab-reid, kuid alati ei ole see võima-lik. Lennusadama ehitusobjektil viidi eelmisel aastal läbi müra mõõt-mine, mil mõõtsime samaaegselt viie liivapritsiga töötamisel tekkivat müra ning see jäi normi piiresse. Hetkel teeme tööd ühe liivapritsiga ning see võib häiri-da Lennusadama lähedal elavaid inimesi, kuid ei tohiks kosta kaugemale. Kalamaja piirkonnas toimub ka teisi arendustege-vusi ning laevaehitust, seega ilmselt võib mürataseme tõus olla tingitud ka mitmest muust aspektist lisaks Lennusadama

Lennusadamas jätkuvad ehitustööd

angaaride renoveerimistöödele. Sellegi poolest mõistame elanike pahameelt ja vabandame väga tekkinud ebamugavuste pärast. Teeme oma parima, et müra tekitavate töödega lõpetada nii kiiresti kui võimalik.

Lennusadama angaarid on rah-vusvahelise tähtsusega ajaloo- ja arhitektuurimälestis: aastatel 1916–1917 ehitatud vesilennuki-te angaarid olid esimesed koorik-betoonrajatised terves maailmas. Käimasolevate ehitustöödega tehakse vanad angaarid korda ja sinna rajatakse Eesti Meremuu-seumi uus ekspositsioon. Lennu-sadamast saab külastuskeskus ja üks põnevamaid meremuuseume kogu Põhja-Euroopas.

Uue muuseumi ehitamisega saab ühtlasi korda kogu Lennusadama ala ning rajatakse rannaprome-naad, kus tekib võimalus mere ääres jalutada ja aega veeta. Muuseumi direktor Urmas Dresen loodab, et see aitab kaasa kogu piirkonna arengule. Mu-rede korral palume pöörduda meiliaadressil: info@lennusa-dam.eu. Sinna võib saata ka oma

meiliaadressi või telefoninumbri, et saaksime Teid Lennusadama tähtsamate aren-gutega kursis hoida. Lennusa-dama arengutega saate end kursis hoida ka kodule-heküljel: www.lennusa-dam.eu

“See on siin viimane lehekülg!” (puhas pedagoogika, edasimineja saab aru)

Lennusadama ehitus käib täie hooga, kuid sel kevad-suvel on alal ka palju üritusi, millest osa võtta.

16. mail langetati allveelaeval “Lembit” lipp ning rahuliku ilma puhul tuuakse “Lembit” 20. mai öösel vastu 21. maid veest välja. Öösel seetõttu, et laeva välja-toomiseks on vaja võimalikult rahulikku merd ning päevasel

ajal tekitavad kiirlaevad liiga tu-gevat lainetust. Soovijad saavad tulla seda ajaloolist sündmust ka jälgima – selga soovitame panna soojad riided, kaasa võtta tee ja tekk ning kuhjaga kanna-tust. Lisaks väga täpselt jälgida kohapeal seatud turvanõudeid. Allveelaeva väljatoomine on mahukas protsess, mis kestab südaööst varahommikuni.

Suverütm algab Lennusadamas Merepäevade ajal 15.–17. juulil.

Selleks ajaks soovime korda saada Lennusadama väliala, et kõigil inimestel oleks võimalik juba mereäärt külastada. Pärast seda püüame igal nädalal tulla välja mõne huvitava üritusega, mida koos sõprade ja perega külastada. Täpsema kavaga saab tutvuda juunis Lennusadama koduleheküljel: www.lennusadam.eu

Lennusadam ootab suvel mere äärde

Mis on fotol? Kus see asub? Või miks see seal asub? Kes ära arvab, saab loosirattasse, sestap võib-olla väikese auhinna kah.

Loosimises osalemiseks palun saada vastus koos oma nime ja kontaktiga (telefon, e-posti aadress või aadress) toimetusele kas elekt-ronkirjaga liisa@pakosta.ee või kirjaga aadressil Vana-Kalamaja 46, Tallinn 10415. Auhinnasaajad ja õiged vastused leiad järgmisest Kalamajaka numbrist. Võitjatega võetakse ühendust. Andmeid kasutatakse ainult auhin-dade üleandmises kokku leppimi-seks, alaealise vastaja puhul peab selleks nõusoleku andma lapseva-nem või tuleb vastus saata vanema e-posti aadressilt. Pärast loosimist isikuandmed hävitatakse.

26. mail Patarei vangla juurest ei välju mingit praami mitte kuhugi. Pole enne väljund ja pole teada miks tulevikuski peaks? Lisainfo

toimetusest.

7. mail tuli Teeme Ära! aktsiooni raames kokku punt vabataht-likke, et koristada unustuste-hõlma vajunud tööstusala Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) tagahoovis ja anda sel-lele uus elu Kogukonnaaiana.

Maikuu lõpuks saabki Kalamaja asum uue avaliku puhkeala. Aia rajajad on võtnud eesmärgiks edendada linnasisest aiapidamist

Kultuurikilomeetri ideel on sugula-si üle maailma. Üks tuntumaid on näiteks Museum Mile New Yorgis. Mitmetes peades keerelnud mõte Tallinnassegi midagi seesugust luua, paigutus väga loomulikult mere äärde, sidudes vanal raud-teetammil kulgedes Linnahalli, tulevast linnavalitsuse hoonet, Kul-tuurikatelt, Kalasadamat ja –randa, Patarei merekindlust, vesilennukite angaare, parki ja Noblessnerit. Ühtaegu oleks tegemist ka lõiguga

ning ärgita-da kohalikku linnakogukonda mõtlema enam säästlikule elu-stiilile. Projekti ülesandeks on kaasata ühis-tegevusse ka erinevast rahvu-sest, eri usu- ja vanuserühma-desse kuuluvaid

inimesi. Seega – kõik on oo-datud Kogukonnaaia rajamises osalema. Abikäed on vajalikud nii maasti-ku kujundamisel (peenarde tege-mine, pinkide ehitamine, radade rajamine jms) kui ka taimede istutamisel. Mida enam näppe mulda saab, seda rohelisem aed meil suveks on!

rannapromenaadist ning Kalamaja kesklinnaga ühendava kergliiklus-teega.Kultuurikatla ümberehitamise projekti raames pakkusid Kava-kava arhitektid ka Katla krundist väljapoole jääva, kuid selle külje alt kulgevale Kultuurikilomeetrile ideelahenduse. See arvestas ajaloo-lise tausta ja kunagiste raudteesüm-bolitega ning sidususe ideega, olles justkui mereäärt mööda jooksev mõõdulint.

Projekti viivad läbi MTÜ Linna-aed, Rönk (Rakendusökoloogia Noorte Klubi), Kultuurikatel, Linnalabor ja EKKM programmi Tallinn 2011 raames.Kui soovid osaleda või niisama uudistama tulla, oled oodatud Katlaaeda: 12.–13. mail kell 15.00–19.00; 14.–15. mail kell 12.00–17.00; 16.–28. mail kell 14.00–18.00

Kui tahad meie tegemistest enam teada saada, külasta Facebooki lehte “Katlaaed” või võta ühen-dust meiliaadressidel:Triin Pokk : polaarmeri@gmail.com Jan Pankovets : aec.tallinn@gmail.com

Kultuurikilomeetri kergliiklustee projekteerimise riigihanke võitis T-Model, kes sai aluseks juba valmis joonistatud kontseptsiooni ilma kohustuseta sellest juhinduda. Edasise projekteerimise ja eelar-vestamise käigus jäid alles vaid mõned elemendid, suures osas läks aga paraku kaduma nendevaheline sidusus ja algse idee ühtsus.

Kadri Klementi

Katlaaed ootab

Kultuurikilomeetrist kruusarajaks?