1/24

2010

Näiteid kongressil käsitletavatest teemadest: karjääriteenused eri-nevatel haridustasemetel (algharidusest kõrghariduseni); karjääri-teenused täiskasvanutele ja erivajadustega inimestele; karjääritee-nuste süsteem ja teenuseosutamise vahendid; uued kutseoskused uute töökohtade jaoks; karjääriteenused ja elukestev õpe; rasku-sed ja välja kutsed karjääriteenuste osutamisel; ajalooline ülevaade karjääri teenuste arengust (väljapanekud ja esitlused).

Rahvusvahelisele kongressile oodatakse karjääriteenuste valdkonna praktikuid, teadureid, haridusnõunikke, koolipsühholooge, karjääri-spetsialiste tööturu sektorist, konsultatsiooni fi rmadest ja teistest karjääriteenuste valdkonnaga seotud organisatsioonidest.

Eelregistreerimise tähtaeg on 15. juuli 2010.

Täpsem info kongressist siin: careerguidance2010.org.

Uudis

Rahvusvaheline kongress Karjääriteenused kiiresti muutuvas maailmas, Praha, 3.-5. november 2010

Ülemaailmse majanduskriisi olukorras on suurt tähelepanu pöö-ratud karjääriteenuste parendamiseks riskirühma kuuluvate noorte seas ja seda sotsiaalse kaasatusega, aktiivse osalemise-ga elukestvas õppes ning sujuva lõimumisega tööellu. Cedefopi uuring Riskirühma kuuluvate noorte nõustamine töötama õppimise abil pöörab tähelepanu karjääriteenuste meetmetele ja initsiatiividele kogu Euroopas, abistamaks kooli lõpetamisel ja üleminekul koolist tööle eelkõige neid noori, kellel on risk põhikoolist välja langeda või kes on juba seda teinud.

Karjäärispetsialistid peaksid õppima seda, kuidas saavutada hea koostöösuhe riskigruppi kuuluvate noortega. Lisaks on noo-re toetamisel ülioluline lapsevanemate kaasamine ning koostöö kompetentsete õpetajate, noorsoo- ja sotsiaaltöötajatega, töö-turu- ning tervishoiuteenuste pakkujatega.

Cedefopi uuringu tulemused peaksid julgustama kõiki Euroopa Liidu liikmesriike aktiivsemale tegutsemisele karjääriteenuste pakkumisel riskirühma kuuluvatele noortele. Üldeesmärk on noortele inimestele heade tingimuste loomine üleminekul noorukieast täisväärtuslikku täiskasvanuikka, kus märk-sõnadeks on karjääri- ja õppimisvõimaluste paljusus, õnnelik isiklik elu ja lapsevanemaks olemine, rahaline sõltumatus ning oma kodu.

Uurimuse kokkuvõte asub Cedefopi* koduleheküljel: www.cedefop.europa.eu > Publications > Guiding at-risk youth through learning to work.

* Cedefop (Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus) tegutseb eesmärgiga edendada Euroopa elukestva õppe valdkonda kogu laienenud ELis. Selleks pakutakse teavet ja analüüse kutseõppesüsteemide, sellealase poliitika, uurimistegevuse ja praktika kohta.

1

Karjäärispetsialistide suvekool 2010 14.-16. juunil toimub Kloogaranna Noortelaagris traditsiooni-line karjäärispetsialistide suvekool. Seekordse suvekooli teemad on karjääriteenuste kvaliteet, karjääriinfo loomine ja tööturg (nt palgaturu trendid, noored töötud). Toimuvad aruteluringid ja õpime uue meetodi karjäärinõustamises. Külastame erinevaid asutusi (nt Harju Elekter, Paldiski Sadam).

Täpsem info SA Innove kodulehel: Karjääriteenused > Koolitus > Karjäärispetsialistide suvekool 2010.

Cedefop uuris, kuidas vähendada koolist väljalangevust

Teie ees on 2010. aasta esimene Karjäärituul. Ilmselt tajute, et leht on harjumuspäraselt justkui seesama, ent üks oluline detail selle juures on muutunud – välimus. 2009. aastal lugejatelt saadud tagasisidest tulenevalt otsustasime ajalehele läbi viia uuenduskuu-ri. Kevadele kohaselt on leht saanud särtsakama välimuse!

Lehe eesmärk on aga ikka sama mis 2004. aastal, mil ajalehe välja-andmist alustati – soovime kajastada ja käsitleda erinevaid karjääri-teenuste valdkonnaga seonduvaid teemasid. Sellest numbrist leiate kokkuvõtte märtsikuus toimunud karjäärikonverentsist „Väärt nõu“ ja anname ülevaate sellest, kuidas on karjääriteenuste pakkumine ning arendamine 2009. aasta teavitamis- ja nõustamiskeskustes läi-nud. Lisaks leiate veel arvukalt artikleid erinevatel teemadel.

Kena kevadet!

Head lugejad!

Kristi KoortSA Innove karjääriteenuste

arenduskeskus, teavitusspetsialist

Karjääriteenuste koostöökogu tegemised aastal 2010

Veidi rohkem kui aasta tagasi toimus esimene ametlik Karjääriteenuste koostöökogu1 kohtumine. Tänaseks on koostöökogul töökas aasta selja taga ning sammud on seatud 2010. a tegevuste elluviimise suunas – kinnitatud on aastane tegevuskava ja töökord.

Aasta esimene ülesanne oli valdkondliku teavituskonve-rentsi korraldamine. Loodame, et ka teie saite osa 24. märtsil Õpetajate Majas toimunud karjäärikonverentsist VÄÄRT NÕU. Kokkuvõtte konverentsist koos osalejate mõ-tetega leiate selle sama ajalehe veergudelt.

Üks selle aasta põhiteemasid koostöökogus on karjääri-info loomine ja vahendamine. Koostöös eksperdi ja part-neritega luuakse enne suvepuhkusele minekut tööturu- ja analüüsiskeemi põhimõtted; suve teise poolde jääb detail-se skeemi väljatöötamine. Lisaks valitakse välja teatud hulk sõlmküsimusi, mille kohta valmivad näidisanalüüsid. Analüüsiskeem aitab tõlgendada olemasolevad tööturu ja hariduse valdkonna andmed hõlpsalt kasutatavaks karjää-riinfoks karjääriplaneerijatele ja karjäärispetsialistidele. Skeem koos näidetega valmib sügiseks.

Pärast suvepuhkust alustatakse karjääriteenuste valdkonna õigusruumi korrastamisega. Luuakse töörühm, kes analüü-sib Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriu-mi koostöölepet karjääriteenuste arendamiseks juriidilistest aspektidest lähtuvalt. Koostöökogu liikmed teevad ettepane-kuid karjääriteenuste jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Karjääriteenuste koostöökogu 2010 tööaasta teises pooles on fookuses valdkondlik pikaajaline strateegiline plaan. Ees-märk aastal 2010 on kokku leppida kontseptsiooni struktuur, koostamise protsessi etapid ja osalejad.

Selle aasta alguses toimus väga oluline muudatus koostöö-kogu funktsioonis. Nimelt on käesoleva aasta algusest koos-töökogul ka ESF programmi „Karjääriteenuste süsteemi arendamine“ nõukoja roll. Nõukojana nõustab koostöökogu strateegiliselt, jälgib programmi kulgu, annab vajadusel soo-vitusi ning teeb ettepanekuid muudatuste sisseviimiseks.

1 Karjääriteenuste koostöökogu tegevuse eesmärk on ühtselt toimiv ja koordineeritud karjääriteenuste süsteem.

Karjääriteenuste koostöökogu kohtumine 8. aprillil 2010.

Esmakordselt tunnustatakse karjäärispetsialiste

SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus kuulutas 24. märtsil välja konkursi „Aasta karjääri-spetsialist“. Aasta karjäärispetsialisti valimise eesmärk on tõsta esile, tunnustada ja tutvustada üldsusele karjäärispetsialiste, kes on 2009 aasta jooksul silmapaistvalt tegutsenud karjäärivald-konnas ning nende töö on olnud märkimisväärne ja oluline karjääriteenuste edendamisele. Tunnus-tatakse karjäärikoordinaatoreid, karjääriinfo spetsialiste ja karjäärinõustajaid.

Kandidaate võivad esitada kõik üksikisikud ja organisatsioonid. Soovitaja olemas olul võib karjääri-spetsialist ise oma kandidatuuri esitada. Kandidaatide esitamiseks tuleb täidetud kandideeri-misvorm saata hiljemalt 20. maiks 2010 meiliaadressile ktk@innove.ee või postiaadressile: SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus, Lõõtsa 4, Tallinn 11415; märksõna „Aasta karjäärispet-sialist”. Võitjad kuulutatakse välja 14.–16. juunil toimuval karjäärispetsialistide suvekoolis Klooga-ranna Noortelaagris.

Esita Sinagi oma kanditaat!

Täpsemad tingimused SA Innove kodulehelel > Karjääriteenused > Uudised > Karjäärispetsialistide tunnustamine – konkurss “Aasta karjäärispetsialist!

2

3

Alates 2008. a viib SA Innove karjääriteenuste arendus-keskus (KTK) ellu ESFi toetatud programmi „Karjääri-teenuste süsteemi arendamine” tegevusi. Programmi põhisuunad on karjääriteenuste metoodika arendamine, karjääriteenuste osutajate koolitussüsteemi arendami-ne, koolituste pakkumine karjäärispetsialistidele, kar-jääriteenuste kvaliteedi hindamissüsteemi väljatööta-mine ja elluviimine, karjääriteenuste süsteemi lõimitus ja koordineerimine ning karjääriteenuste pakkumine.

SA Innove karjääriteenuste

arenduskeskus

Karjääriteenuste pakkumine ja arendustegevused 2009. aastal teavitamis- ja nõustamiskeskustes

KTK on sõlminud partnerluslepingud 17 piirkondliku tea-vitamis- ja nõustamiskeskusega (TNK), kelle ülesanne on teha oma teeninduspiirkonnas karjääriteenused noortele kätte saadavamaks. Keskustes töötas 2009. a 27 karjääriinfo spetsialisti ja 36 karjäärinõustajat; spetsialistidest umbes pooled töötasid osakoormusega ja pooled täiskoormusega. Keskuste tegevusest moodustabki kõige suurema osa otsene teenusepakkumine noortele vanuses 7–26 eluaastat, eri-list tähelepanu pööratakse üldhariduskoolide ja kutseõppe-asutuste lõpuklasside/-kursuste õpilastele.

2009. a pakuti keskustes karjääriteenuseid u 15% noorte-le vanuses 7–26 a (s.o 51 343 korral). Statistika näol on tege-mist kogu aasta kokkuvõttega, teenuste osutamine sai suurema hoo sisse aga alles teisel poolaastal, kuna partnerlus lepinguid oli võimalik keskustega sõlmida alles juulis. Siinkohal suur kiitus ja tänu partnerkeskustele, kes esimesel poolaastal osu-tasid karjääriteenuseid suuresti usaldusele ja keskuse töötaja-te missiooni tundele tuginedes. Eriti tublilt paistsid teenuste osutamisega silma Põlvamaa ja Läänemaa karjäärispetsialistid. Karjääriinfot vahendati 23 438 juhul, sh vahetu infoteenin-dus keskuses ning telefoni, msn’i ja skype’i vahendusel saabu-nud infopäringud. Kõige rohkem saadi päringuid hariduse, tööturu ja elukutsete teemal, uuriti välismaal õppimise ja töötamise võimalusi. Kahekordistus karjääriinfoloengu-tel osalejate arv – üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste lõpukursuslastele peetud loengutel osales kokku üle 10 000 õpilase. Lisaks toimus arvukalt muid karjääriinfo vahendamise üritusi (seminarid, loengud, karjääripäevad, konkursid jne).

»

Karjääriinfoloengu eesmärk on aktiivõppe meeto-deid kasutades tutvustada noortele haridust ja töö-turgu puudutavat infot ning arendada info otsingu ja -hindamise oskusi.

Karjäärinõustamist (sh korduvad nõustamised) pakuti 2009. a pea kolm korda rohkem kui 2008. a, nõustamist sai 2009. a

jooksul u 8% noortest (27 905 korral); suurenes nii grupi-nõustamiste kui individuaalsete nõustamiste arv.

» Grupinõustamisel viiakse karjäärinõustaja ju-hendamisel läbi erinevaid aktiivseid tegevusi ja analüüsiharjutusi, et kujundada noores teadlik-ke karjääriotsuste tegemise oskuseid ning avar-dada noore karjäärivalikuid.

Nõustamisel osales tüdrukuid veidi enam kui poisse; eri-nevus tuli esile ennekõike individuaalsete nõustamiste lõikes. Lisaks üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilastele nõustati ka tudengeid, erivajadustega noo-ri, haridustee katkestanud noori, töötuid ja töötavaid noori. Eraldi väärib mainimist Pärnu Õppenõustamis-keskuse koostöö Noore Ema Kooliga, mille raames pakuti grupi nõustamist Pärnumaa noortele emadele.

Klientide hulgas tehti rahuloluküsitlus, millele vastas u 10% teenust saanud noortest. Küsitlustulemused näitasid, et põhiliselt saadakse infot karjääriteenuste kohta karjääri-spetsia listidelt või keskuste kodulehtedelt. Tänu karjääri-spetsialistile on paljud noortest oma küsimusele vastuse leidnud, kolmandik neist pöörduks karjääri spetsialisti poole uuesti ja soovitaks seda ka oma sõbrale.

Partnerkeskuste ülesandeks on teavitada oma piirkonna elanikke karjääriteenustest. Sel eesmärgil ilmus koduleh-tede vahendusel ja kohalikus meedias temaatilisi artikleid ning anti intervjuusid. Paljud keskused on leidnud head koostööpartnerid kohalike ajakirjandusväljaannete näol.

TNKd osalesid aasta jooksul ka infomaterjalide ja metoodi-kate loomiseks kokku kutsutud töörühmades. KTK ja kes-kuste spetsialistide koostööna valmisid karjääriteenuste pakkumise tõhustamiseks mitmed info- ja metoodili-sed materjalid. Ilmusid noortele suunatud trükised „Minu esimesed...” (töömaailma teemal) ja „Lõpetan kooli ära!” (pooleli jäänud koolitee jätkamisest). Spetsialistile ilmus trükis „Karjääriinfo erivajadusega noorele” ning grupi nõus-ta mise metoodiline juhendmaterjal seitsme näidis kava ja slaididega. Keskuste kodulehtede vormi ja sisu asja- ning ajakohastamisega tegelenud töörühm koostas kodulehe arendamise juhtnöörid (s.h kodulehe hindamise kriteeriu-mid), mille põhjal jätkub 2010. a kodulehtede analüüs, täiendamine ning tagasi sidestamine. 2009 a Teeviidaks val-mis ka Rajaleidja ja teavitamis- ja nõustamiskeskuste ühine messikontseptsioon Karjäärikohvik.

Karjäärikonverents VÄÄRT NÕU Kristi KoortSA Innove karjääriteenuste

arenduskeskus, teavitusspetsialist

Heade näidete tutvustajad konverentsil: Margit Kagadze, Peeter Alekand, Rein Uusmaa, Loreida Küppas, Tuuli Paaksi, Malle Link

24. märtsil 2010. a toimus haridus- ja sotsiaalvald-konna spetsialistidele Õpetajate Majas karjäärikonve-rents VÄÄRT NÕU. Ühiskondlikud muutused toovad kaasa olukorra, kus inimesed peavad oma haridus- ja tööalaseid valikuid ümber hindama ja olulisi otsuseid tegema. Üheks võimaluseks inimeste toetamisel on karjääriteenuste osutamine ja arendamine koostöös mitmete asutustega.

Konverentsil räägiti karjääriteenustest ühiskonnas ning erinevate osapoolte rollist karjääriteenuste kättesaadavu-se soodustamisel. Konverentsil osales 85 inimest. Päeva avas Raimo Vuorinen (Jyväskylä Ülikool, Euroopa Karjää-riteenuste Poliitika Võrgustiku koordinaator) ettekandega Karjääriteenuste paradigma muutusest Euroopa Liidus. Esineja keskendus elukestva karjääriteenuse väljakutsetele ja kontseptsioonidele ning karjääriteenuste arengule ELis.

Anne Kivimäe Haridus- ja Teadusministeeriumist tegi ette kande teemal Karjääriteenuste süsteemi arendamise võlud ja valud Eestis. Tema ettekandest jäi kõlama, et kar-jääriteenuste pakkumisel on oluline osa koostööl. Kivimäe rõhutas, et integreeritud nõustamismudeli kohaselt võiks erinevad teenused (karjääriinfo, õppenõustamine, karjääri-nõustamine jne) olla kättesaadavad ühest kohast. Ettekan-ne lõppes üleskutsega: „Karjääriteenused peavad nö kõrval-teenusest muutuma läbivaks ja elukestvaks teenuseks!”.

SA Innove juhatuse liige Lea Orro kuulutas konverentsil välja konkursi „Aasta karjäärispetsialist”. (Täpsemalt saate esmakordselt toimuvast konkursist ja selle tingimus-test lugeda lk 2.)

Konverentsil tutvustasid esinejad Eesti eri paikadest, kui-das kohalikud omavalitsused/maavalitsused on kar-jääriteenuste arendamisse panustanud.

Konverentsil rääkisid karjääriteenuste olulisusest ka kolm karjääriteenuste arendamisega seotud ministeeriumit. Ha-ridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts edastasid oma ter-vitused ja sõnavõtu konverentsil osalejatele video vahendusel; sotsiaalminister Hanno Pevkur lõpetas konverentsipäeva ettekandega Karjääriteenused – kas ainult noortele?. Mi-nister tõi oma ettekandes välja, et eriti täna peavad nii noo-red kui täiskasvanud mõtlema sellele, kuidas vastata tööturu nõudmisele. Pilt tööturul näitab, et hetkel on puudus kõrgelt kvalifi tseeritud tööjõust. Pevkur rõhutas, et tänaste noorte teadlike karjäärivalikute toetamisel on karjäärispetsialistidel väga tähtis roll. Lisaks koolilõpetamisel tehtud edasiõppimise valikule tuleb noortes kasvatada harjumust ennast elukestvalt täiendada. Positiivsena tõi minister välja, et Statistikaameti andmete kohaselt oli 2009. a täiskasvanud elanike elukestvas õppes osalemise protsent ca 11 ning viimastel kuudel on aeg-lustunud ka töötuna arvele võtmine. Hanno Pevkuril oli hea meel tõdeda, et pärast Haridus- ja Teadus ministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi koostööleppe allkirjastamist on haka-nud toimima tihedam koostöö karjääri teenuste arendamisel. Hea näide koostööst on töötukassa karjääriinfotubade va-rustamine infomaterjalidega – SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus pakkus töötukassale tuge karjääriinfotubade varustamisel vajalike materjalidega.

Konverentsi ajal oli kõigil osalejatel võimalik külastada Kar-jäärikohvikut ning küsida küsimusi karjääriteenuste kohta. Lisaks oli Karjäärikohvikus õppe- ja metoodiliste materjalide näitus ning jagati infomaterjale haridusest, tööturust ja kar-jääriteenustest Eestis ja välismaal.

4Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Konverentsi korraldas SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus koostöös karjääriteenuste koostöökogusse kuuluvate organisatsioo-nidega. Konverents toimus Euroopa Sotsiaalfondi programmist Kar-jääriteenuste süsteemi arendamine.

Kokkuvõte koos esitlustega asub SA Innove kodulehel: Karjääri-teenused > Uudised > Karjäärikonverents VÄÄRT NÕU.

Täispikk artikkel koos heade näidete tutvustusega Karjäärituule veebiversioonis: rajaleidja.ee/karjaarituul.

Avatud mikrofon karjäärikonverentsil

Ande Magus SA Innove karjääriteenuste arenduskeskusest palus konverentsikülalistel jagada oma ootusi ja muljeid karjäärikonverentsi kohta

ning teenustest ja nende arengutest laiemalt.

Milliste ootustega konverentsile tulite?Tulin ootusega saada uusi mõtteid. Kuna Pärnu linn on olnud õppe nõustamise ja karjäärinõustamise osas üks Eesti Vabariigi lipu laevadest, siis püüame jätkuvalt oma mõtetega olla võimalikult homses päevas; nii ei saanudki seda võimalust kasutamata jätta.

Milliste uute, konverentsilt saadud mõtetega lähete tagasi Pärnusse? Minu jaoks olulisim oli Raimo Vuorineni ettekanne karjääriteenuste paradigma muutusest Euroopa Liidus. Kuulsime põhjanaabrite koge-must, mis on ühtlasi ka Euroopa Liidu tervikkogemus. Sellest ette-kandest õhkus suuremat integreeritust ja süsteemsust, kui meil Ees-tis praegu on – tundub, et oleme sellel alal veel mitu sammu maas.

Muret teeb see, et meie riigis puudub valdkonna integreeritus; kar-jääriteenuste süsteemi püütakse üles ehitada eraldiseisva süsteemi-na, mis ei lõimu nii jõuliselt kui vaja. Oluline on, et karjääriteenus-te pakkumisega tegeletakse kõikidel tasanditel, mis noore inimese elu mõjutavad. Näiteks peaks iga õpetaja suutma õpilasele selgitada konkreetse aine sidusust reaalse eluga – milliste elukutsete puhul on selle aine tundmine oluline, milliste elukutsete puhul täiesti möödapääsmatu jms. Noortel peaks tekkima arusaam, et vajadusel pakutakse neile abi ja konsultatsiooni.

Kuidas saaks KOV-i- tasandil kaasa aidata karjääri-teenuste arengule? Kuivõrd saab KOV aidata, et teenused oleksid paremini kättesaadavad?Kõik sammud ei pea olema omavalitsuse alluvuses, kuna me toime-tame ühtses kultuuriruumis – kõige olulisem on koostöö ja ühise tahtmise olemasolu. Näiteks on meil homme omavalitsuste haridus-osakonna spetsialistide kohtumine töötukassa Pärnumaa osakonna esindajatega, et arutada tõsisemate koostöövõimaluste üle – kuidas jagada funktsioone Pärnumaa Kutsenõustamiskeskusega, et ei oleks dubleerimist ja klientide pärast võistlemist.

Mida teha, et valdkonna areng oleks jätkusuutlik?Oluline on üle vaadata eri arengukavade dokumendid. Karjääriteenu-sed peaksid olema selgelt sõnastatud valdkondade ja koostööpartne-rite vahel – mida pakuvad teavitamis- ja nõustamiskeskused kooli-dele, lasteaedadele, ettevõtjatele. Leppigem asjades kokku! Selgeks tuleb rääkida ka rahastamismudelid ning teha vajalikud muudatused seadusandluses – näiteks ootavad koolid koordinaatori ametikoha loomist.

Tähtis on luua ühised kokkulepped, vaadata koos kaugemasse tule-vikku. Programmide ajal tehtud tubli töö on ka midagi väärt!

Milliste ootustega konverentsile tulite?Tekkis küsimus, et mis saab edasi kui lõpeb projektipõhine kar-jäärivaldkonna rahastus ja töö. Olen ise olnud koolijuht ja nüüd maavalitsuse haridustalituse juhina on mulle oluline, et see töö oleks meie maakonnas jätkusuutlik. Mind huvitab see, kuidas mõeldakse teistes maakondades ja millised lahendid on leitud.

Mida võtate kaasa konverentsilt?Kindlasti palju mõtteid, ka tugevamat sõnumit, mida edastada omavalitsuste juhtidele ja koolijuhtidele – koos kõigi partnerite-ga saame seda tööd hästi jätkata. Olles ise ka ühe omavalitsuse volikogu esimees, on oluline edastada omavalitsuste juhtidele sõnumit, et arengukavades peaks olema sees kindlasti ka kar-jääritöö valdkond. Seetõttu tuleb arengukavad üle vaadata ja jätkusuutlikkuse tagamiseks sisse viia võimalikud muudatused. Oluline on suurendada omavalitsuste juhtide teadlikkust karjää-riteenuste temaatikast.

Milline teenus (karjääriinfo, karjääriõpe, karjääri-nõustamine) oleks noorele kõige vajalikum, millist teenust võiks kõige rohkem arendada? Näen neid kõiki kompleksselt. See, et karjääriõpe on uude põhi-kooli ja gümnaasiumi riiklikkuse õppekavasse sisse toodud, on suur pluss.

Mis mõjutab karjääriteenuste arengut/järjepidevust? Kuidas saab omavalitsus sellele kaasa aidata?Karjääriteenuste arengut tuleks vaadata koos üld- ja kutseha-ridussüsteemi arenguga, samuti ettevõtluse vajadusega; loo-mulikult vajatakse spetsialiste ka avalikus sektoris. Väga hästi toimib töövarjuks olemine, seda nii ettevõtluses kui kohalikus omavalitsuses. Tean seda soovitada, sest minul endal on olnud korduvalt töövari Tabasalu Ühisgümnaasiumist.

Kokkulepped ja koostöö peaks toimima laiemalt, seda ka oma-valitsuste vahel. Koostööks on vaja tahet ka poliitilisel ta-sandil. Ühistegevust ei saa planeerida ega vajalikke otsuseid vastu võtta, kui kokkulepped muutuvad. Kus näiteks osutada karjäärinõustamise teenust maakonnas, kui on otsustatud seda teha ühiselt maakondliku omavalitsusliidu egiidi all.

Tähtis on see, et täna on meil olemas kvalifi tseeritud ini-mesed, kes teenust pakuvad ning kõikides maakondades on toimiv võrgustik.

5

Andrus HaugasPärnu Linnavalitsus, haridusosakonna juhataja

Margit KagadzeHiiumaa Teavitamis- ja nõustamiskeskus, juhataja

Kalle VisterValga Maavalitsus, haridus- ja kultuuritalituse juhataja

Ott KasuriEesti Maaomavalitsuste Liit, tegevdirektor

666

Riigi ja selle rahva võimekust ressurssidega ökonoomselt ringi käia kajastab kõige laiemas mõttes see, kuivõrd teadlikud ja samas vabad on noored oma valikutes.

Erki KaikkonenEesti Õpilasesinduste Liidu esindaja,

Karjääriteenuste koostöökogu

Karjääriõppe vajadusest ja iseloomust Eesti koolides

Mida teadvustatumad otsused noor oma tuleviku osas langetab ning mida enam need vastavad tema tegelikule motivatsioonile, huvidele ja isiklikule võimekusele, seda toimetulevam ning terviklikum indiviid ta elukestvas ja ühiskonna arengu perspektiivis on. Selle eelduseks on aga läbimõeldud ja nii kooli õppeainetega kui muu tege-vusega seonduv karjääriõpe.

Koolis peab karjääriõpe olema midagi, millesse saaksid pa-nustada kõik haridusprotsessi osapooled ja kõikide, mitte vaid valitud ainete õpetajad. Eesmärgiks tuleb seada õpi-tegevus, mis läbi erinevate ainete ning nende omavahelise lõimimise toetab õpilase jaoks tema õppe-, töö- aga ka laiemalt elukäigu kujundamiseks seoste loomist. Eriti olu-line on, et iseseisva isiksuse ja vaba kodaniku kasvamisel toetavat rolli omav karjääriõpe hoidub hoiakutest, mis lähtuvad tööturu ettekirjutistest.

See võib tunduda liiga suurejoonelisena, ent karjääriõppe oodatud tulemuseks peaks olema ühiskonna täisväärtusli-ku liikme arengupotentsiaali avaldumine – et noor tun-neks ennast ja oma võimeid ning orienteeruks teda ümbrit-sevas keskkonnas ja selles esinevate võimaluste keskel.

Karjäär – kas kohast kohta liikuv pidetu töine „kaevandamine“ või läbimõeldud elukäigud?Tänane Eesti kool on olemuselt suuresti õigete ja valede vastuste põhisest konkurentsist lähtuv. Ideaalpildis kol-lektiivsel tasandil ressurssidega jätkusuutlikult ringi käiv riik vajab oma võimalusi ja vajadusi teadvustavaid, isik-likku arvamust omavaid, kartmatult end väljendavaid ja koostöövõimelisi ühiskondlikult tundlikke liikmeid.

Koostööd soosiva ning interdistsiplinaarse karjääriõppe abil kujunevad õpilastest kodanikud, kes kohanduvad sujuvalt ühiskondlike ning majanduslike muudatuste-ga. Samas on nad uute arengusuundade üle otsustajad ja nende esilekutsujad ning vähemõjutatavad erialastest ja valdkonnaspetsiifi listest kitsendustest.

Ettevõtlikkus ja koostöövõime on väärtused, mille järgi-miseks vajalike valmiduste, oskuste ja teadmiste omanda-

miseks on tarvis toetavat kasvukeskkonda. Selliste väärtuste edendamine peab toimuma dialoogipõhises õpikeskkonnas, mille lahutamatu osa on hirmuvaba suhtluskeskkond ning enesest ja teistest lugupidava eneseväljenduse praktisee-rimine.

Karjääriõppe meetodid olgu mitmekesised ja edasivaatavad!Karjääriõppes interaktiivsete meetodite kasutamine ning eriti praktilise kogemuse teel erinevate õppevaldkondadega tut-vumine suurendab noorte teadvustatud valikute tegemist. Oluline on asetada valikute teadlikkust toetavad tegevu-sed õigesse aega – näiteks põhikooli kolmandal astmel võiks olla kutseõppealane teavitus ja -praktika ning gümnaasiumi-õppes kõrgkooliõpingute ja tööturuga seotud teavitus. Heaks eeskujuks on Soome, kus põhikooli õpilastele on kohustuslik nädalane tööpraktika mõnes ettevõttes. Eesti töövarjupäev on samm õiges suunas, kuid seoses varjutamise kestuse ning vabatahtlikkusega on sellel karjääriõppe seisukohalt oluliselt arenguruumi.

Abiks õpilaste teadlikkuse suurendamisel gümnaasiumite vahel valikute tegemisel on näiteks Pärnumaa Noorte Liidu poolt igal kevadel korraldatav tutvumispäev Pärnu gümnaa-siumites, mis on suunatud just põhikooli viimasele klassile. Eeltoodud algatuste puhul puudub siiski kas üleriigiline lähe-nemine või kõikidele õpilastele võimaldatus.

Õpilased soovivad edasivaatavat ja praktiliselt põhjendatavat õpet!Valitseb olukord, kus gümnaasiumi lõpus puudub enamikel noortel selge nägemus sellest, mis neist edasi saab. Eesti Õpilasesinduste Liidu poolt põhikooli- ja gümnaasiumiastme õpilastega tehtud intervjuudest kõlas gümnaasiumiõpilaste arvamus: „Me oleme omandanud kõiksugu fakte, aga me ei tea midagi sellest maailmast, kuhu me oleme astumas kooli lõpetamisel!”.

Uus põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade määrus seab eesmärgiks, et põhikooli lõpetaja on teadlik oma eda-sistest huvidest. See aga eeldab omakorda karjääriõppe ja individuaalse nõustamise sisulist arendamist ja prioritisee-rimist ning eri ainemoodulite vahelist lõimumist. Karjääri-õppe lõimimine kooliellu aitab kindlasti õpilastel senisest paremini valmistuda täna küll aimatavaks, ent homseks juba täiesti muutunud maailmaks. Kunagi varem pole Eesti noor-telt oodatud sellist oskust oma elukäiku ise nii otsustavalt kujundada.

Mare VäliSA Innove karjääriteenuste

arenduskeskus, karjäärinõustamise juhtivspetsialist

Uued metoodilised materjalid karjäärinõustajatele

7

Grupinõustamine. Teooria ja praktika.

2010. aasta alguses sai kaante vahele metoodiline töövahend Grupinõustamine. Teooria ja praktika. See raamat on abiks karjäärinõustajale gruppidega töötamisel ning annab ülevaate gru-pinõustamise teooriast ja praktikast.

Käsiraamat on mõeldud eelkõige piirkondlike teavitamis- ja nõustamiskeskuste spetsialistide-le, kelle põhitöö on üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õppurite karjäärinõustamine. Praktika ossa on koondatud head näited, mida keskused on rakendanud, ning soovitatavad teemad grupi-nõustamiseks põhikooli-, gümnaasiumi- ja kutseõppeasutuste õpilastele. Käsiraamatu lisadest leiab lugeja seitse näidiskava, mis aitavad suunata noort oma karjääri planeerimisel. Põhikooliõpilas-tele mõeldud kavad on Õppimine on karjäär ning Töö ja tervis, gümnaasiumiõpilastele Mina ja maailm ning Elu kutse, kutsekoolinoortele Edu tagavad omadused, Kuidas leida unistuste töö? ning Minu reisikohver. Näidiskavad on koostatud slaidiprogrammidena, millele on lisatud nõuan-ded ja kommentaarid karjäärinõustajale koos noortele edastamiseks mõeldud soovitusliku infoga. Kavad valmisid teavitamis- ja nõustamiskeskuste arendustöö tulemusel.

Materjali valmimisele aitasid kaasa Kaire Karon, Hedy Laidre, Heidi Antons, Heli Hillep, Terje Paes, Marju Põld, Nelly Randver ja Mare Väli. Käsiraamat on välja antud SA Innove karjääriteenuste arendus keskuse programmist Karjääriteenuste süsteemi arendamine. Trükist jaotatakse teavitamis- ja nõustamiskeskuste nõustajatele, kelle ülesanne on katsetada valminud näidiskavasid oma tee-ninduspiirkonnas ja teha ettepanekuid kavade parendamiseks.

2009. aasta lõpus nägi trükivalgust metoodiline töövahend karjäärinõustajatele Karjäärinõus-tamine. Nõustaja käsiraamat. Raamat on välja antud SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse programmist „Karjääriteenuste süsteemi arendamine”, trükkimist toetas Eesti Töötukassa prog-rammi „Kvalifi tseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007–2009” vahenditest. Programmid on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist. Raamatu koostajad on Piret Jamnes ja Mare Väli.

Raamatu sissejuhatuses võtab P. Jamnes kokku olulisema: „Tänapäeval eksisteerivad matching, humanistlik ja konstruktivistlik nõustamine praktikas kõrvuti ning paljud meie nõustajad on posi-tiivses mõttes eklektikud. Kasutatakse paralleelselt nii teste kui uusimaid meetodeid ja harjutusi. Selles väljaandes ongi kõrvuti nii uuemad kui „äraunustatud vanad” teemad ja harjutused. On nii teooriat kui praktilisi ülesandeid, nii algajatele kui kogenud nõustajatele.” Raamat on toetav ma-terjal ka nõustajate koolitamisel.

Esimeses osas tutvustatakse nõustamisteooriaid, millest ka Eesti nõustajad oma igapäevatöös lähtuvad. Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi ja nõustaja professionaalseid oskusi. Näpunäiteid jagatakse nõustamise planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi nõustamise füüsilise keskkonna ku-jundamiseks. Esiletoomist väärivad ka nõustaja „raudvara” hulka kuuluvad hea nõustamise kümme omadust ja nõustatava kümme soovi nõustajale.

Teise osa keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse gruppidega töötamise üldiseid põhimõt-teid, põgusalt peatutakse ka õpetamismeetoditel. Teoreetiliste teemade ilmestamiseks on lisatud mõned läbiproovitud ja universaalsed harjutused.

Kolmas osa keskendub suhtlemisele, mis on nõustaja olulisemaid kompetentse. Kirjeldatakse barjääre, mis võivad takistada head kuulamist. Põhjalikumalt tutvustatakse suhtlemistasandite teooriat. Teemat toetavad praktilised ülesanded.

Viimasesse, neljandasse osasse on koondatud mõned kasulikud lisamaterjalid. Siit leiab lugeja ühiskonnas levinud elustiilide kirjeldused, küsimustiku nõustatava huvide kaardistamiseks, töölehe eluhoiakute käsitlemiseks.

Käsiraamatud on jaotatud piirkondlike teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning töötukassa piir-kondlike osakondade spetsialistidele. 2010. aastal anti Primus programmi toel välja raamatu kordustrükk. Soovime kõikidele nõustajatele ja teistele huvilistele meeldivaid ja kasulikke tunde raamatu seltsis!

Karjäärinõustamine. Nõustaja käsiraamat.

Käsiraamatu elektroonilise versiooniga saab tutvuda portaalis Rajaleidja: rajaleidja.ee/kasiraamat.

Raamatu elektrooniline versioon ja näidiskavade slaidiprogrammid on kättesaadavad portaalis Rajaleidja: rajaleidja.ee/grupinoustamine.

8Ajalehe KARJÄÄRITUUL täispikk elektrooniline versioon asub rajaleidja.ee/karjaarituul

Head lugemist karjääriteenuste arenduskeskuse raamatukogust

Karjääriteenuste areduskeskuse raamatukogus on mitmed perioodikaväljaanded: AKEN, Mihus, Tööjõuturg, Õpetajate leht, Õpitrepp, Universitas Tartuensis jne, millele on raama-tukogu andmebaasis ka viide elektroonilisele allikale (selle olemasolul). Kõigil huvilistel on võimalik tutvuda ka Acade-mia lähetustulemustega Eestist välismaale alates esimesest Academia visiidist aastal 2002.

Raamatukogu on avatud kõikidele teadmisi väärtustavate-le inimestele. Pakume võimalust tutvuda teavikutega ko-hapeal või laenutada neid koju lugemiseks. Raamatuko-gu teavikute elektronkataloog asub veebilehel: innove.ee/raamatukogu – sealt saab vaadata kõiki teavikuid või teha märksõnaotsingut.

Raamatukogust laenutamiseks võtke meiega ühendust:Janika Tamsalu, e-post: janika.tamsalu@innove.ee.

SA-s Innove tegutseb raamatukogu, mis on jagatud kah-te osasse. Kutsehariduse seirekeskuse raamatukogust leiab teavikuid kutsehariduse, tööturu ja elukestva õppe teemadel. Karjääriteenuste arenduskeskuse raamatu-kogus on üle tuhande raamatu, brošüüri ja väljaande kar-jääriteenuste, hariduse ning psühholoogia valdkonnast.

Raamatukogusse on viimase kümne aasta jooksul koondu-nud nii kodumaiseid kui ka rahvusvahelisi väljaandeid, mis tutvustavad karjääriteenuste teooriat ja praktikat ning on abiks enesetäiendamisel. Eestikeelseid teavikuid saame oma koostööpartneritelt, konverentsidelt ning telli-mise teel. Tellime aktiivselt ka rahvusvahelisi väljaandeid, lisaks saadavad meile rahvusvahelisi teavikuid õpirände ja karjääriteenuste teemadel meie kolleegid Euroopast.

Janika TamsaluSA Innove karjääriteenuste

arenduskeskus, karjääriinfo spetsialist

Õppetegevuse hindamine noorsootöös. T-Kit No-10Eesti Noorsootöö Keskus, 2008

Hindamist seostatakse tihti pikkade aruan-nete kirjutamise, oma töö teiste jaoks õigus-tamise, mõõtmatu mõõtmise, ankeetide ja küsimustike täitmisega jne. Tüütu, väsitav,

raske – üldse mitte põnev. Selles käsiraamatus näidatakse, et hindamine võib olla põnev, ergutav ja nauditav või vähemalt nii atraktiivne ja inspireeriv, et võiksite seda oma haridustöös kasu-tada. Hindamisest saab õppetegevuse hindamine.

The Skilled Helper: A Problem-Management and Opportunity-Development Approach to Helping. 9th editionGerard EganThomson Brooks/Cole, 2010

Tegemist on rahvusvaheliselt tunnustatud raamatuga, milles on rõhuasetus lahenduskesksel nõustamisel, pakkudes probleemidega toimetulekuks mitmeid võimalusi ning tõstes inimeste pädevust ja usalduslikkust. Egan rõhutab koos-tööl põhinevat suhtlemist kliendi ja nõustaja vahel – autor juhib meisterlikult oma raamatus lugejat samm sammult läbi nõusta-misprotsessi. Raamat koosneb teoreetilisest osast ja praktilistest töölehtedest.

Väärt lugemistLoovustehnikad: 77 viisi ideede leidmiseks Elina TolmatsÄripäeva Kirjastuse AS, 2009

TÜ doktorant ja Enics Eesti ASi personalijuht on koondanud kaante vahele 77 erinevat tehnikat, mille abil stimuleerida mõtlemist ja ärgitada ini-mesi loovaid lahendusi pakkuma. Koolitustel, se-

minaridel, loengutel ja koosolekutel on autor rakendanud loovusteh-nikaid, mis muutsid materjali edastamise ja tegevuste kavandamise põnevaks seikluseks. See raamat sobib ettevõtjale, juhile, õpetajale, tudengile ehk kõikidele, kes soovivad läheneda probleemi lahendami-sele uudsel moel, unustades piirangud ja taotledes enamat.

Career Choice and Development. 4th revised editionDuane Brown & AssociateJossey-Bass Inc.,U.S, 2002

Raamatus käsitletakse mitmeid olulisi karjääri-arenduse teemasid: inimeste karjäärivalikute põh-jused, huvid ja oskused, kuidas inimesed muutu-vad või ei muutu, teevad oma karjäärivalikuid elu

jooksul jms. Esitatud on kaasaegsed ideed ja teooriad karjääriteenuste valdkonnas. Raamat on kirjutatud ladusalt, mistõttu on sobilik luge-miseks nii karjääriteenuste valdkonna spetsialistile kui ka tudengile.