KARJÄÄRIÕPETUS Aineraamat gümnaasiumile - rajaleidja.ee · Arengupsühholoogia tundmine võimaldab pakkuda igale vanuseastmele jõukohaseid ja aktuaalseid teemasid ning valida

2

Gümnaasiumi karjääriõpetuse aineraamat 2011

KARJÄÄRIÕPETUS

Aineraamat gümnaasiumile

Trükk on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist programmi

Karjääriteenuste süsteemi arendamine raames

2014

3


ISBN (veeb): 978-9949-487-59-2

ISBN (trükis): 978-9949-524-69-3

Valdkonnaraamatud on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel ning

rahastamisel.

Autoriõigused: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.

Koostaja: Mare Lehtsalu

Fotod: Rajaleidja ametite andmebaas

Kujundus, küljendus, trükk: …………………………………

Tegemist on 2011. a veebis ilmunud aineraamatu esmatrükiga. Aineraamatus ei ole

tehtud sisulisi ega struktuurilisi muudatusi. 2011. a veebiversioon on leitav aadressil

www.oppekava.ee/index.php/Gümnaasiumi_valikaine_KARJÄÄRIÕPETUS

4


Saateks

Käesolev aineraamat on koostatud selleks, et toetada õpetajaid gümnaasiumi

karjääriõpetuse töökavade koostamisel.

Aineraamatu esimene osa keskendub karjääriõpetuse teoreetilistele alustele. Teises

osas on kirjeldatud õppeprotsessi ja aine sisu peamisi rõhuasetusi, soovitusi

hindamiseks. Kolmandas osas on koondatud kogemustega praktikute artiklid. Viimasest

osast leiab lugeja artiklid soovitustega lõiminguks karjääriõpetuse aspektist ja näiteid õpilastele karjääriteenuste kättesaadavuse tagamise kohta Rajaleidja keskustega

koostöö näitel.

Karjääriõpetus on väga õppijakeskne ja individuaalset lähenemist võimaldav õppeaine. Seepärast on oluline õppijat märgata ja toetada ning luua talle õppimis- ja

arengutingimused. Üks läbiv eeldus edukale karjääriõpetuse ainele on riskimist ja

eneseavamist toetav õppekeskkond, milles õppijat julgustatakse leidma oma teed ja

uskuma, et selle tee leidmine on võimalik.

Ideid oma töö kavandamiseks leiavad siit raamatust nii klassiõpetaja, aineõpetaja,

klassijuhataja, kooli karjäärikoordinaator, koolipsühholoog kui ka kõik teised pedagoogid. Aineraamatu on koostanud kogemustega karjäärikoordinaatorid,

pedagoogid ja karjääriteenuste eksperdid, sh karjääriteenuste erialaliidu –

Karjäärinõustajate Ühingu liikmed. Suur tänu kõigile, kes aitasid kaasa aineraamatu

valmimisele!

Soovime toimetajatena kõigile õpetajatele: proovige ja otsige, kuni leiate just endale

omase ning õppija jaoks kõige tähendusrikkama viisi karjääriõpetuse valikainega

suhestuda. Soodustagu käesolev raamat seda protsessi!

Mare Lehtsalu, SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse karjääriõppe juhtivspetsialist

Einike Pilli, Tartu Ülikooli õppimise ja õpetamise arenduskeskuse konsultant

5


SISSEJUHATUS KARJÄÄRIÕPETUSSE ____________________________________________ 6

KARJÄÄRIÕPETUSE TEOREETILISED LÄHTEKOHAD _________________________________ 7

Karjääriteooriad karjääriõpetuses __________________________________________________ 7

Tõhusa õppimise pedagoogilised lähtekohad ________________________________________ 12

Õpitulemuste hindamise teoreetilised lähtekohad ____________________________________ 17

ÕPPEPROTSESS ____________________________________________________________ 19

Gümnaasiumi karjääriõpetuse õppeprotsessi kirjelduse näidis __________________________ 19

Õppeaine sisu kirjeldus __________________________________________________________ 44

Õppesisu ja õpitulemuste vahelised seosed __________________________________________ 52

Kujundava hindamine gümnaasiumi karjääriõpetuses _________________________________ 53

Millest on vaja lähtuda karjääriõpetuse õppemeetodite valikul _________________________ 58

Soolise võrdõiguslikkuse teema karjääriõpetuse õppeaines _____________________________ 63

PRAKTIKUTE KOGEMUSI _____________________________________________________ 66

Gümnaasiumi õppesuundadega arvestamine karjääriõpetuse kavandamisel _______________ 66

Karjääriõpetus praktiku pilgu läbi __________________________________________________ 73

Töövestluse simulatsioon ________________________________________________________ 78

Töömaailmaga tutvumise võimalusi gümnaasiumi karjääriõpetuses, erisused võrreldes

põhikooliga____________________________________________________________________ 81

LÕIMING _________________________________________________________________ 84

Lõimingu teoreetilised lähtekohad: lõimingutsentsid karjääriõpetuse aspektistt ____________ 84

Koostöövõimalused noorte teavitamis- ning nõustamiskeskusega, karjäärinõustamise ja

infoseminaride tõhus kavandamine õppeprotsessi ____________________________________ 90

KASULIKUD VIITED __________________________________________________________ 93

SOOVITATAV KIRJANDUS ____________________________________________________ 93

6


SISSEJUHATUS KARJÄÄRIÕPETUSSE

Mare Lehtsalu, SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse karjääriõppe juhtivspetsialist

Karjääriõpe

Karjääriõpe on korraldatud teoreetiline ja praktiline õpe, mille raames õpilane omandab

karjääri planeerimiseks vajalikud oskused ja teadmised ning elukestvaks õppeks

valmisolekut soodustava hoiaku.

Karjääriõpe laiemas tähenduses koosneb kooli õppekavas mitmest osast: karjääriõpetuse valikaine ja läbiv teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine”

lõimitakse karjäärinõustamise ja -infovahendamise teenustega.

Karjääriõpetuse õppeaine

Karjääriõpetus on olnud juba mõnda aega Eesti koolides üks võimalikest valikainetest,

olles kandnud nime „karjääri planeerimine“, „karjääri kujundamine“ või midagi sarnast. Riiklikusse õppekavasse on alates 2010. aastast karjääriõpetuse aine võetud esimest

korda ja mitte põhi-, vaid valikainena. Karjääriõpetus on õppeaine, mis kujundab

õpilases teadlike karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.

Miks on karjääriõpetus tähtis

Karjääriõppe tähtsust ja selle kvaliteedi tagamise vajalikkust on Eestis aasta-aastalt

enam teadvustatud. Tehnoloogiate areng ja ootamatud muutused – need on märksõnad, mis iseloomustavad tänapäeva maailma. Olukordi, seisundit ühiskonnas,

mille kohta saab öelda, et kõik on kindlalt paigas, jääb aina vähemaks. Tulevikku

prognoosida on keeruline. Kindel on vaid üks: muutumine on pidev ja etteaimamatu.

Riikide edu või ebaedu oleneb aga järjest enam inimeste haridustee ja tööeluga seotud otsustest ning teadlikest valikutest – karjäärivalikutest.

Karjääriõppe keskmes on karjääri mõiste. Tänapäevase maailmakäsitluse kohaselt on igal inimesel karjäär. See on haridus- ja tööalane edenemine kõigi elurollide

omavahelises kooskõlas. Kiiresti arenevas maailmas peab iga inimene olema suuteline

tööturu muutustele paindlikult reageerima, nendeks valmis olema. Valmis olla

võimaldab adekvaatne enesehinnang, maailmas toimuvate protsesside mõistmine ja elukestvas õppes osalemine. On oluline, et õpilane saaks kujundada karjääri

planeerimiseks vajalikud baasteadmised ja oskused üldhariduslike õpingute osana.

Karjääriõpetuse kaudu saab kool tõhusalt toetada õpilasi elutee juhtimiseks vajalike hoiakute, teadmiste ja oskuste kujundamisel.

Head lugemist ning rõõmu ja edu õpilaste toetamisel!

7


KARJÄÄRIÕPETUSE TEOREETILISED LÄHTEKOHAD

Karjääriteooriad karjääriõpetuses

Piret Jamnes, Fontes PMP OÜ partner, Karjäärinõustajate Ühingu liige

Karjääriõpetust planeerides ja korraldades on asjakohane paralleelselt järgida teoreetilisi paradigmasid kahes dimensioonis:

1. karjääriteooriatega seotud paradigmad,

2. arengupsühholoogia alused.

Karjääriteooriatega seotud paradigmade tundmine aitab valida õige lähenemise raamistiku, mis vastab töömaailma vajadustele ja olukorrale ning arvestab

sotsiaalmajanduslike mõjuritega nii globaalsel kui ka lokaalsel tasandil (Herr, 1998).

Arengupsühholoogia tundmine võimaldab pakkuda igale vanuseastmele jõukohaseid ja aktuaalseid teemasid ning valida nendega tegelemiseks asjakohased meetodid.

Mõned autorid (näiteks Super ja Ginzberg) on need kaks teoreetilist dimensiooni

ühendanud, kirjeldades inimese karjääriarengu või karjääriküpsuse etappe ning nende

etappidega seotud põhiküsimusi ja rõhuasetusi.

Peale karjääriteooriate, mis on keskendunud individuaalsele karjääriplaneerimisele, tuleks gümnaasiumiõpilastele tutvustada ka karjääri juhtimise (career management)

teooriaid, mis käsitlevad organisatsioonides kasutusel olevaid töötajate karjääri

kujundamisega seotud kontseptsioone ja tegevusi.

Karjääriteooriate paradigmad

20. sajandi peamisteks karjäärinõustamise paradigmadeks võib nimetada sobivuse

(matching) paradigmat ja arengu (developmental) paradigmat.

90-ndatel aastatel hakkas reaktsioonina töömaailma kiirele arengule levima ka uus,

kolmas, konstruktivistlik ehk narratiivne paradigma (Jamnes & Väli, 2009). Viimane

vastandus alguses jõuliselt eelnevatele paradigmadele (eriti sobivuse paradigmale). Kerkisid esile sellised karjääriteoreetikud nagu Richardson, Savickas, Peavy, Amundson,

Spangar jt.

Tänapäeva karjääriõpetuses kasutatakse elemente kõigist kolmest, kuid peamine põhimõtete raamistik on pärit siiski viimasest ja kõige ajakohasemast paradigmast.

Sobivuse paradigma nimetus tuleneb selle eesmärgist – leida ideaalne sobivus inimese ja töö vahel.

Seda lähenemist iseloomustavad järgmised teoreetilised seisukohad (Peavy, 2002):

8


1. Iga inimese jaoks on olemas sobivaim töö või tegevusala.

2. Iga töö (elukutse) jaoks on olemas teatud isiksuseomaduste kogum, mis tagab

parima soorituse.

3. Elukutsevalik on teadlik, loogiline protsess, mis on enamasti ühekordne otsus.

Sobivuse paradigma teatud elemente rakendatakse tänapäeval näiteks esimeste oluliste

karjääriotsuste tegemise juures, kus püütakse enda ja oma võimaluste analüüsi käigus

leida sobivaim eriala või valdkond. Selleks kasutatakse sageli John Hollandi teoorial põhinevaid küsimustikke, mille abil jagatakse inimesi kuude kategooriasse: Realistlik,

Intellektuaalne, Artistlik, Sotsiaalne, Ettevõtlik, Konventsionaalne (Holland, 1985).

Erinevalt eelmise sajandi lähenemisest eeldatakse sealjuures aga, et ühele inimesele

võib sobida väga palju tegevusalasid ning et ka teatud hulga elukutsete välistamine on juba edenemine.

Tänapäeva karjääriõpetus pole enam keskendunud ühekordsele kutsevalikule, vaid selle eesmärk on kujundada analüüsi- ja otsustusvõimelisi inimesi, kes tulevad toime kiiretempolises ja pidevalt muutuvas töömaailmas. See eeldab kõige uuemast,

konstruktivistlikust paradigmast pärit põhimõtete ja meetodite kasutamist. Tänapäeva

inimene peab olema ette valmistatud teadlike karjääriotsuste tegemiseks ning elukestva õppe keskkonnas toimimiseks. (Vähämöttönen, 1998). Sobivusotsuse tegemise asemel

keskendutakse tähenduse leidmisele - match making vs meaning making, võttes

arvesse inimese isiklikku kogemust holistilises perspektiivis (Savickas, 2008; Patton,

2008). Ka karjäärinõustamises kasutatakse aktiivse kaasamise meetodeid, mis on eelkõige suunatud probleemilahendusele ja nõustatava elukvaliteedi parandamisele

(Amundson, 2010; Peavy, 2002). Testide osakaal väheneb (Peavy, 2002).

Arengu paradigma haakub kahe eelnevaga väga hästi, kuna eeldab, et inimesed

muutuvad ja arenevad ning sellega seoses arenevad ja muutuvad nii nende eeldused kui ka vajadused. Näiteks Donald Superi tõdemus, et inimese kutse-eelistused,

kompetentsid ja mina-kontseptsioon muutuvad aja jooksul (Super, 1980), pole kaotanud

aktuaalsust ja kehtib praeguseni.

Karjääriteooriate sidumine vanuseastmetega

Asjasse mittesüvenenud inimestelt on aeg-ajalt ikka kostnud arvamusi, et

algklassiõpilastega pole mõtet karjääriteemadest rääkida või et karjääriplaneerimine on

mõttetu tegevus. Küllap see nii ongi, kui sellega tegeldakse ilma eakohaseid iseärasusi arvesse võtmata. Seetõttu on ealiste iseärasuste ja karjääriteemade seose tundmine

pedagoogide jaoks hädavajalik.

Donald Superi life-span’i teooria (Super, 1980) keskendub karjääriküpsuse arengule läbi viie tsükli:

• kasv (4.–13. eluaasta – huvide jms. väljakujunemine),

• uurimine (14.–24. eluaasta – erinevate tegevuste proovimine ja elukutsevalik),

9


• väljakujunemine (25.–44. eluaasta – pädevuse saavutamine valitud valdkonnas),

• säilitamine (45.–65. eluaasta – taseme säilitamine või edasiarendamine),

• eraldumine (pärast 65. eluaastat – tööelust kõrvalejäämine).

Ta kirjeldas ka iga tsükli juurde kuuluvaid põhiküsimusi, mille edukas lahendamine

võimaldab sujuvalt liikuda järgmisele tasandile. Tänapäeval ei seostata neid tsükleid nii

rangelt vanuseastmetega ning eeldatakse, et alates teatud tasemest võivad tsüklid

karjäärivalikutega seonduvalt (olulisi karjäärivalikuid tehakse mitu korda elus) korduda.

Põhikoolis veelgi kasutatavamad on Eli Ginzbergi 1940-ndatel aastatel esimest korda

avaldatud elukutsevaliku etapid (Ginzberg et al, 1951), mis laias laastus kehtivad praeguseni:

• fantaasiastaadium (3.–10. eluaasta);

• proovistaadium (11.–17. eluaasta) koos huvide, võimete, vajaduste ja väärtuste

perioodiga;

• realistlik staadium (alates 18. eluaastast).

See arengupsühholoogial põhinev teooria kirjeldab näiteks muuhulgas, millal laps

hakkab seostama oma huvisid ja võimeid oma tegevusega, mis vanuses peaks noor

inimene võimalikult palju asju järele proovima ja katsetama, et enda jaoks sobivat

tegevust ära tunda, ning mis vanuses mõjutavad kaaslased noorte valikuid kõige rohkem. Sellest lähtuvalt saab kavandada karjääriõpetuse rõhuasetusi ja õpitegevusi,

millega põimuvad teadmised ühiskonnast ja töömaailmast ning toimetulekuoskuste

kujunemine. Nii saab luua eeldused karjääriõpetuse oodatavate õpitulemuste

saavutamiseks ning muuta õppeprotsessi õpilaste jaoks huviäratavaks ja jõukohaseks.

Eri riikides töötatakse välja üha uusi karjääriõppe raamatuid, edasi arenevad ka

karjääriteooriad. Jätkuvalt püütakse leida ühendavat silda klassikalise ja uue nõustamise vahel (Patton&McMahon, 2006), julgustatakse inimesi loobuma teoreetilisest

planeerimisest ning tegelema selle asemel oma vajaduste, eesmärkide ja karjääri- ning

enesejuhtimisega. Narratiivne lähenemine enesekonstrueerimisele võimaldab tulevikus

inimestel sobitada tööd nende eluga, mitte ennast tööga. Oluliseks muutub isikliku missiooni olemasolu, mis aitab suunda leida ja hoida (Savickas, 2008). Inimest

käsitletakse kui iseuuenevat ja iseorganiseeruvat süsteemi (Patton&McMahon, 2006).

Siiski keskenduvad kaasaegsed karjääriõppe materjalid endiselt kolmele põhiteemale (Perry & VanZandt, 1998):

1. kes ma olen (enda tundmaõppimine);

2. kuhu ma lähen (võimaluste kaardistus ja analüüs);

3. kuidas ma sinna saan (otsustamise, planeerimise ja toimetulekuoskused).

Neid põhiteemasid eakohase lähenemise ja kaasaegse karjääriteooria põhimõtete

valguses käsitledes ongi võimalik toetada tänapäeva kiiresti muutuvas töömaailmas

toimetuleva inimese kujunemist.

10


Karjääri juhtimine organisatsioonis

Kui varem räägiti seoses karjääri juhtimisega peamiselt organisatsioonis eksisteerivatest

karjäärisüsteemidest, siis tänapäeval lähenetakse sellele teemale märksa laiemas kontekstis. Karjääri juhtimisega seotud tegevuste alla liigitatakse värbamine ja valik,

inimese sobitamine töökohaga, töötajate hindamine ja arendamine, järgnevuse

planeerimine jne. See tähendab, et pea kõik sammud, mis organisatsioon töötaja poole

teeb, on seotud tema karjääri arenguga: värbamisel püütakse valida ametikohale kõige sobivamate eelduste ja potentsiaaliga inimene, tema töösoorituse analüüsi ja

kompetentside hindamise abil hinnatakse tema sooritust regulaarselt, saadud tagasiside

on aluseks planeeritavatele arendustegevustele jne.

Organisatsiooni eesmärk on sealjuures eelkõige luua pädev ja optimaalse suurusega

meeskond ning säilitada järjepidevus. Kuigi töötaja ja organisatsiooni eesmärgid võivad

olla mõnevõrra erinevad või kohati lausa vastuolulised, püüeldakse olukorra poole, kus mõlema huvid, nii töötaja püüdlused kui organisatsiooni strateegiliste plaanidega

seotud eesmärgid, oleksid maksimaalselt kaetud (Schein, 1978).

Aina olulisemaks on organisatsioonides saanud talendijuhtimise arendamine, mida peetakse rahvusvahelisel tasandil aktuaalseks tulevikuteemaks (EPA; Boston Consulting

Group, 2007) ja mis tagab selle, et inimesed saaksid jõukohaselt panustada neile

sobivatel ametikohtadel, areneksid organisatsiooni toel ning saaksid oma panuse eest ka

väärilise tasu.

Tänapäevane lähenemine talendijuhtimisele ei tähenda seda, et tegeldakse ainult kõige

andekamatega. Nn Human Capital Portfolio lähenemise meetod hõlmab tegelemist kõigi

töötajatega, kusjuures rakendatakse teadlikult nii ametikohtade kui töötajate diferentseerimise printsiipi. Organisatsioonil on tänu regulaarsele töötajate soorituse

hindamisele pilt selle kohta, kes on kõige tulemuslikumad ning kes vajavad abi või

ümberpaigutamist. Eriti oluline on organisatsiooni jaoks täita võtmeametikohad pädevate ja hea potentsiaaliga töötajatega (Becker et al, 2009). Kuna töötaja ja

organisatsiooni vahel toimub pidev dialoog, võetakse arvesse ka tema ambitsioone ja

pikaajalisi karjääriplaane. Seetõttu korraldavad ka teadlikumad organisatsioonid

individuaalse karjääri planeerimise koolitusi.

Kokkuvõtteks

Gümnaasiumiõpilaste ettevalmistamisel töömaailma siirdumiseks on oluline õpetada

neile individuaalse karjääri planeerimise aluseid, mis võimaldaks neil teha iseseisvaid ja teadlikke karjäärivalikuid. Samavõrra tähtis on suunata neid töömaailma

tundmaõppimisele, mis aitaks neil paremini aru saada oma võimalustest töömaailmas

laiemalt ning ka ühe organisatsiooni kontekstis. Asi pole ju ainult kutsevaliku tegemises

ja töökoha leidmises. Samavõrra oluline on teada, kuidas organisatsioonis töötada ja seal areneda. Selleks on vaja aru saada organisatsiooni huvidest, toimimispõhimõtetest

ja eesmärkidest. See aitab noortel töömaailma paremini sulanduda, mõista oma

võimalusi ja õigusi.

11


Kasutatud kirjandus

Amundson, N. E. (2010). Aktiivne kaasamine. Karjäärinõustamine: olemine ja tegemine.

Elukestva Õppe arendamise Sihtasutus Innove, Tallinn.

Becker, B.E.; Huselid, M.A.; Beatty, R.W. (2009). The Differentiated Workforce:

Transforming Talent into Strategic Imapct. HBS Press.

Euroopa Personalijuhtimise Assotsiatsioon; Boston Consulting Group (2007). The Future

of HR in Europe. Key Challenges through 2015. Publications 2007:www.eapm.org,

25.03.2008.

Ginzberg, E.; Ginsburg, S.; Axelrad, S.; Herma, J. (1951). Occupational Choice: An

approach toa an general theory. Columbia University Press, New York.

Herr, E. (1996). Toward the Convergence of Career Theory. Savickas, M. L.; Walsh, W. B.

(ed., 1996). Handbook of Career Counselling Theory and Practice. Davies-Black

Publishing, Palo Alto, California.

Holland, J.L. (1985). Making Vocational Choices: A Theory of Vocational Personalities

and Workind Environments. Englewood Cliffs, NJ: Prentice-Hall.

Jamnes, P.; Väli, M. (2009). Karjäärinõustamine. Nõustaja käsiraamat. Elukestva Õppe

arendamise Sihtasutus Innove, Tallinn.

Patton, W. (2008). Recent Developments in Career Theories: The Influence of

Constructivism and Convergence. Savickas, M. L.; Walsh, W. B. (ed., 1996). Handbook of

Career Counselling Theory and Practice. Davies-Black Publishing, Palo Alto, California.

Patton, W.; McMahon, M. (2006). Constructivism. What does it mean for career

counselling? McMahon, M.; Patton, W. (ed., 2006). Career Counselling. Constructivist

approaches. Routledge Taylor & Fracis Group, London and New York.

Peavy, R. V. (2002). Sotsiodünaamiline nõustamine. Abiks praktikule. SA Eesti

Kutsehariduse Reform.

Perry, N.; VanZandt, Z. (1998). Focus on the Future. A Career Development Curriculum

for High School Students. Soros Foundation, New York.

Savickas, M.L. (2008). Helping People Choose Jobs: A History of the Guidance Profession. Athanasou, J.; Van Esbroeck, R. (ed.) Internatonal Handbook of Career Guidance.

Springer Science + Business Media B.V.

Schein, E.H. (1978). Career Dynamics: Matching Individual and Organisational Needs.

MA: Addison Wesley.

Super, D.E. (1980). A Life-Span, Life-Space Approach to Career Development. Journal of Vocational Behavior, 16.

Vähämöttönen, T. (1998). Refraiming Career Counselling in Terms of Counsellor-Client

Negotiations. An Interpretive Study of Career Concepts and Practice. University of

Joensuu Publications in Social Sciences.

12


Tõhusa õppimise pedagoogilised lähtekohad

Einike Pilli Tartu Ülikooli õppimise ja õpetamise arenduskeskuse konsultant

Väljundipõhine õppekavareform on õppija- ja õppimiskeskne. Seepärast ei lähtuta

ainekava koostamisel enam mitte sellest, mida õpetaja õpetab või teeb, vaid sellest,

mida õppija õppeprotsessi lõpuks on omandanud ehk õppinud. Selliselt seatud õppijakeskseid eesmärke nimetatakse õpitulemusteks ehk õpiväljunditeks. Kogu

õppeprotsess tuleneb sellest, kuidas aidata õppijatel õpitulemusi saavutada: õppesisu

tuleneb õpitulemuste kesksetest teemadest ja õppemetoodika lähtub õpitulemustes

sõnastatud verbidest, olgu need siis seotud teadmise, mõistmise või rakendamisega. Hindamisel on keskseks küsimus „Kuidas me teame, et õpitulemused on omandatud?”.

Selle muudatuse rakendamine pole kerge, sest pikka aega on tehtud teisiti. Käesolev

raamat aitab läheneda karjääriõpetuse ainele õppijakeskselt ja nii, et õpitulemused saaksid kõige paremini omandatud.

Alljärgnev pedagoogilisi lähtekohti käsitlev sissejuhatus koosneb kahest osast: kõigepealt keskendutakse sellele, mis on tõhus õppimine, ning seejärel kirjeldatakse

õppeprotsessi keskseid elemente ja nendevahelisi seoseid.

Milline on tõhus õppimine

Õppekava ja selle osasid – ainekavasid – koostatakse alati tulevikule mõeldes: õppekava

hakatakse kasutama tulevikus ja selle kaudu omandatut veel kaugemas tulevikus.

Sellepärast on esimene küsimus õppimise tõhususest seotud sellega, milliseid pädevusi on kõige enam vaja maailmas, milles tänased ja homsed õppijad elama hakkavad.

Pakun mõned ideed.

1. Elukestva õppe pädevus. See tähendab eelkõige oskust infot leida ja

selekteerida, tõlgendada ning kriitilise meelega sellest õppida. Kusjuures

infoallikateks on üha enam peale raamatute ja teatmeteoste ka arvutis leiduv

ühetasandiline teave ning inimsuhetes, sh sotsiaalse meedia kaudu jagatav. Karjääriõpetuse seisukohalt tähendab see, et tööturu võimaluste hetkeülevaate

tegemise kõrval õpitakse tööturul toimuvat kriitiliselt analüüsima ja ehk isegi

võimalikke muutusi ette aimama. Eneseanalüüs aitab väliseid võimalusi enda

eelistustega siduda.

2. Loovus ja ettevõtlikkus. Püsivad töökohad asenduvad üha enam projektipõhiste

ettevõtlusvormidega, erialad tekivad ja kaovad. Selles kontekstis eeldab tõhus

õppimine ja õpetamine kiiret reageerimisvõimet, proaktiivset hoiakut ning loovate lahenduste leidmist. Õppeprotsessi kavandades tuleb küsida, kes juhib

õppeprotsessi, kas õppijatel on võimalust harjutada iseseisvust, algatada

tegevusi ning ise valida ja otsustada, milline on parim tulemus nende jaoks.

13


Gümnaasiumis on eriti oluline, et õppija õpib tegema kaalutletud valikuid ja neid

põhjendama.

3. Paindlikkus ja pingetaluvus. Maailm, milles elame praegu ja tulevikus, ei ole enam hästi etteennustatav – ei töökohtade, majandusliku turvalisuse ega ka

mitte elukohtade poolest. Üha enam eestlasi on sunnitud kolima töökoha järel,

ületama selleks riigipiire ja tulema toime väljakutsetega, mis tekivad sellega

seotult pereelus ja psüühikas. Sellest ei saa otse järeldada, et õppeprotsessis peaks olema palju pinget, küll aga tuleks harjutada kohanemisvõimet ja edastada

õpilastele selge sõnum selle kohta, et intelligentsuse keskne tunnus on

kohanemisvõime.

4. Eetilisus ja lugupidamine endast teistsuguse suhtes. Väärtuskasvatusest on

saanud moeteema ja ilmselt põhjusega. Maailmas, kus ühine üldine arusaam

eetikast piirdub põhimõttega „peaasi, et sa teisele kurja ei tee”, jääb palju inimese enda otsustada. Mida arvata moslemitest ja mustlastest? Kuidas

suhtuda oma linna vaestesse ja viletsatesse? Kui palju tarbida ja kui palju loodust

säästa? Need on vaid mõned küsimused, mis lõppkokkuvõttes mõjutavad

inimese elukvaliteeti ehk seda, kas ta kasvab hoolivaks ja lugupidavaks või märkab vaid iseenda heaolu ning arusaamu.

Nende tulevikupädevuste loetelu võiks ilmselt jätkata, aga õppeprotsessi seisukohalt on

oluline, et õppesisu kõrval toetavad ka õppemeetodid seda, mida õppijatel tulevikus vaja on. Mõtlema õppida saab ainult mõteldes, analüüsioskus tekib seda harjutades ning

õigete valikute tegemiseks on hea, kui keegi neid ette näitab.

Teine keskne küsimus tõhusa õppimise seisukohalt on, kuidas arvestada õppiva inimese mälu töötamisega.

Järgnevalt pakun mõned olulised seaduspärasused.

1. Mällu jõudmiseks tuleb õpitavat märgata ja väärtustada. Inimese tähelepanu

on enamikul juhtudel valiv ja mitte kõike ei märgata ega jäeta meelde. Peale selle

on õppijad erinevad: ühele sobib paremini kuuldu kaudu õppimine, teine eelistab

näha ja kolmas ise teha. Kasulik on rakendada mitut tajukanalit korraga. Gümnaasiumi õppijal on hulk varasemaid teadmisi ja kogemusi, mis aitavad

märgata ja ära tunda õpitavat. Õppeprotsess on tõhus vaid juhul, kui õpitav

haakub õppijate huvide, eelistuste ja vajadustega.

2. Inimese mälu töötab seostamise põhimõttel. Seepärast saab tõelisest

õppimisest rääkida vaid juhul, kui varasemad teadmised seostuvad õppeaines

õpituga, kui ainevaldkonna pädevused seostuvad selle rakendamisvõimalustega

ning kui õppeained koos neid läbivate teemadega haakuvad õppija jaoks üheks loogiliseks tervikuks. Õppekava tavaline probleem on see, et ta eristab teadmise

tervikuid, mitte ei ühenda neid. Seepärast on uuendatud õppekavas üha enam

14


rõhku pandud lõimimisele. Edukas õppeprotsessis toimub seostamine ja

sünteesimine mitmel tasandil.

3. Mälus talletatud infot leiame üles ehk meenutame nende seoste kaudu, mille abil oleme õpitu meelde jätnud. Lihtsalt teoreetilise infona ära õpitud

teadmised ei seostu hiljem kuigi kergesti, kui inimene peab praktilisi küsimusi

lahendama. Seepärast on tõhusa õppimise seisukohalt oluline, et õpitav ei jääks

abstraktseks, vaid imiteeriks päris elu nii palju, kui võimalik. Veel parem oleks, kui õpitaks autentses keskkonnas – näiteks õppekäikudel ja kohtumistel.

4. Inimese mälu võime õpitavat vastu võtta ja töödelda on piiratud. Kui õppeprotsess on üle koormatud, siis on õpitulemused kehvemad kui

mõõdukamate õpieesmärkide puhul. „Parem vähe ja paremini” on õppeprotsessi

kavandamise kuldreegel. Howard Gardner soovitab valida välja õppeaine

seisukohalt kõige olulisemad kontseptsioonid, siis neid mitmel viisil esitada ning lasta õppijatel neid ka mitmel viisil demonstreerida. Ta hoiatab, öeldes: „Aine

läbivõtmine on mõistmise kõige suurem vaenlane.”

Kui õpitav on mõistlikult kavandatud, siis tuleb arvestada veel sellega, et mitte ainult meeldejätmine pole õppimise seisukohalt oluline protsess, vaid ka

meeldetuletamine. Kuna inimese võime oma psüühikas mõtteid töödelda on

piiratud, soovitatakse õppeprotsessis kasutada mõtlemise nähtavaks ja

kuuldavaks muutmisel mitut vahendit: mõistekaarte, ajurünnakut, ettekandeid ja üksteisele õpitu kohta näidete toomist (kui nimetada vaid mõningaid võimalusi).

Eelnimetatud põhimõtetega on uuendatud õppekava koostades vähem või rohkem

arvestatud, kuid sellest ei piisa. Kui need põhimõtted ei ole õpetajate juhtivaks arusaamaks, siis jäävad õppekavasse sisse kirjutatud seosed ja eesmärgid poolikuks:

kirjutatud õppekava on vaid baas, millele õpetatud õppekava ja õpitud õppekava

tuginevad.

Õppeprotsessi kesksed elemendid ja nendevahelised seosed

Väljundipõhises lähenemises on kesksel kohal õppija omandatu, mida kirjeldatakse

õppeprotsessi lõpu seisuga. Õppekava ehitatakse üles nii, et kõigepealt lepitakse kokku, milline peab olema kas põhikooli või gümnaasiumi lõpetaja. Seejärel otsustatakse, millal

milliseid õpitulemusi tuleb omandada. Õppides liigutakse ülevalt alla, st suurematest

tervikutest väiksemate poole. Karjääriõpetuse valikaine õpitulemused jagunevad

omakorda teemadeks, millel on juba väiksema mahuga õpitulemused. Õnnestunud õppekavaarenduse puhul saab teemade õpitulemusi kokku liites üldistades kokku

õppeaine õpitulemused.

Õpitulemused on õppeprotsessi kõige olulisem ehitusmaterjal. Õppijale seatud eesmärgina on just õpitulemused see alus, millest tuletatakse õppesisu, õppe- ja

hindamismetoodika, hindamiskriteeriumid ning sõnastatakse nõuded õpikeskkonnale.

15


Seepärast on ka käesoleva raamatu õppeprotsessi tabelis õpitulemused kõige olulisemas

rollis: nad on aluseks kõigile teistele otsustustele.

Õpitulemuste puhul on oluline meeles pidada järgmist.

1. Kirja pannakse kavandatud õpitulemused, mis tuleb kõikidel õppijatel

õppeprotsessi lõpuks omandada. See on õppeprotsessi kõige olulisem sisu koos

kirjeldusega, mil viisil see sisu peab olema omandatud, ehk õpitulemuse

verbidega. Näiteks „teadvustab oma huvisid, võimeid ja oskusi” väljendab nii sisu

(õpilase huvid, võimed ja oskused) kui ka seda, kuidas sisu omandatakse

(teadvustab). Õpitulemuse verb on hiljem heaks vihjeks õppe- ja

hindamismeetodite valikul. Peale kavandatud õpitulemuste omandavad õppijad

ka muid teadmisi ja oskusi ning see on hea ja loomulik protsess. Kavandatud õpitulemuste eripära on see, et nende omandamist tuleb formaalõppe protsessis

ka hinnata.

2. Õpitulemused kirjeldavad õppija pädevuste (teadmiste, oskuste ja/või hoiakute) seisu õppeprotsessi lõpus. Seepärast peab õpitulemuste

iseloomustamisel kasutama verbe, mis kirjeldavad tulemust, mitte protsessi.

3. Õpitulemused peaks peale teadmise sisaldama ka keerukamaid kognitiivseid protsesse ja rakendamist. Näiteks „seostab”, „hindab“, „analüüsib”, „rakendab”, „võrdleb” jm on kolmandas kooliastmes igati sobivad õpitulemuste kirjeldamise

verbid.

4. Õpitulemused peavad olema saavutatavad ja hinnatavad. See tähendab, et

nende sõnastus on piisavalt täpne. 5. Õpitulemusi peaks olema neli kuni kuus. Sõltumata eesmärgistatava

õppeprotsessi mahust ei tasu õpitulemusi kavandada rohkem kui kuus. Muidu

muutub raskeks nii nende hoomamine kui ka hindamine. Mida mahukama õpisisu eesmärgistamisega on tegu, seda kõrgem peab olema õpitulemuste

üldistamisaste.

6. Õpitulemuste ülepaisutamise viga tuleb vältida. Õpitulemuste sisu peab olema

keskmise õppija poolt omandatav. Etteantud aeg peab andma võimaluse õpitavasse süveneda, seepärast pole mõistlik liiga suuri eesmärke püstitada.

Pigem tuleb küsida, mis on see kõige olulisem, mis kindlasti tuleb omandada.

Tüüpilisemad vead õpitulemuste koostamisel on:

1. Kirjeldatakse protsessi, mitte tulemust. Näiteks pole hea kirjutada: “Õppija

omandab kogemusi tööintervjuul käitumisest.” Parem on öelda tulemuse keeles:

“Õppija oskab käituda tööintervjuul”.

2. Õpitulemused jäävad pelgalt teadmiste-keskseks. Näiteks pole hea piirduda

üksnes teadmistega tööturust või iseendast. Palju sisukamad on õpitulemused, mis eeldavad analüüsimist, seostamist ja rakendamist. Näiteks võiks õpiväljund

16


kõlada järgmiselt: “Õppija mõistab tööturu toimimise loogikat ning seostab seda

oma eelistatud valdkonna arengutega” või “Õppija seostab enda vajadusi,

isiksuse eripära ja võimeid erinevate töötamise viisidega”.

3. Õpitulemused jäävad liiga üldisteks. “Õppija tunneb töömaailma” on suhteliselt raskelt piiritletav. Seevastu “Õppija mõistab töömaailma mõjutavaid tegureid

ning analüüsib oma eelistatud valdkonna selle põhjal” on oluliselt konkreetsem.

4. Õpitulemusi on liiga palju. Kui õpitulemuste hulk kasvab üle 5-6, võib olla tegu

juba hindamiskriteeriumide tasemel detailsusega. Samal ajal on selge, et teema

õpitulemused peavad olema konkreetsemad kui terve valikaine omad ühes

kooliastmes.

5. Õpitulemused ei seostu õppijate kogemuste ja eluga. Karjääriõpetuses on see

oht väiksem kui mujal õppeainetes, aga ka siin tuleb näha vaeva pideva küsimisega: milline on õpitava seos õppijaga?

6. Õpitulemused on sõnastatud liiga nõudlikul tasemel. Näiteks kui õpitulemuses

öeldakse: “Õppija nimetab peamisi tulevikuelukutseid, analüüsib nende rolli oma

riigi majandusliku edukuse seisukohalt ning teeb kaalutletud valikuid”, on ilmselt tegu kõrgkooli, mitte gümnaasiumi tasemel kirjeldatud õpitulemustega.

Kui õpitulemused on hästi sõnastatud, muutub kogu ülejäänud õppeprotsessi kavandamine lihtsamaks. Samal ajal ei tähenda see, et õpitulemused peaksid jääma

fikseeritud igaveseks ühtemoodi: õppekava on elav ja dünaamiline dokument ja seetõttu

peaks olema võimalik kooli õppekavades ainekava tasemel teemade juurde kirjutatud

õpitulemusi ka üle vaadata ja korrigeerida.

Teemat, õpitulemusi ja õppesisu on suhteliselt kerge omavahel kokku panna. Siiski pole

paha neid kõrvutada ja vaadata, kas kõik aspektid sobivad üksteisega.

Õppeprotsessi muud, toetavad elemendid, nagu nõuded õpikeskkonnale, tuleb samuti

sidustada õpitulemustega. Tuleb leida mõistlik tasakaal, mida koolis on võimalik

saavutada ja mis on õppijate arenguks vajalik. Kui õppekeskkond ei toeta ega saagi toetada väga ambitsioonikaid õpitulemusi, siis tuleb õpitulemusi kohendada. Näiteks

pole mõtet karjääriõpetuses kirjutada õpitulemuseks „oskab kogemuse põhjal hinnata,

mis ametikohad sobivad tema tugevustega kõige paremini”, sest ilmselt ei ole õpilasel

võimalik õppeprotsessi jooksul seda sobivust järele proovida.

Konstruktiivse sidususe printsiibi abil saab hinnata, kas õppeprotsessi osad on

omavahel kooskõlas. Kui teema, õppesisu, õppemeetodid ja hindamine sobivad õpitulemustega ning omavahel, võib rääkida hästi kavandatud õppeprotsessist. Kuid

selge on see, et tulemuslikust ja tõhusast õppimisest saab juttu olla vaid siis, kui need

hästi kavandatud õppeprotsessi elemendid on praktilises õppeprotsessis rakendatud ja

õppijad on nendes kirjeldatud õpitulemused omandanud. Seda on võimalik õpitulemusi kirjeldavas õppekavas hinnata selgemalt kui kunagi varem.

17


Õpitulemuste hindamise teoreetilised lähtekohad

Einike Pilli Tartu Ülikooli õppimise ja õpetamise arenduskeskuse konsultant

Õpitulemuste hindamisel otsustatakse õpitulemuste omandatuse üle. Teisiti

väljendades on õpitulemused õppijakesksed eesmärgid, mille omandamist hindamisega

kontrollitakse. Välise, õpetajakeskse kontrolli kõrval on üha suurem tähtsus õppija enesehindamisel. Selle käigus omandab ta elukestvaks õppeks olulist päevust võrrelda

oma pädevusi nõudmiste ja vajalike pädevustega.

Seetõttu peab hindamine olema niimoodi teostatud, et see toetab eelkõige õppija õppimist – koolis ja pärast seda. Kuid hindamine on vajalik ka õpetaja jaoks: selle kaudu

saab ta tagasisidet ja võib korrigeerida õppemeetodeid ja õppekeskkonda. Peale selle on

õpitulemusi vaja hinnata ka administratiivsetel põhjustel: et teada, kuidas õppeprotsess

on õnnestunud.

Õpitulemuste hindamist kavandades tuleb paralleelselt mõelda kahele asjale:

hindamismeetoditele ja hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetodite valikuks annab jällegi hea vihje õpitulemuste verb. Kui

õpitulemuseks on näiteks „oskab analüüsida ja väärtustada enda isiksust”, siis sobib

hindamismeetodiks essee (kokkuvõte, analüüs), milles õppija analüüsib enda isiksuseomadusi ja toob välja valdkonnad, mida ta soovib endas arendada.

Hindamismeetodi juurde tuleb kirjutada hindamiskriteeriumid, mis täpsustavad õppijale seatud ootusi ning on konkreetsemad kui kavandatud õpitulemused. Näiteks sobivad

eelpool kirjeldatud õpitulemuse hindamiseks essee abil järgmised hindamiskriteeriumid.

• Toob esile enda positiivseid jooni, võimeid ja oskusi.

• Nimetab enda eeliseid ja tugevusi ning takistavaid nõrkusi.

• On seostanud isiksuseomaduste-põhist eneseanalüüsi ametivalikuga.

Kui neid hindamiskriteeriume võrrelda uuesti hinnatava õpitulemusega „oskab

analüüsida ja väärtustada enda isiksust”, siis on seos ilmne. Selline tagasi seostamine

ongi hindamiskriteeriumide ja hindamismeetodi õnnestunud valiku tunnuseks. Rohkem

näiteid hindamiskriteeriumide ja õpitulemuste vastavuse kohta leiab õppeprotsessi kirjelduse tabelist.

Hindamiskriteeriumid on kirjutatud kindlas kõneviisis. Kui õpitulemusena on kirjas, et

„oskab analüüsida”, siis hindamiskriteeriumid kirjeldavad detailsemalt, kuidas me

teame, et ta analüüsib: „toob esile”, „nimetab”, „on seostanud”. Hindamiskriteeriumide

põhjal peab saama öelda, kas õpilane vastab sellele kriteeriumile või ei. Kui vastavus on

täielik, on sooritus õpitulemuse tasemel.

Tähelepanekud ja soovitused hindamise kavandamiseks

18


1. Karjääriõpetuses kasutatakse mitteeristavat hindamist (sooritatud/sooritamata).

On väga keeruline panna hinnet õppija loetelule tema positiivsetest joontest,

võimetest ja oskustest. Veel keerulisem on hakata hindama, kas need vastavad

tõele. Kui õppija on tööülesandes nõutud asjad kirja pannud, siis ongi tegu hindamiskriteeriumidele vastava sooritusega.

2. Hoiakuid võib hinnata üksnes kujundavalt. Kui õppija näiteks ütleb, et tema jaoks

on oluline saada rikkaks ja teiste aitamine ega ühiskonna edendamine teda ei huvita, siis tasub kaaluda, kui palju sellele üldse reageerida.

3. Igale õpitulemusele pole vaja eraldi hindamismeetodit. Seoste ja terviku tekkimise huvides on oluline isegi see, mitut õpitulemust korraga hinnatakse.

Mõistlik suhe õpitulemuste ja hindamismeetodite vahel sõltub mitmetest

asjaoludest, kuid üks-kaks hindamismeetodit nelja-viie õpitulemusega

tervikteema kohta võiks olla orientiiriks.

Hindamisel eristatakse kahte põhilist funktsiooni: kokkuvõtvat ja kujundavat. Nii kokkuvõttev kui kujundav hindamine toetuvad hindamiskriteeriumidele.

Kokkuvõttev hindamine toimub pigem õppeprotsessi lõpus ja on tagasivaatav ja hinnangut andev, vastates küsimusele: kuidas õppimine läks ja kas tulemus vastab

kavandatud õpiväljunditele. Tavaliselt võtab kokkuvõttes hindamine hinde või

“sooritatud” kuju.

Kujundav hindamine võib toimuda kas õppeprotsessi jooksul või selle lõpus. Selles

vastatakse küsimusele: mis juba õnnestub ja mis vajab veel õppimist? Kujundav

hindamine suunab õppija õppimist ning annab sisulist tagasisidet. Kujundav hindamine

võib olla nii suuline kui kirjalik, aga tavaliselt võtab see pikema kuju kui kokkuvõttev hindamine.

Kokkuvõttes on hindamise põhjalik kavandamine oluline õpitulemuste saavutamise seisukohalt, sest hindamine juhib õppijate õppimist palju enam kui õppe

eesmärgistamine või õppeprotsess. Põhjaliku kavandamise võtmeks on jälgida, et kõik

õpiväljundid kajastuvad hindamiskriteeriumides ning hindamismeetodid on valitud

õpiväljunditele sobivalt. Mitte asjata ei öelda, et väljundipõhise õppekava reformi keskmes on tegelikult hindamisreform.

19


ÕPPEPROTSESS

Gümnaasiumi karjääriõpetuse õppeprotsessi kirjelduse näidis

Töökava koostanud: Sirli Kriisa Türi Gümnaasiumi karjääriõpetuse õpetaja

Sisuliselt toimetanud: Einike Pilli Tartu Ülikooli õppimise ja õpetamise arenduskeskuse

konsultant ja Mare Lehtsalu SA Innove karjääriõppe juhtivspetsialist

Karjääriõpetuse õppeprotsessi kavandamiseks on väga palju võimalusi. Alljärgnevas on

kirjeldatud üht võimalust. Lisaideid õppeprotsessi kavandamiseks pakuvad selles

aineraamatus toodud praktilisele kogemusele tuginevad artiklid ja gümnaasiumi

karjääriõpetuse valikaine õpetajaraamat, millesse on koondatud suur hulk erinevaid

töölehti ja meetodite kirjeldusi.

http://www.rajaleidja.ee/public/Gymnaasiumi_opetajaraamat_veebi_30_01_2012_VAL

MIS.pdf

Karjääriõpetuse kursuse soovituslik maht on 35 tundi. Karjääriõpetuse korraldamiseks

kooli õppekavas on mitmeid võimalusi:

• üks nädalatund läbi õppeaasta;

• paaristunnid üle nädala terve õppeaasta vältel;

• paaristunnid teatud ajaperioodi vältel (nt septembrist jaanuarini);

• kahele õppeaastale (11. ja 12. klassis) jaotatud ainetunnid;

• kombineeritud variant lähtuvalt aineõpetamise metoodikast, st ainetund +

õppekäigud, pikemad kohtumised, külalislektorid, ettevõtete külastused jmt

(kooli õppe- ja ainekava järgi).

Väljavõte karjääriõpetuse ainekavast

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1140/1201/1002/VV2_lisa11.pdf

Gümnaasiumi karjääriõpetuse valikkursuse õppe- ja kasvatuseesmärgid

Kursusega taotletakse, et õpilane:

1) väärtustab õppimist elukestva protsessina;

2) arendab oma õpi-, suhtlemis-, koostöö-, otsustamis- ja infoga ümberkäimise

oskusi; 3) arendab soovi ja oskust endale eesmärke seada ning nendeni jõudmiseks

süsteemselt tegutseda;

4) võtab teadlikult vastutuse oma karjäärivalikute ja -otsuste eest;

5) teadvustab oma huvisid, võimeid ja oskusi, mis võimaldavad adekvaatse enesehinnangu kujunemist ning konkreetsete karjääriotsuste langetamist;

20


6) on teadlik eri töövaldkondadest, ametitest/elukutsetest, töösuhteid

reguleerivatest õigusaktidest, haridus- ja koolitusvõimalustest, tööturu üldistest

suundumustest ning kohalikust majanduskeskkonnast;

7) kasutab asjakohast informatsiooni karjääriplaneerimisel; 8) analüüsib oma õpitulemusi ja senist töökogemust ning kavandab oma karjääri.

Õppemeetodid

Kursust õpetades on soovitav korraldada järgmisi õppetegevusi:

1) rollimängud ja teised aktiivõppemeetodid, multifunktsionaalsed meetodid;

2) eneseanalüüsi ja töövaldkonna tundmise küsimustike ning mõttearenduslehtede

täitmine; 3) auditoorsed loengud või iseseisev töö veebikeskkonnas teoreetiliste teadmiste

omandamiseks;

4) diskussioonid, väitlused;

5) töö karjääriinfo allikatega, info kriitiline analüüs; 6) essee kirjutamine;

7) uurimistöö koostamine (nt konkreetse töövaldkonna kohta);

8) intervjuu tegemine (nt konkreetse ametiala esindajaga); 9) kutsesobivustestide tegemine;

10) õppevisiidid, ettevõtete külastused;

11) iseseisev töö (nt eri tööaladega tutvumiseks);

12) karjääriplaani koostamine; 13) õpimapi koostamine;

14) avalik esinemine jne.

Õppetegevuste valikul lähtutakse konkreetse õpperühma õpilaste vajadustest ja

kavandatud õpitulemustest, optimeerides õppetegevused teiste õppeainete ja

tunniväliste tegevustega. Soovitav on eelistada loengutele aktiivõppemeetodeid,

kasutada multifunktsionaalsed meetodeid, mida on hõlbus siduda muu õppetegevusega

teistes õppeainetes.

Füüsiline õppekeskkond

Õpilastele on tagatud järgmised tingimused ja vahendite kasutamine:

1) erinevad enese ja tööturu tundmaõppimise töölehed, küsimustikud,

mõttearenduslehed; 2) õppevisiidid reaalsesse töökeskkonda;

3) karjääriplaneerimisteemalise kirjanduse kättesaadavus kooli raamatukogus;

4) arvutiklassi kasutamine (olenevalt vajadusest personaalseks või rühmatööks)

ainetunnis, et otsida veebist karjääriplaneerimise kohta informatsiooni (rajaleidja.ee jt);

5) karjäärispetsialisti personaalne tugi, erapooletu ja usalduslik nõu õpilase

vajaduste kohaselt.

21


Õppeprotsessi kirjelduse tabelis on kasutatud alljärgnevaid lühendeid ja märkeid:

RL – rajaleidja.ee

AKAB – ametite andmebaas Rajaleidjas, vt http://ametid.rajaleidja.ee/

Rajaleidja keskused – karjäärinõustamise ja infovahendamise teenuseid osutavad

keskused maakondades, vt http://www.rajaleidja.ee/karjaariabi

ÕR – karjääriõpetuse valikaine õpetajaraamat gümnaasiumile 1

HM – hindamismeetodid

KR – hindamiskriteeriumid

Märkega „vt kirjeldust” varustatud meetodite seletused on toodud õppeprotsessi tabeli järel.

1 Karjääriõpetuse valikaine õpetajaraamat, SA Innove, 2011

22


SISSEJUHATUS AINESSE. 1 tund

ma

ht

Õpitulemused

Hindamine

(hindamismeetodid – HM,

KR –hindamiskriteeriumid)

Õppesisu ja käsitletavad terminid,

mis aitavad oodatud õpitulemusi

saavutada

Valik õppemeetodeid koos

soovitustega

Lõiming: seosed

läbivate teemade ja

teiste õppeainetega

1 Õpilane:

- seostab

karjääriõpetust igapäevaeluga ning

mõistab

karjääriplaneerimise

olulisust enda tuleviku kujundamisel;

- mõistab oma vastutust

teadlike

karjääriotsuste

langetamisel.

HM

Tagasiside

KR

Õpilane arutleb


teemal, kasutades

termineid.

Õpilane sõnastab

karjääriotsuste

langetamisega seotud

isiklikud eesmärgid.

Ülevaade karjääriõpetuse

oodatavatest õpitulemustest,

peateemadest, hindamise

põhimõtetest ja õppekorraldusest.

Terminid:

karjäär

karjääriteenused: karjääriõpe,

karjääriõpetus, karjäärinõustamine,

karjääriinfo

elukestev õpe

karjääriplaneerimine

õpimapp

Tutvumismäng: „Minu

lemmiktegevused” (paberile kõik

tegevused, mida meeldib teha, enda

tutvustamine teistele huvide kaudu)

Suur mõistekaart: kõik, mis seostub

sõnaga „karjäär” pannakse tahvlile

kirja.

Vestlus, terminite arutelu,

karjääriteenuste tutvustamine.

Juhtumi analüüs: õpilased

analüüsivad etteantud lugu, selle

peategelase probleeme haridustee

kavandamisel. (vt kirjeldust)

Arutelu: kuidas karjääriõpetuse aine

toetab teadlike karjääriotsuste

langetamist. Ootused valikainele.

Õpilase vastutus.

Iseseisev töö: teadlike otsuste

langetamisega seotud isiklike

eesmärkide seadmine ja sõnastamine

Soovitus: ühine

sotsiaalainete õpimapp,

kus karjääriõpetuse

materjalid on üheks

osaks.

Koostöö

aineõpetajatega: läbiv

teema „Elukestev õpe

ja karjääri

planeerimine”;

aineteülesed mõisted

„karjäär” ja

„elukestev õpe”.

Koostöö

klassijuhatajatega:

arenguvestlusel

võimalus kasutada

õpimappi (õpilase

nõusolekul!).

23


(vt kirjeldust)

Esitlus: õpimapp, eesmärk,

vormistamise võimalused

24


Teema 1: ENESETUNDMINE JA SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRIPLANEERIMISEL. 11 tundi

ma

ht

Õpitulemused

Hindamine


hindamiskriteeriumid – KR)



saavutada


soovitustega

Lõiming: seosed

läbivate teemade

ja teiste

õppeainetega

3 Õpilane:

- mõistab

iseloomujoonte seost tegevusega;

- analüüsib isiksuse

eripära ning seostab

seda võimalike

elukutsetega.

HM

Analüüs: millised elukutsed/ametid sobivad minu temperamenditüübiga?

KR

Õpilane kirjeldab enda

närvisüsteemi iseärasusi

ning põhjendab, miks ta nii

arvab.

Õpilane nimetab vähemalt

viis elukutset, mis sobivad

introverdile, ja viis, milles

on kergem toime tulla

ekstraverdina.

Enesetundmise tähtsus

karjääriplaneerimisel.

1.1 Isiksuseomadused

Seosed isiksuseomaduste ja

karjäärivalikute vahel.

Terminid:

närvisüsteemi tüüp: ekstravert ja

introvert

temperament

isiksus

iseloom ja tegevus

erinevad käsitlused isiksuse

teoorias

Temperamenditüübi test

Töölehe täitmine: iseloom ja tegevus

(ÕR lk 37)

Analüüs: isiksuseomaduste ja

ametite/elukutsete seosed (vt

kirjeldust)

Vestlusring rühmas: millised

elukutsed/ametid võiksid sobida minu

temperamenditüübiga?

Seos psühholoogia

ainega.

Koostöö Rajaleidja

keskuse

karjäärinõustajaga.

3 Õpilane:

- mõistab väärtuste, vajaduste, hoiakute,

HM

Kirjeldus: minu tuleviku

elurollid, lähtudes

Inimese väärtussüsteemi

kujunemine, seda mõjutavad

tegurid.

Viktoriin: terminid (vt kirjeldust)

Mosaiik: mis on motivaatoriteks erinevates situatsioonides ja

Seos inimeseõpetuse ja

psühholoogiaga.

Läbiv teema „Väärtused

25


emotsioonide ja

motivatsiooni tähendust ja seost eri

elurollidega;

- seostab väärtusi,

vajadusi ja hoiakuid

elurollidega.

väärtustest ja vajadustest

ning minu

emotsionaalsetest

eripäradest.

KR

Õpilane nimetab oma

tulevased elurollid ja

sõnastab, mis on nende

puhul peamised vajadused,

väärtused ja hoiakud.

Õpilane toob näiteid

elurollidest ja väärtustest,

mis omavahel kokku ei sobi.

1.2 Isiksuseomadused Põhiväärtused, hoiakute

kujunemine, väärtuste muutumine,

vajadus kui motiveeriv jõud,

emotsionaalsed seisundid ja

nendega toimetulek. Väärtuste

seos tööeluga.

Terminid:

väärtused

vajadused

motivatsioon

hoiak

emotsioonid

elurollid

emotsionaalne stabiilsus

elurollides? Õpetaja annab situatsiooni. Õpilased valivad rollid, kirjeldavad, mis motiveeriks selles rollis olevat inimest õppima või töötama.

Töölehe täitmine: milline on Sinu emotsionaalne intelligentsus? (ÕR lk 58) / Foorumteater: väljamõeldud töösituatsiooni lahendamine erineva emotsionaalse seisundiga. Õpilastele antakse töösituatsiooni kirjeldus (konflikt). Rühmad mõtlevad välja lahenduse/lõpu sellele loole. Esitavad lühisketšina.

Töölehe täitmine: minu tulevased elurollid

Intervjuu vanematega (sugulastega): „Meie pere väärtused” (võib anda kodutööks)

Arutelu: väärtused, vajadused ja hoiakud meie elus

Rühmatöö „Väärtuste seos tööeluga” (vt kirjeldust)

ja kõlblus”.

26


Koostöö

lapsevanematega:

kaasamine arutelusse

pereväärtustest.

3 Õpilane:

- seostab oma võimeid, oskusi ja huvisid

võimalike

karjäärivalikutega.

HM

Analüüs: minu huvide,

võimete ja oskuste seos

võimalike

karjäärivalikutega.

KR

Õpilane nimetab oma

peamised huvid.

Õpilane kavandab huvidest

lähtuva karjäärivalikute

mõttekaardi.

Õpilane nimetab kutsetööks

Intellektuaalsed võimed,

materiaalsed, vaimsed ja

sotsiaalsed huvid, üld- ja

erioskused erinevates elurollides ja

seostes karjäärivalikutega.

1.3 Isiksuseomadused Terminid:

võimed

huvid

oskused

intelligentsus

sotsiaalsus

Töölehe täitmine: huvide profiil

(www.innove.ee –

Karjäärinõustamine. Nõustaja

käsiraamat lk 75)

Mõttekaart: huvialad ja elukutsed.

Rühmatöö, ÕR töölehe lk 76 abil

mõttekaardi täitmine

Võimete test (koostöö

karjäärinõustaja või kooli

psühholoogiga)

Intervjuu: oskuste intervjuu (ÕR lk 79)

Paaris või rühmatöö: elukutse analüüs


psühholoogiaga.

Seos elukutsete, ametite,

töövaldkondade jm

tutvumisega teistes

ainetundides läbiva

teema „Elukestev õpe ja

karjääri planeerimine”

kaudu.

27


vajalikud võimed ja oskused

kolme elukutse näitel, mis

õpilasele huvi pakuvad.

võimete ja oskuste aspektist (vt

kirjeldust)

Analüüs: milliseid võimeid ja oskusi

eeldavad elukutsed, mis mulle huvi

pakuvad?

2 Õpilane:

- eristab oma tugevaid

ja nõrku külgi ja

seostab neid eri kutsealadel töötamise

eeldustega.

HM

Kokkuvõttev hindamine

Enesekirjeldus kollaaži abil:

minu tugevad ja nõrgad

küljed eri töövaldkondades

(nt töö inimestega, töö

masinatega, töö looduses

jne).

KR

Õpilane nimetab eri

kutsealade seisukohalt enda

tugevaid ja nõrku külgi.

Enesehinnangu kujunemine.

1.4 Minapilt ja enesehinnang

Terminid:

identiteet

reflektsioon

meelekindlus

enesehinnang

töö ja tervis

Interaktiivne loeng: „Minapilt ja enesehinnang” (ÕR lk 84)

Töölehe täitmine: kas tunned ennast enesekindlalt? (ÕR lk 90)

Infootsing: RL ametite andmebaas – leia kolm valdkonda, mis huvi pakuvad, ja koonda nendel kutsealadel töötamise eeldused.

Kollaaž: õpetajale on abiks selgitus ÕR lk 94 – kujutada (joonistada, lõigata ajakirjadest vms) pilte, detaile, mis selgitaksid tugevaid ja nõrku külgi.

Enesekirjeldus: kollaaži põhjal kirjeldada, milles olen tugev, millised on minu nõrkused, ja kuidas nõrkusi saaks tugevusteks muuta.


psühholoogiaga

28


Teema 2: KARJÄÄRIINFO TUNDMINE NING SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRIPLANEERIMISEL. 12 tundi

ma

ht

Õpitulemused

Hindamine





saavutada


soovitustega

Lõiming: seosed



3 Õpilane:

- mõistab tööturgu

mõjutavaid tegureid ja

analüüsib oma eeldusi ettevõtlusega

tegelemiseks.

HM

Loovülesanne: minu eeldused

ja motivatsioon ettevõtjana

alustamiseks.

KR

Õpilane nimetab vähemalt

kolme tööturgu mõjutavat

tegurit.

Õpilane kirjeldab tööandjate

enamlevinud ootusi

töövõtjatele.

Õpilane kirjeldab üht oma

senist töökogemust (mõnd

juhtimiskogemust või

algatust).

2.1.Muutuv tööturg.

Tööturu olukord, arengusuunad,

tööandjate ootused, ettevõtluse

vormid, tööseadused.

Terminid:

töömaailm

ettevõtlus

Interaktiivne loeng: „Kes ei tööta, see ei söö. Ametid muutuvas töömaailmas” http://www.rajaleidja.ee/grupinoustamise-naidiskavad/

Kohtumine: vilistlase-tööandjaga teemal „Tööandjate ootused töötajatele”

Loovülesanne „Minu töökogemuse

täht” (vt kirjeldust)

Esitlus: ettevõtluse vormid (ÕR lk 112–113 toel)

Arutlus/vestlus: ettevõtjana

alustamise olulisemad motiivid.

Töölehe täitmine: minu ettevõte (ÕR

lk 119)

Seos

ühiskonnaõpetusega,

majandusõpetusega ja

ettevõtlusõppega.

Koostöö Rajaleidja

keskuse karjääriinfo

spetsialistiga.

29


Õpilane kirjeldab oma

isiksuseomaduste eeldusi

ettevõtlusega tegelemiseks.

Õpilane analüüsib ettevõtluse

eri vormide plusse ja

miinuseid.

30


2 Õpilane:

- tunneb kohaliku

tööturu üldist

olukorda ja tendentse;

- tunneb töömotivatsiooni liike

ning hindab nende

mõju töökoha valikul;

- analüüsib

töövarjupäeva

kogemusi, seostades

neid enda

valikuvõimalustega.

HM

Analüüs:

tööotsimised ja

tööpakkumised minu

kodukohas.

Aruanne: töövarjupäeva

kokkuvõte (kui seda ei ole

majandusõpetuses tehtud).

KR

Õpilane kirjeldab üldjoontes

kohaliku tööturu olukorda.

Õpilane analüüsib

töövarjupäeva või

ettevõttekülastust ja seostab

saadud infot oma

töömotivatsiooniga.

Muutuv tööjõuturg.

Tööturu nõudlus ja pakkumine,

konkurents, töömotivatsioon.

Terminid:

tööjõud

hõivatu

töötu

töövari

varjutatav

Interaktiivne loeng/esitlus: „Mis iseloomustab Eesti tööturgu?”(ÕR lk 108–111 abil)

Mosaiik „Töömotivaatorid” (üksteise

täiendamine): kui oluline on tööga

rahuloluks raha, sõbrad,

kindlustunne, teiste austus ja

huvidele vastavus.

Töölehe täitmine: töömotivatsiooni

uurimine (ÕR lk 117).

Iseseisev töö: kohaliku tööturu kohta andmete kogumine (nt töötukassast – vabad töökohad või töökohtade pakkumine; kohalikust ajalehest – milliseid töökohti pakutakse/otsitakse). Diferentseerimise võimalus: õpilased valivad neid huvitava valdkonna ja uurivad sellest lähtuvalt tööturu olukorda.

Töövarjupäev: huvidepõhiselt

diferentseeritud ametiga tutvumine

ühe tööpäeva jooksul.

Lõiming

majandusõpetusega.

Kui selle õppeaine

raames on töövarjuks

käidud, siis

analüüsitakse

karjääriõpetuses selle

tulemusi, vahetatakse

kogemusi.

Õppekäigud

ettevõttesse: saab

siduda kõigi

õppeainetega.

31


2 Õpilane:

- on teadlik

karjäärivõimalustest

eri majandustegevusalade

l.

HM

Aruanne: minu oletatavad

karjäärivõimalused külastatud

ettevõttes; külastuse

kokkuvõte.

Analüüs: minu võimalused eri

majandustegevusaladel,

lähtudes kutse-eelistustest.

KR

Õpilane leiab ametite

andmebaasist infot talle

huvipakkuva kutseala või

ametikirjelduse kohta.

Õpilane seostab enda

karjäärivõimalusi külastatud

ettevõtetele ja ametite

andmebaasile tuginedes.

Õpilane nimetab kolm

võimalikku eriala, mida

õppida, või ametit, kellena

töötada, lähtudes rollimängu

2.2 Majandustegevusalad, amet

ja ametite rühmad, kutse ja

kutseoskused, kutsestandardid,

kutse-eelistused.

Terminid:

amet

elukutse

eriala

AKAB (ametite ja kutsealade

andmebaas)

soorollid

Praktiline töö: ametite ja kutsealade andmebaasi kasutamine, tööleht ÕR lk 138

http://www.rajaleidja.ee/akab/

Õppekäik ettevõtetesse: ettevõtted valitakse diferentseeritult võimalikult huvipõhiselt (ettevalmistamisel abiks ÕR lk 216)

Töölehe täitmine: õppekäik ettevõttesse (ÕR lk 149 ja/või 150) – aruanne

Rollimäng: „Firma loomine” (vt põhikooli aineraamat lk 67 www.oppekava.ee – valikainete aineraamatud – karjääriõpetus)

Simulatsioonimäng: „Med-õde või med-vend?”. Õpilased mõtlevad välja ameteid, mida aegade jooksul on seostatud kindla sooga, aga milles nüüdisajal on edukad nii mehed kui ka naised (lasteaiakasvataja jne). Rühm jagatakse poiste ja tüdrukute grupiks. Koos valitakse välja elukutse, mida simuleerida. Tüdrukud ja poisid esitavad väikese etüüdi ühe ning sama ameti kohta naiste ja meeste vaatenurgast.

Koostöö piirkonna

koolidega või

nõustamiskeskusega

õppekäikude

diferentseerimiseks

huvide järgi.

32


kogemustest.

Õpilane teadvustab soorollide

osatähtsuse teisenemist

muutuvas töömaailmas, toob

näiteid, millised nn

eelarvamustega vastassoo

elukutsed sobiksid tema

omaduste, oskuste,

väärtushinnangute ja

võimetega.

33


3 Õpilane:

- mõistab hariduse ja

tööturu vahelisi

seoseid ning vajadust ennast pidevalt

arendada.

HM

Õpiplaan: mida tahaksin

saavutada, mida selleks olen

õppinud koolis, väljaspool

kooli? (nt ÕR lk 201 põhjal)

KR

Õpilane kirjeldab enda

haridustee jätkamise

võimalusi, tuginedes

formaalhariduse struktuurile.

Õpilane toob näiteid

mitteformaalse ja informaalse

hariduse kogemustest enda

igapäevases elus ning

kirjeldab, mida uut neist

kogemustest õppis.

Õpilane teadvustab enda

õpistiilile sobivaimaid

õppimismeetodeid.

2.3. Hariduse ja tööjõuturu

vahelised seosed.

Terminid:

haridustee

haridussüsteem

formaalharidus

mitteformaalne haridus

informaalne haridus

kutseõpe

Esitlus: Eesti formaalhariduse seos

ametite klassifikaatori

pearühmadega (ÕR lk 154 abil)

Siksakmeetod: mitteformaalse ja

informaalse hariduse teel õppimise

võimalused igapäevases elus

Töölehe täitmine: „Õpistiilide

küsimustik” (grupinõustamise

näidiskavast „Mida Juku ei õpi, seda

Juhan ei tea. Mida on vaja teada

õppimisest?”

http://www.rajaleidja.ee/grupinoust

amise-naidiskavad/ )

Loovülesanne: plakat „Haridustee

ameti juurde”. Diferentseerimise

võimalus: rühmadesse jagada

huvipõhise valdkonna järgi (vt

kirjeldust)

Lõiming: võõrkeelte

ainevaldkond „Haridus

ja töö”

2 Õpilane: HM 2.4. Karjääriinfo allikad. Info Esitlus: „Infootsinguoskused” Läbivad teemad:

„Teabekeskkond”,

34


- rakendab leitud infot

tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste

kohta oma

karjääriotsuste

tegemiseks.

Vastastikhindamine: mosaiigi

tulemuste analüüs – millistele

küsimustele oli kerge

vastuseid leida, millised jäid

vastamata, miks, kas leitud

info aitab leida sobivat allikat

oma karjääriteemalistele

küsimustele vastuste

saamiseks?

Mõtterännak „Tee unistuste

tööni”

KR

Õpilane nimetab allikaid, kust

leida asjakohast

informatsiooni tööturu ja

õppimisvõimaluste kohta.

Õpilane analüüsib leitud

karjääriinfo

kasutamiskõlblikkust lähtuvalt

enda vajadustest.

otsimine ja kasutamine.

infoallikad

infootsing

info hindamine

http://www.rajaleidja.ee/infoslaidid

/ (slaidid koos juhendmaterjaliga

infoallikatest, info hindamisest jms)

Töö rühmades etteantud infoallikate

ja küsimustikega.

„Tehnoloogia ja

innovatsioon”.

Lõiming valikainega

meedia.

Koostöö keskuse

karjääriinfo

spetsialistiga.

35


Teema 3: PLANEERIMINE JA OTSUSTAMINE. 10 tundi

ma

ht

Õpitulemused

(mis selle õppesisu abil

saavutatakse)

Hindamine





saavutada


soovitustega

Lõiming: seosed



3 Õpilane:

- mõistab

karjääriplaneerimist

kui terviklikku,

järjepidevat ja elukestvat protsessi;

- rakendab teadmisi

otsuseid mõjutavatest

teguritest ning alternatiividest

iseseisvate

karjääriotsuste

tegemisel.

HM

Rühmaarutelu: loobumise

harjutuse näidete põhjal ja

kasutades oma mõttekaarti

kirjeldatakse ning võrreldakse

otsustusvõimet ja tegureid,

mis otsustamist mõjutavad.

Analüüs või essee: „Mina

otsustajana”.

KR

Õpilane nimetab tegevusi,

mida on vaja pidevaks

enesearenguks.

Õpilane analüüsib oma

ajakasutuse efektiivsust.

3.1. Karjääriplaneerimine kui

elukestev protsess: otsustamine

ja seda mõjutavad tegurid.

Terminid:

otsustamisraskused

karjääriteenused

alternatiiv

Töölehe täitmine: tegevuste

tähtsustamine (ÕR lk 184)

Töölehe täitmine: minu elustiil.

Alternatiivid (ÕR lk 198). Analüüs

paarides.

Mõttekaart „Otsusta otsustada!”

Õpilane kirjutab üles kõik mõtted,

mida peab määratud aja (selle

õppeaasta või nt lähima viie aasta

jooksul) otsustama. Seejärel

lahterdab tabelisse: 1. kiired ja mulle

olulised tegevused, 2. kiired, aga

väheolulised tegevused, 3. mulle

olulised tegevused, kuid nendega ei

ole kiiret, 4. väheolulised tegevused,

millega on veel aega. Analüüsib ja

võrdleb pinginaabriga.

Koostöö kohaliku

Rajaleidja keskusega:

kutsutud esineja, kes

tutvustab võimalusi,

räägib, kus keskus asub,

millal on vastuvõtuajad

ja kuidas vastuvõtule

registreeruda jne.

36


Õpilane kirjeldab

alternatiivseid võimalusi oma

karjääriplaanide tegemisel.

Õpilane kasutab vajaduse

korral karjäärispetsialistide abi

(karjäärinõustamist, tuge

karjääriinfo hankimisel ja

analüüsil).

Õpilane toob näiteid oma

tehtud otsuste kohta.

Töölehe täitmine: otsustamise

tehnika (matemaatiline mudel) (ÕR

lk 187) või karjääriotsuste tegemise

protsess (ÕR lk 211)

Juhtumi lahendamine: loobumise

harjutus (vt kirjeldust)

2 Õpilane:

- mõistab, et eriala

valikul on vaja

arvestada võimalike terviseriskidega ja oma

tervisliku seisundiga.

HM

Meelespea „Mulle

huvipakkuva elukutse

võimalikud terviseriskid”

KR

Õpilane analüüsib ennast

terviseriskide seisukohalt ning

3.1.1.Tervis ja karjäär.

Terminid:

töötervishoid

tööohutus

terviseriskid

Interaktiivne loeng: eri töödega seotud terviseriskid http://www.rajaleidja.ee/grupinoustamise-naidiskavad / „Töö ja tervis”

Lühiprojekt „Tervis ja karjäär” (vt

kirjeldust)

Avalik esinemine: projektitulemuste

ettekanded rühmade esitlustena

Meelespea koostamine: „Mulle

Läbiv teema „Tervis ja

ohutus”.

Lõiming

inimeseõpetusega.

Koostöö kooliarsti või

töötervishoiuarstiga.

Koostöö projektiga

37


nimetab oma tervise riskid ja

tugevused.

Õpilane analüüsib

huvipakkuva töö näitel,

millised on selle tööga seotud

terviseriskid.

Õpilane toob näiteid, millised

seosed on elukutsete ja

tervise vahel.

huvipakkuva elukutse võimalikud

terviseriskid” (kui kindlat valikut veel

ei ole, võib võtta endale sobivast

valdkonnast mõne elukutse näite) –

võimalikud terviseriskid, ohutegurid,

tööst tingitud tervisehäirete

vältimine.

„Tervist edendav kool”.

5 Õpilane:

- mõistab põhilisi

aspekte, millega on

vaja arvestada

karjääriotsuste

langetamisel;

- koostab isikliku

karjääriplaani;

- mõistab oma vastutust

karjääriplaneerimisel.

HM

Töövestlus ja

kandideerimisdokumentide

esitamine.

Isiklik karjääriplaan vabalt

valitud vormis.

KR

Keeleliselt ja sisuliselt

korrektselt vormistatud CV.

3.2. Isiklik karjääriplaan eduka

elutee alusena.

Terminid:

omavastutus

kandideerimisdokumendid

töövestlus

karjääriplaan

Interaktiivne loeng koos töölehe täitmisega: „Rongiga või autoga? Karjääriplaneerimine kui elukestev protsess” (vastutuse võtmine, muutuv töömaailm) http://www.rajaleidja.ee/grupinoustamise-naidiskavad/

Õpituba: CV ja motivatsioonikirja koostamine (ÕR lk 203, 204). Paljude vormistamisvõimaluste seast sobivaimate tutvustamine, nipid.

Õppefilm töövestluse kohta http://www.stardiplats.ee/Abimaterjalid/toeoeintervjuu-ja-enese-esitlemine.html

Koostöö

nõustamiskeskuse

infospetsialistiga CV

õpitoa korraldamisel.

38


Motivatsioonikiri oma

unistuste töökohale

kandideerimiseks.

Eduka töövestluse

stsenaarium (kirjeldus

asjakohasest

käitumisest/tegevusest

töövestlusel)

Vormistatud karjääriplaan

koos võimalike alternatiivsete

valikutega ja tegevuskava

selle plaani elluviimiseks.

Töövestlus: rollimäng kolmeliikmelistes gruppides: küsitleja, küsitletav, vaatleja. Osasid vahetades mängida läbi kolm töövestlust. Vaatleja rollis olija analüüsib vestlust kõrvalseisja pilgu läbi – mis läks hästi, millised käitumisvormid oleksid võinud olla teistsugused.

Töölehe täitmine: aja kasutamine (ÕR lk 183)

Karjääriplaani koostamine nt vormis:

1) Minu elu raamat (ÕR lk 195 või

põhikooli aineraamatust lk 45)

2)Tööleht: minu isiklik karjääriplaan

(ÕR lk 208)

39


KOKKUVÕTTEV TUND. 1 tund

ma

ht

Õpitulemused

(mis selle õppesisu abil

saavutatakse)

Hindamine





saavutada


soovitustega

Lõiming: seosed



1 Õpilane:

- analüüsib isiku

elukestva arengu ja


seoseid.

HM

Arutelu: mida õppisin

teadlike valikute

langetamiseks? Mida tahan

veel õppida? Miks?

KR

Õpilane seostab

karjääriõpetuses saadud

kogemused, oskused,

teadmised

karjääriplaneerimisega.

Teadlik karjääriplaneerimine.

Elukestev areng

Õpimapi analüüs: mida kogesin ja kogusin, miks? Kas ja kuidas see mind aitas?

Isiklike eesmärkide inventuur: aine sissejuhatavas tunnis seatud eesmärkide ülevaatamine, kas mul on piisavalt infot oluliste otsuste langetamiseks, kuidas edasi? Jne.

Tagasivaade karjääriõpetuse kursusele: mis oli väärtuslikku minu jaoks, mis oleks võinud teisiti olla?

40

40

Viidatud meetodite kirjeldused

Juhtumi analüüs – näidisjuhtumi kirjeldus

Kaarel on 26-aastane noormees, kes töötab ehitusel. Ta teeb peamiselt abitöid, sest keerukamate

ülesannete täitmiseks ei ole tal oskusi. Tal on perekond, sirgumas 1-aastane tütar. Abikaasa on

lapsega kodune.

Kui Kaarel põhikooli lõpetas, siis ei teadnud ta täpselt, kelleks ta tulevikus saada soovib, millises

valdkonnas töötada tahab. Ta arvas, et tulevik on alles väga kaugel. Kuna tal olid osades õppeainetes

küllalt head tulemused, siis ta esitas dokumendid gümnaasiumisse sisseastumiseks. See läks tal

õnneks. Ta valis gümnaasiumis riigikaitse õppesuuna. Gümnaasiumis oli tal aga raske teistega sammu

pidada ja koolis püsida, kuna ta veetis suurema osa vabast ajast koos sõpradega ning käis kohalikul

õppesõiduväljakul autoga kiirsõidu katseid tegemas. Et õppimisele ei jäänud palju aega, õnnestus tal

gümnaasium vaevaliselt lõpetada.

Gümnaasiumi lõpusirgel oli Kaarel dilemma ees: mis nüüd edasi? Sõbra eeskujul viis ta dokumendid

kohalikku kutsekooli disaini erialale. Selle valdkonnaga ei olnud tal mingit varasemat kokkupuudet,

kuid sõber näis sellest vaimustuses olevat. Üsna õpingute alguses sai Kaarel aru, et talle see eriala

huvi ei paku, ning ta jättis õpingud katki. Seejärel asus Kaarel tööotsingutele ja leidiski töö, millega

kenasti ära elada. Kohalikus saekaatris vajati abikäsi. Tööd oli väga palju, kuna ehitusbuumi tõttu oli

toodangul hea turg. Kui aga majanduskriis kätte jõudis, sattus see väikeettevõte raskustesse ja teiste

hulgas koondati ka Kaarel. Õnneks aitas üks sugulane ta suurest hädast välja ning võttis tööle

ehitusfirmasse, mis tegeleb katuste paigaldamisega. Töö on noormehele küll konti mööda, ent ometi

mitte päris see, mida ta teha tahaks. Ammugi mitte see, mis talle piisavat majanduslikku kindlust

pakuks.

Nüüd mõtleb Kaarel, et oleks vist vaja uuesti õppima asuda, kuid ta ei tea endiselt, mida täpselt.

Eesmärkide seadmine ja sõnastamine

Õpilastel on hea Kaarli juhtumi põhjal asuda analüüsima, mida peab teadma selleks, et langetada

teadlikult haridusteega seotud otsuseid. Eesmärkide seadmisel võib alustada järgnevast

mõttearendusest. Mida ma täna ei tea, selleks et teha valikuid? Kas ma tunnen ennast piisavalt,

selleks et otsustada, kuhu õppima asuda? Kas mul on piisavalt informatsiooni eri töövaldkondade

kohta? Kas ma üldse tean, mida on vaja teada ja omavahel võrrelda, selleks et otsustada?

Mõttearenduse ergutamiseks võib enne mõtiskleda ka seoste üle, mida on karjääriplaneerimisel vaja

mõista. Vt artiklit Õppesisus ja õpitulemuste vahelised seosed.

Mõttearenduse tulemusena palutakse õpilastel läbi mõelda, mida konkreetselt nad tahaksid osata,

teada, mõista karjääriõpetuse kursuse lõpuks. Näiteks: karjääriõpetuse kursuse lõpuks ma tean oma

tugevaid ja nõrku külgi.

Karjääriõpetuse kursuse käigus saab õpilane oma eesmärke täpsustada, seada uusi eesmärke.

Kursuse lõpus on hea lasta õpilastel analüüsida, kas seatud eesmärk sai täidetud, osutus ebapiisavaks

ja/või muutus, ning miks jne.

41

41

Analüüs: isiksuseomaduse ja ametite-/elukutsete vahelised seosed

Õpilastel palutakse kirjutada sedelite peale ameteid või elukutseid, mis neile huvi pakuvad. Sedelid

korjatakse kokku loosikarpi. Õpilastest moodustatakse 3–4 rühma. Iga rühm võtab loosikarbist endale

1 sedeli ameti/elukutsega.

Ülesanne: panna kirja selles ametis töötamiseks olulised isiksuseomadused, põhjendada oma

arvamust. Millise temperamenditüübiga isikule see amet paremini sobib?

Rühmad esitlevad oma tööd. Kuulajatel palutakse anda hinnang, kas nad on kuulduga nõus, soovivad

täiendada, vastu väita vms.

Ülesanne: nimetada viis ametit/elukutset, mis sobivad hästi ekstraverdile, ja viis ametit/elukutset,

mis sobivad introverdile. Põhjendada.

Rühmad esitlevad oma tööd. Kuulajatel palutakse anda hinnang, kas nad on kuulduga nõus, soovivad

täiendada, vastu väita vms.

Viktoriin: terminid

Õpilased jaotatakse väikestesse rühmadesse (4–5 õpilast). Rühmadele antakse leht isiksuseomaduste

põhiterminitega.

Ülesanne: Kirjutada terminite juurde vabas vormis nende seletused. Ülesande lahendamiseks võib

abivahendina kasutada ka Internetti.

Rühmad vahetavad täidetud lehed. Õpetaja näitab seinale terminite õiged vastused. Rühmad

kontrollivad selle põhjal teiste tööd. Iga õige vastus annab punkti.

Rühmatöö „Väärtuste seos tööeluga”

Õpilased jaotatakse rühmadesse (4 tk). Igale rühmale antakse üks suur paber. Paberi keskele on

kleebitud ümbrik, milles on kas sedel ameti nimetusega või foto ametist. Õpilased joonistavad

sümboleid, esemeid vms, mis väljendavad selle ametiga seotud väärtusi. Seejärel vahetavad rühmad

valminud tööd ja püüavad ära arvata, mis ameti väärtusi eelmine rühm kirjeldas. Rühmad esitlevad

kordamööda, mis ametiga võib tegemist olla.

Paaris- või rühmatöö: elukutse analüüs

Õpilastel palutakse kirjutada paberile üks neile huvi pakkuv amet/elukutse. Seejärel leiab iga õpilane

endale paarilise kas sarnase elukutse, töövaldkonna, töökeskkonna või muu sarnasusele viitava

tunnuse alusel. Vajadusel abistab õpetaja paaride (või väikeste rühmade) moodustamisel.

42

42

Ülesanne: arutada ning panna üheskoos kirja võimed ja oskused, mida elukutsed/ametid eeldavad.

Soovitav on kasutada RLi ametite andmebaasi. Juhul, kui selles andmebaasis konkreetset ametit ei

ole, saab õpilane olemasolevate kirjelduste abil eeldatavaid võimeid ja oskusi ka tuletada.

Loovülesanne „Minu töökogemuse täht (star)”

Töökogemuse kujutamine viisnurkse tähena. Kirjuta:

1. nurk – kus töötasid? Ei pea olema töökoht mõnes asutuses, võib olla ka nt kodu remontimine vms.

2. nurk – mida pidid tegema? 3. nurk – kuidas hakkama said? 4. nurk – kus saaks õpitut kasutada? 5. nurk – mis Su elus oleks teisiti, kui seda kogemust ei oleks? Õpilane kirjeldab teistele tähe abil oma valitud töökogemust. Tähekujuline skeem aitab hoida

kirjeldust fookuses.

Siksakmeetod

Õpilased toovad näiteid selle kohta, mida nad väljaspool kooli on õppinud. Iga õpilane saab tuua ühe

näite, järgmine peab leidma midagi, mis haakuks eelmisega, aga lisama sellele oma kogemuse (nt

õppisin kodus remonti tehes tapeeti panema). Järgmine saab võtta sellest kas sõna kodus ja lisada,

mis tema on kodus tegema õppinud, või valida sõna remont ja lisada mõne teise

remontimiskogemuse (õppisin autot remontima). Sealt saaks järgmine valida, et õppisin autoga

sõitma. Järgmine saaks valida, millega tema sõitma õppis, või midagi muud autodega seonduvat jne.

Loovülesanne: plakat „Haridustee ameti juurde”

Õpilased jaotatakse rühmadesse. Iga rühm lepib isekeskis kokku, mis ameti kohta plakat

valmistatakse. Ülesanne: otsida informatsiooni selle kohta, millised on võimalikud haridusteed antud

ametiks valmistumisel, ja kujutada seda suurel paberil vabalt valitud tehnikaga (pildid, joonistamine).

Rühmaliikmed seostavad ülesande enda motivatsiooni ja võimalustega (huvid, oskused, võimed).

Kujundavad plakati suurele lehele, tutvustavad teistele rühmadele.

Juhtumi lahendamine: loobumise harjutus

Kas töökohas peab olema kõik atraktiivne? Mis muudab töökoha Sinu jaoks atraktiivseks (suhted,

tunnustus, uuendused, asukoht, eneseteostusvõimalus, töötasu, vaba aja võimalus jne)? Pane kirja.

Millest oled valmis loobuma? Põhjenda oma otsust. Kas otsustada oli raske? Kirjelda, milline

otsustaja oled. Too näide mõnest olukorrast, kus oli vaja otsustada. Kuidas tegutsesid?

43

43

Lühiprojekt „Tervis ja karjäär”

Rühmadele antakse erinevad teemad, mille kohta nad koostavad slaidiesitluse (või suure plakati),

kasutades vastavasisulisel esitlusel saadud informatsiooni ja/või väljaannet „Tervis ja karjäär” (SA

Innove. Tln 2008, http://www.rajaleidja.ee/tervis-2/ ).

Näidisteemad:

Tervisega seotud riskid karjäärivalikute mõjutajatena (lk 13–14)

Suurimad ohutegurid töökeskkonnas (lk 16–17, 36–41)

Töötaja kohustused ja õigused oma tervise eest hoolitsemisel (lk 18)

Tööst tingitud tervisehäirete ja haigestumiste vältimise võimalused (lk 35, www.tootervishoid.ee ).

44

44

Õppeaine sisu kirjeldus

Õppeaine põhiteemad ja alateemad ning nende olulised aspektid

Lana Randaru, Töötukassa teenusejuht nõustamisteenuste alal

Karjäärinõustajate Ühingu juhatuse esinaine

Pärast gümnaasiumi lõpetamist langetab õpilane olulise iseseisva teadliku otsuse. Esimese

otsuse tegi ta peale põhikooli lõpetamist. Peale gümnaasiumi lõpetamist on õpilane väga

suure hulga valikute ees: nii õppimis- kui ka töötamisvõimalusi on palju. Samas ei saa me ära

unustada, millist tugevat mõju avaldab noorte valikule majanduslik olukord nii Eestis kui

Euroopas ja kaugemalgi. Valikute tegemisel on hea lähtuda põhimõttest mida, miks, kus ja

kuidas. Gümnaasiumiharidus annab õpilasele aluse edasi õppida juba kõrg- või kutsehariduse

omandamiseks. Ilma kutseta on tänapäeval raske tööd leida. Kui noor kohe peale

gümnaasiumi ei lähe elukutse omandamiseks edasi õppima, siis tuleb tal kindlasti

lähitulevikus see küsimus enda jaoks lahendada, sest pikemas perspektiivis on ilma hariduseta raske tööturul konkureerida ja töökohta säilitada.

Karjääriotsuste langetamiseks on vaja osata hinnata oma eeldusi õpinguteks ja hilisemaks töötamiseks valitud erialal. Seepärast on tähtis, et õpilane tunneks ennast, saaks aru tööturu

olukorrast ja selle peamistest arengusuundadest ning oskaks võtta vastu otsuseid.

Gümnaasiumiõpilane peab oskama näha enda tulevikku pikemas perspektiivis ja oskama

leida enda jaoks sobivaid lahendusi ning nägema nende puhul nii positiivseid külgi kui ka

riske.

Enesetundmine ja selle tähtsus karjääri planeerimisel

Enesetundmine algab isiksuseomaduste tundmaõppimisega. Isiksuseomadustega on tähtis

arvestada nii õppimisvõimaluste, eriala kui ka töökoha valikul, sest isiksuslik sobivus tagab rahulolu tehtud valikutega. Õpilast suunatakse nägema, millistes valdkondades on tal enda

isiksuseomaduste tõttu paremad eeldused hästi hakkama saada ja millistes võivad tekkida

takistused. Gümnaasiumi lõpetanu ei ole piisavalt küps, et näha enda isiksuseomaduste

tervikut ja osata sellega valikute tegemisel arvestada.

Isiksuseomadused: temperament ja iseloom

Karjääriõpetuse käigus suunatakse õpilast arendama teadlikkust iseendast: milline on tema

temperamenditüüp, iseloomuomadused, nende arendamise võimalused ja kuidas see

seostub karjäärivalikutega. Temperamendiomaduste põhjal kujuneb iseloom ja iseloomuomadused võivad õpinguid ning töötamist nii soodustada kui ka takistada. Õpilased

õpivad ära tundma nii oma isikupärast tulenevaid võimalusi kui ka tööalasid, mille nõuetele nad teatud põhjustel ei vasta.

Karjääriõpetus peaks kujundama õpilastes järjekindlust ja põhjalikkust kõrvuti loovusega, mis koos aitavad tööülesannetega hakkama saada ning kohaneda olukordadega tööturul ja elus.

45

45

Isiksuseomadused: väärtused, vajadused, emotsioonid

Väärtussüsteemi kaudu õpib inimene tähtsustama olulist ja eristama seda ebaolulisest.

Õpingud ja töötamine on elus tähtsal kohal ning seda saab karjääriõpetuse kaudu rõhutada.

Samuti õpib gümnaasiumiõpilane nägema enda tegevuse tervikut ja erinevate elurollide

ühtsust.

Gümnaasiumiõpilaste väärtussüsteemi on võimalik karjääriõpetuse kaudu kujundada ja

noortele näidata, et elus ja karjääriteel hakkamasaamiseks on oluline väärtustada põhilist (nt

sõprus, perekonna turvalisus, eneseteostus).

Kui õpilane ei tunne emotsionaalset seost oma tegevusega, siis on tal raske ennast eesmärgi

saavutamise nimel kokku võtta. Nii positiivsete kui ka negatiivsete tundmuste väljendamine

on loomulik. Negatiivsete emotsioonidega on võimalik hakkama saada, kui neid õpitakse

juhtima. Enda emotsioonide tundmine aitab vältida impulsiivseid tegusid ja valesid valikuid,

sealhulgas haridustee ning tööga seotud eksisamme.

Isiksuseomadused: võimed, huvid ning üld- ja erioskused

Gümnaasiumilõpetajatele on väga tähtis teema õpingute jätkamine eriala ja kutse omandamiseks ja sellega seoses enda võimete tundmine. Näiteks kui õpilasel on ülekaalus

keelelised võimed ja samas tagasihoidlikud matemaatilised võimed, siis seda teades saab ta

arvestada, et reaalainete omandamisel tuleb tal pingutada.

Tööandjad pööravad suurt tähelepanu meeskonnatööle, mille käigus tuleb suhelda erinevate

inimestega. Seepärast on suhtlemisoskuse arendamine oluline. Kõrvuti arusaamaga üldoskuste (nt suhtlemisoskus) vajalikkusest kujunevad õpilasel teadmised selle kohta,

milliseid erioskusi (nt kindlate arvutiprogrammide tundmine) nõuab tema tulevane amet.

Koolis on oluline kasutada võimalusi huvidega tegelemiseks, sest huvitegevusest võib

kasvada välja eriala ja õnnestunud töökarjäär. Gümnaasiumiõpilastel on väga hea võimalus

aktiivselt kaasa lüüa kas vabatahtlikus tegevuses või töötada suvevaheajal osalise tööajaga, et tekiks ettekujutus töömaailmast ja töötamisest. Samuti aitab kaasa suhtlemis- ja

organiseerimisoskuste arendamisel osalemine õpilas- ja noorteorganisatsioonides. Sageli on

selles vanuses juba pikemat aega tegeldud mingi huvitegevusega ja see võib aidata

erialavalikut teha.

Minapilt ja enesehinnang

Minapildi suhteline stabiilsus toetab noore inimese väljakujunemist ja eneseteostust. Kõik teadmised enda kohta on minapildi ja enesehinnangu kujunemise alus. Selles vanuses on

õpilaste enesehinnang võrreldes põhikooli lõpetajaga juba kindlam, kuid vajab edasisel

väljakujunemisel toetust ning julgustust. Tänu enda isiksuseomaduste tundmaõppimisele karjääriõpetuse käigus suudab õpilane toetuda karjääri planeerimisel oma tugevatele

külgedele. Õpilane on teada saanud ka enda nõrkused ja oskab neid vajaduse ning võimaluse

korral ületada. Gümnaasiumiõpilane on saanud ennast ka proovile panna vabatahtlikuna töötades, õpilasorganisatsioonide tegevustes või töösituatsioonides ning teab seetõttu enda

tugevusi ja samuti arendamist või kompenseerimist vajavaid nõrku külgi.

46

46

Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmine ning selle tähtsus karjääri planeerimisel

Karjääriõpetuse käigus saab õpilastes kujundada teadmist, et Eesti majandust ja sellega

seotud tööturgu mõjutab rahvusvaheline majandus ning selle muudatused. Ei ole olemas

eraldatud majandusruumi.

Gümnaasiumi lõpus peab õpilasel olema selline küpsusaste, et ta suudab teha iseseisvalt ja

põhjendatud valikuid kas õppima asumiseks või tööle minekuks. Õpilane teab, et heaks

toimetulekuks on vaja omandada eriala, sest gümnaasiumiharidus ei anna eriala ja ilma selleta on raske leida töökohta. Ta teab, kust leida nende valikute tegemiseks vajalikku

informatsiooni ja oskab seda kasutada. Õpilane teab, et vajaduse korral on tal võimalik

karjääriinfo saamiseks pöörduda nõustamiskeskustesse või otsida teavet elektroonilistest

kanalitest. Selles vanuses on tähtis panna alus valmisolekule elukestvaks õppeks ja tööturu

muutustele kiireks reageerimiseks.

Muutuv tööturg: hetkeolukord, suundumused, prognoosid, tööandjate ootused, töösuhteid reguleerivad õigusaktid

Tänapäeva tööturg muutub pidevalt. Erialad ja ametid muutuvad: mõni eriala saab uue sisu

(nt trükitööde tegemisel kasutatakse nüüd arvutiprogrammide abi), mõni kaob hoopiski.

Õpilastel kujuneb tööturust ja selle arengusuundadest realistlik pilt, mis aitab teha valikuid ning ületada ajuti esinevaid raskusi. Õpilased saavad karjääriõpetuse käigus ettevalmistuse,

et oma tööelu jooksul toime tulla mitmete rollidega (ka töötuna).

Kõigis majandussektorites on suurenenud nõudlus kvalifitseeritud, heade ja mitmekülgsete

kutseoskustega (nt oskab telereid parandada, hästi suhelda, hästi autot juhtida ja valdab võõrkeeli) töötajate järele, kes on tööandjale lojaalsed. Oluline on õpilastel näha seda,

millised võimalused avanevad pärast hariduse omandamist tööturule sisenedes. Võib

juhtuda, et õpitud amet annab väga vähe võimalusi tööd leida ja selle nimel tuleb kõvasti

pingutada.

Töösuhteid reguleerivad õigusaktid. Õpilased omandavad karjääriõpetuse käigus põhilised teadmised töösuhteid reguleerivate õigusaktide olulisemate punktide kohta (nt millised on

töötaja õigused ja kohustused). Õpilased teavad töölemineku korral töölepingu sõlmimise

tähtsusest ja sellega seotud sotsiaalseid garantiisid.

Muutuv tööjõuturg: tööjõuturu nõudlus ja pakkumine, konkurents, elukestev õpe, töömotivatsioon

Tööjõuturg võib olla olenevalt ajast erinevas arengujärgus: perioodid, mil valitseb

tööjõupuudus, võivad vahelduda tööpuuduse perioodidega. Õpilased mõistavad tööjõuturu muutumist ja selle põhjusi.

Õpilased oskavad näha, milliste omadustega töötajate järele on nõudlust ja kas need omadused on neil olemas või saab neid omadusi arendada (pühendumus, kaasamõtlemine

tööandja eesmärkide saavutamisele jms). Õpilased mõistavad karjääriõpetuse käigus, et

konkurents on tänapäeva tööjõuturul loomulik olukord, ja omandavad oskusi konkurentsitingimustes hakkamasaamiseks. Õpilased teadvustavad hariduse omandamise

olulisust ja enda pideva arendamise vajalikkust elukestva õppe käigus, sest see aitab paremini töökohta leida ja olla valmis ümberõppeks. Tänapäeval ei taga ükski haridustase

47

47

pärast kooli lõpetamist automaatset rakendust tööturul. Üldharidus on põhi, millele

tuginedes on võimalik edasi õppida ja ühiskonnas tulemusliku rakenduse leidmiseks

omandada eri-, kutse- ja ametialane ettevalmistus. Tähtis on rõhutada elukestvat õpet ja

seda, et kooliõpingute lõppemisega õpingud läbi ei saa. Elu jooksul võib inimene juurde või

ümber õppida ja omandada hoopis uue eriala. Rääkides põhjustest ehk motivaatoritest, miks

inimesed töötavad, mõeldakse enamasti ennekõike järgmist: palk, füüsiline ja emotsionaalne

kliima ettevõttes. Karjääriõpetuse käigus õpitakse tähtsustama sisemist motivatsiooni, sest oluline on endas leida soov panustada valitud töökohta ja töötada suure osa oma elust kuni

pensioniea saabumiseni. Kindlasti tuleb õpilastel teadvustada tervislike eluviiside vajalikkust

ja nende järgimist, et olla töövõimeline ka vanemas eas.

Majandustegevusalad, kutsed, ametid, kutsestandardid: elukutsete ja ametite liigitamine

Karjääriõpetuse käigus tutvuvad õpilased majandustegevusaladega, kutsete ja ametite

süsteemiga. Nad hakkavad väärtustama oskust leida informatsiooni nii www.rajaleidja.ee

ametite andmebaasist kui ka mujalt, sest sealt saadud teadmised on olulised järgnevate

karjäärivalikute tegemiseks.

Eesti majandustegevusalade kohta saab peale portaali www.rajaleidja.ee informatsiooni ka

Statistikaameti kodulehelt www.stat.ee. Ühel kindlal tegevusalal töötamiseks on vaja enamasti kutsealast ettevalmistust ja eeldusi. Tööturul ei pruugi samade elukutsete järele

pidevat vajadust olla ja varem omandatud kvalifikatsioon võib osutuda kasutuks, sest uued

nõuded eeldavad uusi oskusi.

Teise kutse omandamine osutub üha sagedamini möödapääsmatuks. Karjääriõpetuse käigus

mõistavad õpilased, et elukutsete ja nende omavaheliste seoste tundmine on eeldus, mis võimaldab muutuvates oludes eluteed planeerides teha uusi valikuid.

Kutseteadmised, -oskused ja vilumus omandatakse õppides ning vastaval kutsealal töötades.

Õpilased omandavad teadmise, et kutsetunnistuse saamiseks tuleb teha kutseeksam ja selle

tegemiseks vajalikud nõuded on kirjas kutsestandardis.

Õpilased teavad, et täiskasvanueas on võimalik uusi oskusi ja ka uut kutset omandada

koolitustel.

Haridustee: erialad, haridussüsteem, formaalne ja mitteformaalne haridus, hariduse ning tööturu vahelised seosed

Õpilane saab karjääriõppe käigus teada, millise taseme haridus on tal praegu ja pärast

gümnaasiumi lõpetamist.

Tähtis on noortele näidata hariduse jätkamise võimalusi ja tutvustada haridussüsteemi, et

noor teaks, millised õppimisvõimalused on ja millistele inimestele need sobivad. Noor saab

haridusteed pärast gümnaasiumi jätkata kõrgkoolis (akadeemiline kõrgharidus), kutsekõrgkoolis (rakenduslik kõrgharidus), kutsekoolis või täiskasvanute gümnaasiumis, juhul

kui gümnaasiumiõpingud mingil põhjusel katkevad. Eesti haridussüsteem on avatud ja igalt

tasemelt saab edasi liikuda. Selleks, et leida endale sobiv eriala, õpivad noored kasutama veebilehte www.rajaleidja.ee, kus on olemas kutsehariduse ja kõrghariduse erialade loend.

48

48

Samuti saab peale gümnaasiumi lõpetamist minna tööle. Töötamisega seotud nõustamist ja

karjääriinfot on võimalik saada töötukassa kodulehelt www.tootukassa.ee ja töötukassa

maakondlikest osakondadest.

Õpilased teadvustavad karjääriõpetuse käigus, et paljud teadmised, mis omandatakse

väljaspool

kooli või huvitegevuses, võivad olla abiks erialavalikul ja tulevases tööelus.

Õpilased õpivad analüüsima enda valikuid selle alusel, millised õppeained neile rohkem ja ka

vähem huvi pakuvad ning millistes õppeainetes on neil paremad teadmised.

Gümnaasiumiõpilased oskavad valikute tegemisel ühendada isiksuslikud tugevused ja head

saavutused õppeainetes ühtseks tervikuks. Õpilase hinnang peaks olema realistlik, et ta ei

ehitaks õhulosse või ei alahindaks ennast. Noorte tähelepanu tuleks juhtida sellele, et heade

tulemuste saavutamine koolis aitab tänu tööharjumusele ja saavutustahtele soovitud

tulemusteni jõuda ka töös.

Hariduse ja tööturu vaheliste seoste kirjeldamisel on Eestis aluseks võetud ametite

klassifikaator ISCO 88 (International Standard Classification of Occupations), seetõttu on

oluline anda õpilastele ülevaade vähemalt selle klassifikatsiooni pearühmadest ja suunata

neid soovi korral alarühmadega põhjalikumalt tutvuma veebiaadressile www.rajaleidja.ee.

Mida rohkem on noorel informatsiooni (sealhulgas karjääriinfot) ja sellega ümberkäimise oskust, seda edukam on ta valikute tegemisel.

Soorollid ja ametid

Soolise võrdõiguslikkuse printsiip karjääriplaneerimisel tähendab seda, et valikuid saab teha enda soovide ja eelduste järgi ning valida saab ka neid elukutseid, mis traditsiooniliselt on

olnud sooliselt eelistatud. Näiteks võib naine soovi korral töötada torulukksepana ja mees

meditsiiniõe ametikohal. Karjääriõppes õpetatakse sallivust ja valikuvabadust. Tutvustatakse

erinevaid ameteid, et õpilasel oleks võimalik valik teha sobivuse järgi. Räägitakse ka

ametitega seotud terviseriskidest, et nii mehed kui ka naised teaksid valikuid tehes, milliste riskifaktoritega tuleb neil kokku puutuda. Õpilased teavad, et palgaküsimuste lahendamisel

lähtutakse töö sisust ja vastutusastmest, mitte soolistest eelistustest.

Planeerimine ja otsustamine

Karjääri planeerimine on tänapäeval pidev protsess. Olles ühe valiku langetanud, on tihtipeale vajadus keskenduda uutele, järgmistele sammudele. Õpilased mõistavad, et kuigi

gümnaasiumi lõpus valivad nad oma võimetele vastava haridustee või töötamise, siis on ka edaspidises elus vaja valmis olla pidevateks muutusteks, enesetäiendamiseks ning vajaduse

korral ka ümberõppeks. Planeerimise ja otsustamise teema käsitlemise lõpus koostab

õpilane isikliku karjääriplaani. Õpilane on suuteline koostama karjääriplaani ja vajadusel seda täiendama. Selleks, et leida oma võimetele, teadmistele ja loomuomadustele sobiv eriala,

peab õpilane tegema endas ühe põhjaliku ekskursiooni. See tähendab endale sadade

küsimuste esitamist, varem täidetud töölehtede ülevaatamist, nendest kokkuvõtete tegemist koos eesmärkide püstitamisega.

49

49

Planeerimisel mõtleb õpilane ka erinevatele eluvaldkondadele ja nende ühendamisele:

töötamine, vaba aeg, pereelu jms.

Karjääri planeerimine kui elukestev protsess: otsustamine ja seda mõjutavad tegurid,

otsustamisraskused, karjääriinfo allikad, info otsimine, alternatiivid, sundvalikud, muutustega toimetulek, karjääriinfo, karjäärinõustamine

Karjääriõpetuse käigus omandatud teadmistele tuginedes saavad gümnaasiumi lõpetajad

vastu võtta otsuseid edasiste karjäärivalikute tegemiseks. Õpilased teadvustavad, et

otsustamine on kõige lihtsam ja tulemuslikum siis, kui on piisavalt informatsiooni nii enda

isikuomaduste, tööturu kui ka õppimisvõimaluste kohta. Noor inimene saab siin tugineda

oma võrgustikule, kuhu kuuluvad pere, sõbrad ja karjäärispetsialistid. Karjääriõpetuse käigus

leitakse sobivad otsustamise viisid (kas kaalutletud või kiired otsused), kuidas seostada enda

kohta teadaolevaid asjaolusid võimaliku tulevase töise tegevuse ja selleks ettevalmistavate

õpingutega.

Õpilased teadvustavad muutustega kohanemise vajalikkust, sest tööturu muudatused seavad pidevalt nende ette väljakutseid ja võimalusi. Siin on tähtis, et noor näeks nii enda

aktiivsuse olulisust kui ka võimalust saada abi lähedastelt ja karjäärispetsialistidelt. Õpilased

oskavad kasutada nii elektroonilisi kui ka paberile trükitud karjääriinfo allikaid. Peamine elektrooniline teabeallikas on www.rajaleidja.ee, mille kasutamist õpetatakse

karjääriõpetuse tundides. Ka karjääriinfo spetsialistide ja karjäärinõustajate võrgustiku kohta

on võimalik infot saada Rajaleidja portaali vahendusel.

Õpilased tutvuvad oma kodukohale kõige lähema karjäärispetsialistide võrgustikuga, sest sealt saavad nad vajaduse korral abi otsida.

Noored saavad aru elukestva õppe tähtsusest, sest tänapäeva maailm seab nende ette üha

uusi väljakutseid ja juba omandatud teadmised ja oskused vajavad pidevat täiendamist.

Isikliku karjääriplaani koostamine: elukestev õpe, karjäär, karjääri planeerimine, karjääriplaani koostamine, edu, elurollid, elulaad, õpimotivatsioon, vastutus, kandideerimisdokumendid

Kogu ainekursuse lõpetuseks koostab õpilane oma isikliku karjääriplaani, milles ta võtab

arvesse kõik varem õpitu: oma isikuomadused, oskused, huvid, väärtused, tööturu

suundumused, haridusvõimalused ja isiklikud eesmärgid.

Õpilane teadvustab seda, et mitte ainult materiaalne edu ei ole edukuse kriteeriumiks.

Tähtsad on huvitava alaga tegelemine, eneseteostus, uute oskuste õppimine ja nende kasutamine, head suhted ning perekonna heaolu. Noort õpetatakse nägema, et edukuse

näitaja on endale seatud eesmärkide saavutamine. Kiire edu on küllalt haruldane – edu nimel

tuleb vaeva näha ja pingutada.

Õpilasi suunatakse arutlema elulaadi eri aspektide üle, seostama oma väärtusi, eeldusi ja

reaalseid võimalusi tööturu tegeliku olukorraga, nägema valikute tegemisel alternatiive ning selle põhjal otsuseid langetama. Karjääriõpetuse raames saab õpilast valikute tegemisel

toetada, kuid üks on kindel: valikud langetab ja nende eest vastutab ta siiski ise.

50

50

Õpilased tunnetavad hariduse ja erialaõpingute tähtsust ning leiavad endale oma plaanide

teostamiseks sobiva viisi: kas kõrghariduse või kutsekooli. Selge siht silme ees peaks oluliselt

suurendama ka õpilaste õpimotivatsiooni. Gümnaasiumiõpilastele on tähtis õpetada

valmisolekut pidevõppeks, enesetäiendamiseks ja muutustega kohanemiseks.

Gümnaasiumilõpetajal on olemas tööle kandideerimise oskused: neil on olemas

kandideerimisdokumendid ja oskused töövestlusel käitumiseks.

Õpilasi tasub suunata mõtlema selle üle, kas ja kuidas elukestev õpe võib olla üks lahutamatu

osa isiklikus karjääriplaanis. Karjääri planeerimine kui läbimõeldud tegutsemine pärast

gümnaasiumi annab õpilasele kindlustunde ja tagab emotsionaalse stabiilsuse.

51

51

Õppesisu ja õpitulemuste vahelised seosed

Virve Kinkar Tallinna Ülikooli avatud ülikooli täiendõppekeskuse koolitusjuht

Karjäärinõustajate Ühingu liige

Olulised seosed karjääri planeerimisel

Karjääri planeerimise kui elukestva protsessi vaatepunktist on kõik karjääriõpetuse

peateemad võrdse tähtsusega. Kas ja millised neist on aktuaalsemad, vajavad üldisemat või

rõhutatud tähelepanu jms, oleneb suuresti karjääri planeerija elukogemusest, seni

omandatud teadmistest ja oskustest. Põhikooli lõpus koondab õpilane esmakordselt teadliku

tähelepanu karjääriga seonduvale, seega on oluline tema õppimist toetada, suunates teda

mõtestama enda jaoks järgmised seosed.

Karjääri planeerimine ja elukestev õppe

Õpilane teadvustab karjääri planeerimist kui elukestvat protsessi, mis ei lõpe esmaste

haridus- ja kutsevalikutega. Ta seostab konkurentsivõimelisuse tööturul vajadusega hoida oma teadmised ja oskused kooskõlas tööturu muutuvate nõudmistega. Õpilane väärtustab

elukestvat õpet ja teadvustab seda kui elu loomulikku osa.

Hariduse ja tööturu vahelised seosed

Õpilane teadvustab, et mida asjakohasem info on tal tööturu ja õppimisvõimaluste kohta,

seda suuremad on tema võimalused elutee teadlikuks juhtimiseks. Õpilane teadvustab, et tal

on edasiõppimiseks mitmeid võimalusi (kutseõppeasutused, gümnaasiumid). Õpilane

analüüsib enda õpioskusi ja õpimotivatsiooni ning seostab need haridustee jätkamisega, valides võimetele ja oskustele sobiva õppimisvõimaluse.

Isiksuseomadused ja kutsealased nõuded

Õpilane mõistab, et ametid ja töövaldkonnad erinevad üksteisest töö sisu, iseloomu,

keskkonna jt tegurite poolest ning et kindlal tööalal töötamine eeldab inimeselt selle töö

tegemiseks vajalikke isiksuseomadusi ja erialast ettevalmistust.

Õpilane on teadlik, et samad võimed ja oskused võivad leida rakendust mitme elukutse

juures ning teatud laadi töösooritused eeldavad kindlate isikuomaduste olemasolu (nt

sünkroontõlgil peab olema hea keskendumisvõime jne).

Elurollid ja karjäär

Õpilane teadvustab, et inimesel tuleb elu jooksul täita mitut rolli, mis on omavahel seotud. Ta mõistab, et karjääri planeerimine on seotud igapäevaeluga ja mõjutab kooskõla

saavutamist mitme elurolli vahel.

Karjääriotsused ja vastutus

Õpilane on teadlik, et tema eluga seotud tähtsad otsused tuleb tal endal langetada. Sel moel

on ta ise oma elukäigu juhtija ja vastutab otsustega kaasnevate tagajärgede eest.

Karjäärivalikuid mõjutavate asjaolude tundmine ja elurollide käsitlemine karjääri aspektist toetab õpilase teadlikku valikut ja oma vastutuse tunnetamist. Õpilane oskab oma valikuid

loogiliselt põhjendada.

52

52

Kujundav hindamine gümnaasiumi karjääriõpetuses

Leelo Tiisvelt Viimsi Keskkooli direktor

Kujundav hindamine lähtub konstruktivistlikust õpikäsitlusest ning aitab kogu õppeprotsessi

jooksul õpilase tegevust uurides, diagnoosides ja tagasisidet andes õppimise eest vastutada

noorel endal. Vastutus on elukestva õppimise üks eeldusi.

Kujundava hindamise kolm põhiküsimust

Kuhu ma lähen?

Kus ma praegu olen?

Kuidas ma tühimiku täidan?

Karjääriõpetuse kontekstis on kujundava hindamise põhiküsimused järgmised.

Kes ma olen (enda tundmaõppimine)?

Kuhu ma lähen (võimaluste kaardistus ja analüüs)?

Kuidas ma sinna saan (otsustamis-, planeerimis- ja toimetulekuoskused)?

Kujundava hindamise protsessi juhib klassiruumis õpetaja. Ta jagab õpieesmärke oma

õpilastega; juhendab õpilasi õppeprotsessi käigus; kuulab õpilasi, juhtides noorte tähelepanu

nende tugevustele ja nõrkustele; annab efektiivset tagasisidet; esitab ise ja innustab õpilasi esitama mõtlemist ärgitavaid küsimusi; toetab õpilaste eneseregulatsiooni ja kasutab

kujundavast hindamisest saadud informatsiooni oma töö planeerimisel (Brookhart 2009).

Kujundava hindamise strateegiad

Õpieesmärkide jagamine õpilastega

Õpilaste kuulamine (märkamine ja juhendamine õppeprotsessis)

Efektiivse tagasiside andmine

Mõtlemist ergutavate küsimuste esitamine

Õpilaste eneseregulatsiooni toetamine

Õpetaja eneserefleksioon

Kujundava hindamise strateegiate järjekindel ja pikaajaline rakendamine õppeprotsessis toetab õpilase arengut, tema kujunemist isikuks, kes suudab võtta vastutust ja omandab

harjumuse elukestvalt õppida. Noores inimeses on vaja arendada iseseisvat otsustusvõimet,

planeerimisoskust ning suutlikkust töötada koos teiste inimestega ka selleks, et ta saaks hästi hakkama tulevase töötajana ja/või tööandjana. Õppijale antakse tema tegevuse uurimise,

diagnoosimise ja tagasisidestamise kaudu kogu õppeprotsessi jooksul informatsiooni, mida

ta saab kasutada oma õpitulemuste parandamiseks. Kujundav hindamine nihutab

53

53

raskuskeskme õpetamiselt (kohustuste andmine) õppimisele (vastutuse võtmine). Õpetaja

ülesanne on luua klassiruumis tingimused, et õpilased võtaksid ise vastutuse oma õppimise eest, ning juhtida õppeprotsessi nii, et oleks võimalik õpilaste püstitatud eesmärke täita ja

muutusi hinnata.

Ralph W. Tyler rõhutab oma 1949. aastal ilmunud raamatus „Basic Principles of Curriculum

and Instruction”, et hindamine peab olema efektiivne, kooskõlas õppimise eesmärkidega. Hindamine on protsess, mis annab vastuse küsimustele, kas ja mil määral on õppekava

eesmärgid täidetud ning toimunud muutused õpilaste käitumises.

Gümnaasiumi karjääriõpetuse ainekavas lähtutakse hindamisel õppekava üldosa sätetest.

Hinnatakse õpilase teadmisi ja nende rakendamise oskust, üldpädevuste saavutamist

suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel,

arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust taotletavatele õpitulemustele.

Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Karjääriõpetuses ei

hinnata õpilase hoiakuid ega väärtusi, vajaduse ja võimaluse korral antakse õpilasele nende

kohta tagasisidet. Hindamisel väärtustatakse õpilase isikupära ja toetatakse tema arengut.

Õpilane peab olema hindamises aktiivne partner, kuna see toetab eneseanalüüsioskuste kujunemist.

Neid eesmärke täidetakse kujundava ja kokkuvõtva hindamise kaudu. Kujundava

hindamisena mõistetakse õppeaasta kestel toimuvat hindamist, millega kogutakse andmeid õpilaste teadmiste, oskuste, väärtushinnangute ja käitumise kohta õppeaja jooksul ning

motiveeritakse ja suunatakse õpilasi edasisel õppimisel, aidates neil teadvustada oma vajadusi, seniseid saavutusi ja vajakajäämisi, ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundava hindamise peamise vormina pakub õppekava järjepidevat

tagasiside andmist.

Kujundava hindamise peamine väärtus seisneb selles, mil määral saab õppija õppeprotsessi

jooksul kasulikku informatsiooni, et oma õppimist paremaks muuta. Tegemist on pideva ja

valdavalt klassiruumis toimuva protsessiga, millesse on kaasatud nii õpilane kui õpetaja. Järk-

järgult muutuvad õpilased iseseisvamaks ning suudavad hinnata, kui lähedal nad eesmärgile

on. Mida rohkem areneb välja õppija suutlikkus ennast reguleerida, seda teadlikum ta oma õppimisest on. Õpilaste enesehindamise protsess märgib üleminekut sõltumatu õppimise

faasi. Kui õpilane jälgib oma õppimist ja suudab otsustada, mida teha järgmisena, siis ta kasutab metakognitiivseid oskusi ja on võimeline oma mõtlemist analüüsima. Õpilane

mõistab, mida ja kuidas ta õpib. Õpilased on täieõiguslikud osalised kujundavas hindamises

ja tõelised õppijad.

Klassikalises kujundavas hindamises rakendatakse valdavalt viit strateegiat. Need on tinglikud, üksteisest sisuliselt lahutamatud, kuid aitavad õpetajat kujundava hindamise

õppimise käigus. Õpetaja, kes kõiki strateegiaid valdab, ei mõtle enam nendele kui

eraldiseisvatele, vaid tegutseb oma professionaalse vaistu järgi.

54

54

I strateegia: eesmärkide jagamine

I samm: õpetaja eesmärk õppeprotsessis on luua õpilaste jaoks sellised tingimused, et

õppimine saaks üldse aset leida ja õpilane areneks. Fookus on õppimise eesmärkide

jagamisel. Kuigi lõppeesmärk, on kõigi õpilaste jaoks ühesugune, erinevad eesmärgipüstitused olenevalt sellest, kust iga õpilane alustab oma teekonda eesmärgi poole.

Kuhu ma lähen? (lõppeesmärk): võtan vastutuse oma karjääri planeerimisel.

Kus ma olen?: kui teadlik ma olen karjäärivõimalustest lähtuvalt oma

isiksuseomadustest ja elurollidest?

II samm: õpetaja viib läbi eelhindamise, mis:

• loob seose lõppeesmärgiga;

• võimaldab õpilastel leida vastuse küsimusele, kus nad on;

• tekitab õpilastes huvi ja turvatunde (seda ma olen kuulnud, tean, oskan, suudan);

• loob hea koostööõhustiku.

II samm: õpetaja ülesanne on pakkuda õpilastele selline õppeülesanne või ülesannete valik,

mis võimaldab eesmärgini jõuda.

Hea ülesanne

• on vastavuses õppekava õpitulemustega ja seoses õppimise eesmärgiga;

• ühendab sisu (faktid, kontseptsioonid, protseduurid, mõtlemise strateegiad) ja

kognitiivse protsessi (seostamine, mõistmine, rakendamine, analüüs, hinnangu andmine ja

olemasoleva mudeli muutmine);

• tekitab sideme õpilase ja ülesande vahel;

• võimaldab õpilastel omavahel suhelda.

Kujundava hindamise põhimõte on maksimaalselt lähendada eesmärke ja tegevusi. Kui

õppimise eesmärk on vastutuse võtmine oma karjääri planeerimise eest, siis ettekanne

karjääriplaani koostamise teoreetilistest alustest ei täida eesmärki, küll aga teeb seda plaani

reaalne koostamine.

Õppeülesanne: õpimapp, mille koostamise eesmärk on isiklik karjääriplaan.

III samm: õpetaja pakub õppijate jaoks välja mudeli, millest on võimalik oma õpimapi koostamisel lähtuda. Kuna kõige olulisem osa mapis on karjääriplaan, siis on mudeliks

anonüümne karjääriplaan. Õpetajad kasutavad tihtipeale vaid tugevaid näiteid või

eeskujusid ja väldivad nõrkade tööde kasutamist kartuses, et õpilased võivad neid

jäljendada. Tegelikult on vastupidi: kui õpilased hindavad nõrku töid, suudavad nad paremini määratleda oma nõrku külgi ning saavad paremini aru kvaliteedist.

55

55

IV samm: õpetaja juhib hindamismudeli loomise protsessi. Enne selle juurde asumist peab

õpetaja otsustama, missugused on integratsioonivõimalused mõne teise õppeainega.

Gümnaasiumi ühekursuselised õppeained võiksid olla need, mille raames otsitakse

teadlikult lõimingu võimalusi. Arvestades gümnasistide õpimahtu, on mõistlik leida eri

ainete vahel see loogiline ühisosa, mis võimaldaks õpilasel mitme põhjaliku soorituse asemel

keskenduda ühele, millel on ühisosa mitme õppeainega. Lõiming õnnestub, kui see on loomulik, mitte eri tükkidest kokku traageldatud. Õpilane peab saama informatsiooni selle

kohta, mis aines ja mille eest teda hinnatakse, hindamismudelist.

Karjääriõpetuse õpetajal on võimalik kindlasti teha koostööd eesti keele ja inglise keele

õpetajaga. Essee sisu hindab karjääriõpetuse õpetaja, õigekirja ja ülesehitust eesti keele

õpetaja. Sellisesse koostöösse on muidugi sisse kirjutatud teatud ohud. Kui näiteks

karjääriõpetuse õpetaja palub essee vormis kirjutada eneseanalüüsi, siis tekib küsimus, kas

on eetiline lasta seda lugeda ka teisel õpetajal. Teiseks võib teadmine, et kirjatüki ülesehitus

ja õigekiri peavad olema korrektsed, pärssida õpilase vaba väljendust. Siiski ei tohiks ükski

õpetaja leppida olukorraga, et õpilane peab õigesti kirjutama ainult eesti keele õpetajale,

ning õppeprotsessis osalev õppur peab alati arvestama sellega, et tema töid loetakse,

tagasisidestatakse ja hinnatakse. Kuis muidu saaks õpilane informatsiooni selle kohta, kuidas oma õppimist paremaks muuta. Tegemist on inimestevahelise usalduse ja koolikultuuri

küsimusega, usalduse aluseks on kokkulepped. Uurimistöö, mis karjääriõpetuse kontekstis

saab olla näiteks õppimisvõimaluste väljaselgitamine või tööturu olukorra uuring, aga küll

endas samasuguseid eetilisi konflikte ei peida ja siin tasuks õpetajal küll tõsiselt kaaluda

koostööd. Miks mitte esitleda uurimistöö kokkuvõtet inglise keeles?

Gümnaasiumi riiklik õppekava lubab valikainete hindamisel kasutada hinnanguid

„arvestatud” ja „mittearvestatud” ning neid ei teisendata viiepallisüsteemi, sama ei kehti

põhiainete puhul. Essee õigekirjale ja ülesehitusele esitatud kriteeriumid peab kindlasti koostama eesti keele õpetaja, kes selle alusel tagasisidet annab, ning uurimistöö ingliskeelse

esitluse kriteeriumid inglise keele õpetaja, kes ise hindajana esitlemise juures viibib.

Lõiminguga seonduv on koolides väga hell teema ja suure tõenäosusega võib eelpool

kirjeldatud integratsiooniprojekti elluviimine osutuda väga keerukaks ja õpetaja jaoks

hoopis aeganõudvamaks kui individuaalne tegevus.

Hindamine on õppeprotsessi lahutamatu osa, oluline on luua õpilase jaoks turvaline

keskkond, et ta ei peaks muretsema hinde pärast. Ka madal hinne soorituse eest on oluline teetähis õpilase arenguteel. Tähtis on osata hinnatud sooritusi analüüsida. Õpilane, kes seda

suudab, on võtnud vastutuse oma õppimise eest. Õpilane, kes seda ei suuda, tunneb

madalat hinnet saades ennast ebaõnnestujana.

Kujundava hindamise protsessis osalemine on karjääriõpetuse mõistes mitmetähenduslik: seda kasutatakse kui vahendit, mille abil jõutakse lõpuks õpitulemuste hindamiseni, ja kui

meetodit enesetundmise ning planeerimise ja otsustamise põhimõtete tundmise teemade

käsitlemisel.

56

56

II strateegia: õpilaste kuulamine

Õppematerjal tuleb usaldada õpilaste kätte. Kui traditsioonilises hindamises järgneb

õppimine õpetamisele, siis kujundava hindamise klassiruumis asuvad õpilased kohe õppima

ning õpetatakse siis, kui selle järele on tekkinud vajadus. Tegelikult on õpetamine kujundava

hindamise kontekstis tagasiside andmine. Õpetaja avab õpilastele uksed, kustkaudu pääseb

mõistmiseni. Mõistmiseni jõuavad õpilased endale püstitatud eesmärkide kaudu ise.

Confucius on öelnud, et mida inimene näeb, seda ta unustab, mida ta kuuleb, seda ta

mäletab, mida ta teeb, seda ta mõistab. Edgar Dale (1969) on kindlaks teinud, et kahe

nädala pärast mäletab inimene 10% loetust, 20% kuuldust, 30% nähtust, 50% vaadatust ja

kuuldust, aga ta mäletab 70% räägitust ja tervelt 90% sellest, mis ta omandas rääkimise ja

reaalse tegevuse kaudu.

Õpilase arengut toetav õpetaja loob oma klassiruumis tingimused, kus õpilased enamiku ajast diskuteerivad ja tegutsevad ning õpetaja on kuulaja rollis. Kuulamise all ei mõelda siin

mitte üksnes tööd kõrvadega, vaid ka silmade ja südamega. Kuulamise väljund on efektiivne tagasiside, mis on oma olemuselt ülesehitav, mitte lammutav.

Õpimapi kokkupanemine eeldab õpilastelt peale konkreetsete teadmiste ja informatsiooni

hankimise oskuse loovat lähenemist materjalile. See tähendab seoste või olemasoleva

mudeli põhjal millegi uue loomist. Õpetaja asi on julgustada õpilasi mõtlema ka avaramalt, kui nad on selleks valmis. Need, kes ei julge veel väga mudelist lahti lasta, peavad saama

selge sõnumi, et see on aktsepteeritav. Igal juhul toimub õppeülesande täitmise juures

õpilases mingisugune muutus ja seda märkab õpetaja siis, kui õpilane täidab õppeülesannet

valdavalt klassiruumis, kus on tema jaoks reserveeritud ajaressurss ja juhendaminesüsteem.

III strateegia: efektiivne tagasiside

Tagasiside on üks olulisemaid kujundava hindamise komponente. See on kolme formatiivse

küsimuse (Kuhu ma lähen? Kus ma olen? Kuidas ma täidan tühimiku?) ühenduslüli. Parim

tagasiside on kirjeldav, võimalikult objektiivne ja innustav. Eesmärk on sisendada õpilastesse usku, et nad on aktiivsed õppijad, mitte passiivsed juhiste järgijad. Efektiivne tagasiside

annab õpilastele sellist informatsiooni, mille põhjal nad saavad oma lõpptulemust parandada.

Tagasiside tugineb järgmisel hindamismudelil:

• Fookuses on õpilase töö, mitte tema isiksus. Tugeva töö puhul on vaja selgelt osutada

selle plussidele, nõrga soorituse puhul on vaja kirjeldada kõige olulisemaid puudusi ning anda positiivseid soovitusi ja juhiseid edasitegutsemiseks. Kujundava hindamise üks

tugevamaid motivaatoreid on tugevuste ja nõrkuste identifitseerimine ja selge sõnum selle kohta, mida teha edasi, et nõrkused kõrvaldada. Kuna praegusel juhul on tegemist isikliku

õpimapi koostamisega, siis on aktiivsem pool õpilane ning enesehindamise protsessis on ka

oluline oskus õpetaja käest tagasisidet küsida.

57

57

• Viis, kuidas tagasisidet antakse, peab olema kooskõlas töö formaadiga. Õpetaja peab

otsustama, kas anda suulist või kirjalikku tagasisidet. Õpimapi puhul on valdav tagasiside viis

suuline ning eeldab õpilase aktiivsust, sest üldjuhul õpetaja mappi ise ei loe, kui ei ole kokku

lepitud teisiti. Kas anda tagasisidet kogu rühmale või individuaalselt, sõltub sellest, kui suur

on oluliste puuduste kokkulangevus. Kui see on üle 50%, on otstarbekas anda tagasisidet

kogu rühmale.

• Põhjalikkus on efektiivse tagasiside üks tundlikumaid komponente. Õpilane peab

saama kätte suuna, kuid põhitöö jääb tema enda teha. Õpetaja aitab leida puudused, kuid

hoidub nende kõrvaldamisest.

• Kogusele seab piirid õpetaja ja ka õpilase suutlikkus. On vaja keskenduda kõige

olulisematele hinnatavatele kriteeriumitele. Mõistlik on tagasisidet anda nii vähe kui

võimalik ja nii palju kui vaja, et õpilane saaks edasi liikuda.

• Ajastus on oluline ajaressursi kokkuhoidmise mõttes. Õigeaegne tagasiside säästab

õpilase aega. Õpimapi puhul on võimalik ka mitmeid probleeme ennetada, kui

klassiruumiõhustik on turvaline ja õpilasele on piisavalt antud aega eesmärkide püstitamise

etapis küsimusi esitada. Faktiteadmiste puhul on vaja tagasisidet anda niipea, kui õpilane on

vastanud. Mahukamate õppeülesannete puhul, nagu seda on õpimapi koostamine, on tagasiside efektiivne sel juhul, kui seda antakse töö käigus.

• Keelekasutus peab olema õpilasele mõistetav. Ka gümnasistidele antava tagasiside

puhul kehtib lihtsuse ja selguse nõue.

• Tonaalsus mõjutab tagasiside vastuvõtmist. Tuleb kasutada sõnu, mis respekteerivad

õpilast ja tema sooritust, motiveerivad teda edasi pingutama ning panevad mõtlema.

Tagasiside on sõnum, mille mõju ei sõltu mitte ainult informatsioonist endast, vaid ka

sellest, missugune on sõnumi saatja (õpetaja) ja sõnumi vastuvõtja (õpilane) omavaheline

suhe, ning sellest, kui teadliku õppijaga on tegemist. Kõrge eneseregulatsioonitasemega õpilane suudab ka negatiivset sõnumit tõlgendada ettepanekuna, mille põhjal saab ta teha

oma töös korrektiive, ebakindel õpilane võib seda võtta kinnitusena oma suutmatuse kohta.

Õpetaja peab kasutama kõiki võimalusi, et suhelda oma õpilastega ülesande täitmise ajal.

Õpetaja saab ise välja töötada endale ja oma õpilastele sobivad meetodid. Peamine on

arvestada sellega, kuidas õpilane tagasisidet kuuleb, tunneb ja mõistab.

IV strateegia: küsimused mõtlemise ergutajana

Küsimused on peamine vahend kõigi teiste kujundava hindamise strateegiate rakendamisel.

Küsimuste abil jagatakse ja püstitatakse eesmärgid, liigutakse edasi kuulamisetapis, antakse tagasisidet, toetatakse õpilase eneseregulatsiooni ja sõnastatakse järeldused. Küsimus

ergutab mõtlemist, eesmärk on tekitada diskussiooni, mis on üks efektiivsemaid õppimisvõtteid. Arutelu algatajaks võib olla nii õpilane kui õpetaja. Avatud küsimused

võimaldavad teha järeldusi, sõnastada hüpoteese või teha prognoose, oma väiteid tõestada

ja põhjendada ning avardada ja täiendada oma seisukohti. Karjääriõpetuses on ka kinnine

kas-küsimus täiesti omal kohal. Mida rohkem pakub valdkond probleeme, millele ei ole olemas õigeid ja valesid vastuseid, seda rohkem võib abi olla kas-küsimusest, et tekitada

eitajate ja jaatajate leer ning algatada diskussioon, mille käigus võib õpetaja esitada lisaküsimusi ning paluda vastajal või teistel õpilastel vastust kommenteerida. Diskussiooni

tekitamine on parim indikaator, et mõista, kuidas õpilased on materjalist aru saanud.

58

58

Õppeprotsessi juhtimine kujundava hindamise kontekstis võib pakkuda õpetaja jaoks

üllatusi ja ta peab olema nendeks valmis. Tingimuste loomine tähendab ka seda, et õpetaja

ei valmista tavapäraselt tunde ette, vaid reageerib klassiruumis tekkinud olukorrale õpilaste

kuulamise käigus. Selline lähenemisviis õppeprotsessile eeldab ajaressursi planeerimist

varuga.

Karjääriõpetuse nagu ka teiste ainevaldkondade puhul ei saa muidugi jätta kõike juhuse hooleks. Karjäärispetsialisti kutsumine külalisesinejana tuleb loomulikult planeerida

õppeprotsessi kavandamise käigus, kuid seda, kuidas täpselt kulgeb töö karjääriinfo

allikatega ja info analüüs, samm-sammult läbi mõelda ei saa, sest kõik sõltub õpilaste

oskusest allikatega töötada. Kui õpilased valdavalt seda suudavad, siis peavad nad saama

võimaluse iseseisvalt toimetada, kui ei suuda, peab õpetaja reageerima ja võtma kasutusele

veel mõne meetodi, et õpilasi edasi aidata. Õpetaja ülesanne on õppimistõrgete puhul võtta

kasutusele sellised meetodid, mis võimaldavad edasi liikuda või tõeni jõuda küsimuste teel,

sest õppimine on vastuste leidmine küsimustele. Rühmatöö meetodina võiks kasutada

maailmas üha rohkem populaarsust võitvat diskussiooni soodustavat koostöist õppimist

(cooperative learning), mis

• tekitab rühmaliikmete vahel positiivse sõltuvuse (upume või ujume);

• soodustab näost näkku interaktsiooni;

• ühendab individuaalsed eesmärgid rühma eesmärkidega;

• arendab interpersonaalseid võimeid rühmas;

• vallandab rühmaprotsessid.

V strateegia: õpilaste eneseregulatsiooni toetamine

Ingliskeelses kirjanduses kasutatakse enesejuhtimise kontekstis kaht terminit.

Enesetõhusus (self-efficacy) on õppija ettekujutus oma õppimisest, eneseregulatsioon (self-

regulation) on enesetõhusus pluss suutlikkus kanda hoolt oma arengu eest. Ennast

reguleerivad õppijad püstitavad eesmärke, suudavad kavandada, jälgivad oma tegevust ja motiveerivad ennast ise. Õppeprotsessi kujundava hindamise standardite järgi üles ehitades

annab õpetaja ühtlasi õpilastele mudeli eneseregulatsiooni strateegiate kasutamiseks.

Õpetaja ülesanne on õpilast toetada ja aidata tal oma õppimist organiseerida. Hindamismudel on kõige käepärasem eneseregulatsioonivahend, mis on õpilase abimees

kogu õppeülesande täitmise ajal. Kuna õpilane töötab oma isikliku õpimapi kallal, mida ta

õpetajale hindamiseks ei esita, on suurem rõhk õpilase enesehindamisel. Õpilane peab ise

suutma sõnastada oma tugevused ja nõrkused ning viimastega tegelema. Õpetaja tagasiside

ülesanne konkreetses hindamisprotsessis on aidata õpilastel hindamismudelit mõista ja

tõlgendada. Õpilased, kelle eneseregulatsioonivõime on halb, vajavad õpetaja või kaasõpilaste abi. Õpetaja abivahendiks selles protsessis on sekkumise raamistik.

Näidisalus sekkumise raamistiku loomiseks

Õpilased, kelle jaoks õppeülesande täitmine on lihtne

Õpilaste nimed: • Pakun rikastavaid

59

59

Mida ma saan teha, et õpilaste

vajadused oleks rahuldatud?

lisategevusi

• Pakun suuremat

iseseisvust

• Pakun võimalust

toetada mitte nii hästi toime

tulevat kaasõpilast

• ...

Õpilased, kelle jaoks õppeülesande täitmine on raske

Õpilaste nimed:



• Vähendan ülesannet

• Pakun ülesande

täitmiseks veel aega

• Pakun hästi toime

tuleva kaasõpilase abi

• ...

Õpilased, kelle jaoks õppeülesande täitmine on jõukohane

Õpilaste nimed:



• Julgustan aeg-ajalt

õpilasi, et nad on õigel teel

• Pakun koostööd

kaasõpilasega

• ...

Iga terviklik õppeprotsess lõpeb sellega, et õpetaja küsib õpilaselt tagasisidet selle kohta,

kuidas ta oma sooritusega rahule jäi, kuidas ta hindab oma pingutust ning missugused on

ettepanekud õpetajale.

Lõppsõna

Kujundava hindamise protsessi on tinglikult võimalik võrrelda ilukirjandusliku või muusikateose kompositsiooniga. Õppeprotsessi keskmes on konkreetne õppeülesanne,

millele õpilased keskenduvad, ja see algab sissejuhatusega (eesmärkide jagamine,

eelhindamine), järgneb sõlmitus (õppeülesande jagamine, hindamismudel), arendus (õppeülesande täitmine, enesehindamine), kulminatsioon (õpetaja tagasiside), pööre (töö

täiendamine vastavalt tagasisidele), lõpplahendus (õpilase tagasiside õpetajale). Võrdlus on

asjakohane, sest nii nagu kunstiteos valmib loomeprotsessis, peab ka õppeprotsessis toimuma õpilase pidev areng, see ei saa olla staatiline tunnist tundi kulgemine.

60

60

Kujundava hindamise protsessi ülesehitus on alati ühesugune. Õpetaja ülesanne on valida

õppeülesanded ja meetodid tulenevalt eesmärkidest, ainevaldkonnast ja teemast.

Allikad:

Gümnaasiumi riiklik õppekava. Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määrus nr 13

Bennet, R., E. (2009). A Critical Look at the Meaning and Basis of Formative Assessment. ETS

Black, P., Wiliam, D. (1998) Assessment and Classroom Learning. Assessment in Education /

Volume 5 | Number 1

Brookhart, S.M. (2009). Exploring Formative Assessment. ASCD

Brookhart, S. M. (2007). Feedback That Fit. Educational Leadership / December/January |

Volume 65 | Number 4

Brookhart, S.M. (2010). How to Assess Higher-Order Thinking Skills in Your Classroom. ASCD

Brookhart, S.M. (2008). How to Give Effective Feedback to Your Students. ASCD

Chappuis, J. (2005) Helping Students Understand Assessment. Educational Leadership /

November | Volume 63 | Number 3

Chappuis, S., Chappuis, J. (2007). The Best Value in Formative Assessment. Educational

Leadership / December /January | Volume 65 | Number 4

Greenstein, L. (2009). Every Day in Every Classroom. Multiple Measures / November |


Greenstein, L. (2010). What the Teachers Really Need to Know About Formative Assessment. ASCD

Jackson; R. R. (2008). Never Work Harder Than Your Students. ASCD

Leahly, S., Lyon, C., Thompson, M., Wiliam, D. (2005). Classroom Assessment: Minute by

Minute, Day by Day. Educational Leadership / November | Volume 63 | Number 3

Popham, W. J. (2008). Transformative Assessment. ASCD

Saddler, B. & Andrade, H (2004). The Writing Rubric. Educational Leadership / October |


Sato, M., Atkin, M. J. (2006). Supporting Change in Classroom Assessment. Educational

Leadership / December/January | Volume 64 | Number 4

Shepard, L. A (2005). Linking Formative Assessment to Scaffolding. Educational Leadership /

November | Volume 63 | Number 3

Tyler, R., W. (1949) Basic Principles of Curriculum and Instruction.

61

61

Millest on vaja lähtuda karjääriõpetuse õppemeetodite valikul

Virve Kinkar Tallinna Ülikooli avatud ülikooli täiendõppekeskuse koolitusjuht

Karjäärinõustajate Ühingu liige

Karjääriõpetuse õpitulemuste saavutamiseks tuleks valida juba esimestel ainetundidel ea- ja

asjakohased meetodid, mis sütitavad õpilases huvi tema tuleviku vastu. Õpetaja nn

tööriistakastis võiks leiduda suur hulk õppemeetodeid, mille seast valida või mida

kombineerida. Neist eelistatumad on aktiivõppemeetodid, mille käigus õpilased on valmis

end üksteisele avama ja ka üksteiselt õppima.

Seepärast soovitan õpilastele tutvustada ühist õppimist soodustavaid tegureid:

• üksteise kuulamine – tähelepanelikkus, hoolivus, austus, teistega arvestamine;

• üleolekutunde puudumine – teiste hindamine, abistamine, negatiivsete märkuste ja

halvustavate hüüdnimede vältimine;

• õigus osalemisest loobuda – valikuvabadus ja vaikimise võimalus;

• konfidentsiaalsus – austus rühmas jagatud informatsiooni suhtes, kindlustunne.

Robert Fisher2

Küsimused, mida iga õpetaja võiks endale esitada:

• Mis õppemeetod on konkreetse õpitulemuse saavutamise seisukohalt asjakohane?

• Kas õppemeetod äratab õpilastes huvi õppida?

• Kas õppemeetod võimaldab käsitleda konkreetse õpitulemuse saavutamiseks

vajalikke teemasid?

• Kas õppemeetod võimaldab muuhulgas kontrollida õpitulemuste saavutatust?

• Kas õppemeetod tagab sidusa õppimine? (Mida õpilane on enne õppinud ja pärast õpib?)

• Millised on õpilaste senised teadmised ja kogemused?

• Mis on õppemeetodi peamine funktsioon (kinnistada, avada uut jne) õppimise

protsessis sel momendil?

• Milliseid ressursse on vaja ja võimalik kasutada?

Fisher, R. Õpetame lapsi õppima. Atlex, 2005

62

62

• Milliseid õppemeetodeid on efektiivne kavandada lõimituna muu õppetegevusega

(koostöös aineõpetajate, karjäärinõustaja või infospetsialistiga)?

• Milliste meetodite kasutamine on tulemuslikum koostöös aineõpetajate või teiste

kooli töötajatega, näiteks huvijuhiga?

• Kas valitud õppemeetod võimaldab õpilasel luua seoseid õpitava ja reaalse elu vahel?

Karjääriõpetuse õpitulemuste saavutamiseks tuleb õpilasel teha individuaalset tööd ja tegutseda ka rühmas koos teistega.

Isiksuseomaduste tundmaõppimine sisaldab õpilase eneseanalüüsi (millised on tema

iseloomujooned, milles ta on edukas, kas edu pandiks on võimed või töökus ning mida ta

väärtustab erinevate elurollide, nt töö ja perekonna juures) ja enesehindamist (millised on

tema tugevused ja nõrkused ning mida tal tuleks endas arendada või kujundada). Õpilane

peaks saama enesehindamisel tagasisidet (peegeldust) kaaslastelt. Paaris- ja rühmatööd

võimaldavad õpilastel avastada ja avada endas isiksuslikke erisusi: hoiakuid, väärtusi, huvisid

jne. Erineva suurusega rühmades töötamine aitab kujundada ka suhtlemis- ja koostööoskust

– isiksuseomadusi, mida tööturul hinnatakse.

Eneseanalüüsi käigus on tõhus täita töö- ja mõttearenduslehti. Seda saab teha nii

individuaalselt kui ka paarikaupa või rühmas. Töölehtede täitmine võimaldab õpilasel

talletada ja süstematiseerida informatsiooni enda kohta, seda vajaduse korral üle vaadata ja jälgida, kas ja mis on muutunud. Kindlasti on eneseanalüüs õpilase jaoks tõhusam, kui meetodid vahelduvad. Näiteks paaris- või rühmatöös saab õpilane enda ja kaaslaste

isikuomaduste üle arutada ja kaaslaste abil endas ära tunda neid omadusi, mida ta ise võib-

olla ei märka või ei teadvusta. Õpilast suunatakse arutlema (millisena näevad teda teised,

kas nende arvamus tema kohta on sarnane tema enda arvamusega, mis on tema erisused) ja oma arvamusi põhjendama. Rühmatöö pakub õpilastele ka võimaluse vastastikku rikastada isiksuseomadusi väljendavat sõnavara. Just asjakohase sõnavara puudumine võib olla

põhikooliõpilasele eneseanalüüsil takistuseks.

Töölehtede individuaalsel täitmisel on see lisaväärtus, et õpilane saab ausamalt ja sügavamalt ennast analüüsida, hoida privaatsust neis isiklikes küsimustes, mida ta mingil

põhjusel ei soovi teistega jagada.

Enese tundmaõppimise ühe meetodina võib kasutada ka testimist (eelistuste, võimete või

isiksuse testid). Oluline on lõhkuda müüt testide määravast rollist karjäärivalikute tegemisel.

Test on abivahend, mis ei määra ega tee kellegi eest valikuid. Testi kui hindamis- ja mõõtmisvahendi kasutamise tulemused võivad toetada isiksuse tundmaõppimist, kui

tulemusi kasutatakse koos muu informatsiooniga ja testimisele järgneb asjatundlik tagasiside

karjäärispetsialistilt. Testimiseks on vaja kaasata spetsialist, kellel on selleks ettevalmistus ja

litsents. Õpetajal on võimalus teha koostööd karjäärinõustaja või koolipsühholoogiga. Testimine ei pea ilmtingimata toimuma karjääriõpetuse ainetundide raames, samas ajaliselt

võiks see toimuda kas karjääriõpetuse kursuse eel või sellega paralleelselt. Õpilastele tuleb teatada, kes, kus ja millal testi korraldab.

Kui oodatavaks õpitulemuseks on „analüüsib enda isiksust”, siis peaks õppemeetodid

võimaldama eristada karjääriplaneerimise seisukohalt olulisi isiksuseomadusi (nt väärtused, huvid, võimed jne) ja aru saada nende mõjust tegevusele (võimete arendamine huvitegevuse

kaudu, oskuste kujundamine ning karjääriotsuste langetamine). Näiteks õpitulemust „tunneb enda huvisid ja näeb huvitegevuse seost ametivalikuga” võimaldavad saavutada

63

63

aktiivõppemeetodid, mille käigus õpilane saab analüüsida oma huvisid ja võrrelda nende

rakendamise võimalusi eri ametites.

Alustada võiks individuaalsest huvide kaardistamisest ja seejärel arutleda kogu klassiga,

rühmades või paarikaupa. Õpilast suunatakse arutlema selle üle, kuidas huvitegevuse kaudu

omandatud oskusi ja teadmisi saab rakendada töises tegevuses ja inimese elurollide

tasakaalustamisel ning kuidas huvid mõjutavad õpimotivatsiooni.

Õppemeetodid peaksid peale tutvustamise või analüüsimise võimaldama ka infot seostada ja omandatud teadmisi ning oskusi üldistada. Õpetajal tuleb läbi mõelda, kas ja kuidas võiks

õppemeetod sisaldada hindamise elemente. Õpilasele tuleb anda võimalus teha enda jaoks

kokkuvõtteid. Isiksuseomaduste analüüsi aitab kokku võtta ja tervikuks siduda kirjalik (essee,

kirjand, kirjeldav autoportree jne) eneseanalüüs, mis võimaldab välja tuua ka arendamist

vajavad valdkonnad ja omadused.

Kirjalikud tööd on soovitav koondada õpimappi, mille koostamine on samuti üks

õppemeetod. Õpimapi esitamine ja kaitsmine võib olla üks karjääriõpetuse

hindamismeetodeid. Õpimapi koostamise käigus jälgib õpilane oma edusamme ja kogub ning

süstematiseerib isiklike karjäärivalikutega seotud informatsiooni. Õpimapist on abi

karjääriotsuste tegemisel: kogutud materjali saab analüüsida, täiendada ja kasutada

arenguvestlustel või karjäärinõustamisel. Õpimapi koostamine aitab tugevdada õpilase

vastutustunnet nii õpitulemuste saavutamisel kui ka oma tuleviku planeerimisel. Kuna õpimapp sisaldab palju isiklikku informatsiooni, tuleks õpilastega eelnevalt kokku leppida,

kellega koos ning millistel eesmärkidel ja tingimustel seda analüüsitakse.

Õppeprotsessi sidusus ehk õppijate varasemate teadmiste ja oskuste arvestamine

Karjääriotsuste langetamiseks vajalikku pädevust kujundab õpilane mitmesugustes

õpitegevustes, sh neis, milles on õppekava läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri

planeerimine” komponendid. Näiteks arvutiõpetuse tunnis võiksid õpilased olla põhjalikult

tutvunud portaaliga www.rajaleidja.ee. Siis saaks karjääriõpetuses anda õpilastele selle kohta iseseisvaid või meeskondliku infootsimise ülesandeid (konkreetsetele küsimustele

vastuste otsimine võistlusena või viktoriinina jms). Personaalsetes ülesannetes saaks õpilane

sel juhul keskenduda teda huvitavale infole.

Uued mõisted ja informatsioon kinnistuvad üksnes siis, kui õpilane seostab neid varem õpituga ja igapäevase eluga. Ka karjääriõpetuse õppeprotsessi sidususe saavutamiseks on

vaja läbi mõelda, millistele õpilase varasematele (ka muu õppetegevuse raames saavutatud) õpitulemustele saab ja on vaja tugineda. Näiteks saab õpilane oma saavutusi kinnitavate

dokumentide (spordivõistluste või aineolümpiaadide diplomid jm) põhjal analüüsida oma huvisid ja võimeid. Õpilaste jaoks on põnevad ka suunatud kujutlusharjutused ja rollimängud, näiteks „Mina 30-aastasena” või „Töövestlus”. Mis tahes teemalist

ajurünnakut, demonstratsiooni või lühiloengut peaksid kindlasti rikastama illustreerivad näited igapäevaelust.

Oluline on ka mitmekesisus. Näiteks kui õpilane tunneb kodukoha ameteid vaid ühes

ettevõttes toimunud õppekäigu põhjal, tuleks kasutada ka teisi tööeluga tutvumise võimalusi. Noored võivad vaadata ja analüüsida lühifilme, intervjueerida erinevate elukutsete esindajaid, lahendada ülesandeid Rajaleidja portaali ametite andmebaasi põhjal

64

64

jne. Ettevõttesse minnes on oluline, et õpilasel oleks selge eesmärk. Abiks on vastav tööleht

– monitoorimise leht, mille täitmine aitab õpilasel olulistele küsimustele vastuseid leida.

Tegevusalade, kutsete ja ametite täpsemaks tundmaõppimiseks suunatakse õpilasi otsima

teda huvitavate ametite kohta informatsiooni Rajaleidjast või mõnest muust karjääriinfo

allikast. Õpilane koostab ametikirjeldusest lühikokkuvõtte ja tutvustab seda klassikaaslastele.

Õpilast suunatakse arutlema selle üle, kuidas ametikirjeldus vastas tema varasemale

ettekujutusele kõnealusest ametist, mille poolest eri töökeskkonnad ja tööde sisu erinevad, millised eeldused on tal olemas huvipakkuvates ametites töötamiseks (seostab teadmised

iseenda ja ametite kohta).

Mängulised meetodid (nt õpilane kirjeldab mingi elukutsega seonduvat ja teised peavad

arvama, mis elukutsega on tegu) võimaldavad õpilasel teadvustada, mis elukutsete kohta on

neil rohkem või vähem teadmisi või millised eelarvamused valitsevad mõne elukutse suhtes.

Töövarjupäevadel ja hästi ettevalmistatud õppekäikudel (koostöövõimalus lapsevanemate ja

ettevõtetega) tutvub õpilane mitmete ametitega vahetus töökeskkonnas ja koostab nähtu

põhjal aruande või täidab vaatluslehe. Ta seostab nähtu infoportaalidest loetuga ja

kutsehuvide testi tulemusega.

Õpetajal on vaja selgust, kas õpilane ikka teadvustab töökeskkondade, töö sisu ja iseloomu

erinevust ning nendest lähtuvaid nõudeid töö tegijale. Oma teadmisi ja hoiakuid saab õpilane teistele nähtavaks teha selliste põhjendamist võimaldavate meetodite abil nagu

väitlus ja arutelu, sobib ka essee või kirjandi kirjutamine (koostöövõimalus

emakeeleõpetajaga).

Millest tuleneb vajadus diferentseerida

Iga õpetaja, ka karjääriõpetuse õpetaja ülesanne on märgata õpilaste individuaalsust ja

sellega arvestada. Õpetajal on vaja läbi mõelda, kuidas erinevate huvide ja eeldustega

õpilastele pakkuda sobivaid õpitegevusi ja just neile vajalikku informatsiooni. Töövaldkondi,

ameteid, erialasid ja neid iseloomustavaid detaile on sedavõrd palju, et kõike karjääriõpetuse piiratud mahu juures analüüsida ei ole reaalne. Siinjuures on õpetajal

võimalik ja vajalik leida diferentseerimist võimaldavad õppemeetodeid, mille puhul sarnaste huvide ja ootustega õpilased moodustavad rühma. Samuti tuleb läbi mõelda, mis on

peamine, üldine ja ühine kõigile ning mis informatsiooni lasta õpilastel otsida ja analüüsida

iseseisvalt, oma huvidest lähtuvalt.

Kui õpilaste individuaalsusega (õpistiili, võimete, huvide, varasemate teadmiste, oskuste ja kogemuste) võimaluste piires arvestatakse, aitab see saavutada oodatud õpitulemusi. Kui

õpilane saab rakendada oma võimeid ja kogemusi, õppida endale sobival viisil (oma õpistiili kohaselt), siis on ta motiveeritum.

Kõikide õpilaste individuaalsust ei ole aga võimalik arvestada igas karjääriõpetuse tunnis.

Tulemuslikkusest ja efektiivsusest lähtudes tuleks eelistada neid õppemeetodeid, mis toetavad korraga mitme õpitulemuse saavutamist ja võimaldavad arvestada õpilaste

individuaalsusega. Seda tüüpi õppemeetodid on näiteks järgmised.

• Projektid ja karjääripäevad, mille ettevalmistamisse ja korraldamisse on kaasatud ka

õpilased. Õpilane saab valida, millega talle meeldib tegeleda, kas organiseerimise,

ettekannete koostamise ja esitamisega, esitluste kujundamise, esitlustehnika

65

65

ülespaneku või muuga. Samas arendab ja kasutab õpilane ka suhtlemis- ja

koostööoskust.

• Õppekäigud ettevõtetesse. Tööelu ja ametitega tutvumist toetab isikliku õpistiili kasutamine (mõistmine ja teadmiste omandamine nägemis- või kuulmismeelele

tuginedes või hoopis liikudes ja tegutsedes).

Karjääriõpetuse eripäraks on info ja selle allikate rohkus ning mitmekülgsus. Õpetaja

ülesanne on suunata õppijaid infoallikate juurde, õpetada saadud infot hindama ja analüüsima. Selleks on palju võimalusi ka väljaspool karjääriõpetuse tunde.

• Teavet saab otsida veebilehtedelt ja otsingutulemusi esitada Powerpointi

ettekandena, mille koostamine ja illustreerimine võimaldab õpilastel kasutada oma

arvutioskusi.

• Ühe ja sama sisuga ülesande täitmiseks võivad õpilased käia eri õppeasutustes, teha

intervjuusid, võrrelda sama eriala õppimise võimalusi mitmes õppeasutuses ja

esitada tulemused kirjaliku ettekandena.

• Õpilased võivad käia infomessil (nt „Teeviit”) ja täita enne ning pärast seda õpetaja

ettevalmistatud töölehed. Järgneb arutelu rühmas.

• Korraldada võib ka õpilaskonverentsi.

Diferentseerimisel tuleb arvestada ka nende õpilastega, kellel on õpiraskusi. Sageli on neil õpilastel probleeme nii enesekontrolli kui ka planeerimisega, kuna vastavad oskused on neil puudulikud. Sageli on nad ka püsimatud ja kalduvad harjutusi kiirustades n-ö ära tegema, ilma küllaldase süvenemise ja arusaamiseta.

Õpiraskustega õpilaste toetamine nõuab õpetajalt järjepidevust ja oskust anda tagasisidet sobival ajal. Näiteks ei piisa, kui õpiraskustega õpilane saab alles tunni lõpus teada, kas ja kuidas tal õnnestus vastavat töölehte täites ennast iseseisvalt analüüsida. Soovitav on harjutust käivitades välja selgitada, kas õpilane sai ülesandest aru. Parim viis selleks on lasta õpilasel ise öelda, mida ta tegema hakkab ja mis on tulemus.

Igaks õpitegevuseks ja enese tunnetamiseks peab õpilasel olema piisav ajavaru, vajalikul määral näiteid ning võimalus kõigi meeltega õppeprotsessis toimuvat tajuda. Seda kõike on õpetajad harjunud iga päev jälgima. Kui diferentseerimise võimaluste kavandamisel tugineda neile põhimõtetele ja arvestada sealjuures karjääriõpetuse eripäraga, siis on tulemused kindlasti head.

1 Fisher, R. Õpetame lapsi õppima. Atlex, 2005

66

66

Soolise võrdõiguslikkuse teema karjääriõpetuse õppeaines

Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT) juhatuse esinaine

Eesti soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 10 sätestab, et haridus- ja teadusasutused ning

koolitusi korraldavad institutsioonid peavad kohtlema naisi ja mehi võrdselt. Õppeprotsess

peab toetama naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamist.

Sooline võrdõiguslikkus on ühiskonna seisund, kus naistel ja meestel on võrdsed õigused,

kohustused, võimalused ja vastutus nii ühiskonnaelu kõigis valdkondades kui ka pereelus.

Naiste ja meeste võrdsed võimalused tähendavad soost, soorollidest, stereotüüpsetest

hoiakutest ja eelarvamustest tulenevate tõkete puudumist majanduslikus, poliitilises ning

sotsiaalses elus osalemisel.

Soo-stereotüübid on mingis kultuuris ja ajaperioodil kehtivad üldised jagatud arusaamad

naiste ning meeste olemuse (feminiinsuse ja maskuliinsuse) kohta. Need kinnisarusaamad

ümbritsevad inimesi iga päev ning mõjutavad nii üksikisiku identiteeti kui ka suhteid teiste

inimestega. Ühiskonna erinevatel arenguetappidel võivad stereotüübid muutuda takistuseks inimese arenguvõimalustele tema elukaarel.

Karjääriõpetus peab aitama kaasa sellele, et uut põlvkonda stereotüüpsed soorollid ei piiraks. Naiste ja meeste sünnipärased (geneetilised, anatoomilised vm) erinevused ei tingi

seda, et nad peaksid tegema ainult teatud kindlaid töid ja õppima teatud erialasid. Ei ole

kohane käsitleda eraldi meeste ja naiste tööd. Ajalooliselt traditsioonilisi ühele soole

sobilikke ja iseloomulikke ameteid tänapäeval enam nendeks ei peeta.

Karjääriõpetuses tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et Eesti uues, 1. juulist 2009 kehtivas töölepingu seaduses ei ole enam naistele keelatud ametite loetelu. Varem oli naistel

sellekohase määrusega keelatud paljudes ametites töötada. Enamasti oli tegu mingit füüsilist

tegevust hõlmavate töödega, mis on tegelikult rasked nii naistele kui ka meestele.

Karjääriõpetusel on väike ainemaht ja soolise võrdõiguslikkuse teemat ei saa selles aines väga põhjalikult käsitleda. Karjääriõpetuse ainekavas ei viidata soolise võrdõiguslikkuse

teemale, samas töövaldkondade ja ametitega tutvumise käigus on see kindlasti kõneaineks.

Õpilaste tähelepanu tasuks juhtida märksõnale „sooline võrdõiguslikkus karjäärivalikutes”

ning kogu ainekavas läbivalt silmas pidada tänapäevast lähenemisviisi poiste ja tüdrukute

elukutsevalikute laiale spektrile.

Lapsed hakkavad väga varajases eas mõtlema, kelleks nad tahavad saada. Esialgu on nad valmis oma sellekohaseid mõtteid jagama ka teistega. Kooli jõudes on igal lapsel juba väga

erinev kogemus sellest, kuidas on tema vanemad, teised sugulased ja sõbrad ning ka lasteaia õpetajad tema elukutsevaliku-mõtetele reageerinud. Tegu võib olla stereotüüpse

lähenemisega nn tüdrukute ja poiste elukutsetele, aga ka vastupidi – tänapäevaseid

laiahaardelisi võimalusi arvestavate soovitustega.

Sootundlikul karjääriõpetusel põhikoolis on seega väga tähtis roll: see avardab iga tüdruku ja

poisi valikuvõimalusi, edendades nende edasist arengut ning käekäiku. Hariduse soolisel

segregatsioonil on majanduslikud tagajärjed, mis ulatuvad inimese elukaarel kaugele. See, mis erialasid tüdrukud ja poisid valivad ning õpivad, hakkab elu jooksul oluliselt mõjutama

nende positsiooni tööturul: karjääriväljavaateid, palka jpm.

67

67

Soovitusi harjutuse valikul

Eraldi harjutusi või tegevusi soolisuse teema käsitlemiseks ei ole vaja ja need pole ka

kohased. Küll aga tuleks õpetajal läbi mõelda kõik õpitegevused, mis võimaldavad tal sobival

momendil jagada õpilastele soolisuse teemat puudutavaid selgitusi ja esitada suunavaid

küsimusi, näiteks „Kas see amet sobib tänapäeval nii naistele kui ka meestele ja kuidas sa

seda põhjendad?”.

Alljärgnevalt esitangi paar näidet selle kohta, kuidas saab karjääriõpetuse ainetunni

harjutuse käigus arutleda ka soolisuse teemal.

Harjutus „Kes on pildil?”

Oodatav õpitulemus: õpilased oskavad analüüsida ja leida seoseid isikuomaduste ning

ametite vahel.

Töö käik:

• Õpilased jaotuvad rühmadesse. Iga rühm saab ajakirjast väljalõigatud või joonistatud

noore inimese (tütarlapse või noormehe) pildi. Ajurünnaku tulemusena panevad

õpilased kirja, kes see noor on, millised on tema väärtushinnangud ja isikuomadused,

tugevused ja nõrkused, oskused ja võimed, unistused ja soovid. Kõik vastused on õiged, võib fantaseerida.

• Pildil olevast noorest isiksusest lähtudes uurivad õpilased Rajaleidja portaali

ametikirjelduste andmebaasist, mis amet võiks talle sobida. Seejärel otsivad nad

sobiva kooli, kus seda ametit õppida saab, ja kirjeldavad sisseastumistingimusi,

õppekava ning edasiõppimisvõimalusi.

• Lõpuks esitleb iga rühm oma tulemusi.

Soolisuse teema käsitlemine. Kui leitud koolil on vaadeldava ameti õppimine välja pakutud

ainult poistele või ainult tüdrukutele, tuleks arutada ka seda, kas teisest soost õpilane võiks

samuti kõnealust ametit õppima minna.

Harjutus „Tunne ametit”

Oodatav õpitulemus: õpilased teavad, mis näitajad ja nõuded iseloomustavad ameteid.

Töö käik

• Õpilased valivad Rajaleidja portaali ametite andmebaasist ühe ameti ja teevad selle

kohta plakati, mis sisaldab järgmist infot: mida selle töö raames teha tuleb; millised on töötingimused ja nõuded tervisele; mis haridust on vaja; millised on

karjäärivõimalused, sissetulekud ja soodustused. Plakati tegemisel saab kasutada

fotosid, ajakirjade või ajalehtede väljalõikeid jm.

• Harjutuse lõpus tutvustavad õpilased plakatil kujutatud ametit.

Soolisuse teema käsitlemine. Kui vaadeldav amet sobib nii poistele kui ka tüdrukutele, siis

väljendavad õpilased seda ka oma plakatil.

68

68

Kasutatud kirjandus

1. Karjääriinfo teejuht. Kuidas vahendada infot haridusest, tööturust ja elukutsetest

2. Vt põhikooli riiklik õppekava

3. Põhimõisted http://www.svv.ee/

4. Margit Sarv. Sooline võrdõiguslikkus algab haridusest (10. juuni 2010)

5. Vt soolise võrdõiguslikkuse seadus http://www.svv.ee/index.php?id=471

6. Gender Equality in Action. How teachers and careers advisors can break down gender,

segregation in vocational education, training and work. Equality Commission for Northen

Ireland. March 2007

69

69

PRAKTIKUTE KOGEMUSI

Gümnaasiumi õppesuundadega arvestamine karjääriõpetuse kavandamisel

Enel Pärs, Paldiski Gümnaasiumi õppealajuhataja ja karjääriõpetuse õpetaja

Kui keegi on veel skeptiline, kas koolidesse on vaja karjääriõpetust, siis neile vastuseks on

alljärgnev lugu, mis juhtus ühe meie kooli vilistlasega. Tütarlaps lõpetas päris normaalse

tulemusega gümnaasiumi: tunnistusel enamuses neljad-viied, sekka mõni üksik kolm. Ta oli

otsustanud edasi õppima minna Sisekaitseakadeemiasse. Sai sinna kenasti sisse, aga paari

kuu pärast, kui teda kohtasin, ütles tütarlaps, et ta ei õpi enam seal. Ma ei suutnud oma

imestust ja üllatust tagasi hoida ning tahtsin teada, miks ometi. Tüdrukul oli justkui sel hetkel

ka iseendast kahju, kuid ta vastus oli järgmine: „ Paari kuu jooksul, mis ma jõudsin seal

õppida, sain aru, et see ei olnud üldse SEE ERIALA, mida ma enda arvates olin õppima

läinud.” See lause pani mind tookord tõsiselt mõtlema meie koolisüsteemi puudustele.

Kuidas organiseerida karjääriõpetust gümnaasiumiastmes, kus õpilane peab valima õppesuuna?

Kas olenevalt õppesuunast võiks olla ka karjääriõpetus erinev? Arvan, et kahtlemata on siin

päris mitu võimalust. Ilmselt ühest ja õiget vastust pole. See, kuidas õpet korraldada, sõltub

kooli võimalustest ja rahakoti paksusest. Ainekava raam võiks olla kõigis õppesuundades

sama, kuid ta peab kahtlemata jätma mänguruumi. Kõige otstarbekam tundub

gümnaasiumiastmes karjääriõpetust organiseerida nii, et aine on jaotatud kahte ossa:

esimene tsükkel oleks olenemata õppesuunast koos (teoreetilis-praktiline) ja teine tsükkel

eraldi, lähtudes juba õppesuuna eripärast. Arvan, et suurem rõhk peaks olema praktilistel

tegevustel, mis tegelikult toetavad ja aitavad lõpuks õpilasel valikuid teha.

Selliseid õppetegevusi, kus on lõimitud kolm karjääriõpetuse põhiteemat (enesetundmine,

tööturg ning lõpuks otsustamine ja valikute tegemine), on päris palju. Olenemata

õppesuunast on minu arvates üks kõige efektiivsem õppetegevus, mis toetab

karjääriõpetuse õpitulemuste saavutamist, töövarjupäev, mida õpilased ise peavad kõige

paremaks võimaluseks ennast tundma õppida, proovile panna, saada reaalne pilt ühe elukutse esindaja tööpäevast. Nad õpivad vastutust ja lõpuks peavad ka otsustama, kas see

eriala sobib neile või mitte.

Näidistööleht õpilasele töövarjupäevaks

TAGASISIDE TÖÖVARJUPÄEVAST

Kuupäev...........................................

Õpilase nimi:.........................................................................

Juhendaja:............................................................................

70

70

1. Kus ja kelle töövari olid?

2. Kuidas leidsid inimese, kelle töövari olid?

3. Miks selline valik? Põhjenda

4. Kui pikk oli tööpäev?

5. Millised olid tema tööülesanded sel päeval? Lühidalt ka päeva kirjeldus

6. Kui aktiivselt olid sina sellesse päeva kaasatud? 7. Milliseid isiksuseomadusi see amet eeldab?

8. Mis üllatas või oli midagi negatiivset, mida sa oodata ei osanud?

9. Kas see oli töö väljas või siseruumides?

10. Kui pingeline oli tööpäev?

11. Kas sa näed tulevikus ennast sellel erialal töötamas?

12. Mida õppisid sellest päevast? Millise kogemuse said?

13. Tööpäeva emotsioonid (anna hinnang)

14. Kus saab seda eriala õppida?

15. Kas selle eriala esindaja võiks tööd leida ka välismaal?

16. Muid kommentaare/lisamärkusi

.........................................................................................................................................

.........................................................................................................................................

.........................................................................................................................................

.........................................................................................................................................

Alljärgnev kirjutis on ühe minu õpilase tagasiside töövarjupäevast. See peaks kinnitama ka

eelpool öeldut. See näide on huvitav ka selle poolest, et sisaldab nii positiivset kui negatiivset

kogemust, kuna erandkorras lubasime tal käia kahel päeval töövarjuks. Aga nii nagu ma

õpilasele ütlesin, on ka negatiivne kogemus lõpuks ikkagi kogemus, mis aitab noorel

otsustada ja valikuid teha.

Õpilase tagasiside

Helgie Mandzolo töövarjupäevast

Meie koolis otsustati korraldada karjääriõppeprogrammi raames karjääripäev. Kohe

hakkasid mul mõtted liikuma. Kuhu minna? Kas minna töövarjuks mõne kuulsa ja huvitava inimese juurde või proovida oma tulevikuplaanidega seotud tööd. Otsustasin siiski töö

kasuks, mis on seotud minu edasiõppimisplaanidega.

Leidsingi kiiresti Paldiski Linnavalitsuse sotsiaalosakonnast inimese, kes oli lahkesti nõus mind

võtma enda töövarjuks. Ma ootasin põnevusega seda päeva ja kartsin natuke ka. Ma olin sotsiaalosakonna juhataja töövari. Mul vedas, sest sellel päeval oli mul võimalus näha

erinevaid tegevusi, mis kuuluvad sotsiaalosakonna ametnike tööülesannete hulka. Selleks

71

71

päevaks oli planeeritud neli kodukülastust, supiköögi töö kontroll ja kodanike vastuvõtt

pärast lõunat.

Käisime neljas korteris. Ühe korteri kohta oli tulnud kaebus, teised olid plaanipärased

külastused. Korteris, mille kohta oli esitatud kaebus, elasid alkohoolikud. Ma poleks kunagi

osanud arvata, et inimesed võivad elada sellises mustuses. Pärast seda kodukülastust

hakkasin ma kahtlema, kas ma ikka tahan õppida sotsiaaltööd. Minu ootused olid teistsugused. Ma arvasin, et sotsiaaltöötajad tegelevad rohkem paljulapseliste peredega, et

toetada ja nõustada neid.

See töövarjupäev andis mulle kogemuse, mida paljudel teistel minuealistel pole. Meie ümber

elab palju inimesi vaesuses ja ebaterves keskkonnas. Need inimesed on võib-olla jäänud elu

hammasrataste vahele ja on masenduses ega suuda enam sealt välja tulla.

Seejärel käisime lõuna ajal supiköögis. Paldiski supiköök toidab umbes 20 inimest. See on väga vajalik. Inimestel, kellel on väga väike sissetulek, on võimalus saada sooja suppi, mida

saab koju kaasa võtta. Ma leian, et see on väga positiivne, et sellist asja meie väikeses linnas ka organiseeritakse.

Nägin, et sotsiaalametniku tööpäev on väga tihe. Pärast lõunat toimus kodanike vastuvõtt.

Inimesed, kes tulevad vastuvõtule, vajavad abi ja nõustamist. Sotsiaaltöötaja peab olema

hea kuulaja, sest ta puutub kokku inimestega, kes on raskustes, nad on pinges ja tihti pahased. Sotsiaaltöötaja peab olema väga kannatlik ja õiglane. Ta peab suhtuma kõikidesse

inimestesse, kes vastuvõtule tulevad, positiivselt ja võrdselt. Sellises kohas saab minu arvates

töötada ainult missioonitundega inimene.

Teisel päeval käisin ma Paldiski lasteaias Naerulind. Mulle meeldib väga tegeleda väikeste

lastega, seepärast ma valisingi lasteaiaõpetaja töövarju. Ma teadsin ette, et kasvataja ja

õpetaja pole elukutse, vaid pigem kutsumus. Ma kujutasin ette, mis mind ees ootab.

Lasteaiaõpetajal on tohutu vastutus ja üks tähtsamaid omadusi peab olema armastus laste

vastu, muidu ei saa lasteaias töötada. Kasvataja töö nõuab iga päev järjekindlust. Ma olin

sõimerühma kasvataja töövari. Rühmas olid väga erinevad lapsed, nii iseloomu kui ka rahvuse poolest. Kuna ma ise olen ka käinud selles lasteaias, oli see minu jaoks väga põnev.

Põnev leida tuttavaid nurgakesi ja näha osaliselt renoveeritud maja. Hämmastav oli see, et lasteaeda sisenedes paiskus mulle vastu seesama endine lasteaia lõhn, mida ma olen

tundnud kunagi väiksena, ning see ei lähe mul kunagi meelest ära. Teadsin, et sõimerühma

lapsi tuleb palju aidata. Üllatusin, et lapsed said paljude asjadega iseseisvalt hakkama. Nad oskasid end riidesse panna, ise laua taga lõunat süüa. Päeva jooksul lapsed mängivad,

õpivad, käivad väljas ja magavad. Sel päeval õppisid lapsed näiteks hobust tundma. Mängud,

laulud ja erinevad tegevused olid selle teemaga seotud. Lapsed olid rõõmsameelsed ja tahtsid avastada uusi asju.

72

72

Õpetajal on lasteaias suur roll, ta peab lepitama kaklejaid, kuulama, kaasa elama, lohutama

ja õiglaselt karistama. Iga laps peab tundma end võrdsena teiste seas. Sellest

töövarjupäevast sain ma tõeliselt positiivse laengu. Lastega töö köidab mind, sest see ei ole

igav ega üksluine. Ma arvan, et töö õpetajana lasteaias paneb mind iseendaga palju tööd

tegema, et end arendada ja täiendada pidevalt. Ma arvan, et töö lastega sobiks mulle, sest

ma armastan väga lapsi.

Pärast töövarjupäeva ja tagasisidet on veelkord vaja läbi arutada õpilase tulevikuplaanid. Kui

õpilane ise ütleb, et ta hakkas pärast esimest töövarjupäeva kahtlema, kas on ikka õige

minna õppima sotsiaaltööd, sest tema ootused olid veidi teistsugused, siis on vaja olukorda

analüüsida. Kõige rohkem hirmutas tüdrukut sotsiaalametniku töö juures korterite

külastused, mida paratamatult on vaja ka teha. Tegelikkuse nägemine hirmutas teda.

Püüdsime siis koos arutleda ka selle üle, et ta võiks ikkagi veelkord mõelda, sest ka

sotsiaaltöö valdkond on lai, ja hiljem oma tulevases töös saab ta kindlasti spetsialiseeruda.

Aga hea on see, et ta nägi ühe päeva jooksul selle ameti väga erinevaid tahke, ning see pani

teda tõsiselt mõtlema, eks lõpliku valiku teeb õpilane ikkagi ise. Aga päev andis vähemalt

järelemõtlemiseks palju ainest. Neiu teine valik oli lasteaiaõpetaja. Mõlema eriala puhul on tegemist väga pingelise tööga, selleks on ta valmis. Pärast teist töövarjupäeva oli neiu

positiivne ja täis energiat, ta oli veendunud, et see amet sobib talle. Lasteaiaõpetajal on kahtlemata suur roll väikese lapse kasvatamisel, seda tajus neiu adekvaatselt. Kas ta on ka

väga suureks vastutuseks valmis, seda peaks veel mõtlema. Kuigi pärast teist töövarjupäeva

oli tüdruk kindel, et töö lastega sobiks talle rohkem, soovitasin siiski põhjalikult kaaluda ka

sotsiaaltööd.

Gümnaasiumiastmes on karjääriõpetuse rõhuasetus kahtlemata sügavam ja analüüsivam,

õpilastelt eeldatakse rohkem kui põhikoolis iseseisvust, võimet ennast ja tööturul toimuvat

adekvaatselt hinnata-analüüsida. Tähtis moment on kahtlemata otsuste tegemine ja ka

vastutuse võtmine, suhtlemisoskuse arendamine. Õpilasel peaks kujunema süstematiseerimisoskus, mis aitab tal teha tulevase tööturule sisenejana valikuid.

Siinkohal on üks väga tõhus õppetegevus õpilasfirma, mis on küll meie koolis majanduse õppesuuna jaoks, aga mida võin julgelt soovitada ka teiste õppesuundade noortele, kes

vähegi tahavad ennast proovile panna. Millega see õpilasfirma tegeleb, see olekski vaja paika panna õppesuunast lähtudes. Kindlasti on siin võimalik päris huvitavaid asju välja mõelda.

Kas hakatakse midagi praktilist valmistama, koguma-müüma, kohvikut pidama või midagi muud. Kindlasti aga annab see õppetegevus noorele väga palju: ta õpib meeskonnatööd,

saab aimu, kas ta on pigem juht või sobib talle alluva roll. Areneb argumenteerimis- ja

esinemisoskus ning suhtlemisoskus, mida tänapäeva maailmas vaja läheb, õpitakse end

maksma panema. Õpitakse reklaamikampaaniaid korraldama, arutatakse, kuidas ja kes seda teeb. Õpitakse kirjutama avaldust, protokolli, koostama põhikirja. Siin on lõiming emakeele

ja arvutiõpetusega. Uuritakse turu hetkeolukorda, seatakse eesmärke, võetakse vastutus firma tegutsemise eest, koostatakse ka turundus- ja investeerimisplaanid, otsitakse

koostööpartnereid, õpitakse raamatupidamist. Arvan, et kolm valdkonda, mida karjääriõpe

ette näeb, on selle ühe õppetegevusega kõik täidetud, ja usun, et on veel midagi, mida

nende tegevuste kaudu õpitakse-kogetakse.

73

73

Riigikaitse õppesuund võimaldab päris palju praktilisi tegevusi väljaspool koolimaja. Üheks

põnevamaks ettevõtmiseks peavad õpilased välilaagrit, kus noored saavad päriselt ennast

proovile panna ja kõike õpitut nüüd omal käel järele proovida. Võin öelda, et pärast seda on

noor endas nagu mingi uue tahu avastanud. See laager annab kahtlemata jälle noorele palju

rohkem, kui esialgu võib tunduda.

Kuna meil on koostöö 1. Jalaväebrigaadiga, siis on noortel võimalus laskmas käia, neile

näidatakse relvi, kuidas neid käsitseda ja milline peab olema ohutustehnika. Õpilased näevad

ja katsuvad oma käega erinevat sõjatehnikat. Meie kooli argipäevaellu võib tänu sellele

kuuluda pilt, kus koolimaja kõrvale on pargitud mõni soomuk. Hiljuti oli õpilastel võimalus

tutvuda meditsiinisoomukiga ja näha seda ka seestpoolt.

Seda, et õpilased ei tea, mis tööturul toimub, või et neil pole praktilisi kogemusi, minu

hinnangul küll väita ei saa. See pole küll otseselt kohustuslik koolipoolne õppetegevus, aga pean vajalikuks siinkohal ära märkida ka suviseid tööpraktikaid. Lugedes õpilaste tagasisidet

töökogemuste kohta, sain järjekordselt aru, kui oluline on praktika ja kui palju võib anda-

õpetada kas või paar nädalat töötamist. Kui veel eraldi esile tõsta selle juures eri ainete lõimumist, mida õpilased esialgu ei tajunud, siis on suvine tööpraktika tegelikult täitnud oma

eesmärgi ja veel palju rohkemgi. Muidugi peame tänapäeval noori ette valmistama ka

selleks, et me elame nii kiiresti muutuvas maailmas, et ta oleks valmis ühel hetkel, kui elu

seda nõuab, ka ümber õppima ja eriala vahetama.

Siinkohal ühe õpilase tagasiside suvisest praktikast.

Õpilase tagasiside

Gerli Õunmaa töökogemusest

Töötasin suvel ühes Tallinna vanalinna kohvikus. Võtsin klientidelt tellimusi ja olin ka kassas.

Enamik klientidest olid välismaalased. Kohalikud ei ostnud sealt suurt midagi, sest hinnad

olid ka meeletult kallid. Kohvik ise asub Toompeal Kohtuotsa vaateplatvormi kõrval ja see on avatud ainult suvel.

Tööle sattusin juhuslikult. Lihtsalt oli vaja suvel natuke taskuraha teenida ja midagi teha, kuna olin seal ka varem töötanud, siis nii ma tööd küsima läksingi. Tuttav koht.

Suvine töötamine on andnud mulle väga palju. See on juurde andnud enesekindlust ja kahtlemata suhtlemisoskust. Väga palju sain praktiseerida inglise, prantsuse, hispaania,

saksa ja vene keelt. See töökogemus andis juurde julgust ja avardas ka silmaringi. Turistide lahkus, sõbralikkus ja tolerantsus Eesti suhtes oli positiivne. Samuti oli tore kuulda, millised

on nende maa iseärasused võrreldes meie kodumaaga.

74

74

Kindlasti sain juurde ka teadmisi nii Tallinna kui ka Eesti ajaloost, sest giidide jutt oli päevast

päeva praktiliselt sama ja paratamatult kuulasin nende juttu, ja lõpuks see lihtsalt jäi mulle

meelde.

Pärast sellist tagasisidet on hea õpilasega vestelda tema tulevikuplaanidest, mis võiksid olla

seotud tema töökogemusega. Tagasisidest selgub, et õpilane tegi seda tööd hea meele ja

naudinguga, kuigi igas töös on oma rutiin (nii nagu neiu vihjas giidide jutule, mis juba pähe jäi), ei häirinud see teda. Õpilane oskas välja tuua positiivset ja adekvaatselt hinnata

töökogemuse kasulikkust enda jaoks. Õpilase tulevane eriala võiks olla seotud inimeste ja

suhtlemisega, see meeldib talle. Kas tema tulevane töö võiks olla ka giidindus, kuna ta oskab

päris paljusid keeli, või on see mõni muu eriala, jääb juba tema otsustada.

Väga olulisteks momentideks karjääriõpetuses pean kohtumisi erinevate inimestega, kes

räägivad oma elust ja karjäärist. Väga sageli kuuleme ju seda, et eriala, mida õpiti, on ammu

unustatud. Inimestel on elu jooksul mitmeid ja küllaltki eripalgelisi ameteid tulnud pidada.

Üks võimalus on kutsuda rääkima oma tööst tuntud inimesi, lapsevanemaid, aga kindlasti

tasub kutsuda ka vilistlasi. Kui õpilastele tuleb rääkima oma kooli endine õpilane, siis teda

kuulatakse, tema õpetussõnu püütakse meelde jätta, tema kogemusest õppida, sest side on olemas. Sellised kohtumised on olnud väga soojad ja õpetlikud, sest igaühel on ju oma lugu.

Kuidas karjääriõpetust siduda oma kooli õppesuundadega? Millised on kokkupuutepunktid

teiste ainetega?

Vastavalt iga gümnaasiumi valitud suunale on võimalik leida ka kokkupuutepunkte

karjääriõpetusega. Nii toetavad ained üksteist. Ainete lõiming on ära toodud ka uues

õppekavas.

Meie koolis on üks õppesuund riigikaitse. See annab küllalt palju võimalusi, et toetada

karjääriõpetust ja ka vastupidi: karjääriõpetusel on päris palju pakkuda riigikaitsele.

Millised on need kokkupuutepunktid kahe aine vahel?

Õpilane

• teab enda võimalusi ja kohustusi;

• oskab langetada otsuseid;

• on analüüsivõimeline;

• oskab hinnata erinevaid olukordi ja vastavalt sellel ka tegutseda ning teha valikuid;

• arendab suhtlemis- ja sotsiaalseid oskusi;

• teab karjäärivõimalusi sõjaväes;

• hindab adekvaatselt enda võimalusi;

• saab meeskonnatöö oskuse;

• oskab töökohale kandideerida: teab, mis on töövestlus, oskab dokumente vormistada

(avaldus, elulookirjeldus, seletuskiri).

Üks olulisemaid kahe aine kokkupuutepunkte on päevaplaan. Riigikaitse kursuse raames viibivad õpilased ka välilaagris, mis õpetab noortele päevaplaanist kinnipidamist, selle

75

75

vajalikkust. See õpetab distsipliini. Karjääriõpetuses räägitakse ja tehakse ka plaane, küll

pisut teise nurga alt, näiteks koostatakse ju karjääriplaan, aga mõlemad õpetavad aja

planeerimist, ettenägelikkust, otsustamist ja vastutamist.

Päris palju kasutatakse mõlemas aines samu meetodeid: paaris- ja rühmatöö, vestlus,

diskussioon, väitlus, arutelu, seminar, uurimistöö. Õpilane saab infot otsida, selekteerida ja

seda analüüsida. Samuti on mõlemas aines väga palju võimalusi kasutada IKT-vahendeid (lugeda õigusakte, koostada dokumente, otsida infot, statistika, tööturu võimalused, e-riigi

portaal, teabepäring jne).

Peale riigikaitse ja karjääriõpetuse kokkupuutepunktide on lõiming ka veel eesti keele

(suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus, dokumentatsioon), ajaloo (kriiside tekkepõhjused,

nende lahendamine, tagajärjed), keemia, füüsika, kehalise kasvatuse (üldfüüsiline

ettevalmistus), võõrkeelte, matemaatika ja ühiskonnaõpetusega (kodanikukasvatus).

Nii riigikaitse kooli ühe õppesuunana kui ka karjääriõpetus toetavad vaimselt ja füüsiliselt

terve kodaniku kujunemist-kasvamist, kes teab oma tugevaid ja nõrku külgi. Ta oskab teha valikuid, langetada otsuseid ja võtta ka vastutust. Mõlemad (riigikaitse, karjääriõpetus)

valmistavad noort inimest ette ka elukestvaks õppeks.

76

76

Karjääriõpetus praktiku pilgu läbi

Stella Müsler, Toila Gümnaasiumi karjäärikoordinaator ja karjääriõpetuse õpetaja

Gümnaasiumiõpilane suhtub karjääriplaneerimisse suurema teadlikkusega kui põhikooli

õpilane. Karjääriõpetuse portfoolio, kuhu õpilane saab koondada olulised töölehed ja loovtööd, on noorele karjääri planeerimisel ja edasiste valikute tegemisel toeks.

2011. aastal ilmunud gümnaasiumi karjääriõpetuse valikaine õpetajaraamatust võib leida

vajalikke teemasid, meetodeid ja näpunäiteid, kuidas karjääriõpetuse tundi kavakindlalt läbi

viia. Hea abimees on ka aadressil http://www.rajaleidja.ee/karjaariopetuse-valikkursus-

gumnaasiumis/ leiduvad lisatöölehed. Järgnevad mõtted ja näited pärinevad läbiviidud karjääriõpetuse tundidest ja karjäärikoordinaatori töömailt.

Enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel

Gümnaasiumiõpilasel on adekvaatne enesehinnang, kuid vahel tuleb kasuks ka kõrvalpilk. Millise esmamulje jätame inimestele, kes meid ei tunne? Selles selgusele jõudmist toetavad

mitmed aktiivõppemeetodid, näiteks analüüs „Kes sa oled?” paaristööna. Õpilased loosivad

endale paarilise. Paariliste ülesanne on teineteist guugeldada ning analüüsida interneti

keskkonnast leitu põhjal, millise inimesega on tegu.

Kuna tänapäeval on taoline võte näiteks tööle kandideerimise taustauuringutes üsna

tavaline, siis peavad noored arvestama kuvandiga, mille nad endast ise internetikeskkonnas

loovad, ja sellega, kui hästi või halvasti see nende mainele mõjub.

Loovtöö „Minu unistuste amet”. Õpilased teevad kolmest pildislaidist koosneva

presentatsiooni ning esitavad selle klassikaaslastele koos selgituste ja põhjendustega. Selles

ülesandes saab õpilane analüüsida endale eri ajaetappidel meeldinud ameteid erinevatest

vaatevinklitest. 1) Kelleks tahtsin saada lapsepõlves ja miks? 2) Millises ametis ja miks näeksin ennast, kui ei peaks mõtlema piisavale rahalisele toimetulekule? 3) Kes ma olen 20

aasta pärast? Kirjeldatud ülesanne õpetab põhjendama ja leidma seoseid, kasutades

teadmisi enda võimetest.

Kujutlusmäng „Kuidas me hakkame elama?”. Selles ülesandes jaotatakse klass paaridesse

(võimalusel noormees ja neiu). Paaril tuleb enne kokku leppida mängureeglid: 1) millises piirkonnas nad sooviksid elada, 2) milline on nende pere koosseis, 3) milline on nende vanus,

4) milline eriala, haridustase ja sissetulek neil on. (Näiteks: 35aastased mees ja naine sooviks

elada maapiirkonnas Pärnu lähistel. Mõlemal on tehniline kõrgharidus. Peres on kaks kooliealist last). Nüüd tuleb leida, arvestades kokkulepitud mängureeglitega, veebisaidi

www.cv.ee abil endale sobiv töö ja kinnisvaraportaalidest sobiv elukoht valitud piirkonnas.

Seejärel tuleb koostada pere-eelarve, kasutades linki www.minuraha.ee. Kirjeldatud

77

77

ülesannet täites tutvuvad noored reaalsete tööturuportaalidega ja seal olevate

tööpakkumistega, õpivad analüüsima, tegema ühiseid otsuseid ning saavad kokku puutuda

elus ettetulevate reaalsete olukordadega. Tavaliselt on kõige raskem leida mõlemale sobiv

töö ja kokku panna pere-eelarve. See ülesanne pakub põnevust ning lubab kogemusi

vahetada. Mõni õpilane teab autoliisingu tingimustest, teine aga seda, kui palju kulub raha

näiteks toidu peale jne. Noorel, kes pärast gümnaasiumi lõpetamist astub iseseisvasse ellu,

jääb tihti vajaka praktilistest teadmistest. See ülesanne annab võimaluse ette tulevaid olukordi läbi mängida ja vajadusel kaasõpilaste tarkused teadmiseks võtta. On ju nii, et

isikuomadustest, isiku väärtushinnangutest jm sõltub, millised prioriteedid elurolle võttes

seatakse. Selle ülesandega suunatakse noort analüüsima, kuidas ühitada erinevad elurollid,

töö- ja eraelu.

Enesetundmise teema karjääriõpetuse tunnis paneb noored rohkem endasse süüvima.

Õppida tundma ennast ning arvestada ka meist teistele jääva kuvandiga on vajalik oskus.

Kindlasti peaks selle teema käsitlemisel eelistama pigem individuaalset või paaristööd.

Tulemuseks peab õpilane oskama analüüsida ja väärtustada enda isiksust, eristada oma

tugevaid ja nõrku külgi ning seostada neid erinevatel kutsealadel töötamise eeldustega.

Karjääriinfo tundmine ning selle tähtsus karjääriplaneerimisel

Karjääriinfo leidmine ja selle vahendamine karjääriõpetuses on õpilase ja õpetaja koostöös

vastastikune protsess. Elame internetiajastul, kuid mõnikord jääb infomüras elaval noorel

vajalik teave leidmata. Mida paremini karjääriõpetuse õpetaja oma õpilasi tunneb, seda

kergem on vahendada õpilasi huvitavat informatsiooni. Nõnda jõuab kiire ja vajalik teave kohale nii noorele muusikule kui ka lenduri ametist unistajale. Kuna õpilaste infovajadus võib

olla nende huvidest, eeldustest, võimalustest jms sõltuvalt vägagi erinev, ei pruugi õpilane

ainetunnis kõigile oma küsimustele vastuseid leida. Kindlasti saab ta aga selgust selles, mida

ja miks otsida. Tähtis on, et õpilased, lapsevanemad ja aineõpetajad teaksid, kes konkreetses

koolis saab karjääriga seotud küsimustes aidata! Kui koolis on karjäärikoordinaator, siis peaks tema tegevus olema nähtav. On ju karjäärikoordinaatori üks ülesanne karjääriinfo

kättesaadavuse tagamine koolis. Paljudes koolides on karjäärikoordinaator ja

karjääriõpetuse õpetaja üks ja sama isik.

Karjääriõpetuse tunnis on karjääriinfo tundmise teema juures kasulik kasutada erinevaid meetodeid, suunates õpilasi arendama endas nii info otsimise, analüüsi kui selle korrektse

edastamise oskusi. Kuna infolevitamine eeldab ka suhtlemist, siis on kindel osa meeskonnatööl, aruteludel ja ajurünnakutel.

Karjääriõpetuse tunnis olen kasutanud infootsimise ülesannet „Avatud uksed”, kus õpilased otsivad kindlaks määratud aja jooksul teavet õppeasutuste avatud uste ürituste kohta

(kuupäevad, kellaajad). Kogutud informatsioon pannakse üles karjääristendile ja teave jõuab

kõigini, kes seda vajavad. Avatud uste otsimismäng õpetab leidma informatsiooni õppeasutuste kodulehekülgedelt ja mõnikord ei olegi see nii kerge ülesanne, kui tundub.

Sarnast otsimismängu võib kasutada ka õppimisvõimaluste leidmisel, näiteks milliseid

kursuseid ja millal pakuvad ülikoolid gümnaasiumiõpilastele õpilasakadeemiate või eelõppe

78

78

näol jne. Mõnikord võiksid õpilased ise karjääri infostendi koostada. Teha stend ja sellel

väljapandud karjääriinfo nähtavaks ei ole sugugi kerge ülesanne. Samas õpetab valiku

tegemine ja materjali paigutus noori infostendidelt teavet leidma. Kindlasti saaks kasutada

ka muid informatsiooni levitamise võimalusi. Tähtis on, et vajalik info jõuaks seda vajava

inimeseni.

„Karjääritee” on ülesanne, kus õpilane 1) kaardistab küsitluse abil oma pere kahe liikme karjääritee ning analüüsib selle kulgemist; 2) koostab oma võimeid ja plaane arvestades enda

karjääritee, kirjutades selle lahti etappide kaupa, lisades õppeasutused, kus soovitud

valdkondi või ameteid saab omandada, jne. See ülesanne annab õpilasele võimaluse

analüüsida ja mõista, millised tegurid võivad mõjutada tema karjääriotsuseid, saada aru, et

oma karjäärivalikute eest vastutab õpilane ise.

Tänapäeval on muutunud aktuaalseks õppimine või töötamine välismaal. Selle võimaluse

uurimiseks palusin õpilastel leida keegi, kes on niisuguses situatsioonis olnud, ning teda

küsitleda. Järgmises karjääriõpetuse tunnis valmis arutluse tulemusena rühmatöö välismaal

õppimise või töötamise plussidest ja miinustest.

Karjääriõpetuse tundi aitavad läbitava materjaliga siduda ja huvitavamaks muuta visuaalsed

näited. Piisavat abi saab Eesti Rahvusringhäälingu (http://etv.err.ee) toodetud saadetest

„Kooliproov” (ERR 2011), „Ametilood” (ETV 2003–2004), „Tööotsija” (ETV 2010). Häid

näpunäiteid leiab Eesti Töötukassa valminud õppefilmidest, mis on üleval nii nende kodulehel (http://www.tootukassa.ee) kui ka Youtube’i keskkonnas (www.youtube.com). Põnevat ära arvamist pakuvad videomõistatused CV Keskuse kodulehel (www.cvkeskus.ee).

Karjääriinformatsiooni saab jagada erinevatel koolis ja väljaspool kooli toimuvatel üritustel.

Karjääriõpetuse aine kavandamisel on kasulik läbi mõelda, kuidas õpitegevuses tõhusalt

sisustada kooli karjääripäev. Karjääripäeva saab planeerida mitmeti. See võib olla nn

ametipäev, kus tutvustatakse erinevaid ameteid, kui ka mõne õppeasutuse külastus, mille

käigus ei tutvustata kitsaid erialasid, vaid räägitakse näiteks sellest, mida kujutab endast kõrg- või kutseharidus ning milliseid võimalusi see pakub elukestva õppe kontekstis.

Põhikoolis hakkasime korraldama oma piirkonna asutuste päeva, kus õpilased saavad

tutvuda oma valla asutustega, neis töötavate ametimeeste ja töövõimalustega. Ilmnes, et nii

mõnestki asutusest ei olnud õpilased varem kuulnud ega neid külastanud. Sellised külaskäigud on hea ettevalmistus karjääriõpetuseks, ning kuna asutused tegelevad eri

valdkondades, saab külastusel nähtut-kogetut lõimida ka ainetundidesse.

Karjääripäeva ettevalmistamisel saavad gümnaasiumiõpilased karjäärikoordinaatorile

suureks toeks ja abiks olla. Tegin enne karjääripäeva planeerimist küsitluse selgitamaks, millised on õpilastele huvi pakkuvad õppeasutused ja teemad. Ürituse korraldus oli koolipere

ühistöö. Osa õpilasi said karjääripäevale kutsutud külalisi vastu võtta, osa koostada ja teha esitlus oma koolist teiste koolide õpilastele, osa talletasid üritusel toimuvat ja osa sai

79

79

ülesande leida ning esitada sissejuhatavad kõllid, mis iseloomustaksid esinemist alustavat

ülikooli või asutust (tunnuslause, meloodia vms). Selleks pidid õpilased tegema veidi

ettevalmistustööd. Tulemus meeldis nii karjääripäeval esinenutele kui ka õpilaskonnale. Nii

said õpilased informatsiooni otsimise kõrval proovile panna loomingulisuse ja

esinemisjulguse. Õpilastele meeldisid enam konkreetsed esitlused ning kitsaid erialasid

mindi uudistama ja täpsustavaid küsimusi esitama juba õppeasutuste infobokside juurde.

Karjääripäeval on alati esinenud ka pangaesindaja, kes räägib rahaga toimetulekust, sellega seotud võimalustest ja kohustustest. 2010. aasta karjääripäeval esilinastus 11. klassi neidude

filmigrupi loodud karjääriteemaline film huvihariduse ja hilisemate karjäärivalikute seostest.

Publik võttis selle väga soojalt vastu. Kindlasti leidub igas koolis mõni inimene, kes käsitseb

osavalt kaamerat ja võiks oma oskusi praktikas kasutada. Karjääripäeva eel jaotatakse

õpilastele töölehed, mis sisaldavad küsimusi õppeasutuste, ettekannete jm kohta ning mille

lõpus on alati kokkuvõte, kus õpilased saavad avaldada oma arvamust. Täidetud töölehed

esitatakse pärast üritust registreerimislauda ja ürituse kokkuvõte tehakse karjääriõpetuse

tunnis. Karjääripäeval saavad noored tutvuda edasiõppimisvõimalustega, mis mõjutavad

otseselt nende karjäärivalikuid. Kindlasti võiks infomessisarnane karjääripäev olla pigem

maakondlik.

Toila Gümnaasiumis on koostöös Tartu Ülikooli majandusteaduskonnaga korraldatud ka ülikooli lektori tund, mis õpilastele väga meeldis. Tunnis pidas ülikooli õppejõud loengu

majanduspoliitikast. Õpilased said ettekujutuse, milline on loeng ülikoolis, ning samas ka

informatsiooni neid huvitavate teemade kohta. Selliseid lektoritunde pakuvad ka teised

kõrgkoolid. Siin peitub võimalus siduda lektoritund ainetunniga.

2011. aasta sügisel pakkus Tallinna Tehnikakõrgkool karjääripäeva raames välja moedisaini töötoa, mis jättis selles osalenud neidudele ja ka kolmele noormehele väga positiivse mulje,

sest oli loominguline ja põnev ning samas sai teavet ülikooli kohta.

Füüsika- ja bioloogiaõpetajad on teinud koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga ning kindlasti on võimalusi veelgi. Kõik sellised ettevõtmised on eriti olulised läbiva teema „Elukestev õpe ja

karjääri planeerimine” ning ainetevahelise lõimingu seisukohalt, suunates õpilasi analüüsima

ka eri ainevaldkondade teadmiste ja oskuste mõju nende valikutele.

Õpilastele on oluline teoreetiliste teadmiste kõrval näha karjääriplaneerimise võimalusi ja tulemusi ka praktikas. Selles on abiks töövarjupäev. 10. klassi õpilastel aitab sobivat inimest,

kelle töövarjuks olla, otsida majandusõpetaja, 11. ja 12. klassi õpilased leiavad endale huvipakkuva ameti pidaja juba ise või pöörduvad abi saamiseks karjääriõpetuse õpetaja

poole. Iga õpilane täidab töövarjupäeva töölehe. Soovijad proovisid oma võimaluste piires

töövarjupäeva jäädvustada ning kasutasid tehtud fotosid klassisisesel esitlusel.

Käesoleval aastal valmib koostöös kohaliku maakonnalehega koolileht, kus avaldatakse

õpilaste artikleid karjäärinädalast, kuhu 2011. aasta novembris mahtusid karjäärinõustaja infotunnid ja nõustamine, ametipäev, asutuste päev, karjääripäev ja töövarjupäev.

80

80

Tänu karjäärimeeskonna heale tööle on projekti „Tagasi kooli” raames kutsutud kooli

esinema vilistlasi, kes, olles ise veel küllalt noored, räägivad oma senisest karjääriteest ning

takistustest või edusammudest sellel. Toodi välja ka see, et koolis omandatud teadmisi on

praktikas vaja läinud. Sellised kohtumised on jätnud noortele sügava mulje. Vilistlane

ainetunnis on kindlasti innustav, sest oskab näha seoseid koolis õpetatava ja karjääris

vajamineva vahel. Tugev ning kooli toetav vilistlaskond näitab ka kooli jätkusuutlikkust.

Samuti on aineõpetajad oma ainega seotud karjääriteavet jaganud. Nii on teoks saanud

projektid, kus õpilased on kohtunud keskkonna-, sotsiaal-, muusika- ja kunstivaldkondade

esindajatega või külastanud eri valdkondadega seotud ettevõtteid ning ammutanud nendelt

üritustelt nii teoreetilisi kui praktilisi teadmisi. Omal kohal on ka keeletundides õpitud

motivatsioonikirja ja CV koostamine nii eesti kui võõrkeeles.

Kõik eelnev aitab noorel paremini mõista tööturu olemust. Tulemusena peab ta tundma

tööturu suundumusi, erinevaid töövaldkondi, olema teadlik tööturu võimalustest ja

nõuetest; mõistma hariduse ja tööturu vahelisi seoseid ning vajadust ennast pidevalt

arendada; oskama leida infot tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta ning kasutama

seda oma haridustee planeerimisel.

Planeerimine ja otsustamine

Koostöös noorte infokeskusega on lõpuklassidel võimalus saada karjäärinõustaja

karjäärivalikutealast rühma- ja individuaalnõustamist. Enamik gümnaasiumi lõpuklassi õpilastest võtab seda kui võimalust saada kinnitust oma võimetele ja tehtud valikutele. On

ka õpilasi, kes ei ole oma valikutes päris kindlad. Tekkinud küsimustele eelistavad paljud

internetis surfamise asemel siiski pöörduda karjäärispetsialisti poole. Siinkohal on tähtis, et

õpilasel oleks karjääriõpetajaga teineteist austav suhe või vajadusel võimalus pöörduda

karjäärinõustaja poole. Karjääriõpetust kavandades saab karjäärinõustamise tõhusalt lõimida õppeprotsessi. Mõnikord on noorel vaja, et täiskasvanu ta ära kuulaks ning aitaks iseendas

selgusele jõuda. Olen täheldanud, et vahel on õpilasel, kes üldse karjääriõpetusega kokku

pole puutunud, raskem otsustada, mida pärast gümnaasiumi lõpetamist teha.

Õpilane peab tundma, et karjääriõpetuse tund on mõeldud õpilase aitamiseks ja

toetamiseks. Tunnis saadud teadmised peavad olema seotud reaalse eluga ning õpetama

analüüsima, leidma seoseid ning tegema valikuid. Ükski test ei saa võtta vastutust noore tuleviku eest. Selleks, et teha pädevaid plaane ja otsuseid, peab noor eelkõige iseendas

selgusele jõudma. Kõik karjääriõpetuse valikaine teemad on selles noorele toeks. Teemade lõppedes on tore, kui noor saab aru, et valikaine, mida ta 35 tundi omandas, on andnud talle

võimaluse veidi lähemalt tutvuda reaalse eluga, selles ettetulevate probleemide ning nende

lahendusvõimalustega. Oma teadmiste abil peab noor oskama koondada ja süstematiseerida omandatud informatsiooni töömaailma võimalustest ning seostama seda

tulevikuplaanidega. Võib läbi mängida erinevaid karjääriplaanide stsenaariumeid, analüüsida

ja leida praegu sobivaim. Rõhutan õpilastele, et alati peab olema ka tagavaravariant, mis vajadusel aitab hetkelisest ummikseisust edasi saada. Eri inimeste karjäärilugude näited,

informatsioon alternatiivvõimalustest – kõik see peab andma noortele usku, et nad tulevad

toime, sest neil on piisavalt teadmisi ja oskusi isikliku karjääriplaani koostamiseks. Kuna elu

81

81

areneb kiiresti, peavad ka noored ise tunnetama pideva edasiarenemise vajadust. Kõige

tähtsam on julgeda võtta vastutus oma edasiste sammude eest.

Tunnen, et karjääriõpetaja ja -koordinaatori ülesanne on olla suunaja ja toetaja noorele, kes

teeb oma elus tähtsaid otsuseid, planeerib oma tulevikku ning oskab iseseisvas elus

kohaneda ka karjäärivaldkonnas ettetulevate muutustega.

Töövestluse simulatsioon

Riina Aljas, Orissaare Gümnaasiumi karjäärikoordinaator ja karjääriõpetuse õpetaja

Töökogemust on õpilased saanud mitmeti: kodumajapidamistes abistades, laagritest ja

töömalevast, puhkust andes, hooajatöid tehes jms. Kui aga küsida, kes on töö saamiseks

kandideerinud või töövestlusel käinud, siis tõusevad klassis üksikud käed. Sellest tekkis idee karjääriõpetuse tunnis läbida mängutöövestlus. Simulatsiooni tulemusena omandavad

õpilased kogemuse, mis aitab neil aimu saada, mis on töövestlus ja kuidas selleks

valmistutakse. Parim viis õpilase jaoks uute kogemuste omandamiseks on eluline

õppekeskkond ning toetavad õpetajad.

Tööle kandideerimisel esitatakse tööandja soovi kohaselt erinevaid dokumente:

elulookirjeldus, kaaskiri, motivatsioonikiri, soovituskiri.

Töötajalt oodatakse ausust, lojaalsust, pühendumust, huvi. Kiirete muutuste maailmas

eeldatakse, et töötegijal on hea kohanemis- ja õpivõime, samuti laiapõhjalised

baasteadmised ning oskused. Kuid tulevasel töötajalgi on oma tööandjale ootused: hea ning

turvaline töökeskkond, ühtne kollektiiv, konkurentsivõimeline töötasu, sotsiaalsed garantiid

jne.

Erinevad erialad eeldavad erinevaid sotsiaalseid oskusi: näiteks klienditeeninduses

suhtlemisoskus ja empaatiavõime; merenduses keeleoskus, tugev tervis, hea füüsiline vorm; meedias suhtlemisoskus, lai silmaring; meditsiinis pingetaluvus, täpsus. Erinevatele

inimestele sobivad erinevad töötamise viisid. Töötada saab üksinda väikeettevõtjana või

erineva suurusega ettevõttes/kollektiivis. On oluline, et õpilane teadvustab endale neid aspekte enne reaalset tööle kandideerimist. Töövestluse simulatsioon pakub selleks head

võimalust.

Simulatsioon, sellele eelnevad tegevused:

82

82

• töökuulutuste uurimine;

• dokumendinäidistega tutvumine;

• dokumentide vormistamine, tähtajaline esitamine;

• loeng töövestlusel käitumisest;

• loeng individuaalse ja grupiviisilise töövestluse erinevustest;

• „Tööotsija” ja „Tööleidja” vaatamine (ETV saadete arhiiv);

• töövestluse simulatsioon (kahe õppetunni vältel);

• tagasiside õpilastele ja õpilastelt.

Õpilased tutvuvad vastavate näidistega internetis (CV-Online, tööturuameti

iseteenindusportaal, Rajaleidja) ja koostavad isiklikud dokumendid, kandideerimaks

simulatsioonis väljapakutud ametikohtadele.

Dokumendid on vaja esitada elektrooniliselt ja teatud kuupäevaks. Saabunud dokumendid vaatab üle emakeeleõpetaja, kes teeb keelelise korrektuuri ning annab vajadusel juhiseid.

Vestlused viiakse läbi individuaalselt.

Hinnatakse dokumentide korrektsust, eneseväljendusoskust, käitumist ja riietust vestlusel.

Iga õpilane saab individuaalset tagasisidet, kuid järgmises tunnis toimub ka üldine arutelu ja

kokkuvõte ettevõtmisest.

„Mul on teile väga hea uudis. Tööd alustab uus firma, Haljastuse OÜ, kes pakub hooajatööd ja ootab oma ridadesse tublisid, ilumeelega, heas füüsilises vormis noori. Ettevõtte juht on

saatnud teile edastamiseks töökuulutuse, mis on kättesaadav e-kooli keskkonnas. Vestlused

toimuvad juba kahe nädala pärast ja neis osaleb kindlasti ka firma personalijuht.

Edukat kandideerimist!”

Töökuulutus:

Tööd alustab Saaremaal ja Läänemaal tegutsev ettevõte Haljastuse OÜ.

Kui Sa oled heas füüsilises vormis nooremapoolne naine või mees ning Sulle meeldib töö

värskes õhus, siis oled just õige inimene kandideerimaks meie pakutavatele ametikohtadele:

arborist, väiketõstukijuht, aednik, muruhooldaja

Töö on hooajaline ja pingeline ning nõuab kodust eemal viibimist kuni viiel päeval nädalas.

Eeldame, et kandidaat on täpne, korrektne, ilumeelega, ei karda kõrgust.

Vajalik C-kategooria juhilubade olemasolu.

CV, avaldus ja motivatsioonikiri saata x kuupäevaks elektronposti teel.

Vestlusele ootame kõiki tähtajaliselt kandideerinuid.

83

83

Kokkulepitud kuupäeval olid õpilased rõõmsalt töövestluse ootel, mõne erandiga väga

korrektses riietuses. Ruum, kus töövestluse simulatsioon toimus, oli muudetud hubaseks.

Vestluse korraldajad olid toetavad ja positiivsed ning üldine meeleolu sõbralik. Komisjon oli

kõik dokumendid varem läbi vaadatud ja kandidaatidele ette valmistanud personaalsed

küsimused. Igaüks sai võimaluse selgitada, miks tema on sobivaim vastavale ametikohale.

Kõik õpilased said vestluse ajal tagasi esitatud kandideerimisdokumendid.

Tagasiside õpilastelt

Õpilaste hinnangul on töövestluse simulatsioon väga oluline, sest nii on võetud ära hirm läbi

kukkuda. Õpilastele meeldis õpetajate julgustav ja positiivne hoiak ning individuaalne

tagasiside. Väga vajalikuks osutus kogemus kandideerimisdokumentatsiooni vormistamisel

ning koostöö eesti keele õpetajaga vigadele tähelepanu juhtimisel. „Tööotsija” ja „Tööleidja”

vaatamist pidasid õpilased huvitavaks ja harivaks, sest sel moel oli võimalus näha erinevaid

töövestlusi. Pealegi jagasid saadetes soovitusi karjäärivaldkonna tippspetsialistid.

Töövestluse simulatsioon on oluline, sest annab noortele võimaluse end proovile panna

turvalises keskkonnas – koolis. Sel moel arendatakse mitmeid vajalikke põhioskusi:

arvutikasutamine, eneseväljendusoskus, suhtlemisoskus. Väga tähtsaks peeti dokumentide

vormistamise kogemuse saamist.

Valik materjale

ETV arhiiv, järelvaatamine

„Tööotsija”, 31.08.2009–23.08.2011 (kokku 69 vastet)

„Tööleidja”, 10.01.2011

PPT „Edu tagavad omadused ja oskused” Innove, Karjääriteenuste Arenduskeskus

84

84

Töömaailmaga tutvumise võimalusi gümnaasiumi karjääriõpetuses, erisused võrreldes põhikooliga

Maive Torop, Kanepi Gümnaasiumi karjääriõpetuse õpetaja ja karjäärikoordinaator

Tänapäeva tööturg muutub pidevalt. Erialad ja ametid muutuvad või kaovad hoopis.

Viimaste kümnendite märksõna meedias on tööpuudus. Täiskasvanuks saav inimene peab

selles olukorras tegema valikuid, aimates ette olukorda aastate pärast. Vaatamata

infoallikate kättesaadavusele tunnevad töömaailma napilt või pinnapealselt isegi

täiskasvanud.

Põhjusena, miks see nii on, võib märkida (eriti maapiirkonnas) töökohtade vähesust ja

oskamatust vaadata tulevikku, unistada.

Võimalusi selleks pakub karjääriõpetuse tund ja selleteemalised tegemised koolis.

1. Eri internetikeskkondade kasutamine

Õpilased saavad lugeda ametite ja selleks vajalike oskuste kirjeldusi aadressilt www.rajaleidja.ee. Teevad neid huvitava ameti kohta klassis ettekande. Selle käigus

kirjeldatakse konkreetset tööd, selleks vajalikke oskusi, terviseriske, erinevaid töötamise võimalusi. Samas viidatakse ka sellekohase hariduse saamise võimalustele. Ettekanne lõpeb

küsimustega esinejale. Õpilane on töötanud põhjalikult teda huvitava teemaga ja saanud

esinemiskogemuse.

Põhikoolis on tutvus elukutsetega põgus ja mänguline. Avastatakse uusi põnevaid ameteid.

Gümnasistid tegelevad ametite puhul põhjalikult oma isiksuseomaduste ja võimete analüüsimisega. Siinkohal on olulised kaaslaste mõtted, soovitused.

2. Meedia jälgimine

Noori peab suunama jälgima uudiseid televisioonist ja ajakirjandusest. Filme vaadates

võiksid nad märgata sisu kõrval ka erinevaid elukutseid. Anda sellekohaseid iseseisva töö ülesandeid. Töökuulutuste portaali jälgimine annab aimu, mis eriala töötajaid vajatakse.

Gümnaasiumi lõpetajad saavad katsetada ka reaalset kandideerimist mõnele töökohale.

Pidev ühiskonnas toimuvate protsesside jälgimine annab aluse objektiivseteks

tulevikuotsusteks.

Põhikooliõpilase jaoks on töömaailm kauge tulevik, seega on ka huvi vähene. Kui teda

suunata, siis saab ta aga aimu erinevatest internetikeskkondadest ja õpib märkama karjääriinfot.

3. Töövarjupäev

Majandusõpetuse raames on igal õpilasel võimalus viibida töökohal ja jälgida tööprotsessi.

Hiljem teevad õpilased kokkuvõtted kaaslastele ja toimub nn töövarjupäeva konverents. Nii

saab aimu paljudest erinevatest asutustest ja erialadest. Õpitakse teiste õpilaste kogetu

kaudu. Oluline on õpilase enda hinnang sellele, mida ta nägi. Kas see vastas tema

ettekujutusele, mis hämmastas? Viibides konkreetses töökeskkonnas, saab noor reaalsema

pildi. Eakaaslase hinnangut arvestatakse märkimisväärselt.

85

85

Meie põhikooliõpilased töövarupäeval ei osale. Võimalik kokkupuude võib olla igal lapsel

oma ema või isa juures tööl viibides.

4. Projekt „Tagasi kooli”

Oma koolis oleme agaralt kasutanud võimalust kutsuda esinema kooli vilistlasi ja teisi

huvitavaid inimesi, kes selleks nõusoleku on andnud. Nii oleme saanud tutvuda erinevate

elukutsete esindajatega: sõjaväelane, meditsiiniõde, kirjanik, ettevõtja, talunik, poliitik jne.

Iga külalise esinemise juurde kuulub tavaliselt oma haridustee tutvustamine, valikute tegemise põhjendused ja vajadused. Saab selgemaks valmisolek muutustega kohanemiseks,

kui olukord nõuab. Vaimustunud esineja on õpilaste jaoks põnev. Põgus kokkupuude võib

olla tõsisema huvi tekkimise impulsiks.

5. Ettevõtete külastamine

Igal piirkonnal on oma eripära. Selle annavad seal tegutsevad ettevõtted. Need on reaalsed

kohad, kus tulevikus võiks tööd leida. Kohalike ettevõtetega tutvumine on vajalik ka

silmaringi avardamise seisukohast. Seeläbi on võimalik õppida väärtustama teiste inimeste

tööd. Ettevõtete külastamine võib toimuda igas vanuseastmes ja seda võib siduda

klassiekskursiooniga.

Ettevõttesse minnes täidetakse sellekohane tööleht. Gümnaasiumiõpilased võiksid teada

asutuse täpset nimetust (internetiaadressi), tegevusala, suutma kujutada asutuse struktuuri ja kirjeldada erinevaid ameteid ning nende tööülesandeid.

Põhikoolis peaks pärast ettevõtte külastamist tegema kokkuvõtva tunni, et saadud infot koos

analüüsida. Algklassidel toimib hästi kokkuvõtlik joonistamine.

6. Unistuste ettevõtted

Kohaliku elu ja ettevõtete tundmaõppimise järel saab teha tulevikku vaatamise katset.

Õpilased arutlevad, mis teenuseid napib või missuguseid ettevõtteid võiks rajada kohalikke

olusid arvestades. Rühmatööde tulemusena valmivad tuleviku ettevõtete projektid.

Rõhuasetus on sellel, missuguseid töökohti luuakse. Noorte lemmikobjektid on olnud seotud

vaba aja veetmise kohtade loomisega: kino, jõusaal, söögikoht, krossirada. Ühise tulemini jõudmine harjutab meeskonnatöö oskust.

7. Õpilasfirmad

Majandusõpetuse osana katsetavad õpilased oma firma loomist. Enne on õpilased tutvunud

erinevate ettevõtete tööga. Uurinud ettevõtete ajalugu, arengunäitajaid, tootlikkust.

Luuakse oma äriplaan ja tegeldakse tootmise ja müümisega. See on väärt kogemus tuleviku jaoks. Saadakse aimu raamatupidamisest, tootmisele kuluvast ajast, müümise kunstist. Kui

pärast gümnaasiumi lõpetamist on tehtud otsus ettevõtlust või finantsisti eriala õppida, siis on see kindlasti teadlik valik.

Põhikooliõpilastel on võimalus saada müügikogemust koolis toimuval sõbrapäeva laadal.

8. Hetk tulevikust

Kujutlusmäng „20 aasta pärast”. Noored on väga erinevad enda tulevikku vaadates. Vähesed teavad täpselt, mida nad tegema hakkavad. Küll saab otsida pidepunkte: kas töötad üksi või

teistega koos, oled ülemus või alluv, meeldib suhelda inimestega. Sellist mõttearendust saab

jätkata perele, elukohale, hobidele mõeldes. Pannes maha mõned märksõnad enda jaoks,

86

86

hakkab kujunema konkreetsem pilt tulevikust. Kooli lõpetades peaks oskama hinnata seda,

mida tahaks osata veel, st mida juurde õppida?

Hea kui õpilased mõistavad, et nad on tulevikus osake meid ümbritsevast ühiskonnast. Igas

ainetunnis võib leida seoseid töömaailmaga. Karjääriõpetuse tund on tund, mis julgustab

noori kõigepealt unistama, seejärel avastama endas peituvaid võimeid. Aineõpetaja roll on

olla toetav ja julgustav. On väga erinev õpetada karjääriõpetust põhikoolis või

gümnaasiumis. Põhikooliõpilasel napib julgust endasse vaadata: ei tunta oma võimeid, puuduvad kogemused, vähene on analüüsioskus ega tajuta veel vajadust teemaga tegelda.

Seevastu gümnaasiumis saab korraldada suuremaid arutelusid ja väitlusi, katsetada

konkreetsete töödega. Kõige absurdsemad ideed võivad aastate pärast olla täiesti

teostatavad.

See tund on suuresti tund iseenda tundmaõppimiseks ja sihtide seadmiseks, kuid ei puudu ka

koosõppimise võlu ja kasulikkus.

87

87

LÕIMING

Lõimingu teoreetilised lähtekohad: lõimingutsentrid karjääriõpetuse aspektist

Tiina Kuusk, Valjala Põhikooli vanemõpetaja

Kuna teadmisi omandatakse tänapäeval mitte niivõrd nende endi pärast, vaid vajadusest neid kasutada, muutub õppeprotsessis oluliseks see, kuidas seostada erinevaid teadmisi ja

oskusi nii ühes õppeaines, ainevaldkonnas kui ka ainevaldkondade vahel. Peale selle on

probleemiks, kuidas kujundada üldisemaid pädevusi ja õpetada selliseid olulisi teemasid,

mida ükski õppeaine eraldi ei käsitle, kuid mis võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui

terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades

rakendada. Just seetõttu saab oluliseks lõiming kui võimalus luua terviklik õpe.

Loomulikult ei tohiks lõiming olla omaette eesmärk, vaid vahend riiklikus õppekavas

püstitatud õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutamiseks. „Gümnaasiumis on õpetuse ja

kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna,

millega siduda enda edasine haridustee. Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et

õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata

õppimist kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes.”3 Samuti on oluline valmistada õpilasi ette töömaailma sisenemiseks. Selles võtmes on oluline roll täita kõigil õppeainetel,

eriti aga karjääriõpetuse valikkursusel, mis aitab õpilasel luua enda jaoks tervikpildi teistes

õppeainetes ja erinevates elusituatsioonides omandatud teadmistest, oskustest ja

kogemustest, mis on aluseks karjääriotsuste langetamisel.

Lõimingu aspektid

Väline ja sisemine lõiming

Väline lõiming on õpetajate või teiste kooli õppekava korraldamise ja rakendamisega seotud

isikute teadlik katse seostada eri õppeaineid nii omavahel kui ka õppekava üldiste põhi-mõtetega, et saavutada püstitatud eesmärke ja nendest tulenevaid oodatavaid õpitulemusi,

sealhulgas pädevusi. See seostub eelkõige õpetajate tegevusega õppeprotsessi kavandamisel

ja läbiviimisel ning nõuab kõigi õpetajate koostööd.

Välise lõimingu eesmärk on soodustada sisemist lõimingut, mille puhul õpilased seostavad

aines omandatut varemõpitu ning väljaspool kooli saadud teadmiste ja kogemustega ise: lõiming realiseerub õpitava ühendamise abil oma kogemuste ja igapäevaelu nähtustega.

Kuna sisemine lõiming toimub õppijas endas ja seda pole võimalik lõplikult kontrollida, siis on põhiküsimus, kuidas saaks seda protsessi välise lõimingu abil parimal moel toetada.

Vertikaalne ja horisontaalne lõiming

Uute teadmiste omandamise kontekstis on tähtsad nii vertikaalne ehk ainesisene kui ka

horisontaalne ehk ainetevaheline lõiming. Vertikaalne lõiming loob seoseid ühe õppeaine

mõistete, ideede ja põhiprintsiipide vahel ning aitab õpilasel saada ainest tervikliku ettekujutuse nii teoreetilistes teadmistes kui ka rakenduslikes oskustes. See eeldab ainesisu

loogilist käsitlusjärjestust, teadmiste kumuleerumise arvestamist ja süvendavat

3 Gümnaasiumi riiklik õppekava. https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011002

88

88

teemakäsitlust. Võidakse kasutada kontsentrilisuse ehk spiraalsuse põhimõtet, st õpilase

teadmiste ja oskuste arenedes tullakse käsitletud teemade juurde tagasi ning neid

käsitletakse mitmekülgsemalt või konkreetsematele nähtustele keskendudes. Sellele

põhimõttele toetub ka gümnaasiumi karjääriõpetuse valikkursuse ainekava, mis on

koostatud vastavuses põhikooli III kooliastme karjääriõpetuse valikaine ainekavaga ja mille

peateemad on samad.

Vertikaalne lõiming loob omakorda aluse horisontaalsele lõimingule, mis toimub eri ainete vahel ja osutab sellele, et tervikuna on tähtsad kõik omavahel seotud õppeained. Üks aine

peaks võimaluse korral teist toetama, aitama õpitut edasi arendada, kinnistada ja luua

tervikliku teemakäsituse. See laseb samal ajal aineteadmiste ja -oskuste saavutamisega luua

võimaluse nende mitmekülgseks rakendamiseks ja reaalses elus toimuvate nähtuste

mõistmiseks. Horisontaalne lõiming võimaldab luua nii ainetevahelisi kui ka aineteüleseid

seoseid, laiendades ja üldistades õppeprotsessis omandatavaid teadmisi ja oskusi, ning

rakendada ühes aines õpitud teadmisi ja oskusi teistes ainetes, aga ka elulistes olukordades.

Peale selle saab horisontaalse lõimingu abil kujundada õpilase üldisemaid pädevusi ja

väärtushoiakuid.

Lõimingutsentrid

Lõimingu võtmeküsimuseks on lõimingutsentrite ehk ainepõhiste kursuste lõimingut

võimaldavate ühisosade määratlemine. Nende ülesanne on organiseerida enda ümber

lõimitavate õppeainete sisu. Lõimimist võimaldavate ühisosade leidmiseks tuleks võrrelda

karjääriõpetuse ainekava teiste õppeainete kursuste ainekavadega. Lõimingutsentrid on

sobivad juhul, kui nad hõlmavad kaht või enamat õppeainet, käsitledes nende ühisosade eri aspekte, või on aineteülesed. Sellest lähtuvalt võivad lõimingutsentriteks olla järgmised

õppekava elemendid.

Mõisted

Lõimingu aluseks mõistete tasandil on enamasti ühiste põhimõistete struktuur, mis moodustab ühtse raamistiku ja mille elemente võib kindlaks teha eri õppeainetes.4 Kuid

mõistelised seosed eksisteerivad ka nende õppeainete vahel, mille õppesisu on sarnane ja

mis põhinevad ühistel mõistetel või mille õppeobjekt osaliselt kokku langeb. Nii näiteks seob

lõimiva mõistena gümnaasiumi karjääriõpetust ühiskonnaõpetuse ning majandus- ja

ettevõtlusõppega tööturu mõiste, psühholoogiaga emotsiooni, motivatsiooni ja

intelligentsuse mõiste ning psühholoogia ja bioloogiaga närvisüsteemi mõiste. Gümnaasiumis suudetakse süsteemmõistelise mõtlemise tasandil aru saada sellest, et eri õppeained

seletavad sama mõiste kaudu ühte ja sama nähtust eri tasanditelt. Aineüleseid seoseid on kõigi õppeainetega võimalik luua metamõistete, näiteks karjäär ja elukestev õpe kaudu.

Selleks et uusi mõisteid arusaadavaks teha, on vaja teada, millistele mõistetele neid saab

rajada. Enamik gümnaasiumi karjääriõpetuses esinevatest mõistetest peaks õpilasel olema enne teistes õppeainetes juba omandatud ja seega saab õppimine toetuda olemasolevatele

teadmistele. Sel juhul kinnistatakse, süvendatakse, laiendatakse karjääriõpetuses varem

õpitud mõisteid või paigutatakse need uude konteksti. Karjääriõpetuse õppeprotsessi kavandades oleks õpetajal siiski kasulik teha kindlaks, millised mõisted on õpilastele

4 Jõumees, L. (1996). Loodusainete õppekava integratsioonitaotluste analüüs. [Magistritöö.]. Tartu: Tartu

Ülikool.

89

89

varasemast tuttavad, samuti see, kas ja millal käsitletakse karjääriõpetuse põhimõisteid

gümnaasiumi teiste õppeainete kursustes. Näiteks võidakse enesestmõistetavaks pidada

temperamendi mõiste tundmist, kuid kui õpilane ei ole põhikoolis karjääriõpetuse valikainet

õppinud, siis ei pruugi ta nimetatud mõistet teadusmõistena tunda, sest ühegi teise

õppeaine ainekava seda mõistet ei sisalda.

Teemad

Lõimingu optimaalseks võimaluseks võib pidada temaatilist seostatust, st lõimingutsentriks on teemad, mis võimaldavad mõistetele konteksti. Eri õppeainete kursuste sisu on jagatud

erinevateks pea- ja allteemadeks. Teemad on mõeldud faktide, mõistete, nähtuste ja ideede

sidumiseks ühe õppeaine sees, kuid võimaldavad ka eri õppeainete lõimimist.

Lõimivad teemad haaravad mitut õppeainet. Iga aine käsitleb vastavat teemat oma

perspektiivist, kasutades erinevaid rõhuasetusi ja keerukuse astmeid. Oluline on, et eri

ainete õpetajad teaksid, kuidas ja millal käsitletakse sama teemat teistes õppeainetes,

oskaksid juba õpitud teadmisi ära kasutada, seostele tähelepanu juhtida ning vajadusel

vältida ka õppesisu kordamist. See eeldab aga ühist planeerimist ja kokkuleppeid.

Karjääriõpetuse seisukohalt on üks keskne lõimiv teema tööturu teema, mida käsitlevad

peale karjääriõpetuse ka ühiskonnaõpetus ning majandus- ja ettevõtlusõpe. Kuna kõik

nimetatud õppeained puudutavad selle teema all ka töösuhteid reguleerivaid õigusakte, tuleks õppeprotsessi planeerimisel ühiselt mõelda, kuidas sarnase õppesisu dubleerimisest

hoidudes niisugust mitmekordse käsitluse eelist ära kasutada. Kuna selliseid töösuhteid

reguleerivaid õigusakte on viis: töölepinguseadus, palgaseadus, puhkuseseadus, töö- ja

puhkeaja seadus ning võlaõigusseadus, siis võiks kokku leppida, millises õppeaines milliseid

seadusi põhjalikumalt käsitleda, ehk õpetamine tuleks omavahel ära jagada.

Teiseks keskseks lõimivaks teemaks on isiksuseomadused, mida käsitletakse nii

karjääriõpetuse teema „Enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel” all kui ka

psühholoogia valikkursuses allteemade „Emotsioonid ja motivatsioon” ning „Individuaalsed

erinevused” juures. Kui psühholoogiakursus on enne karjääriõpetust, siis saab viimane

kasutada juba varem õpitud teadmisi ja keskenduda suurel määral praktilistele õppeülesannetele.

Karjääriõpetuse teemadel on ka palju kokkupuutepunkte võõrkeelte ainevaldkonna teemaga

„Haridus ja töö”, kus muu hulgas käsitletakse edasiõppimisvõimalusi Eestis ja välismaal,

elukutsevalikut ja karjääri planeerimist, tööotsimist, vastutustundlikku suhtumist oma töösse ning vajalikke eeldusi oma tööga toimetulekuks. Kõik see toetab ka karjääriõpetuse

eesmärke ja oodatavate õpitulemuste saavutamist.

Läbivad teemad

Läbivat teemat võib käsitada kui metateemat, mille puhul kooskõlastatakse mitu õppeainet ajaliselt ühe keskse kontseptuaalse teema ümber. Ajaliseks raamiks võib olla terve

õppeaasta, kuid ka lühem periood, näiteks 35-tunnise kursuse õpetamiseks kuluv aeg. Iga aine käsitleb vastavat teemat oma õppesisu kaudu. Kuna metateema on aineteülene, on

võimalik näha ka üldisi seoseid õppeainete vahel. Hõlmatud ei pea olema kõik ained, kuid

hea metateema kriteeriumiks võib lugeda seda, et ta suudab ühendada võimalikult paljusid

õppeaineid ja/või ainevaldkondi. Iga aine panustab metateemasse vastavalt oma võimalustele.

90

90

Sageli on metateemaga hõlmatud ained seotud lõimiva tegevusega, nagu näiteks ühe

õppeaine või ainevaldkonna piire ületavad õpilasuurimused, loovtööd ja projektid, või

üritusega, nagu näiteks teema-, õppe- ja projektipäevad, mis nõuavad õpilastelt suutlikkust

kasutada mitmest õppeainest pärinevaid teadmisi ja oskusi. Sel moel saab luua nii

ainetevahelisi kui ka -üleseid seoseid, samuti kujundada üld- ja valdkonnapädevusi. Õpilane

peab vajalikke teadmisi ja oskusi lõimima, et neid kasulikuks teha, lisades neile igapäevaelu

kogemused – toimub sisemine lõiming.

Kuigi karjääriõpetus on valikkursus, mis toetab eeskätt läbiva teema „Elukestev õpe ja

karjääri planeerimine” taotlusi, on tal oma panus ka kõigi teiste läbivate teemade

käsitlemisse. Nii on karjääriõpetuse eesmärgid, õppesisu ja õpitulemused seotud läbiva

teemaga „Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng”, sest teadlikult oma karjääri

planeerides peaks õpilane kujunema ka sotsiaalselt aktiivseks ja vastutustundlikult toimivaks

inimeseks.

Enesetundmise teema juures on tähtsal kohal läbiv teema „Väärtused ja kõlblus”. Oma

isiksust analüüsides toimub ka väärtuste ja kõlbeliste normide analüüsimine, isiklike

väärtushoiakute ja kõlbeliste tõekspidamiste refleksioon ning oma tegevust planeerides

õpitakse arvestama erinevate vaadete ja seisukohtadega.

Karjääriõpetusel on tihe seos läbiva teemaga „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus”, mille

eesmärk on tõsta ja ergutada inimese algatusvõimet ning tutvustada ettevõtlust kui üht alternatiivi tänapäeva ühiskonnas. Tööturuga tutvudes õpib õpilane mõistma ettevõtluse

rolli ühiskonnas, ettevõtlusega seotud negatiivseid ja positiivseid mõjusid ning sellega

kaasnevaid riske.

Edasiõppimisvõimaluste, aga ka tööturu kontekstis on oluline roll läbival teemal „Kultuuriline identiteet”. Oma karjääri planeerides võib nii mõnigi õpilane siduda selle välismaal õppimise

või töötamisega. Arutlemine selle üle, mida toob endaga kaasa elamine teises

kultuuriruumis, peaks arendama sallivust ja lugupidavat suhtumist teiste kultuuride

esindajatesse ning nende tavadesse.

Läbiva teema „Teabekeskkond” raames suunatakse õpilast leidma infot tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta ning kasutama seda oma haridustee planeerimisel, arendades

seejuures kriitilise teabeotsingu ja -analüüsi oskust. Selles kontekstis on kindlasti oluline

osata leida, analüüsida ja mõista erinevaid töökuulutusi. Sageli pakutakse töökuulutustes

ühelt poolt konkurentsivõimelist palka, teisalt aga palutakse saata CV koos palgasooviga või

lubatakse töötasu kokkuleppel. Seetõttu tuleks karjääriõpetuse tundides kindlasti selgitada,

mida mõista konkurentsivõimelise palga all, ja juhtida õpilast vastavat teavet leidma.

Infootsimise ja karjääriplaneerimisega seostub läbiv teema „Tehnoloogia ja innovatsioon”.

Ühelt poolt suunatakse õpilast kasutama IKT-vahendeid, et lahendada elulisi probleeme ning tõhustada oma õppimist ja tööd, teiselt poolt aga taotletakse õpilase kujunemist

uuendusaltiks inimeseks, kes oskab nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada

ja tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas.

Isikliku karjääriplaani koostamisel peab õpilane oskama analüüsida terviseteavet ja õppima

sellega arvestama. Eeltooduga seostub läbiv teema „Tervis ja ohutus”. Karjääriõpetuse allteema „Tervis ja karjäär” käsitluse tulemusena peaks õpilane tundma esmaseid

töötervishoiu ja -ohutuse reegleid ning oskama seostada erialavaliku võimalusi oma

tervisliku seisundiga.

91

91

Õppemeetodid ja -tegevused

Üheks võimalikuks lõimingutsentriks on õpitulemuste saavutamist toetavad õppemeetodid.

Nii näiteks toetavad karjääriõpetuse eesmärke eri õppeainetes toimuvad õppekäigud, mille

jooksul tutvuvad õpilased muu hulgas ka erinevate töövaldkondade, ametite ja elukutsete

ning kohaliku majanduskeskkonnaga ning saavad seda teavet oma karjääri planeerimisel

kasutada. Seetõttu on väga oluline, et õpetajad teeksid õppekäikude kavandamisel

koostööd, nii et need toetaksid maksimaalselt ka teiste õppeainete eesmärke.

Erilisel kohal on õppeprotsessis loomulikult aktiivõppemeetodid, mille märksõnadeks on

uudishimu ja avastamine, vabadus ja aktiivsus, originaalsus ja loomingulisus, iseseisev ja

kriitiline mõtlemine, suhtlemine ja koostöö, tegutsemine vastavalt situatsioonile, elulised

ülesanded ning enda ja teiste töö hindamine.5 Need aitavad õpilastel lõimida

karjääriõpetuses õpitavat oma kogemustega ja soodustavad sisemist lõimingut.

Lõimingutsentriks võivad olla ka eri õppeainete õppetegevused ja nende kaudu

omandatavad oskused. Tihtipeale õpitaksegi mitte niivõrd õppeaine kui just tegevuse kaudu,

mida ainet õppides sooritatakse. Karjääriõpetuses tuleb õpilasel muu hulgas koostada

mitmeid tarbekirju, essee ja uurimistöö; teha intervjuu ning olla valmis avalikuks esinemiseks

ja töövestluseks.

Erinevate tarbekirjade kirjutamist õpetatakse karjääriõpetuse kõrval ka praktilise eesti keele kursuses ning majandus- ja ettevõtlusõppes, samuti soovitatakse seda õppetegevusena

võõrkeeltes. Essee kirjutamist peetakse peale karjääriõpetuse vajalikuks kirjanduses,

võõrkeeltes, keemias, muusikas, füüsika ja filosoofia valikkursustes, uurimistöö koostamist

aga kõigis õppeainetes. Suulise esinemise põhitõdesid käsitletakse praktilise eesti keele

kursuses, töövestlust majandus- ja ettevõtlusõppes ning võõrkeeltes.

Lõimivate oskuste puhul peaks karjääriõpetuse õpetaja teadma, kas ja mil määral on õpilane

vajalikud oskused enne teistes ainetes omandanud, st kas oskused on sellisel tasemel, et

neid saab juba praktikas kasutada või tuleb neid alles õpetama hakata. Näiteks

motivatsioonikirja õpetamine võiks jääda karjääriõpetusse, kuid avalduse kirjutamine tuleks

selgeks saada praktilise eesti keele kursuses. Seega peaksid aineõpetajad lõimivate oskuste õpetamise ajaliselt kooskõlastama. Teatud oskuste, eeskätt selliste kindlas vormis ametlike

dokumentide nagu CV ja avalduse koostamise õpetamine tuleks kooskõlastada ka

põhimõtteliselt. Teisisõnu peaksid õpetajad omavahel kokku leppima, kes mida ja kuidas

õpetab.

Ideed

Lõimingut saab organiseerida kesksete ideede ümber. Ideed kui lõimingutsentrid võivad olla

aluseks nii vertikaalsele kui ka horisontaalsele lõimingule. Nende põhjal on saab võrrelda või

vastandada erinevaid õppimiskogemusi, millel muidu ei oleks omavahel sarnasust.6 Kui lõimingu aluseks on aineteülene idee, mille abil luuakse seosed ainete vahel, ei ole õppeaine

enam dominant, vaid allub sellele ideele.7 Eduka lõimimise võtmeks on keskse idee käsitlemine eri ainetes, luues nii aineteüleseid seoseid. Gümnaasiumi riikliku õppekava puhul

on sellisteks keskseteks ideedeks pädevused.

5 P. Luik. Aktiivõppe meetodid. http://www.ttc.ee/~luik/Praktikud/aktiivope.html 6 Taba, H. (1962). Curriculum Development: Theory and Practice. New York: Harcourt, Brace & World, INC. 7 Pring, R. (1976). Knowledge and Schooling. London: Open Books Publishing, Ltd.

92

92

Õppeainete lõimingu seisukohalt võib pädevusi vaadelda kui lõimingutsentreid, mis

koondavad enda ümber kõik õppeained (üldpädevused) või osa neist (valdkonnapädevused).

Pädevuste aluseks on kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid, mis annavad pildi ideaalsest

ühiskonnaliikmest, keda peavad aitama kujundada kõik kooli töötajad alates juhtkonnast ja

lõpetades mittepedagoogilise personaliga, kellega ideaalis liitub kogukond. Kuna pädevuste

arendamine on aineid läbiv, peab iga õpetaja neid ka oma õppeaine kaudu kujundama.

Karjääriõpetus aitab oma eesmärkide, õppesisu ja õpitulemuste kaudu kujundada kõiki üldpädevusi: väärtuspädevust, sotsiaalset pädevust, enesemääratluspädevust, õpipädevust,

suhtluspädevust, matemaatikapädevust ja ettevõtlikkuspädevust. Samuti toetatakse

võimalust mööda valdkonnapädevuste – eeskätt keelepädevuse ja sotsiaalse pädevuse, aga

ka võõrkeelepädevuse, matemaatikapädevuse, loodusteadusliku pädevuse, kunstipädevuse

ja kehakultuuripädevuse – kujundamist.

Kokkuvõtteks

Lõiming saab toimuda vaid õppeprotsessis ning selles on vähemalt kaks osalejat: õpetaja ja

õpilane või õpilasrühm. Käesolevas artiklis oli vaatluse all põhiliselt väline lõiming, mis on

seotud õpetaja(te) tegevusega. Kuid seejuures peab silmas pidama asjaolu, et kui tahes hästi

kavandatud tegevusest ei ole kasu, kui selle juures ei võeta arvesse õppijat ja tema vajadusi. Sisemise lõimingu eelduseks on õppija aktiivsus ja motiveeritus. Seetõttu peaks

õppeprotsess olema õppijakeskne, arvestama õpilaste ealisi iseärasusi, eelnevaid teadmisi ja

kogemusi, aga ka huvisid, ning andma neile valikuvõimalusi. Samuti peaksid õpilased saama

õppeprotsessi planeerimises osaleda.

Samas on lõimingu puhul üheks väga oluliseks tingimuseks õpetajate koostöö, sest lõimingut üksi teostada on praktiliselt võimatu. Üksikud õpetajad võivad küll püüda anda oma parima,

kuid see, mida nad teha saavad, on suhteliselt piiratud. Parimal juhul saab aidata õpilastel

näha ainetevahelisi seoseid või seda, kuidas rakendada õpitud teadmisi ja oskusi elulistes

olukordades. Ülejäänu on aga juba koostöö küsimus: kui tahetakse, et õpilasel tekiks terviklik

maailmapilt ja ta suudaks erinevates elusituatsioonides toime tulla, tuleb selle nimel ka ühiselt tööd teha. Seetõttu nõuab eeskätt just horisontaalne lõiming igas koolis eri ainete

õpetajate tihedat koostööd nii kooli õppekava koostamisel kui ka selle elluviimisel.

93

93

Koostöövõimalused noorte teavitamis- ja nõustamiskeskusega (Rajaleidja keskustega), karjäärinõustamise ja infoseminaride tõhus kavandamine

õppeprotsessi

Reet Jakobson, Tartu KHK Info- ja Karjäärinõustamiskeskuse karjäärinõustaja

Kooli ning teavitamis- ja nõustamiskeskuse (edaspidi Rajaleidja keskuse) koostöö aitab

karjääriõpetuse õpetajal kujundada õpilaste õpitulemusi ja pädevusi. Koostöövõimalusi on

mitmesuguseid.

Karjääriõpetuse aine peateemade (enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel,

karjääriinfo tundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel ning planeerimine ja

otsustamine) õpetamisel saab õpetaja väga palju abi karjäärinõustajalt ja karjääriinfo

spetsialistilt. Erinevate töötubade, loengute ja ürituste kaudu saab õpilane võimaluse ennast analüüsida kui tulevast töötajat, oskuse luua seoseid oma erinevate elurollide ja

karjäärivalikute vahel, õppida tundma tööturu suundumusi, erinevaid töövaldkondi, oskuse

leida infot õppimis- ja tööturu võimaluste kohta ning teadmise, et vajadusel on tal võimalik kasutada karjäärispetsialistide abi oma tulevikuplaanide tegemisel.

Tartu KHK Info- ja Karjäärinõustamiskeskuse koostöö koolidega

Esimese peateema „Enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel” käsitlemisel pakume koolidele mitmeid töötubasid ja õpilasüritusi. Töötoad annavad võimaluse

kujundada õpilaste sotsiaalset ja enesemääratluspädevust. Töötuba „Eneseteadlikkus” aitab

õpilastel paremini mõista oma soove, vajadusi ja unistusi. See on isikliku ministrateegiaga

töötuba, mille käigus saavad õpilased unistada, milline on nende ideaalne päev, määrata

kindlaks enda praeguse olukorra, genereerida oma unistuste ameti, luua tegevuskava, et liikuda praegusest olukorrast soovitud olukorrani. Motivatsiooni töötoas saavad õpilased

teada, mis neid käivitab ning kuidas oma tegemistes rohkem innustust leida. Töötoas

seatakse sihte, räägitakse hirmudest ning analüüsitakse, kuidas neid ületada. Samuti aitab

töötuba tõsta eneseusku ja kujundada ettevõtlikku hoiakut. Töötuba „Temperament kui

osake minust” aitab õpilastel paremini endast ja ümbritsevatest inimestest aru saada. Õpilased täidavad töötoas temperamendi testi ja arutlevad selle üle, mis temperament üldse

on, milliseid temperamenditüüpe on olemas ning kuidas see suhtlemist mõjutab.

Meie keskus pakub õpilastele ka videotreeningu võimalusi ja kehakeele töötuba. Nendes

töötubades saavad õpilased ennast näha mitmesugustes olukordades, lahendada erinevaid situatsioone ning õppida tundma kehakeele kui olulise suhtlemisvahendi nüansse.

Traditsiooniks on saanud igasügisene kahepäevane õpilaste karjäärilaager ühes Kesk- või

Lõuna-Eesti kaunis paigas, kus esimesel päeval toimub koolitus enesetundmise või töömaailma teemadel ning teisel päeval on õpilastel võimalus näidata erinevate ülesannete

94

94

ja mängude kaudu oma ettevõtlikkust ja loomingulisust. 2011. aasta sügisel toimus

karjäärilaager „Uks töömaailma” Kuremaal. Koolitusel „Sisenemine töömaailma” tutvustati

õpilastele tööotsimise võimalusi, räägiti, kuidas koostada CV-d ja motivatsioonikirja, ning

anti nõuandeid töövestluse edukaks läbimiseks. Paaristööna toimusid tööläbirääkimised, kus

üks paariline oli tööandja ning teine tööotsija. Koolitus „Motivatsioon töömaailmas” oli

õpilaste eneseteadlikkust avardav töötuba, kus erinevate harjutuste ja töölehtede täitmise

kaudu luuakse selgust enda unistustes, eesmärkides ja võimalustes ning otsitakse erinevaid teid nendeni jõudmiseks. Peale koolituste toimus õhtupimeduses orienteerumismäng „Nagu

nupud laual”, mis arendab meeskonnatöö oskusi. Mäng oli kaasahaarav, hariv ja selles ei

puudunud ka võistlusmoment. Mängu edukaks läbimiseks oli oluline valida küsimustele

vastamisel õige taktika: mõnes kontrollpunktis oli GPS-seadme esitatud küsimusele vaja ka

vastata valesti, et mäng kiiremini läbida.

Teise teema „Karjääriinfo tundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel” raames pakume

koolidele palju huvitavaid loenguid. Kõige populaarsemaks on noorte hulgas kujunenud

haridussüsteemi ja õppimisvõimaluste loeng, kus me tutvustame õppimisvõimalusi nii Eestis

kui ka välismaal. Loengupakett „Noor tööturul” annab ülevaate tööotsimise viisidest, tööle kandideerimiseks vajalikest dokumentidest ja nende koostamisest, töövestlusest ja -

lepingust. Loengus käsitletakse ka töökultuuri ning töö ja tervise teemasid. Töövestluse loengus tutvustatakse õpilastele erinevaid töövestluse vorme, vestluse eesmärke ja

põhimõtteid. Loengus antakse nõu, kuidas töövestluseks valmistuda ja seal käituda,

tutvustatakse küsimusi, mida töövestlusel võidakse esitada, ja analüüsitakse tüüpilisi vigu.

Materjali illustreerimiseks kasutame töövestluse näidisvideoid. Kõikidel õpilastel on võimalik

läbida ka töövestluse simulatsioon. Enne vestlust peab õpilane endale valima töökuulutustest ühe ameti, millele ta tahab kandideerida. Selle põhjal koostab ta CV ja

avalduse või motivatsioonikirja ning nende põhjal toimub komisjoni ees töövestlus. Iga

õpilane saab töövestluse lõppedes kohe ka individuaalset tagasisidet. Kuna tänapäeva kiirelt

muutuvas ja infoküllases maailmas on noortel üsna raske vajalikku teavet leida, siis on

koolidel võimalik tellida ka karjääriinfo loenguid, kus õpilased saavad teada karjääriinfo olemusest, tutvustatakse erinevaid infoallikaid, räägitakse info otsimise viisidest ning

tehakse palju praktilisi ülesandeid.

Samas pakume koolidele ka õppekäike Tartu ettevõtetesse ja asutustesse, et õpilased

tutvuksid võimalikult mitmekesiste töökeskkondadega ja kohtuksid väga erinevate ametite esindajatega, et teha eluteel õigeid valikuid. Samuti pakub meie osakond erinevaid erialasid

tutvustavaid töötubasid. Näiteks ehitaja eriala tutvustavas töötoas saavad õpilased ülevaate ehitustööde sisust, järjestusest, tööriistadest ja ohutusnõuetest. Töötoas proovivad õpilased

oma käega laduda müüri, plaatida ning teha katkistest plaatidest mosaiiki. Õmblemise

töötuba annab aga ülevaate rõivaõmblemisest ja rätsepatööst. Töötoas räägitakse hetkemoest ja trendidest. Praktiliseks tegevuseks pakutakse aastaaegade või pühadega

haakuvaid tegevusi, näiteks jõuluehete, kevadtibude ja jäneste ning muude pisitoodete

valmistamist tähtpäevadeks.

95

95

Korraldame karjääripäevi keskustes, kus koolid saavad ise valida, mis vormis ja millise sisuga

päev on.

Meie keskus on enda õlule võtnud ka Tartu linna abiturientide töövarjupäeva korraldamise.

Töövarjupäev on noortel üks reaalse töökeskkonnaga tutvumise võimalus, kus nad saavad tutvuda ametiga, mida tulevikus soovivad omandada või mis neile praegu huvi pakub.

Töövarjuks kandideerimisel peab abiturient koostama motivatsioonikirja, milles põhjendab

oma valikuid (iga kandideerija saab valida kaks eelistust) ning seostab neid oma

tulevikueesmärkidega.

Meie keskus pakub õpilastele võimaluse osaleda ka iga-aastasel tööturukonverentsil, kus

oma ala spetsialistid jagavad noortele nõuandeid ja soovitusi, kuidas tööturul hakkama

saada, kuidas olla konkurentsivõimeline ning kuidas olla ise endale tööandjaks.

Kolmanda peateema „Planeerimine ja otsustamine” käsitlemisel pakume koolidele õpilaste

testimist ja nõustamist. Õpilaste hulgas on väga populaarne Hollandi kutsesuundumuse ning vaimsete võimete testid (BET). Pärast testi sooritamist antakse kogu rühmale üldtagasisidet

tulemustest ning kõikidel soovijatel on võimalik kohtuda nõustajaga ka individuaalselt, et

arutada koos spetsialistiga edasiõppimisplaane ja töömaailma sisenemise võimalusi.

96

96

Kasulikud viited

Ametite andmebaas http://ametid.rajaleidja.ee/

Õppimine

http://www.rajaleidja.ee/gumnaasiumilopetajale

Kutsekoolide andmebaas http://www.rajaleidja.ee/kutsekoolid

Küsi Rajaleidjalt

http://www.rajaleidja.ee/kirjutameile

Lõpueksamid

http://www.rajaleidja.ee/lopueksamid

Mitmed online testid ja töölehed

http://www.rajaleidja.ee/kesmaolen/ http://www.rajaleidja.ee/tootoolehed/ http://www.rajaleidja.ee/haridustooleht/

Töötamine õppimise ajal

http://www.rajaleidja.ee/taskuraha

Rajaleidja keskuste võrgustik

http://www.rajaleidja.ee/karjaariabi

Tervis ja karjäär

http://www.rajaleidja.ee/tervis/

Soovitatav kirjandus

Gümnaasiumi karjääriõpetuse valikaine õpetajaraamat. SA Innove. 2011

Õpetamisest: eesmärgist teostuseni. Nõmm, E. & Valgma, R. Eesti Vabaharidusliidu Kirjastus.

2008

Täiendavate töölehtede kogumik

Documents

KARJÄÄRIÕPETUS Aineraamat gümnaasiumile - rajaleidja.ee · Arengupsühholoogia tundmine võimaldab pakkuda igale vanuseastmele jõukohaseid ja aktuaalseid teemasid ning valida