Tugimaterjal 7.-9. klassi juhatajale

õpilaste toetamisel õpi- ja töövalikutes

Tallinn 2014

SA Innove

karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus

2

Käesoleva tugimaterjali koostamises osalesid:

Koostaja: Marika Ivandi, haridustöötajate koolitaja Meistrite Kool OÜ

Mare Lehtsalu, SA Innove karjääriõppe valdkonna juht

Tiina Trampärk, SA Innove karjääriõppe vanemspetsialist

Kommenteerinud ja ettepanekuid esitanud on ka teised karjääriõppe arendusse kaasatud pilootkoolide karjäärikoordinaatorid:

Hea lugeja!

Kui juhtumisi oled sattunud seda materjali lugema, siis pea silmas, et tegemist on tööversiooniga. Kõik ideed, lähtuvalt sellest, mis küsimustele sooviksid vastuseid saada ja

muud selle materjali valmimist toetavad ettepanekud on väga teretulnud!

Kirjuta meile! mare.lehtsalu@innove.ee või tiina.trampark@innove.ee

Materjal valmib 2014.a lõpuks.

3

SISUKORD

KARJÄÄRITEMAATIKA TERMINID .................................................................................................... 5

1. KARJÄÄRIÕPPE OLEMUS JA KARJÄÄRITEOORIAD .................................................................... 6

2. ÕPILASE OOTUSED JA VAJADUSED .......................................................................................... 8

3. KLASSIJUHATAJA ENESEREFLEKTSIOON .................................................................................. 9

4. KLASSIJUHATAJA ÕPILASE KARJÄÄRIVALIKUTE TOETAJANA .................................................. 12

5. TEGEVUSTE NÄITEID ................................................................................................................. 21

5.1. Klassijuhatajatund ............................................................................................................. 21

5.2. Karjääriõppe õpimapp ....................................................................................................... 24

5.3. Arenguvestlus.................................................................................................................... 26

5.4. Lastevanemate koosolek ................................................................................................... 29

5.5. Kohtumised erinevate ametite esindajatega ...................................................................... 30

5.6. Õppeasutuste ja ettevõtete külastused ............................................................................. 30

5.7. Rajaleidja keskusega koostöö korraldamine ....................................................................... 31

5.8. Töövarjupäevad, praktilised töötoad, tööpraktika ............................................................. 31

KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................... 36

4

EESSÕNA

Põhikooli lõpus teeb õpilane esimese tähtsa karjäärivaliku – langetab otsuse, millises koolis

ja/või millisele erilale õppima asudes oma haridusteed jätkata. Klassijuhataja saab olla õpilasele partneriks ja toeks teadlike valikute tegemisel. Materjalis käsitletakse klassijuhataja rolli selle vaatenurga alt ja pakutakse erinevaid praktilisi soovitusi kogemuslugude kaudu.

5

KARJÄÄRITEMAATIKA TERMINID

Karjäär on inimese elukestev haridus- ja tööalane areng kõigi tema elu rollide omavahelises kooskõlas. Karjäär kujuneb erinevate valikute käigus, mida inimesed elu jooksul teevad – see on isiklik teekond, mis on küll mõjutatud keskkondlikest teguritest, kuid on peamiselt

siiski inimese enda loodud.

Karjääriplaneerimine on elukestev teadlik õppimine ja valikute tegemine oma karjääri kujundamisel (s.o enese tundmine, õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmine, planeerimine ja otsustamine).

Karjääriõpe on korraldatud teoreetiline ja praktiline õpe, mille raames kujundab õpilane karjääri planeerimiseks vajalikud oskused ja teadmised ning valmisoleku elukestvaks õppeks. Karjääriõpe koosneb kooli õppekavas mitmest osast - karjääriõpetuse valikaine ja läbiv teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” - lõimituna karjäärinõustamise ja -info

vahendamise teenustega.

Karjääriõpetus on õppeaine, mille kaudu õpilane kujundab teadlike karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.

Karjäärikoordinaator on spetsialist, kes juhendab, suunab ja korraldab koolis karjääriõppe

kavandamist kooli õppekava osana.

Kooli karjääriteenuste korralduskava on dokument, millesse on koondatud õpilaste karjääri planeerimist toetavad tegevused ja kasutatavad ressursid. Peamised märksõnad on õpilaste erinevatele vajadustele ja huvidele vastavus, tulemuslikkus, optimaalsus, terviklikkus ja sidusus.

Karjäärinõustamine on inimese toetamine teadlike karjääriotsuste tegemisel ja elluviimisel. Enamasti toimub nõustamine individuaalvestluse vormis, kuid sageli töötatakse ka gruppidega. Individuaalnõustamisel tegeleb nõustaja ühe kliendiga, grupinõustamisel mitme sarnaste vajadustega kliendiga.

Karjäärinõustaja toetab inimest karjääri planeerimisel, aidates tal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ning kavandada tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks.

Karjääriinfo on haridust, tööturgu, elukutseid ja nende omavahelisi seoseid puudutavad korrastatud andmed.

Karjääriinfo spetsialisti töö on info kogumine, analüüsimine, sünteesimine, vaagimine ja karjääriotsuse elluviimise toetamine. Tema põhitegevused on avalikkuse teavitamine

karjääriteenustest, karjääriinfo vahendamine individuaalselt ja gruppidele. Klientide vajadustest lähtuvalt kasutab infospetsialist erinevaid metoodikaid ja karjääriinfo vahendamise abivahendeid.

LISAKS VAATA KARJÄÄRISPETSIALISTI ABC - http://www.rajaleidja.ee/abc/

6

1. KARJÄÄRIÕPPE OLEMUS JA KARJÄÄRITEOORIAD

Õpilase arengu toetamise all peetakse muuhulgas silmas ka õpilase karjääri planeerimise oskuste kujunemise toetamist. Karjääri planeerimise oskused hõlmavad mitmesuguseid kompetentse, mis aitavad isikul koguda, analüüsida, sünteesida ja organiseerida enesekohast ning haridus- ja kutsealast infot, teha otsuseid ja korraldada üleminekuid. Need oskused on teatud üldpädevused, mida rakendatakse konkreetselt karjääriga seotud toimingutes ja otsuste langetamisel. Kehtivass põhikooli riiklikus õppekavas karjääri planeerimise oskusi eraldiseisvalt ei eristada. Sama soovitavad EL karjääriteenuste poliitika edendajad töötada välja nende oskuste raamistiku, mis võimaldab selgemalt jälgida nende oskuste omandatust. Vaata täpsemalt siit. SA Innove on koostöös pilootkoolidega sõnastanud III kooliastme lõpuks soovituslikud karjääri planeerimise oskused: 1) õpilane analüüsib enda isiksust, eristab tugevaid ja nõrku külgi ja mõistab enesetundmise

tähtsust karjääri planeerimisel; 2) õpilane mõistab hariduse ja tööturu vahelisi seoseid; 3) õpilane mõistab erinevate tegurite mõju karjääriotsustele.

Karjääriõppe, kui ühe mõttelise osa tervikus õppeprotsessis, moodustavad tegevused, mis toetavad eelnimetatud õpitulemuste saavutamist.

Karjääriõppe peateemad on:

• enesetundmine ja selle tähtsus karjääri planeerimisel;

• õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmine ning selle tähtsus karjääri planeerimisel;

• planeerimine ja otsustamine.

• eraldumine (pärast 65. eluaastat – tööelust kõrvalejäämine).

ÕPILASE KOLM PÕHIKÜSIMUST:

1. KES MA OLEN? – ENDA TUNDMAÕPPIMINE

2. KUHU MA LÄHEN? – VÕIMALUSTE

KAARDISTAMINE JA ANALÜÜS

3. KUIDAS MA SINNA SAAN? – OTSUSTAMISE,

PLANEERIMISE JA TOIMETULEKUOSKUSED

7

Karjääriõpe peaks oma olemuselt olema valdavalt kogemusõpe ehk teisisõnu läbi kogemuse õppimine. Kogemusõpe toetub õppija enda, kaasõppijate, õpetaja või teiste kogemusele. Õpingutes võidakse toetuda olemasolevale kogemusele või hankida kogemus õppe käigus. Klassijuhataja suunamisel ja erinevaid meetodeid kasutades arutletakse näiteks ettevõtte külastuse, töövarjuks olemise või juhendaja abil saadud töökogemuse üle, peegeldatakse seda. Või analüüsitakse kogemust, toetudes õppematerjalidele, Rajaleidja veebilehele, õpimapile, abistavatele küsimustele. Tulemuseks on uue teadmise konstrueerimine, mis võimaldab järgmisi kogemusi hankida juba uuel teadmiste tasandil. Kogemusõpe on pidev protsess, mille sisendiks on kogemus ja väljundiks uue teadmise tekkimine, mis omakorda viib uue kogemuse hankimiseni.

Kogemusõppe protsess on skemaatiliselt kujutatud joonisel 1.

Joonis 1. Kogemusõppe tsükkel veebilehelt http://cmsimple.e-ope.ee/turism/?4._Efektiivne_%F5ppimine:%D5ppemeetodid:-_Kogemus%F5pe

8

2. ÕPILASE OOTUSED JA VAJADUSED

Et klassijuhataja saaks võimalikult tõhusalt toetada õpilaste õpi- ja töövalikuid, on mõistlik kõigepealt selgitada iga õpilase vajadused. Vajaduste väljaselgitamiseks võiks tutvustada

Rajaleidja veebilehe võimalusi, anda aega nii õpilastel ise kui ka koos vanematega veebilehega tutvumiseks, viia läbi vestluse või paluda täita näiteks vastava küsimustiku:

• Milliste ametite valdkond pakub Sulle huvi; millises valdkonnas Sa tahaksid

töötada? Rajaleidja andmebaas jagab ametid valdkonniti ja saab küsimusele vastamisel abiks olla.

• Kas Sa tead, mis tööd Sa tahad tulevikus teha? Palun põhjenda, miks Sa just seda tööd tahad teha!

• Mis ametit Sa tahad õppida; kas Sa tead, kus koolis Sa seda ametit õppida saab?

• Millist tuge Sa vajad kõige enam; millest oled huvitatud? o tahan ennast paremini tunda, oma oskusi, võimeid, nõrkusi, tugevusi,

huvisid analüüsida o tahan paremini tunda töömaailma ja õppimisvõimalusi

o tahan paremini mõista, mille põhjal oma haridusteed kavandada ja karjäärivalikuid teha

o tahan koostada endale karjääriplaani

• Kelle nõu Sa tahad kuulata?

• Millist ametimeest või keda Sa tahaksid kooli külla kutsuda, et ta räägiks oma tööst?

9

3. KLASSIJUHATAJA ENESEREFLEKTSIOON

Selleks, et toetada õpilasi nende õpi- ja töövalikutes ja kujunemist ennastjuhtivaks isiksuseks/õppijaks, peab õpetajale ennekõike ka ise olema ennastjuhtiv õppija ja valdama

kompetentsipõhist enesereflektsiooni. Klassijuhataja mõistab, kuidas õpilasi karjäärivalikutes toetada, kui ta on esmalt enda karjääri kujunemise üle mõelnud ja teadvustanud nii varasemad kogemused kui võimalikud väljakutsed seoses oma karjääriga.

Reet Valgmaa ja Erle Nõmme kirjutavad raamatus “Õpetamisest: eesmärgist teostuseni”, et tark õpetaja suudab toimida nii, et õpisituatsioonis on selgesti tajutavad eeskätt kolm väärtust, millel rajaneb kogu tema tegevus. Need on respekt enda ja teiste suhtes, empaatia ja autentsus.

• Respekt enda ja teiste suhtes Hoolimata sellest, kas see mulle õpetajana meeldib või mitte, on õpilasel õigus olla rumal, saamatu, ebakindel jms.

Õpilane ongi õppima asunud just seetõttu, et ennast ületada ning paraku algab õppimine alati sealt, kus on õpilane, mitte sealt, kust õppekava ette näeb.

• Empaatia Empaatia kui valmisolek ja suutlikkus elada sisse õpilase, vanema, mõne teise koolitöötaja ootustesse, mõtetesse, tunnetesse, avatus teistsuguse ja uue suhtes. Ma saan aru, millised on õpilaste hirmud ja raskused, ma loon võimalusi nende ületamiseks. Ma ei oota kiireid tulemusi ega eelda, et kõik võimalused sobivad kõigile.

• Autentsus ehk tõelisuse ja eheduse hindamine

Ma toimin õigeaegselt ja koostoimes situatsiooni teiste osapooltega, olles võimeline reageerima viivitamatult ja otsimata “õiget vastust”, mida keegi kusagil on soovitanud. Ma mõtestan seda, mida teen ja näen seda osana laiemast tervikust.

� MÕELDA, MILLISTEL VÄÄRTUSTEL JA KOMPETENTSIDEL

RAJANEB KLASSIJUHATAJA TEGEVUS ÕPETAJANA JA

KLASSIJUHATAJANA KUI ÜHE ELUKUTSE ESINDAJANA

� ENESEREFLEKSIOONI OSKUS JA KOGEMUS ON

KLASSIJUHATAJALE VAJALIK SELLEKS, ET ÕPILASE ARENGU JA

ENESEANALÜÜSI TOETADA

10

Nende kolme väärtuse koostoime annab õpetajale ja kõigile õppeprotsessis osalejatele võimaluse vastutada oma valikute ja otsuste eest. Respekteeriva ja empaatilisena suudab õpetaja partneri lõpuni kuulata ja temaga kaasa mõelda ning jõuda rikastava koostööni.

KOGEMUSLUGU

Margit Timakov tõdeb oma kogemusest eneserefleksiooni olulisust.

Selleks, et rõõmu näha ja selleks, et ise õpilastele olulisi oskusi õpetada, on vaja kindlasti ennekõike ise enesega tööd teha. Seda on päris lõbus teha, vaadates peeglisse. Peegel annab tõetruu pildi: toob välja tugevused ja aitab juhtida tähelepanu nõrkustele. Me ei pea selle peale pahandama, mis sealt vastu vaatab. Rahulikult mõeldes suudame kindlasti välja nuputada, kuidas ebameeldivat kohendada ja meeldivat rõhutada. Nii ka õpetajatena: olles ise erinevad ülesanded läbi teinud, oskame tähelepanu juhtida rasketele punktidele, mõista õpilaste kõhklusi ja aeglustumist ülesande täitmisel ning soovi ja vajadust midagi veel täiendavalt juurde uurida. Nii nagu me vaatame regulaarselt peeglisse, peaksime seda ka eneseanalüüsi puhul tegema. Me ei peaks kartma seda teha, sest õppimine on osa elust – oleme ju õpetajad! Teadvustades enesele paremini enda tugevusi-nõrkusi, võime eneseanalüüsigi üha enesekindlamalt teha.

Soovitus! Vaata läbi Rajaleidja brošüür „Abimees Sinu tulevikuplaanide tegemisel”. Seal on palju põnevaid lehekülgi, mida koos õpilastega uurida, läbi töötada - mis/kes aitab mul ennast hinnata; mis või kes on minu professionaalne peegel?

Eneseanalüüs kolmel erineval tasemel:

1) õpetaja ISE,

2) õpetaja abiks ÕPILASELE,

3) õpetaja abiks teisele ÕPETAJALE.

Miks pilk peeglisse? Et tekib julgus vaadata end peeglist.

Millal? Võimalikult regulaarselt.

Kuidas? Et tegeleda enesekindlalt eneseanalüüsiga.

Millised on minu: isikuomadused kutseoskused ametioskused aineteadmised

Milline on minu: enesehinnang isiksus

11

KOGEMUSLUGU

Ester Vaiksaar kirjeldab ehedalt oma õppetunde iseenda kui klassijuhataja kasvamisest läbi

õpilaste kaasamise ja ühise eesmärgi nimel tegutsedes, vastutuse jagamisest kõigi protsessis osalejate vahel.

Klassijuhatajana olen õppinud, et koostöö ei ole õpilaste kättpidi talutamine, vaid kõigi protsessis osalejate vastutuse võtmine ühise eesmärgi nimel. Koostöö meie klassis ongi eelkõige koos tegutsemine, võrdväärne osalemine ja panustamine ning vastutamine ühiste ettevõtmiste eest. Keegi ei jää kõrvale.

Tõsi, mõnikord on keeruline igaühele sobivat rolli või ülesannet leida. Teinekord on õpetajale tunduvalt lihtsam ja kiirem mõni asi ise ette valmistada ja välja töötada, õpilastele jääb siis ainult täitja roll. Olen sedagi proovinud ja saanud leebelt negatiivse tagasiside osaliseks. Üht klassi esinemist analüüsides võtsin tulemuse kokku sõnadega: „Vaadake, kui hästi meil läks.“ Lapsed nõustusid rõõmsalt. Siis aga kõlas üks vaikne kommentaar: „Läks küll hästi, kuid me ise ei mõtelnud midagi välja, need olid teie ideed.“ Oma vastulauses rõhutasin sõnu „meie“, „kogu klass“ ning et „klassijuhataja on samuti klassi liige“. Tundsin, et valetan ja taipasin, et lapsed said sellest aru. See oli õpetlik kogemus.

Sellest ajast olen järginud põhimõtet, et õpilased tuleb otsustamisse kaasata rohujuure tasandil, mis tähendab, et suuremate ja olulisemate ürituste ettevalmistamist alustame ideede kogumisest. Kindlaks tähtajaks esitavad õpilased oma ettepanekud kas grupiti või individuaalselt, ja kõik esitavad, siin viilida ei saa. Mina mõtlen samuti välja paar sobivat varianti. Vahel ei lähe minu ideid üldse vaja, kuid mõnikord tuleb need käiku lasta. Delikaatselt, nii et need muutuksid laste, st meie omaks.

Paljud praktikud on tunnistanud, et eeskujuks on nende endi õpetajad ja klassijuhatajad. Nad õpivad oma kunagise klassijuhataja heast eeskujust ja püüavad vältida tema vigu, sest klassijuhataja kui kasvataja eeskuju mõjutab last palju enam kui õpitavad teadmised. Ka

see, kuidas klassijuhataja ise oma töösse ja valikutesse suhtub.

12

4. KLASSIJUHATAJA ÕPILASE KARJÄÄRIVALIKUTE TOETAJANA

Õpetaja põhiülesanne on toetada iga õpilase arengut ning aidata õpilasel kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed (põhikooli- ja gümnaasiumiseadus).

Klassijuhatajal on oluliselt suurem roll ja väärtus õpilaste karjäärivalikute toetamisel, kui hetkel koolikorraldus seda soosib.

KOGEMUSLUGU

Heli Israel on võrrelnud klassijuhatajat orkestriga ja kirjeldanud eri osapoolte ootusi klassijuhatajale.

Kui klassis on 25 eriilmelist teismelist, siis õpetaja jaoks tähendab see justkui oskust mängida 25-l erineval muusikainstrumendil. Klassijuhataja on koolis see inimene, kes üsna juhuslikult kokku sattunud lastest teeb koostoimiva meeskonna. Seetõttu on tal klassisiseste väärtuste ja hoiakute kujundamisel täita oluline roll. Klassijuhataja osa õpilaste karjääriplaneerimise toetajana sõltub laste vanusest – nooremates huvi tekitamine ja toetamine, vanematele info leidmine ja jagamine. Õpilased ootavad sageli, et õpetaja või lapsevanem ütleks, mida peaks tegema või valima. Kahjuks ei suuda paljud lapsed põhikooli lõpus iseseisvalt valikut teha.

Lastele on oluline, et oleks lõbus ja huvitav. Klassiüritused peaksid olema ja võivadki olla tegevused, mis seovad klassi õpilased ühtseks, õpetavad abistama nõrgemaid, lahendama erinevaid suhtlemisolukordi, seisma üksteise eest. Õppekäigud on vahvad koostegevused, mis läbimõelduna annavad õpilastele uusi oskusi ja teadmisi. Just tegevuste kaudu arenevad huvid ja kinnistuvad pädevused.

Klassijuhataja esmane ülesanne on märgata. Märgata andekust, tahet, aga ka probleeme, soovimatust, suutmatust. Aineõpetajad eeldavad, et just klassijuhataja lahendab oma klassis nii õppimis- kui käitumisprobleemid. Kui põhikooli õpilane on mingil põhjusel loobunud õppimisest või isegi kooliskäimisest, on ju klassijuhataja see, kes tegutsema asub. Positiivsed kokkulepped, nendest kinnipidamine ja aineõpetajate kaasamine lapse õpiprobleemide lahendamisse annab lapsele enesekindlust jätkata. Mida varasemas järgus muredega tegeleda, seda kindlamalt leidub väljapääs. Lahendusi ei leita ja kokkulepped ei toimi, kui

KLASSIJUHATAJA TOETAB ÕPILAST KASVAMISEL LOOVAKS,

MITMEKÜLGSEKS ISIKSUSEKS, KES SUUDAB ENNAST

TÄISVÄÄRTUSLIKULT TEOSTADA ERINEVATES ROLLIDES -

PEREKONNAS, TÖÖL JA AVALIKUS ELUS NING VALIDA OMA

HUVIDE JA VÕIMETE KOHAST ÕPITEED

13

klassi ja klassijuhataja vahel puudub usaldus. Koostöö ongi koos töö – õpetaja märkab ja suunab, lapsed leiavad ise väljundid. Tähtis on, et põhikooli jooksul kogeks laps võimalikult palju valikuvõimalusi.

Oluline on ka klass kui kooslus, mitte ainult õpetaja-õpilane-suhe. Usalduse saavutamise võimalusi on rohkesti – mängud, klassiõhtud, grupina tegutsemine. Klassi ühised tegevused aitavad erinevate võimete ja huvidega lastel kaasas püsida. Meie klassi põhimõtteks on – kui teeme, siis kõik koos. Kõik lapsed peavad klassis ennast hästi tundma. Karjääriplaneerimise toetamine ei ole eraldiseisev ega mingi täiendav tegevus, vaid realiseerub oskusliku suhtlemise ja tegevuste valiku kaudu.

Lastevanemad ootavad, et kool tagaks nende laste edukuse. Vanem tahab, et tema last kiidetaks ja vajadusel abistataks. Lapsevanemaga kohtume peamiselt arenguvestlusel, ülejäänud suhtlemine toimub telefoni ja meili vahendusel. Arenguvestluse suureks plussiks on minu meelest mitte niivõrd probleemide lahendamine, vaid just lapse nägemine koos vanematega. Sageli ei oska laps või noor ise sõnastada, mis talle huvi pakub, aga vestluse käigus vanemaga koorub see kenasti välja. Lisaks perevestlustele on olulised ka neljasilmajutud õpilastega. Niimoodi omaette on paljud lapsed hoopis avatumad. Arenguvestluste käigus oleme aidanud lapsel leida endale sobiva huviringi või sporditrenni, ka järeleaitaja õppetöös, kui vaja.

Hea aineõpetaja tekitab õpilastes huvi oma aine ja selle väljundite vastu ning õpilased valivad sageli edasiõppimise võimalusi just õpetaja, mitte aine tõttu. Täiesti vältimatu on positiivne koostöö klassijuhataja ja aineõpetajate vahel, olgu siis õppetöö või õppekäikude seisukohalt.

Aga mida ootab klassijuhataja? Ikka et tema õpilased saaksid elus hakkama, tuleksid hea meelega kooli, leiaksid tegevust vastavalt huvidele ja teeksid mõistlikke valikuid. Kuna kogu elu ongi karjäär, siis on koolis tehtavad valikud vaid esimesed pikas valikute reas

Karjäärivalikuteks valmistumine on pikk protsess, mille käigus tutvutakse väga paljude erinevate teemadega. Klassijuhatajal ei ole mõistlik kõikide teemadega üksi tegeleda. Õpilaste, vanemate ja aineõpetajate kaasamine võtab küll rohkem aega, aga lahendused on kõigile osapooltele arusaadavamad ja laiapõhjalisemad. Ütlemata tähtis on nii õpilaste, vanemate kui ka aineõpetajate jaoks tunda ennast kogu aeg asjaosalisena.

ET ÕPILASED, VANEMAD JA AINEÕPETAJAD

VÕTAKS VASTUTUST, PEAB NEIL OLEMA

ALGUSEST PEALE VÕIMALUS OSALEDA KOGU

OTSUSTUSPROTSESSIS, OLLA KAASATUD

14

Hästi toimiv koostöö võimaldab kõiki osapooli maksimaalselt kaasata õpilaste õpi- ja töövalikute toetamisse. Eraldi tasub tähelepanu pöörata nii õpilaste, vanemate kui aineõpetajate tunnustamisele. Tunnustuse saaja hindab eriti kõrgelt sellist tunnustamist, kus ta saab selgelt aru, mille eest teda tunnustatakse.

Kokkulepped kiireks ja regulaarseks infovahetuseks on osapoolte jaoks väga olulised, sest info edastamise või saamise takistused võivad tõsiselt koostööd häirida. Klassijuhataja

edastab õpilastele mõeldud teavet põhiliselt klassijuhataja tunnis, sama informatsioon võiks jõuda kirjalikult postiloendi kaudu nii õpilaste, vanemate kui ka teiste selle klassi õpetajateni. Juhul kui koolis töötab karjäärikoordinaator, leiab klassijuhataja koostöös temaga võimalused, kuidas huvi- ja võimetekohase õpitee kujundamiseks vajalik teave jõuab

õpilasteni. Põhikooli lõpuks võiks õpilasel selge olla, millised on tema huvid ja võimed ja kuidas neid arvestades oma edaspidiseid õpi- ja töövalikuid teha.

KOGEMUSLUGU

Heli Israel kirjutab oma kogemuse karjääriplaneerimise teabe leidmise toetamisel.

Meie kogemus näitab, et karjäärinõustaja peaks olema koolis kohapeal. Õpilased tahavad saada vastuseid ja ideid kohe, nad ei malda ega vaevu sageli nõustamiskeskusesse minema. Kindlasti peab koolis olema koht (nt töö vabatahtlikuna, töö- ja õppimisvõimalused välismaal jne), kus karjääriinfo on lihtsalt kättesaadav. Karjäärinõustaja kohalolekuga saavutatakse olukord, kus kõikide põhikooli lõpetajatega vesteldakse individuaalselt, vajadusel mitu korda. Klassijuhatajad viivad läbi arenguvestlusi, käivad oma klassiga õppekäikudel kaasas ning tagavad oma õpilaste osalemise ülekoolilistes tegevustes. Aineõpetajad korraldavad õppekäike, kutsuvad oma ainest lähtuvalt kooli esinejaid ning panustavad õpilaste uurimistöödesse ja konverentsipäeva õnnestumisse. Karjäärikoordinaatori ülesandeks on kõik osapooled kokku viia ja kogu tegevus toimima panna.

KLASSIJUHATAJA MÄRKAB LASTE ERINEVAID

HUVISID JA ANDEID, LOOB LASTE ARENGUKS

SOBIVA KESKKONNA NING EDUSAMMUDE

KORRAL TUNNUSTAB

15

Vajaliku teabe õpilaste ja nende vanemateni viimine kujuneb III kooliastmes eriti oluliseks ning väga palju sõltub klassijuhatajast ja koostööst karjäärikoordinaatoriga, milline teave ja kuidas see õpilaste ning vanemateni jõuab.

Karjääriõpet edendavate koolide 19. septembril 2013 toimunud koostööseminari “Kes tööd teeb, see rõõmu näeb” õpitoast teeb kokkuvõtte Margit Timakov.

Karjääriõpe on väga eluline ja puudutab last, tema tänast päeva ja järgmisi valikuid. Laps tulebki kooli just seepärast, et tahab ennast tundma õppida ja alles seejärel ümbritsevaid inimesi ja keskkonda suhtes endaga. Karjääriõpe just seda võimaldabki. Ja seetõttu tasub erinevad võimalused koolikorralduslikult läbi arutada ning võimalikult läbimõeldult töösse rakendada.

4.1. Selge eesmärgi seadmine karjääriplaneerimise tegevustele lähtudes õppekavast

Klassijuhataja eesmärk õpilaste õpi- ja töövalikute toetamisel on, et iga õpilane on rahul oma

haridustee jätkamise valikuga. Kas ja kuidas see õnnestus, selle kohta on soovitav koguda

tagasisidet. See võimaldab klassijuhatajal saada tunnustust oma tööle ja ühtlasi ka vajadusel

täiendada või muuta oma seniseid tegevusi õpilaste ootustele vastavamaks. Pidasime õpilaste, vanemate ja aineõpetajatega ühiste eesmärkide sõnastamiseks

mõttetalgud. Gruppides arutasime, millisteks inimesteks me lapsed koostöös kasvatame ja

milliseid oskusi vajavad lapsed peale põhikooli lõpetamist pidevate muutuste keskel

toimetulekuks. Mõttetalgu tulemusena sõnastasime ühised eesmärgid ja töötasime välja

mõõdikud, mis näitavad, kas oleme eesmärgini jõudnud või mitte. Ühiseid eesmärke ja

kõiki tegevusi selleks, et eesmärkideni jõuda, kajastasime klassi tööplaanis. Mõttetalgute

tulemusena vaatasime aineõpetajatega konkreetse klassi ainekava üle ja tegime ka seal

mõned täpsustused.

Millised on tõhusad õppemeetodid karjääriõpetuses?

Näiteks arutelu, individuaalne tagasiside, õpimapp, külastus, õppekäik, kohtumine erinevate spetsialistide/eriala esindajate/ettevõtjatega, mäng, rollimäng, paaristöö, rühmatöö (näit. infolehe koostamine), simulatsioon, töövestlus, eneseanalüüsid, tunnikülaline, karjääripäev, loovülesanded (nt kollaaž, joonistus tuleviku töökohast vms), töövarjupäev…

Millised kolm omadust või oskust on need, mis võiksid minu õpilastel olla, kui nad klassi/kursuse/tunni lõpetavad?

Vastutustunne, realistlik eneseteadlikkus (adekvaatne enesehinanng), töövalmidus, julgus suhelda, eneseusaldus – julgus eksida, julgus proovida, reaalsus, edukus, kaasatus millessegi märkimisväärsesse, mängulisus, iseseisva töö tegemise oskus, analüüsivõime, eneseanalüüs, julgus, huvi, sallivus, loovus…

16

KOGEMUSLUGU

Ester Vaiksaar kirjutab üldpädevuste, läbivate teemade, õppeainete ja koolisündmuste lõimimise näidetest ning toob välja koostöö ja koos õppimise võlud.

Kehtiv õppekava, eriti selle üldosa nõudmised üldpädevuste kujundamisele ja läbivate teemade õpetamisele, eeldab nii õpetajate omavahelist kui ka õpilaste ja õpetajate vahelist koostööd.

Näide – „Teatervisioon 2013“. Meie koolis on väga populaarne üritus „Teatervisioon“, kus kõik klassid esinevad kuni 10-minutilise näidendiga. Meie 8. klass valis kirglike vaidluste tulemusena teemaks „Palamuse 2013“ ehk siis vana tuntud „Kevade“ kaasaegses IT-võtmes, vürtsitatuna „Kättemaksukontori“ naiskonnaga. Esialgsed tekstiversioonid riputasime VIKO-sse kõigile parandamiseks ja täiendamiseks. Oli tõsiselt üllatav, kui aktiivselt osalesid teksti parandamisel ja täiendamisel poisid. Samuti oli mõnevõrra ootamatu, kui 8. klassi noormehed tulid kurtma, et nende roll etenduses oli liiga väike. Lahendus oli lihtne - kes soovis suuremat ja olulisemat rolli, võis ise sobiva teksti juurde kirjutada. Võimalus oli olemas, ja seda v ka kasutati.

Kui tekst oli enam-vähem valmis, korraldasime klassilaagri. Ühel reedel, pärast tundide lõppu jäime kooli laagrisse, koju läksime alles laupäeva hommikul. See õhtu ja öö koolimajas oli tõeline maiuspala - lavastasime, lavastasime, lavastasime. Kellelgi polnud kiire, kõigil oli väga lõbus. Ja otse loomulikult muutsime veelkord teksti.

Järgnes lõputuna tundunud hulk proove, kus klassijuhataja peamine roll oli jälgida ja toetada, siluda suhtekonarusi, maandada pingeid, julgustada. Pealtnäha ei teinud ma eriti midagi, kuid püüdsin olla õigel ajal õiges kohas ja kogu aeg sammu võrra ees (kui oli võimalik). Klassis on alati õpilasi, kellele on lubaduste ja võetud kohustuste täitmine keeruline, nii ka meil. Minu, kui klassijuhataja ülesanne ongi aidata kokkuleppeid täita. Mõnikord polegi otsest abi vaja, piisab väikesest meeldetuletusest, teinekordi aga vajab väga tõsist, kuid delikaatset suunamist, et õpilasele jääks võimalus enda üle uhkust tunda. Siis on iga järgmine kord kergem.

Meie tublile esinemisele „Teatervisioonil 2013“ järgnes kokkuvõttev analüüs klassis. Keskendusime kahele väga olulisele teemale: õpilase enese panuse hindamine ja kaaslaste tunnustamine. Noored pidid leidma üksteise juures tunnustamist väärivat, tunnustus pidi olema väärikas ja põhjendatud. Esialgu, kui selliste analüüsidega alustasime, oli see keeruline, kuid ajapikku, kui õpilased mõistsid, et seda tuleb teha ja nende eneste kohta tehakse ka, on suhtumine muutunud. Huvitav on, et nad on hakanud üha rohkem jälgima iseennast. Nüüdseks oleme peaaegu üle saamas „ma pole midagi erilist teinud“ hinnangutest. Lapsed suudavad kirjeldada oma rolli, sõnastada, mida uut ja vajalikku nad õppisid, mida oleksid võinud teisiti teha. Tehtud vigadele me analüüsimisel ei keskendu. Vigadesse „kinni jäämine“ on igasugusele koostööle ohtlik, see hakkab pidurdama, võtab

17

ära julguse ja tahtmise vastutada. Meie klassi põhimõte on – pole hullu, järgmisel korral teeme paremini. Ning järgmisel korral, kui paremini tegemiseks valmistume, heidame sõbrapilgu ka vigadele. Vigade positiivne, kuid aus serveerimine on klassijuhataja rida.

Mida „Teatervisioon“ meie klassile andis? Andis koostöövõimaluse ja ühise, kogu klassi hõlmava eesmärgi, mille nimel 8. klass tegutses terve III veerandi. Õpetas otsustama, aega planeerima, oma seisukohta väljendama, kaaslastega arvestama ja vaidlustes järele andma, teksti kirjutama ja analüüsima jne. Kuid kõige tähtsam – õpetas vastutama. Vastutus- ja koostöövõimeline noor inimene on aga väärtus tulevases töömaailmas.

Klassijuhataja koostöö aineõpetajatega. Aineõpetajatega koostööst ei saa ükski klassijuhataja üle ega ümber, see on omamoodi „kaks ühes“ variant – on ju enamik põhikooli aineõpetajaid ka klassijuhatajad ja vastupidi. Pelgalt oma aine õpetamisele keskenduv õpetaja jääks põhikoolis ka hätta, sest läbivate teemade ja üldpädevuste õpetamine eeldab ainekavadeülest lähenemist. Seetõttu tuleb panustada ikka õpetajate koostööle.

Meie kooli õpetajate koostöövajadust ja –valmidust on tublisti tõstnud erinevad projektid, millega kool on liitunud. Oleme nii karjääriõppe kui ka KiVa pilootkool, osaleme rahvusvahelises projektis Growing Gastronauts ja mitmes KIK-i poolt rahastatud projektis. Kõik need projektid nõuavad head koostööd ja kõik meie õpetajad on nendesse projektidesse ka panustanud. Keegi pole kõrvale jäänud.

Näide koolilõpulaagrist. Kultuuripärandi aastale pühendatud laager „Jööris“ oli eelmise õppeaasta kõige töömahukam üritus. Laagri tegevus toimus 12 õpitoas, kus erinevate talutööde protsessid tehti algusest lõpuni läbi. Oluline on, et neid töötubasid juhendasid peamiselt Valjala kooli õpetajad, kes kõigepealt õppisid ise „vana aja töid“ tegema. Selle laagri kestel sai kindlasti kaetud enamik õppekava üldpädevusi ja läbivaid teemasid, samuti lõimiti õpitubades edukalt erinevaid õppeaineid ja projekte. Boonusena õppisid õpetajad ja õpilased üksteist uue nurga alt nägema ning tundma rõõmu õnnestunud koostööst.

Meie kooli 2013/14. õppeaasta peamine märksõna, millest lähtuvalt praegu tegutseme, on riigikaitse. Plaanitud ja plaanitavad tegevused liidavad tervikuks nii läbivad teemad, erinevad õppeained kui ka pädevused ning mobiliseerivad õpetajaid ja õpilasi koostööle. Meie koostööpartneriteks on Kaitseliit ja Kaitsevägi. Esimene Kaitseliidu ja Valjala kooli õpetajate töökoosolek toimub juba sügisesel vaheajal. Sellele järgneb vajalik erialane väljaõpe nii õpetajatele kui õpilastele. Taas kord lõpetame kooliaasta laagris, seekord kaitseväelaagris, kus iga õpilane ja õpetaja saab aasta jooksul õpitu järele proovida.

Jääb vaid lisada, et selline koostöö liidab õpetajaid ja teeb klassijuhatajale suhtlemise aineõpetajatega kordades lihtsamaks. Me teeme koos tööd ja koostööd teeme ka.

18

KOGEMUSLUGU Liina Arus kirjutab oskusainete päevast 8. klassidele ehk „Tegijad 2012“, mille raames

lõimusid oskusained üldpädevuste ja sotsiaalsete oskustega. Päeva eesmärk

1. Rakendada erinevates oskusainetes omandatud teadmisi ja oskusi ühistes loovtegevustes. 2. Arendada üldpädevusi ja sotsiaalseid oskusi (meeskonnatöö, läbirääkimine, pinge talumine, avalik esinemine jt).

Eeltööna pidi iga klass ette valmistama PowerPointi esitluse klassi õpilaste harrastavatest hobidest ning 10 lausega selgitama, mida hobidega tegelemine on õpetanud. Tegevuskäik Päeva juhatas sisse ettevõtja, kes rääkis oma kõhklustest ja otsustest põhikooli ajal, temale eeskujuks olnud inimestest, oma eriala valikust ja pöördepunktidest elus. Ta julgustas noori mitte kartma tööd ja vaeva, jälgima millest koosneb nende vaba aeg, millesse nad panustavad jne. Loovtegevused olid jagatud jaamadesse, kus igast klassist tegutses 3-5 õpilast. Aineõpetajad olid valmis pannud tööks vajalikud vahendid ja täpsed tööjuhised (vt allpool lühitutvustust). Jaamades oli tegutsemiseks aega 2,5 tundi. 1. tegevusjaam: „Klassi maskott“ (taaskasutatavatest materjalidest) Valmistuda maskoti tutvustamiseks: Mis on maskoti nimi? Missugused on olnud tähtsamad sündmused tema elus? Nimetage kolm olulisemat omadust, mis teda iseloomustavad. Nimetage kolm soovi, mida ta ootab oma koolilt. 2. tegevusjaam: „Omaloominguline muusikapala „Meie tulevik““ loomine etteantud rütmipillidel. Valmistuda teose tutvustamiseks: Mis on teose pealkiri? Millist tulevikunägemust muusika kaudu edasi antakse? 3. tegevusjaam: „Puidust õppevahendi (erinev detailide valik) valmistamine ja sellele rakenduse leidmine. 4. tegevusjaam: kaltsunukk klassijuhatajale (tekstiilmaterjalidest) Valmistuda nuku tutvustamiseks: Mis on klassijuhataja kõige tugevam külg? Kolm olulist asja, mida meie oleme klassijuhatajalt õppinud? Kui saaksime võluda, siis võluksime klassijuhatajale...? 5. tegevusjaam: ürituse „Tegijad" logo kujundamine. Esitlemise järjekord loositi ja klassid esitlesid oma hobide PowerPointi ja jaamades valminud kunstiteoseid. Lavale kogunesid kõik osalejad. Hindamine ja kokkuvõte: Žüriis olid psühholoog, huvijuht ja õppejuht. Hindamise eesmärk ei olnud reastada kohti, vaid märgata ideid, loovust, omapära, koostöövaimu, esinemisoskust ehk üldpädevuste ja

19

sotsiaalsete oskustega seonduvat. Päeva kokkuvõtteks sai iga osaleja järjehoidja, kuhu kirjutas enesekohase kokkuvõtte teemantluuletuse vormis:

MINA JULGE ENERGILINE

LUGEMINE VAATLEMINE LIIKUMINE MA EI ANNA ALLA IDEEDE GENEREERIJA

Õpilastele anti ka meeskonnaliikmete rollide kirjeldused (algataja, ideede genereerija, toetaja, teostaja, blokeerija vt Belbini meeskonnarollid), millest igaüks valis endale kõige iseloomulikuma.

Õpetajate tähelepanekud

• Laste suuline eneseväljendusoskus ja koostöövõime on väga erinevad. Ka enesekohase luuletuse kirjutamine võib tekitada raskusi. Kuid selliseid ettevõtmisi ongi vaja üldpädevuste arendamiseks.

• Õpetajad peavad end talitsema ega tohi kohe appi tõtata, kui ideed ei teki või koostöö algselt ei suju.

• Žürii peab olema tagasisidet andes huumorimeelne ning suutma ületada koolis nii tavapärase õige-vale hindamismudeli.

• Ettevõtja edastas palju samu tõekspidamisi, mida õpetajad igapäevaselt, aga väljast tulnud inimese jutt mõjub lastele märksa usutavamalt ja värskemalt.

• Selles vanuses on raske panna kolme paralleelklassi üheaegselt tegutsema, aga konkreetsed tegevusjuhised, ajapiirang ja ühises ruumis loomine nakatab ja kasvatab „meie klassi“ tunnet.

• Oluline, et kõik valminud kunstiteosed saaksid rakendatud. Meie puidust kalender, seinakell ja klotsimäng said õppevahendina kasutuse algklassiõpetajate töökohvris; kaltsunukud on klassijuhatajatel oma klassis laua peal; maskotid ja logod olid vaadata kooli peakoridoris.

• Klassijuhataja abi oli vajalik hobide PowerPointi koostamise koordineerimisel.

• Klasside esitlused võib võtta ka videosse (avalikku esinemist läheb vaja loovtöö kaitsmisel, seega on see hea eelharjutus).

Korraldusmeekonnas osalesid karjäärikoordinaator, käsitööõpetaja, tööõpetusõpetaja, muusikaõpetaja, kunstiõpetaja. Ettevalmistusaega oli orienteeruvalt kolm nädalat. Päeva sissejuhatus ja esitlused toimusid aulas, tegevusjaamad erinevates klassides.

20

Järjehoidja põhi oli eelnevalt valmistatud, järjehoidja täitmine žürii kokkuvõtte tegemise ajal oli kokkuvõte õpilase enda jaoks. Omadussõnad, tegevused ja moto kirjutati enda kohta üldiselt, meeskonnaroll tuli valida vastavalt oskusainete päeval täidetule. Klassijuhatajal on võimalik need järjehoidjad kokku koguda ja klassis ette lugeda, et üheskoos mõistatada, kes on kes.

Lõimiming toetab igati õpetajate ja õpilaste koostööd, mille käigus õpitu ja kogetu on hindamatu väärtusega. Tõeline lõiming muudab klassijuhataja jaoks oma klassi õppe- ja kasvatusprotsessi lihtsamaks ning vähendab nii õpilaste kui õpetajate koormust.

7. klassi tegevuskava vormi näide

Eesmärgid õppeaastatel 2013/2014 – 2015/2016

Iga õpilane on rahul oma haridustee jätkamise valikuga.

Eesmärgid õppeaastal 2013/2014

1. Õpilased, vanemad ja aineõpetajad tahavad klassi ühissündmustest osa võtta. Mõõdik: osalus vähemalt 95%.

2. 7.-9. klassis on oluline õpilaste toetamine õpi- ja töövalikutes. Mõõdik: igal õpilasel on enese, õpi- ja töövalikute tundmaõppimiseks kasutusel karjääriõppe õpimapp …

Klassijuhataja iganädalased tegevused

Klassijuhataja tund, listiteave õpilastele, vanematele, õpetajatele

Tegevused eesmärkide saavutamiseks, mõõdikud eesmärkide saavutamiseks

Tähtaeg Tegevus Mõõdik Sihtgrupp Vastutaja

28.08.2013 Õppeaastat sissejuhatava kohtumise korraldamine

Vähemalt 95% õpilastest, vanematest ja aineõpetajatest osaleb kohtumisel

Õpilased, vanemad, aineõpetajad

Klassijuhataja

13.09.2013 Karjääriõppe õpimapi sisseseadmine

Igal õpilasel on oma karjääriõppe õpimapp

Õpilased Klassijuhataja

21

5. TEGEVUSTE NÄITEID

5.1. Klassijuhatajatund Lisaks traditsioonilistele, õppetöö korraldust jms puudutavatele teemadele saab klassijuhatjatund olla ka väga tõhus ja põnevust pakkuv karjääritund.

Klassijuhatajatunni võimalusi just karjääri planeerimise teemadega tegelemiseks kasutatakse kooliti väga erinevalt. On koole, kus selleteemalised tunnid asendavadki ainekursust karjääriõpetust või kasutatakse seda karjäärinõustajaga kohtumiseks ja ka erinevate ametite või tööalaga tutvustamiseks jne.

Klassijuhatajatundides saab korraldada ka erinevaid meeskonnaharjutusi jaloovmänge, mis

suunavad õpilasi otsima vastuseid olulistele küsimustele:

Enda tundmaõppimist toetab järjepidev ja süstematiseeritud töö, mille käigus mõtiskletakse iseenda huvide, võimete, väärtuste üle ja analüüsitakse ennast ning kujundatakse oma karjääri.

KOGEMUSLUGU

Liina Arus jagab oma kogemust klassivanema valimistest 7. klassis, mille käigus õppisid õpilased enda huvisid ja võimeid tundma.

Klassivanema valimiste eesmärk oli arendada mõtestamis- ja sõnastamisoskust, harjutada koostööd ja lihvida esinemisoskust ning võimaldada loovat eneseväljendust. Õpilasi oli klassis 26, neist 8 soovis klassivanemaks kandideerida. Kõik kandidaadid said endale loosiga kaks toetajaliiget (kokku 16 õpilast) ja kahe õpilase ülesandeks jäi ürituse juhtimine.

Tegevuskäik: I voorus pidi iga kandidaat kirjutama avalduse ja valmistama ette 4-minutilise enesetutvustuse. Kõne koostamiseks olid suunavad küsimused eelnevalt ette antud: miks sa soovid kandideerida klassivanemaks; mis on sinu tugevaimad küljed; mida on sulle õpetanud

KES MA OLEN?

KUHU MA LÄHEN?

KUIDAS MA SINNA SAAN?

22

sinu hobi; missugune on olnud meeldejäävaim koolipäev; millest pead lugu ja mis on sinu kõige väärtuslikum ese? Filmisime esitlusi.

II voorus pidid kandidaatide toetajad kirjutama soovituskirja ja esinema valmispäeval kandidaadi parimaid omadusi reklaamiva etteastega. Filmisime esitlusi.

III voorus pidid kandidaadid pakkuma lahendused toetajate poolt eelnevalt kirjalikult ettevalmistatud kolmele elulisele situatsioonile. Situatsioonid tõmmati loosiga vahetult enne vooru algust.

Päevajuhtide ülesanne oli läbi mõelda, kuidas üritust juhatada, kuidas tulla toime ootamatustega ja jälgida aega.

Hindasime nii klassivanema kandidaatide kui ka toetusgrupi liikmete esinemisi 8-palli süsteemis koos iseloomustavate märksõnadega. Hinnata said kõik 26 osalejat ja ka vaatama tulnud kolm lapsevanemat.

Lastevanemate koosolekul videolõike vaadates ja ürituse kasutegurite üle arutledes, tekkis mõte kasutada ära õpilastes tärganud koostöövaim ja veerandilõpu päeval käidi vanemate töökohtades töömaailmaga tutvumas. Hiljem tegime kuuldust ja nähtust klassis lühiülevaate. Protsessi lõpuks tegi iga õpilane visiitkaardi oma unistuste ametist.

Näpunäited klassijuhatajale

• Kuna õpilaste sotsiaalsete oskuste tase on väga erinev, võib tekkida probleeme meeskonnatöös osalemisega. Kuid just sotsiaalsete oskuste areng on kasvatustöö oluline osa ning õpetaja julgustamine ja oskuslik suunamine aitavad kõigil ülesandega toime tulla.

• Õppimis- ja analüüsiprotsessi täiustamiseks võtsime kogu valimisprotsessi videosse ja kaasasime lapsevanemad vaatlejateks.

• Toetusgrupi liikmed, kes pidid välja tooma kandidaatide tugevused, ilmutasid suurt loovust. Kuna koolitunnis antakse üksteisele suhteliselt harva isiklikku tagasisidet, võis algul olla raske teises õpilases tugevaid külgi näha. Nii mõnigi tagasihoidlikum õppur sai oma varjatud võimeid näidata just toetusgrupi liikmena.

• Vältimaks klassi lõhenemist, tuleb õpetajal teha tõsist eel- ja järeltööd. Rõhutada tuleb protsessi kogemise väärtust, et kõige olulisem on enda tundmaõppimine ja oma võimete ning oskuste arendamine. Üritus peab lõppema klassi ühise refleksiooniga.

• Kolmanda vooru situatsioonid annavad klassijuhatajale infot noorte probleemide kohta.

• Avalduse vormistamine, soovituskirja ja visiitkaarti koostamine konkreetse ürituse tarvis, said elulise tähenduse ning üritusest tehtud video on edaspidi klassikokkutulekutel tänuväärne meenutusmaterjal.

• Enesekriitikana võib öelda, et klassivanem ei saanud koolielus nii suurt rakendust,

23

kui asjalik ja põhjalik valimisprotsess eeldas. Õpilastes tekkis tugev soov ühistegevuseks ja koolielu parendamiseks. Seda hoogsust tuleks edaspidi nutikamalt rakendada.

KOGEMUSLUGU

E. Unt, E. Tumm ja B. Punt selgitavad, kuidas nad õpilasi enda huvide ja võimete tundmaõppimisel toetavad.

Karjääriplaneerimise aluseks on enesetundmine, oskus analüüsida ja hinnata oma tegevust (mis on minu jaoks tähtis; mida mulle meeldib teha; milline ma olen; mida see minu kohta ütleb?) ning selle põhjal õpi- ja töövalikute tegemine. Oluline on, et õpilased oskaksid eristada oma tugevaid ja nõrku külgi ning seostada erinevate ametitega.

Ere Tumm ütleb, et on oma klassijuhatajatöös kasutanud erinevatel kursustel saadud häid ja asjalikke mõtteid selleks, et minu õpilased õpiksid andma oma elule ja tegevustele tagasisidet ning esitab mõned näited:

Minu elujoon. Õpilased joonistavad A4 paberi ühele poole ajatelje, mis algab eluaastaga, millest neil on kõige esimesed ja helgemad mälestused on ning lõpeb praeguse vanusega. See tegevus annab õpilastele võimaluse korraks tagasi minna oma varasesse lapsepõlve ning selekteerida enda jaoks tähtsaima. Paberi teist poolt võib nimetada tulevikuväljavaate ülesandeks. Olenevalt õpilaste vanusest võib anda kolm erinevat eluaastat (nt 16, 20, 25), mille kohta õpilased peavad oma mõtteid avaldama. Võib kirjutada, millised on nende arvates nende saavutused, unistused või läbitud tegevused antud eluaastaks. Sama tegevuse alternatiiviks võib kasutada „Pildid minu elust“ meetodit. Õpilased joonistavad A4 paberile pildiraamide sisse (pildiraamid võivad olla ette antud) kõige eredamad mälestused oma elust ning kirjeldavad neid paari lausega.

Heade iseloomuomaduste nimekiri. Õpilastel on vaja A4 paberit, millele nad kirjutavad kõigi oma klassikaaslaste nimed. Iga nime järele tuleb kirjutada vähemalt üks, kuid võimalusel rohkem oma klassikaaslast iseloomustavat head omadust. Klassijuhataja teeb töölehtedest kokkuvõtte kaunilt kujundatud nimelisele paberilehele, millele on kirjutatud kõik õpilast iseloomustavad head sõnad. Sobiv hetk heade sõnade kätteandmiseks on näiteks õppeaasta pidulikul lõpetamisel.

Kiri mulle endale tagasisidet kasutasin esmakordselt siis, kui minu klassi õpilased lõpetasid 5. klassi I õppeveerandit. Jagasin kõikidele paberilehe ja palusin neil endale kiri kirjutada. Nende ülesandeks oli heita pilk tagasi läinud veerandile, oma õppimisele, hoolsusele, käitumisele. Palusin neil kiita iseennast nende asjade eest, mis neil endi arvates hästi läksid ning anda mõned soovitused, kuidas ebaõnnestunud asju parandada võiks. Tingimuseks oli see, et mina nende kirju ei loe. Jõuluveerandi viimasel päeval said nad oma kirjad tagasi.

24

Nii mõnigi oli meeldivalt rahul, et oli suutnud ennast kokku võtta ja oma tulemusi parandada. Siinkohal tasub meenutada mõttetera „muudad iseennast, muutub maailm kasvõi natukene, aga sinu enda jagu.“

5.2. Karjääriõppe õpimapp Õpimappi koguneb õpilasel süstematiseeritud ja oluline teave tema huvide, hobide, väärtuste, eneseanalüüsi, õpi- ja töövalikute kohta. On praktiline, kui kõik see oluline info on koondatud ja õpilane saab seda hiljemgi kasutada ning vajadusel täiendada.

KOGEMUSLUGU

Eve Sõmer kirjeldab oma kogemust õpimapi abil õpilaste õpi- ja töövalikute toetamisel.

Noore klassijuhatajana tegelesin ka mina klassijuhataja tundides kutsevalikuprobleemidega, kuid kui õpilased lõpetasid kooli, siis minule endale tundus, et kuigi töötasin plaani järgi, jäi õpilaste jaoks see töö kuidagi süstematiseerimata. Läbiviidud testide tulemused kas visati prügikasti või jäeti sahtlinurka.

Ühel päeval, olles järjekordselt põhikooli klassijuhataja 7. klassis, läksin kooli kantseleisse ja küsisin, kas on võimalik saada 32-le õpilasele dokumendimappe. Saingi. Teatasin õpilastele, et edaspidi paneme klassijuhataja tundides tehtud tööd igaüks oma mapi vahele. Minu eesmärk oli panna õpilane mõtlema enda kui isiksuse üle, tuua ta oma kujutluspildist ja unistuste maailmast aeglaselt tagasi reaalsusse, et ta oleks teadlik oma tugevatest ja nõrkadest iseloomuomadustest, huvitüüpidest jm. Tahtsin, et mapist saaks õpilase tööde kogu, mis näitaks jõupingutusi, edusamme ja saavutusi ühel või mitmel alal mitme aasta jooksul.

Tagantjärgi võib öelda, et mapi koostamine oli väga hea iseõppimise ja eneseuurimise moodus, sest õpilane andis selles oma töödele hinnangu ning kirjeldas õpet, õnnestumisi ja üldist edenemist, kavandas analüüsi põhjal ühtlasi oma õpingute edasisi eesmärke.Tal oli õigus oma mappi jätta just need tööd, mis temale vajalikud tundusid. Ta võis sinna lisada ka omapoolset materjali.

Kuigi õpimapp oli õpilase jaoks, võimaldas see klassijuhatajal õppida tundma õpilasi ning süvendada koostööd lapsevanematega. Mapi sisu oli õpilase ja klassijuhataja omavaheline saladus, sest klassijuhatajana andsin lubaduse seda mitte kellelegi näidata.

7. klass – „Kes ma olen?“ Kõigepealt rääkisin õpilastele õpimapist, mida hakkame läbi kooliastme looma. Õppeaasta põhieesmärgiks sai täiendada mappi teemal „Kes ma olen?”(õpilase huvid, võimed, väärtused, taotlused) ning arutleda, kuidas parandada õpilastevahelisi suhteid.

25

Esimeses tunnis kaunistas iga õpilane mapi isikupäraseks. Järgmises tunnis alustasime huvide harjutusega, milles õpilased pidid järjestama 20 tegevust, mida neile meeldib teha. Seejärel märkis õpilane, kas ta teeb neid üksi või koos teistega. Järgmisse lahtrisse märkisid nad „+”, kui tegevuse sooritamiseks kulub raha, ja „-”, kui raha ei kulu. Ka kolmandasse lahtrisse märgiti „+” või „-” selle põhjal, kas nad olid viimase kuu jooksul tegevust sooritanud või ei. Edasi järgnes vestlus naabriga viimase lemmiktegevustest. Järgmises tunnis mõtisklesid õpilased, kas nad on oma otsustamises üksi või saaks keegi neid aidata. Ülesanne oli joonistada võrgustik ja märkida inimesed, kes neile midagi tähendavad. Õpilane jäi ise võrgustiku keskele.

Ühes teises tunnis rääkisime õnnest ja püüdsime seda defineerida. Iga õpilane kirjutas, mida ta peaks tegema, et olla õnnelik.

8. klass – „Kuhu ma lähen?“ 8. klassis töötasime teemadega „Kes ma olen?” ja „Kuhu ma lähen?”. Hakkasime tasapisi ankeete täitma ning õpimapp muutus isikupärasemaks. Selles vanuses on õpilased testide tulemustest väga huvitatud. Tihti kirjutasin ka ise tulemustele lisaks oma kommentaari. Kirjalik kommentaar mõjus palju paremini kui suuline kommentaar või analüüs.

Mõne õpilasega olin õpimapi kaudu ka kirjavahetuses. Ikka ja jälle oli keegi oma mappi pannud mulle kirjakese mingi küsimusega, millele püüdsin vastata. Põhiliselt ilmus kiri mapi vahele siis, kui õpilane oli hakanud mingi elukutse vastu huvi tundma. Kirjutasin vastuseks kas oma arvamuse ja soovituse või kui elukutse muutus juba konkreetsemaks, siis paljundasin raamatust „Kuidas kujundada oma karjääri?” elukutse kirjelduse või suunasin Rajaleidja andmebaasi uurima. Nii sai õpilane teada, mis isiksuseomadusi valitud elukutse nõuab, et end teadlikult suunata ja oma püüdlusi kontrollida.

8. klassis hakkasin õpimappi kasutama ka õpilaste omavaheliste tülide lahendamisel. Kui keegi oli kellelegi liiga teinud, siis soovisid õpilased tavaliselt klassikohut. Et see oleks kindlasti peetud liiga emotsionaalselt, siis avastasin, et palju tõhusam vahend oli panna kiusajad seletuskirja kirjutama. Nädala pärast, kui asi hakkas juba lahtuma, panin seletuskirjad kiusatava mappi, kes luges need kodus läbi ning kirjutas omakorda seletuskirja. Sageli tulid kiusatavad õpilased järeldusele, et nemad ise olid andnud põhjuse lahkheliks, ning probleem oligi lahendatud.

Sügisel dikteerisin õpilastele igapäeva koolielus vajalikud omadused: head tööharjumused, vastutustunne oma töö eest, usaldatavus, kui tuleb milleski kokku leppida, täpsus, nõudlikkus enese suhtes, võimelisus iseseisvalt töötada, suutelisus olla teistega koos töötades taktitundeline. Kevadel andsin skaala, mille järgi õpilased pidid hindama oma iseseisva töö oskust, keskendumist ja süvenemist töösse, leidlikkust, huvi, koostöövalmidust, initsiatiivi, täpsust, vastupidavust pingutustele, suhteid teistega jne. Lõpuks hindasin ise õpilasi sama skaala järgi.

26

9. klass – „Kuidas ma sinna jõuan?“ Sügisel andsin õpilastele iseloomustuse kirjutamise põhipunktid. Ülesandena pidi iga õpilane tegema oma iseloomustuse. Seejärel tuli neil järgmiseks kolmeks klassijuhataja tunniks iseloomustada kõiki klassi õpilasi. Kevadel sai iga õpilane oma mappi tema kohta kirjutatud iseloomustused.

Mappidesse lisasid õpilased nii klassijuhataja kui ka kooli psühholoogi poolt läbi viidud testide tulemused. Õpimappi panid õpilased ka materjalid, mille nad olid saanud nii kohalikult kui ka Tartu noortemessilt „Intellektika“. Kutsevaliku kokkuvõtvas klassijuhataja tunnis vaatasid õpilased oma materjalid üle ja kirjutasid essee „Kes ma olen? Kuhu ma lähen? Kuidas ma sinna jõuan?”

Kui põhikooliaastail on eneseanalüüsile alus pandud, tegelevad vähemalt need õpilased, kes oma tulevikule on tõsiselt hakanud mõtlema, mapis oleva materjaliga juba ise edasi. Veendusin selles, kui palusin oma endistel õpilastel mõni aasta hiljem ühe ettekande jaoks tuua mulle oma põhikooliaegsed mapid, kui need veel alles on. Selgus, et kõigil, keda palusin, olid mapid alles ja mis veel huvitavam - mapid olid oma elu vahepeal edasi elanud. Mappi oli lisatud uusi materjale nüüd juba kõrgkoolide kohta, gümnaasiumis inglise ja eesti keele tundides tehtud elulookirjeldused, ametlike kirjade näidised jne. Oma mapi tõi mulle ka õpilane, kes tol ajal õppis juba rahvusvahelises kolledžis ja tema mapist leidsin pika essee, kus ta arutab oma põhikooliaegse elu ja tuleviku üle: „...Mingist ähmasest ja valusast kasvuraskuse perioodist ja lapselikust suhtumisest „kogu maailm vihkab mind” on tänaseks jäänud vaid mälestus ja hunnik masendavate mõtetega kirjutisi kusagil sahtlinurgas. Põhikooliaeg jääb erilist rolli minu isiku kujundamises mängima just seetõttu, et oli mulle ideaalseks elu õppetunniks selle kohta, et ise kõvasti töötamata ja vaeva nägemata ei saavuta midagi. Selle töö ja vaeva vilju sain veel kaua tagantjärgi maitsta ja värvikirevamaks ning lootustandvamaks muudavad nad mu elu praegugi....”.

Viimased mõtteread kinnitavad, et minu eesmärk aidata õpilasel kujundada õpimapi toel oma karjääri, täitus - õpimapp soodustas vastutusvõime arengut, aitas seostada oma kooliharidust tööl vajaminevate oskuste ja teadmistega, andis sisuka õppekogemuse kõigile õpilastele.

5.3. Arenguvestlus Lähtuvalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest korraldatakse õpilasega koolis tema arengu toetamiseks vähemalt kord kooliastme jooksul arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasise õppe ja arengu eesmärkides.

Arenguvestluste põhiline eesmärk on õpilase arengu igakülgne toetamine kodu- ja koolivahelises koostöös. Õpilase anded, kalduvused ja eeldused ei pruugi ilmneda kodus ja koolis ühtemoodi, kuid kui kumbki pool on neist teadlik, võivad ühises arutelus selguda head

võimalused lapse võimete edasiarendamiseks.

27

Kooli seisukohalt on arenguvestluste eesmärgiks kooli õppekavas märgitud kasvatustulemuste saavutamine, mis on kindlasti oluline eesmärk ka vanematele, sest kujutlevad ju kõik oma lapsi tulevikus edukate ning ühiskonnas hakkamasaavate, viisakate, haritud ning suhtlusosavate inimestena. Arenguvestlus on seega kasvatusprotsessi osa, mille kaugem eesmärk on intelligentse, väärika inimese kujunemine, kes mõistab ennast ja teisi, võtab vastustust inimsuhetes, tuleb iseseisvalt toime reaalses elukeskkonnas, oskab lahendada probleeme, tasakaalustada emotsioone ja olla avatud.

Vähemtähtsad ei ole arenguvestluse kitsamad eesmärgid • aidata õpilasel analüüsida ning hinnata oma edusamme, õpitulemusi ja käitumist; • aidata tal koostada järgmiseks õppeperioodiks plaan, kuidas ületada võimalikke

raskusi või mida teha oma annete arendamisel; • leppida lapsega kokku tema järgneva õppeperioodi eesmärkides, et kool ja kodu teda

nende saavutamisel võimalikult palju toetada saaksid; • aidata lapsel saavutada kõrget enesehinnangut ja väärikustunnet; • luua ja hoida häid suhteid kooli, õpilaste ning lapsevanemate vahel; • ennetada tekkida võivaid probleeme lapse käitumises, õppimises ja arengus; • nõustada ja aidata last ning lapsevanemaid õppimise, õpetamise ja kasvatamise

valdkondades; • julgustama õpilast ise analüüsima, hindama ja kavandama oma tegevust;

• õpetada last ise vastutama ja oma õppetööd jälgima; • toetada last üha julgemini eesmärke püstitama ja neid saavutama; • aidata õpilast edasise haridustee planeerimisel; • saada vastastikust tagasisidet lapse arengu toetamiseks.

• Alliks: http://www.hm.ee/index.php?046307

III kooliastmes arenguvestlusi kavandades tasub mõelda, mida sisulisest küljest iga õppeaasta arenguvestlustes kõige enam käsitleda. 7. klassi õpilastega seatakse tavaliselt eesmärgid, kuhu 9. klassi lõpuks jõuda tahetakse ja lepitakse kokku esialgne tegevuskava kolmeks aastaks. Vestluse käigus joonistuvad välja õpilase õpi- ja töövalikute soovid peale põhikooli lõpetamist. 8. klassi arenguvestluses arutletakse, mis on eesmärgi saavutamiseks õnnestunud ja millele tasub rohkem tähelepanu suunata, mida tegevuskavas muuta ja täiendada. Samuti täpsustuvad soovid, mida peale põhikooli lõpetamist teha. 9. klassis vaadatakse veelkord üle, mida tegevuskavas muuta ja täiendada ja kuidas ikkagi soovitud õpi- või töövalikuni jõuda.

28

Arenguvestluse läbiviimisel läbitakse üldjuhul järgmised etapid:

Joonis 4. Arenguvestluse etapid.

Koolis on tavaliselt kasutusel kindlad arenguvestluse eneseanalüüsi lehed või küsimustikud, mis antakse õpilasele koju kaasa. Eneseanalüüsi lehed või küsimustikud toetavad nii õpilast

kui ka vanemaid arenguvestluseks valmistumisel. Klassijuhataja võib oodata täidetud eneseanalüüsi lehte või küsimustikku enne arenguvestlust enda kätte või saadab küsimused lihtsalt tutvumiseks, et nende põhjal arenguvestlust läbi viia.

Miks mitte pidada maha karjäärivestlus, mille käigus selgitada välja, kas õpilasel on karjääri planeerimise oskused või vajab ta täiendavat tuge otsuste langetamisel, näiteks suunamist karjäärinõustaja või –infospetsialisti poole abi saamiseks. Et karjäärivestlus hästi õnnestuks, on oluline enne arenguvestlust läbi mõelda, millistele karjääriga seotud küsimustele õpilane vastab ja anda talle aega nendeks eelnevalt ette valmistuda. Ka on soovitav, et karjääri teema käsitlemisel kasutab õpilane arenguvestluse ajal oma karjääriplaani ja/või vastavat õpimappi (juhul, kui need on olemas)!

Arenguvestluse sisuline ja ajaline

kavandamine

Lapsele ettevalmistava küsimustiku

kaasaandmine

Arenguvestluse üksikasjalik ettevalmistus

Arenguvestluse läbiviimine,

peatähelepanu on lapsel

Arenguvestluse kokkulepete

dokumenteeri-mine

Arenguvestluse tagasiside analüüs

ARENGUVESTLUSE KÜSIMUSTIK VÕTAB MAHA

LIIGSED PINGED JA VÕIMALIKUD HIRMUD

29

Kindlasti on soovitav läbi mõelda, millal on ajaliselt kõige sobivam läbi viia arenguvestlust, mis sisaldab karjäärivestlust. On oluline, et õpilasel jääb vajadusel aega oma õpiplaanide korrigeerimiseks.

KOGEMUSLUGU

Viive Korbi kogemuslogu on hea näide karjääriõppe lõimimisest arenguvestlusse.

Oluline osa õpilaste toetamisel õigete valikute tegemisel on arenguvestlustel. Küsimustiku oma õpilastele ja nende vanematele enne arenguvestlusele tulemist olen koostatud nii, et sellega tutvudes saan ülevaate ka lapse tulevikuplaanidest: milline tegevus meeldib sulle kõige rohkem ja miks; kas sulle meeldivad rohkem asjad või inimesed; kas sulle meeldib koostöö kellegagi või tahad rohkem tegutseda üksi; kellega või millega peaks olema seotud sinu tulevane töö; missugused ametid sulle üldse meeldivad ja miks; kelleks tahad sina tulevikus saada? Laps ja lapsevanemad jõuavad minu juhtimisel välja tulevikumõteteni. Senini on iga laps, muuhulgas julgelt rääkinud, kelleks ja miks ta tahab saada, mis teda selle elukutse juures võlub. Minu õpilased on tahtnud saada motosportlaseks, kindraliks, juuksuriks, autojuhiks, õpetajaks, sekretäriks, arstiks, modelliks, lauljaks. Üks tüdruk tahtis saada emaks kusagilt idamaalt toodud lapsele. Ta oli oma soovis sedavõrd kindel, et jutustas väga kindlalt, kuidas ja miks ta seda teeb ning milliseks nende elu kujuneb. Ta arvas, et muud elukutset polegi vaja. Selle tüdrukuga ajasime veel pikalt juttu. Rääkisime elukutse vajalikkusest, mis sellest johtuvalt võib elus muutuda jne. Lõpuks hakkas ta ise rääkima, et armastab väga tantsida ja ehk on võimalus õppida tantsimist ja tantsu õpetamist. Ta läkski tantsujuhiks edasi õppima.

Lapsevanemad on olnud üldiselt kursis oma lapse soovidega. On aga ka neid, kes lapse soovidest midagi ei tea ning vestluse käigus „avastavad“ oma lapse uue nurga alt. Kui me vestlusel leiame, et vahest ei ole lapse soov päris õige, siis kutsume last kaasa mõtlema ning arutlema, mis oleks parem variant. Arenguvestluste materjalid jäävad minu kätte mappi hoiule. Järgmisel aastal kohtudes vaatame koos üle, kas lapse mõtted, unistused on muutunud või mitte ja kuidas lapse mõttemaailm üldse on muutunud.

5.4. Lastevanemate koosolek Õpilaste toetamiseks nende õpi- ja töövalikutes saab klassijuhataja läbiviia nii õpilastele kui nende vanematele (lastevanemate) koosolekuid, mis võivad oma olemuselt olla näiteks kas infokoosolekud, tagasiside koosolekud jne. Infokoosolekul jagatakse üldjuhul ühepoolselt teavet ja seetõttu ei saa selliseid koosolekud koostööd ja meeskonnatööd soodustavaks nimetada. Samas võib lastevanemate koosolek olla nii infokoosolek kui ka otsuseid tegev ja meeskonda loov koosolek, kus igaühel on võrdne võimalus oma arvamust avaldada, täiendavaid küsimusi küsida, partneritena karjääriplaneerimise teemasid arutada.

30

5.5. Kohtumised erinevate ametite esindajatega Õpilaste ja erinevate ametite esindajatega õnnestunud kohtumiste eelduseks on lähtumine õpilaste vajadustest, mis on õpilastega läbi arutatud. Selleks peab klassijuhataja nii õpilased kui ameti esindaja/esindajad kohtumiseks põhjalikult ette valmistama ning peale kohtumistki toimunut nii õpilaste kui ameti esindajatega analüüsima.

E. Unt, E. Tumm ja B. Punt kirjutavad, kuidas nad kohtumisi erinevate ametite esindajatega läbi viivad.

Meie koolis on kujunenud traditsiooniks isadepäeva raames klassidesse isade (külaliseks võib olla ka vanaisa, onu, vanem vend, tuntud meessoost linnakodanik jne) kutsumine, et isad räägiksid oma õpingutest, karjäärivalikutest, tööst, väärtushinnangutest ja hobidest. Sama ürituse raames oleme külastanud ka isade töökohti.

Kolmanda veerandi viimane päev on kujunenud karjääripäevaks. Karjääripäeva raames on õpilased külastanud erinevaid asutusi ja kohtunud erinevate ametite esindajatega. Ka selle päeva ettevalmistamisel teeme koostööd lastevanematega. Asutuste valik sõltub kohalikest võimalustest.

Õpilased hindavad kõrgelt õppetööd, mis on seotud reaalse eluga.

5.6. Õppeasutuste ja ettevõtete külastused

Õppeasutuste ja ettevõtete külastused aitavad õpilastel selgemat pilti saada, millises koolis nad võiksid oma õpinguid jätkata ja milline töö võiks neile sobida.

Ettevõtete ja koolide koostöö edendamiseks leiavad klassijuhatajad tugeRajaleidja veebilehelt „Samm töömaailma”

http://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/opetaja/samm_t88maailma_2014.pdf

Materjal pakub ideid, kuidas põhikooli 7.–9. klassi õpilastele korraldada sisukalt õppekäiku ettevõttesse ehk ettevõttekülastust. Materjali töölehed sisaldavad tegevusplaane õppekäigu eri etappide planeerimiseks, vastutajate määramiseks, kogemuste kirjeldusi juba toimunud ettevõttekülastustest, näpunäited, mida erinevatel etappidel kindlasti tähelepanna, kuidas ja millal õpilasi aktiivselt õppekäiku kaasata jms.

E. Unt, E. Tumm ja B. Punt kirjutavad oma kogemustest lastevanemate kaasamisest kutseõppeasutuse külastusse.

Õpetajad, lastevanemad ja õpilased peaksid kindlasti külastama meie kaasaegseid kutseõppeasutusi, et kohapeal tutvuda ja oma silmaga näha sealseid õppimis- ja elamisvõimalusi, vaba aja veetmise ning oma hobidega tegelemise võimalusi. Klassijuhataja

31

võiks kaasata vanemaid kutseõppeasutusi külastama, et koos võimalusi läbi kaaludes kõige sobivamad valikud teha.

Heli Israel toob välja õpilastele huvipakkuvate erialade pingerea koostamise ja õppekäikude olulisuse.

Oleme selle kahe õppeaastaga, mil koolis on karjäärikoordinaatorid, suutnud organiseerida mitmeid erinevaid karjääriplaneerimisega seonduvaid tegevusi. Erinevate erialade esindajate kooli kutsumiseks viisime kõigepealt 8.–12. klassi õpilaste hulgas läbi miniküsitluse ning koostasime erialade pingerea. Selle alusel püüdsime leida kõigepealt oma kooli vilistlasi, seejärel kohalikke tegijaid. Paar aastat tagasi valmis kooli õppekäikude plaan, millest klassijuhatajad saavad abi klassi õppekäikude ettevalmistamisel. Õppekäigul ei pea sugugi ilmtingimata olema kaasas tööleht, sageli on õpilastel hoopis põnevam osaleda töötubades või õppida tegema midagi uut. Saime mitmed kooli üldtööplaanis olevad tegevused siduda karjääriplaneerimisega.

Õppeasutuste ja ettevõtete külastusi korraldatakse õpilaste vajadustest ja huvidest lähtuvalt koostöös lastevanematega.

5.7. Rajaleidja keskusega koostöö korraldamine

Rajaleidja keskustes on õpilastel võimalik teha võimete ja muid kutsesobivusteste, saada nii personaalset kui grupinõustamist.

Heli Israel kirjutab koostööst Rajaleidja keskusega.

Suurepärane koostöö on koolil Lääne-Harju karjäärikohvikuga, kes omakorda korraldab koolis tööõigusega tutvumist ja õpilaste nõustamist kui infopäevi. Koostöö õpilaste huvigrupiga toimub õpilasomavalitsuse kaudu.

Koostööks Rajaleidja keskusesega pöördub klassijuhataja keskuse spetsialistide poole, et koos mõelda õpilaste vajadustest ning huvidest lähtuvad teemad .

5.8. Töövarjupäevad, praktilised töötoad, tööpraktika

Koostöös eelkõige kooli karjäärikoordinaatoriga ja vanematega on klassijuhatajal mitmeid võimalusi, kuidas oma õpilaste huvidest ja võimetest lähtuvat tööpraktikat toetada. Lisaks seob III kooliastme loovtöö last huvitavate ametite tundmaõppimise ja kogemisega. Õpilase jaoks huvitav ja kasulik loovtöö tiivustab nii õpilast kui tema juhendajat. Mida rohkem me koolitööd lapse arengust lähtuvalt läbi mõtleme ja lõimime, seda rohkem vähendame nii õpilaste kui õpetajate suurt koormust.

32

KOGEMUSLUGU

Viive Korb toob esile erinevate ametite lähema tundmaõppimise nii töövarjuks olemisel kui ameti üle arutledes, ettekannet tehes.

7. klassis, ühes jaanuarikuu klassijuhataja tunnis esitasin õpilastele küsimuse, kas nad juba teavad, kelleks saada tahavad. Mõni teadis, mõni mitte. Valiku teinud õpilased põhjendasid oma vastust kodus vanemate eekuju põhjal. Uurisin edasi, kas neil on üldse aimu, mida üks või teine amet endast kujutab, milline peab olema inimene, kes üht või teist tööd teeb. Vastuseid oli seinast seina. Siit saigi alguse meie projekt, mis kestis terve III õppeveerandi. Jagasin õpilased väikestesse gruppidesse ning igale grupile andsin värvifoto, millel ühe ameti esindajad ning ka paberi küsimustega. Vastused neile tuli arutelu tulemusena kirja panna. Sügisel olin lastevanemate koosolekul välja uurinud, millise elukutse esindajad on minu õpilaste vanemad. Valisin välja kaks elukutset.

Küsimused olid järgmised:

• millise elukutse esindajad on fotol?

• millega nad tööl tegelevad, kirjeldage!

• millised iseloomuomadused peavad neil inimestel olema?

• mida need inimesed tööl teha ei tohi? Pärast arutelu kirjapanekut andsid grupid oma paberilehed mulle tagasi. See oli projekti esimene osa. Projekti teises osas võtsime vastavalt varem sõlmitud kokkulepetele ette ekskursi vanemate töökohtadesse. Õpilased liikusid kahes grupis. Ühel päeval külastasime sanatooriumi „Tervis“ medregistraatorit, olime talle nagu väikesed töövarjud. Pärast lühikest sissejuhatust jälgisime, mida see töötaja täpselt teeb. Käisime temaga kaasas nii arstikabinetis kui ka erinevate protseduuride tegemise juures. Teisel korral külastasime mööblikauplust, kus ühe lapse ema töötas müüjana. Jälgisime suhtlemist inimestega, kauba lahtipakkimist jne. Mõlemad päevad olid huvitavad.

Kolmas osa projektist toimus kutsenõustamiskeskuses, kus räägiti nendesamade elukutsete õppimise võimalustest nii kodulinnas kui mujal, olulistest iseloomuomadustest nimetatud tööde tegemisel jne.

Järgmine etapp meie projektis oli nähtu põhjal posterite koostamine. Töö toimus samades gruppides nagu projekti esimeses osas. Jagasin tagasi ka õpilaste koostatud materjalid koos värvifotoga, et saaks võrrelda, mida arvati enne ja mida pärast elukutsetega tutvumist. Õpilased olid kodust kaasa võtnud erinevat pildimaterjali ning vajalikud töövahendid. Koos valmistati toredad värvilised posterid.

33

Viimane osa projektist olid õpilaste ettekanded. Tundi tulid ka need lapsevanemad, keda me külastasime. Iga grupp pani oma posterid tahvlile ning jutustas, millised olid arutelud enne elukutsetega lähemalt tutvumist, ning mida andis neile elukutsetega lähemalt tutvumine. Õpilased said otsustada ka selle üle, kas nemad tahaksid teha seda tööd või mitte. Ühiselt leiti, et iga tööd tuleb teha oskuslikult ja südamega.

8. klassis tegime läbi samasugused etapid. Külastasime linna keskraamatukogu ning tutvusime bibliograafi tööga. Kutsusime külla tuletõrjuja, kes läbi video tutvustas oma elukutset. Oli väga põnev. Just poistele.

9. klassis viisid Kutsenõustamiskeskuse töötajad läbi kutsesobivustesti ning vestlesid hiljem iga lapsega eraldi.

E. Unt, E. Tumm ja B. Punt kirjutavad oma kogemustest vanemate kaasamisest töötubade ja tööpraktika läbiviimisel.

Üheks võimaluseks, kuidas kaasata lastevanemaid erinevate ametite tutvustamisel, on „Ametite töötubade päev“. Hea on, kui tutvustajateks on just nimelt oma klassi õpilaste vanemad, kuna see annab julguse suhelda ja vanematepoolse hea eeskuju elukutse valikul.

• Päev algab kogunemise ja päeva tutvustava sissejuhatusega, mille järel suunduvad õpilased eelneva registreerimise alusel erinevatesse töötubadesse.

• Töötubade arv ja valik sõltub õpilaste arvust. Tähtis on, et õpilane saab ühe päeva jooksul ühes ja samas kohas teadmisi erinevatest elukutsetest.

• Poistele ja tüdrukutele võiks olla olenevalt nende huvidest nii erinevaid kui ka ühiseid töötubasid.

• Mõttekas on kutsuda inimesi, kes on heaks näiteks, et kutse- ja ametikoolis omandatud amet on sama väärt amet kui kõrgkoolis omandatu.

• Praktilisi eeldusi nõudvate elukutsete puhul on hea, kui lapsevanemal on kaasas mingid töövahendid, et õpilastel oleks võimalus proovida, kuidas neile see amet sobib.

• Lapsevanema ehk ameti tutvustaja ülesandeks on anda oma elukutsest võimalikult hea ja adekvaatne ülevaade. Ta peab kindlasti seletama, kuidas antud ametini jõuda, mida õppida, millised iseloomujooned ja eeldused ühel õpilasel selleks peaksid olema.

• Õpilastel on võimalus esitada küsimusi ameti tutvustajale.

• Töötoa lõpus täidavad õpilased ameti tutvustaja poolt koostatud tagasisidelehe, mille abil saavad õpetajad hiljem teha kokkuvõtte.

• Kokkuvõtte koostamiseks on hea kasutada juhendatavat rühmatööd järgmises klassijuhataja tunnis. Nii saavad õpilased veelkord mõtiskleda tutvustatud ametite üle, panna kirja eeldused tutvustatud ametite kohta ning positiivsed ja negatiivsed arvamused päevast.

34

Vanemaid saab kaasata klassiõhtute organiseerimisse. Meie kooli 5. klassi klassiõhtu külalisteks olid kosmeetik ja juuksur. Nad tutvustasid õpilastele oma ameteid ja koole, kus nad õppisid, ning rääkisid, kuidas nemad oma karjäärivalikud tegid. Räägiti ka tervisliku toitumise (mis oli klassis probleemiks) ja une tähtsusest organismile ning heast väljanägemisest, juuste ja näonaha hooldamisest. Kõik soovijad said endale soengu. Ühe 6. klassi klassiõhtu(öö) organiseeris lapsevanem Kuperjanovi jalaväepataljonis. Õpilased said peaaegu kaks päeva elada ehtsat sõdurielu, tutvuda erinevate ametitega, panna ennast füüsiliselt proovile.

KOGEMUSLUGU

Heli Israel lisab oma kogemuse konverentsipäeva raames korraldatavatest töötubadest.

Omaette väärtuseks on meie koolis õpilaste konverentsipäev. Ühe osa sellest moodustavad gümnaasiumiõpilaste ettekanded, teise osa kõikvõimalikud põnevad töötoad. Alati on ka mõni väga tuntud tegija. Nii on meile aastate jooksul esinenud Ene Ergma, Heiki Nabi, Anto Raukas jt. Töötoa saab õpilane valida vastavalt oma huvidele.

Viive Korb selgitab oma kogemust koostööst lastevanematega ja praktilistest tundidest lastevanemate elukutse tutvustamiseks.

7. klassi esimesel poolaastal kutsusin lapsevanemad koosolekule, kus arutlesime selle üle, kuidas tutvustada õpilastele erinevaid elukutseid. Koostasime nimekirja, milliste elukutsete esindajad meie lapsevanemad on. Seejärel panime kirja, kes neist on nõus kutsuma meid enda juurde tööle, ning kes on nõus tulema kooli tundi läbi viima. Kaks lapsevanemat nõustusid koolis tundi läbi viima. Üks neist töötas juuksurina ja teine arstina.

Juuksur võttis tundi kaasa oma töövahendid ja värvilised soenguraamatud. Ta jutustas, kus saab õppida juuksuriks, ning kuidas tema enda õpingud kulgesid, tutvustas tööks vajalikke vahendeid. Seejärel valis ta välja ühe pikkade juustega ja ühe lühikeste juustega tüdruku ning ühe poisi. Ta õpetas, kuidas hooldada pikki ja lühikesi juukseid, kuidas neid eakohasesse väikesesse soengusse seada, kui tihti külastada juuksurisalongi jne. Ta näitas ja kirjeldas ka, millised soengud näokujuga sobivad. Erilise tähelepanu osaliseks said poisid, sest ka nende juukseid annab kenasti moodsasse soengusse seada.

Edasi võtsid õpilased paaridesse ning asusid ise üksteisele soenguid tegema. Poisid hakkasid samuti juuksuriks, ent naistejuuksuriks. 45 minutiga said mannekeenid pähe kaunid soengud. Kogu töö käik ja valmistööd jäädvustati fotodele ning koostati näitus. Nii mõnigi tüdruk otsustas pärast sellist toredat tundi hakata just nimelt juuksuriks.

Arstiga kohtumise tundi oodati samuti suure huviga, sest tegu oli meesterahvaga – kirurgiga. Tundi tuli ta valges kitlis. Kõigepealt jutustas sellest, kuidas temast sai arst ja miks just

35

kirurg. Rääkis õppimise vajalikkusest, sest arst peab olema tark. Edasi jutustas ta, kuidas end hoida, et ei juhtuks avariisid või muid õnnetusi, kus arstid - kirurgid peavad appi tulema. Tal olid kaasas erinevad brošüürid ning slaidiprogramm arsti töödest -tegemistest. Lastel oli huvitav ning nad esitasid hulgaliselt küsimusi. Tunni lõpus ütles üks tüdruk, et tema tahab küll arstiks saada.

8. ja 9. klassis toimusid samuti kaks samalaadset tundi. Õpilaste muljed olid head. Lastevanemad ja õpilased tänasid mind sõnadega „aitäh, et suutsite olla rohkem kui õpetaja!”

Õpilased vajavad töökogemust, et tunda, milline töö meeldib ja milline mitte. Sageli ei piisa

ainult kellegi kogemuste kuulamisest. Mida rohkem on õpilastel võimalik erinevaid töid kogeda, seda rohkem on võimalik leida sobivaim ja teha huvidest ning võimetest lähtuvad õpi- ja töövalikud. Kuidas küll jõuda selleni, et 8. klassi õpilased saavad vähemalt kahe nädala jooksul töövarjuks olemise kogemuse ja 9. klassi õpilased juhendaja suunamisel

praktilise töökogemuse?

36

KASUTATUD KIRJANDUS

Lisandub hiljem …