Kas looduse paradiisis on

inimesele kohta ?

Arutlus maailma kaitsealade näitel

Hendrik Relve,kohalkäija tähelepanekud

Küsimus nr. 1. Kas maailmas on alles looduse paradiise, kus inimmõju

väga nõrk ? Jah, neid on. Seal ka loodusrahvaid üsna puutumata seisundis. Enamasti

teatud looduslike barjääri tõttu. Näiteks Amazonas Lõ-Ameerikas ja Uus-Guinea

Okeaanias. Amazonases peamiseks takistajaks veerohkus

Uus-Guineas keeruline reljeef, põlismets, sood, põrgulikud kliimaolud.

Kliima valgele inimesele talumatu. Vastikute haiguste pesa. Siit ma oma malaaria kätte

saingi. Aga ei kahetse midagi.

Antarktika – maailma suurim kaitseala (erikaitseala). Peaaegu paradiis inimeseta. Kindlasti rikkumatuim suur piirkond Maal.

Antarktika erikaitseala kulgeb mööda 60. lõunalaiuskraadi.Ökosüsteemide hoidmisele, rahule ja teadusele pühendatud kaitseala.

Loodud Antarktika lepingu keskkonnakaitse protokolli põhjal, mis 1991. aastal allkirjastati 53 riigi poolt

Madridis.

Lõuna-Georgia saar Antarktikas, mu lemmik. Lõuna-lonthülgeid üle 100 000,

antarktika merikarusid 3 milj., kuningpingviine 1-2 milj., Antarktika Serengeti. Looduse

paradiis, kus loomad inimesi ei karda.

Turiste Antarktikas praegu aastas ligi 40 000. Võrreldes teiste maailmajagudega

imevähe. Enamasti kulgevad turistid kruiisilaevadel, kust ei tohi maale minna. Maabumisi

tehakse vaid ekspeditsioonilaevadelt. “Plancius“ 2017.

Ranged reeglid turistidele. 1. Iga kord enne järgmisse saarestiku jõudmist

tolmuimejaga puhastada väliriided, seljakotid, voodrivahed. 2. Enne ja pärast iga

maabumist desinfitseerida jalatsid, püksid.

Turistide hulk ühel maaleminekul piiratud, kuni 100 inimest.

Jalgsiretkedel kõik jäätmed kaasa võtta. Ära aja segi joogi- ja pissipudelit

Ometi on maailma suurimas looduse paradiisis probleeme. Turismi surve

tugevneb. Päris palju metsikult seiklejaid. Teatud Antarktika haprad ökosüsteemid

kannatavad. Nii on ka muude rikkumata piirkondadega maakeral, inimsurve tugevneb.

Küsimus nr. 2. Kui palju on maailmas looduskaitseküüditatuid,

põlisrahvaid, kes on kaitsealade loomisel kodudest minema aetud ? Fotol pügmee rahvas mbutid Kongo DV-s. Praegu twa rahvas, samuti pügmeed,

võitlemas küüditamise vastu Kahuzi-Biega RP-st (gorillad)

Aga nii on see olnud rahvusparkide ajaloo algusest. Esimene rahvuspark maailmas -

Yellowstone 1872. Sündis ideest kaitsta „ilusat ja rikkumata paika looduses“. Looduskaitsealad on lääne

tsivilisatsiooni sünnitised. Soov põgeneda, nautida neitsiliku loodust ! Ühtlasi oli see maailma koloniseeriva valge

inimese enesekehtestamine kõigil mandritel.

Shoushou rahvas, Yellowstone’i põlisrahvas. Küüditati kohe peale

rahvuspargi rajamist. Peagi ka mustjalad, kes viibisid ajuti. Põhjendus – kütivad,

kalastavad, rikuvad looduse rahu. Võivad olla turistile ohtlikud.

Looduskaitse nimel on küüditatud rahvaid Ameerikas, Aafrikas,

Austraalias, Aasias ja mujal. Fotol Kanha rahvuspargi maastik. Siit viidi 2014 ära

14 küla inimesed ( baiga, gondi rahvas), et luua tiigri kaitseala. Tiiger meelitab siia,

Kiplingi „Džungliraamatu“ paikadesse, turiste ja toob sisse raha.

Maasaid Aafrikas Serengetis. Serengeti rahvuspark loodi 1951. Maasaid sunniti

kohe lahkuma. Suurelt jaolt tänu Bernhard Grzimekile ( rmt., film Serengeti ei tohi surra,

1959) sai park ülipopulaarseks. Maasaid Ngorongoro kaitseala mõnedes paikades.

Viletsamatel maadel kehvades oludes. Veidi sissetulekuid turistide lõbustamisest.

Bušmanid ehk sanid Aafrikas, Kalaharis. Kesk-Kalahari loomakaitse alalt, mille

pindala veidi suurem kui Eesti (52 800 ruutkm) , sunniti 1997 – 2005 lahkuma sadu

kogukondi. Mark, Delia Owens „Kalahari karje“ 1984 sõnum-savanniloomade kaitse on

ülim eesmärk. Turistid tahavad tulla, Botswana riigil vaja raha.

Kui palju siis on maailmas looduskaitseküüditatuid kokku ? Oletatakse,

et viimasel sajandil küüditatud ligi 20 miljonit inimest, neist 14 miljonit

Aafrikas.

• Nägin 2010 Matsalu loodusfilmide

festivalil. Ripub tasuta internetis:

„Looduskaitsepõgenikud. Paradiisist

välja aetud“ rež. Steffen Keulig

(Saksamaa). Enne seda 2009 ilmus

samanimeline raamat, autor Mark

Dowie (USA)

Küsimus nr. 3. Kas looduse paradiisis on siiski inimesele kohta ? Teiste

sõnadega - kas põliselanikud saavad looduskaitsealal elada nii, et pärimuskultuur jätkub

ning ühtlasi säilivad loodusväärtused? Näiteid on.

• Näide Lõuna-Ameerikast,

Venezuelast. Warao rahvas

Orinoco rahvuspargis. Elatuvad

tänaseni kalastamisest ja küttimisest.

Elavad traditsioonilistes vaimajades,

vahetades ajuti elupaiku. Nad on

saanud traditsioonilist elulaadi

säilitada, sest 3 310 ruutkilomeetrisel

alal ja mujal deltas pole leitud

maavarasid ega pole olulist

majandusliku potensiaali. Turistid

annavad waraodele mõõdukat, aga

see pole neile põhiline.

Näide Lõuna-Aafrika Vabariigist. Makuleke rahvas Krügeri

rahvuspargis. Küüditati Krügeri põhjaosast 1969. Said 1996 tagasi 22 000 ha maad.

Hakkasid kasutama teadmisi loodusest looduturismi heaks. Ehitasid ökolodži. Küttidest

said loodusehoidjad. Turism aitab pärimuskultuuri alal hoida.

Näide Austraaliast. Uluuru ehk Katja Tjuta rahvuspark, anangu rahvas.

• 1994 tunnistati rahvuspark ühe

esimesena maailma kultuuripärandi

alaks. Turistidele kehtestati mitmeid

piiranguid. Tähistati hulk rituaalipaku,

kuhu turistidel keelatud minna või mida

keelatud pildistada, filmida. Käsitöö

müük ja turism annavad peamise

sissetuleku. Samas jätkavad anangud

oma traditsioone ja rituaale. See aitab

säilitada pärimuskultuuri. Nende

kultuuri aluseks on TJUKURPA,

lugude, tseremooniate, maastike,

looduse käsitluse ja elamisreeglite

kogum. Kuid massiturism vajutab

ümbrusele oma jälje. Ikka leidub

turiste, kes ronivad Uluurule või

pildistavad keelatud paiku.

Näide Uus-Meremaalt. Rotorua maoorid. Maooride iidne vaimne keskus, kus

senini elujõuline pärimuskultuur ning hästi hoitud looduslikud pühapaigad. Turistidele

tutvustatakse mõlemat mitmekesiselt. Teenuste hulk suur, hinnad päris soolased.

Käsitöö, rahvusköök. Geisrid, kuumavee allikad. Tulud turistidelt kuninglikud.

Kas maoorid on jõudnud looduskaitse ja pärimuskultuuri ühendamisel

kõige kaugemale? Tongariro rahvuspark. Siinsed mäed on olnud põliseks

maooride pühapaigaks. Juba 1840 sõpmisid nad brittidega Waitangi lepingu, kus

viimased tunnustasid nende maaomandit. 1887 kinkis kohalik pealik Tongariko

pühapaigad briti kroonile tingimusel, et sinna loodaks rahvuspark ja ei asutaks elama.

1894 sai Tongarikost esimene rahvuspark Uus-Meremaal ja ainus maailmas, mille on

kinkinud põlisrahvas. Paljud paigad seal on TABU. Samas suuri probleeme,sest

rahvuspargis aastas ligi miljoni külastajat. Matkajad, suusatajad jne. 1993 tunnustas

maailmapärandi komitee uut mõistet – ASSOTSIATIIVNE KULTUURMAASTIK. Seal

tugevate usundiliste, kultuuriliste seostega looduslikud elemendid, millel

materiaalse kultuurielemendid võivad puududa. Kategooria, kus keskkonnahoid ja

pärimuskultuur ühendatud. On see vastus arutluse algul küsitule ? Vaevalt küll...