1

KESKLINNA

LINNAOSA

ÜLDPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

JA

KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILISE

HINDAMISE VÄLJA-

TÖÖTAMISE

KAVATSUS

2

KESKLINNA LINNAOSA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJA -TÖÖTAMISE KAVATSUS

3

SISSEJUHATUS .................................................................... 4

1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUSEST 5

2. LINNAOSAST............................................................... 13

3. ÜLDPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILISE HINDAMISE PROTSESSI

OSAPOOLED JA KAASAMINE ....................................... 16

3.1 OSAPOOLED ....................................................... 16

3.2 KOOSTÖÖ LÄHTESEISUKOHTADE

KOOSTAMISEL ...............................................................17

3.3 IDEEKORJE – AVALIK KAASAMISE

PLATVORM .................................................................... 18

4. ÜLDPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD

ÜLESANDED ...................................................................... 24

5. ÜLDPLANEERINGU LAHENDUSEGA ..................... 31

EELDATAVALT KAASNEDA VÕIV OLULINE

KESKKONNAMÕJU ........................................................... 31

6. ÜLDPLANEERINGU VORMISTUS .......................... 35

7. ÜLDPLANEERINGU SISENDID ............................... 36

7.1 STRATEEGILISED JA PLANEERINGULISED

ALUSDOKUMENDID.................................................... 36

7.2 UURINGUD .......................................................... 39

8. ÜLDPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU

STRATEEEGILISE HINDAMISE JA SELLE TULEMUSTE

AVALIKUSTAMISE AJAKAVA ......................................... 41

9. SEISUKOHTADE KÜSIMINE .................................... 42

4

SISSEJUHATUS

Linna planeerimise aluseks on kogu linna hõlmav arengu nägemus

ehk visioon. Linnaruum on pidevas muutuses, mistõttu on vajalik ka

järjepidev arengusuundade ja strateegiliste alusdokumentide üle

vaatamine ning uuendamine, et vältida vastuolu olemasolevate

trendide ja tänapäevaste linnaplaneerimise põhimõtetega.

Üldplaneeringu ülesanne on luua terviklik ruumilahendus, mis

tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise

keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja

vajadusi. Üldplaneeringu peamine väljund on anda maakasutuse- ja

ehitustingimused, mis on aluseks detailplaneeringute ja

projekteerimistingimuste koostamiseks.

Kesklinna linnaosa üldplaneering algatati 21. veebruar 2019 Tallinna

Linnavolikogu otsusega nr 34. Koos üldplaneeringuga algatati ja

viiakse paralleelselt lahenduse koostamisega läbi keskkonnamõjude

strateegiline hindamine (KSH).

Kesklinna üldplaneeringu lähteseisukohad loovad raamistiku,

milliseid ülesandeid üldplaneering lahendab ja milliseid alusuuringuid

on vaja lisaks koostada, et tagada erinevate huvide vajadusi

tasakaalustav planeeringulahendus. Koos üldplaneeringu

lähteseisukohtadega koostatakse KSH väljatöötamise kavatsus

(VTK), milles märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja

eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt

kaasneda võiv oluline keskkonnamõju.

Üldplaneering on avalik ruumiline kokkulepe, mis kujuneb läbi avatud

koostöö erinevate osapoolte ja huvigruppidega – neid õigeaegselt

teavitades ja kaasates. Lähteseisukohtade etapis viidi läbi avalik

ideekorje (02.-26. mai 2019), millega kutsuti avalikkust kaasa

mõtlema Kesklinna tänase linnaruumi üle ja jagama ideid, kuidas

suunata linnaosa ruumilist arengut.

Kesklinna linnaosa hõlmab väga eriilmelisi piirkondi – mereäärne ala

koos sadamaga, vanalinn, südalinn, kõrghoonete kvartalid,

puitasumid, endised tööstuspiirkonnad, paneelelamute kvartalid,

Ülemiste järv, osaliselt Rae valla territooriumile ulatuv Mõigu asum ja

Aegna saar.

Kesklinna üldplaneeringu algatamise ostus seab eesmärgiks luua

kesklinnast elamisväärne, funktsionaalselt mitmekesine, sidus ja

konkurentsivõimeline linnakeskus Jätkusuutlikule linnakeskusele on

omane erinevate funktsioonide ja tegevuste mitmekesisus ning

kompaktsus, millega linnaruum on pidevas aktiivses kasutuses.

Soodustada tuleb elanike arvu kasvu ja erinevate

maakasutusfunktsioonide koostoimimist, transpordivajaduse

vähendamist ning väikekaubanduse elavdamist. Hea linnakeskus

soodustab erinevaid maakasutusi (elamu,- äri,- kaubandus,- vabaaja

veetmise-, meelelahutusfunktsioon) ja liikumisviise, eelistab

inimmõõtmelist ja liigendatud linnaruumi.

.

5

1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUSEST

Meeldiv linnakeskkond on see, mille poole iga linn peaks püüdlema

– olema koht, kus soovitakse viibida, tegutseda ja kuhu soovitakse

tagasi tulla. Hea linnaruum on meeldejääv ja inspireeriv, mis loob

sotsiaalseid kontakte, tugevdab ühiseid väärtusi ja turvatunnet ning

paneb üksteisega arvestama. Linn peab olema avatud kõigile ja

pakkuma valikuvõimalusi, kus olulisemaks printsiibiks on

ligipääsetavus ja kasutajamugavus. Igaühel on õigus end linnas hästi

tunda.

Linn on oma olemuselt väga keeruline organism, kus igapäevaselt

läbivad väga erinevad sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised

huvid. Ühes ruumis toimuv muutus võib mõjutada väga erinevaid

ühiskonnagruppe ning luua konflikte, millega kohanemine osutub

keeruliseks. Linn on aga loodud ennekõike inimesele ning tema

vajadustele. Seega tuleb linna planeerima asudes küsida kõigepealt,

kuidas luua inimkeskne linnaruum, kus kõikidel ühiskonnagruppidel

on hea olla?

Linnasüda on linna keskne organ, mis ühendab erinevad linnaosad

ja kogu linnaregiooni toimivaks tervikuks. Seetõttu saab Kesklinna

üldplaneeringu üheks ülesandeks ka kogu linna arengu visiooni läbi

mõtestamine, ilma milleta ei ole võimalik linnakeskuse arengut

suunata. See, millise arengustsenaariumi Kesklinn endale valib,

mõjutab kogu Tallinna regiooni inimeste heaolu – nende

liikumishajumusi, majanduslikku käitumist - ja annab olulise suuna

kogu regiooni arengus tasakaalu leidmiseks

Linna arengut kujundavate otsuste tegemine eeldab endas nii

mitmeid erinevaid teadmisi ja mõjutab otseselt kõiki linnakodanikke,

et inimväärse elukeskkonna saavutamiseks peame olema võimelised

kokku leppima ühistes väärtustes. Seda ei saa teha kaasamata

inimesi, kes igapäevaselt linnaruumi kasutavad. Tallinna

tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks tuleb luua ühtne

arusaam sellest, millised on hea linnakeskkonna tunnused.

Strateegilisel tasandil on selleks hetkel koostamisel olev Tallinna

arengukava 2021, mis saab olema alus ka Kesklinna linna

planeerimisel. Ruumiliste otsuste tegemisel on kõige olulisem selle

järjepidevus, milles on kokku lepitud, need ka ellu viiakse.

Linna

planeerimise

eesmärk on luua

inimkeskne ja

sotsiaalseid

kontakte loov

linnaruum, kus

inimesel on hea

olla.

6

KESKLINNA VARASEMAD PLANEERINGULISED VISIOONID JA

LAHENDUSED

Kesklinna arengut on suunatud varasemalt läbi erinevate ruumiliste

visioonide ja planeeringute. 1913. aastal koostas arhitekt Eliel

Saarinen Suur-Tallinna üldplaneeringu ehk suurprojekti.

Eliel Saarinen, 1913

1930ndate aastate keskel hakati Tallinnas koostama peamiste

tänavate ja väljakute ruumilise mõju projekte, mis oma sisult olid

lähedased detailplaneeringutele tänapäeva mõistes.

Projekt Narva maantee ruumilise mõju kujundamise Vene turu ja Pronksi tänava vahel

1981. aastal koostati Kesklinna detailplaneering, mille arhitektideks

olid Dmitri Bruns, Toivo Kallas ja Raine Karp ning Hain Karu. Antud

detailplaneeringut aluseks ei võetud ja telliti alternatiivlahendus.

D. Bruns, T. Kalla, R. Karp, H Karu,

1981.

1984. aastal kehtestati arhitektide Irina Raua, Ignar Fjuki, Ene Auriku, Tiina Niguli, Rein Hansbergi, Hain Karu koostatud Tallinna keskosa detailplaneering.

I. Raud, I. Fjuk, E. Aurik, T. Nigul,

R. Hansberg, H. Karu, 1984

7

KESKLINNA RUUMILISE ARENGU SUUNAMISE ALUSEKS

OLEVAD KEHTIVAD ÜLDPLANEERINGUD

Täna on kogu Kesklinna linnaosa ulatuses on olemas kehtiv Tallinna

üldplaneering, millega on määratud linnaosa üldised maakasutuse

põhimõtted. Kehtiv Tallinna üldplaneering on aga aastast 2001 ja

vajab seetõttu kaasajastamist. Samuti on aluseks olev linna

üldplaneering piisavalt üldine, et Kesklinna senist pikaajalist arengut

iseloomustab pigem krundipõhine planeerimine ning puudub terviklik

visioon, kuhu suunas Kesklinna areng peab liikuma, seda nii

linnaosana kui kogu Tallinna regiooni kontekstis.

Tallinna linna

üldplaneering, mis-

Kesklinna

üldplaneeringu

kehtestamisega

kaotab Kesklinna

linnaosa ulatuses

oma kehtivuse.

Kesklinna arengut on täpsustatud pärast linna üldplaneeringu

kehtestamist valdkondlike teemaplaneeringute kaudu - „Tallinna

Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja

kasutamistingimuste määramine” ja „Kõrghoonete paiknemine

Tallinnas” Kesklinna mereääre piirkonna kohta kehtib „Paljassaare ja

Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering“.

Kesklinna üldplaneering avab kehtivad teemaplaneeringud ja täpsustab nende lahendust.

Teemaplaneering - Kõrghoonete paiknemine Tallinnas

Teemaplaneering -

Tallinna kesklinna

miljööväärtuslike

hoonestusalade

piiride määramine

ning kaitse– ja

kasutamistingimuste

seadmine

KESKLINNA ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK

Algatatud Kesklinna linnaosa üldplaneering peab vajalikuks

aktiviseerida linnakeskust ning tugevdada linnaosa identiteeti

tervikuna. Linnakeskus kui linna süda peab kujunema atraktiivseks

paigaks nii ettevõtluse arendamiseks kui ka meeldiva elu - ja vabaaja

veetmise kohana, kus on mugav liikuda jalgsi ja jalgrattaga ning

ühistransport on kättesaadav.

8

Kesklinna linnaosa kujundavad lisaks vanalinnale ja linnasüdamele

mitmed eriilmelised piirkonnad, millel kõigil on oma tunnused ja

oluline roll linnaosa iseloomu kujundamisel. Linnaosa eripärased

piirkonnad loovad mitmekesisust ja valikuvõimalusi, mida läbi

üldplaneeringu tugevdama peab.

Üldiste eesmärkidena on Kesklinna linnaosa arengus on oluline

pöörata tähelepanu, kuidas saavutada:

elamisväärne, funktsionaalselt mitmekesine, sidus ja

konkurentsivõimeline linnakeskus.

erinevate kasutajagruppide liikumisvajadusi arvestav ohutu ja

mugav kesklinlik tänavavõrk;

eratranspordivajaduse vähenemine, ühistranspordi osakaalu

ja ratta-ning jalgsikäidavuse kasv

mitmekesine ja inimmõõtmeline linnaruum

merele avatus

sotsiaalselt mitmekesise elanikkonna kasv

aktiivne ja innovaatiline ettevõtlus- ja töökeskkond

ÜLDPLANEERINGU VÄLJAKUTSE

MAAKASUTUSE PAINDLIKKUS

Üldplaneeringu peamisi üleandeid on suunata linnaosa maakasutust

tervikuna ning anda arengusuunad erinevate maa-alade

kasutamiseks. Maakasutuse käsitlus strateegilise planeerimise

mõistes tähendab juhtfunktsiooni määramist, millisel otstarbel ala

eelisarendatakse. See tähendab samaaegselt ka ühiselt kokku

leppimist, milliseid funktsioone alal näha ei soovita ning seeläbi

vähendab paindlikkust tulevikus ala kasutusfunktsiooni muuta.

Linnakeskuses, kus eesmärk on ala tihendamine ja funktsionaalse

mitmekesisuse suurendamine, ei ole ühe juhtfunktsiooni määramine

õige. See pidurdab linnakeskuse majandussotsiaalset aktiivsust ja

ööpäevaringset kasutust.

Linnakeskus toimib, kui seal on piisavalt kohalikke elanikke, töökohti,

kultuuri- ja meelelahtusasutusi, kaubandus ja teenindust,

ajaveetmisvõimalusi, kõik on „käe-jala“ juures ja linnaruum toetab

erinevaid liikumisviise–Mida enam erinevad tegevusruumid

omavahel kattuvad, seda aktiivsem on linn.

Mõistlik on määrata võimalikult suurele alale segahoonestusala

funktsioon ning soodustada maakasutuse muutumise paindlikkust

ning jätta maakasutuse otstarve pigem vabaks. Üldplaneeringu

oluline roll tihendavas linnakeskuses on suunata linnaruumi arengut

läbi hoonestuse ehitusliku iseloomu ja tänavaruumi jaotuse ning

erinevatele võrgustike – liikuvus, avaliku ruum, rohestruktuur jne.

Erinevate maakasutuse juhtfunktsioonide määramine koostatava Põhja-

Tallinna üldplaneeringu näitel

ÜHISTRANSPORDI KASUTUSEFEKTIIVSUSE TÕSTMINE

9

Linnakeskuses viibib korraga ja seda läbib teiste linnaosadega

võrreldes oluliselt suurem hulk inimesi ehk omavahel põimuvad väga

erinevad liikumisvõrgustikud. Ruumikasutus on aga piiratud, seda

läbi kõrge linnalise hoonestustiheduse ja mitmekesise maakasutuse.

Piiramatu autokasutus, nii linnakeskusega seotud kui seda läbiv,

mõjutab oluliselt ruumi kvaliteeti kuivõrd auto on kõige

ruuminõudlikum ja kiirem liikumisvahend. Suured parkimisalad ja

laiad sõiduteed vähendavad oluliselt jalakäijate liikumisruumi,

hõivavad väärtuslikku avalikku ruumi, mõjutavad teiste liikumisviiside

mugavust ning ohutust. Oluline alternatiiv autole on ühistransport,

mis on võimeline kiiresti inimesi kohale tooma kaugematest

linnaosadest ning toimima efektiivselt ka tihedas linnaruumis.

Tallinna ühistranspordivõrgule on täna iseloomulik kesklinna põhisus,

ehk enamus liinidest algab kesklinna piirkonnas. Kõige aktiivsem

ühistranspordisõlm ja linnaosade vahelise liinivõrgu

ümberistumisjaam on Viru terminal. Hobujaama-Laikmaa

liiklussõlme läbib ka kogu linna trammivõrk. Liiga suure

ühistranspordi koormuse kontsentreerimine aga ühte kohta ei ole

jätkusuutlik ega konkurentsivõimeline, kuna paratamatult

ühistranspordi läbilaskvus ühel hetkel ammendub. Ühistranspordi

kasutusefektiivsuse tõstmiseks tuleks muuta osa senistest n-ö

pendelliinidest keskust läbivateks ja linna eri piirkondi ühendavateks

liinideks. Samuti tasub kaaluda Viru terminalile sarnaste

ühistranspordi jaamade kavandamist ka teistesse asukohtadesse

linnakeskuses. See aitaks tagada piisavat läbilaskvust ja hajutada

ühistranspordi kättesaadavust linnakeskuses. Ühistranspordi

kasutusaktiivsust mõjutab otseselt kui kiire on see võrreldes autoga

– ühistransport peab andma ajakulus ja mugavuses eelise.

TÄNAVARUUMI KASUTUSE MÕTESTAMINE

Linna kõige aktiivsem tegevus koondub tänavatele, mis võrgustikuna

määravad linna ligipääsetavuse ning kasutusintensiivsuse. Tänav ei

ole pelgalt transpordikoridor, vaid on samaaegselt liikumisruum

erinevatele kasutajatele ning peatumisteks ja tegevusteks – tänav on

linna nägu, mille järgi võime öelda, kas linn on kasutajasõbralik, kas

see kutsub inimesi linnaruumis viibima ja eelistama autole

ühistransporti ja jalgsi ning rattaga liiklemist. Hea tänavaruum on

disainitud nii, kus erinevatel kasutajagruppidel on võimalus üksteise

vajadustega arvestada. Üha enam on hakatud mõistma, et just

tänavaruumi mitmekeseisus määrab selle, kui aktiivselt on linnaruum

kasutuses ja kas erinevad kasutajad tunnevad end seal hästi.

Erinevate

kasutajatega

arvestav

tänavaruum

suurendab

ohutust ja tõstab

tänava aktiivsust

ja muudab selle

inimsõbralikumaks

(näide Vancouver)

Kuidas kavandada linnatänavaid, kus kõikidel kasutajatel on meeldiv

ja ohutu (jalakäijad, jalgratturid, erinevad aeglased veermikud

ruladest velotaksodeni, autod, ühistransport nii ratastel kui

rööbastel)? Tänavaruumi kavandamise hierarhia algab jalakäijast kui

kõige haavatavamast ja aeglasemalt liikuvast kasutajagrupist.

Ruumivajadus erinevatele kasutajatele sõltub liikumiskiirustest,

10

kuivõrd suudetakse üksteisega ruumi jagada ja millal on vajalik need

ohutult eraldada.

Hea tänavaruum lähtub

kõigepealt jalakäija

kui kõige tundlikuma

kasutajagrupi vajadustest.

Hea tänavaruumi komponendid on

proportsionaalne ruumikasusutus

erinevatele liikumisgruppidele,

tänavahaljastus, tänavamööbel.

Kesklinna arengu suunamisel tuleb võtta selge suund, kas

suurendatakse autoliikluse jätkuvat kasvu võimaldavat tänavaruumi

või eelisarendatakse ühistransporti ja antakse enam ruumi

jalakäijatele ja jalgratturitele. Tallinna ning ka linnakeskusesse

sisenevad tänavad on täna juba saavutanud autoliikluse läbilaskvuse

osas kriitilise piiri ja see omakorda seab olulise fookuse

ühistranspordi eelisarendamiseks Kesklinnas.

AVALIKU RUUMI KVALITEEDI PARANDAMINE

Kesklinna üldplaneeringu oluline ülesanne on soodustada avaliku

ruumi teket, kus inimesel oleks meeldiv viibida ning leiduks erinevaid

tegevusvõimalusi - miks viibida tänaval, pargis, väljakul või

mereääres pikemalt, kui vaid teekonna läbimiseks? Avaliku ruumi

kvaliteeti ei hinnata vaid piisava ruumi olemasolu järgi vaid, kuivõrd

on see vahelduv ja inimmõõtmeline, kas seal on haljastust ja

istumisvõimalusi. Oluline kriteerium sealjuures on sidusus, et

teekonnal oleks võimalikult vähe takistusi (nagu laiad sõiduteed,

parkivad autod, postid). Avalik ruum mõjutab liikumisviiside valikuid –

rahustatud ja mitmekülgne ruum soodustab jalgsikäidavust, samal

ajal kui monotoonne ja mürarikas keskkond autokasutust. Mida enam

on linnaruumis inimesi, seda paremini läheb tänavaäärsetel äridel

ning kasvab ühistranspordikasutus. Üha enam leidub ka tõestust, et

atraktiivne avalik ruum tõstab kinnisvara väärtust ning linna mainet

tervikuna.

Avaliku ruumi

kasutust tõstavad

istumisvõimalused

Avalikku ruumi ei saa käsitleda üksikute fragmentidena, vaid

kvaliteetne linnaruum peab looma arusaadava ja sidusa võrgustiku.

Avalik linnaruum seob hooned tänavate, väljakute, platside ja

parkidega tervikuks. Kesklinna planeerimine on suure eraomandi

tõttu väga krundipõhine, mistõttu on üldplaneeringul suur vastutus

pöörata enam tähelepanu, kuidas erinevad arengualad omavahel

inimkeskselt siduda.

SEGREGEERUMISE VÄHENDAMINE

11

Kesklinna elavdamise eesmärk ei ole soodustada vaid töökohtade ja

ettevõtete loomist, vaid toetada ka linnaosa elanikkonna kasvu. Tartu

Ülikooli poolt juhitav Ida-Euroopa linnade segregeerumise uuringu1

tulemused tõid välja, et Tallinnal on oht muutuda Euroopa kiiremini

segregeeruvaks linnaks. Ühe ohualana märgiti ka Tallinna kesklinna,

kus madalama sissetulekuga inimestel on üha keerulisem

elamispinda omada. Võimalusi on erinevaid, kuidas leevendada

ruumilist ja sotsiaalset ebavõrdsust ja hoida arenev linnakeskkond

hinnatasemelt kättesaadav erinevatele ühiskonnagruppidele. Teiste

riikide näitel saab välja tuua, et segregeerumist aitab leevendada

näiteks madala hinnaga linna üürikorterite hajutamine

linnakeskkonnas (mitte koondada ühte piirkonda) või erineva

hinnatasemega eluasemete kavandamine uusarendustes. Oluline on

kõigepealt teadvustada piirkondi, kus segregeerumise oht on olemas,

reserveerida maid taskukohaste elamispindade kavandamiseks ja

avalikele funktsioonidele ning anda suuniseid, kuidas läbi

planeerimise leida leevendavaid meetmeid koostöös arendajatega.

Kesklinnas on arendamisel mitmeid suuri maa-alasid, nt Sadama ja

Veerenni piirkonnas, millega kaasneb ka oluline elanikkonna kasv.

Kuidas üldplaneering saab aidata kaasa, et Kesklinn ei muutuks vaid

jõukama elanik- ja kasutajaskonnaga piirkonnaks?

1 „Socio-Economic segregation in European capital cities. East meets West“ („Sotsiaalmajanduslik segregatsioon Euroopa pealinnades. Ida kohtub Läänega“)

pildi autor Kadi-Liis Koppel

Noblessneri kvartal

Põhja-Tallinnas on

täna näide, kus

meeldiv

elukeskkond

mereääres koos

teenustega on

kättesaadav

ennekõike suurema

sissetulekuga

inimestele

VÄIKEETTEVÕTLUSAKTIIVSUSE SUURENDAMINE

Ettevõtlus on linnalise keskkonna lahutamatu osa, omades

muuhulgas olulist mõju ka tänavaruumi aktiivsusele ning inimeste

liikumisvalikute kujundamisele. On selge, et pealinna keskusena on

Kesklinna näol tegemist ühe atraktiivsema ettevõtluspiirkonnaga

Eestis ja tihe linnaruum omab häid eeludis jalgsikäidavusele.

Tallinnale on iseloomulik suurte kaubanduspindade koondumine

äärelinna. Linna jaoks on aga valikukoht, kas ettevõtlusaktiivsus

suunata pigem äärelinna, kus autoga ligipääs on hõlpsam, või võtta

eesmärgiks koondada aktiivsem ettevõtlustegevus linnakeskusesse.

Ettevõtluse hajutamine linnas on vajalik, aga oluline on teadvustada,

milline nende mõju üksteisele. Kuivõrd konkurentsivõimeline on

linnakeskuse ettevõtlus äärelinna kaubanduskeskustele?

12

Kuivõrd peaks soodustama linnakeskuses erinevate

kaubanduspindade koondumist suurematesse ostu- ja

vabaajakeskustesse ja milline on selle mõju tänavaruumile ja

liikuvusele? Kesklinnas on aktiivne kaubandustegevus koondunud

pigem suurematele pindadele ning väikeettevõtlus on oluliselt

vähenenud. Selleks aga et hoida linnakeskus aktiivsena ja muuta

tänavaruum inimkesksemaks vajab linnakeskus ka väikeettevõtlust.

Ostukeskustel on oluline mõju ka inimeste liikumisviiside eelistusele ning avaliku ruumi kasutusele.

VANALINNA MITMEKÜLGSE KASUTUSE SUURENDAMINE

Vanalinn on Tallinna vanim linnaosa ja ajaloolis-kuluuriline sümbol-

ajalooline linnasüda, kus on säilinud terviklikult keskaegne miljöö

koos tänavavõrgu ja hoonestusega. Seetõttu on täiesti loomulik, et

Vanalinna külastab igal aastal suurel hulgal turiste, mistõttu ka suur

hulk teenindusettevõtteid ja kultuuri- ning meelelahutustegevusi

orineteerivad end turistidele. Samaaegselt väheneb aga Vanalinnas

püsielanike hulk ja kohalikku elukeskkonda toetavate teenindus- ning

kultuuriasutuste osakaal. Lisaks kohalikele elanikele väheneb

vanalinna kasutusaktiivsus ka laiemalt linlaste seas, sest vanalinn ei

paku enam piisavalt igapäevaseid tegevusvõimalusi erinevatele

huvigruppidele. Tulemus on see, et südalinna ajalooline keskus on

kaotanud oma tähtsuse linlaste seas ja mõjub turistide jaoks

kohaldatud muuseumi laadse keskkonnana, mis õhtuti tühjaks jääb.

Vanalinna kasutusaktiivsue suurendamiseks tuleb leida võimalusi

kuidas vanalinna tuua tagasi elanikud, töökohti, avalikke teenuseid,

ning soodustada mitmekülgseid tegevusvõimalusi.

13

2. LINNAOSAST

Kesklinna linnaosa (edaspidi Kesklinn, pindalaga 30,6 km2) on

Tallinna üks kaheksast linnaosast ja mida oma keskse asukoha tõttu

käsitletakse Tallinna linnasüdamena.

Kesklinna linnaosa asend

Linnaosa muudab ainulaadseks asjaolu, et linnaosa koosseisu

kuulub lisaks linnakeskusele ka Ülemiste järv (9,75 km2) ja Aegna

saar (2,9 km2). See mõjutab oluliselt Kesklinna territooriumi ulatust

(suurim Tallinna linnaosa) ning tõstab muuhulgas märkimisväärselt

linnaosa haljastuse osakaalu (Aegna saar ja Ülemiste järve äärne

roheala). Kesklinna asukohale on iseloomulik piirnemine

samaaegselt nii mere (põhja piir) kui Rae valla territooriumiga (lõuna

piir). Kesklinna iseloomu kujundab mitme kilomeetrine rannajoon, mis

ulatub Linnahallist Maarjamäe memoriaalini. Olulise osa mereäärsest

alast hõlmavad sadam, liivarand Kadriorus ja Piritani kulgev

rannapromenaad. Kesklinna alt voolab Tallinna veerikkaim Härjapea

jõgi, mis aastal 1936 maa alla suunati.

2020. aasta 1. mai seisuga oli Kesklinna registreerinud end 63 152

elanikku. Kõige suurem oli elanike arv Uue-Maailma asumis (2020.

aasta 1. jaanuari seisuga 7471 elanikku). Kesklinna elanikkond on

alates 2004. aastast kasvanud 28%. 2019. aasta seisuga oli

Kesklinna linnaosas Tallinna suurim tööealiste osakaal.

Kesklinna oluline ajalooline sümbol on Tallinna vanim asum

Vanalinn, mis kuulub alates 1997 oma keskaegse miljöö ja

struktuuriga UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kesklinnale on

eripärane mitmest ajajärgust pärit hoonestus. Lisaks muinsuskaitse

all olevale vanalinnale on Kesklinnas üheksa miljööväärtuslikku

piirkonda, millest tuntuimad on Kadriorg, Uus Maailma ja Kassisaba.

14

.

Kesklinna alla kuulub 20 asumit – Vanalinn, Südalinn, Kompassi,

Maakri, Tatari, Tõnismäe, Sibulaküla, Raua, Sadama, Kadriorg, Uus

Maailm, Kassisaba, Veerenni, Torupilli, Kitseküla, Juhkentali,

Keldrimäe, Ülemiste järve, Luite, Mõigu (vt skeem).

KESKLINNA LINNAOSA RUUMILINE ISELOOM:

Kesklinna linnaosa funktsioon on väga mitmenäoline – riigi

administratiivne keskus ja rahvusvaheline peavärav, Tallinna

regiooni keskus, kiirema arenguga linnakeskus - olles seeläbi

Eesti kõige aktiivsem tõmbekeskus.

Linnaosa moodustub erineva aktiivsuse ja identiteediga

piirkondadest:

o Majanduslik ja kultuuriline keskus on koondunud

südalinna ja suuremate peatänavate äärde (nt Pärnu

mnt), hõlmates nii Vanalinna kui südalinna aktiivset äri -sh

kõrghoonete piirkonda.

o Vanalinna kui Tallinna vanima terviklikult säilinud asumi

ehituslik areng on tugevalt reguleeritud ja turismikeskne,

samal ajal väheneb selle aktiivne kasutus kohalike seas.

o Linnasüdames paiknev sadama ala ei ole saavutanud

linnasüdamele omast tihedust ja on olnud pikalt

alakasutuses.

o Linnaosa ettevõtluskeskkonda iseloomustab äri- ja

kaubandustegevusega seotud ettevõtete koondumine

suurematesse keskustesse – kaubanduskeskused,

büroohooned. Tänavaid elavdav väikeettevõtlus on

oluliselt vähenenud.

o Linnaosa areng ei ole seni taganud piisavalt avatust

merele – mereäär on alakasutuses ja puudub selge

seotus linnalise keskkonnaga.

o Südalinna ümber moodustuvad puithoonestusega

terviklikud elamukvartalid (Kadriorg, Uus Maailm,

Kassisaba), mis ühtlasi on määratletud ka

15

miljööväärtuslike aladena. Lisaks on silmapaistvaid

terviklikke miljööväärtuslikke piirkondi säilinud Veerenni,

Torupilli, Tatari, Kitseküla, Raua, Sadama (Rotermann)

asumites.

o Juhkentali asumis paikneb linnaosa suurim

paneelelamute piirkond ning sellega piirnevas Keldrimäe

asumis paikneb Tallinna bussijaam ja Siselinna kalmistu.

o Kesklinna suurima eramajade piirkonna moodustab Luite

asum.

o Ülemiste järve asumi põhiosa moodustab järv ja selle

ümber kitsas maariba. Ülemiste järv on ühtlasi ka Tallinna

joogivee haare, mistõttu on järve ümbritsev rekretaiivse

väärtusega roheala kasutus piiratud.

o Mõigu asumil puudub tugev seos ülejäänud linnaosaga,

paiknedes eraldatuna Lasnamäe linnaosa ja Rae valla

territooriumi vahel ja on osaliselt laienenud juba Rae valla

territooriumile.

o Aegna saarel puudub seos linnaosaga.

Südalinnas ristuvad Tallinna põhilised peatänavad (Tartu

mnt, Pärnu mnt, Paldiski mnt, Narva mnt), alal on ka kõige

tihedam ühistranspordivõrk sh läbivad trammiliinid ja

rongiliiklus, mis muudab linnaosa enim läbitavaks piirkonnaks

Tallinnas.

Kõik peamised rahvusvahelised ja regionaalsed

transpordiväravad paiknevad ruumiliselt Kesklinna mõjualas

– sadam ja bussijaam (Kesklinna territooriumil), lennujaam ja

raudteejaam (linnaosa piiril).

Linnasüdamele omast aktiivsust mõjutavad (viivad

linnasüdamest välja) Kesklinna linnaosaga piirnevad

arenevad tõmbepiirkonnad – Ülemiste linnak ja Ülemiste

keskus (Lasnamäe linnaosa), Telliskivi loomelinnak ja Balti

jaama turg (Põhja- Tallinn), Kristiine keskus (Kristiine

linnaosa).

Haljastuse osakaal on Kesklinnas kõrge, omades kokku üle

42 haljasala sh palju pargialasid, millest suuremad on

Kadrioru park ja Vanalinna ümbritsev Bastioni vöönd.

Mitmed Kesklinna pargialad on kaitse all – Aegna saar kogu

ulatuses on liidetud Natura 2000 kaitsealade koosseisu.

16

3. ÜLDPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE

HINDAMISE PROTSESSI OSAPOOLED JA KAASAMINE

3.1 OSAPOOLED

Üldplaneeringu algataja ja kehtestaja on Tallinna

Linnavolikogu (Vana-Viru 12, 10148 Tallinn; tel 6943 201,

e-post: infopunkt@tallinnlv.ee).

Üldplaneeringu koostaja ja koostamise korraldaja on Tallinna

Linnaplaneerimise Amet (Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn;

tel 640 4375, e-post tlpa@tallinnlv.ee), üldplaneeringute

osakond koostöös erinevate ametite, eriala ekspertide ja

huvigruppidega. Kontaktisik Kairi Mänd, tel 640 4741, e-post

kairi.mand@tallinnlv.ee.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise

korraldaja on Keskkonna- ja Kommunaalamet (Harju tn 13,

Tallinn: e-post: kommunaal@tallinnlv.ee). Kontaktisik Ülle

Luiks, tel 640 4767, e-post ylle.luiks@tallinnlv.ee.

KSH koostaja on keskkonnaekspertidest koosnev töögrupp,

koostaja leidmiseks viib linn läbi riigihanke.

17

3.2 KOOSTÖÖ LÄHTESEISUKOHTADE

KOOSTAMISEL

Koostöö tegemine lähteseisukohtade koostamisel on olemuselt

sisendi saamine üldplaneeringu koostamiseks.

Enne lähteseisukohtade sõnastamist kaardistati koostöös linna

ametite ja linnaosadega üldplaneeringu koostamiseks vajaminevad

alusandmed ja vajalikud uuringuteemad (olemasolevad ja juurde

tellitavad). Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete

kaardistamiseks küsiti lähteülesande tööversioonile ettepanekuid

erinevatelt linnaametitelt ja linnaosadelt aprill-juuni 2019. Lisaks

lähteülesandele koostati koostöös Keskkonna- ja

Kommunaalametiga keskkonnamõju hindamise välja töötamise

kavatsus.

Avalikkuse ja erinevate huvigruppide laiapõhjalisemaks kaasamiseks

viidi läbi ideekorje (mai 2019), et saada tagasisidet, millised on

kesklinna linnaosa kasutajate nägemus ja vajadused Kesklinna

linnaruumist ja võimalikest teemadest üldplaneeringu koostamisel.

Ideerkorjest teavitati avalikkust läbi linnavalitsuse ja linnaosade

kodulehe, sotsiaalmeedia, linna ja linnaosade ajalehtede ja

suuremate huvigruppide esindajaid kirja teel.

Linnavalitsuse sisese koostöö ja ideekorje tulemuste kaasabil

valminud üldplaneeringu lähteseisukohtade ja strateegilise

keskkonnamõju hindamise väljatöötamise kavatsuse esitatakse

tutvumiseks ja ettepaneku tegemiseks puudutatud linnaametitele,

linnaosadele, asumite seltsidele, riigiasutustele, seotud

omavalitsustele, erialaliitudele ja ühingutele, ülikoolidele ja

suurmaaomanikele (vt tabel ptk 9). Täiendavate koostöö osapoolte

määramiseks esitatakse lähteseisukohad ja KSH välja töötamise

kavatsus Riigihaldusministrile.

Lähteseisukohtade koostamise avalikkuse kaasamise protsess

18

3.3 IDEEKORJE – AVALIK KAASAMISE

PLATVORM

Lähteseisukohtade koostamise raames läbi viidud Ideekorjega (02.-

26. mai 2019) kutsuti avalikkust kaasa mõtlema Kesklinna tänase

linnaruumi üle ja jagama ideid, kuidas suunata linnaosa ruumilist

arengut. Ühe kuu jooksul kogutud ideed aitasid planeerijatel paremini

mõista, kuidas tunnetab Kesklinna kasutaja linnakeskkonda, millised

on selle kitsaskohad ja kuidas saab muuta linnaruumi

kasutusvõimalusi meeldivamaks. Ideekorje viidi läbi interaktiivses

veebikeskkonnas kasutades selleks avalikkuse kaasamise platvormi

Maptionnaire.

Ideekorje koosnes 11 küsimusest, mis suunasid vastajat arutlema

veidi laiemalt Kesklinna väärtuste ja puuduste üle ning tegema

ettepanekuid, kuidas muuta linnakeskkonda meeldivamaks. Iga

küsimuse juures oli võimalik ideid visualiseerida ka kaardil.

Kas Kesklinn on atraktiivne Sinu jaoks?

Mis mõjutab konkurentsivõimet teiste linnaosade suhtes?

Kuidas sina piiritled linnakeskust?

Kas kesklinnal on üks või mitu keskust?

Kuidas kujundada kesklinnast meeldiv elukeskkond?

Kuidas elavdada kesklinnas väikekaubandust?

Kuidas parandada kesklinnas liikumist ja soodustada

erinevaid liikumisviise (jalgsi, jalgrattaga, ühistranspordiga,

autoga)?

Kuidas tuua rohkem loodust kesklinna?

Kuidas tugevdada kesklinna merega seotud identiteeti?

Mis on Aegna saare tähtsus Sinu jaoks?

Sinu ettepanekud, milliseid teemasid peaks kesklinnas

üldplaneeringuga kindlasti lahendama

19

Küsimustik oli koostatud selliselt, et ideekorjes osaleja saaks arutleda

Kesklinna olemuse üle erinevate teemade kaudu, ilma et oleks ette

antud linnaplaneerijate nägemus, kuhu suunas Kesklinna linnaosa

areng peaks liikuma või millised konfliktid tänases linnaruumis esile

kerkivad. Ideekorje teemade püstitus lähtus üldplaneeringu

koostamise esimese etapi ülistusastmest, mille järgi lähteseisukohad

alles kaardistavad üldplaneeringuga lahendatavaid teemasid ning

konkreetseid lahendusettepanekuid veel ei tee. Seetõttu oli oluline,

et enne lahendusega tööle hakkamist oleks linnaplaneerijatel

ettekujutus, millised on Kesklinna kasutajate ootused, millele

üldplaneeringuga tähelepanu suunata.

Ideekorjes osales kokku üle 450 inimese, kellest üle poole märkis

oma elukohaks Kesklinna linnaosa. Lisaks elukohale tuli märkida

oma vanus, sugu ja tegevusala. Ruumi valdkonnaga seotud vastajaid

oli ligikaudu 25% ehk üle poole vastanutest olid muu valdkonna

esindajad. Kokku said linnaplaneerijad mitu tuhat seisukohta ja

ettepanekut, mis oma täpsusastmelt varieerusid nii üldistest

kirjeldustest kuni väga selgete lahendusettepanekuteni. Võrdselt

palju oli nii tekstilisi kui kaardinäiteid.

IDEEKORJE KOKKUVÕTE

Järgnevalt on esitatud ideekorje tulemuste põhjal kokkuvõte, kuidas

tajuvad Kesklinna kasutajad selle väärtusi ja puudusi, mida läbi

üldplaneeringu oleks võimalik parendada. Antud kokkuvõte annab

ülevaate neist teemadest, mida kõige enam mainiti. Detailsem

ülevaade ideekorje tulemustest esitatakse eraldi aruandena

Kesklinna üldplaneeringu kodulehel.

Kas Kesklinn on atraktiivne Sinu jaoks? Kesklinna atraktiivsust vähendab täna:

Autokeskne tänavaruum – liiga lai ruum tänavast on eraldatud

autodele (nt Liivalaia ja Ahtri tänav).

Puudulik rattateedevõrgustik.

Ebamugav ja ohtlik tänavaruum jalakäijatele ja jalgratturitele.

Liiga suured autokiirused.

Vähene tänavahaljastus ja taskuparkide osakaal ning

olemasolevate haljasalade nõrk seotus omavahel ning

loogiliste liikumisteekondadega.

Negatiivselt tajutav linnaruum – kõige negatiivsemalt tajuti

tänavaruumi ehk tingimusi igapäevaseks liiklemiseks jalgsi ja

jalgrattaga ja sõiduteedest tekkivat tugevat barjääriefekti.

Mis mõjutab konkurentsivõimet teiste linnaosade suhtes?

20

Kesklinna konkurentsivõime suurendamiseks on oluline:

Tänavaruumi kasutuse hierarhia kavandada selliselt, et

eelistatud on kõigepealt jalakäija vajadused - jalakäija-

jalgrattur-ühistransport-auto.

Sidus ja tihe jalgrattateede võrgustik.

Inimmõõtmeline ja erinevaid tegevusvõimalusi pakkus avalik

ruum

Jalgsikäidavust soodustav tihe ja mitmekülgne

liikumisteekondade võrgustik.

Avatud ja aktiivses kasutuses mereäär – tihe ja arusaavad

tänavavõrk mere ääreni ja erinevaid tegevusvõimalusi.

Autoliikluse vähendamine linnasüdames sh läbiva

transiitliikluse vähendamine.

Kuidas sina piiritled linnakeskust? Linnakeskuse ulatust (tunnetuslikult) mõjutavad ruumilised tegurid:

Keskusala on tinglik ja seda ei ole võimalik täpselt piiridega

määratleda (tunnetuslik).

Mõigu, Ülemiste ja Aegna ei seostu linnakeskusega.

Linnasüda jääb raudteest sissepoole sh Tehnika tänavast

(raudtee ja merevaheline ala)

Liivalaia tänaval on tugev barjääriefekt ja takistab seetõttu

keskuse laienemist kaugemale.

Linnakeskuse arterid on aktiivsed peatänavad (sh positiivne

näide kavandatav Peatänava projekt)

Sadam ei ole endiselt linnakeskusega piisavalt seotud (kuigi

oma asukohalt sinna kuulub) – Ahtri tänav piirab oluliselt

ligipääsu mereäärde.

Linnakeskuses peaks olema inimmõõtmelised tänavad (sh

positiivne näide kavandatav Peatänava projekt) ja platsid.

Peatänava projekti

elluviimine aitab muuta

Kesklinna linnaruumi

kasutust

meeldivamaks.

Balti jaam sh turg ja Telliskivi Loomelinnak omavad meeldiva

linnakeskuse tunnuseid – Kesklinna linnaosas ei leidu nii

inimsõbralikku keskusala.

Linnakeskust defineeritakse täna kaubanduskeskuste järgi –

Viru keskus ja Kaubamaja, Solarise keskus, Stockmann.

Kas kesklinnal on üks või mitu keskust? Tajutavad lokaalsed keskusalad:

Vanalinn

Viru väljak ja Hobujaama sh Viru keskus ja Tammsaare park

Vabadus väljak

Sadama piirkond sh Admiraliteedi

Rotermanni kvartal

Estonia teatriväljak, Solarise keskus ja Rävala pst

21

Telliskivi kvartal ja Balti jaam (väljapool Kesklinna linnaosa)

Kadrioru park (Luige tiigi ümbrus)

Tajutavad lokaalsed keskusalad

Kuidas kujundada kesklinnast meeldiv elukeskkond?

Meeldivat keskkonda aitab kujundada:

Tänavaruumi kasutuse hierarhia jalakäija vajadustest

lähtuvalt - jalakäija- jalgrattur-ühistransport-auto.

Vähem barjääre - tiheda liiklusega magistraalid, torupiirded

äärekivideta üleminekud.

Madalamad autokiirused (30 - 40 km/h).

Peatänava projekti elluviimine.

Haljastus tänavatel ja väljakutel ja rohkem taskuparke ning

linnaaiandust.

Jalakäijale on

ebameeldiv, kui

puuduvad selged ja

ohutud jalakäijate

liikumisteed.

Kuidas elavdada kesklinnas väikekaubandust?

Väikekaubandust aitab elavdada:

Jalgsikäidavust soodustav atraktiivne avalik ruum

(tänavaruum).

Tänavatasandil sh keldrikorrusel väikepindade säilitamine ja

kavandamine.

Madalamad autokiirused (30-40 km/h).

Vähem tänavaruumi autodele sh maapealsetele parklatele.

Kaubanduskeskuste piiramine linnakeskuses.

Kaubandustänavate määratlemine ja nende suunatud

arendamine väikeettevõtluse elavdamiseks.

Kuidas parandada kesklinnas liikumist ja soodustada erinevaid

liikumisviise (jalgsi, jalgrattaga, ühistranspordiga, autoga)? Erinevaid liikumisviise soodustab:

Sidus rattateede võrgustik (piisav ruum igal tänaval).

Eraldatud rattateed (üle 30 km/h sõidutee puhul).

22

Autode hulga sh transiitliikluse ja autokiiruste vähendamine

(30-40 km/h) linnakeskuses.

Rööbastranspordi eelisarendamine (nt Vanalinna ümber

ringtramm, öötramm).

Vaheldust pakkuvad liikumisteekonnad, nt mereääres, läbi

parkide, avatud hoovide.

Eraldatud

rattateede vähesus

kesklinnas piirab

oluliselt

rattakasutust.

Kuidas tuua rohkem loodust kesklinna? Kesklinna aitab tuua rohkem loodust:

Parkide parem sidumine liikumisteekondadega.

Tegevusvõimaluste loomine parkidesse.

Parklate/asfaltpindade ümbermõtestamine

parkideks/haljasaladeks.

Haljastus kui loomulik osa tänavaruumist.

Rohkem niitmata rohealasid.

Mitmekesine tänava ja

parkide haljastus ning

istumisvõimalused

rikastavad avalikku

ruumi ja kutsu-

vad seda kasutama.

Kuidas tugevdada kesklinna merega seotud identiteeti?

Mereääre kasutust suurendab:

Arusaadavate ühenduste rohkus jalakäijatele sh turistidele ja

ratturitele.

Katkematu ja mugav liikumisteekond mereääres

(promenaad).

Barjäärivaba liikumine mereäärde ( nt Ahtri tn tugeva

barjääriefektiga).

Pargiala loomine linnahalli äärde (ala korrastamine).

Avaliku kasutusega funktsoonide kavandamine (nt

ooperiteater, festivali alad).

Avalike ruumide jada mereääres sh erinevaid veega seotud

tegevused (nagu välibassein).

23

Välibassein

Kopenhaagenis

Mis on Aegna saare tähtsus Sinu jaoks?

Aegna saare tähtsus:

Puudub seos Kesklinna linnaosaga (ülekaalukas seisukoht).

Moodustab osa Tallinna rohealast (linnalähedane park).

Sobilik linnalähedaseks puhkealaks (päevakruiis, matka- ja

õpperajad, RMKA telkimisala).

Ligipääs saarele on puudulik (veeühenduste tihendamise

vajadus, ringliin Kalasadam- Aegna-Pirita Top sadam).

Ideekorje tulemuste analüüs näitas, et erinevate küsimuste all pöörati

tihtilugu tähelepanu samadele linnaruumilistele aspektidele. Näiteks,

kui mingit tänavat tajuti suure liikluskoormuse tõttu barjäärina, siis oli

sellel ühtemoodi negatiivne mõju sellele, kuidas tajuti Kesklinna

elukeskkonnana, kuidas see mõjutas linnakeskuse

konkurentsivõimet, väikekaubanduse elavdamise võimalusi, või

mere ja haljasalade kättesaadavust. Kesklinna kasutaja tajub oluliste

väärtustena Vanalinna, eriilmelisi piirkondi (funktsionaalselt ja

miljööliselt mitmekülgne), suurt parkide osakaalu ja mere lähedust,

kuid toob välja puudusena nende omavahelist äralõigatust. Liiga

palju on linnaruumis barjääre laiade ja liiklusintensiivsete sõiduteede,

suurte autokiiruste, parkivate autode, torupiirete, kõrgete äärekivide

näol. Enim pöörati erinevate küsimuste all tähelepanu puudulikule

rattateede võrgustikule, mis muudab rattasõidu tänastest tingimustes

ebameeldivaks ja ohtlikuks. Kesklinna tugevuseks peetakse tema

linnasüdamele omast tihedust ning funktsionaalsust, kuid puudu jääb

kvaliteetsest ja aktiivsest tänavaruumist, mis pakuks erinevaid

tegevusvõimalusi (sh istumiseks), oleks mitmekesine ning

kaubanduslikult elav. Tänavaruumi tänane jaotus on liialt kaldu

autodele ning ei jäta piisavalt ruumi jalakäija ja jalgratturi

kasutusruumi vajadustele.

Ideekorje abil saadud tagaside tõi selgelt välja need olulised teemad

ja linnaosa ruumilise arengu tänased kitsaskohad, mida

üldplaneeringu koostamisel tuleb käsitleda. Üldplaneeringu

lähteseisukohtade koostamisel arvestati, et antud teemad oleksid

lähteisukohtades vastavas üldistusastmes käsitletud.

Põhjalikum ülevaade lähteseisukohtade ideekorje tulemustest

avalikustatakse Kesklinna üldplaneeringu veebilehel.

Üldplaneeringu koostamisel viiakse edaspidi läbi mitmeid avalikke

ideekorjeid, millega küsitakse Kesklinna kasutajate arvamust juba

täpsemalt üldplaneeringuga lahendavate erinevate teemade osas.

Oluline on märkida, et käesoleva ideekorjega saadud mõtteid ja

ettepanekuid võetakse arvesse ka edaspidi üldplaneeringu

lahenduse välja töötamise juures.

https://www.tallinn.ee/est/kesklinna-linnaosa-uldplaneering/Lahteseisukohad

24

4. ÜLDPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD ÜLESANDED

Järgnevalt on loetletud olulisemad teemad, mida üldplaneeringu

lahenduse välja töötamisel käsitletakse. Lahenduse koostamise

protsessi käigus ja koostöös keskkonnamõjude strateegilise

hindamisega võib lisanduda lahendusse täiendavaid teemasid.

1. KESKLINNA ROLLI MÄÄRATLEMINE RAHVUSVAHELISES JA

TALLINNA REGIOONI (SUUR-TALLINN) KONTEKSTIS

Kesklinna rolli tugevdamine kui riigi (juhtimise) ja pealinna

keskusena.

Rahvusvaheliste ja regionaalsete ühenduste tugevdamine -

sadama ja bussijaama areng, Helsingi tunneli asukoht(d),

Tallinna lennujaama ja Balti jaama ja Rail Baltic raudtee-

jaama kesklinliku asukoha tugevdamine.

Naaberlinnaosade ja valdade ruumiliste suundumustega

arvestamine, et toetada Tallinna ja lähiregiooni ehk Suur-

Tallinna terviklikku arengut. Kesklinna sidumine ülelinnaliste

ja lähivaldade võrgustikega – avaliku ruumi, tõmbekeskuste,

rohealade, ratta ja autoteed, ühistransport sh trammivõrk ja

rendirattad, sotsiaalne taristu, parkimine, elektriautode

laadimise võrgustik jm.

Tallinna linnasüdamele omase ainulaadsuse ja ruumilise

eripära tugevdamine nagu kompaktne asustusstruktuur ja tihe

tänavavõrk, linnaehituslikult mitmekülgne ja – funktsiooniline,

jalakäidav, startup linn.

2. KESKLINNA PIIRKONDLIK MITMEKESISUS –

STRUKTUURNE ÜLESEHITUS JA LINNAOSA ÜLDISED

RUUMILISED ARENGUSUUNAD

Tugevdada linnasüdame tervikut ja linnaosa struktuurset

mitmekesisust– linnaosa struktuuri määramine (linnasüda,

asumid, mereäär jne).

Määrata linnakeskuse arengu kiirendamise meetmed, et

suurendada Kesklinna sidusust, kompaktsust (ennekõike

linnasüdame), kasutusaktiivsust, konkurentsivõimet elu- ja

ettevõtluskeskkonnana ja säästvate liikumisviiside osakaalu.

Tugevdada Kesklinna (sh linnaosa piiriülesed) erineva

identiteediga piirkondade (nt vanalinn, eriajastuga asumid ja

kvartalid, mereäär, nn äri- ja kultuurilinnakud) eraldiseisvat

arengut ja konkurentsivõimet, samal ajal tagades neile

ligipääsu läbi erinevate liikumisviiside ja roheühenduste.

Selgitada välja Kesklinna linnaosa piiri muutmise vajadus (nt

Mõigu asum kuni Lennujaamani, Ülemiste ärilinnak,

Lennujaam, Kelmiküla asum, Linnahalli piirkond, Aegna saar,

väiksemad korrektuurid piiriga seotud ebakõlade

vähendamiseks).

3. KESKUSALAD

Määrata linnakeskuse ulatus, millest kujundada aktiivne ja

funktsionaalselt mitmekesine (enim valikuvõimalusi pakkuv

elu- ja majanduskeskkond) ja meeldivalt jalakäija- ja

25

jalgrattasõbralik linnaline keskus: Tallinna linnasüda.

Selgitada välja keskusala mõjuala Kesklinna piiri üleselt ja

luua sellest ruumiliselt loogiline tervik.

Määrata Kesklinna linnaosa asumite keskusalad (lokaalsed

piirkonnakeskused) ja nende ehituslikud printsiibid ning

linnaruumilised seosed ümbritsevate aladega, mis toetavad

erinevate lokaalsete keskuste põhise võrgustiku kujunemist.

Erineva suuruse ja olemusega keskuste tugevdamine aitab

erinevaid funktsioone hajutada ja muuta kogu Kesklinna ala

nii sotsiaalselt kui majanduslikult aktiivsemaks.

4. MAAKASUTUS

Tagada maakasutuse suunamisel kesklinna elanike

elukeskonna säilimise või parandamise ja uute arenduste

rajamise vahel sobiv tasakaal.

Linnakeskuse maakasutuse arengule on vajalik tagada

ajaline paindlikkus ja muutumisvõime, mistõttu erinevalt

klassikalisest maakasutuse käsitlusest üldplaneeringutes

(maakasutuse juhtfunktsiooni määramine) on maakasutuse

suunamisel põhirõhk erinevate funktsioonide

segamisel/koostoimel.

Kesklinna kompaktsuse/tiheduse suurendamiseks laiendada

Kesklinna segahoonestusala ja määrata vajadusel vastavalt

piirkondlikele eripäradele segahoonestusala juhtfunktsioonid.

Elamumaa juhtfunktsiooniga maa-aladele (nt väljakujunenud

asumite elamukvartalid) seada maakasutuslikud tingimused,

mis soodustavad elukeskkonda toetavate teenuste ja avalike

funktsioonide kavandamist (haridusasutused). Rohealadele

maa-alade reserveerimisel tagada, et nende vahel tekiks

sidus võrgustik, mis toetab ka uute linnaliste parkide ja

haljakute kavandamist (nt piirkonnad, kus need puuduvad).

Vaadata üle riigikaitselise otstarbega maa-alade piirid ja

täpsustada vajadusel kasutustingimusi.

Kaardistada alakasutusega või kasutusest välja langenud

maa-alad nn jääkalad ning määrata neile sobilik funktsioon.

Määrata maakasutuslikud ja ehituslikud tingimused alade

vahekasutuse soodustamiseks sh reserveeritud

maakasutuse elluviimiseni ajutiste kasutusvõimaluste

soodustamiseks. Vahekasutus aitab korrastada ja elavdada

kasutuseta linnaruumi.

Reserveerida maa-alad ning määrata linnaruumilised ja

ehituslikud/arhitektuursed printsiibid avalikkusele suunatud

hoonetele, linna olulistele maamärkidele ja avalikele

väljakutele ning parkidele. Eesmärk on suunata enam

avalikku funktsiooni ja maamärgilisi hooneid ning

puhketegevusi eeldatavalt suure kasutusatraktiivsusega

aladele ja olulistesse vaatekoridoridesse nagu ühistranspordi

koridorid, mereäär, linnaväljakud, peatänavad, tänavanurgad,

piirkonnad, kus puhkevõimalused on piiratud.

Määrata linnaruumilised põhimõtted segregeerumise

leevendamiseks, kuidas suurendada taskukohaste

elamispindade kättesaadavust (sh uutel arendusaladel nagu

Sadama piirkond, Veerenni jne) ning soodustada sotsiaalset

lõimumist läbi avaliku ruumi kujundamise ja funktsioonide

segamise.

26

5. LIIKUVUS

Määrata tänavatüübid, nende funktsionaalsus ja erinevate

liikumisviiside tänasest tasakaalustatum ruumi jaotus, et

tagada kõikidele liikumisgruppidele ohutu ja meeldiv

liikumiskeskkond.

Tihendada tänavavõrku, et hajutada liiklust, tagada parem

ligipääsetavus kvartalitele ja mereäärde ja muuta kesklinn

jalakäidavamaks.

Määrata ühistranspordi peamised trassid ja sõlmpunktid, mis

on vajalikud ühistranspordivõrgu arendamiseks ja

kättesaadavuse parandamiseks.

o Mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede ja nende

ühendamise kavandamine. Uute võimalike

asukohtade määramine lisaks Hobujaamale, Teatri

väljakule, Vabaduse väljakule, Balti jaamale, sh

arvestatakse linnaosa piiril paiknevate potentsiaalsete

ühistranspordisõlmedega (Kristiine, Ülemiste).

o Uute ühendusvajaduste välja selgitamine

ühistranspordi liinivõrgu

ümberkavandamiseks/tihendamiseks ning üldised

põhimõtted peatuste kättesaadavuse parandamiseks.

o Olemasoleva rööbastranspordi taristu potentsiaali

maksimaalne ära kasutamine ning uute

ühendusvajaduste määramine (nt Vana-Sadama

trammi koridor). Perspektiivse Tallinn-Helsingi tunneli

peatuse asukoha (asukohtade) määramine

kesklinnas.

Kavandada jalakäijatele tihe ja vahelduv liikumisteede

võrgustik, kus lisaks tänavatele on loodud liikumisvõimalused

läbi rohealade ja hoonekvartalite avatud läbipääsude. Määrata

jalakäijate eelistusega alad sh tänavalõigud, kus autoliiklus on

osaliselt piiratud. Kaardistada liikumis- ja nägemispuudega

inimeste vajadustega arvestavad liikumismarsruudid ja

määrata liikumisteedele (kõnniteed, ülekäigukohad) üldised

põhimõtted.

Kavandada jalgratturitele ja tõukeratastele tihe ja sidus

jalgrattavõrk kesklinna siseselt ja ühenduste parandamiseks

teiste linnaosadega. Rakendada Tallinna rattastrateegia

põhimõtteid ja kavandatud põhivõrku, mis on vajalik kesklinna

muutmiseks jalgrattasõbralikuks. Määrata põhimõtted

jalgrattahoiu tingimuste parandamiseks.

Määrata liikluskorralduslikud üldprintsiibid, mis toetavad

tasakaalustatud liikumiskeskkonda ja soodustavad jalgsi

käimist ja rattaga liiklemist ning ühistranspordi kasutust.

Liikuvuse kavandamisel arvestada selliste näitajatega nagu

teekonna ohutus, sidusus (või barjäärid/takistused), ajakulu,

müra ja õhusaaste ja meeldivus. Leida võimalusi

sundliikumiste ja transiitliikluse vähendamiseks ning

jalakäijale/ratturile ja ühistranspordile eelise andmiseks.

Selgitada alad ja tänavad sh südalinna piirkond, kus on vajalik

autoliiklusele kiiruspiirangute seadmine (20 km/h, 30 km/h, 40

km/h alad) ning täiendavate jalakäijate alade loomine.

Määrata raske- ja ohtlike veoste marsruudid ja käsitleda nende

ohuga (sh olemasolevad marsruudid) seotud piiranguid, et

vähendada raskeveokite osakaalu kesklinnas.

Selgitada välja mitmetasandiliste ristumiste (sh erinevate

liikumisviiside eraldamiseks) rajamise vajalikkus ja võimalikud

asukohad.

27

Tuua välja üldised põhimõtted parkimise korraldamiseks.

Määrata ruumilised printsiibid tänavaäärse parkimise ja

avalike parkimisalade, parkimismajade ja ajutiste

parkimisalade kavandamiseks ja kasutamiseks, sh arvestada

ka täiendavate invaparkimise kohtade olemasoluga.

6. AVALIK RUUM

Mõtestada Kesklinna kontekstis avaliku ruumi mõiste ning

selle erinevad käsitlusvormid (nt avalik, pool-avalik, jagatud

avalik ruum).

Määrata põhimõtted kvaliteetse avaliku ruumi kavandamiseks

ning selle ligipääsetavuse parandamiseks (sh erivajadusega

kasutajatele), et suurendada linnaruumi kasutusvõimalusi ja

inimmõõtmelisust.

Luua kvaliteetsest avalikust ruumist terviklik võrgustik, mis

seob omavahel tänavad, väljakud, haljasalad, pargid, veealad

(sh veeäärsed promenaadid), kvartalite avatud läbipääsud.

Järgida avaliku ruumi kvaliteedi nõuet kõikide

üldplaneeringuga lahendavate ülesannete juures (kui see

mõjutab avaliku ruumi kvaliteeti).

7. VANALINN

Määrata meetmed Vanalinna elanikkonna säilimiseks ja

linlastele kasutusaktiivsuse suurendamiseks. Eesmärk on

samaaegselt tugevdada vanalinna kui Tallinna olulise

ajaloolis-kultuurilise sümboli väärtust ning leida võimalusi,

kuidas vanalinna tuua tagasi elanikud ning soodustada

erinevaid kasutusvõimalusi.

o Parandada ligipääsetavust vanalinna ja soodustada

linlaste igapäevast liikumist läbi vanalinna.

o Kasutusaktiivsuse tõstmine – avalike teenuste ja

hoonete hoidmine ning nende juurde toomiseks

võimaluste reserveerimine (linnale ja riigile kuuluvate

hoonete ja maa-alade reserveerimine avalikele

funktsioonidele).

o Parkimispõhimõtete määramine.

Tugevdada Vanalinna bastionivööndi terviklikkust ja

parandada selle ligipääsetavust ümbritsevate aladega.

8. MEREÄÄR

Tagada linnasüdame kompaktne ja inimmõõtmeline

laienemine mereni ja Sadama alani. Mereääre piirkonna

kasutusaktiivsuse suurendamiseks on vajalik selle

tihendamine, hea juurdepääsetavus - jalakäija- jalgratturina ja

ühistranspordiga ning mitmekülgne funktsionaalsus (elu- ja

äri- avalikud- ning puhkefunktsioonid, taskukohased

elamispinnad, avalik rannaala). Tagada mereääre piirkonnas

kvaliteetse avaliku ruumi ja haljasalade olemasolu ning

arusaadavad ning meeldivad liikumisteed sh sadamaga

seotud reisijate suunatud liikumiseks.

Tagada mereääre võimalikult avatud ja aktiivne kasutus.

Kavandada katkematu ja mugav liikumistee ehk

rannapromenaad, kuhu äärde suunata avalikku funktsiooni,

väikeettevõtlust, looduslikke alasid (looduslik rand,

haljasalad). Määrata ruumilised printsiibid, kuidas kogu

kallasraja ulatuses on tagatud mõistlike vahemaade (120-150

m) tagant juurdepääs mereäärde. Leida võimalusi, kuidas

lahendada jalakäijate ja jalgratturite ligipääsu mereäärde

28

ristumisel liiklusintensiivsete tänavatega (Ahtri tn, Põhja pst,

Mere pst, Rannamäe tee).

Määrata rannajoone iseloom ja tagada lauge rannajoone

säilimine kohtades, kus see avaliku ruumi osana võimaldab

vahetut kontakti veega.

Määrata alad ja põhimõtted jahisadamate arengule.

Selgitada välja ranna ehituskeeluvööndi vähendamise

vajadus ning üleujutusohuga alad ja täpsustada tingimusi.

Määrata mereranna erosiooni- ja kaldavaringute piirkonnad

ning tuua välja ohud ja tegevuste piirangud.

Määrata meetmed kaldareostuse vähendamiseks.

9. ETTEVÕTLUS

Määrata üldised põhimõtted ettevõtluskeskkonna

elavdamiseks. Määrata ruumilised printsiibid, kuidas suunata

enam väikeettevõtlust tänavapoolsete hoonete esimestele

korrustele, elamupiirkondadesse, mereäärde, vanalinna,

uutele arendusaladele. Selgitada välja, milliseid linnaruumilisi

võtteid sh läbi avaliku ruumi kujundamise, on võimalik

kavandada, et soodustada tänava tasandil väikekaubandust

ja määrata selleks sobilikud tänavad/piirkonnad. Hinnata

kaubanduskeskuste mõju kesklinna ettevõtluskeskkonnale ja

määrata üldised põhimõtted nende edasiseks käsitlemiseks.

Määrata põhimõtted hooajalisele ja liikuvale

välikaubandusele (turg, pop kaubandus, välikohvikud,

kioskid, toidutreilerid), et soodustada erinevaid

kaubandusvorme sh vahekasutusi ja tuua enam aktiivsust

väliruumi.

10. HOONESTUSTINGIMUSED JA ARHITEKTUUR

Määrata üldised ruumilised ja arhitektuursed ning ehituslikud

printsiibid (maksimaalne ehitusmaht, maksimaalne kõrgus,

tihedus, arhitektuurne liigendatus, esifassaad, ärifront,

haljastuse, sh kõrghaljastuse osakaal, kvartalite terviklikkus)

erineva iseloomu ja tüpoloogiaga kvartalitele ja nii

funktsioonilt kui asukohalt olulistele hoonetele.

Määrata arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuri konkursi

korraldamise vajadusega alad ja arhitektuursed/ehituslikud

põhimõtted lähtetingimuste koostamiseks, sh avalikule

funktsioonile sobilikele ja maamärgilistele asukohtadele.

Vaadata üle olemasolevad kõrghoonete piirkonnad (kehtiv

teemaplaneering) ja täpsustada tingimusi ning kaardistada

vajadusel perspektiivsed kõrghoonete piirkonnad.

Täiendavat rõhku tuleb panna kõrghoonete vahelisele

väliruumile sh taskuparkidele ja tänava haljastusele, et vältida

monotoonsete klaaspindadega ja tuulekoridoridena mõjuva

tänavaruumi tekkimist.

Vaadata üle olemasolevad (kehtivate) miljööväärtuslike

hoonestusalade piirid (kehtiv teemaplaneering) ja täpsustada

tingimusi.

Määrata väljaspool miljööväärtuslikke alasid paiknevate

väärtuslike hoonete ja hooneansamblite säilitamiseks ja

ümberehitamiseks tingimused eriilmeliste ja terviklike

kvartalite väärtustamiseks ning linnapildi rikastamiseks.

11. HALJASTUS

Määrata Kesklinna rohevõrgustiku ruumielemendid ja nende

hierarhia, tagada nende omavaheline sidusus nii

planeeringuala ulatuses kui piirnevate linnaosade ja

29

ülelinnaliste võrgustikega. Rohevõrgustiku struktuurse

sidususe ja toimivuse analüüsimisel arvestada selle püsivust

ja mõju elurikkusele, loodushoiule, mikrokliimale,

kliimamuutuste mõjude leevendamisele, inimesele sh

puhkealade kättesaadavusele. Selgitada välja piirkonnad, kus

pargialade ja puhkealade kättesaadavus ei ole piisav ning

määrata alad ja üldised põhimõtted nii suuremate

pargialade/rohealade kui ka lokaalsete haljasalade (nt

taskuparkide) kättesaadavuse parandamiseks.

Tugevdada ülelinnaliste rohe- ja sinialade omavahelisi

seoseid, sh Ülemiste järve äärse roheala kasutusfunktsiooni

võimaluste piires.

Määrata Aegna saare ehituslikud tingimused asustuse

arengu suunamiseks ja kasutusvõimalused rekreatiivsete

tegevuste (puhkevõimaluste) kavandamiseks.

Selgitada välja kohaliku kaitse alla võetavad objektid (puud,

kooslused jms) ja haruldased (kultuuriloolised, väärikad,

jämedad) puud.

12. TEHNORAJATISED

Selgitada välja olemasolevate tehnovõrkude olukord ja

määrata magistraalsete tehnovõrkude (sh

sademeveekanalisatsiooni) asukohad ja üldised põhimõtted

sademevee juhtimiseks ning nende rajamise etapilisus.

Üldiste sademevee ärajuhtimise põhimõtete väljatöötamisel

arvestada täiendavate nõuete esitamisega sademevee

kokkuvoolu aja pikendamise (muu hulgas seotud

katusehaljastuse rajamisega), kinnistult ärajuhitava

vooluhulga ühtlustamise ning kinnistul kogumise ja olmes

kasutamise osas.

Hinnata kaugjahutuse rajamise otstarbekust ja määrata

võimalikud piirkonnad.

Määrata põhimõtted valgustuse kavandamiseks avaliku ruumi

valgustusele sh anda ruumilised tingimused valgusreostuse

vähendamiseks.

13. VAATED

Täpsustada määramist (Tallinna vanalinnale ning linnaosa ja

ülelinnaliselt olulistele objektidele, merele, tänavate

koridorides).

Viia läbi audit, et hinnata olemasolevate (varem määratud)

vaatekoridoride toimivust.

14. KLIIMAMUUTUSEST TINGITUD MÕJUDE LEEVENDAMINE

Määrata põhimõtted ja meetmed kliimamuutustest tingitud

soojussaare efekti leevendamiseks ja sademevee

puhverdamiseks ja säästlikuks käitlemiseks sh meetmed

sademevee reostusohu vähendamiseks.

15. KLINT

Määrata põhimõtted ehitustegevuse suunamiseks klindi

(Kesklinna linnaosa ulatuses) kui Põhja-Eesti omanäolisema

loodusobjekti esile toomiseks ja väärtustamiseks.

Siduda klint jalakäijate liikumisteede ja terviseradade

võrgustikega nii, et need ei läheks vastuollu klindi loodus- ja

muinsuskaitseliste väärtustega.

30

MUU

Määrata põhjavee reostusohu tegurid ja vastavad

reostusohtlikud piirkonnad.

Kaardistada radooniohtlikud piirkonnad.

Määrata põhimõtted kaasaegse jäätmete kogumissüsteemi

kavandamiseks sh jäätmete liigiti kogumiseks

üldkasutatavatel aladel nagu pargid, tänavad.

Seada põhimõtted keskkonnareostuskollete (jääkreostuse)

likvideerimiseks.

Käsitleda ohtlike kemikaalide kasutusega seotud piiranguid

ja ohutegureid Kesklinnas.

Kajastada välisõhu kvaliteedi ja müra olukorda ning seada

üldised edasised suunad; Määrata potentsiaalsed madala ja

kõrge müratasemega tsoonid ning võimalusel

leevendusmeetmed.

31

5. ÜLDPLANEERINGU LAHENDUSEGA

EELDATAVALT KAASNEDA VÕIV OLULINE KESKKONNAMÕJU

Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi

keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH koostatakse

tulenevalt üldplaneeringu eesmärkidest, lahendavatest ülesannetest

ja käsitlevast territooriumist. KSH aruanne on osa strateegilisest

planeerimisdokumendist, mis peab arvestama antud juhul

üldplaneeringu sisu ja kehtestamise tasandit (vastavalt KeHJS § 40

lg 3 p 2).

KSH käigus prognoositakse, kirjeldatakse ja hinnatakse

üldplaneeringu lahenduse elluviimisega kaasnevat olulist

keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja

ülesandeid mõjude leevendamiseks.

KSH eesmärk on:

arvestada sotsiaalmajanduslikke, looduskeskkonna ja

kultuurilisi kaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide

koostamisel ning kehtestamisel;

tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;

edendada säästvat arengut.

Koos üldplaneeringu lähteseisukohtadega koostatakse KSH

väljatöötamise kavatsus (VTK), milles märgitakse keskkonnamõju

hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu

rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline

keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese

keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000

võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale

teadaolev asjasse puutuv teave. Tulenevalt Aegna saare kuulumisest

Natura 2000 võrgustikku tuleb KSH käigus läbi viia Natura

eelhindamine ja vajadusel ka Natura-hindamine. Aegna saarel on

ka mitmeid kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kaitsealuseid liike.

KSH ulatuse määrab Tallinna Linnavolikogu 21.02.2019 nr 34

Kesklinna linnaosa üldplaneeringu algatamise otsus. Territoriaalselt

on KSH hindamise ala ulatus Kesklinna linnaosa territoorium. Mõju

hindamise sisu võtab aluseks KeHJS § 40 nimetatud teemad ja

lähteülesandega kavandatavad üldplaneeringu ülesanded.

KSH aruande koostamisel hinnatakse üldplaneeringu lahenduse

seost ja vastavust muudele asjakohastele strateegilistele

planeerimisdokumentidele. Samuti, kuidas lahendus arvestab

erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu või riiklike

keskkonnakaitseliste eesmärkidega.

Erinevate mõjude hindamisel analüüsitakse nende omavahelisi

seoseid ja eeldatavat piiriülest mõju. Kesklinna üldplaneeringuga

seonduvalt võib kaasneda kaudne piiriülene mõju näiteks

transpordiühenduste kaudu (raudtee, Tallinn-Helsingi

raudteetunnel).

32

KSH teeb ettepanekuid sobivamate alternatiivide valikuks ning annab

ülevaate sellest, kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium.

Kesklinna linnaosa üldplaneeringu KSH läbiviimisel on oluline

pöörata tähelepanu järgmistele planeeringulahenduse elluviimisega

kaasneda võivatele võimalikele mõjudele:

Mõju sotsiaalsele keskkonnale – inimese tervisele ja

heaolule, sotsiaal-majanduslikele vajadustele ja varale

Hinnata üldplaneeringu mõju linnaosa asustuse

arengusuundumustele ja tasakaalustatud arengule - linnakeskuse

ja erinevate linnaosa piirkondade elujõulisusele,

elukeskkonnale, funktsionaalsele mitmekesisusele ja avaliku

ruumi kvaliteedile. Hinnata, kas üldplaneering tagab eeldused

funktsionaalse ja inimsõbraliku avaliku linnaruumi loomisele, et

võimaldada erinevate sotsiaalsete vajadustega arvestamist. Hinnata,

kuidas üldplaneering mõjutab liikumiskeskkonda erinevate

liikumisviiside vajadusi arvestades ning milline on selle mõju linnaosa

tasakaalustatud ruumi kasutusele, inimese tervisele ja heaolule. KSH

hindab, kas lahendus toetab inimese heaolu ja tervist läbi

üldplaneeringuga seatud eesmärgi tugevdada linnasüdamele

omast kompaktsust ja jalgsikäidavust, linnaehituslikku ja

funktsionaalset mitmekesisust.

Tallinn moodustab koos lähivaldadega ühtse linnaregiooni, mille

keskseks sõlmpunktiks on Kesklinn (nii funktsionaalselt kui liikuvuse

aspektist). KSH hindab, milline on üldplaneeringu mõju Tallinna

linnaregiooni tasakaalustatud arengule sh arvestab vajadusega

leevendada autostumise mõju valglinnastumise kontekstis ja

vajadust suurendada säästvate liikumisviiside osakaalu (jalakäijate

ühendused, rattateede võrgustikud, ühistransport ja pargi ja reisi

lahendused).

Inimese tervist ja heaolu mõjutavad mitmed keskkonna häiringud

nagu õhusaaste, müra, tolm, vibratsioon, valgus, põhjavee- ja

pinnasereostus, ohtlikud veosed. Kesklinnas on oluline keskkonna

mõjutaja liiklus. Tootmistegevusega seotud häiringuid on Kesklinnas

vähe. Seetõttu tuleb ennekõike tähelepanu pöörata, kuidas

vähendada autoliikluse negatiivset mõju. Lisaks tuleb võimalike

negatiivsete mõjudena käsitleda radooni, mikroklimaatilisi

tingimusi nagu tuulekoridorid, sademeveest põhjustatud

üleujutused, soojussaared.

Tuua välja lahenduse võimalikud mõjud elukohtade, teenuste ja

avalike funktsioonide sh puhke- ja rekreatsioonivõimaluste ning

kvaliteetse avaliku ruumi kättesaadavusele vastavalt

piirkondlikele eripäradele (linnasüda, mereäär, elamupiirkonnad,

vanalinn). Hinnata kuivõrd üldplaneering aitab leevendada ruumilist

segregatsiooni ja soodustab sotsiaalset lõimumist.

Hinnata kuivõrd üldplaneeringu lahendus arvestab Kesklinna

erinevate piirkondade sh miljööalade kultuurilist ja ajaloolist

eripära ja nende miljöölist terviklikkust, et väärtustada ja hoida

seeläbi erinevaid kohaidentiteete.

Hinnata mõju joogivee kättesaadavusele ja kvaliteedile.

Käsitleda võimalikke mõjusid inimese varale, sh kinnisvara

väärtusele ja elamuaseme taskukohasusele.

Analüüsida üldplaneeringu mõju Vanalinna kasutusele nii turistide

ja elanike seisukohast ning tuua välja võimalikud konfliktalad.

Hinnata ka laiemalt kogu Kesklinna kontekstis üldplaneeringu mõju

turismile.

33

Hinnata erinevate teemade käsitluses selle mõju Kesklinna kasutaja

turvalisusele.

Mõju tehiskeskkonnale

KSH-s käsitletakse üldplaneeringu mõju linnaehituslikule

struktuurile ja tänavavõrgule, sh erinevatele nii regiooni kui

üleriigilise tähtsusega logistilistele sõlmpunktidele nagu

sadam, raudtee, bussijaam, ühistranspordi terminalid, ja pargi ja

reisi parklad. Käsitleda ka võimalikke mõjusid perspektiivse

Helsingi tunneli kavandamisel Kesklinna.

Hinnata üldplaneeringu mõju arhitektuursele keskkonnale, sh

kultuuripärandile, miljööväärtuslikele hoonestusaladele

muinsuskaitselistele ja muu väärtusklassiga hoonetele, vanalinnale.

Käsitleda võimalikke tehnovõrkude arendamisega seotud mõjusid

– veevõrgu kasutus (sh põhja- ja pinnavee kasutamine,

kanalisatsioon), elektrivarustuse ja gaasivarustusega seotud

võimalikud mõjud, küttesüsteemid, valgustus. Hinnata sealjuures

nende vastavust säästlikule ressursikasutusele.

Hinnata jäätmeteket ja jäätmekäitluse põhimõtteid ja nende

vastavust kaasaegsele kogumissüsteemile.

Mõju looduskeskkonnale

Hinnata mõju elurikkusele, taimestikule ja loomastikule, kuidas

üldplaneeringu lahendus arvestab elustiku elupaikade ja

kasvukohtadega ja toetab bioloogiliste mitmekesisust.

Analüüsida ja anda hinnang üldplaneeringu lahenduses Kesklinna

rohe- ja sinivõrgustiku toimivusele ja sidususele nii linnaosa

siseselt kui naaberlinnaosadege ehk lähiregiooni sidusust läbi

rekreatsiooni- ja roheühenduste, sh Ülemiste järv äärse roheala.

Lähtuda rohevõrgustiku hindamisel üldplaneeringus käsitlevatest

rohevõrgustiku struktuurielementidest, kus ühelt pool on oluline

tagada rohevõrgustiku kui laiema ökoloogilise võrgustiku toimivus

kuid teisalt luua tihedas linlikus keskkonnas mikrotasandi

rohestruktuur.

Hinnata mõju kaitstavatele loodusobjektidele, kaitstavatele

liikidele ja looduskaitsealustele parkidele (nt Kadrioru park,

Toompark, Tornide väljaku park, Tuvi park jne).

Tulenevalt Aegna saare kuulumisest Natura 2000 võrgustikku tuleb

KSH käigus läbi viia Natura eelhindamine.

Hinnata mõju põhja- ja pinnavee kaitsele (rannikumereosa, voolu

ja seisuveekogud) ja veetarbimisele. Pöörata tähelepanu

võimalikule pinnasereostuse ohule sh jääkreostusele, kas

üldplaneeringuga võib kaasneda täiendavaid riske põhjavee

kvaliteedi halvenemisele.

Tuua välja üleujutusohuga seotud riskid ja võimalikud mõjud.

Käsitleda võimalikke mõjusid klindile kui maastikuelemendile

tervikuna.

Lahenduse koostamise käigus selgub, kas tekib vajadus

ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamise järele ning selle

hindamiseks.

Mõju kultuurilisele keskkonnale:

34

Hinnata mõju ajaloolisele asustusstruktuurile,

miljööväärtuslikele aladele ja erineva ajastu arhitektuuripärandi

säilimisele, sh kultuurimälestised ja erineva väärtusklassiga hooned.

Analüüsida üldplaneeringu mõju olulistele vaatekoridoridele.

Mõju majanduslikule keskkonnale

KSH-s hinnatakse üldplaneeringu mõju ettevõtluskeskkonnale,

töökohtade kättesaadavusele ja kinnisvara väärtusele ning

konkurentsivõimele nii regionaalselt kui globaalselt. Tuuakse

välja muuhulgas võimalikud mõjud sellele tulenevalt maakasutuse

paindlikkusest, avaliku ruumi kvaliteedist, liikuvusest. Mõjude

hindamisel arvestatakse vajadusega elavdada Kesklinnas

väikeettevõtluse arengut ja soodustada selle erinevaid

kaubandusvorme. Hinnatakse erinevate kaubandusvormide

(väikeettevõtlus, kaubanduskeskused, pop-up kaubandus, interneti

kaubandus) mõju Kesklinna kasutusaktiivsusele, liikuvusele ja

avaliku ruumi elavdamisele.

Analüüsida üldplaneeringu lahenduse võimalikke mõjusid

elamumajandusdünaamikale, sh elamispindade

kättesaadavusele ehk taskukohasusele ning kinnisvara

väärtusele.

Mõju kliimamuutustele ja ressursikasutusele

KSH peab hindama, kuidas üldplaneering arvestab vajadusega

rakendada meetmeid kliimamuutustega kohanemiseks ja

leevendamiseks sh arvestab soojussaare efektiga, võimalike

sademevee hulkadega, erinevate liikumisviiside mõjuga.

Hinnatakse, kuidas üldplaneering toetab säästlikku ressursikasutust

sh läbi liikuvuse, energiaallikate, rohestruktuuride, tehnovõrkude,

hoonestus – ja ehituspõhimõtete.

Mõju riigikaitselistele objektidele

Hinnata, kuidas üldplaneering mõjutab kesklinna territooriumil

paiknevaid riigikaitselisi objekte ja nende tegevust (nt Kaitseväe

territoorium). Samuti hinnata nende mõju Kesklinna arengule.

Alternatiivsed stsenaariumid

Hinnata üldplaneeringu lahenduse käigus välja töötatud erinevaid

alternatiivseid arengustsenaariumeid, nende võimalikku mõju ja

tuua välja põhjused, mille alusel tehti ettepanek parima

arengustsenaariumi valikul. Võimalikud hinnatavad

arengustsenaariumid selgitatakse välja üldplaneeringu lahenduse

koostamise käigus.

35

6. ÜLDPLANEERINGU VORMISTUS

Üldplaneering koosneb traditsiooniliselt tekstiosast ja graafilisest

materjalist (joonised, skeemid) ning lisadest, mis omavahel

moodustavad seotud terviku ning on käsitletavad ühtse lahendusena.

Üldplaneeringu vormilise külje välja töötamisel pööratakse olulist

rõhku lahendusettepanekute visualiseerimisele, et vältida ülemäära

suurt kirjeldavat tekstimahtu ja luua selgem seos kohapõhiste

näidetega. Selleks, et lahenduse fookus ei hajuks liialt laiali, on

mõistlik leida viise, kuidas tekstiline ja illustreeriv materjal oleksid

omavahel võimalikult selgelt integreeritud ja samaaegselt kuvatavad.

See võimaldab luua planeeringu erinevate osade vahel lihtsamini

tajutava terviku ja aitab paremini orienteeruda erinevate teemade

vahel.

Planeeringu kaardimaterjali koostamisel kasutatakse GIS tarkvara ja

erinevaid joonestustarkvarasid (AutoCAD, Rhino3 jne). Sõltuvalt

lahenduse käsitluse täpsusastme vajadusest koostatakse 3D

mudeleid. Üldplaneeringu põhijooniseid toetavad skeemid, 3D

illustratsioonid ja fotod. Lahenduse sisu paremaks esitlemiseks

avalikkusele kaalutakse erinevaid interaktiivseid keskkondi, nt

teemakaartide loomiseks, teemakaardid.

Üldplaneeringu koostamise käigus avalikkuse kaasamiseks

kasutatakse erinevaid interaktiivseid ideekorje platvorme nagu

AvaLinn, Maptionnaire (https://maptionnaire.com/).

Näide

rohevõrgustiku

ruumielementide

määramisest

(Bradford Cuty

Centre Design

Guide- Matser

Plan)

Näide avaliku

ruumi põhimõtete

visualiseerimisest

https://maptionnaire.com/

36

7. ÜLDPLANEERINGU SISENDID

7.1 Strateegilised ja planeeringulised alusdokumendid

Üldplaneeringu koostamisel lähtutakse Tallinna arengukavast ja

erinevatest valdkondlikest strateegiatest ehk ülelinnalistest

ruumilistest kokkulepetest. Arengukava ja strateegiad sõnastavad

linna pikaajalise arengusuuna ja annavad linnaruumilised

põhiprintsiibid, millega igal planeerimistasandil ja nende elluviimisel

arvestama peaks.

Tallinna 2021 ja strateegiad

Koostamisel olev Tallinn 2021 sõnastab Tallinna visiooni, millisena

näeme Tallinnat aastal 2035. Arengustrateegias lepitakse kokku,

millised on inimsõbraliku ja jätkusuutliku linnakeskkonna tunnused ja

üldised põhimõtted hea linnaruumi kavandamiseks, et neist siis

edaspidi kõikides Tallinna ruumiotsustes lähtuda.

Lisaks linna üldisele arengustrateegiale on Tallinnal mitmeid

linnaruumi arengut suunavaid kokkuleppeid (strateegiaid), mida

Kesklinna üldplaneeringus arvestada. Kesklinna üldplaneeringu

koostamisel saab olema oluliseks teemaks liikuvus ja kuidas

suurendada jätkusuutlike liikumisviiside osakaalu. Tallinna regiooni

säästva linnaliikuvuse strateegia 2035 on seadnud visioonina

Tallinna säästvama liikuvuse korraldamiseks eesmärgi, et aastaks

2025 tehakse Tallinna regiooni kõikidest igapäevastest liikumistest

ühistranspordiga, jalgsi või jalgrattaga vähemalt 50%.

Rattastrateegia 2018-2027 annab suunised rattakasutuse

võimaluste parandamiseks, et Tallinn areneks päriselt rattalinnaks.

Tallinna

rattateede

põhivõrk

(Rattastrateegia

2018-2027)

Koostamisel on Tallinna tänavatüübid, mis arvestab lisaks

tavapärasele tänava autoliikluse intensiivsusele samaväärselt

tänavaruumi iseloomu ja olulisist jalakäijatele ja ratturitele.

37

Tallinna

tänavatüübid

Kliimamuutustega kaasnevate mõjude leevendamiseks on Tallinn

välja töötamas säästva energia ja kliimamuutustega kohanemise

tegevuskava. Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013-

2025 peab oluliseks haljastuse käsitlemist linnakeskkonnas

võrdväärse elemendina tehiselementide kõrval, kus erineva

suurusega haljas- ja rohealad loovad süsteemse võrgustiku.

Lisaks eelpool mainutud strateegiatele arvestatakse üldplaneeringu

koostamisel kõikide valdkondlike (sh üleriigilistega), linnaosade ja

asumite arengukavadega, mis annab suuniseid Kesklinna linnaruumi

arengu suunamiseks.

Tallinna üldplaneering

Kesklinna linnaosas on endiselt aluseks 2001 aastal kehtestatud

Tallinna üldplaneering, mis on oma olemuselt ajale jalgu jäänud ja

täpsusastmes liiga üldine, et selle järgi linnaehituslikke tingimusi

seada. Arvestades muutusi linnaosa arengus ja muutunud trende

linnaplaneerimises on vajadus üle vaadata ja täpsustada seni

Kesklinna linnaosas kehtivaid arengupõhimõtteid.

Tallinna

üldplaneeringu

maakasutuse

väljavõte

Valdavalt on Tallinna üldplaneering täna läbi linnaosade

üldplaneeringute oma kehtivuse juba kaotanud. Linnaosa

üldplaneeringud on maakasutuslike tingimuste poolest juba oluliselt

täpsemad kui Tallinna üldplaneering. Linnaosa üldplaneeringud on

kehtestatud Kristiine, Mustamäe, Pirita, Haabersti linnaosades.

Koostamisel on Nõmme (vastu võetud) ja Põhja-Tallinna

(kooskõlastusringi ootel) linnaosa üldplaneeringud.

38

Teemaplaneeringud

Lisaks Tallinna üldplaneeringule kehtivad Kesklinna osas ja

suunavad linnaosa ehitustegevust mitu valdkondlikku

teemaplaneeringut ja üks linnaosa-osa üldplaneering, millega

koostatav Kesklinna üldplaneering arvestab ja täpsustab:

Kesklinna linnaosas kehtivad linnaosa-osa ja teemaplaneeringud:

Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering

(linnaosa-osa üldplaneering)

Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride

määramine ning kaitse- ja kasutustingimuste seadmine

Kõrghoonete paiknemine Kesklinnas

Linnaruumi arengu ettepanekud

Üldplaneeringus arvestatakse linnaosa osade kohta koostatud

linnaruumi ettepanekuid ja analüüse (struktuurplaanid, linnaruumi

visioonid).

Olulisemad linnaruumi analüüsid Kesklinna linnaosas:

Tallinna Merevisioon (Kavakava)

Vanasadama arendusplaan 2030 (Zaha Hadid Architects)

Lõpetamata linn (EKA) - Tallinna linnaehituslikud visioonid ja

ruumilised stsenaariumid

Tallinna mereääre visioon (Kavakava)

Regionaalsed arengudokumendid

Lisaks Tallinna arengudokumentidele arvestatakse kõrgema tasandi

planeeringutest Üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030“ ja Harju

maakonna planeeringuga. Ühtlasi võib Kesklinna üldplaneering teha

ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks.

Detailplaneeringud

Samuti on oluline alus ka juba kehtivad detailplaneeringud, kuivõrd suur osa Kesklinna territooriumist kuulub eraomandisse ning Samuti linnaehituslikku arengut on kujundatud suurel määral krundipõhiselt läbi detailplaneeringut.

39

Üleriigilised ja linnasisesed olulisemad strateegilised

dokumendid

Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020

Üleriigiline planeering Eesti 2030+

Harju maakonnaplaneering 2030+

Tallinna linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia

Tallinn 2021 – Arengukava aastani 2035 (koostamisel)

Tallinna Keskkonnastrateegia aastani 2030

Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035

(koostamisel)

Tallinna linna üldplaneering ja linnaosa üldplaneeringud

Rattastrateegia 2018-2027

Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013-2025

Tallinna jäätmekava 2017-2021

Tallinna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava

2010-2021

Tallinna sademevee strateegia aastani 2030

Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks

2011-2021

Tallinna linna säästva energia ja kliimamuutustega

kohanemise tegevuskava (koostamisel)

Tallinna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise

tegevuskava aastateks 2019-2023 (pole volikogu poolt

kehtestatud dokument, kuid on vist direktiivist tulenev

kohustus)

Tallinna rahvastiku tervise edendamise arengukava

aastateks 2017–2021

Kesklinna linnaosa arengukava aastateks 2012-2016

Tallinna vanalinna arengukava 2014-2021

7.2 Uuringud

Üldplaneeringu koostamise raames tellitavad uuringud*

Kesklinna liikuvusuuring (jaguneb erinevateks etappideks)

Jalakäijate liikumisteekondade kaardistamine

Linnakeskuse ettevõtlus ja vabaaja veetmise aktiivsuste

uuring kesklinna üldplaneeringu jaoks

Arhitektuurne inventuur - Kesklinna linnaosa üldplaneeringus

väärtuslike üksikobjektide (-hoonete) ja alade/kvartalite

määramine (eksperthinnangud olemasoleva inventuuri üle

vaatamiseks)

Avaliku ruumi mõju inimese käitumisele

Kliimamuutustest tingitud riskide (üleujutusrisk rannikul,

rannikuerosioon, sademeveest tingitud üleujutusrisk,

soojussaarte terviseriskid) poolt haavatavate alade

kaardistamine Kesklinna linnaosa ja lähialade territooriumil

ning meetmete väljatöötamine

Linnalise keskkonna kuumasaartest tingitud ohutegurite

hindamine ja häiringute leevendamine läbi praktiliste

planeeringulahenduste Kesklinna linnaosas.

Riskianalüüs Ülemiste järve kalda võimaliku kasutusega

kaasnevate mõjude välja selgitamiseks

Audit Kesklinna linnaosa olemasolevate määratud

vaatekoridoride toimivuse kohta.

Olemasolevate Kesklinna parkide ja teiste rohealade

kasutuskoormuse ja koormustaluvuse kaardistamime.

Välisõhu ja mürahinnangud olemasoleva mürakaardi põhjal

(juhtumipõhine)

*Üldplaneeringu koostamise käigus võib tekkida vajadus täiendavate

uuringute järele.

40

Olemasolevad ja koostamisel olevad alustööd ja uuringud

(üldplaneeringu väliselt tellitud)

Tallinna linna parkimiskorralduse analüüs (liikuvuskava

alusuuring) (SPINUNIT)

Tallinna lennujaama ja Ülemiste äripiirkonna liikuvusuuring

(SPINUNIT)

Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus- ja

tasuvusanalüüs.

Vanasadama arendusplaan 2030 (Zaha Hadid Architects)

Lõpetamata linn – Tallinna linnaehituslikud visioonid ja

ruumilised stsenaariumid (EKA)

Tallinna tänavatüübid (TLPA, 2019)

Tallinna kesklinna jalakäijate liikuvusuuring (2018, EKA,

Arhitektuurikeskus, Hendrikson & Ko)

Tallinna linna strateegiline mürakaart 2018

Tallinna mer