28.12.2011

Keskhariduse omandajate hindamine teistes Euroopa riikides

1. Kuidas hinnatakse Euroopa Liidu riikides loovaineid?

2. Kui paljudes Euroopa Liidu riikides korraldatakse lõpueksameid ning kui korraldatakse, siis millistes ainetes?

3. Kas riikides, kus lõpueksameid korraldatakse arvestatakse neid ka ülikooli sisseastumiseksamitena?

Praktiliste ja loovaine hulka liigitatakse õppekavades tavaliselt tööõpetus, kehaline kasvatus, kunsti-, muusika- ja tantsuõpetus, arhitektuuri, käsitöö ja mõnes riigis ka kodumajanduse õpe. Loovaineid (enamasti muusikat ja kujutavat kunsti) õpetatakse kohustusliku haridusastme koolides kõikides Euroopa riikides. Enamikus riikides on kohustuslikud ained ka käsitöö, draama ja tants. Viimast kahte õpetatakse tihti ka muude kohustuslike ainete, nimelt kirjanduse ja kehalise kasvatuse osana. Umbes kolmandikus riikides on õppekavas ka meediakunst, vähestes arhitektuur. Põhikooli lõpus kunstiainete osakaal õppekavas väheneb ja keskkooli vanemas astmes kunstiaineid kohustusliku ainena üldiselt ei õpetata.1

Kunsti- ja kultuuriõpetuse 2 hindamine on Euroopa riikides väga erinevalt korraldatud. Hindamine oleneb ka kooli tüübist, haridusastmest jmt ning reeglina on koolidel üsna suur autonoomia. Kasutatakse nii sõnalise hinnangu andmist, hinnangut märkide keeles, alfabeetilist või numbrilist skaalat ja mõnel juhul ei panda kogu kooliaja jooksul kunstiainetes üldse hindeid. Kunstiainete hindamiskriteeriumid on õpetajad sageli ise määratlenud õppekavas defineeritud õppe-eesmärkide või haridusorganite koostatud juhendmaterjalide põhjal. On ainult kolm riiki – Iirimaa, Malta ja Suurbritannia (Šotimaa), kus koolikohustuslikul haridusastmel peavad õpilased kõikides kunstiainetes riikliku eksami sooritama.

Paljudes riikides on kunstiõpetuse hindamiseks ISCED 1 astmel kasutusel vaid sõnalised kommentaarid ja numbrilisi hindeid õpilastele ei panda (Tšehhi, Iirimaa, Läti, Leedu, Norra). Saksamaal ja Austrias on mõlemal – ISCED 1 ja 2 astmel – kasutusel hindamise numbriline skaala. Numbriliste hinnetega hindamine kunstiõpetuses on kasutuses järgmistes riikides üksnes põhikooli vanemas osas (ISCED 2): Tšehhi, Taani (valikainena), Hispaania, Iirimaa, Läti, Leedu, Ungari, Norra. Rootsis peavad (alates 2008/09 õ-a) kõik põhikooli õpilased saama kirjaliku kommentaari igas õppeaines (sh praktilistes ja loovainetes) saavutatud tulemuste kohta. Kuid Prantsusmaal, Itaalias, Belgias, Hollandis ja Slovakkias ei anna 1 http://www2.archimedes.ee/hkk/index.php?id=281 2 http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/thematic_reports/113EN.pdf (2008 a andmed)

1

õpetajad õpilastele kunstiõpetuses mingeid hinnanguid ega mingeid soovitusi nii ISCED 1 kui 2 astmel.

Kunsti ja kultuuriharidus Euroopa koolides 3 materjalide järgi (vt lk 55) on mõnes riigis kunstiõpetuse hindamiseks välja töötatud kriteeriumid. Hindamismeetodi otsustab tavaliselt õpetaja. Hinnangukriteeriumid võivad olla erinevad olenedes sellest, kas hinnatakse subjekti teadmisi kunstist, omaloomingu protsessi või selle tulemust. Hinnang võib olla antud nii õpilase enda poolt, õpetaja poolt kui ka klassikaaslaste poolt. Kui hindajaks on õpetaja, siis ta tavaliselt kehtestab kriteeriumid või siis jagab välja projektid, mille täitmist hinnatakse. Hinnangukriteeriumid kunstiaine jaoks on kasutuses: Soomes, Taanis, Ühendkuningriigis, Sloveenias, Rumeenias, Bulgaarias.

Enamuses Euroopa riikides on loovainetes kasutusel nii kujundav kui kokkuvõttev hindamine. Erandid on Küpros, Rootsi, Ungari ja Norra, kus puudub kokkuvõttev hindamine ISCED 1 astmel. Maltas ei ole kokkuvõtvat hindamist välja arvatud ISCED 2 aste, kus see aine võib olla valitud õpilaste poolt valikainena.

Näited kunstiainete hindamise tüüpidest Soomes, Taanis, Saksamaal ja Hollandis (ISCED 1 - 2 astmel):

Soome* Taani Saksamaa Holland

Sõnaline kommentaar (suuline või kirjalik) ISCED 1

ISCED 2

Numbriline hinnanguskaala ISCED 1

ISCED 2

ISCED 2 ISCED 1

ISCED 2

Soovitusi ei anta, tööd ei kommenteerita ISCED 1 ISCED 1

ISCED 2

Allikas: Eurydice. Arts and Cultural Education at School in Europe

* - hinnangu tulemust väljendatakse numbriliselt, sõnaliselt või nende kombinatsioonis

Taanis eksisteerivad kunstiõpetuse jaoks ühesugused hindamiskriteeriumid ainult 8. ja 9. klassis nende õpilaste jaoks, kes on valinud kunstiõpetuse valikõppeaineks (õpilased võivad valida kunstiõpetuse eksami). Teiste õpilaste hindamisel võetakse aluseks eesmärgid, mis õpetaja on kursuse alguses klassile püstitanud 4.

Soomes on kohustuslikud loovained: kujutav kunst, muusika, käsitöö, meedia, arhitektuur, valikained draama ja tants. Loovainete õpetamisel ei keskenduta hindamisele, vaid need on ained, kus on oluline isiksuse enda areng ja oma kätega millegi tegemine ja selle tulemuse nautimine. Soome õppekava koostajad on lähtunud õpilasest ja samuti lähtub hindamine eelkõige sellest, mida õppimisega saavutada tahetakse. Näiteks muusikaõppes on eesmärgiks seatud mitu eesmärki: nii see, et iga õpilane leiaks oma huvide valdkonna muusikas kui ka õpilase enda muusikaliste võimete arendamine pikaajalise kordamise ja praktika läbi. Muusikaõpetus peab aitama leida õpilasel ka tema enda muusikalist identiteeti protsessis, 3 http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/thematic_reports/113EN.pdf4 http://www.uvm.dk/~/media/Files/Udd/Folke/PDF11/110503_denmark_country_note_may_2011.ashx May, 2011.

2

mille eesmärgiks on erinevate muusikatüüpide hindamine ja huvi tekitamine nende vastu. Põhikooli lõpus on hindamiskriteeriumid mitmesugused – õpilased oskavad laulda kooris või ansamblis jälgides meloodia liikumist ja rütmi või siis teevad vahet muusika žanritel, erineva ajastu muusikal ja stiilidel.

Soomes ei ole standardiseeritud testide süsteemi ega koolide inspekteerimist. Üks keskseid mõisteid hariduses on areng. See puudutab nii kooli tervikuna kui indiviide (õpilased, õpetajad). Kuna fookus on arengul, siis on olulisem iga õpilase edenemine (paremaks muutumine) mitte õpilaste vaheline võrdlemine ja võistlus.

Hollandis ei ole kohustuslikke ja universaalseid reegleid, mille järgi õpilased saavad või ei saa liikuda edasi järgmise aasta õppesse. Individuaalsed õppeplaanid toovad kaasa ka individuaalse lähenemise. Õppeaasta kordamine on erandlik ja sellest püütakse igal juhul hoiduda. Koolis tehtav peab baseeruma saavutatavatel eesmärkidel. Peale kohustuslikku 8-aastast õpet põhikoolis saavad õpilased nn kooliaruande (school report), mis kirjeldab nende individuaalset saavutuste taset ja potentsiaali üsna põhjalikult.

Saksamaal on loovainetest õppekavas muusika, kujutav kunst ja käsitöö nii ISCED 1 kui 2 astmel. Liidumaade kaupa on seal siiski olulisi erinevusi – võib näiteks olla, et 7. klassis õpetatakse loovainetest kunstiõpetust ja 8. klassis muusikaõpetust.

Paljudes Euroopa riikides on viimasel ajal muutunud kooli kehalise kasvatuse ja treeningu kontseptsioonid. Endine arusaam oli, et õpilaste kehalise kasvatus peab olema suunatud heale sooritusele ja kõrgetele sportlikele tulemustele. Praegu orienteerutakse pigem üldiselt õpilaste osavõtule sportlikust liikumisest ja tegevusest. 5

Gümnaasiumi lõpetamisest Euroopa riikides 6

Gümnaasiumi lõpueksamite ja üliõpilaste kõrgkooli vastuvõtmise kohta teistes Euroopa riikides on tehtud järgmine detailne ülevaade, mis on kättesaadav interneti kaudu:

„Gümnaasiumi lõpueksamid ja vastuvõtmine kõrgkooli välisriikides“: http://www.ekk.edu.ee/~e-eksam/index.php/G%C3%BCmnaasiumi_l%C3%B5pueksamid_ja_vastuv%C3%B5tmine_k%C3%B5rgkooli_v%C3%A4lisriikides

Lisaks viidatud materjalis toodule saab riikide kohta öelda järgmist.7

AustriaAustria keskharidussüsteem on väga keeruline. Gümnaasiumitase jaguneb madalamaks (5-8 a) ja kõrgemaks tasemeks (9 - 12 aastat). Keskkooli tasemel võib lõpetada tavalise keskkooli (hauptschule), akadeemilise keskkooli (allgemeinbildende höhere schule), reaalgümnaasiumi, millel on täppisteaduslik, polütehniline ja kodumajanduslik haru, jm. Alates 2008/2009 õppeaastast on alustatud uue keskkooli projekti (neue mittelschule). Kõigil neil on erinevad eksamid ja üleminekueksamid. Õpilased, kes on teinud küpsuseksami saavad vastava

5 http://www.into.ie/ROI/Publications/PhysEdinthePrimarySchool.pdf6 http://www.ekk.edu.ee/kasulikku/eksamikeskus-ja-rahvusvahelised-organisatsioonid/gumnaasiumi-lopetamisest-euroopa-riikides (Allikaks Eurydice andmebaas: Figure E28: Certified assessment at the end of general upper secondary education)http://eacea.ec.europa.eu/ressources/eurydice/pdf_images/052ENXX010E28x0102f.pdf 7 http://ec.europa.eu/youreurope/citizens/education/university/fees/index_et.htm

3

tunnistuse, mis on kvalifikatsioonidokument ülikooli, kutsehariduslikku kõrgkooli või kolledžisse vm kõrgkooli astumiseks. Lisaks võidakse kõrgkoolis nõuda sisseastumiseksameid. Et olla vastu võetud bakalaureuse õppeprogrammi, peab olema kõrgharidustaseme jaoks vastav kvalifikatsioon: läbitud matrikulatsioonieksam (Reifeprüfung) või matrikulatsiooni ja diplomieksam (Reif- und Diplomprüfung) või siis matrikulatsioonieksam (nende jaoks, kes on välismaalt) ning ülikooli sisseastumiseksam (Studienberechtigungspüfung), mis oleneb valitud erialast. Üliõpilaskandidaatidele, kel ei ole sooritatud vastavaid eksameid on võimalus läbida enne lisakursus (näiteks bioloogiakursus, et õppida meditsiini) või võimaldatakse see esimese kursuse jooksul. Kunstiülikoolid nõuavad matrikulatsiooni-eksamit ainult mõnede erialade lõikes. Kandidaadid, kes ei ole teinud matrikulatsiooni-eksamit saavad osaleda ülikooli sisseastumiseksamite ettevalmistusel (Studienberechtigungsprüfung), mis annab võimaluse ülikooli astuda piiratud valikuga erialadel. Alates 1992/93 õppeaastast on matrikulatsioonieksami tegemisel võimalik valida kas 7-osaline eksam (sellest osa suuline, osa kirjalik) vähemalt neljas erinevas õppeaines või kirjalik eksam, mis sisaldab uurimuslikku tööd mingis kindlas valdkonnas, mille õpilane peab kirjutama iseseisvalt. Õpilased, kes on läbinud kutseharidusharu võivad samuti astuda ülikooli tehes spetsiaalse kutsetunnistuse eksami.

Belgia (Flaami) bakalaureuse programmides (nii professionaalne kui akadeemiline haru) on üldiseks sisseastumise tingimuseks keskkooli lõputunnistus (Flemish Diploma van secundair onderwijs). Välismaalt pärit üliõpilaskandidaatide üle otsustatakse individuaalse hindamise alusel. Akrediteerimise ja programmide vastavuse tunnistamisega tegeleb mitu agentuuri. (Nt Nederlans-Vlaamse Accreditatieorganisatie), mis tõestab kas minimaalsed kvalifikatsiooni nõuded on täidetud. Eraldi sisseastumiseksamid peavad olema sooritatud siis, kui valitakse hambaarsti, meditsiini või kunsti eriala.

Iirimaa. Keskkooli lõpetamisel saadakse lõputunnistus kas üldhariduskeskkoolist või kutseõppeasutusest (või eksterni lõputunnistus). Lisaks tavalisele eksamile on muusikas ja kunstis ka praktiline töö. Keeleeksam on nii suulise kui kirjaliku testi vormis. Alates 2004. aastast on ajaloos vaja teha uurimistöö aruanne ja geograafias välitöö aruanne enne kirjalikku eksamit. Kutseõppeasutuse lõputunnistus kehtib koos teatud lisadega (mille õpilased saavad teatud õppemoodulite eest, mis on edukalt lõpetatud). Ülikoolid on suure autonoomiaga ja võivad kehtestada oma spetsiifilisi reegleid. Põhiliseks tingimuseks ülikooli saamisel on keskkooli lõputunnistus, kuid automaatselt see õppekohta ülikoolis ei garanteeri. Kui tahtjaid on liiga palju, võib ülikool vastuvõtuks teha oma reeglid. Meditsiini-, veterinaaria-, õiguse ja farmaatsiaõppes on kokkuleppel riigiinstitutsioonidega kehtestatud õppekohtade arv.

KreekaKeskkooli vanemas astmes on kaht tüüpi koole: üldine keskkool (eniaia lyjkeia) ja kutseharidus- ehk tehnikakool. Üldhariduslikus keskkoolis on õpe 3 aastat, tehnikakoolides A-tasemel kaks aastat ja B-tasemel 3 aastat. (Õpilaste liikumine ühest süsteemist teise on võimalik.) Lisaks on mõned haridusasutused, kus õppimine pole klassifitseeritav taseme järgi. Kõrgkoolid jagunevad ülikoolideks ja tehnoloogiainstituutideks. Kõrgkooli on võimalik saada vastavalt riigieksami tulemuste järgi. Lisaks on ’avatud ülikool’.

Portugal. Keskkoolis on igas klassis eksamid, 12. klassi (lõpuklassi) eksamid tehakse õppeaasta lõpus ja edukad õppijad saavad keskkooli lõputunnistuse (diplom de estudes

4

secundario). Õpilased peavad keskkoolis olema õppinud neid aineid, mida nad kõrgkooli õppima lähevad.

Rootsi. Kõrgkooli astumiseks on nõutav keskkooli lõputunnistus. Enamus kõrgkoole esitab lisaks üldharidustaseme nõudele spetsiifilisi tingimusi. Näiteks: majanduse õppimiseks peab olema keskkoolis läbitud kõige kõrgema taseme matemaatika kursus. (Täpsed nõuete kirjeldused on kõrgkoolide ja erialade kaupa kättesaadavad nende koolide koduleheküljel.)

Rumeenia. Keskkooli lõpetamisel (kolledž, lütseum vm) peavad õpilased tegema riikliku bakalaureuse eksami (bacalaureat). Eksam koosneb 2-3 suulisest ja 4-5 kirjalikust eksamist, mis toimub tavaliselt viimase aasta lõpus. See on väga tsentraliseeritult korraldatud riiklik eksam (läbi viidud tihti politsei järelevalve all). Eksami läbiviijad ei tohi olla kuidagi õpilastega seotud ja on tavaliselt ülikoolide õppejõud. Eksamid:A/1 – rumeenia keel ka kirjandus (suuline); A/2 — rumeenia keel ja kirjandus (kirjalik) — essee vormis kirjanduslikel teemadel; B – A võõrkeel (suuline) — kas inglise, prantsuse, saksa, itaalia, hispaania, portugali, vene. C/1 – emakeel (neile, kelle emakeel ei ole rumeenia keel (suuline); C/2 – õppekeele eksam neile, kelle emakeel ei ole rumeenia, kirjalik; D – kohustuslik õppeaine olenevalt õppesuunast, mida tahetakse valida kõrgkoolis (kirjalik eksam). Mõnda eksamit saab valida (nt: kas ajalugu või geograafia). Olenevalt kõrgkoolis valitud erialast on võimalik ka valik kergema ja raskema eksami vahel (matemaatika); E – õppeaine kandidaadi valikul (olenevalt tulevase akadeemilise programmist kõrgkoolis); F – õppeaine omal valikul (kirjalik või praktiline eksam).

Eespool nimetatud bakalaureat on vajalik kuid mitte piisav tase, et astuda mõnda kõrgkooli. Tavaliselt loeb keskkooli lõpetamise tulemus vähe (olenevalt kõrgkoolist ja erialast 0 – 20% sisseastumise punktidest). Vaid vähepopulaarsetes ülikoolides ja kõige väiksema konkursiga erialadel võib olla keskkooli lõpetamise tulemusel veidi suurem osakaal.

Soome. Keskkooli kõrgem aste on kolm aastat ja selle lõpetamine annab võimaluse jätkata õpinguid kas ülikoolis või nn polütehnikumis. Keskkooli lõpus võtavad õpilased tavaliselt teha nn riikliku matrikulatsioonieksami. (Vt täpsemalt http://www.ekk.edu.ee/~e-eksam/index.php/G%C3%BCmnaasiumi_l%C3%B5pueksamid_ja_vastuv%C3%B5tmine_k%C3%B5rgkooli_v%C3%A4lisriikides).

Taani. Pääs kõrgkoolidesse on võimalik pärast 12 a õpinguid, mille järel saab õpilane valida olenevalt kooli tüübist kas kooli lõpueksamid või vastava taseme eksamid:

Keskkooli lõpueksamid (studentereksamen) Kõrgemad ettevalmistuseksamid (højere forberedelseseksamen) Kõrgemad ärikooli eksamid (højere handelseksamen) Kõrgemad tehnikakooli eksamid (højere teknisk eksamen).

Õppimist akadeemilistel erialadel on võimalik jätkata ka 3-4 aastase kutsekooli lõpetamise puhul, mille järel on võimalik võtta eraldi kursusi, mis tasandavad programmide erinevused kutsekoolides ja tavalises keskkoolis (matemaatik, füüsika, inglise keel jm). Teatud bakalaureuse õppe programmides on võimalik arvestada ka keskkooli lõputunnistusele lisaks ka 2-3 a töötamist õpitava erialaga samal erialal või töökohal. Paljudele erialadele on vastuvõtutingimused ka spetsiifilised (näiteks muusikaõppesse võtmine oleneb andekusest).

5

Üliõpilaste vastuvõtt käib läbi vastava süsteemi (Coordinated Enrolment System). Iga institutsioon valib tudengid vastavalt üldistele vastuvõtureeglitele, kuid vabad kohad jagatakse kahe kvoodisüsteemi vahel. Esimene kvoot on jagatud avalduste esitajatele Taani keskkoolide ja sellele vastava taseme koolide lõpetajatele lõputunnistuse keskmise hinde alusel. Teine osa kvooti jagatakse sisseastujatele nende individuaalse hindamise alusel, mille viib läbi institutsioon (kool). Haridusminister võib määrata tudengite vastuvõtu maksimumarvu. Lisaks sellele võib ka institutsioon ise määrata piirangud teatud erialadel.

Kokkuvõtvalt on lõpueksamid klassifitseeritud Euryduce andmebaasis alljärgnevalt.

Joonis: Hindamine keskkooli lõpus8

Allikas: http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/key_data_series/105EN.pdf

Joonise tingmärgid (riikide värv): Heleroosa: Koondhinne viimase aasta (aastate) jooksvate hinnete ja töötulemuste alusel Oranž: Koondhinne pannakse aasta õpitulemuste ja sise- (kooli-) eksami alusel Täpiline: Koondhinne on kombinatsioon sisehindamise ja kooliväliselt korraldatud lõpueksami alusel Punane: Koondhinde aluseks on ainult kooliväliselt korraldatud lõpueksam

Lisamärkused koolitunnistuste andmise kohta (Euroopa kaardi joonise juurde).

8 Haridusandmete analüüse tehakse suhteliselt harva, sest andmete kogumine on mahukas ja analüüs võtab kaua aega ning seetõttu ei ole kättesaadavad kõige uuemad andmed. Näiteks praegu kõige uuemad andmed: „Key Data on Education in Europe 2009“ (kogumik on välja antud 2010.a) toetub andmetele, mis kogutud 2006/2007 õppeaasta kohta. http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/key_data_series/105EN.pdf

6

Tšehhi Vabariik: õpilasele antakse kaks tunnistust, üks hinnetega viimase kooliaasta kohta ja teine pärast seda kui on tehtud ka kooli lõpueksamid. Ainult teine tunnistus annab õiguse minna edasi õppima kõrgkooli.

Taani: Joonis näitab tunnistuse saamist gümnaasiumi lõpus. Tunnistus näitab ühtlasi kogu aasta hindeid. Tunnistust ei anta, kui lõpueksameid ei ole läbitud.

Saksamaa: seitsmes liidumaa koolides määrab kooli järelvalveasutus (Schulaufsichtsbehörde) kirjaliku eksami teemad ja ülesanded.

Eesti: õpilased saavad kaks tunnistust, üks viimase aasta (või aastate) õppetulemuste kohta, mis on gümnaasiumi lõputunnistus ja teise riigieksamite tulemustega. Mõlemad on vajalikud õppimise jätkamiseks.

Itaalia: Alates 2007. a peab olema pool eksamikomisjonist olema moodustatud oma kooli õpetajatest ja teine pool õpetajatest, kes on teistest koolidest, sh ei tohi eksamikomisjoni juht olla oma kooli õpetaja.

Ungaris on kaht tüüpi keskkooli lõputunnistusi. Keskkooli lõputunnistus antakse riiklike lõpueksamite alusel, mis on kas tavalise (standard-) keskkooli lõputunnistus või süvaõppega keskkooli lõputunnistus. Eksamid on kirjalikud (kehtestatud koolivälise organi poolt) või suulised (kehtestatud kooli poolt). Ka koolieksamid on standardeksami puhul koolivälise kontrolliga, süvaõpingutega koolis kehtestatud koolivälise organi poolt. Koondhinde panevad konkreetse kooli õpetajad koolivälise organi poolt ette antud kriteeriumite alusel (standardeksam) või hindavad koolivälised eksamineerijad (süvaõppega koolid).

Malta: teatud ainetes (kunst, geograafia, infotehnoloogia, süsteemiõpetus) pannakse koondhinne, mis sisaldab kursusetöö hindeid.

Austria: Alates 2014. a on üldise keskhariduse kõrgemal astmel sertifitseeritud (kinnitatud) hindamise kirjaliku osa puhul plaanis korraldada see koolivälise hindamisega.

Poola: Keskhariduse (küpsus-) tunnistus, mis annab võimaluse minna kõrgkooli, antakse õpilasele koolivälise organi poolt korraldatud eksamite (alates 2005.a) ja viimase õppeaasta hinnete alusel. Küpsuseksami kirjaliku osa paneb paika riigi keskne eksamikomisjon. Välised eksamineerijad vastutavad hindamise ja eksamitulemuste objektiivsuse eest. Õpilased, kes ei soovi teha küpsuseksamit (matura examination) antakse keskkooli lõputunnistus, mis põhineb üksnes aastahinnetel ja mis ei võimalda edasi minna kõrgkooli.

Portugal: Väline hindamine riigieksamite kaudu on sisse viidud ainult 4 teaduslik-humanistlikus õppeaines (portugali keel sh kohustuslik).

Kõigis EL riikides (+Island, Norra, Türgi jmt) antakse keskkooli lõputunnistus (tunnistused) kui õpilased lõpetavad keskkooli nõutaval tasemel teadmistega. Tavaliselt on see ka miinimumnõue, mis peab olema täidetud kolmandal haridusastmel (kõrgkoolis) õppimiseks. Ainult kolm riiki – Hispaania, Rootsi ja Türgi – annavad tunnistuse viimase õppeaasta pideva hindamise alusel. Teistes riikides saadakse tunnistus alles pärast mingis vormis lõpueksameid. Islandis, Prantsusmaal, Maltal, Rumeenias ja Sloveenias on hinde aluseks ainult kooliväliselt organiseeritud lõpueksami hinne.

Rootsis ja Hispaanias antakse kõrgkooli astumise õigusega lõputunnistus jooksvate hinnete põhjal. Rootsi koostatakse matemaatika, rootsi ja inglise keele testid tsentraalselt ning nende

7

alusel hinnatakse õpilasi koolis. Ülejäänud õppeainete lõpueksamid koostatakse koolides kohapeal. (Kui õpilased pole tulemustega rahul, võivad nad teha näiteks Umeå ülikooli kõrgkoolivalmiduse testi ja astuda nende tulemustega kõrgkooli.)

Tšehhis, Ungaris, Poolas, Slovakkias ja Soomes on gümnaasium võimalik lõpetada kas kõrgkooli kandideerimise võimalusega või ilma selleta olenevalt sellest, kas lõpueksamite tegemisel oli välishindamisel suurem või väiksem osakaal.

Kreekas, Küprosel, Leedus, Portugalis, Soomes ja Bulgaarias on lõpueksamid eranditult kirjalikud ning enamasti tsentraalselt koostatud ja enamasti ka tsentraalselt hinnatud. Lätis ja Leedus kasutatakse koolieksamite korral kooliväliselt koostatud hindamisjuhendeid.

Belgias, Tšehhis, Slovakkias ja Islandil koostab eksamitöö õpetaja. Austrias valib eksamikomisjoni esimees õpetaja koostatud küsimuste hulgast välja need, mis esitatakse konkreetselt õpilastele.

Kreekas ja Portugalis teeb õpilane kaks kirjalikku eksamit: koolieksami ja riigieksami. Hollandis koosnevad aga eksamid kahest osast, millest ühte hinnatakse koolis ja teist tsentraalselt ning arvutatakse tulemuste keskmine. Soomes hindab eksamitööd kõigepealt oma õpetaja ning sellejärel matrikulatsiooni-eksami komisjon. Luksemburgis saab lõpliku hinde riigieksami ja kogu õppeaja jooksul tehtud töö pealt kokku. Taanis, Saksamaal ja Norras tekib koondhinne riigieksamite ja teiste ainete kokkuvõtvate koolihinnete alusel.

Pärast ebarahuldavaid PISA rahvusvahelise uurimuse tulemusi panustavad Norra ja Taani rohkem välishindamisse, kaasa arvatud elektroonilisse testimisse.

Marika Kirch, nõunik (6508)

Lisaks allmärkustele kasutatud allikad:

Arts and cultural education at school in Europe. European Commission. http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/thematic_reports/113EN.pdf

L. Darling-Hammond. Benchmarking Learning Systems: Student Performance Assessment in International Context. Stanford University. 2010. http://www.ncee.org/wp-content/uploads/2010/11/BenchmarkingLearningSystemHAMMOND.pdf

Masashi Urabe. Cultural barriers in educational evaluation: a comparative study on school report cards in Japan and Germany. International Educational Yournal, 2006. http://ehlt.flinders.edu.au/education/iej/articles/v7n3/Urabe/paper.pdf

Physical Education in the Primary School. Proceedings of Consultative Conference on Education. Irish National Teacher’s Organsation. 2007.http://www.into.ie/ROI/Publications/PhysEdinthePrimarySchool.pdf

Roland Naul. Concepts of Physical Education in Europe. University of Essen, Germany. http://www.wgi.de/media/Pdf/Concepts_of_Physical_education_in_Europe_571115.pdf

https://webgate.ec.europa.eu/fpfis/mwikis/eurydice/index.php/ Finland:Assessment_in_General_Upper_Secondary_Education

8