Upload
others
View
3
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
1
Õppekava kinnitatud
Narva Kutseõppekeskuse
direktori 03.06.2013.a
käskkirjaga nr 1.1-7/112
Õppeasutus: NARVA KUTSEÕPPEKESKUS
Õppeasutuse kood: 70005996
ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT
Õppekavarühm Ehitus ja tsiviilrajatised ISCED 97 liigituse järgi
Õppekava Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (müürsepp) nimetus eesti keeles
Mason nimetus inglise keeles
Õppekeel: vene keel
Kutseõppe liik
kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis
põhihariduse nõudeta kutseõpe
kutseõpe põhihariduse baasil
kutsekeskharidusõpe
X kutseõpe keskhariduse baasil
Maht õppenädalates (õn) 40
Õppekava koostamise alus: Haridus- ja teadusministri 14.03.2008.a. määrusega nr 20 kinnitatud Ehituserialade
riiklik õppekava, müürsepp I kutsestandard, ESF projekti "Kutseõppeasutuse õppekavade arendus" raames
väljatöötatud Ehituse ja tsiviilrajatiste valdkonna õppekavade õppesisud ja õppekava koostamise juhend.
Õppekava eesmärgid ja ülesanded Eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid
töötamiseks ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks
õppeks. Ülesanded: ette valmistada selline töötaja, kes: väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi;
oskab oma tööd planeerida, teostada, hinnata ja arendada; oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid
teadmisi ning oskusi erinevates tööolukordades; on orienteeritud heade õpi- ja töötulemuste saavutamisele; vastutab
enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; töötab tervist ja keskkonda säästvalt; oskab teha
eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvõimeline; tuleb toime multikultuurses keskkonnas; oskab
suhelda ja on valmis meeskonnatööks; oskab hankida ja analüüsida teavet.
Nõuded õpingute alustamiseks: Õppima võivad asuda keskharidusega isikud, kelle tervislik seisund võimaldab
õppida antud kutseala valdkonnas; esitada tuleb isiklik avaldus; haridust tõendava dokumendi originaal;
passikoopia; arstitõend; 3 fotot.
Õppekava struktuur Õppekava kogumaht 40 õppenädalat.
1. Üld- ja põhiõpingute moodulid 26 õn: Majanduse ja ettevõtluse alused 1õn, Tööseadusandluse alused 1õn,
Suhtlemine ja asjaajamise alused 1 õn, Arvutiõpetus 1 õn, Joonestamine 2 õn, Töö- ja keskkonnaohutus 1 õn,
Ehitusfüüsika 1 õn, Ehitamise alused 2 õn, Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid 3 õn, Ehitusmõõdistamine 1 õn,
Renoveerimise alused 1 õn, Müüritööd I 4 õn, Müüritööd II 4 õn, Betoonitööd 3 õn.
2. Valikõpingute moodulid 2 õn: Heakorratööd 2 / Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine 2.
3. Praktika 11 õn., lõpueksam 1õn.
Nõuded õpingute lõpetamiseks: õpingud loetakse lõpetatuks juhul kui õppekava on läbitud täies mahus ja saavutatud
õppekavas esitatud õpitulemused, sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam.
Erialase lõpueksami asemel võib kooli lõpetada ka kutseeksamiga.
Lõpetamisel väljastatavad dokumendid Kooli lõputunnistus kutseõpe keskhariduse baasil läbimise kohta ja
hinneteleht.
Õppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nõuetele …………................. 201….a.
...............................................................................................................................................................
/ees- ja perenimi, allkiri/
SA Innove Kutsehariduse õppekavakeskuse peaspetsialist
2
Õppeasutus NARVA KUTSEÕPPEKESKUS
Õppeasutuse kood 70005996
Aadress Kreenholmi 45, Narva 20104
Telefon/Faks 35 69341/35 69370
e-post [email protected]
Õppekavarühm Ehitus ja tsiviilrajatised ISCED 97 liigituse järgi
Õppekava nimetus Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (müürsepp) eesti keeles
Mason inglise keeles
Kutseõppe liik kutseõpe keskhariduse baasil
Õppekava maht õppenädalates 40
Õppekeel vene
Kinnitan Jüri Sasi kooli direktori nimi, allkiri
käskkiri nr 1.1-7/112 03.06.2013 pitsat
kooli õppenõukogu nr 5, 28.05.2013 koosoleku protokolli nr, kuupäev
kooli nõukogu nr 3, 27.05.2013 koosoleku protokolli nr, kuupäev
Kontaktisik Jelena Kruglova
tehnikaerialade juht allkiri
Telef 59 193 955
Faks 35 69370
Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis ..........................................................................................
kuupäev
3
Sisukord
I ÜLDOSA ...........................................................................................................................4
1.1. ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUS ..................................................................................................................... 4 1.2. EESMÄRGID JA ÜLESANDED ........................................................................................................................... 4 1.3. NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS ........................................................................................................... 4 1.4. ÕPPEKAVA STRUKTUUR ................................................................................................................................... 5 1.4.1. MOODULITE/ÜLDHARIDUSAINETE NIMETUSED JA MAHUD .................................................................................... 5 1.4.2. ÕPPEAJA JAOTUS ÕPPEKAVAS ................................................................................................................................ 6 1.4.3. PRAKTIKAKORRALDUS ......................................................................................................................................... 6
1.4.4. Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused .............................................................................................. 8 1.5. ÜLDISED HINDAMISE PÕHIMÕTTED .......................................................................................................... 8
1.6. NÕUDED ÕPINGUTE LÕPETAMISEKS ............................................................... 10
1.7. ÕPPEKAVA KOOSTAJAD ......................................................................................... 10
II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED................................................................... 11
2.1. ÜLDÕPINGUD ........................................................................................................................................................ 11 1. MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 1õn (1T/ ) .................................................................................... 11 2. TÖÖSEADUSANDLUSE ALUSED 1õn (1T/ ).................................................................................................... 12 3. SUHTLEMINE JA ASJAAJAMISE ALUSED 1õn (1T/ ) .................................................................................... 13 4. ARVUTIÕPETUS 1 õn (1T/ ) .............................................................................................................................. 14
2.2. PÕHIÕPINGUD ........................................................................................................................................................ 15 5. JOONESTAMINE 2 õn (1T/1P) .......................................................................................................................... 15 6. TÖÖ- JA KESKKONNAOHUTUS 1õn (1T/ ) ..................................................................................................... 17 7. EHITUSFÜÜSIKA 1õn (1T/ ) ............................................................................................................................ 18 8. EHITAMISE ALUSED 2õn (2T/ ) ....................................................................................................................... 20 9. EHITUSMATERJALID JA -KONSTRUKTSIOONID 3õn (3T/ ) ........................................................................ 22 10. EHITUSMÕÕDISTAMINE 1ÕN ( 1T/P) ........................................................................................................ 25 11. RENOVEERIMISE ALUSED 1õn ( 1T/ ) ......................................................................................................... 26 12. MÜÜRITÖÖD I 4õn (1T/3P) ............................................................................................................................ 27
VALIKÕPINGUD ....................................................................................................................................................... 32 2. KUIVKROHVKONSTRUKTSIOONIDE EHITAMINE 1õn (1T/1P) ................................................................... 34
LISAD ......................................................................................................................................................................... 36 LISA 1 ......................................................................................................................................................................... 36 LISA 2 ÕPPEKAVAGA SEOTUD ÕPPEBAASI KIRJELDUS ................................................................................... 38
4
I ÜLDOSA
1.1. ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUS
Õppekava koostamise alus haridus- ja teadusministri 14.03.2008.a. määrusega nr 20 kinnitatud
Ehituserialade riiklik õppekava, Ehitus, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu kinnitatud
kutsestandardites Müürsepp I, II, III; ja Betoonkonstruktsioonide ehitaja I, II, III fikseeritud
kutseoskusnõuded, ESF projekti "Kutseõppeasutuse õppekavade arendus" raames väljatöötatud
Ehituse ja tsiviilrajatiste valdkonna õppekavade õppesisud ja õppekava koostamise juhend.
1.2. EESMÄRGID JA ÜLESANDED
Käesolev õppekava on Narva Kutseõppekeskuse Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (müürsepp)
eriala kutseõpe keskhariduse baasil õpetamise alusdokument.
Õppekava eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid töötamiseks
ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks
õppeks.
Õppekava ülesanneteks on ette valmistada selline töötaja, kes:
1. väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi;
2. oskab oma tööd planeerida, teostada, hinnata ja arendada;
3. oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates
tööolukordades;
4. on orienteeritud heade õpi- ja töötulemuste saavutamisele;
5. vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades;
6. töötab tervist ja keskkonda säästvalt;
7. oskab teha eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvõimeline;
8. tuleb toime multikultuurses keskkonnas;
9. oskab suhelda ja on valmis meeskonnatööks;
10. oskab hankida ja analüüsida teavet.
1.3. NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS
Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse (müürsepa) eriala õppekavale võib asuda õppima isik, kes on omandanud keskhariduse. Vastuvõtt toimub vastavalt Narva Kutseõppekeskuse vastuvõtueeskirjadele.
Narva Kutseõppekeskusesse astumiseks tuleb esitada:
isiklik avaldus;
passikoopia;
arstitõend;
3 fotot.
Vastuvõtt Narva Kutseõppekeskusesse toimub kutsesobivusvestluse alusel. Vastuvõtu viib läbi ja
teeb vastavad otsused vastuvõtukomisjon. Vastuvõetavate õppurite arv Narva Kutseõppekeskuses
õpetatavale Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse (müürsepp) erialale kinnitatakse Narva
Kutseõppekeskuse direktori käskkirjaga.
Välismaalaste ja kodakondsuseta isikute õppima asumine on reguleeritud Eesti Vabariigi Valitsuse
õigusaktidega.
5
1.4. ÕPPEKAVA STRUKTUUR
Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse (müürsepp) õppekava õppeaja kestvus on kokku 1 aasta
ehk 40 õppenädalat. Ühe õppenädala pikkuseks on 40 tundi, mis sisaldab nii teoreetilist kui ka
praktilist õpet ja iseseisvat tööd. Õppekava on üles ehitatud moodulsüsteemis.
Moodulite järjestust võib muuta või õpetada paralleelselt, kuid tuleb arvestada eriala õpetamise
loogilist ülesehitust.
Isikuomadusi kujundatakse ja arendatakse kogu õppeprotsessi ajal.
1.4.1. Moodulite/üldharidusainete nimetused ja mahud Nr. Mooduli nimetus Teoreetiline
õpe koolis
Praktiline õpe
koolis/praktika
ettevõttes
Kokku
Üldõpingud
1. Majanduse ja ettevõtluse alused 1 1
2. Tööseadusandluse alused 1 1
3. Suhtlemine ja asjaajamise alused 1 1
4. Arvutiõpetus 1 1
Põhiõpingud
5. Joonestamine 1 1 2
6. Töö- ja keskkonnaohutus 1 1
7. Ehitusfüüsika 1 1
8. Ehitamise alused 2 2
9. Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid 3 3
10. Ehitusmõõdistamine 1 1
11. Renoveerimise alused 1 1
12. Müüritööd I 1 3 4
13. Müüritööd II 1 3 4
14. Betoonitööd 1 2 3
Valikõpingud
1. Heakorratööd 1 1 2
2. Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine 1 1 2
Kutsehariduslik lõpueksam 1 1
eriala koolis kokku 19 10 29
Praktika ettevõttes 11 11
Kokku õpingud 19 21 40
6
1.4.2. Õppeaja jaotus õppekavas
I õppeaasta Kokku
N
r.
Mooduli nimetus T P K H T P K
H
Üldõpingud
1 Majanduse ja ettevõtluse alused 1 1 K 1 1 K
2 Tööseadusandluse alused 1 1 K 1 1 K
3 Suhtlemine ja asjaajamise alused 1 1 K 1 1 K
4 Arvutiõpetus 1 1 K 1 1 K
Põhiõpingud
5 Joonestamine 1 1 2 K 1 1 2 K
6 Töö- ja keskkonnaohutus 1 1 K 1 1 K
7 Ehitusfüüsika 1 1 K 1 1 K
8 Ehitamise alused 2 2 K 2 2 K
9 Ehitusmaterjalid ja –
konstruktsioonid
3 3 K 3 3
K
10 Ehitusmõõdistamine 1 1 K 1 1 K
11 Renoveerimise alused 1 1 K 1 1 K
12 Müüritööd I 1 3 4 K 1 3 4 K
13 Müüritööd I I 1 3 4 K 1 3 4 K
14 Betoonitööd 1 2 3 K 1 2 3 K
Valikõpingud
1. Heakorratööd 1 1 2 K 1 1 2 K
2.
Kuivkrohvkonstruktsioonide
ehitamine
1 1 2 K 1 1 2
K
Kutsehariduslik lõpueksam 1 1 E 1 1 E
eriala koolis kokku 19 10 29 19 10 29
Praktika 11 11 K 11 11 K
Kokku õpingud 19 21 40 19 21 40
H- hindamine, K-kokkuvõttev hinne, E- eksamihinne
1.4.3. Praktikakorraldus
Õpilased suunatakse praktikale vastavalt Narva Kutseõppekeskuse praktika korraldusele.
Nii üld-, põhi- kui valikõpingute teoreetilised teadmised seonduvad koolipraktikaga ja teadmiste
kinnistamine toimub koolivälise praktikaga.
Praktika toimub kolmes osas 11 õppenädala jooksul, praktika ajal kinnistatakse teoreetilises osas
läbitud teadmisi ja omandatakse vastavad töövilumused.
1. Praktika eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija:
• kinnistab koolis õpitud teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi;
• omandab kogemusi kahe praktikaetapi jooksul vähemalt ühes esitatud valdkondadest:
müüritööd;
• tutvub reaalse töökeskkonnaga ja praktikakoha töökorraldusega;
• õpib tundma kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitusel kasutatavate materjale, tööriistu- ja seadmeid;
• arendab isikuomadusi ja kutseoskusi ja õpib ennast hindama töövõtjana;
• õpib tundma materjalide ja kaasaegsete tehnoloogiate kasutamisvõimalusi;
• omandab vilumused müüritööde teostamisel.
2. Nõuded praktika alustamiseks
Enne iga praktikaetapi algust sõlmitakse kooli, õpilase ja ettevõtte vahel praktikaleping
vastavalt „Kutseõppeasutuse seaduses” sätestatud korrale, mis on ettevalmistuseks tulevases
töökohas töölepingu sõlmimisele.
7
Iga praktikaetapi alguses saab õpilane individuaalse praktikaülesande. Teadvustamaks praktika
eesmärke ja oodatavat tulemust ning abistamaks ettevõttepoolset praktika juhendajat esitab õpilane
järgmised dokumendid: praktikajuhendi ja õpilase praktikapäeviku, praktikandi iseloomustuse
koostamise aluse, praktika ja õpitulemuste hindamisjuhendid.
3. Praktika sisu
Esimese praktikaetapi (6õn) käigus rakendab õppija õppekeskkonnas omandatud teadmisi ja
praktilisi oskusi ehitus- ja/või kinnisvarahooldusettevõtetes; tutvub praktikaettevõtte töökorralduse
ja sisekorraeeskirjadega; läbib tööohutusalase esmase juhendamise; korraldab nõuetekohaselt oma
töökohta ja tuleb toime tööaja planeerimisega, töötab meeskonna liikmena otsesel individuaalsel
juhendamisel; täidab tööülesandeid sarnastes olukordades, rõhuasetus on tööde tehnoloogia
tundmisel ja teostuse kvaliteedil; omandab ratsionaalsed ja õiged töövõtted ning iseseisva töö
kogemuse meeskonna liikmena; järgib tööoperatsioonide teostamisel ohutusnõudeid; vastutab tööde
kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest; arendab suhtlemis- ja koostöövalmidust, kujunevad välja
isikuomadused (hoolikus, püsivus, täpsus ja vastutustunne). Praktikal kogetu kaudu suureneb
õpimotivatsioon.
Teise (5õn) praktikaetapi käigus arendab õppija õppekeskkonnas ja praktika I etapil omandatud
teadmisi ja oskusi iseseisva töö käigus ehitus- või kinnisvarahooldusettevõtetes; õppija tutvub
praktikaettevõtte töökorraldusega ja läbib esmase tööohutusalase juhendamise töökohal;
meeskonna liikmena täidab tööülesandeid erinevates olukordades (vajadusel juhendamine), kasutab
isikukaitsevahendeid ja järgib tööohutusnõudeid; rõhuasetus on tööde kvaliteedil; omandab
ratsionaalsed ja õiged töövõtted; vastutab töö tulemuslikkuse ja kvaliteedi eest; kujundab
vastutustunnet, suhtlemisvalmidust ja meeskonnatöö oskusi; arendab ruumilist mõtlemist,
koormustaluvust, liigutuste täpsust, kiirust ja vastutustunnet.
4. Õpitulemused
Õppijal on:
• kujunenud iseseisva töö oskused;
• kujunenud hoiakud ja vajalikud isikuomadused asumaks tööellu;
• kujunenud valmisolek asuda tööle õpitud kutsealal;
• omandatud kollektiivis töötamise oskused erinevatel töölõikudel;
• tekkinud vastutustunne tehtud tööde kvaliteedi ja töötulemuste osas.
5. Hindamine
Iga praktikaetapi tulemuste hindamisel lähtutakse allpool esitatud põhimõtetest.
5.1. Praktika hindamisel võetakse aluseks:
• töökultuur (töövahendite hoidmise ja hooldamise oskus; töökoha organiseerimine, töö
korraldamine oskus) ja töösse suhtumine;
• materjalide tundmine ja valikuoskus;
• töövahendite ja –seadmete tundmine ja kasutamisoskus;
• tööde tehnoloogilise järjekorra tundmine ja järgimine;
• õigete töövõtete valdamine;
• tööjooniste lugemise oskus;
• tööohutusnõuete järgimine;
• teostatud tööde kvaliteet;
• töötervishoiu ja –ohutusnõuete järgimine viimistlustöödel ;
• õpilase isikuomadused: vastutustunnet, algatusvõimet ja distsipliini; valmisolekut
meeskonnatööks, initsiatiiv erialaste probleemide lahendamisel;
• praktikal osalemine.
8
5.2. Praktika hinne kujuneb:
• 40% ulatuses praktika ettevõttepoolse juhendaja esitatud iseloomustuses toodud hinnangust,
• 30% ulatuses õpilase individuaalse praktikaülesande põhjal koostatud praktikaaruande hindest;
• 30% ulatuses praktika aruande kaitsmisel saavutatud tulemustest.
1.4.4. Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused
Lisaks kohustuslikele põhiõpingute moodulitele on Narva Kutseõppekeskuse Kivi- ja
betoonkonstruktsioonide ehituse (müürsepp) õppekavasse lülitatud riikliku õppekava moodulid
järgmises valikus, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi.
1. Heakorratööd 2
2. Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine 2
1.5. ÜLDISED HINDAMISE PÕHIMÕTTED
Hindamise eesmärk
Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
1) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;
2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist;
3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
4) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.
Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus
Õpilase teadmisi ja oskusi hinnatakse õpilase suuliste vastuste, kirjalike ja praktiliste tööde
alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.
Hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatust, teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse
täpsust ja loogilisust ning rakendamise iseseisvust; õpilase suutlikkust oma teadmisi ning
oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada, vigade arvu ja liiki, praktilise töö teostust.
Hinnatakse numbriliselt (hinne) või sõnaliselt (hinnang).
Õpitulemuste hindamine jaguneb:
1) õpiprotsessi hindamine (protsessihinne);
2) arvestuslik hindamine (arvestuslik hinne);
3) kokkuvõttev hindamine (kokkuvõttev hinne);
4) eksami hindamine (eksamihinne).
Õpiprotsessi hindamine on üksiktulemuste hindamine. Õpiprotsessi hindamisel arvestatakse
õpilase arengut ja nõutavaid õpitulemusi. Protsessihinnete alusel võib välja panna osa arvestuslikke
hindeid.
Arvestuslik hindamine on õpitulemuste hindamine mooduli teemade läbimise järel. Arvestuslik
hindamine peab toetama mooduli eesmärkide saavutamist. Arvestuslikult hinnatavate
õppeülesannete täitmine on kõigile õpilastele kohustuslik.
Kokkuvõttev hindamine. Õpilase õpitulemusi hinnatakse kokkuvõtvalt aasta- ja
moodulihinnetega.
Praktika hinnatakse nende moodulite osana, milles see sisaldub. Kui praktika on eraldi moodul,
hinnatakse see eraldi.
Kutsehariduslike lõpueksamite hindamisel hinnatakse nii eksamiprotsessi kui lõpptulemust.
Hinded viiepallisüsteemis
9
Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd,
praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava
nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust
hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid
pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse
punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 70–89% maksimaalselt
võimalikust punktide arvust.
Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav,
kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse
õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt võimalikust punktide
arvust.
Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav,
esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse
õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–44% maksimaalselt võimalikust punktide
arvust.
Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui
õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui
õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
Praktika hindamise kriteeriumid määratletakse lähtudes kasina, rahuldava, hea ja väga hea
oskuse tasemetest:
• VÄGA HEA (hinne „5”): praktiline töö on teostatud kvaliteetselt ja arvestades tööde
tehnoloogiat; suhtumine töösse on positiivne; ilmutab huvi ja tahet õppida ning areneda;
oskab tööd planeerida ja iseseisvalt sooritada; väärtustab enda ja teiste tööd; suhtub
säästlikult materjalide kasutamisse; hoiab eeskujulikult korras tööriistad –ja vahendid ning
töökoha; järgib ohutus-ja töötervishoiunõudeid.
• HEA (hinne „4”): praktiline töö on teostatud hästi, esineb üksikuid kõrvalekaldeid
kvaliteedis ja tehnoloogias; töösse suhtumine on positiivne ja püüdlik; suudab peale
juhendamist iseseisvalt töötada; omab vastutustunnet ja säästlikku suhtumist materjalide
kasutamisel; hoiab korras töövahendid ja töökoha; järgib töötervishoiu- ja ohutusnõudeid.
• RAHULDAV (hinne „3”): praktiline töö on teostatud rahuldavalt, esineb kõrvalekaldeid
kvaliteedis ja tehnoloogilisi ebatäpsusi; töötab aeglaselt ja töösse suhtumine on ükskõikne;
vajab pidevat juhendamist ja kontrolli; huvi õppida ja areneda on tagasihoidlik; ei hooli töö
tulemusest kvaliteedist; esineb puudusi materjalide, töövahendite ja töökoha kasutamises
ning korrashoius; täidab töötervishoiu-ja ohutusnõudeid.
• KASIN (hinne „2”): praktiline töö on teostatud ebakvaliteetselt ja rikkudes tehnoloogilisi
nõudeid; suhtub töötegemisse negatiivselt ja ükskõikselt; eirab tööjuhiseid ja ohutusnõudeid;
hoolimatu suhtumine töövahenditesse, materjalidesse.
10
1.6. NÕUDED ÕPINGUTE LÕPETAMISEKS
Õpilane on Narva Kutseõppekeskuse lõpetanud, kui ta on läbinud kutseõpe keskhariduse baasil Kivi-
ja betoonkonstruktsioonide ehituse (müürsepp) osaoskuste õppekava täies mahus olles sooritanud
kutseharidusliku lõpueksami.
Lõpueksam sooritatakse komisjoni ees.
Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (edaspidi teooriatöö) ja praktilisest tööst.
1.1. TEOORIATÖÖ. Küsimused käsitlevad erialaste põhiõpingute moodulite õpitulemustest
lähtuvalt järgnevat temaatikat:
1) tööde tehnoloogia (töökoha korraldamise põhimõtete, tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra,
materjalide ja töövahendite valiku kriteeriumite, tulemi kvaliteedinõuete ja kontrolltoimingute
kirjeldamine; materjalide ja töövahendite iseloomustamine lähtuvalt nende omadustest, kasutusalast
ja -tingimustest);
2) rakendusliku sisuga ülesanded (kirjelduse või eskiisjoonise järgi töödeldavate pindade
materjalide kulu ja maksumuse arvutamine; vastuste esitamisel lähtumine tööde tehnoloogilisest
järjekorrast);
3) töökeskkonnaohutus (töötervishoiu ja tööohutusega seonduvad küsimused; isikukaitsevahendite
kasutamine; keskkonnasäästlik ehitamine).
1.2. PRAKTILINE TÖÖ. Sooritada etteantud ülesande järgi proovitöö – laduda
puhasvuukmüüritis, mis sisaldab nurka ja ava koos kaarsillusega demonstreerimaks kutsealal
kasutatavate töövõtete valdamist, tööde teostamise järjekorra, vajalike materjalide ja
kvaliteedinõuete tundmist, tööriistade ja seadmete hooldamist ja kasutamisoskust.
1.7. ÕPPEKAVA KOOSTAJAD
Narva Kutseõppekeskuse Kivi- ja betoonkonstruktsioonide (müürsepp) kutseõpe keskhariduse
baasil 40õn osaoskuste õppekava koostasid Narva Kutseõppekeskuse ehitusvaldkonna kutseõpetajad
koostöös tehnikaerialade juhiga.
11
II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED
2.1. Üldõpingud
1. MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 1õn (1T/ )
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija:
• omandab ettekujutuse majanduse ja ettevõtluse alustest;
• saab ülevaate majanduses ja ettevõtluses kasutatavate mõistete olemusest ja sisust.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad.
3. Õppesisu
3.1. MAJANDUSE ALUSED. Vajadused ja ressursid. Majanduse põhiküsimused. Nõudluse ja
pakkumise mehhanism. Eraomand, hinnasüsteem ja konkurents. Valitsuse roll ja funktsioonid:
riigieelarve, maksud ja nende olemus. Eesti majanduse arengusuunad. Majanduslik stabiilsus: SKP,
RKP, tööturg, tööpuudus. Pank ja pangateenused.
3.2. ETTEVÕTLUSE ALUSED. Ettevõte, ettevõtja, ettevõtlus. Ühistegevuse põhimõtted.
Äriühing, mittetulundusühing ja füüsilisest isikust ettevõtja. Ettevõtte loomise etapid. Ettevõtte
juhtimine. Tootmine ja teenidus: toode ja toodang, püsiv- ja muutuvkulud, kasum ja käive.
Turunduse põhialused ja turundusmeetmestik. Ettevõtte finantseerimine. Aruandlus. Väikeettevõtte
äriplaan. FIE-na tegutsemise põhireeglid.
4. Õpitulemused Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb:
Eesti majanduse arengusuundi (ühtses Euroopa Liidu majandusruumis;
ühiskonnas toimuvaid majandusprotsesse ja majandustegevuses osalejate erinevaid rolle
(tarbija ja majapidamine, ettevõte, riik);
erinevate ettevõtlusvormide eeliseid ja puudusi ning turukonkurentsiga seonduvaid
põhimõisteid;
mõistete nõudlus ja pakkumine omavahelisi seoseid;
ettevõtte finantseerimise ja administreerimise üldpõhimõtteid;
ühistegevuse põhimõtteid ja ühistulise ettevõtluse olemust;
äriplaani koostamise põhimõtteid;
ISO-standarditele baseeruva ettevõtte juhtimissüsteemi ülesehituse põhimõtteid.
Õppija oskab:
hinnata enda valikuid majandusotsustena;
seostada nõudlust ja pakkumist igapäevaelus toimuvaga;
hinnata enda valikuid ettevõtjana või palgatöötajana;
leida vajalikku infot ja tuge ettevõtlusega alustamiseks ja selles osalemiseks;
leida enda vajadustele vastavad pangateenused ja investeerimisvõimalused.
5. Hindamine
Mooduli jooksul:
5.1. protsessihindamine - õpetaja valib hinnatavad õpiobjektid (kirjalikud tööd, suulised esitused,
audio-, video- või graafilised esitlused, õpimapi koostamine, projektitöö, proovitöö jne) ja kirjutab
valiku lahti ainekavas. Hindamisel arvestatakse õppija oskust oma teadmisi suuliselt ja kirjalikult
edastada.
5.2. moodulite teemade õppesisu omandamist kontrollitakse mooduli lõpus kirjaliku arvestusliku
tööga alljärgnevatel teemadel:
12
• majanduses ja ettevõtluses kasutatavate mõistete ja ettevõtjana tegutsemise põhimõtete
tundmine;
• teadmised ettevõtte äriplaani koostamise põhimõtete kohta.
5.3. Protsessihinnete ja arvestusliku töö hinde alusel pannakse välja mooduli kokkuvõttev hinne.
2. TÖÖSEADUSANDLUSE ALUSED 1õn (1T/ )
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija:
• omandab ettekujutuse töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest;
• mõistab oma vastutust, õigusi ja kohustusi töösuhetes.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad.
3. Õppesisu
3.1. LEPINGULISED SUHTED. Füüsilised ja juriidilised isikud. Tehingu mõiste ja vorm. Lepingu
mõiste. Lepingute liigid, sisu ja sõlmimise kord. Volitus ja volikiri. Tähtaeg ja tähtpäev.
Ametijuhend. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused Töölepingu kohustuslikud
tingimused. Määratud ja määramata ajaks töölepingu sõlmimine. Katseaeg. Töölepingu peatumine
ja muutmine. Üleviimine teisele tööle. Töölepingu lõpetamine. Töölepingu tühistamine ja kehtetuks
tunnistamine. Kollektiivleping. Kollektiivlepingu pooled ja selle sõlmimise kord. Töövaidluste
lahendamine. Töötajate usaldusisik. Töötüli liigid ja nende lahendamise võimalused. Streik ja
töösulg. Seaduslikust streigist osavõtjate tööalased õigused.
3.2. TÖÖ-JA PUHKEAEG. Töö- ja puhkeaeg. Töönorm, tööpäev, töönädal, töövahetus.
Ületunnitöö. Töötamine puhkepäevadel, rahvus- ja riigipühadel. Puhkuse liigid: põhi- ja
lisapuhkus, palgata- ja osaliselt tasustatav puhkus, vanemapuhkused, õppepuhkus ja nende andmise
kord. Puhkuse tasustamine. Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud ja puhkuse katkestamine.
3.3. TÖÖ TASUSTAMISE ALUSED. Palk, põhi- ja keskmine palk, lisatasu ja juurdemaksed.
Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise kord. Töö tasustamine eritingimustes. Tagatised
ja hüvitused. Kinnipidamised palgast. Sotsiaalsed tagatised: toetused, pensionisüsteem. Materiaalne
vastutus tööõigussuhetes.
4. Õpitulemused
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb:
peamisi töösuhteid reguleerivaid õigusakte ja tunneb neid ulatuses, mis on vajalik tööle
asumiseks;
tunneb töölepingu poolte seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi;
töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise aluseid; tööjõukulu kujunemise ja palga
arvestamise aluseid;
töö- ja puhkeaja korraldust ja arvestamise aluseid; töötingimuste kollektiivse kujundamise
aluseid;
töösuhete pinnalt tekkinud vaidluste lahendamise võimalusi; oma tegevusvaldkonna
seadusandluse reguleerimise vajalikkust.
oskab:
• kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust.
5. Hindamine
Mooduli jooksul:
5.1. protsessihindamine - õpetaja valib hinnatavad õpiobjektid (kirjalikud tööd, suulised esitused,
audio-, video- või graafilised esitlused, õpimapi koostamine, projektitöö, proovitöö jne) ja kirjutab
13
valiku lahti ainekavas. Hindamisel arvestatakse õppija oskust oma teadmisi suuliselt ja kirjalikult
edastada.
5.2. moodulite teemade õppesisu omandamist kontrollitakse mooduli lõpus kirjaliku arvestusliku
tööga alljärgneval teemal:
• õppesisuga määratud õpitulemuste saavutatust töösuhteid reguleerivate õigusaktide
tundmise kohta ulatuses, mis on vajalik tööle asumiseks.
5.3. Protsessihinnete ja arvestusliku töö hinde alusel pannakse välja mooduli kokkuvõttev hinne.
3. SUHTLEMINE JA ASJAAJAMISE ALUSED 1õn (1T/ )
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija:
• omandab ettekujutuse suhtlemise olemusest ja viisidest;
• õpib valima sobivat suhtlemisviisi ja suudab kontrollida oma käitumist;
• õpib vältima stressi ja saab ülevaate stressiga toimetuleku võimalustest;
• omandab enamkasutatavate ametkirjade vormistamisoskuse.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad.
3. Õppesisu 3.1. SUHTLEMISE OLEMUS. Suhtlemisvajadused ja –ülesanded. Verbaalne ja mitteverbaalne
suhtlemine. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Koosolekud ja
läbirääkimised. Kirjalik suhtlemine. Suhtlemisbarjäär ja hirm. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad
tegurid. Positiivne minapilt. Tõepärane enesehinnang.
3.2. KÄITUMINE SUHTLEMISSITUATSIOONIDES. Positiivse mulje loomine. Käitumisviisid.
Agressiivne, alistuv ja eirav käitumine. Kehtestav käitumine. Erinevad suhtlemissituatsioonid.
Veaolukorrad ja nende tekkepõhjused. Toimetulek veaolukordades. Meeskonnatöö.
3.3. TOIMETULEK STRESSIGA. Pingete tekkepõhjused. Stress ja seda põhjustavad tegurid.
Tööstress. Läbipõlemine. Toimetulek pingete ja stressiga.
3.4. AMETKIRJADE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE.
Asjaajamise alused ja -kord. Dokumendi koostamis- ja vorminõuded: dokumendiplangid,
dokumendi rekvisiidid, dokumendi vormistamise protseduur. Internetist ja muudest allikatest
hangitud informatsiooni süstematiseerimine, töötlemine ja säilitamine. Avalduse, elulookirjelduse
(CV), iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal.
Ametikirjade (algatuskiri, vastuskiri, tellimiskiri, kaaskiri, volikiri ja vabanduskiri) koostamise ja
vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal.
4. Õpitulemused
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb:
esmamulje tähtsust ja oskab edastada positiivset esmamuljet;
tunneb meeskonnatöö iseärasusi ja tähtsust ning oskab töötada meeskonnas;
tunneb võimalusi tööpinge ja stressi maandamiseks ning oskab tõepäraselt ennast
hinnata;
tunneb dokumendi koostamis- ja vorminõudeid (dokumendiplangid, dokumendi rekvisiidid,
dokumendi vormistamise protseduur).
Õppija oskab:
käituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil;
suhtlemisprotsessi alustada ja lõpetada;
kasutada suhtlemisel kommunikatsioonivahendeid, sh järgib telefonisuhtluse põhinõudeid;
tähelepanelikult kuulata;
14
ennast väljendada suulises ja kirjalikus suhtluses ning kehakeelt;
teha parendusettepanekuid;
süstematiseerida, töödelda ja säilitada internetist ja muudest allikatest hangitud
informatsiooni;
koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja;
kasutada õppe-ja teatmekirjandust.
5. Hindamine
Mooduli jooksul:
5.1. protsessihindamine - õpetaja valib hinnatavad õpiobjektid (kirjalikud tööd, suulised esitused,
audio-, video- või graafilised esitlused, õpimapi koostamine, projektitöö, proovitöö jne) ja kirjutab
valiku lahti ainekavas. Hindamisel arvestatakse õppija oskust oma teadmisi suuliselt ja kirjalikult
edastada.
5.2. moodulite teemade õppesisu omandamist kontrollitakse mooduli lõpus kirjaliku arvestusliku
tööga alljärgnevatel teemadel:
suhtlemise olemus, meeskonnatöö iseärasuste ja tähtsuse tundmine;
võimaluste tundmine tööpinge ja stressi maandamiseks;
enamkasutatavate ametkirjade vormistamisoskust.
5.3. Protsessihinnete ja arvestusliku töö hinde alusel pannakse välja mooduli kokkuvõttev hinne.
4. ARVUTIÕPETUS 1 õn (1T/ )
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija:
• omandab oskused teksti- ja tabelitöötlustarkvara kasutamiseks;
• õpib tundma teksti- ja tabelitöötluse põhioperatsioone, mis on seotud teksti või tabeli
loomise, kujundamise ja vormistamisega;
• omandab enamkasutatavate ametkirjade vormistamisoskuse.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu
3.1. TEKSTITÖÖTLUS. Dokumendi avamine, muutmine ja salvestamine. Uue dokumendi
loomine ja salvestamine. Abiteabe kasutamine. Dokumendi sulgemine. Erinevate dokumendi
vaadete kasutamine. Tööriistariba muutmine. Dokumendi salvestamine veebis publitseerimiseks.
Andmete sisestamine ja lisamine. Andmete märgistamine, kopeerimine, teisaldamine ja
kustutamine. Otsing ja teksti asendamine. Teksti kujundamise põhivõtted. Teksti vormindamine.
Tabulatsiooni positsioonide paigaldamine. Dokumendi malli kasutamine. Stiilid ja leheküljed.
Päise ja jaluse lisamine. Õigekiri ja selle kontroll. Lehekülje vorming. Pildi ja objekti lisamine
dokumendile. Printimine. Hulgipostitus. Dokumendi trükkimine. e-kirja koostamine ja saatmine.
Interneti kasutusvõimalused, infootsing Internetist.
3.2. TABELITÖÖTLUS JA INFOOTSINGUD. Tabeli avamine, muutmine ja salvestamine. Tabeli
loomine. Abiteabe kasutamine. Põhihäälestuse ja tööriistariba muutmine. Andmete sh valemite
sisestamine lahtrisse. Lahtri, lahtritest koosneva ploki, rea ja veeru märgistamine. Tabeli
kopeerimine, teisaldamine, kustutamine. Otsimine ja asendamine tabelis. Ridade ja veergude
lisamine, nende laiuse ja kõrguse muutmine. Andmete sorteerimine. Andmeseeriate kasutamine.
Aritmeetika valemid. Absoluutne ja suhteline aadress. Töötamine lihtsamate funktsioonidega.
Tabelite vormindamine. Õigekirja kontrolli kasutamine. Dokumendi häälestus. Päise ja jaluse
lisamine. Objektide ja diagrammide lisamine tabelisse. Dokumendi printimine. Avalduse,
elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja
15
paberkandjal. Ametikirjade (algatuskiri, vastuskiri, tellimiskiri, kaaskiri, volikiri ja vabanduskiri)
koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal.
4. Õpitulemused Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb:
arvuti riistvara ja ohutusnõudeid kuvariga töötamisel;
interneti olemust ja selles peituvaid ohte;
e-kirja olemust ja nõudeid selle koostamiseks ning oskab seda koostada ja saata;
tunneb teksti- ja tabelitöötluse põhinõudeid;
infootsingu võimalusi erialase teabe hankimiseks;
dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nõudeid;
algatuskirja, vastuskirja, tellimiskirja, kaaskirja, volikirja ja vabanduskirja koostamise
nõudeid.
Õppija oskab:
käivitada arvutit, Windows'i programme ja tegutseda dialoogiaknas;
luua, avada, muuta, salvestada ja trükkida dokumenti ja tabelit;
koostada ja vormistada arvutil avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja;
kasutada enamkasutatavaid tabelarvutusfunktsioone ja põhilisi aritmeetilisi tehteid;
lisada teksti või tabelisse objekte ja diagramme;
otsida internetist erialast informatsiooni, seda töödelda ja salvestada;
kasutada õppe- ja teatmekirjandust.
5. Hindamine
Mooduli jooksul:
5.1. protsessihindamine - õpetaja valib hinnatavad õpiobjektid (kirjalikud tööd, suulised esitused,
audio-, video- või graafilised esitlused, õpimapi koostamine, projektitöö, proovitöö jne) ja kirjutab
valiku lahti ainekavas. Hindamisel arvestatakse õppija oskust oma teadmisi suuliselt ja kirjalikult
edastada.
5.2. moodulite teemade õppesisu omandamist kontrollitakse mooduli lõpus kirjaliku arvestusliku
tööga alljärgnevatel teemadel:
avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja vormistamise oskus arvutil ja
paberkandjal;
erialase teabe hankimise oskus interneti vahendusel;
materjalikulu arvutusi sisaldava tabeli koostamise oskus.
5.3. Protsessihinnete ja arvestusliku töö hinde alusel pannakse välja mooduli kokkuvõttev hinne.
2.2. Põhiõpingud
5. JOONESTAMINE 2 õn (1T/1P)
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija:
• omandab algteadmised joonestamisest ja joonise vormistamise nõuetest;
• omandab tööjooniste ja skeemide lugemise oskuse;
• õpib koostama lihtsamaid eskiisjooniseid.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad.
3. Õppesisu
3.1. JOONESTAMISE ALUSED. Joonestusvahendid ja nende valikukriteeriumid. Formaadid,
16
mõõtkavad. Joonise vormistamise nõuded. Normkiri ja kirjanurk. Joonte liigid ja sujuvühendid.
Projektsiooni mõiste ja liigid. Ristprojektsiooni ja kaldprojektsiooni erinevused. Detaili kaks- ja
kolmvaade. Lõiked: ristlõiked, kohtlõiked, liht- ja liitlõiked. Kujutised ja nende liigid. Joonise
mõõtmestamine. Aksonomeetria. Tasapinnaliste kujundite ja geomeetriliste kehade joonestamine
ristisomeetrias. Nõuded eskiisjoonisele. Eskiisi koostamine ja vormistamine. Eskiisi järgi
tööjooniste koostamine.
3.2. EHITUSJOONESTAMINE. Jooniste klassifikatsioon. Eskiisi, koostejoonise, tükitabeli mõiste.
Kujutiste vabakäeline skitseerimine aksonomeetrias. Tehnilises dokumentatsioonis kasutatavad
tingmärgid, leppemärgid, lihtsustused. Jooniste vormistamine.
Plaanid: asendiplaan, põhiplaan, korruste plaanid, mõõtketid, märkteljed. Lõiked, sõlmed,
detailjoonised. Põhiplaani eskiis-joonis. Kandekonstruktsioonide (metall-, betoon-,
puitkonstruktsioonid) kujutamine joonisel. Tootejoonised. Montaažijoonised. Lihtsamate ehituslike
eskiiside koostamine. Ehitusmahu arvestamine jooniste järgi.
4. Õpitulemused
Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb:
jooniste koostamisel kasutatavaid standardeid;
jooniste vormistamise nõudeid (formaadid, mõõtkavad, joonte liigid jms);
jooniste mõõtmestamise nõudeid;
üldnõudeid tehnilise joonise koostamisel;
lõigete ja vaadete kujutamispõhimõtteid;
ehitusalastel joonistel kasutatavaid kujutisi ja tingmärke;
tehnilises dokumentatsioonis kasutatavaid tingmärke, leppemärke, lihtsustusi;
kandekonstruktsioonide (metall-, betoon-, puitkonstruktsioonid) kujutamise põhimõtteid
joonisel;
keskkonnatehnika jooniste eripära; hoone põhiplaane, lõikeid.
Õppija oskab:
lugeda arhitektuur-ehituslikke tööjooniseid ja skeeme (lugeda plaanidelt mõõtmeid ja
lõigetelt kõrgusi);
leida joonistelt vajalikke andmeid;
keskkonnatehnika joonistelt lugeda isomeetrilisi torustike skeeme ning mõõte- ja
reguleerseadmete jooniseid;
visandada ehituslikke eskiise;
kanda korrektselt joonisele mõõtmeid ja tingmärke;
arvutada joonise järgi ehitusmahtu ning materjalide vajadust;
kasutada õppe- ja teatmekirjandust.
5. Hindamine
Mooduli jooksul:
5.1. protsessihindamine - õpetaja valib hinnatavad õpiobjektid (kirjalikud tööd, suulised esitused,
audio-, video- või graafilised esitlused, õpimapi koostamine, projektitöö, proovitöö jne) ja kirjutab
valiku lahti ainekavas. Hindamisel arvestatakse õppija oskust oma teadmisi suuliselt ja kirjalikult
edastada.
5.2. moodulite teemade õppesisu omandamist kontrollitakse mooduli lõpus kirjaliku arvestusliku
tööga alljärgnevatel teemadel:
• ehituslike eskiisjooniste koostamise, nõuetekohase mõõtmestamise ja vormistamise,
detaili kaks ja kolmvaate ning lõigete joonestamise oskus;
• koostejooniselt mõõtmete leidmise ja joonise järgi ehitusmahu arvestamise oskus.
5.3. Protsessihinnete ja arvestusliku töö hinde alusel pannakse välja mooduli kokkuvõttev hinne.
17
6. TÖÖ- JA KESKKONNAOHUTUS 1õn (1T/ )
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija:
• omandab teadmised töökeskkonna mõjust töötaja tervisele;
• omandab teadmised ja oskused mis aitavad tagada enda ja kaastöötajate turvalisuse
ehitusplatsil;
• õpib tundma ökonoomse materjalikasutamise põhimõtteid, mis tagavad keskkonda säästva
ehitustegevuse, samuti esmaabi võtetest ja vahenditest;
• saab ettekujutuse, kuidas toimida tööõnnetuse korral.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad.
3. Õppesisu
3.1. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS. Töökeskkond: üldnõuded, töökoht,
manuaalsed ja elektrilised töövahendid. Tööohutuse ja töötervishoiu tagamise meetmed.
Töökeskkonna ohutegurid (peamised ohuallikad ehitusobjektil) ja ohutusjuhendid. Tervisekontroll.
Tööandja ja töötaja kohustused õigused ja vastutus. Turvalisus. Isikukaitsevahendid ja nende õige
kasutamine. Töötaja väärtegevusest tulenevad ohud ja nende mõju töökeskkonnale, kaastöötajatele.
Õnnetusoht ja käitumine ohuolukorras. Tööõnnetus ja kutsehaigus. Ergonoomia.
3.2. ESMAABI. Tegutsemine õnnetuspaigal- vigastuse suuruse kindlakstegemine ja olukorra
hindamine, otsuse langetamine, tegutsemine. Esmaabivõtted: lämbumise, uppumise haavandite,
vereringehäirete, põrutuse, venituste, verejooksude, mürgituse, võõrkehade, luumurdude, põletuse,
teadvusekaotuse puhul. Esmaabi vahendid töökohal.
3.3. TULE- JA ELEKTRIOHUTUS. Ülevaade ehitusel kasutatavatest
elektrilistest käsitööriistadest ja seadmetest (elektritrell, elektrilised saed (ketassaag, tikksaag,
universaalpink) elektrilised lihvijad (nurga-, lint- ja taldlihvija), elektrilised ketaslõikurid,
segumasinad jms.) nende üldine ehitus (mootor, reduktor, lõikeorgan), ohutu kasutamine. Seadmete
kasutusjuhendid. Energiajaotusinstallatsioonid, nende liik, võimsus ja kasutamistingimused.
Ajutised juhtmestikud ehitusobjektil. Esmaabi elektrilöögi korral.
Tehnilise protsessi või tootmistegevuse tuleohu liigitus ehitustöödel. Nõuded tuleohutuse
korraldamisele. Tuleohutusnõuded territooriumile ja ehitisele. Tuleohutusnõuded
elektrijuhtmestikele. Tuleohutusalane sissejuhatav, esmane ja täiendav juhendamine.
3.4. KESKKOND JA SÄÄSTEV ARENG. Keskkonnajuhtimissüsteemi põhimõtted ja vajalikkus;
materjalide korduvkasutamise võimalused ning säästva ja jätkusuutliku arengu põhimõtted, riskid
looduskeskkonnale.
3.5. JÄÄTMEMAJANDUS. Looduslike protsesside seotus ja tasakaal. Keskkonnareostuse
ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas ja olmes. Jäätmete teke ja liigitus. Ohtlikud
jäätmed. Jäätmetekke vähendamine, materjalisäästvad töövõtted, töökultuur. Jäätmehooldus ja
esmane käitlus. Jäätmete ladustamise ja kahjutustamise kohad ehitusplatsil.
4. Õpitulemused
Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb:
tööandja ning töötaja õigusi ja kohustusi töökeskkonna ohutuse tagamisel;
peamisi ohuallikaid ehitusobjektil;
esmaabi üldisi põhimõtteid;
üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid;
keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas ning olmes;
ehitustöödel kasutatavaid elektrilisi käsitööriistu, mehhanisme ja seadmeid ning nende
ohutu kasutamise nõudeid;
elektri- ja tuleohutusnõudeid ehitustöödel ja töötamisel elektriliste masinate ja
mehhanismidega;
18
nõudeid ajutistele juhtmestikele ehitusplatsil (ohutus, pinge, maandus);
elektrivoolu mõju inimorganismile;
esmaabi võtteid elektrilöögi korral;
tulekahju levikut takistavate abinõude kavandamise tingimusi;
nõudeid tuleohutuse korraldamisele;
tuleohutusnõudeid elektriseadmetele;
esmaseid tulekustutusvahendeid ja nende kasutamise tingimusi;
Õppija teab:
ülevaatlikult signaal- ja tulekustutussüsteeme ning nende toimimise põhimõtteid;
jäätmekäitluse vajadust; ergonoomiliste töövõtete vajalikkust;
oma väärtegevusest tulenevaid võimalikke riske looduskeskkonnale;
teab keskkonnajuhtimissüsteemi põhimõtteid ja vajalikkust;
materjalide korduvkasutamise võimalusi ning säästva ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid.
Õppija:
oskab hinnata töökeskkonna ohutegureid, suudab neid vältida ja/või nende mõju
vähendada;
oskab tegutseda tööõnnetuse olukorras ja anda esmaabi;
oskab vältida oma tegevusest tulenevaid võimalikke ohte endale, kaastöötajatele ja
looduskeskkonnale;
järgib kutsealaga seonduvaid töötervishoiu- ja tööhügieeninõudeid,
tööohutusnõudeid, ergonoomilisi soovitusi töökoha kavandamisel ja töö
organiseerimisel;
oskab käituda ohuolukorras ning keskkonnareostuse korral;
oskab leida ja kasutada teavet töökeskkonda reguleerivatest õigusaktidest ning läbib tule- ja
tööohutusalase sissejuhatava juhendamise;
oskab töötada ennast ja keskkonda säästvalt;
oskab kasutada õppe-ja teatmekirjandust.
5. Hindamine
Mooduli jooksul:
5.1. protsessihindamine - õpetaja valib hinnatavad õpiobjektid (kirjalikud tööd, suulised esitused,
audio-, video- või graafilised esitlused, õpimapi koostamine, projektitöö, proovitöö jne) ja kirjutab
valiku lahti ainekavas. Hindamisel arvestatakse õppija oskust oma teadmisi suuliselt ja kirjalikult
edastada.
5.2. moodulite teemade õppesisu omandamist kontrollitakse mooduli lõpus kirjaliku arvestusliku
tööga alljärgnevatel teemadel:
• töökeskkonnale esitatavate nõuete ja ohutegurite, tööohutuse ja töötervishoiunõuete,
säästva arengu põhimõtete ja keskkonnareostuse vältimise võimaluste tundmine;
• töökeskkonna ohutuse tagamisel töövõtja ja tööandja kohustuste, vastutuse ja õiguste
tundmine ja esmaabi andmise oskus.
5.3. Protsessihinnete ja arvestusliku töö hinde alusel pannakse välja mooduli kokkuvõttev hinne.
7. EHITUSFÜÜSIKA 1õn (1T/ )
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija:
• õpib tundma erialaga seonduvaid füüsikalisi seoseid;
• omandab teadmised füüsikaseaduste mõjust ehituskonstruktsioonidele ja –tegevusele.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
19
On omandatud põhikooli füüsikakursus.
3. Õppesisu
3.1. STAATIKA ALUSED. Jõud tehnikas, nende kujutamine vektorina. Jõudude liitmine ja
lahutamine. Toereaktsioonide ja sisejõudude määramine mitmesuguste lihtsate
ehituskonstruktsioonide puhul. Lihttala, konsooltala, seina ja posti koormamisel tekkivad jõud ja
nende jaotus ( tõmbe-, surve- ja neutraaltsoon). Piirsituatsioon enne purunemist. Konstruktsioonide
tugevdamise võimalused. Lihtsamate tõstemehhanismide (kangid, plokid, talid, tungrauad, vintsid)
tööprintsiip. Kangi põhimõtte kasutamine tehnikas. Ülevaade koormuste liigitusest ja mõjust
erinevatele konstruktsioonidele ja erinevatele ehitusmaterjalidele.
3.2. SOOJAFÜÜSIKA ALUSED. Ehituse soojafüüsika põhimõisted. Soojusjuhtivuse olemus,
soojuse levimine erinevates keskkondades. Soojuskiirgus ja konvektsioon, nende tähtsus ehituses.
Ruumi sisekliima, nõuded. Joon- ja punktkülmsillad. Hoone piirdekonstruktsioonide
soojusjuhtivuse ja soojapidavus. Erinevate seinatüüpide soojapidavuse võrdlemine. Soojustuse
paiknemine välispiirdes (soojustus väljaspool, keskel või seespool) Mitmekihilise piirded.
Temperatuuri muutumise graafiku mitmekihilistes välispiiretes. Piirete niiskusrežiim. Veeauru
sadestumine. Niiskuskahjustused. Vee- ja auruisolatsioon. Piirde õhujuhtivus. Ehitustarindi, kütte
ja ventilatsiooni omavaheline seos. Loomulik ja mehhaaniline ventilatsioon. Ehitiste,
ehitusmaterjalide ja -konstruktsioonide tulekaitse. Piksekaitse. Harjutusülesanded.
3.3. PIIRETE HELIPIDAVUS. Heli ja müra. Helisagedus ja lainepikkus. Heli levik ruumis. Kaja
mõiste. Kaja vältimise võimalused ruumides. Õhu- ja löögimüra, nende levik ja tõkestamise
võimalused. Müra mõju inimorganismile. Müra mõõtmise ühikud. Resonants ja selle mõju. Nõuded
mürapidavusele. Mürataseme mõõtmine.
3.4.ELEKTRIVOOL JA VALGUSTUS. Elektrivool. Elektritakistus. Vooluring. Ohmi seadus.
Allikapinge (elektromotoorjõud). Takistite ja energiaallikate ühendusviisid. Elektrienergia
muundamine mehaaniliseks- ja soojusenergiaks. Töö ja võimsus. Elektrivoolu magnetväli.
Sirgjuhtme magnetväli. Vooluga juhtmele mõjuv jõud. Rööpvoolude vastastikune mõju
Elektromagnetiline jõud. Valguse põhimõisted ja ühikud. Kunstlik ja loomulik valgustus. Ruumide
loomuliku valgustuse nõuded. Loomuliku valgustuse hindamine arvutuslikult ja katseliselt.
Harjutusülesannete lahendamine.
3.5. KESKKONNAPARAMEETRITE MÕÕTMINE. Praktilised tööd- mõõta erinevaid töö-ja
elukeskkonda mõjutavaid parameetreid ning võrrelda neid normidega. Metroloogia alused.
Keskkonna parameetrid ja nende mõõtühikud SI-süsteemis. Eri tüüpi ehitiste ja ruumide
õhuvahetuse miinimummäärad ja hea ventilatsiooni omadused. Puhas vesi, kvaliteedinõuded.
Reovee liigid. Soojuskaod. Mõõtevahendite taatlemine. Mõõtevead ja nende mõju
mõõtmistulemustele. Mõõtmise reeglid ja põhimõtted. Mõõdistamisel enamkasutatavad
mõõteriistad, märkimisseadmed ja –vahendid (sh lasermõõteriistad). Ohutusnõuded
mõõtevahenditega töötamisel. Keskkonna parameetrite (temperatuur, valgus, müra, vibratsioon
jms) mõõtmine ja võrdlemine normidega.
3. Õpitulemused
õppija teab ja tunneb:
ehitusfüüsika olemust ja mõisteid;
ehitusfüüsikas kasutatavaid suurusi, nende tähiseid ja mõõtühikuid;
erialaga seonduvaid tähtsamaid seoseid staatikast, soojafüüsikast, akustikast, elektrivoolust
ja valgustusest; soojusjuhtivuse olemust, soojuse levimise võimalusi tahkes, vedelas ja
gaasilises keskkonnas;
jõudude jaotust ehituskonstruktsioonides; soojuskiirguse ja konvektsiooni tähtsust
ehituses;
õhu- ja löögimüra leviku mooduseid ja tõkestamise võimalusi ehituskonstruktsioonides ja
ruumides;
niiskus- ja kastepunkti mõistet, nende vältimise võimalusi;
niiskuse leviku ja selle takistamise võimalusi;
20
elektriliste parameetrite vahelisi seoseid;
elektrivoolu toimete rakendusi ja kasutamise võimalusi;
ruumide valgustusele esitatavaid nõudeid.
Õppija oskab:
arvutada erinevate konstruktsioonide soojapidavust;
leida ehituskonstruktsioonide tugevdamist vajavaid piirkondi (kohti);
leida võimalusi ehituskonstruktsioonide mürapidavuse tõstmiseks;
mõõta erinevaid töö- ja elukeskkonda mõjutavaid parameetreid ning võrrelda neid
normidega;
kasutada enamlevinud mõõteriistu ja järgida ohutusnõudeid töötamisel mõõteriistadega;
mõõta piirdekonstruktsioonide soojajuhtivust ja mürataset ruumides;
lahendada erialaga seonduvaid füüsikalisi küsimus- ja arvutusülesandeid;
kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust.
5. Hindamine
Mooduli jooksul:
5.1. protsessihindamine - õpetaja valib hinnatavad õpiobjektid (kirjalikud tööd, suulised esitused,
audio-, video- või graafilised esitlused, õpimapi koostamine, projektitöö, proovitöö jne) ja kirjutab
valiku lahti ainekavas. Hindamisel arvestatakse õppija oskust oma teadmisi suuliselt ja kirjalikult
edastada.
5.2. moodulite teemade õppesisu omandamist kontrollitakse mooduli lõpus kirjaliku arvestusliku
tööga alljärgnevatel teemadel:
ehitusfüüsika mõõtühikud ja nende teisendamine;
konstruktsioonide soojapidavuse arvutused;
konstruktsioonide soojapidavuse ja mürataseme mõõtmine ja võrdlemine normidega
kasutades algallikaid, ülesannete lahendamine.
5.3. Protsessihinnete ja arvestusliku töö hinde alusel pannakse välja mooduli kokkuvõttev hinne.
8. EHITAMISE ALUSED 2õn (2T/ )
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija:
• omandab teadmised ehitusalasest mõistetest ja terminoloogiast, hoonete konstruktsioonidest
ja ehitamise etappidest;
• saab ülevaade ehitustööde korraldusest Eesti Vabariigis, kutseoskusnõuetest, ja ehitustöid
reguleerivatest seadusandlikest aktidest;
• õpib tundma enamkasutatavaid ehitustööriistu ja –masinaid ning saab ülevaate töö ohutuks
korraldamiseks ehitusplatsil.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad.
3. Õppesisu
3.1. EHITUSALASED MÕISTED. Ehitise elutsükkel. Ehitusprojekt. Ehitamise etapid. Peamised
üldehitustööd: mulla-, vaia-, müüri-, montaaži-, betooni- ja raudbetooni-, katusekatte- ja
viimistlustööd. Hoonete põhikonstruktsioonid ja elemendid.
3.2. EHITUSTEGEVUSE ÕIGUSLIK REGULATSIOON JA KVALITEEDINÕUDED. Ülevaade
erialast tegevust reguleerivatest õigusaktidest ja normdokumentidest . Kutsestandardid. Hea
ehitustava (Eesti Ehitusteave ET-1 0207-0068) ja kvaliteedinõuded ehitustöödel (RYL lähtuvalt).
21
3.3.EHITUSTÖÖDE ORGANISEERIMISE PÕHIMÕTTED. Tööde planeerimise põhimõtted.
Tööde organiseerimise projekt. Ohtlikud tööd ehituses, ohutsoonid. Tööde organiseerimine
ehitusplatsil. Ehitusprotsessi juhtimise olemus ning nõuded töötajate juhendamisele ja väljaõppele.
Ajutiste teede rajamine ehitusplatsil.
3.4.EHITUSEL KASUTATAVAD MASINAD JA VÄIKEMEHHANISMID (SH
VÄIKEMEHHANISMID). Mullatöömasinad, nende liigitus ja otstarve: ekskavaatorid,
buldooserid, skreeperid jne. Ehitustõstukid, nende liigitus, valiku ja paigutuse põhimõtted: kraanad,
tõstukid. Erinõuded kraanade tööle hoonete, elektriliinide ja süvendite läheduses.
Väikemehhanismid, nende liigitus ja otstarve: elektri-, pneumaatilised – ja sisepõlemismootoriga
käsitööriistad. Kinnitus- ja abivahendid. Nende valiku, kasutamise ja hoolduse üldised põhimõtted
töötingimustest lähtuvalt. Tervishoiu- ja tööohutuse nõuded nende kasutamisel. Ehitusplatsi
transpordi liigitus ja korralduse põhimõtted.
3.5. NÕUDED MONTAŽITÖÖDELE JA TROPPIMISELE. Mõisted ja terminid. Montaažtööde
etapid. Tööalane juhendamine montaažitöödel. Oma töökoha organiseerimine. Troppimise
põhimõtted, nõuded troppimisele. Troppimise signaliseerimisviisid. Tööohutus montaažtöödel.
Betoonelementide montaaž ja paigaldamise nõuded. Monolitiseerimine. Puitkonstruktsioonide
montaaž ja paigaldamise nõuded. Metallkonstruktsioonide montaaž. Elementide kinnitamine.
Monteeritavad metallkonstruktsiooniga tellingud. Tellingute paigaldus ja montaaž. Teenistuslikud
tõstukid. Ohutusnõuded tellingute ja töölavade püstitamisel. Konstruktsioonide ja nende elementide
objektil vastuvõtmine ja ladustamine.
3.6. ÕPPEKÄIGUD EHITUS- JA KINNISVARAHOOLDUSETTEVÕTETESSE.
4. Õpitulemused
Õppija teab ja tunneb:
ehitise ja ehitamise mõisteid ja olemust;
ehitise elutsüklit, ehitusprojekti olemust;
teab ehitustööde korraldust reguleerivaid seadusandlikke akte ja normdokumente;
omab ülevaadet ehitustööde kvaliteedinõuetest, ehitusprotsessis osalejate vastutusest ja tööde
planeerimise põhimõtetest;
tunneb ehitustööde organiseerimise põhimõtteid ja teab ohtlikke töid ehituses;
hoonete põhikonstruktsioone ja elemente läbi aegade, ülevaatlikult ehitusmaterjalide
liigitust ja omadusi;
teab ehitusmaterjalide korduvkasutamise võimalusi ja omab ülevaadet ehitusmaterjalide
tootmisest Eesti Vabariigis;
õppija tunneb:
töökorralduse põhimõtteid ehitusplatsil;
ehituskestust ja -kvaliteeti mõjutavaid tegureid, juhtimise olemust ning nõudeid töötaja
juhendamisele ja väljaõppele töökohal;
tunneb nõudeid töö ohutuks korraldamiseks ehitusplatsil;
teab ohumärguannete tüüpe ja nende kasutamise tingimusi ehitusplatsil;
tunneb ülevaatlikult ehitustöödel kasutatavate masinate ja väikemehhanismide liigitust, nende
valiku, kasutamise ja hoolduse üldiseid põhimõtteid töötingimustest lähtuvalt;
teab ja tunneb erinevaid tõstemehhanisme, kinnitus-ja abivahendeid;
kraanade valiku aluseid, nende paigutuse ja rajatavate ehitistega sidumise põhimõtteid
ehitusplatsil;
teab torn- ja noolkraanade mõjupiirkondi, ohutsoone, kraanade töö piiranguid ning
erinõudeid töötamisel hoonete, elektriliinide ja süvendite läheduses;
tunneb ehitustõstukeid, nende valiku ja paigutuse põhimõtteid;
teab nõudeid ehitusplatsile ajutiste teede rajamiseks; tunneb ehitusplatsi transpordi liigitust
ja korraldust;
tunneb montaažitöödel kasutatavaid mõisteid, tööetappe ja tööalase juhendamise korda;
puit-, metall-ja betoonelementide montaaži põhimõtteid;
22
materjalide, konstruktsioonide ja nende elementide objektil vastuvõtu ja ladustamise
nõudeid;
troppimise põhimõtteid ja tööohutust;
signaale troppimisel;
monteeritavate tellingute ja töölavade paigaldamise nõudeid;
töötervishoiule ja tööohutusele esitatavaid nõudeid.
Õppija oskab:
leida ja kasutada teavet ehitusala reguleerivatest seadusandlikest aktidest ja
normdokumentidest;
nimetada hoonete põhikonstruktsioone ja materjalide omadusi iseloomustavaid näitajaid;
kirjeldada ehitustööde korraldust ja ehitamise etappe;
kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust.
5. Hindamine
Mooduli jooksul:
5.1. protsessihindamine - õpetaja valib hinnatavad õpiobjektid (kirjalikud tööd, suulised esitused,
audio-, video- või graafilised esitlused, õpimapi koostamine, projektitöö, proovitöö jne) ja kirjutab
valiku lahti ainekavas. Hindamisel arvestatakse õppija oskust oma teadmisi suuliselt ja kirjalikult
edastada.
5.2. moodulite teemade õppesisu omandamist kontrollitakse mooduli lõpus kirjaliku arvestusliku
tööga alljärgnevatel teemadel:
• ülevaatlikud teadmised hoonete konstruktsioonide, ehitamise etappide ja ehitustöödel
kasutatavate tööriistade ja masinate tundmise kohta;
• töötervishoiu- ja tööohutusnõuded ehitustöödel.
5.3. Protsessihinnete ja arvestusliku töö hinde alusel pannakse välja mooduli kokkuvõttev hinne.
9. EHITUSMATERJALID JA -KONSTRUKTSIOONID 3õn (3T/ )
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija:
saab ülevaate ehitusel kasutatavatest ehitusmaterjalide liigitusest;
omandab teadmised ehitusmaterjalide omadustest ja kasutusalast;
tunneb ehitiste konstruktsioone.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad.
3. Õppesisu
3.1. MATERJALI PÕHIOMADUSED. Materjalide füüsikalised omadused (mahumass, poorsus,
hügroskoopsus, veeimavus, aurutihedus, akustilised omadused). Termilised omadused
(külmakindlus, soojajuhtivus, soojamahtuvus, tulepüsivus ja tulekindlus). Mehhaanilised omadused
(tugevus ja selle alaliigid, kõvadus, hõõrduvus, kuluvus, plastsus, elastsus, haprus, löögitugevus).
3.2. PUITMATERJALID. Puidu liigid ja puidu füüsikalis-mehhaanilised omadused, puidule
esitatavad kvaliteedinõuded; puitmaterjali klassifikatsioon (ümarmaterjal, saematerjal, pooltooted,
puitdetailid ja plaatmaterjal) ja kasutusala. Puidukaitsevahendid ja nende kasutusala.
3.3. KIVIMATERJALID. Looduslikud kivimaterjalid: kivimite klassifikatsioon, koostis, liigitus,
omadused ja kasutusalad. Tehiskivimaterjalid: keraamilised materjalid (savitellised, katusekivid,
plaadid, keramsiit, ahjupotid jms); valmistamine, omadused ja kasutusala; põletamata
tehiskivimaterjalid (silikaattooted, betoontooted sh raudbetoon): tootmine, omadused, liigitus ja
kasutusala.
23
3.4. METALLMATERJALID. Mustad metallid: teras ja malm, enamkasutatavad profiilid, mustade
metallide kasutusala. Värvilised metallid ja nende sulamid: nende omadused ja kasutusala.
Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse.
3.5. MINERAALSED SIDEAINED. Lubi, kips, tsement ja savi - nende omadused, kasutusala.
3.6. EHITUSSEGUD. Mördisegu, selle omadused ja kasutusalad. Betoonisegude liigitus,
omadused, valmistamine ja kasutusala. Kuivsegud.
3.7. ISOLATSIOONIMATERJALID. Soojusisolatsioonimaterjalid: Plaatmaterjalid; rullmaterjalid;
villad; vahud - nende omadused ja kasutusalad. Hüdroisolatsioonimaterjalid: tõrvad,
kleepmastiksid, emulsioonid - omadused, kasutusalad. Katusekatte materjalid: asfaltbetoonid ja
nende omadused ning liigitus.
3.8. VIIMISTLUSMATERJALID. Tasandussegud, pahtlid, kitid, vesi- ja veevabad värvid,
puidukaitsevahendid (õlid, lakid, peitsid, vahad jms), liimid, rullmaterjalid, plaatmaterjalid ja nende
liigitus, omadused, ja kasutusalad.
3.9. PLASTMATERJALID. Olemus, omadused, koostis, töötlemine. Plastmassidest
plaatmaterjalid. Rullmaterjalid. Plastmassidest profiiltooted. Vedelalt kasutatavad materjalid.
Vahtplastid. Ehitustöödel enamkasutatavad PVC, PE, PP materjalid, nende omadused ja kasutusala.
Plastmaterjalide keevitatavus. Materjalide ladustamise tingimused ehitusplatsil.
3.10. KESKKONNATEHNIKA MATERJALID. Teras-, vask-, malm- ja plasttorude liigitus,
standardid, markeeringud, kasutusala sõltuvalt voolukiirusest ja vee omadustest (temperatuur,
happelisus). Toruliitmike koostamise põhimõtted. Torustike korrosioonikaitse ja –tõrje vahendid
ning nende kasutusala.
3.11. ALUSED JA VUNDAMENDID. Looduslikud- ja tehisalused. Vundamendid ja nende liigitus
teostuse (laotavad, valatavad, monteeritavad vundamendid jne), materjali ja konstruktsiooni järgi.
Lint-, post-, plaat-, vaivundamendid.
3.12. SEINAD. Seinte liigitus materjali, struktuuri, töötamise iseloomu (kandev-, mittekandev sein)
ja asukoha järgi. Tellisseinad, looduskivist seinad, väikeplokkidest seinad, puitkilp- ja
puitsõrestikseinad, paneelidest seinad - nõuded nende konstruktsioonile ja püstitamisele.
Sõrestikvaheseinad ja täidisvaheseinad - nõuded vaheseinte konstruktsioonile ja kvaliteedile.
Konstruktsioonide tulekindlus.
3.13. VAHELAED. Raudbetoon ja puittaladega vahelaed - nõuded konstruktsioonile ja
paigaldamisele. Puitlagede vooderdamine. Ripplagede paigaldamise nõuded. Vahelagede soojus- ja
heliisolatsioon. Konstruktsioonide tulekindlus.
3.14. PÕRANDAD. Monoliitpõrandad ja puitpõrandad - nende konstruktsioonid. Kvaliteedinõuded
põrandakonstruktsioonide paigaldamisele. Põrandate soojustamine. Konstruktsioonide tulekindlus.
Ülevaade põrandakattematerjalidest, nende paigaldamise nõuded.
3.15. AVATÄITED. Akende kuju, proportsioonid, standardmõõdud. Liht-, paaris-, ja
mantelraamidega aknaplokid. Aknaraamide sobituvus. Aknaplokkide puitseina ja kiviseina
paigaldamise nõuded. Aknapiitade- ja raamide tihendamine. Katuseaknad, nende paigaldamise
nõuded. Ukse kuju, mõõtmed ja avamise viis. Tähtsamad sise- ja välisukse tüübid. Ukseplokid:
uksepiidad, piirlauad, lävipakk ja ukseleht. Sileuks, tahveluks, manteltahvlitega uks, pendeluks ja
lükanduks - nende erinevused ja paigaldamise nõuded. Väravate tüübid ja nende paigaldamise
nõuded. Puitmaterjalist piirdeaedade püstitamise nõuded Trepi väliskuju ja ehitusviis. Trepi
mõõtmed ja astmete moodustamine. Puittrepid, metallkonstruktsioonidel trepid ja raudbetoonist
trepid. Avariitrepid ja tuletõrjeredelid. Treppide ehitamise ja paigaldamise nõuded.
3.16. TREPID Trepi väliskuju ja ehitusviis. Treppide ehitamise ja paigaldamise nõuded. Trepi
mõõtmed ja astmete moodustamise reeglid. Puittrepid, metallkonstruktsioonidel trepid ja
raudbetoonist trepid. Avariitrepid ja tuletõrjeredelid.
3.17. KATUSED. Katuse liigitus kuju ja kattematerjali järgi. Katuse kande- ja
kattekonstruktsioonid. Minimaalsed lubatavad kalded. Ülevaade katusekattematerjalidest (puit-,
kivi-, plekk- rullmaterjalid jms) ja nende paigaldamise tehnoloogiast. Katuslaed ja mansardkatused
- nende eripära ja kasutusala.
3.18. MATERJALIDE MAHU JA KULUARVUTUSED. Arvestada tööks vajaminevat
materjalikulu rakendades koolimatemaatika eeskirju.
24
Materjalikulu arvutused joonise järgi. Geomeetriliste kehade üldpindala. Geomeetriliste kehade
ruumala. Ruumalaühikute teisendamine. Materjali kulunormi mõiste. Materjalikulu ja mahu
arvutamine vastavalt etteantud joonisele. Ülesanded ruumilise kujutlusvõime arendamiseks.
4. Õpitulemused
Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb:
ehitusmaterjalide liigitust;
ehitusmaterjalide füüsikalisi, keemilisi ja mehaanilisi omadusi ning neid iseloomustavaid
näitajaid;
tunneb erinevate materjalide kasutusala ja valiku põhimõtteid töötingimustest lähtuvalt;
nõudeid ehitusmaterjalide hoiustamisele ja ladustamisele;
keskkonnatehnika valdkonnas tunneb kasutatavaid teras-, vask-, malmtorude ja plasttorude
liigitust, standardeid, markeeringuid, kasutusala sõltuvalt voolukiirusest ja vee omadustest
(temperatuur, happelisus);
toruliitmike koostamise põhimõtteid;
torustike korrosioonikaitse ja -tõrje vahendeid ning nende kasutusala;
õppija teab ja tunneb:
ehitiste konstruktsioone;
aluste ja vundamentide liigitust, vundamentide tüüpe, nende rajamise põhimõtteid ja
kasutatavaid materjale;
ehituse aluse ja vundamendi, samuti hoone konstruktsiooni ja vundamendi tüübi vahelisi
sõltuvusi;
nõudeid raudbetoonist, puidust ning terastaladega vahelagede püstitamisele;
nõudeid vahelagede soojustamisele ja heliisolatsioonile;
konstruktsioonide tulekindluse tagamise võimalusi;
vahelagede traditsioonilisi ja tänapäevaseid konstruktsioone;
ripplagede konstruktsioone ja ehitamise põhimõtteid;
põrandate konstruktsioone, nende ehitamise nõudeid;
nõudeid põrandate aluskihtidele, soojustamisele ja heliisolatsioonile;
tänapäevaseid ja traditsioonilisi põrandakattematerjale ja nende paigaldamise nõudeid;
seinte, sh vaheseinte liigitust materjalide, konstruktsiooni, asukoha ja töötamise iseloomu
järgi, erinevast materjalist seinte konstruktsioone ja nende püstitamise tehnoloogiat, nõudeid
seinte soojustusele, tulekindlusele ja heliisolatsioonile;
aknaplokkide tüüpe, nende paigaldamise ning kinnitamise põhimõtteid puit- ja kivimaterjalist
avadesse;
aknapiitade ja raamide tihendamisel kasutatavaid materjale; katuseakende paigaldamise
nõudeid;
tähtsamaid sise-ja välisuste tüüpe, uksehingi ja -suluseid, nende paigaldamise nõudeid ja
vahetamise tingimusi;
ülevaatlikult katuse kande-ja kattekonstruktsioone, katuste minimaalselt lubatavaid kaldeid;
tänapäevaseid ja traditsioonilisi katusekattematerjale ja nende paigaldamise nõudeid;
nõudeid katuste soojustus-, tuulutus- ning hüdroisolatsioonikihtide paigutusele, katuslagede
ehituse eripära;
erinõudeid töötamisel ehitusmälestistel ehitusmälestistel;
keskkonnatehnika paigaldamise ja kommunikatsioonitrasside rajamise järjekorda;
töö-ja keskkonnaohutuse nõudeid mullatööde teostamisel.
Õppija oskab:
seostada materjali omadusi kasutusalaga;
valida materjale vastavalt nende kasutamise tingimustele;
25
arvestada materjalikulu vastavalt;
leida informatsiooni materjalide kasutusjuhenditest;
oskab kirjeldada enamkasutatavaid vundamendi, seinte, vahelagede, põrandate ja katuste
konstruktsioone;
ehitiste konstruktsioonide paigaldamise tehnoloogilist järjekorda;
selgitada kommunikatsioonitrasside rajamise järjekorda sõltuvalt ehitustööde etappidest;
selgitada töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid erinevatel ehitustööde etappidel;
oskab kasutada õppe-ja teatmekirjandust.
5. Hindamine
Mooduli jooksul:
5.1. protsessihindamine - õpetaja valib hinnatavad õpiobjektid (kirjalikud tööd, suulised esitused,
audio-, video- või graafilised esitlused, õpimapi koostamine, projektitöö, proovitöö jne) ja kirjutab
valiku lahti ainekavas. Hindamisel arvestatakse õppija oskust oma teadmisi suuliselt ja kirjalikult
edastada.
5.2. moodulite teemade õppesisu omandamist kontrollitakse mooduli lõpus kirjaliku arvestusliku
tööga alljärgnevatel teemadel:
ehitusmaterjalide liigitus;
oskus seostada materjali omadusi kasutusalaga;
ehitiste konstruktsioonide tundmine.
5.3. Protsessihinnete ja arvestusliku töö hinde alusel pannakse välja mooduli kokkuvõttev hinne.
10. EHITUSMÕÕDISTAMINE 1ÕN ( 1T/P)
1. Eesmärgid
Õpetusega taotletakse, et õppija:
• saab ülevaate ehitusmõõdistamise olemusest, selle üldnõuetest ja reeglitest;
• õpib tundma topograafiliste plaanide leppemärke, mõõdistamisel kasutatavaid mõõteriistu,
märkimisseadmeid
• omandab teadmised ehitise elementide mõõdistamisest ja mahamärkimisest looduses.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Läbitud on moodul “Joonestamine”.
3. Õppesisu
3.1. GEODEESIA ALUSED. Geodeesia mõiste ja tähtsus. Kartograafilised projektsioonid.
topograafiline plaan ja kaart. Plaanide leppemärgid. Mõõtkava ja mõõtmed. Mõõdusuhe ja
joonmõõt. Reeperid, kõrgusmärgid. Kaardikirjad. Pikiprofiili koostamine.
3.2. MÕÕDISTAMISE TEHNOLOOGIA. Mõõtmise ja märkimise reeglid ja põhimõtted.
Mõõdistamisel enamkasutatavad mõõteriistad, märkimisseadmed ja –vahendid (sh
lasermõõteriistad). Ohutusnõuded mõõtevahenditega töötamisel. Horisontaal ja
vertikaalmõõdistamine (sh kõrguste ülekandmine).
3.3. PRAKTILINE TÖÖ. Nivelleerimine optiliste seadmete kasutamisega; ehituselementide
mahamärkimine ja ülemõõtmine. Ehituselementide kontrollmõõdistamine (täisnurgad, akna ja
ukseava suurus jms). Töötamine lihtsamate ehitusel kasutatavate mõõteriistadega. Ehitusmälestiste
mõõdistamine ja skemaatiliste mõõtmisjooniste koostamine.
4. Õpitulemused
Õppija teab ja tunneb:
• geodeesia olemust ja tähtsust;
• mõõdistamise ja märkimise üldreeglid ja põhimõisted;
• erinevaid mõõteriistu ja märkimisseadmeid;
26
• tööohutusnõudeid mõõtmisriistadega töötamisel;
• ehitusmõõdistamise tehnoloogiat;
• ehituselementide mahamärkimise võtteid;
oskab:
• kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust;
• korraldada nõuetekohaselt oma töökohta;
• valida, kasutada ja hooldada töövahendeid;
• maha märkida ehituselementide mõõtmeid, kanda üle kõrgusmärke;
• kasutada lihtsamaid mõõteriistu ja märkimisseadmed;
• teostada mõõtmisi mõõtelindi ja nivelliiriga;
• teostada objekti kontrollmõõdistamist;
• töötada ennast ja keskkonda säästes.
5. Hindamine
Mooduli jooksul:
5.1. protsessihindamine - õpetaja valib hinnatavad õpiobjektid (kirjalikud tööd, suulised esitused,
audio-, video- või graafilised esitlused, õpimapi koostamine, projektitöö, proovitöö jne) ja kirjutab
valiku lahti ainekavas. Hindamisel arvestatakse õppija oskust oma teadmisi suuliselt ja kirjalikult
edastada.
5.2. moodulite teemade õppesisu omandamist kontrollitakse mooduli lõpus kirjaliku arvestusliku
tööga alljärgnevatel teemadel:
• horisontaal- ja vertikaalmõõdistamise tehnoloogia tundmine;
• mõõteriistade tundmine ja kasutamisoskus;
• lihtsamate objektide mahamärkimise ja kontrollmõõdistamise oskus.
5.3. Protsessihinnete ja arvestusliku töö hinde alusel pannakse välja mooduli kokkuvõttev hinne.
11. RENOVEERIMISE ALUSED 1õn ( 1T/ )
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija:
• omandab teadmised keskkonnasäästliku renoveerimise põhimõtetest, hoonete ja ehitiste
sagedamini esinevatest kahjustustest, nende kõrvaldamise võimalustest;
• omandab ettekujutuse ehitusstiilide ja –mälestiste olulisematest tunnusjoontest ja saab
ülevaate muinsuskaitsealast tegevust reguleerivast seadusandlusest Eesti Vabariigis ning
hoone tehnilise seisundi hindamise meetoditest;
• saab ülevaate probleemidest ja ohtudest ning nende elimineerimise võimalustest
lammutustöödel.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Läbitud on moodulid “Ehitamise alused”, „Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”.
3. Õppesisu
3.1. HOONETE EHITUSLOOLINE ÜLEVAADE. Ehitusstiilide iseloomulikud jooned. Puitelamu
ajalooline kujunemine. Kivihoonete areng. Ehitusmälestiste tunnused. Ülevaade ehitustegevust
reguleerivatest muinsuskaitsealastest õigusaktidest.
3.2.HOONETE SEISUKORRA UURIMINE JA HINDAMINE. Hoonete füüsiline ja moraalne
vananemine. Ehitiste levinumad kahjustused. Hoone tehnilise seisukorra hindamise meetodid ja
võtted: visuaalne hindamine, laboratoorne uurimine. Tarindite (alused ja vundamendid, seinad,
vahelaed, katused) seisukorra ja kandevõime hindamismeetodid.
3.3. KESKKONNASÄÄSTLIKU RENOVEERIMISE PÕHIMÕTTED. Renoveerimise eesmärgid
ja ökoloogilised aspektid. Renoveerimisel kasutatavad terminid ja mõisted. Remonditööde
põhimõtted. Uute ja vanade materjalide ühtesobivus. Võimalused materjalide korduvkasutamiseks,
27
kulud ja kokkuhoid, korduvkasutamise tehnoloogia. Keskkonnakaitse ja säästva arengu
põhimõtted.
3.4. HOONETE LAMMUTAMINE. Ehituslikud piirangud hoonestusalal Probleemid ja ohud
lammutustöödel. Töökorraldus lammutustöödel. Töö- ja tuleohutusnõuded. Töövahendid.
Lammutusmeetodid. Tarindite demontaaž. Demontaaži järjekord ja võtted. Puidu kaitse. Asbesti
lammutamine, hallituskahjustusega ehitiseosa lammutamine. Materjalide sorteerimine.
4. Õpitulemused
Õppija teab ja tunneb:
• ehitusmälestiste ja -stiilide iseloomulikke tunnusjooni;
• restaureerimise ja säästva renoveerimise põhimõtteid;
• ehitusmälestiste tunnuseid ja muinsuskaitse korraldusega seonduvat Eesti Vabariigis;
• ehitiste levinumaid kahjustusi ja nende tekkepõhjuseid;
• tarindite (alused ja vundamendid, seinad, vahelaed, katused) seisukorra ja kandevõime
hindamismeetodeid;
• probleeme ja ohtusid lammutustöödel;
• töökorraldust, töö- ja tuleohutusnõudeid lammutustöödel;
• tarindite demontaaži järjekorda ja võtteid;
• materjalide korduvkasutamise võimalusi ja tehnoloogiat;
• töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid hoonete renoveerimisel ja lammutustöödel;
oskab:
• kirjeldada probleeme ja ohte lammutustöödel;
• kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust.
5. Hindamine
Mooduli jooksul:
5.1. protsessihindamine - õpetaja valib hinnatavad õpiobjektid (kirjalikud tööd, suulised esitused,
audio-, video- või graafilised esitlused, õpimapi koostamine, projektitöö, proovitöö jne) ja kirjutab
valiku lahti ainekavas. Hindamisel arvestatakse õppija oskust oma teadmisi suuliselt ja kirjalikult
edastada.
5.2. moodulite teemade õppesisu omandamist kontrollitakse mooduli lõpus kirjaliku arvestusliku
tööga alljärgnevatel teemadel:
• keskkonnasäästliku renoveerimise põhimõtete ja ehitusmälestiste iseloomulike tunnusjoonte
tundmine;
• ehitusstiilide iseloomustamise oskus;
• töökorralduse, töö- ja tuleohutusnõuete, tarindite demontaaži järjekorra ja võtete tundmine
lammutustöödel.
5.3. Protsessihinnete ja arvestusliku töö hinde alusel pannakse välja mooduli kokkuvõttev hinne.
12. MÜÜRITÖÖD I 4õn (1T/3P)
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija:
• õpib tundma müürsepatöödel kasutatavaid materjale ja nende omadusi, hüdroisolatsiooni
paigaldamise nõudeid, erinevaid müüriseotisi;
• õpib käsitsema müürsepatöö tööriistu ja vahendeid;
• omandab teadmised erinevate müürikonstruktsioonide ladumise tehnoloogiast, mörtide
koostisest ja valmistamise viisidest.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Läbitud moodulid “Ehitamise alused” ja “Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”
28
3. Õppesisu
3.1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Müüritööde materjalid (looduskivid, tehiskivid:
keraamiline tellis, silikaattellis, betoonblokid, keramsiitplokid jms.) nende omadused.
Müürimörtide sideained ja nende omadused. Mörtide valmistamine. Nõuded müürsepa töökohale.
Müürsepa tööriistad ja töövahendid, nende kasutamine ja hooldamine.
3.2. ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED
Tööks vajamineva materjalikulu arvutamine
3.3. MÜÜRISEOTISED. Müüritis ja selle elemendid. Nõuded müüritisele (sängituspind,
püstivuukide kokkulangevus ja kalded, horisontaal ja vertikaalkihtide paigaldamise reeglid).
Mitmekihilised seotised: plokk-, rist- ja lõõridega seina seotis, soojustusega seina seotis.
Täismüüritis ja kaevikmüüritis.
3.4. LADUMISE TEHNOLOOGIA. Oma töökoha korraldamine. Tööriistade ja -vahendite valik.
Müürimaterjalide kulu arvutused. Materjalide ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline
märkimine. Ladumise moodused: kelluladumine, nihkeladumine, poolnihkladumine. Abivahendite
(kihilatt ja suundnöör) kasutamine. Nurga ja vahemajakate ladumine. Täismüüritise ladumine.
Kergmüüritise ladumine ja seinte vooderdamine. Väikeplokkmüüritis. Müüritise ladumine talvistes
tingimustes. Massiivmüüritise ladumine. Vajumis- ja temperatuurivuuk. Postide ja vaheseinte
ladumine, aknavahepostide ladumine. Vaheseinte ladumine ja hüdroisolatsiooni paigaldamine.
Nõuded trappidele. Astmelise- ja risttrappi ladumine. Müüritise hooldamine. Tööohutus- ja
töötervishoiu nõuded müüritöödel. Kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud.
4. Õpitulemused
Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb:
müüritöödel kasutatavaid materjale ja nende omadusi;
müüritöödele esitatavaid kvaliteedinõudeid;
erinevate müüritiste ladumise tehnoloogiaid, töövahendeid ja
töövõtteid;
võimalusi müüritise ladumiseks erinevates tingimustes;
erinevaid müüriseotisi ja nende ladumise tehnilisi tingimusi;
hüdroisolatsiooni paigaldamise nõudeid;
puidust- ja metallist tellingute ning töölavade ehitamise ning paigaldamise nõudeid;
töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid müüritöödel ning erinevast
materjalist abikonstruktsioonide ehitamisel ja paigaldamisel.
Õppija oskab:
korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid;
valida materjale ja arvutada materjalikulu erinevate konstruktsioonide ladumiseks
rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju;
valmistada raketisi, töölavasid ja paigaldada tellinguid;
valida käsitleda müürsepa tööriistu ja seadmeid lähtuvalt tööülesandest;
laduda kvaliteedinõuetele vastavaid tasapinnalisi viimistlemata vuukidega seinu;
valmistada erineva koostisega müürmörte;
käsitleda ladumisel vajaminevaid seadmeid ja abivahendeid;
paigaldada nõuetekohaselt hüdroisolatsiooni;
teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust, käsitleda
kontrollmõõteriistu;
töötada ennast ja keskkonda säästvalt.
5. Hindamine
Mooduli jooksul:
5.1. protsessihindamine - õpetaja valib hinnatavad õpiobjektid (kirjalikud tööd, suulised esitused,
audio-, video- või graafilised esitlused, õpimapi koostamine, projektitöö, proovitöö jne) ja kirjutab
29
valiku lahti ainekavas. Hindamisel arvestatakse õppija oskust oma teadmisi suuliselt ja kirjalikult
edastada.
5.2. moodulite teemade õppesisu omandamist kontrollitakse mooduli lõpus proovitööga, milles
hinnatakse:
• materjalide kulu arvestamise oskust;
• tööde tehnoloogilise järjekorra, tööohutus- ja kvaliteedinõuete järgimist ning õigete
töövõtete valdamist tasapinnaliste viimistlemata vuukidega seinte, nurga ja vahemajakate,
täismüüritise, kergmüüritise (koos seinte vooderdamisega); väikeplokkmüüritise; vajumisaja
temperatuurivuukide, postide ja vaheseinte (sh aknavahepostide) ladumisel.
5.3. Protsessihinnete ja proovitöö hinde alusel pannakse välja mooduli kokkuvõttev hinne.
13. MÜÜRITÖÖD II 4õn (1T/3P)
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija:
omandab oskused müüritist sarrustada, laduda müüriseotisi puhasvuugiga ja teha
järelvuukimist;
õpib sildama avasid kiht-, kaar- ja betoonsillustega;
omandab oskused laduda klaasplokkidest vaheseinu ja avatäiteid, ühe- ja mitme lõõriga
korstnaid looduskivimüüritist.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Läbitud on moodul „Müüritööd I”.
3. Õppesisu
3.1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Müüritööde materjalid (looduskivid, tehiskivid:
keraamiline tellis, silikaattellis, betoonblokid, keramsiitplokid jms) nende omadused. Müürimörtide
sideained ja nende omadused. Müürimörtide valmistamine. Nõuded müürsepa töökohale. Müürsepa
tööriistad ja töövahendid, nende kasutamine ja hooldamine.
3.2.ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED. Materjalikulu arvutused joonise järgi. Geomeetriliste
kehade üldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalaühikute teisendamine. Materjali
kulunormi mõiste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. Ülesanded
ruumilise kujutlusvõime arendamiseks.
3.3. TÖÖDE TEHNOLOOGIA. Oma töökoha korraldamine. Tööriistade ja -vahendite valik.
Müürimaterjalide kulu arvutused. Materjalide ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline
märkimine. Avade sildamine rida-, kiil-, kaar- ja betoonsillustega. Klaasplokkidest seina ladumine.
Tellistest seinavoodri ladumine ja ankurdamine. Looduskivist müüritise ladumine. Sarrustatud
müüritise ladumine. Nõuded puhasvuukmüüritisele. Müüritise vuukimine ja ankurdamine.
Tellistest ja väikeplokkidest kergseinte ladumine. Kergseintele soojustuse ja tuuletõkke
paigaldamine. Pika seina ladumine lülis. Konstruktsioonide ladumine: karniisid, vööd, piastrid,
eendid ja nišid. Ülevaade võlvide ladumise tehnoloogiast. Kiviseinte remont ja renoveerimine.
Ühe- ja mitme lõõriga kostende ehitamine. Töötervishoiu ja tööohutusnõuded müüritöödel.
Kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud.
4. Õpitulemused
Õppija teab ja tunneb:
nõudeid seinte ja erinevate hooneosade ladumiseks looduskivist;
avade sildamise tehnoloogiat;
müüritise sarrustamise ja vuukimise võtteid;
klaasplokkide ladumise tehnoloogiat;
tellistest kergseinte ladumise tehnoloogiat;
puidust- ja metallist tellingute ning töölavade ehitamise ning paigaldamise nõudeid;
30
töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid müüritöödel ning erinevast materjalist
abikonstruktsioonide ehitamisel ja paigaldamisel ja järgib neid tööde teostamisel;
oskab:
korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid;
valida materjale ja arvutada materjalikulu erinevate konstruktsioonide ladumiseks
rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju;
valmistada raketisi, töölavasid ja paigaldada tellinguid ;
laduda loodus- ja tehiskivist seinu ja erineva keerukusega elemente nagu karniisid, vööd,
piilarid, eendid, nišid;
laduda tellistest kiil- ja kaarsilluseid;
laduda seinte voodrit ja seda ankurdada;
parandada kivikonstruktsioone;
müüritist remontida ja parandada;
paigaldada soojustuse ja tuuletõket;
laduda ühe- ja mitme lõõriga korstnaid;
teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust;
töötada ennast ja keskkondasäästvalt.
5. Hindamine
Mooduli jooksul:
5.1. protsessihindamine - õpetaja valib hinnatavad õpiobjektid (kirjalikud tööd, suulised esitused,
audio-, video- või graafilised esitlused, õpimapi koostamine, projektitöö, proovitöö jne) ja kirjutab
valiku lahti ainekavas. Hindamisel arvestatakse õppija oskust oma teadmisi suuliselt ja kirjalikult
edastada.
5.2.1 moodulite teemade õppesisu omandamist kontrollitakse kirjaliku arvestusliku tööga
alljärgnevatel teemadel:
materjalide kulu arvestamise oskust;
avade sildamise tehnoloogia;
müüride sarrustamine ja ankurdamine.
5.2.2 moodulite teemade õppesisu omandamist kontrollitakse mooduli lõpus proovitööga, milles
hinnatakse:
tööde tehnoloogilise järjekorra, tööohutus- ja kvaliteedinõuete järgimist;
ava sildamine etteantud joonise järgi;
mitme lõõriga korstna ladumine etteantud joonise järgi
5.3. Protsessihinnete ja proovitöö hinde alusel pannakse välja mooduli kokkuvõttev hinne.
14. BETOONITÖÖD 3õn (1T/2P)
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija:
• omandab teadmised betoonitöödel kasutatavatest materjalidest ja töövahenditest ning
kogemuse lihtsamate betoonitööde teostamiseks;
• õpib tundma ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid ja betoonitööde tehnoloogiat.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Läbitud on moodulid “Ehitamise alused”, „Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”.
3. Õppesisu
3.1. RAKETISTE VALMISTAMINE. Raketiste liigitus ja kasutusalad. Üldnõuded raketiste
ehitamisel. Raketiste valmistamisel kasutatavad materjalid. Taldmikuraketise, seina ja
postiraketiste, plaadiraketiste valmistamise tehnoloogiline järjekord. Raketiste ettevalmistamine ja
kokkupanek. Inventaarsete raketiste ettevalmistamine ja õlitamine. Raketise paigaldamine,
31
kinnitamine, rihtimine ja toestamine; lahtirakestamine, teisaldamine ja puhastamine. Töövuukide
tegemine. Läbiviikude, avamoodustajate ja tarilappide paigaldamine. Töökoha nõuetekohane
korraldamine. Betoonist välistrepi raketis. Sisemise betoontrepi raketise ehitamisviisid. Akna ja
uksesilluste raketised. Tööohutusnõuded.
3.2. ARMEERIMINE. Armatuuri otstarve ja tähtsus betoonkonstruktsioonis. Armatuurid ja nende
liigid Ehitiste armatuurjoonised.. Armatuuride transport ja ladustamine ehitusobjektil. Armatuuri
teisaldamine paigaldusplatsile. Armatuuri nõuetekohane lõikamine, painutamine, sidumine ja
raketise külge kinnitamine. Töökoha nõuetekohane korraldamine. Ohutusnõuded armeerimisel.
3.3. BETONEERIMINE. Betoonitöödel kasutatavad materjalid, nende omadused. Betoonitööde
tehnoloogiad. Ergonoomilised töövõtted. Betoonisegu transport ja pumpamine. Alusbetoonid ja
tasandusvalud. Aluspindade ettevalmistus, soojusisolatsiooni paigaldamine.
Konstruktsioonielementide betoneerimine (juhtmajakate tegemine, betoonisegu vastuvõtmine,
paigaldamine, tasandamine). Töö- ja deformatsioonivuukide valmistamine. Betoonitööde
tehnoloogia talvistes tingimustes.
3.4. BETOONIPINDADE JÄRELHOOLDUS. Nõuded betoonpindade kvaliteedile. Betooni
järelhooldus: katmine, soojendamine, kastmine, lihvimine, parandamine ja kaitsmine.
3.5. BETOONELEMENTIDE MONTAAŽITÖÖD Oma töökoha korraldamine. Materjalide ja
töövahendite valik. Tööde tehnoloogiline järjekord. Tasandiline ja ruumiline märkimine. Töövõtted
betoonitöödel. Posti –ja lintvundamendiraketiste valmistamine, fikseerimine ja toestamine. Rangide
paigutus. Armatuurivõrkude karkasside valmistamine ja paigaldamine. Silluste valamine.
Väikevormide betoneerimine lähtuvalt kooli õppebaasi võimalustest.
3.5. ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED Materjalide kulu arvutamine erineva
konstruktsiooniga tarindite puhul.
4. Õpitulemused
Õpilane teab ja tunneb:
raketiste liigitust ja kasutusala;
raketise valmistamisel kasutatavaid materjale;
üldnõudeid raketiste valmistamisel;
raketiste valmistamise ja paigaldamise tehnoloogilist järjekorda;
seina- ja postitaldmiku raketise, ääretugevdusega plaadi raketise, kandepostiga laeraketise
ning talaraketise ehitamise ja paigaldamise nõudeid;
välistrepi raketise ja sisemise betoontrepi raketise ehitamise nõudeid;
armatuuri liike ja tähtsust betoonkonstruktsioonides;
armatuuri töötlemise võimalusi (lõikamine, painutamine, sidumine ja kinnitamine raketise
külge;
armatuuri paigaldamise nõudeid;
betoonide põhiomadusi ja neid mõjutavaid faktoreid;
betoonide liigitust ja nende valmistamisel kasutatavaid materjale;
betoonisegu töödeldavust mõjutavaid tegureid ja segude paigaldamise tehnoloogilist
järjekorda;
nõudeid betooni järelhooldusele;
ülevaatlikult monteeritavate toodete valmistamise tehnoloogiat, betoonelementide montaaži
põhimõtteid, montaažtööde etappe ning elementide vastuvõtu ja ladustamise nõudeid;
töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
oskab:
meeskonna liikmena korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid;
valida materjale ja arvestada tööks vajaminevat materjalikulu;
ehitada lintvundamendi, silluse ja posti raketist üksiklaudadest;
valmistada armatuurkarkassi;
paigaldada armatuurvõrke etteantud jooniste järgi;
betoneerida väikevorme lähtuvalt kooli õppebaasi võimalustest;
32
teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust;
töötada ennast ja keskkonda säästvalt.
5. Hindamine
Mooduli jooksul:
5.1. protsessihindamine - õpetaja valib hinnatavad õpiobjektid (kirjalikud tööd, suulised esitused,
audio-, video- või graafilised esitlused, õpimapi koostamine, projektitöö, proovitöö jne) ja kirjutab
valiku lahti ainekavas. Hindamisel arvestatakse õppija oskust oma teadmisi suuliselt ja kirjalikult
edastada.
5.2. moodulite teemade õppesisu omandamist kontrollitakse mooduli lõpus kirjaliku arvestusliku
tööga alljärgnevatel teemadel:
• teadmised betoonitööde nõuetest, -materjalidest;
• materjalide kulu arvestamise oskust;
• tööde tehnoloogilise järjekorra, tööohutus- ja kvaliteedinõuete järgimist ning õigete
töövõtete valdamist;
• lähtuvalt kooli õppebaasi võimalustest betoneerimise oskust.
5.3. Protsessihinnete ja arvestusliku töö hinde alusel pannakse välja mooduli kokkuvõttev hinne.
VALIKÕPINGUD
1. HEAKORRATÖÖD 2õn (1T/1P)
1. Eesmärk
Õpetamisega taotletakse, et õppija:
• saab ülevaate tee ja õueala kattematerjalidest;
• õpib paigaldama sillutis- ja äärekive;
• omandab ettekujutuse väikevormidest ja nende paigaldamise nõuetest.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad.
3. Õppesisu
3.1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Teedel ja platsidel kasutatavate materjalide iseärasused.
Kivimaterjalid, betoonmaterjalid, metall ja metallitooted. Puitmaterjal ja selle kasutamise
võimalused. Sillutuskivid, rennid, äärekivid, katendid ja nende materjalid, omadused ja
kasutusalad. Tööriistad ja - vahendid teesillutiste paigaldamiseks. Tööriistade kasutamine ja
hooldus.
3.2. MULLATÖÖD JA PINDADE ETTEVALMISTAMINE. Pinnase teisaldamine. Mulla
säilitamine ja otstarbekas kasutamine. Mullatööde mahu ja maksumuse arvutamine. Maa-ala
horisontaalne ja vertikaalne mõõdistamine ja projekti mahamärkimine. Drenaažitööd,
kuivendussüsteemide rajamine, aluskonstruktsioonide ehitamine. Töötervishoiu ja
tööohutusnõuded pindade ettevalmistamisel.
3.3. TÖÖDE TEHNOLOOGIA. Oma töökoha korraldamine. Tööde tehnoloogiline järjekord.
Töövahendite ja materjalide valik ja ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline märkimine. Teede
ja platside kujundamine ja rajamine. Nõuded teede ja väljakute katenditele. Sillutiskivide
paigaldamine. Teede ja platside ääristamine. Teepiirded ja tõkkepostid. Pinnasetreppide ehitamine.
Kaldteede tugi- ja varjemüüride ehitamine. Võreseinad ja varikäigud, nõuded nende rajamisele.
Variseinte püstitamine.
Nõuded kommunikatsioonide (küte, valgustus) ehitamisele. Mänguväljakute rajamine.
Mänguväljakute inventari (liivakastid, mänguvahendid jms) ehitamine ja paigaldamine.
33
Väikevormide maksumuse arvutamine. Puidust terrasside rajamine. Piirdaedade ehitamine.
Töötervishoiu ja tööohutusnõuded. Kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud.
4. Õpitulemused
Õppija teab ja tunneb:
haljastustööde põhimõtteid;
teedel ja platsidel kasutatavate materjalide iseärasusi;
kergliiklusteede ja väljakute katendeid ja nende paigaldamise tingimusi;
kergliiklusteede ja platside ääristamise erinevaid võimalusi pinnase ettevalmistamise
nõudeid;
nõudeid kergliiklusteede, platside, ohutussaarte, teepäraldistejms. ehitamisel ja
heakorrastamisel;
töötervishoiu ja tööohutusnõudeid ja järgib neid tööde teostamisel;
oskab:
lugeda väljakute vertikaalplaneerimise projekti;
arvutada mullatööde mahtu ja maksumust;
korraldada nõuetekohaselt oma töökohta, valida sobivaid materjale ja töövahendeid
sõltuvalt lähteülesandest;
planeerida aluspinda, (teostada drenaažitöid, ehitada vajadusel aluskonstruktsioone jms.);
paigaldada sillutus- ja äärekive, pandust, teepiirded ja tõkkeposte;
ehitada pinnasetreppe, mürakaitsetõkkeid, kaldteede tugi- ja varjemüüre;
mätastada pindasid ja teha istutustöid vastavalt haljastusprojektile;
paigaldada mänguväljakute inventari (liivakastid, mänguvahendid jms);
ehitada puidust piirdeaedu;
töötada ennast ja keskkonda säästvalt.
5. Hindamine
Mooduli jooksul:
5.1. protsessihindamine - õpetaja valib hinnatavad õpiobjektid (kirjalikud tööd, suulised esitused,
audio-, video- või graafilised esitlused, õpimapi koostamine, projektitöö, proovitöö jne) ja kirjutab
valiku lahti ainekavas. Hindamisel arvestatakse õppija oskust oma teadmisi suuliselt ja kirjalikult
edastada.
5.2. moodulide teemade õppesisu omandamist kontrollitakse mooduli jooksul praktiliste
harjutustöödega, hinnatakse tööde teostust, sealhulgas:
• tööde tehnoloogilise järjekorra, tööohutus- ja kvaliteedinõuete järgimist ning õigete
töövõtete;
• teedel- ja platsidel kasutatavate erinevate katendmaterjalide omaduste ja kasutustingimuste
ning nende alustele esitatavate nõuete tundmist;
• sillutuskivide ja äärekivide paigaldamise oskust.
5.3. Protsessihinnete, praktiliste harjutustööde hinnete ja proovitööde hinnete alusel pannakse välja
mooduli kokkuvõttev hinne.
34
2. KUIVKROHVKONSTRUKTSIOONIDE EHITAMINE 1õn (1T/1P)
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija:
• õpib tundma kuivkrohvplaate, nende paigaldamisel kasutatavaid kinnitus- ja töövahendeid;
• omandab teadmised ja oskused kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamise viimistlemise
nõuetest sh remonditööde teostamisest;
• saab ülevaate kuivkrohvkonstruktsioonidele esitatavatest kvaliteedinõuetest
• omandab teadmised töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kuivkrohv-konstruktsioonide
paigaldamisel.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Läbitud on moodulid „Ehitamise alused” ja „Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”
3. Õppesisu
3.1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Kuivkrohvplaadid, nende liigitus, otstarve ja omadused.
Nõuded kuivkrohvplaatide ladustamisele. Karkassid, profiilid, kinnitused; konstruktsioonide
isolatsioonmaterjalid. Kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamise töö- ja abivahendid, nende
kasutamistingimused. Töövahendite hooldamine.
3.2. ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED
Tööks vajamineva materjalikulu arvutamine
3.3. KUIVKROHVKONSTRUKTSIOONIDE PAIGALDAMISE TEHNOLOOGIA. Oma töökoha
korraldamine. Tööriistade ja -vahendite valik. Materjalide kulu arvutused. Kuivkrohvplaatide
ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline märkimine. Töövõtted kuivkrohvkonstruktsioonide
paigaldamisel. Karkassi ehitamine puit- ja metallkonstruktsioonile. Kuivkrohvplaatide töötlemine
(lõikamine, kumerad pinnad ja voltimine). Kuivkrohvplaadist seinte ja vaheseinte paigaldamine.
Kuivkrohvplaadist laed ja nende paigaldamine. Kuivkrohvplaadist põrandad, nõuded põrandate
paigaldamisele. Ühenduskohtade töötlemine; kvaliteedikontroll. Lagede-, seinte– ja põrandate
soojus- ja heliisolatsiooni paigaldamine. Niisketes ruumides hüdroisolatsiooni teostamine.
Läbiviikude vormistamine. Töötervishoiu ja tööohutusnõuded kuivkrohvkonstruktsioonide
ehitamisel. Paigaldatud konstruktsioonidele esitatavad kvaliteedinõuded.
3.4. KUIVKROHVPLAATIDE REMONTIMINE. Kuivkrohvkonstruktsioonide vigastuste
parandamine (löögijäljed, kruvipead, augud jms). Remontplaatide paigaldamine vanadele
kipsplaadiga kaetud pindadele.
4. Õpitulemused
Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb:
kuivkrohvplaate, nende paigaldamisel kasutatavaid abimaterjale ja töövahendeid;
kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamise tehnoloogiat;
elektri- ja tuleohutusnõudeid kuivkrohvplaatide paigaldamisel;
soojus- ja heliisolatsiooni paigaldamise tehnoloogiat;
kuivkrohvkonstruktsioonidele esitatavaid kvaliteedinõudeid;
töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamisel.
Õppija oskab:
korraldada nõuetekohaselt oma töökohta;
kasutada ja hooldada tööriistu ja -vahendeid;
arvestada materjalikulu rakendades pindala ja protsentarvutuse eeskirju;
ehitada ja paigaldada lagede, vaheseinte ja põrandate kuivkrohvkonstruktsioone;
töödelda, paigaldada ja remontida kuivkrohvplaate;
kontrollida tehtud tööde kvaliteeti;
töötada ennast ja keskkonda säästvalt.
5. Hindamine
35
Hinnatakse
Mooduli jooksul:
5.1. protsessihindamine - õpetaja valib hinnatavad õpiobjektid (kirjalikud tööd, suulised esitused,
audio-, video- või graafilised esitlused, õpimapi koostamine, projektitöö, proovitöö jne) ja kirjutab
valiku lahti ainekavas. Hindamisel arvestatakse õppija oskust oma teadmisi suuliselt ja kirjalikult
edastada.
5.2. moodulite teemade õppesisu omandamist kontrollitakse mooduli lõpus kirjaliku arvestusliku
tööga alljärgnevatel teemadel:
teadmisi soojus- ja heliisolatsiooni paigaldamise tehnoloogiast kuivkrohvkonstruktsioonide
paigaldamisel;
tööde tehnoloogilise järjekorra, tööohutus- ja kvaliteedinõuete järgimist ning õigete
töövõtete valdamist ühekordse kuivkrohvkonstruktsiooni paigaldamisel.
Positiivsele hindele tuleb sooritada proovitööd: ehitada kuivkrohvkonstruktsioon, mis sisaldab
erikujulisi nurki ning vormistada akna- ja uksepõsed.
5.3. Protsessihinnete, arvestusliku töö ja proovitööde hinnete alusel pannakse välja mooduli
kokkuvõttev hinne.
36
LISAD
LISA 1
LÕPUEKSAM 1õn (1T/)
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija: demonstreerib teoreetilise teadmiste kontrolli ja praktilise töö
käigus:
• üld- ja põhiõpingute moodulite läbimisega omandatud teoreetiliste teadmiste ja oskuste
omandatust;
• tööde tehnoloogilise järjekorra tundmist,
• kvaliteedinõuete tundmist ja järgimist;
• tööseadusandluse tundmist;
• kutsealal kasutatavate töövõtete valdamist;
• materjalide tundmist, nende õiget valiku- ja kasutamisoskust;
• tööriistade ja seadmete tundmist, kasutamist ja hooldamisoskust;
• töötervishoiu ja tööohutusnõuete tundmist ja järgimist tööde teostamisel.
2. Nõuded alustamiseks
Läbitud on kõik üld- ja põhiõpingute, sealhulgas praktika, moodulid.
3. Õppesisu
Lõpueksam koosneb teoreetilisest testist(edaspidi teooriatöö) ja praktilisest tööst.
1. TEOORIATÖÖ. Küsimused käsitlevad erialaste põhiõpingute moodulite
õpitulemustest lähtuvalt järgnevat temaatikat:
1.1. Tööde tehnoloogia (töökoha korraldamise põhimõtete, tööde teostamise
tehnoloogilise järjekorra, materjalide ja töövahendite valiku kriteeriumite, tulemi
kvaliteedinõuete ja kontrolltoimingute kirjeldamine; materjalide ja töövahendite
iseloomustamine lähtuvalt nende omadustest, kasutusalast ja –tingimustest),
1.2. Rakendusliku sisuga ülesanded (kirjelduse või eskiisjoonise järgi töödeldavate
pindade materjalide kulu ja maksumuse arvutamine; vastuste esitamisel lähtumine
tööde tehnoloogilisest järjekorrast);
1.3. Töökeskkonnaohutus (töötervishoiu ja tööohutusega seonduvad küsimused;
isikukaitsevahendite kasutamine; keskkonnasäästlik ehitamine).
2. PRAKTILINE TÖÖ. Sooritada etteantud ülesande järgi proovitöö –
laduda puhasvuukmüüritis, mis sisaldab nurka ja ava koos kaarsillusega demonstreerimaks
kutsealal kasutatavate töövõtete valdamist, tööde teostamise järjekorra, vajalike materjalide ja
kvaliteedinõuete tundmist, tööriistade ja seadmete hooldamist ja kasutusoskust.
4. Õpitulemused
Õpilane:
• omab kutsealal vajalikke teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi;
• tunneb ja järgib tööde teostamise tehnoloogilist järjekorda ning valdab õigeid ja
ratsionaalseid töövõtteid;
• oskab valida tööks vajalikke materjale, tööriistu ja seadmeid;
• valdab töövahendite kasutamisoskust;
• tunneb ja järgib kvaliteedinõudeid tööde teostamisel;
• suudab etteantud plaani või eskiisjoonise järgi arvutada materjalide kulu ja vajalikku
materjalide mahtu;
• tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja järgib neid tööde teostamisel.
37
5. Hindamine
5.1.Hinnatakse:
• Tööde tehnoloogia kirjeldamisel: töökoha korraldamise põhimõtete tundmist; tööks vajalike
materjalide ja töövahendite tundmist ja kirjeldamise oskust; tehnoloogiliste operatsioonide
järjestuse tundmist ja kirjeldamise oskust; tulemuste kvaliteedinõuete tundmist;
töökeskkonna ja töötervishoiunõuete tundmist.
• Rakendusliku sisuga ülesannete lahendamisel lahenduse õigsust ja vastuste esitamisel
lähtumist tööde tehnoloogilisest järjekorrast.
• Praktilise töö sooritamisel töö tehnoloogiliselt õiget ja kvaliteetset teostamist vastavalt
etteantud ülesandele (või praktika aruannete kaitsmise tulemust).
5.2. Kutseharidusliku lõpueksami hinne kujuneb:
• 40% ulatuses tööde tehnoloogia tundmise hindest;
• 30%ulatuses praktilise töö hindest;
• 20% ulatuses rakendusliku sisuga ülesande lahendamisel saadud hindest;
• 10% töötervishoiu ja tööohutuse alaste teadmiste hindest.
5.3. Kutsehariduslik lõpueksam loetakse sooritatuks kui teoreetilise osa õigete vastuste määr on
vähemalt 60% ja praktilise töö sooritamisel on saavutatud vähemalt
hindekriteeriumile „rahuldav” vastav tulemus.
5.4. Kutseharidusliku lõpueksami võib kokkuleppel kutset omistava organiga (KOO) võrdsustada
ehitusmüürsepp I kutsekvalifikatsioonieksamiga.
38
Lisa 2 ÕPPEKAVAGA SEOTUD ÕPPEBAASI KIRJELDUS
Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (müürsepp) õppekava täitmiseks Narva Kutseõppekeskus on
:
Vajalikud ruumid:
1. Õppeklassid teooriaõppeks
2. Ehituslabor praktikatööks
3. Raamatukogu ( raamatute kogu, lugemissaal ja Internetipunkt).
Raamatukogu on ligi 30000 hoiuüksust (raamatud, metoodika-ja õppevahendid- 29 tuh.eks;
ajalehed ja ajakirjad- 26 nimetust, neist 16 ajakirja; audio- ja videomaterjalid, elektroonilised
infokandjad). Raamatukogu on varustatud 10 Internet-ühendusega arvutiga.
4. Kaasaegsed arvutiklassid.
Vajalikud vahendid :
1. õppeklassi sisustus,
2. õppekirjandus ja – õppematerjalid ( trükised, elektroonilised ja e-kursuse õppematerjalid )
3. tehnilised ja abivahendid praktika harjutuste ja koolipraktika läbimiseks.
Vajalikud seadmed:
1. esitlusseadmed
(grafoprojektorid, multimeediaprojektorid, tõlketehnika, esitlusarvutid)
2. paljundusaparaat
3. arvutid Interneti ühendusega
4. sidevahendid
5. helitehnika
6. kaamerad ja võttetehnika
Meeldiv, kaasaegne õpikeskkond ja pedagoogide kutsekvalifikatsiooninõuetele vastav õpetajate
olemasolu.