TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR

KESKKONNA- JA LOODUSÕPETUSE

TEEMADE MAPP

LÕ-21

Tallinn 2012

KODUKOHA LOODUSLILLED

KOOSTAJAD: Miroslava Karlova, Maria Samorukova

LilledEesmärgid:3a. – oskab nimetada lilli ja teab, et lilled vajavad kasvamiseks vett ja toitu.5a. - oskab nimetada tuntumaid lilli ja kirjeldada neid. Teab, et lilled vajavad kasvamiseks vett, valgust ja õhku; oskab kirjeldada erineva temperatuuri mõju lilledele.7a. - oskab nimetada ning kirjeldada aias ja metsas kasvavaid lilli ja selgitab valguse, temperatuuri, vee, toitainete ning õhu tähtsust lilledele.

Lilled

Aialilled MetsalilledRoos SinilillNartsiss ÜlaneTulp LumekellukeLiilia VõilillNelk PiibelehtGerbera MoonPäevalill Kellukas Rukkilill

Varsakabi Pääsusilm

Nurmenukk Kuldtäht

Kullerkupp Härjasilm Paiseleht

RoosRoosideks nimetatakse roosõieliste sugukonda kibuvitsa perekonda (Rosa) kuuluvaid, looduslikult esinevatest kibuvitsaliikidest aretatud dekoratiivtaimi.

Tavaliselt mõeldakse roosi all kibuvitsa kultuurteisendit või sorti. Roose kasvatatakse ilutaimena.

Rooside kroonlehtedest toodetakse roosiõli. Mitmed kultuursordid ei anna vilju, sest kroonlehtedetiheda paigutuse tõttu jäävad õied viljastumata. Roose paljundatakse sordipuhtuse säilimise nimelvegetatiivselt, kuid kuna erinevad liigid ja hübriidid ristuvad kergesti, siis uute sortide saamise eesmärgil ka generatiivselt.

Roosisorte on registreeritud umbes 25 000, need sordid on jaotatud umbes 50 sordirühma. Enim kasvatatakse u 8000 – 10 000 roosisorti.

NartsissNartsiss (Narcissus) on umbes 60 liigiga sibultaimede perekond amarülliliste (Amaryllidaceae)sugukonnast.Lehed on kõige nooremate sibulasoomuste maapealsed osad ja kinnituvad sibulakannale. Lehed on pikad, kitsad, sinakasrohelist värvi ja renjad. Olenevalt sordist ja liigist võivad olla lehed kas siledad või soonilised.Nartsissi õied asetsevad varrel üksikult või mitmekaupa. Õis on korrapärane, sümmeetrilise alumise sigimikuga ja valge või eredavärvilise kroonja õiekattega, millel on 6 kattelehte. Õis koosneb kahest selgestieristatavast osast, milleks on põhikroon (õiekate ehk perigoon) jakõrvalkroon (ehk lisakroon).Nartsissi vili on kolmepesaline pikliku kujuga kupar, milles asetsevad seemned kahes reas, kõigis kolmes kambris. Seemned on ümmargused, läikivmustad ja idanevad hästi.Nartsissi sibulat nimetatakse ketassibulaks, kuna soomused sibulas asetsevad kontsentriliselt. Nartsissisibul on maa-alune lühivõsu, mis koosneb sibulakannast ja sellele kinnituvatest sibulasoomustest. Kujult on nartsissisibulad munajad kuni piklikud, teritatud tipuga.Looduslikult on levinud umbes 40 liiki nartsisse, mis esinevad peamiselt Lõuna- ja Kesk-Euroopas(Hispaanias, Portugalis, Šveitsis, Inglismaal, Itaalias ja Lõuna-Prantsusmaal, kokku 36 liiki) ning Põhja-Aafrikas ja Vahemeremaades (kokku 5 liiki)

Nartsissid on pikaealised sibulpüsikud, mille vegetatsiooniperiood kestab olenevalt ilmastikutingimustest 90–100 päeva. Kasvamine ja arenemine toimuvad üsna madalatel temperatuuridel. Optimaalne mulla temperatuur on 10–15°C.Nartsiss paljuneb nii vegetatiivselt (tütarsibulatega), kui seemnetega. Seemnetega paljunedes kulub idanenud seemnest õitsvaks taimeks sirgumiseni 5–8 aastat. Nartsiss võib paljuneda ka isekülvi teel ja anda seejuures huvitavaid h ü briide .

Sinilill

Sinilill (Hepatica) on taime perekond tulikaliste sugukonnast.Umbes 6 liiki, mis kasvavad põhjapoolkeral. Sinilille on jaotatud päris mitme liigi vahel. Küsimus liikide arvust on vaidluse all. Olukorda komplitseerib laialdane hübridiseerimine. Liikide hulka kuuluvad harilik sinilill ja transilvaania sinilill. Nende kahe liigi hübriid on keskmine sinilill.Varem on sinililled koos ülaste ja karukelladega paigutatud ülase perekonda. Sinilille perekonna esmakirjeldaja on Philip Miller (1754).Perekonnanimi on tuletatud sõnast hēpar 'maks' ja tähendab 'maksa-' (sinilille peeti maksarohuks, sest juurmised lehed meenutavad maksasagaraid ning on alt maksa värvi). Sõna pärineb keskaegsest ladina keelest.

Sinililled on talihaljastest püsikutest tugeva risoomiga rohttaimed. Juurmised lehed on pika raoga, kolmehõlmalised, pisut maksataolised, pealt rohelised, alt pruunikaslillad. Kõrvallehed puuduvad. Kolm ovaalset kõrglehte paiknevad tupetaoliselt. Varrel on üksik õis. Õiekate onlihtne, kroonlehetaoline, tavaliselt viie kuni kaheksa tuhmsinise, harvem roosa või valgetupplehega. Tolmukaniidid on arvukad, peaaegu valged. Vili on ovaalne, karvane pähklike lisemega (elaiosoomiga).Kromosoomide arv: 2n=14.Eestis kasvab looduslikult ainult harilik sinilill. Harilikul sinilillel on teisendid teravahõlmine sinilill (Hepatica nobilis var. acuta) ja ümarahõlmine sinilill (Hepatica nobilis var. obtusa), mida varem tunti

liikidena Hepatica acutiloba (ka Hepatica acuta, Hepatica triloba acuta) jaHepatica americana (ka Anemone hepatica, Hepatica hepatica, Hepatica triloba americana,Anemone americana). Teravate hõlmadega juurmiste lehtedega harilik sinilill on levinudEuraasias, ümarahõlmine teisend Ameerikas. Esimesel teisendil on lehtede pikkus 10 cm, teisel harva üle 7 cm. Teravahõlmisel sinilillel võib olla kuni 7 hõlma, sest ka hõlmadel võivad olla hõlmad.Teravahõlmine sinilill on inglise keeles sharp-lobed hepatica 'teravahõlmine sinilill'. Ümarahõlmine sinilill on inglise keeles round-lobed hepatica 'ümarahõlmaline sinilill' või round-leaved hepatica 'ümaralehine sinilill'.Ka Aasia teisendit on peetud omaette liigiks Hepatica asiatica. Sinilille on jaotatud päris mitme liigi vahel. Liikide arv on vaidluse all. Olukorda komplitseerib laialdane hübridiseerumine. Võilill

Võilill (Taraxacum) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv perekond.Perekonna tüüpliik on harilik võilill, mis kasvab ka Eestis.Nad kasvavad põhiliselt Euraasia parasvöötmes. Kaks liiki, harilik võilill ja T. erythrospermum, on umbrohuna levinud kogu maailmas, välja arvatud Antarktis ja kõrgmäestikud, kus üldse taimkate puudub. Tavaliselt on võililled peajuurega kahe- või mitmeaastased taimed. Nende lehed on 5–25 cm pikad, terve või hõlmalise servaga ja tulevad peajuure maapinnale jõudmise kohast rosetinavälja. Vars on jäme, heleroheline, silindrikujkuline, paljas ja sile ning sisaldab valgetpiimmahla. Juhtub, et peajuure otsa kasvab rohkem kui üks vars. Piimmahl on kibe ja määrib käsi, tõmbudes kuivades mustaks, kuid ei ole mürgine. Neil on korvõisik, mis on tavaliseltkollane või oranž, mõnel liigil osalt valge. Õisik koosneb paljudest pisitillukestest üksikõitest. Päeval on õisik lahti, öösel kinni. Õisikut ümbritsevad kandelehed, mida vahel ekslikulttupplehtedeks peetakse. Kandelehti on kahesuguseid: sisemised on seni, kuni seemnisedvalmivad, ülespoole suunatud ja pärast pöörduvad allapoole, välimised on kogu aeg allapoole suunatud.Võilill on meetaim. Võilillemesi on kuldkollane, paks, tugeva lõhna ja terava maitsega.Juba iidsetel aegadel on võililli toiduks tarvitatud. Noortel lehtedel ei ole kibedat maitset ning sellepärast saab neist teha salateid ja suppe, õitest tehakse moosi ja veini.

Juuretõmmistervendab ja tugevdab maksa ning tõstab isu.Kahe võililleliigi, T. koksaghyz ja T. hybernum juurikad sisaldavad looduslikku kautšukit. Minevikus on neid isegi kautšuki saamiseks kultiveeritud. Tänapäeval arutatakse võililledest kautšuki tootmist jälle.

Rukkilill Rukkilill (Centaurea cyanus) on rohttaim korvõieliste sugukonnast jumika perekonnast. Rukkilill on 1968. aastast Eesti rahvuslill.

Taim kasvab sagedasti viljapõldudel. Pealevila on Euroopa ja Põhja-Ameerika, kuid kasvab ka mujal. Eestis on ta arheofüüt. Seoses intensiivpõllunduse ja herbitsiidide kasutamisega on ta arvukus Eesti looduses oluliselt vähenenud.

Rukkilill on ühe- või kaheaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 15 cm kuni 1 meeter. Õied moodustavad korvõisiku, mis koosneb õisiku keskel asuvatest mõlemasugulistest putkõitest ja steriilsetest kellukjatest äärisõitest. Värvuselt on õied enamasti sinised, kuid võivad olla ka sinivioletsed, harvem

purpurpunased, lillakasroosad kuni valged. Korvõisiku läbimõõt on 2,5–3,5 cm. Õisikul on munajas kuni 1,5 cm pikkune üldkatis. Korvõisikud on koondunud peaaegu kännasjaks liitõisikuks. Õitseb juunist septembrini (oktoobrini). Taim on putuktolmleja.

Rukkilille viljad on äraspidimunajad veidi karvase pinnaga keskmiselt 4 mm pikkused helehallikad või kollakad seemnised. Seemnistel on 3–3,5 mm pikkune ruugjas pappus. Viljad valmivad alates juulikuust. Ühel taimel on seemneid üle 5000. Seemned levivad nii viljapõllu õlgedega, viljaseemnete sees ja ka loomade ja vee abil.

Rukkilille lehed on lihtlehed, mille pealmine pind on helbelistest karvadest valkjas kuni hallikas, alakülg viltjaskarvane. Juurmised ja alumised varrelehed on süstjad, veidi tömbi tipu ja terve kuni lõhestunud servaga, rootsulised. Need kuivavad varakult. Keskmised ja ülemised varrelehed on kitsamad, tipul teritunud, enamasti terveservalised, rootsutud. Nende pikkus on kuni 10 (12,5) cm ja laius kuni 0,6 sm.Rukkilill kasvab peamiselt põlluumbrohuna eriti taliviljapõldudel, kuid ka tee- ja kraaviservadel ningjäätmaadel. Eelistab liivakaid muldi, kuid kasvab ka mujal. Valguslembene, kuid talub ka varju.

Tuntud ka ravimtaimena: tema äärisõite leotist kasutatakse uriini- ja sapieritust soodustava vahendina, samuti silmakompressideks.

Rahvameditsiinis on õite viina- või veeleotist kasutatud köha- ja palavikuvastase vahendina. Taim sisaldab rikkalikult C-vitamiini, seemnised õli. Õitest saadakse ka sinist värvi. Mitmeid vorme kasvatatakse aedades ilutaimena, eriti suuremate rühmadena. Sobib lõikelilleks. Looduslikult kasvab meil umbrohuna viljapõldudel.

Tööleht 1Märgi juurde, kus on lille VARS, LEHED, JUUR, ÕIS. Värvi lill. (6-7 aastastele lastele).

Tööleht 2 Värvi lill värvi järgi. Number tähendab värv.

LAHENDA RISTSÕNA1.2.3.4.5.6.7.8.

1. 2. 3. 4. 5.

6. 7. 8.7.

(PAISELEHT, KULLERKUPP, ÜLANE, NURMENUKK, KASSIKÄPP, PÄÄSUSILM, PIIBELEHT, KANNIKE)

ÕPPETEGEVUSTE VALDKONNADMina ja keskkond

• Lillede istutamine ja kasvatamine• Teadmised lilledest (nimetused, kus kasvavad, tingimused kasvamiseks, kus ja kuidas

kasutatakse)• Kuivatatud lillede kasutamine: nuusutamine, tee valmistamine, hiles kevadel ja suvel lillede

korjamine ja kuivatamine• Õppekäik metsa ja aasale: vaadata, kuidas lilled kasvavad, mida liblikad ja mesilased teevad• Lille osade õppimine• Hoolitsemine lilledest peenral• Lillede vaatlemine läbi luupe

Õppetegevus: mina ja keskkondLaste vanus: 5-6 aastatEesmärgid: laps kinnistab oma teadmisi lilleosadest.Laps teab, millist kunstimaterjali võib korjata metsas, mere ääres.Laps teeb grupitööd, õpib grupikaaslastega arvestamaLaps arendab fantaasiatToimub õppekäik mere äärde, kus on ka natuke metsa(näiteks Pirita randa). Lapsed jagunevad kolme gruppi ja saavad ülesannet koguda materjali, et valmistada:A grupp: merelilleB grupp: rohelist lille lehtedestC grupp: liiva- ja kivililleIga grupp valmistab oma materjalist võlulille. Kõikidel lilledel peavad olema: õis, varss, lehed.Matemaatika

• Lillede rühmitamine (kus kasvavad: metsas, aasal, peenral)• Lillede värvid nimetamine (põhivärv ja teised värvid, mis on olemas lillel)• Lillede järjestamine suuruse järgi• Lillede loendamine, võrdlemine, mõõtmine• Vaadata lilli ja loendada, kui paljudel õied on kinni, kui paljudel on lahti.• Õpetaja annab igale lapsele ühe lille. Ta paneb lillede kroonlehe laua peale ja lapsed peavad

leidma oma lille jaoks õige kroonlehe. Keel ja kõne

• Lillede nuusutamine ja lõhnade kirjeldamine• Vestlus lilledest• Luuletused lilledest• Jutude jutustamine (ettelugemine)• Mõistatused lilledest• Vaadelda lillede fotosid ja vesteldakse teemal „Mida te lille sees näete ja millega see

sarnaneb?“

Kunst

Lillede:• Joonistamine• Värvimine• Meisterdamine paberist• Voolimine plastiliinist• Kaunistamine• Voltimine• Ime lilli meisterdamine igasugustest materjalidest (pärlid, traat, materjal, värviline paber,

plastiliin, puuviljade kundid, pähkli koored)

Õppetegevus: kunstÕpetaja esitab luuletuseMeil ei ole aeda, Meil ei ole metsa.Ei saa lilli kaeda,Ei saa võtta vitsa.Pole mul nartsisse,Tulpe ega moone...Aga karbi sisseKogusin ma kroone.Nende eest – on imetLillepoest võin ostaÕie mille nimeÖeldge ei oska.

Seejärel palub õpetaja meisterdada igal lapsel enda unistuse lille. Vahendid: liim, käärid, pärlid, värviline- ja läikiv paber, plastmass pudelid, pealad, guass värvid jne.

Õppetegevus: kunstLaste vanus: 4-7 aastatEesmärgid: Laps fantaseerib, mõtleb välja oma unistuse lilliLaps tunneb rõõmu loomingulisest eneseväljendamisestLaps teab, milliseid materjale saab lille meisterdamiseks kasutadaÕpetaja esitab luuletuse

Meil ei ole aeda, Meil ei ole metsa.Ei saa lilli kaeda,Ei saa võtta vitsa.Pole mul nartsisse,Tulpe ega moone...Aga karbi sisseKogusin ma kroone.Nende eest – os imetLillepoest võin ostaÕie, mille nimeÖeldgi ei oska.

Seejärel palub õpetaja meisterdada igal lapsel enda unistuse lille. Vahendid: liim, käärid, pärlid, värviline- ja läikiv paber, plastmass pudelid, pealad, guass värvid jne.

Muusika

• Laulud lilledest• Lillede tantsud

MÄNGUD1. Moodusta lillede nimesid ja leia lill (7a. laps)

Iga laps saab väiksed lipikud, millele on trükitud liitsõnaliste lillenimetuste kas esimene või teine pool. Nende lipikute abil peavad nad moodustama 9 lillenimetust. Seejärel saavad mängijad 9 kaardikest nende lillede piltidega ning peavad iga nimetuse juurde paigutama vastava lille.VARSA PÄÄSU NURME KULD KULLER HÄLJA VÕI SINIPAISE KABI SILM NUKK TÄHT KUPP SILM LILLLILL LEHT

Varsakabi Pääsusilm Nurmenukk

Kuldtäht Kullerkupp Härjasilm Võilill Sinilill Paiseleht

2. MängÕpetaja kirjeldab lille, kuid ei nimeta seda. Lapsed peavad lille joonistama. Kui kõik lõpetanus, näitab õpetaja lillest pilti ja nimetab selle. Lapsed võrdlevad oma pilti teistega ja õpetaja näidatud pildiga. Vahendid: paberit, joonistamistarbed, näidispilt.

3. Kärbsete võistlusedEesmärgid: laps tunneb erinevaid lilleosi, laps tunneb rõõmu loomingulisest tegevsest (kui valmistatakse lille).Vahendid: värviline paber, liim, käärid, kärbsed (või planstiliin nende valmistamiseks).Meisterdatakse suur lill ja tehakse igale lapsele (nt. plastiliinist) väikest kärbest. Kõik istuvad lille ümber, kärbsed käes. Õpetaja nimetab lille osi: õis, leht, varss, juur ja lpsed panevad oma kärbsed iga kord nimetatud lilleosa peale. Paar korda harjutatakse, seejärel laps, kelle kärbes ”lendab” õigele kohale viimasena läheb mängust välja. Lõpuks jääb lille peale ”kõige tähelepanelikum kärbes”.

Liblikad-lillede peale!”(mäng+kunstitegevus)Laste vanus:5-7 aastatEesmärgid: Laps oskab liimida, kleepida, värvilisest paberist kujundeid välja lõikamaLaps tunneb rõõmu mängust, loomingulisest eneseväljendamisestLaps tunneb lillede nimetusiLaps arendab oma tähelepanu, reageerib kiiresti õpetaja sõnadele.

Vahendid:Kartong, liim, värviline paberEttevalmistus: Iga laps valmistab endale kartongist ja värvilisest paberist suure ja ilusa liblika.

Mängu käik:Lapsed panevad oma liblikad ”lendama”. Õpetaja mängib haldjat. Mõne aja pärast ta ütleb: ”Ma võlun teid roosideks/lindudeks/nartsissideks/kivideks/… Õpetaja sõnu kuuldes jäävad kõik lapsed seisma.Juhul, kui õpetaja võlus lapsi lilledeks, peavad kõik oma liblikad endale pähe panna(liblikad istuvad lillede peale). Mäng kordub, kuni õpetaja nimetab kõiki lilli, mida lapsed tunnevad.

”Lill”Laste vanus: 5-7 aastatEesmärgid:Laps tunneb lilleosade nimetusiLaps loeb kuueniVahendid: paber, viltpliiatsid, täring.Mängu käik:”Põrnikaga” sarnane mäng täringuga.Moodustatakse 2-3 liikmelised võistkonnad. Võistkonnad veeretavad järjest täringu. Iga võiskond joonistab lille osa vastavalt täpide arvule täringu küljel.”1” tähendab lille varssi”2” tähendab lille õie”3” tähendab lille kroonleht(neid peab olema kokku 2)”4” tähendab lille lehe(neid peab olema kokku 6)”5” tähendab lille tolmuka(neid peab olema kokku 2)”6” tähendab lille juurt(1)NB! Kui lille varss pole veel joonistatud, ei ole võimalik joonistada õit, juurt,lehti, tolmukaid.NB! Kui lille õis veel ei ilmunud, pole võimalik joonistada kroonlehti, tolmukaid.Võistkond, kes esimesena lille valmis joonistab, on võitnud.Kergem variant:Võib valmistada täringu, mille külgedel on täpide asemel joonistatud: õis, varss, leht, kroonleht, tolmukad ja juur.

”Metsalilled, aialilled, aasalilled”.Laste vanus: 3-6 aastatEesmärgid:Laps teab, millised lilled on olemasLaps tunneb lillede peamisi kasvukohtiLaps teab, kuidas lilled välja näevad

Vahendid:Metsa pilt(pildi keskel-suur tühi lagendik), aasa pilt(lilledeta), aia pilt(pildi keskel- suur tühi peenar), värvilisest paberist valmistatud lilled(suuremad lapsed(al. 5a.) võivad neid ise valmistada näit.pärast õppekäiku kevadisse metsa).Mängu käik: Igale lapsele järjest pannakse silmad kinni ja ta peab valima laua pealt ühe lille. Seejärel ta vaatab oma lille ning paneb seda kasvama sinna, kus selline lill kasvama peab(metsalille-lagendikule, aasalille-aasale, aialille-peenrale.) Ülejäänud lapsed plaksutavad, kui mängija täidab ülesannet õigesti.

Luuletused

RoosRoos, roos, roosike,Okkaline roosike,Las ma paitan sind!Mika sa torgid mind?Peida ära okkanõel,Sul ei sobi olla õel.

NartsissRohi tasa tuules kiigub, vaikne sosin ringi liigub – Päike äratas nartsissi,Kauni lillede printsessi.Kannab peas kuldkollast krooni, annab imehead aroomi.

SinilillTaevavõld on sinine,Järvesilm in sinine,Metsa all on sinine,Terve ilm on sinine.Kes seal metsas sinises,Tasa-tasa tiniseb?Sinilill sinineKevadlaulu tiniseb.

TulpTulbid nagu tulekeeled,Tulekeeled, tulenooled,Leegitsevad päikse poole. Tulbileegid suitsuta,Tulbileegid tuleta,Tulbileegist mitte keegiÄra end ei põleta.

***Lepatriinud, mesilinnud, Liblikad ja laululinnudLastega koos tulid aedaRõõmsat lillepidu kaema. Lillepidu-pillerkaarNagu särav vikerkaarKestab aias läbi suviKülalisi läheb, tuleb.

H. MändLumekellukeTilistades õiekuljust,Ilmub esimene lill,Vaatab ringi, tulvil uljust –

Ma ei karda sind, aprill.

VõilillOi kui palju murul väikseidLillekesi nagu päikseid!Põimid nendest pärja pähe,Enam puhtaks käed ei lähe.

ÜlaneÜlane, ülaneLumetäheke,Tule ka aasaleKülla väheke.Siin on küll tuuled,Kuid nendega harjub,Igav sul eladaPõõsaste varjus.

Varsakabi Jõeäärne soo ja loduKuldse varsakabja kodu,Ei nad õitse vaasi sees,Kaunid on vaid kraavi vees.

PiibelehtMaikuu hoolega metsi ehtis,Tippis kõikjale piibelehti,Siia ja sinna, siia ja sinna,Neis on nii tore korjama minaa,Magusat lõhna puhuvad ninna.

KullerkuppKullerkupp, KullerkuppPäikesekullaline nupp.Miks sa lahti õit ei tee,Mis sul on seal nupu sees?

MoonMitte keegiNii ei leegiNagu sina, punav moon.Kui su sära,Kadund ära,Seemned saia iluks toon.

KellukasKellukas tegi endale kleidi,Nüüd ta õnnest on uhkegi veidi,Sikid ja sakid on tõesti kenad, Kleit talle meeldib enam ja enam,

Helistab vallatult till-till-till,Olen kõige ilusam lill.

KarikakradSuvi tõi nurmeleKireva särgi,Särgi mustrust saab Lastele pärgi.

RukkililledSiis kui soojenevad ilmad,Päev on rikas päikesest,Rukkililled – rukki silmadSinetavad vilja seest,Meelitades käima meidMööda põlluvaheteid.

KODUKOHA LOODUSPUUD

KOOSTASID: Karoliine Alliku, Kristi Sammal,

Sigrit Jänes, Dagmar Torilo

Eesmärgid:

3a: Oskab osutamise korral nimetada tuttavaid puid. Eristab tuntumaid puid. Teab, et taimed

vajavad kasvamiseks vett ja toitu.

5a: Oskab nimetada ning kirjeldada tuttavaid puid. Oskab nimetada oma kodukohas kasvavaid

puid. Mõistab, et on vaja istutada puid. Teab, et taimed vajavad kasvamiseks vett, valgust ja

õhku. Oskab loendada puid, puuoksi jm.

7a: Oskab kirjeldada kodukoha loodust ja nimetada, mis puud seal kasvavad. Oskab kirjeldada

tuttavaid puid. Oskab nimetada ning kirjeldada aias ja metsas kasvavaid puid (õunapuu,

kirsipuu, pihlakas jm). Selgitab valguse, temperatuuri, vee, toitainete ning õhu tähtsust

taimedele. Suhtub loodusesse säästvalt ja oskab käituda metsas. Kirjeldab, millised on

inimtegevuse negatiivsed ja positiivsed mõjud metsale.

TegevusedMatemaatika - rühmitamist, erinevad puuliigid. nt. On puu kujundid, erinevad liigid kask, tamm,

lepp, kuusk, mänd. Lapsed peavad rühmitama vastavalt liigile. Ühes rühmas üks liik. Siis saab

rühmitada ka selle järgi kas on lehtpuu või okaspuu. Rühmitada saaks ka selle järgi millised puud

langetavad talveks lehed. Lisaks rühmitamisele saab muidugi ka puid loendada. Veel saaks anda ül.

Laps peab asetama õunapuu pildile, väljalõigatud õunte kujundid nt. viis õuna puu otsa ja kaks puu

alla.

Keel ja kõne- Arutleda lastega, millised näevad puud erinevatel aastaaegadel välja, millest see

erinevus tuleneb. Lugeda erinevaid metsateemalisi muinasjutte ning anda edasi nende õpetlikke

momente. Lavastada erinevaid näidendeid metsa teemal. Minna õppekäigule metsa/parki, kus laps

saab näha ja katsuda puid, tutvuda koore, lehtede jne. Arutleda, milleks puid kasutatakse ning miks

me peame neid hoidma. Rääkida loodussäästlikel teemadel.

Kunst- Joonistada lastega asetades paber puukoore peale ning tehes sedasi mustreid. Kasutada

looduslikke materjale, et teha erinevaid kunstitöid( sammal, puulehed, puukoor jne). Joonistada

puid eri aastaaegadel ning ka õppida joonistama erinevaid liiki puid.

Väljendid, kujundlikud ütlused

Puu on vanem kui inimene.

Tamm kasvab kasukas seljas, pea paljas.

Kus kuusele kehv ja männile hea, seal lehisel paras.

Ega puud vangi jää.

Puud metsas ei kasva kõik ühesugused, nõnda inimesed kah.

Tamme raiutakse noorekuuga, maja- või tulipuud vanas kuus.

Puud tuntakse tema viljast.

Puud ei raiuta ühelt poolt.

Pesa maas, munad taevas? - õunapuu

Mängud

Liikumismäng (toimub pargis, metsas)

Valitakse mängujuht ning tema hõikab ühe puu nimetuse, mida ta näeb selles metsas või pargis ning kõik lapsed peavad ruttu selle puu juurde jooksma ning käega kinni hoidma. See, kes jõuab viimasena puu juurde või läheb vale puu juurde, läheb mängust välja.

Õppemäng

Õpetaja paneb lapsed istuma ringi ning näitab neile kotti, kuhu sisse on erinevad looduslikud materjalid pandud. Laps peab kompimise teel ära arvama, mis kotis on. Iga laps saab kordamööda katsuda ja lõpus öeldakse, mis on kotis.

Õppemäng matemaatika

Lapsed on metsas ning iga laps korjab omale ühe puuoksa. Koos võrreldakse, kellel on kõige pikem oks ning kellel kõige lühem. Pärast moodustatakse okstest pikk uss.

Lehekuhi

Õpetaja jagab lapsed gruppidesse, võib moodustada kaks gruppi või rohkem. Oleneb laste arvust.

Igas grupis peaks olema vähemalt kolm last. Iga grupp peab kuhjama teatud aja jooksul nii suure

lehekuhja kui jõuavad. Õpetaja on mängujuht ja ütleb, millal aeg läheb käima ja millal lõppeb.

Võidab see grupp, kellel on aja lõppedes kõige suurem lehekuhi.

Töölehed

KIRJUTA PILTIDE JUURDE, MILLISTE PUUDE LEHED NEED ON (VAHER, TAMM, KASTAN). VÄRVI!

............................... .................................

………………………………

TÄIDA TÜHI KAST.

JOONISTA LEHTPUU JA OKASPUU!

PUUD

LEHTPUUD

KIRJUTA PILDI JUURDE PUUDE NIMED, KAS KUUSK VÕI KASK.

............................... ...................................

MÄRGI RISTIKESEGA ÄRA PILDI PEAL PUU, MIDA NÄED JALUTADES METSAS JA KIRJUTA JUURDE NIMETUSED!

ÜHENDA PUU TEMALE KUULUVA LEHE VÕI OKSAGA!

KASK TAMM KUUSK VAHER HAAB

KODUKOHA LOODUSRAVIMTAIMED

KOOSTASID: Liis Lõhmus, Sirle Liiv-Kose, Gertu Kipper

EESMÄRGID

3a eristab tuntumaid ravimtaimi ja oskab osutamise korral nimetada tuttavaid ravimtaimi.

5a oskab nimetada ning kirjeldada tuttavaid ravimtaimi.

7a oskab nimetada ning kirjeldada aias ja metsas kasvavaid ravimtaimi.

Ravimtaimed on taimed, mis omavad ravivat toimet. Peamiselt kasutatakse ravimtaimi ennetavalt ja ka toetavalt.

Ravimtaimede kasutamine

Ravimtaime väärtus oleneb temas sisalduvate toimeainete hulgast. Need ained tekivad ja kogunevad taime teataval arenemisastmel tema teatavas osas. Näiteks leidub harilikult kõige rohkem toimeaineid taime lehtedes ja õites õitsemise alguseks, seemnetes (viljades) nende valmimise momendiks, juurtes ja juurikates aga maapealseosa kuivamise, elutegevuse lõppemise järel. Seepärast on iga taimeosa korjamiseks ette nähtud eri ajad. Olenevalt ilmastikust tuleb kogumist mõnel aastal alustada veidi varem või hiljem.

Sõltuvalt sellest, milline taimeosa sisaldab kõige rohkem toimeaineid, kogutakse koort, lehti, õisi, seemneid, juuri või juurikaid.

Lehti kogutakse siis, kui nad on täiesti välja arenenud, tavaliselt enne õite puhkemist. Kogumine peab toimuma kuiva ilmaga pärast hommikuse kaste kuivamist.

Õisi kogutakse samuti kuiva ilmaga, parem hommikul, niipea kui kaste on kadunud. Õite kogumine peab toimuma õitsemise algul.

Juuri, juurikaid kogutakse peamiselt sügisel pärast kasvuperioodi lõppemist.

Koguda tuleb vaid neid taimi, mida kindlalt tuntakse.

Riknenud ja närtsinud taimi mitte koguda, samuti ka mitte tolmuseid taimi maanteede äärest.

Ärge koguge ravimtaimi sellest piirkonnast, kus kasutatakse keemilisi taimekaitsevahendeid või väetisi.

Pärast kogumist tuleb taimed kuivatada. Ravimtaimi kuivatatakse tolmuvabas pimedas ruumis hea tuuletõmbuse juures.

Ravimtaimedest saab valmistada: KEEDISTEED; TINKTUURE; RAVIVAT VANNIVETT; SALVE; KOMPRESSE; KUUMA MÄHIST; ÕLISID.

TUNTUMAD RAVIMTAIMED ON:

Lõimimine

Keel ja kõne1.Luuletused :

Võilill

Oi kui palju murul väikseid

lillekesi nagu päikseid!

Põimid nendest pärja pähe,

enam puhtaks käed ei lähe.

Takjas

Kuule, takjas, ma ei taha,

et sa oled nõnda paha,

napsad kuuest, rebid sukast,

kisud valusasti tukast.

Miks sa oled riiakas,

ole parem viisakas.

Nurmenukk

Kes need aasal õõtsuvad,

siis kui tuuled lõõtsuvad?

Need on nurmenukud kallid,

kaela ümber soojad sallid.

Kõrvenõges

Kõrvenõges - kuri mees -

valvab lapsi rohu sees,

kellegagi pole rahul,

salvab häid ja salvab pahu.

Miks sa, nõges,nõnda teed?

õiglane ei ole see.

2. Arutlus :

Mille jaoks ravimtaimed head on?

Näiteks:

• Kibuvits – peletab väsimust, tugevdab organismi ja temas on palju C-vitamiini

• Pune – aitab palaviku, köha, ohatiste, unetuse ja kõhulahtisuse vastu

• Teeleht – peatab verejooksu ja on hea põletikuvastane rohi

• Nurmenukk – hea köhatee

Kuidas ravimtaimi kasutatakse?

Näiteks: juuakse, süüakse, määritakse haigele kohale, tehakse kompresse jne.

Millesed taime osad kõlbavad rohuks?

Näiteks: juur, seemned, vars, lehed, koor jne.

3. Kuulamine ja kõnelemine multimeedia vahendusel :

Jänku-Jussi multikas: Juss räägib ravimtaimedest http://www.lastekas.ee/index.php?

go=web&t=1&id=2968

4. Kirjanduspala lugemine :

Näiteks:

A.Sakse „Võilill“

E.Kask „Nurmenukk“

Rahvasuus on nurmenukul üle saja nime: kanavarvas, kikkapüks, saksapüksid, taevavõtmeke…

Miks taevavõtmeke? Ennemuiste usuti, et nurmenukk on nagu võti, mis avab taevaluugid, et

kevadpäike saaks tulla üha soojemalt paistma. Vanasti keedeti nurmenukuteed. Seda joodi siis, kui

oli köha ja luud-liikmed valutasid. Karksi kandi rahvas visanud igal kevadel kolm nurmenukuõit

jõkke või järve. Õied olnud Veteemale meeleheaks, et ta heinaajal ei laseks vihma sadada.

Matemaatika1. Ravimtaimede loendamine

2. Ravimtaimede võrdlemine ja järjestamine (mõisted: väike, keskmine, suur)

4. Arvutamine ravimtaimede abil

5. Ravimtaimede võrdlemine pildikaartide abil

Mille pooles sarnanevad? Mille poolest erinevad?

MuusikaLaul „Võilill“

Kollased juuksed, rohekas kleidike,

lühike veidike rohekas kleidike.

Ära nüüd me akna alt kusagile keksi,

ära sina üksinda kuhugile eksi.

Rõõmus ja kraps võilillelaps.

Kunsti1.Ravimtaimede maalimine või joonistamine

2. Pildi meisterdamine kuivatatud ravimtaimedest

Vaja läheb: paberti, liimi ja kuivatatud ravimtaimi

3. Taimerükk (6-7a)

Vaja läheb: ravimtaimi, guaššvärve, pitslit, paberit

RAVIMTAIMED

Mängud:„Ravimtaimed“ (4-5a.)

Õpetaja jagab igale lapsele ühe ravimtaimega pildi ja kontrollib, kas lapsed teavad, mis taimega

tegemist.

Eesmärk: Laps tunneb ära ravimtaimed (kummel, pärnaõis, raudrohi, ristik, võilill, sõnajalg jt).

Mängu käik: Lapsed liiguvad vabalt ringi. Kokkulepitud märguande peale (vile, plaksutus jne)

leiavad omale paarilise sama ravimtaime kaardiga. Kes jõuavad paarilised varem leida on võitjad.

Vahetada kaardid ja mäng kordub.

„Ravimtaime purgid“ (5-6a.)

Laual on purgid kuivatatud ravimtaimedega (loodusliku tee valmistamiseks).

Eesmärk: Laps tunneb lõhna ja välimuse järgi ravimtaimi.

Laps oskab purke järjestada suuruse alusel.

Mängu käik: Lapsel on ees viis purki, mis vaja esmalt väiksemast suuremani järjestada. Seejärel

igas purgis on tee valmistamiseks mõeldud mingi kuivatatud ravimtaime kogus (pärnaõis, kummel,

salvei, piparmünt, kortsleht). Esmalt laps saab silmad kinni olles nuusutada, kas ta tunneb

ravimtaime ära. Seejärel saab silmad lahti teha ja öelda, kas nüüd tunneb. Õpetaja saab lastele

juurde rääkida erinevatest ravimtaimede kasulikkusest. Korrapidaja laps valib, mis teed

valmistatakse ning teised lapsed saavad ära arvata, mis teega tegu.

„Vaata ja kirjelda“ (5-7a.)

Eesmärk: Laps oskab kirjeldada ravimtaimi.

Laps oskab moodustada hulki, mingi kindla tunnuse põhjal.

Mängukäik: Vaata ümberringi ja leia loodusest mingi ravimtaim. Iga laps kirjeldab, milline ta välja

näeb ning teised püüavad ära arvata, mis taimega tegu. Seejärel moodustavad teelehe leidjad ühe

rühma, võilille leidjad teise jne. Õpetaja nimetab mingi ravimtaime ja vastav rühma lapsed

kükitavad/hüppavad/keerutavad vms.

„Ravimtaime toolid“ (4-7a.)

Lapsed istuvad ringis toolidel.

Eesmärk: Laps paneb tähele ja märkab, millal on tema kord reageerida.

Mängukäik: Õpetaja sosistab lastele erinevaid ravimtaime nimetusi. Iga laps peab enda oma meelde

jätma. Seejärel paneb õpetaja nende samade ravimtaimede nimed tahvlile ning loeb need

ravimtaimed ka lastele kõva häälega ette. Kui lapsed on saanud mängus olevate ravimtaimede

nimetused teada, siis võetakse üks tool vähemaks ning too laps seisab keskele ja ütleb mingi

ravimtaime nimetuse. Need, kes kannavad vastavat ravimtaime nimetust, peavad kohad vahetama.

Üks laps, kes endale tooli ei leidnud, jääb alati keskele uueks ütlejaks ja proovib endale koha leida.

Vahepeal võib taime nimetusi vahetada. Mäng kestab seni, kuni tahtmist jagub.

„Ravimtaime memoriin“ (4-7a.)

Eesmärk: Laps suudab asukohta meeles pidada.

Laps tunneb ära kaks ühesugust pilti.

Mängu käik: Laual on memoriin, mille piltideks on ravimtaime pildid. Memoriini kaardid on

tagurpidi ning ära segatud. Lapsed hakkavad korda mööda kaarte avama. Kes rohkem paare leiab on

võitja. Selle mänguga saab kinnistada teadmisi erinevatest ravimtaimedest.

RAVIMTAIMED TÖÖLEHT nr 1Kirjuta kasti sisse õige nimetus. Üks nimetus jääb üle.VÕILILL KUMMEL SALVEI NÕGES

RAVIMTAIMED TÖÖLEHT nr 2Tõmba ring ümber ravimtaimede nii, et igas hulgas oleks kolm taime.

RAVIMTAIMED TÖÖLEHT nr 3Värvi pilt. (Kasutada on ainult põhivärvid, seega tuleb vajalik värv ise kokku segada.)

TEELEHTRAVIMTAIMED TÖÖLEHT nr 4Värvi pilt. (Kasutada on ainult põhivärvid, seega tuleb vajalik värv ise kokku segada.)

SAIALILL e KALENDULA

RAVIMTAIMED TÖÖLEHT nr 5Värvi pilt. (Kasutada on ainult põhivärvid, seega tuleb vajalik värv ise kokku segada.)

VÕILILL

KODUKOHA LOODUSSEENED

KOOSTASID: Liis Lõhmus, Sirle Liiv-Kose, Gertu Kipper

Eesmärgid

3a – tunneb rõõmu looduses viibimisest; oskab osutamise korral nimetada seent.

5a – oskab nimetada tuntumaid seeni ja kirjeldada neid, mis kasvavad kodukoha metsas.

7a – oskab nimetada seeni, mida kasutatakse söögiks ja mida ei tohi kasutada (kodukoha

lähedal asuvas metsas kasvavate seente seast).

Informatsioon seentest

Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Sõnaga "seen" seostuvad esimesel hetkel

ikka tavaliselt jala ja kübaraga seened metsa all. Tegelikult on seeneriigi mitmekesisus palju

suurem. Seened esinevad kõikjal maailmas, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma

väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates

taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste

seentega. Seeneriiki kuuluvad palja silmaga nähtamatud parasiitseened, mis tekitavad haigusi

taimedel, loomadel ja inimesel. Roostevärvi laigud taimedel, jahujas valge või kergelt hallikas

kirme puude ja põõsaste lehtedel on seened. Rohekad, kollakad ja isegi mustad hallitused

mullapinnal, niiskunud seinal ja toiduainetel on samuti seened. Taelad ja pessud puutüvedel

ning -kändudel, väikesed punased, kollased, mõnikord harva ka rohelised kausikesed mullal,

samblal ja puidul on ikka ja jälle seened. Seentel võib olla veel mitmesuguste koorikute või

nuiakeste või veel mingi eriilmeline kuju.

Seened on väga olulisel kohal surnud orgaanilise aine lagundamisel algosakesteks,

toiduahelas ja toitainete vahetuses. Kübarseeni ja trühvleid kasutatakse vahetult söögiks,

samuti leiva küpsetamisel kergitava ainena, veini, õlle ja sojakastme kääritamisel. Alates

1940. aastatest kasutatakse seeni antibiootikumide tootmiseks. Veel hiljem on hakatud seente

toodetavaid ensüüme tööstuslikult kasutama valke lagundavate fermentide jaoks pesuainete

tootmises. Seeni kasutatakse bioloogilise tõrjevahendina umbrohtude ja kahjurite vastu.

Paljud seeneliigid toodavad bioaktiivseid aineid, mida nimetatakse mükotoksiinideks. Nende

hulka kuuluvad näiteks alkaloidid ja polüketiidid, millest paljud on loomadele, sealhulgas

inimestele mürgised. Seetõttu on tundmatute seente söömine üliohtlik, erinevalt näiteks

tundmatute loomade söömisest. Mitme seeneliigi viljakehad sisaldavad psühhotroopseid

aineid, mida kasutatakse nii uimastitena kui muudel otstarvetel. Seened suudavad lagundada

materjale ja ehitisi ning patogeenidena levitada taimede, loomade ja inimeste haigusi. Seentest

põhjustatud viljasaagi vähenemine ja saagi riknemine võib oluliselt mõjutada majandust.

Eestis on praegu teada umbes 3500 liiki seeni, neist vaid 1/3 on tavapärase

"seenevälimusega". Meie lehikseente hulgas on umbes 400 söödavat, ligi 200 suuremal või

vähemal määral mürgist ja raviomadustega seeni ligi 150 liiki.

Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks, seeneteadlasi mükoloogideks.

Vainola, M. (2011). Seened. http://www.hkhk.edu.ee/seened/seened.html. (18.11.2011).

MÕISTATUSLAUSED• Lapsepõlves tuba pime, kasvan nii, et sünnib ime. Seinu laiali ma rõhun, kuni seisan

värskes õhus. • Istun metsas puude seas, imetore kübar peas.

MÄNGUDSeenekorv (3-4a)Vaja on : suurt ala toas või väljas.Mängu käik : Palu lastel tulla sinu märgistatud ala keskele ja räägi neile, et hakkate mängima

seenekorvi. Osuta ruumi kõigile neljale nurgale ja anna igale nurgale ühe seene nimetus (nt.

puraviku nurk, kukeseene nurk). Selgita lastele, et kui sa hüüad seene nime, peavad nad

sellesse nurka jooksma. Räägi ka seda, et kui sa hüüad „seenekorv“, peavad nad jooksma

keskele. Alusta mängu esimese seene nimetamisega ja anna lastele aega nurka jõudmiseks.

Korda tegevust.

Nurkade tähistamiseks võid kasutada erinevate seente pilte, et lapsed ei unustaks, millises

nurgas mis puuvili on.

Metsaskäik (6-7a)Eesmärk: suurendada laste sõnavara; kinnistada seente ja marjade nimetusi.Mängu käik: Õpetaja ja lapsed istuvad ringis. Õpetaja ütleb: „Ma käisin metsas ja korjasin

puravikke“. Järgmine mängija kordab lauset ja lisab omaltpoolt (veel) ühe sõna. Mäng kestab,

kuni kõik mängijad on saanud öelda, mida nad korvi korjasid.

Seened (5-6a)Eesmärk: eristada söögiseeni mürgistest.Vaja on : pildid erinevatest seentest (+ nimesildid), korv.Mängu käik : Õpetaja paneb korvi pildid erinevatest seentest (lauale nimesildid). Laps võtab

korvist ühe seene pildi ning ütleb, kas see on söögiseen. Et mängu raskusastet tõsta võib

paluda, et laps laualt pildile vastava nimesildi leiab. Õpetaja kontrollib, kas nimesilt ja seene

pilt omavahel sobivad või ei.

Seeneralli (4-7a)

Taustaks käib laul „Seeneralli“, mida esitavad ETV laululapsed. Lasteaia õuealale on õpetajal

märgitud kaks punkti- A ja B, toimub teatejooks. Õpetajal on seente pildid kiletatud(kõik

need seened on laulus ka kajastatud). Moodustatakse kolm võistkonda, iga võistkond saab

endale korvi seente piltidega. Seene pilte on täpselt nii palju, kui võistkonnaliikmeid.

Ülesandeks on koos korviga joosta punktist A punkti B ning asetada sinna üks seene pilt,

seejärel joosta tagasi punkti A ja anda korv edasi järgmisele võistlejale.

Kui on soov teha ülesannet keerulisemaks, siis võib panna korvi nii söögiseeni kui mürgiseid

seeni, kuid punkti B tuleb asetada korvist ainult söögiseeni.

Võistluses ei ole kaotajaid, kõik on võitjad ja saavad seenemedalid.

TÖÖLEHED „Seened“

Tööleht 1

Lõika välja kolm seene pilti(kukeseen, puravik ja kuuseriisikas) ning aseta nad tabelisse

tühjadesse lahtritesse. Igas reas peavad kolm erinevat seent olema. Jälgi, mis seen on esimeses

reas puud, seejärel teises ja kolmandas. Kõige viimaks kleebi nad liimiga tabelisse.

Tööleht 2

Lehel on söögiseente ja mürgiseente nimetused, laps peab paigutama need nimetused õigesse

kujundisse. Mürgiseened punasesse ringi ja söögiseened rohelisse ruutu.

Kuuseriisikas

Kukeseen

Puravik

Punane kärbseseen

Roheline kärbseseen Valge kärbseseen

Sirmik

Tööleht 3Loe seente nimetusi ning seejärel otsi iga seene nimetuse juurde vastav pilt. Ühenda need joonega.

Kuuseriisikas

Kukeseen

Puravik

Punane kärbseseen

Sirmik

LõimimineKunst

1. Seenekassa meisterdamine Vahendid:Jogurtitops, papptoru, värviline paber, pva-liim, nugaTöö käik:

• Lõika jogurti topsi põhja pilu. (Palu suurematelt abi!)• Liimi seenekübarale värvilisestpaberist lõigatud lehti.• Seene jalg tee papptorust.• Lõika ja liimi torule põhi.• Liimi seenejalg värvilise paberiga üle.• Liimi kübar pva-liimiga jala külge ja lase kuivada.

Enne aknalauale näitusele panekut, rühmitatakse seened värvuse järgi ning loendatakse, mitu seent igas rühmas on.

2. Seente voolimine Pärast seda, kui lapsed on oma seene voolinud, asetatakse need näiteks käbisiilile selga.

3. Ruumilised seened Vahendid:

A3 valge paber, värvilised paberid, salvrätik, liim, käärid

Töö käik: • Joonistada A-4 värvilisele paberile hästi suur seene kübar. • Joonistada A-4 värvilisele paberile seene jalg. • Lõigata seene jalg ja kübar paberist välja. • Kortsutada seene kübar ja jalg pallikesteks ja teha need eĴevaatlikult lahti. • Panna valgele paberile kortsutatud salvrätik. • Kleepida seene jalg ja kübar salvrätiku peale.

4. Seenevurr

Isekivistuvast massist voolida teravaotsalise kübaraga seen, millel on jalg all. Seen värvida.

Seent tagurpidi keerates moodustub vurr.

Matemaatika1. Seente rühmitamine piltide abil

Ühte hulka söödavad seened, teise mürgised seened.

2. Seente võrdlemine ja järjestamine (mõisted: väike, keskmine, suur)

3. Seente loendamine

4. Seentega arvutamine

Nõnda on matemaatika poeetika mind rõõmustanud läbi kogu teadliku elu. Asi algas tegelikult

seentest. Esimeses klassis käskis õpetaja Kikerpuu meil liitmise õppimiseks vihikusse

joonistada kolm puravikku, siis veel kaks puravikku ja plussmärgi nende vahele ning siis,

pärast võrdusmärki, nii palju puravikke, kui palju kokku saab. Mina ei saanud sellest aru –

niigi ju selge, et kolm pluss kaks on viis, milleks veel seened? Nüüd saan. Just seentes ongi

asi. Põhiküsimus seisneb selles, kas matemaatika on inimese välja mõeldud või on see

kuidagiviisi looduses – puudes, nende all kasvavates seentes ning üldisemalt siis metsas –

olemas ja tuli inimesel üksnes üles leida (Kändler. 2011. Matemaatika asjalik poeetika.

Kuidas seened matemaatikat väljendavad. Jänes-Kapp. Horisont.)

5. Seente geomeetria

Seene kübar on tavaliselt ringikujuline/ümmargune.

Keel ja kõne1. Õppekäik metsa

Seente vaatlus. Arutlus. Kirjeldada seene osasid. Sõnavara rikastamine.

2. Kirjanduspala lugemine ja/või jutustamine. Arutlus.

3. Häälikute määramine seente nimedes.

Näiteks: sõna PILVIK. Kus asub häälik „L“? Sõna alguses, sees või lõpus.

4. Kuulamine ja kõnelemine multimeedia vahendeid kasutades.

Esmalt vaatab õpetaja koos lastega Jussikese videot: Seened ja marjad.

(http://www.youtube.com/watch?v=2rA0fDy_62k&feature=player_embedded ). Õpetajal on

kaasas päris seened. Kõigepealt nuusutavad lapsed koti sisu, siis pistavad käe kotti ja katsuvad

ning kirjeldavad, mida nad tunnevad(libe, sile, krobeline jms) ning proovivad arvata, mis seal

sees on.

5. Seente teemaline draamaetendus

Lapsed etendavad seente rolle. (Seened purki, seened soustiks, mürgiseened). Süzee on

kirjutatud koos lastega peale õppekäiku seenemetsa.

6. Mõistatused, vanasõnad ja ütlemised

• Pärtel seened külvab.

• Kõik seened ei kõlba korvi panna.

• Kellelegi-millelegi kasvavad seened selga.

• Kõrvad kui oppakseened.

• Kui seened sooja vihma järel või nagu seened vihma järel.

• Hindrik heenamaal, vilepill põesas, kanamuna kannu ots? – Putke, uss, seen.

(Äksi 1888)

RAVIMTAIMED TÖÖLEHT nr 5Ristsõna

KODUKOHA LOODUSKODULOOMAD

KOOSTASID: Merlin Aug, Laura Herne, Liina Saia, Kairi Sepp

Õppe- ja kasvatustegevuse kava vorm

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVA

Kuupäev: 17.11.2011 Laste vanus: 6-7 aastased Laste arv: 20

Üliõpilane: Liina Saia

Teema: Mina ja keskkondEesmärgid:

Tunnetus- ja õpioskused: Rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel.Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: Oskab teistega arvestada ja teha koostööd.Mänguoskused: Tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma.Mina ja keskkond: Kirjeldab kodukoha loodust, tuntumaid loomi.Keel ja kõne: Saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida.Matemaatika: Määrab esemete hulga ühiseid tunnuseid ja jaotab esemeid kahe erineva tunnuse järgi. Kunst: Keskendub alustatud tegevusele ja loob oma kunstitöö.Liikumine: Matkib täiskasvanut harjutuste sooritamisel.Muusika: Liigub vastavalt muusika meeleolule.Vahendid: Plakat, plaat, värvipliiatsid ja paberid.Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne) Õpetaja valmistab plakati ja teeb plaadi, kus on kurb ja rõõmus lugu. Juhul kui rühmas puudub paber ja

värvipliiatsid, muretseb õpetaja need. Õpetaja räägib õpetajaabiga, et ta vahetaks mängu ajal lugusid plaadilt. Lapsed ei pea midagi ette valmistama.

Tegevuse käik

Tegevuse osad, tegevus-

liigid

Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemad mõisted, küsimused, kasutatavad

meetodid, mängulised võtted

Vahendid

I Sissejuhatus Kutsun lapsed toolidele ringi istuma. Seletan lastele, et täna räägime kodu- ja metsloomadest. Selleks, et ma saakin teada, kui palju lapsed juba teavad kodu- ja metsloomadest, mängime. Mäng algab sellega, et patsutame kõik rütmis põlvedele, siis ütlen: ”Kui mina olen mets, siis sina oled ...” ja sel ajal ütleb iga laps järjekorras ühe looma nime.

IIPõhiosa

Lasen lastel poolkaarde istuda, samal ajal panen tahvlile õppevahendi. Õppevahendil ehk plakatil on kõik loomad ja sildid nende nimetustega õigesse rühma jaotatud. Võtan plakatilt ühe looma ja tema nimetusega sildi ning kirjeldan lühikirjelduse kaardi abil seda looma. Vastavalt kirjeldusele näitan looma pildil kehaosi ja matkin looma häälitsust, samuti lasen lastel häälitsust korrata. Seletan ära ka selle, miks mingi loom kuulub kas mets- või kodulooma rühma alla, toon vähemalt 2 põhjust. Kui laps küsib looma kohta, siis vastan sellele küsimusele. Lõpus küsin lastelt üle, kuhu rühma loom kuulus. Kui olen looma ära kirjeldanud, panen selle looma pildi ja sildi lauale. Seejärel lasen lastel paariks lugeda. Nüüd annan igale paarile ühe looma nimega sildi. Iga paar tuleb järjekorras laua juurde ja võtab vastavalt sildi nimetusele looma pildi. Pärast seda paneb paar pildi ja sildi plakatile, kas siis metsloomade või koduloomade alla. Paar ütleb ka kaks põhjust, miks nad selle looma sinna panid. Kontrollime koos üle, kas loomad on õigesti paigutatud. Kui loom on vale rühma all, esitan abistavaid küsimusi, et saavutatda õige arusaamine ja vastus. Kui kõik paarid on lõpetanud oma ülesande, jätkame tegevust mänguga. MÄNG: LAMMAS JA LAMBATALLEDLapsed seisavad. Õpetaja on lammas ja teeb

1. Õppevahend: Plakat (A2 paber on jalgatud pooleks, ühel poolel on pealkiri metsloomad ja teisel koduloomad. Samuti on joonistatud taust ehk mets ja talu. Plakatil on krõpsudega kinnitatavad loomade pildid ja nende nimetustega sildid.)

2. Õppevahend: Kaardid (nende peal on lühikirjeldused loomadest)

lambale iseloomulikku häält. Õpetajaabi samal ajal paneb plaadimängijasse plaadi, kus on üks kurva meloodiaga lugu ja üks lõbusa meloodiaga lugu. Lammas liigub ühe lapse (talle) juurde ja kutsub endaga jalutama. Laps tõuseb ja järgneb õpetajale. Siis peatub lammas teise lapse ees, kes läheb esimese selja taha. Koos häälitsetakse ja kõnnitakse edasi kuni on valitud 4-6 talle. Õpetajaabi paneb mängima kurva või lõbusa loo, siis kui õpetaja ja lapsed kõnnivad. Muusika ajal teeb õpetaja vastavalt kas kurba või rõõmsat nägu ja liigutusi, lapsed peaksid matkima teda. Nüüd hüüab lambaema: “Lapsed koju!”. Lapsed jooksevad oma kohtadele. Mäng jätkub, õpetaja valib uued lambatalled.

3. Plaat kurva ja lõbusa muusikaga (ja plaadimängija)

III Lõpetav osa

Lõpetuseks valib laps endale meeldiva looma ja joonistab selle värviliste pliiatsitega. Pildi ülesse kirjutab laps, kas see on koduloom või metsloom. Lapsed, kellel on töö valmis, saavad minna riietuma õue minekuks. Õpetaja riputab laste joonistused hiljem rühma ülesse.

• Igale lapsele paber.

• Värvipliiatsid kõigile lastele.

DELFI TÄHEKE13. november 2007 15:16

Mõistatused:

1. Kera ees, ora taga, hiirekelder keskel.(Kass)2. Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama.(Kass)3. Mees läheb metsa, mõõk seljas.(Kass)4. Pärval karjas, öösel orjas.(Koer)5. Sööda kui venda, seo kui varast.(Hobune)Kes kassi ei toida, toidab hiiri. EV 3389:5

Muud koduloomade kohta käivad väljendid:

(http://www.folklore.ee/~kriku/VSR/FRAMEST.HTM)1. Kes kassi ei toida, toidab hiiri. EV 3389:52. Lehm lüpsab suust, kana muneb nokast. EV 5640:1653. Hobu on loodud töötegijaks, aga mitte vaevanägijaks. EV 1348:14. Hea koer, ta on ikka maja lukk. EV 4033:15. Parem üks hää hobune kui üheksa halba. EV 14913:2

Mäng: Koduloomad ja nende lapsedMängu käik: Lapsed istuvad ringis, mängu alustajal on väike pall. Ta ütleb ühe kodulooma ja viskab palli teisele lapsele, kes ütleb selle looma lapse, nt lammas-tall. Ta viskab palli edasi, kes ütleb kodulooma ja viskab jälle palli edasi. Juurde võib lisada ka loomade hääli ja küsida, kas loom elab toas või laudas.Eesmärk: Lapsel kinnistuvad koduloomade ja nende poegade nimetused.

TÖÖLEHT TEEMA: KODULOOMAD

5. JAGA LOOMAD GRUPPIDESSE: LEHM, KARU, REBANE, SIGA, KASS, MÄGER, KOER, METSSIGA, KANA, ILVES, KUKK, HOBUNE, HUNT, METSKITS.

KODULOOMAD: METSLOOMAD:

(KAS MÕLEMASSE GRUPPI SAI 7 LOOMA NIMETUST?)

6. ÜHENDA KODULOOM NING SEE, MIKS TA INIMESELE KASULIK ON!

KODUKOHA LOODUSMETSLOOMAD

KOOSTAJAD: Mairi Küünruss, Maris Kiipus, Marianne Kangur

MetsloomadEesmärgid:3-aastane:

• Tunneb rõõmu looduses (õues) viibimisest.• Oskab küsimise korral nimetada tuttavat looma ja tema kehaosi.• Teab, et mõned loomad elavad metsas ja mõned inimeste juures.

5-aastane:• Oskab nimetada tuttavaid loomi.• Osakab kirjeldada tuttavate loomade välimust.• Oskab kirjeldada tuttavate loomad elupaiku.

7-aastane:6. Oskab kirjeldada kodukoha loodust.7. Oskab nimetada ning iseloomustada metsloomi, koduloomi ja putukaid.8. Nimetab tuntumaid erineva elupaiga- ja viisiga loomi ning kirjeldab nende välimust.9. Teab loomade käitumise erinevusi eri aastaaegadel.

Tuntumad metsloomad: põder, kits, ilves, hunt, rebane, jänes, orav(lendorav), siil, metssiga, karu, mäger, tuhkur.

Mäng:

Põder:

Sobiv mängukoht: spordiväljak, muruplats

Õpilastele antakse käsklus „Komeks loe!“ Esimene ja teine võtavad ühte rivvi, kolmas teise rivvi. Rivid on mänguplatsi eri servades, nende vahe on umbes kümma meetrit.

Küsimus õpilastele: mida vajab põder eluks?• Süüa• Juua• Varjupaika

Esimene ja teine on loomad, st põdrad, number kolm on toit, jook ja varjupaik.

Mängureeglid:7. Käed kõhu peal-söök,8. Käed suu peal- jook,9. Käed pea peal-varjupaik.Mõlemad rivid pööravad teineteisele seljad ja asetavad käed vabalt valitud (eelpool kokku lepitud kõhu, pea või suu peale) kohta. Vile või käskluse peale pööratakse end nägudega üksteise poole- Loomade rivis olevad lapsed peavad endale leidma sobiva vastasrivis seisja (käed samas asendis) ning jooksma tema juurde. Jooksu segavad kahe rivi vahel seisvad hundid (2-3 last). Kes ei leia endale paarilist, läheb mängust välja. Kelle püüab hunt kinni, see hakkab ise hundiks. Mängu korratakse mitu korda.

Eesmärk:Suunata õpilasi mõtlema, mis juhtub siis, kui põtru on liiga palju, mis juhtub siis, kui hunte on liiga palju, mis juhtub siis, kui toitu on liiga vähe. Oluline on järelduste tegemine, vajadusel õpetaja abiga. Soovitatav mängida läbi paar korda.

PõderPõder on Eesti metsade kõige suurem loom. Tal on suured sarved, aga sarved on ainult isasloomadel ehk põdrapullidel. Emastel põtradel sarvi ei ole. Emast põtra kutsutakse põdralehmaks. Põdral on pikad jalad ja laiad sõrad. Ta on pruuni värvi. Põdral on ka pisikene saba. Põder sööb lehti, rohtu, seeni, samblikke ja puuoksi. Eriti maitsevad talle männi- ja kuusepuu koored. Põdra elupaigaks on suuremad metsa-alad, kus on jõgesid, järvi, soid ja võsastikke. Sagedasti võib teda kohata ka metsade lähedusse jäävatel põldudel. Põder on hea ujuja ning käib tihti vees. Enamasti on põder üksildane loom. Kuid talvel, kui on külm, on põdrad karjades. Nad suhtlevad omavahel madala ammumise teel. Põtradel on väga hea kuulmine ja haistmine.

MetskitsMetskits on üks ilusamaid ja graatsilisemaid loomi. Tal on peened kuid tugevad jalad ja sale keha. Metskitse saba ümbritseb valge ala. Suvel on kits punakaspruun, talvel on ta hallikas. Isasloomadel on sarved. Emasloomadel neid ei ole. Isasloomi nimetatakse sokkudeks, emasloomi kitsedeks. Eesti metsades on metskits väga levinud loom. Elupaigaks eelistab metsatukki ja metsaservi. Sügaval metsas talle elada ei meeldi. Metskits on taimetoiduline. Ta sööb rohttaimi ning puude ja pöösaste oksi. Vahest ka samblaid ja samblikke.

IlvesIlves on Eesti metsade ainuke kaslane. Ilvesel on kõrged jalad ja ümar pea. Kõrva otsas on musta otsaga karvatutid. Värvuselt võib ilves olla punakaspruun või helehall, mille peal on tumedad täpid. Kuid kõht on neil tavaliselt valge. Ilvesele meeldib elada tihedas

okaspuumetsas või tihedas segametsas. Ilves elab üksinda ning ta on väga ettevaatlik loom. Teda on raske märgata, sest ta liiguv videvikus ja öösiti. Ilves on lihasööja. Ta sööb väiksemaid metsloomi: jäneseid, hiiri, linnud. Vahets ka rebaseid ja metskitsi.

Hunt Hunti on lihtne segi ajada suure koeraga. Aga hundi saba ei ole kunagi rõngas, see on sirgelt all. Hundil on lihaseline keha, jõulised jalad ja võimsad lõuad. Ta on hallikat värvi ning saba on tal kohev. Hundil on väga hea haistmine ja kuulmine. Neil on ka väga hea nägemine. Hunti võib kohata varjulistes metsades, rabades ning võsastikes, liikudes ringi peamiselt öösiti. Hunt sööb jäneseid, konni, hiiri, putukaid ja linnumune. Suurematele loomadele peavad nad jahti karjana. Hundikari võib maha murda isegi karu. Hunt on selline loom, kes valib paarilise endale kogu eluks.

MetssigaMetssea keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninaks on tal tugev kärss, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on tal halli, musta ja pruuni värvi. Kaelal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid triibud. Neil on suured seakihvad. Kaaluvad metssead paarsada kilogrammi.Elavad tüüpiliselt tihedates leht- ja segametsades, veekogude kallastel, soode ääres. Ringi liiguvad emasloomad ja pojad koos, isased üksikult. Ringi liiguvad nad põhiliselt s ja öösel, talvel võivad ka päeval ringi liikuda.Metssead söövad peaaegu kõike- taimede maapealsetest (kevadel ja suvel) kui ka maa alustest (aastaringselt) osadest. Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja -poegi, vihmausse, raibet.

TuhkurTuhkrut tunneb ära kõige paremini tema näo järgi. Tal on hele nägu tumeda maskiga. Ülejäänud keha on tuhkrul tumepruun.. Tuhkur on umbes kolmekümne kuni neljakümne sentimeetri pikkuneTuhkur elutseb veekogude kalda-aladel, väikestes metsades ja ka seal, kus elavad inimesed. Neid võib kohata talumajade juures. Põhiliselt tegutseb tuhkur öösiti. Ta toitub kõigist elusolenditest, kellest jõud üle käib. Tema toiduks on hiired, rotid, konnad, roomajad. Tuhkur kasulik, kuna ta hävitab kahjureid. Hädaohu korral piserdab tuhkur vaenlase üle haisva vedelikuga Hais on nii tugev, et koer lõhnab ka pärast mitmekordset pesemist. Tuhkru vaenlased on rebane, röövlinnud ja koer. Inimene kütib teda karusnaha pärast. Ta on harilik jahiloom.

KaruKaru on suure ja tugeva kehaehitusega. Ta on hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on kaela ümber valge krae. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toituKarud elavad suurtes metsades, milles, eriti meeldib neile kui metsas on mahamurdunud puid. Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina, kus neid ei segataTalve veedavad karud taliuinakus. See kestab novembrist märtsi või aprillini. Karud söövad peamiselt mitmesuguseid taimi ja nende seemneid ning marju. Ära ei ütle nad ka putukatest ja nende vastsetest. Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva. Hea meelega söövad karud mett.Karud elavad kuni viiekümne aasta vanuseks. Ainsaks vaenlaseks on karule inimene.

KarukeKaruke ei ole paha,murda kedagi ei taha,tema ütles mulle et:tahab maasikaid ja mett!

MägerMäger on koera suurune metsaelanik. Tal on tumedam alakeha ja silmade vahelt läheb neil läbi must triip. Elavad urus, mille nad kaevavad oma tugevate esikäppadega. Mäger sööb palju erinevaid asju.Ta sööb usse, tõuke, lindude mune ja poegi, püüab konni ja hiiri ent ei ütle ära ka tigudest ja putukatest. Mäger sööb ka seeni, marju ning rohttaimi. Talveks valmistudes kogub mäger omale naha alla suured rasvavarud. Ka mäger magab talveundMäger on looduskaitse all ning tema küttimine on keelatud.

Mäger(Helvi Jürisson)Mägral oli maja nii nagu vaja.See temalt võttis kogu tema aja.Juba tehti treppi, juba pandi voodrit Mägra peres polnud ainsatki loodrit.Ei tal olnud mahti poesabas seista,Kõik, mis majas tarvis, ise valmis treis ta.Nõnda mägra majas, kasemetsa veeresTasaselt ja targu elukene veeres...

REBANE

Rebane on koera suurune ja pika koheva sabaga. Tema seljal olev karv on roostepuanane (oranš), kõht on tuhkhall või valge. Käpad on mustad ja sabaots on must või valge. Tal on hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas väga hästi. Rebane elab Eestis erinevates metsades. Rebase meeldivam toit on hiired. Kuid ta ei ütle ka ära jänesepoegadest, lindudest, oravatest, tigudest, vihmaussidest, putukatest, puuviljadest, marjadest ega ka viljateradest.

Rebase jälg:

JÄNES

Eestis elab hall- ja valgejänes.

HALLJÄNES

Ta on imetaja. Halljänesed on valgejänestest suuremad. Tema karv on pealt pruunikashall ja kõhupool valge aga talvel on ta helehall. Tal on pikad kõrvad ja pikem must saba. Ta elab Eesti metsades.

Jänes on taimetoitlane. Talvel sööb ta puude ja põõsaste oksi ja koort. Elavad nad 6 – 13 aastat.

VALGEJÄNES

Valgejänes on samuti imetaja. Ta on üks suurimatest jäneslastest. Kõrvad on lühemad, kui halljänesel, saba on lühike ja ümar. Talvel on valgejänes valge, kuid kõrvatipud on mustad. Suvel on tema selg roostepruun mustae tähnidega, küljed on heledamad, kõht täitsa valge. Meil pesitseb ta põhiliselt mandri eestis. Kus nende peamisteks pesitsemis kohtadeks on okaspuumetsad ja rabad. Temagi on taimetoitlane.

MÕISTATUS:

Pikk-kõrv, pikk-jalg

Hallid vatid seljas?

ORAV

Orav on punase suvekarvaga ja koheva ning suure sabaga. Talvel on oravad halli värvi.

Oravaid võib kohata kõigis metsatüüpides: okas-, sega- ja lehtmetsades. Oravad elavad meelsasti ka linnaparkides ja surnuaedades, kus nad on palju julgemad kui metas ja tulevad tihti uudistama, kas inimestel neile midagi süüa pakkuda on. Suurema osa oma ajast veedavadki nad puu otsas, olles aktiivsed peamiselt päeval. Oravad on äärmiselt head ronijad ning ühelt puult teisele minemiseks sooritavad nad hüppeid, mitte ei tule puu otsast alla ja ei roni järgmist puud pidi uuesti üles tagasi.

Oravad söövad männi- ja kuuseseemneid, tammetõrusid, marju, seeni, puukoort ning puumahla. Oravad koguvad ka toiduvarusid, peites neid maa-alla või siis puuõõnsustesse või koorelõhedesse. Suurem osa oravate aktiivsusajast möödubki toitudes, halb ilm võib oravate tegevust tugevasti pärssida, sest nad suudavad ilma toiduta vastu pidada kõigest paar päeva.

Elavad kuni 7aastaseks.

Luuletus: (L. Märdimäe).Õues sadanud on lund, oraval ei ole und.Kinni tuisanud on kelder, kus on jõulusööki heldelt.Kust küll leida maiustusi? Nõnda mõtleb oravake.

SIILSiil on 14-30 cm pikk ja kaalub 700-1100 grammi. Tema keha katavad seljapoolt kuni 3 cm pikkused okkad. Kõhtu ning nägu katavad karvad. Siilil on pisike saba.Siilidele sobivaid elupaiku leidub mitmel pool. Nii asustavad nad metsi, kultuurmaastikke, linnaparke ning isegi koduaedasid.Siilid kuuluvad putuktoiduliste hulka. Lisaks putukatele söövad siilid veel konni, tigusid, usse, maas pesitsevate lindude mune, raipeid, seeni ning ka mitmesuguseid marju. Niisiis praktiliselt kõike, mida sünnib suhu pista.

MÕISTATUS:Sile kui siid, okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera.Hall kera, hambaid täis.

TöölehtProovi iga pildi alla kirjutada selle looma nimiVärvi pildidÜhenda iga loom tema söödava toiduga

.........................................

............................................

...........................................

.........................................

TÖÖLEHT

MÄRGI VASTUSED TABELISSE RISTIGA

KES ELAB METSA SEES?

KES EI ELA METSA SEES?

KARU

POISS

METSKITS

KASS

KOER

ILVES

REBANE

TÜDRUK

KODUKITS

HOBUNE

PÕDER

JÄNES

SIIL

TÖÖLEHT

KELLELE KUULUVAD? ÜHENDA JOONEGA.

Lõimitud tegevused• Rühmatöö. Lastel on laudadel töölehed, millel on läbisegi mets-ja koduloomade pildid,

ning suur tühja metsa pilt. Rühmaliikmetega arutledes leitakse üles kõik metsloomad,

lõigatakse need välja ja liimitakse metsa pildile. Järelejäänud pildid korjab õpetaja kokku.

Iga rühm valib valmis metsapildilt ühe looma, keda ta hakkab kirjeldama. Teised arvavad,

mis looma kirjeldati. Võib nimetada ka selliseid asju, mida ei ole näha. Näiteks seda, kus

kirjeldatud looma võib tavaliselt kohata jms. (keel ja kõne, kunst, mina ja keskkond)

• Üks põder Pille jalutab metsateel. Ta märkab, et põder Peeter, jalutab eemal. Pille kutsub

Peetri endaga koos jalutama. Mitu põtra jalutavad nüüd metsateel?

• Imre läks koos vanaisaga metsa. Imre nägi viite põtra, kahte rebast ja ühte jänest. Vanaisa

nägi veel nelja põtra ja kolme jänest. Mitut looma nägid vanaisa ja Imre kokku? Mitu looma

nägi vanaisa? Mitu looma nägi Imre?

KODUKOHA LOODUSVEEKOGUD

KOOSTAJAD: Kaia Mägi ja Eliis Väljaäär

VEEKOGUD

Suurem osa Maast on kaetud veekogudega. Veekogusid jaotatakse nende keemilise koostise alusel

soolasteks ja magedateks. Ookeanid, mered ja soolajärved on soolaseveelised. Mageveekogud on

jõed, mageveejärved ja enamik allikaid. Eestis leidub nii looduslikke (meri, järved, jõed, allikad)

kui ka tehisveekogusid (veehoidlad, kanalid, kraavid, tiigid, karjäärid). Taimede hulgas võime

eristada magevee ja soolase vee taimi, Magevee taimed ei suuda enamasti kasvada soolases vees ja

soolase vee taimed magevees. Veekogude taimi rühmitatakse ka nende välisehituse ja kasvukoha

põhjal:

A - kaldataimed, kes kasvavad ajutiselt kuival; B - kaldavee taimed; C - ujulehtedega taimed, kes

kinnituvad veekogu põhja; D - veepinnal ujuvad taimed; E - veesisesed taimed, kes kinnituvad

veekogu põhja; F - vees vabalt ujuvad taimed.

Näiteks järve taimestiku võib eelnevalt esitatu põhjal jaotada järgmiselt:

A - pilliroog, mürkputk ja harilik soosõnajalg ; B - pilliroog, laialehine hundinui , ahtalehine

hundinui, mürkputk ja konnaosi; C - väike vesiroos , kollane vesikupp , ujuv penikeel ja valge

vesiroos; D - väike lemmel , konnakilbukas ja vesikarikas; E - kanada vesikatk , harilik kuuskhein ,

ujuv penikeel ja keermikvetikas; F - klorella ja koppvetikas.

Veekogud võivad olla tekkinud looduslikult või inimtegevuse tagajärjel. Enamik Eesti järvedest ja

jõgedest on moodustunud mandrijää liikumise tulemusena. Järved võivad tekkida ka loogeliste

jõgede vanadest jõesoppidest.

Vesi on aga suure soojusmahtuvusega ja seetõttu on veekogudel tähtis roll Maa kliima kujunemisel.

Veekogudelt aurustunud vesi koguneb pilvedesse, kust see sademetena jälle maapinnale jõuab.

Sademetel on omakorda oluline roll kliima ja elutingimuste kujundamisel. Vesi on elukeskkonnaks

bakteritele, seentele, taimedele ja loomadele ning tähtis komponent kõigi organismide rakkudes ja

kudedes. Veeloomad ja -taimed on inimesele oluliseks toiduallikaks. Sanatooriumides kasutatakse

veekogude raviomadustega muda (meredest või järvedest).

TÖÖLEHED:Eesmärgid: Mina ja keskkond: Laps nimetab erinevaid veekogusid ning oskab neid iseloomustadaKeel ja kõne: Laps oskab lahendada erinevaid mõistatusiMatemaatika: Laps loendab erinevaid veekogutaimiKunst: Laps püüab värvida pilte piirjooni ületamataT ööleht nr. 1:

Tööleht nr. 2 :

Tööleht nr. 3:

Tööleht nr. 4:

Mängud:

VEELINNUD: PART

Läbiviimise aeg ja koht: talv, toas

Eesmärk raamõppekavas: toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta (RÕK, 2.ptk, 9.1)

Valdkond: muusika, liikumine, keel ja kõne, käeline tegevus

Teema: Pardi tutvustus

Meetod: kuulamine, vaatlemine, vestlemine

Vahendid: pildid partidest, plastiliin.

Töö käik: 10. Lapsed istuvad poolkaares vaibal ja õpetaja laulab laulu:

Kõik minu pardikesed ujuvad vees, ujuvad vees, ujuvad vees- pead on neil väljas ja jalad on neil sees.

Nüüd küsib õpetaja;”kellest ma laulsin?” ja lapsed vastavad.

10. Õpetaja võtab välja pildid partidest ja toimub vestlus. Kõikidel veelindudel on katteks suled, mis ei lähe kunagi märjaks, veelindudel on varvaste vahel lestad, et paremini ujuda.Õpetaja pöörab tähelepanu pardi välimusele. Isapart on suurem ja värviliste sulgedega, emapart on väiksem ja pruuni värvi. Part teeb oma pesa veekogu äärde ja peidab selle kõrkjatesse. Sinna muneb emapart munad ja istub pesal, kuni tulevad pojad.

11. Mäng: lapsed käivad läbisegi käed seljal imiteerides saba ja teevad pardi häält. Eemalt hiilib koer ja püüab parte. Pardid jooksevad tähistatud kohta (vette). Mäng kordub.

12. Peale mängu voolitakse plastiliinist linnupesa.

13. Võimalusel võib viia lapsed jalutuskäigule parte vaatlema ja söötma.

KALA

Soovitatav läbiviimise aeg ja koht: kõik aastaajad, toas või õues.

Eesmärk raamõppekavast: toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu ja looduse nähtuste kohta (RÕK, 2 pt, 9.1)

Valdkond: keel ja kõne, matemaatika, liikumine

Teema õppekavas: kalad ja kahepaiksed

Meetod: kuulamine, kõnelemine, vaatlemine, kuulmise järgi loendamine, rühmitamine, liikumine

Sisu: kala iseloomulikud tunnused

Vahendid: pilt kalast, vile

Töö käik:

• Lapsed istuvad poolkaares. Õpetaja esitab E. Niidu luuletuse “Kalad”

Mull- mull- mull- mull, väiksed kalad, kus on teie väiksed jalad?Mis te nalja heidate ja oma jalgu peidate?

Kull- kull- kull- kull-kulla mees,Meil pole jalgu tarvis vees.Ujuda meil vabam on, kui uimed meil ja saba on.

• Kala vaatlus pildilt. Kala iseloomulikud tunnused: jalgu ei ole, saba, uimed, soomused, liikumisviis- ujumine.

• Mäng “Tähelepanelikud kalakesed”

Kalad ujuvad ühekaupa. Märguande peale moodustatakse kalaparved: 2 vilet- kahekaupa, 3 vilet- kolmekaupa, 4 vilet- neljakaupa.

• Õpetaja esitab luuletuse veelkord ja lapsed, nii nagu kaladki, hääletult liigutavad suud.

SOOLANE JA MAGE VESI

Soovitav läbiviimise aeg ja koht: kõik aastaajad, rühmas või lasteaia maa-alal

Eesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel; (RÕK.2.pt, 9.3)

Valdkond: keel ja kõne

Meetod: vaatlemine ja uurimine, praktiline tegevus

Sisu: tutvumine erinevate veekogudega

Vahendid: pildid veekoguest, kaladest, akvaarium, gloobus, puhas vesi, soolaga maitsestatud vesi, magnetiga kalad, magnetiga õng, veekeskus.

Töö käik:1. Piltide vaatlus ning kirjanduse uurimine.

2. Praktiline tegevus: vee maitsestamine soolaga. Soolase ning magevee maitsmine ja võrdlemine.

3.Mäng veekeskuses: Õpetaja loeb lapse liisusalmiga neljasteks gruppideks.

•Lapsed kogunevad neljastes gruppides ümber veekeskuse;

•Igal lapsel on oma magnetiga õng;

•Lapsed püüavad veest magnetiga kalu.

VEE RINGLUS

Soovitatav läbiviimise aeg ja koht: kõik aastaajad, rühmas ja õues

Eesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja trevikliku

maailamtunnetuse kujunemisel (RÕK:2.pt,9.3)

Valdkonnad: keel ja kõne, liikumine, vaatlemine, uurimine

Teema õppekavas: Vee aurustumine.

Meetod: praktiline tegevus, mäng

Sisu: Laps saab teada mängu ja katse kaudu kuidas vesi aurustub

Töö käik:1) Eksperiment:* Töö vahendid: taldrik, vesi, veekindel marker.

•Töö käik: Täida taldrik veega, pane päiksepaistelise akna laua peale, märgi veepiir, iga päev ühek ja samal ajal. Märgid näitavad, kui kiiresti muutub vesi õhus auruks. Seda katst jälgivad lapsed terve nädala jooksul.

2) Õpetaja näitab joonise järgi, kuidas vesi liigub ringi maa, mere ja taeva vahel. Vee aur õhus suureneb ja jaheneb, ta muutub veepiisaks ja kukub tagasi maale.

3) Koos õpitakse selgeks mäng kus lapsed saavad veelgi paremini aru veeringlusest ja aurustumisest.

MängVahendid: päikese peavõru, kassett muusikaga

7. üks laps on päike

8. teised veepiisad

Veepiisad on kükakil veekogus, mis on joonistatud põrandale. Muusika mängides hakkab päike (üks laps) ümber veekogu kõndima. Veepiisad hakkavad tasakesi tõusma üles ja hoiavad kätest kinni. Moodustades tasapisi veepilve. Muusika katkeb, pilv läheb katki ja veepiisad langevad veekogusse tagasi. Kogu mäng võiks olla mängitud väga- väga aeglases tempos.

MERI LAINETAB

Eesmärk: Laps oskab nimetada erinevaid kalaliikeMängijad: 4-20

Toa keskele või aeda pannakse kaks rida toole, seljatoed vatamisi. Toole peab olema ühe võrra vähem kui mängijaid. Kõik istuvad ja igaüks valib endale mõne kala nime. Juhtmängija (Meri), kes valitakse loosiga, kõnnib või jookseb ümber toolide, hüüdes: „Meri lainetab, meri lainetab!“ Seejärel ta äkki peatub ja hüüab kõvasti ühe kala nime. See, kes võttis selle kala nime, tõuseb püsti ja hakkab kõndima tema järel, korrates kõiki mere liigutusi. Siis kutsub juhtmängija välja teise, kolmanda, neljanda kala ja nii kuni viimaseni (unustamata seejuures hüüda: „Meri lainetab!“)

Kui juhtmängija sõnab ootamatult: „Merel on torm!“, hakkavad kõik oma kohal pöörlema. Mingil hetkel istub juhtmängija äkki toolile ja lausub: „Meri on rahulik“. Mängijad tormavad kohtadele. Sellest, kes jäi kohata, saab meri ning mängijad võtavad endale teiste kalade ja mereelanike nimed.

• Märkus: Ühes selle mängu variantidest võib juhtmängija istuda vabale toolile ükskõik millal, isegi siis, kui ta on vaid ühe kava välja kutsunud. Siis võtab ta endale selle kala nime,

aga kala muutub mereks.

MUUTUMINE LOODUSESAASTAAJAD

KOOSTAJAD: Maria Samorukova, Miroslava Karlova

Ees märgid: 3a. – oskab nimetada talve ja suve iseloomulikke nähtusi (talvel sajab lund, on külm; suvel saab ujuda, on soe).5a. – oskab nimetada kõiki aastaaegu ja neid aseloomustada.7a. – seostab muutusi looduses aastaaegade vaheldumisega ning oskab neid kirjeldada.Oskab nimetada inimeste iseloomulikke tegevusi olenevalt aastaajast (seemnete külvamine, taimede istutamine, põldude kündmine, mererannas päevitamine, veekogudes ujumine, jalgrattaga sõitmine, lehtede riisumine, suusatamine jne).Oskab nimetada loomade iseloomulikke tegevusi olenevalt aastaajast (ehitavad pesa, toidavad poegi, talveuni, rändamine lõunasse jm).

Kevad

Kevade kuud: märts, aprill, mai.Lumi sulab, päike soojendab, lilled tärkavad, loomad ärkavad talveunest. Puud hakkavad lehte minemaRändlinnud kuldnokk ja lõoke saabuvad kaugelt lõunamaalt tagasi koju. Karuema ärkab koos poegadega talveunest ja tuleb koopast välja kevadet vaatama. Loomapered on suurenenud: karul, hundil, metskitsel, põdral, rebasel, ilvesel jt on sündinud pojad.Sipelgad ärkavad suures sipelgapesas samuti talveunest ja jooksevad mööda käike igaüks oma tööd tegema.Kevad on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikasja arktilistel aladel. Kevadele oniseloomulikudõhutemperatuuri kasv, maapinnal sulab lund ja veekogudel sulab jää.Igapäevaelus arvestatakse kevadekuudekspõhjapoolkeral märts, aprill ja mai;lõunapoolkeral on kevadkuud september,oktoober ja november. Kevade algus on vastavalt 1. märts või 1. september.Astronoomiline kevad algab kevadisel pööripäeval põhjapoolkeral ja sügisesel pööripäeval lõunapoolkeral.Meteoroloogiline kevad algab keskmise päeva õhutemperatuuri üleminekul üle -10°C. Fenoloogiline kevad algab keskmise päeva õhutemperatuuri üleminekul üle 0°C.

Suvi

Suve kuud: juuni, juuli, augustPäevad on pikad, ilm on soe, inimesed puhkavad, õitseb palju lilli, kõik õitseb ja haljendab, linnud kasvatavad poegi.Suvi on marjade aeg: kasvavad maasikad, mustikad. august jagab metsa alla seeni: pilvikuid, puravikke, kikkapükse jt.Suvi on soe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähemlähistroopikas ja arktilistel aladel. Suvele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuuridja sajab vihm.Meteoroloogiline suvi on põhjapoolkeral juuni, juuli ja august; lõunapoolkeralon need detsember, jaanuar ja veebruar. Suve algus on vastavalt 1. juuni või 1. detsember.Astronoomiline suvi algab suvisel pööripäeval põhjapoolkeral ja talvisel pööripäevallõunapoolkeral.Klimaatiline suvi algab keskmise päeva õhutemperatuuri üleminekul üle +15 °C.Fenoloogiline suvi algab keskmise päeva õhutemperatuuri üleminekul üle 70% kõige soojema kuu keskmise õhutemperatuuri.

Sügis

Sügise kuud: september, oktoober, november.Lehed langevad, ilm muutub külmemaks, linnud lendavad soojale maale. Algab lehesadu, mis kestab päevi. päevad muutuvad lühemaks, sajab palju vihma, põllul ja aias koristatakse saakiSügisel valmivad puudel seemned. Marja- ja seenekohad rabavad küllusega: sinikad, pohlad ja jõhvikad pakuvad ennast. Siil ja karu tassivad kokku materjali küljealuse vooderdamiseks.Sügis on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikasja arktilistel aladel. Sügisele on iseloomulikudõhutemperatuuri langus, sajab vihma ja vahel kalund ning veekogudel tekib jääkate.Igapäevaelus arvestatakse sügiskuudekspõhjapoolkeral september, oktoober janovember; lõunapoolkeral on sügiskuud märts,aprill ja mai. Sügise algus on vastavalt 1. september või 1. märts.Astronoomiline sügis algab põhjapoolkeralsügisesel pööripäeval ja lõunapoolkeralkevadisel pööripäeval.Meteoroloogiline sügis algab keskmise päeva õhutemperatuuri üleminekul alla +10°C.

Talv

Talve kuud: detsember, jaanuar, veebruar.Õues on väga külm, lumi on maas, on tuisused ilmad, puud ja põõsad on raagus, õues saab kelgutada, suusatada, uisutada.Talv on külm aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas jaarktilistel aladel. Talvele on iseloomulikud madalad õhutemperatuurid ja sajab lund.Igapäevaelus arvestatakse talvekuudekspõhjapoolkeral detsember, jaanuar ja veebruar;lõunapoolkeral juuni, juuli ja august. Talve algus on vastavalt 1. detsember või 1. juuni.Astronoomiline talv algab talvisel pööripäevalpõhjapoolkeral ja suvisel pööripäevallõunapoolkeral.Meteoroloogiline talv algab keskmise päeva õhutemperatuuri üleminekul alla –10 °C.Fenoloogiline talv algab keskmise päeva õhutemperatuuri üleminekul alla 0 °C.

ÕPPETEGEVUSTE VALDKONNAD

Mina ja keskkond

• Teadmised aastaaegadest (muutused looduses, iseloomulikud nähtused, inimtegevused ja selle tagajärjed).

• Tedmised loomade iseloomulikud tegevused olenevatelt aastaasjast.• Igapäevane ilmavaatluskalendri täitmine.4. Vahetud käigud loodusesse, et ise tunda, näha, kogeda, katsuda, vaadelda ja võrrelda. 5. Uurimine-vaatlemine – nt kevad – pajuurbade toomine, katsumine, lumikellukeste

istutamine potti (mulla katsumine), vee sulamine, ilmavaatluskalendrid, laul „Aastaajad”.6. Matkad „Tere, sügis!” „Tere, suvi!“, „Tere, talv!“, „Tere, keva!“ jne. 7. Vestlus ja vaatlused õues.8. Seinal pildid aastaaegadest (aastaring).

Keel ja kõne

• Muinasjutt ja lavastused raamatuga „12 kuud” .• Luuletused aastaaegadest nt „Kellel neli kaunist kleiti…”, „ Kellel kapis neli mütsi…”. • Petu” küsimused + pildid aastaaegadest. • Koos aastaaja õppimisega korrata ka selle aastaaja kuud. • Nädalapäevade ja kuude ring, mida keerutatakse, laps räägib sellest aastaajast ja

nädalapäevast, kuhu seier peatuma jääb. • Pabernukud, millel kuude nimetused, nendega saab lavastusi teha. • Kuude nimetused vastavuses tegevustega, laps otsib igale kuule vastava tegevuse, nt

veebruar – vastlaliu laskmine, mai – emadepäev jne). 9. Kui saabumas uus aastaaeg, siis korrata üle eelmise aastaaja omadused ja tuua välja uue

aastaaja iseloomulikud tunnused, võrrelda. 10. Pildid loodusest, laps valib pildi ja ütleb, milline aastaaeg sellel pildil on ning nimetab selle

aastaaja iseloomulikud tunnused. 11. Lapse sünnipäeva kuu järgi aastaaja otsimine (aastaaegade pildid ja laste sünnikuupäevad

rühmas seinal). .

Matemaatika

• Ilmavaatluskalendri täitmine. (vihmavee taseme mõõtmine ja võrdlemine, tuulelipu jälgimine ja meisterdamine).

• Lastele jagada sedelid kuude nimetusega, lapsed järjestavad end vastavalt kuude nimetustele.

Muusika

• Aastaaegade õpetamine matkimismänguga Vivaldi „Aastaajad” muusika saatel.

Kunst

• Kuukalender- laps kirjutab kuu nimetuse ja kaunistab vastavalt aastaajale iseloomulikuga (nt veebruar – tuisk).

• Aastaring – aastaajad, kuud, laste sünnipäevad (kasutada aastaajale iseloomulikke värve, nt kevad – roheline, suvi – kollane jne).

TÖÖLEHT 1MILLISEL AASTAJAL, MIDA SELGA PANED? JOONISTA.

KEVAD TALV

SUVI SÜGIS

TÖÖLEHT 2

VÄRVI SEE KUU PUNASEKS, MILLAL ON SINU SÜNNIPÄEV.

JAANUAR JUULI

VEEBRUAR AUGUST

MÄRTS SEPTEMBER

APRILL OKTOOBER

MAI NOVEMBER

JUUNI DETSEMBER

TÖÖLEHT 3

VÄRVI : TALVEKUUD SINISEKS , KEVADKUUD ROHELISEKS,SUVEKUUD KOLLASEKS,SÜGISKUUD PRUUNIKS.

DETSEMBER MÄRTS

JAANUAR APRILL

VEEBRUAR MAI

JUUNI SEPTEMBER

JUULI OKTOOBER

AUGUST NOVEMER

TÖÖLEHT 4

JOONISTA ÕUNAPUU KEVADEL, SUVEL, SÜGISEL, TALVEL.

KEVAD SUVI

SÜGIS TALV

TÖÖLEHT 5PANE KUUD ÕIGESSE JÄRJEKORDA.KIRJUTA NUMBRID RUUTUDESSE.VEEBRUAR

JAANUAR

SEPTEMBER

MÄRTS

JUUNI

AUGUST

OKTOOBER

NOVEMER

DETSEMBER

APRILL

MAI

JUULI

TÖÖLEHT 6AASTAAEGADE „RIIDESSE PANEMINE“

TÖÖLEHT 7

AASTAAEGADE TEATER

MÄNGUD

a. Mäng

Kirjanduspala järgi tehtud liikumismäng kella õppimise põhimõttel. Panna ringi 12 tooli, igal toolil kuu nimi ja aastaajale vastav pilt, kui muusika katkeb, siis laps ütleb, millise kuu juures ta on ja miks ta nii arvab.

b. Aastaajad õppemäng:

Eesmärgid: Laps teab erinevate aastaaegade iseloomulikke tunnuseid.Laps kirjeldab aastaaega, mis tema arvates võiks olla tühja kaardi peal. Vanus: 5-7aastasedVahendid: pildid erinevatest (kevad, suvi, sügis, talv) aastaaegadest, üks tühi kaart.Mängukäik: Igast aastaajast on neli kaarti, lisaks üks tühi kaart. Kaardid segatakse ja mängujuht näitab ühte pilti:”Mis aastaaeg on pildil?” Laps, kes teab vastust ütleb aastaaja. Mängujuht küsib:” Miks sa arvad, et pildil on kevad (suvi, sügis, talv)?” Laps vastab, miks ta arvab nii, tuues põhjenduseks aastaajale iseloomulikke tunnuseid. Vastata võib mängujuhi poolt nimetatud laps või see, kes teab vastust, nii nagu on eelnevalt kokkulepitud. Tühja kaardi näitamisel tuleb vastajal mõelda ja kirjeldada aastaaega, samuti põhjendades. Mäng lõpeb , kui kõik pildid on kirjeldatud.Lisa. Mängida võib nii, et iga laps võtab pilte oma järjekorra saabudes. Vastata võib laps ise või nimetab kedagi kaasmängijte hulgast. Mängujuhi valimiseks võib küsida mängijate arvamust.

c. Õppemäng “ Aastaajad.” Vahendite kirjeldus: igast aastaajast üks looduspilt, sõnakaardid: KEVAD, SUVI, SÜGIS, TALV, SEPTEMBER, OKTOOBER, NOVEMBER, DETSEMBER, JAANUAR, VEEBRUAR, MÄRTS, APRILL, MAI, JUUNI, JUULI, AUGUST, PÄIKE PAISTAB, LILLED ÕITSEVAD, PÄEVITAMA, UJUMA, KARIKAKAR, LÕVILÕUG, ASTER, LUMIKELLUKE, NARTSISS, TULP, SINILILL, ÜLANE, PIIBELEHT, KULLERKUPP, KULDNOKK, PÄÄSUKE, LÕOKE, VARES, TIHANE, LEEVIKE, VARBLANE, LINNUD LENDAVAD LÕUNASSE, VIHMA SAJAB, MÜRISTAB, LÖÖB VÄLKU, PUNGAD PUHKEVAD, LUND SAJAB, TUISKAB, LUMEMEMM, LUMESÕDA, PORILOIGUD, SUUSATAMA, KELGUTAMA, RATTAGA SÕITMA, LUMESAHK, MURUNIIDUK, JÄÄ, JÄÄPURIKAD.

Eeltöö mänguks: lapsed on vaadelnud pilte aastaaegadest, kuulanud kirjanduspalu, vaadelnud loodust erinevatel aastaaegadel.Mängu käik. Täna on meil külaliseks väike jänkuke, kes alles sündis ja suured jänesed hirmutasid teda külma talve eest, aga tema tahaks kõiki aastaaegu tundma õppida. Olete te teda nõus aitama? Mina aga tahan jänkule õpetada uue luuletuse:Kellel neli kaunist kleiti?Nurmel neli kaunist kleiti.Sügis käsib halli kanda,talv aga valge lubas anda.Kevad kingib rohelise,suvi kirjuõielise.Väike jänkupoiss poetas teile posti sõnakaardid iga aastaaja kohta. Ise ta ei oska veel lugeda, teie aidake iga pildi juurde õige sõnakaart tuua ja nii saabki jänkupoiss aastaaegade kohta selgust. Lapsed võtavad postkastist sõnakaardid, loevad ja asetavad õigele kohale.Mängu abil kinnistusid laste teadmised aastaaegadest, paranes lugemisoskus, tekkis soov kedagi aidata.

d. “ Mida teevad loomad?“Laste vanus: 4-6 aastatEesmärgid: Laps teab, mida teevad loomad erinevatel aastaaegadel.Mängu käik: Õpetaja võlub lapsi: A VARIANT: Ühesugusteks loomadeks(kõik lapsed on karud, jänesed, kassid, siilid, ..) B VARIANT: Erinevateks loomadeks(Iga laps mängib ühe looma)Loomad jalutavad rümaruumis(enne võib kokku leppida, kus on mets, veekogu, inimese kodu) ja käituvad vastavalt aastaajale, mida õpetaja nimetab. Õpetaja ütleb järjest kõikide aastaaegade nimetusi.

e. “Kaksteist kuud“ Laste vanus: 6-7 aEesmärgid: Laps tunneb kõikide kuude numetusiLaps oskab näidata ja seletada, mis toimub looduses igal kuulMängu käik: Valitakse mängija, kes hakkab mängima üht kuud. Ta seisab teiste laste ees ja püüab ilma sõnadeta näidata, mis sel kuul looduses toimub. Ülejäänud mängijad arvavad ära, mis loodusnähtused need on ja nimetavad neid. Lõpuks peavad nad ära arvama, mis kuu on nende ees. See, kelle vastus on kõige täpsem, hakkab järgmisena mängima üht kuud.

LUULETUSED

VANA TÕDEOtt ArderKes end elu eest ei peidaaasta ringi elumajas,õige palju rõõme leida võib ükskõik mis aastaajas.

Ära vingu, ära vali,väga lihtne tõik -aastaaegu meil on neli,neil on kindel käik:kevad, suvi, sügis, tali.Rohkem pole, ongi kõik.

AASTAAJADsaksa rahvalaul

Kord elas üks memm, neli tütrekest tal,need - Kevad ja Suvi ja Sügis ja Talv.Kui Kevade tuli, siis haljendas aasja lindude sidinast helises laas.Kui kepsutas Suvi, kõik õitsele lõi,ja magusaid marju ta kaasa veel tõi.Kuid Sügis veel heldemalt põldudel käisja küpsenud vilju ka aiad said täis.Talv raputas kõikjale kohevat lund,jäi puhkama maa, nägi ilusat und. NELI PILTIOlivia Saar

Kooli läks KEVADja joonistas aasa,rohkesti rohelist oli tal kaasas.Rohekaks värvis kõik rohunutid, rohekaks puude- ja põõsastetutid.Kooli läks SUVIja joonistas mere,rannaliivale lastepere.Siniseks värvis ta lained ja taeva,sinisel merel sõitsid laevad.Kooli läks SÜGISja joonistas aia, pintsliga maalis ta hoogsalt ja laialtkollaseks saialillede suud,kollaseks pirnid ja ploomid puul.

Kooli läks TALVja joonistas pildi:kasukas poisi, jalas vildid,

kelgu ja tuisused lumehanged.Värvidest kasutas ainult valget.

AASTA nüüd mõtleb, mitte ei tea, kellele panna "väga hea".Sina neid pilte vaatasid ka,aita siis aastal hinnata!

***Jaanuar on aasta algus,veebruar on järgmine,märts, aprill, siis võidab valgus,mais ja juunis päikene.Juuli, august ja september,kooliteel on väike, suur,siis oktoober ja november,jõulukuu ja aasta uus.

VANASÕNADVANASÕNU SÜGISESTSügis ütleb: " Mul on seitse söömalauda!"(Tähendab, et nüüd on põllusaak salvedes ja inimestel on toitu küllaga.) Oktoober kord naerab, kord nutab.(Tähendab, et sügisilmad on tujukad - ühel päeval paistab soe päike, teisel päeval sajab külma vihma.) Jänku tõmbab juba valged püksid jalga.(Tähendab, et sügis on tulnud ja jänes hakkab vähehaaval suvist kasukat talvise vastu vahetama. Kõigepealt muutub heledamaks tema sabatutt, seejärel tagumised jalad.) Sügisööl pintseldab külmapoiss maa valgeks.(Tähendab, et öökülmad on saabunud.) Lagled lähevad, maru hakkab möllama.(Tähendab, et pärast laglede lendu lõunamaale võib merel sügistormi oodata.) Luiged on lume kuulutajad.(Tähendab, et kui luiged on lõunamaale lennanud, on peagi ka talv käes.)

VANASÕNU TALVEST Detsember ütleb: "Lõbustan silma lumega ja näpistan kõrva külmaga. Mis jääb mul tegemata, teevad jaanuar ja veebruar."(Tähendab, et detsembris algab talv. Aga kui siis ei ole küllalt lund ja pakast, on neid järgmistel talvekuudel.) Esimene lumi paneb hobuse nutma.(Tähendab, et veel ei ole head lumeteed ja hobusel on raske rege vedada.)

Tüsedal lumetaadil on tüse leivakott turjal.(Tähendab, et paks lumi katab orasepõlde külma eest ja see tõotab rohket viljasaaki.) Külm ajab tihase ulualla, nälg aknale koputama.(Tähendab, et talvisel toiduvaesel ajal lendavad nii tihased kui ka leevikesed ja mitmed teised metsalinnud elamute juurde sooja ja sööki otsima.) Laisk on talvise karuga paaris.(Tähendab, et nii nagu karu magab pikka talveund, armastab ka laisk inimene kaua magada.) Talv toob karjalapsele aabitsa.(Tähendab, et ennevanasti said karjalapsed kooli minna alles talve tulekul, siis, kui loomade karjatamisaeg lõppes.)

VANASÕNU KEVADEST Vanarahval on inimeste elust, loomade ja lindude käitumisest ning loodusnähtustest palju huvitavaid ütlemisi. Need on vanasõnad. Hulk vanasõnu on kevade saabumise kohta.Märtsikuu ütleb: "Ah, külmetaks kõik ära, aga ei saa - mul jookseb teine silm vett!" (See vanasõna tähendab, et märtsiööd on külmad, kuid päikesepaistelistel päevadel lumi sulab juba.) Linavästrik taob jõejää oma pika sabaga puruks.(Tähendab, kui linavästrik lõunamaalt meile jõuab, hakkab veekogudel jää sulama.)

Luiged viivad lume.(Luikede saabumise aegu kaovad väljadelt viimased lumehanged.)

Kägu kukub lehed puusse.(Kui puud lähevad lehte, on kägu lõunamaalt tagasi.) VANASÕNU SUVESTHeinakuu ütleb: "Karja leivakott on minu põues!"(Tähendab, et juulis on aeg loomadele heina teha.) Jaan viis ööbiku laululood.(Tähendab, et jaanipäeva paiku jätab ööbik laululaksutamise.) Suvel tee saani, talvel valmista vankrit.(Tähendab, et juba suvekuudel peab talveks ja talvekuudel suveks valmistuma.) Viljapõllust näed peremeest.(Tähendab, et lopsakalt kasvanud vilja on harinud hoolsad, kiduralt kasvavat vilja aga hooletud inimesed.) Peedid töö eest, umbrohi laulu eest.(Tähendab, kes suvel aias ei tööta, ei saa ka saaki.) Suvi toidab talve.(Tähendab, kuidas suvel tööd tehakse ja kuidas vili kasvab, niimoodi on inimestel ja loomadel ka talvel toitu.)

AASTAAEGADE PILDID

ELUS- JA ELUTA LOODUS

KOOSTAJAD: Piia Varik, Marta Rosalie Tõhk

EESMÄRGID:

• LAPS TEEB VAHET ELUSAL - JA ELUTA LOODUSEL

• LAPS OSKAB NIMETADA ELUS LOODUSE TUNNUSEID

• LAPS OSKAB NIMETADA KES KUULUVAD ELUS LOODUSE ALLA JA MIS

KUULUB ELUTA LOODUSE ALLA

ELUS LOODUSE TUNNUSED:

11. LIIKUMINE

12. TOITUMINE

13. HINGAMINE

14. KASVAMINE

15. PALJUNEMINE

ELUSA LOODUSE ALLA KÄIB:

14. LOOMAD15. LINNUD16. KALAD, KAHEPAIKSED17. TAIMED18. SEENED

KASVUKOHAD, VAJADUSED, ELUVIISID, VÄLIMUS, KASV, ARENG

LOOMAD – Loomade kasvukohad on väga erinevad. Olenevalt kliimast elavad loomad metsades, savannides ning polaaraladel. Loomad vajavad eluks toitu, vett ja õhku. Erinevatel loomadel on erinevad vajadused ja eluviisid. Loomad on imetajad. Inimene kuulub imetajate alla. Imetajad sünnitavad oma pojad ja toidavad neid piimaga. Vaal ja delfiin on imetajad.

LINNUD – Linnud elavad enamjaolt puudel, kuid linde pesitseb ka maapeal. Linnud vajavad eluks toitu, vett ja õhku. Lindudel on tiivad, mille abil nad lendavad. Lennusulgede all on udusuled, mis hoiavad sooja. Linnul on nokk. Linnud kooruvad munadest. Mune hauvad nii isas – kui ka emas linnud.

KALAD,KAHEPAIKSED – Kalad vajavad elamiseks vett ja hapniku. Kalad elavad meredes, jõgedes ja järvedes. Kalal on lõpused, millega ta vees hingab ning saba, mis laseb tal vees kiiresti edasi liikuda. Kalad koevad marja, millest arenevad välja kala maimud . Kahepaiksed suudavad elada nii vees kui ka maismaal. Kahepaiksed vajavad eluks õhku, toitu ja vett.

TAIMED – Taimed vajavad elamiseks toitaineid ja vett. Taimed toodavad hapniku. Taimed arenevad paljunemise teel. Taimel on juur, mille abil ta vett ja toitaineid mullast kätte saab ning mille abil ta maa külge kinnitub. Taimel on lehed, õied ja juur.

SEENED – Seen koosneb kübarast, jalast ja maa all olevast seeneniidistikust. Seeneniidistiku kaudu saavad seened mullast vett ja toitaineid. Inimene kasutab seeni söögiks. Kõik seened ei ole söömiseks – esineb ka mürgiseeni. Seened paljunevad eoste abil.

LÕIMITUD TEGEVUS:

ÕUESÕPE

EESMÄRGID: Mina ja keskkond LAPS OSKAB VAHET TEHA ELUSAL - JA ELUTA LOODUSELMatemaatika LAPS OSKAB LOENDADAKäeline tegevus LAPS MEISTERDAB LOODUSMATERJALIDEST

Õppetegevust võib läbi viia näiteks lasteaia oma hoovil, kuid ka kodulähedal looduses näiteks pargis, mereääres ja mujal.

Õpetaja annab lastele ülessanndeks leida ümbrusest loodusmaterjale või muid esemeid. Lapsed korjavad kõike, mis silma jääb.

Korjatud esemed pannakse kõik ühte hunnikusse. Seejärel hakatakse koos vaatlema ja arutlema toodud asjade üle ning jaotatakse nad kahte suurde rühma – ELUS ja ELUTA. Näiteks võivad korjatud esemeteks olla puu oksad, lehed, kivid, rannakarbid, kommipaberid jms.Seejärel toimub asjade loendamine. Kui palju esemeid leidub ühes – või teises hunnikus. Kui lapsed on leidnud eluta looduse hunnikuse palju prügi saab ka juurde rääkida looduse hoidmisest.

Pärast õues viibimist toimub lasteaia rühmaruumis väike meisterdamisnurk, kus kasutatakse õues kogutud asju, millest hiljem pannakse välja ka väike näitus.

Tööleht 1Ülesanne 1Tõmba ring ümber nendele, mis kuuluvad elusa looduse alla ( tuleta meelde elusa looduse tunnused)

4. Kuusepuu5. Kärbes6. Kivi7. Päike8. Vesi9. Lill10. Õhk11. Konn

Kui mitu on nimekirjas elusaid ja kui mitut elutuid asju? Loe kokku!

Ülesanne 2Ühenda pildid õige sõnaga. Kas nad on elus või eluta ?ELUS LOODUS ELUTA LOODUS

Ülesanne 3Ühenda tunnus joonega õige valiku juurde. Kas tunnus köib elus või eluta looduse kohta.

Vajab toituEi vaja toituEi vaja valgust ELUS LOODUS Vajab valgustPaljunebEi paljune ELUTA LOODUS Ei kasvaKasvab

Ülesanne 4Mõtle välja 5 elusa looduse esindajat. Kirjuta nad siia:------------ ------------ --------------- -------------- ---------------Mõtle välja 5 eluta looduse esindajat. Kirjuta nad siia:............... .............. .................. ................. ..................Mõtle välja üks tore lugu, kasutades kõiki neid sõnu, mis sa lehele kirjutasid. Loe see ette kasvatajale ja onma sõpradele.

Tööleht 2KALAMEES PÜÜAB TIIGIST KALU. TIIGIS LEIDUB VEEL MUIDKI TIIGIASUKAID JA TIIKI KUKKUNUD ASJU. KAS AITAKSID KALAMEHEL ÄRA JAOTADA, KES KUULUB ELUS LOODUSE ALLA JA MIS ELUTA? (SÕNAD ON ETTEANTUD TABELI ALL)ÜHENDA SÕNA PILDIGA:*KIIL *VESIROOS *PUDEL *KROKODILL *TENNISED *KONN *KUMMIK *KALA

ELUS ELUTA

Seos teiste ainetega:Matemaatika: Kõiki elus- ja eluta asju saab loendada, võrrelda suurusi, liigitada, panna hulkadesse jne. Näiteks: ühes kuhjas on pildid nii elus kui eluta loodusest. Liigatada neid suuruse, kuju, selle kas nad on elus või eluta järgi jne. Saab ka loendada mitut looma sa näed, mitut erinevad puulehte, mitut kivi jne. Loodusest leida ka erinevaid kujuneid ja värve.Keel ja kõne: Lastele õpetada uusi sõnu kasutatdes näitevahendiks loodust. Nii eluta loodust kui ka elusat loodust, näiteks lastega koos mõne taime kasvatamine või ntks kalade eest hoolitsemine. Või õpetades midagi uut tuua näitamiseks tuppa eluta looduse asju, ntks kive, käbisid, liiva jne. Lapsed ju õpivad kõige paremini siis, kui nad ka reaalset asja näevad või seda koos läbi teevad. Kunstiõpetus: Samuti kasutada nii elus kui eluta loodust näitevahendina. Minna aeda, et joonistada puud või minna metse õppekäigule ja pärast kleepida pilti metsast. Samuti võib tuua eluta loodust tuppa, teha nendega eksperimente ja kasutada neid kunsti otstarbel. Liimida, kleepida, joonistada, maalida – looduses on kõik materjalid olemas.

Mäng 1Telefonimäng. Lapsed istuvad ringis ja õpetaja ütleb ette kas elus või eluta loodus. Olenevalt sellest peab laps, kes on telefonirea alguses, mõtlema ühe sõna. Viimane ütleb sõna ja kui see on sama, mis esimene ütles, arutletakse koos kas see on elus või eluta. Kui sõna on muutunud, küsitakse esimeselt mis sõna ta tegelikult ütles ja arutletakse siis. Enne mängimist peab kindlasti õpetaja olema juba lastele rääkinud ja õpetanud teemat Elus ja eluta loodus.Mäng 2Kompimismäng loodusesI variant: Mängijad istuvad ringis suletud silmadega. Mängujuht jagab igale lapsele ühe looduses leiduva objekti (käbi, leht, samblik, jne). Lapsed püüavad objekti tundma õppida ja ära arvata kompides. Kui silmad on avatud näitab igaüks oma objekti ja ütleb, kas ese on elus või eluta ja moodustab ühe lause selle iseloomustamiseks. Esemed võivad olla sarnased, kuid laused ei tohi korduda. Kui laps ei tunne eset, abistab juhendaja küsimustega ja aitab lause moodustamisel. Järgneb arutelu konkreetse liigi kohast looduses, aineringes.

II variant: Mängijad istuvad ringis õlg õla kõrval, käed on selja taga. Mängujuht annab neile esemed kompimiseks. Käed on kogu kompimise jooksul selja taga ja alles siis, kui laps on ära arvanud, millega on tegemist, võib ta käed omale sülle panna ning uurida lähemalt katsutud asja. Peab teistele seda asja tutvustama ja ütlema, kas ese on elus või eluta.

ELUKESKKOND

KOOSTASID: Mairi Küünruss, Maris Kiipus, Marianne Kangur

Elukeskkond – maa, tuli, õhk, vesi.

Eesmärgid:3-aastane:

• Teab, et mõned loomad elavad metsas ja mõned inimeste juures.• Tunneb rõõmu looduses (õues) viibimisest.

5-aastane:• Oskab nimetada tuttavaid loomi ja putukaid,kirjeldada, kus nad elavad.• Teab õhu vajalikkust ja oskab seda kirjeldada.• Oskab nimetada oma kodukoha olulisemat veekogu.• Nimetab ilmastikunähtusi ja kirjeldab neid

7-aastane:

• Omab ettekujutust teiste rollidest nende elukeskkonnas• Selgitab valguse, temperatuuri, vee, toitainete ning õhu tähtsust taimedele, loomadele ja

inimestele.

MAAMaa on universumis ainuke teadaolev planeet, kus leidub elu (inimesed, loomad, linnud jne). Maa ehk maakera on ümmargune. Tänu külgetõmbejõule saavad inimesed maa peal käija, mitte ei hõlju õhus.Maakeral on mitu erinevat kihti. See, kus meie elame ja tegutseme on maakoor. Maakoor ei ole sile nagu munakoor. Siin on mäed, orud, tasandikud, jõed, järved, mered, ookeanid. Maakoor koosneb kõvadest kivimitest. Sügaval maasees on kuum tuum.Suur osa maakerast on veega kaetud ja ülejäänud osa koosneb maismaast, kus saame meie inimesed, loomad, putukad, taimed elada.

TULITule olemus- soojus, valgus

ELEMENT TULI

Tuli sümboliseerib valgust ja soojust, aga ka hirmuäratavat jõudu tulekahjude ja plahvatuste näol.

Tule olemus ja nägemus:

• Värv – punase tugevdamiseks kasutada erepunast, oranži ja nõrgestamiseks helesinist,

violetset (nii saab pildile õige tule maalida).

• Vorm - kolmnurk, koonus, püramiid.

Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub

valgust ja soojust. Tuld oskavad inimesed kasutada juba väga kaua aega. Arvatakse, et esimese tule

sai inimene välgu poolt süüdatud puudelt. Hiljem õppis inimene ise tuld süütama hõõrumise ja

tuleraua abil. Tikud leiutati alles 170 aastat tagasi.

Tuletikk on vahend tule süütamiseks. Tavaline tuletikk on umbes 45 millimeetri pikkune ja paari

millimeetri paksune puidust tikk, mille otsas on hõõrdumisel süttiv ja põlev aine. Tavaliselt

kasutatakse tikuotsas kaaliumkloraadi, väävli, täiteainete ja sideainete segu. Tikk valmistatakse

enamasti haavapuidust, kuid see võidakse teha ka papist. Tikud pakitakse tikutoosi, mille küljel on

fosforit sisaldav hõõrdepind tiku süütamiseks.

Tuli on sõber! Inimene on ainus elusolend, kes on õppinud tuld enda kasuks rakendama. Ilma tuleta oleks inimeste

elu hoopis teistsugune. Tuli andis inimestele soojust, valgust ja paremat võimalust toidu

valmistamiseks. Inimesed said aru tule vajalikusest ja hoidsid tuld hoolega. Kuid samuti pidid

inimesed hirmu tundma kontrolli alt väljunud tule ees. Eriti ohtlikud olid metsatulekahjud, millele

inimestel ei olnud võimalik piiri panna. Tänapäevalgi ei ole tuli oma ohtlikust kaotanud, tihti

toimuvad põlengud, millele on isegi tuletõrjujatel raske piiri panna, eriti metsapõlengud.

TULI- see on nagu sümbol, mida paljud meist kasutavad, kui mõtlevad armastusest - tegelikult

kirg, mis lööb lõkkele ja kas soojendab sind mõnusalt kogu elu või põletab nii rängalt, et jäävad

armid ja pidev valu.

TULI-see on ka hirm. Kui me suudame seda kontrollida, unustame tema kohutava jõu ja mõju, aga

paisudes võib see hävitada kõik

TULI-sellel on võime kõike luua, kõike purustada ja kõike panna unustama-see on Maagia, mis

tekib, kui juhtume nägema, kuidas leegid noolivad ja hävitavad puitu - luues ilu ja soojust. See on ,

nagu vestleks eelnevate põlvedega.

LÕKE on vabas õhus asuv lahtine tulease, mis on rajatud kividele või muule tulekindlale alusele.

Lõke on primitiivne söögiküpsetamisvahend. Tihti küpsetatakse lõkke peal puuoksa otsas vorsti või

ärapõlenud tuleasemel kartuleid. Lõkke peal võib ka vahukomme küpsetada. Lõke hoiab eemal

rebased, karud ja mõned teised metsloomad. Lõkketule paistel võib ka end soojendada, kui metsa

ööbima jäädakse. Hooletu lõkkega ümberkäimine võib olla ohtlik. Lõkke tegemiseks, kütmiseks ja

kustutamiseks vajatakse teatavat osavust.

TULI-MEIE SÕBER, VAHEL VAENLANE!

Elav tuli on hästi ilus ja soe, kes seda eit teaks. Mõnusalt tules praksuvad kaminapuud või värelev

küünlaleek loovad õdusa meeleolu. Vahel tuleb küünlal tänapäevalgi olla valgusekandjaks nagu

sada aastat tagasi oli. Siis, kui elekter juhtub ära minema või korgid läbi lähevad. Eriti palju

küünlaid põletatakse jõulude ajal, selline ilus komme on lihtsalt. Kui teil kodus on ahju või kaminat

köetud, siis ei tohi kunagi kodust ära minna enne, kui tuli on seal täielikult kustunud. Mis puutub

küünaldesse, siis neid tuleks põletada ainult siis, kui mõni täiskasvanud inimene ka kodus on.

Kõigepealt tuleb kindel olla, et küünla alus on tehtud tulekindlast materjalist (kivist, metallist või

spetsiaalsest klaasist) küünalt ei tohi kunagi panna aknalauale kardina lähedusse või ka keset lauda

ajalehtede kuhja kõrvale. Peaks vaatama, et põleva küünla läheduses ei oleks mingeid selliseid asju,

mis kergesti tuld võtavad. Küünlad tuleb alati ära kustutada, kui sa temaga ühes ruumis olla ei saa.

Tuli on üks väga oluline asi inimese elus.

ÕHK: Õhk on gaaside segu. Õhus on meile hingamiseks vajalik hapnik. Ilma õhuta ei saaks inimesed,

taimed, ega loomad elada.

Õhu tähtsus:

Õhku on vaja põlemiseks ja hingamiseks. Õhk koosneb mitmetest ainetest.

Õhk kannab edasi taimede seemneid, eoseid ja õietolmu- nii saavad alguse uued taimed, kui tuulega

leiavad seemend omale uue kasvupaiga (neid taimi nimetatakse tuultolmlejateks). Õhku kasutavad

edasiliikumiseks linnud, mõned loomad ja putukad.

Samuti saavad õhust toitu paljud putukad, imetajad ja linnud.

Helide kuulmine toimub õhu võnkumise tõttu.

Õhu omadused:

Õhk on läbipaistev ja sellel ei ole värvi. Samuti on õhk lõhnatu.

Soojem õhk on kergem, kui külmem õhk.

Õhku tunneme näiteks, siis kui tuul puhub.

Maad ümbirtsevat õhku nimetatakse-atmasääriks.

Millist õhku organismid vajavad:

Organismid vajavad hingamiseks puhast õhku. Mida vähem on õhus lisandeid, seda puhtam on õhk.

Mürgised lisaained kahjustavad taimi, loomi ja inimesi. Peame vältima kahjulike ainete sattumist

õhku.

Tuul

Tuultolmlejad taimed

Tuule onu

VESI • Vesi on lõhnata, maitseta, värvuseta ning läbipaistev.

• Vesi on eluks väga vajalik. Taimed vajavad vett, et kasvada. Inimesed ja loomad vajaad

selleks, et janu kustusta. Veel on omadus jäätuda, kui õues on 0 kraadi. Vesi ka keeb kui

kuumutada seda 100 kraadini. Vees elab palju kalu ja taimi.

• Jõgesid, meresid, järvi ja tiike nimetakase veekogudeks. Vett mööda saavad liikuda ka

laevad. Need veavad inimesi ja kaupu. Üle poole maakerast on kaetud veega. Vett leidub ka

maa sees. Vesi võib olla erinevates olekutes, näiteks veeauruna, jääna ja lumena.

• Vett peame hoidma puhtana ja kasutama säästlikult.

• Ilma veeta poleks maal elu.

• Ka taevast võib vett alla sadada. See on vihm. Ühte pilve koguneb miljoneid väikeseid

veepisku. Lõpuks muutuvad piisad nii raskeks, et ei püsi enam taevas ning sajavad vihmana

maale. Vihmaveest tekivad ojad ja jõed. Need voolavad kiiresti mere poole. Osa vihmaveest

imbub maasse. Sügaval maa sees moodustub sellest põhjavesi. Ka maa sees vesi voolab.

• Vesi on pidevas ringluses. Maalt ja merelt aurab vesi õhku ja sajab vihmana jälle maale ja

merele tagasi. Seda nimetataksegi vee ringkäiguks.

• Kui õhk muutub külmaks, siis pilvedesse kogunenud piisad jäätuvad ja muutuvad

lumehelvesteks. Lumes saab kelgutada ja suusatada. Sulalumest saab meisterdada

lumememme või lumekindluse. Külmade ilmadega tekib veekogude peale jää. Kui jää on

piisavalt paks, saab jää peal uisutada. Kindlasti ei tohi minna nõrgale jääle!

MängudReis ookeani põhjaAlates 5. eluaastastTegevus toetab lapse ideede voolavuse ja assotsiatsioonide loomise arengut. Laps õpib tundma merekeskkonna taimi ja elusolendeid. Laps tunneb ja teab erinevaid loomade elukeskkondi.Käsitledes Arktika ja Antarktika temaatikat ning rääkides Põhja-Jäämerest ja Lõuna-Jäämerest ja sealsetest asukatest, on üks võimalus mängida vaala ja sukelduda Jäämere põhja ning kujutada ette, mida sügaval merepõhjas näha võib. Samuti, keda võis vaal tagasi veepinnale jõudes märgata. Taustaks võib olla huvitav kuulata plaadi pealt vaala häälitsusi. Peale sukeldumist teha vestlusring, kus iga laps saab rääkida, keda või mida tema merepõhjas kohtas ja nägi.

o Maa-õhk-vesi-tuliVaja läheb palli vm eset, mida saab visata. Üks mängija seisab keskel ning teised istuvad ringis ümber tema. Juhtmängija käes on pall. Ta loeb kümneni ja viskab siis palli ühe mängija suunas, hüüdes samal ajal valjusti „maa“, „õhk“, „vesi“ või „tuli“. Kui hüüti „maa“, peab mängija, kelle sülle kukkus pall, nimetama otsekohe mõne looma, kes elab maismaal. Kui hüüti „vesi“, peab nimetama mõne kala. Kui hüüti „õhk“, peab nimetama mõne linnu. Ning kui hüüti „tuli“, tuleb nimetada midagi tulekindlat, näiteks kivi. Mängijal on vastuse leidmiseks aega vaid niipalju, kuni juhtmängija loeb kümneni – siis jääb pall tema kätte ja temast endast saab juhtmängija. Kui ta aga ei suuda nimetada õiget elukat või asja, võivad kaasmängijad teda aidata.

Tuli ja vesiAlates 4-eluaastast.Osa lapsi on tuli ja teised on vesi. Märguande peale hakkavad veed tulesid taga ajama, kuni kättesaadud tuli kustutatakse ehk eemaldatakse mängust. Võidab viimane tuli.

Lõimitud tegevus(keel ja kõne, mina ja keskkond)

NÄHKA REIS MULLARIIKISirje Kaasik Saabus kevad. Päikesekiired olid õhu soojaks kütnud. Esimesed julged liblikad lendasid oma talvekorteritest välja kevadilma uudistama. Tuhanded kärbsed ja muud putukad pugesid uniselt torisedes end soojendama. Üha soojenev tuul paitas maad ja meelitas mullast välja rohuliblesid ja esimesi kevadlilli. Juuli ja Augusti lapselaps Triinu tuli Samblatuka tallu nädalavahetust veetma. Talle meeldis memme-taadi juures maal, sest siin juhtus alati midagi põnevat.Kui ta teretades uksest sisse astus, võtsid memm ja taat teda rõõmustades vastu. Laual hüppas aga veel üks kummaline olevus, kes tundus Triinu tuleku üle kõige rohkem rõõmustavat. Memm ruttas pliidi juurde pannkooke tooma, taat aga tutvustas Triinule laual hüplevat sõbrakest: „Meil siin metsatalus on vahepeal kummalisi asju juhtunud! Näe, üks ime seisab sinu ees. Saa tuttavaks, see on Nähka!”Seepeale tegi Nähka Triimule sügava kummarduse. „Kui tore, et sa tulid!” ütles Nähka. „Memm ja taat räägivad sinust õhtuti sageli. Nüüd oleme meie ka tuttavad ja saame homme koos midagi põnevat teha.” Hommikul, kui Triinu aknalaualt õue vaatas, nägi ta vanaema lillepeenral väikseid valgeid lillepuhmaid. Need olid kevadekulutajad lumikellukesed. Ühe hetkega oli Triinu riides ja sibas juba lillepeenral ringi. Tüdruk kummardus kellukeste kohale ja kuulis korraga pea kohal salapärast sosinat. Nähka istus sirelioksal ja tundis huvi, mida Triinu vanaema lillepeenral teeb. Ühe hüppega istus väike sõber Triinu sülle ja hakkas õhinal seletama, et kevad ei ole saabunud mitte ainult maa peale inimesi rõõmustama, vaid ka maa all on käib kevadine sagimine. „Kust sina seda tead?“ imestas tüdruk. „Minu silmad näevad seda, mida inimesed näevad luubiga ja mikroskoobiga. Seetõttu võin ma sulle palju huvitavat pajatada mullariigi elanikest. Vaata, me jalge ees on mullahunnik. Selle on oma tugeva nina ja esikäppadega üles lükanud mullariigi kõige suurem elanik mutt. Selles aias askeldab näiteks mullamutt Mati, minu sõber. Tema elu möödub mullas, ning maa peale tuleb ta harva öösiti endale paarilist otsima.“ Triinu tundis huvi kuidas mutid toitu saavad.„Muttide toidulaud on üsna rikkalik. Kui sa näed siin mulla pinnal hästi väikseid augukesi, siis need on vihmausside käigu avad. Vaesed ussikesed ongi muttide maiuspalad. Nad sikutavad ussikesed oma käikudesse ja koguvad neid tagavarakski. Peale usside elab mullariigis veel mitmesuguseid mardikaid, sitikaid. Liblikad munevad oma munad mullasse ja munadest kooruvad prisked ussitaolised pojad, kes toituvad taimede lehtedest, seetõttu nimetavad inimesed neid loomakesi röövikuteks.“ „Nüüd ma mõistan, kes vanaema aias kapsa ja nõgeselehti sööb, need on ju röövikud!“ hüüatas Triinu. „Sul on õigus. Väike ussike-liblikalaps peab palju sööma, et kasvada. Peale nukkumist muutub röövik ilusaks liblikaks. Sulle ju meeldivad liblikad! “ ütles Nähka. Triinu noogutas sõnatult. Nähka jätkas. „Mutt kobestab mulda, mis taimedele väga meeldib. Tegelikult otsib ta vihmausse, kuid sedasi uuristades lükkab mutt taimede alt mulla ära ja lilled ei saa hästi toitu kätte.” Triinul hakkas mutist kahju. Ta jäi õige vaikseks, mõtles mutile, liblika munadele ja röövikutele. „Ära muretse!” ütles Nähka. „Looduses on omad reeglid. Kui soovid, tulen jälle su juurde ja räägin veel sellest, mida palja silmaga ei näe.”

Triinu oli rõõmus, et oli saanud endale nii toreda ja targa sõbra. Nüüd jooksevad nad igal hommikul varakult õue, et Nähkaga midagi huvitavat ja põnevat uurida ja tarkust koguda. Kui Triinu linna tagasi läheb, küll siis linnavanaema imestab, kust see Triinu nii palju tarkust on kogunud. Aga see on Triinu ja Nähka saladus.

Loetud jutu üle võiks ühiselt arutleda ning esitada näiteks selliseid küsimusi:12. Kes on kõige suurem mullariigi elanik? (mullamutt)13. Kuidas me saame aru, et ta võib just meie kodu mulla sees elada? (mullahunnikud)14. Mis maitseb mullamuttidele eriti hästi? (vihmaussid)15. Kuidas mullamutt meile kasulik on? (Mutt kobestab mulda, mis taimedele väga meeldib.

Tegelikult otsib ta vihmausse, kuid sedasi uuristades lükkab mutt taimede alt mulla ära ja lilled ei saa hästi toitu kätte.)

16. Kes veel mulla sees elavad? (mardikad, putukad, röövikud)17. Kuidas röövikud mulla sisse saavad? (liblikad munevad)18. Mida röövikud söövad? (taime (kapsa, nõgese) lehti)19. Kelleks saab röövik? (liblikaks)

MERI(Mina ja keskkond, keel ja kõne, kunst)Vahendid: värvilised paberid, liimLapsed kleebivad valgele paberile rebimistehnikas rebitud paberite tükikesi, nii et kokku moodustub meri. Kuna eelnevalt on käidud merd vaatamas, siis lapsed teavad, et meri ei ole ainult ühte värvi, seega tulevad kõigi tööd omanäolised ja erinevad. Kui meri on valmis kleebitud, võivad lapsed merre joonistada seal elavaid loomi, kalu jms. Kui pildid valmis, moodustatakse rühmas kunstinäitus valminud töödest. Iga laps räägib oma pildist- mida ja keda ta sinna joonistas, samuti saavad lapsed üksteise tööde kohta küsimusi esitada,

VULKAAN

(Mina ja keskkond, keel ja kõne, kunst)Lõimitud tegevus:Vaatame lastega erinevaid filme, kuidas vulkaanid on tekkinud ja mis tõttu magma voolab vulkaani suudmest välja. Kui film on vaadatud ja lapsed on tähelepanelikult vastanud minu esitatud küsimustele. Näitan neile pilte, erinevatest vulkaanidest ja kommeneteerime neid. Seejärel teeme ise katse läbi, kust saavad lapsed aimdu, millinenäeb välja vulkaani mägi – väikene ise tehtud makett, ning kuidas hakkab magma üle kerkima (http://www.youtube.com/watch?v=pdEuw59K3qY&feature=related siit leiab selle sammuse katsetuse). Kui katse tehtud, teeme lastega ruumilise vulkaani ning värvime töölehe.

TÖÖLEHEDTÖÖLEHT

MÄRGI IGA PILDI JUURDE, KUS SEE LOOM LIIGUB.KUI VEES, SIIS VÄRVI PILDI JUURES OLEV RUUT SINISEKS.KUI MAAL, VÄRVI RUUT ROHELISEKS.KUI ÕHUS, JÄTA RUUT VALGEKSMÕNE RUUDU SAAD TEHA MITMEVÄRVILISEKS.

TÖÖLEHTLEIA KÕIGILE SOBIV ELUKESKKOND! ÜHENDADES PILDID OMAVAHEL JOONEGA! SOOVI KORRAL VÄRVI PILDID.Nimi:..........................................................

TÖÖLEHT

VÄRVI VULKAAN ÕIGETE VÄRVIDEGA.

ILMASTIKUNÄHTUSED

KOOSTASID: Merlin Aug, Laura Herne, Liina Saia, Kairi Sepp

VALDKOND KESKKONNAGA SEOTUD TEGEVUSMINA JA KESKKOND TEEMA: ILMASTIK (õppekäik, õpperada,

katsed, vaatlus)KEEL JA KÕNE Jutukeste kuulamine, luuletused, näidendid,

tähtede ja häälikute õppimineMATEMAATIKA Võrdlemine, loendamine, rühmitamineKUNST Erinevate ilmastiku olude kujutamine

erinevate tehnikate ja materjalidegaMUUSIKA Laulud ilmastiku kohta, mängudLIIKUMINE Keha liigutustega ja häälitsemisega ilmastiku

nähtuse kujutamine, mängudÕppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:Laps mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult.Laps märkab nähtusi ja muutusi looduses.Laps tunneb ilmastikunähtusi ning oskab neid iseloomustada.Laps teab, kuidas vastavate ilmastikunähtuste korral end riietada.Laps selgitab ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest.

TUUL JA VIHMMis on tuul? Tuul on õhu liikumine Maa kohal. Seda põhjustab Päike. Päikesekiired läbivad õhu ja soojendavad maapinda ning esemeid (mitte õhku). Õhk soojeneb maapinna ja esemetega kokku puutudes. Soojenenud õhk muutub kergemaks ja tõuseb üles, asemele valgub külm õhk. Seal, kus soe õhk üles kerkib ja jahedamad õhumassid asemele tungivad, tekib tuul. Looduses on see tegelikult hoopis keerulisem. Päike soojendab maapinda ebaühtlaselt ja soodustab nii tuule tekkimist.Tuul on nähtamatu. Me näeme vaid seda, kuidas tema mõjul liiguvad lehed puudel, kõiguvad puude oksad või lehvib pesu nööril. Me tunneme, kui tuul sasib meie juukeid, rebib kleidiserva või mantlihõlma, tunneme ka seda, kas ta on külm või soe, nõrk või tugev. Miks tundub meile tuuline ilm jahedam kui vaikne? Tuul puhub soojenenud õhukihi näolt ja kehalt. Soojenenud õhk meie ümber asendub jahedamaga, mis omakorda võtab kehalt soojust. Vahel on tuul mahe ning paitav. Siis me ütleme, et tuul on soe. Teinekord on tuul aga külm ja vali. See oleneb sellest, kustpoolt ta puhub: külma õhku toob põhjatuul, sooja aga lõunatuul.Õhus on alati ka niiskust – silmale nähtamatut gaasilises olekus veeauru. Niiskust aurub pidevalt õhku maapinnalt, järvedest, jõgedest, puude-põõsaste lehtedest, rohust jne. Õhk on niiskem veekogude, kuivem maismaa kohal. Kuna aurumine on pidev, siis täitub õhk üha enam veeauruga. Öösel, eriti selge ilmaga, muutub maapind kiiresti külmaks. Jahtub ka õhu alumine, külma maapinnaga kokkupuutuv kiht. Jahtunud õhk ei saa enam sisaldada nii palju veeauru kui soe õhk päeval, osa veeaurust jääb üle. See muutub nüüd uuesti veeks. Nii tekib maapinnal kaste, õhus aga teised nähtused – udu, vihm ja härmatis.Soojal õhul on omadus kõrgemale tõusta (ta on kergem kui külm õhk). Mida kõrgemale soe õhk tõuseb, seda jahedam seal on ja seda rohkem ta jahtub. Kui õhus on palju veeauru, hakkab sellest moodustuma väikesi veepiisku, mis jäävad õhku hõljuma. Need on pilvepiisad. Üksteise vastu puutudes nad liituvad ning muutuvad üha suuremaks ja raskemaks, moodustades vihmapiisku, mis lõpuks vihmana maapinnale langevad. Selgub, et nii tuult kui ka kastet, vihma, udu, härmatist ja lumesadu põhjustab päike. Ilma tuuleta on tal seda aga raske teha: kõigepealt tekib tuul ja siis sademed.Alati ei jõua soojad ja külmad õhumassid niipalju jahtuda ega soojeneda, et nad omavahel pikkamööda seguneksid (õhk liigub liiga kiiresti) ning siis põrkuvad soe ja külm õhk kokku – tekib torm. Algul võib näha taevasse ilmuvaid valgeid kiudpilvi, seejärel kattub kogu taevas valge pilvelooriga. Pilved muutuvad aina tumedamaks ja tumedamaks. Tuul tugevneb ja juba kihutabki torm üle maa, tuues kaasa ka vihmasaju.Maapinnale sadanud vesi imbub pinnasesse. Sealt imavad taimed juurde kaudu osa veest endasse, mis mööda vart või tüve ja oksi lehtedesse läheb, ja sealt jälle õhku aurab. Osa veest aga aurab otse maapinnalt õhku, kust ta hiljem vihmana uuesti alla sajab. Osa veest valgub aga sügavamale maapinda, jõuab jõkke, jõest merre, ookeani, sealt aga kerkib uuesti auruna õhku, rännates nii lõputult maast taevasse ja taevalt jälle maapinnale tagasi, et sealt uuesti õhku kerkida…

LUMEHELBED JA LUMI

Talvel tekivad veeaurust veepiiskade asemel tillukesed jäänõelad (jääkristallid), mis ühinedes moodustavad lumehelbed. Lumehelbed võivad tekkida ka suvel, kuid siis on õhk maapinna lähedal nii soe, et helbed sulavad ja sajavad vihmana maha. Lumehelbed on kaunis. Igaüks neist on erinev: üks meenutab kuuelehelist õit, teine kuuekiirelist tähte, kolmas kuuenurkset kalliskivi jne. (Hästi on seda näha läbi suurendusklaasi.) Ka suuruse poolest on lumehelbed erinevad.Vaatluste tulemusena on teadlased kirjeldanud üle tuhande lumehelbe erikuju. Neid süstematiseerides on leitud neli peamist helbetüüpi. Kõige sagedamini esineb kuueharuline, enamasti keerukalt hargneva pitsimustriga tähekujuline tüüp. Sellised helbed langevad alla -10 kraadi külma ajal ja on teistest palju suuremad.Lumepilvest maa poole liueldes ei lange helbed kohe maha, sest sageli keerutab ja pillutab tuul neid õhus ringi. Keereldes ja liueldes jõuavad lumehelbed lõpuks puuokstele ja aedadele, majakatustele ja teedele, põldudele ning aasadele, kattes maapinna üleni koheva valge vaibaga. Paks kiht värsket kohevat lund summutab ka helilaineid. Pärast lumesadu valitseb ümbruses suur vaikus. Kui uut lund peale ei saja, siis lumikate vananeb ja tiheneb. Lumepind muutub siledaks ja kõvaks ning soodustab helilainete peegeldumist. Helid tunduvad selgemad ja kauged hääled muutuvad kuuldavamaks.Lumikate on talvel vajalik nii taimedele kui ka loomadele. Lumi kaitseb maapinda liigse jahtumise eest, kuna üksikute lumekristallide ja –helveste vahele, nagu riide- või villakarvakeste vahele, jääb palju õhku. Värske lumi koosneb 90-95% ulatuses õhust. Õhk on aga halb soojusjuht. Seetõttu on lume all soe. Paksu lumevaiba all ei lange temperatuur ka käreda pakasega alla -5 kraadi.

HÄRMATIS

Vaatad ringi, kogu loodus on ju hõbedases pidurüüs. Kahjuks näeb suures linnas sellist toredat looduspilti harva, õieti küll ei pane seda tööletõttamise saginas ja tulede virr-varris tähelegi.Kuidas härmatis tekib? Juttu oli juba sellest, et õhus on alati veeauru. Aga õhk ei saa täituda veeauruga lõpmatult, vaid teatud piirini. Õhku, mis ei saa rohkem veeauru endasse juurde võtta, nimetatakse küllastunud õhuks. Kui veeauruga küllastunud õhk jahtub, muutub osa aurust väikesteks veepiiskadeks. Külma, uduse ilmaga allajahtunud veepiiskade külmumisel tekib teraline härmatis. Kui aga veeaur puudele-põõsastele, majakatustele ja taradele, traatidele ja antennidele sadestub, siis on see kristalliline härmatis. Soodsates tingimustes võib härmatis mitme päeva jooksul juurde kasvada ja esemeid üha pakseneva valge korraga katta. Teraline härmatis võib traatidel nii paksuks kasvada, et liinid ei suuda enam vastu pidada. Selline teralise härmatise tekkimine on hoogne peamiselt udu ajal. Teadlaste uurimuste andmeil tekib kõige rohkem härma -28 kuni -29 kraadi juures. Tavaliselt tekib härmatis ikka tuulepoolsele küljele, näidates meile, kustpoolt veeauru juurde tuleb.

Ent härmatis on vahel ka kasulik. Tugeva pakase korral tunneb aednik temast rõõmu, sest härmatis kaitseb viljapuude pungi hävimast, kuna ta hoiab pungades ligi nelja kraadi vrra kõrgema temperatuuri kui punga ümbritsevas õhus.Härmatise järgi ennustas vanarahvas omal ajal nii ilma kui ka kala- ja viljaõnne.• Oli talvel palju härmatist, tuli kevadel rikkalik räimesaak ja suvel hea viljakasv.• Mida paksem härmahõbe, seda paksem suvine heinakaar ja kõrgem viljarõuk.• Härmatis puuoksa alumisel küljel tähendas vihmast suve, puuoksa pealmisel küljel – kuiva suve.• Lõid kivid härmatisest valgeks, tuli ilmtingimata sula.• Kui härmatis aga nagu soolaterad puult maha langes, tuli selge ja ilus ilm.

HALL

Meteoroloogias nimetatakse hallaks valget kristallilist sadet maapinnal, taimedel ja esemetel. Hall tekib õhus leiduvast veeaurust sublimatsiooni teel (veeaur läheb tahkesse olekusse)siis, kui vastav pind jahtub tugevasti maapinna efektiivse kiirguse arvel.Õhutemperatuur langeb alla 0 kraadi. Lisaks miinustemperatuurile on vaja tuulevaikset või nõrga tuulega ilma. Taevas on sel puhul kaetud väheste ülemise või keskmise kihi pilvedega. Eriti soodus on halla tekkeks täiesti selge öö.Kevadel ja sügisel on hall väga tavaline nähtus. Vähem teatakse seda, et talvel võib ta moodustada lumepinnale, kui sulailmale järgneb selge tuulevaikne öö ning temperatuur tugevasti langeb.Hallast eristatakse kristalset ja teralist härmatist (tekib külma uduse ilmaga allajahtunud veepiiskade külmumisel või kristalne härmatis – samuti veeauru tahkestumisel).

ÄIKE JA VÄLK

Äike on atmosfääri nähtus. Esimene asi äikese juures on pilv, kust saabki alguse sädelahendus- välk. Pilv muutub äikesepilveks, kui selle osad omandavad eri märgiga laengu. Pilve ja maapinna vahelise välgukanali pikkus on 2-3 km ja kestus u 0,2 sek.Välk on väga suur elektrisäde. Kõrgemal maa kohal on elektrit veel enam kui maapinna lähedal. Maapinnas on elektrit igal pool. See tõuseb aeglaselt õhku. Palaval suvepäeval kui päike tugevasti vett soojendab, koguneb õhku palju veeauru. Aur jahtub, tiheneb ja muutub nähtavaks- tekivad pilved. Pilved on laetud elektriga, mis tekkis vee tugevast auramisest. Varsti hakkab elekter andma suuri sädemeid- välke.Müristamine tekib välgu tagajärjel. Mürin tekib õhu võnkumisest, liikumisest, mida võib võrrelda vee ringilise liikumisega tiigis, kui sinna kivi visata. Õhu paneb võnkuma äikesepilvest sähvatav välk.Kui välgu sähvatuse ja müristamise vahe on alla kümne sekundi, tähendab, et äike on ohtlikult lähedal- kolm sek vastab ühele kilomeetrile.Pärast äikesevihma on õhk tolmust puhas ja rikkam hapnikust, mida on vaja hingamiseks.Välk on ohtlik, kuigi inimest tabab ta väga harva. Peab teadma, et välk lööb sagedamini kõrgeisse esemeisse- puudesse, kirikutornidesse ja korstnaisse. Välgu eest ei tohi varjuda puude all, sest siin võib välk kergemini tabada kui lagedal väljal. Eemale tuleb hoida ka veest ja veekogudes ning mitte ujuda, vaid veest välja tulla ja kaldast eemale minna. Ei tohi peita end ahju taha ega olla korstna lähedal, sest nõgi juhib väga hästi elektrit. Äikese ajal tuleb sulgeda aknad ja uksed.

VIKERKAAR

Vikerkaar esineb vihma ajal päikesele vastaspoolsel taevaosal, vihmapilve taustal. Valge päikesevalgus on liitvalgus, mis jaguneb teatud tingimustes paljudeks värvilisteks kiirteks, moodustades vikerkaarevärvide riba (punane, kollane, roheline, helesinine, tumesinine, violetne).Vikerkaar tekib siis, kui päikesekiired murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Selline päikesekiirte murdumine tekib üheaegselt suures hulgas veepiiskades. Et näha vikerkaart peab seisma seljaga päikese poole, päikese ja nende vihmapiiskade vahele, kus tekib murdumine.Arvatakse, et vikerkaar esineb ainult päeval. Tegelikult tekib see ka öösel, kuigi ta on siis nõrgem ja väga harva nähtav. Sellist vikerkaart võib vaadelda pärast öist vihma, kui kuu pilvede tagant nähtavale tuleb.Vanarahva arvamuse järgi joob vikerkaar merest vett, et siis vihmaga maad kasta. Ta joob külakaevudest.

JÄÄMINEK

Eeldused jää sulamiseks tekivad pärast seda, kui kevadpäikese mõjul hakkavad jõgedesse saabuma sulaveenired. Jõekallastelt saabuv sulavesi sulatab jääkatte peal oleva lumekihi.Järjest suurenev veehulk surub jääd jões ülespoole. Sulaveed aga sulatavad jääkatet kallaste ääres ikka õhemaks, jää muutub üha pudedamaks. Valju raksatusega murdub jääkate kallaste küljest lahti ja tõuseb ujuma.

ILMAENNUSTAMINE LOODUSMÄRKIDE JÄRGI

Polnud ju meie esivanemail ilmateateid mujalt võtta kui loodusest. Loodusmärkide järgi ennustati ilma nii lähemaks kui pikemaks ajaks. Samuti seati kõik tööd-tegemised looduse kalendri järgi. Tähelepanekute järgi otsustati, millal on õige aeg mingit tööd alustada või mis ajaks pidi töö lõpetatud olema. Kuidas siis looduse abil ilma ennustada, mida jälgida? Ilma muutumist tunnevad ette nii taimed kui ka loomad, seetõttu et õhuniiskus ei ole alati ühesugune. Õhk küllastub veeaurust hulk aega enne sadu. Õhuniiskuse tõttu suureneb õites nektari hulk, muutub lehtede asend ja taimed eritavad niiskes õhus vähem veeauru, rohkem aga lõhnavaid aineid.

SUVEL VIHMAST ILMA ENNUSTAVAD MÄRGID

Mida tugevamalt mingisugused õied lõhnavad, seda tõenäolisem on lähenev vihmasadu. Ka putukaid on siis rohkem õite ümber, sest aroom meelitab.Kui kassitapu õied on päeval suletud, on vihma oodata. Vihma eel lendavad putukad väga madalal. Kui vihma ajal ujuvad veeloikudel mullid, on see pikemaajalise saju tunnuseks, sest tugeva vihmaga langevad suured vihmapiisad nii kiiresti, et viivad endaga loikudesse kaasa õhu, mis hiljem mullidena pinnale kerkib. Kui õhk on kuiv, kuivab mulli õhuke kest kohe. Niiske ilma puhul ujuvad mullid loikudel kaua.

SUVEL ILUSAT ILMA ENNUSTAVAD MÄRGID

Ilusat ilma võib oodata, kui: suits tõuseb korstnast või lõkkest sambana üles, hommikul on tugev kaste või udu, päeval on kuum, öösel jahe või külm, pärast vaikset ööd tõuseb hommikul tuul, tugevneb keskpäevaks ja vaikib õhtuks, rünkpilved ilmuvad hommikul, kuid kaovad õhtuks.

VANARAHVA ARVAMUSI ILMA KOHTA

Kui ämblik usinalt võrku koob, tuleb või püsib ilus ilm. Poeb ta peitu, muutub ilm halvaks. Kui udu hommikul maha vajub, tuleb ilus ilm. Kui aga üles tõuseb, tuleb pikaajaline sadu.Kui herilased juba hommikul välja ilmuvad ja neid suurel arvul lendamas on, kuulutab see selget ja head ilma.Kui varblased vihma ajal rõõmsasti sirtsuvad, lõpeb sadu varsti.Sääsed ja parmud muutuvad enne sadu eriti kurjaks.Kui päike loojub pilvedesse või kui taevas on loojangul tulekahjupunane, on see vihmase ilma tundemärk.Kui metsas pärast vihma aurab, hakkab jälle sadama.Kui märtsikuu on vihmane, on ka suvi vihmane.Kured lähevad - kurjad ilmad, haned lähevad - hallad maas, luiged lähevad – lumi taga.Kui mets sügisel kaua lehtes seisab, seisab kevadel lumi kaua maas.

Ilmastikunähtused- mõistatusi

Nutab kui laps, ulub kui koer? - tuulTäis on teda kogu maa, siiski peotäit ei saa? - udu Ilma tuleta põleb? - päike Kasvab ja kahaneb, aga otsa ei saa? - kuu Virvipuu, värvipuu, üle metsa mõõdupuu? - vikerkaar Hommikul sünnib, õhtul sureb? - päikeSünnib sügisel, sureb kevadel? - jää Õues mäena, toas veena? - lumiVinta-vänta, kinta-känta, silmapilgu sähvatus? - äike

Vanasõnu:Kes elust ei õpi, seda õpetab ilm.Ega ilma jõua keegi soojaks kütta.Ilm on targem kui inimene.Kuidas tali, nõnda suvi.Kured lähvad ― kurjad ilmad, haned lähvad ― hall taga, luiged lähvad ― lumi tagaKaru imeb ikka talvel käppäEga talv taeva jää.Kui seitsmevennapäeval sajab, siis sajab seitse nädalat.

Mänge:

Näpumäng- vihmasaduOI. OI, TAEVASSE ON TÕUSNUD TUMEDADPILVED, VIST HAKKAB VIHMA SADAMAkäed ülal, nagu katsuks, kas hakkab sadamaJA HAKKASKI SADAMA.TIBUTAB PEENIKEST VIHMAmõlema nimetissõrmega koputatakse vaheldumisi tasakesi laualeNÜÜD SAJAB JUBA TUGEVALTkoputatakse kõikide sõrmedega laualeSAJAB RAHETkoputatakse sõrmenukkidega laualeLÖÖB VÄLKUtehakse käega õhus siksak-liigutusiMÜRISTAB VAIKSELT, TUGEVAMINI, ÕIGETUGEVASTI, LÄHEB JÄLLE VAIKSEMAKSplaksutada vastavaltLAPSED JOOKSEVAD RUTTU KOJUsõrmedega tehakse jooksuliigutusi ja peidetakse käed selja taha.

ILMAENNUSTAJA

VANUS: 5-7KOHT: õues või toasAEG: 15 min.VAHENDID: Eesti kaart,pildikaardid ilmastikunähtuste sümbolitega,paberist nukud

SissejuhatusÕpetaja kinnitab seinale Eesti kaardi ja näitab, kus on laste kodukoht ja mõned tuntumadpaigad (Tartu, Saaremaa, Peipsi järv jne). Õpetaja küsib, millises TV saates näidatakse igapäev Eesti kaarti. Arutletakse, kellele ja miks on ilma ennustamine tähtis.

IlmateadeLaste hulgast valitakse või loositakse ilmaennustaja, kes saab ennustada just niisugust ilma,nagu ta ise järgmiseks päevaks sooviks. Ilmaennustaja valib tingmärgid, kinnitab needkaardile ja räägib teistele, millist ilma on oodata. Lapsed jälgivad, kas jutt vastabtingmärkidele. Kõik lapsed, kes tahavad ilma ennustada, peaksid saama võimaluse.

KokkuvõteLõpuks joonistavad lapsed papist nukkudele riideid vastavalt neile kõige rohkem meeldinudilmaennustusele.

ILMA MUUSIKA

VANUS: 5-7KOHT: õues või toasAEG: 15 min.VAHENDID: linnuviled,lihtsad pillid ilmastikunähtuste häälte matkimiseks,tuulekellade helinate CD

SissejuhatusÕpetaja ütleb, et igal lapsel on kaasas üks pill, mille abil mängitakse kohe vihmamuusikat.Õpetaja palub lastel seista tihedasse ringi (õpetaja istub ringis). Õpetaja palub lastel ollavaikselt ja matkida tema tegevust. Õpetaja müksab oma parema küünarnukiga enda kõrvalseisjat ning see annab omakorda müksu edasi. Kui müks on jõudnud õpetajani tagasi, müksabta uuesti oma naabrit ja hakkab seejärel oma peopesi teineteise vastu sahistama. Laps, kessaab müksu, annab selle edasi ja hakkab peopesi sahistama. Uue ringi ajal asendub peopesadesahistamine plaksutamisega ja seejärel põlveplaksudega. Pärast põlveplakse plaksutataksejälle käsi, seejärel sahistatakse neid ja lõpuks saabub jällegi vaikus. See mäng imiteeribvihmahoogu, mis vaikselt algab, siis valjuks pladinaks paisub ja seejärel jälle vaibub. Olulineon mängu veidi harjutada ja proovida seda läbi teha ka kinniste silmadega, sest siis tulebheliefekt eriti hästi välja. Kui ringis müksuga mängimine ei õnnestu, võib õpetaja lihtsalt lasteees seista ja paluda neil ennast jäljendada.

IlmapillidÕpetaja tutvustab lastele lihtsaid pille, mis lasteaias olemas on, ning palub lastel leidarühmaruumis veel esemeid, millega helisid tekitada saab. Kui õpetaja nimetabilmastikunähtusi (lumesadu, pilved, äike, vikerkaar, udu, päikesepaiste, torm jne), tekitavadlapsed pillide, esemete või oma „kehapilliga” helisid, mis nende meelest sedailmastikunähtust iseloomustavad.

KokkuvõteLapsed kuulavad CD tuulekellade helinatega. Õpetaja küsib, millist ilma see muusika neilemeenutab.

ILMAKÖÖKVANUS: 5-7KOHT: õues või toasAEG: 20 min.VAHENDID: pildid eri tüüpi pilvedest,termos,metallplaat või peegel,klaasist kaanega pott,fokuseeritud valgusega lamp,klaasist prisma vikerkaare demoks,tuuleroosi žabloon

SissejuhatusÕpetaja selgitab, et tavalises köögis tehakse süüa, aga ilmaköögis valmivadilmastikunähtused. Õpetaja küsib mõned mõistatused nende ilmastikunähtuste kohta, mida onplaanis katsetega tutvustada.• Mitut värvi viiruline, kena lint ja triibuline ? Vikerkaar• Kui sa mind näed, siis ei näe sa kedagi;kui sa mind ei näe, siis sa näed igaühte ? Udu

PilvedÕpetaja näitab lastele erinevate pilvede pilte. Õpetaja selgitab lastele, et pilved tekivadveeaurust ja viib läbi demonstratsiooni. Õpetaja näitab lastele peeglit ning ütleb, et see onnagu selge taevas. Seejärel avab ta kuuma veega termose ja paneb peegli termose kohale.Peegel muutub uduseks – tekivad pilved. Arutletakse, kuidas tekivad pilved looduses.

VihmÕpetaja paneb vee keema klaasist kaanega potti. Poti kaane külge tekivad aurust „pilved”. Kuikeemine jätkub, moodustuvad tilgad, mis tagasi potti sajavad. Õpetaja selgitab, millal tekivadrahe ja lumi.

VikerkaarÕpetaja näitab klaasist prisma ja lambi abil, kuidas tekib vikerkaar. Ta selgitab, et looduses onprisma asemel vihmapiisad ja lambi asemel päike.

UduÕpetaja täidab 2-liitrisesse plastikpudeli kuuma veega ja laseb sellel minutijagu seista. ningSeejärel valab ta vee välja, jättes pudelisse vaid 2,5 cm ning asetab pudelisuule jääkuubiku.Õhk pudelis jahtub ning veeaur muutub udu sarnaseks. Õpetaja küsib, millal on lapsednäinud udu.

KokkuvõteÕpetaja ütleb, et täna oli ilmaköögi kokaks tema ja küsib lastelt, kes on meie igapäevase ilmavalmistaja. Õpetaja suunab Päikese kohta käivate vihjetega laste vastustuseid.

ÖÖ JA PÄEV

KOOSTAJAD: Karoliine Alliku, Kristi Sammal, Sigrit Jänes, Dagmar Torilo

Eesmärgid:

3a: Oskab küsimise korral iseloomustada ööd (on pime) ja päeva (on valge).

Laps eristab hommikut ja õhtut (eristab tegevusi).

Vestleb ööle ja päevale iseloomulikust ning matkib tegevusi mängus.

Kirjeldab tegevusi hommikul- õhtul.

5a: Eristab ning nimetab päeva ja ööd (päeva ja öö vaheldumise iseloomustamine ning

seostamine taimede ja loomade tegevusega).

Teab ööpäeva osi hommik- päev- õhtu ja oskab neid kirjeldada.

Kirjeldab tegevusi ja sündmusi eile-täna-homme.

7a: Kirjeldab oma sõnadega loodust ja inimesi erinevates tsüklites: ööpäev, nädal, aastaring.

Oskab võrrelda ööd ja päeva.

Eristab mõisteid kiiresti- aeglaselt, varsti, hiljem, kohe.

Kasutab kõnes õigesti sõnu enne, praegu, hiljem- varem, noorem- vanem.

Tegevused

Keel ja kõne- Lastega koos arutleda, mis on öö ja mis päev, rääkida öö ja päeva vaheldumisest.

Rääkida nende erinevustest. Arutleda, mida tehakse öösel ja mida päeval. Lasta lastel jutustada,

mida nemad teevad hommikul, päeval ja õhtul. Rääkida, millal ollakse öösel üleval (nt. uusaastaööl

või siis kui pole und) ja millal päeval magatakse (nt. lapsed magavad lõunal, kuna see on hea nende

arengule ja nad on veel väikesed ning peavad puhkama, siis kui ollakse väga väsinud). Lugeda

jutukesi ööst ja päevast. Lasta lastel mõelda jutte ööst ja päevast. Teha dramatiseeringuid teemal öö

ja päev. Mängida, kehastada tegelasi öö ja päev.

Kunst- Joonistada ööd ja päeva, värvida kuud ja päikest. Meisterdada kuud, päikest ja tähti

erinevatest materjalidest- voolida, välja lõigata, rebida jne. Joonistada tegevusi, mida tehakse öösel

ja mida päeval.

Matemaatika- Loendada ööpäev osi (3 hommik- päev- õhtu). Vaadata kella ja öelda kas on

hommik, päev või õhtu. Võrrelda ööd ja päeva. Pilt tähistaevast ja loendada tähti. Määratleda öö ja

päeva värve, leida nende erinevusi. Loendada paberil päiksekiiri. Võrrelda noor-, vana- ja täiskuud.

Väljendid, kujundlikud ütlused

Ööl üheksa poega, päeval mitu mõtet.

Ööl on üheksa ilma.

Kuu on taevalamp.

Kuu on poissmeeste päike.

Öösel virk, päeval laisk.

Öö on varga vari.

Öötööle usinakene, päevatööle hiljukene.

Nad on sama erinevad nagu öö ja päev.

Öö ei ole kellegi sõber.

Mida sa öösel ei näe, seda võid päeval näha.

Mängud

Mida tehakse...

Eesmärk: Laps tunneb ära mis tegevusi tehakse päeval/ööl Laps peab kinni reeglitest Laps oskab oma valikut põhjendada

Õpetajal on korvi sees sedelid, kuhu peale on kirjutatud tegevused. nt. Magamine, hommikusöögi söömine, mängimine, ärkamine, hammaste pesemine jne...

Õpetajal on tehtud põrandale kaks ringi kollane ringi tähistab päeva, sinine ring tähistab ööd.Lapsed käivad kordamööda korvist sedeleid võtmas. Laps loeb mis sedelil kirjas on ja vastavalt sellele kas tegevust tehakse päeval või ööl lähevad lapsed õige ringi juurde. Õpetaja palub lastel ka selgitada miks nad just selle ringi valisid kus nad sees on.

Iga laps oma koju.

Igal lapsel on oma tool mis tähistab tema kodu. Tooli taha kükitades on laps kodus.Õpetaja lausub: on päev ja lapsed lähevad jalutama. Siis tõusevad kõik lapsed püsti ja hakkavad jalutama. Õpetaja ütleb kommenteerivad laused nt. Mari läheb Kairi juurde ja teretab teda, Kairi teretab vastu. Juhan ja Taavi saavad kokku ja räägivad mis nad täna hommikusöögiks sõid jne...Siis kui õpetaja ütleb: on öö ja lapsed lähevad oma koju magama. Lähevad kõik lapsed koju, kükitavad tooli taha. Õpetaja annab lastele erinevaid tegevusi mida nad päeval tegema peavad ja ööseks lähevad kõik oma koju.

ÖÖ ja PÄEV

Liikumismäng:

Valitakse mängujuht( võib olla õpetaja, kui ka laps). Mängujuht on seljaga kõikide laste poole ning lapsed üritavad temale järgi jõuda, kui mängujuht ütleb päev, siis võivad kõik lapsed liikuda, kui ta aga ütleb öö, siis peavad kõik lapsed justkui liikumatult magama. See, kes samal ajal kui mängu juht lapsi vaatab, liigutab on mängust välja. Nii valitakse võitja, see kes on kõige osavam „öösel magaja“.

Liikumismäng „ Öö ja päev “

Mängijad istuvad ringis. Mängujuht kõnnib väljaspool ringi, patsutab iga mängija pead ja ütleb iga patsutuse peale „Päev“. Kui ta aga ütleb „Öö“, peab see mängija püsti hüppama ja mängujuhti taga ajama hakkama. Mängujuht peab jõudma ringiga „Öö“ kohale, enne kui ta kätte saadakse. Kui „Öö“ saab mängujuhi, saab „Öö“ ise oma kohale tagasi istuda ja mängujuht alustab otsast peale. Kui mängujuht jõuab „Öö“ kohale ja teda kätte ei saada, hakkab „Öö“ uueks mängujuhiks ja mäng hakkab otsast peale. Suurema ala peal võiks mängida. Õpetajal on välja mõeldud väited, mis käivad öö ja päeva kohta. Näiteks „Päike tõuseb idast“. Ruumi keskele on asetatud nöör ning nöörist üle hüppamine tähendab jaatavat vastust aga kohale jäämine eitavat. Siis saab lastelt küsida, miks nad just nii arvasid ja ka faktid jäävad lastele ehk paremini meelde, kui saavad neid mänguliselt õppida.

„ Öö tuleb “

Mänguväljak on taevas, kus lapsed moodustavad kätest kinni hoides väikeste rühmadena „päeva“. “Päev“ peab koosnema vähemalt kolmest lapsest. Valitakse „Öö“, kes hakkab puhudes „päeva“ taga ajama. Päev põgeneb öö eest. Kui öö jõuab mõne päevani ja puudutab selle mängijat, siis saab sellest mängijast ka öö. Niimoodi muutub öö aina tugevamaks, saades juurde uusi puhujaid. Mängitakse seni kuni pole alles ühtegi päeva st. Vähemalt kolmest mängijast koosnevat ringi. Reeglid: Päeva moodustanud mängijad ei tohi öö eest põgenedes kätest lahti lasta. Kui see juhtub läheb päev „katki“ st lahkub mängust. Päevast lahkunud mängija ei tohi püüda oma päeva.

Töölehed

Tööleht „Öö ja päev“

JOONISTA ÖÖ JA PÄEVA TUNNUSED EHK PAREMALE POOLE PÄIKE JA VASAKULE KUU.

JOONISTA PAREMALE POOLE, MIDA TEED ÖÖSITI NING VASAKULE, MIDA PÄEVAL!

ÖÖ HÄÄLED

ÖÖ SAABUDES ALGAB SALAPÄRANE ÖÖELU. ÖÖSEL SÖRGIVAD RINGI ÖÖVAIMUD JA TÖRTSUTAVAD PASUNAT. KÖÖGIST KOSTAB ÖÖTONTIDE JÖRINAT JA KÖHIMIST. VANAL PÖÖNINGULGI EI OLE ÖÖRAHU. NAHKHIIRED LENDAVAD MÖÖDA JA PEAVAD SÖÖMAAEGA. ÖÖLIBLIKAD PÖÖRDUVAD VALGUSE POOLE. ÖÖKULLID SÖÖSTAVAD RÖÖVRETKEDELE. ÖÖBIK KÖSSITAB OKSAL JA OOTAB OMA LAULUAEGA.

TEE PILDI JUURDE RIST, KUI SEDA LOOMA VÕI ESET OLI JUTUS MAINITUD.

ÖÖSEL

TÖÖLEHT: KRIIPSUTA MAHA TEGEVUSED, MIS ÖÖSITI TAVALISELT EI TEHTA. VAATA MILLINE TEGEVUS JÄÄB JÄRGI NING KAS KA SINA TEED SAMA ÖÖSITI?

JOONISTA KASTI TAEVAS PÄEVAL JA ÖÖSEL

TAEVAS PÄEVAL

TAEVAS ÖÖSEL

1. KIRJUTA PILDI ALLA, KAS ÖÖ VÕI PÄEV.

SEE ON……………………. SEE ON……………………..

2. RÄÄGI SÕBRALE, MIKS SA JUST NII ARVAD.

ESIVANEMATE LOODUSKÄSITLUS JA RAHVAKALENDER

KOOSTAJAD: Liis Kauler, Karmen Kogermann, Lana Murumägi

Esivanemate looduskäsitlused, rahvakalender

Tähtpäevad

Jaanuar: 6.01- kolmekuningapäev. Tänapäeval viiakse siis jõulukuusk toast minema ning

võetakse jõulukaunistused maha. Vanasti aga oli sel päeval Lääne-Eestis kombeks

jõuludega sarnane lõbutsemine, külastamine ja maskeeritult perest peresse käimine

kõige enam karu, kure või kolme kuninga kujul.

Veebruar: 14.02- sõbrapäev. Sel päeval saadetakse kaarte ning peetakse sõpru meeles.

Vastlapäev. Siis süüakse hernesuppi ning vastlakuklit ning lastakse ligu. Ka

vastlavurri tegemine. Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja

alustas suurt paastu.

Märts: 8.03-naistepäev. Siis kingitakse tüdrukutele ja naistele lilli.

14.03- emakeelepäev. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi üle Eesti.

Aprill: 1.04- naljapäev. Sel päeval tehakse palju nalja ning ei tohi teiste jutte väga

palju uskuda.

Mai: 1.05- volbripäev e. maipüha. Sel päeval korraldatakse nõidade etendusi ,

tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi ja liha.

Emadepäev. Hoolitsetakse ja hoitakse oma ema rohkem kui tavalisel päeval.

Kingitakse talle lilli ja kaarte.

Juuni: 24.06- jaanipäev. Siis tehakse lõket ning peetakse pidu. Hämaruses otsitakse

jaaniusse ning siis on Eestis öö kõige lühema.

Juuli: 10.07- seitsmevennapäev. Kui sel päeval sajab vihma, siis sajab seitse nädalat järjest.

August: 10.08- lauritsapäev. Selle päeva kombed on seotud tuletegemisega ja sellega seotud

tabudega. Et tulekahjusid peletada, visati hommikul katusele vett. Sel päeval oli

tuletegemine rangelt keelatud.

September: 1.09- tarkusepäev. Sel päeval lähevad kõik lapsed kooli ning hakkavad tarkust

omandama.

29.09- mihklipäev. See päev oli varsti pidude ja kooskäimiste aeg. Siis lõppes ilus ja

soe suvi ära ning tuli hakata mõtlema talve peale.

Oktoober: 5.10- õpetajate päev. Sel päeval õpetajad puhkavad ning tunde annavad õpilased.

Tavaliselt kooli vanimad õpilased.

31.10- halloween. Seal päeval liiguvad ringi maskeeritud inimesed ning käivad uste taga küsimas kas kommi või pommi. Kõrvitsad on sel päeval au sees.

November: 2.11- hingedepäev. Siis pannakse põlema kodudes küünlad ning mõeldakse neile, kes

on meie seast lahkunud.

10.11- mardipäev. Siis tehakse ennast meheks ning minnakse mardisante jooksma.

Käiakse kodudest kodudesse ning tantsitakse ja lauldakse ning esitatakse mõistatusi.

25.11-kadripäev. Siis tehakse ennast naisteks ning minnaks kodudesse jooskma.

Isadepäev. Lapsed veedavad isaga koos meeldiva päeva ning kingivad talle kaardi.

Detsember: 24.12: jõulud. Siis ollakse kodus pere keskel ning ehitakse kuusk. Süüakse rohkem

pidulikumat sööki ning õhtul külastab jõuluvana häid lapsi.

Advent. See kestab neli nädalat ning tähendab seda, et siis oodatakse jõule. Iga

advendi korral süüdatakse nii palju küünlaid, mitmes advent on. Sel ajal käivad

päkapikud headel lastel külas ning viivad sussi sisse midagi head.

Mängud1. „Kus on munad?“ Lihavõttejänes tõi värvitud munad, kuid need on mööda õueala laiali. Õpetaja

jagab lapsed rühmadesse ning iga rühm saab kindla värvi, mis värvi mune nad otsima hakkavad.

Alguses läheb igast rühmast üks laps muna otsima ning kui ta leidis selle, tuleb oma rühma juurde

ning annab järgmisele võistlejale käega plaksu. Iga rühm peab kokku korjama 12 muna ning lapsed

peavad ise lugema, palju neil juba on. Mängu võidab see rühm, kes kõige enne sai kõik munad

kokku korjatud.

2. ’’Kes jõuab enne vastlakuklit sööma’’ Mäng toimub õues. Vahendiks kelk. Lapsed jaotatakse

paaridesse. Üks lastest istub kelgule, teine on tema selja taga. Kõik lapsed lähevad ühele joonele.

Kui antakse start, hakkab kelgu taga seisev laps lükkama kelgul istuvat last. Nii peab jõudma kõige

kiiremini finišijooneni. Auhinnaks võiks lastele anda kuklikujulised diplomid.

3. „Nõiaks ristimine“. Mäng viiakse läbi õues. Iga laps saab endale väikese luua ming peab sellega

finišisse jõudma. Mängus on olemas erinevad punktid, kus nõiaks pürgija peab erinevaid ülesandeid

tegema. Igale võistlejale, kes läheb rajale sosistakse kõrva loits, mille peab ta meelde jätma ning

finišis õpetajale ütlema. Lotis on: hookus pookus killa kolla sulla mulla. Esimene punkt on

tasakaalukõnd poomil, nõid peab üle poome kõnidama, poomi all on soo, kuhu kukkuda ei tohi.

Teises punktis tahab nõid metsa ravimtaimi korjama minna, kuid neli erineval kõrgusel oska on ees,

millest nõid peab üle hüppama. Kolmandas punktis pannakse lapse silmadele sall ning antakse

maitsta soola, suhkrut ja õuna, pirni. Nõial peab olema hea maitsemeel, et ta oskaks õigeid rohtusid

kokku segada. Neljas punkt on finiš, kus laps peab ütlema loitsu. Kui see on tal meeles, saab temast

nõid.

Lõimitud tegevused1. Istume lastega vaibale ja näitan lastele pilti kelgust. Küsin lastelt, kas nad teavad, milline

tähtpäev on seotud kelguga. (Vastlapäev) Räägime, mida tähendab vastlapäev ja mis on

vastlapäevale iseloomulik (hernesupp, vastlakukkel, liu laskmine, linad jne).

Loeme luuletust hernesupist. Pakun lastele välja, et võiksime ka ise suppi teha. Selleks panen

põrandale erinevad lipikud, mille peal on sõnad. Mõned sõnad on suvalised, mõned sõnad aga

tähistavad asju, mis käivad hernesupi sees. Meil on pott ja iga laps saab maast võtta ühe lipiku

(tagurpidi), lugeda, mis seal peal on ja kui on näiteks hernes, saab selle potti panna, kui näiteks sõna

käbi, siis selle panen poti kõrvale. Väiksemate laste puhul võib kasutada pilte. Kui kõik asjad on

potti pandud, palun lastel üle lugeda, kui palju asju käib hernesupi sees. Arutleme, kas lastele

maitseb hernesupp ja mida süüakse peale hernesuppi vastlapäeval (kukkel).

Lähemegi lastega laua taha ja hakkame kukkleid valmistama. Igal lapsel on pruun paber, millel

kukli ja kukli mütsi piirjooned. Lapsed lõikavad ise välja. Vahukooreks vahele kleebitakse vatti.

2. Palun lastel ringi istuda ning küsin, et mida eile tähistati (4 adventi). Mida see tähendab (see oli

viimane advent ning varsti tuleb jõuluvana).

Loen lastele ette ühe mõistatuse kuuse kohta:

„Kuigi pakane on väljas, olen mina ikka haljas. Ei ma kanna, kaota lehti, okkad on mind ikka

ehtind. Okstel väiksed kenad käbid, vaatab orav ikka läbi.“

Küsin lastelt, et mis nad arvavad, kellest või millest räägiti (kuusest).

Miks nii arvad? (sest kuusel on okkad ja käbid).

Kui lapsed ise ei arva kohe ära, siis suunan neid oma küsimusega: mis puul on okkad ja käbid?

Küsin, et mida tähendab sõna haljas (kuusel on terve aasta rohelised okkad peal).

Näitan lastele käbisid (kuuse, männi). Arutleme, millised nad välja näevad, kumb väiksem, kumb

suurem. Näitan ka oksi (kuuse, männi). Kummal on pikemad okkad ja kummal lühemad? Näitan, et

kuuseoksal on okkad kõik ükshaaval oksa küljes. Männioksal on okkad aga kahekaupa oksa küljes.

Seejärel saab iga laps kuuse- ja männioksa ning käbi katsuda.

Järgmiseks läheme laua taha ja iga laps saab endale ühe käbi, mille ta peab rohelise guaššvärviga

ära värvima. Pärast käbi kuivamist kleebime värvitud käbi peale paberist lumehelbed.

Õues otsime üles kuuse ja männi ning kordame üle nende erinevused.

3. Palun lastel istuda ringi ning ise istun nende juurde. Laulan lastele mardilaulu laulu:

Laske sisse mardisandidi marti, marti. Mardi küüned külmetavad marti, marti. Mardi varbad

valutavad marti, marti. Mardid tulnud kauge ´elta marti, marti.

Küsin, kellest laul käib (mardisantidest). Räägime lastega mardipäeva tavadest ja kommetest.

Mardipäev on alati 10. novembril. Mardipäev oli seotud põllumajandusega. Kõik välitööd pidid

olema selleks ajaks lõpetatud või lõpetamisel. Naistel algasid õhtuti tööõhtud ( olulisim neist oli

ketramine). Mardipäeval oli keelatud kõik villaga seotud tööd ( nt. ketramine, kudumine jne. ).

Mardipäeva eelõhtut nimetati mardilaupäevaks ( 9. november ). Mardilaupäeval koristati toad ja

seati maja korda. Mardilaupäeval jooksid ringi ka mardisandid.

Mardipäeva ilmaennustusi: Kui sel päeval oli lumi maas, pidi see tooma hea vilja-aasta ja palju

õunu. kui see päev oli aga vihmane ja udune, pidi tulema pehme talv suure lumega, suvi aga vilu ja

vihmane. Ilusa ilma korraloli oodata ilusat ilma ja korralikku heinasaaki. Ka pidi tulema siis ka hea

vilja-aasta. Mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardipäeva sula soojad jõulud.

Palun lastel moodustada mardisantidest (paberist) erinevaid hulkasid. Õpetajal on kaasas erineva

suuruse ja värviga mardisandid, millest lapsed peavad moodustama hulkasid, mida õpetaja palub

teha.

Meisterdame papptaldrikust maskid ning paneme neile nöörid ümber, et need saab kohe pähe panna.

Siis õpime selgeks mardilaulu ja vanasõnad. Külm kui jää, valge kui sai, pehme kui sulg? ( lumi ).

Heinamaa, kaks korda niidetakse? ( lammas ). Suure õuna suurune, penikoorma pikkune?

( lõngakera ). Suvine poisike, sada särki seljas? ( kapsas )

Lõpetuseks läheme teistesse rühmadesse marti jooksma.

LASTE KELKUDEGA ON JUHTUNUD ÕNNETUS, NENDE KELGUD ON KAOTANUD

OMA VÄRVI. OLE HEA JA VÄRVI IGA LAPSE KELK JÄLLE ÕIGET VÄRVI.

MINU KELK OLI

PUNANE

MEIE

KELK OLI

ROHELINE JA

KOLLANE

MUL OLI

SININE KELK

MITU NÕIDA KÄIS VOBRIÖÖL? VASTUS KIRJUTA NELINURGA SISSE

MITU LILLE VIIS MART EMALE EMADEPÄEVAKS? VASTUS KIRJUTA NELINURGA

SISSE

MITU KINGITUST SAI LIISBET JÕULUDEKS? KIRJUTA VASTUS KASTI. VASTUS

KIRJUTA NELINURGA SISSE

MITU KÜÜNALT PÕLETAS MIA EMA HINGEDEPÄEVAL KODUS? VASTUS KIRJUTA

NELINUGA SISSE.

MITU PIPARKOOKI TEGI JÕULUDEKS KARLIS. VASTUS KIRJUTA NELINURGA SISSE.

TEHISKESKKOND

KOOSTAJAD: Liis Kauler, Karmen Kogermann, Lana Murumägi

Tehiskeskkond (säästev eluviis, prügi)

Mängud1. Prügi õigesse kohta. Suur plakat on kus on erinevad prügikastid plastik, papp ja olmejäätmed.

Igal lapsel on pilt käes kus on siis peale joonistatud pudel, papp või nt banaanikoored ja laps peab

panema oma pildi õige prügikasti peale. Mängu eesmärk on teavitada lapsi, et prügi peab käima

õigesse kohta, mitte maha või kuskile mujale see visata. ( Keel ja kõne, mina ja keskkond, kunst,

mäng)

2. Lapsed istuvad ringis. Õpetaja käes on pall. Õpetaja viskab palli lapsele ja laps ütleb mingi sellise

prügi, mida saab taaskasutada (näiteks joogitops, munakarp, plastikpudel, vetsupaberirull). Saab

mängida näiteks veel biojäätmetega, olmeprügiga. (Mina ja keskkond, Keel ja kõne, mäng)

3. "Prügi" pildiga kaart tuleb asetada õigesse "konteinerisse" - limonaadipudeli pildiga kaart

plasttaara kogumise konteinerisse jne. Mängu eesmärk on õpetada lapsi prügi sorteerima ning

selgitada tegevuse vajalikkust.

Lõimitud tegevused1. (Sissejuhatus)Keel ja kõne: Räägin lastele jutu prügiauto Matist, mis on ise välja mõeldud.

Näitvahendiks on üks mängu prügiauto ning jutus on see, et prügiauto oli kurb kuna kõik inimesed

viskasid prügi maha ja tema tänaval korjas kõik kokku. Suunata just lapsi prügi õigesse kohta

viskama.

(Põhiosa) Vestleme lastega prügimäest ja sellest millised prügikonteinerid olemas on. Millised asjad

tuleb sinna visata. Miks tuleb plastikpudeleid ja klaastaarat taaskasutusele anda? Mängime lastega

prügiauto mängu. Üks laps võtab enda kätte mängu prügiauto ning tal on eelnevalt prügiauto kasti

pandud erinevad paberid(kommi, nätsu) ja muid esemeid. Tal on ees 4 erinevat prügikasti ning ta

peab valima õige prügikasti seejärel võtab järgmine laps prügiauto ning tal on ka erinevad esemed

seal kastis ning siis tema paneb õigesse prügikasti teised lapsed kontrollivad kas ta pani õigesti.

(Lõpetav osa) : Kunstitegevus. Igal lapsel on ees prügiauto kontuurid. Lõikavad prügiauto välja,

värvivad selle omal valikul guaššvärvidega ning seejärel kleebivad kui värv juba kuivanud kas siis

kommipaberid prügiauto kasti või tavalised värvilised paberid kortsutavad prügiauto kasti.

2. SISSEJUHATUS: Kuulame lastega Pukanuta muinasjuttu pealkirjaga „Pukanuta puhastab metsa

prügist“. (http://mudila.lastekas.ee/pukanuta)

PEAOSA: Arutleme lastega selle üle, miks ei tohi prügi maha visata ning kus on tema õige koht.

Järgmiseks ütleb õpetaja, et oi keegi on selle ajaga meie rühmaruumi prügi maha visanud, kui meie

muinasjuttu kuulasime. Oleme meie tublid ning korjame prügi kokku. Iga laps peaks saama kuskil

2-4 asja maast. Istume vaibale maha oma asjadega ning iga laps peab loendama enda käes olevaid

asju ning teistele ütlema, mitu tal neid on ning mis asjad need on.

KOKKUVÕTE: Iga laps joonistab kriitidega ühe pildi puhtast metas. Ning kleebib pildi peale

kuskile suure prügikasti, mille on ta paberist välja rebinud.

3. Sissejuhatus: Kõigepealt loen lastele jutu Prügihundist, kes on selline hea hunt ja talle meeldib

prügi hävitada.

Põhiosa: Vaatleme lastega pildi pealt erinevaid prügi liike ja räägime sellest, kui tähtis on prügi

sorteerimine. Kui meie sorteerime prügi, on prügimäel töötavatel inimestel palju lihtsam ja nad

saavad kiirelt vastava prügi õigesse kohta panna, et meie keskkonda puhtana hoida. Annan igale

lapsele mingisuguse eseme, mis kunagi peaks jõudma prügikasti ja küsin igalt lapselt, millisesse

prügikasti see panna tuleb. Olen ise eelnevalt teinud erinevad prügikastid, kus igale prügikastile on

peale pandud vastav nimi, mis seal käib. Kui laps selle prügi sinna asetab, räägib ta ka juurde, miks

just vastav prügi vastavasse prügitünni käib (näiteks leht kõduneb ära, plastikust saab uusi pudeleid

teha jne.)

Lõpetav osa: Voolime plastiliinist prügikastid ja teeme paberitükikestest väikesed pallid, mida

nimetame prügiks. Lapsed saavad teha täpsusviset oma prügikasti.

MÕÕDA MILLINE PRÜGIAUTO JÕUAB KÕIGE KIIREMINI PRÜGIMÄELE SÕITA.

A.

B.

C.

D.

E.

KES OLI TUBLI NING KUSTUTAS TOAST LAHKUDE LAMBIPIRNI?

Prügi sorteerimineSiin on mitu erinevat prügikasti ja allpool erinevat prügi. Proovi prügi ära sorteerida. Tõmba ring ümber sellele prügikastile, kus on taaskasutatav prügi.

Biojäätmed Klaas Plastik

Olmeprügi

MÄNG – Lapsed istuvad ringis. Õpetaja käes on pall. Õpetaja viskab palli lapsele ja laps ütleb mingi sellise prügi, mida saab taaskasutada (näiteks joogitops, munakarp, plastikpudel, vetsupaberirull). Saab mängida näiteks veel biojäätmetega, olmeprügiga. (Mina ja keskkond, Keel ja kõne, mäng)LÕIMITUD TEGEVUS – Sissejuhatus Kõigepealt loen lastele jutu Prügihundist, kes on selline hea hunt ja talle meeldib prügi hävitada. Põhiosa Vaatleme lastega pildi pealt erinevaid prügi liike ja räägime sellest, kui tähtis on prügi sorteerimine. Kui meie sorteerime prügi, on prügimäel töötavatel inimestel palju lihtsam ja nad saavad kiirelt vastava prügi õigesse kohta panna, et meie keskkonda puhtana hoida. Annan igale lapsele mingisuguse eseme, mis kunagi peaks jõudma prügikasti ja küsin igalt lapselt, millisesse prügikasti see panna tuleb. Olen ise eelnevalt teinud erinevad prügikastid, kus igale prügikastile on peale pandud vastav nimi, mis seal käib. Kui laps selle prügi sinna asetab, räägib ta ka juurde, miks just vastav prügi vastavasse prügitünni käib (näiteks leht kõduneb ära, plastikust saab uusi pudeleid teha jne.)Lõpetav osa Voolime plastiliinist prügikastid ja teeme paberitükikestest väikesed pallid, mida nimetame prügiks. Lapsed saavad teha täpsusviset oma prügikasti.