Keskkonnaamet

KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 30.07.2013 käskkirjaga nr 1-4.1/13/363.

HÄDAOLUKORDADE RISKIANALÜÜS

Ülepiirilise levikuga tuumaõnnetus

Tallinn 2013

Sisukord 1 Sissejuhatus ........................................................................................................................ 3 2 Hädaolukorra määratlemine ............................................................................................... 5 3 Ohtude väljaselgitamine ja kirjeldamine ............................................................................ 6

4 Riskide analüüsimine ......................................................................................................... 7 4.1 Ajaloolised faktid toimunud sündmuste kohta ........................................................... 7 4.2 Hädaolukorda põhjustavad ohud ................................................................................ 7 4.3 Tõenäosuse analüüs ja hinnang .................................................................................. 7 4.4 Tagajärgede analüüs ja hinnang.................................................................................. 7

5 Riskiklassi määramine ........................................................................................................ 9 6 Olemas olevad ressursid ja tegevused hädaolukorra ennetamiseks ja tagajärgede

leevendamiseks ......................................................................................................................... 10

6.1 Hädaolukorda ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed ................................... 10 6.2 Vajalikud lisaressursid ja tegevused, et hädaolukorda ennetada ja tagajärgi

leevendada ............................................................................................................................ 12 7 Riskiankeet ....................................................................................................................... 13 8 Lisa 1. Eestit ümbritsevate tuumajaamade kaart. ............................................................. 17

9 Lisa 2. Keskkonnaameti kiirgusosakonna gammakiirguse kiirgusseire automaatjaamade

võrk. .......................................................................................................................................... 18 10 Lisa 3. Radioaktiivse saastepilve liikumise modelleeringu näide. ................................... 19

1 Sissejuhatus Käesoleva dokumendi koostamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 25.04.2013.a korraldus nr 208 „Nende hädaolukordade nimekiri, mille kohta koostatakse riskianalüüs ja lahendamise plaan, ning hädaolukorra riskianalüüsi ja hädaolukorra lahendamise plaani koostamiseks pä-devate täidesaatva riigivõimu asutuste määramine“ 1, millega on kehtestud riskianalüüsi vaja-vate hädaolukordade nimekiri ning määratud hädaolukorra riskianalüüsi koostamiseks päde-vad täidesaatva riigivõimu asutused. Riskianalüüsil lähtuti siseministri 01.03.2010. a määrusest nr 5 "Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhend"2 ning selle 24.04.2010. a. jõustunud muudatusest3. Hädaolukorra võimaliku mõju hindamisel elutähtsa teenuse toimepidevusele on arvestatud hädaolukorra seaduse § 34 loetletud elutähtsaid teenuseid. Ülepiirilise levikuga tuumaõnnetuse hädaolukorra riskianalüüs koostati koostöös Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi, Päästeameti, Terviseameti, Veterinaar- ja Toiduameti, Keskkonnainspektsiooni, Häirekeskuse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja AS A.L.A.R.A. järgmiste esindajatega (ametkondade tähestikulises järjestuses):

A.L.A.R.A AS: o Mart Varvas

Häirekeskus: o Eva Rinne

Keskkonnaamet: o Ilmar Puskar o Monika Lepasson o Alar Polt o Uko Rand o Teet Koitjärv (töörühma juht)

Keskkonnainspektsioon: o Himot Maran

Keskkonnaministeerium: o Ergo Pärn o Reelika Runnel

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: o Rando Paurson

Päästeamet: o Kady Danilas

Terviseamet: o Mihkel Tamme o Knut Tamm

Veterinaar- ja Toiduamet: o Ainike Nõmmisto

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/330042013016 (03.06.2013)

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/125112010010?leiaKehtiv (03.06.2013)

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/13303592 (03.06.2013)

o Tiina Mällo o Kaja Sepper

Hädaolukorda põhjustava sündmuse tõenäosuse, tagajärgede ja riskiklassi puhul on arvestatud Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud varasemaid ülepiirilise levikuga tuumaõnnetuse riskianalüüse ja Siseministeeriumi dokumenti "Riiklik 2011. aasta hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõte". Lisaks on võetud arvesse Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) poolt koostatud ülevaates „EPREV Report: Peer appraisal of the arrangements in the Republic of Estonia regarding the preparedness for responding to a radiation emergency“4 märgitud soovitusi. Nimetatud ülevaade, mis käsitleb Eesti valmisolekut kiirgushädaolukordadele reageerimiseks, valmis IAEA ekspertide poolt 26.09-05.10.2011 Eestis läbiviidud ekspertmissiooni käigus.

4 http://www.keskkonnaamet.ee/public/Final_EPREV_Report_1.pdf (03.06.2013)

2 Hädaolukorra määratlemine

Kiirgushädaolukord on Kiirgusseaduses5 sätestatud definitsiooni kohaselt avariikiirituse olukord, millega kaasneb või võib kaasneda kehtestatud sekkumistasemete ületamine. Avariikiirituse olukord omakorda on defineeritud kui tuuma- või kiirgusavarii, kuriteo või muu ootamatu sündmuse tagajärjel kujunenud kiiritusolukord, mille kontrolli all hoidmine nõuab inimese elu ja tervise, vara või keskkonna kaitsmiseks edasilükkamatute kaitsemeetmete rakendamist.

Kiirgushädaolukorra näol on tegemist hädaolukorraga hädaolukorra seaduse mõistes

(Edaspidi hädaolukord), kui radioaktiivse aine sattumine keskkonda põhjustab keskkonnaministri määrusega kehtestatud sekkumis- ja tegutsemistasemete ületamise, seoses millega tuleb rakendada kiireloomulisi kaitsemeetmeid ning sündmuse lahendamiseks on vajalik mitme asutuse ja juriidilise isiku kiire kooskõlastatud tegevus. Vastavalt keskkonnaministri 14.07.2004 a. määrusele nr 93 „Sekkumis- ja tegutsemistasemed ning hädaolukorrakiirituse piirmäär kiirgushädaolukorras“ 6 rakendatakse kiireloomulisi kaitsemeetmeid alates välditavast doosist 10 mSv (millisiivertit).

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/109112011006?leiaKehtiv (03.06.2013)

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/782203 (03.06.2013)

3 Ohtude väljaselgitamine ja kirjeldamine Allpool on käsitletud ainult ülepiirilise levikuga tuumaõnnetusest tingitud hädaolukordi. Eesti puhul tuleb arvestada järgmise sündmusega:

avarii/õnnetus tuumarajatises, mille mõju võib ulatuda Eestini. Juhindudes IAEA poolt kehtestatud ohukategooriatest, klassifitseeritakse sellised õnnetused ohukategooriasse V. Nimetatud ohukategooriasse kuuluvad IAEA määratluste alusel sellised õnnetused, mis toimuvad I kategooria (sellesse kategooriasse kuuluvad tuumajaamad) või II kategooria (sellesse kuuluvad uurimisotstarbelised tuumareaktorid) ohuallikaga ning mis võivad asuda teises riigis, kuid toimunud õnnetuse tagajärjel tuleb rakendada teatud kaitsemeetmeid nagu näiteks piiranguid joogivee ja toiduainete kasutamisel (Safety Guide No. GS-G-2.1 Arrangements for Preparedness for a Nuclear or Radiological Emergency, 2007 IAEA7).

7 http://www-pub.iaea.org/mtcd/publications/pdf/pub1265_web.pdf (03.06.2013)

4 Riskide analüüsimine 4.1 Ajaloolised faktid toimunud sündmuste kohta

Teoreetiliselt võib õnnetus tuumaelektrijaamades kaasa tuua kõige kõrgema raskusastmega tuumakatastroofi INES skaala järgi (7 raskusaste skaalal 1-7) (The International Nuclear and Radiological Event Scale. Users Manual. IAEA, 2008 edition, Vienna 2009.8). Maailmas on viimase 60 aasta jooksul toimunud neli tuumareaktorite ulatusliku mõjuga avariid. 7nda raskusastmega tuumakatastroofiks loetakse 1986. a. toimunud Tšernobõli avariid ja 2011. aastal toimunud Fukushima avariid. Nende käigus toimus suuremahuline radioaktiivse materjali pihkumine ulatuslike tagajärgedega inimeste tervisele ja/või keskkonnale, mis nõuab pikaajalist vastumeetmete rakendamist. Lisaks Tšernobõli ja Fukushima katastroofile on aegade vältel toimunud kaks 5nda raskusastmega reaktori avariid: 1979. a. Three Mile Islandis USAs ja 1957 a. Windscales Ühendkuningriikides. 5nda raskusastmega avarii puhul on toimunud piiratud ulatusega radioaktiivse aine pihkumine, mis tõenäoliselt nõuab vastumeetmete rakendamist. 4.2 Hädaolukorda põhjustavad ohud

Eesti jaoks on suurimaks võimalikuks hädaolukorra põhjustajaks tõsise avarii toimumine meile kõige lähemal asuvates tuumaelektrijaamades. Need on Leningradi TEJ Vene Föderatsioonis (79 km Narvast) ja Loviisa TEJ Soome Vabariigis (103 km Eesti rannikust – Kundast põhjasuunas). Radioaktiivne pilv võib eelmainitud tuumaelektrijaamadest Eestisse jõuda mõne tunniga ning põhjustada keskkonna ulatusliku radioaktiivse saastumise ja elanikel olulise kiirgusdoosi. Peamiseks ohustatud piirkonnaks tuleb siin lugeda Ida-Virumaad aga ka kogu Põhja- ja Kirde-Eestit Loviisa ja Leningradi TEJ toimunud avarii korral. Väiksema ohuga on õnnetused kaugemal asuvates töötavates tuumaelektrijaamadest. Rootsi Kuningriigi tuumaelektrijaamadest on lähim TEJ Oskarshamn, mis on Saaremaast 345 km ja Tallinnast 540 km kaugusel ning Olkiluoto TEJ Soomes, mis on 270 km kaugusel Tallinnast (vt peatükk 8). 4.3 Tõenäosuse analüüs ja hinnang

Arvestades ohtude realiseerumise tõenäosust – maailmas on esinenud ainult 4 raskemat tuumaelektrijaamade avariid ning mitte üheski Eestit ümbritsevas- on ülepiirilise levikuga tuumaõnnetuse toimumise tõenäosust hinnatud VÄGA VÄIKESEKS (1).

4.4 Tagajärgede analüüs ja hinnang

Radioaktiivne pilv võib põhjustada keskkonna ulatusliku radioaktiivse saastumise ja elanikele olulise kiirgusdoosi. Tagajärjed võivad olla väga rasked. Oluliselt võib kasvada kasvajate

8 http://www-pub.iaea.org/MTCD/publications/PDF/INES-2009_web.pdf (03.06.2013)

tekkimise, peamiselt kilpnäärme kasvajate tekkimise tõenäosus lastel. Tšernobõli õnnetuse tagajärjel pihkus atmosfääri suures koguses I-131. Aladel, kus kilpnäärme doos ületas 50-100 mGy (milligrei), suurenes kilpnäärme kasvajasse haigestunud laste arv. Kilpnäärme kasvajate esinemise sagenemist on dokumenteeritud alal kuni 500 km sündmuskohast (Guidelines for Iodine Prophylaxis following Nuclear Accidents. World Health Organization, Geneva 19999). Häirub või võib häiruda elutähtsate teenuste oluliste komponentide nagu näiteks kommunikatsiooni, transpordi, avaliku korra tagamise, joogivee ja toiduainetega varustamise, tervishoiukorralduse ja keskkonnaseire toimimine. Võimalik on ka massiline paanika. Spetsiifilisemateks probleemideks võivad kujuneda ressursinappus kaitsemeetmete rakendamisel, joogivee ja toiduainetega varustamisel ja saasteärastusel inimestelt, transportvahenditelt ja keskkonnast. Tagajärjed võivad olla rasked.

Pikaajaliseks tagajärjeks võib olla pinnavee joogivee allikatena kasutusest väljalangemine. Puudutab see eelkõige Tallinna ja Narva linna, kus joogiveena kasutatakse peamiselt pinnavett (Ülemiste järv ja Narva veehoidla). Halvima stsenaariumi korral, kui toimuks avarii Eestiga piirneva riigi tuumaelektrijaamas, kus radioaktiivse saaste pihkumine kestaks mitmeid päevi ja saastatud saavad Tallinna ja Narva joogivesi, vajaksid puhta joogiveega varustamist u 500 000 inimest. Sellisel juhul oleks vajalik alternatiivse veevarustuse (põhjavesi, pudelivesi) kasutuselevõtmine. Keskkonnaameti kiirgusosakonnas kasutatava tarkvaraga ARGOS teostatud simulatsioonid näitavad siiski, et on vähetõenäoline, et sellises ulatuses saastumine üldse tekiks. Joogivee saastumise korral on selle ajalist kestust väga raske hinnata. Võimalik on ka saastatud piirkondades põllumajandusmaa väljalangemine tootmisest samuti ka piirkonnas põllumajandusloomade kasvatamise peatamine st probleemiks osutub kodumaise tooraine hankimine. Halvimal juhul võib põllumajandustoodetele kehtestatud piirang kehtida 1 hooaja (põhiline saastaja on I-131, mis on lühikese poolestusajaga). Sellisel juhul on toiduainete kättesaadavust võimalik reguleerida tooraine importi suurendades või kasutuspiiranguga seotud ressursse asendada teistega. Tagajärjed võivad olla rasked. Varalised kahjud võivad ulatuda sadadesse miljonitesse eurodesse. Lähtudes eelnevast võib pidada antud hädaolukorra tagajärgi VÄGA RASKETEKS (D).

9 http://www.who.int/ionizing_radiation/pub_meet/Iodine_Prophylaxis_guide.pdf (03.06.2013)

5 Riskiklassi määramine Ülepiirilise levikuga tuumaõnnetuse riskiklass tulenevalt toimumise tõenäosusest ja tagajärgede raskusastmest on 1D ehk tegemist on keskmise riskiga, milleks tuleb valmistuda ning planeerida hädaolukorda ennetavaid ja tagajärgi leevendavaid meetmeid.

t

õe

näo

sus

5

4

3

2

1 1D

A B C D E

tagajärg

6 Olemas olevad ressursid ja tegevused hädaolukorra ennetamiseks ja

tagajärgede leevendamiseks 6.1 Hädaolukorda ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed

Kuna Eesti Vabariigi territooriumil ei asu ühtegi töötavat tuumaelektrijaama ei ole võimalik tegeleda tuumaõnnetust ennetavate meetmetega vaid hädaolukorda leevendavate meetmetega. Keskkonnaametil on keskkonna kiirgusseireks ja võimalike kiirgushädaolukordade varajaseks avastamiseks ning nende ulatuse prognoosimiseks olemas järgmised tehnilised vahendid:

10 automaatjaamast koosnev varase hoiatamise kiirgusseire võrk (vt peatükk 9);

3 õhu filterjaama;

kiirgusmõõteriistad (ka laboratoorium);

saastelevi ja kiirgusdooside prognoosimise programm ARGOS (vt peatükk 10).

Keskkonnaameti kiirgusosakond on kontaktpunktiks erinevates rahvusvahelistes infosüsteemides (nt IAEA USIE, EC ECURIE), mille kaudu saadetakse hoiatavat informatsiooni ja ametlikku infot välisriigis toimunud õnnetuste ja nende kulgemise kohta. Sellise info koheseks vastuvõtmiseks ning asjaomastele asutustele edastamiseks on kiirgusosakonnas moodustatud 24/7 toimiv valvemeeskond.

Kiirgusohust varase hoiatamise süsteemi ülesandeks on avastada võimaliku piiriülese radioaktiivse saastumise kandumine Eestisse. Selleks jälgitakse reaalajas avatud maastikul atmosfääri gammakiirguse taset ja radionukliidide sisaldust õhu tahketes osakestes ja aerosoolides. Need kaks meetodit täiendavad teineteist võimaliku radioaktiivse saaste leviku varajasel avastamisel. Pidevalt töötavad automaatjaamad reageerivad operatiivselt õhu radioaktiivsuse tõusule, mis võib näiteks juhtuda Eesti lähiriikides toimuva tuumaõnnetuse korral. Automaatjaamadele on seatud häiretasemed ning on võimalus info edastamise sageduse muutmiseks. Keskkonnaministri määrus 14.07.2004 nr 93 sätestab sekkumistasemed kaitsemeetmete rakendamiseks (need on varjumine, evakueerimine, joodiprofülaktika, inimeste ümberpaigutamine ja ümberasustamine). Lisaks kehtestab nimetatud määrus tegutsemistasemed piirangute rakendamiseks toiduainete (põhitoit, lastetoit, piim) ja joogivee tarbimisele. Joodiprofülaktika rakendamise vajadust Eestis programmiga ARGOS teostatud prognooside kohaselt ei teki ning joodivarusid Eesti riigil ei ole. Ülepiirilise tuumaõnnetuse korral võib Eestis teatud piirkondades vajalikuks osutuda kaitsemeetmena joodiprofülaktika asemele osalise varjumise rakendamine, kohaldatuna alla 5 aasta vanustele lastele (koos vanema või hooldajaga) ehk inimeste püsimine teatud aja jooksul siseruumides. Kiirgusohutuse koordineeritud korraldamiseks ning selleks vajalike finantsvahendite suunamiseks on koostatud „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008-2017“, mis kiideti heaks 17.04.2008 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 182.

Hädaolukorrast või selle tekkimise ohust teavitab Keskkonnaamet Siseministeeriumi Teabeseireosakonda ning see omakorda teavitab vabariigi kriisikomisjoni esimeest ning hädaolukorra lahendamist juhtivat asutust (Vabariigi Valitsuse 6. mai 2010 a. määrus nr 57). Kiirgushädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste vahelist teabevahetust korraldab hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus (Päästeamet, päästekeskus). Avalikkuse teavitamise kohustus sekkumistasemete ületamisest või ületamise ohust radioaktiivse saastumise korral ülepiirilise tuumaõnnetuse või riigisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetuse tagajärjel on Keskkonnaametil. Hädaolukorra lahendamisest teavitab avalikkust Päästeasutus (Vabariigi Valitsuse 01.07.2010 a. määrus nr 92). Tulenevalt Hädaolukorra seadusest on Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud hädaolukordade lahendamise plaan (HOLP), mis sisaldab mh kiirgushädaolukorra lahendamise plaani. Nimetatud plaanis kirjeldatakse kiirgushädaolukorra lahendamise korraldust sh hädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste ülesandeid ja teabevahetust ning muid olulisi hädaolukorra lahendamisega seotud küsimusi. Keskkonnaamet teostab hädaolukorras kiirgusmõõtmisi, koostab saaste leviku prognoose, hindab kiirgusdoose ja nõustab hädaolukorda lahendavaid asutusi ning otsustajaid. Päästeamet on kiirgushädaolukorra lahendamist juhtiv asutus, kellel on 4 tasandiline juhtimisstruktuur 24/7 valmisolekus. Päästeamet koordineerib koostööd kohalikul, regiooni ja riigitasandil erinevate ametkondade vahel ja teavitab avalikkust hädaolukorra lahendamisest ning annab inimestele käitumisjuhiseid. Terviseamet korraldab joogivee kvaliteedi järelevalvet sh radioaktiivsuse seiret ja kiirgusanalüüsi koostöös Keskkonnaameti kiirgusosakonnaga ning kiirabi ja haiglate varustamist isikukaitsevahenditega (SA-l PERH on ka kiirgusväravad), määrab tervishoiuteenuste osutajatele ülesanded kiirguskannatanute raviks, koordineerib tervishoiuteenuste osutajate personali kiirgusalast väljaõpet, sh saasteärastuse läbiviimist haiglates, koordineerib biodosimeetriliste meetodite kasutamist tervishoiuteenuse osutajate ja teiste asutuste /organisatsioonide (sh rahvusvaheliste) vahel, teeb ettepanekud Sotsiaalministeeriumile tegevusvaru soetamiseks kaaliumjoodi ja teiste radioprotektorite osas. Veterinaar- ja Toiduamet teostab põllumajandustoodete seiret ning toiduohutusega seotud järelvalve toiminguid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi alluvuses olev radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja ladustamisega tegelev AS A.L.A.R.A. on võimeline osutama järgmist abi:

tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemine, transport ja ladustamine;

radioaktiivsuse ja radioaktiivse saastatuse mõõtmine ning saasteärastus väiksemas piirkonnas (arvestades AS-i piiratud materiaalset ja tööjõu ressurssi).

AS A.L.A.R.A. omab jäätmete käitlemise süsteemi ning radioaktiivsete jäätmete vahehoidlat ning pikaajalist kogemust radioaktiivse saaste eemaldamisel. Suurema piirkonna saastusest puhastamisel saab abistada juhendamisega.

6.2 Vajalikud lisaressursid ja tegevused, et hädaolukorda ennetada ja tagajärgi

leevendada

Täpsustada kiirgushädaolukorra lahendamise plaanis (HOLP) Keskkonnaameti, Päästeameti ja teiste kiirgushädaolukorra lahendamise osapoolte rolle. Keskkonnaministeeriumil:

Kiirgushädaolukorra lahendamise plaani (HOLP) uuendamisel osalemine koostöös Siseministeeriumi, Päästeameti jt asjassepuutuvate osapooltega;

Kiirgusohutuse riikliku arengukava elluviimine. Sotsiaalministeeriumil:

Analüüsida, kas saasteärastustelkidega on vajalik varustada veel mõned haiglad ning kas haiglad tuleks varustada ka kiirgusväravatega.

Keskkonnaametil:

viia lõpuni tegevused kiirgusseire automaatjaamade süsteemi uuendamiseks ja mobiillabori soetamiseks (projektide eeldatav lõpp on 2013. aasta lõpp);

tagada jätkuvalt regulaarne osalemine hädaolukorra õppustel ja koolitustel;

tagada laborile täiendavad ruumid, et parandada võimekust vastu võtta ja analüüsida radioaktiivselt saastunud proove;

koostada protseduur sekkujate dooside hindamise kohta. Päästeametil:

tõhustada kiirgusalast väljaõpet päästeteenistujatele;

töötada välja juhendmaterjalid ja tegutsemisjuhised kiirgusõnnetusele reageerimiseks.

Terviseametil: töötada välja juhised kiirabile ja haiglatele tegutsemiseks kiirgusõnnetuseolukorras,

kiirguskannatanute diagnostika- ja ravijuhiste väljatöötamine perearstidele; joogivee valdkonnas koolitada veeproovide võtjad, soetada vastavad

proovivõtuvahendid (sh kaitseriietus jne) ning transport; elanike teavitamine ohtudest ja soovitused säästlikuks joogivee tarvitamiseks.

Veterinaar-ja Toiduametil:

välja töötada juhised tegutsemiseks kiirgusõnnetuse olukorras.

Omavalitsustel:

ette näha suuremete linnade nagu Narva ja Tallinn varustamine kaitstud joogiveega, milleks on vaja suurendada põhjavee osatähtsust nende linnade ühisveevärkides.

7 Riskiankeet

Hädaolukorra nimetus Jrk. nr

Ülevaatuse kuupäev: <reg_kpv> Järgmise ülevaatuse kuupäev: 01.08.2015

Riskianalüüsi kaasatud asutused (on määratud «Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhend» lisas 5)

Asutus: Funktsioon:

Keskkonnaamet Riskianalüüsi koostamist juhtiv asutus

Keskkonnaamet Tõenäosusele hinnangut andev asutus

Keskkonnaamet Tagajärgedele hinnangut andev asutus

Päästeamet Tagajärgedele hinnangut andev asutus

Terviseamet Tagajärgedele hinnangut andev asutus

Veterinaar-ja Toiduamet Tagajärgedele hinnangut andev asutus

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (AS A.L.A.R.A.)

Tagajärgedele hinnangut andev asutus

1. Hädaolukorra määratlus (hädaolukorra ja selle ulatuse kirjeldus)

Ülepiirilise levikuga tuumaõnnetus, mis on tingitud: - avarii/õnnetus tuumarajatises, mille mõju võib ulatuda Eestini.

2. Ülevaade hädaolukorda tekitavatest ohtudest

Olulise hulga radioaktiivse aine pihkumine avarii tagajärjel naaberriigi tuumarajatisest.

3. Ajaloolised faktid varem toimunud sündmuste/hädaolukordade kohta

Maailmas on toimunud 60 aasta jooksul neli ulatusliku mõjuga avariid: Windscale (UK) 1957, Three Mile Island (USA) 1979, Tšernobõl (NSVL) 1986, Fukushima (Jaapan) 2011.

4. Tõenäosusele antud hinnang (sõnadega):

Väga väike Numbriga: 1

4.1. Rakendatud ja toimivad hädaolukorda ennetavad meetmed

Eesti Vabariigi territooriumil ei asu ühtegi töötavat tuumaelektrijaama. Seetõttu ei ole võimalik tegeleda hädaolukorda ennetavate meetmetega.

4.2. Lühike tõenäosusele antud hinnangu põhjendus

Ligi 60 aastase tuumaelektrijaamade ajaloo jooksul on toimunud 4 raskemat õnnetust. Pärast Tšernobõli katastroofi on kõikjal maailmas rakendatud efektiivseid meetmeid tuumajaamade ohutuks ekspluateerimiseks.

5. Tagajärgedele antud hinnang Väga raske Tähega: D

(sõnadega):

Inimeste elu ja tervis: raske

Vara: Raske

Looduskeskkond: Väga raske

Elutähtsad teenused: raske

Kõige enam mõjutatud elutähtis teenus ja selle tagajärje raskusaste:

1.Joogivee – ja toiduohutuse kontroll. 2.Kommunikatsioonikanalite toimimine 3.Päästetöö toimimine

raske

5.1. Rakendatavate meetmete olemasolu hädaolukorra realiseerumisel

Kiirgusseirevõrgu automaatjaamade töö ja varase hoiatamise süsteemi häireteta töö. Võimalus koostada saaste leviku prognoose modelleerimisprogrammiga ARGOS. Käivitada tegevused vastavalt HOLP-ile.

5.2. Hädaolukorra tagajärgede iseloomustus Ulatuslik keskkonna radioaktiivne saastumine, kiirgusoht inimestele ja loomadele, toiduainete ja joogivee saastumine, kommunikatsiooniliinide ülekoormatus, varase hoiatamise süsteemi töö häirumine, paanika tekkimise oht.

5.2.1. Esmased (olulisemad) tagajärjed

Keskkonna, inimeste ja tehnika radioaktiivne saastumine, võimalik sekkumistasemeid ületavate kiirgusdooside saamine, kasvajate tekkimise tõenäosuse võimalik suurenemine.

5.2.2. Teisesed (vähemolulisemad) tagajärjed

Võimalik kestev vajadus inimeste toiduainete ja joogiveega varustamise alternatiivsete viiside järele, võimalikud piirangud keskkonna kasutusele.

6. Riskimaatriks (Märgi riskiklass maatriksisse vastavalt punktide 4 ja 5 väärtustele)

Riskiklass: õnnetuse tõenäosus väga väike, õnnetuse tagajärjed rasked kuni väga rasked

1D

7. Hädaolukorda ennetavate meetmete rakendamise vajadus Kuna tegemist on riigiväliselt tekkinud hädaolukorraga, siis ennetusmeetmed ei ole rakendatavad.

Asutus:

Meede:

Ligikaudne maksumus:

8. Hädaolukorra tagajärge leevendavate meetmete rakendamise vajadus

Asutus: Meede: Ligikaudne maksumus:

Keskkonnaamet Varajase hoiatamise süsteemi kiirgusseire automaajaamade võrgu uuendamine. Mobiillabori soetamine.

Kiirgusseire võrgu uuendamise projekti rahastamine toimub Eesti-Šveitsi koostööprogrammi („Enhancing Public Environmental Monitoring Capacities“) projekti „Upgrading of the Radiation monitoring in Estonia“ alusel (maksumus u ~450 000 eur). Mobiillabori soetamise projekti rahastatakse ERF vahenditest (maksumus ~590 000 eur). Mõlema projekti eeldatav lõpp: 2013. a. lõpp.

Päästeamet Tõhustada kiirgusalast väljaõpet päästeteenistujatele. Töötada välja juhendmaterjalid ja tegutsemisjuhised kiirgusõnnetusele reageerimiseks.

Vajab täpsemat analüüsi.

Terviseamet Korraldab joogivee kvaliteedi järelevalvet ning Kiirabi ja Haiglate varustamist isikukaitsevahendite ja kiirgusluure vahenditega , määrab tervishoiuteenuste osutajatele ülesanded kiirguskannatanute raviks, , koordineerib biodosimeetriliste meetodite kasutamist tervishoiuteenuse osutajate ja teiste asutuste /organisatsioonide (sh rahvusvaheliste) vahel, teeb ettepanekud Sotsiaalministeeriumile tegevusvaru soetamiseks kaaliumjoodi ja teiste radioprotektorite osas

Veterinaar- ja Toiduamet

Toidu käitlemise peatamine vajalikus ulatuses; Tarbijate kiire informeerimine toiduga seonduvatest ohtudest ning nende

13000 euri (täiendavate proovide võtmine ja nende analüüsimine laboris)

ohtude vältimisest; Valmisolek täiendavate laboranalüüside teostamiseks.

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (AS A.L.A.R.A.)

soetada Eesti-Saksa mestimisprojekti raames ekspertide poolt välja toodud puuduolevad seadmed.

Ca 1,5 milj EUR

8 Lisa 1. Eestit ümbritsevate tuumajaamade kaart.

9 Lisa 2. Keskkonnaameti kiirgusosakonna gammakiirguse kiirgusseire

automaatjaamade võrk.

10 Lisa 3. Radioaktiivse saastepilve liikumise modelleeringu näide.