KESKKONNAMINISTEERIUMI ARENGUKAVA aastateks 2013 …...Valitsuse tegevusprogrammi, riigi eelarvestrateegia (RES) ning konkurentsivõime kava Eesti 2020 eesmärgid. Vabariigi Valitsuse

Eesti Vabariik

KESKKONNAMINISTEERIUMI ARENGUKAVA

aastateks 2013-2016

TallinnAprill 2012

SisukordI SISSEJUHATUS................................................................................................................................3II ORGANISATSIOONI STRATEEGILINE RAAMISTIK, VISIOON NING PÕHIVÄÄRTUSED 3III TEGEVUSVALDKONNAD, EESMÄRGID, TEGEVUSSUUNAD.............................................51. Tegevusvaldkond: Tõhus looduskaitse ja keskkonnakasutuse arendamine......................................5

Meede 1.1: Tõhus looduskaitse ja keskkonnakasutuse arendamine................................................51.1.1. Alamtegevusvaldkond: looduskaitse korraldamine, arendamine ja elustiku mitmekesisuse kaitse ..................................................................................................................51.1.2. Alamtegevusvaldkond: kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine ja kiirgus- ning tuumaohutuse tagamine.....................................................................................71.1.3. Alamtegevusvaldkond: kiirgus- ja tuumaohutuse tagamine.............................................71.1.4. Alamtegevusvaldkond: välisõhu kaitse.............................................................................81.1.5. Alamtegevusvaldkond: vee kaitse ja säästlik kasutamine.................................................91.1.6. Alamtegevusvaldkond: merekeskkonna kaitse tõhustamine...........................................101.1.7. Alamtegevusvaldkond: maavarade säästlik kasutamine ................................................111.1.8. Alamtegevusvaldkond : jätkusuutlik metsandus.............................................................121.1.9. Alamtegevusvaldkond: kalavarude kaitse ja säästlik kasutamine...................................121.1.10. Alamtegevusvaldkond: jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse arendamine........131.1.11. Alamtegevusvaldkond: Keskkonnajuhtimissüsteemi ja -tehnoloogiate arendamine, keskkonnavastutuse tõhustamine ning keskkonnakaitse majandushoobade arendamine........141.1.12. Alamtegevusvaldkond: keskkonnaseire süsteemi arendamine ja keskkonnainfo kättesaadavuse tagamine...........................................................................................................15

2. Tegevusvaldkond: usaldusväärse keskkonnainfo kättesaadavuse tagamine..................................162.1 Meede: kvaliteetse keskkonnainfo kättesaadavuse tagamine..................................................16

2.1.1 Alamtegevusvaldkond: kvaliteetse keskkonnainfo kättesaadavuse tagamine..................162.2 Meede: tõhusa ilmateenistuse tagamine..................................................................................17

2.2.1 Alamtegevusvaldkond: tõhusa ilmateenistuse tagamine..................................................173. Tegevusvaldkond: Ühtse maapoliitika elluviimine........................................................................18

3.1 Meede: Riigi maapoliitika rakendamine ja ruumiandmete kättesaadavuse tagamine ............183.1.1 Alamtegevusvaldkond: Riigi maapoliitika rakendamine ja maakatastri pidamine..........183.1.2. Alamtegevusvaldkond: Geodeetiliste, geoloogiliste ja topograafiliste andmete hõive ja haldamine ning geoinformaatika...............................................................................................19

4. Tegevusvaldkond: Efektiivne keskkonnajärelevalve teostamine ..................................................204.1. Meede: järelevalve süsteemsuse ja tulemuslikkuse tõstmine.................................................20

4.1.1. Alamtegevusvaldkond: järelevalve süsteemsuse ja tulemuslikkuse tõstmine.................20IV ORGANISATSIOONI ARENDAMINE.......................................................................................22

Peamised tugivaldkondade arendused Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas aastatel 2013-2016...............................................................................................................................................22LISA 1. Keskkonnaministeeriumi organisatsiooni arengukava alamtegevusvaldkondade indikaatorid....................................................................................................................................23LISA 2. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala finantsplaan aastateks 2013-2016, eurodes.......28

2

I SISSEJUHATUS

Keskkonnaministeeriumi valitsemisala organisatsioonipõhine arengukava (edaspidi arengukava) aastateks 2013–2016:

• hõlmab ministeeriumi ja tema valitsemisala kõiki tegevusvaldkondi ning peamisi arendusmeetmeid;

• keskendub keskkonnavaldkonna arengule, annab raamistiku iga-aastaste tööplaanidele ja seostab tegevused riigieelarve strateegiaga, et tõhusalt kujundada keskkonnapoliitikat ja tagada elluviimine ning koostöö nii ministeeriumi sees kui ka ministeeriumi, selle allasutuste ja koostööpartnerite vahel;

• on arendusdokument, mille ülesanne on aidata organisatsioonil olla võimeline kohanema väliskeskkonnast tulenevate muutustega, olles vastuvõtlik ja avatud uutele arengusuundadele nii riigisisesel kui rahvusvahelisel tasandil.

Arengukava koosneb neljast peatükist. Teises peatükis tutvustatakse lisaks arengukava strateegilisele raamistikule organisatsiooni põhiväärtusi ning tulevikuvisiooni. Kolmas peatükk kirjeldab organisatsiooni tegevusvaldkondi, milleks on:

• Tõhus looduskaitse ja keskkonnakasutuse arendamine

• Kvaliteetse looduskaitse ja keskkonnakasutuse avaliku teenuse osutamine

• Usaldusväärse keskkonnainfo kättesaadavuse tagamine

• Ühtse maapoliitika elluviimine • Efektiivne keskkonnajärelevalve teostamine

Iga tegevusvaldkonna alguses antakse lühiülevaade sellest, millised on valdkondi ja eesmärke nad hõlmavad, milline on tegevusvaldkonna üldeesmärk ja millised ministeeriumi struktuuriüksused ja valitsemisala asutused on selle tegevusvaldkonnaga seotud. Alamtegevusvaldkondade kirjeldus koosneb eesmärgist, taotletavast tulemusest aastaks 2016, tegevussuundadest ning olulisematest tegevustest. Alamtegevusvaldkondade indikaatorid on toodud Lisas 1 ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisala finantsplaan aastateks 2013-2016 meetmete lõikes on Lisas 2.

Neljandas peatükis on toodud loetelu ministeeriumi peamistest valitsemisala organisatsioonilistest arendustegevustest.

II ORGANISATSIOONI STRATEEGILINE RAAMISTIK, VISIOON NING PÕHIVÄÄRTUSED

Strateegilised alusdokumendidKeskkonnaministeeriumi tegevus on suunatud keskkonnakaitse ja looduskasutuse, majanduse ning sotsiaalsfääri, tasakaalustatud arengu tagamisele, selle saavutamiseks vajaliku süsteemi toimimise tagamisele ning keskkonnakaitseks eraldatavate vahendite sihipärasele ja läbimõeldud kasutamisele.

Ministeeriumi valitsemisalas on riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine; loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine; kiirguskaitse tagamine; keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute, geoloogiliste, kartograafiliste ja geodeetiliste tööde korraldamine; maa ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine, keskkonnaandmete integreeritud infosüsteemi pidamine, keskkonnaalaste välisvahendite koordineerimine ja asjaomaste strateegiadokumentide ning õigusaktide eelnõude koostamine.

3

Ministeerium tegutseb põhimääruse alusel ja täidab seadusest tulenevaid ja seaduse alusel Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid oma valitsemisalas. Arengukava põhieesmärgid aastani 2016 on puhta elukeskkonna tagamine, loodusväärtuste säilimine ja loodusvarade säästlik kasutamine.

Arengukava juhindub Eesti säästva arengu riiklikust strateegiast Säästev Eesti 21 ja Eesti Keskkonnastrateegiast aastani 2030 ning selle rakendusplaanist Eesti keskkonnategevuskavast. Samuti on koostamisel arvestatud konkurentsivõime kavaga „Eesti 2020“, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga 2011-2015 ning teiste keskkonnavaldkonna arengukavadega (Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015, Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2010, Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 jt asjakohased arengukavad). Arengukavas on kajastatud kõik Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis ja Riigi eelarvestrateegias 2012-2015 toodud keskkonnavaldkonna indikaatorid ja eesmärgid ning arengukava tegevused toetavad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärke.

Keskkonnaministeeriumi põhieesmärkVastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele puhta ja looduslikult mitmekesise elukeskkonna säilitamine. Eesti inimeste elukvaliteedi parandamine läbi puhta ja hästi hoitud looduskeskkonna ning loodusvara säästliku kasutamise.

Järgnevalt on toodud eesmärgid, mille eluviimisele Keskkonnaministeerium panustab, sh Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi, riigi eelarvestrateegia (RES) ning konkurentsivõime kava Eesti 2020 eesmärgid.

Vabariigi Valitsuse prioriteet:Kasvuhoonegaaside heitkoguste hoidmine 2010. aasta tasemel (või alla 20 miljoni tonni aastas).

RES eesmärgid:

Indikaator Baastase Saavutustase 2013 Saavutustase 2016

Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus, mln tonni CO2 ekvivalenti (ilma LULUCF sektorita)

20*(* esialgne 2010. a hinnang)

Hoida 2010. a taset. Hoida 2010. a taset.

Jäätmete taaskasutamise osakaal kogu jäätmetekkes

36% (2010) 37% 39%

Kaitstavate alade pindala osakaal maismaast

18% (2010) Vähemalt 2010 a tase Vähemalt 2010 a tase

Tarbijate hulk, kes saab ühisveevärgist nõuetele vastavat joogivett

85% (2011) 90,00% 100%

Üle 2000 inimekvivalendi reostuskoormusega reoveekogumis-aladel nõuetekohaselt töötavate reoveepuhastite osakaal

78% (2009) 90% 100%

Keskkonnaministeeriumi tunnuslause Meie kõik üheskoos vastutame puhta, terve ja tasakaalustatud elukeskkonna eest.

4

Keskkonnaministeeriumi visioon

Keskkonnaministeerium on Eestis keskkonnavaldkonna eestvedaja. Oleme avatud koostööks oma partnerite ja avalikkusega ning arenguvõimelised. Meie eesmärk on puhas elukeskkond, keskkonnateadlikud inimesed, säilinud loodusväärtused ja loodusressursside jätkusuutlik kasutamine. Meid motiveerib meie töö eesmärk ja me oleme uhked, et saame anda oma panuse selle saavutamisse.

Keskkonnaministeeriumi põhiväärtused• Looduskeskkond on rahva rikkus

Kujundame kogu elanikkonnal arusaamist keskkonnast kui rahva rikkusest. Suhtudes hoolivalt loodusesse toetame eesti rahvuskultuuri elujõulisust.

• Hoolivus ja tulevikku suunatusHoolime nii elus- kui ka eluta loodusest ja inimestest ning tegutseme selle nimel, et meie elukeskkond säiliks väga pikkadeks aastateks.

• Otsusekindlus ja nõudlikkusOleme keskkonna kaitsmisel nõudlikud. Meil on teadmisi ja meelekindlust, et kaitsta keskkonda kui üht meie elu põhiväärtust. Järgides õigusriigi põhimõtteid teadvustame ühiskonnaliikmetele nende keskkonna-alast vastutust.

• Partnerite kaasamine ja avatus Oleme valmis kaasama keskkonna-alasesse tegevusse partnereid ja kõiki asjast huvitatuid, oskame neid kuulata ja mõista. Kohtleme inimesi ühetaoliselt.

III TEGEVUSVALDKONNAD, EESMÄRGID, TEGEVUSSUUNAD

1. Tegevusvaldkond: Tõhus looduskaitse ja keskkonnakasutuse arendamine

Tegevusvaldkonnaga seotud asutused: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Loodusmuuseum ja Põlula kalakasvatuskeskus.

Meede 1.1: Tõhus looduskaitse ja keskkonnakasutuse arendamine1.1.1. Alamtegevusvaldkond: looduskaitse korraldamine, arendamine ja elustiku mitmekesisuse kaitse

Alamtegevusvaldkonna eesmärk: Eesti rikas ja mitmekesine loodus on hästi hoitud, ohustatud või unikaalsed loodusväärtused on kaitstud. Liikide ja elupaikade soodne seisund ja maastike mitmekesisus on tagatud ning elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna.Looduskaitses tähtsustatakse üha enam ökosüsteemide terviklikku kaitset. Tagada tuleb kõigi loodusväärtuste kaitse, sh Eestile omaste liikide, eriti ohustatud liikide ja elupaikade, sh pool-

5

looduslike koosluste, taastamine ja säilitamine, võõrliikide ja probleemliikide ohjamise korraldamine. Olulist tähelepanu pööratakse selleks vajalike finants- ja toetusmeetmete täiendamisele. Tähtis on, et loodus oleks hoitud ja kaitstud ka väljaspool kaitstavaid alasid. Eesmärgiks ei ole mitte kaitsealuse territooriumi laiendamine, vaid olemasolevate kaitstavate väärtuste tõhus kaitsekorraldus ja inimeste hoiakute kujundamine selliselt, et väärtustataks ja hoitaks loodust ka kaitstavate alade väliselt.

Üha olulisem on ökosüsteemi teenuste (hüvede) väärtustamine. Neid teenuseid tuleb hoida ning nende väärtused (sh majanduslikud) hinnata.. Välja tuleb selgitada kliimamuutuste mõju meie liikidele ja kooslustele ja vajadusel töötada välja meetmed mõjude leevendamiseks.Loodusteavituse eesmärgiks on kujundada Eesti inimeste väärtushinnangud loodushoiukeskseks, et inimesed tunneksid soovi ja vastutust looduse hoidmiseks. Seeläbi tagatakse laiemalt ühiskonna tugi elurikkuse säilitamise põhimõtetele.

Tegevussuund Olulised tegevused

Kaitstavate loodusobjektide kaitse tagamine Looduskaitse arengukava koostamine looduse kaitse ja kasutamisega seotud valdkondade arendamiseks; kõigile kaitstavatele loodusväärtustele kohase kaitse tagamine, selleks vajalike kavade kinnitamine ja rakendamine; kaitstavate aladega ökoloogiliselt sidusa elupaikade võrgustiku moodustamine; elupaikade kaitsekorralduskavade väljatöötamise algatamine; kaitse-eeskirjade muutmine ja täiendamine; eluslooduse seire metoodikate täiendamine; Natura elupaikade, liikide ja kaitsekorralduskavade andmehalduse põhimõtete täiendamine; vajalikus ulatuses merekaitsealade moodustamine.

Eestile omaste liikide soodsa seisundi tagamine

Vähemalt 200 liigi tegevuskava kehtestamine nende kaitse üleriiklikuks korraldamiseks; vajalike ohjamiskavade kehtestamine; punase nimestiku toimimise põhimõtete väljatöötamine; EL võõrliikide strateegia koostamises osalemine ja selle hilisem elluviimine.

Loodusväärtuste säilitamise majanduslik kompenseerimine ja rahastamine

Elukeskkonna arendamise rakenduskava meetme „Looduse mitmekesisuse säilitamine“ elluviimine; meetmete ja toetuste põhimõtete väljatöötamine järgmiseks finantsperioodiks.

Natura 2000 võrgustiku kaitse korraldamine Natura 2000 kaitse-eesmärkide täitmise jälgimine ja vajadusel võrgustiku korrastamine; Natura 2000 rahastamise tegevuskava aastateks 2014 -2020 väljatöötamine.

Loodusteadlikkuse edendamine Looduskaitsealaste seminaride läbiviimine, trükiste ja teabematerjalide väljaandmine inimeste teadlikkuse tõstmiseks looduskaitsest.

Bioloogilise ohutuse tagamine Nagoya-Kuala Lumpuri vastutuse ja kahjude hüvitamise protokolli ratifitseerimine ja rakendamine, et tagada GMO-de kasutamise tõhusam kontroll ja kahjude hüvitamine.

Rahvusvaheline koostöö loodusliku mitmekesisuse kaitseks

Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustiku populariseerimine; bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni põhimõtete rakendamine looduskaitses ja loodusressursside kasutuses; Nagoya geneetiliste ressursside protokolli ratifitseerimine ja rakendamine, et tagada juurdepääs geneetilistele ressurssidele ja nendest saadava tulu õiglane jaotamine; ökosüsteemi teenuste hindamise põhimõtete väljatöötamine ja rakendamisega alustamine.

6

1.1.2. Alamtegevusvaldkond: kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine ja kiirgus- ning tuumaohutuse tagamineAlamtegevusvaldkonna eesmärk: Puhtam elukeskkond, kus õhku paisatavate heitgaaside kogused on vähenenud, konkurentsivõimelisem majanduskeskkond, kus loodusressursse kasutatakse kõige säästlikumal ja innovatiivsemal viisil. Kliimamuutuste mõjudega kohanemine on korraldatud parimal viisil.

Eesti on võtnud tõsiselt vajadust hoolitseda selle eest, et saastavaid kasvuhoonegaase (KHG) paisataks õhku vähem ja seeläbi oleks meie igapäevane elukeskkond puhtam, majandus ka kauges vaates konkurentsivõimelisem. EL võttis endale eesmärgiks vähendada 2020. aastaks KHG heitkoguseid 20% võrreldes 1990. aastaga. KHG heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamiseks 2020. aastaks rakendadakse EL kauplemissüsteemi ning täidetakse kauplemissüsteemist väljajäävatele sektoritele (nt transport, jäätmed, põllumajandus, hooned) kehtestatud heitkoguste õhkupaiskamise piiranguid. Eestis ei või EL kauplemissüsteemist väljajäävates sektorites KHG heitkogus suureneda rohkem kui 11% võrreldes 2005. aasta tasemega.

Kliimamuutuste leevendamise kõrval on ressursitõhusale majandusele üleminekuks oluline ka kliimamuutustega kohanemine. Kohanemismeetmete planeerimisel on tähtis võtta omaks valdkondadevaheline lähenemisviis, mis põhineb ökosüsteemide vastupanuvõimel, elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel ja ökosüsteemiteenustel. Kliimamuutustega kohanemisele peab kaasa aitama ka ühine põllumajanduspoliitika1. Riiklikud kliimamuutustega kohanemise strateegiad ja tegevuskavad on juba olemas või on koostamisel enamikes EL-i liikmesriikides. Võttes arvesse, et kliimamuutused mõjutavad nii majandust, ühiskonda kui ka laiemalt keskkonda, on oluline tagada kõikide asjakohaste sektorite ja haldustasandite sidumine kohanemismeetmetesse ning luua riiklik strateegiline tegevusraamistik.

Tegevussuund Olulisemad tegevused

Kliimamuutuste leevendamine Viiakse läbi Euroopa Komisjoni teatise „Konkurentsivõimeline vähese CO2 heitega majandus aastaks 2050- edenemiskava“ analüüs eesmärgiga koostada riiklik edendamiskava; EL heitkogustega kauplemissüsteemi rakendamine; EL kauplemissüsteemist välja jäävate sektorite arengute planeerimises osalemine, et täita jagatud kohustuse otsusest tulenevaid aastaseid heitkoguste piiramise eesmärke; fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguste lekete vähendamine ja fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivide tutvustamine; iga-aastase kasvuhoonegaaside heitkoguse inventuuri tähtaegne koostamine ning nõuete täitmine.

Kliimamuutuste mõjudega kohanemine Kliimamuutuste mõjude analüüsimine Eestis; kliimamuutuste mõjudega kohanemise kulutõhusate meetmete leidmine ning strateegilise dokumendi koostamine eesmärkide ja meetmete rakendamiseks.

1.1.3. Alamtegevusvaldkond: kiirgus- ja tuumaohutuse tagamineAlamtegevusvaldkonna eesmärk: Inimeste ja looduskeskkonna kaitse ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest on tagatud.

Kiirgusohutuse tagamine on viimase aastakümnega oluliselt paranenud, olemas on regulatiivne baas, pädevad asutused ja spetsialistid. Üha olulisem on kiirgusohutusalase teabe levitamine ning koolituse ja väljaõppe korraldamine, sest elanikkonna teadlikkuse tõus tekitab suurema huvi 1 Valge raamat

7

kiirgusohutusega seotud teemade vastu, eelkõige Eestis tuumajaama rajamisega seotud diskussiooni tõttu.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise muutmiseks jätkusuutlikumaks on loodud looduslikke radionukliide sisaldavate jäätmete käitlemise süsteem ning rajatakse jäätmete lõppladustuspaik.


Kiirgushädaolukordadele reageerimise valmisoleku tõhustamine

Kiirgusseire süsteemi on uuendatud uute seirejaamadega, et oleks tagatud avalikkuse ning riiklike institutsioonide õigeaegne informeerimine võimalikust kiirgusohust; töötatakse välja määrused, mis aitavad kiirgushädaolukorras kiiremini ja tõhusamalt reageerida.

Looduskiirguse ja meditsiinikiirituse parem õiguslik reguleerimine

Välja on töötatud määrused ja juhised looduskiirguse ja meditsiinikiirituse optimeerimiseks.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitika arendamine

Koostatud on radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuskava, mis annab pikemaajalised suunised jäätmete käitlemiseks, alustatud on radioaktiivsete jäätmete käitlemise lõppladustuspaiga uuringutega

1.1.4. Alamtegevusvaldkond: välisõhu kaitseAlamtegevusvaldkonna eesmärk: Välisõhk on puhas, vähendatud on välisõhu saasteainete heitkoguseid ja osoonikihti kahandavate ainete kasutamist.

Linnastumisest, autode arvu suurenemisest ja ühistranspordi sõidukite amortiseerumisest põhjustatud saasteainete heitkoguste ning mürataseme tõusu võimaldab märkimisväärselt vähendada uue tehnoloogia (näiteks elektriautode, hübriidautode) ja kaasaegse ühistranspordi sõidukite kasutuselevõtmine ning keskkonnasõbralikuma mootorikütuse kasutamine. Mürataseme vähendamist soodustab teede seisukorra parandamine, elektriautode laiem levik, mugava ühistranspordi ja võimalike müraallikate ja nendest tuleneva müra piiramise võimalustega arvestamine. Seoses rangemate piirväärtuste kehtestamiseg on vaja tähelepanu pöörata eriti välisõhu kvaliteedi seirele, järelevalevele ning avalikkuse teavitamisele.Välisõhu kvaliteeti mõjutab oluliselt ka tööstus. Kuni 2015. aasta 31. detsembrini kehtib põlevkivi elektrijaamadele üleminekuperiood vääveldioksiidi ja tahkete osakeste heitkoguste piirväärtuste järgimise osas. Seoses tööstusheite direktiiviga hakkavad kehtima rangemad heitkoguste piirväärtused, mille täitmise tulemusena suurenevad investeeringud suurtesse põletusseadmetesse ja vähenevad õhku paisatavate saasteainete heitkogused.Kasutusel olevates seadmetes paiknevad osoonikihti kahandavad ained asendatatakse enamuses fluoreeritud kasvuhoonegaaside gruppi kuuluvate suurt globaalse soojenemise potentsiaali (GWP-d) omavate alternatiividega.


Välisõhu saasteainete heitkoguste vähendamine ja välisõhu kvaliteedi parendamine

Keskkonnasõbraliku elektri ja soojuse tootmise ning tarbimise soodustamine, sh laialdasemalt taastuvenergiaallikate kasutamine energia saamiseks, rehvide eriparameetrite märgistuse kehtestamine; sõidukite energiaklassi märgiste kehtestamine ja kasutusele võtmine tarbijate teadlikkuse tõstmiseks, sh automüügi portaalides otsinguvõimaluste loomine sõiduki CO2 heite näitaja järgi; tööstusallikate saasteainete heidetele rangemate normide kehtestamine; elanike teavitamine põletusseadmete efektiivsusest ja küttematerjali kvaliteedi tähtsusest ning jäätmete põletamise ohtlikkusest.

Osoonikihti kahandavate ainete kasutamise vähendamine

Osoonikihti kahandavate ainete käibelt kõrvaldamine; tagatakse kasutuselt kõrvaldatud osoonikihti kahandavate

8

ainete keskkonnaohutu käitlemine ja hävitamine; keelatakse osoonikihti kahandavate ainete kasutamine alates 1. jaanuarist 2015; jätkub haloonide kriitiline kasutamine.

Mürataseme vähendamine Planeeringute koostamisel ning keskkonnamõju hindamisel võimalike müraallikate ja nende piiramise võimalustega arvestamine; välisõhu kvaliteedi kompleksseks hindamiseks oluliste saasteallikate (nii välisõhu heidete kui müra osas) analüüsi läbiviimine.

Ohtlikest kemikaalidest tuleneva ohu vähendamine Ohtlike kemikaalide (püsivad, kantserogeensed, mutageensed reproduktiivtoksilised) käitlemise inventuuri läbiviimine, nende käitlemist kajastatakse keskkonnalubades ja aruannetes; toetatakse ohtlike kemikaalide asendamist ohutumate kemikaalidega.

1.1.5. Alamtegevusvaldkond: vee kaitse ja säästlik kasutamineAlamtegevusvaldkonna eesmärk: Inimestele on tagatud puhas, kvaliteetne joogivesi ja saavutatud ning säilitatud on pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee hea seisund.

Vee kaitse ja kasutamise korraldamine toimub peamiselt veemajanduskavade meetmeprogrammide rakendamise kaudu. Paremaks vee kaitse ja kasutamise korraldamiseks on vaja enam arvestada suurimate koormuste allikate, nagu maavarade kaevandamine, tööstus ja põllumajandustootmine, mõjudega. Veekogude hea seisundi sh hea ökoloogilise ja keemilise seisundi saavutamiseks ning säilitamiseks tuleb jätkata investeeringuid veekogude taastamiseks, tervendamiseks ja korrastamiseks. Kesises seisundis Peipsi järve seisundi parandamiseks jätkatakse koostööd Venemaaga, kavandamaks ühiseid meetmeid. Kogutakse teavet veekeskkonnas esinevate ohtlike ja eutrofeerumist põhjustavate ainete ning nende veekeskonda jõudmise kohta, et tõhustada seire korraldust, mis omakorda võimaldab paremini kavandada meetmeid veekogude hea seisundi saavutamise eesmärgi täitmisel. Inimestele ohutu joogivee tagamiseks ja reovee kokkukogumiseks ja puhastamiseks jätkatakse investeeringuid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisse ning reoveepuhastite töö tõhustamisse.

Aktiivselt tegeletakse olulise keskkonnamõjuga jääkreostusobjektide likvideerimistööde korraldamisega. Kaardistatakse saastunud ja potentsiaalselt saastunud pinnasega alad ning korraldatakse aladel uuringud, mis selgitavad alade reostuse mahud ning keskkonnariskid.


Tervikveemajanduse printsiipide rakendamine veemajanduskavades

Hinnangu läbiviimine vesikondade olukorra kohta; ajakohastatud veemajanduskavade koostamine 2015 a lõpuks sh esmakordselt üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad; rakendatakse veekogude tervendamise meetmeid (sh kalapääsude rajamine, paisjärvedest setete eemaldamine, vanajõgede ja kala kudealade taastamine) SA KIK ja ÜF vahenditest; pinnavee seisundi hindamissüsteemi täiustamine; põhjaveekogumite seisundi hindamise kriteeriumide ja metoodikate kehtestamine; veekogude eutrofeerumise vähendamiseks heitvee suublasse juhtimise nõuete ajakohastamine, muuhulgas viiakse need kooskõlla Helcomi vastavate soovitustega; põhjaveevarude ja põhjavee loodusressursi hindamisega alustamine; Eesti ja Venemaa vahelise piirveekogude kaitse tagamine ja kasutamise kokkuleppe täitmine.

Investeeringute kavandamine veemajanduse infrastruktuuri arendamiseks

SA KIK ja ÜF vahendite kasutamine on kavandatud viisil, et elluviidavad projektid on jätkusuutlikud, kasutatavad tehnoloogiad töökindlad ja ressursisäästvad ning direktiividest tulenevad kohustused täidetud.

9

Põllumajandustootmisest pärineva pinna- ja põhjaveele avalduva koormuse mõju piiramise korraldamine

Perioodi 2012 – 2015 nitraaditundliku ala tegevuskava elluviimine; põllumajanduse koormuse ja selle suundumuse analüüsimine veekeskkonnale; nitraaditundliku ala suurendamise vajaduse analüüsimine ning vajadusel koostöös PõM-ga täiendavate meetmete väljatöötamine põllumajanduskoormuse vähendamiseks, nagu nt õigusaktide korrektuur, toetusmeetmed.

Ohtlike ainete heidete vähendamise korraldamine

Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistu korrigeerimine ja teatud ohtlike ainete lubatud piirväärtuste karmistamine vastavalt keskkonnakvaliteedi standardite direktiivile; fenoolide heidete vähendamise programmi elluviimine; veekogudes ja põhjavees esinevate ohtlike ainete uuringute läbiviimine, sh pestitsiidijääkide kohta, mille tulemusel korrigeeritakse seiret ja töötatakse välja meetmed ohtlike ainete veekeskkonda jõudmise vähendamiseks.

Saastunud alade (jääkreostus) puhastamise korraldamine sh meetmete kavandamine

Korraldatakse 20 olulise keskkonnamõjuga jääkreostusobjekti likvideerimine.

1.1.6. Alamtegevusvaldkond: merekeskkonna kaitse tõhustamineAlamtegevusvaldkonna eesmärk: Eesti merealade hea keskkonnaseisundi säilitamine või saavutamine aastaks 2020 on tagatud.

Eesti mereala kasutuse, hoiu ja kaitse korraldus on õiguslikult ja vajalike meetmete rakendamisega tagatud. Selle saavutamise vahendiks on EL Merestrateegia raamdirektiiv (edaspidi MSRD), mille eesmärgi kohaselt loob iga EL liikmesmaa merestrateegia, et saavutada aastaks 2020 oma mereala hea seisund. Koostöös Läänemere riikidega koostatakse Eesti merestrateegia, mis järgib MSRDs kokkulepitud ökosüsteemi jätkusuutlikkust tagava lähenemisviisi metoodikat.

Eesti reostustõrjevõimekus on tõusnud. Samuti panustatakse Eesti sadamate reostustõrjevõimekuse tõstmisse, vastavate finantsmehhanismide põhimõtete väljatöötamisse ja naftaga määrdunud eluslooduse pääste valmisoleku koordineerimisse. Üldsuse teadlikkus mere ökosüsteemidest ja mereala jätkusuutlikust kasutamisest, hoiust ja kaitsest on kasvanud. Mereruumi planeerimise põhimõtted töötatatakse välja koostöös teadlaste ja valitsusväliste organisatsioonidega. Nende rakendamine tagab mereala teadmistepõhise kasutamise ja võimaldab määratleda ja õiguslikult reguleerida kavandatavad sh loastatavad või kaitset korraldava tegevuse kriteeriumid. Mereliste tegevuste loastamisel arvestatakse ökossüsteemse printsiibiga. Eesti mereala on väärtuslike elupaikade ja mereökosüsteemide osas kaardistatud ja on taustinformatsiooniks Eesti mereruumi planeerimisel.


Merekeskkonna kaitse tõhustamine Eesti merestrateegia koostamine, sealhulgas viiakse läbi Eesti mereala esialgne hindamine; mereala hea keskkonnaseisundi defineerimine ning selle saavutamiseks keskkonnaalaste sihtide ja indikaatorite kogumi koostamine; riikliku mere seire allprogrammi täiendamine ja kinnitamine kogu mereala jaoks; meetmeprogrammi koostamine, et saavutada määratletud hea keskkonnaseisundi sihid.

Merealade keskkonnahoidliku kasutuse põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine

Mereruumi planeerimise lähtealuste analüüsimine koostöös regionaalministri bürooga arvestades merekeskkonna jätkusuutlikku kasutust ja kaitset; õigusliku baasi korrastamine; infosüsteemide arendamine mereseire teabe kasutamiseks; koostöös osapoolte ja huvigruppidega vastutuspiiride täpsustamine merealal.

Merereostustõrjealase suutlikkuse Ettepanekute koostamine reostustõrje võimekuse tõstmiseks; sadamate

10

tõstmine reostustõrjevõimekuse ja reostuse likvideerimise valmisoleku nõuete täiendamine; koostöös Siseministeeriumiga merereostuse ennetuse ja ohjamise kava väljatöötamine.

1.1.7. Alamtegevusvaldkond: maavarade säästlik kasutamine Alamtegevusvaldkonna eesmärk: Maavarade kaevandamisel mõjutatakse keskkonda võimalikult vähe, maavarasid kaevandatakse säästlikult ja kasutatakse efektiivselt.

Maavarade kaevandamine ja kasutamine on vajalik, et varustada ühiskonda vajaliku toorainega. Sama oluline on kaevandamise planeerimisel ja selle tegevuse käigus looduskeskkonna ja inimeste elukeskkonna minimaalne mõjutamine.Maavarade keskkonnasäästlik kaevandamine tähendab nii maapõues oleva maavaravaru kaitsmist kui ka keskkonna kaitsmist kaevandamistegevusega kaasnevate negatiivsete mõjutuste eest. Keskkonnamõjude efektiivsemaks ja eesmärgipärasemaks leevendamiseks analüüsitakse kaevandamislubades sätestatud tingimuste otstarbekust ja eesmärgipärasust ning kasutatavaid kaevandamistehnoloogiaid, arvestades mäeeraldisi ümbritseva keskkonna tingimusi. Lisaks pannakse järjest enam rõhku ehitusmaavaradega varustuskindluse tagatuse arvestamisele kaevandamislubade menetlemisel ning samuti kasutuselevõetud mäeeraldiste korrastamisele. Et tagada põlevkivi maksimaalse efektiivsusega kasutamine, viiakse läbi uue põlevkivi arengukava koostamiseks vajalikud uuringud. Kaevandamislubade andmine turbavarude säästliku kasutamise põhimõtete ja keskkonnakaitseliste eesmärkide tagamiseks on piiratud kasutusmääraga, mis on aastas kaevandada lubatud turba kogus. Uusi kaevandamisalasid ei avata enne, kui olemasolevad on ammendatud.

Maapõue kasutamisega seotud tegevuste parem integreerimine muude planeerimistegevustega tagatakse kehtiva õigusruumi korrastamisega. Üldplaneeringute ja detailplaneeringute koostamisel ning maapõue mõjutava tegevuse planeerimisel peavad planeerijad arvestama muuhulgas ka maapõue kaitse põhinõuetega.


Põlevkivi kasutamise jätkusuutlikkuse tagamine

Rakendusuuringu läbiviimine põlevkivi kasutamise prioriteetide määramiseks aastateks 2016–2030, lähtudes keskkonnamõjudest, majanduslikest kriteeriumitest ja parima võimaliku tehnika määratlusest; põlevkivi arengukava 2016-2020 koostamine, milles planeeritakse meetmed määratletud prioriteetide rakendamiseks; põlevkivi kui väärtusliku riikliku ressursi jagamiskriteeriumite analüüs.

Looduslike ehitusmaavarade kasutamise pikaajalise kava rakendamine

Varustuskindluse mudeli väljatöötamine ja rakendamine; ehitusmaavarade kaevandamisega seotud vastuolude ja nende põhjuste analüüsimine.

Turbaalade säästliku kasutamise ja kaitse korraldamine

Rakendusuuringute läbiviimine looduslike märgalade säilitamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemiseks ning kuivendatud aladel asuvate turbamaardlate seisukorra selgitamiseks; mahajäetud turbaalade korrastamine.

Kaevandamislubades sätestatud tingimuste ja kasutatava kaevandamistehnoloogia analüüsimine

Kaevandamislubades sätestatud tingimuste ja kasutatava kaevandamistehnoloogia analüüsi koostamine arvestades mäeeraldist ümbritseva keskkonna tingimusi, et selgitada ettenähtud leevendusmeetmete tõhusus; vajaduse korral lubade muutmine kohustusega rakendada keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid või muid täiendavaid keskkonamõjude leevendusmeetmeid.

11

1.1.8. Alamtegevusvaldkond : jätkusuutlik metsandus

Alamtegevusvaldkonna eesmärk: Tagatud on metsade tootlikkus, elujõulisus ning mitmekesine ja tõhus kasutamine.

Eesti metsade pindala on viimase poolsajandi jooksul kasvanud 2 ja tagavara 2,5 korda. Mitmesuguste kaitsepiirangutega alasid on Eesti metsades statistilise metsainventuuri (SMI) andmetel 31%, millest range kaitse all on alla 10%. Eestile omaste metsaliikide säilimiseks on vajalik, et rangelt kaitstav metsamaa moodustaks 10% metsamaa pindalast ning oleks tüpoloogiliselt esinduslik.Eesti metsad jaotuvad vanuse poolest ebaühtlaselt ning keskmisest enam on küpseid, küpsusvanuse ületanud ja 20 aasta jooksul valmivaid puistusid. Küpsete puistute raiet pole puidukvaliteedi languse ja puistute lagunemise tõttu võimalik aastakümneid edasi lükata. Metsamajanduse jätkusuutlikkusele e metsade tootlikkusele, elujõulisusele ning mitmekülgsele ja tõhusale kasutamisele aitavad kaasa avalikkuse ja metsaomanike igakülgne teavitamine, füüsilisest isikust metsaomanike maksukeskkonna parandamine, metsamajanduslikke tegevusi korraldavate metsaühistute toetamine ja puidutranspordi kuluefektiivsemaks, keskkonnasõbralikumaks ja liiklusohutumaks muutmine. Erametsaomanike toetamisel keskendutakse metsa kasvupotentsiaali ja metsamajandamistööde kuluefektiivsust parandavate tööde ja meetmete toetamisele.Puistute õigeaegne raie ja metsa kiire uuendamine sobilike puuliikidega võimaldab kasutada metsast saadavat puitu kui taastuvat toorainet ja taastuvenergia allikat enam CO2 tekitavate toodete ja energiaallikate asemel ja kasutada enam metsamaa võimet kasvatada puitu e siduda süsinikku. Rangelt kaitstavate metsade tüpoloogilise esinduslikkuse täpsustamine, vajakute hindamine ja realiseerimine toimub peamiselt olemasolevate kaitse- ja hoiualade arvelt koos kaitse-eeskirjade ja –korralduskavade koostamisega. Piiranguvööndi metsade majandamine toimub loodusväärtuste kaitse eesmärgist lähtuvalt.

Tegevussuund Olulisemad tegevusedMetsanduse elujõulisuse tagamine Metsaseaduse muutmine, et vähendada väikeomandi

metsakasutuspiiranguid, paremini kasutada metsamaa ja puuliikide tootmispotentsiaali ning võimaldada eraldisepõhisele langi pindalale üleminek ja loomulikum maastikku sobivus; erametsaomanike toetamine, et võimaldada metsade uuenemine ja kasvukohale sobiva koosseisuga puistute kasvamine.

Keskkonna ja looduse mitmekesisuse kaitsmine Rangelt kaitstavate metsade tüpoloogilise esinduslikkuse täpsustamine, vajakute hindamine ja realiseerimine peamiselt olemasolevate kaitse- ja hoiualade arvelt; piiranguvööndis senisest paindlikumate väärtuspõhist majandamist võimaldavate lahenduste rakendatavuse analüüsimine.

Kliimamuutuse leevendamine ja metsasektori konkurentsivõime parandamine

Eesti ökoloogilistele tingimustele vastavate metsa biomassi ja süsiniku voogude hindamise mudelite arendamine ja regulaarne metsade süsinikubilansi koostamine; EL puidukaubanduse määruse rakendamine Eestis.

Jahinduse korraldamine Jahimeeste koolitamine; ulukiseire andmete kogumise korraldamine, analüüsimine, hinnangute andmine ulukite arvukusele ja tegevuskavade koostamise ettepanekute tegemine.

1.1.9. Alamtegevusvaldkond: kalavarude kaitse ja säästlik kasutamineAlamtegevusvaldkonna eesmärk: Kalavarude hea seisund on saavutatud ja tagatud on kalavarude säästlik kasutamine.

12

Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks koostatakse mitmeaastased kalavarude kasutamise kavad.Kalavarude paremaks kasutamiseks rakendatakse teadmistepõhist lähenemist, tuginedes otsuste tegemisel kalavarude seisundi hindamisele ja teadussoovitustele. Vastavalt teadussoovitustele viiakse püügivõimalused vastavusse kalavarude olukorraga. Siirdekalade tõkestatud rändeteede probleemi lahendamiseks avatakse kalanduse seisukohalt olulistele jõgedele rajatud paisudel ja ummistunud jõe suudmetes kalade läbipääsud kudealadele ning taastatakse koelmuid, et laiendada kalade elupaiku. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalakasvatustes kasvatatud kalade noorjärke, arvestades seejuures looduses geneetilise mitmekesisuse säilitamise vajadusega.Ebaseaduslikku kalapüüki aitab vähendada riskianalüüsil põhinev järelvalve ning teadlikkuse tõstmine säästvast kalapüügist.


Optimaalse kalapüügikoormuse tagamine ja jätkusuutliku kalavarude kasutamise tagamine

Kalapüügivõimaluste kehtestamine teadlaste soovitatud tasemel või vastavalt pikaajalistele majandamiskavadele; Eesti seisukohtade kaistmine EL institutsioonides ja rahvusvaheliste kalanduskokkulepete raames sh kalapüügikvootide tagamisel eesti kaluritele; Läänemere kilu, räime ning lõhe varude kasutamiseks pikaajaliste kavade kinnitamine; harrastuskalapüügi arengukava meetmete elluviimine.

Kalaliikide loodusliku mitmekesisuse säilitamine ja ohustatud kalaliikide asurkondade taastamine

Ohustatud kalaliikide sugukarjade pidamiseks ja loodusest toodud eluskalade karantiinis hoidmiseks vajalike tingimuste loomine Põlula kalakasvatuskeskuses; varude kalakasvatuslik taastootmine toimub Eesti algupärast geneetilist materjali kasutades või rahvusvaheliselt üldtunnustatud geneetilise mitmekesisuse säilitamise põhimõtteid järgides.

Kalade elupaikade ja kudealade kaitse ning taastamine

Lõhelistele oluliste vooluveekogudele rajatud paisudele kalapääsude avamine kudealadele; tähtsamate töönduskalade koelmualade uuringute läbiviimine; tegevuskava koostamine koelmualade taastamiseks.

1.1.10. Alamtegevusvaldkond: jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse arendamineAlamtegevusvaldkonna eesmärk: Jäätmete taaskasutust on suurendatud ning on vähendatud jäätmete ladestamist ja tekkivate jäätmete ohtlikkust.

Jäätmekäitluse areng selle kõige olulisemates suundades, jäätmete nõuetekohane ladestamine ja ladestamise vähendamine taaskasutuse suurendamise kaudu, on liikumas soovitud eesmärgi suunas. Toetatakse tegevusi, mis on suunatud jäätmete taaskasutamisele ning jäätmetekke vältimise ja vähendamisele. Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, sh rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat, valmistada eeskätt selliseid tooteid, mis on korduskasutatavad või võimalikult pika kasutusajaga ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. Samuti tuleb vähendada ohtlike ainete sisaldust materjalides ja toodetes. Vastavalt Euroopa Liidu (edaspidi EL) direktiivile prügilate kohta, korrastatakse 16.07.2009. a suletud prügilad nõuetekohaselt hiljemalt 16. juuliks 2013.a. Jäätmete enamat taaskasutamist edendab KOV võimekuse tõstmine jäätmekäitluse korraldamisel, kohaliku elanikkonna keskkonnateadlikkuse edendamine ning sealhulgas ka uudsete lahenduste ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmine. Nii üldised keskkonnanõuded kui ka jäätmete taaskasutamise sihttasemed erinevate jäätmeliikide

13

käitlemisel muutuvad järjest üksikasjalikumaks ning rangemaks. Tulenevalt sellest tõhustatakse riigi tasandil jäätmekäitluse sh jäätmejaamade taristu rajamist.


Jäätmekäitluse korraldamine, sh selle infrastruktuuri, arendamine ja liigiti kogumise ja taaskasutamise edendamine

Riigi jäätmekava 2014-2020, sh jäätmetekke vältimise programmi koostamine (nt jäätmetekke vähendamine tootmisprotsessides muutes tehnoloogiat või vahetades toorainet, toodete ökonoomne pakendamine jne); Keskkonnaministri määruse "Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused" muutmine, et saavutada jäätmeseadusega kehtestatud olmejäätmete taaskasutamise sihtarvud; Keskkonnaministri määruse "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded" muutmine, millega täpsustatakse jäätmete prügilasse vastuvõtmise kriteeriume; Keskkonnaministri määruse "Biolagunevate jäätmete käitlusnõuded" eelnõu koostamine, millega kehtestatakse nõuded biolagunevate jäätmete käitlemisele (sh kompostimisele); segaolmejäätmete, eraldi kogutud pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste analüüsi koostamine.

Jäätmekäitlusalase tegevuse finantseerimise skeemide ja regulatsioonide süsteemi arendamine ja rakendamine jäätmetekke vähendamiseks ning jäätmete käitlemise arendamiseks

KOV jäätmekäitlusalase tegevuse finantseerimisskeemi analüüsi koostamine; perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste meetme rakendamine.

Seire-aruandluse ja järelevalvesüsteemi tõhustamine ning vajalike metoodikate väljatöötamine

Koolituste läbiviimine sh KOV teavitamine; vajalikud õigusaktide täiendused aruandlussüsteemi parandamise eesmärgil.

1.1.11. Alamtegevusvaldkond: Keskkonnajuhtimissüsteemi ja -tehnoloogiate arendamine, keskkonnavastutuse tõhustamine ning keskkonnakaitse majandushoobade arendamineAlamtegevusvaldkonna eesmärk: Tagada jätkusuutlik ja tõhusa ressursikasutusega keskkonna areng.Aastaks 2016 võetakse kasutusele keskkonnamõju hindamise register, tagades avalikkusele, huvigruppidele ja ametkondadele ligipääsu keskkonnamõju hindamise alasele teabele ning materjalidele. 2012. aastal alustatakse metoodikate väljatöötamist keskkonnamõju hindamise käigus erinevate mõjude (sh sotsiaal-majanduslike) käsitlemiseks. Juurutatakse keskkonnamõju hindamise järelhindamine, et analüüsida teostatud keskkonnamõju hindamise tõhusust.Suurtootmises on hakatud kasutama keskkonnatehnoloogiaid ja parimat võimalikku tehnikat. Üha enam ettevõtteid kasutab keskkonnajuhtimissüsteeme. Tarbijate ja tootjate teadlikkus keskkonnasõbralike toodete ning tootmise vallas on tõusmas.

Vajalik on analüüsida kehtivate keskkonnatasude mõju ja arendada keskkonnakaitse majandushoobasid selliselt, mis suunaks ettevõtteid enam ressursse tõhusamalt kasutama ja saaste teket vähendama. Oluline on suurendada keskkonnakulutuste efektiivsust ja tõhustada keskkonnatasude süsteemi rakendamise järelevalvet.Ökoinnovatsooni ja teadusuuringute toetamise abil aidatakse juurutada ja propageerida parimat võimalikku tehnikat ning kohalikke ökoinnovaatilisi lahendeid. Tõhustatakse säästva tarbimise ja säästvate riigihangete põhimõtete rakendamist. Edasi arendatakse roheliste riigihangete kontseptsiooni.

14


Keskkonnatehnoloogilise innovatsiooni arendamine

Ajakohase ning uurimistöödel põhineva ökoinnovatsiooni teekaardi koostamine; KTI rakendamist ja parima võimaliku tehnika juurutamist toetava töövõrgustiku loomine; tööstusheite direktiivi ülevõtmine, mis loob aluse tööstusheite vähendamiseks ja elukeskkonna parandamiseks; ökoinnovatsiooni parimate lahendite andmepanga loomine.

Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) süsteemi täiustamine ja jätkusuutlikkuse tagamine

KMH ja KSH süsteemi korrastamine, et suurendada eelhinnangute osakaalu ja ühildada planeeringute ja KSH menetlemine; KSH ja KMH alaste juhendmaterjalide koostamine; keskkonnamõju hindamise registri loomine, tagades avalikkusele, huvigruppidele ja ametkondadele ligipääsu keskkonnamõju hindamise alasele teabele ning materjalidele; KMH/KSH järelhindamise juurutamine ja kasutamine.

Keskkonnakahju vältimise ja heastamise süsteemi rakendamine ja arendamine

Keskkonnavastutuse seaduse rakendamise juhendite ja vajalike metoodikate koostamine; seaduse rakendamise praktika põhjal olemasoleva regulatsiooni täiustamine.

Keskkonnahoidlike ja jätkusuutlike riigihangete prioriteetide elluviimine

Keskkonnahoidlike riigihangete abivahendite väljatöötamine, mis on Euroopa Komisjoni soovitustega kooskõlla viidud vähemalt 10-s tootegrupis; avaliku sektori asutuste hankespetsialistide koolitamine.

Keskkonnakaitse majandushoobade arendamine

Keskkonnatasudest laekuvate tasude kasutamise ja kulutuste efektiivsuse analüüsimine; keskkonnatasude süsteemi mõjuhindamise analüüsi läbiviimine; lepitakse kokku keskkonnatasude arengu pikaajalised suunad ja uute keskonnatasu määrade põhimõtted; keskkonnainvesteeringute riigiabi riskide maandamine.

1.1.12. Alamtegevusvaldkond: keskkonnaseire süsteemi arendamine ja keskkonnainfo kättesaadavuse tagamineAlamtegevusvaldkonna eesmärk: Informatsioon Eesti keskkonnaseisundi kohta on kõrge kvaliteediga ja kättesaadav.Kuigi Eesti keskkonnaseisund tervikuna on võrdluses teiste EL riikidega hea, on vajalik seoses suurenenud nõuetega keskkonnaseisundi hindamiseks kaasaegsel tasemel jätkuvalt tõhustada keskkonnaseiret.

Uuendatakse keskkonnaseire korraldust. Korralduses vaadatakse üle funktsioonide jaotus, ülesanded ja kohustused allasutuste, seirenõukogu ja seirega tegelevate inimeste vahel eesmärgiga tugevdada valdkonnapoliitikat ning rakendada tõhusamalt seire tulemeid. Sellega tagatakse parim kompetentsi kasutamine ja tulemid kasutajatele. Tulenevalt uutest seire- ja aruandluskohustustest ajakohastatakse ka seire allprogrammide metoodikad. Ülevaatamist ja ajakohastamist vajab riigi seireprogramm, mis määrab järgnevate aastate keskkonnaseire. Suuremat tähelepanu pööratakse inimese tervisele seoses keskkonnamõjudega, kasvavatele nõuetele laborite analüüsivõimekusele tundlikumate ja täpsemate meetodite rakendamiseks ning uute seadmete kasutamiseks ja seirajate kvalifikatsiooni tõstmiseks, mis annab aluse keskkonnaseisundi paremaks hindamiseks. Korrastatud riiklik keskkonnaseire andmestik tehakse kättesaadavaks kõigile veebiväljundi kaudu vastavalt kasutaja vajadustele. Lisaks andmete hõivele ja uute kasutusvõimaluste loomisele pööratakse rohkem tähelepanu andmete tekkimisele teistelt seiretasanditelt. Liidestatakse erinevate asutuste infosüsteemid, mis võimaldavad teiste tasemete seireandmete kasutamist nagu KOVide ja ettevõtja omaseireandmed ja ka keskkonnalubadega kehtestatud seire andmed.Juhendmaterjalide koostamine lubade väljaandjatele seire osas võimaldab tegevuste ühtlustamist ja ühtlasemat lähenemist sellele, millisel kujul ja milliseid nõudeid teatud tüüpi ettevõtete lubades

15

kajastada, mis annaks asjakohase info võimalikest mõjudest.

Tegevussuund Peamised tegevused

Keskkonnaseire andmete kättesaadavaks tegemine ning andmekvaliteedi tõstmine

Uute tehniliste lahenduste kasutusele võtmine ning seoste loomine andmete vahel, mis seni olid ühildamata; seireandmete hõive ja väljundite osa parandamine; juhendmaterjalide koostamine KOVidele ja KKAle lubade väljaandmisel keskkonnaseire miinimumnõuete väljatöötamiseks koostöös vastavate sisuosakondadega.

Seirekorralduse muudatused Seirekorralduses muudatuste läbiviimine vastavalt vajadustele, sh seireseaduse täiendamine ning uue töökorralduse väljatöötamine.

Kaasaegsete seiremeetodite rakendamine ja modelleerimine ning seiremetoodikate uuendamine

Jätkuvalt vähendatakse kontaktmõõtmiste osakaalu ja suurendatakse kaugseire jt uute ja kaasaegasete meetodite kasutamist ja modelleerimist keskkonnaseisundi hindamisel ja saastuse tuvastamisel; uuendatakse seiremetoodikaid.

Laborite analüüsivõimekuse suurendamine, seirajate ja ametnike kvalifikatsiooni tõstmine

Uuringute läbiviimiseks rakendatakse enam ülevaate- ja kiirmetoodikaid; koolituste läbiviimine töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks.

2. Tegevusvaldkond: usaldusväärse keskkonnainfo kättesaadavuse tagamine

Tegevusvaldkonnaga seotud asutused: Keskkonnateabe Keskus ning Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI)

2.1 Meede: kvaliteetse keskkonnainfo kättesaadavuse tagamine

2.1.1 Alamtegevusvaldkond: kvaliteetse keskkonnainfo kättesaadavuse tagamine

Alamtegevusvaldkonna eesmärk: Tagatud on kogutava keskkonnaalase informatsiooni kõrge kvaliteet, operatiivsus, usaldusväärsus, asjakohane analüüs ja kättesaadavus.Keskkonnainfo kogumine, analüüs ja levitamine on teadmistepõhise ning vastutustundliku keskkonnapoliitika rakendamise peamisteks eeldusteks. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas vastutavaks keskkonnainfo avalikustajaks on Keskkonnateabe Keskus. Peamine rõhuasetus järgnevatel aastatel on eri andmekogude omavahelisele sidumisele, keskkonnavaldkonna andmestike täiendamisele, andmekvaliteedi tõstmisele ning analüüsile. Tänu süstemaatilisele statistilise metsainventeerimise läbiviimisele, on oluliselt paranenud ülevaade metsade seisundist.

Metsakaitsealaste uuringute ja metsaseire ülesandeks on saada ülevaade metsade seisundist, olulisemate metsakahjustajate arvukuse muutustest ning piirata suurepinnaliste kahjustuste tekkimiste võimalust. Töötatakse välja nende kahjustuste ennetamise või piiramise abinõud.

Oluline on täita kvaliteetselt aruandluskohustused riiklikul ning rahvusvahelisel tasemel. Suuremat tähelepanu pööratakse andmete analüüsile ning hilisemale avalikustamisele. Sihtgruppidele on kättesaadav ajakohane ja analüüsitud teave keskkonnaseisundi kohta, toetades sellega teadmistepõhiste otsuste tegemise võimalusi.

16


Keskkonnavaldkonna infosüsteemide arendamine

On suurendatud infosüsteemide integreeritust; infosüsteemid on viidud konsolideeritud andmetele ja loodud keskne andmehõive.

Andmekvaliteedi parandamine Töötatakse välja infotehnoloogilised töövahendid andmete sisestamiseks ja töötluseks (sh aruandluse automatisseerimiseks) lähtuvalt võimalustest ja seatud eesmärkidest.

Andmevahetuskohustuste täitmine ja keskkonnainfo levitamine, analüüsivõimekuse suurendamine

Rahvusvahelised ja riigisisesed andmevahetuskohustused on täidetud õigeaegselt; keskkonnainfot edastavad väljundid on mitmekesised ja rahuldavad eri sihtgruppide vajadusi; suurendatakse andmete analüüsi osakaalu.

Metsade seisundi hindamine, metsakorralduse ja jahimaade korraldamine

Regulaarselt koostatakse metsaressursi olemi, seisundi ja muutuste operatiivseid statistilisi hinnanguid, sh ka operatiivseid statistilisi hinnanguid, sh ka operatiivseid ülevaateid ulukite levikust, arvukusest ja populatsiooni struktuurist, mis on aluseks ulukipopulatsioonide säästvale majandamisele. Metsakorraldustööde kvaliteet ja inventeerimisandmed ning metsade seisundi hindamise tulemused vastavad esitatud nõuetele; riigimetsas raiutav uuendusraie pindala vastab õigusaktidele ja on jätkusuutlik; metsakorraldustööde tegevusload ja metsakorraldaja tunnistused väljastatud; ülevaated ulukiseisundi populatsioonide seisundi kohta on regulaarselt koostatud.

2.2 Meede: tõhusa ilmateenistuse tagamine2.2.1 Alamtegevusvaldkond: tõhusa ilmateenistuse tagamine

Alamtegevusvaldkonna eesmärk: Tagatud on avalikkusele ja ametkondadele ilma ja meretasemete prognoosid, hoiatused ja hüdrometeoroloogilise seire andmed. EMHI väljastab avalikkusele ning ametkondadele igapäevaselt lühiajalisi (kuni kaks päeva) ja keskulatusega (kuni nädal) ilmaprognoose, hoiatusi ning eelhoiatusi. EMHI on saavutanud täisliikmelisuse Euroopa Keskulatusega Prognooside Keskuses ECMWF.

EMHI-s toimib edukalt arendustegevus meteoroloogia, hüdroloogia ja klimatoloogia valdkonnas. Mudelkeskkonnad HIRLAM ja HIROMB on jätkuvalt operatiivses kasutuses ja toimub mudelkeskkondade arendustegevus. Suudetakse pakkuda hüdroloogilist prognoosi suurveeajaks olulisemates üleujutusohuga seotud riskipiirkondades siseveekogudel. Alustatud on äravoolude modelleerimist valgaladel. Laienenud on EUMETSAT-ist saadavate satelliidipiltide rakendamine operatiivses töös.EMHI vaatlusvõrgus tehakse hüdroloogilisi ja meteoroloogilisi, sealhulgas aktinomeetrilisi, aeroloogilisi ja klimatoloogilisi vaatlusi. Eesti on kaetud EMHI seirevõrguga, milles on 99 eriliigilist vaatlusjaama.

EMHI tagab Eesti territooriumil ja Eestiga piirneva Läänemere akvatooriumil kogutud meteoroloogiliste, agrometeoroloogiliste, mere- ja sisevete hüdroloogiliste ning sünoptiliste seireandmete ja nende töötlemise tulemuste säilitamise ja kasutatavuse. Rakendunud on tõhus andmekontrollisüsteem ja toimub selle parendamine.

17


Avalikkuse teenindamine ja teavitamine, hädaolukordadest hoiatamine

Eesti täisliikmelisuse saavutamine ECMWF-is; Operatiivses kasutuses hoitakse HIRLAMil ja HIROMBil põhinevad numbrilised prognoosikeskkonnad; arendatakse edasi oma veebikeskkonda ning hoiatuste edastamise süsteemi; EMHI aktiivne osavõtt NEFAB projekti töös.

Arendustegevus ja rakendusuuringud meteoroloogia, hüdroloogia ja klimatoloogia valdkonnas

Suurendatakse EMHI osalust teadusrakenduslikes projektides; täidetakse EMHI rahvusvahelised koostöö nõuded HIRLAM konsortsiumis ja EMHI saab HIROMB konsortsiumi liikmeks; uuendatakse klasterarvuti; hüdroloogilise prognoosi tegemiseks võetakse kasutusele HYPE mudel.

Hüdrometeoroloogilise seire teostamine

Soetatakse automaatse sondeerimise seadmed; võetakse kasutusele 4 meteoroloogilist masti atmosfääri piirkihi seireks; suurendatakse koostöös teadusasutustega radarite info kasutamist sademete analüüsis; veetasemete automaatseks mõõtmiseks paigaldatakse jaamadesse rõhuandurid, ning kogutud andmete kontroll toimub automaatselt.

Seireandmete kogumine, töötlemine ja säilitamine

Andmekontrollisüsteemi arendamine ja rakendamine; ajalooliste seireandmete digiteerimine ja digiarhiveerimine; infoväljastuse automatiseerimine (nt. regulaarsed automaatmeilid klientidele, automaatpäringud jms.); ajalooliste (sh ka suletud jaamade) hüdroloogiliste mõõtmiste andmebaasi loomine hõlmates siseveekogusid, soovaatluseid ja merd.

3. Tegevusvaldkond: Ühtse maapoliitika elluviimine

Tegevusvaldkonnaga seotud asutus: Maa-amet.

3.1 Meede: Riigi maapoliitika rakendamine ja ruumiandmete kättesaadavuse tagamine 3.1.1 Alamtegevusvaldkond: Riigi maapoliitika rakendamine ja maakatastri pidamineAlamtegevusvaldkonna eesmärgid: Maareform on lõpetatud ning riigi maafond moodustatud. Riigimaad on heaperemehelikult hallatud ja riigi huvid kaitstud. Maakatastri andmed on kvaliteetsed ja ajakohased, nende säilimine ja avalikkusele kättesaadavus on tagatud. Välja on töötatud uus maa korralise hindamise süsteem ja loodud maamaksu automatiseerimise infosüsteem.Prioriteediks on maareformi võimalikult kiire lõpetamine, maareservi moodustamine. Riigi maareservi haldamisel selgitatakse välja riigi omandisse jäetava vaba maa valitsemise eesmärgid. Riigile mittevajalikud maaüksused võõrandatakse ning reservmaa maa antakse kasutamiseks. Maa-ameti haldamisel olevatel maaüksustel korraldatakse heakorratöid ulatuses, mis tagavad vara väärtuse säilimise. Oluline on riigimaal koostatavate planeeringute menetlustes riigi huvide kaitsmine. Luuakse maakasutuse nõuete täitmiseks vajalik õiguslik regulatsioon ja järelevalve süsteem. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist 2011-2015 kaalutakse võimalusi planeeringualase kompetentsi koondamist Keskkonnaministeeriumi haldusalasse, milleks on vajalik aktiivne osalemine planeerimisalase seadusandluse korrastamiseks.Luuakse võimalused katastris sisalduvate katastriüksuste, kitsenduste ja halduspiiride ruumiandmete pidamiseks sidustatult teiste ruumiandmeid sisaldavate registritega. Katastripidajale esitatud andmete kvaliteedi kontrollimiseks teostatakse kontrollmõõdistamisi. Katastriarhiivis säilitatakse maakatastris

18

registreeritud katastriüksuste dokumentatsioon. Arhiivimaterjali kasutamise ja kättesaadavuse parendamiseks jätkatakse paberkandjal dokumentide digitaliseerimist.Maa korralise hindamise tulemuste pideva ajakohasuse tagamiseks on eesmärk luua võimalus minna üle uuele korralise hindamise süsteemile. Maamaksu arvutamiseks vajalike algandmete kogumiseks ja haldamiseks luuakse maamaksu infosüsteem (MAKIS).


Maareformi lõpule viimine, maareformialane nõustamine ja järelevalve ning maareservi moodustamine

Maa riigi omandisse jätmine, riigi maareservi kasutamise eesmärkide määratlemine.

Looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade riigile omandamine

Riigile mittevajalike maade võõrandamine mahus, mis tagab looduskaitse piirangutega maade välja ostmiseks vajalikud vahendid.

Planeerimisalase tegevuse koordineerimine Riigimaade planeerimine senisest suuremas mahus. Maakasutuse nõuete täitmisega seonduva regulatsiooni välja töötamine. Ruumilise planeerimise kompetentsi koondamine.

Riigimaade haldamine Heakorratööde korraldamine. Riigimaade haldamise infosüsteemide arendamine, käideldavuse ja turvanõuete tagamine.

Maakatastri pidamine, sh andmete kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine.

E-katastri väljaarendamine ja selle toimimise tagamine. Andmete kvaliteedi tagamine, sh kontrollmõõdistamiste teostamine ja korraldamine.

Maa hindamise alase tegevuse koordineerimine ja korraldamine

Uue maa korralise hindamise süsteemi väljatöötamine. Maamaksu infosüsteemi haldamine. Hindamis- ja tehinguregistri infosüsteemi arendamine, käideldavuse ja turvanõuete tagamine ning uute e-teenuste loomine.

3.1.2. Alamtegevusvaldkond: Geodeetiliste, geoloogiliste ja topograafiliste andmete hõive ja haldamine ning geoinformaatikaAlamvaldkonna eesmärgid: Ruumiandmed on lihtsalt kättesaadavad ja korduvkasutatavad riigi ja Euroopa Liidu tasandil. Täpsel geodeetilisel alusel põhinevate ajakohaste ja kvaliteetsete digitaalsete topograafiliste, geoloogiliste ruumiandmete ja kaartide olemasolu ning säilimine on tagatud. Geoloogilised andmekogud on hoitud ja täiendatud.

Jätkatakse geoinformaatika alase tegevuse koordineerimist, et vältida ruumiandmete dubleerimist riiklikes registrites. Ruumiandmete infrastruktuuri moodustavate teenuste ja andmekogude järjepideva töö tagamiseks ja kvaliteedi parendamiseks tehakse pidevalt arendustöid. Rakendatakse INSPIRE direktiivi. Teabevaldajad, keda ruumiandmete seadus ja direktiiv puudutavad, aitavad kaasa üle-euroopalise ruumiandmete infrastruktuuri välja arendamisele. Eesti topograafia andmekogu (ETAK) väljatöötamisega on riigis tekkinud oluline infrastruktuur ja oskusteave topograafiliste andmete haldamise ja tootmise valdkonnas. Topograafiliste andmete vastavuse tagamiseks ühiskonna ootustele on vaja uuendada topograafilisi andmeid vähemalt iga 4 aasta jooksul, mille saavutamine on oluline eesmärk. Kogu Eestit kattev aeropildistamise ja laserskaneerimise tsükkel on viidud neljale aastale. Digitaalkujul Eesti topograafilist kaarti mõõtkavas 1:10 000 valmistatakse ja avaldatakse ETAK andmete baasil kord aastas. ETAK andmete alusel koostatakse ka topograafilisi raster- ja tardkaarte mõõtkavades 1:20 000 ja 1:50 000. Kohalikud kõrgusvõrgud seotakse riikliku 1. klassi kõrgusvõrguga. Jätkatakse gravimeetrilise võrgu tihendamist ja nivelleerimist.Aadressiandmete süsteemi välja arendamine ning erinevate teenuste toimimine on tagatud.

19

Kohalikud omavalitsused korrastavad ja registreerivad aadressiandmete infosüsteemis koha-aadresseid. Riiklikusse kohanimeregisterisse kogutakse kohanimede ja kohanimeobjektide info. Korrastatakse geoloogilisi andmeid. Kaevandamistegevuse aerokontrolli käigus kontrollitakse kaevandamislubade tingimustest kinnipidamist.


Ruumiandmete infrastruktuuri arendamine ja toimimise tagamine, andmekogude koostalitlusvõime suurendamine riigi ja EL tasandil. Geoinformaatika-alase tegevuse koordineerimine.

Eesti geoportaali arendamine, käideldavuse ja turvanõuete tagamine. ETAK-i arendamine, käideldavuse ja turvanõuete tagamine. Riikliku ruumiandmete klassifikaatori väljatöötamine. Teabevaldajate teadlikkuse tõstmine geoinformaatika valdkonnas.

Aadressiandmete süsteemi (ADS) haldamine ja arendamine ning kohanimeregistri pidamine.

Aadressiandmete korrastamise ning mentorite projekti korraldamine ja koordineerimine. ADS infosüsteemi arendamine, käidevaldavuse ja turvanõuete tagamine. Kohanimede andmehõive korraldamine, erinevate päritoluregistrite liidestamine KNR-iga.

Geodeetilise infrastruktuuri väljaarendamine ja andmestiku haldamine

Euroopa kõrgussüsteemiga seotud riikliku kõrgussüsteemi kehtestamine. Riikliku GNSS püsijaamade võrgu ja juhtimiskeskuse loomine. Geodeetiliste punktide andmekogu arendamine, käideldavuse ja turvanõuete tagamine.

Geoloogiline kaardistamine ja geoloogiliste andmestike pidamine

Digitaalse geoloogilise baaskaardi koostamine. Keskkonnaregistri maardlate nimistu arendamine ning käideldavuse ja turvanõuete tagamine.

Topograafiliste ruumiandmete hõive ja haldamine, infrastruktuuri väljaarendamine ning kaartide koostamine

Aeropildistamise ja -laserskaneerimise korraldamine. Eesti topograafia andmekogu andmete uuendamine. Eesti topograafiliste kaartide koostamine digitaalselt ja trükituna.

4. Tegevusvaldkond: Efektiivne keskkonnajärelevalve teostamine

Tegevusvaldkonnaga seotud asutused: Keskkonnainspektsioon (edaspidi KKI). Lisaks on keskkonnarikkumiste kohtuvälise menetleja õigused Politsei- ja Piirivalveametil, kohalikel omavalitsustel, Maa-ametil, Maksu- ja Tolliametil, Põllumajandusametil jne.

4.1. Meede: järelevalve süsteemsuse ja tulemuslikkuse tõstmine4.1.1. Alamtegevusvaldkond: järelevalve süsteemsuse ja tulemuslikkuse tõstmine

Alamtegevusvaldkonna eesmärk: Järelvalve teostamisel on keskendutud kõige suurema keskkonnariskiga objektidele, mille tulemusena paraneb keskkonnaseisund ja õiguskuulekus.

UurimisasutusKKI on tunnustatud uurimisasutus, mis menetleb tõhusalt keskkonnaalaseid kuritegusid ning teeb edukalt koostööd teiste uurimisasutustega nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil. Selle tulemusel on olulise keskkonnamõjuga rikkumiste arv vähenenud.

Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse tegevussuuna järelevalves teeb KKI kontrolli erinevate keskkonnalube omavate

20

ettevõttete üle. Lisaks teostatakse järelevalvet tootjavastutusnõuete ja pakendiseaduse nõuete täitmise; osoonikihti kahjustavate ainete, jäätmekäitluse ja kasvuhoonegaaside kasutamise üle: kontrollitakse vedelkütuste vastavust keskkonnanõuetele. KKI kontrollib ka keskkonnaloata tegutsevaid ettevõtteid ja isikuid.Kaevandamistegevuse kontrollivajaduse võimekus inspektsioonis on suurenenud. Selle tulemusena on kaevandustegevuse õigusrikkumiste hulk oluliselt vähenenud. Ülelendude andmete põhjal on kontrollitud ülekaevandamise kahtlusega kaevandajaid, alustatud kriminaalmenetlusi ja arvutatud keskkonnakahjusid. Lõhnakaebused on menetletud ning õiguslikud lahendid on saavutatud. Kõik merereostusjuhtumid on menetletud. Kasutatakse keskkonnanõuetele vastavat kütust, oluliste välisõhukaitse alaste rikkumiste arv on vähenenud.

LooduskaitseMetsajärelevalves põhineb suurem osa raiete kontrollimistest metsamaterjali omandajatelt saadava teabe põhiselt. Eelnevale analüüsile tuginedes selgitatakse välja raiekohad, kus raiete vastavuse kontrollimine kehtestatud nõuetele on tingimata vajalik. Toimub metsajärelevalves kogutud teabe vahetamine Maksu- ja Tolliametiga ning ühiskontrollimised raielankidel.Kaitstavatele aladele (kaitsealad ja ka ehituskeeluvöönd) rajatud ehitistest moodustavad rohkem kui pooled juhtumitest väikese tähtsusega ja vähese keskkonnamõjuga objektid. Ehitusjärelevalve kaitstavatel aladel ja rakendatavad meetmed omavad tänasest suuremat mõju. Karistusmäärad ja rakendatavad meetmed on võrreldes ehitise maksumusega mõjusad.CITES-i alase järelevalve paremaks tagamiseks ja piirkondlike eripärade arvestamiseks ning probleemide lahendamiseks või lahenduskäikude väljatöötamiseks kasutatakse asutuse siseste töögruppide tööd.

Kalakaitse Vaatamata kontrolliobjektide rohkusele ja kontrolliala suurusele (rannajoone ja vooluveekogude pikkus), on olemasolevate ressurssidega suudetud tagada heal tasemel kalakaitse Eesti vastutusalal, piiri- ja siseveekogudel. Erilist tähelepanu pööratakse kalade kudeaegade ebasedusliku kalapüügi kontrollile, kuna kudeaegadel võib mõjutada ebaseaduslik kalapüük kalavarude jätkusuutlikkust tavapärasest enam. Kalanduskontrolli läbiviimiseks vajalikud andmebaasid on enamuses tehtud internetipõhisteks ja inspektoritele reaalajas kättesaadavaks. Kalakaitse tõhustamiseks teostatakse kalanduskontrolli koostöös teiste asjakohaste ametiasutustega (PPA, MTA, VTA) sõlmitud koostöölepete alusel. EL liikmesriikide poolt kokku lepitud ühiskasutuskavade raames osaletakse aktiivselt järelevalve teostamisel Läänemerel ja Põhja-Atlandil.


Keskkonnakasutuse alase järelevalve tagamine

Lõhnaprobleemide ja õhukaebuste lahendamine; tootjavastutusnõuete kontrollimine; kontroll kaevandamistegevuse üle; nõuetele mittevastavate väikepuhastite kontrollimine; vee-erikasutuslubadeta paisude kontrollimine; kütuste kvaliteedi kontroll.

Looduskaitse alase järelevalve tagamine

Raiete kontrollimine ettevõtetest saadud teabe põhiselt; kaitstavatel aladel (kaitsealad ning rand ja kallas) ehitustegevuse varajases staadiumis avastamine ja kontrollimine; CITES-e valdkonna kaubanduse kontrollimine.

Kalandusalase järelevalve tagamine Kalade kudeaegse järelevalve süstematiseerimine; püügitegevuse kontrollimiseks riskipõhise järelevalve juurutamine; kalakäitlemisettevõtete süsteemne kontrollimine ja koostöö teiste järelevalve asutustega.

21

IV ORGANISATSIOONI ARENDAMINE

Peatükk hõlmab endas keskkonnavaldkonna tugiteenuste peamisi valitsemisalaüleseid arendusi perioodil 2013-2016. Organisatsiooni arendamise peamisteks eemärkideks on efektiivne ressursikasutus, optimeeritud halduskoormus ning rahulolevad ja motiveeritud töötajad, kes on avatud ja korrektse suhtumisega, kiire reageerimisega, oma ülesandeid tähtaegselt täitvad ja positiivse ellusuhtumisega inimesed.

Peamised tugivaldkondade arendused Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas aastatel 2013-2016

• Kaardistatakse valitsemisala tegevusfunktsioonid, mille alusel hinnatakse funktsioonipõhist ressursikasutust, vajadusel optimeeritakse või prioriseeritakse valdkonnasiseselt ressursse ümber.

• Valitsemisala finants-, personali- ja palgaarvestuse konsolideerimine ning majandustarkavara SAP juurutamine.

• Valitsemisalaüleste koostalitlusvõimeliste võrgu- ja andmeteenuste osutamiseks vajaliku taristu väljaarendamine.

• Valitsemisalaülese riigivara arvestuse infosüsteemi väljaarendamine, selge ülevaate saamine ministeeriumi valitsemisel olevast kinnis- ja vallasvarast ning kinnisvara haldamise ja kasutamise efektiivsuse tõstmine.

• KKMi ja haldusala infosüsteemide arenduse koordineerimise ja taristu konsolideerimise kaudu suurendatakse tellija rahulolu tulemitega, muudatusi tehakse läbimõeldud arhitektuurist lähtuvalt ning järgitakse kokkulepitud pikemaajalist nägemust, mida etapiliselt ellu viiakse. Infosüsteemide arendamisel keskendutakse klienditele, neile pakutavate teenuste loomisele, vajalike osapoolte kaasamisele ning kulude efektiivsemale kasutamisele.

• Alustatakse ettevalmistusi Eesti eesistumiseks EL-s aastal 2018.

• Keskkonnaministeeriumi haldusala on läbi mõtestanud EL perioodi 2014-2020 struktuurivahendite vajadused ja planeerimise (2011-2013) ning aastatel 2014-2020 viiakse ellu keskkonnavaldkonda arendavaid projekte, tegevusi.

22

LISA 1. Keskkonnaministeeriumi organisatsiooni arengukava alamtegevusvaldkondade indikaatorid.1.1.1. Alamtegevusvaldkond: looduskaitse korraldamine, arendamine ja elustiku mitmekesisuse kaitse


Kaitstavate alade pindala osakaal maismaast **

18% (2010) Vähemalt 2010 a tase Vähemalt 2010 a tase

1.1.2. Alamtegevusvaldkond: kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine


Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus, mln tonni CO2 ekvivalenti (ilma LULUCF sektorita) **

20*(* esialgne 2010. a hinnang)

Hoida 2010. a taset. Hoida 2010. a taset.

1.1.5. Alamtegevusvaldkond: vee kaitse ja säästlik kasutamine


Tarbijate hulk, kes saab ühisveevärgist nõuetele vastavat joogivett **

85% (2011) 90,00% 100%

Üle 2000 inimekvivalendi reostuskoormusega reoveekogumis-aladel nõuetekohaselt töötavate reoveepuhastite osakaal **

78% (2009) 90% 100%

1.1.10. Alamtegevusvaldkond: jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse arendamine


Jäätmete taaskasutamise osakaal kogu jäätmetekkes **

36% (2010) 37% 39%

2.1.1 Alamtegevusvaldkond: kvaliteetse keskkonnainfo kättesaadavuse tagamine


Euroopa Keskkonnaagentuuri (EKA) koostatavas pingereas andmevoogude täitmise osas ei langeta alla 10 koha

Mitte alla 10 koha (monitooringut teostab EKA iga-aastaselt)

Mitte alla 10 koha Mitte alla 10 koha

2.2.1 Alamtegevusvaldkond: avalikkuse teenindamine ja teavitamine, hädaolukordadest hoiatamine


Hüdromeetria- ja rannikujaamade veetasemete mõõtmine on automatiseeritud

61% 80% 90%

23

3.1.1 Alamtegevusvaldkond: Riigi maapoliitika rakendamine ja maakatastri pidamineIndikaator Baastase Saavutustase 2013 Saavutustase 2016

Registrisse kantud % Eesti maismaa territooriumist

2011. a = 91% Eesti maismaa territooriumist on kantud katastrisse, katastris on registreeritud kõik halduspiirid.

94% Eesti territooriumist on kantud katastrisse

99% Eesti territooriumist

3.1.2. Alamtegevusvaldkond: Geodeetiliste, geoloogiliste ja topograafiliste andmete hõive ja haldamine ning geoinformaatika


INSPIRE direktiivi ruumiandmevaldkonnad on võrguteenuste kaudu kättesaadavad

2011 = direktiivi I ja II lisa ruumiandmekogumite ja teenuste metaandmed on kättesaadavad

Direktiivi I lisa andmed on otsingu ja vaatamisteenuste kaudu kättesaadavad

Direktiivi rakendatakse vastavalt ajagraafikule

4.1.1. Alamtegevusvaldkond: järelevalve süsteemsuse ja tulemuslikkuse tõstmineIndikaator Baastase Saavutustase 2013 Saavutustase 2016Olulise keskkonnamõjuga rikkumiste arv

12 Olulise keskkonnamõjuga rikkumiste arv on vähenenud.

Olulise keskkonnamõjuga rikkumiste arv on vähenenud.

** Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2011-2015 ja Riigi eelarvestrateegia 2012-2015 keskkonnavaldkonna indikaatorid

24

LISA 2. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala finantsplaan aastateks 2013-2016, eurodes

Meede2013 2014 2015 2016

Tulud Kulud Tulud Kulud Tulud Kulud Tulud Kulud1.1 Tõhus looduskaitse ja keskkonnakasutuse arendamine

292 402 559 205 873 434 248 164 815 154 389 170 205 251 394 93 950 314 155 209 436 29 686 666

2.1 Kvaliteetse keskkonnainfo kättesaadavuse tagamine 5 041 441 7 746 940 175 240 2 875 819 174 960 2 875 819 174 320 2 875 819

2.2 Tõhusa ilmateenistuse tagamine 679 009 2 795 063 596 451 2 703 560 543 579 2 647 991 511 180 2 612 215

3.1 Riigi maapoliitika rakendamine ja ruumiandmete kättesaadavuse tagamine

17 404 440 10 533 590 21 430 183 10 055 922 9 316 028 8 742 267 8 926 206 8 334 033

4.1 järelevalve süsteemsuse ja tulemuslikkuse tõstmine 2 746 015 7 860 779 824 806 5 939 570 824 806 5 939 570 824 806 5 939 570

KOKKU 318 273 464 234 809 806 271 191 495 175 964 041 216 110 767 114 155 961 165 645 948 49 448 303

Documents

KESKKONNAMINISTEERIUMI ARENGUKAVA aastateks 2013 …...Valitsuse tegevusprogrammi, riigi eelarvestrateegia (RES) ning konkurentsivõime kava Eesti 2020 eesmärgid. Vabariigi Valitsuse