„Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030“ rakendusplaan

Seletuskiri

Koostaja: KESKKONNAMINISTEERIUM

Tallinn 2016

2

Sisukord

Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 1. Eelnõu eesmärk ja mõju .............................................................................................................. 4 2. Eelnõu strateegilised eesmärgid, meetmed ja tegevus ................................................................. 5

2.1. Esimene strateegiline eesmärk. Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse

keskkonnamõju vähendamine ...................................................................................................... 6 Meede 1.1. Põlevkivi säästliku kaevandamise edendamine ..................................................... 6 Meede 1.2. Põlevkivi kaevandamisega kaasneva negatiivse mõju vähendamine

looduskeskkonnale ja veevarustusele ..................................................................................... 10 Meede 1.3. Põlevkivi kaevandamisest tingitud jääkreostuse mõju ja pärandmõju

leevendamine .......................................................................................................................... 14 2.2. Teine strateegiline eesmärk. Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse

keskkonnamõju vähendamine .................................................................................................... 16 Meede 2.1. Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ......................................................... 18 Meede 2.2. Põlevkivi kasutamisest tingitud negatiivse keskkonnamõju vähendamine.......... 20 Meede 2.3. Põlevkivitööstusest tingitud ühiskonnale avalduva mõju (mõju inimese tervisele

ja sotsiaalse mõju) leevendamine............................................................................................ 24 2.3. Kolmas strateegiline eesmärk. Põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine ..... 26

Meede 3.1. Põlevkivialane teadus- ja arendustöö ................................................................... 26 Meede 3.2. Põlevkivialane õppetöö ........................................................................................ 29

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele................................................................................... 30 5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud eeldatavad kulutused............................................................. 30 6. Eelnõu kooskõlastamine ............................................................................................................ 30

3

Sissejuhatus

Riigikogu kinnitas „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030“ (edaspidi Põlevkivi

arengukava või arengukava)1 16. märtsi 2016. a otsusega.

Põlevkivi arengukava on valdkonna arengukava ja on koostatud kui strateegiline dokument

riigieelarve seaduse alusel. Vabariigi Valitsuse seaduse § 61 järgi on Keskkonnaministeeriumi

(KKMi) valitsemisalas loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise

korraldamine ning asjaomaste õigusaktide eelnõude koostamine.

Põlevkivi on Eesti rahvuslik rikkus, mida tuleb väärtustada kui olulist strateegilist ressurssi.

Põlevkivi arengukava ülesanne on suunata põlevkivi kaevandamist ja kasutamist aastatel

2016-2030. Selleks on arengukavas määratletud riigi huvi ja püstitatud kolm strateegilist

eesmärki, mille elluviimiseks koostatakse meetmete ja tegevustega rakendusplaan aastani 2030.

Detailsem ülevaade tegevuste maksumusest ja finantseerimise allikatest esitatakse käesolevas

rakendusplaanis aastateks 2016–2019, mida periooditi uuendatakse riigieelarve seaduse alusel.

Põlevkivi kaevandamise aastamäär on jätkuvalt 20 mln t. Riigikogu otsuses, millega arenguava

kinnitati, on Vabariigi Valitsusele tehtud ülesandeks analüüsida põlevkivivaldkonda mõjutavaid

arenguid, sealhulgas energiaturu arengut ja iga viie aasta järel täiendada vajaduse korral

Põlevkivi arengukava rakendusplaani või esitada Riigikogule arengukava muutmise ettepanek2.

Põlevkivi arengukava ja selle rakendusplaani koostamise nõustamiseks moodustas

keskkonnaminister komisjoni, kelle ülesanne oli erinevate seisukohtade ja probleemide

analüüsimine ning töörühma konsulteerimine ja nõustamine, samuti liikmete kaudu avalikkuse

kaasamine ja arengukava koostajatele ettepanekute esitamine. Komisjoni juhtis KKMi

asekantsler Ado Lõhmus.

Põlevkivi arengukava ja rakendusplaani koostamiseks kutsus keskkonnaminister kokku

töörühma, kuhu kaasati eksperte KKMi haldusalast, ülikoolidest, teistest ministeeriumitest ja eri

huvigruppidest. Töörühma juhtis maapõue osakonna juhataja Maris Saarsalu.

Põlevkivi arengukava ja rakendusplaan on koostatud avaliku protsessi käigus, info töörühma ja

nõuandva komisjoni töö tulemustest ning keskkonnamõju strateegilisest hindamisest (edaspidi

KSHst) on esitatud KKMi kodulehel http://www.envir.ee/et/eesmargid-

tegevused/maapou/polevkivi-arengukava-2016-2030

Põlevkivi arengukava rakendusplaani seletuskirja koostas KKMi maapõue osakonna

peaspetsialist Janne Tamm (tel 626 2980).

1 „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030“

http://www.envir.ee/sites/default/files/ak_polevkivi_vv17dets2015.pdf 2 Riigikogu otsus http://www.envir.ee/sites/default/files/166xiii_rk_o_03.2016.pdf

4

1. Eelnõu eesmärk ja mõju

Põlevkivi arengukava koostamise vajadus tuleneb maapõueseadusest ja säästva arengu seadusest.

Põlevkivivaldkonna üldeesmärk aastateks 2016–2030 on riigi huvi elluviimine, mis seisneb

põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori

jätkusuutliku arengu tagamises.

Eesti põlevkivi kasutamise perspektiivi selgitamiseks on arengukavas põhjalikult analüüsitud

põlevkivitööstust tervikuna ning selle praegust olukorda. Esile toodud probleemide

lahendamiseks on rakendusplaanis kavandatud meetmed, mis aitavad planeerida põlevkivi

kaevandamist pikemas perspektiivis ning tõstavad põlevkivi kasutamise efektiivsust. Tähtis on

leida võimalused põlevkivi maksimaalseks väärindamiseks põlevkivitööstuses.

Põlevkivi arengukava on kooskõlas „Eesti energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2030“

eelnõuga (edaspidi ENMAK)3 ja ÜRO Pariisi kliimakonverentsil 2015 (edaspidi COP21)

sõlmitud globaalse kliimaleppega4. COP21 eesmärk on sõlmida ülemaailmne õiguslikult siduv

kliimakokkulepe alates aastast 2020, et liikuda madala süsinikuga majanduse suunas ja hoida

tulevikus ära ohtlikke kliimamuutusi.

Euroopa Liitu kuuluvad riigid peavad täitma ühiselt seatud pikaajalisi kliima- ja energiapoliitika

eesmärke, mis on COP21 eesmärkidest radikaalsemad. Sellega on arvestatud nii Põlevkivi

arengukavas kui ka ENMAKis ja näiteks põlevkivielektri tootmisel on planeeritud vähendada

põlevkivi otsepõletustehnoloogia osatähtsust ning arendada põlevkiviõli ja keemiatoodete

tootmist. Prognoositava õlitootmise mahu kasvuga suureneb ka uttegaasist elektrienergia

tootmine.

Põlevkivi on kasutatud pika perioodi vältel peamise kütusena elektrienergia tootmiseks ning see

on taganud Eesti energeetilise sõltumatuse, mistõttu teised põlevkivi kasutusvaldkonnad on siiani

jäänud tahaplaanile. Elektrituru täieliku avamisega 2013. aasta jaanuarist muutus olukord

energeetilise sõltumatuse tagamise vajaduse ning põlevkivist elektrienergia tootmise vajaduse

osas. Mõju avaldas ka 650 MW ülekandevõimsusega EstLink 2 kaabli kasutuselevõtt Eesti ja

Soome vahel, mis võimaldab suuremat elektri importi Põhjamaadest. Koos taastuvate

energiaallikate laialdasema kasutuselevõtuga tingis see põlevkivist toodetud elektrienergia

koguse mõningase vähenemise. Kuid põlevkivielektri osakaal Eesti elektritootmises on jätkuvalt

kõrge, moodustades 2014. aastal 82.3% (vastavalt 10 246 ja 12 444 GWh). Eesti on jätkuvalt

elektrienergiat eksportiv riik. 2014. aastal ületas elektri tootmine Eestis tarbimist 34% ning

elektri netoekspordiks kujunes 2754 GWh.

Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine avaldab olulist mõju looduskeskkonnale. Viimase 10

aasta jooksul on Ida-Virumaa keskkonnaseisund oluliselt paranenud ettevõtete ja riigi rakendatud

meetmete mõjul. Detailsem ülevaade keskkonnamõjust on esitatud Põlevkivi arengukava lisas 6.

Keskkonnaseisundi nõudeid veele ja välisõhule on kirjeldatud KSH aruandes5

3 „Eesti energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2030“ 4 Ülevaade ÜRO Pariisi kliimakonverentsist 2015 http://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/pariisi-

kliimakonverents-cop21 5 KSH aruanne http://www.envir.ee/sites/default/files/pak_ksh_heakskiitmiseks_03.12.2014.pdf

5

Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise suunamiseks säästlikkusele, keskkonnahoiule ja

efektiivsuse tõstmisele on Põlevkivi arengukava rakendusplaanis kavandatud vajalike meetmete

rakendamist, mis põhinevad ministeeriumite, ettevõtete ja kõrgkoolide koostööle. Võimalused

koostööks realiseeruvad läbi teaduse uurimistoetuste programmide, nagu RITA (Euroopa

regionaalarengu fondist toetatav programm) ja NUTIKAS (rakendusuuringute toetamine nutika

spetsialiseerumise kasvu valdkondades).

Põlevkivi kasutamisega seotud looduskeskkonna-, majandus- ja maksuküsimused, samuti

praegused ja kavandatavad investeeringute toetused on eri institutsioonide haldusalas. Põlevkivi

arengukavas ja selle juurde kuuluvas KSH aruandes käsitletakse põlevkivisektoris juba praegu

rakendatud meetmete ja edaspidiseks kavandatavate meetmete mõju koos, et hinnata, milliseid

täiendavaid abinõusid ja vahendeid vajab põlevkivisektor aastani 2030.

2. Eelnõu strateegilised eesmärgid, meetmed ja tegevus

Põlevkivi arengukavas kui riigi põlevkivi kaevandamise ja kasutamise strateegilises dokumendis

on määratletud riigi huvi ja selle elluviimise strateegia aastani 2030.

Riigi huvi on põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivne ja säästlik kasutamine ning

põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamine. Riigi huvi teostamisel tuleb arvestada

keskkonnakaitse, majanduse, julgeoleku, sotsiaalseid ja demograafilisi (sh regionaalseid)

eesmärke ning riske.

Põlevkivi arengukava riigi huvi määratlusest tuleneb kolm strateegilist eesmärki:

1) põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine;

2) põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine;

3) põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine.

Põlevkivi arengukavas esitatud strateegiliste eesmärkide täitmist kavandatakse rakendusplaani

meetmete ja tegevuste järgi, mis eeldavad põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlikku ja

majanduslikult efektiivset kaevandamist ning kasutamist, kindlustades samas põlevkivitööstuse

põlevkivivaruga ja vähendades või leevendades kaasnevat negatiivset keskkonnamõju. KSH

aruandes esitatud järelduste põhjal on arengukavas planeeritud põlevkivi kaevandamise

aastamääraks 20 mln t, mis on kooskõlas maapõueseadusega.

Põlevkivi arengukava mõjunäitajate ehk indikaatorite tulemusi analüüsitakse iga viieaastase

perioodi järel, et teadvustada muutusi tehnoloogiates, turuolukorras, keskkonnanõuetes ja

ilmnenud keskkonnamõjus ning arvestades asjaolu, et põlevkivitööstuses kasutatava tehnoloogia

uuendamise tulemusel või muude asjaolude tõttu on põlevkivi kaevandamisest ja tootmisest

põhjustatud negatiivne mõju keskkonnale järk-järgult vähenemas. Kaevandamiseks lubatud

aastamäära suurendamine on võimalik ainult juhul, kui keskkonnakoormus ei suurene ja selle

vajaduse aluseks on reaalne turusituatsioon.

6

Rakendusplaanis kavandatud meetmete elluviimine mõjutab positiivselt nii majandus- kui ka

looduskeskkonda. Meetmete täitmiseks vajaliku tegevuse detailne ülevaade koos vastutavate

täitjate ja maksumuse prognoosiga on esitatud aastateks 2016–2019.

2.1. Esimene strateegiline eesmärk. Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja

negatiivse keskkonnamõju vähendamine

Esimese strateegilise eesmärgi täitmist kavandatakse rakendusplaani kohaselt alustada põlevkivi

kaevandamise pikaajalisest planeerimisest, lähtudes nii maardla eri piirkondade

kaevandamistundlikkuse kategooriast kui ka kaasnevatest maavaradest. Olulisemad meetmed

eesmärgi saavutamisel on põlevkivi kaevandamisega kaasneva negatiivse mõju vähendamine

looduskeskkonnale ja elanike veevarustusele ning pärandmõju leevendamine.

Esimese strateegilise eesmärgi täitmist hinnatakse kolme mõjunäitaja abil:

1) allmaakaevandamise kao osakaal kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud

põlevkivivarust (%). Indikaatori algtase on 29,2% (2013. a) ja see näitaja ei tohi suureneda

(hinnatakse uuesti 2020. a);

2) aheraine taaskasutamine ( %). Indikaatori algtase on 40% (2013. a) ja see näitaja ei tohi

väheneda (hinnatakse uuesti 2020. a);

3) maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta välja pumbatud vee kogus (m3). Indikaatori

algtase on 15 m3 (2013. a) ja sihttase on 14 m3 aastaks 2020.

Põlevkivi arengukavas esitatud mõjunäitajad on määratud praegustest keskkonna tingimustest ja

põlevkivialasest teadlikkusest lähtudes ning neid näitajaid on võimalik ümber hinnata

2020. aastal, arvestades tehnoloogia arengut, kaevandamistingimusi, majanduslikku otstarbekust

jm. Pikemalt on mõjunäitajate valikut kirjeldatud ja põhjendatud Põlevkivi arengukavas.6

Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmiseks ja negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks on

kavandatud kolm meedet koos tegevustega.

Meede 1.1. Põlevkivi säästliku kaevandamise edendamine

Põlevkivi kaevandamise pikaajaline planeerimine tähendab põlevkivi kaevandamiseks kõige

sobivamate tingimustega eelispiirkondade määramist Eesti põlevkivimaardlas, kus kaevandamise

mõju looduskeskkonnale on eeldatavalt võimalikult väike ja samas on põlevkivi majanduslikult

otstarbekas kaevandada. Eelispiirkonnad on vajalikud järgmiste kaevandamisalade valikuks, et

tagada ettevõtete investeerimiskindlus vähemalt aastani 2030 ja perspektiiviga aastani 2050.

Tegevus 1.1.1. Eesti põlevkivimaardla kaevandamise eelispiirkondade määramine

Tegevuse tulemus: eelispiirkonnad määratakse kaevandamistundlikkuse ja majanduslike näitajate

alusel, mille tulemuseks on põlevkivi säästlikum kaevandamine ja sellest tuleneva negatiivse

keskkonnamõju vähendamine.

6 „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030“

http://www.envir.ee/sites/default/files/ak_polevkivi_vv17dets2015.pdf

7

Tegevuse toimumise aeg on 2016–2019 ja prognoositav maksumus 118 974 € (rahastab SA

Keskkonnainvesteeringute Keskus, edaspidi KIK). Tegevus koosneb kahest alategevusest ja

vastutaja on KKM ning kaasvastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM).

Alategevus 1.1.1.1. Põlevkivivarule kehtestatud kriteeriumitele hinnangu andmine ning vajaduse

korral muutmine

Tegevuse tulemusena saadakse hinnang põlevkivivarule kehtestatud kriteeriumite kohta, mis

põhineb kahel uurimistööl.

2010. aastal tellis KKM Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Mäeinstituudilt uurimistöö

„Põlevkivikasutuse jätkusuutlikkuse tagamiseks põlevkivi kasutamissuundade määramine ja varu

hindamine uute kriteeriumite alusel“7.

2016. aastal jätkati eespool nimetatud uurimistööd teemal „Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite

analüüs“, mille samuti koostas TTÜ Mäeinstituut ja rahastas KIK maksumusega 28 974 €. Töö

eesmärk oli vähendada põlevkivi kaevandamise kadu ja tõsta varu kasutamise efektiivsust ning

analüüsida põlevkivivaru arvele võtmise kriteeriume. Töös hinnati praegu kehtivate kriteeriumite

vajalikkust ja sisu ning esitati õigusaktide muutmisettepanekud põlevkivivarule kehtestatud

kriteeriumite kohta, eelkõige kuidas hinnata põlevkivivaru ümber energiatootluse järgi: kas võtta

aluseks energiatootluse piirväärtus 30 GJ/m2 või kaotada üldse energiatootluse kriteerium.

Analüüsiti ka teiste kehtestatud majanduslike näitajate vajalikkust ja (või) nende täiendamise

vajadust. Info hangiti põlevkivi kaevandajatelt ja tarbijatelt.

Peamised tulemused on järgmised:

1) varu aktiivseks ja passiivseks jaotamine energiatootluse põhjal ei ole põhjendatud;

2) maardla on otstarbekas piiritleda energiatootluse minimaalse väärtusega 25 GJ/m2, mis

vastab praegusele maardla piirile;

3) kaevandajale tuleks võimaldada soovi korral lisaks tootuskihindile väljata ka G ja H kihid

sobiliku tehnoloogia olemasolu korral.

Uurimistööde tulemuse alusel viiakse parandused ja täiendused keskkonnaregistri maardlate

nimistusse ja õigusaktidesse hiljemalt 2017. aastal.

Alategevus 1.1.1.2. Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja

majanduslike tingimuste põhjal

Tulemuseks on põlevkivi kaevandamiseks määratud eelispiirkonnad, kuhu antakse edaspidi

kaevandamislube. Tegevuse toimumise aeg on 2016–2018 ja planeeritav maksumus on 90 000 €.

Vajaduse korral hindab Maa-amet põlevkivivaru ümber (2019. a), muutes andmeid

keskkonnaregistri maardlate nimistus. Tõenäoliselt hinnatakse varu passiivseks

kaevandamistundlikkuse I kat (sooelupaigad jt) alal, lisaks muud võimalikud ümberhindamised

(näiteks metsise püsielupaikade piirkonnas lubatakse teatud tingimustel kaevandada jne).

7 Uurimistöö „Põlevkivikasutuse jätkusuutlikkuse tagamiseks põlevkivi kasutamissuundade määramine ja varu

hindamine uute kriteeriumite alusel“ (TTÜ Mäeinstituut)

http://www.envir.ee/sites/default/files/uurimistoo_polevkivikasutuse_jatkusuutlikkuse_tagamiseks_polevkivi_kasuta

missuundade_maaramine_ja_varu_hindamine_uute_kriteeriumite_alusel.pdf

8

KKM esitas 2016. aasta alguses KIKile taotluse uurimistöö „Põlevkivi kaevandamise

eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste põhjal“ rahastamiseks

ja sai selleks KIKilt nõusoleku. Töö eesmärk on määrata Eesti põlevkivimaardlas põlevkivi

kaevandamiseks eelispiirkonnad aastani 2030 ja perspektiiviga kuni 2050, lähtudes nii loodus-

kui ka majanduskeskkonna ja sotsiaalse keskkonna tingimustest. Siiani on põlevkivi

kaevandamise lube antud ettevõtetele nende esitatud taotluste alusel. Riigil puudub edaspidiseks

põlevkivi kaevandamiseks kavandatud mäeeraldiste plaan.

Looduskeskkonnast lähtuvalt on eelispiirkondade nimetamise aluseks põlevkivi

kaevandamistundlikkuse uurimistööde tulemused (20108, 20149, 201510), mille põhjal on võimlik

teha järeldusi kaevandamise mõjust kaitset vajavatele liikidele ja elupaigatüüpidele. Nende

uurimistööde põhjal on Eesti põlevkivimaardla rajoneeritud kaevandamistundlikkuse kategooriate

järgi, mis omakorda on liigitatud looduskaitseobjektidele üldiste õigusaktidega kehtestatud

looduskaitseliste piirangute alusel. Eespool nimetatud tööde alusel on võimlik teha järeldusi

kaevandamise mõjust kaitset vajavatele liikidele ja elupaigatüüpidele ning looduslike

ökosüsteemide funktsionaalsusele. Eelispiirkonnad valitakse looduskeskkonnast lähtuvalt ja

potentsiaalse kaevandamisala põlevkivivaru kogus kaevandamiseks peab olema vähemalt

150-300 mln tonni. Keskkonnakaitselistele tingimustele lisaks analüüsitakse ka hüdrogeoloogilisi

tingimusi ja hüdrogeoloogilisi leevendusmeetmeid. Välja jäetakse alad, kus põlevkivi

kaevandamine põhjustab ebaproportsionaalselt suurt hinnatõusu tulenevalt kaevandatava ala

keerukast ruumikujust (näiteks võimalikult rohketest puhveraladest kaitstavate loodusobjektide

vahel).

Kõikidele kaevandamistundlikkuse kategooriatele tuleb lisaks keskkonnakaitselistele aspektidele

lisada ka tehnoloogilise ja majandusliku kasutatavuse hinnang. Saadud andmed seostatakse

majandusliku tasuvuse näitajate ja sotsiaalse keskkonna tingimustega, mida siiani pole tehtud.

Majandusliku tasuvuse analüüsi jaoks koostatakse majandusarvutuse mudel, arvestades põlevkivi

kaevandamisviisi (allmaa- või pealmaakaevandamine), k.a kaevandamissügavust,

kaevandamistehnoloogiat, põlevkivivaru kogust, kaevandamiskommunikatsioonide rajamist,

transpordi maksumust, korrastamiskulusid, keskkonnameetmete rakendamist ja muid võimalikke

näitajaid, mis avaldavad mõju kaevandamisala valikule.

Sotsiaalmajanduslikku olukorda tuleb analüüsida Põlevkivi arengukava 3. peatükis kirjeldatud

põlevkivisektori üleriigilisest ja regionaalsest tasandist lähtudes. Samuti peab arvestama ka

põlevkivitööstuse mõju elukeskkonnale ning osatähtsust kohaliku elanikkonna palgataseme ja

tööhõive osas (vt arengukava lisa 6.13).

Vajaduse korral muudetakse õigusakte, et hinnata ümber põlevkivivaru keskkonnaregistri

maardlate nimistus.

8 „Rakendusuuring kaevandamistundlikkuse kategooriate määramiseks ja lähtudes kaevandamistundlikkusest

põlevkivimaardla kasutamiseks“ (2010, AS MAVES);

http://www.envir.ee/sites/default/files/rakendusuuring_kaevandamistundlikkuse_kategooriate_maaramiseks_ja_lahtu

des_kaevandamistundlikkusest_polevkivimaardla_kasutamiseks.pdf 9 Rakendusuuring kaevandamistundlikkuse määramiseks (vahearuanne 2014)

http://www.envir.ee/sites/default/files/rakendusuuring_kaevandamistundlikkuse_maaramiseks_vahearuanne_2014.pd

f 10 http://www.envir.ee/sites/default/files/rakendusuuring_kaevandamistundlikkuse_maaramiseks.pdf

9

Tegevus 1.1.2. Eelispiirkondade maavara kaevandamise prognoositav mõju soode

hüdroloogilisele režiimile

Tegevuse tulemus: uus, mõõtmistel põhinev teadmine soosetete veejuhtivuse ja kihtide leviku

kohta on algandmestikuks kaevandamistingimuste määramisel.

Tegevuse tulemus peab andma vastuse küsimusele, kas soode alla on võimalik rajada põlevkivi

kaevandust ja millises Eesti põlevkivimaardla piirkonnas oleks selline kaevandamisviis võimalik.

Tegevuse toimumise aeg on 2017–2019 ja prognoositav maksumus 360 000 € (KIK). Vastutaja

on KKM. Kuna KIKile ei ole veel taotlust esitatud, siis rahastamine on tinglik, s.t rahastamise

katteallikas ei ole praegu kindel. Kui eelispiirkondade maavara kaevandamise prognoositav mõju

soode hüdroloogilisele režiimile jääb määramata, siis on teadmata, kuidas põlevkivi

kaevandamine mõjutab soid nii tulevaste kaevanduste peal kui ka lähiümbruses. Raske on selle

planeeritava uuringuta määrata mäeeraldiste ja soode vahele kavandatavaid puhveralasid. Seega

jääb kaevandamise kogumõju eelispiirkondades teadmata.

Tegevus koosneb erinevatest uuringutest, arvukatest välitöödest ja seiresüsteemide kasutamisest.

Alguses valitakse uuringute tegemiseks välja sood ja tutvutakse nende soode kohta siiani tehtud

turbauuringute aruannetega. Seejärel toimub välitöö transektidel valitud soodes, puurimine ja

proovide võtmine. Määratakse turba lagunemisaste ja mahukaal ning mineraalpinnase lõimis.

Mõõdetakse veejuhtivus in situ erineva lagunemisastme ja tüübiga turbas ning sooalustes setetes.

Kaardistatakse georadariga erinevat tüüpi turbakihtide leviku pidevus ja sooalune reljeef, et leida

potentsiaalseid lekkekohti (otseteid) pinnalähedase vee infiltreerumisel, paigaldatakse

piesomeetrid ja tehakse veerežiimi monitooring soosetetes ning nende all mineraalpinnases.

Tegevus 1.1.3. Rakendusuuring põlevkivi kaevandamise kao vähendamise võimaluste

selgitamiseks ja rakendamiseks

Tegevuse tulemus: kaevandamistehnoloogia uuendamise tulemusena tõuseb põlevkivi

kaevandamise ja kasutamise majanduslik efektiivsus ning suureneb otseselt kasutatava

põlevkivivaru koguse osakaal kaevandamiseks antud põlevkivivarust (näiteks võetakse taas

kasutusele maapinna lauslangatamise kaevandamisviis).

Tegevuse toimumise aeg on 2018–2020 ja prognoositav maksumus 110 000 € (KIK). Vastutaja

on KKM. Kui otsustatakse teha rakendusuuring koos katsetega, on kulu tunduvalt suurem ja

vajab ka aega rohkem. Rahastamine on tinglik, s.t rahastamise katteallikas ei ole praegu kindel.

Kui KIK rahastamise taotlust ei toeta, otsitakse muid võimalusi, näiteks riigieelarvest (edaspidi

RE) või teadus- ja arendusprogrammidest (edaspidi TA-programmidest)11. Ressursitõhususe

seisukohast on kavandataval rakendusuuringul oluline tähtsus, sest uuringu tulemusena hoitakse

vähenevate kadude arvelt kokku riigile kuuluvat põlevkivivaru ja seega parandatakse

majanduslikku efektiivsust.

Uurimistööd alustatakse siis, kui põlevkivi kaevandamise eelispiirkonnad on määratud, sest

eesmärk on selgitada kaevandamise kao vähendamise võimalusi just nendes, kaevandamiseks 11 Teadus- ja arendusprogrammid: RITA, nutikas spetsialiseerumine, KIKi keskkonnaprogramm,

TAI programm, ENMAKi TA-programm (praegu eelnõu)

10

kõige sobivamateks tunnistatud regioonides. Kuid see ei välista ka ülejäänud potentsiaalsete

kaevandamisalade uurimist Eesti põlevkivimaardlas. Vaja on eelkõige teada saada

kaevandamistehnoloogia uuendamise võimalused, näiteks võimalikud lauslangatamise

piirkonnad. Töö tulemuste põhjal seatakse vajalikud nõuded põlevkivi kaevandamisele, mille

väljundiks on kaevandamislubades määratud täiendavad tingimused.

Tegevus 1.1.4. Põlevkiviressursi optimaalse tasustamise võimaluste analüüs

Tegevuse tulemus: maksimaalse riigitulu teenimine perioodil 2018-2050 ja edasi kuni põlevkivi

ressurssi jätkub ning riigitulu maksimeerimise hindamist võimaldava analüüsimudeli koostamine.

Vabariigi Valitsus on pidanud vajalikuks sätestada tegevusprogrammis aastateks 2015-2019

välismõjude rahalise väärtuse hindamisele lisaks tegevuse „Analüüs põlevkiviressursi optimaalse

tasustamise võimalustest“. Riigi eesmärk on selle uurimistöö tulemusena leida põlevkiviressursi

kaevandamisest ja töötlemisest saadavat riigitulu maksimeeriv põlevkiviressursi jaotuse ja

põlevkivitööstuse maksustamise regulatsioonide optimaalne kombinatsioon.

Riigikantselei korraldatud riigihanke uurimistöö tegemiseks võitis Ernst & Young ja 2016. aasta

sügiseks saab valmis põlevkivi optimaalse tasustamise uuring. Töö toimub põlevkivitööstuse

ettevõtjate ja riigi koostööna. Pärast tulemuste selgumist esitatakse ettepanekud Vabariigi

Valitsusele põlevkivi jaotus- ja maksustamissüsteemide muutmiseks. Tegevuse maksumus on

90 000 € (RE). Vastutab rahandusminister. Kaasvastutajad on keskkonnaminister ning majandus-

ja taristuminister.

Meede 1.2. Põlevkivi kaevandamisega kaasneva negatiivse mõju vähendamine

looduskeskkonnale ja veevarustusele

Selle meetme täitmiseks rakendusplaanis kavandatud tegevus käsitleb põlevkivi kaevandamisega

kaasnevat mõju looduskeskkonnale ja veevarustusele ning negatiivse mõju vähendamise

võimaluste analüüsi. See on oluline meede Põlevkivi arengukava esimese eesmärgi

saavutamiseks, sest põhjaveetaseme muutusest tingitud negatiivse keskkonnamõju vähendamise

leevendusmeetmed aitavad ära hoida eelkõige põhjaveest sõltuva looduse kahjustamist.

Arengukavas on ette nähtud ka veevarustuse tagamine kaevandamisest mõjutatud piirkonna

elanikele ning nende varustamine nõuetekohase joogiveega (tegevus on seotud

veemajanduskavadega).

Tegevus 1.2.1. Kaevandamisest mõjutatud piirkonna (ja selle puhveralade) pinna- ja põhjavee

mudeli koostamine

Tegevuse tulemus: avalikuks kasutamiseks loodud pinna- ja põhjavee mudeli abil on võimalik

eelkõige analüüsida veerežiimi, prognoosida põhjaveetaset ja kvaliteeti ning seega parandada

põlevkivi kaevandamisest mõjutatud piirkonna põhjavee seisundit.

Tegevuse toimumise aeg on 2016–2019 ja prognoositav maksumus 450 000 € (RE) . Vastutaja on

KKM. Mudeli pidamine, s.t pidev andmete täiendamine ja iga-aastane hooldus jääb KKMi

haldusalasse Keskkonnaagentuurile (KAURile). Alates aastast 2019 viiakse pinna- ja põhjavee

mudelisse seire- jt vajalikke andmeid ning mudelit täiendatakse pidevalt, parandades nii

keskkonnainfo kättesaadavust.

11

Pinna- ja põhjavee mudel käsitleb üldiselt nii põhja- kui ka pinnavett ja hinnangu saab anda ka

pärast kaevandamist kujunevale olukorrale. Mudeli abil saab prognoosida veetaset ja kvaliteeti

ning leida lahendusi põlevkivi kaevandamisest mõjutatud piirkonna põhjavee seisundi

parandamiseks. Mudeli andmete põhjal on võimalik analüüsida keskkonnaseire tõhusust,

põhjaveetaseme alandamise leevendusmeetmeid, sh ka suurte kaevanduste etapiviisilist

kaevandamist (nn etapialade vahele jäetakse tervik, tagasitäitmise korral tehistervik) ja koostada

detailsemaid mudeleid põlevkivimaardla väiksemate piirkondade (näiteks mäeeraldiste) kohta.

Pinna- ja põhjavee mudel on abiks põlevkivi kaevandamisest ja kasutamisest mõjutatud

piirkonnas erinevatele sihtgruppidele (riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele (KOVidele),

MTÜdele, ettevõttetele) keskkonda mõjutava tegevuse (sh ehitustegevuse, maavarade

kaevandamise, maaviljeluse jm) kavandamisel. Mudeli abil saab kontrollida ka lihtsamaid

keskkonna mõjunäitajaid ja kasutada andmeid geoloogilise uuringu ning kaevandamisloa

taotluste keskkonnamõju hindamisel.

Tegevus on seotud Tartu Ülikooli (TÜ) KIKile esitatud rahastamise taotlusega „Virumaa

maavarade võimaliku kaevandamise keskkonnamõjud põhja- ja pinnaveele ning maastikule

keskkonnageoloogiliste mudelitega analüüsituna koos alternatiivsete leevendusmeetmetega“,

mille rahastamisotsus on tehtud. Selle uurimistöö üldeesmärk on koostada Virumaa reaalsele

geoloogilisele situatsioonile vastavad teaduslikud keskkonnageoloogilised mudelid, mis hindavad

ja demonstreerivad võimaliku kaevandamise keskkonnamõju seotust kaevandamise ruumilise

ulatusega. Testitakse leevendus- ja korrastamismeetmete efektiivsust negatiivse keskkonnamõju

vähendamiseks.

Eespool nimetatud uurimistöö tulemusena valmib ka regionaalne hüdrogeoloogiline mudel, mis

seotakse KAURi andmebaasidega. Selle mudeli alusel on võimalik käivitada uusi objekti-,

juhtumi- ja stsenaariumipõhiseid uurimis- ja modelleerimistöid, sh ka Põlevkivi arengukava

meetmete täitmise jaoks. Pinna- ja põhjavee modelleerimine ning maastikukujunduse kogemuste

ja põhjendatud stsenaariumite näitlikustamine annab tervikliku pildi uute võimalike kaevanduste

keskkonnamõjust ning vajalikest leevendusmeetmetest. Modelleerimise tulemused annavad

sisendi ka Eesti maapõue strateegia elluviimiseks.

Tegevus 1.2.2. Kaevandamispiirkonna põhjaveetaseme muutusest tingitud negatiivse mõju

leevendusmeetmete määramine ja nende rakendamise võimalikkuse (tõhususe, keskkonnamõju,

maksumuse) analüüs

Tegevuse tulemus: kehtestatud leevendusmeetmed vähendavad või hoiavad ära kaevandamisest

põhjustatud negatiivset keskkonnamõju, eelkõige põhjaveest sõltuvale looduskeskkonnale.

Tegevuse toimumise aeg on 2018–2019 ja prognoositav maksumus 50 000 € (KIK). Vastutaja on

KKM. Vajaduse korral muudetakse õigusakte. Rahastamine on tinglik, s.t rahastamise

katteallikas ei ole praegu kindel. Kui KIK rahastamise taotlust ei toeta, otsitakse muid võimalusi,

näiteks REst või TA-programmidest. Kaevandamispiirkonna põhjaveetaseme muutusest tingitud

negatiivne mõju võib olla suure ulatusega ja mõjutab oluliselt looduskeskkonda, mis avaldab

omakorda mõju ka piirkonna elanikele ja nende joogivee varustusele. Seega on õigete

12

leevendusmeetmete määramine olulise tähtsusega. Tegevuse tegemata jätmisel jääb meede 1.2

osaliselt täitmata.

Olulisteks leevendusmeetmeteks on etapiviisiline kaevandamine ja veega täitunud kaevandustest

kaevandamisalale pealevalguva vee tagasisuunamine (vt KSH lisa 112). Vajalik on hinnata nende

leevendusmeetme majanduslikku tasuvust. Meetmete rakendamine on perspektiivne uute

kaevanduste puhul, kuid arvestades uutest kaevandustest toodetava põlevkivi omahinda, võivad

nõutavad meetmed põhjustada omahinna sellise kasvu, et kaevandamisest peab loobuma. Seetõttu

vajavad leevendusmeetmed ka põhjalikku majanduslikku analüüsi. Kui meetmete rakendamise

tingimused kirjutatakse kaevandamisloasse, on need kaevandamisloa omanikule kohustuslikud

täitmiseks.

Tegevus 1.2.3. Veevarustuse tagamine kaevandatud aladel

Tegevuse tulemus: põlevkivi kaevandamisest mõjutatud piirkonna elanikud on nõuetekohase

joogiveega varustatud.

Tegevuse toimumise aeg on 2017–2019 ja prognoositav maksumus 60 000 € (RE). Vastutaja on

KKM. Vajaduse korral muudetakse õigusakte. Rahastamine on tinglik, s.t rahastamise

katteallikas ei ole praegu kindel. Kui REst rahastamist ei otsustata, otsitakse muid võimalusi,

näiteks KIKist või edaspidi TA-programmidest. Kui tegevust ei rahastata, jääb nii Põlevkivi

arengukava kui ka veemajanduskavad osaliselt täitmata, sest kaevandamispiirkonna elanikele

kvaliteetse joogivee tagamine on olulise tähtsusega.

Veevarustuse selgitamiseks tellitakse uurimistöö ja tegevus on seotud veemajanduskavadega.

Üleujutatud piirkondades nagu Käva, Kohtla, Tammiku, Sompa (kus kaevandamist ei toimu)

tuleb ligikaudu 100 kaevu inventeerida, võtta veeproovid keemilise koostise, veetaseme jm

vajalike näitajate määramiseks.

Uurimistöö tulemusena selguvad veevarustuslahendused ja nende rakendamine võetakse üle

veemajanduskavasse. Rahastamine jätkub veemajanduskavade kaudu (selleks saavad ka KOVid

küsida KIKist toetust).

Tegevus 1.2.4. Keskkonnalubade alusel tehtud keskkonnaseire andmete sidumine riikliku

keskkonnaseire andmekoguga

Tegevuse tulemus: objektiivse info saamine põlevkivi kaevandamisest mõjutatud piirkonna

keskkonnaseisundi kohta, mis aitab tõhustada järelevalvet keskkonna üle ja hoida ära või

leevendada negatiivset keskkonnamõju.

Tegevuse tulemuse saamise eelduseks on KKMi haldusalas olevate andmebaaside

infotehnoloogiline uuendamine ja olemasolevate andmete täiendamine. Vastutaja on KKM.

Vajaduse korral muudetakse õigusakte ja täiendatakse eksisteerivaid andmebaase.

12 KSH lisa 1

http://www.envir.ee/sites/default/files/lisa_1_polevkivi_kasutamise_riikliku_arengukava_2016_2030_ksh_aruanne_

eelnou.pdf

13

Siiani on keskkonnalubade alusel ettevõtete tehtud seire sidumata riikliku seirega. Andmeid on

KKMile ja Keskkonnaametile kui loa andjatele saadetud pidevalt, aga puudub ühtne andmebaas

ja seetõttu ei ole kõigile kättesaadavaid digitaalseid andmeid, seireandmete kasutamine on pigem

olnud keskkonnamõju hindajate huvi.

Tegevus 1.2.5. Korrastatud karjäärialade inventeerimine (sh seireandmete analüüs)

Tegevuse tulemus: inventuuri käigus selgunud korrastatud karjääride olukorra põhjal on võimalik

parandada edaspidise korrastamise nõudeid. See tõstab pärast kaevandamist muuks otstarbeks

kasutusse võetavate alade kvaliteeti.

Korrastatud karjäärialade inventeerimine ja analüüs tehakse aastatel:2018–2019 ja prognoositav

maksumus on 60 000 € (KIK). Vastutaja on KKM. Töö tulemusi kasutatakse kaevandatud alade

korrastamistingimuste seadmisel ja vajaduse korral muudetakse õigusakte. Rahastamine on

tinglik, s.t rahastamise katteallikas ei ole praegu kindel. Kui KIK rahastamise taotlust ei toeta,

otsitakse muid võimalusi, näiteks REst või TA-programmidest. Kui tegevust ei rahastata, jääb

meede 1.2 osaliselt täitmata, sest korrastatud kaevandamisalade uuringuta jääb teadmata, millised

on korrastamise tegelikud tulemused looduskeskkonnas ja milline on olnud mõju elukeskkonnale

tervikuna. Seega ei toimu kaevandamispiirkonna korrastamises arengut ega kvaliteedi

paranemist.

Uurimistöö käigus tehtud analüüsist selgub, kas karjääride korrastamise nõudeid on vaja

täiendada ja (või) muuta. Tähtis on korrastatud ala sobivus ümbritseva maastikuga. Hinnang

antakse korrastamise kohta metsamaaks, samuti kaevandamise lõpetamisel tekkivate

karjääriveekogude ja märgalade olukorrale ning pärast korrastamist kujunenud maastikule.

Tähelepanu tuleb pöörata elurikkusele. Enne uurimistöö tellimist on vaja koostada korrastamise

juhend, sest vaidlusaluseid teemasid on jätkuvalt palju, praegused nõuded tuleb ajakohastada ja

valikut põhjendada. Vahet tuleb teha näiteks kruusakarjääri ja põlevkivikarjääri korrastamise

erisustel.

Tegevus 1.2.6. Aheraine taaskasutamise suurendamine

Tegevuse tulemus: uurimistöö tulemusena saadakse objektiivne ülevaade aheraine maksimaalse

taaskasutamise reaalsetest võimalustest, arvestades eelkõige aheraine kui ehitusmaterjali

kvaliteeti ja nõudlust turul ning logistikat.

Tegevuse toimumise aeg on 2017–2019 ja prognoositav maksumus 55 000 € (RE). Vastutaja on

KKM ja kaasvastutaja MKM. Aheraine taaskasutamise suurendamiseks täiendatakse või

muudetakse vajaduse korral õigusakte. Rahastamine on tinglik, s.t rahastamise katteallikas ei ole

praegu kindel. Kui REst ei otsustata rahastada, otsitakse muid võimalusi, näiteks KIKist või TA-

programmidest. Ressursitõhususe seisukohast on kavandatava uurimistöö tulemustel oluline

tähtsus, sest uuringu tulemusena laieneb aheraine kui ehitusmaterjali kasutamine ja seega

parandatakse põlevkivisektori toimimise majanduslikku efektiivsust. Kui tegevust ei rahastata,

jääb meede 1.2 osaliselt täitmata.

KKM, MKM ja Maanteeamet koostavad tegevuse täitmiseks koostööna lähteülesande ja tellivad

2017. aastal uurimistöö. Aheraine taaskasutamise võimaluste selgitamiseks on vaja teada, kui

palju madalamargilist karbonaatkillustikku vajatakse ehitustöödeks, eelkõige teedeehituseks, ja

14

edasi tuleb teha võrdlev analüüs selle killustiku asendamiseks aherainega. Lahendamist vajab

logistika: kuidas ja millistel tingimustel transportida aherainet Eesti eri piirkondadesse, pöörates

seejuures tähelepanu ka laevatranspordi kasutamisvõimalustele.

“Riigi jäätmekava 2014–2020” järgi on viimastel aastatel aheraine ning põlevkivituha taaskasutus

kasvanud, kuid jätkuvalt tuleb otsida nii jäätmetekke vähendamise kui ka taaskasutuse

suurendamise uusi võimalusi. Praegu saab tavaolukorras kasutada aastas kuni 30%

kaevandamisega tekitatud aherainet ja seetõttu on vaja analüüsida, kus on võimalik veel kasutada

alternatiivsete ehitusmaterjalidena põlevkivi kaevandamise ja töötlemise jääke (katendi lubjakivi,

rikastusjääke, aherainekillustikku, põlevkivituhka).

Tegevus 1.2.7. Kaevandamisjäätmete käitlemise PVT väljatöötamine, arendamine ja

rakendamine

Tegevuse tulemus: põlevkivi kaevandamisjäätmeid käideldakse parimal võimalikul viisil,

ressurssi kasutatakse säästlikult.

Tegevuse toimumise aeg on 2017–2018 ja prognoositav maksumus 50 000 € (RE). Vastutaja on

KKM. Vajaduse korral muudetakse õigusakte. Rahastamine on tinglik, s.t rahastamise

katteallikas ei ole praegu kindel. Kui REst ei otsustata rahastada, otsitakse muid võimalusi,

näiteks KIKist või TA-programmidest. Tegevus on oluline, sest selle tulemus on seotud Euroopa

Liidu nõuete täitmisega. Kui tegevust ei rahastata, jääb meede 1.2 osaliselt täitmata ja Euroopa

Liidu nõuded rakendamata.

Maavarade (sh põlevkivi) kaevandamisel ja töötlemisel tekkivate jäätmete keskkonnaohutu

käitlemise parima võimaliku tehnika (PVT) viitedokument (BREF)13 peab valmima 2016. aastal.

Edasi PVT kinnitatakse ja eeldatavalt algab kaevandamisjäätmete PVT arendamine ning

rakendamine aastal 2017 (Põlevkivi arengukava rakendusplaani tuleb vajaduse korral lisada

edaspidi vastav tegevus). Kaevandamisjäätmeid tuleb vaadelda kui tuleviku ehitusmaterjalide

ressurssi. Aheraine kohta on vaja selgitada kaks probleemi: jäätmestaatuse lakkamine ja kohene

ladestamine ehitise rajamiseks (s.t kasutamine ehitusmaterjalina).

Meede 1.3. Põlevkivi kaevandamisest tingitud jääkreostuse mõju ja pärandmõju

leevendamine

Põlevkivi varasemast kasutamisest on tänapäevani säilinud jääkreostus looduses ulatuslike

saastunud pinnase ja põhjaveega aladena. Seetõttu on põlevkivi kaevandamisest tingitud

jääkreostuse mõju ja pärandmõju leevendamise meetmel suur tähtsus põlevkivitööstuse

arendamisele Ida–Virumaal. Arengukava juurde kuuluvas KSH aruandes on põhjalikult

analüüsitud jääkreostuse keskkonnamõju ning soovitatakse alustada Purtse jõe valgala ja Kukruse

põlenud aherainemäe korrastamisest. See vähendab ohtlike ainete sisaldust pinnases, õhus ning

põhjavees ja parandab keskkonna üldist seisundit.

13 BREF - PVT-viitedokument on tehniline dokument, milles esitatakse faktilist, tehnilist ja majandusalast teavet,

kajastatakse direktiivi 2010/75/EL artikli 13 kohaselt toimuva teabevahetuse tulemusi ning tuuakse välja vajalikud

elemendid asjakohaseid tegevusi käsitlevate PVT-järeldusteni jõudmiseks.

15

Tegevus 1.3.1. Suletud kaevandamisjäätmehoidlate seisukorra hindamine ja korrastamine

Tegevuse tulemus: ohtlike ainete sisaldus õhus, vees ja pinnases väheneb ning looduskeskkonna

tingimused paranevad.

Tegevuse toimumise aeg on kuni aastani 2019 ja prognoositav maksumus Põlevkivi arengukava

kaudu on 60 000 € (KIK). Vastutaja on KKM. Vajaduse korral muudetakse õigusakte.

Rahastamine on tinglik, s.t rahastamise katteallikas ei ole praegu kindel. Kui KIK rahastamise

taotlust ei toeta, otsitakse muid võimalusi, näiteks REst või TA-programmidest. Kui tegevust ei

rahastata, jääb meede 1.3 täitmata, sest kui ei ole teada ohtlike ainete sisaldus õhus, vees ja

pinnases, jäävad jääkreostuse ja pärandmõju teadmata ning ei ole võimalik neid mõjusid

vähendada või leevendada.

AS MAVES tegi aastatel 2011–2012 uuringu „Suletud, sh peremeheta jäätmehoidlate

inventeerimisnimestiku koostamine“14. Uuring toimus kahes etapis, mille käigus kaardistati

kaevandamisjäätmete ladestamiskohad ning saadud tulemuste alusel liigitati hoidlad ohtlikkusest

lähtuvalt A- või B-kategooria jäätmehoidlateks.

Praegu on uuringu ja riskihinnangu põhjal liigitatud Kukruse aheraineladestuse puistang nr 1

A-kategooria ohtlikkusega kaevandamisjäätmete hoidlaks, mis vajab korrastamist. Sellest

tulenevalt on „Riigi jäätmekava 2014–2020“ rakendusplaani punktis 3.1 välja toodud Vanade

A-kategooria kaevandamisjäätmehoidlate ohutustamine (korrastamine). Kukruse aherainemäe

korrastamise maksumus jäätmekavas on 945 000 € (eeldatav kulu aastatel 2014–2017).

Keskkonnaministri käskkirja järgi on investeeringu kogumaksumus 9 700 000 €, millest

8 245 000 € ehk 85% tuleb Ühtekuuluvusfondist ning ülejäänu on KIKist ja REst.

Kukruse aherainemäe kui A-kategooria jäätmehoidla korrastamiseks tellitud projekt ja uuringud

on valmis (tegija: IPT Projektijuhtimine OÜ). Kukruse mägi planeeritakse ümber tõsta mäe

kõrval asuvale maaüksusele ja käivitunud on protsess maatükkide üleandmiseks KKMi

haldusalasse. Kui maa omandiküsimus ja omavalitsuse eriplaneeringu dokumendid on valmis,

alustatakse töö tegemiseks hanke korraldamist.

Eespool nimetatud ASi MAVES 2011–2012 tehtud uurimistöö käigus selgus vajadus ka tulevikus

teha samalaadseid uuringuid, et selgitada aheraine- ja poolkoksimägedes toimuvaid protsesse

(näiteks kuumenemine või jahtumine), et selle põhjal edaspidi kavandada meetmeid

keskkonnamõju vähendamiseks. Seetõttu on ka Põlevkivi arengukava rakendusplaani lisatud

uurimistöö kavandatud aastateks 2017–2019.

Tegevus 1.3.2. Altkaevandatud alade pärandmõju asukoha ja ulatuse selgitamine ning mõju

leevendamine

Tegevuse tulemus: altkaevandatud alade inventeerimine ja selle tulemusena saadud andmete

põhjal leevendusmeetmete rakendamine, vähendades põlevkivisektori varasemalt tekitatud

pärandmõju.

Tegevuse I etapis täpsustatakse uuritavat valdkonda ja metoodikat, toimumise aeg on 2016–2018

ja prognoositav maksumus 69 000 € (KIK). Vastutaja on KKM. Vajaduse korral muudetakse 14 http://www.envir.ee/et/kaevandamisjaatmed-kaevandamisjaatmehoidlad

16

õigusakte. Kui KIK rahastamise taotlust ei toeta, otsitakse muid võimalusi, näiteks REst või TA-

programmidest. Kui tegevust ei rahastata, jääb meede 1.3 täitmata, sest kui ei ole teada

pärandmõju konkreetne asukoht ja ulatus, ei ole võimalik neid mõjusid ka vähendada või

leevendada.

TTÜ Mäeinstituut tegi aastatel 2014–2015 KIKi toetusel uurimistöö "Põlevkivi altkaevandatud

alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine". Eesmärk oli digitaliseerida

vanad põlevkivi altkaevandatud alade planšetid, siduda need tänapäevase koordinaatide

süsteemiga ning digitaliseerida üle nii, et need andmed oleksid nüüdisaegsete vahenditega

kasutatavad. Uurimistöö tulemusena on nüüd valminud elektroonilised kaardid, mis näitavad

kaevanduskäikude ja šurfide paiknemist Ida-Virumaa maapõues ja on olulised altkaevandatud

alade maakasutuse planeerimisel või läheduses võimalike tööde teostamise hindamisel.

Eespool nimetatud uurimistöö tulemused on kavandatud avalikustada 2016. aasta lõpuks Maa-

ameti geoportaali maardlate veebirakenduses, kus saab vaadelda andmekihte põlevkivi

altkaevandatud alade, põlevkivi tervikute ja kaevanduste šurfide kohta.

Põlevkivi arengukava tegevuse 1.3.2 I etapp on eespool kirjeldatud uurimistöö jätkamine ja

sellega alustatakse 2016. aastal. Eesmärk on koguda kokku varem tehtud varingute teemaliste

uuringute andmed, mõõdistada ja kaardistada välitöödel varingud ning analüüsida põlevkivi

kaevanduste ala kasutamist. Altkaevandatud alade inventeerimise tulemusena saadakse

andmekogum kaevandatud alade pärandmõjust, mille põhjal on võimalik anda altkaevandatud

alade kohal olevale maapinnale püsivushinnangu ning analüüsida edaspidist mõju maastikule.

Tulemusi saab kasutada kaeveõõnte täitmisel ja edaspidi kaevandamise tagajärjel tekkivate

varingute analüüsimisel. Saab planeerida edaspidiseks põlevkivivaru säästlikku kasutamist

kadude vähendamise abil.

I etapis pakutakse välja ka rakendustööd mõju leevendamiseks ja II etapi tööde maksumus. II

etapp on kavandatud 2025–2030, et võrrelda andmeid kümne aasta möödumise järel.

Vahepealsed andmed saadakse Maa-ameti tehtud ülelendude tulemusena (saadakse perioodilised

kõrgusmudelid). Kõik andmed seotakse Maa-ameti geoportaaliga ja on avalikuks kasutamiseks.

2.2. Teine strateegiline eesmärk. Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse

keskkonnamõju vähendamine

Eestis ajalooliselt väljakujunenud põlevkivi kasutusvaldkonnad on elektri- ja soojusenergia

tootmine, põlevkivitoorõli ning tsemendi tootmine. Lisaks siseriikliku vajaduse katmisele on

põlevkivi töötlemisel saadud põlevkivitoorõlil, keemiatoodetel, elektrienergial ja tsemendil olnud

varasematel aastatel hea ekspordipotentsiaal. Kõigil toodetel on erinev turg ja turgudel erinevad

toimemehhanismid. Põlevkivi kasutamise suhtes on mahukamad elektrienergia ja

põlevkivitoorõli eksport, mille turgudel on viimasel aastal ilmnenud hinnalangused, seejuures

oluliselt õliturul. Seetõttu on Põlevkivi arengukava koostatud piisavalt paindlik, mis võimaldab

arengukavas esitatud seisukohtade perioodilist ülevaatamist ja tegeliku olukorraga vastavusse

viimist, et realiseerida põlevkivi kui rahvusliku rikkuse kasutamisega seotud riigi huvi mõistlikul

17

viisil. Teisalt, et osaleda ka edaspidi põlevkivi töötlemisel saadud toodetega rahvusvahelistel

turgudel, on vaja põlevkivi enam väärindada ja eksportida kõrgema lisandväärtusega tooteid.

Seega teise strateegilise eesmärgi täitmise peamiseks eelduseks ongi põlevkivist saadava

lisandväärtuse oluline suurendamine, mis seisneb põlevkivi väärindamises, põlevkivi

kasutamisega kaasneva õhuheite ning veeheite piiramises ja töötlemisjäätmete suuremas

taaskasutamises ning seejuures põlevkivitööstuse järjepideva arengu tagamises.

Eesmärgi täitmiseks on Põlevkivi arengukavas planeeritud järgmised vajalikud meetmed:

põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine, põlevkivi kasutamisest tingitud negatiivse

keskkonnamõju vähendamine ja ühiskonnale avalduva mõju (mõju inimese tervisele ja sotsiaalse

mõju) leevendamine.

Teise strateegilise eesmärgi täitmist hinnatakse järgmiste mõjunäitajate abil:

1) põlevkiviõli tootmise energeetiline efektiivsus (%). Indikaatori algtase on 76% (2013. a) ja

see näitaja ei tohi väheneda (hinnatakse uuesti 2020. a);

2) CO2 eriheide väljastatud summaarse elektrienergia ja koostootmisel soojusenergia suhtes

(tCO2/GWhe+th). Indikaatori algtase on 1186 tCO2/GWhe+th (2013. a) ja see näitaja ei tohi

suureneda (hinnatakse uuesti 2020. a);

3) taaskasutatud põlevkivituha osakaal kogutekkest (%). Indikaatori algtase on 4,5% (2013. a)

ja see näitaja ei tohi väheneda (hinnatakse uuesti 2020. a);

4) põlevkivist energia tootmise majandusliku efektiivsuse indikaator, €/t kaubapõlevkivi

kohta. Indikaatori hinnanguline väärtus oli 34,55 €/t 2013. a ja see näitaja ei tohi halveneda

(hinnatakse uuesti 2020. a);

5) põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks

muudetud põlevkivivaru suhtes, €/t. Indikaatori hinnanguline väärtus oli 29,78 €/t 2013. a

ja see näitaja ei tohi halveneda (hinnatakse uuesti 2020. a);

6) Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus ladestatud jäätmete suhtes, €/t. Indikaatori

hinnanguline väärtus oli 71,04 €/t 2013. a ja see näitaja ei tohi halveneda (hinnatakse uuesti

2020. a).

Kõik eespool nimetatud mõjunäitajad väljendavad majandusliku efektiivsuse eri aspekte. Need

mõjunäitajad on määratud praegustest keskkonna tingimustest ja põlevkivialasest teadlikkusest

lähtudes ning tulemusi analüüsitakse kokkuvõtvalt iga viie aasta järel. Vajaduse korral on

võimalik nende mõjunäitajate sihttasemeid ümber hinnata, et teadvustada muutusi tehnoloogiates,

turuolukorras, keskkonnanõuetes ja ilmnenud keskkonnamõjus. Lähtudes muutunud olukorrast

on võimalik korrigeerida arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikku tegevust.

Mõjunäitajaid on pikemalt kirjeldatud Põlevkivi arengukava peatükis 4.2.2.

Elektri- ja naftatoodete turgude ebastabiilsuse tõttu põlevkivi kasutavad ettevõtted uusi

suuremaid investeeringuid lähiajal ei kavanda. Viiakse lõpuni käimasolevad projektid ja

keskendutakse keskkonnakaitseliste ning ressursikasutuse efektiivsuse tõstmisele suunatud

tegevustele. Näiteks tegeleb Eesti Energia põlevkiviketti efektiivsemaks muutvate investeeringute

ettevalmistamisega nagu põlevkiviuttegaasist bensiini eraldamine ja uttegaasi osakaalu

suurendamine Eesti elektrijaama 8. energiaplokis (BNS 18.04.2016). See aitab kasutada

õlitehastes toodetavat gaasi efektiivsemalt, vähendada õhuheiteid keskkonda ja käitada

18

elektrijaamu paindlikumalt. Tööd on plaanis lõpule viia 2018. aasta lõpuks, hange energiaploki

rekonstrueerimiseks on välja kuulutatud.

Põlevkivi kasutamise teema on kajastatud ka ENMAKi eelnõus. Allpool mõned väljavõtted, mis

on seotud Põlevkivi arengukavaga:

1) riikliku hinnaregulatsiooni toimimist gaasivõrkudes, elektrivõrkudes ning kaugkütte turul

võib lugeda heaks. Kasutusele võetud uued tehnoloogilised lahendused

põlevkivienergeetikas näitavad põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jätkamise

võimalikkust ka oluliselt karmistuvate keskkonnapiirangute tingimustes;

2) põlevkivist elektritootmine väheneb ja suureneb põlevkiviõli tootmine ning selle

saavutamiseks näeb ENMAK ette investeeringuid soosiva maksukeskkonna arendamise

vajadust. Seejuures kasutatakse põlevkiviõli tootmise kõrvalprodukte (uttegaas, poolkoks)

elektritootmiseks;

3) efektiivselt toimiva ja soovitud signaale edastava Euroopa heitekaubanduse süsteemi ning

põlevkivitööstuses planeeritud investeeringute ellu viimise tulemusena võib prognoosida

elektri tootmise portfelli keskmise CO2 sisalduse langemist tasemele 400-450 g/kWh

(2012. a andmete alusel oli vastav näitaja 890 g/kWh koos summaarsete võrgukadudega),

millele vastab summaarne õhku paisatud CO2 kogus ligi 4,5 mln tonni aastas (2012. a

andmete alusel oli vastav näitaja ligi 12 mln tonni) ning taastuvelektri osakaalu suurenemist

Eesti elektri lõpptarbimises 2030. aastaks 30%-ni.

Meede 2.1. Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine

Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine jaoks on oluline PVT arendamine ja rakendamine,

mis piirab saasteainete heidet, suurendab ressursisäästlikkust, vähendab tekkivate jäätmete hulka

ja suurendab jäätmete taaskasutamist. See kõik pikendab omakorda põlevkivi kasutamise

väärtusahelat ja parandab põlevkiviressursi maksimaalset kasutamist.

Tegevus 2.1.1. Põlevkiviõli ja -elektri tootmise efektiivsuse ning majandusliku efektiivsuse

indikaatorite arvutusmetoodika väljatöötamine ja nende alusel andmete analüüsimine

Tegevuse tulemus: põlevkiviõli ja -elektri tootmise ning majandusliku efektiivsuse indikaatorid

on määratud, neid rakendatakse arengukava eesmärkide täitmise analüüsimiseks.

Tegevuse käigus toimub pidevalt andmete analüüsimine 2016–2030 ja prognoositav maksumus

aastateks 2016–2019 on 95 500 € (RE). Siia kuulub tasu ka ekspertidele ja väiksemate analüüside

või uurimistööde tellimiseks. Vastutaja on KKM ja kaasvastutaja MKM. Vajaduse korral

muudetakse õigusakte.

2016. aasta jooksul koostatakse arvutusmetoodika Põlevkivi arengukava teist strateegilist

eesmärki iseloomustavate efektiivsusnäitajate kohta, mille põhjal edaspidi analüüsitakse eesmärgi

täitmist põlevkivi kasutamise valdkondades ja kavandatakse vajalikke muudatusettepanekuid

õigusaktides.

19

Tegevus 2.1.2. PVT arendamine ja rakendamine elektri tootmisel

Tegevus 2.1.3. PVT arendamine ja rakendamine õli tootmisel

Tegevuste tulemus: saasteainete heite piiramine, ressursisäästlikkuse tõstmine, tekkivate jäätmete

vähendamine ja taaskasutamise tõstmine.

Õli tootmise PVT (tegevus 2.1.3) on koostatud ja jätkub selle rakendamine.

Elektri tootmise PVT (tegevus 2.1.2) koostamine lõpeb 2016. aastal ja selleks tellitud uurimistöö

maksumus on 100 002 € (KIK). Edasi jätkub PVT rakendamine. Tegevuste eest vastutaja on

KKM ja kaasvastutaja MKM.

2010/75/ELi direktiiv tööstusheidete kohta on üle võetud Eesti õigusruumi tööstusheite

seadusega (THS, jõustunud 01.06.2013). Tööstusheite direktiiv on aluseks PVT-alase

teabevahetuse korraldamisele. Selle hulka kuulub BREFide uuendamine ja iga BREFi kohta

koostatakse PVT-järeldused, mis kinnitatakse Euroopa Komisjoni liikmesriikidele otsekohalduva

rakendusotsusega. Kuna PVT-järeldused kehtivad Euroopa Liidu ulatuses, siis neid ei võeta üle

õigusruumi, vaid need jõustuvad neli aastat pärast avalikustamist European official journal´is ja

seega muutuvad nendes sisalduvad nõuded kohustuklikuks.. Eesti tasemel toimub analoogne

protsess: tööstusheite seadusest tuleneb PVT-alase teabevahetuse korraldamine, PVT-kirjelduse

koostamine teatud põlevkivitööstuse osa kohta ning PVT-järelduste koostamine ja kinnitamine

keskkonnaministri käskkirjaga. Kompleksloale kirjutatakse konkreetsele käitisele kehtestatud

nõuded, mis on kohustuslikud täitmiseks. Keskkonnaamet menetleb komplekslubasid ja

Keskkonnainspektsioon teostab järelevalvet.

Põlevkivi arengukavas rõhutatakse vajadust suurendada oluliselt põlevkivist saadavat

lisandväärtust. Kuna Euroopa Komisjoni tasandil (Sevilla ajakohastamisprotsessis) Suurte

Põletusseadmete PVT viite-dokument ei võtnud arvesse põlevkiviõli tootmisel tekkivate gaaside

põletamise erisust, on kavandatud koostada kohalik PVT-kirjeldus PVT-järeldustega, mis

käsitleks uttegaase põletavaid nii suuri kui ka keskmise võimsusega elektrijaamu.

Põlevkiviõli tootmise PVT arendamiseks koostati 2013. a „Eesti põlevkiviõli tootmise parima

võimaliku tehnika kirjeldus“. Selle dokumendi üks osa - PVT-järeldused - on kinnitatud

keskkonnaministri käskkirjaga, mis sisaldab nõudeid saasteainete heite piirväärtuste, seire, ja

energiatõhususe kohta õlitootmisel. Need nõuded rakenduvad põlevkiviõli tootjatele aastaks

2017.

Tegevus on seotud KIKile esitatud uurimistöö rahastamise taotlusega „Eesti põlevkiviõli

tootmisel tekkivate uttegaaside mitteenergeetilise kasutamise uuring". Selle uuringu eesmärk on

Eesti põlevkiviõli tootmisel tekkivate uttegaaside kasutamise efektiivsuse suurendamiseks ning

põlevkivi kasutamise väärtusahela pikendamiseks koguda uurimistöö käigus põlevkiviõli

tootmisel tekkivate uttegaaside kasutamise eripära näitav andmestik ja uurida uttegaaside

mitteenergeetilise toormena kasutamise võimalusi tehnoloogilisest ja majanduslikust seisukohast.

Eespool nimetatud uuringut on vaja, et põlevkiviõli tootmisel tekkivate uttegaaside kasutamine

keemiatööstuse toorainena on olnud siiani praktiliselt uurimata, kuigi uttegaasides sisaldub terve

rida väärtuslikke keemilisi ühendeid. Uttegaaside kasutamine ainult kütusena võib osutuda

20

majanduslikult ja keskkonnaalaselt ebasoodsaks. Lisaks tuleb kindlasti. teha PVT uuringud

peenkeemiale ja põlevkivi kasutamisest üle jäävatele jäätmetele.

Tegevus 2.1.4. Põlevkivi kasutamise väärtusahela pikendamise võimaluste analüüs

Alategevus 2.1.4.1. Uuring(ud) heitsoojuse ning jäätmete (eelkõige poolkoksi ja põlevkivituha)

taaskasutamisest

Alategevus 2.1.4.2. Uuring(ud) põlevkivi töötlemisel saadud vedelprodukti ja gaasi

väärindamisest

Alategevus 2.1.4.3. Uuring(ud) põlevkivitoorõlist mootorkütuste tootmisvõimalustest

Tegevuse tulemus: põlevkiviressursi võimalikult maksimaalne kasutamine: ressursikasutust on

analüüsitud ja välja selgitatud majanduslikult ning tehnoloogiliselt efektiivsed ja keskkonnakaitse

seisukohalt vastuvõetavad põlevkivi kasutamise väärtusahela pikendamise võimalused. Analüüsi

tulemusi kasutatakse edasises põlevkivialases teadus- ja arendustegevuses (edaspidi

TA-tegevuses).

Tegevus toimub pidevalt Põlevkivi arengukava elluviimise ajal 2016–2030 ja prognoositav

maksumus aastateks 2016–2019 on 1 321 000 € (RITA). Vajaduse korral muudetakse õigusakte.

Võimalikud rahastamise allikad peale RITA on nutika spetsialiseerumise programm ning KIK.

Rahastamine on tinglik, s.t rahastamise katteallikas ei ole praegu kindel. Kui tegevust ei

rahastata, jääb meede 2.1 täitmata, sest põlevkivi kasutamise efektiivsust ei ole võimalik

teadlikult tõsta põlevkivi kasutamise väärtusahela võimaluste analüüsita. Tegevuse eest vastutaja

on MKM ja kaasvastutaja KKM.

Analüüsitakse olemasoleva informatsiooni baasil põlevkivi töötlemisel tekkiva heitsoojuse ja

poolkoksi kasutamist energia tootmiseks; poolkoksi taaskasutamist tsemenditootmisel;

põlevkivituha taaskasutamist ehitustegevuses; keemiatoodete tootmist õlitootmise

kaasproduktidest; diiselkütuse tootmist põlevkivitoorõlist. Antakse välja soovitused edasisteks

rakendusuuringuteks või tootmise juurutamiseks. Analüüsi tulemusi rakendatakse edaspidi

põlevkivialases TA-tegevuses. Seoses põlevkivi töötlemise Kiviter-meetodilt üleminekuga tahke

soojuskandjaga meetodile tuleb pöörata suuremat tähelepanu uute võimalike põlevkivikeemia

toodete välja töötamiseks ja tootmise arendamiseks.

Meede 2.2. Põlevkivi kasutamisest tingitud negatiivse keskkonnamõju vähendamine

Meede aitab kaasa põlevkivitööstuse piirkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisele, mida

seniajani pidurdab ulatuslik jääkreostus ja mille likvideerimine on kulukas ning aeganõudev.

Jääkreostuskollete ohutumaks muutmine vähendab ohtlike ainete sattumist pinna- ja põhjavette.

Seetõttu on põlevkivitööstuse negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks vaja uurida välisõhule ja

veekeskkonnale ohtlike ainete allikaid ning analüüsida nende mõju. Uuringu tulemuste põhjal

saab täpsustada keskkonnalubades seatavaid nõudeid ja selle kaudu vähendada ohtu inimese

tervisele ning elusloodusele.

21

Tegevus 2.2.1. Veekeskkonnale ohtlike ainete allikate uurimine ja kontrolli tõhustamine, ohtlike

ainete heite mõju selgitamine veekeskkonnale, keskkonnanõuete ja -meetmete täpsustamine

Tegevuse tulemus: uuringu tulemuste põhjal saab analüüsida keskkonnakoormuse (reostusallikate

ja -koormuste koosmõju) piiramise võimalusi, et tagada keskkonnalubade täpsustamisega

keskkonnakvaliteedi piirväärtustele vastav keskkonnaseisund ja vähendada ohtu inimese tervisele

ja elusloodusele.

Tegevuse toimumise aeg on kuni aastani 2019 ja prognoositav maksumus Põlevkivi arengukava

rakendusplaani kaudu 50 000 € (KIK). Vastutaja on KKM. Vajaduse korral muudetakse

õigusakte. Rahastamine on tinglik, s.t rahastamise katteallikas ei ole praegu kindel. Kui KIKist

rahastamist ei otsustata, otsitakse muid võimalusi, näiteks REst või TA-programmidest. Kui

tegevust ei rahastata, jääb nii Põlevkivi arengukava kui ka veemajanduskavad osaliselt täitmata,

sest veekeskkonnale ohtlike ainete allikate uurimine ja kontroll on olulise tähtsusega

keskkonnakoormuse vähendamisel.

Aastatel 2016–2017 on KIKi toetusel (prognoositud maksumus 120 000 €) kavandatud välja

selgitada põlevkivitööstusest pärinevad veekeskkonnale ohtlikud ained, nende kogused ja mõju

ning teha indikaatorite valik põlevkivisektori veekeskkonnale avaldatava mõju hindamiseks.

Uurimistöös käsitletakse ka fenoole ja tulemusi on võimalik edaspidi kasutada meetmete

kavandamiseks nii pinnavee kui ka põhjavee kaitseks. Samuti saab selle töö tulemuste põhjal

2018. aastal jätkata ohtlike ainete uuringuid maapinnalähedastes põhjaveekogumites (kaasa

arvatud põlevkivibasseini kogumites), milleks on rakendusplaanis planeeritud 50 000 €.

Veekeskkonnale seatud keskkonnakvaliteedi piirväärtused peavad olema selgelt põhjendatud ja

tagama inimeste ning eluslooduse jaoks hea keskkonnaseisundi saavutamise ja säilitamise.

Fenoole loetakse Eestis spetsiifilisteks põlevkiviõli tootmisega kaasnevateks saasteaineteks ja

neile on kehtestatud Eesti sisesed keskkonnakvaliteedi piirväärtused veekeskkonnas. Nii on

kehtestatud pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtused ühealuselistele fenoolidele (fenool,

o-kresool, m-kresool, p-kresool, 2,3-dimetüülfenool, 2,6-dimetüülfenool, 3,4-dimetüülfenool ja

3,5-dimetüülfenool) iga üksikühendi jaoks 7 µg/l. Samuti kahealuselistest fenoolidest

resortsinoolile 10 µg/l. Fenoolide osas on keskkonna kvaliteedi piirväärtused kehtestatud ka

põhjaveele. Nii ühe- kui ka kahealuseliste fenoolide summa kohta on põhjavee künnisarv 1 µg/l,

mis tähendab, et sellega võrdse või väiksema sisalduse korral loetakse põhjavee kvaliteet

looduslähedaseks ja põhjaveest sõltuvatele ökosüsteemidele ohutuks. Selle väärtuse ületamisel

tuleb aga juba ainele pöörata tähelepanu. Kui aine sisaldus ületab künnisarvu, on aine sattunud

põhjavette inimese tegevuse tagajärjel ja ületab kindlasti aine looduslikku kontsentratsiooni. Ühe-

ja kahealuseliste fenoolide piirarv põhjavee jaoks on 100 µg/l, mille ületamine näitab juba

põhjavee reostust. Analoogselt on normeeritud ka konkreetsed üksikühendid ühe- ja

kahealuseliste fenoolide grupist – üksikühendi künnisarv on 0,5 µg/l ja piirarv 50 µg/l. Ranged

nõuded fenoolide sisaldusele tulenesid juba Eesti NSV ajast joogivee kloreerimisel (kasutatakse

ka praegu pikkade trassidega veevärkides) ja selle käigus tekkivatest klorofenoolidest.

KIKi uuringu raames tehakse esmalt kokkuvõte ja analüüs põlevkivitööstuse reostust käsitlevate

uuringute ja teadustööde kohta. Seejärel teostatakse mõõtmised põlevkivisektorist pärinevate

ainete kohta ja tehakse kindlaks konkreetsed veekeskkonnale ohtlikud ained. Analüüsitakse

ainete leidumist ja hulka erinevates põlevkivi töötlusetappides, alates põlevkivist kui toormest ja

22

lõpetades jäätmetega (poolkoks, tuhk, fuusid, nõrgvesi). Tulemuste põhjal pakutakse välja

indikaatorühendid eritüübilise põlevkivitööstusega seotud reostuse tuvastamiseks. Tehakse

kokkuvõtted ainetest ja nende kogustest ning keskkonda liikumise teedest. Hinnatakse ka edasiste

uuringute vajadust ning teadusuuringute mahu suurendamist jätkusuutlikuma põlevkivitööstuse

arendamiseks.

Uurimistöös on vaja täpsustada eeskätt inimtekkelised fenoolid, mille ühendeid tuleb fenoolide

kogutekkes arvestada. Veekeskkonna ohutuse15 ja hea seisundi16 eesmärkide täitmiseks tuleb

kontrollida määratud ohtlike ainete piirväärtuste kohaldatavust. Esmalt on vaja teha uurimistöö

põlevkivitööstusele iseloomulike fenoolide kohta. Selleks tehakse fenoolide taustasisalduste

uuring (sh soodes, liigniisketel aladel jne), samaaegsed kontrollmääramised tehakse ka fenoolide

sisaldusest heitvees, pinna- ja põhjavees tööstusaladel. Seejärel saab fenoolide osas

keskkonnaministri eri määrustes täpsustada ained, millest arvutatakse ühe- ja kahealuseliste

fenoolide summad, piirväärtused ja määramismetoodika (laiemas tähenduses põlevkivisektori

veekeskkonnaspetsiifiliste ohtlike ainete piirväärtuste ning nende määramismetoodika

ajakohastamine17).

Põhjaveekogumite meetmeprogrammi tegevuskavas on põlevkivi kaevandamisega seotud

põhjaveekogumite kohta kavandatud järgmised uurimistööd (sulgudes toimumise aeg ja

maksumus):

1) hüdrogeoloogiline uuring baariumi, elavhõbeda ja arseeni sisalduse ning leviku

hindamiseks Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumis Ida-Eestis nr 5, Ordoviitsiumi

Ida-Viru põhjaveekogumis nr 6, Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini

põhjaveekogumis nr 7 ja Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumis nr 27 (2017; 103 740 €);

2) veekeskkonnale ohtlike ainete uuring Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumis nr 6,

Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumis nr 7 ja Kvaternaari Vasavere

põhjaveekogumis nr 27 (2017–2021; 76 700 €);

3) hüdrogeoloogiline uuring fenoolide ja naftasaaduste esinemiste põhjuste, päritolu ja leviku

ulatuse väljaselgitamiseks Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumis nr 6 ja Ordoviitsiumi

Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumis nr 7 (2017–2018; 79 300 €);

4) hüdrogeoloogiline uuring Vasavere veehaarde põhjavee keemilise koostise muutuste

prognoosimiseks suureneva veevõtu tingimustes, fenoolide, ammooniumi, nitraatide, PHT

ja naftasaaduste kasvusuundumuste põhjuste väljaselgitamiseks ning fenoolide loodusliku

taustataseme ja päritolu hindamiseks põhjaveekogumis (2017; 28 600 €).

5) hüdrogeoloogiline uuring halvas seisundis oleva Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini

põhjaveekogumi poolt avaldatava mõju hindamiseks Ordoviitsiumi Ida-Viru

15 Virumaa joogivees ei ole uuritud fenoole ja naftaprodukte ning salvkaevude joogivee ja individuaalpuurkaevude

joogivee kvaliteet ei ole teada, kuna selle üle ei tehta riiklikku järelevalvet. Arvestades põhjavee seire tulemusi võib

järeldada, et madalamate kaevude joogivesi võib olla samuti reostunud (Lühiülevaade tervise- ja keskkonnaseisundist

Ida-Virumaal, eelnevatest põlevkivisektoriga seotud tervise keskkonnauuringutest ning soovitused täpsemate

terviseuuringute teostamiseks, Terviseamet ja Tartu Ülikool. Tartu, Tallinn 2014) 16 Veekeskkonna seisundi hinnangute tegemiseks on vaja täpsustada põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel

inimmõju tulemusena tekkivate fenoolide loetelu ja lubatud sisaldused veekeskkonda käsitlevates määrustes. 17 Fenoolidele kohalduvate piirväärtuste täpsustamine aitaks kaasa ka Vabariigi Valitsuse määruses nr 99 nimetatud

segunemispiirkondade kohaldamisele nende veekogudes või veekogude osades, kus keskkonnaministri määruse nr

49 alusel kehtestatud keskkonnakvaliteedi piirväärtusi ei saavutata.

23

põhjaveekogumile ja Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumile Ida-Eesti vesikkonnas

(2017; 27 300 €).

Tegevus 2.2.2. Lõhnaaine heitkoguse arvutusmetoodika väljatöötamine ning keskkonnalubade

täiendamine selles valdkonnas

Tegevuse tulemus: töötatakse välja lõhnahäiringut põhjustavast tegevusest (sh

põlevkivitööstusest) välisõhku eralduva lõhnaaine heitkoguse arvutusmetoodika, mis võimaldab

edaspidi lõhnaheidet keskkonnaloas täpsemalt reguleerida ja põhjendatud juhul nõuda käitajalt

lisameetmeid.

Tegevus lõpeb 2016. aastal ja maksumus on 81 168 €. Uurimistöö tellis KKM ja rahastab KIK.

Vastutaja on KKM ja kaasvastutaja MKM. Töö tulemusena koostatakse lõhnaaine heitkoguse

arvutamise metoodika.

Tegevus 2.2.3. Põlevkivi kasutamise jääkreostuse inventeerimine, analüüs ning negatiivse mõju

vähendamine (jääkreostuskollete ohutumaks muutmine)

Tegevuse tulemus: jääkreostuskollete ohutumaks muutmine vähendab ohtlike ainete sattumist

pinna- ja põhjavette. Seega paraneb pinnase seisund, veekvaliteet ning looduskeskkonna seisund

tervikuna; väheneb negatiivne mõju inimese tervisele ja elusloodusele.

Tegevus toimub aastani 2022. Vastutaja on KKM.

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi (ÜFi) rahastatud „Jääkreostusobjektide inventariseerimise“

programm18 on lõpetatud. Programmi eesmärk oli leida lahendus kogu Purtse jõe reostusele.

Saadud info loob eeldused edaspidisteks tegevusteks saastunud aladega Lisaks annab töö tulemus

hea ülevaate jääkreostusobjektidest üle Eesti ning võimaldab kohalikel omavalitsustel paremini

planeerida territooriumi maakasutust, sh tegevusi saastunud aladel.

18.04.2016 kinnitas keskkonnaminister käskkirjaga Purtse jõe valgala jääkreostuse ohutustamise

rahastamise tingimused, eelarve ja tegevuskava. Tegevuskava näeb ette fenoolisoo ala, Vahtsepa

peakraavi, Kohtla jõe ning Purtse jõe ülemjooksul asuva jääkreostuse ohutustamise. Erra jõe osas

taotletakse täiendavat rahastamist LIFE programmist, mistõttu tegevuskavas Erra jõge praegu ei

käsitleta. Käskkirjaga kinnitatud tegevuste kavandatav maksumus on 21,36 mln €.

Ohutustamistöid rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Liidu ÜFist ja 10% ulatuses KIKi

keskkonnaprogrammist ning kuni 5% ulatuses Eesti riigi eelarvest. Tööde lõpetamise tähtaeg on

2022. aasta lõpp. Kõik keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud Purtse jõe valgala

tervendamiseks planeeritavad tegevused lahendavad 7.01.2016 Vabariigi Valitsuse protokollilise

otsusega kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas esile tõstetud probleeme ning

täidavad selles sätestatud eesmärke.

Tegevus 2.2.4. Ladestatud jäätmete koostise ja ohtlikkuse määramine

Tegevuse tulemus: luuakse eeldused jäätmete keskkonnale ohutuks ladestamiseks ja laiemaks

taaskasutamiseks.

18 http://www.envir.ee/et/tegevused-ja-meetmed

24

Tegevuse toimumise aeg on 2017–2019 ja prognoositav maksumus 300 000 € (KIK; tuleb uurida

ka kantserogeenseid ühendeid). Vastutaja on KKM. Vajaduse korral muudetakse õigusakte.

Rahastamine on tinglik, s.t rahastamise katteallikas ei ole praegu kindel. Kui KIKist rahastamist

ei otsustata, otsitakse muid võimalusi, näiteks REst või TA-programmidest. Kui tegevust ei

rahastata, jääb meede 2.2 osaliselt täitmata, sest uurimistöö tulemustest selgub, kas ja kuidas on

vaja muuta ohtlike jäätmete ladestamistingimusi ning kuidas suurendada jäätmete taaskasutamist.

Uue tehnoloogia kasutuselevõtt põlevkivitööstuses põhjustab ka muutusi ladestatavate jäätmete

koostises ja omadustes. Näiteks põlevkivituha omadusi on muutnud uue tehnoloogia rakendamine

põlevkivi põletamisel ja suitsugaasides SO2 sisalduse vähendamisel, mis teeb niisuguse tuha

kasutamise tsemenditootmisel küsitavaks ja samuti vähendab jäätmete taaskasutusse võtmist.

Seega tolmpõletuse kasutamise vähenemisega ja keevkihtkatelde ning tahke soojuskandjaga

õlitootmisprotsessi osakaalu suurenemisel kaasneb väheuuritud omadustega põlevkivituha koguse

kasv. Vajalik on nende tuhajäätmete ohutu ladestamise ja taaskasutamise võimaluste igakülgne

analüüs. Uuringu tulemusel täpsustuvad eri tootmisüksustes tekkiva põlevkivituha jäätmekäitluse

keskkonnanõuded, sh jäätmete ohutu ladestamise ja seire nõuded.

Meede 2.3. Põlevkivitööstusest tingitud ühiskonnale avalduva mõju (mõju inimese tervisele

ja sotsiaalse mõju) leevendamine

Üleriigilist tervisesüsteemi arendust saab kavandada elanikkonna tervisenäitajate jälgimise

tulemuste põhjal, kusjuures tähtsal kohal on negatiivse sotsiaalse ja tervisemõju uuringud.

Põlevkivisektorit mõjutavate otsuste tegemisel nagu kaevandamismahu piiramine,

keskkonnatasude suurendamine jm tuleb arvestada sellega kaasnevat mõju piirkonna elanikele ja

nende tööhõivele. Ettevõtete tegevusest maavara kaevandamisel, tekitatud keskkonnakahju

leevendamisel ja kaevandatud alade korrastamisel tuleb elanikkonda õigeaegselt teavitada.

Tegevus 2.3.1. Tervisenäitajate monitooring Ida- ja Lääne-Virumaal

Tegevuse tulemus: elanikkonna tervisenäitajate jälgimise tulemuste alusel saab riik vajaduse

korral kavandada riigiüleseid tervisesüsteemi arendusi (sh terviseedenduslike meetmete

rakendamist). Lisaks sellele planeerivad KOVid võimaluste järgi kohalikku tegevust.

Monitooring toimub pidevalt, rahastatakse Sotsiaalministeeriumi (SoMi) eelarvest ning see on

seotud „Rahvastiku tervise arengukavaga 2009-2020“. Tegevuse eest vastutab SoM.

Tegevus 2.3.2. Põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest tingitud negatiivse sotsiaalse mõju (sh

mõju inimese tervisele) hindamine ja vähendamise võimaluste analüüs

Alategevus 2.3.2.1. Riikliku skriiningprogrammi väljatöötamine ja käivitamine lapseea astma ja

teiste allergiahaiguste paremaks diagnoosimiseks Ida-Virumaal

Alategevus 2.3.2.2. Ordoviitsiumi ja Kvaternaari põhjaveekihtidest vett ammutavate

ühisveevärkide joogivee uuring võimalike põlevkivitööstusest tulenevate kemikaalide osas

25

Alategevus 2.3.2.3. Individuaalsete puurkaevude ja salvkaevude veekvaliteedi täiendav uuring

Alategevus 2.3.2.4. Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva

elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), esimene etapp – biomarkerite väljaselgitamine

Alategevus 2.3.2.5. Laste terviseseisundi täiendav uurimine (kordusuuring 2014. aastal uuritud

3-4 klassi õpilaste seas, et jälgida muutust nende hingamisteede tervises)

Alategevus 2.3.2.6. Laste sünniregistri andmete uuring (Ida-Virumaa eri piirkondades sündinud

laste sünninäitajate võrdlus teiste Eesti piirkondade laste andmetega) ning küsitlus nende

kokkupuute kohta põlevkivisektori saastega)

Alategevus 2.3.2.7. Täiskasvanud elanikkonna tervise täiendav uurimine

Tegevuse tulemus: analüüsi tulemuste põhjal võetakse vajaduse korral kasutusele

keskkonnaalased meetmed, mis vähendavad põlevkivitööstuse negatiivset mõju elukeskkonnale;

põlevkivipiirkonna elanike tervis ja heaolu paraneb.

Tegevus on kavandatud aastateks 2017–2019 ja prognoositav maksumus Põlevkivi arengukava

kaudu on 555 000 € (KIK). Vastutaja on SoM ja kaasvastutaja KKM. Rahastamine on tinglik, s.t

rahastamise katteallikas ei ole praegu kindel. Kui tegevust ei rahastata, jääb meede 2.3 täitmata,

sest hindamata jääb põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest tingitud negatiivne mõju

sotsiaalsele keskkonnale ning põlevkivipiirkonna elanike tervis ja heaolu võivad halveneda.

Alategevustes on spetsiifilisi uuringud, mis keskenduvad põlevkivisektoriga seotud tervisemõju

väljaselgitamisele. Näiteks Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokkupuutuva

elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), esimene etapp – biomarkerite väljaselgitamine.

Biomonitooring on teaduslik meetod, mis võimaldab hinnata inimese kokkupuudet

keskkonnamõjuritega ja nende toimet tervisele, põhinedes indiviidi kudede ja kehavedelike

analüüsil. Biomonitooring võimaldab objektiivselt hinnata populatsiooni kokkupuudet erinevatest

allikatest (antud juhul põlevkivitööstusest) pärit kemikaalidega (summaarset toimet).

Biomonitooringu puhul on oluline küsimus, mis saasteaineid uurida ja keda uurida(elanikud,

töötajad, mujal elavad isikud). Selleks on vajalik töö esimeseks etapiks selgitada välja sobivad

biomarkerid.

Elanikkonna kindlustamine ohutu joogiveega on üks ühiskonna prioriteete. Igaühe õigus veele

võimaldab realiseerida inimese õigust elule, tervise kaitsele ja inimväärikusele. Ohutu joogivee

tagamine elanikkonnale on põhialuseks vee kaudu levivate haiguste ennetamiseks ja

ärahoidmiseks, seetõttu tuleb põlevkivisektori kui potentsiaalse saastaja piirkonnas seda ka

täiendavate keemiliste näitajate osas uurida.

2015. aastal lõppes põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud tervisemõju uuring (tellija

Terviseamet, kaasatud TTÜ, SoM, KKM), millega alustati 2013. aastal ja mida rahastas KIK.

Põlevkivi arengukavas on soovitus teha põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud

tervisemõju uuringut vajaduse korral uuesti 10 aasta pärast, seega alustada hiljemalt aastal 2025

(ettevalmistus uuringuks võiks alata 2023).

26

2.3. Kolmas strateegiline eesmärk. Põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine

Kolmas strateegiline eesmärk käsitleb põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamist ning

õppetööd. Põlevkivi arengukavas on planeeritud viia põlevkivivaldkonna TA-tegevus

programmilisele alusele, et toetada põlevkivi kui riigile kuuluva ressurssi efektiivsema ja

keskkonnahoidlikuma kasutamise tehnoloogia arendamist.

Kolmanda strateegilise eesmärgi täitmist hinnatakse kahe mõjunäitaja abil:

1) põlevkivi kaevandamist või kasutamist või nendest tuleneva keskkonnamõju uuringut

käsitlevate kaitstud doktorikraadide arv aastas. Indikaatori algtase on 3 (2013. a) ja see

näitaja ei tohi väheneda (hinnatakse uuesti 2020. a);

2) põlevkivialaste rakendusuuringute kulu kõigi põlevkivialaste teadus- ja arendusuuringute

maksumuse suhtes, % (€) Indikaatori algtase on 41% (521 721 €, 2013. a19) ja see näitaja ei

tohi väheneda.

Mõjunäitajad on esitatud Põlevkivi arengukava peatükis 4.2.3.

Rakendusplaanis esitatud kolmanda eesmärgi meetmete rahastamisprognoosist selgub, et kui ei

ole võimalik leida kindlaid allikaid tegevuste rahastamiseks, jääb eesmärk tervikuna ellu viimata.

Praegu on meetmel 3.1 kindel rahastus alla 30% tegevuste kogumaksumusest ja meede 3.2 on

täielikult ainult tingliku rahastusprognoosiga.

Kolmanda eesmärgi rahastamist on edaspidi detailsemalt kirjeldatud tegevuste juures.

Meede 3.1. Põlevkivialane teadus- ja arendustöö

Uurimisteemad käsitlevad põlevkivi kaevandamist, energia-, õli- ja tsemenditootmist ning

põlevkivikeemiat – seega kogu põlevkivisektori tegevust. Põlevkivialaste uuringute rahastamine

on kavandatud põhiliselt KIKi keskkonnaprogrammist, ENMAKi TA-programmist (praegu

eelnõuna esitatud) ning HTMi hallatavate TA-tegevuse programmidest: TAI programmist, nutika

spetsialiseerumise rakendusuuringute ja valdkondliku TA-tegevuse tugevdamise programmist

RITA. Põhiline osa eeldatavatest kuludest on kajastatud HTMi hallatavates programmides.

Valdkondliku TA-tegevuse tugevdamise programmi (tegevuse 1 „Strateegilise TA-tegevuse

toetamine“) kaudu taotlevad KKM ja MKM koos rahastust uurimistööle teemal

„Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikemate ja säästvamate kasutusvõimaluste

väljatöötamine“. Töö on seotud Eesti TA-tegevuse ning innovatsiooni strateegiaga

„Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“, konkurentsivõime kavaga „Eesti 2020“ ning teadus- ja

arendustegevuse RITA eesmärkidega. Vaja on toetada rakendusuuringuid, mille tulemusena

saadakse kasutusel olevate (sh eelkõige põlevkivi) ja praegu kasutamata maavarade kohta

uuenduslikke, tõhusamaid ning keskkonnasõbralikemaid alternatiivseid kasutusvõimalusi.

Põhiline eesmärk on maavarasid võimalikult maksimaalselt väärindada kõige efektiivsemal moel,

et põlevkivisektoril oleks tulevik ka keskkonna ja kliima direktiividest tulenevate ning järjest

karmistuvate tingimuste korral.

19 Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) andmetel

27

Eespool nimetatud uurimistemaatika rahastamiseks on kokku vaja ligi 1 500 000 eurot.

Tegevus 3.1.1. Põlevkivivaldkonna TA eri programmidesse integreeritud sisulise programmi

koostamine kooskõlas arengukava peatükis 4.2.3 meetme 3.1 all nimetatud uurimisteemade

valdkondade nelja temaatilise fookusega:

1) põlevkivitehnoloogiate arendamine, keskkonnasäästliku energeetika, keemia- ja

ehitusmaterjalitööstuse alus- ja rakendusuuringud;

2) põlevkivi termokeemilise töötlemise ressursi- ja keskkonnasäästlike meetodite arendamine

ja väärindatud produktide saamine;

3) põlevkivi kaevandamistehnoloogiate arendamine;

4) ülaltoodud esimese kolme uurimisvaldkonnaga seonduvad keskkonnaseisundi ja inimese

tervise alased uuringud ning keskkonnamõju avaldumise uuringud.

Tulemus: põlevkivi uuringud on kajastatud vähemalt järgmistes programmides ja arengukavades:

ENMAK, TAI programm, nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute programm, RITA.

Uuringutel on rahaline kate.

Seega uurimistööd on seotud HTMi hallatavate TA-tegevuse programmidega ja KIKi

keskkonnaprogrammiga. Prognoositav maksumus Põlevkivi arengukava kaudu on 200 000 €.

Vastutaja on KKM, kaasvastutajad MKM ja HTM. Rahastamine on tinglik, s.t rahastamise

katteallikas ei ole praegu kindel. Kui tegevust ei rahastata, jääb meede 3.1 täitmata, sest

põlevkivivaldkonna arendamisvõimalused tehnoloogiliste uuenduste toel jäävad uurimata. Riik

kui põlevkiviressursi omanik peab teadma, kuidas mõjutada põlevkivisektorit, et selle areng oleks

võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne.

Tegevus 3.1.2. Põlevkivivaldkonna väliskulu arvestamise metoodika väljatöötamine ja analüüs.

Põlevkivivaldkonna ökoloogilise jalajälje väljaselgitamine

Tegevuse tulemus: keskkonnakasutuse välismõjude arvestamise ja nende rahalise väärtuse

arvutamise metoodikad on rakendatud ning ökoloogiline jalajälg on kirjeldatud:

1) keskkonnakasutuse välismõju on süsteemselt kirjeldatud ning sellele on kokkulepitud

metoodika alusel antud rahaline väärtus;

2) välismõju rahalisest väärtusest on selgunud, kas põlevkivitööstus kompenseerib

ühiskonnale kogu väliskulu või on tegevuse tõttu saamata jäävat tulu;

3) rahalised hinnangud tegevuse mõjule võimaldavad:

–otsustada selle tegevuse vastuvõetavuse piiride üle;

–muuta vajadusel tegevusele seatud nõudeid, piiranguid ja (või) keskkonnaloa künniseid;

–muuta keskkonnakasutuse hinda või kehtestada see;

–suunata valdkonna arengut ühise arusaama alusel koostöös Rahandusministeeriumi

(RaMi) ja MKMiga;

–sätestada vajadus edasiseks seireks ja (või) andmete kogumiseks.

Tegevus kestab 2017. aasta lõpuni. Esimene uuring tehakse 2016. aastal ja teine uuring

2017. aastal, mille tulemuste põhjal toimub 2017. aasta lõpus poliitikasoovituste ja õigusaktide

eelnõude väljatöötamine ning menetlus. Uuringu maksumus on kuni 300 000 € (RE). Vastutaja

on KKM, kaasvastutajad MKM ja RaM.

28

Tegevuse esmane eesmärk on olulise mõjuga keskkonnakasutuse rahalisse väärtusesse hindamine

ja selle põhjal riigile keskkonnakasutuse suunamiseks ja keskkonna kaitseks olulise sisendinfo

andmine, et paremini hinnata keskkonnaregulatsioonide vajalikkust ja võtta poliitikakujunduses

samaväärselt arvesse tegevuste majanduslikku ja sotsiaalset väärtust ning keskkonnamõju.

Saadud välismõjude rahaliste hinnangute alusel on Riigikogul või Vabariigi Valitsusel õigus

muuta argumenteeritult keskkonnatasu määrasid. Selleks on keskkonnatasude muutmise seaduse

eelnõuga ette nähtud KeTS § 2 täiendamine lõikega 2, mille alusel võib juba kehtestatud

tasumääri muuta, kui avalduva mõju rahaline väärtus erineb oluliselt sellele kehtestatud hinnast.

Välismõjude rahalise väärtuse hindamiseks tellitakse kaks uuringut, millest esimese tulemus on

välismõjude kvantifitseerimine ning nende rahalise väärtuse hindamiseks sobivate metoodikate

väljapakkumine. Teise uuringu raames kogutakse vajaduse korral hindamiseks juurde vajalikud

andmed ning eelmise etapi järel kokku lepitud metoodikate alusel arvutatakse välismõjude

rahalised väärtused. Välismõjude rahalise väärtuse põhjal koostatakse Vabariigi Valitsusele

poliitikasoovitused keskkonnatasude süsteemi ning vajadusel teiste keskkonnaregulatsioonide

muutmiseks. Poliitikasoovituste koostamisel arvestatakse alternatiivsete meetmete majanduslike

ja sotsiaalmajanduslike mõjudega.

Välismõjude rahalise väärtuse alusel ning optimaalse riigitulu uuringu põhjal saab võtta

kasutusele sellised põlevkivi kaevandamise, jaotamise, väärindamise ja maksustamise

regulatsioonid, mis muudavad põlevkivi väärtust maksimeerivad lahendused ettevõtetele

atraktiivseks, tagades samas riigile suurima tulu.

Tegevus 3.1.3. Uute ja efektiivsemate põlevkivi töötlemise tehnoloogiate väljatöötamine

Alategevus 3.1.3.1. Keevkihtpürolüüsi meetodite väljatöötamine õlitootmisel

Alategevus 3.1.3.2. Tahkekütuste vedeldamise tehnoloogiate rakendamisvõimaluste uurimine

põlevkiviõli tootmiseks

Alategevus 3.1.3.3. Põlevkivi keevkihis ja hapnikuga rikastatud õhus põletamise uuringud

Alategevus 3.1.3.4. Põlevkivi ja teiste kütuste koospõletamise alased uuringud

Tulemus: uute põlevkiviõli tootmise tehnoloogiate evitamine võimaldab tõsta ressursi- ja

keskkonnasäästlikkust; uute põletamistehnoloogiate evitamine võimaldab tõsta põlevkivi

kasutamise efektiivsust energiatootmisel, vähendada keskkonnamõju ja jäätmete teket.

Tegevus on seotud TA-tegevuse programmidega ja KIKi keskkonnaprogrammiga. Prognoositav

maksumus Põlevkivi arengukava kaudu on 600 000 €. Vastutaja on MKM, kaasvastutajad KKM

ja HTM. Rahastamine on tinglik, s.t rahastamise katteallikas ei ole praegu kindel. Kui tegevust ei

rahastata, jääb meede 3.1 osaliselt täitmata, sest põlevkivi töötlemise tehnoloogilised

arendamisvõimalused jäävad uurimata. Riik kui põlevkiviressursi omanik peab olema kindel, et

põlevkivivaru kasutatakse efektiivselt.

29

Meede 3.2. Põlevkivialane õppetöö

Jätkusuutliku põlevkivitööstuse arengu tagamiseks tuleb pidevalt ette valmistada pädevaid

spetsialiste ja tippspetsialiste. Kõrgkoolide õppekavasid tuleb täiendada ja uuendada spetsiifiliste

põlevkivi kaevandamise ja kasutamise ning nende keskkonnamõju käsitlevate õppeainetega.

Õppekavade täiendused ja uuendused peavad järgima töökeskkonna ja tehnoloogiamuutuste

suundi, mis eeldab koostööd kõrgkoolide ja ettevõtete ning valitsusasutuste vahel.

Rahastamise allikateks on tinglikult planeeritud RE, KIKi keskkonnaprogramm, ENMAKi TA-

programm (eelnõu) ning osa eeldatavatest kuludest on kajastatud HTMi hallatavates

programmides. Praegu puudub kõikide meetme tegevuste jaoks kindel rahastus. Kui meetme 3.2

tegevused ei saa rahastust ja jäävad seetõttu tegemata, siis jääb ka meede 3.2 ellu viimata. See

tähendab, et põlevkivivaldkonna kõrgharidusega spetsialistide ettevalmistamine on jätkuvalt

hajutatud ja mittesihipärane, mis mõjutab negatiivselt põlevkivisektori jätkusuutlikku arengut ja

Põlevkivi arengukava kolmanda eesmärgi täitmist.

Tegevus 3.2.1. Kõrgkoolide õppekavade täiendamine ja uuendamine arengukava peatükis 4.2.3

meetme 3.1 all nimetatud nelja valdkonna teemadega

Tulemus: õppekavad on läbi vaadatud ja vajaduse korral põlevkivi temaatikaga täiendatud.

Tegevus on seotud TA-tegevuse programmidega ja KIKi keskkonnaprogrammiga. Prognoositav

maksumus Põlevkivi arengukava kaudu on 210 000 €. Vastutaja on KKM, kaasvastutajad HTM

ja MKM. Tegevusse kaasatakse kõrgkoolid.

Tegevus 3.2.2. Spetsiaalse põlevkivi õppemooduli loomine, k.a tasemeõpe

Tulemus: koostatud ja kinnitatud on ülikoolidevaheline valikaine moodul, mis käsitleb

spetsiifiliselt põlevkiviga seonduvaid magistri õppeaineid.

Tegevus on seotud TA-tegevuse programmidega ja prognoositav maksumus Põlevkivi

arengukava kaudu on 200 000 €. Vastutaja on KKM, kaasvastutajad HTM ja MKM. Tegevusse

kaasatakse kõrgkoolid.

Tegevus 3.2.3. Ülikoolide, rakenduskõrgkoolide, valitsusasutuste, KOVide ja erasektori koostöö

tõhustamine

Tulemus: koostöö toimub koostöömemorandumite alusel, korraldatakse ühisseminare, kus

ülikoolid tutvustavad oma teadustöö tulemusi ning valitsusasutused ja erasektor tutvustavad oma

vajadusi, praktikavõimalusi jne.

Tegevus on seotud TA-tegevuse programmidega ja KIKi keskkonnaprogrammiga. Prognoositav

maksumus Põlevkivi arengukava kaudu on 150 000 €. Vastutaja on KKM, kaasvastutajad HTM

ja MKM. Tegevusse kaasatakse kõrgkoolid.

Põlevkivi arengukava juurde kuuluvas rakendusplaanis esitatakse kõikide meetmete täitmiseks

vajaliku tegevuse täielik ülevaade koos vastutavate täitjate ja maksumuse prognoosiga aastateks

2016-2019.

30

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Põlevkivi arengukava rakendusplaani koostamine on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega.

Euroopa Liidu õigus põlevkivi kaevandamise aspekte eraldi ei reguleeri, kuid Põlevkivi

arengukava elluviimisel on vajalik arvestada mitut Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi,

mis on seotud keskkonnakaitse nõuetega, näiteks direktiivi 2001/80/EÜ suurtest

põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta (ELT L 309, 27.11.2001) ning

direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll).

Kliima- ja energiapakett 2020 ning kliima- ja energiapoliitika raamistik 2030 põlevkivi

kasutamisele otseselt piiranguid ei sea. CO2 kauplemisühiku hinna kaudu võib seda piirata

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem. Samas kuni 2020. aastani

rakendatakse põlevkiviõli tootmisele süsinikulekke vältimise meetmeid (ettevõtted saavad

tootmise eest tasuta kauplemisühikuid), mis arvatavasti jätkuvad ka pärast 2020. aastat.

Oluliseks dokumendiks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/21/EÜ, mis käsitleb

kaevandustööstuse jäätmete käitlemist.

Põlevkivi arengukava meetmete täitmist mõjutavate Euroopa Liidu õigusaktide loetelu on

esitatud arengukava lisas 3.

5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud eeldatavad kulutused

Põlevkivi arengukava on koostatud aastateks 2016–2030 ja selle teostamise maksumus

arengukava kaudu on prognoosi kohaselt 20 mln eurot. Arengukava viiakse ellu rakendusplaani

alusel, mis koostatakse esialgu aastateks 2016–2019 ja mille täitmist rahastatakse põhiliselt REst,

HTMi hallatavatest programmidest ning KIKi ja Euroopa Liidu vahenditest. Meetmete

prognoositav maksumus neljaks aastaks kokku on ligikaudu 5,7 mln eurot, millest praegu tingliku

rahastusega on 4,46 mln eurot ehk ligi 80%. Kogu maksumusest on ligikaudu 50% kavandatud

taotleda KIKist ja ülejäänu REst ning TA-tegevuse programmidest.

Põlevkivi arengukavas ja rakendusplaanis on kirjeldatud ka mitmesugust põlevkivisektoriga ning

selle arendamisega seotud tegevust, mida rahastatakse teiste ministeeriumite varem kinnitatud

arengukavade või muude strateegiliste dokumentide kaudu. See kulu ei ole arvestatud eespool

nimetatud maksumuse prognoosi hulka.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Põlevkivi arengukava rakendusplaani eelnõu esitati 05.07.2016 kooskõlastamiseks eelnõude

infosüsteemi (EISi). Märkustega kooskõlastasid Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium,

Haridus- ja Teadusministeerium, Riigikantselei ning Majandus- ja

31

Kommunikatsiooniministeerium. Siseministeerium ja Maaeluministeerium kooskõlastasid

märkusteta.

Eelnõu kohta esitatud ettepanekuid on võimaluse korral arvestatud ja selle kohta on koostatud

tabel lisas 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Pomerants

Minister

32

Lisa 1

Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu Arvestamine või

mittearvestamine koos

põhjendusega. Selgitused.

1. Sotsiaalministeerium

nr 1.2-3/3048-2

EIS 15.07.2016

KKM reg:

14-6/16/6260-6

Seletuskirja lk 5 on lause „KSH

aruandes esitatud järelduste põhjal on

arengukavas planeeritud põlevkivi

kaevandamise aastamääraks 20 mln t

kuni aastani 2020, mis on kooskõlas

maapõueseadusega“. Arengukava

raames loobuti viitest „kuni aastani

2020“, palume seda teha ka

rakendusplaani puhul.

Arvestatud.

2. Sotsiaalministeerium

nr 1.2-3/3048-2

EIS 15.07.2016

KKM reg:

14-6/16/6260-6

Seletuskirja lk 5 on lause

„Kaevandamiseks lubatud

aastamäära suurendamine on

võimalik ainult juhul, kui selle

vajaduse aluseks on reaalne

turusituatsioon ja kui ei teki vastuolu

keskkonnanõuetega“. Arengukava

kohaselt on kaevandamiseks lubatud

aastamäära suurendamine võimalik

ainult juhul, kui keskkonnakoormus ei

suurene ja selle vajaduse aluseks on

reaalne turusituatsioon. Palume

rakendusplaani seletuskirja muuta.

Arvestatud.

3. Sotsiaalministeerium

nr 1.2-3/3048-2

EIS 15.07.2016

KKM reg:

14-6/16/6260-6

Seletuskirja lk 6 on lause „Põlevkivi

arengukavas esitatud mõjunäitajad on

määratud praegustest keskkonna

tingimustest ja põlevkivialasest

teadlikkusest lähtudes ning neid

näitajaid on võimalik ümber hinnata

2020. aastal, arvestades tehnoloogia

arengut, kaevandamistingimusi,

majanduslikku otstarbekust jm“.

Arvestades, et Vabariigi Valitsusele on

tehtud ülesandeks analüüsida

põlevkivivaldkonda mõjutavaid

arenguid, sealhulgas energiaturu

arengut ja iga viie aasta järel

täiendada vajaduse korral Põlevkivi

arengukava rakendusplaani või esitada

Riigikogule arengukava muutmise

ettepanek, palume selgitust, millel

põhineb eeldus, et juba aastal 2020 on

Selgitus: Riigikogu poolt kinnitatud

arengukava elluviimise

juhtimisstruktuuris on kirjas (ptk

5.1): „…Lisaks rakendusplaani

aruandlusele analüüsitakse

Põlevkivi arengukava mõjunäitajate

tulemusi kokkuvõtvalt iga viie aasta

järel, et teadvustada muutusi

tehnoloogiates, turuolukorras,

keskkonnanõuetes ja ilmnenud

keskkonnamõjus.“

Seega on fikseeritud arengukavas

(mitte esmakordselt

rakendusplaanis) võimalus

mõjunäitajaid aastal 2020

korrigeerida, kui selleks on vajadus.

Põhjused on kirjas eelnevalt

tsiteeritud lõigus.

33

võimalik näitajaid ümber hinnata.

4.

Rahandusministeerium

nr 1.1 -11 /09284 -2

EIS 20.07.2016

KKM reg:

14-6/16/6260-3

1. Alategevuse 1.1.1.2 osas palume

täiendada seletuskirja ning nimetada

ära need peamised loodus-ja

majanduskeskkonna ning ka sotsiaalse

keskkonna tingimused, millest

lähtutakse põlevkivi kaevandamise

eelispiirkondade määramisel.

Muuhulgas peab üheks oluliseks

tingimuseks olema ka mõju

väärtuslikule põllumajandusmaale.

Arvestades, et Maaeluministeerium

tegeleb hetkel väärtuslikku

põllumajandusmaad puudutava

seadusandluse väljatöötamisega,

palume eelnõu edastada arvamuse

andmiseks ka Maaeluministeeriumile.

Arvestatud. Alategevust 1.1.1.2 on

täiendatud. Väljavõte täiendustest:

„…Eelispiirkonnad valitakse

looduskeskkonnast lähtuvalt ja

potentsiaalse kaevandamisala

põlevkivivaru kogus

kaevandamiseks peab olema

vähemalt 150-300 mln tonni.

Keskkonnakaitselistele tingimustele

lisaks analüüsitakse ka

hüdrogeoloogilisi tingimusi ja

hüdrogeoloogilisi

leevendusmeetmeid./…/

Majandusliku tasuvuse analüüsi

jaoks koostatakse majandusarvutuse

mudel, arvestades põlevkivi

kaevandamisviisi (allmaa- või

pealmaakaevandamine), k.a

kaevandamissügavust,

kaevandamistehnoloogiat,

põlevkivivaru kogust,

kaevandamiskommunikatsioonide

rajamist, transpordi maksumust,

korrastamiskulusid,

keskkonnameetmete rakendamist ja

muid võimalikke näitajaid, mis

avaldavad mõju kaevandamisala

valikule./…/ Sotsiaalmajanduslikku

olukorda tuleb analüüsida Põlevkivi

arengukava 3. peatükis kirjeldatud

põlevkivisektori üleriigilisest ja

regionaalsest tasandist lähtudes.

Samuti peab arvestama ka

põlevkivitööstuse mõju

elukeskkonnale ning osatähtsust

kohaliku elanikkonna palgataseme

ja tööhõive osas (vt arengukava lisa

6.13).

Arutelud väärtusliku põllumaa

teemal on Maaeluministeeriumiga

toimunud ja kuna praegu alles

kooskõlastatakse õigusakti selle

kohta, siis ei ole võimalik

väärtuslike põllumaade küsimust

Põlevkivi arengukava

34

rakendusplaanis detailselt käsitleda.

Kui kinnitatakse õigusalased sätted

väärtusliku põllumaa kohta, peavad

need olema kooskõlas eelkõige

maapõueseadusega ning edaspidi

tuleb siis Põlevkivi arengukava

elluviimisel väärtusliku põllumaa

kohta käivate õiguslike

seisukohtadega arvestada.

5.

Rahandusministeerium

nr 1.1 -11 /09284 -2

EIS 20.07.2016

KKM reg:

14-6/16/6260-3

2. Tegevuse 1.1.4. osas on

seletuskirjas õige mainida, et selleks

tegevuseks on korraldanud

Riigikantselei riigihanke, mille võitis

Ernst & Young ning mille tulemusel

valmib 2016.a sügiseks põlevkivi

optimaalse tasustamise uuring. Töö

viiakse läbi põlevkivitööstuse

ettevõtjate ja riigi koostöös. Peale

tulemuste selgumist Ühiselt esitatakse

Vabariigi Valitsusele ettepanekud

põlevkivi jaotus- ja maksustamis-

süsteemide muutmiseks.

Arvestatud.

6.

Rahandusministeerium

nr 1.1 -11 /09284 -2

EIS 20.07.2016

KKM reg:

14-6/16/6260-3

3. Tegevuste 1.2.6 ja 1.2.7 juures

viidatakse seletuskirjas

põlevkivijääkide kasutamisele

ehitusmaterjalina. Seda vaadet tuleks

laiendada, sest nt põlevkivituhka saab

kasutada ka põllumajanduses muldade

kvaliteedi parandamisel. Jääkide

kasutamist ei tuleks piirata vaid

ehitusmaterjalidega.

Mittearvestatud.

Tegevuste 1.2.6 ja 1.2.7 all on

kirjutatud aherainest ehk põlevkivi

kaevandamise jääkidest.

Põlevkivituhk on põlevkivi

kasutamise jääk ja selle kasutamist

on kirjeldatud tegevuse 2.1.4.(1) all.

7.

Rahandusministeerium

nr 1.1 -11 /09284 -2

EIS 20.07.2016

KKM reg:

14-6/16/6260-3

4. Tegevuse 1.3.1 osas on seletuskirjas

toodud välja, et „Kukruse

aherainemäe korrastamise maksumus

jäätmekavas on 945 000 €.“ Palume

selguse huvides seletuskirja täiendada

ja tuua välja projekti tegelik

maksumus (9,7 mln €) vastavalt

kooskõlastamisel olevale meetme

käskkirjale.

Arvestatud.

8.

Rahandusministeerium

nr 1.1 -11 /09284 -2

EIS 20.07.2016

5. Palume seletuskirjas täpsustada,

kuidas ühilduvad rakendusplaan ja

sellesse kavandatud tööd Eesti

keskkonnakasutuse välismõju

hindamise uuringuga, kus muuhulgas

käsitletakse eraldi kaevandamise mõju

Selgitus: tegevus 2.2.1 hõlmab

suure hulga eraldi tehtavaid

tegevusi veekeskkonna uurimiseks

(näiteks põhjaveekogumite

meetmeprogrammi tegevuskava

kaudu jne). Kõikide uuringute

35

KKM reg:

14-6/16/6260-3

koos selle mõju rahalise hindamisega.

Nt. tegevus 2.2.1. (ohtlike ainete heite

mõju väljaselgitamine) tegeleb meie

hinnangul sama küsimusega.

tulemusi, mis on seotud

põlevkivisektoriga, kirjeldatakse ka

arengukava aastaaruannetes, k.a

tegevused, mille rahastamine ei

toimu Põlevkivi arengukava kaudu.

Rakendusplaanis kavandatud

50 000 € on ette nähtud fenoolide

detailsemaks uurimiseks põhjavees

eesmärgiga teha kindlaks

loodusliku tekkega ja inimese

tegevuse tagajärjel tekkinud

fenoolid, mis tulenevad otseselt

põlevkivitööstusest. See ei kattu

keskkonnakasutuse välismõju

hindamise uuringuga ja pigem

annab sisendi edaspidi välismõju

hindamisele.

9.

Rahandusministeerium

nr 1.1 -11 /09284 -2

EIS 20.07.2016

KKM reg:

14-6/16/6260-3

6. Eelnõu läbivalt – eelnõust ega

seletuskirjast ei selgu, kas kõikidele

tegevustele on olemas rahaline kate

või kaasneb sellega lisakoormus

riigieelarvele. Juhul kui kõikidel

tegevustel on rahaline kate juba

olemas, palume seletuskirjas teha

sellekohane märge. Juhul kui mõnel

tegevusel puudub rahaline kate,

palume kaaluda sellise tegevuse

väljajätmist rakendusplaanist. Juhul

kui see ei ole võimalik, eristada (nt

kaldkirjas) rahalise katteta teemad

rakendusplaanis ning seletuskirjas

tuua välja vastavad selgitused ning

hinnang, millised eesmärgid jäävad

saavutamata.

Arvestatud.

10.

Rahandusministeerium

nr 1.1 -11 /09284 -2

EIS 20.07.2016

KKM reg:

14-6/16/6260-3

7. Juhime tähelepanu, et läbivalt on

rakendusplaanis meetme 3.1

tegevuste juures viide, et rahastamine

toimub läbi Haridus- ja

Teadusministeeriumi TAI programmi,

nutika spetsialiseerumise programmi

ning RITA. Anname teada, et nutika

spetsialiseerumise rakendusuuringute

programmis mingeid kindlaid

ettemääratud summasid meetmes ei

ole ning toimub jooksev taotlemine.

Samuti on RITA programmis

Arvestatud. Rakendusplaan ei

kirjuta ette programmidele

rahastamist. Maksumus on näidatud

tinglikult ehk prognoosina (tabelis

kaldkirjas).

36

uurimisteemade valiku protseduur,

kuhu ei saa rakendusplaaniga ette

kirjutada, milliseid uurimisteemasid

antud programmist rahastatakse.

11.

Rahandusministeerium

nr 1.1 -11 /09284 -2

EIS 20.07.2016

KKM reg:

14-6/16/6260-3

8. Kõikide meetme 3.1 ja 3.2

tegevuste juures on ebaselge, kuidas

täpsemalt antud uuringud

rahastatakse. Palume selgitada, kuidas

ning millistest vahenditest allikate

lõikes on planeeritud antud tegevused

läbi viia. Sellele lisaks on läbivalt

meetme 3.2 juures mainitud TA-

tegevuse programme, kuid ei ole

seletatud, mis programmidega

tegemist on. Samuti juhime

tähelepanu, et kui mõeldakse Haridus-

ja Teadusministeeriumi TAI

programmi, siis antud programmi alt

ei toetata õppetegevusi.

Selgitus: Teaduse arendamise

rahastamist on näidatud nii nagu

seda oli võimalik selle koostamise

ajal teha – detailne kirjeldus HTMi

programmides oleva raha

kasutamise tingimuste kohta ei

olnud teada. Seetõttu on näidatud

tegevuste hinnanguline maksumus

tinglikult ehk prognoosina ja

nimetatud võimalikud programmid,

kust hakatakse raha taotlema.

TAI programm on meetme 3.2 alt

kustutatud.

12.

Rahandusministeerium

nr 1.1 -11 /09284 -2

EIS 20.07.2016

KKM reg:

14-6/16/6260-3

9. Eelnõu seletuskiri läbivalt – palun

tuua kõik kasutatavad lühendid (sh

mõõtühikud) välja kas esmakordsel

kasutamisel joonealuse märkusena või

seletuskirjas eraldi osana.

Selgitus: esmakordsel kasutamisel

tuuakse lühend välja sulgudes ja

kaldkirjas. Näide kinnitatud

arengukavast: „Vabariigi Valitsus

kiitis “Põlevkivi kasutamise riikliku

arengukava 2016–2030” (edaspidi

Põlevkivi arengukava, Põlevkivi

arengukava 2016-2030 või

arengukava) koostamise ettepaneku

heaks 4. aprilli 2013. a

korraldusega nr 138“. Nii on

toimitud läbivalt Põlevkivi

arengukavas ja samamoodi on

jätkatud lühendite kasutamist

rakendusplaani seletuskirjas. Eraldi

viited või nimekiri lühenditest ei

ole enam lisaks nõutav.

Üldlevinud mõõtühikute lühendeid,

mis on toodud ÕSis 2013 nagu t -

tonn, m - meeter, µg/l -

mikrogrammi liitris jne eraldi välja

ei tooda.

13.

Rahandusministeerium

nr 1.1 -11 /09284 -2

EIS 20.07.2016

10. Rakendusplaanis mitme

vastutajaga tegevuste puhul ei ole

selgelt aru saada, kes on peavastutaja.

Eristamiseks võiks kaasvastutajad

märkida tegevuste tabelis kaldkirjas

Selgitus: rakendusplaani tabelis on

kaasvastutaja kaldkirjas.

37

KKM reg:

14-6/16/6260-3

või esitada peavastutaja ja

kaasvastutaja eraldi veergudes.

14. Haridus- ja

Teadusministeerium

nr 8-2/16/3414 -2

EIS 29.07.2016

KKM reg:

14-6/16/6260-4

Palume läbivalt rakendusplaanis

kõikide tegevuste juures, kus HTM on

(kaas)vastutaja, märkida, et kõik

eeldatavad kulud on kajastatud HTM-i

vastavas programmis. Kulusid ei saa

ega tohi kajastada topelt.

Programmipõhise eelarvestamise

rakendamine eeldab, et kõik vastava

valdkonna kulud on kajastatud HTM-i

enda programmides.

Arvestatud.

15. Haridus- ja

Teadusministeerium

nr 8-2/16/3414 -2

EIS 29.07.2016

KKM reg:

14-6/16/6260-4

- Rakendusplaani tegevuse 3.1.1.

„Põlevkivivaldkonna TA eri

programmidesse integreeritud sisulise

programmi koostamine kooskõlas

arengukava peatükis 4.2.3. meetme

3.1. all nimetatud uurimisteemade

valdkondade nelja temaatilise

fookusega“ tulemuseks on mainitud,

et põlevkivi uuringud on kajastatud

vähemalt ENMAK, TAI, nutika

spetsialiseerumise ja RITA

programmis.

o RITA meetme uurimisteemade

valiku protseduur on kirjeldatud RITA

meetme tingimustes ning vastavalt

sellele on KKM ka maavarade

uurimisettepanekud esitanud.

Väljastpoolt rakendusplaaniga ei ole

võimalik RITAle teemasid ette

kirjutada, vaid valik peab toimuma

vastavalt kehtestatud korrale. Lõpliku

seisukoha kujundab Teadus-ja

Arendusnõukogu 20. septembril 2016.

o Palume täpsustada, mida on

mõeldud tegevuse 3.1.1. juures TAI

programmi all. Nii RITA kui ka nutika

spetsialiseerumise rakendusuuringud

on osa HTMi TAI programmist.

Põlevkivi valdkond on loomulikult

üks TAI programmi võimalikest

uurimisteemadest, kuid programmi ei

kirjutata eraldi konkreetseid valdkondi

sisse. Palume seega sel kohal

Selgitus: rakendusplaan ei kirjuta

ühelegi programmile midagi

kohustuslikku ette, vaid prognoosib

tinglikult, kui palju kavatsetakse

programmist raha taotleda

kavandatud meetmete elluviimiseks

(tegevuste tegemiseks) – see ongi

strateegiliste dokumentide üks

tähtsamaid ülesandeid. Edasi jääb

otsustajatele panna paika

prioriteedid ja neid rahastada.

38

eemaldada viide TAI programmile

(juhul kui mõeldud on HTMi

programmi).

16. Haridus- ja

Teadusministeerium

nr 8-2/16/3414 -2

EIS 29.07.2016

KKM reg:

14-6/16/6260-4

Palume ka tegevuse 3.1.3. „Uute ja

efektiivsete põlevkivi töötlemise

tehnoloogiate väljatöötamine“ juures

täpsustada, mida on mõeldud selle

tegevuse juures TAI programmi all?

Kui tegemist on Haridus-ja

Teadusministeeriumi TAI

programmiga, siis eraldi sellele

viitamine pole vajalik.

Selgitus: tegevuse 3.1.3. kirjelduses

on TA-tegevuse programmide all

mõeldud põlevkivivaldkonna kogu

TA-tegevuse viimist ühtsele

programmilisele alusele, mis

tuleneb kinnitatud Põlevkivi

arengukavast (meede 3,1): „Eestile

ajalooliselt omase põlevkivi TA-

tegevuse järjepidevuse tagamiseks

ning põlevkivialaste teadmiste

rahvusvahelise juhtrolli

kindlustamiseks viiakse

põlevkivivaldkonna TA-tegevus

programmilisele alusele“.

Ei ole tegemist TAIga.

17. Haridus- ja

Teadusministeerium

nr 8-2/16/3414 -2

EIS 29.07.2016

KKM reg:

14-6/16/6260-4

Palume meetme 3.2. „Põlevkivialane

õppetöö“ kõikide tegevuste juurest

eemaldada viide TAI programmile,

kuna TAI programmiga ei toetata

õppetegevust.

Arvestatud, TAI programm on

meetme 3.2 alt kustutatud.

18. Haridus- ja

Teadusministeerium

nr 8-2/16/3414 -2

EIS 29.07.2016

KKM reg:

14-6/16/6260-4

Rakendusplaani tegevus 3.2.1.

Õppekavade koostamine ja

arendamine on ülikoolide vastutada

mitte HTM-i. Tegevusega pandud

kohustus ülikoolidel iga-aastaselt oma

õppekavad üle vaadata ja uuendada on

meie hinnangul liigselt koormav.

Sellest tulenevalt palume tegevuse

3.2.1. sõnastust ja tulemust muuta

järgmiseks:

Tegevus: „Kõrgkoolide õppekavade

täiendamine ja uuendamine

arengukava peatükis 4.2.3 meetme 3.1

all nimetatud nelja valdkonna

teemadega.“

o Tulemus: „Õppekavad on läbi

vaadatud ja vajaduse korral põlevkivi

temaatikaga täiendatud.“

Arvestatud sõnastusettepanekutega.

Kokkuleppe kohaselt (koosolekul

24.08.2016) on HTM kaasvastutaja

tegevuste täitmise eest.

19. Haridus- ja

Teadusministeerium

HTM-i vastutada oleva tegevuse

3.2.2. „Spetsiaalse põlevkivi

Arvestatud. Kokkuleppe kohaselt

(koosolekul 24.08.2016) on HTM

39

nr 8-2/16/3414 -2

EIS 29.07.2016

KKM reg:

14-6/16/6260-4

õppemooduli loomine, k.a.

tasemeõpe“ tulemuseks on märgitud,

et koostatud ja kinnitatud on

ülikoolidevaheline valikaine moodul.

HTM ei saa vastutada nimetatud

tegevuse ja tulemuse eest, kuna

õppekava arendamisega tegelevad

ülikoolid, mitte HTM.

kaasvastutaja tegevuste täitmise

eest.

20. Haridus- ja

Teadusministeerium

nr 8-2/16/3414 -2

EIS 29.07.2016

KKM reg:

14-6/16/6260-4

Palume tegevuse 3.2.3. „Ülikoolide,

rakenduskõrgkoolide,

valitsusasutuste, KOVide ja erasektori

koostöö tõhustamine“ juures

täpsustada, milles seisneb RITA

programmi roll tegevuse elluviimisel?

Samuti juhime tähelepanu, et

kõrgkoolide, KOV-de ja erasektori

koostöö tõhustamisel ei saa HTM-l

olla juhtiv roll. Palume seega

täpsustada, kellel võiks nimetatud

tegevuse täitmisel vastutus lasuda?

Selgitus: RITA programmist toimub

raha taotlemine näiteks nende

tegevuste jaoks, mille täitmisele

panustavad ülikoolid koostöös, s.t

nii nagu seletuskirjas ühena

võimalustest toodud oli:

korraldatakse ühisseminare, kus

ülikoolid tutvustavad oma

teadustöö tulemusi ning

valitsusasutused ja erasektor

tutvustavad oma vajadusi,

praktikavõimalusi.

Kokkuleppe kohaselt (koosolekul

24.08.2016) on HTM kaasvastutaja

tegevuste täitmise eest.

21. Haridus- ja

Teadusministeerium

nr 8-2/16/3414 -2

EIS 29.07.2016

KKM reg:

14-6/16/6260-4

Rakenduskava tegevustega 3.2.1,

3.2.2 ja 3.2.3 on pandud kohustusi

kõrgkoolidele. Eelnõu on saadetud

kooskõlastamiseks aga ainult

ministeeriumitele. Sellest tulenevalt

tekib küsimus, kas rakenduskava

koostamise käigus on konsulteeritud

ka vastavate kõrgkoolidega või nt

Rektorite Nõukoguga?

Kokkuleppe kohaselt (koosolekul

24.08.2016) on HTM kaasvastutaja

tegevuste täitmise eest.

Kooskõlastamine on avalik EISi

kaudu, kõik saavad saata oma

arvamused (k.a MTÜd,

sihtasutused, kõrgkoolid jne),

teavituskiri kooskõlastamisest

saadetakse asjaomastele

ministeeriumitele. Analüüsida tuleb

kõikide esitatud arvamusi.

Ülikoolide esindajad kuuluvad nii

Põlevkivi arengukava töörühma või

komisjoni kui ka maapõue

strateegia töörühmadesse, seega

kõrgkoolid on igati protsessi

kaasatud.

22. Haridus- ja

Teadusministeerium

nr 8-2/16/3414 -2

EIS 29.07.2016

Rakenduskavas on korduvalt viidatud

ENMAKi TA programmile. Uurime,

kas nimetatud programm on juba

kinnitatud ning kas sellega oleks

võimalik ka tutvuda?

Selgitus: ENMAKi puhul on

tegemist eelnõuga. Põlevkivi

arengukava koostamisel on

ENMAKi eelnõust vajalikud

seisukohad ning seosed Põlevkivi

arengukavasse lisatud (vt ptk 2.2),

40

KKM reg:

14-6/16/6260-4

täpsustades, et ENMAK on eelnõu.

23. Majandus- ja

Kommunikatsiooni-

ministeerium

nr 2-15/16-00014/081

EIS 09.08.2016

KKM reg:

14-6/16/6260-5

1. Lisada rakendusplaani punkti 3.1.3

„Uute ja efektiivsemate põlevkivi

töötlemise tehnoloogiate

väljatöötamine“ alapunkt 3.1.3.5

sõnastuses „Põlevkivi osalise

järeltöötlemise parimate lahenduste

uurimine“

Selgitus: kavandatud tegevus „Uute

ja efektiivsemate põlevkivi

töötlemise tehnoloogiate

väljatöötamine“ juba sisaldab ka

põlevkivi osalise järeltöötlemise

parimate lahenduste uurimist.

24. Majandus- ja

Kommunikatsiooni-

ministeerium

nr 2-15/16-00014/081

EIS 09.08.2016

KKM reg:

14-6/16/6260-5

2. Lisada rakendusplaani punkti 2.1.4

„Põlevkivi kasutamise väärtusahela

pikendamise võimaluste analüüs“ uus

alapunkt 2.1.4.4. sõnastuses

„Ettevõtete energia- ja

ressursitõhusus“

Kokkuleppe kohaselt (koosolekul

24.08.2016) on lisatud tegevusele

2.1.4.3. „Uuringud

põlevkivitoorõlist mootorkütuste

tootmisvõimalustest“ taotletavaid

vahendeid üks mln eurot. Tinglik

katteallikas: RITA, nutikas

spetsialiseerumine.

25. Majandus- ja

Kommunikatsiooni-

ministeerium

nr 2-15/16-00014/081

EIS 09.08.2016

KKM reg:

14-6/16/6260-5

3. Lisada meetme 2.1. „Põlevkivi

kasutamise efektiivsuse tõstmine“

alapunkti 2.1.4.4. tegevuseks

ettenähtud vahenditele täiendav

rahaliste vahendite vajadus aastateks

2018 ja 2019 kokku summas 1,5 milj

eurot.

Kokkuleppe kohaselt (koosolekul

24.08.2016) on lisatud tegevusele

2.1.4.3. taotletavaid vahendeid üks

mln eurot.

26. Riigikantselei

e-kiri 23.08.2016

Seletuskirjas on öeldud:

„Kaevandamiseks lubatud aastamäära

suurendamine on võimalik ainult

juhul, kui selle vajaduse aluseks on

reaalne turusituatsioon ja kui ei teki

vastuolu keskkonnanõuetega“.

Arengukava kohaselt on

kaevandamiseks lubatud aastamäära

suurendamine võimalik ainult juhul,

kui keskkonnakoormus ei suurene ja

selle vajaduse aluseks on reaalne

turusituatsioon. Palume

rakendusplaani seletuskirja sõnastus

viia vastavusse arengukava

sõnastusega.

Arvestatud.

27. Riigikantselei

e-kiri 23.08.2016

Seletuskirjas viidatakse

prognoositavale õlitootmise mahu

Selgitus: õlitootmise mahu kasvu

prognoos on kooskõlas ENMAKi

41

kasvule. Palume rakendusplaani

seletuskirja lisada selgitus, kas

lähtutakse arengukava koostamise ajal

tehtud prognoosidest, kas need

prognoosid on endiselt asjakohased

või on prognoose vahepeal uuendatud.

eelnõus esitatud seisukohaga, mille

järgi tuleb suurendada põlevkiviõli

tootmist ja vähendada

põlevkivielektri tootmist.

Rakendusplaan on koostatud

Riigikogus kinnitatud Põlevkivi

arengukava järgi. Uusi prognoose ei

ole tehtud, neid tehakse edaspidi

rakendusplaani elluviimisel.

28. Riigikantselei

e-kiri 23.08.2016

Palume läbivalt üle vaadata meetmete

ja tegevuste pealkirjad, et need

vastaks sisule. Näiteks tegevus 1.2.3

(veevarustuse tagamine kaevandatud

aladel) sisaldab tegelikult uurimistöid

mitte veevarustuse tagamist ennast.

Tegevus 1.2.6 (aheraine

taaskasutamise suurendamine) on

sisult uurimistöö taaskasutuse

võimalustest ehk pigem eeldused

taaskasutuse suurendamiseks.

Koosolekul 24.08.2016 antud

selgituse järgi vastavad tegevuse

pealkirjad sisule. Tegevuse 1.2.3

kohaselt tellitud uurimistööle

järgneb veemajanduskavade alusel

veevarustuse tagamine.

Tegevuse 1.2.6 kohaselt aitavad

selle tegevuse täitmisel saadud

tulemused igati kaasa aheraine

taaskasutuse suurendamisele.