September 2007Kesklinn, Lasnamae, Pirita

Ühiskond

LK 3 - Igale lapsele lasteiaiakoht

Linnavara

LK 4 - K-korterite müük jätkub endise hooga

Vaba aeg

LK 7 - Tere tulemast Šnelli staadionile!

Perekond

LK 5 - Kõik laste- ja peretoetustest

Koolide remont liigub, aga …

Kesklinn saab uue lasteaiaÜle mitme aasta avatakse sel sügisel Tallinna kesk-linnas jälle uus, Tallinna Kelmiküla lasteaed.

Lasteaia hoone ei ole siiski uus-ehitis, vaid ehitati neljarühmali-seks lasteaiaks juba 60ndatel, kuid viimasel kahekümne viiel aastal on hoone olnud eri asutuste ja et-tevõtete kasutuses. Sel aastal sai maja värske sise- ja välisviimist-lusele, uued aknad ja sanitaarteh-nika. Renoveeritud lasteaiahoones on mõistagi ka saal, moodne köö-

giplokk ning abiruumid. Korrasta-tud saab ka õueala.

Kõikideks projekteerimis- ja ehi-tustöödeks oli Tallinna 2007. aasta eelarves ette nähtud 20,8 miljonit krooni, mööbli ja muu sisustuse soe-tamiseks veel 2,3 miljonit krooni.

Tallinna Kelmiküla lasteaias saab mängimas ja õppimas käia kok-ku 76 last – 16 last sõimerühmas ja 60 last kolmes aiarühmas. Kes need õnnelikud lapsed on, sõltub sellest, millal on lapsevanem aval-danud soovi last lasteaeda panna.

Soovijaid on uude lasteaeda mõis-tagi rohkem kui kohti. Lõpliku ni-mekirja koostab linna vastava in-fosüsteemi andmete alusel lasteaia juhataja septembri alguses.

Kesklinna endise vanema Keit Pentuse arvates on kesklinnas uue lasteaia avamine väga positiivne sündmus. „Nõudlus uute lasteae-dade järele on nii kesklinnas kui ka näiteks Pirital muidugi umbes kümme korda suurem, aga tore, et ükski uus lasteaed avatud saab,” üt-les Pentus. „Kõige teravam on prae-gu puudus, mitte ainult kesklinnas,

vaid kõigis linnaosades, sõimekoh-tadest. Seepärast on natuke kahju, et uues lasteaias on kohta ainult 16 sõimeeas lapsele. Tean, et val-misolek olemasolevate lasteaedade juurde täiendavate sõimerühmade avamiseks on õige mitmel lasteaia juhatajatel täiesti olemas. Siin peab linn nüüd ise initsiatiivi üles näita-ma ja vajalikeks ümber- või juur-deehitusteks raha eraldama. Mõne koha peal saaks õige väikeste kulu-tustega uued sõimerühmad juurde teha. Kui ainult tahtmist oleks!”

Jekaterina Ljubobratets

Septembris alustas ligi 2 000 Tallinna õpilast õppetööd värskelt uuen-datud koolimajas, nende hulgas ka Lasnamäe Vene Gümnaasiumi koolilapsed.

Aastavahetuseks lõpevad mahukad remonditööd ka Vanalinna Hari-duskolleegiumi gümnaasiumihoo-

nes. Järgmisel 2008./2009. õppe-aastal saavad renoveeritud majas õppetööd alustada Tallinna Ühis-gümnaasiumi, Sikupilli Keskkooli ja Laagna Gümnaasiumi õpilased.

Kesklinna halduskogu ja Tallinna volikogu liikme Katrin Karisma-Krummi sõnul on hea meel näha, et koolide remont teeb vaikselt edu-samme ja sügisest saab osa Tallinna õpilasi ning õpetajaid alustada õppe-

tööd senisest paremates tingimustes. ”Kindlasti tuleb tööga edasi minna. Lootust selleks annab linnavalitsu-se plaan kinnitada septembris kava järgmistest koolidest, mis peavad re-noveeritud saama. Kui vaadata ringi, siis peaksid kesklinnas remondita-vate koolide nimekirjas olema kind-lasti Liivalaia Gümnaasium ja Las-namäel Mahtra Gümnaasium. Kuid korrastamist vajavaid koole on meie piirkonnas veel ja veel.”

Seni on linn kasutanud koolide kordategemiseks peamiselt kahte skeemi. Ühe skeemi kohaselt kasu-tatakse koolide korrastamiseks Rii-gi Kinnisvara Aktsiaseltsi vahen-dust. Teise skeemi kohaselt teevad koolid korda riigi osaluseta eraet-tevõtted (praegu Urmas Sõõrumaa ettevõte Vivatex Holding ja Oliver Kruuda firma BCA Center). Kes teeb järgmised koolid korda, on praegu veel teadmata. Järg lk 2

Oktoobrist alates saab Kelmiküla lasteaias mängimas ja õppimas käia 76 pealinna last.

Head uut õppeaastat!Andrus Ansip, peaminister

1. septembril on uue aasta hõng, uue alguse maik. See on piduli-kumgi kui kalendriaasta algus. Julgen väita, et ka need, kes septembris kooliteed jalge alla ei võta, tunnevad hinges erilist ärevust, mis sunnib uusi sihte ja eesmärke seadma, uusi teadmi-si ja kogemusi omandama.

Eesti koolisüsteemi eesmärk on anda kõigile kooliealistele Ees-ti-meelne ja eestikeelne haridus. Selle süsteemi alus on aga õpihi-muline ja haritud noor. Tänavu võtab Tallinnas koolitee esma-kordselt jalge alla üle 3400 lap-se, kokku alustab Tallinna mu-nitsipaalkoolides õppetööd ligi 43 000 koolilast. Kuid mida roh-kem haritud ja kõrgemalt haritud inimesi, seda parem. Seda kind-lam on Eesti tulevik. Seda parem on meie laste ja lastelaste elu.

Kuid, veel ühe eesmärgi täitmi-seks astuvad mitmed kümned koolid tänavu suure sammu. Selleks eesmärgiks on muukeel-sete kooliõpilaste eesti keele os-kuse parandamine ja eestikeel-sele aineõppele järk-järguline üleminek võimaldab keelt ka praktiliselt kasutada. Olen veen-dunud, et riigikeele hea oskus aitab omandada konkurentsi-võimelisi teadmisi, paremat ha-ridust, võimaldab edukamalt ühiskondlikus elus kaasa lüüa ja tagab ka tugevama lõimumise. Seetõttu rakendub tänavu sügi-sest vene õppekeelega koolides miinimumnõudena eesti kir-janduse õpetamine eesti keeles. Ja kuigi nõue on oma loomult kohustuslik, on rõõm tõdeda, et eestikeelne aineõpe on praegu-seks enamikus vene õppekeelega koolides ja et suur osa kavatseb selle mahtu jätkuvalt ka suuren-dada. Üleminekust on saamas üha selgemalt arengu loomulik ja omaksvõetud osa.

Uue õppeaasta hakul soovin ma, et klassid oleksid täis tarkuse jä-rele ahneid lapsi. Et me ei lepiks keskpärasusega. Et meil jätkuks kohusetundlikke inimesi, kelle käe all saavad meie lastest ene-sekindlad, väärikad ja haritud kodanikud. Olgu meil kõigil jul-gust ja pealehakkamist eesmär-ke seada ning parimat püüda!

2

…. kas ka jätkub? (algus lk 1)

Mõni aeg tagasi sai avalikuks rahan-dusministeeriumi plaan muuta raa-matupidamistoimkonna juhendit. Uue võimaliku juhendi kohaselt tu-leks era- ja avaliku sektori koostöös tehtavad projektid kajastada linna-eelarves, kui vara kasutatakse avaliku teenuse osutamiseks. See tähendab seda, et kõik koostööprojektid tuleb kanda linna kohustuste nimekirja. Kui nii juhtub, peab ka Tallinn tõsiselt läbi kaaluma võimalused erasekto-ri abil koolimajade kordategemiseks, sest seaduse kohaselt on linnal mak-seraskuste vältimiseks lubatud laenu-limiit 60% aasta eelarve mahust.

Kindlasti on veel erinevaid keeruli-si maksu- ja juriidilisi skeeme. Rii-gikogu liikme Paul-Eerik Rummo hinnangul on kogu selle juriidili-se ja maksutrikitamiste tulemusel kõige suuremad kannatajad lapsed. „Päev-päevalt karmistuvas hari-dusmaastikul valivad vanemad last kooli pannes lisaks hariduse kvali-teedile üha enam ka õpikeskkonda. Kui head keskkonda pakkuda pole, võib olla üsna kindel, et õpilaste puudumine viib kooli sulgemiseni,“ tõdeb Rummo murelikult.

Rummo arvates võib tihti olla koo-lide remonditööde takistuseks just hea manööverpinna puudumine. ”Mitme maja vahel laste jooksuta-mine või õppepinna jagamine kahe kooli vahel on väsitavalt häiriv, pal-ju segadust tekitav ja võib olla koha-ti isegi hirmutav,” põhjendas ta.

Kõiki neid probleeme kokku võttes võib öelda, et koolide kordategemi-ne on äärmiselt keeruline protsess, mille kiireks, mõistuspäraseks ja edukaks juhtimiseks on vaja aru-kaid otsuseid. Jääb vaid loota, et ot-sustajatel seda arukust ka jätkub!

Õnne Pillak

Ülle Rajasalu, Tallinna volikogu ja Pirita halduskogu liige

Merivälja kool on üks ilusamaid, samas aga laste arvult väikse-maid koole Tallinnas. Aastaid peab kool planeerima oma las-tele kehalise kasvatuse tunde kohalikus pargis, kooli imepisi-keses aulas või kooli koridoris. Viimastel aastatel rentis Meri-välja kool võimlat Viimsi vallalt. Käesoleva aasta eelarve koosta-misel arvestati Merivälja kooli juurdeehituse projekteerimiseks 1 miljon krooni.

14. augustil kehtestas Tallinna linnavalitsus detailplaneerin-gu, mis annab võimaluse ehita-da Merivälja koolile juurde uus võimla ja ujulaga spordikomp-leks ning raamatukogu. Eskiis-projekti järgi mahub keskuses-se veel minijalgpalliväljak, mida talvel saab kasutada uisuväljana. Samuti kinnitas linnavalitsus

pressiteates, et õppetöövälisel ajal saavad spordikompleksi ja raamatukogu kasutada ka piir-konna elanikud.

Hea tunne oli linnavalitsuse pressiteadet lugeda. No lõpuks ometi! Detailplaneering on vas-tu võetud, sellele peaks nüüd järgnema hoone projekteerimi-ne. Ja siis võib kopa ehitamiseks maasse lüüa! Aga … augusti lõ-pus teatas Tallinna haridusamet, kes planeerib ja peab pealinna koolide eelarvet, et raha pole – see on ära kulutatud tähtsama-te projektide peale. Võib-olla te-hakse lisaeelarve, eks siis näis...

Raha pole, raha ei jätku – see on tavaline põhjendus linnas in-vesteeringute eelarve koostami-sel. Mina aga arvan, et linnal on raha küll. Küsimus on vaid sel-les, kuhu ja milleks seda kasuta-takse ning millised on valitseva võimu eelistused.

Ülle Rajasalu leiab, et kui linnaisad vaataksid oma prioriteedid üle, tekiks lähiajal Merivälja kooli juurde korralik spordikompleks.

Peatoimetaja: Jekaterina Ljubobratets

Väljaandja:Eesti Reformierakond

Tõnismägi 9, 10119 TallinnTelefon: 680 8080

tallinnateataja@reform.ee

Uuel hooajalparema hooga

Juhtkiri

Iga tallinlane soovib elada Rohelises pealinnasArvamus, et tallinlastel on ükskõik, kas nende kodu-ümbrus on kaetud ühtlase (ja kohati ühtlaselt aukus) asfaltiga või kasvavad seal puud, ei vasta siiski päris tõele.

Juuni lehes tutvustatud linnavoli-kogu Reformierakonna fraktsioo-ni „Rohelise pealinna statuudi” idee sai meie lugejatelt väga suu-re tagasiside osaliseks. Tehti väga detailseid ettepanekuid selle koh-ta, kuhu tuleks rajada uus puude-allee või milline hoov ootab juba aastaid korralikke prügikaste. Mõned tallinlased palusid meie kaasabi linnabürokraatiaga võit-lemises, teised andsid nõu. Ette-panekute hulgas oli ka üldisemaid põhimõtteid puudutavaid täien-dusi.

Nii näiteks tõi ligi 30 aastat aian-duses töötav kesklinlane Tatjana

konkreetseid näiteid, milliseid vigu tehakse Tallinna haljastuse rajami-sel ja selle hooldamisel ning andis nõu, milliseid taimi ja võtteid tuleb kasutada, et pealinna haljastus aasta läbi kaunina püsiks.

Ühe Lasnamäe korteriühistu esi-mees Vladislav soovitas Lasna-mäe elumajade hoove kodusemaks muuta hekke istutades. Tema sõ-nul oleks seda võimalik teha kor-teriühistute ja linna koostöös, nii et ka rahastamine tuleks mõlemalt osapoolelt. Ka kurtis Vladislav, et taotlused, mida korteriühistud peavad esitama osalemaks hoovide korrastamise programmis, on väga mahukad ja „käivad isegi juristide-le üle jõu.“

Haaberstis elav Marika kurtis, et Haabersti tiigi ümbruses paiknevad pingid on küll uued ja moodsad, kuid korraliku seljatoe puudumise tõttu ei ole võimalik eakatel inimes-tel neil korralikult istuda. Pinkide juures olevad prügikastid peaksid

aga mahukamad olema, „mitte ai-nult ühe hamburgeripaberi ja tühja plastpudeli jaoks.“

Ljudmilla Põhja-Tallinnast palus kaasabi majaelanike turvalisuse ja koduümbruse puhtuse tagamisel. Nimelt „ründavad“ nende suure kaubanduskeskuse lähedal asuvat maja pidevalt narkomaanid, purjus inimesed, kodutud või lihtsalt oma loomulikke vajadusi rahuldavad ja-lakäijad. Olukorra lahendamiseks on korteriühistu linnale esitanud mitu taotlust piirdeaia paigaldami-seks või heki rajamiseks. Vaatamata sellele, et mitmed samas piirkonnas asuvad majade elanikud on ennast samast kontingendist metallpiirde-aedadega kaitsnud, on linn seni ai-nult eitavaid ja üldsõnalisi vastuseid andnud.

Väga paljud tallinlased kurtsid, et linna peamine probleemi ei ole hal-jasalade puudus, vaid nende käest-laskmine ja hooletusse jätmine. Kehvas korras on meile kirjutajate

Üks Rohelise pealinna statuudi põhimõtetest näeb ette iga linnaossa 1000 puu istutamist. Pildil Keit Pentus mände istutamas.

sõnul ka sisekvartalite teed ja laste-mänguväljakud.

„Rohelise pealinna statuut” tuleb lähiajal arutusele linnavolikogus. Täname väga kõiki Tallinna elanik-

ke, kes meiega oma mõtteid jagasid ja kes andsid ka projekti algatajatele kinnituse, et nende ideedel on toe-tajaid.

Katrin Viks

Jekaterina Ljubobratets,peatoimetaja

Uue hooaja esimene Tallinna Teataja on suuresti pühenda-tud igas vanuses lastele.

Lähenev uus õppeaasta teki-tas huvi uurida, kas ja kui-võrd paranevad Tallinna koolilaste õppimistingimu-sed. Selgus, et tänavu alusta-sid kolme pealinna gümnaa-siumi õpilased ja pedagoogid justkui uues majas ning küm-netes koolides said valmis jooksvad remonditööd. Kui keerulisi ja arukaid otsuseid koolide kordategemine tege-likult nõuab, räägivad endi-

sed linnaosa vanemad ja rii-gikogu liikmed.

Septembris algab õppetöö ka lasteaedades ja sõimedes. Kah-juks saab tänapäeval lasteaias sõbralike pedagoogide valvse hoole all mängimas ning õp-pimas käia vaid osa Tallinna koolieelikutest. Nõudlus sõi-mekohtade järele on korda-des suurem kui pealinnal neid kohti pakkuda on. Aitamaks nii Tallinnal kui ka teistel Ees-ti linnadel ja valdadel seda sü-venevat probleemi lahendada, töötas riik välja terve prog-rammi. Millist, saate lugeda tänasest ajalehest.

Riik on valmis abi ja toetust osutama ka igale lapsevane-male. Ülevaate sellest, milli-seid toetusi, soodustusi või hüvitisi on kõikidel emmedel ja issidel võimalik riigilt või Tallinna linnalt taotleda, saate tänasest Tallinna Teatajast.

Huvitavat lugemist!

Lühidalt

3

Omavalitsuste sülle kukkunud 1,4-miljardine kingitus

Septembrist saab lapsetoetust veel7000 noortAlates 1. septembrist saavad lap-setoetust ja teisi peretoetusi ka 16–19-aastased noored, kes õpi-vad õhtuses või kaugõppe vormis põhikoolis või gümnaasiumis või osakoormusega põhikooli baasil kutseõppeasutuses. Ning need, kes on põhihariduseta ja omandavad kutseõpet. Lapse-toetust ei maksta neile, kellel on keskharidus ja kes jätkavad õppimist. Seni maksti lapsetoe-tust ainult juhul, kui nad tervis-likel põhjustel ei saanud õppida päevases õppevormis või täis-koormusega. Eesti hariduse in-fosüsteemi andmetel on selliseid noori umbes 7000.

Ansip – 2007. aasta eurooplane Briti majandusajakiri fDi ja Financial Times Business va-lisid juuli lõpus peaminister Andrus Ansipi 2007. aasta isi-kuks Euroopas. Ajakiri põh-jendas Ansipi valimist tema muljetavaldava ning ettevõtlus-sõbraliku majandus- ja mak-supoliitika, mis on muutnud Eesti väga atraktiivseks inves-teerimiskeskkonnaks, kiiren-danud Eesti majanduskasvu, edendanud eksporti ja riigi teh-noloogilist võimsust. Financial Timesi gruppi kuuluv välja-anne fDi valib aasta persoone Euroopa, Aafrika, Aasia, Ladi-na-Ameerika, Lähis-Ida ja Põh-ja-Ameerika kohta, nende seast valitakse omakorda välja üle-maailmse tiitli omanik. Varem on fDi tiitli pälvinud näiteks Mehhiko president Vicente Fox (2003), Brasiilia president Luis Inacio Lula da Silva (2004), Ko-rea pealinna Souli meer Lee Myung-bak (2005) ja Kanada Ontario osariigi peaminister Dalton McGuinty (2006).

Eesti kavatseb avada virtuaalse saatkonna Eesti kavatseb avada virtuaal-keskkonnas Second Life saat-konna, selleks plaanitakse ku-lutada umbes 100.000 krooni, kirjutas Eesti Päevaleht. Vir-tuaalse Eesti saatkonna ees-märk on tutvustada Eesti riiki ning see soovitakse avada vä-lisministeeriumi sünnipäevaks 11. novembril. Saatkonna ava-miseks on kavandatud umbes 100 000 krooni, mis ministee-riumi asekantsleri sõnul on sa-mas suurusjärgus tavalise ko-dulehekülje maksumusega.

Linna ülesanne on küll taga-da kõigile soovijatele vaba lasteaiakoht, aga hakkama ei saada pealinnas sellega juba õige pikka aega.

Väike üleskirjutus mänguväljakul kuuldud vestlusest: „Kujutad ette, Kai sai eile kahekuuseks, läksin teda lasteaia järjekorda panema ja sealt öeldi, et hiljaks olete jäänud. Et kahe aasta pärast lasteaias alus-tavad rühmad on juba mitmekord-selt täis ja ümbruses pole ühtki las-teaeda, kus järjekord oleks väiksem kui 400 last.” „Mul läks mees samal nädalal poissi järjekorda panema, kui Kristofer sündis. Praegu kõigu-me ikka piiri peal ja ei tea, kas õn-nestub kohta saada või ei.”

Tallinnas võib üsna kindel olla ka-hes asjas – lumekoristajate jaoks saabub talv alati ootamatult ja igal sügisel tuleks linnavalitsejate jaoks justkui üllatusena see, et lasteaia-kohtadest on juba mitmendat aastat väga suur puudus.

„Kuna Tallinna linnavalitsuse prio-riteedid tunduvad olevat kuskil mu-jal kui laste- ja sõimekohtade juur-de tekitamises, siis ei jää üle muud, kui riik peab lapsevanematele appi tulema,” ütles Riigikogu Reformi-erakonna fraktsiooni esimees Keit Pentus. „Järgmisel neljal aastal pa-nustab riik uute lasteaiakohtade loomisse ja lasteaedade olukorra parandamisse kokku 1, 4 miljardit krooni. See on väga suur summa, aga meil on ka tõsine soov, et vali-miste eel lubatud programm „Iga-le lapsele lasteaiakoht” ka reaalselt tööle hakkaks.”

Pentuse sõnul on hiljuti valitsuses arutusel olnud programmi välja-töötamisel teinud tubli tööd rah-vastikuminister. „Kui nüüd ka de-tailid kiiresti paika saadakse, võib juba järgmise aasta alguses haka-ta uute lasteaiakohtade loomiseks riigilt toetust taotlema,” lisas Keit Pentus.

Kingituse saab projekti alusel

Toetuse saamiseks tuleb omava-litsusel esitada konkreetne projekt uute lasteaiakohtade loomiseks. Tegu võib olla nii uue lasteaia või lastesõime ehitusega kui ka juba olemasoleva hoone suuremahulise renoveerimisega – näiteks hoone-le juurdeehituse tegemisega või ka hoone kapitaalse ümberehitusega. Omavalitsuse enda finantseering peab olema praeguste plaanide ko-haselt vähemalt 50% kogu projek-ti maksumusest. Kas omavalitsuse omafinantseeringu nõudmine on ikka õiglane? „Tegelikult on lasteae-dade ülalpidamine ja uute kohtade loomine seaduse järgi 100% linna kohustus ja ülesanne. Riigi täienda-va abi pakkumine on sisuliselt sülle-kukkunud kingitus,” ütles Pentus.

Nelja aasta jooksul riigi panustatav 1,4 miljardit krooni jaguneb aastate kau-pa järgmiselt: 2008. ja 2009. aastal 300 miljonit krooni aastas, 2010. ja 2011. aastal 400 miljonit krooni aastas.

Motivatsioonist puudu ei jää

Kui pool sellest rahast eraldatak-

se konkreetsete projektide alu-sel, siis ülejäänud pool jagatakse sihtotstarbeliste toetustena. Nii 2008. kui ka 2009. aastal peaks 75 miljonit (2010. ja 2011. aastal 100 miljonit krooni) jagunema oma-valitsustele sisuliselt pearaha alu-sel olemasolevate rühmade arvu järgi. Raha on sihtotstarbeline, ehk seda tohib linn kasutada ai-nult lasteaedade olukorra paran-damiseks.

Motiveerimaks omavalitsusi las-teaiapedagoogide palka tõstma, on samuti ette nähtud sihtots-tarbeline toetus kogusummas 75 miljonit krooni (2010. ja 2011. aastal 100 miljonit krooni). Selle-le toetusele on õigus pretendeeri-da nendel omavalitsustel, kes on kõrgharidusega noorempedagoo-gide palgad tõstnud samale tase-mele põhikooli noorempedagoo-gide palkadega.

Kui programm „Igale lapse-le lasteaiakoht” valitsuse lõp-liku heakskiidu saab, siis on vähemalt kindel, et rahapuu-dusega Tallinna linnavalitse-jad lasteaiakohtade nappust

Seisuga 1. august 2007 elas Tallinnas 28 585 kuni 7-aastast last, kellest 14 170 olid vanuses 1-3 aastat.

Sünniaasta Laste arv2007 30782006 50912005 46062004 44732003 39532002 38152001 3569

16. mai 2007 seisuga oli Tal-linna munitsipaallasteaeda-des kokku 18 391 kohta, s.h. 3 983 sõimerühmades. Tallin-na eralasteaedades oli kokku 562 kohta. Sel aastal avatakse Tallinnas üks uus lasteaed ja 24 uut rühma e. lasteaiakoha saab veel ca 500 last.

Kohtume messil Laps ja Pere!

Kas teate, et vanemahüvitise maksmise perioodi pikendatakse lapse 1,5aastaseks saamiseni? Kas olete kuulnud 2000kroonisest ringirahast? Kas olete juba arvestanud täiendava tulumaksuvaba miinimumi kehtestumisega alates esimesest lapsest?

Kogu informatsiooni eelmainitud ja muude Eestis elavatele lastele ning peredele pakutavate hüvitiste kohta annavad Teile Eesti Reformierakonna tipp-poliitikud messil Laps ja Pere. Nagu eelmistelgi aastatel, kuulavad nad Teie rõõmud ja mured ära. Sel ajal pakuvad Teie lastele lusti onu Raivo ja vahva Orav.

Mess Laps ja Pere 2007 toimub 29.–30. septembrini Saku Suurhallis.

Kohtumiseni Eesti Reformierakonna boksis!

Liivakasti äärel istuva Keit Pentuse sõnul eraldab riik järgmise 4 aasta jooksul 1,4 miljardit krooni, et omavalitsused looksid uusi lasteaiakohti ja parandaksid lasteaedade olukorda.

vabandada enam ei saa. Suur samm lapsevanemate tuleviku kindlamaks muutmise osas on siis igal juhul tehtud.

Jekaterina Ljubobratets

Lühidalt

4

Reformierakond jätkuvalt parimEmori uuringu kohaselt püsib Reformierakond juba mitmen-dat kuud populaarseima partei-na – juulis toetas erakonda 43% elanikest, sh 50% eestlastest ning 13% muulastest. Reformi-erakonnale järgnes populaarsu-selt Keskerakond, keda pooldas viiendik küsitletuist. Seejuures toetas Edgar Savisaare juhitud parteid mitmendat kuud enam kui 70% muulasi, samas kui eestlaste toetus jäi alla kümne protsendi. Uuringu järgi oli Isa-maa ja Res Publica Liidul juulis 13, Sotsiaaldemokraatlikul Era-konnal kümme, Eestimaa Ro-helistel seitse ning Rahvaliidul viis protsenti toetajaid.

Lähiaastail kerkib Tallinna 6 uut lasteaedaMöödunud suvel linnavalitsuse algatatud, vastu võetud ja keh-testatud detailplaneeringute ko-haselt kerkib lähiaastail Tallinna eri piirkondadesse nii linnaeelar-ve kui ka erakapitali toel kuus uut lasteaeda. Lasteaed on plaanis ra-jada Kopli poolsaarele elamu-messi alale, Piritale Kose tee 58 krundile, Nõmmele Rännaku pst 28 krundile ning nii Haaberstis-se Rannamõisa tee äärde kui ka Kadrioru lõbustuspargi maadele rajatavasse korterelamuasumis-se. Samuti on lasteaed kavanda-tud kesklinna Veerenni asumisse endistele mööblivabriku maade-le rajatavasse linnakusse.

Kultuuripealinna aasta algab 14. jaanuaril 2011Tallinna ja Turu linnapead kiit-sid omavahelisel kohtumisel heaks projektimeeskondade et-tepaneku kultuuripealinna aas-ta avalöökideks – 14. jaanuaril 2011 üritusega „Tallinn sulab” Tallinnas ja 15. jaanuaril 2011 üritusega „Turu põleb” Turus.

Vabaduse väljakuümberehitus võib valmida 2009. aastal

Tallinna Vabaduse väljaku väl-jaehitamise koordineerimiseks moodustatud ajutine komisjon valis välja väljaku eskiisprojek-ti koostaja, kes peab esitama projekti 30. novembriks. Sel-lele järgneb etapiviisiline pro-jekteerimine. Esmalt võetakse käsile Vabaduse väljaku jalakäi-jate alaks kujundamine ning sel-le alla parkla rajamine. Kaarli puiestee osas saab projekteeri-mise ja ehitamisega edasi minna pärast seda, kui koostöös riigiga on maaküsimused lahendatud. Maa-aluse parkla rajamist ette valmistavate kaevetöödega alus-tatakse järgmisel kevadel, prot-sessi eduka kulgemise korral saavad Vabaduse väljak ja lähi-ala täismahus ümber kujunda-tud 2009. aasta sügiseks.

Teadmine ei loo turvatunnet

Suvi on olnud ilus ja too-nud tänavatele rohkearvu-liselt linlasi ning külalisi.

Milline on aga suvi olnud politseile ning mida linnas kurikaelad korda on saatnud, sellest palju ei räägita. Kindlasti on paljudel veel meeles

Üllar Lanno, Tallinna volikogu liige

vandaalitsemine aprilliöödel, mis nagu halb unenägu tekitab ikka ja jälle teatud kõhedustunde.

Pealinnas vaid 40 patrulli

Juba mais, saabuva turismihooaja kõrghetkede ning politseiasutuste puhkuseperioodi eel, tegi Refor-mierakond linnapeale ettepaneku mõelda linnas turvalisusele ja ava-liku korra tagamisele. Plaan nägi ette linnavalitsuse ja Põhja politsei-prefektuuri vahel lepingu sõlmimi-se, mis pidi suvel linnatänavatele tooma kaks korda rohkem patrulle ja kaasaks aprillikuu rahutuste ajal ligi 1000 registreerunud abipolit-seinikku aktiivselt tegevusse. Linn seda aga vajalikuks ei pidanud.

Veel kaks aastat tagasi ei vaevanud pealinna politseid sedavõrd suur kaadripuudus. Toona liikus linnatä-

navatel keskmisel 44 patrulli. Selle aasta mais reageeris väljakutsetele 13 ekipaaži, tekitades läheneva suve ees teatava kahtlustunde. Politseid tu-leb aga kiita, sest patrulle oli linnas näha, kuigi nende arv kõikus, olles ikka võimaliku 40 piires. Pikemalt tuli väljakutsele reageerimist oodata Kesklinnas, Mustamäel ja Nõmmel.

Paljud kuriteod jäävad avastamata

Rahulikumaks teeb aga teadmine, et hädaohu ja rasketele kuritegude-le reageerivate jõudude arvel siiski ei koonerdatud. Tänavatele toodi kon-toritest lisa, kui puudujääk kasvama hakkas. Iseenesest ei olnud selles mi-dagi halba, aga kahes kohas jõudsalt tööd teha ikka ei jaksa. Seda näitab ilmekalt ka kuritegude avastamis-te arvu langus. 2007. aasta esimesel poolel registreeriti Tallinnas 11 271 kuritegu, mis on möödunud aasta

samast perioodist 6% madalam. Sa-mas kukkus avastamiste hulk terve viiendiku võrra, olles 38% juures.

Harju piirkonnas, sh Tallinnas, pan-nakse toime üle poole Eestis regist-reeritud kuritegudest. Hea tunde tekitab aga teadmine, et üldine ku-ritegevus linnas liigub languse suu-nas ja seda juba kolmas aasta. Enim vähenes kuritegude arv Lasnamäel, Mustamäel ja Põhja-Tallinnas. Tõu-sis aga kesklinnas, kus liigub palju turiste ja ka kurjategijaid.

Selle suve hitiks võib lugeda tasku-vargusi. Enim kasvas avaliku rahu vastaste ja liiklusalaste kuritegude arv. Endiselt on kerkimas ka nar-kokuritegude hulk. Isikuvastastest kuritegudest pandi käesoleva aasta esimesel poolel Tallinnas toime 33 tapmist. Röövimiste arv on pide-valt vähenenud.

Tallinnas on toimumas järjekordne K-korteritehingTallinna volikogu augus-tiistungil otsustati kesk-erakondlaste häältega tunnistada eluruumi-de kasutussevõtmiseks korraldatud hanke edu-kaks pakkujaks Osaühing Raadiku Arendus, kes ehi-tab linnale 1170 korterit ning annab need 20 aas-taks Tallinna kasutusse.

„Kurioosseks teeb otsuse see, et volikogu eelneva otsuse kohaselt korraldati hange eluruumide kasu-tussevõtmiseks 10aastasele perioo-dile,“ ütles Reformierakonna frakt-siooni esimees Remo Holsmer. „Volikogu 23. augusti istungil tegi Leonid Mihhailov ettepaneku le-pingu perioodi pikendada tagant-järele 20 aasta peale.“

„Tegu on hankejärgse tingimuste muutmisega, mis ei ole aus võima-like teiste pakkujate suhtes,“ arvas

Holsmer. „Kui oleks kohe tehtud konkurss 20 aasta peale, olnuks ka rohkem pakkujaid ja hind sood-sam linnale. Tegu on järjekordse ja Keskerakonna mastaapse K-korte-ritehinguga, millega võetakse Tal-linnale pikaajalised suured rahali-sed kohustused.“

„Kokku maksab see projekt linna-le 20 aasta jooksul koos iga-aasta-se tarbijahinnaindeksi kasvuga ca 2,5–3 miljardit krooni ehk umbes 125–150 miljonit krooni aastas,“ Remo Holsmer. „Kui linnavalitsus räägib, et linnal pole raha kauarää-gitud Haabersti ristmiku ja Põh-javäila ehituseks, mis oluliselt lee-vendaksid ummikuid linnas, siis miljardite eest korterite ehitami-seks tundub raha jaguvat küll.“

Otsuse kohaselt on kasutusse an-tavate korterelamute brutopind kokku orienteerivalt 96 000 m2, kasutusse antavate eluruumide su-letud netopind kokku orienteerivalt76 800 m2. 1170 korterit renditakse linnale 136,00 krooniga ruutmeet-ri kohta ühes kalendrikuus.

Ülle Rajasalu: ... Minu küsimus on selline. Väitsite, et teil oli eel-läbirääkimistega pakkumine, aga baas oli 10 aastat. Olen kohtunud väga paljude kinnisvaraarendaja-tega, kes väidavad, et oleks nad teadnud 30aastasest lepingu või-malusest, oleksid tulnud konkur-sile. Kas te ei arva, et poolel teel hobuseid nagu ei vahetata? Et võib-olla oleks olnud palju pare-mad tingimused, kui neid pakku-jaid oleks olnud rohkem ja oleks

kohe kuulutanud 30 aastaks väl-ja. Aitäh!

Eha Võrk: Aitäh. Loomulikult oleks olnud tore, kui olnuks pakkujaid rohkem kui 2. Ja teiseks küsimuse-le, et kas jah, et antigi tõepoolest 10, aga väga hästi läks meil läbirääki-mine. Arendaja tuli vastu, et on 30. Nagu ma ütlesin, 10 on ebapiisav.

Üllar Lanno: ... Me räägime prae-gu 77 000 m2 ehitamisest ja kui

me võtame seda, et üürniku käest võetakse renti 20 kr, sellisel juhul, kui tal on seda maksta, on lepin-gupartner kahjuks ikkagi Tallin-na linn ja kõikide mittemaksmiste korral on tema ka garant, kes sel-le kulu enda peale võtab. Kui me vaatame, et kogu see periood too-dab linnale ligi 3,8 miljardit või natuke rohkem krooni kahju, on mu küsimus esiteks see, et kui te seda hanget läksite korraldama, siis kuidas te sellel hetkel kohe ei

teadnud, et teil on vaja seda 30 aastaks, vaid te siis teadlikult vali-site 10aastase perioodi, aga pärast seda, kui hange oli korraldatud ja olid välja arvutatud reaalsed tule-mid nendele konkreetsetele aren-dajatele, tekkis soov seda 20 aastat pikendada. Aitäh!

Eha Võrk: Aitäh. Hange korral-dati vastavalt volikogu otsusele. Eelläbirääkimiste käigus avanes võimalus rendiaega pikendada.

Väljavõte linnavolikogu 23. augusti 2007 istungi stennogrammist

Tallinna volikogu opositsiooni juhina on Remo Holsmer pidanud korduvalt kahtlastele K-tehingutele vastu seisma. Kuid 31 häälega jääb alati 32-le alla...

5

Lapsevanem on olla uhke ja hää

Ka kahenädalase tütre ja kolmeaastase poja isa, riigikogu liige Hanno Pevkur kaalutleb isapuhkusele jäämist.

Riiklikud lapse- ja peretoetused Tallinna elanikele makstavad sotsiaaltoetused

Toetuse liik Toetusesuurus (kr)

Lapse sünnitoetus ühekordne 5 000Lapsendamistoetus ühekordne 5 000Lapsetoetus makstakse iga kuu lapse 16aastaseks saamiseni või kui laps jätkab õpinguid päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel mõnes muus õppevormis kuni 19aastaseks saamise-ni või 19aastaseks saamisel õppeaasta lõpuni

• esimesele ja teisele lapsele 300• alates kolmandast lapsest 900Lapsehooldustasu igakuine, suurused lapse kohta • kuni 1-aastase lapse vanemale 700• 1–3aastase lapse vanemale 600• 3–8aastase lapse vanemale, kui peres on lisaks kuni 3aastaseid lapsi 300• 3–8aastase lapse vanemale, kui peres on kolm või enam lapsetoetust saavat last 300Üksikvanema lapse toetus makstakse iga kuu, kui lapse sünniaktis puudub kanne isa kohta või see on tehtud ema ütluste alusel või kui teine vanem on tunnistatud tagaotsitavaks 300

7- ja enamalapselise pere vanema toetus makstakse ühele vanemale kord kuus, kui peres kas-vab 7 või enam lapsetoetusele õigust omavat last 2 640

Eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 1 500Ajateenija lapse toetus igakuine 750Lapse koolitoetus makstakse iga õppeaasta alguses 450

Toetuse liik Toetusesuurus (kr)

Lapse sünnitoetus Makstakse üks kord ühele vanematest tingimusel, et lapse sünnitanud ema on olnud Tallinna elanik ka enne lapse sündi, võttis ennast rasedana arvele enne 12. rasedusnä-dalat ja oli arsti regulaarsel jälgimisel. Ühtlasi peab vähemalt üks lapse vanematest olema ela-nud Tallinnas vähemalt aasta enne lapse sündi. Ka sündinud laps peab olema Tallinna elanik ja elama taotlejaga ühel aadressil. Taotlus esitatakse 6 kuu jooksul pärast lapse sündi

5 000

Mitmike sünnitoetus Makstakse üks kord kolme ja enama lapse sünnil 100 000

Lapse sünnipäevatoetus Makstakse teise ja järgnevate laste teiseks, kolmandaks, neljandaks ja viiendaks sünnipäevaks. Õigus toetusele on lapsevanemal, kes on elanud Tallinnas vähemalt aasta enne lapse sündi, ka laps on Tallinna elanik ja elab taotlejaga ühel aadressil. Taotlus esita-takse 3 kuu jooksul pärast lapse sünnipäeva.

1 000

Lapsehoiuteenuse hüvitis Õigus hüvitisele tekib vanemahüvitise saamise õiguse lõppemise päevast järgneval päeval ja lõpeb lapse kandmisega koolieelse lasteasutuse või kooli nimekir-ja. Hüvitist makstakse lapsehoiuteenuse ostmise eest FIE-lt, juriidiliselt isikult, munitsipaal- või riigiasutuselt, kellel on lapsehoiuteenuse osutaja tegevuskohajärgse maavanema antud kehtiv te-gevusluba. Hüvitise taotlemiseks tuleb vanemal esitada muu hulgas ka teenuse ostmist tõendavad dokumendid.

1 852

Esmakordselt kooli mineva lapse toetus Toetus määratakse üks kord vähemalt aasta enne lapse kooliminekut Tallinnas elanud vanemale, kelle laps on samuti pealinna elanik, elab taot-lejaga samal aadressil ja asub õppima Tallinna kooli. Taotlus esitatakse 3 kuu jooksul alates õppeaasta algusest.

5 000

Kui küsida tulevastelt lapse-vanematelt, millist abi nad riigilt oodata oskavad, tuleb enamusele meelde vaid va-nemahüvitis.

Tegelikult on lapsevanemal võima-lik riigilt, kohalikult omavalitsu-selt või tööandjalt taotleda mitmeid toetusi, hüvitisi või soodustusi.Üle-vaate tähtsamatest neist toome välja täna Tallinna Teatajas.

Vanemahüvitis

Kuni lapse 70 päeva vanuseks saami-seni on õigus vanemahüvitisele last kasvataval emal. Alates 1. septemb-rist 2007 võib vanemahüvitist saada ka vähemalt 70päevase lapse isa.

Õigus vanemahüvitisele algab rase-dus- ja sünnituspuhkuse lõpupäeva-le järgnevast päevast ning lõpeb, kui rasedus- ja sünnituspuhkusele jää-misest on täitunud 455 päeva. Alates 1. jaanuarist 2008 määratakse hüvi-tis vastava õiguse tekkimise päevast kuni ajani, mil täitub 575 päeva sün-nitushüvitise määramisest. Kui ema ei saanud rasedus- ja sünnituspuh-kust, tekib õigus vanemahüvitisele alates lapse sünnist ning kehtib kuni lapse 14 kuu vanuseks saamiseni (alates 1. jaanuarist 2008 kuni kuni 18kuuseks saamise päevani).

Vanemahüvitis arvutatakse hüvitise-le õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulude järgi. Kui vanem ei töötanud hüvitisele õiguse tekki-misele eelnenud aastal, siis maks-takse vanemahüvitist hüvitise alam-määras, mis 2007. aastal on 2690 kr (2008. aastal 3600 kr). Vanemahüviti-se ülempiir on üle-eelmise aasta kol-mekordne keskmine palk (2007. aas-tal 21 624 kr, 2008. aastal 25 209 kr).

Juhul kui perre sünnib järgmine laps alla kahe- ja pooleaastase va-hega ning arvutatud vanemahüvi-tis järgmise lapse kohta on väiksem kui eelmise lapse kohta, määratakse hüvitis varasemate tulude alusel.

Vanemahüvitise saamise ajal võib vanem töötada. Kui töötasu on üle 2690 kr kuus, vanemahüvitist vä-hendatakse ning ei maksta, kui tulu ületab 2007. a 13 450 kr kuus.

Koos vanemahüvitisega makstakse lapsevanemale mitmeid peretoetu-si, v.a lapsehooldustasu.

Puhkusehüvitised

Rasedus- ja sünnituspuhkus

Töötaval naisel on õigus jääda ra-sedus- ja sünnituspuhkusele, kui arsti määratud eeldatava sünni-tamise kuupäevani on jäänud 70 päeva. Puhkus kestab 140 päeva, mitmikute sünni või tüsistusega sünnituse korral 154 päeva. Puh-kusele jäämisel makstakse sün-nitushüvitist summas 100% ka-lendripäeva keskmisest tulust ühe kalendripäeva eest.

Lapsehoolduspuhkus

Vanemale antakse tema soovil lap-sehoolduspuhkust kuni 3aastase lapse kasvatamiseks. Lapsehooldus-puhkust võib kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal kuni 3aas-tase lapse kasvatamiseks. Lapse-hoolduspuhkuse kasutamise ajaks tööleping peatatakse ja töötajale makstakse vanemahüvitist või lap-sehooldustasu.

Isapuhkus

Isal on õigus jääda ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi 14päevali-sele täiendavale lapsepuhkusele. Iga isapuhkusel viibitud päeva eest saab ta 66kroonist hüvitist (miinus tulu-maks). Samas on sotsiaalministee-rium juba valmistanud ette eelnõu, mille järgi alates 1. jaanuarist 2008 hüvitatakse isale kahe nädala jooksul saamata jäänud palk proportsionaal-selt tema tavalise sissetulekuga.

Täiendav lapsepuhkus

Ühele vanemale antakse tema soo-vil igal tööaastal täiendavat lapse-puhkust kolm kalendripäeva, kui tal on üks või kaks alla 14aastast last. Kui vanemal on kolm või enam alla 14aastast last või vähemalt üks alla 3aastane laps, on tal õigus täiendavalt 6 puhkusepäevale. Iga täiendava lapsepuhkuse päeva eest hüvitatakse vanemale 66 kr (miinus tulumaks).

Maksusoodustused

Täiendav maksuvaba tulu

2007. aastal on vähemalt kahe lapse vanemal õigus arvata oma maksus-tamisperioodi tulust maha täienda-vat maksuvaba tulu summas kokku 24 000 kr iga kuni 17aastase lapse koh-

ta alates teisest lapsest. Vastavalt selle aasta kevadel vastuvõetud seaduse-muudatustele alates 1. jaanuarist 2008 saab vanem oma tuludest maha arva-ta täiendavat maksuvaba tulu juba esi-mesest lapsest alates. Seejuures 2008. aastal muutub vanemal tulumaksuva-baks 27 000 kr lapse kohta, siis 2011. aastal on see summa 36 000 kr.

Koolituskulude mahaarvamine

Vanem võib oma aastasest tulust maha arvata iga alla 26aastase lap-se koolituskulud, sh õppelaenu int-ressid.

Laenusoodustused

Õppelaenu osaline kustutamine

Ühele kõrg- või kutsekooli lõpeta-nud vanemale, kes 2007. aastal kas-vatab kuni 4aastast last (2008. aas-tal kuni 5aastast last), kustutab riik 50% õppelaenu jäägist (intressid tasub laenuvõtja ise). Riigipoolne laenu kustutamise periood on ka-hekordne õpingute nominaalaeg, mida arvestatakse alates õpingute lõpetamisest. Ühe lapsega seoses saab taotluse esitada mitme laenu-lepingu kohta. Kokku ei saa laenu kustutada rohkem kui 6 aasta eest.

Laenu kustutamise taotlemiseks tu-leb minna panka, kus laenuleping on sõlmitud.

Peretoetused

Riiklikud

Hüvitamaks peredele osaliselt laste hooldamise, kasvatamise ja õppi-misega seotud kulutusi, makstakse kõigile kuni 16aastastele lastele rii-gieelarvest mitmeid peretoetusi (vt tabel). Kui laps õpib päevases õppe-vormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, on tal õigus saada peretoetusi kuni 19aastaseks saamise õppeaasta lõpuni.

Kõiki riiklikke peretoetusi ja vane-mahüvitist on võimalik taotleda, esitades elukohajärgsele pensioni-ametile vastav kirjalik taotlus koos ja vajadusel muid dokumente või elektrooniliselt kodanikuportaali www.riik.ee/kodanikuportaal kaudu.

Tallinna elanikele

Soodustamaks perekonna toime-tulekut, maksavad lastele mitmeid sotsiaaltoetusi oma eelarvevahen-ditest ka kohalikud omavalitsused. Nii maksab Tallinna linn oma las-tele ja nende vanematele sõltuma-ta perekonna sissetulekust mitmeid sotsiaaltoetusi (vt tabel).

Pealinnas elava lapse vanemal, kel-le perekonna netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehti-vast palga alammäärast (2007. aas-tal 3600 kr) ja iga järgmise pereliik-me kohta väiksem kui 80% kehtivast palga alammäärast, on õigus taotle-da muu hulgas laagrituusiku osa-liseks hüvitamiseks kuni 2000 kr, laste huviala- ja sporditegevusega seotud kulutuste kuni 2000 kr, lapse põhikooli ja gümnaasiumi lõpeta-mise ning koolimineku kulude osa-liseks hüvitamiseks 1000 kr (aastas lapse kohta).

Kõikide eeltoodud Tallinna linna eelarvest makstavate toetuste taot-lemiseks tuleb vanemal pöörduda elukohajärgse linnaosavalitsuse sot-siaalhoolekandeosakonda.

Erika Vahtmäe, sotsiaalministeeriumi perepoliitika üksuse peaspetsialist

Lühidalt

6

Eesti Reformierakond kutsub

Eesti otsib superstaari finalistideRaimondo Laikre ja Anna-Liisa Supi

KONTSERDILE16. septembril 2007 algusega kell 17.00 Jaani kirikus

Antud kupongi esitamisel on sisepääs TASUTAUksed on avatud alates kl 16.30st.

Kontserdile pääsevad 500 esimest soovijat.

Riigikogu reformierakond-lasest liige Taavi Rõivas saatis südasuvel rahandus- ja majandusministrile kirja, milles tegi ettepaneku reguleerida SMS-laenude-ga seonduvat.

Mõlemad ministeeriumid tunnis-tasid, et SMS-laenudest on kuju-nemas tõsine probleem ning rii-gikogu peaks kaaluma võimalusi laenude väljastamist reguleerivate seaduste muutmiseks. Suure tõe-näosusega tõusetub teema kohe sügisese istungjärgu alguses.

Kui pankade üle teostab järeleval-vet nii Eesti Pank kui ka Finants-inspektsioon, siis SMS-laenusid väljastavate asutuste üle kontroll sisuliselt puudub. Samuti ei laie-ne nn kiirlaenudele võlaõigussea-duses sätestatud kohustus infor-meerida tarbijat krediidikulukuse määrast ehk sellest, kui suur on intress võrreldes teiste tarbimis-laenudega.

Moodne liigkasuvõtmine

„Kuna SMS-laenu andjal ei ole kohustust laenuvõtjat raha lae-namise kulukusest informeerida, on SMS-laenude hind röövellikult suur,” ütles Taavi Rõivas. „Aasta baasil ulatub laenu intress koha-ti isegi üle 400%.” Võrdluseks – keskmise kodulaenu aastaintress on ca 4–5%, autoliisingul 5–7% ning tarbimislaenudel 12–20%.

Rõivase sõnul on tegu mood-sa liigkasuvõtmisega, mis teki-tab teadlikult osale laenuvõtjatele makseraskusi. „Ei ole normaalne, et SMS-laenude pakkujad ütlevad avalikult välja oma eelduse, et iga kümnes laen on lootusetu ning seetõttu peab laenult küsima hii-gelintressi,” ütles Rõivas. „Teisi-sõnu tähendab selline äriplaan, et iga kümnes SMS-laenu võtja satub tõsisesse majandusraskusesse.”

Arvestades SMS-laenude võtmise plahvatuslikku kasvu, võib raskus-tes isikuid ja perekondi olla riigi-kogulase hinnangul tänaseks juba tuhandeid. „Kõik märgid näita-

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

E-mail: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Telefon: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Oma andmeid edastades nõustun tulevikus saama Eesti Reformierakonda ja selle poliitikuid puudutavat infot

või reklaami, mille edastajatel või töötlejatel luban kasutada oma andmeid nimetatud eesmärgil tingimusel,

et andmeid ei kasutata muuks kui Eesti Reformierakonna ja selle poliitikutega seonduva informatsiooni või

reklaami edastamiseks.

Keskerakonna juhtimisel jätkub K-korterite odavmüük Augusti esimesel linnavoliko-guistungil arutati Reformiera-konna fraktsiooni algatatud linnavara võõrandamise korra muutmist. Sell kohaselt linnava-ra ei või otsustuskorras ja eras-tamishinnaga müüa isikule, kel-le omandis on kinnistusregistri andmetel kinnisasjana korter, elamumaa või mõtteline osa ela-mumaast Tallinnas. “Linnavo-likogu keskerakondlik enamus on juba pikka aega peamiselt oma sõpradele kortereid odava hinna eest laiali jaganud ning hetkel ei vaevuta isegi kontrol-lima, kas inimesel on juba enda nimel kinnisvara,“ selgitas Re-formierakonna fraktsiooni esi-mees Remo Holsmer.

Remo Holsmer

„Muudatus korterite võõran-damise korras välistaks olukor-ra, kus sundüürnik saab endale odava hinna eest osta korteri ka siis, kui ta juba omab kinnisva-ra ning oleks ise võimeline oma eluasemeprobleemi lahendama,” lisas Holsmer. “Eelnõu hääletati taaskord keskerakondlaste hääl-tega maha, mis näitab, et kor-terite otsustuskorras müügis ei soovitagi korda majja seada.”

Väljavõte Tallinna linnavolikogu 2007. a 23. augusti istungilt

Ülle Rajasalu: Kas te saate tuua näiteid, kus linn on müünud võileiva hinna eest korteri kel-lelegi, kellel on juba korteri-omand olemas?

Remo Holsmer: Linnavalit-sus müüs eelmisel aastal sund-üürnikele otsustuskorras 55 korterit kesklinnas, millest 19 korterit leidis 3–4 kuuga juba uue omaniku. Näiteks said Tar-tu mnt majas 94ruutmeetrise korteri omanikuks isa ja poeg Severovid, kellel oli enne üüri-lepingu sõlmimist olemas su-vila Aespas ja majakrunt Kiili vallas. Enne linnalt kodu ost-mist vähem kui 20 000 krooni-ga jõudis perekond omandada veel korteri Puhangu tänaval. Mis puudutab selle aasta al-guses Pealtnägijas lahvatanud kurikuulsat korteriskandaali vanalinnas, siis korteri saanud ja selle samal päeval Indrek Ahlbergile müünud Ivo Jaamal oli juba kolm aastat olemas kor-ter Vihuri tänaval. Sarnaseid näiteid leiab igast linnaosast.

Riigikogu kavandabSMS-laenude reguleerimist

vad, et trendi jätkumisel muutub probleem tuntavaks ka makrota-sandil,” lisas ta.

Eesti Ekspressi andmetel küün-dib SMS-laenude kogusumma üle poole miljardi krooni ehk lühisõ-numi abiga on Eestis laenu võetud vähemalt paarsada tuhat korda. Kui arvestada laenuandjate reh-kendusega, et iga kümnes laen on lootusetu, on raskustesse sattunu-te koguarv koguni paarkümmend tuhat. Mitmed ajakirjandusvälja-anded on toonud välja, et SMS-laenude kiire levik suurendab ka pandimajade käivet ehk sunnib hättasattunud inimesed laenu ta-gasi maksmiseks oma isiklikest as-jadest loobuma.

Praalima kutsuvad reklaamid

Riigikogulase sõnul on teine oluline põhjus SMS-laenude reguleerimi-seks see, et reklaamides kutsutak-se otsesõnu arulagedalt laristama. „Mind häirib sügavalt, et nii tele- kui ka raadioreklaamid kutsuvad inimesi üles laenurahaga „šeffama” ja „praalima,” ütles Rõivas. „Kui-gi seaduses ei ole võimalik lõpuni ette kirjutada, mida laenureklaa-mis võib öelda ja mida mitte, pii-sab eeldatavasti sellestki, kui riiklik institutsioon asub laenupakkujate üle järelevalvet teostama.” Omaette kurioosum on seegi, et sõnumi teel väljastatavat kiirlaenu reklaamiti ja pakuti kaunite näitsikute abiga ise-gi Õllesummeril.

SMS-laenud on kujunemaks prob-leemiks ka Soomes – sarnaselt Eestiga on ka naaberriigis ainus SMS-laenukontorite üle järele-valvet teostav asutus tarbijakaitse (Kuluttajavirasto). Soome finants-inspektsiooni (Rahoitustarkastus) järelevalve alla väikelaenude and-jad ei kuulu.

Samas on Soomes reguleeritud reklaamidega seonduv, nii näiteks ei tohi reklaamid õhutada kiirusta-misele otsuse langetamisel ega olla muul moel ebasobilikud. Samuti on määratletud teatud kohustus-lik info, mida reklaamid kindlasti peavad sisaldama.

Karin Kalda

15päevase laenuperioodi puhul

Laen Intress* Intressaastas

BIG Pank AS 3000 kr 390 316%SMS laen OÜ 3000 kr 550 446%Raha24 OÜ 3000 kr 550 446%

BIG Pank AS 1000 kr 135 329%SMS laen OÜ 1000 kr 200 487%Raha24 OÜ 1000 kr 200 487%

30päevase laenuperioodi puhul

Laen Intress* Intressaastas

BIG Pank AS 3000 kr 455 185%SMS laen OÜ 3000 kr 700 284%Raha24 OÜ 3000 kr 690 280%

BIG Pank AS 1000 kr 180 219%SMS laen OÜ 1000 kr 300 365%Raha24 OÜ 1000 kr 300 365%

SMS-laenude kulukus

* intressina on arvestatud ka lepingu- või käsitlustasuks nimetatud laenu kulu

Augusti lõpus teatas BIG otsusest loobuda SMS-laenude pakkumisest viidates sellele, et negatiivsed argumendid kaaluvad üles kiirlaenudest saadava tulu. Kes on järgmine?

Lühidalt

7

Algatati Skoonebastioni detailplanee-ringu koostamineJuuni lõpus algatas Tallinna linnavalitsus 9,2 ha hõlmava Skoone bastioni ja lähiala de-tailplaneeringu koostamise. Tallinna üldplaneeringu koha-selt on ala juhtfunktsiooniks metsad, pargid ja looduslikud haljasalad, mis on mõeldud avalikuks kasutuseks ning kuhu võib ehitada üksikuid väikse-maid spordi- ja puhkeehitisi. Planeeringuga soovitakse ku-jundada Skoone bastionist taas vanalinna osa, mis pakuks lin-lastele ka ajaveetmis- ja spor-timisvõimalusi, ning sulgeda autoliiklusele Rannamäe tee, jättes selle kergliiklusalaks. De-tailplaneeringu koostamise alus on Skoone bastioni ja staadioni kasutuselevõtmise lahenduste ideekonkursi võidutöö nime-ga „GLASII”, mille autorid on noored arhitektid OÜ Salto ar-hitektuuribüroost.

Jalgpalliklubi Ajax TLMK saab oma spordikompleksiSel suvel algatas linnavalitsus Võidujooksu 6, 8, 8a ja Uuslinna 7 kinnistuid ning lähiala hõlma-va detailplaneeringu koostami-se. See võimaldab 9,2 ha suu-rusele maa-alale jalgpalliklubi Ajax TLMK jalgpallikompleksi, väiksemat saalipinda vajavatele spordialadele mõeldud spordi-hoone ning nende naabrusse viiekorruselise korterelamu ra-jamise. Detailplaneeringus ar-vestatakse ka Lasnamäe rohe-võrgustiku Kadrioru pargialaga ühendamisega ja Võidujooksu tänava rekonstrueerimisega.

Tallinn tahab rajada Pirita ranna kaitseks veepiirile valliHiljuti esitas Tallinna kom-munaalamet keskkonnaminis-teeriumile vee erikasutusloa taotluse, et rajada Pirita ranna kaitseks lainete eest veepiirile kuni 1,5 meetri kõrgune ranna-kindlustus. Kommunaalamet tahab kaitsta kindlustusega ranna infrastruktuuri ja ranna-metsa tugeva lainetuse eest, mis põhjustab rannaastangu kulu-mist. Rannakindlustuse ees-märk on vähendada rannaas-tanguni jõudvat laineenergiat, säilitades seejuures puhkeran-na kvaliteeti. Keskkonnami-nisteerium algatas keskkonna-mõju hindamise programmi, mille käigus tuleb arutlusele kaks rannakindlustuse rajami-se varianti. Esimese võimaluse kohaselt tuleb veepiirile Pirita rannahoonest Mähe-Kaasiku tee ja Ranniku tee ristmikuni kuni 1,5 meetri kõrgune liiva-kehand. Teine võimalus näeb ette nelja meetri laiuse kivirah-nudest vööndi rajamise.

Šnelli staadion on taas avatudMöödunud aasta lõpus uuris murelik Tallinna Tea-taja lugeja, mis on plaanis ette võtta räämas Šnelli staadioniga.

Siis avaldas tollane linnavoliko-gu Reformierakonna fraktsiooni juht Keit Pentus lootust, et juba 2008. aastaks koostab ja kehtes-tab linnavõim looduskaitse all oleva Šnelli pargi detailplaneerin-gu nii, et kõik sel alal paiknevad ehitised jäävad avalikku kasutus-se. Praeguseks pole linn kõnealust planeeringut veel algatanudki. Šnelli staadioni renoveerimiskuur on sellest hoolimata värskelt läbi saanud ja pikka aega pelgalt õlle-lembeliste seltsimeeste lemmik-paigaks olnud platsil on võimalik jälle sporti teha.

Renoveeritud Šnelli staadion avati 2. septembril 2007, kui riigikogu ja Tallinna jalgpallimeeskonnad uuel kunstmurukattega jalgpal-liväljakul oma osavust demonst-reerisid. Jalgpalliväljakule lisaks

asuvad staadioni alal neljarealine jooksurada, kaks kaugushüppe-kasti, kõrgushüppe- ja teivashüp-pesektor.

Endisaegses kohas ja vormis taas-tati ka staadioni paviljonihoone. Nagu ka varem, paiknevad hoones riietusruumid koos WC ja dušši-dega, köögiga puhkeruum ning in-ventariruum.

2007. aasta mais alanud renovee-rimistööd teostati paviljonihoone omaniku OÜ Primos tellimusel. Primose kinnitusel on staadioni ja seda teenindavate hoonete re-noveerimistööde maksumus 53 miljonit krooni ning selle summa tasus ettevõte ilma linna toetuse-ta. OÜ Primos on võtnud ühen-dust nii linna haridusametnike kui ka lähedal asuvate koolide-ga, et pakkuda uuel väljakul õpi-lastele tasuta sportimisvõimalu-si. Kuna seni ei ole mitte ühelgi kesklinna koolil enda staadionit või moodsat ja korrastatud spor-diväljakut, on nõudlus uue staa-dioni kasutuselevõtuks ilmselt üsna suur.

Mustakivi jalakäijate tunnel valmib novembris„Ah, riskin, pean juba ammu kodus olema!”, „Kaua võib oodata?! Mõni auto võiks ikka peatuda!”, „Ei, äkki ei jõua üle joos-ta…”, „Miks see jalakäijate tunnel kinni on?!” …

Selliseid emotsioone elavad pide-valt välja Mustakivi keskuse juures reguleerimata ülekäigurajal Laagna teed ületavad jalakäijad. Varsti lõ-peb see üle kahekümne aasta kest-nud õudus – novembri keskpaigas avatakse rekonstrueeritud Musta-kivi jalakäijate tunnel.

Ohtlikust ülekäigurajast Laagna teel Mustakivi keskuse juures püüti lah-ti saada juba Nõukogude ajal, kui 1984. aastal koostati maa-aluse ja-lakäijate tunneli projekt. Detailpla-neeringute vms dokumentatsiooni puudumisel ehitati aga tunnel veidi teisiti. Seetõttu pidid tänavu Musta-kivi tunneli rekonstrueerimise pro-jekti ette valmistanud projekteerijad tunnelis tegutsevate kauplejate letti-de all ronides ja esialgseid tähtaegu ületades uurima ja nuputama, kui-das tunnel lõplikult välja ehitada.

Mustakivi jalakäijate tunneli re-

Kalev Kukk, Lasnamäe halduskogu liige

Mäletan hästi, kuidas 2005. aasta sügisel küsitlesime kol-leegidega Mustakivi keskuse juures jalakäijaid, kas Musta-kivi maa-aluse tunneli avamine on vajalik. Vaatama vihmase-le ilmale saime tunni ajaga ligi 120 toetavat allkirja. Täna on mul ülihea meel, et juba paa-

ri kuu pärast saavad Kärberi, Mahtra, Kivila ja teistel Musta-kivi keskuse lähiümbruses asu-vatel tänavatel elavad tallinla-sed ohutumalt koju. Vaadates teisi Tallinnas olevad maa-alu-seid ülekäike, kardan, et prob-leemiks võib kujuneda tunneli turvalisus ja puhtus. Siiski loo-dan, et lasnamäelased hoiavad oma vara ja linnaosavalitsus on neile selles abiks.

konstrueerimise projekt sai valmis juulis. Vastavalt sellele ehitatakse li-saks olemasolevatele otsmistele sis-sepääsudele mõlemale poole Laagna teed kaks uut külgmist sissepääsu. Iga sissepääsu juurde ehitatakse välja uued pandused ja trepid. Laagna tee bussipeatuste asukohad nihutatakse tunnelile lähemale – linnast välju-val suunal jääb bussipeatus Statoili ning linna suunduval suunal Lukoili tankla ette. Rajatakse tunnelisse vii-vad kõnniteed. Laagna teele kahe sõidusuuna vahele paigaldatakse tõkked, muudetakse liikluskorral-dust Mahtra tänava ja Laagna tee ristmikel, paigaldatakse ümber tä-navavalgustus, rajatakse uus sadeve-te ärajuhtimise süsteem. Tunnel jääb avatuks ööpäev läbi. Kõikide loetle-tud rekonstrueerimistööde lõppedes olemasolev Laagna tee ülekäik aga suletakse.

Reaalselt kavatsetakse töödega alustada septembri esimestel näda-latel, valmimisaeg on planeeritud novembri keskpaigaks.

Kogu projekti teostamine läheb linnale maksma 25,5 miljonit krooni. Päästetud inimeste elud on aga hindamatud.

Jekaterina Ljubobratets

Pealinna ohtlikuim ülekäigurada kaob juba selle aasta novembris.

Hendrik Agur, Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor

Aastaid amortiseerununa ole-me eelmise staadioni jäänuseid aktiivselt kasutanud õpilas-te kehalise kasvatuse õppeka-

va täitmisel. Kui saame nüüd nüüdisaegselt renoveeritud staadioni kasutada oma keha-lise kasvatuse tundideks, on see just täpselt see, mida vaja-me. Loodan väga OÜ Primos ja linnavalitsuse tulemuslikele

läbirääkimistele. Kooli jaoks pole tähtsust, kas objekt kuu-lub erafirmale või linnale. Mei-le on tähtis kindlustunne, et saame seda alaliselt kasutada. Kui erafirma ja linnavalitsuse vahel saavutatakse kokkulepe

staadioni kasutustingimuste suhtes, siis oleme väga huvita-tud staadioni kooli jaoks tasuta kasutamisest. Kui tasu eest, siis loomulikult linna poolt vasta-vas osas kooli eelarve suuren-damisega.

Kuigi aastaid kestnud vaidlused staadionialuse maa ümber pole siiani lõppenud ja detailplaneering algatamata, on Šnelli staadion kasutamiseks valmis.

Kaks nädalat enne uue kooliaasta algust kinnitas Tallinna haridus-ameti spetsialist Leini Jürisaar, et reaalne on, et staadioni hakkavad kasutama Gustav Adolfi gümnaa-siumi ja Vanalinna Hariduskol-

leegiumi õpilased. Täpselt, kas ja millistel tingimustel saab see või-malik olema, ei osanud ametnik öelda.

Katrin Viks

Scan

pix

1. september on paljudele lastele väga tähtis päev – esimene koolipäev. Tallinna Teataja uuris riigi ja Tallinna linna juhtide käest, millised on neil selle tähtsa päeva mälestused?

Mis on Sinu helgeim mälestus esimesest koolipäevast?

Ülle Rajasalu, Tallinna volikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimeesOma esimest koolipäeva oodates oli hingeärevus nii suur, et hommikul ärgates leidsin ennast juba kooliriie-tes. See aga tähendas, et olin öösel üles tõusnud ja ennast oma uutesse koolirõivastesse mähkinud. Loomu-likult tuli emal riided uuesti üle trii-kida ja korda teha. Kõik minu õed ja vennad käisid juba koolis, seda enam tahtsin minagi koolilaste hulka kuu-luda. Oma elu esimesest koolipäe-vast on millegipärast selgesti meel-de jäänud klassijuhataja õp Kaalep,

tema pulksirge selg ning uhkelt püs-tine peahoiak, kui tema järel kooli aulasse marssisime. Ja aabitsa kätte-andmine! Veel mäletan kodus õhtust pidusööki, sest laud oli tavapärasest uhkemalt kaetud, ja ilusat suurt ema küpsetatud kooki oma viiele lapsele.

Keit Pentus, Riigikogu Reformi-erakonna fraktsiooni esimeesTundsin ennast maailma kõige uh-kema tüdrukuna, kui mööda meie kodutänavat ema käest kinni hoi-des 1. septembril kooli jalutasin. Olin kangesti tahtnud kooli min-

na, see tõotas olla midagi tõeliselt põnevat. Aga esimese koolipäeva märksõnad – soe ja ilus ilm, sõb-ralik klassijuhataja, üllatus, et kohe ei olnudki tunde, kodune elevus ja kooli alguse tort ning umbes 1000 uut küsimust.

Mati Eliste, Pirita halduskogu esimees, Tallinna volikogu liigeMu vanaisal oli hobune ja kum-miratastega veovanker, millega ta teenindas tervet Nõmmet. Esime-sel koolipäeval vedasime Hommi-ku tänava majaehitusele paekive.

Mehed ehitusplatsil ärgitasid mind sellega, et ma ei suutvat ühtegi kivi tõsta. Ma asusin tõestama ja mäle-tamist mööda tegin selle koorma mahalaadimise töö üksinda ära. Kuna mul ei olnud kella ja kivi-de mahalaadimine võttis rohkem aega, kui ma arvata oskasin, pidin kooli hiljaks jääma. Koju jõudes sain ema käest pragada ja ta paras-tas mind: kas tahad voorimeheks hakata! Kooli jõudsin siiski õigeks ajaks ja voorimeest minust ka ei saanud.

Kristen Michal, Reformierakonna peasekretär, riigikogu liigeEsimesel koolipäeval oli tagant-järele kõige tähtsam valik pin-ginaabri leidmine. Mul oli kaks väga head sõpra – kaksikud, Siim ja Tiit, ning mälu järgi siis nen-dega klappisime, kuidas istume. Pinginaabri valik vist oligi kõi-ge tähtsam asi, mis meelde tuleb. Ülejäänu oli traditsiooniline, kui käisime kooli väljakul abiturien-tidega puid istutamas ja ilmselt

tähistasime ka kodus seda kooli-päeva. Ja eks ärevus oli ka hinges, ikkagi uus elu.

Katrin Karisma-Krumm, Tallinna volikogu liigeMäletan esimesest koolipäevast lõhnu ja valgust. Oli väga palav ilm ja ema tõi aiast kimbu astreid. Koo-lis oli palju inimesi ja direktorile paistis päike silma ning ta leemen-das higist. Kodus oli õunakook ja õhtul võis õues mängida ainult kel-la 9ni, sest homme pidi jälle kooli minema.

Saada vastus märksõnaga “lahendus” 28. septembriks aadressile Tõnismägi 9, 10119 Tallinn või e-posti teel tallinnateataja@reform.ee ning osale 1000-kroonise Tallinna Kaubamaja kinkekaardi loosimisel.

Juuni peaauhinnavõitis Aire Õunapuu

Oma andmeid edastades nõustun tulevikus saama Eesti Reformierakonda ja selle poliitikuid puudutavat infot või reklaami, mille edastajatel või töötlejatel luban kasutada oma andmeid nimetatud eesmärgil tingimusel, et andmeid ei kasutata muuks kui Eesti Reformierakonna ja selle poliitikutega seonduva informatsiooni või reklaami edastamiseks.

Ristsõna lahendus: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Telefon või e-posti aadress: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .