Jaanus Karilaid küsib, miks Jürgen Ligit ei huvita Läänemaalt kaduvad 350 töökohtaLk 4–5

Hind 0,78 ¤

Ilmub aastast 1999

R A H V A P O L I I T I K A L E H T

Nr 26 (1007) 6. juuli 2016

URMO SAAREOJA: Kevad oli jõudnud vaevalt alata, kui Siim Kallas avas presidendiralli ja oravapartei sisevõitluse presidendikandidaadi kohale. Iroonilisel kombel on Reformierakond veel ainus, kel oma presidendikandidaat kinni-tamata. Muidu nii viimistletud poliittehnoloogia tõrgub ning segadus kandub kogu poliitikasse. Lk 2

JAAN ÕMBLUS: Kodusõda on luksus, mida saab endale lubada vaid tugev organisatsioon. Kesk-erakond on populaarseim ja suurim erakond, kuid mitte nii tugev, et taluda pidevat sisekääri-mist. Kui sisekaklus on vähendamas valijaoo-tuste teenindamist, mõraneb partei toetuse vundament ja usaldus erakonna suhtes lahtub. Lk 4 – 5

TAAVI PUKK

Tekkinud olukord tõi kaasa peaminister David Cameroni teate tagasiastumisest ning vallandas Ühendkuningriigis poliitilise segaduse. Loomu-likult reageerisid toimunule ka Eesti poliitikud. Kesknädal võttis oma lugejate jaoks kokku huvi-tavamad ning enim kajastust leidnud arvamused.

Oudekki Loone (Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liige) leidis, et brittide otsus lahkuda Euroopa Liidust on selge signaal sellest, et Euroopa Ühendriikide loomise projekt on läbi kukkunud ning liit peab püsimajäämise nimel

tõsiselt peeglisse vaata-ma. “Tähelepanuväärne on see, et kui tehakse julge otsus ning rahvale antakse võimalus päriselt kõnelda ja otsustada, siis otsuse järgselt eliit nutab, ja soovib rahvast välja vahetada. Tunnustada tuleb aga Suurbritannia demokraatiat, mis rahva-le sellise otsustusvõima-luse andis. Ka David Cameroni tagasiastumise otsus on märk Suurbri-tannia demokraatia tu-

gevusest ja julgusest,” ütles Oudekki Loone.“Suurbritannia rahvas on kõnelnud, rahvahääle-tuse osalusprotsent oli muljetavaldav ning keegi ei tohi seda kahtluse alla seada. Ka kritiseerida või hukka mõista pole põhjust, sest britid on oma demokraatliku otsuse teinud,” rõhutas Loone. “Suurbritannia referendumiga on ametliku lõpu saanud projekt „Euroopa Ühendriikide loomine“. Tegemist on selgelt signaaliga sellest, et Euroopas ei õnnestu föderatsiooni loomine. Meil on aga

siiski võimalik Euroopa ühtsus päästa – ja me võiksime seda soovida –, kuid selleks peame Eu-roopa Liidu toimimise põhjalikult üle vaatama. Probleem pole mitte Suurbritannias, vaid Eu-roopa Liidus endas.“„Kui me soovime Euroopat päästa, tuleb selle struktuuri muuta, tuleb luua „Euroopa à la carte”, kus riikidel on võimalus igast poliitikast loobuda, kui see nende huvides ei ole. Euroopat peavad ühendama ühised huvid, mitte raudne rusikas; liikmesriikide suveräänsust tuleb ühiskasutusena tugevdada, mitte seda alla suruda.”

Jevgeni Ossinovski (SDE esimees)kirjutas oma Facebooki kontol, et Briti peami-nister David Cameron mängis vene ruletti ja lasi enda aju välja. “Õnnetuseks meile, ülejäänud 500 miljonile Euroopa kodanikule, haavas kuul ka

BREXIT-i emotsioonidSel ajal, kui eestlased magasid 24. juunil välja jaanilaupäeva- väsimust, levis üle maailma kulutulena uudis Suurbritan-nia referendumi tulemusest, mis otsustas brittide lahkumi-se Euroopa Liidust. Avalikkuse jahmatus oli mõistetav, sest suure referendumi eel en-nustati liitujääjate tahtmise nappi võitu. Sama näitasid esi-mesed kokkuloetud hääled.

Euroopa ajaloo edu-kaimat rahuprojekti. Kahjuks on ka teisi peaministreid, kes inimeste rahututest vetest üle juhtimise asemel laskuvad enesetapjalikku po-pulismi. Pole kaht-lust, et David Came-ron on kindlus-tanud endale koha a j a l o o r a a m a t u s . Eurooplased mee-nutavad kibeduse-ga tema nime, kui

taaskord üksteise vastu relvad tõstavad,”kirjutas sotside esimees.

Edgar Savisaar (Keskerakonna esi-mees)kirjutas Õhtulehes (27.06) sellest, kuidas keegi ei tea tegelikult, mida tähendab Euroo-pale Suurbritannia ot-sus lahkuda Euroopa Liidust. “Poliitiline mäng muutub keeruli-semaks, kõrgete polii-tikute toolid kõiguvad, finantsturud on ootus-ärevuses, segadus on suur.

Loe edasi lk 3

MEIE PEAMINISTRI SUVEÖÖ ÕUDUSUNENÄGU

Oudekki Loone

Jevgeni OssinovskiEdgar Savisaar

KESKNÄDAL2 uudised

JUHTKIRI

Presidendisuvi

Aadress: 10130 Tallinn, Toom-Rüütli 3/5Tellimine ja levi: 6 177 717

Peatoimetaja Urmi Reinde urmi@kesknadal.ee 6 274 583Uudistejuht Indrek Veiserik indrek@kesknadal.ee 6 274 571Toimetaja Tiit Maksim tiit@kesknadal.ee 6 273 465

Toimetus käsikirju ei tagasta. Kesknädalas ilmunud artiklid väljenda-vad nende autorite arvamust, mis ei pruugi kokku langeda toimetuse omaga.

Levi AS Express Post ja AS Eesti PostLehte kirjastab MTÜ Vaba Ajakirjandus

NÄDALA NUPUD

HIIBUSE NÄDAL

6. juuli 2016

Ükski poliitikahuviline ei saa sel suvel kurta, et Eesti poliitikas midagi ei toimu. Toimub, ja kuidas veel!

Kevad oli jõudnud vaevalt alata, kui Siim Kallas kuulutas avatuks presi-dendiralli ja oravapartei sisevõitluse presidendikandidaadi kohale. Iroonilisel kombel on vaatamata varajasele algusele Reformierakond veel ainuke parla-mendierakond, kel oma presidendikandidaat kinnitamata. Muidu nii viimistletud poliittehnoloogias on sel korral esinenud tõrkeid ning segadus kandub kogu Eesti poliitikasse. Liigne enesekindlus võib aga oravad presidendivalimistel omast võttest selili paisata.Sotsioloog Juhan Kivirähk (EPL, 04.06) võrdles parlamendierakondade ühise presidendikandidaadi otsinguid kunagises mängufilmis „Malev” kujutatud kärajatega – kus, nagu teame, tekitati vaid palju tüli ja lõpetati ühislaulmisega. Erakondade ühiskandidaadi otsimise kohtumisel ei tulnud aga ühislaulmistki. Sisuliselt on Reformierakond valmis toetama ühiskandidaati, juhul kui see on Reformierakonna kandidaat. (Lisaks võiks kandidaadi eesnimi olla Marina.) Mitte just kõige konstruktiivsem lähenemine, kas pole?

Reformierakonna ego on toitnud järjepidev edu parlamendivalimistel ning iga valimistsükliga üha allaheitlikumaks muutuvad koalitsioonipartnerid, kes kuidagi ei suuda peaministriparteid tasakaalustada. Meedias välja käidud teoo-riat sellest, kuidas Reformierakond võiks toetada presidendiks Eiki Nestorit – sest ei pea õigeks kõigi kõrgete kohtade enda kätte koondamist – ei maksa uskuda. Tegemist on ülipragmaatilise seltskonnaga, kes loomulikult tahab endale ka presidendikohta, ning mida kiiremini ja väiksemate kuludega see saavutatakse, seda parem.

KESKMÕTE: Kui meie põhiseaduses on ette näh-tud võimalus presidendiküsimus otsustada valija-meeste kogus, siis ei saa väita, et see variant oleks kuidagi halvem või vähemdemokraatlik.

Veel viis aastat tagasi oli olukord palju lihtsam, sest president pandi Riigiko-gus paika suurema kisa ja kärata. Nüüd on aga üsna kindel, et valiku peab langetama valijameeste kogu, kui muidugi kõik teised parlamendierakonnad oravate vastu ühisrinnet ei moodusta. Arvestades asjaolu, et need kõik on juba oma kandidaatide taha asunud, pole sellele variandile väga mõtet loota.

Kindlasti ei allu valijameeste kogu tavapärastele kampaanianõksudele, mida on pidevalt kasutatud. Valijameestel on meeles omavalitsuste tulubaasi äralõi-kamine; valijamehed mäletavad, kui üleolevalt on Stenbocki maja suhtunud linnadesse ja valdadesse. Ning loomulikult mäletavad valijamehed haldus-reformi, mis väikesed omavalitsused ajalukku pühib.

Mitme poliitiku jutt sellest, et president tuleb valida parlamendis, sest see näi-tavat Eesti riigi demokraatia küpsust, pole tõsiseltvõetav. Kui meie põhiseaduses on ette nähtud võimalus presidendiküsimus otsustada valijameeste kogus, siis ei saa ka väita, et see variant oleks kuidagi halvem või vähemdemokraatlik. Pigem on niisugune arvamus kantud ärevusest ehk isegi hirmust selle ees, mida linnade ja valdade esindajad arvata võivad. Tegemist on ju olukorraga, kus kohalike omavalitsuste esindajad võivad ametisse panna presidendi, kellega koalitsioonil sugugi mugav koostöö ees ei oota.

Linnapeade, vallavanemate ja kohalike volikogude juhtide telefonid helisevad juba praegu senisest hoopis sagedamini. Ning üle nädala saab mõne presidendi-kandidaadiga kooki süüa. Sellest tuleb tõeline presidendisuvi.

URMO SAAREOJAKeskerakonna juhatuse liige

21. juunil andsid Euroopa Parlamendi liikmed Eestist ja Lätist – Yana Toom, Tatjana Ždanoka ja Andrejs Mamikins – Euroopa Parlamendi (EP) Petitsioonikomis-jonile üle petitsiooni mittekodanike õiguste kaitseks. Sellele on alla kirjutanud üle 20 tuhande Eesti ja Läti elaniku. Petitsioonis on kirjas, et mittekodanikke oli 2016. aasta algul Lätis 252 017 ja Eestis 82 341.Toomi sõnul võtsid mittekodanikud ühen-dust oma EP saadikutega, uurides, kuidas petitsiooni allkirjastada. „Allkirjade hulk näitab, et paljud hääleõigust mitte omavad inimesed tunnevad end ahistatuna, kuigi EP mandaadid jagatakse sealhulgas ka nende arvel,“ selgitas Toom. Europarlamendi saadikud nõuavad mittekodanike ebavõrdse kohtlemise lõpetamist – Eestis elavatele mittekodanikele õigust osaleda erakon-dades ja hääletada EP valimistel ning Lätis elavatele mittekodanikele hääleõigust kohalikel ja EP valimistel.Mamikins ütles, et mittekodanikke on mõlemas riigis suur hulk, eriti kui võtta arvesse, et Läti kogu elanikkond on 2 miljonit ja 1,3 miljonit Eestis. „Mittekodanikel ei ole lubatud osaleda EP valimistel, kuigi nende hulk võetakse arvesse saadikukohtade arvu määramisel. Lisaks on nende isikute

õigus osaleda poliitilises elus väga piiratud, võrreldes EL kodanike õigusega,” kõneles Mamikins.

Allkirjade kogumine petitsioonile algas juba aprillikuus. Õigus petitsiooni allkirjastada oli Eesti ja Läti kodanikel, samuti nende riikide alalistel elanikel kodakondsusest sõl-tumata. Allakirjutanute hulgas on Belgia, Islandi, Itaalia, Kanada, Leedu, Saksamaa, Suurbritannia ja USA kodanikke, aga ka Bangladeshi, India ja Pakistani kodanikke.Ždanoka on optimistlik, kuna tunnetatakse EP kolleegide poolehoidu. 8. septembril 2015 jäi resolutsiooni (millega EP kutsuks Euroopa Komisjoni ja EL-i liikmesriike üles tagama mittekodanike hääleõigust ning kodanikualgatuse õigust) vastuvõtmisest puudu vaid 16 häält (751 liikmest). Ždanoka loodab, et pärast petitsiooni üleandmist

peaks resolutsioon saama piisavalt poolthääli. Töö petitsiooniga tähendab ka seda, et on võimalik välja-sõit kohapeale ja materjalide üleandmine Euroopa ombuds-manile. Lisaks võib petitsiooni läbivaatamise tulemusena sündida Euroopa Liidu seadusandluse täitmise rikkumise uurimiskomisjon.

Mittekodanikud nõuavad Eestis ja Lätis hääleõigust

Mai lõpul Austria presiden-diks valitud Roheliste partei kandidaat Alexander Van der Bellen sai oma uue ametiga harjuda vaid kuu aega, sest 1. juulil tuli Austria kõrgemast kohtust teade, mis valimistu-lemused tühistas. Kohtuotsuse järele toimuvad uued valimised sügisel, kirjutab Suurbritannia ajaleht The Independent.

Eestimaiste juurtega Alexan-der Van der Bellen võitis mai-kuus Vabaduspartei kandidaadi Norbert Hoferi ees ülinapilt – 30 864 häälega ehk vähem kui poole protsendipunktiga. Valimistulemuse kohtus vaidlusta-nud Vabaduspartei hinnangul esines valimisseaduse rikkumi-si enamikus 117 valimisringkonnast. Rikkumisi täheldati nii valimissedelite käsitlemisel ja häältelugemise protseduuris kui ka valimistulemuste protokollide kinnitamisel.

“Vaid täielik kindlus, et va-limisprotseduure täidetakse korrektselt, kindlustab Aust-ria kodanike usku meie demo-kraatiasse,” ütles põhiseadus-kohtu juht Gerhard Holzinger pretsedenti loovat otsust ette lugedes.Praegused arvamusküsitlused tõotavad kordusvalimistel edu Hoferile, keda peavoolumee-dias nimetatakse paremäär-muslaseks – muu hulgas on ta öelnud, et kui rahvas end relvastab, siis on see igati loo-giline reaktsioon pagulaskrii-sile. Kuigi Austria presidendi

ametikoht on suuresti tseremoniaalne, peetakse võimali-kuks, et Hoferi võit presidendivalimistel võib Vabaduspartei viia 2018. aasta parlamendivalimistel võimule. Igatahes oli Austria kõrge kohtu otsus üllatav ja kinnitas Brexiti kõrval kõigele vaatamata Euroopa demokraatia elujõulisust.

Austria presidendivalimised lähevad kordamisele

PRESIDENT ILVESE KREEDO

Tatjana Ždanoka

Alexander Van der Bellen Norbert Hofer

KESKNÄDAL uudised 36. juuli 2016

Algus esilehel

Euroopa Liit peab hakkama Suurbritanniaga kokku leppima, kui tahab midagi saavutada. See, mis toimus Suurbritannias, polnud par-teipoliitika, see oli parteideülene aktsioon. Vahe oli enam kui miljon häält ja valimis-aktiivsus oli väga kõrge,” kirjutas Savisaar.Savisaar nentis, et paljud Eesti juhtivpolii-tikud ei saanud jälle millestki aru. “Paljud kurjustavad, sotside esimees Jevgeni Ossi-novski nimetas Suurbritannia rahvahääletust Vene ruletiks. Rahva käest küsimine ei saa aga kuidagi olla Vene rulett. David Cameron näitas ennast riigimehena, kui ta korraldas rahvahääletuse, mida oli lubanud. Õppige Cameronilt, kes teeb nii, nagu rahvas otsustab, isegi kui see temale isiklikult ei meeldi. Eesti poliitikud käituvad aga küünilisel kombel: nad lihtsalt ei usu asju, mida nad ei usu.”Keskerakonna esimees ennustas, et selle rah-vahääletuse mõju ulatub kaugemale Euroopa piiridest — ka üle ookeani. “Seni peeti sü-gisesi valimisi USAs Hillary Clintoni jaoks lihtsalt kergeks jalutuskäiguks. Kui aga ka seal osutuvad valimised parteideüleseks ning protesti väljendamiseks bürokraatia ja võimu vastu, siis võivad tulemused olla hoopis teist-sugused.”

IRL-i poliitik Marko Mihkelson leidis, et need, kes Suurbritannias praegu rõõmustavad refe-rendumi tulemuse üle, võivad peagi tabada ennast hoopis vastandlikust olukor-rast. “Euroopa Liit pole enam see, mis ta oli. Kõigile senistele kriisidele Kreekast rändeni on lisandu-nud eksistentsiaalne kriis. On päris ilmne, et vanamoodi edasi ei

saa. Üksnes brittide lahkumisläbirääkimised, mis peaksid nüüd algama, tekitavad täielikult uue olukorra Euroopa Liidu kõigil tasanditel. Brittide lahkumisotsus seab tõsise surve alla kogu demokraatliku läänemaailma sisemise ühtsuse ning solidaarsuse. Rõõmustavad need, kes tahavad näha lääne ühtse väärtusruumi murenemist. Oht selleks on täna reaalne,” ütles Mihkelson.

Yana Toom (Euroopa Parlamendi liige) ütles Äripäevale, et Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust on selgeks signaaliks, et ühenduses toimuvaga ei olda rahul ning teisiti-

mõtlejaid võib olla veelgi. „See on väga selge signaal, et Eu-roopa Liiduga ei olda rahul, ning seda mitte ainult Suurbritan-nias, vaid ka mujal,“ leidis Toom. “Üleöö siiski suuri muu-tusi ette näha ei ole ning Brexiti-järgset doominoefekti karta pole mõtet. Kindlasti ei saa tõsiselt rääkida Prantsusmaa väljaas-

tumisest, millele Le Pen on üles kutsunud. Eu-roopa Liit on ju Saksa–Prantsuse ühisprojekt, need kaks riiki on võtnud meid oma orbiidile ja nende väljaastumisest ei saa juttu olla. Män-gus on liiga suured ambitsioonid ja vastutus.”Samas nentis Toom, et Briti referendumi tulemus annab tuult tiibadesse äärmuslikele poliitilistele jõududele. „Euroopas tõstavad pead paremäärmuslased ja Brexitit kasuta-takse kindlasti nende poliitiliste jõudude poolt ära. Ma ei jaga aga paranoiat teemal, et nüüd saab kuidagi kannatada Euroopa või Eesti julgeolek; räägime siiski Euroopa Liidust, mitte NATO-st,” ütles Yana Toom.

Taavi Pukk

Keskerakonna presidendikampaania algas Viljandimaal

Presidendikandidaat Reps andis lubaduse algatada põhiseaduse muutmine, et Eesti rahvas saaks presidendi otsevalimise õiguse. “Teen ettepaneku kaaluda pre-sidendivalimise ühildamist Eu-roopa Parlamendi valimistega, et vältida täiendavaid kulusid ning liigsagedasi valimisi. Li-saks tuleb põhiseadusega anda kodanikele õigus algatada seaduseelnõusid ning võimalus panna rahvahääletusele olulisi riigielu küsimusi. Luban presi-dendina algatada põhiseaduse muudatused kõigis kolmes küsimuses. Presidendi otseva-limise seadustamine, rahvaalga-tuse sisseviimine ning koda-nikele rahvahääletuse kokku kutsumise õiguse andmine on

vajalikud sammud. Nii suuren-dame inimeste otsustusõigust ning lähendame riiki ja rahvast,” ütles Mailis Reps.

Lisaks tõi Reps välja, et presi-dendil on väga suur võimalus Eesti elu mõjutada. “Minu olu-lisemaks eesmärgiks poliitikas on solidaarsuse ja ühiskondliku võrdsuse eest seismine. Presi-dent peab esindama Eesti riiki väärikalt välismaal, kuid veelgi olulisem on tema panus kohali-ku elu arendamisel. Riigipea ei ole lihtsalt ülem-välisminister, vaid tal peab olema tuntav sise-poliitiline mõju ja autoriteet. Tema roll on seista kogu Eesti riigi ja rahva heaolu eest ning kõnetada kõiki Eesti elanikke,”

rääkis Mailis Reps erakonna-kaaslastele. “Palun siinkohal teie kõigi tuge ja panust. Üheskoos pinguta-des on enam kui reaalne, et just Keskerakond teeb järgmise Ees-

BREXIT-i emotsioonid

ti Vabariigi presidendi,” rääkis Keskerakonna presidendikandi-daat Mailis Reps erakonnakaas-lastele.

Professor Rein Veidemann andis

kuulajatele ülevaate presiden-divalimiste tähendusest Eesti ühiskonna jaoks ning ajaloolane Küllo Arjakas meenutas seni toi-munud presidendivalimisi ning nende huvitavamaid nüansse.

Viljandimaal toimunu oli Kesk-erakonna üle-eestilise presiden-dikampaania sarjas esimene.

Tekst Taavi PukkFotod Urmi Reinde

MAX KAURMustvee linnapea

Kaks kooli, lasteaed, muusika- ja kunsti-kool, suur ja uhke kultuuripalee. Kaas-aegne spordikeskus, linnaraamatukogu, kaksmuuseumi: vanausuliste muuseum ja unikaalne kaalude muuseum.

Tegus linnTöötavad tervisekeskus, haigla, kiirabiosa-kond, mis hetkel teenindab juba umbes sama suurt piirkonda, mida on haldusreformiga pakutud. Lisaks tegutsevad päästekomando ja politseiameti piirivalvekordon. Ning loomu-likult eksisteerivad siin rahumeelselt koos viie konfessiooni kogudused ja kirikud.Mustvees asub ka üleriigiliste liinidega bussi-jaam. Intensiivselt areneb moodne reisisadam. On olemas uus paadisadam. Perspektiivis – olen selles kindel – tuleb siia nii piirikontroll kui ka tollipunkt. Seda kõike, mis loetlesin, on vaja, sest kavas on siinmail (õigemini – järvel) taastada reisi-laevaliiklus.

ÄrieluPeipsi pealinna on ehitatud tärnitasemel hotell ja restoran, aga ka kaubanduskeskus. Linn on seega valmis asuma uue regiooni keskuseks. Ajalooliselt tegutses meie piirkonnas Mustvee rajoon. See on peaaegu sama piirkond, millele on nüüd meie poolt tehtud ühinemisettepanek: Saare, Kasepää, Lohusuu, Avinurme ja Torma vald. Tol ajal kuulus Mustvee rajooni ka Tudulinn.Juba praegu teenindab Mustvee linn keskusena ligi 5000 inimest. 500-aastane Mustvee kui piirkonna aja-looliselt välja kujunenud majandus- ja kultuurikeskus

tunneb vastutust piirkonna ühise tuleviku ees, kuna omavalitsuse põhiülesanne on just kohaliku inimese kvaliteetne teenindamine sotsiaalabi, tervishoiu, hariduse, lastehoiu, kultuuri, logistika, töökohtade valdkonnas.

Arvan, et oleks õiglane küsida arvamust haldusrefor-mi kohta ka rahva käest. Sest just siis saame kindlad olla, et oleme õigel teel. Kokkuvõttes võib öelda, et Peipsi pealinn ja ümbritsevad vallad haldusreformist ainult võidavad.

Mustvee teeb haldusreformiMustvee on läbi aegade olnud piirkonna tõmbekeskus. Tänaseks on märga-tavalt paranenud ka linna infrastruktuur ja omavalitsuse poolt pakutavad teenused. Inimesed on siinse eluga rahul.

29. juuni õhtul kogunesid keskerakondlased Viljandimaale Vanaõue puhkekeskusesse Kesk-erakonna presidendikampaania avaüritusele. Kohale tulnud piirkondade juhtidele, riigiko-gulastele ja omavalitsustegelastele pidasid et-tekande professor Rein Veidemann, Keskera-konna kunagine peasekretär, ajaloolane Küllo Arjakas ning presidendikandidaat Mailis Reps.

Mailis Reps Küllo

Arjakas

Rein Veidemann

KESKNÄDAL 6. juuli 20164 poliitika

VIRGO KRUVEmeediavaatleja

Kesknädala lugejad said fir-mast Fidenter OÜ teada 6. oktoobril 2010 allakirjutanu artiklist „Reformierakonna ajalehed kuuluvad erafir-male“. Suurem tähelepanu tuli Äripäeva artiklitega alates maist 2012. Nendes

kahtlustati Reformierakonda valimiskampaania aruannetega vassimises, sest nimetatud trükiseid tehti valimiskampaaniateks, aga nende kulusid kampaania aruannetes ei näidatud. Need olid arvestatud aastaaruannete juures. Nii sai Reformierakond näidata oma valimis-kulusid väiksemana ja luua kanali erakonnale keelatud, aga erafirmale lubatud tegevuseks – käibemaksu mahaarvamiseks ostetud tee-nustelt. Erakonda kui mittetulundusühingut käibemaksukohuslaseks ei registreerita. Kui nad tellivad ise trükkimise ja postitamise, siis mõlema arve käibemaks on neile kadunud kulu. Erafirma puhul ja käibemaksu-kohuslaseks olemisel liidetakse ostetud arvete käibemaks, ja riigile makstakse ainult juhul, kui enda müügiarvel on see suurem.

Fidenter OÜ ja R-Hooldus OÜFidenter OÜ oli käibe-maksukohuslane ajava-hemikus 3.12.2008 kuni 20.09.2013. Lisaks on erafirmal võimalik tee-nida äritegevusest tulu ja sellega katta osa trükiste väljaandmise kulusid. See sarnaneb Reformi-erakonnale kuulunud R-Hooldus OÜ tegevusega, mille asutasid 1998. aastal Siim Kallas, Märt Rask ja Andres Lipstok, ning mis „konsulteeris“ ärimehi ja nende firmasid nii edukalt, et need mak-sid 2,5 miljonit krooni ehk poole erakonna järgmise aasta valimiskam-paaniakuludest.

Reformierakond on selgeks õppinud demokraa-tiat kahjustava käitumise, kus erakonna tegevust puudutavatele küsimustele vastamise asemel hä-matakse või minnakse kohtusse. Fidenter OÜ omanikuks oli Šveitsi privaatpanga Julius Baer konto ja firmat juhtinud Remo Tiigirand väitis selle endale kuuluvaks, kuigi on raske kujutleda palgatöötaja kuulumist euromiljonäride sekka. Selles küsimuses Äripäev kaotas kohtuasja, kus erakonda esindas advokaat Carri Ginter. Ginter oli kaitsnud ka justiitsminister Kristen Michali huve Silver Meikari variannetuste ja rahapesuskeemi süüdistuses. Fidenteri kasu-tamine algas Michali peasekretäriks olemise ajal. Pärast 2015. aastal korruptsiooni ilmsikstulekut riigifirmas Tallinna Sadam suunati Ginter selle juhatusse (27.08.2015) ja, kasutades erakonna loosungit „võid kindel olla“ sealt erakonnale viitavate jälgede kadumises.

Dokumendid Fidenter OÜ likvideerimiseks esi-

tati registrile 2. juulil 2013. Pärast seda on tehtud puuduste kõrvaldamise määrused 8.07.2013, 26.08.2013 ja 20.11.2015. Likvideerimise veni-misena vastas Tiigirand 12. juunil järgmist: „Minu ettevõtte Fidenter kustutamisel oli vaja uuemat lõppbilanssi. Kui aega saan, siis teen.“ Uusi küsimusi esitada ei õnnestunud postkasti mahulimiidi ületamise või teise aadressi kustu-tamise tõttu.

Trükised ilmusid ka firma likvideerimise ajalViimases kättesaadavas bilansis on kahtlane, et immateriaalse põhivarana ei ole kunagi arvel olnud nelja kaubamärki, mis siiani kuuluvad registri järgi sellele firmale ja kehtivad 2020. aastani. Reformierakond on teinud vähemalt kaks numbrit ajakirja „Reformikiri“ ka pärast firma likvideerimise alustamist: kevadel 2013 ja sügisel 2014.

2011. aasta bilansis oli nõudeid üleval summas 45036 eu-rot; seda seostati kulutustega kokku-lepitud trükistele, mis skandaa l i puhkemisel jäeti ära. Selle kohta oli küsimusi ka ERJK (erakondade rahas-tamise järelevalve komisjon) liikme-tel, kuid sellega asi piirduski. Järgmise 18 kuu jooksul sai firma kahjumit 44410 eurot, mis tuli müügitulust (miinus 19681; materjalid ja tee-nused – miinus 4562; mitmesugu-sed tegevuskulud – miinus 14896; tööjõukuludest – miinus 5144). Ärajäänud ajakirja

eest on see kaht-lane loetelu, sest nii kustutati kogu eelmiste perioodide jaotamata kasum 45065 eurot. Ühtlasi kinnitab see kahtlus-tust, et Fidenter OÜ

oli kasutusel ainult Reformierakonna huvides trükiste kirjastamiseks ja levitamiseks ning sellel ei olnud muid eesmärke ega äritulusid.

Skandaaliga seotud inimesed pääsesid ehmatuse-ga ja tegid edasist karjääri: Fidenteri skeemi looja Kristen Michal on uuesti minister, peasekretär Martin Kukk on saanud Riigikogu saadikuks, Carri Ginter oli Tallinna Sadama juhatuses ja ainult Remo Tiigirand on jäetud tagaplaanile. Pärast kohtuotsust ei ole Äripäev enam Fidenterit artiklites maininud, mis näitab võimupartei poolt kohtuvõimu väärkasutamist enda skeemidelt tähelepanu tõrjumiseks.

Riigi juhtivprokurör Heili Sepp ei leidnud põhjust Reformierakonna partneri rahade uuri-miseks: „Meil polnud eelandmeid, et kirjutada õigusabi taotlus ja tugineda väitele, et siin on tegemist rahapesuga.“ (Äripäev 15.10.2012). Prokuratuuri huvitab Šveitsi raha ainult opo-sitsiooni kuuluvate poliitikutega seoses, ja siis tulevad kahtlustused ainuüksi inimestega suht-lemisest.

Reformierakonna partner Fidenter OÜ keeldub kustumast

JAAN ÕMBLUSmajandusanalüütik, KE liige

Valija ei maksa läbi riigieelarve toetust Keskerakonnale ega hääleta selle pärast Keskera-konna poolt, et käib kodusõda, et leiab aset mingi omavahe-line jama kokkukeeramine, et hea võitleb halvaga, et keegi vajab parteist väljaviskamist vms. Valijal on omad ratsio-naalsed sotsiaal-majanduslikud probleemid, millele ta loodab lahendust saada erakonna poolt hääletades. Need probleemid paiknevad väljaspool partei sise-elu piire.

Kodusõda on luksusKodusõda on luksus, mida saab endale lubada vaid tugev orga-nisatsioon. Keskerakond on populaarseim ja suurim erakond, kuid ehk mitte nii tugev, et pi-devat sisekäärimist taluda. Kui sisekaklus kipub vähendama fokusseeritust valijaootuste teenindamiselt, siis varem või hiljem partei toetuse vundament mõraneb ja usaldus erakonna kui lahendussuutliku koosluse suhtes lahtub.

Me võime ju teha nägu, et sisekaklus meie poliitsuutlikkust ei mõjuta, kuid analüüsime siin-kohal mõningaid vastupidisele järeldusele viivaid näiteid.

Üks Keskerakonna piirkond võttis eelmisel aastal tööplaani põhimõtte, et käiakse ennast tut-vustamas kõigil piirkonna spor-divõistlustel. Sellistele üritustele koguneb palju rahvast, kes ei ole rikkurid ja võiksid olla just Keskerakonna valijad – seega oli plaan õige. Aasta on möödas, arvestatavaid spordivõistlusi on kõnealuses asukohas vahepeal toimunud üle kümne, kuid Keskerakonna tel-ki, propagandat, inimesi, polii-tikuid pole nähtud. Mõni koha-liku omavalitsuse tegevpoliitik on ikka sportlasi tervitanud, kuid nendeks ametimeesteks ei ole olnud kahjuks keskerakond-lased.

Kuum teema on see, et pensioni-fondid ja pangad lõikavad liht-sameelsete rahakogujate pealt suuri kasumeid, ent inimeste pension on samas vaid lootus

lollidele. Mõni Keskfraktsiooni liige on isegi lubanud sel teemal pressiteate teha ja seega kuuma teemaga kaasa minna, kuid kus on keskparteilaste tuldpurskav võitlus fondide poolt rõhutud rahva eest? Ööistungid, seadus-loome, kõnekoosolekud? Peaks ju olema küll paljusid puudutav poliitteema.

Keskerakond sõdis küll aktiiv-selt Riigikogu ööistungitel hal-dusreformi vastu, kuid rahvas (=valijad) ei näi seda ennastsal-gavat võitlust suuresti mõist-vat. Kodanikule on ükskõik, kas raha tuleb KOV eelarvest või riigieelarvest, peaasi et avaliku sektori töö oleks hästi tehtud. Kellel mõnes omava-litsuses isiklik töökoht mängus pole või kartus mõne koolimaja kadumise pärast hinges ei püsi, ei mõista üldse, miks haldus-reform niivõrd üldrahvalikuks ja ööistungeid vajavaks ohuks kujunes. Pealegi on seda õn-netut reformi juba paarküm-mend aastat teha proovitud. Kas keskerakondlased on head selgitajad, miks haldusreform ka poliitikakaugeid ja otseselt puudutamata inimesi üldse hu-vitama peaks? Miks peaksime siis Keskerakonda ööistungite eest tunnustama?

Loobumisvõit sotsideleSotsiaaldemokraadid on sa-mal ajal ette võtnud riiklike üürikorterite teema – ühiskonda tõeliselt puudutava küsimuse. On palju vastu- ja pooltargu-mente. Tegelikult on see ju vaid Tallinna munitsipaalkorterite kogu Eestile laiendamise plaan, ehk siis sotsid teenivad plusse Keskerakonna elujõulise ja juba ellu viidud idee pealt. Kus on keskerakondlaste jõuline kam-paania ja rahvakohtumised kor-teriküsimuses? Või anti polii-tiline loobumisvõit sotsidele lõplikult ära?

Võimuerakonnad räägivad perioodiliselt päris intensiiv-selt ametnike kokkutõmbamise vajadusest avalikus sektoris. Keskerakond on läbi aastate juhtinud tähelepanu riigi õhuke-seks muutmise ohtlikkusele. Kas Keskpartei tipp-poliitikud kor-raldavad rahvakogunemisi ja publitseerivad sisulisi artikleid õhukese riigi veelgi õhemaks muutmise ohtlikkusest ja selle trendi tagajärgedest meile kõigile? Või on õhuke riik ka keskerakondlastele meeldima hakanud?

Põllumajanduses on rasked ajad, nagu maarahval üldse. Mõni tippkeskerakondlane sellest ka

vahel kirjutab ja räägib. Miks ei võiks aga maarahva heaks mi-dagi reaalselt ära teha? Näiteks minna mõnda raskustes põllu-majandusettevõttesse ja paar päeva tasuta traktorirooli keera-ta? Või omaenda kuluhüviti-sest mõnele põllumasinale kü-tust osta, valijaga kohtumise kulu sildi all? Opositsioonis olek ei peaks seda takistama. Edgar Savisaar küll ei pea paljuks vajadusel klientide rõõmuks poeleti taha minna.

Miks analoogiline käeulatamine rahvale ei sobi teistele keskpolii-tikutele? Sotsid liisisid veoauto ja käivad sellega maainimestel abiks reaalselt midagi vedamas. Nad ainult ei hõiska ega kirjuta sellest pressiteateid, valimistel öeldakse aitäh aga neile.

Linn reformikateleÜhes Eesti suures linnas on Keskerakond palju aastaid või-mumängudes arvestatav partner – kuid „inimesed tänavalt” ei tea üldse, et see erakond ka selles linnas eksisteerib. Eks piirkonna võtmeisikud viibi rohkem Tal-linnas ja kodulinn olgu rohkem reformarite, sotside jt päralt, vähemalt kohalike elanike arusaamades.

Veel hiljuti oli Keskera-konna üheks aktuaalsemaks siseteemaks võitlus piirkonda-des – kelle leeri esindaja jääb peale, kes tagab parima edasise juhtimise ja toob tõeliselt uue

Oht Keskerakonnale – võimaluste mahamängimise poliitikaKeskerakonna toode, mille eest ta nii liikmetelt makse kogub kui ka riigieelarvest raha saab, on poliitika. Need on lahendused elu paremaks muutmiseks, elatustaseme tõusuks, keskklassi väljakujundamiseks, ühiskondliku tasakaalustuse suurendamiseks jne. Rahastatuse õigus-tamiseks tuleb ka oma toodet pakkuda, sest muidu „klient” pettub ja läheb teise teenusepakkuja, antud juhul mõne konkurentpartei, juurde.

VANA JA VÄÄRIKAS ERAKOND: Keskerakond on alates 1999. aasta valimistest rääkinud oma n-ö nimi-poliitlahendusest – astmelisest tulumaksust, mis vähendaks vaesust, lõpetaks lahkumise riigist, suurendaks ühiskondlikku õiglust. Aga kus on täna massid ja miitingud, allkirjalehed ja kampaaniad astmelise tulumaksu kehtestamiseks? Neid pole. Arhiivifoto

Šveitsi omanikule kuulunud ning Reformierakonna trükiseid „Re-formikiri“, „Paremad Uudised“, „Tallinna Teataja“ ja „Eesti Teataja“ kirjastanud Fidenter OÜ likvideerimine ei ole kolme aasta jooksul õnnestunud.

VAIKUS: Reformierakonna väljaandest „Reformikiri“ ei leia viidet, nagu oleks selle teinud erafirma Fidenter OÜ – see võimaldas valimiskampaania kulusid näidata väiksemana ja optimeerida käibemaksu.

KESKNÄDAL6. juuli 2016 poliitika 5

kvaliteedi. Uut ja kvalitatiivselt kõrgemal tasemel algust pakku-sid nii tagasivalimise soovijad kui ka uued üritajad. Nüüd on kõigest juba parasjagu aega möödas. Kas piirkondades on uus kvaliteet, parem juhtimine, imeline taasärkamine? Pole kuulda. Peale väsitavat ja en-nastsalgavat võitlust taanduti taas mugavustsooni, kus kogu aeg oldud.

Astmeline tulumaks on Keskera-konna n-ö nimi-poliitlahendus, mis juurib välja ühiskonna vae-suse, lõpetab lahkumise riigist, toob õigluse maa peale. Kus on allkirjalehed, kus on massid ja miitingud, kus seda ühte ja ainust ühiskonna pudelikaela likvideerida püütakse? Kas teema ei ole enam päevakorral?

Või võimendatakse seda vaid valimiskampaanias?

Kadunud ideoloogia, kadunud rahvasRiigikogu Keskfraktsiooni saadikud käivad aeg-ajalt väl-jasõitudel. See on olnud hea

traditsioon pikka aega. Ühel hiljutisel väljasõidul kohtus maapiirkonnas neli kesksaadikut rahvaga. Kohal oli saadikutega kohtumas lisaks kahele erakon-na enda kohalikule liikmele ka üks mees rahva seast – seega neli saadikut ühe inimese kohta.

Reklaami tehti, kuid pigem jäi tunne, et Keskerakonna sõ-numid enam ei kõneta rahvast. Inimesed ei kuule poliitilistest lahendustest ja ettepanekutest, kuuldakse vaid sisesõjast. Vii-mane aga ei huvita kedagi. Puu-tumus rahvaga kipub kaduma.

Kas selline nukker seis häirib fraktsiooni saadikuid või ko-halikku Keskerakonna aktiivi? Ilmselt mitte eriti. On ju koh-tumisele järgnev kohalike ak-tivistide õhtusöök saadikutega muudetud lihtsalt kinniseks väl-javalitute peoõhtuks. Ei kaasata piirkonna arvamusliidreid ega kohalikke probleeme esile tõst-vaid inimesi. Ühesõnaga, ringi ei laiendata. Ehk siis mängime rahvakohtumisi – aktivistidomavahel – ja tunneme rõõmu,

et oleme tegijad.

Näiteid võiks veel tuua, kuid ka ülaltoodu põhjal on selge, et sisesõja tuhinas on unarusse vajunud arusaam sellest, mis rolli erakond ühiskonnas tege-likult etendab, milleks valija

parteid riigieelarve kaudu ra-hastab ja mille eest võiks hääle anda. Keskerakond on võimas, kuid ehk mitte nii võimas, et üha karmistuva konkurentsi foonil lubada endale poliitika-ga mittetegelemist, ja eeldada, et valimistel võidetakse lihtsalt

niisama ja selle eest, et ollakse keskerakondlased, uskudes, et sissetöötatud firmamärk töötab.

Kust tulevad hääled, kui poliitikaks pole aega?Kas valimistel loodetakse sel-lele, et küll Edgar Savisaar teeb mõne kavala triki või punub geniaalse kombinatsiooni? Kindlasti ta mõtleb asju välja ja viib need ka ellu. Kuid mida teeb enamik teisi, kes ka hääli tooma tõttavad? Jagavad šokolaadi, käivad ukselt uksele ja tüüta-vad inimesi ühistranspordis. Seda kõike hakkavad tegema ka konkurendid ja puhtalt seeläbi endale valimisvõitu kindlustada ei õnnestu. Olukorda ei päästa ka lühilauselised hõisked ja mõned plakatid. Veelgi enam siis, kui erakonna sisekliimas mõeldakse igast kümnest minutist üheksa sellele, kuidas omavahel maid jagada.

Või äkki eeldab erakonna „mõtlev ja juhtiv pool”, et töö teevad ära lihtliikmed – need, kes on toiduahelast väljas, kes „saadikutega kohtumise rah-vaüritust” peavad ukse tagant vesiste suudega pealt vaatama; kellele lubatud bussipiletit või kütuseraha välja tegelikult ei maksta, kui inimene sõitis era-konna asja ajades konkurent-parteisid avalikult kritiseerima ja seega endale põhjendamatult kohapeal vaenlasi koguma?Ja kui keegi arvab, et informat-sioon erakonna „väljavalitute” privileegidest koos selle taustal raha puudumisest lubatud bus-sipileti kompenseerimiseks liik-mete hulgas ei levi, siis on see nende arvajate enesepettus.

Probleemi lahendamise esimene etapp on probleemi tuvastamine ja selle defineerimine. Keskera-kond on lõhki kahe võitleva leeri vahel ja leppimine ei ole kahjuks tõenäoline. Kuid mitte ainult, erakond on lõhki ka veel teise parameetri alusel: on ole-mas n-ö väljavalitute, rahaliselt jm privileegidega „nuumatute” erakond ühelt poolt ning vaeste pealtvaatajate, musta töö tegijate erakond teiselt poolt. Esimestel on õigused ja vabadused, teistel võimalus teha esimeste heaks tööd, kindlustamaks niigi kind-lustatute varalist tulevikku ja saades vastu sageli tühje luba-dusi või silmakirjalikke moti-vatsioonijutte. Muidugi, kõik tuhanded liikmed ei saagi olla erakonna palgali-sed, kuid ei maksa eeldada, et poliitpillerkaari pealtvaatajad entusiastlikult suure töö ära tee-vad, eriti kui vint on üle keera-tud. Avalikult ei öelda midagi vastu, kuid sisemiselt käärib.

Seda kõike on kurb pealt vaada-ta neil, kellel Keskerakond südames. Samas heameel on kõigil neil, kes olukorda kasuta-des oma positsioone poliitturul parandada suudavad – need on rõõmustavad konkurendid.

Oht Keskerakonnale – võimaluste mahamängimise poliitika

Jaaniõhtu Hundisilmal – juba 19. korda!

VANA JA VÄÄRIKAS ERAKOND: Keskerakond on alates 1999. aasta valimistest rääkinud oma n-ö nimi-poliitlahendusest – astmelisest tulumaksust, mis vähendaks vaesust, lõpetaks lahkumise riigist, suurendaks ühiskondlikku õiglust. Aga kus on täna massid ja miitingud, allkirjalehed ja kampaaniad astmelise tulumaksu kehtestamiseks? Neid pole. Arhiivifoto

1. Peremees ütleb kõnet.2. Jaanus Karilaid kin-gib raamatu “Artur Sirgulugu”.3. Eri põlvkonnad koos ja hoos – Heimar Lenk, Urmo Saareoja, Oudekki Loone.4. Hää muusika orkester (pildilt puudub laulja Helin-Mari Arder).5. ”Kohtualused” oma- vahel: Kaur Kender ja Edgar Savisaar.6. Hundisilmalt ei lahku keegi kunagi tühja kõhu-ga.7. Kultuuri ja haridust – Linnar Priimägi ja Lauri Leesi.

Fotod Urmi Reinde

1

2

3

4 5

6

7

Valija ei maksa riigieelarve toetust Keskerakonnale ega hääleta selle pärast Keskerakonna poolt, et käib kodusõda, et leiab aset omavaheline jama kokku-keeramine, et hea võitleb halvaga, et keegi vajab parteist väljaviskamist vms. Valijal on omad ratsio-naalsed sotsiaal-majanduslikud probleemid, millele ta loodab lahendust erakonna poolt hääletades.

KESKNÄDAL 6. juuli 20166 suvi

16:40 Draamaseriaal. Armastuse mõrkjas mekk 50/19317:30 TeTeVeke lastele18:00 TÄNA. Uudised18:10 Draamaseriaal. Veresidemed 173/32219:00 TÄNA. Lühiuudised19:02 Peeter Võsa. Saaga 6/10 (2015)19:30 Improviseeritud portreed20:00 TÄNA. Uudised20:20 Suvemiks21:00 Täna maailmas21:20 Horisont22:05 Tervisevõti. Dr Viktor Vassiljev22:40 TÄNA. Uudised 22:50 Jõhkrad mängud (USA, 2007)00:40 TÄNA. Uudised*01:00 Suvemiks*01:40 Täna maailmas*01:55 ReklaamiTV REEDE, 15.0707:30 Info TV08:00 TÄNA. Uudised*08:20 Suvemiks*09:00 Draamaseriaal. Veresidemed 173/322*09:50 Tervisevõti. Dr Viktor Vassiljev*10:25 TÄNA. Uudised*10:35 Horisont*11:20 Peeter Võsa. Saaga 6/10 (2015)*11:50 Improviseeritud portreed*12:20 Nastjaga nõiaköögis 2/10*12:50 ReklaamiTV15:45 Draamaseriaal. Armastuse mõrkjas mekk 51/19316:35 Draamaseriaal. Armastuse mõrkjas mekk 52/19317:30 TeTeVeke lastele18:00 TÄNA. Uudised18:10 Draamaseriaal. Veresidemed 174/32219:00 TÄNA. Lühiuudised19:02 Vintskapist soklini 5/819:30 Kultuurimeeter kinos 20:00 TÄNA. Uudised20:20 Suvemiks21:00 Täna maailmas21:20 Maatriks (2015)22:05 TÄNA. Uudised 22:15 Larry Crowne (USA, 2011)23:50 TÄNA. Uudised*00:10 Suvemiks*00:50 Täna maailmas*01:05 ReklaamiTV LAUPÄEV, 16.0707:30 Info TV08:00 TÄNA. Uudised*08:20 Suvemiks*09:00 Draamaseriaal. Veresidemed 174/322*09:50 Terve tervis*10:20 TÄNA. Uudised*10:30 Stiilistuudio*11:00 Kultuurimeeter kinos*11:30 Inimeste lood12:00 Larry Crowne (USA, 2011)*13:35 ReklaamiTV15:20 Vintskapist soklini 5/8*15:50 Peeter Võsa. Saaga 6/10 (2015)*16:20 Horisont*17:05 TeTeVeke. Koolitants 2016, 7/1318:00 TÄNA. Uudised18:05 Teatrijutud18:30 Kas tohib? Kevin Renno19:00 Pillimeeste klubi 20:00 TÄNA. Uudised20:15 Ameerika eestlased. Florida 1/9 (2015)20:45 OMG TV21:30 Itaalia miniseriaal. Sa ei tohi tappa! 2/1223:05 TÄNA. Uudised 23:10 Kultuurimeeter kinos*23:40 OMG TV*00:25 TÄNA. Uudised*00:40 ReklaamiTV PÜHAPÄEV, 17.0707:30 Info TV08:00 TÄNA. Uudised*08:15 Tervisevõti*08:50 Ameerika eestlased. Florida 1/9 (2015)*09:20 Kas tohib? Kevin Renno*09:50 Maatriks*10:35 TÄNA. Uudised*10:40 Itaalia miniseriaal. Sa ei tohi tappa! 2/12*12:15 Pillimeeste klubi*13:15 ReklaamiTV15:50 Kultuurimeeter kinos*16.20 Terve tervis*16:50 Teatrijutud*17:20 TeTeVeke. Koolitants 2016, 8/1318:15 OMG TV*19:00 Nastjaga nõiaköögis 3/1019:30 Stiilistuudio 20:00 Nädal +20:30 Taevariik UFOdega 8/1121:00 Dickensi maailm (BBC, 2015) 10/1321:45 Inimese mõõde. Andres Jaaksoo22:30 Ära vaata tagasi (Prantsus maa 2009)00:20 Inimeste lood*00:50 Nädal +*01:20 Taevariik UFOdega 8/11*01:50 ReklaamiTV

ESMASPÄEV, 11.0707:30 Info TV08:00 Nädal +*08:30 Stiilistuudio*09:00 Kultuurimeeter ikoonimuuseumis*09:30 Inimese mõõde. Ain Kaalep 2/2*10:00 Taevariik UFOdega 7/11*10:30 Nädal +*11:00 Dickensi maailm (BBC, 2015) 9/13*11:45 Nastjaga nõiaköögis 2/10*12:15 Maatriks*13:00 ReklaamiTV15:45 Draamaseriaal. Armastuse mõrkjas mekk 43/19316:35 Draamaseriaal. Armastuse mõrkjas mekk 44/19317:30 TeTeVeke lastele18:00 TÄNA. Uudised18:10 Draamaseriaal. Veresidemed 170/32219:00 TÄNA. Lühiuudised19:02 Ühistegevuse pooltund19:30 Terve tervis20:00 TÄNA. Uudised20:20 Suvemiks21:00 Täna maailmas21:20 Räägivad22:00 TÄNA. Uudised22:10 Itaalia miniseriaal. Teine elu 4/623:50 Terve tervis*00:20 TÄNA. Uudised*00:40 Suvemiks*01:20 Täna maailmas*01:35 ReklaamiTV TEISIPÄEV, 12.0707:30 Info TV08:00 TÄNA. Uudised*08:20 Suvemiks*09:00 Draamaseriaal. Veresidemed 170/322*09:50 Terve tervis*10:20 TÄNA. Uudised*10:30 Ühistegevuse pooltund*11:00 Improviseeritud portreed*11:30 Itaalia miniseriaal. Teine elu 4/6*13:10 ReklaamiTV15:40 Draamaseriaal. Armastuse mõrkjas mekk 45/19316:40 Draamaseriaal. Armastuse mõrkjas mekk 46/19317:30 TeTeVeke lastele18:00 TÄNA. Uudised18:10 Draamaseriaal. Veresidemed 171/32219:00 TÄNA. Lühiuudised19:02 Õigusapteek 19:30 Kultuurimeetri arhiivist. Leelo Tungal20:00 TÄNA. Uudised20:20 Suvemiks21:00 Täna maailmas21:20 Vaba mõtte klubi22:20 TÄNA. Uudised 22:30 Reetur (USA, 2008)00:25 TÄNA. Uudised* 00:45 Suvemiks*01:25 Täna maailmas*01:40 ReklaamiTV KOLMAPÄEV, 13.0707:30 Info TV08:00 TÄNA. Uudised* 08:20 Suvemiks*09:00 Draamaseriaal. Veresidemed 171/322*09:50 Õigusapteek*10:20 TÄNA. Uudised*10:30 Kultuurimeetri arhiivist. Leelo Tungal*11:00 Vintskapist soklini 4/8*11:30 Vaba mõtte klubi*12:30 ReklaamiTV15:50 Draamaseriaal. Armastuse mõrkjas mekk 47/19316:40 Draamaseriaal. Armastuse mõrkjas mekk 48/19317:30 TeTeVeke lastele18:00 TÄNA. Uudised18:10 Draamaseriaal. Veresidemed 172/32219:00 TÄNA. Lühiuudised19:02 Muuseumirott19:30 HeadRead 2016. Dave Hutchinson20:00 TÄNA. Uudised20:20 Suvemiks21:00 Täna maailmas21:20 Dokumentaalfilm. Täiuslikud tormid 4/6 22:05 TÄNA. Uudised22:15 Itaalia miniseriaal. Armastusest rahva vastu 1/223:50 TÄNA. Uudised*00:10 Suvemiks*00:50 Täna maailmas*01:05 ReklaamiTV NELJAPÄEV, 14.0707:30 Info TV08:00 TÄNA. Uudised*08:20 Suvemiks*09:00 Draamaseriaal. Veresidemed 172/322*09:50 Muuseumirott*10:20 TÄNA. Uudised*10:30 HeadRead 2016. Dave Hutchinson*11:00 Dokumentaalfilm. Täiuslikud tormid 4/6*11:45 Inimese mõõde. Ain Kaalep 2/2*12:15 ReklaamiTV15:50 Draamaseriaal. Armastuse mõrkjas mekk 49/193

TALLINNA TV11. – 17. juuli 2016

PEETER ERNITSTartumaa piirkonna esimees

Tartumaa keskerakondlased ot-sustasid n-ö sel aruandeaastal alustada oma suvepäevadega. Las erakond korraldab suured suvepäevad 31. juulil, meie teeme veel ka eraldi.

Aga kuidas? Saada mõnes kaunis kohas ühiselt kokku, maitsta head-paremat, arutada Eestimaa ja erakonna asju, laulda. Esialgu kaalusime sellist varianti. Kuid siis tuli veelgi parem mõte. Rõngu osakonna rahval

oli ammune plaan Piirissaarele sõita. Aga miks mitte teha seda üheskoos Tartumaa rahvaga? Sedasi, et koos oleks nii Rõngu kui ka Alatskivi, nii Ülenurme kui ka Võnnu, nii Mäksa kui ka Haaslava, nii Laeva kui ka Elva, nii Vara kui ka Nõo osakonna rahvas.

Mõeldud, tehtudPanime rahad kokku ja üürisime Tartus kõige suurema jõelaeva. Pühapäeva, 12. juuni hommi-kul võtsime suuna maakonna kaugeimas nurgas asuva Piiris-saare poole. 80 inimest ma-

hutav laev oli viimse piirini täis, tagantjärgi otsustades oli isegi hea, et kõik, kes varem nime kir-ja olid pannud, kohale ei jõud-nud – ilm oli sandivõitu ja kõik poleks kajutitesse ära mahtunud. Kuigi paar päeva varem lubas ilmajaam päikest, oli pühapäeva hommikul taevas pilves, õhk oli jahe ja tibutas peent vihma. Volikogu esimees Fjodor Korot-kov manitses mitu korda, et kas maksab tormise ilmaga saarele sõita, ning uuris, kas laev on ikka korralik ja kapten kogenud.Odav Poola sibul ja Eesti bürokraatia on Piirissaare rah-vale laastavalt mõjunud. Ku-

nagised uhked sibulapõllud oma kõrgete piinlikult puhtaks rohitud peenardega on võssa kasvanud. Kohalike kalurite elu on päris põrguks muudetud – lausa sedasi, et latika pidime mandrilt ise kaasa võtma. Sibu-lapõldude kadumisega on kadu-nud ka saare kunagine konnarik-kus, mis omal ajal üle Euroopa tähelepanu äratas ja mille tõttu toona siin Eesti esimese konna-kaitseala lõime. Põlluharimist raskendab lisaks veel kaerasori – kummaline elajas, keda vähesed oma silmaga näinud on, aga kes ilusasti laulab.

Sõi tmine P i i r i s -s a a r e l e on pikk: kolm tundi m ö ö d a maaliliste kallastega Emajõge, s e e j ä r e l veel tunni-ke rahutul järvel. Korotkov on tõsiselt m u r e l i k . „Tuul ju on kõva ja la ine salakaval, kas ikka j u l g e t e järvele tul-la?“ hoia-tas ta üha. Julgesime küll.

Suur tuul ei seganud Aega oli k ü l l a g a . Tutvusime üksteisega, arutasime põhjalikult Eesti ja suure maailma ning oma erakon-na asju, vaidlesime. Ringi rän-dav korjanduskarp täitus anne-tusrahaga hiljuti maha põlenud Piirissaare palvemaja taastami-seks.S a a r e l e j õ u d e s u l a t a s i n k o g u t u d raha Ko-rotkovile. Volikogu e s i m e e s kandis kor-janduskar-p i nagu reliikviat kogu eks-kursiooni aja enda käes.Paar tundi saarega tutvumist, ja siis tagasiteele. Tasapisi hajusid

pilved ja päike tuli välja.Sõime rasvast suitsulatikat ning nautisi-me kõikvõi-malikke mait-s e e l a m u s i , mida rahvas piknikukor-viga kaasa oli võtnud. Pida-sime kajuti ühes nurgas juhatuse era-korralise koos-oleku ja võt-sime vastu neli

uut Keskerakonna liiget.Piirissaarel on võim Keskera-konna käes. Volikogu seitsmest liikmest neli kuulub Keskera-konda.

Rahvas oli rahul, arutati juba selle üle, mida tuleval suvel teha. Maakonna oma suvepäe-vad või suur suvekohtumine tuleb igatahes. Keegi pakkus välja mõtte, et äkki sõidaks üheskoos Rootsimaale.

Tartumaa keskerakondlased võtsid kevadel muidki asju ette. Hiljaaegu käisime Lätimaal Sigulda suurel aianduslaadal. Üürisime 50-kohalise bussi: pool rahvast tuli Tartumaa eri nurkadest, teine pool Võrumaalt. Järgmiseks suuremaks ühiseks ettevõtmiseks saab sõit erakonna suvepäevadele. Eks plaanid ole suured ja meie rahvas indu täis. Tartumaal elu keeb.

Tartumaalased sõitsid maailma otsa – Piirissaarele Tartumaa keskerakondlased üürisid laeva ja sõitsid üheskoos maailma otsa ehk tillukesele Piirissaarele.

Terane mõte„Arvestades rahvastiku suhet, oleks pidanud Inglismaa võitma 140:0. Samas naljakas, et Inglismaa peatreeneri aastapalk on 5 milj. naela, samas Islandi treener töötab poole kohaga hambaarstina!“

RIHO KIVILA kommenteerib 28.06 Facebookis Inglismaa–Islandi jalgpallimängu, mille teatavasti võitis kogu maailmale üllatuslikult Island 2:1

ETTEVÕTLIK: Keskerakonna Tartumaa piirkonna esimees Peeter Ernits.

VAPRALT: 4 tundi tuules ja külmas vap-raid inimesi ei hirmutanud.

LAEVAREIS: Tartumaa keskerakondlased sõitsid maailma otsa. Teepeal jätkus juttu kauemakski.

ÜHISPILT: Piirissaarele jõudes tehti koos vastuvõtjatega pilti. Arhiivifotod

KESKNÄDAL6. juuli 2016 kirjad 7

Tallinn 10130, Toom-Rüütli 3/5,Kesknädal

Presidendi-luuletus

Jaaniajal jagati Facebookis intensiivselt üht andekat ja sisukat postitust hetkel väga aktuaalsel teemal. Nagu üks jagaja kirjutas, „pikalt selget väljendust otsinud mõte leidis kahe minutiga enda kuju“. Siin ta on.

Tahan Eestil presidenti, mitte mingit persevesti. Lüka-tõmba pikutajat, üleaisa litutajat.

Tahan Eestil presidenti, mitte mingit kehkenpüksi. Suure mulli pajatajat, kärbsesita keerutajat.

Tahan Eestil presidenti, mitte mingit korruptanti. Tagatubast upitajat, ukse vahel kõõlutajat.

Tahan Eestil presidenti, mitte mingit rahajõmmi. Sajaliste luhvtitajat, papikulbi liigutajat.

Tahan Eestil presidenti, mitte mingit okupanti. Võõras keeles sajatajat, libekeelset muljetajat.

Tahan Eestil presidenti, mitte mingeid käpiknukki. Kapist luude keretajat, kinnimakstud peeretajat.

Tahan Eestil presidenti, tarka, ausat intellekti. Selges sõnas otsustajat, Eesti asjas vastutajat.

Õnnitleme Siret Kotkat ja Tiit Terikut magistri-kraadi puhul!Enne jaanipäeva toimusid ülikoolides lõpuak-tused, mis tõid palju rõõmu lõpetajaile endile, nende peredele ja kindlasti ka tööandjaile. Ühel aktusel Tallinna Ülikoolis suruti pidulikult kätt ka Riigikogu Keskfraktsiooni liikmel Siret Kotkal ja Tallinna Nõmme linnaosa vanemal Tiit Terikul. Siret on nüüdsest politoloogia magister ja Tiit riigiteaduste magister.

Kotka on öelnud, et tema magistritöö käsitles 1988. aasta keerdkäike ja Rahvarinde sündi. Ta tunnistab, et uurimuse valmimisel jäi ta suure tänu võlgu oma juhendajale Rein Ruutsoole ja Rahvarinde juhile Edgar Savisaarele, ilma kelleta poleks see töö sündinud.

Tiit Teriku juhendajaks oli samuti professor Ruutsoo ning magistritöö käsitles asumiseltside ja linnaosavalitsuste suhteid ja konflikte koos-valitsemise paradigmas.

Pildil Edgar Savisaar koos kahe tubli noore erakonnakaaslasega. Erakogu

Keskerakonna liige, õigusteadlane Ando Leps (s. 1935) on valitud Moskvas välja antava maailma mahukaima juriidilise teadusajakirja «Российский криминологический взгляд“ järgmise väljaande persooniks. Leps saab sellega väga mainekasse seltskonda, olles 44. inimene, keda persoonilooga tunnusta-takse. Varem on välismaalastest kajastatud nt USA professori Victor Kogani ja Saksamaa professori Uwe Hellmanni akadeemilist tööd.Ajakiri ilmub viies – vene, inglise, hiina, saksa ja prantsuse – keeles. Iga numbri maht on 500–900 lehekülge. Ando Lepsi kajastav number kannab järjekorranumbrit 2016 Nr 2 ning jõuab lugejateni paari kuu pärast.Õnnitleme Ando Lepsi saadud tunnustuse puhul!

Suur tunnustus Ando Lepsile

Tänu Mati Kaalule pühendumuse eest!

1. juulist lahkus Tallinna Loomaaia direktori ametikohalt Mati Kaal. Abilinnapea Mihhail Kõlvart tänas teda panuse eest Eesti ainsa loomaaia arendamisse. On ju meie loomaaed maailma parimate seas just tänu Mati Kaalu pühendumusele. Mati Kaal on pälvinud oma laialdase tegevuse eest mitu tunnus-tust: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001, Tallinna Raemedal 2008, Haabersti elutööpreemia 2009, Tallinna vapimärk 2014 ja Eerik Kumari looduskaitsepreemia 2016. Mati Kaal esitas juunis Kultuuriameti juhatajale Aini Härmile aval-duse, millega palus end vabastada loomaaiadirektori ametikohalt, kus töötas alates 16. oktoobrist 1975, seoses vanaduspensionile jäämisega. Pildil tänab Aini Härm legendaarset loomatundjat ja loodusemeest, kelle juttude ja teadmiste najal on üles kasvanud mitu põlvkonda eestlasi.

Kn, Raepress

Vapustav uudis: kogenud pere-arstil pole pädevust?!Pärnumaal Varbla ja Tõstamaa vallas on üle 2000 elaniku, keda teenindab Tõs-tamaa tervisekeskus ja perearst on Madis Veskimägi, kes on meid teeninud juba üle 20 aasta.Nüüd saime vapustava uudise Pärnu Postimehest 7. ja 10. juunil. Kohale tulid kõrged ametnikud pealinnast ja tõmbasid Tõstamaa tervisekeskuses seinast välja röntgeniaparaadi, sest varem väljastatud kiirgustegevusluba osutus kehtetuks ja uut ei ole keskusele väljastatud.

Perearst võib anda üldarstiabi perearsti nimistu alusel. Radioloogiliste prot-seduuride teostamiseks on vaja eri-arstiabi tegevusluba, mida OÜ Tõstamaa Tervisekeskusele ei ole võimalik väl-jastada, kuna keskusel polevat vajaliku kvalifikatsiooniga töötajat.

Madis Veskimägi on viimase 20 aastaga teinud ligikaudu 10 000 röntgenülesvõtet ja avastanud palju põhjusi, mis inimestele valu ja muret valmistavad. Aga nüüd peab inimene oma murega minema Pär-nusse suurde haiglasse. Pärnusse on meie inimestel 60–70 km bussiga sõites. Aga kui peab keegi noorem autoga appi tule-ma, siis tal kulub selleks terve tööpäev.

Meie rahvale on see raskesti mõistetav. Süsteem on toiminud 20 aastat, ja nüüd järsku enam ei kõlba. Samal ajal kut-selised poliitikud räägivad päevast päeva, et haldusreformi on vaja selleks, et vaja-likud teenused muutuks kvaliteetsemaks ja kättesaadavamaks. Aga see röntgeni-aparaadiga töötamise keeld perearstil on täiesti arusaamatu ja mõistusevastane. Avalik teenus ja abisaamine kaugeneb rahvast mingi eluvõõra seaduse tõttu.

Mida meie tegema peame? Viimasel kolmel päeval on neli inimest pöördu-nud minu poole, et mina alustaks min-git protestiaktsiooni valitsuse suhtes, et lõpetataks selline bürokraatia. Oleks tore, kui paar uurivat ajakirjanikku prob-leemi uurimise käsile võtaks. Selgitaks Riigikogule ja valitsusele, kui suur on tekitatud olukorra kulu nii inimestele kui ka riigi majanduselule.

Selline perearsti töö takistamine on ainult üks väike näide meie bürokraatia pa-hategudest. Niisuguseid juhtumeid, mis kurnavad meie majanduselu, on küllalt palju.

Manivald Müüripeal (84), Varblas, Õhu Siimul

6. juuli Kesknädala veebis on avaldatud Edgar Savisaare sõnum„Kuidas meile on üheksa kuud räigelt valetatud“Savisaare tekst algab nii: „Eelmise nädala kolmapäeval möödus üheksa kuud päevast, mil Riigiprokura-tuuri taotlusel mind Tallinna linnapea ametikohalt kõrvaldati. Kõrvaldati põhjendusega, et ma ei kasutaks linnapea mõjuvõimu tunnistajate mõjutamiseks.“ Nüüdseks on Edgar Savisaar kätte saanud toimiku ja lugenud läbi seal sisalduvad tunnistajate ütlused. Tunnistajaid on 20 ja kõigi nende ülekuulatud tunnistajate ütlused on samuti 6. juuli Kesknädala veebis avaldatud. Kõik nad kinnitavad, et Edgar Savisaar ei mõjutanud neid otsuste vastuvõtmisel.Edgar Savisaar lõpetab oma pöördumise: „Mul on taas tekkinud seaduse kohaselt võimalus paluda eeluurimiskohtunikul kontrollida minu ametist kõrvaldamise jätkuvat põhjendatust. Eeltoodu valguses ma seda kindlasti ka teen.“

Loe linnapead puudutavaid materjale www.kesknadal.ee

Röntgeniaparaat. Vikipeedia

KESKNÄDAL 6. juuli 20168 varia

Nädala juubilar TOM HANKS 60Kaasaja armastatumaid ja hin-natumaid näitlejaid ja režissööre Thomas Jeffrey Hanks, kes kõigile tuntud kui lihtsalt Tom Hanks, sündis Concordis (Cali-fornia) 9. juulil 1956. Tema ema Janet Marylyn töötas haiglas ning isa Amos oli kokk. Peres kasvas neli last, lisaks tulevasele näitlejale tema õde ja kaks ven-da.

Nooremast vennast sai samuti näitleja. Õde valis kirjaniku-kutse ja vanem vend leidis oma suuna entomoloogiapro-fessorina. Kui vanemad abielu lahutasid, oli Hanks kõigest nelja-aastane; vanemad lapsed (sh Hanks) kolisid isa juurde ja noorem vend jäi emaga. Isa uuestiabiellumiste tõttu koliti tihti – 10-aastaseks saamisel oli Hanks jõudnud elada juba kümnes erinevas majas.

Lapsepõlvest on Hanks mee-nutanud, et ta oli nohiklik ning äärmiselt uje. Kuid samal ajal oli ta seltskonnas just see isik, kes filmide ajal kõige täpsemaid ja vaimukamaid märkusi ja nalju tegi. Hanks on väitnud, et ta ei sattunud kunagi pahandustesse ning oli vastutustundlik, kor-ralik laps, kes käis judotrennis ning võimaluse korral armastas matkata. Noorena tahtis Hanks saada hoopis astronaudiks, kuid see ei õnnestunud. Siiski on näitleja olnud NASA mehitatud kosmoseprogrammi tulihinge-

line toetaja ning mittetulundus-liku kosmosealase haridusorga-nisatsiooni liige. Ka üks asteroid on saanud tema järgi oma nime – 12818 Tomhanks.

Armastus näitlemise ja teatri vastu sündis Hanksil juba vara-kult. Keskkoolis liitus ta näite-ringiga ning aastaid hiljem Oscar’it vastu võttes tänas jul-gustuse eest ka oma kooliaegset teatriõpetajat. Hiljem alustas ta teatriõpinguid Chabot’ kolledžis Haywardis.

Oma intervjuus New York Magazine’ile 1986. aastal mee-nutas Hanks, et teatriõpingud olid loomulik valik, sest need sobisid tema veidi toretseva ja lärmaka isiksusega. Samuti meeldis talle väga teatris käia, eriti üksinda, et saaks etendusse täielikult süveneda. Sellest ajast kujunes tema huvi ja sümpaa-tia vahetu teatrielamuse vastu: ta käis aina etendusi vaatamas, osales neis näitlejana ja tihti ka abistas lava taga.

Pärast mitut edukat esinemist teatrifestivalidel kolis Tom Hanks New Yorki, et panna alus professionaalsele näitlejakar-jäärile. See ei sujunud algul su-gugi takistusteta; esimese hooaja veetis Hanks suures osas hoopis töötukassas. Tal õnnestus saada paar väiksemat rolli filmides ning televisioonis, kus ta juba suutis end ka mõnevõrra laie-

male publikule tuntavaks teha.

Esimene film, mis oli sisult üsna kehv õudusfilm, tõi sisse

vaid 800 dollarit. Aga eriline ja positiivne oli see, et kui algselt pidi Hanksi tegelaskuju filmi algupoolel surema, siis otsusta-

sid näitleja karismast lummatud režissöör ja stsenarist tema tege-lase siiski ellu jätta. Jala filmitööstuse ukse vahele sai Hanks 1984. aastal, kui ta mängis merineitsi silmarõõmu filmis „Splash“. Kõigest neli aastat, ja seitse filmi hiljem või-tis ta juba Kuldgloobuse.Hanks on nn traditsioonilist tüüpi näitleja, kes rolli kehas-tamiseks viib ennast täielikult kurssi tegelase kogemuste ja tunnetega. Näiteks 1988. aastal mängitud rollis pidi ta kehasta-ma 13-aastat poissi, kes on sat-tunud 30-aastase mehe kehasse. Selleks veetis ta palju aega oma 13-aastase kolleegi mustreid ja maneere jälgides. Ning kehasta-des koomikut, esines ta ka ise korduvalt väikese klubi laval stand-up’e tehes.

1990. aastate alguses toimus Hanksi näitlejakarjääris murrang ning ta tegi järjest rolle, mis pälvisid nii kriitikute kiidusõnu kui ka publiku toetuse. 1994. ja 1995. aastal võitis ta järjest parima meespeaosa Oscar’i rollide eest filmides „Philadel-phia“ ja „Forrest Gump“. Seega sai temast Spencer Tracy (kes võitis 1937 ja 1938) järel teine inimene, kes on võitnud parima meespeaosa eest Oscar’i kahel järjestikusel aastal. Hanks abiellus 1978. aastal kursusekaaslasest näitlejanna Susan Dillinghamiga (lavani-mega Samantha Lewe), kellega

tal on kaks last: poeg Collin ja tütar Elizabeth. Veidi vähem kui kümme aastat hiljem, 1987. aas-tal, abielu lahutati. Kõigest aasta hiljem abiellus Hanks näitlejan-na Rita Wilsoniga, ning selles abielus ollakse tänini. Neil on pojad Chester Marlon ja Truman Theodore. Enne selle abielu sõlmimist astus Hanks kreeka õigeusku, mis on Rita pere-konnausk. Koos abikaasaga on Hanks mänginud mitmes filmis.

Üldiselt on näitleja väga perekeskne ja veedab peaaegu kogu vaba aja koos lähedastega kodus. Kodusid on õnneks mitu – nii Los Angeles’es, Malibus kui ka New Yorgis. Seda saab ta endale kergesti lubada, sest Hanksi filme publik tohutult armastab ning üle maailma on need sisse toonud enam kui 8,4 miljardit dollarit (ehk umbes 107 miljonit dollarit filmi kohta). See teeb temast ka ühe kõigi aegade edukaima näitleja, kui arvestada filmidega teenitut.Üheks põnevaks faktiks selle näitleja kohta on see, et ta kogub manuaalseid trükimasinaid, mida tal on praegu enam kui 80. 2013. aastal David Lettermani populaarses jutusaates avaldas näitleja, et tal on diagnoositud teist tüüpi diabeet. Kuid see ei sega tema loominguteed ega takista meid vaatajatena tema töövilju nautimast.

Ulrika Karu

ETV alustas uut saadet „Pöörijoon“

Eelmisest nädalast algas ETV ekraanil uus suvine päevakajasaade “Pöörijoon”

kolmapäeviti kell 21.35 Saates küsitakse keset nädalat: mis on õige, mis mitte? See on lähtekoht asisteks intervjuudeks ja lähivaatlusteks. See on saade, mis võtab ette uudisvoo kõige suuremad pöörded.

Juhivad Indrek Treufeldt ja Taavi Eilat. Saated toimuvad tähendusega paikades.

Kordus reedeti kell 18.45 ja laupäeval kell 9.55.

20. august Tallinnas – vabadus on tunne!Tallinn tähistab 20. augustil taasiseseisvumispäeva suure-joonelise laulu- ja tantsupäevakontserdiga „Vabadus on tunne“ kell 12.00 Vabaduse väljakul.

Kultuuriameti juhataja Aini Härm: „Vabadus on tunne. Vabadus on õigus, aga vabadus on ka vastutus. Igaühel, kes sel päeval Vabaduse väljakule tuleb, on oma lugu vabaks saamisest ja vaba olemisest.“ Pealinna peaväljakule koguneb 1000 lauljat 30 koorist ja 100 tantsijat 6 tantsurühmast. Lavale tulevad Kaitseväe orkester, Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakooli puhkpilliorkester ja bänd, armastatud solistid. Kavas on isamaalised laulud üldlaulupidude repertuaarist. Kontserdi kunstilised juhid on Aarne Saluveer ja Kalev Järvela.

Foto: Ülo Josing/ERR

KOIDU-REGINA SAIDLAT1.01.1925- 24.06.2016

mälestab Keskerakonna Võru linna osakond

Avaldame sügavat kaastun-net lastele ja omastele kalli

HEINO RÄÄK’ i5.11.1952 – 3.07.2016surma puhul.

Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkond ja büroo,Keskerakonna büroo