KIA, MEIE ETTEVÕTE...KIA, MEIE ETTEVÕTE Nüüd, kui Te olete Kia sõiduki omanik, tekib Teil ilmselt hulgaliselt küsimusi oma sõiduki ja selle valmistaja kohta, näiteks "Mis on

KIA, MEIE ETTEVÕTE

Nüüd, kui Te olete Kia sõiduki omanik, tekib Teil ilmselt hulgaliselt küsimusi oma sõiduki jaselle valmistaja kohta, näiteks "Mis on Kia?", "Kes on Kia?" või "Mida tähendab 'Kia'?".

Siin on mõned vastused. Esiteks: Kia on vanim Korea autotööstus. See on ettevõte, milletuhanded töötajad on keskendunud kõrgekvaliteediliste sõidukite valmistamisele tasku-kohase hinnaga.

Esimene silp - Ki - nimes "Kia" tähendab "ilmuda kusagilt maailma" või "tulla kusagilt maail-ma". Teise silbi - a - tähenduseks on "Aasia". Seega nimi "Kia" tähendab "ilmuda, tullaAasiast maailma".

Tundke rõõmu oma autost!

BL-Est (LHD)-foreword.qxd 1.10.2006 12:44 Page 1

Suur tänu Kia sõiduki valimise eest.Kui Teie auto vajab hooldust, pidage meeles, et Kia voli-tatud maaletooja tunneb Teie sõidukit kõige paremini.Maaletooja käsutuses on tehasepoolse väljaõppegatehnikud, vajalikud spetsiaaltööriistad, Kia originaal-varuosad ning ta on pühendunud Teie täieliku rahulolutagamisele.Kuna ka järgnevad autoomanikud vajavad käesolevasraamatus toodud tähtsat infot, peab antud käsiraamatuauto müümise korral sellega kaasa andma.Käesolev käsiraamat tutvustab Teid oma uue auto kasu-tamise, hoolduse ning ohutusnõuetega. Raamatule onlisatud eraldi vihik garantiid puudutava infoga, millestleiate teavet oma auto kõikide kehtivate garantiidekohta. Kui Teie auto on varustatud ka helisüsteemiga,saate autoga kaasa ka Kia integreeritud helisüsteemikasutusjuhendi. Soovitame Teil need trükised kindlastitähelepanelikult läbi lugeda ning järgida kõiki soovitusi -nii tagate oma uue auto nauditava ning turvalise kasu-tamise.Kia pakub oma erinevatele mudelitele suurt valikutlisavarustust ning lisafunktsioone.

Seetõttu ei pruugi antud käsiraamatus kirjeldatud varus-tus koos erinevate illustratsioonidega vastata täpseltTeie isiklikule autole. Käesolevas väljaandes toodudinformatsioon ning tehnilised näitajad olid kehtivad selletrükkimise momendil. Kia Motors jätab endale õigusemuuta tehnilisi näitajaid või konstruktsiooni igal hetkelilma eelneva teatamiseta ning mingeid kohustusi võtma-ta. Kui Teil tekib küsimusi, pöörduge nendega alati omaKia maaletooja poole.Kinnitame, et oleme jätkuvalt huvitatud Teiesõidunaudingust ning rahulolust oma Kia autoga.

© 2006 Kia Motors Corp.Kõik õigused kaitstud. Igasugune antud väljaande võiselle osa reprodutseerimine mistahes meetodiga - elekt-rooniliselt või mehaaniliselt, sh fotokopeerimine, salves-tamine või mistahes infosalvestuse ning taasesitusesüsteemi kasutamine või tõlkimine - ei ole lubatud ilmaKia Motors Corporationi kirjaliku volituseta.

EESSÕNA

i


ii

SISUKORD

SISSEJUHATUS 1

TEIE AUTO ÜHE PILGUGA 2

TUTVUMINE OMA AUTOGA 3

AUTO JUHTIMINE 4

NÕUANDEID SÕITMISEKS 5

HÄDAOLUKORRAS 6

HOOLDUS 7

TEHNILISED ANDMED 8

MÄRKSÕNASTIK 9


1-1

SISSEJUHATUS

Kuidas antud käsiraamatut kasutada. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1-2Nõuanne auto juhtimiseks. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1-3Auto sissesõitmise protsess. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1-3

1

BL-Est (LHD)-1.qxd 1.10.2006 12:42 Page 1

KUIDAS ANTUD KÄSI-RAAMATUT KASUTADAMeie sooviks on aidata Teil omaautoga suurimat võimalikku sõidu-naudingut saada. See "Kasutajakäsiraamat" võib Teile seejuures mit-mel moel abiks olla. Soovitame käsi-raamatu tungivalt tervikuna läbi luge-da. Eriti tähelepanelikult tuleb läbivaadata kogu käsiraamatut läbivadlõigud HOIATUS! ja ETTEVAATUST!,et vältida vigastusi või halvimal juhulkoguni surma. Antud lõigud torkavadtänu oma eritähistusele selgelt silma. Sõnalist osa täiendavad illustrat-sioonid, et anda auto kohta võima-likult täpseid selgitusi. Lugedes omakäsiraamatut, leiate infot auto funkt-sioonide, tähtsate ohutusnõuete ningauto juhtimise kohta erinevates tee-oludes.

"Kasutaja käsiraamatu" ülesehitus onära toodud "Sisukorras". Alustami-seks sobib hästi märksõnastik - siinon tähestikulises järjekorras loetelukogu käesolevas raamatus toodudinformatsioonist.Käsiraamatu osad: antud käsiraamatkoosneb kaheksast osast ning märk-sõnastikust. Iga osa algab lühikesesisukorraga, nii et Teil on ühe pilgugaselge, kas antud osas on olemasTeile vajalik info.

Käsiraamatust leiate mitmeiderinevaid lõike, mis on tähistatudpealkirjaga HOIATUS!, ETTEVAA-TUST! ja NB!. Need lõigud on mõel-dud Teie isikliku turvalisuse lisami-seks, aidates ühtlasi tagada jätkuvatrahulolu oma Kia autoga. Antudlõikudes toodud soovitused ja protse-duuride kirjeldused peab KÕIKtähelepanelikult läbi lugema ning siisneid ka täpselt järgima.

HOIATUSHOIATUS viitab olukorrale, millesantud märkuse eiramine võibpõhjustada raskeid kehavigastusivõi koguni surma.

ETTEVAATUSTETTEVAATUST viitab olukorrale,milles antud märkuse eiraminevõib põhjustada kehavigastuse või-vigastusi.

NB!NB! viitab olukorrale, milles antudmärkuse eiramine võib põhjustadavigastusi Teie sõidukile.

SISSEJUHATUS

1-2


NÕUANNE AUTO JUHTIMISEKSNagu teistegi sama tüüpi autodepuhul, võib selle auto ebaõige kasu-tamine põhjustada juhitavuse kao-tamise, avarii või üle katuse rullu-mise.Antud sõidukile omased konstrukt-sioonist tulenevad spetsiifilised teh-nilised näitajad (kõrgem maapinnakliirens, rööbe jms) annavad selleleautole kõrgema raskuskeskme kui onmuudel sõidukitüüpidel. Teistesõnadega - need ei ole ette nähtudpööreteks samadel kiirustel kuitavalised kaherattaveolised autod.Vältige järske pöördeid või äkk-manöövreid. Veel kord - auto ebaõigekasutamine võib lõppeda juhitavusekaotamise, avarii või üle katuse rullu-misega. Lugege kindlasti läbi kõikkäesoleva juhendi 5. osas toodudjuhised, mis puudutavad sõitmist niiteedel kui maastikul.

AUTO SISSESÕITMISEPROTSESSSpetsiaalne sissesõitmise periood eiole vajalik. Kui järgite paari lihtsatettevaatusabinõud esimese 1000 kmläbisõitmisel, võite tõsta oma autovõimsust, ökonoomsust ning piken-dada sõiduki eluiga.• Ärge laske mootoril asjatult

täisvõimsusel töötada.• Ärge sõitke pikka aega järjest ühe-

suguse - väikese või suure -kiirusega. Mootori kiiruste muut-mine on kasulik selle korralikukssissetöötamiseks.

• Vältige järske pidurdusi, väljaarvatud hädaolukordades, etvõimaldada piduritel korralikultpaika minna.

• Vältige täisgaasiga käivitamist.

SISSEJUHATUS

1-3


2-1

TEIE AUTO ÜHE PILGUGA

Sise- ja välisvaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2-2Armatuurlaua ülevaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2-3Mootoriruumi ülevaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2-4

2


SISE- JA VÄLISVAADE


2-2

2BLA201A

1. Tahavaate külgpeegel2. Näidikuaken3. Rool4. Iste5. Tagaluugi aken6. Tagaluuk7. Uks8. Elektriajamiga akende lülitid9. Tagaukse lapselukk10. Käigukang11. Käsipiduri kang12. Tuled13. Varuratas

1 2 3 4 5 6

7 8 9 10 11 12 13


ARMATUURLAUA ÜLEVAADE


2-3

OBL006001L

1 2 3 4 5 6 7

8 9 10 11 12 13 14

1. Tulede / suunatulede lüliti

2. Näidikuplokk

3. Klaasipuhastite/pesuri kang

4. Kliimaseade*

5. Helisüsteem*

6. Kaassõitja turvapadi*

7. Ohutulede lüliti

8. Kapoti avamiskang

9. Juhi turvapadi*

10. Rool

11. Süütelukk

12. Käsipiduri kang

13. Käigukang

14. Kindalaegas

* : kui on varustuses



2-4

1. Õhufilter

2. Mootoriõli mõõtvarras

3. Mootoriõli täiteava kork

4. Automaatkäigukasti õli mõõtvarras*

5. Piduri-/sidurivedeliku* paak

6. Kaitsmekarp

7. Klaasipesuvedeliku paak

8. Roolivõimendi vedeliku paak

9. Mootori jahutusvedeliku paak

10. Radiaatori kork

11. Aku


1 2 3 4 5 6

7 8 9 10 11

MOOTORIRUUMI ÜLEVAADE

6BLA7001


3-1

TUTVUMINE OMA AUTOGA

Võtmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-2Kaugjuhtimisega ilma võtmeta sisenemine. . . . . . . . . . . . . . . 3-3Immobilisaatorisüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-5Ukselukud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-6Aknad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-9Esiiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-12Tagaiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-19Turvavööd . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-22Turvapadjad - täiendav turvasüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-44Tagaluuk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-64Kapott . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-66Kütusepaagi kaas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-67Automaatne kütuse juurdevoolu katkestuslüliti . . . . . . . . . 3-68Peeglid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-69Sisevalgustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-73Tassihoidik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-75Hoiulaekad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-76Päikeseprillide hoidik. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-78Katuseluuk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-79Katuseraam. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-82Sisevarustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-83Antenn . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-87Pakiruumi eraldusvõrk. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-89Pagasivõrk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-93Pakiruumi kate . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-93Pagasisahtel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-94

3

BL-Est (LHD)-3 1_49 ja 64_94.qxd 1.10.2006 12:57 Page 1

VÕTMED

Võtmenumber on vermitud võtme-komplektile lisatud metallplaadile. Kuipeaksite oma võtmed kogemata kao-tama, siis võimaldab see number Kiavolitatud maaletoojal võtmetest liht-salt koopiad valmistada. Võtke plaatvõtmekomplekti küljest ära ja pangekindlasse kohta hoiule. Kirjutagenumber ka üles ning hoidke kindlaskäepärases kohas - kuid mitte autos -alles.

HOIATUS - SüütevõtiLapsi koos süütevõtmega autossejärelevalveta jätta on ohtlik isegisiis, kui süütevõti ei olesüütelukus. Lapsed jäljendavadtäiskasvanuid ning võivad võtmeise süütelukku pista. Süütevõtivõimaldab lastel kasutada elektri-ajamiga aknaid ja muid lüliteid võipanna auto koguni liikuma, misvõib lõppeda tõsiste kehavigas-tuste või koguni surmaga. Ärgejätke kunagi võtmeid autosse, kuilapsed on seal omapead.

ETTEVAATUSTKasutage oma auto süütevõtmenaainult Kia originaalvõtit. Kui kasu-tate mingeid muid ebaselge pärit-oluga võtmeid, võib juhtuda, etsüütelukk ei lähe pärast asendisseSTART keeramist tagasi asendisseON. Kui nii juhtub, siis jääb startertööle ning see vigastab starteri-mootorit. Samuti võib see põhjus-tada tulekahju, kuna elektrijuht-metes võib tekkida ülekoormus.


3-2

6BLA0201


KAUGJUHTIMISEGA ILMAVÕTMETA SISENEMINE

Kui Teie auto on varustatud antudsüsteemiga, saate autouksi ja taga-luuki lukustada ja avada kuni 10 mkauguselt, kasutades võtmehoidjaksolevat pulti, mille saite kaasa autoostmisel.

(1) Lukustamine ( ): Kui vajutate puldi lukustusnuppu,siis lukustatakse kõik neli ust jatagaluuk ning ohutuled vilguvadüks kord.

(2) Avamine ( ): Kui vajutate puldi avamisnuppu,siis avatakse kõik neli ust jatagaluuk lukust ning ohutuled vil-guvad kaks korda. Salongi laetulija/või pakiruumi tuli lülitub 30sekundiks põlema, kui nendetulede lülitid on keskmisesasendis.Kui olete vajutanud avamisnuppu,kuid ei tee uksi 30 sekundi jooksullahti, siis lukustuvad kõik neli ustautomaatselt uuesti.

(3) Tagaluugi akna luku avamine( ):Kui vajutate vastavat puldi nuppu,avaneb tagaluugi aken lukust.

(4) Alarm ( ): Kui vajutate vastavat puldi nuppuüle 0,5 sekundi, hakkab sireentööle ja ohutuled vilguvad umbes27 sekundit järjest.


3-3

2BLA303


NB!• Võtmeta sisenemissüsteem ei tööta

juhul, kui:- süütevõti on süütelukus; - puldi kaugus autost ületab tööraa-

diust (5m);- puldi patarei on tühjenenud;- teised sõidukid või objektid takis-

tavad signaali levimist. Kontrolligeoma asukohta;

- ilm on väga külm;- olete puldiga liiga lähedal mõnele

raadiosaatjale, nt raadiojaamalevõi lennujaamale. Need võivadhäirida puldi normaalset tööd.

• Kui Teil tekib võtmeta sisenemissüs-teemi kasutamisel probleeme, võtkeesimesel võimalusel ühendust voli-tatud Kia edasimüüjaga.

Patarei vahetamine 1. Pistke väike münt puldi pilusse ja

väänake pult ettevaatlikult lahti.2. Võtke patarei välja ja pange

kohale uus 3 V patarei. Jälgige, etpositiivne poolus (+) asuks allpool.

3. Pange pult uuesti kokku.4. Kontrollige, kas pult töötab.

ETTEVAATUST• Vale tüüpi patarei kasutamine

võib põhjustada häireid pulditöös. Kasutage kindlasti ainultõiget tüüpi patareid.

• Puldi vigastamise vältimiseksärge pillake seda maha, ärgelaske märjaks saada ega jätkepäikese kätte või suurdekuumusesse seisma.


3-4

OUN026003


IMMOBILISAATORISÜSTEEM(KUI ON VARUSTUSES)Teie auto on ärandamisriski vähen-damiseks varustatud elektroonilisemootori immobilisaatorisüsteemiga.Auto immobilisaatorisüsteem koos-neb transponderist, mis asub süüte-võtmes, antennipoolist, mis asubvõtmesilindris, ja Smartra-moodulist.Kui lükkate oma süütevõtme süüte-luku võtmesilindrisse ja keerate selleasendisse ON, võtab antennipoolvastu transponderi poolt edastatavadsignaalid ja saadab need seejäreledasi Smartra-moodulile. ECU kon-trollib, kas Smartra-moodulilt saadudsignaal oli õige või mitte. Kui signaaloli õige, siis mootor käivitub, vastaseljuhul aga mitte.

Immobilisaatorisüsteemi väljalüli-tamiseks:Pange süütevõti süütelukku ja keera-ke asendisse ON.

Immobilisaatorisüsteemi sisselüli-tamiseks:Keerake süütevõti asendisse OFF.Kui nüüd keegi proovib autot ilmaoriginaalvõtmeta käivitada, polemootori käivitamine võimalik.

NB!Kui soovite auto immobilisaatorisüs-teemi salakoodi muuta, pöörduge voli-tatud Kia edasimüüja poole. Pärastmuutmist peate nii Teie ise kui ka Teieedasimüüja salakoodi kindlasse kohtahoiule panema.

ETTEVAATUSTTeie süütevõtmes olev transpon-der (signaali vastuvõtja ja -saatja)on väga tähtis, kuna sellega lüli-tatakse immobilisaatorisüsteemvälja. Seega ei tohi võti saadatugevaid põrutusi. Vastasel juhulvõivad immobilisaatorisüsteemisja auto käivitamisel tekkida häired.

ETTEVAATUSTÄrge muutke, ehitage ümber egareguleerige immobilisaatorisüs-teemi oma äranägemise järgi. Seevõib põhjustada häireid immobili-saatorisüsteemi töös. Kia garantiiei kata kahjustusi, mille on põhjus-tanud süsteemi muutmine ja/võireguleerimine, kui seda ei ole tei-nud volitatud Kia edasimüüja.


3-5


UKSELUKUD

Automaatsed ukselukud Ukselukkude kasutamine - võtmega • Keerake võtit ukse lukustamiseks

auto esiosa poole, avamiseks agatagaosa poole.

• Niipea, kui ukselukud on avatud,saab uksed lahti teha käepidemesttõmmates.

• Kõik neli ust ja tagaluuk lukustuvadja avanevad automaatselt, kuiesiuks võtmega lukustatakse võiavatakse.

Ukselukkude kasutamine - ilmavõtmeta Kui jätate oma auto järelevalveta, siisvajutage ukse lukustamiseks ilmavõtmeta ukse siseküljel olev lukus-tamisnupp lukustatud asendisse ningsulgege uks.

NB!Alati, kui jätate oma auto järelevalve-ta, eemaldage süütevõti, tõmmakepeale käsipidur, sulgege kõik aknadning lukustage kõik uksed.

Ukselukkude kasutamine autosees • Ukse lukustamiseks vajutage ukse

lukustamisnupp lukustatud asen-disse.

• Ukseluku avamiseks lükake ukselukustamisnupp avatud asendisse.

• Ukse avamiseks tõmmake uksekäepidet auto keskkoha poole.

• Kui tõmbate juhiukse käepidet,läheb juhiuks automaatselt lukustlahti ja avaneb.


3-6

2BLA302 2BLA304 2BLA305A

LUKKU LAHTILUKKULAHTI


NB!Kui uks on lukus, pole lukustamis-nupul olevat punast märki näha.

ETTEVAATUSTAuto liikumise ajal peavad uksedolema alati korralikult suletud jalukustatud, et vältida uste juhus-likku soovimatut avanemist.Lukustatud uksed hoiavad autopeatumise või aeglustamise ajaleemal ka potentsiaalseid sisse-tungijaid.

HOIATUS - Järelevalvetalapsed

Ärge jätke autosse kunagi järele-valveta lapsi ega loomi. Suletudsõidukis võib minna vägapalavaks või tekkida hapnikupuu-dus, mistõttu lapsed või loomad,kes ei ole suutelised ise autostväljuma, võivad saada kuuma-rabanduse või koguni surra.

Uste kesklukustus Kui vajutate ukse lukustuslülitieesmist poolt, siis lukustuvad kõikuksed ja tagaluuk automaatselt.Kui vajutate ukse lukustuslüliti tagu-mist poolt, siis avanevad kõik uksedja tagaluuk automaatselt lukustusest.

Kui lukustate või avate juhiukse võt-mega või ukse lukustamisnupuga,siis lukustuvad või avanevad kõikmuud uksed automaatselt.Kui lukustate või avate kaassõitja-poolse esiukse võtmega, siis lukustu-vad või avanevad kõik muud uksedautomaatselt.

NB!Kui õhkpadi kokkupõrke korral täi-tub, võib algselt lukus olnud ukse lukkavaneda.


3-7

2BLA305B

LUKKULAHTI

LUKKULAHTI


Superlukustuse süsteem (kui onvarustuses)Kui keerate võtme lukustatudasendisse rohkem kui 3 sekundiksvõi vajutate uste lukustamiseks puldiLOCK-nuppu, siis saab lukustatuduksi uuesti avada ainult võtme võipuldiga.Nii ei lase antud süsteem võimalikelsissetungijail uksi avada.

HOIATUSÄrge lukustage uksi võtme võipuldi abil superlukustusega, kuikeegi on jäänud autosse. Autos-viibija ei saa avada uksi ustelukustusnuppude ega ka ukselukustuslülitiga. Näiteks juhul, kuiuks on lukustatud puldiga, ei saaautosse jäänud inimene ust avadailma puldita.

Tagaukse lapse turvalukk Lapse turvalukk on tagauksel selleks,et vältida sõidu ajal tagaukse juhus-likku avamist laste poolt. Seda tulekskasutada alati, kui autos on lapsed.

• Tagaukse lukustamiseks nii, etseda ei saaks enam seestpooltavada, lükake ukse tagaservalasuv lapse turvalukk enne uksesulgemist lukustatud asendisse(auto tagaosa suunas).

• Tagaukse avamiseks siis, kuilapselukk on lukustatud, lükakeesmalt ukse lukustusnupp avatudasendisse (punane märk nähtaval)ning tõmmake seejärel uks väljast-poolt käepidemest lahti.

HOIATUS - Tagauste lukudKui lapsed avavad tagauksedkogemata auto liikumise ajal, või-vad nad välja kukkuda ning saadaränki kehavigastusi. Tagausteavamise vältimiseks laste pooltpeab tagauste laste turvalukkekasutama alati, kui autos sõidavadlapsed.


3-8

LOCKED FREE

2BLA306


AKNAD Elektriajamiga aknad Elektriajamiga akende kasutamisekspeab süütevõti olema süütelukusasendis ON. Igal uksel on akna elekt-riajami lüliti, millega saab akentavada-sulgeda. Juhiuksel on lisaksveel akende elektriajamite lukustus-lüliti, millega saab blokeerida kolmeülejäänud akna lülitite töö.

NB!Aknasüsteemi võimaliku vigastamisevältimiseks ärge avage ega sulgegesamaaegselt rohkem kui kahte akent.Nii peavad ka elektriajamite kaitsmedkauem vastu.

Juhiuksel olevad elektriajamigaakende lülitid Kõiki aknaid saab avada ja sulgedajuhiuksel olevate elektriajamigaakende pealülititega. Akna avami-seks vajutage vastava akna lülitit,akna sulgemiseks tõmmake vastavaakna lülitit ülespoole.

Juhiukse akna automaatseavamise lüliti Juhiukse aknal on automaatseavamise funktsioon. Kiiravamisefunktsiooni kasutamiseks vajutagehetkeks lüliti esiserv teise fikseeritudpositsiooni. Antud funktsiooni katkes-tamiseks tõmmake lülitit esiservastülespoole ja vabastage siis või vaju-tage lüliti esiserv hetkeks esimessefikseeritud positsiooni.

Elektriajamiga akende taimer (kuion varustuses)Elektriajamiga aknaid saab avada-sulgeda 30 sekundit pärast süüte-võtme keeramist asendisse ACC võiLOCK. Kui aga esiuksed on lahtitehtud, saab elektriajamiga aknaidkasutada vaid siis, kui süütevõti onasendis ON.


3-9

2BLA305C


Juhiukse elektriajamiga akna lüliti Juhiukse elektriajamiga akna lülitivõimaldab kasutada kahte erinevatakna avamise funktsiooni.• Kui vajutate juhiukse elektriajamiga

akna lüliti lõpuni alla, avaneb juhiaken automaatselt lõpuni (auto-maatne avamine). Selle funktsioonikatkestamiseks tõmmake lülitit esi-servast ülespoole ning vabastagesiis või vajutage lüliti esiserv het-keks esimesse fikseeritud posit-siooni.

• Kui vajutate juhiukse elektriajamigaakna lülitit vaid osaliselt (esimessepositsiooni), on võimalik aknaavamist täpsemalt juhtida. Juhi-ukse akna tõstmiseks/ sulgemisekstõmmake lülitit esiservast üles-poole.

Elektriajamiga akende lukustus-lüliti funktsioonAutojuht võib blokeerida kõigi kolmekaassõitja elektriajamiga akende lüli-tite töö, vajutades juhiuksel olevaelektriajamiga akende lukustuslülitiSISSE. Kui lukustuslüliti on SISSElülitatud, ei saa kaassõitjate aknaidavada-sulgeda ka juhiuksel olevatepealülititega.

NB!Kui tunnete ühe avatud küljeaknakorral rappumist ja pulseerimist(tuuletõukeid), peaksite seisundiühtlustamiseks avama osaliselt ka selleakna vastasakna.

HOIATUS - Elektriajamigaaknad

• Hoidke juhiuksel olev elektriaja-miga akende lukustuslüliti alatisisselülitatud (allavajutatud)asendis, v.a siis, kui keegi hetkelmõnd akent kasutab. Akendesoovimatu ja juhuslik avamine-sulgemine võib põhjustada tõsi-seid vigastusi, seda eriti lastepuhul.

• Kontrollige enne akna sulgemistalati veel kord, et kellegi käsi/käed ega muud takistused aknavahele ei jääks.


3-10

2BLA305DElektriajamite lukustuslüliti


Kaassõitja ukse elektriajamigaakna juhtlüliti Akna avamiseks vajutage lüliti esi-serva allapoole, sulgemiseks tõm-make lüliti esiserva ülespoole.

HOIATUS - Kaassõitja akenÄrge lubage lastel elektriakendegamängida. Lapsed võivad end võiteisi tõsiselt vigastada.


3-11

2BLA307


ESIISTE HOIATUS - Juhiiste

• Ärge reguleerige juhiistmeasendit käsi- või elektriregulaa-toritega kunagi sõidu ajal, kunasee võib põhjustada juhitavusekaotamise ning tõsiseid kehavi-gastusi või koguni surma.

• Ärge jätke pakke ega muid ese-meid takistama seljatugede nor-maalset asendit. Need esemedvõivad takistada seljatoe asendifikseerumist, mis võib aga järsupidurdamise või kokkupõrkekorral saada tõsiste vigastustevõi surma põhjuseks.

• Sõitke ja juhtige autot alati püsti-asendis seljatoega ning pangeturvavöö alumine pool (süle-rihm) madalalt ja mugavalt ülepuusade.

• Võimalike õhkpadja poolt tekita-tavate kehavigastuste või isegisurmavate traumade vältimiseksistuge roolist alati vähemalt 25 cm kaugusel, säilitades siiskimugava asendi autojuhtimiseks.

Esiistme reguleerimine Esiistme nihutamine ette- jatahapoole Istme ette- ja tahapoole nihutami-seks:1. Tõmmake istmepadja esiserva all

olev istme reguleerimiskang ülesning hoidke üleval.

2. Nihutage iste soovitud asendisse.3. Vabastage kang ja kontrollige, et

iste oleks kohale fikseerunud.


3-12

2BLA308A


ETTEVAATUSTÄrge pange esiistmete alla min-geid esemeid. Lahtised esemedvõivad häirida istme liigutamis-mehhanismi tööd või veeredaistme alt välja, segades piduri-,siduri- või gaasipedaali vajutamist.See võib lõppeda tõsiseõnnetusega.

Esiistme seljatoe kalde reguleerimine Seljatoe kallutamiseks:1. Kummarduge veidi ettepoole ja

tõstke üles (suunaga tahapoole)istme välisküljel asuv seljatoe reguleerimiskang.

2. Toetuge seljatoele ning suruge seesoovitud asendisse.

3. Vabastage kang ja kontrollige, etseljatugi oleks kohale fikseerunud.(Reguleerimiskang PEAB seljatoeasendi fikseerimiseks omaalgasendisse tagasi minema.)

HOIATUS - KaassõitjadEt vähendada riski kokkupõrkekorral turvavöö (puusadel oleva)sülerihma alt välja libiseda ningsel moel tõsiseid kehavigastusisaada või hukkuda, ärge hoidkeesiistme seljatuge sõidu ajal kallu-tatud asendis. Kui seljatugi ontaha kallutatud, võib istuja puuskokkupõrke korral turvavöö süle-rihma alt välja libiseda. Kui nii juhtub, ei pruugi turvavööenam istujat korralikult kinni hoidaning turvavöö võib avaldadaliigset survet kaitseta alakehale,põhjustades tõsiseid kehavigas-tusi või surma. Seepärast hoidkeseljatugesid sõidu ajal alatimugavas püstiasendis.


3-13

2BLA308B


Juhi istmepadja kõrguse reguleerimine Istmepadja kõrguse (eesmise poole)muutmiseks keerake istmepadjavälisküljel olevat regulaatorketast.• Istmepadja madalamale laskmi-

seks keerake regulaatorketast autoesiosa poole.

• Istmepadja kõrgemale tõstmisekskeerake regulaatorketast autotagaosa poole.

Istmepadja kõrguse (tagumise poole)muutmiseks keerake istmepadjavälisküljel olevat regulaatorketast.• Istmepadja madalamale laskmi-

seks keerake regulaatorketast autotagaosa poole.

• Istmepadja kõrgemale tõstmisekskeerake regulaatorketast autoesiosa poole.

Nimmepiirkonna tugi (juhiistmel)Nimmepiirkonna tuge saate regu-leerida juhiistme seljatoe küljel olevakangikese liigutamisega. Pöörates kangi auto esiosa suunas,muutub nimmetugi suuremaks. Pöörates kangi auto tagaosa suunas,muutub nimmetugi väiksemaks.


3-14

2BLA308C 1BLA256


Elektriajamiga juhiiste (Kui onvarustuses)Juhiistme asendi saab sobivaks reguleerida istme vasakul küljel ole-vate juhtnuppudega. Reguleerigeiste enne sõitmise alustamist õigesseasendisse, nii et oleks mugav roolikeerata, vajutada pedaale ning kasu-tada armatuurlaua lüliteid.

HOIATUSElektriajamiga istmete juhtnupudtöötavad ka siis, kui auto süüde onväljas.Seepärast ei tohiks lapsi autossekunagi järelevalveta jätta.

ETTEVAATUST• Juhiistme asendit reguleeriv

elektriajamisüsteem töötabmootoriga. Vältige süsteemikasutamist pikka aega järjest,kuna võite sel moel mootoritvigastada.

• Aku tühjenemise vältimiseksärge kasutage elektriajamisüs-teemi siis, kui mootor ei tööta.Süsteem tarbib suhteliselt paljuelektrit.

• Ärge kasutage kahte juhtnuppukorraga.

Istme nihutamine ette-/tahapoole Istme liigutamiseks ette- või taha-poole sobivasse asendisse lükakejuhtnuppu ette- või tahapoole.Vabastage nupp, seejärel fikseerubiste antud asendisse.

NB!Enne sõidu alustamist kontrollige, kasiste on kindlalt kohale fikseerunud.Selleks proovige liigutada istet ette- võitahapoole juhtnuppu kasutamata. Kuiiste liigub, pole see korralikult fiksee-runud.


3-15

2BLA340A


Seljatoe kalde reguleerimine Seljatoe kallutamiseks sobivasseasendisse pöörake juhtnupu ülaosaette- või tahapoole. Vabastage nupp,seejärel fikseerub seljatugi antudasendisse.

Istmepadja kõrguse reguleerimine Istmepadja esiosa kõrguse muutmine Istmepadja esiosa kergitamiseks võimadalamale laskmiseks liigutagejuhtnupu esiosa üles või alla.

Istmepadja tagaosa kõrguse muutmine Istmepadja tagaosa kergitamiseksvõi madalamale laskmiseks liigutagejuhtnupu tagaosa üles või alla.


3-16

2BLA340C2BLA340B 2BLA340D


Istmepadja üldkõrgusKogu istmepadja kergitamiseks võiallapoole laskmiseks tõmmake juht-nupu keskosa üles või vajutage alla.

HOIATUSKehavigastuste riski vähendami-seks kokkupõrke korral peab niijuhi kui ka kaassõitja istme sel-jatugi auto liikumise ajal olemapüstiasendis. Vastasel korral - kuiseljatoed on taha kallutatud - võibturvavööde ja õhkpatjade pooltpakutav kaitse märgatavaltväheneda. Kõik turvavöö süsteemiosad on välja töötatud löögi-jõudude leevendamiseks ning seetoimub kõige efektiivsemalt, kuiseljatugi on normaalses istu-misasendis ja turvavöö on tihedaltvastu istuja keha.

Esiistmete soojendus (kui on varustuses)Esiistmeid saab ükshaaval elekt-riliselt soojendada, kui soojendus onsisse lülitatud ning süütevõti onasendis ON. Termostaat reguleeribistme temperatuuri, kui vajutataksevastava istme soojenduslülitit (mis onnäha ülaltoodud joonisel). Esiistmetesoojendussüsteemi väljalülitamiseksvajutage vastava istme lülitit veelkord.


3-17

OBL0260022BLA340E


NB!• Istmesoojendus ei tööta, kui ümbrit-

sev temperatuur on üle 37±3 °C.• Kui istmesoojendus ei tööta, kui

ümbritsev temperatuur on alla 28±3 °C, laske süsteem volitatudedasimüüja juures üle kontrollida.

Peatugi Istmete peatoed muudavad istumisemugavamaks ning aitavad samaskaitsta istuja pead ja kaela teatudtüüpi kokkupõrgete korral vigastusteeest.Peatoe tõstmiseks tõmmake see liht-salt ülespoole soovitud asendisse.Peatugi fikseerub kohale. Peatoeallapoole laskmiseks vajutagevasakul olevat fiksaatorit ning surugesamal ajal peatugi soovitudasendisse.

Kui autovarustusse kuulub kallutatavpeatugi, saab eesmise peatoe kallu-tada ettepoole 4 erinevasse asen-disse. Selleks tuleb peatuge lihtsaltettepoole tõmmata. Tahapoole kallu-tamiseks tõmmake peatuge esmaltettepoole ja vabastage siis.

HOIATUS - Peatoed• Avariis tekkivate vigastuste või-

maluse vähendamiseks pangepeatugi sellisesse asendisse,milles selle ülaserv on kohakutiistuja kõrvade ülaservaga.

• Ärge kasutage autot, kui peatoedon eemaldatud või need onebaõiges asendis.

• Ärge proovige peatoe asenditreguleerida autojuhtimise ajal.


3-18

1BLA257

Peatoe fiksaator


TAGAISTE

Kokkupandav tagaiste Tagaistmete seljatugesid saabpagasile ruumi lisamiseks ja pakiruu-mile juurdepääsuks ettepoole mahakeerata.• Tagumiste seljatugede maha-

keeramiseks vajutage seljatugedeülaserval olevat vabastusnuppuning keerake siis seljatugi (-toed)ettepoole vastu istmepõhja maha.

• Seljatoe ülestõstmiseks tõstkeseda ja lükake tugevalt, kuni seeklõpsatusega oma kohale fiksee-rub.

• Kui panete seljatoe(d) püstiasen-disse tagasi, paigutage ka tagumi-sed turvavööd tagasi oma kohale,et tagaistmetel sõitjad saaksid neidkasutada.

Tagaistme kokkupanek:1. Istmepadja tagaserva ülestõstmi-

seks tõmmake selle küljes olevatrihma ülespoole.

2. Võtke peatugi seljatoest välja jalükake istmepadja tagaserval ole-vatesse aukudesse.


3-19

2BLB301A

2BLB301C

2BLB301D


3. Vajutage seljatugede ülaservalolevat vabastusnuppu ja keerakesiis seljatugi ettepoole alla.

ETTEVAATUSTKui keerate tagaistme seljatoemaha või asetate tagaistme istme-padjale pagasit, peate panema tur-vavööde kinnituspandlad seljatoelolevasse taskusse. Sel moel kait-sete pandlaid seljatoe või pagasipoolt tekitatavate vigastuste eest.

Tagaistme tagasipanek püsti-asendisse:1. Tõstke seljatugi üles ja lükake

tugevalt tahapoole, kuni see klõp-satusega oma kohale fikseerub.

2. Pange peatugi seljatoe külgetagasi.

3. Vajutage istmepadi tugevalt omakohale tagasi.


3-20

2BLB301B2BLB301E


NB!Kui panete tagumised seljatoed püsti-asendisse tagasi, ärge unustage katagumisi turvavöid tagasi oma kohalepaigutada. Turvavöö rihma suu-namine läbi tagumiste turvavöödejuhikute aitab hoida turvavöid istmetetaha või alla takerdumast.

ETTEVAATUSTÄrge eemaldage oma autostpõrandakatet, sest heitgaasidekontrollsüsteemi osad põhjus-tavad põranda all kõrgeid tempe-ratuure.

HOIATUS - PagasPagas peab olema alati korralikultkinnitatud, et vältida selle paigaltliikumist ning autos istujate vigas-tamist. Tagaistme keskmine käetugi

Käetugi asub tagaistme seljatoekeskkohas. Tõmmake käetugi alla,kasutades selle küljes olevat rihma.


3-21

2BLB301E 2BLB301F


TURVAVÖÖD

Eelpingutiga turvavööd (kui on varustuses)Teie auto varustusse kuuluvad juhi-ja kaassõitja esiistme eelpingutitegaturvavööd. Eelpinguti ülesandeks ontõmmata turvavöö teatud tüüpiesikokkupõrgete korral tihedalt vastuistuja keha.Eelpingutiga turvavööd võivad raken-duda üksi või koos õhkpatjadega, kuiesikokkupõrge on piisavalt tugev.

Kui auto järsku peatub või kui istujaproovib liiga kiiresti ettepoole kum-marduda, lukustab tagasitõmbemeh-hanism turvavöö fikseeritud asen-disse. Teatud esikokkupõrgete korralrakendub ka eelpinguti ja tõmbabturvavöö veelgi tihedamini vastuistuja keha.Turvavöö eelpinguti süsteem koos-neb peamiselt järgnevatest kompo-nentidest.

Nende asukohad on eelpool toodudjoonisel.1. Õhkpadja hoiatustuli2. Turvavöö eelpinguti mehhanism3. SRS-juhtmoodul


3-22

BS403100 AS2B030015B2 3

1 Kaassõitjapoolneõhkpadi

Juhipoolne õhkpadi


HOIATUSEelpingutid pakuvad maksimaal-set kaitset siis, kui turvavöö onistuja ümber õiges asendis.

ETTEVAATUST• Teatud esikokkupõrgete korral

rakenduvad mõlema esiistmeeelpingutiga turvavööd. Kuiesikokkupõrge on piisavalttugev, võivad eelpingutid raken-duda koos turvapatjadega.Eelpingutid rakenduvad sellisteltingimustel isegi juhul, kuikokkupõrke ajal keegi esiistmelei istu.

• Kui eelpingutiga turvavööd ra-kenduvad, võib kosta tugevatmüra ning auto salongis võibnäha peent tolmu, mis võib sar-naneda suitsuga. See tolm ei olemürgine.

• Kuigi peen tolm on ohutu, võibsee põhjustada nahaärritusining seda ei tohiks sisse hinga-ta pikka aega järjest. Pärastavariid, milles eelpingutiga tur-vavööd rakendusid ja eraldussellist tolmu, peske oma käedja nägu korralikult puhtaks.

• Kui eelpingutiga turvavöö eitööta korralikult, süttib põlemaõhkpadja hoiatustuli, kuna mõle-mad süsteemid on sama voolu-ahela osad. Kui õhkpadja hoia-tustuli ei vilgu pärast süüte-võtme keeramist asendisse ONvõi tuli jääb põlema ka pärastumbes 6-sekundilist vilkumistvõi kui tuli põleb sõidu ajal, laskeesimesel võimalusel eelpinguti-ga turvavööd ja õhkpadja süs-teem Kia volitatud teenindusesüle kontrollida.

HOIATUS - Eelpingutid - remont või vahetamine

• Eelpingutid on konstrueeritudvaid ühekordseks rakendumi-seks. Pärast rakendumist peabeelpingutiga turvavööd asenda-ma uutega.

• Ärge proovige eelpingutiga tur-vavöid ise kontrollida, paranda-da ega asendada. Võite süsteemipüsivalt vigastada.


3-23


Turvavööde süsteem

HOIATUS - TurvavöödJuht ja kõik kaassõitjad peavadalati kasutama autos olevaid tur-vavöösid, et vähendada miini-mumini raskete kehavigastustesaamise riski.

Soovitame tungivalt, et juht ja kõikkaassõitjad oleksid pidevalt autosolevate turvavöödega korralikultkohale kinnitatud. Turvavööde õigekasutamine vähendab avariide võijärskude pidurdamiste korral rasketevigastuste või surma ohtu.Turvavööd hoiavad istujaid kõigeparemini kinni, kui:• Seljatugi on püstiasendis.• Sõitja istub sirgelt (mitte kaldus ega

vildakuti).

• Turvavöö sülerihm on mugavalt jamadalalt üle puusade.

• Turvavöö õlarihm on mugavaltvastu rindkeret.

• Põlved on otse ees.

Et aidata Teil turvavööde kinnitamistmeeles pidada, vilgub vastav hoia-tustuli ning kostub helisignaal.Kõik istmed (v.a või k.a keskminetagaiste) on varustatud süle/õlarih-maga. Turvavööde tagasitõmbemeh-hanismide inertslukud jätavad nor-maalse autosõidu ajal kõik süle/õla-rihmad lukustamata. See tagab sõit-jatele turvavööde kasutamiselmõningase liikumisvabaduse ningmugavuse. Kui autole hakkab järskumõjuma tugev jõud (nagu näiteks jär-sul pidurdamisel, pöördel või kokku-põrkel), lukustavad turvavööde taga-sitõmbemehhanismid automaatseltturvavööd.

Kuna inertslukud ei vaja lukus-tamiseks kokkupõrget, võite märgataturvavööde lukustumist ka pidur-damisel või järskudel pööretel.Keskmise tagaistme turvavööl (kuisee on ainult sülerihm) ei ole inerts-lukku, seetõttu on see alati lukus-tatud seisundis.

Võimaluse korral paigutage omalapse turvatool alati keskmiseletagaistmele. Keskmine tagaiste onlapsetoolile parim ja turvalisim koht.


3-24


HOIATUS - Turvavöö kasutamine

1) Ärge asetage õlarihma kunagiüle rindkere käsivarre alt.

2) Ärge keerake turvavööd kunagiümber oma kaela, et kinnitadaseda üle sisemise õla.

3) Ärge kasutage ühte turvavöödkunagi mitme inimese kinnita-miseks.

HOIATUS - Pärast kokkupõrget

Kuna turvavöödele mõjuvad kok-kupõrkes tugevad jõud ja pinge,võivad need välja venida või vigas-tuda. Seepärast peab kogu turva-vöö süsteemi pärast iga kokkupõr-get üle kontrollima. Kõik rihmad,tagasitõmbemehhanismid, kinni-tuspunktid ja detailid, mis on ava-riis vigastunud, tuleb enne autoedasist kasutamist asendada uute-ga.

HOIATUS - Turvavööde hooldus

Turvavöösid peab tugeva kulu-mise või vigastuste leidmiseksperioodiliselt kontrollima. Tõmma-ke iga turvavöö lõpuni välja ningvaadake, kas sellel on tugevaltkulunud kohti, sisselõikeid, põle-tusjälgi või muid vigastusi. Kont-rollige, kas süle/õlarihm läheb üht-laselt ja kergelt tagasitõmbajassetagasi. Kontrollige, kas pandla-lukud lukustavad ja vabastavadkeele häireteta ja viivituseta. Igaturvavöö, mis ei ole heas töökor-ras või seisundis, tuleb otsekoheasendada uuega.

HOIATUS - Keerdus turvavööd

Ärge sõitke kunagi keerdus võikinnikiilunud turvavööga. Kui Te eisaa turvavööd ise lahti harutada,pöörduge kohe oma Kia edasi-müüja poole.


3-25


ETTEVAATUST -Turvavööde vigastamineÄrge sulgege kunagi ust, kui mingiosa turvavööst jääb ukse vahele.Turvavöö või pannal võib vigastu-da, mis võib omakorda suurenda-da vigastuste riski avarii korral.

HOIATUS - PakiruumKaassõitjaid ei tohi kunagi lubadasõitma auto pakiruumi, sest seal eiole turvavöösid.Inimesed, kes sõidavad autos kin-nitamata turvavööga, saavad paljutõenäolisemalt raskeid keha-vigastusi või hukkuvad, kui need,kes kinnitavad alati oma turvavöö.

Rasedate naiste kinnitamine Rasedad naised peaksid võimalusekorral kasutama alati süle/õlarihma(vastavalt oma arsti soovitustele).Turvavöö sülerihm tuleks paigutadaNII MUGAVALT JA MADALALT KUIVÕIMALIK.

HOIATUS - Rasedad naised Lapseootel naised ei tohi turvavöösülerihma asetada kunagi üle sellealakeha osa, kus asub loode, egaalakeha ülaosale, kus turvavöövõib kokkupõrke korral loodetvigastada.

Imikute ja väikelaste kinnitamine Imikud ja väikelapsed peab kinnitamaautoistmele heakskiidetud laste tur-vatooli abil, mis kaitseb neidautosõidu ajal.Ärge lubage lapsel kunagi liikuvasautos püsti seista ega istmel põlviliolla. Ärge lubage kunagi panna tur-vavööd korraga ümber lapse jatäiskasvanu ega ümber kahe lapse.Turvalisuse seisukohast oleks parim,kui lapsed istuksid tagaistmel.

ETTEVAATUST - Kuumad metallosad Turvavööd ja -istmed võivadsooja/ palava ilmaga suletud autoskuumeneda niivõrd, et võivad lastpõletada. Kontrollige istmekattedja pandlad üle, enne kui lapsenende lähedale istuma panete.


3-26


HOIATUS - Lapsed süles Ärge hoidke kunagi liikuvas autoslast oma süles ega käes. Isegi väga tugevad inimesed eisuuda last nõrgemalgi kokku-põrkel kinni hoida.

Paljud firmad toodavad laste turva-toole (istmekõrgendusi, turvatoole ja-hälle) imikutele ja väikelastele.Kasutamiseks on vastuvõetav vaidselline turvatool, mis vastab kasutus-riigis kehtivatele ohutusstandarditele.Kontrollige, kas kõigil Teie autoskasutatavatel turvatoolidel on kleebisvõi märge, mis kinnitab vastavustneile ohutusstandardeile.Lapse turvatooli valimisel peabarvestama nii lapse suurust kui kaautoistme mõõtmeid. Lapsetoolipaigaldamisel autosse järgige kind-lasti kõiki tootjapoolseid juhiseid.

Suuremate laste kinnitamine Kui lapsed kasvavad, vajavad nadkasutamiseks uusi suuremaid turva-toole või lihtsamaid istmekõrgen-dusi, mis vastavad nende suuremalekasvule.Laps, kes on välja kasvanudsaadaolevatest laste turvatoolidest,peaks kasutama auto enda turva-vöösid. Kui laps istub äärmisel taga-istmel, peab ta kinnitama oma süle/õlarihma.Kui turvavöö õlarihm puutub kergeltvastu lapse kaela või nägu, proovigepanna laps istuma rohkem auto kesk-koha poole. Kui õlarihm ikka lapsekaela või nägu puudutab, peab lapsvõib-olla tagasi turvatooli istuma.Lisaks on müügil ka sõltumatute toot-jate poolt valmistatud turvavöö suu-najaid, mis aitavad juhtida õlarihmaüle lapse rindkere madalamalt, eemallapse kaelast ja näost.

HOIATUS - Õlarihmadväikestel lastel

• Ärge laske turvavöö õlarihmalsõidu ajal olla kunagi lapse kaelavõi näo vastas.

• Kui turvavöö ei ole õiges asen-dis ega korralikult reguleeritud,on risk lapse vigastumiseks võikoguni surmaks väga suur.


3-27


Lapse turvatool (kui on varustuses)Kui autos sõidavad väikelapsed võiimikud, on tungivalt soovitatav kasu-tada turvahälli või -tooli. Lapse turva-tool või -häll peab vastama lapsekasvule ning selle peab paigaldamavastavalt turvatooli tootja juhistele.Soovitame võimaluse korral paiguta-da turvatooli alati tagaistmele, sestsee on lastele kõige turvalisem koht.Autos sõitvad lapsed peavad istumatagaistmel ja olema alati korralikultkohale kinnitatud, et vähendadaäkkpidurdamisel, järsul manöövril võiavariis saadavate vigastuste riski.Vastavalt avariide statistikale on las-tel, kes on korralikult kohale kinnita-tud, siiski ohutum istuda tagaistmel,mitte esiistmel. Suuremad lapsedpeavad kasutama auto turvavöid.

Liikluseeskiri kohustab laste sõiduta-misel autos kasutama nõuetekohastturvavarustust. Kui teie autos sõi-davad väikelapsed, peate nad pane-ma istuma turvatooli.Lapse elu on avarii korral ohus, kuitema turvatool ei ole korralikultautosse kinnitatud. Väikelapsed jaimikud peab panema sõidu ajaks tur-vatooli või -hälli. Enne turvatooli ost-mist kontrollige, kas see sobib teieautosse, kas seda saab teie auto tur-vavöödega kinnitada ning kas see onteie lapse jaoks paras. Järgige turva-tooli paigaldamisel kõiki selle tootjajuhiseid.

3-28


E1BLA204

HOIATUS• Lapse turvatooli peab paigal-

dama tagaistmele. Ärgepaigaldage lapse turvatoolivõi -hälli kunagi esiistmele.Laps, kes istub esiistmelepaigaldatud turvatoolis, võibsaada tugevaid või surmavaidvigastusi turvapadja poolt, misvõib avarii korral täitudes andaturvatoolile väga tugeva löögi.Seepärast kasutage turvatooliainult oma auto tagaistmel.

(Jätkub)


3-29


(Jätkub)• Kuna turvavööd ja -toolid või-

vad sooja/ palava ilmaga sule-tud autos kuumeneda nii-võrd, et võivad last põletada,kontrollige istmekatted japandlad üle, enne kui lapsenende lähedale/peale istumapanete.

• Kui lapse turvatooli ei kasuta-ta, pange see hoiule pakiruu-mi või kinnitage turvavöögaautoistmele, et see järsulpidurdamisel või avarii korralette ei paiskuks.

• Lapsed, kes on turvatoolisistumiseks juba liiga suured,peavad istuma tagaistmel jakinnitama vastava istme tur-vavöö (süle-/õlarihma). Ärgelubage lastel kunagi sõitakaassõitja esiistmel.

• Kontrollige, et äärmise taga-istme turvavöö õlarihm olekspaigutatud üle lapse õla kesk-koha, mitte aga üle kaela võiselja tagant läbi. Õlarihmaasendit aitab parandada see,kui panete lapse istumarohkem auto keskkoha poole.Süle- ja õlarihmast koosnevaturvavöö sülerihma või kesk-mise tagaistme sülerihmapeab panema üle lapse puu-sade nii madalalt kui võimalik.Jälgige, et sülerihm oleksümber puusade mugavalt pin-gul.

• Kui turvavööd ei saa veelõiges asendis ümber lapsepanna, soovitame kasutadatagaistmel nõuetekohast lisa-istmepatja, et laps istukskõrgemal ja turvavöö jääksümber lapse õigesse asen-disse.

• Ärge lubage lapsel kunagiliikuvas autos püsti seista egaistmel põlvili olla.

• Ärge kasutage imikute kande-toole ega lapsetoole, mis kin-nitatakse ainult üle seljatoe.Need ei pruugi avariis piisavatkaitset tagada.

• Ärge lubage täiskasvanulsõidu ajal kunagi last süleshoida, kuna laps võib sel juhulavarii või äkkpidurduse korralraskeid kehavigastusi saada.Lapse süleshoidmine ei kaitselast avarii korral mingil moel,kuigi inimene, kes last süleshoiab, on oma turvavöö kinni-tanud.


Lapse turvatooli paigaldaminetagaistmele

NB!• Enne turvatooli paigaldamist luge-

ge tähelepanelikult läbi kõik sellegakaasasolevad tootjapoolsed juhised.

• Kui turvavöö ei tööta kirjeldatudviisil, laske süsteem otsekohe voli-tatud Kia teeninduses üle kontrol-lida.

Turvatooli paigaldamine turvavöösüle-/õlarihmaga (äärmisele võikeskmisele tagaistmele) Lapse turvatooli paigaldamiseks äärmisele või kesmisele tagaistmeletoimige järgnevalt:1. Asetage turvatool soovitud kohale. 2. Tõmmake turvavöö tagasitõmbe-

mehhanismist lõpuni välja.

3. Pistke süle-/õlarihm läbi turvatoolikinnituskohtade - vastavalt toolikasutusjuhendile.

3-30


HOIATUS• Ärge paigaldage lapse turva-

tooli või -hälli kunagi esiist-mele. Laps, kes istub esiist-mele paigaldatud turvatoolis,võib saada tugevaid või sur-mavaid vigastusi turvapadjapoolt, mis võib avarii korraltäitudes anda turvatoolileväga tugeva löögi. Seepärastkasutage turvatooli ainult omaauto tagaistmel.

• Lapse elu on avarii korralohus, kui tema turvatool ei olekorralikult autosse kinnitatud.

E2MS103005 E2BLD310


4. Lükake turvavöö keeleplaat pand-lasse ja laske turvavööl tagasi pin-gule tõmbuda. Kui turvatool onpaigas, proovige seda igas suunasliigutada, et kontrollida, kas turva-tool püsib korralikult oma kohal.

Kui turvavöö pole piisavalt pingul,tõmmake rihma veel rohkem tagasi-tõmbemehhanismi poole. Kui avateturvavöö pandla ja lasete turvavööltagasi tõmbuda, läheb tagasitõmbe-mehhanism automaatselt tagasitavapärasele avariilukustuse reziimi-le.


E2BLD303

Istmed, mis sobivad lapse turvatooli paigaldamiseks turvavööga -Euroopa mudelites Kasutage ainult ametlikult heaks kiidetud ja lapsele sobivat turvatooli.Lähtuge turvatoolide paigaldamisel alljärgnevast tabelist.

U : Sobib antud kaalurühmale heaks kiidetud universaalkategooria turvatoolide jaoks. UF : Sobib antud kaalurühmale heaks kiidetud näoga sõidusuunas paigaldatavate universaalkategooria turvatoolide

jaoks. L1 : Sobib selles kaalurühmas kasutamiseks heaks kiidetud turvatoolile Römer ISOFIX GR 1 (E1 R44-03301133). L2 : Sobib selles kaalurühmas kasutamiseks heaks kiidetud turvatoolile PegPerego primo Viaggio (E13 030010). L4 : Sobib selles kaalurühmas kasutamiseks heaks kiidetud turvatoolile GRACO Autobaby (E11 03.44.160). L5 : Sobib selles kaalurühmas kasutamiseks heaks kiidetud turvatoolile Romer Lord Plus (E1 03301136). L7 : Sobib selles kaalurühmas kasutamiseks heaks kiidetud turvatoolile BeSafe iZi COMFORT (E4 03443206). L9 : Sobib selles kaalurühmas kasutamiseks heaks kiidetud turvatoolile Bebe comfort HiPSOS (E2 031011).

X : See istekoht ei sobi sellise kaaluga lapse turvatooli paigaldamiseks.

Vanuserühm IstekohtEsiiste Taga ääres Taga keskel

0 : kuni 10 kgX U UF(0 - 9 kuud)

0+ : kuni 13 kgL2, L4 U UF

(0 - 2 aastat)I : 9 kg kuni 18 kg

L5, L7 U, L1 UF(9 kuud - 4 aastat)II & III : 15 kg kuni 36 kg

L9 U UF(4 - 12 aastat)


Turvatooli paigaldamine sülerihmaga(keskmisele tagaistmele) (kui onvarustuses) Lapse turvatooli paigaldamisekskeskmisele tagaistmele toimigejärgnevalt:1. Asetage turvatool keskmisele

tagaistmele. 2. Võtke kinni sülerihma keele-

plaadist.

3. Pistke sülerihm läbi turvatooli kin-nituskohtade - vastavalt tooli kasu-tusjuhendile.

4. Lükake turvavöö keeleplaat pand-lasse ja reguleerige turvavöö tur-vatooli kindlaks kohalekinnita-miseks parajalt pingule, tõmmatesturvavöö rihma lahtist otsa. Kui tur-vatool on paigas, proovige sedaigas suunas liigutada, et kontrolli-da, kas turvatool püsib korralikultkohal.

3-32


E2BLD347

HOIATUSSoovitame paigaldada lapse tur-vatooli tagaistmele isegi juhul,kui eesmise kaassõitja turva-padja lüliti on asendis “OFF”(välja lülitatud). Teie lapseohutuse tagamiseks peabeesmise kaassõitja turvapadjaalati välja lülitama, kui tekib siis-ki äärmuslik vajadus turvatoolesiistmele paigaldada.


Turvatooli kinnitamine konksugakinnitusrihma abil (kui on varustuses)Paigaldusrihmaga varustatud turva-tooli kinnitamiseks ette nähtud kinni-tushaagid asuvad tagaistme tagaprandal.1. Avage tagaistme taga põrandal

asuva kinnitushaagi kate. 2. Eemaldage pakiruumi kate (kui on

varustuses).

3. Pange turvatooli paigaldusrihm ületagaistme seljatoe.Kui tagaistmel on reguleeritavadpeatoed, pange paigaldusrihm läbipeatoe alt, peatoe jalgade vahelt.Kui peatugesid pole, pange paigal-dusrihm lihtsalt üle seljatoe ülaser-va.

4. Pange paigaldusrihma konks vas-tavasse kinnitushaaki ja regu-leerige rihm istme korralikukspaigalhoidmiseks pingule.

5. Pange pakiruumi kate tagasikohale (kui on varustuses).

Turvatooli kinnitamine ISOFIX-haakide ja konksuga paigaldus-rihma abil (kui on varustuses)ISOFIX-süsteem on standardiseeri-tud laste turvatoolide kinnitussüs-teem, mille puhul pole turvatooli pai-galdamiseks vaja kasutada auto tur-vavöösid. See süsteem tagab suure-ma ohutuse ja turvatooli paremaasendi ning muudab turvatooli kinni-tamise autosse palju mugavamaks jakiiremaks.ISOFIX-turvatooli võib paigaldadavaid juhul, kui see on vastava autojaoks heaks kiidetud vastavalt ECE-R44 nõuetele.

3-33


S2BLD348 E2BLD349N

Kinnitushaagikate

Paigaldus-rihmakonks

Turvatooli kinnitushaagid


Tagaistme mõlemal äärmisel isteko-hal asub istmepadja ja seljatoe vahelüks paar ISOFIX-kinnitushaake ningsellele lisaks asuvad tagaistme selja-toe taga põrandal paigaldusrihmakonksu jaoks ette nähtud kinni-tushaagid. Paigaldamisel peab turva-tooli kinnitama ISOFIX-haakide külgenii, et kostab lukustumisklõpsatus(kontrollige haakiminekut tooliettepoole tõmmates). Lisaks peabkinnitama ka üle seljatoe pandudpaigaldusrihma tagaistme taga asuvavastava kinnitushaagi külge.Turvatooli paigaldamisel ja kasu-tamisel peab järgima ISOFIX-turva-tooliga kaasasolevat paigaldus-juhendit.

NB!ISOFIX-turvatooli võib paigaldadavaid juhul, kui turvatool on heakskiidetud kasutamiseks selles autosvastavalt ECE-R44 tingimustele.Enne, kui kasutate oma autos mõneteise auto jaoks ostetud ISOFIX-tur-vatooli, küsige oma Kia edasimüü-jalt, kas seda tüüpi turvatool sobibkasutamiseks ka teie Kia autos.

3-34


E2BLC354A

ISOFIX Anchor

HOIATUSKui kasutate lapse turvatoolipaigaldamiseks tagaistmeleauto ISOFIX-süsteemi, peabkõik tagaistme turvavööd, midaparajasti ei kasutata, kinnitama(keeleplaat pandlasse) ja turva-vöö rihma turvatooli taha kokkukerima, et laps ei saaks tagasisisse kerimata turvavöödestkinni võtta. Kinnitamata keele-plaadid võimaldavad lapselhaarata kinni lõpuni sisse tõm-bamata turvavöödest, mille tule-musel võib rihm turvatoolisistuvat last raskelt või sur-mavalt vigastada (nt kägistada).


Turvatooli kinnitamine 1. Turvatooli kinnitamiseks ISOFIX-

haakide külge pange turvatooli kül-jes olevad sulgurid ISOFIX-haakidesse. Lukustumisest annabmärku kostuv klõpsatus.

2. Pange turvatooli paigaldusrihmakonks vastavasse kinnitushaaki jareguleerige rihm tooli korralikukspaigalhoidmiseks pingule. (Vt juhi-seid eelmiselt leheküljelt.)

3-35


SBGQ03102

HOIATUS• Ärge paigaldage lapse turva-

tooli ISOFIX-haake kasutadestagaistme keskele. ISOFIX-haagid on ette nähtud turva-tooli paigaldamiseks ainulttagaistme vasakule ja paremaleäärmisele istekohale. Ärgekasutage ISOFIX-haake valesti,proovides kinnitada lapse tur-vatooli tagaistme keskeleISOFIX-haakide külge. ISOFIX-kinnitused ei pruugi tagaistmekeskele paigaldatud turvatoolikorralikuks paigalhoidmisekspiisavalt tugevad olla ning või-vad avarii korral puruneda,põhjustades raskeid kehavigas-tusi või surma.

(Jätkub)

(Jätkub)• Ärge paigaldage turvatooli

alumiste kinnituspunktidekülge mitut turvatooli.Suurenenud ebaõige koormusvõib põhjustada ISOFIX-haakide või paigaldusrihmakinnitushaagi purunemise,mille tulemuseks on raskedkehavigastused või surm.

• Kinnitage ISOFIX-turvatool võiISOFIX-ühilduv turvatool ainult õigele paigalduskohale,mida näete eelpool toodudjooniselt.

• Järgige alati kõiki turvatooligakaasasolevaid tootjapoolseidpaigaldus- ja kasutusjuhiseid.


Turvavöö hoiatustuli ja hoiatussignaalTüüp AJuhile ja kaassõitjatele meeldetule-tuseks vilgub pärast süütevõtmekeeramist asendisse ON umbes 6sekundit järjest turvavöö hoiatustuli.Kui juhi turvavöö ei ole kinnitatud het-kel, kui süütevõti keeratakseasendisse ON või kui juht avab omaturvavöö pärast süütevõtme keera-mist asendisse ON, vilgub turvavööhoiatustuli umbes 6 sekundit.

Kui juhi turvavöö ei ole kinnitatud het-kel, kui süütevõti keeratakseasendisse ON või kui juht avab omaturvavöö pärast süütevõtme keera-mist asendisse ON, kostab ka umbes6 sekundi pikkune turvavöö hoia-tussignaal (kui on varustuses).

Tüüp BMeeldetuletuseks juhile ja kaassõit-jatele vilgub või põleb turvavöö hoia-tustuli umbes 6 sekundit iga kord, kuikeerate süütevõtme asendisse ON.Kui juhi turvavöö ei ole kinnitatud het-kel, kui süütevõti keeratakseasendisse ON või kui juht avab omaturvavöö pärast süütevõtme keera-mist asendisse ON, vilgub või põlebturvavöö hoiatustuli seni, kuni turva-vöö kinnitatakse.Kui juhi turvavöö ei ole kinnitatud het-kel, kui süütevõti keeratakseasendisse ON ja auto sõidab kiiru-sega üle 9 km/h, kostab pärast hoia-tustule umbes üheminutilist vilkumistka hoiatussignaal, mis kestab umbes100 sekundit.

3-36


W-29


Kui juht avab oma turvavöö pärastsüütevõtme keeramist asendisse ONja auto sõidab kiirusega üle 9 km/h,kostab umbes 100 sekundi pikkuneturvavöö hoiatussignaal.Kui aga juhi turvavöö kinnitatakse jaavatakse 9 sekundi jooksul pärastturvavöö kinnitamist kaks korda, siisturvavöö hoiatustuli ja hoiatussignaaltööle ei hakka.

Süle-/õlarihmTurvavöö kinnitamiseks:1. Võtke kinni pandlast ja keele-

plaadist. 2. Tõmmake turvavöö aeglaselt

tagasitõmbemehhanismist välja.

3. Lükake keeleplaat pandla lahtisestotsast sisse, kuni kostuv klõpsatusnäitab, et rihm on pandlas lukus-tatud.

3-37


E2BLA371 E2BLA372


4. Asetage turvavöö sülerihm ÜLEPUUSADE VÕIMALIKULT MADA-LALT, et vähendada riski avariikorral rihma alt välja libiseda.Reguleerige turvavöö MUGA-VALT PINGULE, tõmmates õla-rihma ülespoole. Turvavöö tagasi-tõmbemehhanism pingutab rihma,tõmmates automaatselt tagasiüleliigse osa rihmast, ning hoiabrihma pingul. Maksimaalseohutuse tagamiseks ärge jätke tur-vavööd enda ümber liiga lõdvaks.

5. Reguleerige turvavöö õlarihmaülemise kinnituspunkti kõrgusenda kasvule parajaks. Kui soovitekinnituspunkti kõrgemale nihutada,lükake turvavöö kinnitusaasa liht-salt ülespoole. Kinnituspunktimadalamale laskmiseks vajutagenuppu ning lükake kinnitusaasaallapoole. Pärast kõrguse muut-mist kontrollige, kas turvavöö kin-nitusaas on valitud asendisse fik-seeritud.

3-38


E2BLA373 E2BLD320

HOIATUS• Auto liikumise ajal peaksid

istmete seljatoed olema alatimugavas püstiasendis, sestsel juhul tagab turvavöödesüsteem suurima kaitse.

• Ärge pange turvavöö õlarihmakunagi läbi välimise käsivarrealt ega selja tagant.

• Ärge pange turvavöö õlarihmakunagi üle kaela või näo.

• Turvavöö sülerihm asetageüle puusade nii madalalt kuivõimalik. Jälgige, et sülerihmoleks ümber puusade muga-valt pingul. Ärge pange süle-rihma kunagi üle oma vööko-ha.

(Jätkub)

Tõmmake pingule

Võimalikult madalalt üle puusade

Liiga kõrgel


Turvavöö avamine: Vajutage pandlal olevat avamis-nuppu ja laske tagasitõmbemehha-nismil rihm aeglaselt tagasi tõmmata.

Sülerihm (kui on varustuses)Sülerihma kinnitamiseks: 1. Võtke pandlaga otsast kinni ja

tõmmake rihm madalalt üle ala-keha.

3-39


(Jätkub)• Ärge sõitke kunagi keerdus

või kinnikiilunud turvavööga.Kui teil ei õnnestu turvavöödise lahti harutada või liikumasaada, pöörduge kohe voli-tatud Kia teeninduse poole.

• Ärge kasutage kunagi ühteturvavööd korraga rohkem kuiühe inimese kinnitamiseks.

Eeltoodud hoiatuste eiraminesuurendab vigastuste riskiavarii korral.

E2BLA374 CBGQ0339

Pikemaks


2. Lükake keeleplaat pandla lahtisestotsast sisse, kuni kostuv klõpsatusnäitab, et rihm on pandlas lukus-tatud. Kontrollige, et rihm ei olekskeerdus.

3. Võtke kinni rihma vabast otsast jatõmmake seni, kuni rihm onmugavalt üle puusade pingul jaasub alakõhul nii madalal kui või-malik. Kui rihma on vaja lühenda-da või pikendada, hoidke keele-plaati rihma suhtes täisnurga allning tõmmake pandlast või rihmastseni, kuni olete saavutanud soovi-tud rihmapikkuse.

4. Kontrollige, et turvavöö oleks ase-tatud ÜLE PUUSADE VÕIMALI-KULT MADALALT.

3-40


PR

ES

SCE

NT

ER

CBGQ0340 CBGQ0341 CBGQ0342

Keep as low on hipbone as possible

Liiga kõrgel

Reguleerigemugavalt pingule

Reguleerigemugavalt pingule

Võimalikult madalaltüle puusade


Sülerihma avamiseks: Vajutage pandlal olevat avamis-nuppu.

Tagaistme keskmine 3 punktiturvavöö (kui on varustuses) Tagaistme keskmise turvavöö kinnitamiseks: 1. Võtke keeleplaadid turvavöö hoiu-

koha kattes olevatest avadest väljaja tõmmake rihm aeglaselt välja.

2. Lükake keeleplaat (A) pandla (C)lahtisest otsast sisse, kuni kostuvklõpsatus näitab, et rihm on pand-las lukustatud. Kontrollige, et rihmei oleks keerdus.

3-41


CBGQ0354 E2BLB302A(D)

(A)

(C)

(B)

S2BLB303A

HOIATUS - SülerihmJälgige, et sülerihm oleks ase-tatud mugavalt pingule ümberpuusade, mitte ümber vöökoha.Vastasel juhul suureneb kokku-põrke korral vigastuste või-malus ning võimalikud vigas-tused võivad olla tunduvalträngemad.

ETTEVAATUST - PagasJälgige, et pagas oleks korrali-kult pakiruumi paigutatud. Vas-tasel juhul võib tagaistme kesk-mine turvavöö järsul pidurda-misel või pöördel viga saada.


3. Nüüd võtke kinni keeleplaadist (B),tõmmake rihm pikemaks ja lükakekeeleplaat (B) pandla (D) lahtisestotsast sisse, kuni kostuv klõpsatusnäitab, et keel on pandlas lukus-tatud. Kontrollige, et rihm ei olekskeerdus.

Kui keel pandlas lukustatakse, kos-tab klõpsatus. Turvavöö pikkus regu-leeritakse automaatselt parajaks, kuiolete sülevöö pikkuse käsitsi ise sobi-vaks reguleerinud, nii et see onmugavalt üle puusade pingul. Kuikummardute aeglase kerge liigutu-sega ettepoole, siis turvavöö pike-neb ja laseb teil vabalt liigutada. Kuiauto järsult peatub või saab löögi,lukustub turvavöö fikseeritud asen-disse. Turvavöö lukustub ka juhul, kuiproovite liiga kiiresti ette kummardu-da.

Tagaistme keskmise turvavööavamiseks: 1. Vajutage pandlal (D) olevat

avamisnuppu ja võtke keeleplaat(B) pandlast (D) välja.

3-42


(D)

(B)

PRES

S

E2BLC304

HOIATUSKui kasutate tagaistme kesk-mist turvavööd, peate kinnitamakõik selle pandlad ja keeleplaa-did. Kui mõni neist jääb lahti,suurendab see vigastuste võihukkumise võimalust kokku-põrke korral.

(A)

(A)(C)

(B)

(D) (C)

(A)

(C)(E)

E6BLA391

E6BLA390

Tüüp A

Tüüp B


3-43

2. Tüüp AVajutage pandlal (C) olevatavamisnuppu ja võtke keeleplaat(A) pandlast (C) välja. Turvavöörihm tõmmatakse automaatselttagasi. Tüüp BEt tagasitõmbemehhanism saakstagaistme keskmise turvavöösisse tõmmata, pistke turvavööpandlas olevasse avamispilusse(E) võti või mõni muu väike jatugev ese. Tõmmake keeleplaat(A) pandlast välja ja laske turva-vöö automaatselt sisse kerida.

3. Pange keeleplaadid turvavöö hoiu-koha kattes olevates kinni-tuskonksude külge, nii et needsinna korralikult seisma jääksid.

Turvavööde süsteemi õige kasutamine ja hooldus Turvavööde poolt pakutava maksi-maalse kaitse tagamiseks järgige all-toodud juhiseid:• Kasutage turvavöid alati - isegi

väga lühikestel sõitudel. • Kui turvavöö on keerdus, keeru-

tage see enne kinnitamist tagasisirgeks.

• Hoidke igasugused teravad servadja vigastavad esemed turva-vöödest eemal.

• Kulumismärkide ja vigastuste leid-miseks kontrollige turvavööde rih-mad, kinnitused, pandlad ja kõikmuud osad regulaarselt üle.Asendage vigastatud, tugevaltkulunud ja kahtlases seisundisosad otsekohe uutega.

• Turvavöö rihmade puhastamisekskasutage mõnd õrnatoimelistpuhastusvahendit, mis on ette näh-tud polstrite ja vaipade puhas-tamiseks.

• Ärge pleegitage ega värvige turva-vöid, kuna see võib vähendada rih-makiudude tugevust ning rihmad eipruugi siis kokkupõrkel tekkivalekoormusele enam vastu pidada.

• Ärge muutke ega täiendage turva-vööde ehitust.

• Ärge jätke rihma ukse sulgemiselselle vahele.


E2BLB304


3-44

TUTVUMINE OMA AUTOGATURVAPADJAD - TÄIENDAV TURVASÜSTEEM (KUI ON VARUSTUSES)

Juhi turvapadi Eesmise kaas-sõitja turvapadi*

Esilöögi sensor SRS-juhtmoodul


Külglöögi sensor*

SRSAIRBAG

SRSAIRBAG

Turvakardin*

Kaassõitja eesmiseturvapadja väljalülitus-lüliti*

OBL063002/E2BLA422B/6BLA002A/OVQ036200L/S2BLD320A/E2BLA371A/1VQA2079/OBL063001/OBL036004


(1) Juhi turvapadi(2) Eesmise kaassõitja turvapadi*(3) Kaassõitja eesmise turvapadja

väljalülituslüliti*(4) Turvakardin*(5) Külglöögi sensor*(6) Esilöögi sensor(7) SRS-juhtmoodul

Turvapatjade täitumise tingimusedTurvapatjade mittetäitumise tingi-musedTurvapadja hoiatustuliTurvapatjade süsteemi hooldusTurvapatjade hoiatuskleebised


Mida turvapatjade süsteemteeb?Juhi ja tema kõrval istuva kaassõitjaturvapadjad on ette nähtud turva-vööde poolt pakutava kaitse täien-damiseks teatud tüüpi esikokkupõr-gete korral. Samamoodi on turvakar-dinate ülesandeks pakkuda turva-vöödele lisaks täiendavat kaitset külgkokkupõrgetes. Turvavööd onkonstrueeritud juhi ja kaassõitjatevigastuste vähendamiseks kerge-mate kokkupõrgete puhul. Loomuli-kult peab ka rasketes avariides saa-davate tugevate löökide leeven-damiseks turvavööd alati õigesti kin-nitama.

Mida turvapatjade süsteem eitee?Turvapatjade süsteem on välja tööta-tud täienduseks turvavööde süsteemipoolt pakutavale kaitsele. TURVAP-ATJADE SÜSTEEM EI ASENDATURVAVÖID.

3-45



Turvavööde kasutamise tähtsusOn olemas neli äärmiselt tähtsatpõhjust turvavööde kasutamiseks katurvapatjade süsteemi olemasolu korral. Need on:• Turvavöö aitab teid õiges asendis

hoida (turvapadjast eemal), kui tur-vapadi õhuga täitub.

• Turvavöö vähendab vigastuste riskiüle katuse rullumise ning külg-(ilma turvakardinateta autod) võitagakokkupõrgete korral, kunaeesmised turvapadjad ei ole konst-rueeritud täituma sellistes olukor-dades ning isegi turvakardinad täi-tuvad vaid teatud tüüpi külglöökidepuhul.

• Turvavöö vähendab vigastuste riskiesi- või külgkokkupõrke korral, misei ole piisavalt tugev turvapatjadesüsteemi töölerakendamiseks.

• Turvavöö vähendab ohtu autostvälja paiskuda.

3-46


HOIATUS - Turvapadjad jaturvavööd

• Ka turvapatjadega varustatudautos peavad juht ja kõikkaassõitjad alati oma turva-vööd kinnitama, kuna needvähendavad vigastuste või-malust ja raskusastet avariivõi üle katuse rullumise kor-ral.

• Kinnitage alati oma turvavöö.See aitab teid turvapatjadesteemal hoida kokkupõrkelevahetult eelneva järsu pidur-damise ajal.

• Kui sõitjad ei istu korralikultvõi ei ole turvavöid kinnita-nud, ei kaitse neid mingi tur-vavarustus ning nad võivadavariis hukkuda või saada üli-raskeid kehavigastusi.

• Eesmised turvapadjad on konstrueeritud täituma ainultteatud tüüpi esikokkupõrgetekorral, turvakardinad (kui onvarustuses) aga teatud tüüpikülglöökide korral. Turvapad-jad ei paku üldiselt kaitset kül-jelt (turvakardinateta autod)või tagant tulevate löökide, ülekatuse rullumise või nõrge-mate esikokkupõrgete korral.Turvapadjad ei paku kaitset kamitmelöögiliste kokkupõrgetehilisemate järellöökide korral.

(Jätkub)


Turvapatjade süsteemi osadTeie auto turvapatjade süsteemi(SRS-süsteemi) põhiosad on järg-nevad:• Turvapatjade asukohtade katted on

tähistatud kirjaga “SRS AIR BAG”.Nii on kohe näha, millised turva-padjad teie autos on.- Juhi turvapadi - Eesmise kaassõitja turvapadi- Turvakardin

• Diagnostikamoodul, mis süsteemitööd pidevalt jälgib ja kontrollib.

• Signaaltuli, mis annab märku või-malikust süsteemis esinevastprobleemist.

• Varu-toiteallikas juhuks, kui teieauto elektrisüsteem õnnetuses vigasaab.

Juhi turvapadiJuhi turvapadi on paigaldatud rooli-ratta keskele.

3-47


(Jätkub)• Kui teie auto on sattunud üle-

ujutusse (nt põrandakatted onvett täis imbunud/põrandal onvesi) või auto on saanud üle-ujutuses mis tahes veekahjus-tusi, ärge proovige autot käivi-tada ega pange süütevõtitsüütelukku enne aku lahti-ühendamist. Vastasel juhulvõite põhjustada turvapatjadetäitumise, mis võib lõppedatõsiste vigastuste või surma-ga. Laske oma auto ennekäivitamist kontrollimiseksning vajalike remonttöödetegemiseks volitatud Kiateenindusse pukseerida.

E2BLA422B

HLZ2120


3-48

Eesmise kaassõitja turvapadi(kui on varustuses)Juhi kõrval istuva kaassõitja turva-padiasub armatuurlauas kindalaeka kohal.Ärge kinnitage armatuurlauale kunagimingeid esemeid ega kaunistusi.

Eesmise kaassõitja turvapadjaväljalülituslüliti (kui on varustuses)Esiistmel istuva kaassõitja turvapadjasaab spetsiaalse lülitiga välja lülitada,kui esiistmele paigaldatakse lapseturvatool või kui sellele esiistmelekeegi ei istu. Kui erandkorras on vaja seljagasõidusuunas kasutatav lapse turva-tool esiistmele paigaldada, peablapse ohutuse tagamiseks istme eesasuva turvapadja tingimata välja lüli-tama.


HOIATUS• Kokkupõrkes saadavate

vigastuste ja hukkumisriskivähendamiseks istuge rooliturvapadjast alati võimalikultkaugel (rindkere ja rooli vahe-line kaugus vähemalt 25 cm),säilitades seejuures siiskimugava istumisasendi auto-juhtimiseks.

• Ärge pange turvapatjade asu-kohtade peale või turvapat-jade ja iseenda vahele kunagimingeid esemeid. Turvapadjatäitumise kiiruse ja jõu mõjulvõivad need esemed suurehooga vastu teie/kaassõitjakeha paiskuda ning põhjusta-da raskeid traumasid võikoguni surma.

• Ärge kinnitage rooliratta kat-tele mingeid kleebiseid egakaunistusi. Need võivad turva-padja avanemist segada.

6BLA002A

HLZ2121

OVQ036200L


Eesmise kaassõitja turvapadja välja-ja sisselülitamineEesmise kaassõitja turvapadja välja-lülitamiseks pange peavõti eesmiseturvapadja väljalülituslülitisse ja kee-rake asendisse OFF. Kaassõitja tur-vapadja väljalülituse indikaatortuli( ) süttib ja põleb seni, kuni turva-padi tagasi sisse lülitatakse.Eesmise kaassõitja turvapadja saateuuesti sisse lülitada, kui panetepeavõtme taas eesmise turvapadjaväljalülituslülitisse ja keerate asen-disse ON. Kaassõitja turvapadja väl-jalülituse signaaltuli kustub.

NB!• Kui eesmise kaassõitja turvapadja

väljalülituslüliti on asendis ON, onsee turvapadi sisse lülitatud jalapse turvatooli või -hälli ei tohi esi-istmele paigaldada.

• Kui eesmise kaassõitja turvapadjaväljalülituslüliti on asendis OFF,on eesmise kaassõitja turvapadivälja lülitatud.

3-49


ETTEVAATUST • Kui eesmise kaassõitja turva-

padja väljalülituslüliti korrali-kult ei tööta, süttib armatuur-laual turvapadja hoiatustuli. Sellisel juhul ei põle ka kaas-sõitja turvapadja väljalülituseindikaatortuli ning SRS-juht-moodul lülitab eesmise kaas-sõitja turvapadja uuesti sisse.Pärast seda täitub kaassõitjaeesmine turvapadi esikokku-põrke korral isegi siis, kuieesmise kaassõitja turvapadjaväljalülituslüliti on asendisOFF.

OVQ036210L

Kui nii juhtub, laske eesmisekaassõitja turvapadja väljalüli-tuslüliti, eelpingutitega turva-vööde süsteem ja turvapat-jade süsteem esimesel või-malusel volitatud Kia teenin-duses üle kontrollida.

• Kui turvapadja hoiatustulisüütevõtme keeramisel asen-disse ON ei sütti või kui seetuli süttib sõidu ajal, laskeeesmise kaassõitja turvapadjaväljalülituslüliti, eelpingutite-ga turvavööde süsteem ja tur-vapatjade süsteem esimeselvõimalusel volitatud Kiateeninduses üle kontrollida.


3-50


• Ärge paigaldage oma lapseturvatooli esiistmele isegijuhul, kui teie auto on varusta-tud eesmise kaassõitja turva-padja väljalülituslülitiga. Lap-se turvatooli ega -hälli eitohiks kunagi paigaldada esi-istmele. Lapsed, kes on turva-toolidest välja kasvanud, pea-vad istuma alati tagaistmelning kasutama vastava iste-koha turvavööd. Lapsed onavarii korral kõige pareminikaitstud, kui nad istuvad taga-istmel endale parajas ja ohu-tusnõuetele vastavas turva-toolis.

• Kohe, kui lapse turvatooli esi-istmel enam ei vajata, lülitageeesmise kaassõitja turvapadiuuesti sisse.

HOIATUS• Eesmise kaassõitja turvapad-

ja väljalülituslüliti õige asendieest vastutab juht.

• Lülitage eesmise kaassõitjaturvapadi välja ainult siis, kuiauto süüde on väljas, vastaseljuhul võivad SRS-juhtmoodu-lis tekkida häired. Sellisel juhul on ka oht, et juhija/või eesmise kaassõitja turvapadjad ja/või turvakardi-nad kokkupõrkes ei täitu võitäituvad häiretega.

• Ärge paigaldage seljaga sõi-dusuunas kasutatavat lapseturvatooli kunagi esiistmele,kui eesmise kaassõitja turva-padi pole eelnevalt välja lüli-tatud. Täituv turvapadi võiblast avarii korral raskelt võikoguni surmavalt vigastada.

HOIATUS• Esiistmel istuva kaassõitja

turvapadi on juhi turvapadjastpalju suurem ning see täitubmärgatavalt suurema jõuga.See võib tõsiselt vigastada võisurmata kaassõitja, kes ei istukorralikult ega ole kinnitanudturvavööd või on seda teinudvalesti. Esiistmel istuja peaksoma istme alati nii kaugeletaha nihutama, kui see vähegiistumiseks sobib, ning istumakorralikult selg seljatoe vas-tas.

• On väga tähtis, et esiistmelistuja kinnitaks alati oma tur-vavöö - seda isegi parkimis-platsil sõites või lühikeselsõidul garaazi.

(Jätkub)

BL-Est (LHD)-3 50_63.qxd 1.10.2006 12:50 Page 50

Turvakardinad (kui on varustuses)Turvakardinad asuvad esi- jatagauste kohal laeservades automõlemal küljel.Need on ette nähtud esiistmetel ja äär-mistel tagaistmetel istuvate kaassõit-jate peade kaitsmiseks teatud tüüpikülgkokkupõrgete korral.

3-51


(Jätkub)• Kui juht ohtlikus olukorras

tugevalt pidurdab, paiskuvadkaassõitjad ettepoole. Kui juhikõrval istuv kaassõitja eikasuta oma turvavööd, asubta sellisel juhul turvapadja täi-tumise hetkel otse turvapadjaasukoha ees või puutub kogu-ni selle vastu. Sellises situat-sioonis on rasked kehavigas-tused või surm väga tõe-näolised.

• Ärge lubage esiistmel istuvalkaassõitjal kunagi oma käsivõi jalgu armatuurlaua pealeega oma nägu armatuurlaualähedale panna. Kui turvapadisellisel momendil täitub,annab see kaassõitjale vägatugeva löögi.

• Ärge lubage lastel, vanuritel,puuetega inimestel ja lapse-ootel naistel kunagi esiistmelistuda. Ärge paigaldage esiist-mele ka lapse turvatooli. Kuiturvapadi täitub, võib selleltsaadav löök selliseid kaas-sõitjaid eriti raskelt vigastada.

• Ärge kinnitage armatuurlaualemingeid esemeid või kleebi-seid. Ärge kinnitage esiklaasikülge mingit lisavarustust egapaigaldage auto tahavaate-peegli külge mingeid lisapeeg-leid või -tarvikuid. Need või-vad segada turvapadja täitu-mist või paiskuda suurehooga vastu sõitjaid, teki-tades raskeid või koguni sur-mavaid kehavigastusi.

S2BLA351


• Turvakardin täitub ainult sellel autoküljel, mis sai löögi.

• Külgmised turvapadjad ei ole ettenähtud täituma esi- või taga-kokkupõrke ja enamike üle katuserullumiste korral.

• Turvakardinad on ette nähtud täitu-ma ainult teatud tüüpi külg-kokkupõrgetes, sõltuvalt löögi tuge-vusest, kokkupõrke nurgast ja liiku-miskiirusest. Turvakardinad ei oleette nähtud täituma kõikide külglöökide korral.

3-52


HOIATUS• Külgmistelt turvapatjadelt

parima kaitse saamisekspeavad mõlemad eesistujad jatagaistme äärmistel kohtadelistuvad kaassõitjad istumakorralikult vastu püstist selja-tuge ning nende turvavöödpeavad olema õigesti kinni-tatud. Eriti tähtis on, et lapsedistuksid korralikus turvatoo-lis.

• Kui lapsed istuvad tagaistmeäärmistel kohtadel, peavadnad istuma korralikes lasteturvatoolides. Paigutage tur-vatool uksest võimalikultkaugele ja kinnitage kindlaltettenähtud kohale.

• Kui kaassõitjad istuvad külg-miste turvapatjadega varus-tatud istmetel, ärge lubageneil oma pead või keha vastuust toetada, käsi ukse pealepanna, käsi aknast välja siru-tada või mingeid esemeidenda ja ukse vahele panna.

• Ärge proovige kunagi avadaega remontida mis tahes tur-vakardinate süsteemi osi.Seda tohib teha vaid volitatudKia teenindus.

Eelnevate juhiste eiramisel või-vad juht ja kaassõitjad avariikorral tugevalt viga saada võihukkuda.


Miks minu turvapadikokkupõrkes ei täitunud?(Turvapatjade täitumise/ mittetäitumise tingimused)On mitut tüüpi avariisid, milles turva-padjalt ei tulegi oodata mingit lisakait-set. Sellised on löögid tagant, teine ja kol-mas löök mitmelöögilistes avariidesning samuti väikesel kiirusel saadudlöögid. Teiste sõnadega - ärge olgeüllatunud, et turvapadi/ padjad ei täi-tunud, kuigi auto on tugevalt vigas-tatud või koguni sõidukõlbmatuksmuutunud.

(3) Külglöögi sensor (kui on varustuses)

3-53


Turvapatjade süsteemi sensorid(1) SRS-juhtmoodul(2) Esilöögi sensor

OBL063003/OBL036004/OBL063001/1VQA2079


Turvapatjade täitumisetingimusedEesmised turvapadjad Eesmised turvapadjad (juhi ja juhikõrval istuva kaassõitja turvapadi) onkonstrueeritud täituma juhul, kui lööksaadakse vastu eesmisi löögisenso-reid. Turvapatjade täitumine sõltubesikokkupõrke tugevusest, sõidu-kiirusest ja löögi nurgast - üldiselt täi-tuvad turvapadjad juhul, kui lööktuleb otse eest või pisut vasakult võiparemalt.

3-54


HOIATUS• Vältige lööke turvapatjade ja

sensorite asukohtade pihtaning ärge laske mingitel ese-metel suure hooga nendevastu paiskuda.See võib põhjustada turva-padja ootamatu täitumise,mille tulemusel võib keegiraskeid või surmavaid vigas-tusi saada.

• Kui sensorite asukohta võiasendit mingilgi moel muude-takse, võivad turvapadjad täi-tuda siis, kui selleks vajadustpole, või mitte täituda, kui sel-leks vajadus tekib, põhjus-tades raskeid või surmavaidkehavigastusi.Seepärast ärge proovige tur-vapatjade sensoreid ise hool-dada ega nende vahetus lähe-duses nokitseda. Laske autotvajadusel kontrollida ja re-montida volitatud Kia teenin-duses.

• Kui sensorite asend (paigal-dusnurk) eesmise kaitseraua,autokere või B-piilari (kuhu onpaigaldatud külglöögi sen-sorid) deformeerumise tule-musel muutub, võib see teki-tada probleeme süsteemitöös. Laske autot vajaduselkontrollida ja remontida voli-tatud Kia teeninduses.

• Teie auto on konstrueeritudteatud kokkupõrgetes turva-patjade täitumisega löökeleevendama. Teiste tootjatepoolt valmistatud kaitserauakatete või originaalkaitserauaasendamine mõne muu kait-serauaga võib teie auto turva-patjade süsteemi töökorraleväga halvasti mõjuda.

1VQA2084


Turvakardinad (kui on varustuses)Külgmised turvapadjad on konst-rueeritud täituma juhul, kui löök saa-dakse vastu külgmisi löögisensoreid.Turvapatjade täitumine sõltub külg-kokkupõrke või üle katuse rullumisepõhjustanud külglöögi tugevusest,sõidukiirusest ja löögi nurgast.

Kuigi eesmised turvapadjad (juhi jajuhi kõrval istuva kaassõitja turva-padi) on konstrueeritud täituma vaidesikokkupõrkes, võivad need täitudamis tahes kokkupõrkes, kui eesmi-sed löögisensorid saavad piisavalttugeva löögi.Kuigi külgmised turvapadjad on konstrueeritud täituma vaid külg-kokkupõrkes, võivad need täitudamis tahes kokkupõrkes, kui külg-mised löögisensorid saavad piisa-valt tugeva löögi.

Teiste sõnadega - turvapadjad võivadtäituda ka näiteks vildakuti saadudlöögi korral, posti otsa sõites, ülekatuse rullumisel või kokkupõrkes,kus auto esiosaga sõidetakse suurteja kõrgemate sõidukite (bussi võiveoauto) alla. Seepärast olge sõitesalati ettevaatlik.Ka juhul, kui autokere saab halvasseisundis teekattel löögi august läbivõi üle suurte ebatasasuste sõites,võivad turvapadjad täituda. Seega -sõitke viletsatel teedel ja kohtades,mis ei ole sõidukitele liiklemiseks ettenähtud, väga ettevaatlikult.Sõitjate kaitsmiseks võivad eesmisedturvapadjad täituda või eelpingutite-ga turvavööd rakenduda ka teatudkokkupõrgetes, milles löök saadakseküljelt.

3-55


OVQ036018N

S2BLA351


Turvapatjade mittetäitumisetingimused• Kokkupõrgetes, mille puhul sõitjate

kaitsmiseks piisab turvavöödest,turvapadjad tavaliselt ei täitu, kunamõnikord võivad madalal kiiruseltoimunud kokkupõrkes täitunud tur-vapadjad anda sõitjatele lisalöögi(kerged marrastused, lõikehaavad,põletused jms) või põhjustada kon-trolli kaotamise auto üle.

• Turvapadjad ei pruugi täitudatagant tuleva löögi korral, sest sõit-jad paiskuvad löögi mõjul taha-poole. Sellises olukorras ei pakuksturvapadjad lisakaitset.

• Eesmised turvapadjad ei pruugi täi-tuda külgkokkupõrkes, kuna sõitjadpaiskuvad saadud löögi suunasküljele ning eesmised turvapadjadei pakuks seega mingit lisakaitset.Selle asemel võivad täituda hoopisturvakardinad (kui on varustuses),sõltuvalt saadud löögi tugevusest,sõidukiirusest ja löögi nurgast.

3-56


1VQA2086 1VQA2087 OVQ036018N


• Kokkupõrkes, kus löök saadaksevildakuti, on löögi jõud suhteliseltnõrgem kui laupkokkupõrkes.Seepärast ei pruugi ka turvapadjadtäituda.

• Otsasõidu hetkel pidurdavad auto-juhid reflektoorselt väga tugevalt.Sellise tugeva pidurdamise tule-musel vajutab pidurdusjõud autoesiosa madalamale ning auto võibsõita kõrgema kliirensiga sõidukialla. Sellises olukorras ei pruugiturvapadjad täituda, sest lööki eisaada või saadav löök polepiisavalt tugev.

• Turvapadjad ei pruugi täituda kaüle katuse rullumisel, sest turva-patjade täitumine ei pakuks sõit-jatele korralikku lisakaitset.Külgmised turvapadjad (turvakardi-nad, kui on varustuses) võivad siis-ki täituda, kui sõiduk paiskubümber külgkokkupõrke tulemusel.

3-57


1VQA2089 1VQA2090 1VQA2091


• Turvapadjad ei pruugi täituda, kuiauto sõidab otsa postile või puule.Sellisel juhul tabab löök vaid ühtkitsast piirkonda autoninal ja löögikogu jõud ei jõua sensoriteni.

Kuidas turvapatjade süsteemtöötab?• Turvapadjad töötavad ainult juhul,

kui süütevõti on asendis ON võiSTART.

• Turvapadjad täituvad tugeva esi-või külgkokkupõrke korral (kuivarustuses on turvakardinad) otse-kohe, et kaitsta sõitjaid tugevatekehavigastuste eest.

• Ei ole olemas mingit ühte kindlatsõidukiirust, mille korral turvapad-jad täituksid. Põhimõtteliselt reageerib turvapad-jasüsteem kokkupõrke tugevuselening löögi suunale. Need kakstegurit määravad, kas sensoridsaadavad välja elektrooniliseavanemis- ja täitumissignaali võimitte.

• See, kas turvapadjad täituvad, sõl-tub reast faktoritest, sh sõidukiiru-sest, löögi nurgast ning teie autolelöögi andnud sõiduki(te) või objek-ti(de) tihedusest ning kõvadusest.Lisaks nimetatutele võivad turva-patjade tööd mõjutada veel mitmedmuudki faktorid.

• Eesmised turvapadjad täituvad jatühjenevad täielikult silmapilkselt. Tegelikkuses on teil avarii hetkelvõimatu turvapatjade täitumistnäha. Tõenäolisem on, et näetepärast kokkupõrget lihtsalt tühje-nenud turvapatju, mis oma asu-kohtadest välja ripuvad.

3-58


1VQA2092


• Selleks, et tugevate kokkupõrgetekorral kaitset pakkuda, peavad turvapadjad kiiresti täituma. Tänutäitumiskiirusele väheneb tugeva-tes kokkupõrgetes raskete või elu-ohtlike vigastuste tõenäosus ningseega on selline ülikiire täitumineturvapadja konstruktsiooni kohus-tuslikuks omaduseks.Kuna turvapatjade täitumise kiiruspaneb turvapadjad paisuma vägasuure jõuga, võib turvapadi põhjus-tada ka vigastusi, nagu näiteksmarrastusi näol, muljumisi, luu-murde või veelgi raskemaid vigas-tusi.

• Esineb isegi olukordi, milleskokkupõrge rooli turvapadjagavõib põhjustada surmavaidvigastusi, eriti juhul, kui juhtasub roolirattale liiga lähedal.

Müra ja suitsKui turvapadjad täituvad, tekitab seetugevat müra ning levitab autosise-sesse õhku suitsu ja lenduvat pulbrit.See on normaalne ning tuleneb turva-padja täiteseadme süütest. Pärast tur-vapatjade täitumist võite hingamiseltunda tugevat ebamugavust. Sedapõhjustab nii rindkere kokkupuude tur-vavöö ja turvapadjaga kui ka suitsuning pulbri sissehingamine. Soovi-tame tungivalt võimalikult kiirestipärast kokkupõrget uksed ja/võiaknad avada, et vähendada eba-mugavustunnet ning hoidudapikemaaegsest viibimisest suitsuja õhku paiskunud pulbri sees.Kuigi suits ja pulber ei ole mürgised,võivad need põhjustada ärritusi (sil-mades, ninas ja kurgus jm). Kui teiltekivad sellised ärritusnähud, peskeärritunud kohad otsekohe külmaveega puhtaks ning pöörduge sümp-tomite püsides arsti poole.

3-59


HOIATUS• Täituva turvapadja poolt

põhjustatud raskete või sur-mavate vigastuste vähenda-miseks kokkupõrkes peabjuht istuma rooli turvapadjastalati võimalikult kaugel (vähe-malt 25 cm kaugusel). Juhikõrval istuv kaassõitja peaboma istme alati võimalikulttaha nihutama ja istumasirgelt seljatoe vastas.

• Kokkupõrkes saadava löögimõjul täitub turvapadi vägakiiresti ning võib tugevaltvigastada sõitjat, kes ei istuõiges asendis.

• Täituv turvapadi võib tekitadavigastusi. Kõige tavalisemadvigastused on marrastusednäol ja kehal, klaasikildudepoolt tekitatud haavad ningpõletused.


Lapse turvatooli paigaldamineesiistmele on keelatud.Ärge paigaldage seljaga sõidusuunaskasutatavat turvatooli KUNAGI esiist-mele. Juhul, kui turvapadi täitub, saabturvatool sellelt löögi, mille mõjul võiblaps eluohtlikult viga saada. Ärge paigaldage ka näoga sõidusuunaskasutatavat turvatooli esiistmele. Juhul,kui eesmine turvapadi täitub, võib seeturvatoolis istuvale lapsele raskeid võieluohtlikke vigastusi tekitada, kui lapsvõi turvatool ei ole korralikult õigesasendis.

3-60


HOIATUS• Eriti ohtlik! Ärge kasutage sel-

jaga sõidusuunas paigaldata-vat lapse turvatooli kunagiautoistmel, mida kaitseb selleees asuv turvapadi.

• Ärge paigaldage lapse turva-tooli kunagi esiistmele. Juhul,kui eesmine turvapadi täitub,võib see lapsele üliraskeid võisurmavaid vigastusi tekitada.

• Kui autos on turvakardinad jalapsed istuvad tagaistme äär-mistel kohtadel, peavad nadistuma korralikes laste turva-toolides. Paigutage turvatooluksest võimalikult kaugele jakinnitage kindlalt ettenähtudkohale.Turvakardina (kui on varustu-ses) täitumine võib oma ava-nemisjõuga tekitada raskeidvõi surmavaid vigastusi.

HOIATUSKui turvapadjad täituvad, on tur-vapadja süsteemi detailid roolisja/või armatuurlauas ja/või lae-servades esi- ja tagaukse kohalväga kuumad. Vigastuste välti-miseks ärge puudutage vahetultpärast turvapadja täitumist sellehoiukohas olevaid sisedetaile.

1JBH3051


Turvapadja hoiatustuliArmatuurlaual asuva turvapadjahoiatustule ülesandeks on hoiatadateid võimalikest turvapatjade süs-teemis (SRS-süsteemis) esinevatestprobleemidest.

Kui süütevõti keeratakse asendisseON, peab see hoiatustuli põlemaumbes 6 sekundit ning seejärel kus-tuma.Laske süsteem üle kontrollida, kui:• hoiatustuli ei hakka süütevõtme

keeramisel asendisse ON põlema;• hoiatustuli põleb edasi ka pärast

mootori käivitumist; • hoiatustuli süttib või vilgub sõidu

ajal.

Turvapatjade süsteemi (SRS-süsteemi) hooldusTeie auto SRS-süsteem on praktili-selt hooldusvaba. Sellel ei ole osi,mida võiksite ise hooldada. Peate laskma süsteemi hooldadajärgnevatel juhtudel:• Kui turvapadi on täitunud, peab

selle asendama uuega. Ärgeproovige turvapatja ise eemaldadavõi kõrvaldada. Seda peab laskmateha volitatud Kia teeninduses.

• Kui turvapadja hoiatustuli annabteile märku tekkinud probleemist,laske turvapatjade süsteem esime-sel võimalusel üle kontrollida.Vastasel juhul ei pruugi turvapaditäituda, kui selleks vajadus tekib.

3-61


AIRBAG


Autode remontimisel või vanamet-alliks toimetamisel• Rooli, armatuurlaua, keskkonsooli

või katuse remont, helisüsteemipaigaldamine keskkonsooli võiauto esiosa kereplekkide värvi-mine võib turvapatjade süsteemitöökorrale halvasti mõjuda. Laskeneid osi kontrollida volitatud Kiateeninduses.

• Kui jätate oma auto volitatud Kiateenindusse, informeerige teenin-dust sellest, et teie auto on varus-tatud turvapatjade süsteemiga,ning jätke see kasutaja käsiraamatautosse.

• Kuna turvapatjade süsteem sisal-dab plahvatusohtlikke keemilisiühendeid, võtke auto vanametallikstoimetamisel ühendust volitatudKia edasimüüjaga.

3-62


ETTEVAATUST Ärge muutke turvapatjade süs-teemi ühegi osa ehitust. Ümber-ehitused võivad süsteemi kasu-tuks muuta või põhjustada tur-vapatjade asjatut täitumist.

HOIATUS• Ärge muutke rooliratta, ist-

mete ega turvapatjade süstee-mi ühegi muu osa ehitust.Ümberehituste tulemusel võibsüsteem töötamast lakata.

• Ärge nokitsege süsteemiosade ega elektrijuhtmestikukallal. See võib põhjustadaturvapatjade soovimatu täitu-mise, mis võib kedagi tõsiseltvigastada. Süsteemi kallaltöötamine võib süsteemi ärarikkuda, nii et turvapadjadkokkupõrkes enam ei avane.

• Mis tahes turvapatjade süstee-mi või rooliratta juures soori-tatavad tööd, nt osade eemal-damine, paigaldamine võiparandamine, tuleb jätta kvali-fitseeritud Kia tehnikute hoo-leks. Turvapatjade süsteemiväär käsitsemine võib lõppedaraskete vigastuste ja trau-madega.


3-63


Turvapatjade hoiatuskleebisedTurvapatjade hoiatuskleebiste ülesandeks on tuletada juhile ja kaassõitjatele meelde potentsiaalseid ohte, mida turvapatjade süsteem endast autos viibijatele kujutab.

OBL063004/1XTA1034A/1VQA2096/1BLA108A/OVQ036302N/OVQ036311L/OVQ036200L

(kui onvarustuses)

(kui on varustuses)

(kui onvarustuses)

(kui onvarustuses)

Tüüp A

Tüüp B


TAGALUUK

Tagaluugi avamine Tagaluugi avamiseks väljastpoolt:1. Pistke uksevõti lukuauku ja keera-

ke võtit vastupäeva. Luku saateavada ka uste elektrilukkude süs-teemi abil. Luuk ise jääb seejuuressiiski suletuks.

2. Pange käsi numbrimärgi tule kattealla ja tõmmake sulguri avamisekstagaluugi käepidet.

3. Tõmmake tagaluuki avamisekstaha- ja ülespoole.

Kontrollige, et tagaluuk oleks ennesõidu alustamist korralikult suletud.Vastasel juhul võivad pakiruumi luugitõstesilindrid ja kinnitusmehhanismenneaegselt kuluda või vigastuda.

ETTEVAATUSTTagaluuk liigub hooga üles.Jälgige, et tagaluugi avamise het-kel ei viibiks auto tagaosa juuresinimesi ega mingeid segavaidobjekte.

HOIATUS - Tagaluuk • Kontrollige, et tagaluuk oleks

enne sõidu alustamist korralikultsuletud. Kui sõidate lahtise taga-luugiga, tõmbate oma autosseohtlikke heitgaase.

• Kaassõitjad ei tohi kunagi sõitaauto pakiruumis, kus ei ole tur-vavöösid. Vigastuste vältimiseksavarii või äkkpidurduse korralpeavad kõik kaassõitjad olemakorralikult turvavöödega kohalekinnitatud.

3-64


2BLA612A 2BLA330B

LUKKULAHTI


Tagaluugi akna avamine Tagaluugi akna avamiseks vajutagetagaluugi akna avamisnuppu, mingeauto tagaluugi juurde ja tehke selleaken lahti.

Aken kerkib ise lõpuni avatud asen-disse, kui see on esmalt poolenistiüles tõstetud.Tagaluugi akna sulgemiseks vajutageakent allapoole ja suruge siis kindlaltkinni. Kontrollige, kas aken läks kor-ralikult kinni.Tagaluugi akna saab avada ka võt-mega. Selleks pange võti tagaluugilukuauku ja keerake siis 3 sekundijooksul kaks korda paremale. Nüüdsaate akna avada, tõstes seda üles-poole.

NB!Kui tagaluugi aken jääb lahti võipraokile, võivad mürgised heitgaasidauto salongi tungida ja põhjustadatõsiseid mürgistusi või muid tervise-rikkeid.

3-65


2BLA305E 2BLA322A


KAPOTT

Kapoti avamine: 1. Tõmmake salongis armatuurlaua

vasakus alanurgas asuvat kapotiavamiskäepidet.

2. Minge auto ette ja tõstke kapottiülespoole seni, kuni teine kapoti-link (asub kapoti all auto radiaa-torivõre keskjoonel) fikseerub ninglükake seda siis paremale.

3. Tõstke kapott üles. Kui kapott onpoolenisti üles tõstetud, avanebsee lõpuni juba ise.

3-66


2BLA317A2BLA419C 2BLA316


Kapoti sulgemine: Kontrollige kapotialune ruum üle, etteha kindlaks, kas kõik täiteavadekorgid on kohal ja kinni ning kõik lah-tised esemed on eemaldatud.

Kapoti sulgemiseks tõmmake kapottiallapoole ja vajutage siis kinni, nii etsee korralikult lukustuks.

ETTEVAATUSTEnne kapoti sulgemist kontrollige,kas kõik osad ja tööriistad onmootoriruumist ära võetud ningega keegi ei jää kapoti vahele. Ärge jätke mootoriruumi kindaidega muid riideesemeid. Vastaseljuhul võib kuum mootor needpõlema süüdata.

KÜTUSEPAAGI KAAS

1. Kütusepaagi kaane avamiseksvajutage juhiuksel asuvat kaaneavamisnuppu.

2. Korgi avamiseks keerake sedavastupäeva.

3. Täitke kütusepaak kütusega. 4. Korgi sulgemiseks pange see

paagi täiteavale tagasi ja keerakepäripäeva, kuni kostub klõpsatus.See näitab, et kork on korralikultkinni.

Kui kütusepaagi kaas külma ilma-ga ei avane, kuna selle ümbruson külmunud (jääs), vajutage või koputage kergelt kaanele.

Teatud regioonide bensiinimootori-ga mudelite puhul on kütusepaagitäiteava kaela konstruktsioon selli-ne, et kütusepaagi täitmine mistahes muu kui pliivaba kütusegaon võimatu.

3-67


2BLA305F 2BLA318A

LAHTI

KINNI


3-68

NB!• Kui kütusepaagi kork vajab asenda-

mist, kasutage ainult Kia originaal-korki või täpselt samasugust Teieautole sobivat korki. Ebasobivkütusepaagi kork võib põhjustadatõsiseid häireid toitesüsteemis võiheitgaaside kontrollsüsteemis. Õigeasenduskork on saadaval Kia voli-tatud edasimüüja juures.

• Ärge tilgutage kütust auto välispin-nale. Värvkattele tilkunud kütusvõib värvi kahjustada.

HOIATUS - Tankimine • Kütus võib olla rõhu all. Avage

kütusepaagi kork alati ettevaatlikultja aeglaselt. Kui korgi vahelt pääsebkütust välja või kostub susinat,oodake enne korgi täielikku lahti-keeramist seni, kuni seisund nor-malisee-rub. Kui antud ettevaatus-abi-nõusid ei järgita, võib kütuse-paagist kütust välja pritsida ja seevõib põhjustada tõsiseid traumasid.

• Kütuseaurud on äärmiselt ohtlikudning võivad plahvatada. Seisakekütusepaagi täitmise ajaks alatimootor ning ärge laske paagi täitea-va lähedale sädemeid ega lahtistleeki. Enne tankimist kustutage alatisigarett või muud hõõguvad asjad.

Kütusepaagi kaane käsiavaja

Kui kütusepaagi kaas ei avanejuhiukse nupu vajutusega, tõmmakekaane avamiseks pakiruumi paremalseinal olevas hoiukohas asuvathädaabi-käepidet.

AUTOMAATNE KÜTUSE JUUR-DEVOOLU KATKESTUSLÜLITI

Antud lüliti (ainult bensiinimootorigamudelitel) asub mootoriruumis kaas-sõitjapoolsel küljel. Kokkupõrke võilöögi korral lõpetab automaatne kü-tuse juurdevoolu katkestusmehha-nism kütusega varustamise. Kui seemehhanism on rakendunud, peabselle algoleku taastama, vajutadesantud lülitit, muidu mootor ei käivitu.

HOIATUSEnne antud lüliti vajutamist peabkütusevoolikud võimalike leketeavastamiseks üle kontrollima.


2BLA614D 2BLA392


PEEGLID Tahavaate külgpeegel Reguleerige peeglid õigesse asen-disse kindlasti enne sõidu alustamist. Teie auto on varustatud nii vasak- kuiparempoolse välise külgpeegliga.Peeglite asendit saab muuta kasjuhtkangidega käsitsi või juhtlüliti abilkaugjuhtimisega, sõltuvalt Teie autokülgpeeglite tüübist. Peeglikorpuseidsaab keerata tahapoole vastu auto-keret, et vältida peeglite vigastamistauto automaatpesu käigus võiläbisõidul eriti kitsastest kohtadest.

NB!Ärge kraapige peeglipinnalt jääd, sestvõite nii klaasipinda vigastada. Kui jäätakistab peegli liigutamist, ärge kasu-tage peegli asendi muutmiseks jõudu.Jää eemaldamiseks kasutage spetsiaal-set pihustatavat jääkõrvaldajat võisooja veega niisutatud ðvammi võipehmet lappi.

ETTEVAATUST• Tahavaate külgpeeglid on kume-

rad. Peeglis nähtavad objektidon tegelikult lähemal, kui nadpeeglist paistavad.

• Kui vahetate sõidurida, kasutageautosisest tahavaatepeeglit võivaadake ise üle õla taha, et hin-nata tegelikku kaugust Teilejärgnevate sõidukiteni.

Käsitsi reguleerimine (kui on varustuse)Välispeegli asendi reguleerimiseksliigutage auto sees aknaraami esi-nurgas asuvat juhtkangi.

3-69


1S2107015


Elektriline kaugjuhtimine (kui on varustuses) Juhiukse käetoel asuva peegliteelektrilise juhtlülitiga saab regulee-rida nii parem- kui vasakpoolsevälispeegli asendit. Külgpeegliteasendi muutmiseks lükake valikulülitiesmalt parempoolse või vasakpoolsekülgpeegli valimiseks paremale võivasakule, seejärel vajutage valitudpeegli üles, alla, vasakule või pare-male kallutamiseks vastavat punktijuhtlülitil.

NB!Peeglite liikumine peatub, kui needjõuavad maksimaalse reguleerimis-kaldeni, mehhanismi mootor jätkabaga töötamist seni, kuni vajutatakselülitit. Ärge vajutage lülitit kauem kuivaja, kuna vastasel juhul võib mootorvigastuda.

Külgpeeglite keeramine vastu autot Käsitsi keeratav tüüp Välise külgpeegli keeramiseks vastuautot võtke peeglikorpusest kinni jakeerake seda auto tagaosa poole.

3-70


L R

1BLA255 1V2B03032


Elektriliselt keeratav tüüpVälise külgpeegli vastu autot keera-miseks vajutage seda lülitit. Peegli sõiduasendisse tagasikeera-miseks vajutage sama lülitit veelkord.

NB!Kui Teie autol on elektriliselt keerata-vad külgpeeglid, ärge keerake neidvastu autot käsitsi. See võib vigastadapeeglimootorit.

Tahavaate külgpeegli soojendus (kui on varustuses) Välise tahavaate külgpeegli soojen-dus lülitatakse sisse koos tagaklaasisoojendusega. Külgpeegli klaasi soo-jendamiseks vajutage tagaklaasisoojenduse lülitit.Tahavaate külgpeegli klaas soojenebjää sulatamiseks või udu kõrvalda-miseks ning nähtavus peegli kaudutaha paraneb halbades ilmastiku-oludes tunduvalt. Soojenduse välja-lülitamiseks vajutage lülitit veel kord.Välise külgpeegli soojendus lülitubise automaatselt välja umbes 20minuti möödudes.

Tahavaatepeegel (pimestuskaitsefunktsiooniga) Reguleerige tahavaatepeegel asen-disse, milles näete tagaakna kesk-koha kaudu välja. Tehke seda ennesõidu alustamist ning nii, et päeva/ööasendi ümberlüliti oleks päevasesasendis.

3-71


1RS104017A1BLA238

Päev Öö

Päeva/öö asendiümberlüliti


Pimedal ajal sõites tõmmakepäeva/öö asendi ümberlülitit endapoole, et vähendada Teie taga sõit-vate sõidukite esitulede pimestavatmõju.Pidage meeles, et öises asendistahavaatepeegli kujutise selgusmõnevõrra väheneb.

ETTEVAATUSTÄrge jätke tagaistmele ega paki-ruumi esemeid, mis häiriksid välja-vaadet läbi tagaakna.

3-72



SISEVALGUSTUS

Kaardituli Vajutage kaarditulede sisse- või väl-jalülitamiseks vastavat lülitit.

Laetuli Laetulel on kolm lülitit:

OFF - Tuli ei sütti ka siis, kui mõniuks on avatud.

DOOR - Tuli süttib või kustub, kuimõni uks avatakse või sule-takse. Tuli hämardub ja kustub 5~6sekundi jooksul pärast uksesulgemist.

ON - Tuli süttib ja jääb põlema kasiis, kui kõik uksed on suletud.

3-73


PUSH

TILT SLIDE

2BLA430J

OFF DOOR ON

2BLA324

2BLA430E

Tüüp A

Tüüp B


Pakiruumi tuli Selle tule lülitil on kolm asendit:

OFF - Tuli ei sütti ka siis, kui mõniuks on avatud.

• - Tuli süttib või kustub, kui mõniuks avatakse või suletakse. Tuli hämardub ja kustub 5~6sekundi jooksul pärast uksesulgemist.

ON - Tuli süttib ja jääb põlema kasiis, kui kõik uksed on suletud.

Ukse servatuli Kui uks avatakse, süttib ukse serva-tuli. See aitab Teid pimedas autossesisenemisel ja väljumisel ning on üht-lasi hästi märgatav mööduvatelesõidukitele.

3-74


OFF ON

ONOFF2BLA325 2BLA750A


TASSIHOIDIK

Eesmine tassihoidik Tassihoidik asub keskkonsoolis ja onmõeldud joogitopside hoidmiseks.

HOIATUS• Ärge pange auto liikumise ajal

tassihoidikusse ilma kaanetakuuma vedelikuga joogitopse.Kui kuum vedelik üle ääre lok-sub, võite põletusi saada. Kuiselliseid põletusi saab autojuht,võib ta kaotada kontrolli autoüle.

• Vigastusohu vähendamiseksjärsu pidurdamise või kokku-põrke korral ärge pange auto-sõidu ajal tassihoidikusse pude-leid, joogiklaase ega joogipurke.

Tagumine tassihoidik Tagumise tassihoidiku kasutamiseksvajutage selle katet veidi sissepoolening vabastage siis. Tassihoidikusaab nüüd keskkonsoolist välja tõm-mata.Tassihoidiku sulgemiseks lükake seelõpuni keskkonsooli sisse tagasi. Kuihoidik kohale fikseerub, siis tassi-hoidiku lukustusmehhanism klõpsa-tab.

3-75


OBL026021 2BLA326G


HOIULAEKAD

Keskmine hoiusahtelKeskmise hoiusahtli kasutamiseksvajutage selle katet veidi sissepoole,vabastage see siis ning laskehoiusahtlil armatuurlauast aeglaseltvälja libiseda.

Pisiasjade hoiusahtel Pisiasjade hoiusahtli avamiseks tõm-make see lihtsalt käepideme abillahti. Seda sahtlit võib kasutadaväikeste esemete hoiukohana.

Keskkonsooli hoiulaegas Keskkonsooli hoiulaeka kasutami-seks tõmmake selle kate ülespoolelahti.

3-76


LOW

AUTO

2BLA411A 2BLA339OBL026020


Istmealune sahtel (kui on varustuses)Istmealune sahtel asub kaassõitjaesiistme all ja avamiseks tuleb seelihtsalt välja tõmmata.

Kindalaegas Kindalaeka luugi saab võtmegalukustada ja avada.Kindalaeka avamiseks tõmmakeselle linki enda poole ja laske luugilsiis lahti vajuda.

ETTEVAATUSTVigastuste riski vähendamiseksavarii või järsu pidurdamise korralhoidke kindalaeka luuk sõidu ajalalati kinni.

NB!Võimaliku varguse vältimiseks ärgejätke kindalekasse midagi väärtus-likku.

3-77


2BLA370 2BLA313B


PÄIKESEPRILLIDE HOIDIK

Laekonsoolis on päikeseprillide hoid-miseks eraldi sahtlike. Vajutagehoidiku avamiseks selle kaant ninghoidik avaneb aeglaselt. Asetageoma päikeseprillid (klaasid väljapool)sahtli luugi sisse.

NB!Pange prillihoidik sõidu ajaks kinni.

3-78


PUSH

TILT SLIDE

2BLA430H


KATUSELUUK (KUI ONVARUSTUSES)Kui Teie autol on katuseluuk, saateseda edasi-tagasi liigutada või kallu-tada, vajutades laekonsoolis asuvaidkatuseluugi lüliteid.

Katuseluugi liigutamine edasi-tagasi Auto katuseluuki saab elektriliseltavada ja sulgeda, kui süütevõti onasendis ON. Katuseluugi avamiseks vajutage lühi-dalt SLIDE-lüliti otsale (lahti).Katuseluuk liigub lõpuni lahti.Katuseluugi avanemise seiskami-seks mis tahes punktis vajutagemõnd katuseluugi lülitit.Katuseluugi sulgemiseks vajutageSLIDE-lüliti otsale (kinni) pide-valt seni, kuni luuk on lõpuni sul-gunud.

Katuseluugi kallutamine Katuseluugi kallutamiseks vajutagelühidalt TILT-lüliti otsale (üles).Luuk kallutatakse lõpuni lahti. Kallu-tamise seiskamiseks mis tahes punk-tis vajutage mõnd katuseluugi lülitit. Katuseluugi sulgemiseks vajutageTILT-lüliti otsale (alla) pidevaltseni, kuni luuk on lõpuni sulgunud.

NB!Kui katuseluuk on avatud horisontaal-selt, ei saa seda antud asendis kalluta-da ning vastupidi.

3-79


PUSH

TILT SLIDE

2BLA430C

PUSH

TILT SLIDE

2BLA430G


Päikesevari Päikesevarju saab avada automaat-selt koos katuseluugi klaaspaneeliga,kui see horisontaalasendis lahtitehakse. Kui soovite päikesevarjusulgeda, peate seda tegema käsitsi.

NB!• Ärge vajutage katuseluugi lülitit

kauem, kui tegelikult vaja. Vastaseljuhul võite vigastada katuseluugimootorit.

• Puhastage juhtrööbast perioodiliseltmustusest, mis võib sinna aja jook-sul koguneda.

• Proovides avada katuseluuki, kuitemperatuur on langenud alla nullivõi kui katuseluuk on kaetud lumevõi jääga, võib klaaspaneel võikatuseluugi mootor vigastuda.

Hädaolukorras Kui katuseluuk elektriliselt ei avane:1. Eemaldage laekonsooli kate. 2. Keerake lahti kaks (2) kruvi ja

võtke siis kogu laekonsool laepa-neelist välja.

3. Pange keeramiskäepide (autogakaasas) kohale ja keerake sedaluugi avamiseks päripäeva, sul-gemiseks vastupäeva.

3-80


2BLA361


Katuseluugi süsteemi algseisundiennistamine Kui olete auto aku ajutiselt lahti ühen-danud või see on tühjenenud või kuikasutate katuseluugi avamiseks-sul-gemiseks keeramiskäepidet, peatetaastama katuseluugi süsteemi alg-seisundi. See toimub järgnevalt:

1. Keerake süütevõti asendisse ON.2. Vajutage TILT-lüliti otsale

(üles) pidevalt u 15 sekundit jär-jest, kuni katuseluuk veidi liigub jasiis tagasi algasendisse läheb.Nüüd vabastage lüliti.

3. Vajutage TILT-lüliti otsale (üles) veel kord üle 15 sekundi jär-jest, kuni katuseluugi süsteemialgseisund järgnevate automaat-sete operatsioonidega taasta-takse:

TILT alla SLIDE lahti SLIDE kinni

3-81


PUSH

TILT SLIDE

2BLA738B

2BLA329


KATUSERAAM (KUI ONVARUSTUSES)

Katuseraami olemasolul saate laadi-da asju sõiduki katusele. Pagasi võilaadungi mugavama laadimisehuvides saab kaht risttala katuse-raamil ette- või tahapoole nihutada.Koos abistajaga teisel pool autotvajutage ja hoidke allavajutatuna rist-tala mõlema otsa liugluku nuppening nihutage risttala soovitudasendisse. Vabastage nupud jalukustage risttala kohale, liigutadesseda veidi ette- või tahapoole.

ETTEVAATUST• Risttalad tuleb paigaldada sobi-

vasse asendisse enne koormalaadimist katuseraamile.

• Katuseluugi olemasolul ärgeasetage katuseraamile koormat,mis võiks takistada katuseluugiavanemist.

• Järgnevad väärtused näitavadlaadungi või pagasi maksi-maalset lubatud kaalu.

• Asetades katuseraamile laadun-gi või pagasi, mille kaal ületab 75kg (Euroopas)/ 45 kg (väljaspoolEuroopat), võite kahjustada omasõidukit. Suurte esemete vedamisel ärgejätke neid katuseraamilt omaauto taha või külgedele rippuma.

• Vältimaks koorma kahjustumistvõi kadumist sõidu ajal, kontrol-lige korduvalt ja sageli, kaspagasi alus ja koorem on tur-valiselt kinnitatud.

• Säilitage sõitmisel alati mõõ-dukat kiirust.

• Katuseraami koormamine ületehnilistes andmetes näidatudpiirnormi võib vähendada Teiesõiduki stabiilsust.

3-82


2BLA618B

KATUSEEuroopa: 75 kg

RAAM v.a Euroopa:45 kg

ÜHTLASELT JAOTATUD

risttalad(kui on varustuses)


SISEVARUSTUS

SigaretisüütajaJuurdepääsuks sigaretisüütajalevajutage selle esikatet veidi sisse-poole ja vabastage siis. Sigaretisüü-taja ja tuhatoos liuguvad aeglaseltkeskpaneelist välja.Sigaretisüütaja kasutamiseks vaju-tage see sisse ning vabastage siis.Kui sigaretisüütaja on kuumenenud,hüppab see automaatselt välja ningon kasutamiseks valmis.Sigaretisüütaja kasutamiseks seisvamootoriga peab süütevõti olemaasendis ACC.

NB!• Ärge hoidke juba kuumenenud

sigaretisüütajat enam sees, sest seekuumeneb siis üle.

• Sigaretisüütaja pesas võib kasutadaainult Kia originaalsüütajat. Pisti-kuga seadmete (pardlid, käsitolmu-imejad, kohvikeetjad jms) kasuta-mine võib pesa vigastada või põhjus-tada häireid elektrisüsteemis.

• Kui sigaretisüütaja 30 sekundi jook-sul välja ei hüppa, eemaldage seeülekuumenemise vältimiseks ise.

Tuhatoosid Eesmine tuhatoos Tuhatoosi kasutamiseks vajutageselle esikatet veidi sissepoole javabastage siis. Sigaretisüütaja jatuhatoos liuguvad aeglaselt kesk-paneelist välja.Tuhatoosi eemaldamiseks võtketuhanõust kinni ja tõmmake see ette-vaatlikult välja.

3-83


OBL026017 OBL026018


HOIATUS - Tuhatoosidekasutamine

• Ärge kasutage auto tuhatooseprüginõudena.

• Põlevate sigarettide või tikkudepanemine tuhatoosi koos muudepõlevate materjalidega võibpõhjustada tulekahju.

Tagumine tuhatoos Tagumise tuhatoosi avamiseks tõm-make see ülaservast kinni hoideslahti. Tuhatoosi eemaldamiseks tüh-jendamise või puhastamise jaoksvajutage metallriba sissepoole,tõstke tuhanõud kergelt üles ningtõmmake tervenisti välja.

Päikesevarjud Päikesevarju kasutamiseks keerakesee alla.Päikesevarju kasutamiseks külg-akna ees keerake see esmalt alla,vabastage siis klamberhoidikust ningpöörake küljele vastu akent.

Tualettpeegel (kui on varustuses)Peegli kasutamiseks keerake päike-sevari alla. Tõmmake peeglikatelahti, seejärel lülitub valgustus sisse.Kui te peeglit ei kasuta, sulgege akutühjenemise vältimiseks peeglikate.

3-84


2BLA3902BLA326E


Toitepistikupesa Toitepistikupesad on ette nähtudmobiiltelefonide või muude auto elektrisüsteemis töötamiseks toode-tud seadmete varustamisekstoitevooluga. Kasutatavad seadmedvõivad tarbida töötava automootorigaalla 10 A voolu.

ETTEVAATUST• Kasutage toitepistikupesa ainult

siis, kui mootor töötab.• Kasutage ainult elektriseadmeid,

mis tarbivad pingel 12 volti elekt-rit alla 10 ampri.

• Kui pistikupesa on vaja kasutadakonditsioneeri või kütteseadmetöötamise ajal, reguleerige kon-ditsioneeri või kütteseadme töömadalaimale tasemele.

• Kui pistikupesa ei kasutata, sul-gege selle kate.

3-85


OBL026022

E2BLC303

OBL026023L


DigitaalkellKui süütevõti on asendis ON võiACC, töötavad kella klahvidjärgnevalt:

• HOUR (tunnid):Kui vajutate sõrme, pliiatsi või muusarnase eseme abil H-klahvi, lisa-takse ekraanil olevale kellaajaleüks tund.

• MINUTE (minutid):Kui vajutate sõrme, pliiatsi või muusarnase eseme abil M-klahvi, lisa-takse ekraanil olevale kellaajaleüks minut.

• RESET (nullimine):Minutite nullimiseks vajutagesõrme, pliiatsi või muu sarnaseesemega ":00"-klahvi. Kui vabas-tate klahvi, sisestatakse kellaajakstäpne täistund.Näiteks kui ":00"-klahvi vajutataksehetkel, kui kellaaeg jääb vahemikku9:01 kuni 9:29, sisestatakse kella-ajaks 9:00.9:01 ~ 9:29 => 9:009:30 ~ 9:59 => 10:00

3-86


OBL026016


ANTENN

Fikseeritud varrasantenn (kui onvarustuses)Teie auto kasutab nii AM- kui ka FM-laineala signaalide vastuvõtuks autokülge kinnitatud fikseeritud pikkusegavarrasantenni.See antenn on eemaldatav. Antennieemaldamiseks keerake seda vastu-päeva, paigaldamiseks aga päripäe-va.

ETTEVAATUST• Eemaldage antenn kindlasti alati

enne autopesu automaatpesu-las. Vastasel juhul võib antennvigastuda.

• Kui kinnitate antenni tagasi omakohale, on korraliku raadiovastu-võtu tagamiseks väga tähtis, etantenn oleks lõpuni kinni keera-tud.

Elektriline teleskoopantenn (kuion varustuses)Antenni pikendamine toimub auto-maatselt, kui raadio toitelüliti keera-takse asendisse ON ja süütevõti onsamal ajal asendis ON või ACC.Antenn tõmbub automaatselt tagasisisse, kui raadio toitelüliti keeratakseasendisse OFF või süütevõti keera-takse asendisse LOCK.

3-87


2MS103019 2BLA391


ETTEVAATUSTKui auto seisab, kontrollige enneraadio sisselülitamist, et keegi eiseisaks antenni vahetus lähedu-ses.

NB!• Enne autopesulasse sisenemist kont-

rollige, et antenn oleks lõpuni tagasisisse tõmmatud.

• Kui antenn on määrdunud,puhastage see kindlasti enne raadiovõi automootori väljalülitamist ära,et vältida antenni kinnikiilumist.

3-88



ERALDUSVÕRK (KUI ONVARUSTUSES)

Teie auto on varustatud pakiruumieraldusvõrguga.Kui paigutate tagumisele istmele võipakiruumi pagasit, peate esi- võitagaistmete seljatugede taha paigal-dama eraldusvõrgu.

Võrk on konstrueeritud sõitjatepeade kaitsmiseks, takistades kokku-põrgetel esemete lendamist tagantettepoole.Neli kinnitusava mõlemal pool pea-tugede kohal on mõeldud ülaservafikseerimiseks ja neli kinnitusaasapõrandal esi- ja tagaistmete tagaeraldusvõrgu alaserva fikseerimi-seks.

Eraldusvõrgu paigaldamine1. Avage tahapoole lükates ülaserva

kinnitusavade katted, mis asuvadlaepolstril mõlemal küljel.

3-89


2BLB306

2BLB307A


2. Asetage võrgu ülemise tala otsadsuurtesse avadesse ja fikseerigeneed siis kohale, nihutades väik-sematesse avadesse.

3. Sulgege avade katted, lükatesneid ettepoole.

4. Kinnitage rihma otstes olevadkonksud aasadesse, mis asetse-vad põrandal esi- või tagaistmetetaga.

3-90


2BLB309A 2BLB310 2BLB311C


5. Reguleerige rihmad pingule, tõm-mates rihma lahtisi otsi allapoole.

HOIATUS• Jälgige, et võrk ei jääks lõdvalt

rippuma, tõmmates selle rihmadpaigaldamisel korralikult pin-gule. Rihmasid tuleb pinguldadaalles pärast võrgu ülemise talakinnitamist.

• Kontrollige, et ülemiste kinnitus-avade katted oleksid pärast eral-dusvõrgu paigaldamist suletud.

• Veenduge, et istmete seljatoedon fikseeritud asendis.

HOIATUS• Ärge lubage reisijaid eraldusvõr-

gu taha tagaistmetele või pagasi-ruumi istuma.

• Ärge lubage kellelgi istudakeskmisele tagaistmele, kui eral-dusvõrk on paigaldatud tagaist-mete taha. Eraldusvõrk võibsegada keskmise turvavöö kasu-tamist.

• Ärge laduge pagasikoormatkõrgemaks eraldusvõrgu ülemi-sest servast.

• Õnnetuste vältimiseks ärgeladuge rasket pagasit pakiruu-mis seljatoest kõrgemale, kuigieraldusvõrk on paigaldatud.

• Ärge vedage teravate servadegapagasit, mis võib tungida läbieraldusvõrgu.

• Ärge rakendage eraldusvõrguleliiga suurt jõudu, nõjatudes sellepeale või lastes raskel laadungilselle vastu toetuda jne.

3-91


2BLB311A


Eraldusvõrgu eemaldamine1. Avage rihmad. Selleks tõmmake

rihmaregulaatoreid ülespoole jaeemaldage rihma konksud kinni-tusaasadest.

2. Avage ülemiste avade katted,lükates neid tahapoole, jaeemaldage võrgu ülemine tala,tõmmates selle otsad suurtestavadest välja.

3. Eemaldage eraldusvõrk ja sulgegekinnitusavade katted neid ette-poole lükates.

3-92


2BLB311B


PAGASIVÕRK (KUI ON VARUSTUSES)

Kui sõidate pagasit täis laaditudpakiruumiga, saate rappumise jakohalt liikumise vältimiseks pagasikohale kinnitada, kasutades pagasi-võrku ja nelja pakiruumis olevat kin-nitusrõngast.

ETTEVAATUSTÄrge pange pagasivõrgu allakergestipurunevaid või suure-mahulisi esemeid ega liiga paljuasju. Need võivad vigastuda.

PAKIRUUMI KATE (KUI ON VARUSTUSES)

Kasutage pakiruumi katet pakiruumisolevate esemete varjamiseks.

3-93


2BLB312C 2BLB312A


Pakiruumi katte kasutamiseks tõm-make seda käepidemest tahapoole japistke katte otsad rööbaste otstesolevatesse õnarustesse.

ETTEVAATUSTKui pakiruumi kate on kohale kin-nitatud, ärge asetage sellele kattevigastamise või muljumise vältimi-seks mingeid esemeid.

KESKMINE PAGASIKAST (KUI ON VARUSTUSES)

Keskmine pagasikast asub pakiruumipõranda all. Võite sinna panna esma-abikomplekti, ohukolmnurga, vaja-likud tööriistad jms, et need oleksidalati mugavalt kättesaadavad.

1. Võtke kinni kasti kaane käepide-mest ja tõstke kaas üles.

2. Võtke kaane küljest haak jariputage see katuse ülaservakülge.

Kaane sulgemiseks kinnitage haakkasti kaane alaküljele.

3-94


2BLB312B

2BLB3142BLB313


4-1

AUTO JUHTIMINE

Süütelukk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-2Bensiinimootori käivitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-4Diiselmootori käivitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-7Manuaalkäigukast . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-9Automaatkäigukast . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-11Nelikvedu (4WD) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-16Libisemist piirav diferentsiaal (LSD) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-24Pidurisüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-25Rool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-31Püsikiiruse kontrollsüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-33Näidikuaken . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-37Mõõdikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-39Hoiatus- ja indikaatortuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-41Multimeeter . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-48Tuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-54Klaasipuhastid ja -pesurid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-58Klaasisoojendus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-61Ohutuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-62Käsitsi juhitav kliimaseade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-63Automaatne kliimaseade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-71Esiklaasi soojendus ja udu kõrvaldamine . . . . . . . . . . . . . . 4-79Elektrooniline stabiilsusprogramm (ESP) . . . . . . . . . . . . . . 4-83Tagurdamise hoiatussüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4-86

4


SÜÜTELUKK

Valgustatud süütelukkIga kord, kui uks avatakse, süttibmugavuse lisamiseks süüteluku val-gustus, eeldusel, et süütevõti ei oleasendis ON. Valgustus kustub umbes10 sekundit pärast ukse sulgemist võisiis, kui süüde sisse keeratakse.

Süütelukk ja vargusvastaneroolisamba lukk Süüteluku asendidLOCK (lukus)Rool on kaitseks auto ärandamisevastu lukustatud. Süütevõtme saabsüütelukust eemaldada ainultasendis LOCK. Võtme keeramiseksasendisse LOCK suruge võti asendisACC veidi sissepoole ja keerake siisasendisse LOCK.

ACC (Accessory = lisaseadmed)Roolilukustus avatakse ja saatehakata kasutama elektrilisi lisasead-meid.

ONKui süütevõti on antud asendis, saateenne mootori käivitamist kontrollida,kas Teie auto hoiatustuled töötavad.Süütevõti pöördub tagasi antudasendisse, kui mootor on käivitunudning püsib selles asendis mootoritöötamise ajal.Ärge jätke süütevõtit mittetöötavamootoriga asendisse ON liigakauaks, sest see tühjendab akut.

STARTKeerake süütevõti asendisse STARTmootori käivitamiseks. Mootorit käivi-tatakse seni, kuni vabastate võtme;seejärel pöördub see tagasiasendisse ON. Antud asendis saabkontrollida pidurite hoiatustule hõõg-lambi töökorda.

Kui tunnete süütevõtme keeramiselasendisse START takistust, keerakeselle kõrvaldamiseks rooli veidi pare-male või vasakule ning proovige siisvõtit uuesti keerata.

AUTO JUHTIMINE

4-2

PUSHLO

CK

ACC ON

STAR

T

2BLA401A


HOIATUS - Süütevõti• Ärge keerake süütevõtit asen-

disse LOCK või ACC kunagi autoliikumise ajal. See võib põhjusta-da juhitavuse ning pidurdus-võime kaotamise, mille tule-musena võib otsekohe juhtudaavarii.

• Vargusvastane roolisamba lukkei asenda seisupidurit. Ennejuhiistmelt lahkumist tõmmakekäsipidur alati lõpuni üles ja lüli-tage mootor välja, seejärel kont-rollige, et esimene käik (ma-nuaalkäigukasti puhul) või parki-miskäik P (automaatkäigukastipuhul) oleks sisse lükatud. Kuiantud ettevaatusabinõusid ei jär-gita, võib auto ootamatult liiku-ma hakata.

• Ärge proovige auto liikumise ajalsüütevõtit või muid juhtkangekasutada kunagi läbi rooliratta.Selle hoiatuse eiramine võibpõhjustada kontrolli kadumiseauto juhitavuse ning pidur-damise üle, mille tulemuseksvõib olla avarii, rasked keha-vigastused või surm.

• Ärge pange juhiistme lähedussemingeid liikuvaid esemeid, sestneed võivad häirida juhtimist japõhjustada avarii.

AUTO JUHTIMINE

4-3


BENSIINIMOOTORIKÄIVITAMINE 1. Kontrollige, kas käsipidur on peale

tõmmatud.2. Manuaalkäigukast - vajutage

siduripedaal lõpuni alla ja pangekäigukang neutraalasendisse.Hoidke siduripedaal mootori käivi-tamise ajal põhjas.Automaatkäigukast - pangekäigukang parkimisasendisse P.Vajutage piduripedaal lõpuni alla.Mootori saate käivitada ka siis, kuikäigukang on neutraalasendis N.

3. Keerake süütevõti asendisseSTART ja hoidke seda antudasendis seni, kuni mootor käivitub(maksimaalselt 10 sekundit), see-järel vabastage võti.

4. Eriti külmade ilmadega (alla -18°C)või kui autot pole mitu päeva kasu-tatud, laske mootoril soojenedagaasipedaali vajutamata.

Hoolimata sellest, kas mootor on soevõi külm, peab selle käivitama gaasi-pedaali vajutamata.

ETTEVAATUSTKui mootor sureb auto liikumiseajal välja, ärge proovige käigukan-gi lükata parkimisasendisse P(automaatkäigukasti puhul).Kui see on tee- ja liiklusolusidarvestades turvaline, võite pannakäigukangi neutraalasendisse N(kui auto veel liigub) ning keeratasüütevõtme mootori uueks käivita-miseks asendisse START.

AUTO JUHTIMINE

4-4


Mootori käivitamine ei õnnestu,kui mootor on külm: Mootor on “külm”, kui mootorijahutusvedeliku temperatuur on lan-genud alla 0°C. Mootor võib mittekäivituda juhul, kui see on üle uju-tatud (silindrites on üleliigset kütust).Kui tegu on sellise olukorraga,järgige alltoodud käivitamisprotse-duuri.1. Kontrollige, kas käsipidur on peale


siduripedaal lõpuni alla ja pangekäigukang neutraalasendisse.Automaatkäigukast - pangekäigukang parkimisasendisse Pvõi neutraalasendisse N. Vajutagepiduripedaal lõpuni alla.

3. Gaasipedaali põhjas hoides keera-ke süütevõti asendisse START jahoidke seda antud asendis (maksi-maalselt 10 sekundit), et tühjenda-da mootor liigsest kütusest.Kui mootor käivitub, suurenebmootori kiirus väga järsku - see-järel vabastage kohe võti jagaasipedaal.

4. Kui mootor ikka veel ei käivitunud,vabastage pärast käivitamistgaasipedaal. Käivitage mootoritgaasipedaali vajutamata, kuni seetööle hakkab (maksimaalselt 10sekundit).

Kui soe mootor ei käivitu:Kui mootorit on ebatavaliselt raskekäivitada siis, kui see on soe (käivi-tamine ei õnnestu pärast korduvaidkatseid), toimige järgnevalt:1. Kontrollige, kas käsipidur on peale


siduripedaal lõpuni alla ja pangekäigukang neutraalasendisse.Automaatkäigukast - pangekäigukang parkimisasendisse Pvõi neutraalasendisse N. Vajutagepiduripedaal lõpuni alla.

3. Vajutage gaasipedaal poolenistialla ja keerake süütevõti asen-disse START ning hoidke sedaantud asendis (maksimaalselt 10sekundit).

AUTO JUHTIMINE

4-5


4. Kui mootor on käivitunud, laskesellel enne sõidu alustamistumbes 10 sekundit tühikäigul töö-tada.

Kui mootorit ei ole pikema perioodijooksul tööle pandud, võib esinedatugevamat mootorimüra. Müra peakslakkama, kui mootor jõuab nor-maalse töötemperatuurini. Kui müraei lakka, laske auto üle kontrollidavolitatud Kia teeninduses.

NB!Ärge koormake starterit üle 10 sekun-di järjest. Kui mootor sureb välja võiei käivitu, oodake enne starteri uutrakendamist 5 kuni 10 sekundit.Liigne või ebaõige starteri kasutaminevõib seda vigastada.

AUTO JUHTIMINE

4-6


DIISELMOOTORIKÄIVITAMINE Kui diiselmootor on külm, peab sedakäivitamiseks eelnevalt soojendama.Pärast käivitumist peab laskmamootoril enne sõidu alustamist veelveidi soojeneda.1. Kontrollige, kas käsipidur on peale


siduripedaal lõpuni alla ja pangekäigukang neutraalasendisse.Hoidke siduripedaal mootori käivi-tamise ajal põhjas.

Automaatkäigukast - pangekäigukang parkimisasendisse P.Vajutage piduripedaal lõpuni alla.Mootori saate käivitada ka siis, kuikäigukang on neutraalasendis N.

3. Keerake süütevõti mootori eelsoo-jendamiseks asendisse ON.Hõõgküünla indikaatortuli süttib.

4. Kui hõõgküünla indikaator kustub,keerake süütevõti asendisseSTART ja hoidke seda antudasendis seni, kuni mootor käivitub(maksimaalselt 10 sekundit), see-järel vabastage võti.

NB!Kui mootorit ei käivitata 2 sekundijooksul pärast eelsoojenduse lõppe-mist, keerake süütevõti 10 sekundijooksul veel kord tagasi asendisseLOCK ja seejärel jälle asendisse ON,et mootori eelsoojendamist korrata.

AUTO JUHTIMINE

4-7

W-60

Hõõgküünla indikaatortuli


Turbolaaduriga (vahejahutiga)mootori käivitamine ja seiskamine 1. Ärge kiirendage ega tõstke

mootori pöördeid vahetult pärastkäivitamist liiga kõrgele.Kui mootor on külm, laske sellelenne sõitmise alustamist mõnesekundi jooksul tühikäigul soo-jeneda. Nii tagate turbolaaduripiisava õlitatuse.

2. Pärast suurtel kiirustel või pika-aegset, mootorit tugevalt koor-manud pidevat sõitu peab laskmamootoril enne seiskamist veidiaega tühikäigul töötada, nagunäha juuresolevas tabelis.See tühikäigul töötamise aegvõimaldab turbolaaduril ennemootori seiskamist jahtuda.

HOIATUSÄrge seisake mootorit otsekohepärast väga koormavat sõitu, kunavõite sel moel mootorit või turbo-laadurit tõsiselt vigastada.

AUTO JUHTIMINE

4-8

Sõidutingimused Tööaeg tühikäigulNormaalne sõit Pole vajalikSõit suurtel Kuni 80 km/h Umbes 20 sekunditkiirustel Kuni 100 km/h Umbes 1 minutJärsud mäkketõusud või pidev sõitmine kiirusega üle Umbes 2 minutit100 km/h


MANUAALKÄIGUKAST

Manuaalkäigukasti kasutamine Manuaalkäigukastil on viis edasi-käiku. Vajutage siduripedaal käiguvahetusehetkeks lõpuni alla ning vabastageseejärel aeglaselt. Tahtmatu käigu-vahetuse viiendalt käigult tagasi-käigule (R) hoiab ära spetsiaalne turvafunktsioon. Enne tagasikäigusisselükkamist peab käigukangiesmalt tagasi neutraalasendisselükkama.

Jälgige, et auto oleks enne tagasi-käigu (R) sisselükkamist täielikultseiskunud.

NB!Siduri enneaegse kulumise ja vigas-tamise vältimiseks ärge toetage sõiduajal oma jalga siduripedaalile. Samutiärge kasutage sidurit auto paigalhoid-miseks kallakul (nt rohelise tuleootamise ajal jms).

HOIATUSEnne juhiistmelt lahkumist tõm-make käsipidur alati lõpuni üles jaseisake mootor, seejärel kontrol-lige, et esimene käik oleks sisselükatud. Kui antud ettevaatus-abinõusid ei järgita, võib autoootamatult liikuma hakata.

AUTO JUHTIMINE

4-9

N

1 3 5

2 4 R2BLA404


Käiguvahetuse soovituslikudkiirused Tabelist näete, millal on parim hetkkäiku vahetada, et sõit oleks sujuv jakütusekulu optimaalseim.Need andmed on saadud testsõitudepõhjal. Võiksite toodud soovitusikäikude vahetamisel järgida.Kui vajate mäkketõusudel või teistestautodest möödasõidul rohkem jõudu,peate vahetama käigu kõrgemaksilmselt suurematel kiirustel, kui onnäha järgnevas tabelis. Seejuuresjälgige, et tahhomeetri osuti siiskikunagi punasele alale ei liiguks.

Käigu allavahetamine Kui sõitu on vaja aeglustada tihedasliikluses või järskudel mäkketõusu-del, vahetage käik madalamaks,enne kui koormus mootorile liigseltkasvab. Käigu madalamaks vaheta-mine vähendab mootori välja-suremise võimalust ja tagab paremakiirenduse, kui sõidukiirust on taasvaja tõsta. Kui auto on järsul lasku-misel, aitab madalam käik säilitadaohutut kiirust ning pikendab piduriteeluiga.

AUTO JUHTIMINE

4-10

Käik Kiirused - km/h 1 0-21

2 21-40

3 40-60

4 60-72

5 üle 72


AUTO JUHTIMINE

4-11

OBL046900

AUTOMAATKÄIGUKAST (KUI ON VARUSTUSES)

Lukustuse vabastusnupp

Käigukangi ei saa liigutada enne, kuisee nupp alla vajutatakse.

Käiguvahetusskeemi indikaatornäitab käigukangi asendit jaülekande käiguvahemikku.

Must nool: Käigukangi liigutamise ajal peab vajutama lukustusevabastusnuppu.

Valge nool: Käigukangi saab liigutada lukustuse vabastusnuppu vajutamata.

Käigukang

+ (üles)

- (alla)

SportreziimAutomaatreziim


Automaatkäigukasti kasutamineTavaliseks edasisõitmiseks peabkäigukang olema asendis D (Drive -sõit). Käigukangi liigutamiseks parki-misasendist P peab piduripedaalialla vajutama ning samal ajal vajuta-ma alla ka lukustuse vabastusnupukäigukangil..

Kangi sujuvamaks liikumiseks käigu-vahetamisel neutraalasendist (N)edasi- või tagasikäigule (R) vajutagepiduripedaal alla.

ETTEVAATUST• Ärge kiirendage mootorit tagasi-

käiguga (R) ega ühegi edasi-käiguga, kui pidurid on peal.

• Kui peatute kallakul, ärge hoidkeautot paigal mootorijõuga.Kasutage jalgpidurit võikäsipidurit.

• Kui mootori pöörded on kõrge-mad tühikäigu pööretest, ärgevahetage käiku neutraal- (N) võiparkimisasendist (P) asendisseL (madal käik), 2 (teine käik), D(sõit) või R (tagasikäik).

HOIATUS - Automaat-käigukast

Enne juhiistmelt lahkumist kont-rollige, kas käigukang on parki-misasendis P; seejärel tõmmakekäsipidur lõpuni üles ja seisakemootor.

NB! - BensiinimootorKui heitgaaside kontrollsüsteemi häireindikaatortuli ( ) vilgub, annab seemärku elektrilisest probleemist üle-kandesüsteemis. Kui nii juhtub, laskeoma auto esimesel võimalusel voli-tatud Kia edasimüüja juures üle kont-rollida, erandiks on olukord, mida kir-jeldatakse osas “Auto jõnksutamine”.

CHECK

AUTO JUHTIMINE

4-12

OBL046900

Automaat-reziim


Ülekande käiguvahemikud P (parkimine)See asend lukustab käigukasti ningei lase esiratastel ringi käia. Ennekäigukangi lükkamist antud asendis-se laske autol alati täielikult peatuda.

ETTEVAATUSTKui lükkate käigukangi auto liiku-mise ajal parkimisasendisse P,võib käigukast vigastuda.

R (Reverse - tagasi)Kasutage seda asendit auto tagur-damiseks.

ETTEVAATUSTLaske autol enne käigukangilükkamist asendisse R (võiasendist R) alati täielikult peatuda.Kui panete käigukangi asendisseR (tagasikäik) auto liikumise ajal,võite käigukasti vigastada.

N (neutraal)Selles asendis ei ole rattad jakäigukast lukustatud. Auto hakkabvabalt veerema isegi väikese kallakupeal, kui käsi- või jalgpidurit ei olerakendatud.

D (Drive - sõit)See on normaalse edasisõidu asend.Käigukast vahetab automaatseltkäike neljakäigulises vahemikus,tagades ökonoomseima kütusetarbi-mise ning võimsuse.

Kui vajate mäkketõusudel või teistestautodest möödasõidul suurematvõimsust, vajutage gaasipedaal kor-raks põhja. Selle tulemusel lülitubkäigukast ühe võrra madalamalekäigule.

HOIATUS• Käiguvahetus parkimisasendis-

se P auto liikumise ajal põhjus-tab esirataste blokeerumise,mille tulemusena võib auto kao-tada juhitavuse.

• Kontrollige alati, et käigukangoleks fikseerunud parkimisasen-disse P nii, et seda ei saa liiguta-da ilma lukustuse vabastunupuvajutuseta.

• Ärge jätke last kunagi autossejärelevalveta.

AUTO JUHTIMINE

4-13


SportreziimSõltumata sellest, kas auto seisabvõi liigub, saate käigukasti sportrezii-mile lülitada, lükates käigukangisõiduasendist D manuaalkäiguvahe-tuse vahemikku. Automaatkäigu-vahetusele (vahemikku D) naasmi-seks lükake käigukang tagasiasendisse D.

Sportreziimil saate käigukangi ette- jatahapoole liigutades käike isevahetada. Erinevalt manuaalkäigu-kastist võimaldab sportreziim vahe-tada käike ka siis, kui vajutate para-jasti gaasipedaali.

Üles (+) : Käigu ülesvahetamiseks(ühe käigu võrra) lükakekäigukangi korraks ette-poole.

Alla (-) : Käigu allavahetamiseks(ühe käigu võrra) tõmmakekäigukangi korraks taha-poole.

NB!• Sportreziimil ei toimu käigu üles-

vahetamine enam automaatselt.Juht peab käiku vastavalt tee-oludele ise vahetama, jälgides, etmootori pöörded ei kerkiks liigakõrgele (mõõdiku punasele alale).

• Sportreziimil saab valida ainult 5 edasikäiku. Auto parkimiseks võitagurdamiseks pange käigukangasendisse P või R.

• Käigu allavahetus toimub sport-reziimil aeglustamise korral auto-maatselt. Kui auto peatub, lülitubkäigukast automaatselt esimeselekäigule.

(Jätkub)

AUTO JUHTIMINE

4-14

E4BLA402C

+ (üles)

- (alla)

Automaat-reziim

Sportreziim


(Jätkub)• Kui mootori pöörded kerkivad

sportreziimil punasele alale, siismuudetakse käigu automaatseksülesvahetamiseks käiguvahetus-punkte.

• Nõutaval tasemel võimsuse jaohutuse tagamiseks ei pruugi süs-teem teatud käiguvahetusi kangiliigutamisel sooritada.

• Kui käigukang on asendis D jasõidetakse 5. käiguga, põhjustabkäigukangi ümberlülitus manuaal-reziimile käigu automaatse allava-hetuse 4. käigule, et tagada piisa-vat võimsust. Käigukangi liiguta-mise hetkel võite käiguvahetust kaise tunda.

• (Bensiinimootor, kui on varustuses)Kui sõidate libedal teel, lükakekäigukangi korraks ettepooleasendisse + (üles). Sellega lülitatekäigukasti teisele käigule, missobib libedatel teedel sujuvamakssõitmiseks paremini. Esimeselekäigule tagasivahetamiseks tõm-make käigukangi korraks taha-poole asendisse - (alla).

Paigaltvõtt järsust kallakustülessõiduksLiikumise alustamiseks järsustkallakust ülessõiduks vajutagepiduripedaal alla ja lükake käigukangasendisse D (sõit). Valige sobiv käikvastavalt koorma raskusele ningkallaku tõusunurgale ning vabastageseisupidur. Vajutage vähehaavalgaasipedaali ja vabastage samal ajalsujuvalt jalgpidur.

Käigukangi lukustussüsteem(kui on varustuses)Turvalisuse lisamiseks on sellelautomaatkäigukastil käigukangilukustussüsteem, mis ei lase käigu-kangi parkimisasendist P liigutadaenne, kui vajutatakse piduripedaali. Käigukangi liigutamiseks parkimis-asendist P:1. Vajutage piduripedaal alla ja

jätkake selle vajutamist. 2. Vajutage lukustuse vabastus-

nuppu ja liigutage käigukangi. Kui käigukang on parkimisasendis Pning piduripedaali vajutatakse javabastatakse korduvalt, võib käigu-kangi juurest kosta lõginat. See onnormaalne, tegu pole häirega.

AUTO JUHTIMINE

4-15


NELIKVEDU (4WD) (KUI ON VARUSTUSES)Nelikveo ohutuks kasutamiseks • Teie autoga saab sõita nii teedel kui

maastikul. • Ärge üritage siiski sõita sügavas

seisvas vees, poris või üle järskudeküngaste.

• Püüdke mägedest üles või allasõita nii, et liiguksite autoga üles/alla võimalikult otse. Olge järsku-dest mägedest üles või alla sõitesäärmiselt ettevaatlik, kunaolenevalt kaldenurgast, pinnasestja vee/porioludest võite oma sõidu-ki tahtmatult ümber kallutada.

HOIATUSJärskudest mägedest ülesõit võibolla äärmiselt ohtlik. Sõiduk võibstabiilsuse kaotada juba rattanurga väikese muutuse tõttu. Isegijuhul, kui sõiduk säilitab stabiil-suse mootori töötades, võib taselle kaotada edasiliikumiselõppemisel. Auto võib ootamatultja Teile vea parandamiseks aegaandmata üle katuse rulluda, misvõib põhjustada tõsiseid vigastusivõi surma.

• Õppige pöörete sooritamine nelik-veolise sõidukiga selgeks nii ruttukui võimalik. Ohutu pööramis-kiiruse valikul ärge lootke omakogemustele tavapärase kaherat-taveolise sõidukiga - peate sõitmaaeglasemalt.

• Sõitke maastikul ettevaatlikult, sestkivid või puujuured võivad Teiesõidukit rikkuda. Tutvuge ennesõidu alustamist maastikul valitse-vate tingimustega.

AUTO JUHTIMINE

4-16


ETTEVAATUSTÄrge hoidke maastikusõidul rooli-rattast kinni seestpoolt. Äkilisekeeramisliigutuse juures või roolitagasipöördumise tõttu maas ole-vate esemete mõjul võite vigasta-da oma käsivart. Seetõttu võitekaotada kontrolli rooli liikumiseüle.

HOIATUSVähendage kurvides ja pööramiselkiirust. Nelikveoga sõidukiteraskuskese asub kõrgemal kuitavapärastel kaherattaveolistelsõidukitel, mistõttu need kalduvadliiga suurel kiirusel pöörateskergemini ümber.

• Maastikul sõites hoidke roolist alatitugevalt kinni.

• Kontrollige, kas kõik reisijad on kin-nitanud oma turvavööd.

• Ärge sõitke vees, mis ulatub sõidu-ki põhjast kõrgemale.

• Pärast porist ja veest väljajõudmistkontrollige pidureid. Vajutageaeglasel sõidul mitu kordapiduripedaali, kuni tunnete, etpidurid töötavad taas normaalselt.

• Lühendage graafikujärgse hoolduseintervalle, kui sõidate sellistesmaastikutingimustes nagu liiv, porivõi vesi (vt märksõnastikust"Graafikujärgne hooldus"). Peskeoma auto alati põhjalikult puhtaks.

ETTEVAATUSTTugeva tuule korral vähendabsõiduki kõrgemal paiknev raskus-kese auto juhitavust ja seetõttupeate vähendama sõidukiirust.

HOIATUSKui sõidate vees liiga kiiresti, või-vad veepritsmed sattuda mootori-ruumi ning teha märjaks süüte-süsteemi, kutsudes esile mootoriäkkseiskumise. Kui see juhtub jaauto on kaldus, võib auto ümberminna.

AUTO JUHTIMINE

4-17


Pidev nelikvedu (kui on varustuses)Pärast ülekande ümberlüliti keera-mist esineb enne nelikveo ümberlüli-tuse tegelikku toimumist mõne-sekundiline viivitus.Nelikveo ülekandereziimile lülitaminevõib põhjustada mehaanilist müra võiülekande vahetumisest tingitud rap-pumist. Tegu ei ole mehaaniliserikkega, vaid normaalse kaasnähuga.

Kui peate ülekande ümberlülitikeeramiseks peatuma, siis oodakeenne sõidu taasalustamist ära vasta-va indikaatortule süttimine või kustu-mine. Siduri vabastamisel või sõidukiliikumisel enne ülekande vahetumistvõib sõiduk rappuda.

Ümberlüliti positsioonidLülitit kasutatakse erinevate nelik-veoreziimide valimiseks.

AUTOTäisvõimsus jaotatakse veojõusuurendamiseks esi- ja tagasillale.Kasutage seda reziimi tavaliselmaanteesõidul.

LOW (aeglane)Täisvõimsus mõlemale sillale, shmadalatel käikudel lisavõimsust vaja-vate väiksemate kiiruste jaoks, midakasutatakse märgadel teedel, lumiseteekatte korral ja maastikusõidul.LOW-reziimi ei soovitata kasutadakuiva teekatte korral.Aeglase nelikveo indikaatortuli ( )süttib, näidates, et kasutusel onLOW-reziim.

4WDLOW

AUTO JUHTIMINE

4-18

LOW

AUTOCRUiSE

2BLA411B


Ülekande ümberlüliti kasutamine AUTO LOW1. Peatage auto.2. Vajutage siduripedaali (manuaal-

käigukast) või pange käigukangneutraalasendisse (N) (automaat-käigukast).

3. AUTO LOW: Keerake ülekande ümberlüliti

LOW-reziimile.LOW AUTO: Keerake ülekande ümberlüliti

AUTO-reziimile. 4. Enne siduripedaali vabastamist

(manuaalkäigukast) või käigukangilükkamist neutraalasendist N teis-tele käiguvahemikele (automaat-käigukast) oodake vastava indi-kaatortule süttimist või kustumistnäidikuaknas.

ETTEVAATUSTAuto liikumine ülekande ümber-lülitusprotsessi ajal võib vigastadakäigukasti.

Ajutine nelikvedu (kui on varustuses) Sõiduki maksimumvõimsuse saavu-tamiseks on võimalik kanda kogumootori jõud esi- ja tagaratastele.Nelikveost on abi sõitmisel lumes,poris, jääl või liivas, kus läheb vajahead haakuvust, ja samuti siis, kuisõiduki juhitavus kaherattaveo korralhalveneb.

AUTO JUHTIMINE

4-19

4H

4L

2H

CRUiSE

2BLA412


Pärast ülekande ümberlüliti keera-mist esineb enne nelikveo ümberlüli-tuse tegelikku toimumist mõne-sekundiline viivitus.Nelikveo ülekandereziimile lülitaminevõib põhjustada mehaanilist müra võiülekande vahetumisest tingitud rap-pumist. Tegu ei ole mehaaniliserikkega, vaid normaalse kaasnähuga.Kui peate ülekande ümberlülitikeeramiseks peatuma, siis oodakeenne sõidu taasalustamist ära vasta-va indikaatortule süttimine või kustu-mine. Siduri vabastamisel või sõidukiliikumisel enne ülekande vahetumistvõib sõiduk rappuda.

NB!• Ärge kasutage nelikvedu normaalsel

tasasel teel.• Kestev nelikveoga sõitmine tasastel

teedel kulutab liigselt kütust, tekitabmüra ning põhjustab rehvide kiire-mat kulumist.

• Sõites nelikveoga normaalsel tasaselteel, võib rooli keeramine kurvidesolla raskendatud ja tekitada roolisvibratsiooni.

• Kestev nelikveoga sõitmine tasastelteedel võib põhjustada diferentsiaa-liõli temperatuuri tõusu, mille tule-musena võivad tekkida kahjustusedjõuülekande mehhanismis.

Ümberlüliti positsioonidLülitit kasutatakse erinevate nelik-veoreziimide valimiseks.

2HI (Tagarattavedu)Seda reziimi kasutatakse tavalistelteedel ja kiirteedel sõitmiseks.

4HI (Kõrge vahemiku nelikvedu)Seda reziimi kasutatakse normaal-kiirusega sõiduks maastikul ja märjalumekattega teedel.Nelikveo indikaatortuli ( ) süttib,näidates, et kasutusel on 4HI-reziim.

4LO (Madala vahemiku nelikvedu)Kasutage seda reziimi mäkketõusulvõi laskumisel, maastikusõidul jasõidukit pukseerides, eriti siis, kui ontarvis suuremat võimsust.Aeglase nelikveo indikaatortuli ( )süttib, näidates, et kasutusel on 4LO-reziim.

4WDLOW

AUTO JUHTIMINE

4-20


Ülekande ümberlüliti kasutamineÜlekande ümberlüliti keeramiselasendisse 4HI või 4LO lülitataksesisse nii esi- kui tagavedu. See suurendab üldist veojõudu.

2HI 4HIKeerake ümberlüliti reziimilt 2HI rezii-mile 4HI kiirusel alla 80km/h.Selleks ei ole vaja vajutadasiduripedaali (manuaalkäigukast)ega panna käigukangi neutraal-asendisse N (automaatkäigukast).Sooritage ümberlülitus otsesõiduajal. Reziimilt 2HI reþiimile 4HI üle-minekul esineb mõnesekundiline vii-vitus enne reziimi vahetuse tegelikkutoimumist.

4HI 2HIKeerake ümberlüliti reziimilt 4HI rezii-mile 2HI kiirusel alla 80km/h. Selleksei ole vaja vajutada siduripedaali(manuaalkäigukast) ega pannakäigukangi neutraalasendisse N(automaatkäigukast). Sooritageümberlülitus otsesõidu ajal.

Juhul kui ülekandereziim ümberlülitikeeramisel asendisse 2HI ei vahetu,sõitke otse edasi kiirust veidi lisadesvõi vähendades või hoopis tagur-dage.

4HI 4LO1. Peatage auto.2. Vajutage siduripedaali (manuaal-

käigukast) või pange käigukangneutraalasendisse (N) (automaat-käigukast).

3. 4HI 4LO: Valige reziim 4LO.4LO 4HI: Valige reziim 4HI.

4. Enne siduripedaali vabastamist(manuaalkäigukast) või käigukangilükkamist neutraalasendist N teis-tele käiguvahemikele (automaat-käigukast) oodake vastava indi-kaatortule süttimist või kustumistnäidikuaknas.

ETTEVAATUSTAuto liikumine ülekande ümber-lülitusprotsessi ajal võib vigastadakäigukasti.

AUTO JUHTIMINE

4-21


Nelikveo ohutu kasutamine • Sõiduasend peab olema kõrgem ja

roolile lähemal kui tavaliselt; regu-leerige iste õigesse asendisse, etoleks mugav roolida ja pedaalevajutada.

• Kinnitage kindlasti turvavöö.• Maastikul sõitke ettevaatlikult ja

vältige ohtlikke piirkondi.• Tugeva külgtuule korral sõitke

aeglasemalt.Kuna Teie sõiduki raskuskese onkõrge, võib auto stabiilsus olla külg-tuule korral häiritud. Madalamakiirusega sõites on auto pareminijuhitav.

• Nelikveoga sõidukite põhi on kõr-gem ja rööbe kitsam, et võimaldadasõitmist erinevatel maastikel.Spetsiifiline konstruktsioon annabsellistele sõidukitele kõrgemaraskuskeskme erinevalt harilikestsõiduautodest.Kõrgema maapinna kliirensi plus-siks on parem vaade teele, misvõimaldab mitmeid probleemevarem ette näha. Nelikveoga autodei ole ette nähtud pööramisekssamadel kiirustel kui tavalisedkaherattaveolised autod, sama-moodi nagu madalad sportautodpole mõeldud sõitmiseks maasti-kul. Kui vähegi võimalik, vältigejärske pöördeid ja äkilisi manööv-reid. Nagu kõigi maastikuautodepuhul, võivad valed sõiduvõttedpõhjustada juhitavuse kaotamisening üle katuse rullumise.

• Kui sõidate maastikul, ärge hoidkeroolist kinni seestpoolt või sellekeskkohast. Rool võib nõksatada javigastada Teie käsi. Maastikusõidulhoidke roolist alati tugevalt kinniväljastpoolt.

• Pärast porist ja veest väljajõudmistkontrollige pidureid. Vajutageaeglasel sõidul mitu kordapiduripedaali, kuni tunnete, etpidurid töötavad taas normaalselt.

• Sõites nelikveoga normaalseltasasel teel, võib rooli keeramineolla raskendatud.

AUTO JUHTIMINE

4-22


Sõitmine kuivadel kõvakattega teedelja kiirteedel:Kuivadel kõvakattega teedel sõit-miseks valige 2HI (ajutine nelikvedu)või AUTO (pidev nelikvedu).Kuival kõvakattega teel, eriti kiirteel,ärge valige kunagi reþiime 4HI või4LO (ajutine nelikvedu) ega LOW(pidev nelikvedu).

Sõitmine lumistel või jäistel teedel:Olenevalt teeoludest valige kas 4HIvõi 4LO (ajutine nelikvedu) või AUTOvõi LOW (pidev nelikvedu). Sujuvakspaigaltvõtuks lisage gaasi vähe-haaval.

Sõitmine liivastel ja poristel teedel:Valige kas 4HI või 4LO (ajutinenelikvedu) või AUTO või LOW (pidevnelikvedu). Sujuvaks paigaltvõtukslisage gaasi vähehaaval. Vajutagegaasipedaali võimalikult ühtlasesurvega ja sõitke aeglaselt.

Järskudel mäkketõusudel:Valige 4LO (ajutine nelikvedu) võiLOW (pidev nelikvedu) maksimaalsemootori pöördemomendi saavu-tamiseks.

Järskudel laskumistel:Valige 4LO (ajutine nelikvedu) võiLOW (pidev nelikvedu). Laskugeaeglaselt, kasutades mootorigapidurdamist.

ETTEVAATUSTÄrge muutke ülekandereziimimäest üles või alla sõitmise ajal.

• Ärge sõitke läbi vee.• Pideva nelikveoga sõiduki peatu-

misteekond erineb väga vähekaherattaveolise sõiduki omast.

• Nelikveoga sõiduki jõudlus olenebsuuresti rehvide olukorrast, kunamootori pöördemoment raken-datakse kõigile neljale rattale.Varustage kõik neli ratast samatüüpi ja samas mõõdus rehvidega.Juhul, kui tekib vajadus mõni rehvvõi velg välja vahetada, vahetagekorraga ära kõik neli.

• Pideva nelikveoga sõidukit ei tohipukseerida tavalise puksiirautoga.Jälgige, et auto pukseerimisel olek-sid selle kõik neli ratast maast lahtitõstetud.

• Rehviketid kinnitage alati taga-ratastele.

• Esi- või tagarataste mudasse kinnijäämisel ärge laske neil asjatultringi käia - nii võite kahjustadanelikveo süsteemi.

AUTO JUHTIMINE

4-23


ETTEVAATUSTÄrge käivitage mootorit ega pangerattaid ringi käima ajal, mil sõidukon tungrauaga üles tõstetud.Kui pöörlevad rattad vastu maadpuutuvad, võib auto tungraualtmaha vajuda ja ettepoole nõksata-da.Kui üks esi- või tagaratas hakkabporis, lumes vms. ringi käima, võibmõnikord auto välja saada rohkemgaasi andes. Siiski tuleb vältidamootori jätkuvat töötamist kõrge-tel pööretel, kuna nii võite kahjus-tada nelikveo süsteemi.

HOIATUS• Vältige pööramist suurel

kiirusel.• Ärge tehke rooliga äkilisi

liigutusi, näiteks sõidurajavahetamisel või järskudel pööre-tel.

• Suurel kiirusel auto üle kontrollikaotamine suurendab järsult ülekatuse rullumise ohtu.

• Raske liiklusõnnetuse puhul onsuurem tõenäosus surma saadasõitjal, kelle turvavöö pole kinni-tatud.

• Sageli kaotab sõiduk juhitavusesiis, kui kaks või enam ratastkalduvad sõiduteelt kõrvale jajuht üritab sõidukit uuesti teelejuhtida.

• Sõiduteelt kõrvale kaldunudsõiduki teele tagasi juhtimiseksärge tehke rooliga äkilisiliigutusi, vaid vähendage kiirustja alles seejärel keerake rattadtagasi sõiduteele.

LIBISEMIST PIIRAV DIFERENTSIAAL (KUI ONVARUSTUSES) Kui sõiduki varustusse kuulub libi-semist piirav diferentsiaal, asub seetagasillal. Libisemist piirava diferent-siaali omadused on järgmised:Sarnaselt tavapärase diferentsiaaligavõimaldab see kurvides ühe poolerattal pöörelda teise poole rattasterineva kiirusega. Erinevus libisemist piirava ja tava-pärase diferentsiaali vahel seisnebselles, et kui ühe poole tagarattahaakumine teekattega väheneb, siisrakendub haakumise parandamiseksenam mootorivõimsust teise pooletagarattale.

HOIATUSVigastuste ärahoidmiseks ärgekäivitage kunagi mootorit ajal, milüks ratas on üles tõstetud, näiteksrehvi vahetamise ajal.

AUTO JUHTIMINE

4-24


PIDURISÜSTEEM Võimendiga pidurid Teie autol on võimendiga pidurid, misnormaalse kasutamise käigusautomaatselt ise reguleeruvad.Juhul, kui pidurivõimendi automootoriväljasuremise tõttu või mõnel muulpõhjusel ei tööta, saate oma auto ikkagi peatada, kasutades piduri-pedaali vajutamiseks suuremat jõudukui tavaliselt. Pidurdusteekond on seljuhul siiski tavalisest pikem.Kui mootor ei tööta, väheneb pidurireservvõimsus osaliselt iga kord, kuivajutatakse piduripedaali. Seepärastärge pumbake piduripedaali, kuipidurivõimendi töö on katkestatud,v.a libedal pinnasel juhitavuse säilita-miseks.

Kui pidurid lakkavad töötamastKui pidurid auto liikumise ajal tööta-mast lakkavad, saate hädapeatu-miseks kasutada käsipidurit. Pidur-dusteekond on sel juhul aga tundu-valt pikem kui tavaliselt.

HOIATUS - KäsipidurKäsipiduri pealetõmbamine autonormaalkiirusega liikumise ajalvõib põhjustada järsu kontrollikadumise auto üle. Kui tekibolukord, milles peate kasutamaauto peatamiseks käsipidurit, olgepiduri pealetõmbamisel äärmiseltettevaatlik.

HOIATUS - Pidurid• Ärge toetage sõidu ajal oma

jalga piduripedaalile. See võibpõhjustada ebanormaalselt kõr-geid piduritemperatuure, liigsetpiduriklotside ja nende hõõrd-katete kulumist ning pidurdus-teekonna pikenemist.

• Kui sõidate alla pikast või järsustlaskumisest, pange sisse mada-lam käik ning vältige pidevatpidurite kasutamist. Pidev pidu-rite rakendamine põhjustabpidurite ülekuumenemist ningselle tulemuseks võib olla pidur-dusvõime ajutine kaotamine.

(Jätkub)

AUTO JUHTIMINE

4-25


(Jätkub)• Märjad pidurid võivad olla

põhjuseks, miks auto ei aeglustutavalise tempoga ning/või pidur-damisel hakkab auto liikuma ükskülg ees. Kerge pidurdaminenäitab, kas pidurite töö on kirjel-datud moel häiritud. Pärastsügavast veest läbisõitmist tes-tige pidureid kerge vajutusega.Pidurite kuivatamiseks vajutageõrnalt piduripedaali, sõitessamal ajal aeglaselt edasi, kunipidurid töötavad taas sama efek-tiivselt kui tavaliselt.

Ketaspidurite kulumisindikaatorid Teie autol on ketaspidurid.Kui piduriklotsid on kulunud ning onaeg need uute vastu vahetada,kuulete esipiduritest kõrget hoiatus-heli. Võite seda heli kuulda katkend-likult või pidevalt alati, kui vajutatepiduripedaali.Mõned sõidutingimused või ilmastikvõivad põhjustada pidurite kriuksu-mist, kui piduripedaali vajutatakseesimest korda või väga kergelt. Seeon normaalne ega ole piduriproblee-mi tunnuseks.

NB!Kuluka piduriremondi vältimiseksärge jätkake sõitmist kulunudpiduriklotsidega.

HOIATUS - Kulunud piduridSee pidurite kulumise hoiatushelinäitab, et auto vajab hooldust. Kuiignoreerite kostuvat hoiatust, võibauto pidurdusvõime praktiliseltkaotada, mille tulemuseks võibolla tõsine avarii.

ETTEVAATUSTVahetage piduriklotsid alati äraterviklike esi- või tagatelje komp-lektidena.

AUTO JUHTIMINE

4-26


Käsi- ehk seisupidur Käsipiduri rakendamiseks tõmmakekäsipiduri kang lõpuni tugevalt üles,vajutades samal ajal piduripedaali.

ETTEVAATUSTKui käsipidur jääb sõidu ajakspeale, siis põhjustab see piduri-klotside äärmiselt kiiret kulumist.

Käsipiduri vabastamiseks tõmmakekangi käepidet kergelt ülespoole javajutage selle otsal olevat nuppu.Hoidke nuppu all ja laske käepidetagasi alla vabastatud asendisse.

ETTEVAATUSTKui auto seisab, ärge kasutagekäsipiduri asemel käigukangi.Tõmmake alati käsipidur lõpunipeale ja kontrollige, et käigukangoleks automaatkäigukasti puhulpandud korralikult parkimis-asendisse P või manuaalkäigu-kasti puhul asendisse 1 (esimenekäik) või R (tagasikäik).

AUTO JUHTIMINE

4-27

2BLA416Z 2BLA417


Kontrollige pidurite hoiatustuld, kee-rates süütevõtme asendisse ON(ärge käivitage mootorit). See tulipõleb, kui käsipidur on peal jasüütevõti on asendis START või ON.Enne sõidu alustamist kontrollige,kas käsipidur on lõpuni vabastatudning pidurite hoiatustuli kustunud.

Kui pidurite hoiatustuli jääb põlemaka pärast käsipiduri vabastamist, võibpidurisüsteemis olla rike. Häirelepeab otsekohe tähelepanu pöörama.Kui vähegi võimalik, lõpetage sõit-mine otsekohe. Kui see pole võima-lik, olge autojuhtimisel äärmiselt ette-vaatlik ning sõitke ainult kuniesimese turvalise peatuskohani võiautoteeninduseni.

Parkimine kiviäärisega tänavatel • Kui pargite oma auto tõusva

kallakuga tänavale, paigutage autoäärekividele võimalikult lähedalening keerake esirattad kiviäärisesteemale. Sellises asendis lähevadesirattad vastu kiviäärist, juhul kuiauto peaks tahapoole liikuma.

• Kui pargite oma auto laskuvakallakuga tänavale, paigutage autoäärekividele võimalikult lähedalening keerake esirattad kiviäärisepoole. Sellises asendis lähevadesirattad vastu kiviäärist, juhul kuiauto peaks ettepoole liikuma.

AUTO JUHTIMINE

4-28

W-75


Mitteblokeeruvad pidurid (ABS) (kui on varustuses) ABS-pidurisüsteem on välja töötatudselleks, et hoida ära rataste blokee-rumist järsul või libedal pinnaselpidurdamisel. Võrreldes traditsioo-nilise pidurisüsteemiga tagab ABS-pidurisüsteem sellistes olukordadespidurdamisel parema juhitavuse.

Normaalsetes sõidutingimustes töö-tab ABS-pidurisüsteem samamoodinagu tavaline pidurisüsteem. KuiABS-pidurisüsteem veohaarde het-kelise kadumise tõttu rakendub, onselle tulemuseks piduripedaalipulseerimine ning võite kuulda võitunda kerget lõginat. See kõik on nor-maalne ja näitab, et süsteem funkt-sioneerib korralikult.Kui Teie autol on ABS-pidurisüsteem,sõitke alati vastavalt tee- ja liiklu-soludele ning pidage meelesjärgnevat:• Ärge pumbake pidureid, nagu teek-

site seda ilma ABS-süsteemitaautot juhtides. ABS-süsteemi nor-maalse funktsioneerimisetagamiseks vajutage piduripedaalikindlalt ja pumpamata.

• Isegi ABS-süsteemiga vajab autoikkagi piisavat pidurdusteekonda.Säilitage Teie ees sõitva autogaalati ohutut pikivahet.

• Alati enne pööret aeglustage sõitu.ABS-pidurisüsteem ei suuda ärahoida õnnetusi, mille põhjuseks onliigne kiirus.

• Lahtise või ebatasase kattegateedel võib ABS-süsteemi rakendu-mise tulemusel pidurdusteekondolla pikem kui see oleks tavalisepidurisüsteemiga pidurdamisel.

• Vältige suuri kiirusi märjal teel.ABS-pidurisüsteem ei suuda kõr-valdada vesiliugumise ohtu. KuiABS-süsteem peaks töökorrastvälja langema, funktsioneeribpidurisüsteem edasi tavalisepidurisüsteemina. Laske oma autoesimesel võimalusel üle kontrollidavolitatud Kia teeninduses võimõnes muus kompetentses auto-teeninduses.

AUTO JUHTIMINE

4-29

ABSW-78


NB!• Kui ABS-hoiatustuli põleb ja ei

kustu, võib tegu olla probleemigaABS-süsteemis. Sellisel juhul töö-tavad auto tavalised pidurid ikkaginormaalselt.

• ABS-hoiatustuli põleb umbes 2-3sekundit pärast süütevõtme keera-mist asendisse ON. Selle aja jooksulviib ABS-pidurisüsteem läbi enese-diagnostika ning signaaltuli kustub,kui kõik on korras. Kui signaaltulijääb põlema, võib ABS-süsteemisesineda mingi probleem. Pöördugeesimesel võimalusel oma volitatudKia teeninduse poole.

NB!• Kui aku on tühjenenud ja mootor

käivitatakse juhtmete abil abiakuga,võib ABS-hoiatustuli süttida. Sellepõhjuseks on tühjenenud aku, mitteABS-pidurisüsteemi häire.

• Laske aku enne autoga sõitmist täislaadida.

HOIATUS - ABS-pidurid• ABS-pidurisüsteem ei kompen-

seeri halbu teeolusid, ohtlikkuvõi hoolimatut sõidumaneeri egaviletsat reageerimisvõimet.

• ABS-pidurisüsteem on välja töö-tatud pidurdusefektiivsuse tõst-miseks tüüpilistel heas seisukor-ras olevatel maanteedel. Halvasseisundis teekattel võib ABS-süsteem pidurdusefektiivsusttegelikult koguni vähendada.

• Sõitke oma autoga alati mõist-liku kiirusega, mis oleks ümbrit-sevaid ilmastikutingimusi ningliiklusolusid arvestades ohutu.

AUTO JUHTIMINE

4-30


ROOLRoolivõimendi Roolivõimendi kasutab Teie abista-miseks auto juhtimisel mootoriener-giat. Kui mootor ei tööta või roolivõi-mendi lakkab töötamast, saab autotikka juhtida, kuid rooli keeraminenõuab siis suuremat jõudu.Kui peaksite normaalse autosõiduajal märkama mis tahes muutust roolikeeramiseks vajalikus jõus, laskeroolivõimendi süsteem volitatud Kiateeninduses üle kontrollida.

Elektrooniline roolivõimendi (kui on varustuses)Rattakiiruse sensor reguleerib rooli-võimendit vastavalt auto sõidu-kiirusele.Rooli keeramine muutub raskemaks,kui sõidukiirus kasvab, ja kergemaks,kui sõidukiirus väheneb. Selline regu-leerimine mõjub hästi auto juhi-tavusele.

NB!• Ärge hoidke rooli töötava mootoriga

kõige äärmises parem- või vasak-poolses asendis kunagi üle viiesekundi järjest. Kui hoiate rooli sel-lises asendis üle viie sekundi, võibroolivõimendi pump vigastuda.

• Kui roolivõimendi veorihm purunebvõi pumba töös esineb häireid, siisnõuab rooli keeramine tunduvaltsuuremat pingutust.

NB!Kui auto on külma ilmaga (alla -10°C)pikaks ajaks välja pargitud, võib roolikeeramine kohe pärast mootori käivi-tamist olla veidi raskem kui tavaliselt.Seda põhjustab külmast tulenev vede-liku viskoossuse suurenemine, tegu eiole häirega roolivõimendi töös.Kui nii juhtub, tõstke mootori pöördedgaasipedaali vajutusega kuni 1500rpm-ni ning vabastage siis pedaal võilaske mootoril kaks kuni kolm minutitvedeliku soojendamiseks tühikäigultöötada.

AUTO JUHTIMINE

4-31


Reguleeritav roolisammas (kui on varustuses)Reguleeritav roolisammas võimaldabenne sõidu alustamist muuta rooliasendit. Võite tõsta rooli kõige kõrge-masse asendisse ka siis, kui sooviteoma jalgadele rohkem ruumi tehaautost väljumisel või autosse sisene-misel.

Rool peab olema sellises asendis, etautot oleks mugav juhtida, võimalda-des samal ajal näha kõiki armatuur-laua hoiatustulesid ja mõõdikuid.

Rooli kallutamiseks hoidke roolistkinni ja tõmmake fiksaatorkangi.Pange rool enda jaoks kõigemugavamale kõrgusele ning vabas-tage siis roolisamba fikseerimisekskang.

HOIATUS • Ärge reguleerige rooli asendit

kunagi sõidu ajal. Võite kaotadakontrolli auto liikumise üle ningpõhjustada avarii ja tõsiseidkehavigastusi.

• Pärast roolisamba asendi regu-leerimist proovige seda üles jaalla liigutada, et teha kindlaks,kas roolisammas on kindlaltkohale fikseeritud.

SignaalSignaali andmiseks vajutage roolirat-tal olevat signaalpasuna sümbolit.Kontrollige regulaarselt, kas signaaltöötab korralikult.

ETTEVAATUST• Signaali andmiseks vajutage

roolil signaalpasuna sümboligatähistatud kohale (vt joonist).Signaal kostub vaid siis, kuivajutatakse õiget kohta.

• Ärge lööge signaali andmiseksrooli ega põrutage sellele rusika-ga. Ärge vajutage roolile terava-otsaliste esemetega.

AUTO JUHTIMINE

4-32

2BLB419A

SRSAIRBAG

RESACCEL

COASTSET

PWR

SEEK

CANCEL

2BLA422C


PÜSIKIIRUSE KONTROLL-SÜSTEEM (KUI ON VARUSTUSES) Püsikiiruse kontrollsüsteem võimal-dab hoida sõidukiirust muutumatunagaasipedaali vajutamata. Sõidukiiruspeab selleks olema suurem kui 40km/h bensiinimootori puhul ningsuurem kui 42km/h diiselmootoripuhul. Väike kiiruse kõikumine (3-5km/h) on püsikiiruse kontrollsüsteemikasutamise ajal normaalne. Püsi-kiiruse kontrollsüsteem on kasuliksõidul kiirteedel, maanteedel võimuudel vähese liiklusega teedel, kuspole vaja sageli aeglustada egakiirendada.

HOIATUS - Püsikiiruse kontrollsüsteem

Püsikiiruse kontrollsüsteemi kasu-tamine järgmistes tingimustesvõib põhjustada juhitavuse kao-tamise:1. Tihe või muutlik liiklus2. Libe tee või tugev tuul 3. Liiklussituatsioonid, milles on

vaja sageli kiirust muuta.Ärge kasutage püsikiiruse kont-rollsüsteemi mainitud olukor-dades.

Diiselmootoriga auto puhul on vajaenne automaatse püsikiiruse kontroll-süsteemi esmakordset kasutamistviia läbi järgnev protseduur, millegaECUsse sisestatakse info sellekohta, et püsikiiruse kontrollsüsteemon installeeritud:1. Kui mootor töötab, vajutage üle 3

sekundi järjest CRUISE-pealülitit.Seejärel võtab ECU vastu jasalvestab info, et automaatnepüsikiiruse kontrollsüsteem oninstalleeritud.

2. Seisake mootor ja oodake umbes7 - 8 sekundit (ECU taastab alg-seisundi (reset)).

3. Kui soovite sõitu alustada, käiv-itage mootor uuesti. Nüüd saatekasutada ka püsikiiruse kontroll-süsteemi.

AUTO JUHTIMINE

4-33


Püsikiiruse kindlaksmääramiseks:1. Vajutage püsikiiruse kontrollsüs-

teemi pealülitit. See lülitab süstee-mi sisse.Kui vajutatakse CRUISE-pealülitit,süttib näidikuaknas CRUISE-indikaatortuli.

2. Kiirendage soovitud sõidukiiruseniüle 40 km/h.

3. Vajutage COAST/SET-lülitit javabastage see.

4. Võtke oma jalg gaasipedaalilt ära -soovitud kiirust hoitakse nüüdautomaatselt.

5. Kiiruse ajutiseks tõstmiseks vaju-tage korraks gaasipedaali nii palju,et auto ületaks eelnevalt kindlaks-määratud kiirust. Kui eemaldateoma jala gaasipedaalilt, naasebauto uuesti Teie poolt kindlaks-määratud kiirusele.

NB!Seadistamisfunktsiooni (SET) ei saakasutada enne, kui CRUISE-pealülitivajutamisest on möödunud umbes 2sekundit.Järsul kallakul võib auto pärastseadistamisfunktsiooni kasutamistmomendiks sõitu aeglustada.Püsikiirus tühistatakse, kui sõidukii-rus langeb umbes 15 km/h seadistatudpüsikiirusest allapoole.

HOIATUSKui CRUISE-lüliti jäetakse sisse-lülitatud asendisse, võib püsikii-ruse kontrollsüsteem juhuslikultsisse lülituda. Kui Te püsikiirusekontrollsüsteemi ei kasuta, hoidkeCRUISE-lülitit väljalülitatud asen-dis.

AUTO JUHTIMINE

4-34

OBL064100 E2BLA421


Püsikiiruse tõstmine:Selleks on kaks võimalust:• Vajutage ja hoidke all RES/ACCEL-

lülitit. Auto alustab kiirendamist.• Vabastage lüliti kiiruse juures, mida

soovite hoida.

• Vajutage RES/ACCEL-lülitit javabastage see kohe. Bensiinimootor:Sõidukiirus kasvab ainult 1.6 km/hvõrra. Selle meetodiga saate kiirustsuurendada vähehaaval. Diiselmootor:Sõidukiirus kasvab 2 km/h võrra.Seda meetodit saab kasutada kuni8 korda järjest.

Püsikiiruse vähendamine: Selleks on kaks võimalust:• Vajutage ja hoidke all COAST/SET-

lülitit. Auto aeglustab järk-järgultsõitu. Vabastage lüliti kiirusejuures, mida soovite hoida.

AUTO JUHTIMINE

4-35

SRSAIRBAG

RESACCEL

COASTSET

PWR

SEEK

CANCEL

2BLA422A

SRSAIRBAG

RESACCEL

COASTSET

PWR

SEEK

CANCEL

2BLA421


• Vajutage COAST/SET-lülitit javabastage see kohe.Bensiinimootor: Sõidukiirus langeb ainult 1.6 km/hvõrra. Selle meetodiga saate kiirustvähendada vähehaaval. Diiselmootor: Sõidukiirus langeb 2 km/h võrra.Seda meetodit saab kasutada kuni8 korda järjest.

Püsikiiruse taastamine:Kui püsikiiruse tühistamiseks kasutatimõnd CRUISE-pealüliti vajutamisesterinevat võimalust ja süsteem onendiselt sisse lülitatud, taastab autotühistamisele eelnenud püsikiiruseautomaatselt, kui vajutate lühidaltRES/ACCEL-lülitit.

Püsikiirust ei taastata siiski juhul, kuisõidukiirus on langenud alla 40 km/h.

Püsikiiruse tühistamiseks kasutage mõnd järgnevatest meetoditest:• Vajutage piduripedaali.• Vajutage siduripedaali (manuaal-

käigukasti puhul) või lükakekäigukang neutraalasendisse N(automaatkäigukasti puhul).

• Vajutage roolil asuvat CANCEL-lülitit.

• Vajutage korraga COAST/SET- jaRES/ACCEL-lüliteid.

Igaüks kirjeldatud tegevustestkatkestab püsikiiruse kontrollsüstee-mi töö, kuid ei lülita süsteemi välja.Kui soovite püsikiiruse kontrollsüs-teemi kasutamist jätkata, vajutageroolil asuvat RES/ACCEL-lülitit.Süsteem taastab viimasena kasu-tusel olnud püsikiiruse. Püsikiiruse kontrollsüsteemi väljalülitamine:• Vajutage CRUISE-pealülitit.• Keerake süüde välja.

AUTO JUHTIMINE

4-36

SRSAIRBAG

RESACCEL

COASTSET

PWR

SEEK

CANCEL

2BLA422A


AUTO JUHTIMINE

4-37

NÄIDIKUAKEN

OBL026008G-1/OBL026008G-2

1. Tahhomeeter

2. Suunatulede indikaatorid

3. Spidomeeter

4. Mootori temperatuuri mõõdik

5. Hoiatus- ja indikaatortuled

6. Läbisõidumõõdik (odomeeter) /Distantsimõõdik (tripmeeter)

7. Distantsimõõdiku nullimisnupp

8. Kütusemõõdik

9. Käigunäidik(ainult automaatkäigukasti puhul)

ESP ESP

ESP ESP

Bensiinimootor (tüüp A)

Bensiinimootor (tüüp B)


AUTO JUHTIMINE

4-38OBL026008D-1/OBL026008D-2

1. Tahhomeeter

2. Suunatulede indikaatorid

3. Spidomeeter

4. Mootori temperatuuri mõõdik

5. Hoiatus- ja indikaatortuled

6. Läbisõidumõõdik (odomeeter) /Distantsimõõdik (tripmeeter)

7. Distantsimõõdiku nullimisnupp

8. Kütusemõõdik

9. Käigunäidik(ainult automaatkäigukasti puhul)

ESP ESP

Diiselmootor (tüüp A)

ESP ESP

Diiselmootor (tüüp B)


MÕÕDIKUDSpidomeeter Spidomeeter näitab auto edasiliiku-mise kiirust.

Läbisõidumõõdik/DistantsimõõdikDistantsimõõdiku reþiimivaliku nupu-ga saate valida läbisõidumõõdiku,distantsimõõdiku A või distantsi-mõõdiku B näidu.

Läbisõidumõõdik (e odomeeter)Läbisõidumõõdik näitab auto pooltläbitud kogukilometraaþi.

Distantsimõõdik (e tripmeeter)TRIP A: distantsimõõdik ATRIP B: distantsimõõdik BDistantsimõõdik näitab juhi poolt vali-tud üksikute sõitude distantsi.Distantsimõõdikute A ja B nullimiseksvajutage nullimisnuppu üks sekundvõi kauem ning vabastage siis nupp.

Tahhomeeter Tahhomeeter näitab ligikaudsetmootori pöörete arvu minutis (rpm).Kasutage tahhomeetrit õige käigu-vahetuse hetke valimiseks ja mootoriülekoormamise vältimiseks.Tahhomeetri osuti võib kergelt liiku-da, kui süütevõti on asendis ACC võiON, aga mootor veel ei tööta. Seeliikumine on normaalne ega mõjutatahhomeetri täpsust ka pärastmootori käivitamist.

NB!Ärge laske mootoril töötada, kui tahhomeetri osuti on PUNASESTSOONIS.See võib põhjustada tõsiseid mootori-rikkeid.

4-39

AUTO JUHTIMINE

0

1

2

34

5 6

1000rpm

Punane tsoon

2BLA425C

Diiselmootor

0

1

2

34

56 7 8

1000rpm

Punane tsoon

2BLA426A

Bensiinimootor


Mootori temperatuuri mõõdik See mõõdik näitab mootori jahutus-vedeliku temperatuuri, kui süütevõtion asendis ON.Ärge jätkake sõitmist ülekuumene-nud mootoriga. Kui Teie auto kuume-neb üle, lugege osa "Ülekuumenem-ine" peatükist "Hädaolukorras”.

NB!Kui mõõdiku osuti liigub normaal-vahemikust väljapoole, H-ga tähis-tatud alale, näitab see ülekuumene-mist, mis võib kahjustada mootorit.

KütusemõõdikKütusemõõdik näitab ligikaudsetkütusepaagis olevat kütusekogust.Kütusepaagi maht: 80 liitrit.Kütusemõõdikut täiendab kütuselõppemise hoiatustuli, mis süttib, kuikütusetase on langenud umbes 12liitrini.

Armatuurlaua valgustus(reostaat) (kui on varustuses) Kui auto parktuled (e gabariidituled)või esituled põlevad, keerake arma-tuurlaua valgustuse intensiivsusereguleerimiseks seda regulaator-ketast.

4-40

AUTO JUHTIMINE

F

E2BLA428

LOW

AUTOCRUiSE

2BLA429

H

C

2BLA427


HOIATUS- JA INDIKAATOR-TULEDHoiatustuled / HelisignaalidTöökorra kontrollimine Kõiki hoiatustulesid kontrollitaksesüütevõtme keeramisel asendisseON (mootorit ei ole selleks vaja käivi-tada). Iga signaaltuld, mis ei sütti,peab laskma kontrollida volitatud Kiateeninduses või mõnes muus kompe-tentses autoteeninduses.Pärast mootori käivitamist vaadake,kas kõik hoiatustuled on kustunud.Kui mõni tuli jääb põlema, peate väljaselgitama selle põhjuse. Kui käsi-pidur vabastatakse, peab pidurisüs-teemi hoiatustuli kustuma. Kütuselõppemise hoiatustuli jääb põlema,kui kütusetase paagis on madal.

Mitteblokeeruva piduri-süsteemi (ABS) hoiatustuli (kui on varustuses) See tuli süttib, kui käivitate mootori.Tuli kustub, kui ABS-süsteem töötabnormaalselt.Samuti süttib antud tuli süütevõtmekeeramisel asendisse ON ning kus-tub siis 2-3 sekundi möödudes, kuisüsteem on töökorras.

Mootoriõli rõhu hoiatustuli See hoiatustuli näitab, etmootoriõli rõhk on madal.Kui see hoiatustuli süttib sõidu ajal:1. Sõitke ohutult teeservale ja pea-

tuge.2. Seisake mootor ning kontrollige

mootoriõli taset. Kui õlitase on liigamadal, lisage vajalik kogus õli.

Kui hoiatustuli jääb põlema ka pärastõli lisamist või kui õli ei ole käepärast,pöörduge volitatud Kia teenindussevõi mõnda teise kompetentsesseautoteenindusse.

NB!Kui mootorit esimesel võimalusel eiseisata, võib mootor tõsiselt vigastuda.

4-41

AUTO JUHTIMINE

ABS


Laadimissüsteemi hoiatustuli See hoiatustuli annab märku häirestkas generaatori või elektriliselaadimissüsteemi töös.Kui hoiatustuli süttib sõidu ajal:1. Sõitke esimese turvalise peatus-

kohani ja peatage auto.2. Kui mootor enam ei tööta, kontrol-

lige, kas generaatori veorihm polelõtvunud või purunenud.

3. Kui rihm on korralikult reguleeri-tud, on probleem elektriliseslaadimissüsteemis. Laske prob-leem leida ja kõrvaldada volitatudKia teeninduses või mõnes teiseskompetentses autoteenindusesniipea kui võimalik.

NB!Ärge sõitke autoga, kui generaatoririhm on lõtv või katkine; mootor võibülekuumenemise tõttu vigastuda, kunasama rihm paneb tööle ka mootorijahutusventilaatori.

Turvavöö hoiatustuli

Tüüp AMeeldetuletuseks juhile ja kaassõit-jale vilgub turvavöö hoiatustuliumbes 6 sekundit iga kord, kui kee-rate süütevõtme asendisse ON. Kui juhi turvavöö ei ole kinnitatud het-kel, kui süütevõti keeratakseasendisse ON või juht avab oma tur-vavöö pärast süütevõtme keeramistasendisse ON, hakkab turvavööhoiatustuli vilkuma ja vilgub umbes 6sekundit järjest. Kui süsteem ei tööta kirjeldatud moel,pöörduge nõu küsimiseks volitatudKia teeninduse poole.

Tüüp BMeeldetuletuseks juhile ja kaassõit-jale vilgub või põleb turvavöö hoia-tustuli umbes 6 sekundit iga kord, kuikeerate süütevõtme asendisse ON. Kui juhi turvavöö ei ole kinnitatud het-kel, kui süütevõti keeratakseasendisse ON või juht avab oma tur-vavöö pärast süütevõtme keeramistasendisse ON, hakkab turvavööhoiatustuli vilkuma või põlema ja vil-gub/põleb seni, kuni turvavöö kinni-tatakse. Kui aga juhi turvavöö kinnitatakse jaavatakse 9 sekundi jooksul pärastselle sulgemist kaks korda järjest, siisturvavöö hoiatustuli ei sütti. Kui süsteem ei tööta kirjeldatud moel,pöörduge nõu küsimiseks volitatudKia teeninduse poole.

4-42

AUTO JUHTIMINE


Tagumiste udutuledeindikaator (kui on varustuses)

See tuli süttib, kui tagumised udu-tuled on sisse lülitatud.

Käigunäidik (ainultautomaat-käigukasti puhul)Üksikud indikaatorid süttivad, näida-tes käigukangiga valitud käiguvahe-mikku. Parkimiskäigu (P) ja tagasi-käigu (R) sümboleid valgustabpunane tuli, neutraal- (N), sõidu- (D),teise (2) ja madala käigu (L) süm-boleid aga roheline tuli.

Käsipiduri ja piduri-vedeliku hoiatustuled Käsipiduri hoiatustuli See tuli süttib, kui süütevõtme keera-misel asendisse START või ON onkäsipidur peal. Hoiatustuli peab kus-tuma, kui käsipidur vabastatakse.

Pidurivedeliku madala tasemehoiatusKui hoiatustuli jääb põlema, võib seetähendada, et pidurivedeliku tasepaagis on madal.Kui hoiatustuli jääb põlema:1. Sõitke esimese turvalise peatus-

kohani ja peatage oma auto.2. Kontrollige pärast mootori seiska-

mist kohe pidurivedeliku taset jalisage vajalik hulk pidurivedelikku.Seejärel kontrollige lekete leid-miseks üle kõik pidurisüsteemikomponendid.

3. Kui leiate lekkeid või kui hoiatustulijääb ikka põlema või kui pidurid eitööta korralikult, ärge oma autogaenam sõitke. Laske see pidurisüs-teemi ülevaatamiseks ja vajaduselka remondiks volitatud Kia teenin-dusse pukseerida.

Hõõglambi kontrollimiseks vaadake,kas käsipiduri ja pidurivedeliku hoia-tustuli hakkab põlema, kui süütevõtikeeratakse asendisse ON.

HOIATUSKui pidurite hoiatustuli põleb, onautoga sõitmine ohtlik. Kui hoia-tustuli jääb põlema, laske piduridotsekohe volitatud Kia teenindu-ses üle kontrollida ning vajaduselremontida.

Lahtise tagaluugi hoiatus-tuli See hoiatustuli süttib, kui tagaluukvõi tagaluugi aken ei ole korralikultsuletud.

4-43

AUTO JUHTIMINE

P R N D


Kütuse lõppemise hoiatus-tuli See hoiatustuli näitab, etkütusepaak on peaaegu tühi.Hoiatustuli süttib, kui kütusetasepaagis on langenud umbes 12 liitrini.Tankige niipea kui võimalik.

Tagaluugi klaasi-soojenduse indikaator

See tuli süttib, kui härmatise kõrval-damiseks tagaluugi klaasilt vajuta-takse tagaluugi klaasisoojenduse lülitit.Kui härmatis on kadunud, vajutagesoojenduse väljalülitamiseks samalülitit veel kord.Tagaluugi klaasisoojendus lülitub iseautomaatselt välja 20 minuti möö-dudes.Samuti lülitub see välja alati, kuieemaldate süütevõtme.

Lahtise ukse hoiatustuli

See hoiatustuli süttib süütevõtmeigas asendis, kui mõni uks ei ole kor-ralikult suletud.

Kaugtulede indikaator

See indikaator süttib, kui esituled lüli-tatakse kaugtuledele või kui suuna-tulede kang tõmmatakse juhi poolefikseerimata asendisse.

Esiudutulede indikaatortuli (kui onvarustuses)See tuli süttib, kui esiudutuled sisselülitatakse.

Immobilisaatori indikaator (kui on varustuses)

See tuli süttib, kui mootori käivita-miseks sisestatakse immobilisaatorikood.

Hõõgküünla indikaator(ainult diiselmootoripuhul)

See tuli süttib soojenemise ajaksning seejärel kustub.

NB!Kui hõõgküünla indikaatortuli jääbpõlema ka pärast mootori soojenemistvõi põleb sõidu ajal, laske süsteemiesimesel võimalusel kontrollida voli-tatud Kia teeninduses või mõnes muuskompetentses autoteeninduses.

4-44

AUTO JUHTIMINE


Häire signaaltuli (kui on varustuses)

See signaaltuli on üks osa mootorikontrollsüsteemist, mis jälgib erine-vate heitgaasi kontrollsüsteemi kom-ponentide tööd. Kui see tuli süttibautosõidu ajal, näitab see, et kusagilheitgaasi kontrollsüsteemis on leitudpotentsiaalne probleem.Põhimõtteliselt saab autoga edasisõita, kuid parem oleks lasta autoesimesel võimalusel volitatud Kiateeninduses või mõnes teises kom-petentses autoteeninduses üle vaa-data.

ETTEVAATUST• Pikaaegne sõitmine heitgaaside

kontrollsüsteemi häire põlevasignaaltulega ( ) võib põh-justada heitgaaside kontrollsüs-teemi komponentide vigastu-mist, mis avaldab mõju autosõiduomadustele ja/või kütuse-kulule.

• Kui heitgaaside kontrollsüsteemihäire signaaltuli ( ) hakkabvilkuma, võib tegu olla katalüsaa-torseadme vigastusega, mis võibpõhjustada ka mootorivõimsusevähenemist. Laske mootori kont-rollsüsteem esimesel võimaluselvolitatud Kia teeninduses ülekontrollida.

Õhkpadja hoiatustuli (kui on varustuses) See hoiatustuli vilgub umbes 6sekundit iga kord, kui keeratesüütevõtme asendisse ON.Kui hoiatustuli ei tööta kirjeldatudmoel või süttib autosõidu ajal, pöör-duge nõu küsimiseks kohe volitatudKia teenindusse või mõnda teisekompetentsesse autoteenindusse. Eesmise kaassõitja turvapadja väljalülituseindikaatortuli (kui onvarustuses)Eesmise kaassõitja turvapadja väljalüli-tuse indikaatortuli põleb umbes 4 se-kundit pärast süütevõtme keeramistasendisse ON või pärast mootori käivi-tamist ning kustub 3 sekundi möödudes.Eesmise kaassõitja turvapadja välja-lülituse indikaatortuli süttib ka juhul,kui eesmise turvapadja väljalülituslül-iti keeratakse asendisse OFF ningkustub, kui eesmise turvapadja välja-lülituslüliti keeratakse asendisse ON.

CHECK

CHECK

4-45

AUTO JUHTIMINE

CHECKAIRBAG


Püsikiiruse kontroll-süsteemi indikaator (kui on varustuses) CRUISE-indikaatorIndikaatortuli põleb, kui püsikiirusekontrollsüsteem on kasutusel.

SET-indikaatorSee indikaatortuli põleb, kui püsikiiruson kindlaks määratud (COAST/ SET-või RES/ACCEL-lülitiga).

Nelikveo indikaatortuli (kui on varustuses) (ainult ajutine nelikvedu) Kui süütevõti keeratakse asendisseON, siis nelikveo indikaatortuli süttibning kustub seejärel mõne sekundimöödudes.Nelikveo indikaatortuli põleb, kuiülekande ümberlüliti pannakseasendisse 4HI (ainult ajutise nelikveopuhul).

4WD LOW-indikaatortuli(kui on varustuses)

Kui süütevõti keeratakse asendisseON, siis 4WD LOW-indikaatortulisüttib ning kustub seejärel mõnesekundi möödudes. Aeglase nelikveoindikaatortuli põleb, kui ülekandeümberlüliti on asendis 4WD LOW.Ajutine nelikvedu : asend 4LO Pidev nelikvedu: asend LOW

ETTEVAATUSTKui nelikveo indikaatortuli ( ) vilgub (pidev nelikvedu) võinelikveo indikaatortuli ( ) ja4WD LOW-indikaatortuli ( ) põle-vad samaaegselt (ajutine nelikve-du), siis on see märk häirestnelikveosüsteemis. Kui nii juhtub,laske oma auto esimesel või-malusel volitatud Kia teenindusesüle kontrollida.

Klaasipesuvedelikulõppemise hoiatustuli (kui on varustuses) See hoiatustuli näitab, et klaasi-pesuvedeliku paak on peaaegu tühi.Lisage klaasipesuvedelikku kohe, kuivõimalik.

Setiti hoiatustuli (ainult diiselmootoritepuhul)

Hoiatustuli süttib, kui vett on setitissekogunenud üle normaaltaseme. Kuituli süttib, tühjendage setiti veest.Põleva hoiatustulega sõidu jätkaminevõib vigastada mootorit. 4WD

LOW

4-46

AUTO JUHTIMINE

4WDLOWCRUISE

SET


ESP-indikaatortuli (elektrooniline stabiilsusprogramm) (kui on varustuses) ESP-indikaatortuli süttib, kui süütevõtikeeratakse asendisse ON, ning seepeab kustuma umbes 3 sekundi möö-dudes. Kui ESP on sisse lülitatud, jälgibsee sõiduolusid ja normaalsetes sõidu-tingimustes indikaator ei sütti. Momen-dil, kui ESP-süsteem tegelikult tööle ra-kendub (libedal või halva haarduvuse-ga pinnasel), hakkab indikaatortuli vil-kuma, näidates, et hetkel elektroonilinestabiilsusprogramm töötab.

ESP OFF-indikaatortuli(kui on varustuses)ESP OFF-indikaatortuli süttib,kui süüte-võti keeratakse asendisse ON,ning see peab kustuma u 3 sekundimöödudes. Elektroonilise stabiilsuskon-trolli väljalülitamiseks vajutage ESPOFF-lülitit. ESP OFF-indikaator süttib janäitab, et ESP-süsteem on välja lülitatud.Kui aga ESP OFF-indikaatortuli põlebsiis, kui ESP-süsteem on sisse lülitatud,võib ESP-süsteemis esineda häire.

Laske ESP-süsteem volitatud Kiateeninduses üle kontrollida.

Lahtise ukse hoiatussignaal Kui mõni uks on kiirusega üle 5km/hsõitmise ajal avatud, kostub hoiatus-signaal.

Võtme meenutussignaalKui juhiuks avatakse ja süütevõti onjäänud süütelukku asendis LOCK võiACC, kostub võtme meenutussig-naal. See tuletab Teile meelde, etvõtaksite oma võtmed süütelukustenne auto lukustamist välja.

Kiiruse ületamise hoiatussignaal (kui on varustuses)Kiiruse ületamise hoiatussignaal kos-tub siis, kui sõidate autoga kiireminikui 120 km/h. See aitab Teil vältidasoovimatut kiiruse ületamist.

Turvavöö hoiatussignaal (kui on varustuses)Tüüp AKui juhi turvavöö ei ole kinnitatud het-kel, kui süütevõti keeratakse asen-disse ON või juht avab oma turvavööpärast süütevõtme keeramist asen-disse ON, kostab umbes 6 sekundipikkune turvavöö hoiatussignaal.

Tüüp B Kui juhi turvavöö ei ole kinnitatud hetkel,kui süütevõti keeratakse asendisse ONja sõidate kiirusega üle 9 km/h, kostabpärast hoiatustule umbes üheminutilistvilkumist umbes 100 sekundi pikkuneturvavöö hoiatussignaal.Kui juhi turvavöö avatakse pärastsüütevõtme keeramist asendisse ONja sõidate kiirusega üle 9 km/h, kostabumbes 100 sekundi pikkune turvavööhoiatussignaal. Kui aga juhi turvavöö kinnitatakse jaavatakse 9 sekundi jooksul pärastselle sulgemist kaks korda järjest, siisturvavöö hoiatussignaali ei kosta.

4-47

AUTO JUHTIMINE

ESP

ESPOFF


MULTIMEETER (KUI ON VARUSTUSES)

Multimeetri funktsioonid1. Asimuutkompass2. Distants paagi tühjenemiseni 3. Keskmine sõidukiirus 4. Sõiduks kulunud aeg 5. Välistemperatuur (kui on varustu-

ses)

Multimeetri seadistamine Lülitite funktsioonid Mode/Set-lüliti funktsioonid 1. Reziimide valimine: MODE/SET-

lüliti vajutamisel alla 1,5 sekundivahetuvad reziimid järgnevalt:

2. Asimuutkompassi näidu korrigeeri-mine.

3. Asimuutkompassi maamagnetismisttuleneva hälbe korrigeerimine.

4. Keskmise sõidukiiruse ja sõidukskulunud aja näidu nullimine.

UP (üles)/DOWN (alla)-lüliti funktsioonid 1. Asimuutkompassi magnetilise dek-

linatsiooni väärtuse korrigeeri-mine.

2. Paagi tühenemiseni läbitava dis-tantsi ühiku teisendamine (km ⇔Ml (miil))

3. Keskmise sõidukiiruse ühikuteisendamine (km/h ⇔ MPH)

4. Temperatuuri ühiku teisendamine(°C ⇔ °F)

4-48

AUTO JUHTIMINE

DRT ALTI BARO Ehpamft

PUSH

MODE/SET UP DOWN

2BLA430A

Asimuutkompass ↓

Distants paagi tühjenemiseni ↓

Keskmine sõidukiirus ↓

Sõiduks kulunud aeg ↓

Välistemperatuur (kui on varustuses) )

↓OFF (väljalülitus)


Elektriline asimuutkompassSeade näitab sõiduki liikumissuunalehetkel vastavat asimuuti.Näit ilmub näidikule ainult sõidukiliikumise ajal.

NB!Uue sõidukiga esimest korda sõites võikui aku on olnud lahti ühendatud,peab enne sõidu alustamist asimuudinäitu korrigeerima.

Asimuudi näidu korrigeerimine Peate kaotama erinevuse maa mag-netpooluse mõjust oleneva tegelikuasimuudi ja sõiduki mõõteseadmenäidu vahel.

Kuidas korrigeerida asimuudinäitu1. Vajutage MODE/SET-lülitit 1,5 kuni

4,5 sekundi pikkuselt. Asimuudinäit (DRT) hakkab vilkuma vas-tavalt sõiduki liikumissuunale.

2. Pöörake sõidukit 128 sekundijooksul aeglaselt (umbes 5km/h)ühe täispöörde (360 kraadi) võrra.Pööre tuleks sooritada lagedaskohas ükskõik kummas suunas(vasakule või paremale).

3. Kui pööre on tehtud, lõpetabasimuutkompassi näit (DRT) vilku-mise ning vea parandus ongisooritatud.Juhul, kui näit jätkab vilkumist,pöörake sõidukit veel veidi, kunivilkumine lakkab.

Asimuutkompassi näidu korrigee-rimine katkestatakse, kui:1. vajutate MODE/SET-lülitit kauem

kui 0,1 sekundit;2. pärast näidu vilkumise algust ei

pöörata autot 128 sekundi jooksultäispöörde võrra.

NB!Teatud kohtades (tunnelis, hoonesise-ses parklas, maa-aluses parklas, trafo-alajaama läheduses) ei pruugi asimuu-di näit olla adekvaatne. See on nor-maalne ning väljumisel mainitudkohtadest ilmub näidikule taas õigeasimuudi näit.

4-49

AUTO JUHTIMINE

DRT ALTI BARO Ehpamft

PUSH

MODE/SET UP DOWN

DRT

2BLA431


Kuidas korrigeerida maamagnetis-mist tulenevat hälvet1. Vajutage MODE/SET-lülitit kauem

kui 4,5 sekundit. Kui DRT onvilkunud 4,5 sekundit, ilmubnäidikule hälbe nurga väärtus.

2. Vajutage 30 sekundi jooksul asi-muutkompassi korrigeerimiseksUP- või DOWN-nuppu üle 1sekundi. UP-nupu vajutamiselliigub asimuutkompass 5 kraadiida suunas ning DOWN-nupu vaju-tamisel liigub see 5 kraadi läänesuunas.Teie asukohale vastava maamag-netismist tuleneva hälbe nurgaõige väärtuse leidmiseks vaadakejuuresolevat magnetilise deklinat-siooni kaarti.Kui Te asute magnetilise deklinat-siooni samakäändejoonte vahel,võite oma asukoha jaoks kasutadaükskõik kumba väärtust (ülemistvõi alumist väärtust) samakäände-joonte kaardil.Hälbe nurga algväärtus on 5°W.

Maamagnetismist tuleneva hälbekorrigeerimisvahemik:Lääs (W) 30° ~ Ida (E) 30°.3. Korrigeerimise lõpetamiseks vaju-

tage MODE/SET-lülitit üle 1 se-kundi.

NB!Maamagnetismist tuleneva hälbe (dek-linatsiooni) väärtus jääb seadme mällualles ka siis, kui aku lahti ühendatakse.

Maamagnetismist tuleneva hälbekorrigeerimine katkestatakse, kui:1.vajutate MODE/SET-lülitit alla 1

sekundi;2.Te ei korrigeeri hälbe nurka 30

sekundi jooksul.

4-50

AUTO JUHTIMINE


4-51

AUTO JUHTIMINE

Magnetilise deklinatsiooni samakäändejoonte kaart maamagnetismist tuleneva hälbe korrigeerimiseks


Distants paagi tühjenemiseni (kmvõi miil)See number näitab arvestuslikkuvahemaad, mida saab paagis olevakütusekogusega veel läbida. Kui seevahemaa on alla 50 km (30 miili),ilmub näidikule vilkuv sümbol “----”. Reisikompuuter arvestab ainultmootori kulutatavat kütust. Kui agaesineb ebaharilik õlileke, ei arvestareisikompuuter seda ning võib arves-tuse aluseks võtta tegelikust suure-ma kütusekoguse. Kui vajutate DOWN-lülitit üle 5 sekun-di järjest, lülitub pikkusühik ümber km-lt miilile või vastupidi.

NB!• Distants paagi tühjenemiseni võib

olla ebatäpne, kui sõiduk ei oletasasel pinnal või akutoide onvahepeal katkestatud. Kui paaki lisatakse alla 6 liitrikütust, ei pruugi reisikompuuterseda registreerida.

• Reisikompuuter varustab juhtilisainformatsiooniga sõiduki het-keseisundist. Seega võib sõidukiseisukord, keskmine kütusekulu jaeelnev sõidustiil muuta arvestus-likku paagi tühjenemiseni läbita-vat vahemaad. Seetõttu võib esial-gne näit ekraanil hiljem muutuda.

• Distants paagi tühjenemiseni onvaid arvestuslik vahemaa, mis võiberineda tegelikult läbitavastteepikkusest.

Keskmine sõidukiirus (km/h või MPH)See näit näitab keskmist sõidukiirustalates auto käivitamisest kuni süüte-võtme keeramiseni asendisse OFF.Kui vajutatakse MODE/SET-lülitit, siiskeskmine sõidukiirus nullitakse (“---”).

Kui vajutate DOWN-lülitit üle 5 sekun-di järjest, lülitub kiirusühik ühikult“km/h” ümber ühikule “MPH” või vas-tupidi.

4-52

AUTO JUHTIMINE

6BLA434

6BLA436


Sõiduks kulunud aegSee näit näitab aega, mis on kulunudauto käivitamisest kuni süütevõtmekeeramiseni asendisse OFF (pärastnullimist). Kui vajutatakse MODE/SET-lülitit, siis aeg nullitakse (0:00).

Nullimine Ekraanil oleva info (nagu keskmisekiiruse ja sõiduks kulunud aja) nulli-miseks vajutage MODE/SET-lülitit üle1,5 sekundi järjest.

Välistemperatuur (kui on varustuses) Termomeetri valimisel näidataksehetke välisõhu temperatuuri kasCelsiuse või Fahrenheidi täiskraa-dides ning mõõtevahemik on -30°Ckuni +65 °C (-30°F kuni +149°F).Temperatuuri ühikute teisendamiseks(°C ⇔ °F) vajutage DOWN-lülitit üle 5sekundi järjest.

4-53

AUTO JUHTIMINE

6BLA4336BLA435


TULED Aku säästmisfunktsioon • Selle funktsiooni eesmärgiks on

vältida aku tühjenemist. Süsteemlülitab lähituled automaatselt välja,kui juht eemaldab süütevõtme ningavab juhiukse.

• Kasutades seda funktsiooni, lülitu-vad automaatselt välja ka tagatu-led. Seda ka siis, kui juht pargibauto öösel teeservale.

Kui olete süütevõtme eemaldanud,kuid soovite tagatuled põlema jätta(nt öösel), toimige järgnevalt:1) Avage juhiuks.2) Lülitage tagatuled roolisambal

oleva tagatulede lülitiga välja jasiis uuesti sisse.

Tulede lüliti Tulede lülitil on kaks positsiooni: esi-tulede ja tagatulede positsioon.Tulede sisselülitamiseks keerakejuhtkangi otsal olevat pöördlülitit.

Tagatulede positsioon Kui tulede lüliti on keeratud taga-tulede positsiooni (esimene posit-sioon), siis põlevad tagatuled, gaba-riidituled, numbrimärgi valgustus ningarmatuurlaua tuled.

Esitulede positsioonKui tulede lüliti on keeratud esituledepositsiooni (teine positsioon), siis põlevad esituled, tagatuled, gaba-riidituled, numbrimärgi valgustus ningarmatuurlaua tuled.

Automaattulede positsioon (kuion varustuses)Kui tulede lüliti on automaattuledepositsioonis (AUTO, kolmas posit-sioon), siis lülitatakse esi- ja taga-tuled sisse või välja vastavalt väliselevalgustasemele.

4-54

AUTO JUHTIMINE

OFF

OFF

ON

OFF

2BLA435A


NB!• Automaattulede süsteemi parema

funktsioneerimise tagamiseks ärgeasetage armatuurlauas asuva val-gussensori peale mingeid esemeid.

• Ärge puhastage sensorit aknapuhas-tusvahendi abil.

• Kui teie auto esiklaas on toonitatud,võib automaattulede süsteemi töösesineda häireid.

Kaugtuled Esitulede lülitamiseks kaugtuledelelükake kangi endast eemale. Lähi-tuledele tagasilülitamiseks tõmmakekang tagasi.Kui kaugtuled on sisse lülitatud,põleb näidikuaknas kaugtuledeindikaator.Aku tühjenemise vältimiseks ärgejätke tulesid pikaks ajaks põlema, kuimootor ei tööta.

Esitulede vilgutamine Esitulede vilgutamiseks tõmmakekangi enda poole. Kang läheb tagasinormaalasendisse, kui see vabas-tatakse. Selle vilgutamisfunktsioonikasutamiseks ei pea esitulede lülitiolema sisselülitatud positsioonis.

4-55

AUTO JUHTIMINE

5BLA201A

AUTO

OFF

OFF

ON

2BLA436A

AUTO

OFF

OFF

ON

2BLA438


SuunatuledSuunatulede töötamiseks peabsüütevõti olema asendis ON.Liigutage kangi suunatulede lülita-miseks üles või alla. Näidikuaknarohelised nooleindikaatorid näitavad,milline suunatuli hetkel töötab.Suunatuled lülituvad ise välja, kuipööre on sooritatud. Kui indikaatorvilgub edasi ka pärast pööret, lükakekang käega tagasi väljalülitatud(keskmisesse) asendisse.

Reavahetuse signaalid Märguandeks reavahetusest liigu-tage suunatulede kangi ainult kergeltning hoidke antud asendis. Kangläheb vabastamisel tagasi väljalüli-tatud (keskmisse) asendisse.Kui indikaator jääb püsivalt põlemaega vilgu või vilgub normaalsesterinevalt, on üks või mitu suuna-tulede hõõglampi läbi põlenud ningvajavad uutega asendamist.

Esiudutuled (kui on varustuses) Esiudutulede sisselülitamiseks lüli-tage pärast mootori käivitamist sisseesituled ning keerake siis esiudu-tulede lüliti asendisse ON.Väljalülitamiseks keerake lülitiasendisse OFF või lülitage esituledvälja.

4-56

AUTO JUHTIMINE

AUTO

OFF

OFF

ON

Parempööre

Vasakpööre

Reavahetusvasakule

Reavahetusparemale

Väljalülitatud

2BLA439 2BLA440


Päevatuled (kui on varustuses)Päevatuled (Daytime Running Lights- DRL) muudavad Teie auto esiosapäeva ajal teiste jaoks paremini näh-tavaks. DRL-tuled võivad olla kasu-likud mitmetes erinevates sõidu-tingimustes, kuid eriti suur kasu onnendest pärast päikesetõusu ningenne päikeseloojangut.DRL-süsteem lülitab auto lähituledvälja, kui: 1.Esituled on lülitiga sisse lülitatud.2.Käsipidur on peal.3.Tagatuled on lülitiga sisse lülitatud. 4.Mootor seiskub.

Esitulede kõrguse regulaator (kui on varustuses)Selle seadme ülesandeks on vältidavastutulijate ja teiste sõitjate pimes-tamist. Esilaterna kõrgust saabmuuta regulaatorketta keeramisegavastavalt järgnevas tabelis toodudjuhistele. Regulaatori kirjeldus

Tagumised udutuled (kui onvarustuses) Tagumiste udutulede sisselülitami-seks lülitage sisse esituled ning vaju-tage siis tagumiste udutulede lülitit. Väljalülitamiseks vajutage lülitit veelkord või lülitage esituled välja.

4-57

AUTO JUHTIMINE

OBL026013AOBL064101

AsendInimeste arv, pagasi raskus

Esiistmel Tagaistmel Pakiruumis

01 (juht) - -

2 inimest - -1 2 inimest 3 inimest -2 2 inimest 3 inimest 258 kg3 1 (juht) - 514 kg


KLAASIPUHASTID JA-PESURID

Tuuleklaasi puhastid (ehk kojamehed)Klaasipuhastite ja -pesurite kasu-tamiseks peab süütevõti olemaasendis ON. Lükake juhtkang soovi-tud asendisse.

- ühekordne pühkimineINT - katkendlik pühkimineLO - normaalkiirusega pühkimineHI - kiire pühkimine

Katkendliku pühkimise muudetavkiirusPange kang asendisse INT ningvalige rõngast keerates kojameestelesoovitud kiirus.

NB!Kui tuuleklaasil on paks kiht lund võijääd, peate enne selle pühkimist oota-ma umbes 10 minutit.

Ühekordne pühkimine Ühekordseks pühkimistsükliks lükakekang üles ja vabastage siis, jätteskangi asendisse OFF.Kui kang lükatakse üles ja hoitakseselles asendis, siis töötavad kojame-hed pidevalt.

4-58

AUTO JUHTIMINE

HILO

ON

INTINT

OFF OFF

F

S

REAR

2BLA445

OFF

INT

LO

HI

HILO

ON

REAR

INTINTOFF

OFFF

S

2BLA442A

HILO

ON

INTINT

OFF OFF

F

S

REAR

2BLA446


NB!• Klaasipuhastite või tuuleklaasi või-

maliku vigastamise vältimiseks ärgepange klaasipuhasteid tööle, kuituuleklaas on kuiv.

• Klaasipuhastite kummilabade vigas-tumise vältimiseks ärge laske nendepeale või lähedusse sattuda bensiini,petrooleumi, värvivedeldit või muidlahusteid.

• Klaasipuhastite hoobade ning muu-de osade vigastamise vältimiseksärge proovige puhasteid käsitsi iseliigutada.

Tuuleklaasi pesur Tuuleklaasi pesuri kasutamisekstõmmake väljalülitatud asendis kangirooli poole. Klaasile pritsitaksepesuvedelikku ning klaasipühkijadpühivad klaasi 2-3 korda.Kasutage pesurit, kui tuuleklaas onmäärdunud.Pihustamine ja pühkimine jätkubseni, kuni vabastate kangi.

Kui pesur ei tööta, kontrolligepesuvedeliku taset. Kui vedelikutaseon liiga madal, lisage pesuri paakisobivat mitteabrasiivset tuuleklaasipesuvedelikku. Paagi täiteava asub mootoriruumiesiosas, kaassõitja poolel.

NB!Pesuripumba võimaliku vigastamisevältimiseks ärge pange pesurit tööle,kui vedeliku paak on tühi.

ETTEVAATUSTÄrge kasutage pesurit miinus-tem-peratuuridel, soojendamata eel-nevalt tuuleklaasi. Pesulahus võibkokkupuutel tuuleklaasiga jäätudaning järsult nähtavust vähendada.

4-59

AUTO JUHTIMINE

HILO

ON

INTINT

OFF OFF

F

S

REAR

2BLA447


Tagaklaasi puhasti ja pesuri lülitiTagaklaasi puhasti ja pesuri lülitiasub klaasipuhastite ja -pesuri lüli-tuskangi otsal. Keerake lüliti taga-klaasi puhasti ja pesuri kasutamisekssoovitud asendisse. Kui tagaluugiaken on avatud, siis tagaklaasipuhasti ja pesur ei tööta.

- pesuvedeliku pihustamine japühkimine

INT - katkendlik pühkimine ON - normaalkiirusega pühkimine

- pesuvedeliku pihustamine japühkimine

NB!Tagaklaasi puhasti võimaliku vigasta-mise vältimiseks ärge avage tagaluugiakent hetkel, kui tagaklaasi puhasti japesur töötavad.

Esitulede pesur (kui on varustuses) Esitulede pesuri kasutamiseks käivi-tage mootor ja lülitage esituled põle-ma. Vajutage esitulede pesuri lülitit.Pesuri töö lõpetamiseks vabastagelüliti.

4-60

AUTO JUHTIMINE

HILO

ON

INTINT

OFF OFF

F

S

REAR

2BLA448 OBL026011


KLAASISOOJENDUS NB!

• Esiklaasi alaosa ja tagaklaasisisepinnale kinnitatud elektri-traatide vigastamise vältimiseksärge kasutage kunagi akna puhas-tamiseks teravaid tööriistu võiabrasiivseid puhastusvahendeid.

• Aku tühjenemise vältimiseks kasu-tage klaasisoojendust ainult siis, kuimootor töötab.

• Tuuleklaasi soojendus on ette näh-tud klaasipuhastite kummilabadesoojendamiseks. Kui soovite soojen-dada ja kõrvaldada udu kogu esi-klaasilt, vt osa “Esiklaasi soojendusja udu kõrvaldamine” käesolevapeatüki lõpus.

Klaasisoojendus kõrvaldab tuule-klaasi ja tagaklaasi sise- ja välis-pinnalt härmatise, udu ja õhukesejää. Auto mootor peab sel ajal tööta-ma.Klaasisoojenduse sisselülitamiseksvajutage keskkonsooli lülituspaneelilasuvat vastavat lülitit. Kui klaasisoo-jendus on kasutusel, siis põlevadtuuleklaasi ja tagaklaasi soojenduseindikaatorid. Klaasisoojendused lüli-tuvad automaatselt välja 20 minutimöödudes või kui süütevõti keer-atakse välja. Kui soovite soojenduseise välja lülitada, vajutage uuesti vas-tavat klaasisoojenduse lülitit.

Kui tagaklaasil on paks lumekiht,pühkige see enne klaasisoojendusesisselülitamist harjaga ära.

Soojendusega külgpeeglid (kui on varustuses)Kui Teie autol on ka soojendusegakülgpeeglid, saate puhastada peeglidhärmatisest, kui vajutate tagaklaasisoojenduse lülitit.Kui Teie autol on ka soojendusegakülgpeeglid, töötab peeglisoojendussamaaegselt tagaklaasi soojen-dusega.

4-61

AUTO JUHTIMINE

OBL026012


Jääsulatajaga esiklaas (kui on varustuses)Esiklaasi jääsulataja sisselülitamiseksvajutage jääsulataja lülitit. Kui jääsula-taja on sisse lülitatud, siis lülitil olevsignaaltuli põleb. Esiklaasi jääsulataja lülitub automaat-selt välja 20 minuti möödudes või kuisüütevõti keeratakse välja. Kui soovitejääsulataja ise välja lülitada, vajutageuuesti esiklaasi jääsulataja lülitit.

Esiklaasi jääsulataja on mõeldudklaasipuhasti harjade lahtisulatami-seks. Kui soovite soojendada tervetesiklaasi, vt osa “Esiklaasi soojendusja udu kõrvaldamine” käesoleva pea-tüki lõpus.

OHUTULED Kui ohutuled sisse lülitatakse,hakkavad tagatuled ja esisuunatuledvilkuma, hoiatades sel moel teisiautojuhte, et autole lähenemisel võisellest möödumisel peab olema eritiettevaatlik.Ohutulede sisselülitamiseks vajutageohutulede lülitit. See lüliti töötabsüütevõtme igas asendis.Ohutulede väljalülitamiseks vajutagelülitit veel kord.

4-62

AUTO JUHTIMINE

OBL026010OBL026013


4-63

AUTO JUHTIMINE

OBL026014

KÄSITSI JUHITAV KLIIMASEADE (KUI ON VARUSTUSES)

1. Ventilaatori kiiruse regu-laator2. Reþiimi valikunupp3. Temperatuuri regulaator4. Õhu sissevõtu valikulüliti5. Õhukonditsioneeri lüliti

(kui on varustuses)

1 2 3

54


Ventilaatori kiiruse regulaator Ventilaatori kasutamiseks peabsüütevõti olema asendis ON. Ventilaatori kiiruse regulaatorigasaate muuta auto ventilatsioonisüs-teemist salongi suunatava õhuvoolutugevust. Keerake regulaatorit venti-laatori kiiruse suurendamiseks pare-male ning kiiruse vähendamiseksvasakule. Ventilaatori väljalülitamiseks keerakeregulaator asendisse OFF.

Temperatuuri regulaatorTemperatuuri regulaator võimaldabmuuta ventilatsioonisüsteemist välju-va õhuvoolu temperatuuri. Salongiõhutemperatuuri muutmiseks keera-ke regulaatorit soojema või kuu-mema õhu jaoks paremale, külmemaõhu jaoks vasakule.

Reþiimi valikunupp Reþiimi valikunupuga saab validaventilatsioonisüsteemist väljuva õhu-voolu suunda. Ventilatsiooniavast Dtuleb õhku igal reþiimil. Kui sooviteõhu juurdevoolu peatada, sulgegeventilatsiooniavad nende juures ole-vate nuppudega.

4-64

AUTO JUHTIMINE

OBL026028 OBL026027 OBL026014


Suund näole Õhuvool suunatakseülakehale ja näole. Lisakssaab reguleerida iga avasellest väljuvat õhku täpsemalt suunama.(Ventilatsiooniavad , )

Suund näole - põrandale Õhuvool suunatakse näoleja põrandale. Põrandalesuunatav õhk on soojemkui näole suunatav õhk(v.a siis, kui temperatuuri-regulaator on kõige kül-memas asendis). (Ventilat- siooniavad: , , )

Suund põrandale Enamus õhuvoolust suu-natakse põrandale, väikekogus õhku suunatakse ka tuuleklaasile ja külg-akendele.

(Vent. avad: , )4-65

AUTO JUHTIMINE

B

2BLA470

AA

A A

D

D

C

C

BB

D

B

C

C D

D


Suund põrandale + soojendus Suurem osa õhuvoolustsuunatakse põrandale jatuuleklaasile, väiksem osasoojenduseks külgaken-dele. (Vent. avad: , , )Kui valitakse suund põran-dale + soojendus, siis lüli-tub automaatselt sisse kaõhukonditsioneer (kui onvarustuses) ning valitakse(värske) välisõhu sissevõ-tu reþiim. Kui te ei soovikonditsioneeri tööle panna,vaadake tuuleklaasi soo-jendust ja udu kõrval-damist käsitlevast osast“Kuidas katkestada kondit-sioneeri tööd reþiimidelsuund põrandale + soojen-dus ja soojendus”.

Soojendus Suurem osa õhuvoolustsuunatakse soojendusekstuuleklaasile, väiksem osakülgakendele.

(Vent. avad: , )Kui valitakse soojendusereþiim, siis lülitub auto-maatselt sisse ka õhukon-ditsioneer (kui on varustu-ses) ning valitakse(värske) välisõhu sissevõtureþiim. Kui te ei soovi kon-ditsioneeri tööle panna,vaadake tuuleklaasi soo-jendust ja udu kõrval-damist käsitlevast osast“Kuidas katkestada kondit-sioneeri tööd reþiimidelsuund põrandale + soojen-dus ja soojendus”.

Õhu sissevõtu valikulülitiNormaalsetes sõidutingimustes onsoovitatav valida (värske) välisõhusissevõtt.

4-66

AUTO JUHTIMINE

AA C DD

OBL026028


Siseõhu ringlus Kui vajutate õhu sissevõtuvalikulülitit üks kord (sise-õhu ringlus), on välisõhujuurdevool autosse tõkes-tatud ja toimub autosiseseõhu tsirkuleerimine.Seda võimalust võib kasu-tada ajutiselt maksimaal-seks kütmiseks või jahu-tamiseks (kui varustuseson ka õhukonditsioneer)ning autosse soovimatuvälisõhu sissevoolu väl-timiseks.

ETTEVAATUSTKliimaseadme pidev kasutaminetsirkuleeriva õhu reþiimil võibtõsta õhuniiskuse taset auto sees,mis võib põhjustada udu teketklaasidele ning seega vähendadanähtavust.

HOIATUSÄrge magage autos, kui õhukon-ditsioneer töötab. See võib ohusta-da tervist õhu vähese hapniku-sisalduse ja kehatemperatuuritugeva langemise tõttu.

Värske välisõhu sissevõtt Kui vajutate õhu sissevõtuvalikulülitit veel kord, lüli-tub kliimaseade ümbervälisõhu sissevõtule ja õhksiseneb ventilatsioonisüs-teemi väljastpoolt autot.Kasutage seda võimalusttavaliseks ventilatsiooniksja kütmiseks. Alati, kui käivitate mootori,töötab kliimaseade välis-õhu sissevõtu reþiimil. Kuisoovite kasutada siseõhuringlust, vajutage antud lülitit.Mootori käivitamisel auto-maatselt kehtiva välisõhusissevõtu reþiimi tühis-tamiseks vaadake tühis-tamisprotseduuri juhiseidosast “Esiklaasi soojendusja udu kõrvaldamine”.

4-67

AUTO JUHTIMINE


Õhukonditsioneeri lüliti (kui on varustuses) Õhukonditsioneeri sisselülitamiseksvajutage selle lülitit (A/C). Kui venti-laatori kiiruse regulaator on sisselüli-tatud asendis (s.t pole asendis 0), siislülitil olev indikaator põleb. Õhukon-ditsioneeri väljalülitamiseks vajutagesama lülitit veel kord.

Kliimaseadme kasutamineVentilatsioon1. Keerake reþiimi valikunupp

asendisse .2. Valige õhu sissevõtu valikulülitiga

välisõhu sissevõtt või siseõhuringlus.

3. Keerake temperatuuri regulaatorsoovitud asendisse.

4. Keerake ventilaatori kiiruse regu-laator soovitud kiirusele.

Kütmine1. Keerake reþiimi valikunupp





5. Kui soovite õhuniiskust vähenda-vat kütmist, lülitage sisse õhukon-ditsioneer (kui on varustuses).

• Kui soovite kahetasandilise töö-reþiimi korral näole suunatajahedamat õhku, keerake reþiimivalikunupp asendisse .

• Kui tuuleklaas läheb uduseks, kee-rake reþiimi valikunupp asendisse

.

4-68

AUTO JUHTIMINE

OBL026029


Õhukonditsioneer (kui on varustuses) Kõik Kia konditsioneerisüsteemid ontäidetud keskkonnasõbraliku külmu-tusainega R134a, mis ei kahjustaosoonikihti.1. Käivitage mootor. Vajutage õhu-

konditsioneeri lülitit.2. Keerake reþiimi valikunupp





6. Muutke vastavalt olukorrale venti-laatori kiirust ja temperatuuri, etsäilitada meeldivat sisekliimat.

• Kui soovite kahetasandilisetööreþiimi korral põranda tasandilesoojemat õhku, keerake reþiimivalikunupp asendisse ningreguleerige temperatuuri regulaa-toriga temperatuur sobivaks.

• Kui soovite maksimaalset jahu-tamist, keerake temperatuuri regu-laator kõige vasakpoolsemasseasendisse ning valige õhu sissevõtu valikulülitiga siseõhuringlus (lüliti indikaatortuli põleb),seejärel valige ventilaatori kiiruseregulaatoriga maksimumkiirus.

NB!Kui õhukonditsioneeri kasutatakseväga palava ilmaga, jälgige pikkadelmäkketõusudel või sõidul tihedas liik-luses tähelepanelikult mootori tempe-ratuuri mõõdikut. Õhukonditsioneerikasutamine võib põhjustada mootoriülekuumenemist. Kui temperatuuri-mõõdik näitab mootori ülekuumene-mist, jätkake ventilaatori kasutamist,kuid õhukonditsioneer lülitage välja.

Nõuandeid konditsioneeri kasutamiseks • Kui auto oli palava ilmaga pargitud

otsese päikesepaiste kätte, avagemõneks momendiks aknad, et lastakuum õhk autost välja.

• Kui vihmastel ja niisketel päevadelesineb akende sisepinnal udu,kasutage auto sees õhuniiskusevähendamiseks õhukonditsioneeri.

• Konditsioneeri töötamise ajal võitemärgata aeg-ajalt tühikäigulmootori kiiruse kerget muutust,kuna konditsioneeri kompressor lül-itub tsükliliselt tööle. See on nor-maalne süsteemi töötamise tun-nus.

4-69

AUTO JUHTIMINE


• Kasutage õhukonditsioneeri igaskuus kasvõi ainult paar minutit.

• Pärast konditsioneerisüsteemikasutamist võite auto all maaskaassõitja poolel märgata puhtavee tilku (või koguni loiku). See onnormaalne konditsioneeri töö-tamisega kaasnev nähtus.

• Konditsioneerisüsteemil on olemaska funktsioon, mis lülitab kondit-sioneeri kompressori välja, kuimootori jahutusvedeliku tempera-tuur jõuab ülekuumenemisetasemele. Kompressor lülitubuuesti tööle alles siis, kui mootorijahutusvedeliku temperatuur lan-geb normaalvahemikku. Samuti lülitub konditsioneeri kompressorautomaatselt mõneks sekundiksvälja, kui gaasipedaal põhja vaju-tatakse.

• Õhukonditsioneeri kasutamiselkasutage välisõhu sissevõttu.

• Õhukonditsioneeri kasutaminesiseõhu ringluse reþiimil võimaldabküll maksimaalset jahutamist, kuidjätkuv kasutamine antud reþiimilvõib põhjustada autosisese õhukvaliteedi langust (õhk muutubkopitanuks).

4-70

AUTO JUHTIMINE


AUTOMAATNE KLIIMASEADE(KUI ON VARUSTUSES)Automaatse kliimaseadme kasuta-miseks on vaja lihtsalt valida soovitudtemperatuur.

4-71

AUTO JUHTIMINE

OBL026015A

1. AUTO- (automaatjuhtimise) lüliti 2. Kliimaseadme ekraan 3. Kahe erineva temperatuuri valikulüliti 4. Juhi temperatuuri regulaator 5. Esiklaasi soojenduse lüliti 6. Kaassõitja temperatuuri regulaator

7. Konditsioneeri lüliti 8. OFF-lüliti (väljalülitus) 9. Reziimi valikulüliti 10. Ventilaatori kiiruse regulaator 11. Värske välisõhu sissevõtu lüliti12. Siseõhu ringluse lüliti

MODE


Automaatjuhtimise kasutamine

FATC-süsteem (Full Automatic Tem-perature Control - täisautomaatnetemperatuuri reguleerimine) juhibkütmist ja jahutamist automaatselt,kui toimite järgnevalt:1. Vajutage AUTO-lülitit. Indikaator-

tuli süttib ja reþiime, ventilaatorikiirust, õhu sissevõttu ja õhukon-ditsioneeri juhitakse automaatseltvastavalt valitud temperatuurile.

2. Vajutage soovitud temperatuurivalimiseks temperatuuri lülitit(TEMP).Kui valite temperatuuriks 17°C,töötab õhukonditsioneer pidevalt.

3. Automaatjuhtimise väljalülitami-seks vajutage mis tahes lülitit, v.atemperatuuri ja AMB-lüliti. Kuivajutate reþiimivaliku, õhukondit-sioneeri, soojenduse, õhu sissevõ-tu või ventilaatori kiiruse lülitit,saab valitud funktsiooni juhtidakäsitsi, teisi funktsioone juhitaksesamal ajal endiselt edasi auto-maatselt.

NB!Ärge pange armatuurlaual asuva sen-sori peale kunagi mingeid esemeid, etmitte häirida kütte- ja jahutussüstee-mi töö juhtimist.

Kliimaseadme töö juhtimine käsitsi Kliimaseadet saab kasutada ka käsitsi, vajutades AUTO-lülitisterinevaid lüliteid. Sel juhul töötabsüsteem vastavalt vajutatud lülititegatehtud valikutele.Nende lülitite funktsioone, mida eivajutata, juhitakse automaatselt.Kliimaseadme ümberlülitamiseksautomaatjuhtimisele vajutage AUTO-lülitit.

4-72

AUTO JUHTIMINE

AUTO


Temperatuuri regulaator Temperatuur tõuseb regulaatorit pare-male keerates maksimaaltasemeni(HI).

Temperatuur langeb regulaatoritvasakule keerates minimaaltasemeni(Lo).

Temperatuur muutub regulaatoritkeerates 0,5°C kaupa. Kui valitemadalaima temperatuuri, töötab kon-ditsioneer pidevalt. Kahe erineva temperatuuri

valikulülitiTemperatuuri muutmine eraldijuhi ja kaass]itja poolel 1. Kui soovite juhi ja kaassõitja poolel

muuta temperatuuri erinevalt, vajuta-ge DUAL-lülitit. Parempoolse tempe-ratuuri regulaatori keeramine lülitabkliimaseadme samuti automaatseltkahe erineva temperatuuri reziimile.

2. Temperatuuri muutmiseks juhipoolel keerake vasakpoolset tem-peratuuriregulaatorit. Temperatuurimuutmiseks kaassõitja poolel keer-ake parempoolset regulaatorit.

Sama temperatuur nii juhi kuikaassõitja poolel 1. Kahe erineva temperatuuri reziimi

väljalülitamiseks vajutage uuestiDUAL-lülitit. Salongi kaassõitja-poolse esiosa temperatuur regu-leeritakse nüüd täpselt samaletasemele kui juhi poolel.

2. Keerake vasakpoolset tempera-tuuri regulaatorit. Temperatuurmuutub nii juhi kui kaassõitjapoolel ühtmoodi.

Temperatuuri mõõtühiku ümberlülitus Kui aku on tühjenenud või lahti ühen-datud, lülitub temperatuurinäidikCelsius-kraadidele. Tegu on normaalse muutusega ningtemperatuurinäidu saab Celsius-kraa-didelt tagasi Fahrenheit-kraadidele lül-itada (või vastupidi). järgnevalt:AUTO-lülitit all hoides vajutage vähe-malt 3 sekundit järjest OFF-lülitit.Ekraanilt on näha, et ühikuks on nüüdFahrenheit- (või Celsius-) kraad.

4-73

AUTO JUHTIMINE

MODEOBL026015A


Ventilaatori kiiruse lüliti

Ventilaatori kiiruse saab reguleeridasoovitud tasemele, vajutades venti-laatori kiiruse lülitit. Mida suurem on ventilaatori kiirus,seda tugevam on õhuvool.OFF-lüliti vajutus lülitab ventilaatorivälja.

Õhu sissevõtu lülitid Nende lülititega saate valida värskevälisõhu sissevõtu või siseõhuringluse.Soovitud variandi valimiseks/välja-lülitamiseks vajutage vastavat lülitit.

Siseõhu ringlus Kui valite siseõhu ringluse,siis antud lüliti indikaatortulisüttib.

Kui on valitud siseõhu ringlus, pan-nakse salongis olev õhk liikuma läbiküttesüsteemi ning soojendataksevõi jahutatakse vastavalt valitud funktsioonile.

Värske välisõhu sis-sevõtt Kui valite värske välisõhu sissevõtu,siis antud lüliti indikaatortuli süttib.Kui on valitud värske välisõhu sisse-võtt, siseneb õhk ventilatsioonisüs-teemi väljastpoolt autot ning sedasoojendatakse või jahutatakse vas-tavalt valitud funktsioonile.Kui käivitate mootori ja enne eelnevatmootori seiskamist oli käsitsi valitudsiseõhu ringlus, siis nüüd lülitub kliimaseade automaatselt ümbervälisõhu sissevõtule. Mootori käivitamisel automaatseltkehtiva välisõhu sissevõtu reþiimitühistamiseks vaadake tühistamis-protseduuri juhiseid osast “Esiklaasisoojendus ja udu kõrvaldamine”.

NB!Pange tähele, et pikka aega kestev küt-mine ringleva siseõhu reþiimilpõhjustab udu teket esiklaasile ja külgakendele ning õhu kvaliteetsalongis langeb (õhk muutub kopi-tanuks).Kui õhukonditsioneeri kasutataksepikka aega järjest ringleva siseõhureþiimil, muutub õhk salongis äär-miselt kuivaks.

HOIATUS• Kliimaseadme pidev kasutamine

tsirkuleeriva siseõhu reþiimilvõib tõsta õhuniiskuse tasetauto sees, mis võib põhjustadaudu teket klaasidele ning seegavähendada nähtavust.

• Ärge magage autos, kui õhukon-ditsioneer töötab. See võib ohus-tada tervist õhu vähese hapniku-sisalduse ja kehatemperatuuritugeva langemise tõttu.

4-74

AUTO JUHTIMINE


Reþiimi valikulüliti

Seda lülitit kasutatakse ventilatsioo-nisüsteemist väljuva õhuvoolu suu-namiseks. Ventilatsiooniavad on samad nagukäsitsi juhitaval kliimaseadmel.

Suund näole Õhuvool suunatakseülakehale ja näole. Lisakssaab reguleerida iga ava sellest väljuvat õhku täpsemalt suunama (ventilatsiooniavad , ).

4-75

AUTO JUHTIMINE

B

MODE

D5BLA4070

AA

A A

D

D C

B

B


Suund näole - põrandale Õhuvool suunatakse näoleja põrandale. Põrandalesuunatav õhk on soojemkui näole suunatav õhk(v.a siis, kui temperatuu-riks on valitud kõige külmem temperatuur). (Vent.avad: , , )

Suund põrandale Enamus õhuvoolust suu-natakse põrandale, väikekogus õhku suunataksesoojenduseks ka tuule-klaasile ja külgakendele.

(Vent. avad: , )

Suund põrandale + soojendus Suurem osa õhuvoolustsuunatakse põrandale jatuuleklaasile, väiksem osasoojenduseks külgaken-dele. (Vent. avad: , , )Õhukonditsioneer hakkabvastavalt ümbritsevaleõhutemperatuurile auto-maatselt tööle ning kliima-seade lülitub automaatseltvärske välisõhu sissevõ-tule. Kui te ei soovi, et kon-ditsioneer töötaks või õhkuvõetaks autosse väljast,vajutage funktsiooni välja-lülitamiseks vastavat lülitit.

Soojenduse lüliti

Suurem osa õhuvoolust suunataksesoojenduseks tuuleklaasile, väiksemosa külgakendele. (Vent. avad: , )Kui vajutatakse soojenduse lülitit, val-itakse automaatselt värske välisõhusissevõtt ja õhuvool väljub esiklaasisoojenduse ventilatsiooniavadekaudu. Õhukonditsioneer hakkabvastavalt ümbritsevale õhu-temper-atuurile tööle automaatselt. Kui te eisoovi, et konditsioneer töötaks võiõhku võetaks autosse väljast, vaju-tage funktsiooni väljalülitamiseksvastavat lülitit.

4-76

AUTO JUHTIMINE

B

A

A

C

C

C

D

D

D

D


Õhukonditsioneeri lüliti

Õhukonditsioneeri sisselülitamiseksvajutage selle lülitit (A/C). Õhukondit-sioneeri väljalülitamiseks vajutagesama lülitit veel kord.

OFF-lüliti

Kliimaseadme väljalülitamiseks vaju-tage OFF-lülitit. Reziimi ja õhu sisse-võtu valikulüliteid saate kasutada kasiis, kui kliimaseade on välja lülitatud- senikaua, kuni süütevõti on asendisON.

Kütusel töötav kütteseade (kui on varustuses )Kütusel töötav kütteseade annabmadala kütusetarbimise juuresautosalongi lisasoojust. Nii ei olemootor enam ainsaks soojusallikaks. Kütusel töötava kütteseadme auto-maatseks käivitamiseks peavadsamaaegselt olema täidetud järgne-vad 3 tingimust: • Mootor töötab.• Ümbritsev õhutemperatuur on alla

5°C.• Mootori jahutusvedeliku tempera-

tuur on alla 68°C.

Kütusel töötava kütteseadme puhas-tusprotsess viiakse läbi automaatselt,kui kütteseade enam jahutusvedelikutemperatuuri tõusu või mootoriseiskamise tõttu ei tööta.

Puhastusprotsessi käigus põle-tatakse kütteseadmesse jäänudkütus täielikult ära ja tekkiv suits juhi-takse välja. See protsess on vajalikjärgmise kasutuskorra ning kütte-seadme töökindluse säilitamisejaoks. Puhastusprotsess kestab u 1~3 minutit.

4-77

AUTO JUHTIMINE

A/C

OFF


NB!• Võite märgata järgnevaid kaas-

nähte, mille puhul pole tegu häirega. - Kütusel töötava kütteseadme kasu-

tamise ajal võib selle väljalaske-torustikust väljuda valget suitsu.Kui aga torustikust väljub tugevatmusta tossu, peab kütusel töötavatkütteseadet kontrollima.

- Kütteseadmest kostuvat “tuk-tuk”heli põhjustavad kütuse põlemiseltekkivad leegid.

- Kui kütteseade töötab täiskoor-musel, kostub undavat müra.

- Kui mootor kütteseadme töötamiseajal seisatakse, kostub puhastus-protsessile iseloomulik müra.

• Tankimise ajaks lülitage kütusel töö-tav kütteseade välja - seisake selleksautomootor.

4-78

AUTO JUHTIMINE


ESIKLAASI SOOJENDUS JAUDU KÕRVALDAMINE (KÄSITSI JUHITAV TÜÜP)Udu kõrvaldamine esiklaasisiseküljelt

1. Valige sobiv ventilaatori kiirus (v.a OFF).

2. Valige soovitud temperatuur.3. Valige õhuvoolu suund põran-

dale + soojendus ( ) või soo-jendus ( ).

4. Konditsioneer (kui on varustuses)lülitub automaatselt sisse ning kliimaseade lülitub värske välisõhusissevõtule.

ETTEVAATUSTVäga niiskete ilmadega ärge kasu-tage õhu jahutamise ajal soojen-duse reþiimi (õhuvoolu suunamistesiklaasile). Temperatuurierinevusvälisõhu ja esiklaasile suunatavaõhu vahel võib põhjustada udutekkimist esiklaasi välispinnale,häirides sel moel nähtavust.

Esiklaasi välispinna soojendus 1. Keerake temperatuuri regulaator

kõige kõrgemale temperatuurile. 2. Keerake ventilaatori regulaator

paremale.3. Valige soojenduse reþiim ( ).4. Konditsioneer (kui on varustuses)

lülitub automaatselt sisse ning kliimaseade lülitub värske välisõhusissevõtule.

4-79

AUTO JUHTIMINE

OBL026031

OBL026032


• Maksimaalseks soojendamisekskeerake temperatuuri regulaatorparemale kõige äärmisse asen-disse (kõige kuumemale tempera-tuurile) ning ventilaatori kiiruse regulaator maksimumkiirusele.

• Kui soovite soojendamise või udukõrvaldamise ajal põrandale soojaõhku, valige reþiimi valikunupugaõhuvoolu suund põrandale + soo-jendus.

• Enne sõidu alustamist puhastagetuuleklaas, tagaklaas, tahavaatekülgpeeglid ja kõik külgaknadlumest ja jääst.

• Puhastage kapott ja õhu sissevõtu-avad kapotivõres täielikult lumest jajääst, et tõsta kütte ja soojenduseefektiivsust ning vähendada või-malust udu tekkeks tuuleklaasisisepinnale.

Kuidas katkestada konditsioneeriautomaatset sisselülitamist ja lüli-tumist värske välisõhu sisse-võtule reþiimidel suund põrandale+ soojendus ja soojendus: Kui valite reþiimi suund põrandale +soojendus või soojendus, lülitab süs-teem automaatselt tööle kondit-sioneeri ning lülitub ühtlasi värskevälisõhu sissevõtule.Kui soovite, et nimetatud reþiimidekasutamisel ei toimuks õhukondit-sioneeri sisselülitamist ega lülitumistvälisõhu sissevõtule, saate kondit-sioneeri järgneval moel välja lülitada:

1) Keerake süütevõti asendisse ON.2) Keerake reþiimi valikunupp

asendisse (soojendus).3) Vajutage õhu sissevõtu valikulülitit

( ) 3 sekundi jooksul vähemalt5 korda.

Seejärel vilgub õhu sissevõtuvalikulülitil ( ) olev indikaator-tuli 0,5-sekundiliste intervallidega 3 korda.

Kui soovite taastada süsteemiautomaatse lülitumise välisõhu sisse-võtule ja konditsioneeri automaatsesisselülitamise, korrake sama protse-duuri uuesti.

Sooritage sama toiming ka siis, kuisoovite tühistada või taastadamootori käivitamisel toimuva auto-maatse lülitumise värske välisõhusissevõtule.

4-80

AUTO JUHTIMINE

OBL026033A


ESIKLAASI SOOJENDUS JAUDU KÕRVALDAMINE(AUTOMAATNE TÜÜP)

Udu kõrvaldamine esiklaasisiseküljelt 1. Valige sobiv ventilaatori kiirus, v.a

OFF (väljalülitus ). 2. Valige soovitud temperatuur.3. Vajutage soojenduse lülitit ( ). 4. Konditsioneer lülitub vastavalt

ümbritsevale õhutemperatuuriletööle ning kliimaseade lülitubvärske välisõhu sissevõtule.

Kui te ei soovi konditsioneeri võivärske välisõhu sissevõttu kasutada,vajutage nende väljalülitamiseks vas-tavat lülitit.

ETTEVAATUSTVäga niiskete ilmadega ärge kasu-tage õhu jahutamise ajal soojen-duse reþiimi (õhuvoolu suunamistesiklaasile). Temperatuurierinevusvälisõhu ja esiklaasile suunatavaõhu vahel võib põhjustada udutekkimist esiklaasi välispinnale,häirides sel moel nähtavust.

Esiklaasi välispinna soojendus 1. Valige temperatuuri lülitiga kõige

kõrgem temperatuur(25°C~32°C). 2. Valige ventilaatori kiiruseks

või .3. Vajutage soojenduse lülitit ( ). 4. Konditsioneer lülitub vastavalt

ümbritsevale õhutemperatuuriletööle ning kliimaseade lülitubvärske välisõhu sissevõtule.

Kui te ei soovi konditsioneeri võivärske välisõhu sissevõttu kasutada,vajutage nende väljalülitamiseks vas-tavat lülitit.

4-81

AUTO JUHTIMINE

OBL046902

OBL046903


Kuidas katkestada konditsioneeriautomaatset sisselülitamist ja lüli-tumist värske välisõhu sisse-võtule reþiimidel suund põrandale+ soojendus ja soojendus:1. Keerake süütevõti asendisse ON.2. Valige soojenduse reþiim, vaju-

tades soojenduse lülitit ( ).3. Vajutage ja hoidke all kondit-

sioneeri lülitit (A/C) ning vajutagesamal ajal 3 sekundi jooksul vähe-malt 5 korda siseõhu ringluse lülitit( ).

Siseõhu ringluse lülitil olev indikaa-tortuli vilgub 0,5-sekundiliste interval-lidega 3 korda.

Sooritage sama toiming ka siis, kuisoovite tühistada või taastadamootori käivitamisel toimuva auto-maatse lülitumise värske välisõhusissevõtule (kui nt enne mootoriseiskamist oli käsitsi valitud siseõhuringlus).

4-82

AUTO JUHTIMINE

OBL026036A


ELEKTROONILINE STABIILSUSPROGRAMM(KUI ON VARUSTUSES)

Elektrooniline stabiilsusprogramm(ESP) jälgib auto erinevatelt andu-ritelt saadavat informatsiooni javõrdleb seejärel juhi korraldusi autotegeliku käitumisega. Kui tekib eba-stabiilne olukord - näiteks järsk liiku-mine külgsuunas - sekkub ESPsekundi murdosa jooksul mootorikontrollsüsteemi ja pidurisüsteemikaudu auto juhtimisse ning proovibauto stabiilsust taastada.

ESP-süsteemi kasutamineKui ESP on sisse lülitatud• Kui süütevõti keeratakse

asendisse ON, siis sütti-vad umbes 3 sekundiksESP- ja ESP OFF-indikaa-tortuled. Seejärel lülitubelektrooniline stabiilsus-programm sisse.

• ESP-süsteemi väljalülita-miseks vajutage pärastsüüte sissekeeramist ESPOFF-lülitit (vähemalt poolsekundit järjest). (ESPOFF-indikaatortuli süttib).ESP-süsteemi sisselülita-miseks vajutage uuestiESP OFF-lülitit (ESP OFF-indikaatortuli kustub).

• Mootori käivitamisel võitekuulda vaikset tiksumist.Seda tekitab ESP-süs-teem, mis viib läbi auto-maatset enesediagnosti-kat, tegu pole häirega.

Töötamise ajal Kui ESP-süsteem töötab,siis ESP-indikaatortuli vil-gub. • Kui elektrooniline stabiil-

susprogramm normaalselttöötab, võite tunda autoskerget pulseerimist. Sedapõhjustab süsteemipoolnepidurdamise reguleerimi-ne ning tegu ei ole häirega.

• Porist välja sõitmisel võilibedal teekattel sõites polegaasipedaali vajutusegaalati võimalik mootoripöördeid tõsta.

AUTO JUHTIMINE

4-83

- ESP

ESP

OBL036902


Kui ESP ei ole kasutuselKui ESP-süsteem on välja lülitatud

• ESP-süsteemi töö katkes-tamiseks vajutage ESPOFF-lülitit (ESP OFF-indikaatortuli süttib).

• Kui ESP-süsteem on väljalülitatud ja süütevõti keera-takse asendisse LOCK,jääb elektrooniline stabiisus-programm väljalülitatuks.Mootori taaskäivitamisel lüli-tub aga ESP-süsteem auto-maatselt jälle sisse.

• Kui ESP-süsteem töötab jaülekande ümberlüliti keera-takse 2WD-reziimilt (2HI)4WD-reziimile (4HI või4LO), lülitub ESP automaat-selt välja ning kui ümberlüli-ti keeratakse 4WD-reziimilt(4HI või 4LO) tagasi 2WD-reziimile (2HI), lülitub ESPautomaatselt tagasi sisse(kui varustuses on ajutinenelikvedu).

Indikaatortuled Kui süütevõti keeratakse asendisseON, siis indikaatortuli süttib ja kustubtaas, kui ESP-süsteem korralikulttöötab. Alati, kui elektrooniline stabiilsus-programm tööle rakendub, hakkabESP-indikaatortuli vilkuma. ESP OFF-indikaatortuli süttib, kuielektrooniline stabiilsusprogramm lülitiga välja lülitatakse või kui ESP-süsteemil ei õnnestu sisselülitatudseisundis tööle rakenduda.

AUTO JUHTIMINE

4-84

ESPOFF

ESP

ESPOFF

ESP-indikaatortuli (vilgub)

ESP OFF-indikaatortuli (põleb)

HOIATUSElektroonilise stabiilsusprog-rammi süsteem on vaid üksabisüsteem; järgige ikkagi kõikivajalikke ettevaatusabinõusid javähendage kurvilisel, lumiselvõi jäisel teel kiirust. Sõitkeaeglaselt ja ärge püüdke liigseltkiirendada kunagi, kui ESP-indikaatortuli parajasti vilgubvõi kui teepind on libe.


Millal ESP-süsteem välja lülitada?Sõidu ajal• Võimaluse korral oleks hea ESP-

süsteem igapäevase sõidu ajalalati kasutusel hoida.

• ESP-süsteemi väljalülitamisekssõidu ajal vajutage siledal kõvakat-tega teel sõitmise ajal ESP OFF-lülitit.

Ärge vajutage ESP OFF-lülitit kunagisiis, kui elektrooniline stabiilsusprog-ramm on parajasti tööle rakendunud(ESP-indikaatortuli vilgub).Kui ESP-süsteem lülitatakse väljahetkel, kui süsteem on tööle raken-dunud, võib auto kaotada juhitavuse.

NB!• Kui mõõdate auto kiirust veer-

miku dünamomeetriga, lülitageESP-süsteem kindlasti välja (ESPOFF-indikaatortuli põleb). Kuielektrooniline stabiilsusprogrammjääb kasutusele, võib see takistadasõidukiiruse kasvamist ja nii või-dakse defektsele spidomeetrilepanna valediagnoos.

• ESP-süsteemi väljalülitamine eimõjuta ABS- ega pidurisüsteemitööd.

AUTO JUHTIMINE

4-85

HOIATUSÄrge vajutage ESP OFF-lülititkunagi siis, kui ESP-süsteem ontööle rakendunud. Kui ESP-süsteem lülitatakse väl-ja hetkel, kui süsteem on töölerakendunud, võib auto kaotadajuhitavuse. Elektroonilise stabiilsusprog-rammi väljalülitamiseks sõiduajal vajutage ESP OFF-lülitit ainult siis, kui sõidate ohutultsiledal teel.


TAGURDAMISE HOIATUS-SÜSTEEM (KUI ON VARUSTUSES)

Tagurdamise hoiatussüsteem aitabjuhil tagurdada, andes helisignaaligamärku, kui auto tagaosast 120 cm kau-gusel või lähemal tuvastatakse mõnitakistus. See süsteem on vaid üks abi-süsteeme ning see ei anna juhile põh-just tagurdamisel tähelepanelikkusestja ettevaatlikkusest loobumiseks.Tagurdussensorite tööraadius ja nen-de poolt tuvastatavad objektid onpiiratud. Alati, kui tagurdate, jälgigekõike auto taga asuvat täpselt samahoolikalt, kui teeksite seda ilma tagur-damise hoiatussüsteemita auto puhul.

Tagurdamise hoiatussüsteemikasutamineTöölerakendumise tingimused• Süsteem hakkab tööle, kui süüte-

võti on asendis ON ja autogahakatakse tagurdama. Kui auto liigub kiirusega üle 5 km/h,ei pruugi süsteem korralikult töölerakenduda.

• Tagurdussensorite tööraadius onumbes 120 cm.

• Kui samaaegselt tuvastatakse ülekahe objekti, reageerib süsteemesimesena lähimale.

Hoiatussignaali tüübid• Kui objekt asub tagumisest kaitse-

rauast 120 - 81 cm kaugusel: mär-guandeks on katkendlik piiksu-mine.

• Kui objekt asub tagumisest kaitse-rauast 80 - 41 cm kaugusel: mär-guandeks on väikeste vahedegatopeltpiiks.

• Kui objekt asub tagumisele kaitse-rauale lähemal kui 40 cm: märgu-andeks on pidev signaal.

AUTO JUHTIMINE

4-86

OBL036002

HOIATUSTagurdamise hoiatussüsteemipeab suhtuma kui kõigest ühtelisafunktsiooni. Juht peab alatiise auto taha vaatama. Tagur-damise hoiatussüsteemi töödvõivad mõjutada mitmedümbritsevad tingimused ja fak-torid, seepärast vastutab tagur-damise eest alati ja ainult juht.


Tingimused, mille korral tagurdamise hoiatussüsteemei töötaTagurdamise hoiatussüsteem eipruugi normaalselt töötada, kui:1. Niiskus on sensori peal jäätunud.

(Sensor hakkab taas normaalselttööle, kui niiskus sulab.)

2. Sensor on millegagi kaetud, näitekslume või veega, või sensor on blo-keeritud. (Sensor hakkab taas nor-maalselt tööle, kui see ära puhas-tatakse või pole enam blokeeritud.)

3. Sõidetakse konarlikel või eba-tasase kattega teedel, näitekskõvakatteta teedel, kruusa- võimetsateedel.

4. Sensorite tööraadiuses on sõidu-kid, mis tekitavad valju müra,näiteks signaali andvad autod,mootorrataste tugev mootorimüravõi veoautode õhkpidurid.

5. Sajab tugevalt vihma või pritsi-takse suures koguses vett.

6. Sensori läheduses asuvad raadio-sideseadmed või mobiiltelefonid.

7. Sensor on lumega kaetud. 8. Autoga veetakse järelhaagist.

Tööraadius võib väheneda, kui:1. Sensor on millegagi kaetud, näiteks

lume või veega. (Sensori tööraadiustaastub, kui see ära puhastatakse.)

2. Välistemperatuur on äärmiseltkõrge või madal.

Sensorid ei pruugi tuvastadajärgnevaid objekte:1. Teravad või peenikesed objektid,

näiteks köied, ketid või väikesedpostid.

2. Objektid, mis neelavad sensorilainesagedusi, nt riided, mahuli-sed materjalid või lumi.

3. Tuvastamatud objektid: läbimõõtalla 14 cm ja kõrgus alla 1 meetri.

AUTO JUHTIMINE

4-87

ETTEVAATUST 1. Tagurdamise hoiatussignaal ei

pruugi kosta järjepidevalt - seesõltub sõidukiirusest ja tuvas-tatavate objektide kujust.

2. Tagurdamise hoiatussüstee-mis võib esineda häireid, kuiauto kaitseraua kõrgust võisensorite asendit on muude-tud või need on viga saanud.Sensorite tööd võivad häiridaka kõik autole hiljem paigal-datud lisaseadmed ja lisa-varustus.

3. Sensor ei pruugi tuvastadaobjekte, mis on sellele lähe-mal kui 40 cm, või võib vahe-maa tuvastamisel eksida. Olgeettevaatlik.

4. Kui sensor on jääs või mus-tuse/lume/veega kaetud, eipruugi sensor tööle hakataenne, kui see on pehme riide-lapiga ära puhastatud.

5. Ärge kraapige, lööge ega vaju-tage sensorit. Sensor võibpuruneda.


NB!Kui te tagasikäigu R sissepanekulhoiatussignaali ei kuule või kui sig-naal kostab vaid aeg-ajalt, võib seeolla märk häirest tagurdamise hoia-tussüsteemis. Sellisel juhul laske omaauto esimesel võimalusel volitatudKia teeninduses üle kontrollida.

AUTO JUHTIMINE

4-88

HOIATUSOlge eriti ettevaatlik, kui tagur-date kohas, kus auto taga kõn-nivad jalakäijad (eriti lapsed).Pidage meeles, et sensorid eituvasta alati kõiki objekte nendekauguse, suuruse või materjalitõttu ning kõik need teguridvähendavad sensorite efektiiv-sust. Enne autoga mis tahessuunas liikumist vaadake alatiise üle, et selle ette ei jääksmingeid takistusi.

ETTEVAATUST See süsteem suudab tuvastadaobjekte ainult sensorite tööraa-diuse piires, süsteem ei tuvastaobjekte kohtades, kuhu senso-reid ei ole paigaldatud. Samutiei tuvasta süsteem alati väik-seid ja peenikesi objekte (nt teeservaposte) või objekte, mis jää-vad kahe sensori vahele. Vaadake auto tagurdamisel alatikindlasti ise auto taha. Informeerige kindlasti ka kõikiteisi teie autoga sõitvaid juhtetagurdamise hoiatussüsteemitöö iseärasustest, süsteemiomadustest ja tööpiirangutest. Teie auto garantii ei kata ühtkiavariid ega auto ja/või sellesolnud sõitjate vigastusi, millepõhjuseks on olnud tagurda-mise hoiatussüsteemi häire.Tagurdage alati ettevaatlikult jaohutult.


5-1

NÕUANDEID SÕITMISEKS

Nõuded kütusele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5-2Heitgaaside kontrollsüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5-4Enne sõidu alustamist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5-6Soovitused ökonoomsemaks sõiduks . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5-8Rasked sõidutingimused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5-9Nelikveo kasutamine sõitmisel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5-15Järelhaagise vedamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5-33Ülekoormus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5-41Infokleebised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5-42

5


NÕUDED KÜTUSELE Bensiinimootor (pliivaba kütus)Teie uus Kia auto on konstrueeritudtöötama ainult pliivaba kütusega,mille oktaanarv on vähemalt 91 võikõrgem.Teie auto vajab maksimaalse jõud-luse saavutamiseks just PLIIVABAKÜTUST. Selline kütus vähendab kaheitgaase ning süüteküünalde määr-dumist.

NB!ÄRGE KASUTAGE KUNAGI PLIIDSISALDAVAT KÜTUST! Pliid sisalda-va kütuse kasutamine mõjub kahju-likult katalüsaatormuundurile, kah-justab mootori kontrollsüsteemi hap-nikusensorit ja tekitab häireid heit-gaaside kontrollsüsteemi töös.Ärge lisage kütusepaaki kunagi min-geid toitesüsteemi puhastusaineid,välja arvatud Kia poolt soovitatud va-hendid. (Detailsemat infot küsige Kiavolitatud edasimüüjalt.)

Bensiinimootor (pliid sisaldavkütus)Riikides, kus on kasutusel PLIIDSISALDAV KÜTUS, peab Teie uuesKia autos kasutama PLIID SISALDA-VAT KÜTUST. Sel juhul on Teie uusauto spetsiaalselt kohandatud PLIIDSISALDAVA KÜTUSE kasutamiseks.Palun kontrollige, kas Teie auto onette nähtud pliid sisaldava kütusekasutamiseks või mitte.

Piiritust ja metanooli sisaldavbensiin Gasoholi - etanooli (tuntud ka tera-viljapiiritusena) ja bensiini segu ningmetanooli (tuntud ka puupiiritusena)ja bensiini või gasoholi segu turus-tatakse pliivaba või pliid sisaldavakütuse asemel või nendega paral-leelselt.Ärge kasutage bensiini ja alkoholisegu (gasoholi), milles on üle 10%etanooli, ega metanooli sisaldavaidkütuseid. Mõlemad eelpool kirjel-datud küttesegud võivad põhjustadasõitmisprobleeme ning kahjustadatoitesüsteemi.Kui tekib mis tahes sõitmisprob-leeme, lõpetage otsekohe igat liikibensiini ja alkoholi segude kasuta-mine.


5-2


Tootjapoolne garantii ei pruugi kattaauto vigastusi või sõitmisel esinevaidprobleeme, kui nende põhjuseks on:1. bensiini ja alkoholi segu (gasohol),

mis sisaldab üle 10% etanooli,2. küttesegu, mis sisaldab metanooli

või3. pliid sisaldav kütus või pliid sisal-

dav bensiini ja alkoholi segu(gasohol).

NB!Ärge kasutage kunagi küttesegu, missisaldab metanooli. Lõpetage otsekohemistahes tüüpi bensiini ja etanoolisegu kasutamine, kui see mõjub hal-vasti auto sõiduomadustele.


5-3


HEITGAASIDE KONTROLL-SÜSTEEM - BensiinimootorAuto ehituse muutmine Seda autot ei tohi ise ümber ehitada.Teie Kia auto ehituse muutmine võibvähendada selle jõudlust, turvalisustvõi vastupidavust ning võib rikkudaisegi riiklikke ohutuse ja heitgaasidealaseid normatiive.Lisaks ei kata ka garantii mis tahesümberehitusest tulenevaid vigastusivõi probleeme.

Mootori heitgaase (süsinik-monooksiid) puudutavad ohutus-nõuded Mootori heitgaasid sisaldavadsüsinikmonooksiidi. Olgugi värvitu jalõhnatu, on see ohtlik ning võib ollasissehingamisel koguni surmav.• Süsinikmonooksiidi võib esineda

koos teiste heitgaasidega. See-pärast - kui tunnete mis tahes heit-gaaside lõhna oma autos, laskeauto otsekohe volitatud Kia teenin-duses üle vaadata ning vajaduselremontida. Kui vähegi võimalik,ärge sõitke autoga, kui tunnete sealheitgaaside lõhna. Kui tingimatapeate, tehke seda ainult täielikultavatud akendega. Laske oma autoviivitamatult üle kontrollida ningviga kõrvaldada.

• Ärge pange mootorit piiratud võikinnistes ruumides (nt garaaþis)tööle kauemaks, kui see on vajalikautoga sisse- või väljasõitmiseks.

• Kui auto seisab töötava mootorigapikemat aega avatud alal, lülitageventilatsioonisüsteem värske välis-õhu sissevõtule.

• Ärge viibige töötava mootoriga par-gitud või seisvas autos pikka aegajärjest.


5-4


Katalüsaatormuunduri töödpuudutavad ohutusnõuded Teie autol on katalüsaatormuunduri-ga heitgaaside kontrollseade.Seepärast peab järgima alltoodudettevaatusabinõusid:• Kasutage pliivabal kütusel töötavas

bensiinimootoris ainult PLIIVABAKÜTUST.

• Ärge parkige autot kergestisüttivatematerjalide - kuivanud puulehtedevõi rohu, paberite jms - kohale võivahetusse lähedusse. Teatud tingi-mustel võib tuline väljalaskesüs-teem need põlema süüdata.

• Ärge kasutage autot, kui esinebmärke mootorihäiretest, nagunäiteks süüte vahelejätmine võimärgatav võimsuse langus.

• Ärge kuri- ega väärtarvitage mooto-rit. Väärkasutamise näideteks oninertsiga sõit väljalülitatud süütegavõi järskudest kallakutest allasõit,kui käik on sees ja süüde on väljas.

• Ärge hoidke mootori pöördeidtühikäigul pikka aega järjest (5minutit või kauem) kõrgel.

• Ärge muutke ega parandage iseühtki mootori ega heitgaaside kont-rollsüsteemi osa. Kõik ülevaa-tused ja reguleerimised peablaskma läbi viia kvalifitseeritudtehnikul.

Ülaltoodud ohutusnõuete eiraminevõib põhjustada häireid katalüsaator-muunduri töös ja tuua kaasa Teieauto vigastumise ning ühtlasi lõpeta-da garantii kehtivuse.


5-5


ENNE SÕIDU ALUSTAMIST Enne autosse istumist:• Kontrollige, kas kõik aknad, külg-

peeglid ja välistuled on puhtad.• Kontrollige rehvide seisundit.• Vaadake auto alla - kas ei ole

märke leketest.• Kui kavatsete tagurdada, kontrol-

lige, et auto taga ei oleks mingeidtakistusi.

Vajalikud kontrolltoimingud Vedelike tasemeid, nagu mootoriõli,mootori jahutusvedeliku, piduri-/sidurivedeliku ja klaasipesuvedelikutaset peab regulaarselt kontrollima.Kontrollimise intervall sõltubkonkreetsest vedelikust. Täpsemadjuhised leiate 7 peatükist "Hooldus”.

Enne sõidu alustamist• Sulgege ja lukustage kõik uksed.• Reguleerige istme asend selliseks,

et ulatute mugavalt kõikide vajalikejuhtseadmete ja -lülititeni.

• Reguleerige paika sisemine taha-vaatepeegel ja külgpeeglid.

• Kontrollige, kas kõik tuled töötavad.• Vaadake üle kõik mõõdikud.• Kontrollige hoiatustulede töökorda,

kui süütevõti on keeratudasendisse ON.

• Vabastage käsipidur ning vaadake,kas pidurite hoiatustuli kustub.

Turvalise sõidu tagamiseks peatepõhjalikult tundma oma autot ja koguselle varustust.


5-6


Joobeseisundis juhtimine Alkoholi tarbimine ja autojuhtiminekäsikäes on väga ohtlikud. Purjuspäijuhtimine on igal aastal maanteedelsurmaga lõppenud avariide pea-põhjuseks. Alkohol vähendab juhiotsustusvõimet, nägemist ja lihastekoordinatsiooni. Isegi väike kogusalkoholi mõjub juhi refleksidele, tajuleja reageerimiskiirusele.Palun ärge juhtige autot, kui oletetarbinud alkoholi, ega sõitke juhiga,kes on joobeseisundis. Kui olete mit-mekesi, valige endi hulgast kainejuht, kui olete üksi, kutsuge takso.

Uimastavad ained ja juhtimine Auto juhtimine uimastite (sh mitmedravimid) mõju all on sama ohtlik võikoguni ohtlikum kui juhtimine alko-holijoobes - sõltuvalt kasutatuduimasti(te)st ja tarbitud kogusest.Ärge juhtige autot, kui olete võtnuduimasteid.


5-7


SOOVITUSED ÖKONOOM-SEMAKS SÕIDUKS Teie auto kütusekulu sõltub peami-selt Teie sõidumaneerist ning sellest,kuidas, kus ja millal Te sõidate.Kõik nimetatud faktorid avaldavadmõju sellele, mitu kilomeetrit saatesõita ühe liitri kütusega. Oma autovõimalikult ökonoomseks kasu-tamiseks juhinduge järgnevatestsoovitustest, mis aitavad säästa rahanii kütuselt kui remondilt:• Vältige mootori pikaaegset tühi-

käigul ülessoojendamist. Niipea,kui mootor ühtlaselt töötab, alus-tage sõitmist. Pidage siiski meeles,et külma ilmaga kulub mootori soo-jenemisele veidi rohkem aega.

• Säästate kütust, kui kiirendatepärast peatumist aeglaselt.

• Hoidke mootor töökorras ning jär-gige soovitatud perioodilise hooldu-se graafikut. See pikendab kõikideosade kasutusiga ning vähendabhilisemaid jooksvaid kulutusi.

• Ärge kasutage õhukonditsioneeri,kui selleks pole vajadust.

• Tiheda liiklusega tänavatelvähendage kiirust.

• Rehvide kasutusaja pikendamiseksning kütusekulu vähendamisekshoidke rõhk rehvides alati soovi-tatud tasemel.

• Hoidke teiste sõidukitega ohututpikivahet, et vältida järske pidurda-misi. See vähendab piduriklotsideja nende hõõrdkatete kulumist ningsäästab ühtlasi kütust, kuna tagasisõidukiirusele kiirendamine nõuablisakütust.

• Ärge vedage autoga mittevajalikkeraskuseid.

• Ärge toetage oma jalga sõidu ajalpiduripedaalile. See võib põhjusta-da pidurite asjatut kulumist võivigastumist ning suurenenudkütusekulu.

• Rataste vale kokkujooks põhjustabrehvide kiiremat kulumist ja suure-mat kütusekulu.

• Kütusekulu võib suurendada kasuurel kiirusel lahtiste akendegasõitmine.

• Külg- ja vastutuuled suurendavadkütusekulu. Mainitud oludes aitabsellist lisakulu mõningal määralvältida kiiruse vähendamine.

Auto heas töökorras hoidmine ontähtis nii ökonoomsuse kui turvalisu-se seisukohalt. Seepärast laske voli-tatud Kia teeninduses läbi viia kõikgraafikujärgsed ülevaatused ninghooldused.

HOIATUS - Seisva mootoriga liikumine

Ärge seisake kunagi mootoritmäest allasõidul ega siis, kui autoliigub. Kui mootor ei tööta, siis eitööta ka rooli- ja pidurivõimendi.Mootoriga pidurdusefekti saavu-tamiseks vahetage käik sobivalemadalamale käigule.


5-8


RASKEDSÕIDUTINGIMUSED Ohtlikud teeolud Kui teeolud on vee, lume, jää, pori,liiva vms tõttu ohtlikud, järgige all-toodud soovitusi:• Sõitke väga ettevaatlikult ning

varuge pidurdamiseks pikem maa.• Vältige pidurdamisel ja roolimisel

järske liigutusi.• Kui pidurdate autoga, millel ei ole

blokeerumisvastast süsteemi(ABS-i), vajutage piduripedaaliteadliku korduva üles-alla liigutu-sega, kuni auto on peatunud.

• Paigaltvõtul lumes, poris või liivaskasutage teist käiku ning kiiren-dage esirataste ringikäimise välti-miseks väga aeglaselt.

• Jääle, lumme või porisse kinnijäämisel kasutage pinnasega pare-ma haakumise saavutamiseksveorataste all liiva, kiviklibu, rehvi-kette või muid mittelibisevaidmaterjale.

HOIATUS - Käigu allavahetus

Kui sõidate libedal teekattel, võibkäigu vahetamine esimesele käi-gule (manuaalkäigukast) võimadalale käigule (L) (automaat-käigukast) põhjustada avarii.Järsk rataste kiiruse muutus võibpõhjustada rehvide libisemist.Olge libedatel teedel käigu alla-vahetamisel väga ettevaatlik.

Auto edasi-tagasi jõnksutamine Kui autot on vaja lumest, liivast võiporist välja jõnksutada, keerakeesmalt rooli vasakule ja paremale, etpuhastada pinnast esirataste ümber.Seejärel pange automaatkäigukasti-ga auto puhul käigukang korduvaltmis tahes sõiduasendist tagasikäiguasendisse (R) ja uuesti sõidu-asendisse. Manuaalkäigukasti puhulliigutage käigukangi esimeselt käigulttagasikäigule ja vastupidi. Ärgekiirendage mootorit liigselt ning laskeratastel ringi käia nii vähe kui võima-lik. Kui olete pärast mitut katset ikkaautoga kinni, laske sõiduk mootoriülekuumenemise ning käigukasti,jaotuskasti ja diferentsiaali võimalikuvigastamise vältimiseks puksiirautolvälja tõmmata.


5-9


NB!Pikaaegne jõnksutamine võib põhjus-tada mootori ülekuumenemist, käigu-kasti või jaotuskasti vigastumist ningrehvide kahjustumist.

HOIATUS - Ratasteringikäimine

Ärge laske ratastel ringi käia, sedaeriti kiirustel üle 56 km/h. Kui autoise seisab, võib rataste suurelkiirusel ringikäimine põhjustadarehvide ülekuumenemist ja lõhke-mist ning vigastada sel moel kõr-valseisjaid.

Sõitmine öösel Kuna öisel sõitmisel esineb tunduvaltrohkem ohte kui sõidul päevavalgu-ses, peab meeles pidama mõningaidalltoodud tähtsaid nõuandeid:• Vähendage kiirust ja hoidke teiste

sõidukitega suuremat pikivahet,kuna nähtavus on öösel tunduvalthalvem, seda eriti maapiirkonda-des, kus puudub tänavavalgustus.

• Reguleerige oma peeglite asendit,et vähendada pimestamist teistesõidukite esitulede poolt.

• Hoidke oma auto esituled puhtadning nende asend õige. Määrdu-nud ja valesti reguleeritud esituledmuudavad nähtavuse öösel halve-maks.

• Vältige vastutulevate sõidukitetuledesse vaatamist. See võib Teidajutiselt pimestada ning silmadelkulub mitu sekundit uuesti pime-dusega harjumiseks.

Sõitmine vihmas Vihm ja märjad teed võivad muutasõitmise ohtlikuks, eriti juhul, kui Teilei ole kogemusi sõiduks libedal tee-kattel. Järgnevalt on toodud mõnedjuhised vihmasajus sõitmiseks:• Tihe vihmasadu muudab nähtavu-

se halvemaks ning suurendabpidurdamiseks vajalikku peatumis-teekonda - seega vähendagekiirust.

• Hoidke auto klaasipuhastid (koja-mehed) heas töökorras. Vahetagekojameeste kummilabad uutevastu, kui need klaasi enam üht-laselt puhtaks ei pühi või jätavadpühkides klaasile triipe.

• Kui auto rehvid ei ole heas seisun-dis, võib järsk pidurdamine märjalteekattel põhjustada libisemist ninglõppeda avariiga. Jälgige, et autorehvid oleksid alati heas korras.

• Pange esituled põlema, et muutaoma auto teistele paremini näh-tavaks.


5-10


• Liiga kiire sõit läbi suurte loikudevõib piduritele halvasti mõjuda. Kuipeate sõitma läbi lompide, proovigeseda teha aeglaselt.

• Kui arvate, et auto pidurid on mär-jaks saanud, vajutage aeglasesõidu ajal õrnalt piduripedaali, kuninormaalne pidurdusvõime taastub.

Talvine sõitmine• Soovitame Teil autos kaasas kanda

avariivarustust. Selle hulka võiksidkuuluda rehviketid, aknakaabits,pihustatav jääkõrvaldusvahend,kott liiva või soola, valgustusrakett/signaaltuli, väike lumelabidas jakäivitusjuhtmed.

• Kontrollige, et auto radiaatorisoleks piisav kogus etüleenglükoolisisaldavat jahutusvedelikku.

• Kontrollige üle aku seisund jajuhtmed. Külmad temperatuuridvähendavad iga aku kapatsiteeti -seega peab aku olema parimastöökorras, et varustada autot talvelpiisava käivitusvooluga.

• Kontrollige, kas mootoriõli viskoos-sus on sobiv külma ilma jaoks.

• Kontrollige, kas süütesüsteemis eiole lahtisi ühendusi või vigastusi.

• Kasutage külmumiskindlat (anti-freeze) klaasipesuvedelikku ningvaadake, kas seda on Teie sõidujaoks piisavalt. (Ärge kasutagemootori jahutusvedeliku antifriisi.)

• Ärge kasutage käsipidurit, kui seevõib külmuda. Kui pargite, pangekäigukang automaatkäigukasti puhul parkimisasendisse (P), ma-nuaalkäigukasti puhul pange sisseesimene (1) või tagasikäik (R) ningblokeerige tagarattad.


5-11


Talverehvid Kui paigaldate oma Kiale talverehvid,kontrollige, et need oleksid originaal-rehvidega samas mõõdus ja samakoormustaluvusega radiaalrehvid.Paigaldage talverehvid kõigile neljalerattale, sest nii tagate hea juhitavusekõigis ilmastikutingimustes. Pidagemeeles, et talverehvide haakuminekuiva teekattega võib olla halvem kuiauto originaalvarustusse kuuluvaterehvidega. Peate sõitma ettevaat-likult isegi siis, kui teed on puhtad.Rehvide müüjalt saate infot maksi-maalsete soovitatavate kiirustekohta.

HOIATUS - Talverehvidemõõdud

Talverehvid peavad olema samamõõtu ning tüüpi kui auto stan-dardrehvid. Vastasel juhul mõjubsee äärmiselt halvasti sõidu-ohutusele ja auto juhitavusele.

Rehviketid Paigaldage rehviketid, kui sõidu-tingimused seda nõuavad. Jälgige, etrehviketid oleksid Teie auto rehvidejaoks õige suurusega. Paigaldageneed ainult tagaratastele. Kui kasu-tate metallkette, peavad need olemaSAE "S"-klassi rehviketid. Kasutadavõib ka tross-tüüpi haakuvust paran-davaid komplekte.


5-12


Kettide paigaldamine Kettide paigaldamisel oma autorehvidele järgige täpselt kaasasole-vaid kettide tootja juhiseid ning kin-nitage need võimalikult tihedaltümber rehvi. Pärast kettide paigal-damist sõitke aeglaselt. Kui kuulete,et ketid puutuvad vastu autokeret,peatuge ja pinguldage kette. Kuineed liikumisel ikka vastu autot lähe-vad, aeglustage sõitu kiiruseni, millesseda enam ei juhtu. Eemaldage ketidrehvidelt kohe, kui jõuate puhastatudteele.

HOIATUS - Rehviketid • Kettide kasutamine võib halven-

dada auto juhitavust.• Ärge ületage kiirust 30 km/h või

kettide tootja soovitatavat kiirus-piirangut, lähtudes madalamastpiirangust.

• Sõitke ettevaatlikult ning vältigekonarusi, auke, järske pöördeidja muid teeohte, mis võivadpõhjustada auto rappumist.

• Vältige järske pöördeid või blo-keerunud ratastega pidur-damist.

• Vales mõõdus või valesti paigal-datud rehviketid võivad vigasta-da pidurite hõõrdkatteid, vedrus-tust, autokeret ja rattaid.

• Peatage auto ja pinguldage ketteiga kord, kui kuulete nende kolk-sumist vastu autot.

Sõitmine üleujutatud aladel Vältige sõitmist läbi üleujutatudalade, kui Te ei ole kindel, et veetasepole kõrgem rattapöia põhjast. Sõitkeigast veest läbi aeglaselt. Jätke pea-tumiseks piisavalt pikk maa, kunapidurid ei pruugi korralikult töötada.Pärast läbi vee sõitmist kuivatagepidurid ära, vajutades auto aeglaseliikumise ajal mitu korda õrnaltpiduripedaali.


5-13


Nõuandeid tänaval sõitmiseksSee mitmeotstarbeline sõiduk kuulubklassifikatsioonilt maastikuautodehulka. Maastiuritel on kõrgem maa-pinna kliirens ja kitsam jooksulaius,mis annab neile mitmeid eeliseidmaastikul sõitmiseks. Tänu spetsiifili-sele konstruktsioonile asub sellisteautode raskuskese kõrgemal kuitavaliste sõiduautode oma. Kõrgemamaapinna kliirensi plussiks on paremvaade teele, mis võimaldab mitmeidprobleeme varem ette näha. Maas-turid ei ole ette nähtud pööramisekssamadel kiirustel kui tavalised kahe-rattaveolised autod, samamoodinagu madalad sportautod pole mõel-dud sõitmiseks maastikul.

Kui vähegi võimalik, vältige järskepöördeid või äkilisi manöövreid.Nagu kõigi maastikuautode puhul,võivad valed sõiduvõtted põhjustadajuhitavuse kaotamise ning üle katuserullumise.


5-14


NELIKVEO KASUTAMINESÕITMISELSõitmine lume või jääga kaetudteedel ("4HI, 4LO" ajutise nelikveokorral või "AUTO" pideva nelikveokorral) • Kasutage talverehve või rehvikette.

Lisainformatsiooni leiate käesolevapeatüki osadest "Rehvid” ja “Rehvi-ketid".

• Hoidke teiste sõidukitega piisavatpikivahet.

• Vältige äkilist pidurdamist, kiiren-damist või rooli keeramist. Sellisedsõiduvõtted võivad põhjustadalibisemist.

Sõitmine liivas või poris ("4HI, 4LO"ajutise nelikveo korral või "AUTO"pideva nelikveo korral) • Vältige äkilist pidurdamist, kiiren-

damist või rooli keeramist. Sellisedsõiduvõtted võivad põhjustada liivavõi porisse kinnijäämise.

• Sõitke alati võimalikult aeglaselt.• Poris sõites kasutage vajaduse

korral tagaratastel rehvikette.• Teeolude kontrollimiseks peate

võib-olla aeg-ajalt sõidukist välju-ma.

• Liiva või porisse kinni jäädesproovige rataste haakumise paran-damiseks asetada rehvide allakive, puuoksi või teisi sarnaseidmaterjale või liigutage autot välja-saamiseks korduvalt edasi-tagasi.

HOIATUS - HaardumineKontrollige, et keegi ei seisakssõiduki ees või taga ajal, mil reh-vide alla asetatakse haakumiseparandamiseks erinevaid esemeidvõi materjale. Rehvide ringi-käimine võib sõiduki alt lahtiseidesemeid välja lennutada, mis või-vad tekitada juuresolijatele tõsi-seid kehavigastusi või põhjustadasurma.

NB!Sõiduki kestev edasi-tagasi jõnksuta-mine võib põhjustada mootoririkke,ülekuumenemise, ülekande diferent-siaali või jaotuskasti vigastumise võirikke ning rehvikahjustusi.


5-15


Sõitmine mägedes ("4LO" ajutisenelikveo korral või "LOW" pidevanelikveo korral)• Mäest üles või alla liikumisel kasu-

tage madalat käiku ning vältigeäkilist pidurdamist.

• Allamäge sõidul ärge vahetagekäike ega vajutage siduripedaali.Ärge sõitke mäest alla vabakäigu-ga.

Kraavi ületamine ("4LO" ajutisenelikveo korral või "LOW" pidevanelikveo korral) • Võimaluse korral vältige läbi kraa-

vide sõitmist, eriti juhul, kui kraavison vesi. Elektrisüsteemi märgu-misel võib automootor seiskuda.Kui peate kraavi ületama, keerakeülekande ümberlüliti asendisse4LO või LOW.

• Vältige sõitmist kohtades, kus vee-tase ulatub rattarummu alumisestservast kõrgemale. Kui veetasetõuseb sellest piirist ülespoole,vajab Teie sõiduk tehnohooldust.

• Läbi vee sõitmise ajal ja pärastseda vajutage mõned korradkergelt piduripedaali. See aitabpidureid kuivana ja töökorrashoida.

• Kraavi ületamise ajal ärge käikevahetage.

Järsu kurvi pidurdusefektETTEVAATUST

Sõites nelikveoga kõvakattegateel, võib järsu kurvi läbimiselmadala kiirusega sõiduki juh-timine olla raskendatud.

Seda nimetatakse järsu kurvi pidur-dusefektiks. See nelikveoga sõiduki-tele iseloomulik efekt on tingitud kõiginelja ratta pöörlemise erinevusest ja0-kraadilisest esirataste kokkujook-sust ja vedrustusest.Järsud pöörded madalatel kiirusteltuleb sooritada ettevaatlikult.


5-16


Nelikveolise autoga sõitminemaastikulMaastikul sõitmine võib pakkudasuurt naudingut, kui oskate arvestadateatud ohuteguritega. Suurimat ohtukujutab endast maastik ise. "Maastikusõit" tähendab seda, etkõvakattega maanteed on jäetudselja taha. Sõidurajad ega kurvidpole enam tähistatud. Puuduvad liiklusmärgid, mis annak-sid informatsiooni teel esinevatestohtudest ja aitaksid valida sobivatkiirust. Peate ümbruskonda ise hin-dama. Pinnas võib olla libe, eba-tasane, alla- või ülespoole kaldu.Maastikusõit nõuab uute kogemusteomandamist. Seepärast on tähtis, etloeksite kogu järgneva osa läbi jasaaksite kõigest siintoodust aru. Siitleiate kasulikku teavet ja soovitusi,mis aitavad Teil maastikul ohutumaltliigelda ja sõitu rohkem nautida.

Enne maastikusõituEnne kõvakattega teedelt lahkumisttuleb veenduda, et kõik vajalikudtehnohooldused ja teenindustöödoleksid tehtud. Samuti lugege kind-lasti läbi kogu käesolev käsiraamat.Kas kütust on piisavalt? Kas varu-rehv on õige rõhuni täis pumbatud?Kas vedelike tasemed on õiged?Millised seadused kehtivad maastikulsõitmise kohta piirkonnas, kus sõitakavatsete? Kui Te ei tea, siis küsigeantud piirkonna seadusandlikeorganite esindajatelt. Kas satute kel-legi eramaale? Kui nii, siis hankigekindlasti vajalik luba.

Koorma laadimine sõidukilemaastikusõiduksKoorma õige laadimise huvides peabmeeles pidama järgnevat: • Raskemad esemed tuleb paigutada

pakiruumis võimalikult ette-poole.Hea, kui need jäävad taga-sillastettepoole.

• Koorem peab olema korralikult kin-nitatud. Siis ei hakka see maastikuebatasasuste mõjul paigast nihku-ma ning esemed ei hakka juhi võisõitjate poole paiskuma.


5-17


HOIATUS - Pagas• Seljatugede kõrguseni (või neist

kõrgemale) kuhjatud pagas võibäkkpidurduse korral või alla-mäge sõidul ettepoole paiskuda.Teie ise või kaassõitjad võivadsaada raskeid vigastusi. Laadigepagas nii, et see ei ulatuks sel-jatugedest kõrgemale ning või-malusel ärge vedage lahtisi ese-meid.

• Kinnitamata pagas võib maan-teel või ebatasasel maastikulsõitmise ajal pakiruumis paigastnihkuda. Lendavad esemed või-vad Teid või kaassõitjaid tabadaning raskeid vigastusi tekitada.Kinnitage pagas korralikultkohale.

(Jätkub)

(Jätkub)• Korraliku katuseraami puudu-

misel ei tohi pagasit katuselepaigutada. Katuseraam kannatabmaksimaalselt 75 kg (Euroopamudel)/ 45 kg (v.a Euroopamudelid). Raske pagas katuse-raamil tõstab sõiduki raskuske-set ning tõenäosus üle katuserulluda suureneb. Sõiduki ülekatuse rullumisel võite saadatõsiseid vigastusi või hukkuda.Võimaluse korral ärge laadigemaastikusõidu ajaks pagasitkatusele. Asetage rasked ese-med pakiruumi, mitte katuseleega katuseraamile. Hoidke paga-sit pakiruumis nii ees ja madalalkui võimalik.

Pikad reisidMõistlik on reis korralikult ette pla-neerida, eriti kui sõidate kaugele.Tutvuge kohaliku maastikuga ningkavandage marsruut. Nii on eba-meeldivate üllatustega silmitsi seis-mise tõenäosus palju väiksem.Hankige täpsed kaardid teede kohta.Samuti tuleb kasuks reisida koosveel vähemalt ühe sõidukiga. Kuiühega midagi juhtub, saab teinekiiresti abi osutada.


5-18


Tutvumine maastikusõidugaEnne, kui alustate tõsist maastikusõi-tu, on vaja seda harjutada ohutus jakodulähedases kohas. Maastikusõitnõuab uusi oskusi ja erilaadsetsõidumaneeri.Peate häälestama oma meelederinevate signaalide tajumisele.Näiteks tuleb Teil takistuste õige-aegseks märkamiseks pidevaltmaastikku jälgida, samas peate kuu-latama ebaharilikke helisid rehvidest,ülekandemehhanismidest või mooto-rist. Peate tunnetama ja reageerimasõiduki vibratsioonile oma käte, jal-gade ja kehaga, samal ajal sõidukiliikumist hoolikalt kontrollides. Võibjuhtuda, et peate muutma oma ootusining vähendama tunnis või päevasesialgselt läbida loodetud kilo-meetrite arvu.

Eduka maastikusõidu võti on pidevkontroll sõiduki üle. Üks parimaidmoodusi selleks on jälgida sõidu-kiirust. Tuleb meeles pidada, etsuurel kiirusel sõites:• Lähenete objektidele kiiremini ning

Teil jääb vähem aega maastikulesilekerkivate takistuste märkami-seks.

• Jääb vähem aega reageerimiseks.• Sõiduk rappub takistuste ületamisel

palju tugevamalt, mistõttu kontrollauto üle väheneb.

• Vajate pikemat pidurdusteekondajust seetõttu, et viibite kõvakattetapinnasel. Maastikul on alatilibedam kui kõvakattega teel.

HOIATUS - MaastikusõitMaastikul sõites võite rappumiseja kiirete suunamuutuste tõttuväga lihtsalt oma mugava sõidu-asendi kaotada või isegi istmeltvälja viskuda. Seetõttu võite kaota-da kontrolli sõiduki üle ja tehaavarii. Niisiis, olenemata sellest,kas sõidate teel või maastikul,peaksite nii Teie ise kui kõikkaassõitjad kinnitama alati turva-vöö.


5-19


Maastiku vaatlemineMaastikusõidul võite sattuda vägaerinevat tüüpi maastikele. Teil ontarvis maastikuga ja selle tunnus-joontega tutvuda. Järgevalt ontoodud mõned asjaolud, millegapeate arvestama.

PinnaoludMaastiku läbimine võib teid viia ülemulla, kruusa, kivide, rohu, liiva, pori,lume või jää. Igaüks nendest mõjutabsõiduki juhitavust, kiirendamist japidurdamist isemoodi.Olenevalt pinnase tüübist võite koge-da libisemist, rataste ringikäimist,viivitust kiirenduses, vähest haaku-mist teekattega ning pikemaid pidur-dusteekondi.

Pinnasel esinevad takistusedMärkamata jäänud ja varjatud takis-tused võivad olla ohtlikud. Teid võibootamatult ehmatada suur kivi,puunott, auk, roobas või muhk. Needtakistused on sageli peidus rohusees, põõsastes, lume all või kamaastiku enda tõusude või langustetaga. Peate pidevalt hindamajärgmisi asjaolusid:• Kas teerada on eespool vaba?• Kas maapinna struktuur eespool

muutub?• Kas teerada läheb üles- või alla-

mäge?• Kas tuleb järsult peatuda või kiiresti

suunda muuta?Üle takistuste ning üle ebatasasemaastiku sõites on väga oluline roolikindlalt käes hoida. Puunottide, kraa-vide või teiste pinnase iseärasustetõttu võib rool ootamatult käest lahtipääseda, kui te selleks valmis pole.

Üle mügarike, kivide või teiste takis-tuste sõitmisel võivad sõiduki rattadmaast lahti kerkida. Isegi siis, kui vaidüks või kaks ratast maast lahti tõuse-vad, ei saa te enam oma autot hästivõi üldse mitte juhtida. Kuna viibiteteekatteta pinnasel, on eriti tähtishoiduda äkilisest kiirendamisest,pööramisest ja pidurdamisest. Mistahes mainitud tegevuse tulemuselvõib sõiduki raskuskese paigastnihkuda ning auto võib stabiilsusekaotada, mis omakorda viib avarii võiüle katuse rullumiseni.Maastikusõit nõuab rohkem tähele-panu ja valvsust kui sõitminekõvakattega teedel ja maanteedel.Puuduvad kiirust piiravad liiklus-märgid, teemärgistus ja signaaltuled.Saate toetuda vaid iseenda tähele-panekutele, otsustades, mis on ohutuja mis mitte. Vale otsus võib sellisesreguleerimata keskkonnas saadasaatuslikuks.


5-20


HOIATUS - Joobes sõitmineSõiduki juhtimine alkoholi- võinarkojoobes on väga ohtlik igasu-gusel teel. Eriti kehtib see agamaastikusõidu puhul. Alkoholi võiuimastite tarbimine isegi väikesteskogustes mõjutab Teie reflekse,taju ning otsustusvõimet just siis,kui vajate erilist tähelepanuvõimet,valvsust ja oma parimaid sõidu-oskusi. Sõiduki juhtimine alkoholivõi uimastite mõju all või sõitmineautos, mille juht on tarbinud alko-holi või narkootilisi aineid, võibkaasa tuua väga tõsise või isegisaatusliku õnnetuse.

Sõitmine mägedesMaastikusõit tähendab tihtipealemägedest üles, alla või üle sõitmist.Ohutu ja turvaline sõitmine mägedesnõuab suurepärast otsustusvõimet jaarusaamist sellest, mida Teie autosuudab ja mida mitte. Leidubmägesid, mis lihtsalt sõitmiseks eisobi.

HOIATUS - Mägedes sõitmine

Paljud mäed on mis tahes sõidukijaoks lihtsalt liiga järsud. Sellisestmäest üles sõitmisel sureb mootorvälja, alla sõitmisel aga kaob kont-roll liikumiskiiruse üle. Mõlemaljuhul võite ümber paiskuda.Sellisest mäest üle sõitmisel võibauto rulluda üle katuse ning võitesaada tõsiseid vigastusi võihukkuda. Vähimagi kahtluse kor-ral, kas mägi mitte liiga järsk ei ole,ärge hakake sellest alla või ülessõitma, seda isegi juhul, kui peateseetõttu ümber pöörama ja teisetee otsima. Marsruudi muutmineon turvalisuse huvides maastiku-sõidu täiesti normaalseks osaks.


5-21


Mäele lähenemineMäele lähenemisel peate otsustama,kas see pole mitte üks neistmägedest, mis mäkketõusuks, lasku-miseks või ületamiseks liialt järsk on.Seda võib olla üsna keeruline hinna-ta. Näiteks väga väikesel mäel võibolla sile, ühtlane nõlv, vaid väikestemuutustega tõusul, mistõttu on või-malik näha kogu rada mäeharjanivälja. Suurel mäel võib nõlv muutudamäeharjale lähenemisel järsemaks,kuid see võib jääda märkamatuks,kui mäehari jääb põõsaste, kõrgerohu või puhmaste varju.

Mäele lähenemisel tuleb kaaludaveel järgmisi võimalusi:• Kas kallak on ühtlane või on mäel

kohati väga järske kohti?• Kas mäenõlv on sõidetav või

hakkavad rattad pinnasel libisema?• Kas on olemas otsetee üles või

alla, nii et saaks hakkama pööra-mismanöövriteta?

• Kas mäe peal tuleb ette takistusi,mis võiksid Teie tee tõkestada (kivi-rahnud, puud, puunotid võiroopad)?

• Mis ootab Teid mäe taga? Kas sealon kalju, kaldapealne, sügavik võipiirdeaed? Nutikas moodus sedateada saada on väljuda sõidukist jakõndida jalgsi mäeharjale.

• Kas mägi on liialt ebatasane?Järskudel mägedel on sageliroopaid, uurdeid, valle ja siledaidkaljuseinu, kuna nad on erosioonimõjudele vastuvõtlikumad.

• Kuidas on mõjutanud maastikkuilmastikutingimused? Kas mäelvõib olla pori, lund või jääd?

• Mis kell on? Kas temperatuurlangeb juba sel määral, et märjadpinnad jäätuvad?


5-22


MäkkesõitKui olete jõudnud järeldusele, etmäest ülessõit on turvaline, järgigemäkke-tõusul alltoodud nõuandeid.• Sõitke madala käiguga ja hoidke

rooli kindlalt käes.• Alustage sujuvalt liikumist ja püüd-

ke sõita ühtlase kiirusega. Ärgekasutage suuremat võimsust kuivajate, kuna selle tulemusena või-vad rattad hakata ringi käima võilibisema.

• Võimalusel püüdke sõita mäestotse üles. Kui rada on kurviline jatäis käänakuid, peate ilmselt leid-ma teise tee.

HOIATUS - Üle mägede sõitmine

Üle järskude mägede sõitmine onohtlik: sõiduk ei vea mäest üles,libisete rajalt kõrvale või jõuatekohani, mis on mäkketõusuks liht-salt liiga järsk. Sellistes olukor-dades võib auto kummuli paisku-da. Võite saada tõsiseid vigastusivõi hukkuda. Püüdke mäest ülessõita alati võimalikult otsejoones.

• Mäeharjale lähenemisel vähenda-ge kiirust.

• Kinnitage sõidukile lipp. Nii oleteteistele lähenevatele liiklejateleparemini nähtav.

• Mäeharjale lähenemisel andkeendast võimalikele vastusõitjatelesignaaliga märku.

• Sõitke ka valgel ajal tuledega. Niiolete teistele juhtidele paremininähtav.

HOIATUS - Üle mägede sõitmine

Täiskiirusel mäeharjale sõitminevõib kaasa tuua õnnetuse, milletagajärjel võite saada raskeidvigastusi või hukkuda. Mäeharjavarjus võib olla sügavik, kalda-pealne, kalju, teine sõiduk võimaapinnal istuvad inimesed.Mäeharjale lähenedes vähendagekiirust ning olge eriti tähelepane-lik.


5-23


Mootori seiskumine mäkketõusulMida teha, kui automootor seiskubvõi on seiskumas ning ma ei suudamäkketõusu jätkata?Kui automootor mäkketõusul seiskubvõi on seiskumas, peate teadma,mida võite teha ja mida mitte. Tepeaksite:• Sõiduki peatamiseks ja selle taga-

siveeremise ärahoidmiseks vajuta-ma piduripedaali ning tõmbamapeale käsipiduri.

• Kui mootor veel töötab, valigetagasikäik, vabastage käsipidurning tagurdage aeglaselt mäestalla.

• Kui mootor enam ei tööta, peateselle uuesti käivitama. Vajutadespiduripedaali ja jättes käsipiduripeale, pange käigukang manuaal-käigukasti puhul neutraalasendisseN, automaatkäigukasti puhul parki-misasendisse P ja käivitagemootor. Seejärel valige tagasikäik,vabastage käsipidur ja tagurdageaeglaselt mäest alla.

• Mäest alla tagurdamisel asetagevasak käsi roolil üles keskele (kella12 asendisse). Nii on kergem jälgi-da, kas sõiduki rattad on alla tagur-damisel otse või keeratud pare-male või vasakule.

Kui automootor mäkketõusul väljasureb või on seiskumas, siis ei tohi:• seiskumise ärahoidmiseks vajuta-

da siduripedaali või panna käigu-kangi neutraalasendisse N selleks,et mootori pöördeid taastada.Sellest pole abi. Sõiduk hakkabkiiresti tagasi veerema ning võibkaotada juhitavuse ja rulluda ülekatuse.

Selle asemel peatage sõidukpiduripedaali vajutusega ning tõm-make peale käsipidur. Valigetagasikäik, vabastage käsipidur jatagurdage aeglaselt mäest alla.


5-24


ETTEVAATUSTÄrge püüdke kunagi ümber pööra-ta, kui mootor on mäkketõusulseiskumas. Kui mägi on nii järsk,et auto mootor ähvardab väljasurra, siis võite umber pööramiselüle katuse rulluda. Kui Te ei saamäest üles, peate tagasi alla tagur-dama.

Mootori seiskumine järsul kallakulKui mootor seiskub ja Te ei saamäest alla tagurdada, proovigejärgmist: tõmmake peale käsipidur,pange käigukang asendisse 1(esimene käik) või P (parkimisasend)ja keerake süüde välja. Lahkugesõidukist ja kutsuge abi. Kui Teiesõiduk jäi mäenõlvale põiki ja onkaldus, väljuge sõidukist mäeharjapoolsest küljest ja hoiduge eemalesõidukist allapoole jäävalt nõlvalt,juhuks kui sõiduk peaks hakkamamäest alla rulluma. Lahkudes jätkekäigukang manuaalkäigukasti puhulasendisse 1 (esimene käik), auto-maatkäigukasti puhul parkimisasen-disse P.

HOIATUS - Autost väljumineMäenõlvale põiki jäänud sõidukistväljumine mäejalami poolsest (ma-dalamast) küljest on ohtlik. Kuisõiduk peaks ümber vajuma, võitejääda sõiduki alla ja saada tugevaltmuljuda või hukkuda. Väljugesõidukist alati mäeharja poolsest(kõrgemast) küljest ja hoidugeeemale sõidukist allapoole jäävaltnõlvalt, juhuks, kui sõiduk peakshakkama mäest alla rulluma.


5-25


HOIATUS - Autost lahkumineKui otsustate sõidukist lahkuda,tõmmake peale käsipidur ja jätkekäigukang manuaalkäigukasti pu-hul asendisse 1 (esimene käik),automaatkäigukasti puhul parkimis-asendisse P .

Mäest alla sõitmineMäest laskumisel jälgige samureegleid kui mäkketõusul. Siin onlühike meeldetuletus:• Kui järsk on laskumine? Kas suu-

dan säilitada kontrolli auto üle?• Milline on pinnas? Tasane?

Konarlik? Libe? Täis porikama-kaid? Kruusane?

• Kas pinnasel leidub takistusi?Roopaid? Puunotte? Kivirahne?

• Mis on mäejalamil? Kas seal onvarjatud jõekallas või jõesängsuurte kividega?

• Kas mäkketõusu ajal muutunudilmastikutingimuste mõju maastiku-le on teinud Teie ülesande raske-maks?

Kui olete otsustanud, et mäest lasku-mine on ohutu, püüdke juhtida autolaskumisel võimalikult otse ja sirg-jooneliselt alla ning sõitke madalakäiguga. Sel viisil mootoriga pidur-damine aitab hoiduda pidevastpiduripedaali kasutamisest. Laskugeaeglaselt, säilitades kontrolli sõidukiüle.


5-26


ETTEVAATUSTEnne laskumist on ülioluline kont-rollida, et pagas oleks hästi kinni-tatud ega hakkaks laskumise ajalettepoole nihkuma. Pagasi liiku-mine võib Teid ja kaassõitjaid ohtuseada või segada sõiduki juh-timist.

HOIATUS - PidurdaminePidev pidurdamine mäest lasku-misel võib põhjustada piduriteülekuumenemist ja nende pidur-dusjõu nõrgenemist. See võib viiajuhitavuse kaotuseni ja raskeõnnetuseni. Mäest laskumise ajalvajutage piduripedaali vaid kergeltja sõitke madala käiguga, et olek-site suuteline auto kiirust kontrolliall hoidma.

Hoiduge pööretest, mille korral autojääb põiki mäenõlvale. Mägi, millelton võimalik otsejoones alla sõita,võib olla liialt järsk selleks, et autotmäega risti keerata. Kui Te ei sõidaotse alla, võite üle katuse rulluda.Ärge hoidke mäest alla sõites kunagisiduripedaali alla vajutatuna. Sedanimetatakse "vabakäiguga" sõitmi-seks. Peate palju pidurdama japidurid võivad üle kuumeneda ningpidurdusjõud nõrgeneda.

ETTEVAATUSTMäest laskumisel vältige liigatugevat pidurdamist, mille tule-musel rattad blokeeruvad. Sõidukei ole juhitav, kui esirattad on blo-keerunud.

Kui mäest laskumisel rattad pidur-dades blokeeruvad, võite tunda, etauto hakkab külgsuunas libisema.Juhitavuse taastamiseks vabastagelihtsalt piduripedaal ja roolige autootseks.

NÕUANDED SÕITMISEKS

5-27


Mootori seiskumine mäest laskumiselSuurema tõenäosusega võib mootorseiskuda mäkketõusul. Kui see agajuhtub laskumisel, püüdke toimidaalltoodud nõuannete kohaselt.• Peatage sõiduk piduripedaali vaju-

tusega ning tõmmake peale käsi-pidur.

• Pange käigukang automaatkäigu-kasti puhul parkimisasendisse P,manuaalkäigukasti puhul neutraal-asendisse N. Seejärel, hoides endi-selt jalga piduripedaalil, käivitagemootor.

• Pange käigukang uuesti madalalekäigule, vabastage käsipidur jasõitke otse mäest alla.

• Kui mootor ei käivitu, väljuge autostja otsige abi. Väljuge sõiduki mäe-harja poolsest küljest ja hoidugeeemale sõidukist allapoole jäävaltnõlvalt, juhuks kui sõiduk peakshakkama mäest alla rulluma.

Mäenõlval külgkaldes sõitmineMaastikutee võib kulgeda ka pikimäenõlva, põiki tõusuga. Sel juhulpeate otsustama, kas suudate sellelsõita. Mäenõlval külgkaldes sõitmiselarvestage järgmisi tegureid:• Mägi, millest saab otse üles või alla

sõita, võib olla liialt järsk sellel külg-kaldes sõitmiseks. Mäest otse ülesvõi alla sõites vähendab teljevahe(kaugus esisillast tagasillani) sõidu-ki üle otsa veeremise (nö kukerpal-litamise) tõenäosust. Külgkaldessõitmisel võib aga tunduvalt kitsamrataste jooksulaius (sama teljevasaku ja parema ratta vahelinekaugus) olla ebapiisav, et vältidasõiduki ümberminekut ja üle katuserullumist. Ühtlasi kandub kald-asendis sõitmisel suurem koormusallpool asetsevatele ratastele. Seevõib põhjustada allamäge libise-mist või üle katuse rullumist.

• Mäenõlval külgkaldes sõitmisel või-vad pinnasetingimused probleemepõhjustada. Lahtine kruus, porilom-bid ja isegi märg rohi võivadpõhjustada rehvide külglibisemist.Sõiduk võib külgsuunas libisedesmilleltki (suurelt kivilt, roopalt vms)löögi saada, mistõttu see võibümber minna ja üle katuse rulluda.

• Varjatud takistused võivad mäe-külje läbitavust raskendada. Sõiteskõrgemal asetsevate ratastega ülekivide või alumiste ratastega läbiroopa või lohu, võib sõiduk veelgienam kaldu vajuda.

Nendel põhjustel peate hoolikaltkaaluma, kas sõita mäenõlval külg-kaldes või mitte. See, et teeradaläheb piki mäenõlva, ei tähenda, etpeate tingimata seda mööda sõitma.

NÕUANDED SÕITMISEKS

5-28


HOIATUS - Üle katuse rullumine

Liialt järsul nõlval külgkaldes sõit-misel rullub Teie sõiduk ülekatuse. Võite saada raskeid vigas-tusi või hukkuda. Kui nõlv tundubliialt järsk, otsige parem teine tee.

Kui auto libiseb allamägeKui tunnete, et Teie sõiduk hakkabkülgsuunas libisema, keerake rattadotsekohe libisemise suunas. Seeaitab sõidukit otseks juhtida ja takis-tab külglibisemist. Allamäge libise-mise ennetamiseks on siiski paremsõidukist väljuda ja teerada esialgujalgsi läbi käia. Nii saate pinnasestülevaate enne, kui sellel sõitmaasute.

Mootori seiskumine külgkaldessõitmiselKui mootor seiskub külgkaldes sõit-mise ajal, peate nii Teie ise kui kõikkaassõitjad väljuma tingimata sõidukimäeharja poolsest küljest, isegi siis,kui see uks avaneb raskemini. Kuiväljute sõiduki allamäge jäävalt kül-jelt ja sõiduk peaks üle katuse rullu-ma, jääte sõiduki alla.Kui peate minema kallakust alla,püsige eemal trajektoorilt, mida möö-da sõiduk võib mäest alla rulluda.


5-29


HOIATUS - Sõidukist väljumine

Mäetõusuga põiki asetsevastsõidukist väljumine mäejalamipoolsest (alumisest) küljest onohtlik. Juhul, kui sõiduk rullub ülekatuse, võite saada tugevalt mulju-da või hukkuda. Väljuge alatisõiduki mäeharja poolsest (ülemi-sest) küljest ja hoiduge sattumastsõiduki võimalikule allarullumis-rajale.

Sõitmine poris, liivas, lumes võijäälPoris, liivas, lumes või jääl sõiteshaakuvad rattad teega halvemini.Kiirendamine võtab rohkem aega,pööramine on keerulisem ja pidur-dusteekonnad pikemad.Poris sõites on kõige parem kasutadamadalat käiku: mida sügavam pori,seda madalam käik. Väga süga-vasporis ärge jätke sõidukit seisma, vas-tasel korral jääte porisse kinni.Liival sõites tunnete rataste veojõumuutust, mis sõltub liiva kohevusest.Kohevas liivas (näiteks rannas võiliivaluidetel) kipuvad rehvid liiva sissevajuma. Haakumise parandamiseksliivas võite rehvides veidi rõhkuvähendada. Ärge unustage pärastkohevast liivast väljajõudmist esime-sel võimalusel rehve jälle täis pum-bata.

NB!• Juhul, kui rataste veojõud poris, lah-

tisel mullal või liival halveneb, kee-rake rooli kiiresti edasi-tagasi. Seeaitab parandada haakumist.

• Ärge liialdage gaasipedaali vaju-tamisega. See põhjustab rehvideühel kohal ringikäimist ja maassekaevumist, mitte edasiliikumist, ningvõib matta sõiduki raamini liivasisse. Ühtlane väiksem võimsus onkasulikum kui liiga palju võimsustkorraga.


5-30


Kõvaks sõidetud lume ning jää pealon rehvide haakumine kõige halvem.Sellisel pinnasel kaob kontroll sõidukiüle väga kergelt. Näiteks märjal jäälon haakumine nii halb, et isegi kiiren-damisega on raskusi. Kui saategisõiduki liikuma, võite halvenenudjuhitavuse ja pidurdusvõime tõttuväga kergelt libisema hakata.

HOIATUS - Jäätunud pinnadJärvede, tiikide või jõgede jäälsõitmine võib olla ohtlik. Vees ole-vad allikad, jääalused hoovusedvõi äkiline sula võivad jää tuge-vust vähendada. Auto võib läbi jäävajuda ning Teie ise ja kaassõitjaduppuda. Sõitke ainult kindlal pin-nasel.

Vees sõitmineKerge vihm ei põhjusta maastiku-sõidul mingeid erilisi probleeme.Tugev vihmasadu võib see-eest teki-tada kiirelt üleujutusi. Sellise tulvaveekorral peate olema äärmiselt ette-vaatlik.Enne, kui veest läbi sõidate, uurigevälja, kui sügav see on. Kui vesiulatub rattalaagrite kapsliteni, silda-deni või summutitoruni, siis ärgesõitke, arvatavasti ei saaks Te sealtläbi. Samuti võib nii sügav vesikahjustada sõiduki esi- ja tagasildaning muid osi.Kui vesi ei ole liiga sügav, siis sõitkesellest aeglaselt läbi. Suuremal kiiru-sel võib vett pritsida süütesüsteemi,mille märgumisel võib sõiduki mootorseiskuda. Mootor võib seiskuda kasiis, kui summuti tagumine ots lähebvee alla. Senikaua, kui summuti otson vee all, ei saa mootorit käivitada.Läbi vee sõitmisel pidage meeles, etmärgade piduritega võib pidurdus-teekond pikeneda.

Kui olete sõitnud läbi nii sügava vee,et rattalaagrite kapslid on jäänud veealla, tuleks lasta neid kontrollida voli-tatud Kia teeninduses või mõnes tei-ses kompetentses autoteeninduses.Kontrollida tuleks ka tagasilla õli (seeei tohi sisaldada vett).


5-31


HOIATUS - VesiSõitmine läbi kiirelt voolava veevõib olla ohtlik. Sügav vesi võibauto allavoolu kanda ja Teie ningkaassõitjad võite uppuda. Kamadalas vees võib kiire voolpühkida ära pinnase auto rehvidealt, mistõttu haakumine kaob jasõiduk võib ümber kalduda. Ärgesõitke kunagi läbi kiirevoolulisevee.

Pärast maastikusõituEemaldage põhja, kere ja kapoti altkogu sinna kogunenud praht, kunasee võib olla tuleohtlik.Pärast poris või liivas sõitmistpuhastage ja kontrollige piduritehõõrdkatteid. Nendele kogunenudpori või liiv võib põhjustada ebaüht-last pidurdamist. Kontrollige võima-like vigastuste leidmiseks üle kerekonstruktsioon, roolimehhanism,vedrustus, veljed, rehvid ja välja-laskesüsteem. Samuti kontrollige või-malike lekete avastamiseks ülekütusetorud ja jahutussüsteem.Maastikusõidu tõttu vajab Teie sõidukka sagedasemat tehnohooldust.


5-32


JÄRELHAAGISE VEDAMINE HOIATUS - Järelhaagise

vedamineKui te ei kasuta õiget varustustega sõida korralikult, võite järel-haagise vedamisel kaotada kont-rolli oma auto üle. Näiteks juhul,kui järelhaagis on liiga raske, eipruugi pidurid hästi töötada - võiei tööta üldse. Teie ise ja kaassõit-jad võivad raskelt või surmavaltvigastuda. Vedage järelhaagistvaid juhul, kui olete teinud kõikvastavalt käesoleva osa juhistele.

NB!Kui veate järelhaagist valesti, võibauto viga saada ning peate tasumakuluka remondi eest, mida garantii eikata. Järgige käesolevas osas antudnõuandeid, et oskaksite järelhaagisevedamisel kõike õigesti teha.


5-33

Mootor DiiselmootorParameeter Manuaalkäigukast AutomaatkäigukastMaks järel- Ilma piduri-

750 750 haagise süsteemitamass Koos piduri-

3000 3500 kg süsteemiga

Maksimaalne lubatud veokonksule avaldatav 120 140vertikaalkoormus

kg Soovitatav tagaratta keskpunkti ja haake-

1140 1140 punkti vaheline kaugus mm


Teie autoga saab vedada ka järel-haagist. Oma autoga veetava järel-haagise raskuse kohta saate infotosast “Järelhaagise raskus” järgmiselleheküljel. Pidage meeles, et sõit-mine koos järelhaagisega erineboluliselt sõidust ilma selleta.Järelhaagise vedamine mõjub autojuhitavusele, vastupidavusele jakütusekulule. Õnnestunud ja ohutuksjärelhaagise vedamiseks on vaja kor-ralikku varustust ning seda peabkasutama õigesti.Järgnevatel lehekülgedel on toodudmitmeid aja jooksul järeleproovitudtähtsaid juhtnööre ning ohutus-nõudeid. Paljud neist on olulised juhija kaassõitjate turvalisusetagamiseks. Palun lugege ennehaagise vedamist kogu antudpeatükk läbi.


5-34

100

170 130

2648

26

2-M12 W/NUTFRAME OUTER

2-M12 W/NUTFRAME INNER

2BLC501


Koormat vedavad komponendid(mootor, ülekandesüsteem, veermikja rehvid) peavad lisaraskusevedamiseks tegema lisatööd. Mootorpeab töötama suhteliselt kõrgematelkiirustel ja suurema koormusega.See lisakoormus põhjustab tugeva-mat kuumenemist. Järelhaagis lisabka tuuletakistust, mille ületamiseksläheb vaja lisajõudu.

Kui otsustate vedada järelhaagist Järgnevalt on toodud mõned tähtsadnõuanded juhuks, kui otsustate järel-haagist vedada:• Mõelge õõtsumist reguleeriva

lisavarustuse kasutamisele. Infotselle kohta küsige haagisteedasimüüjatelt.

• Järelhaagist võite oma autogavedada alles siis, kui auto läbi-sõidumõõdikul on täitunud 800 kmvõi rohkem. Koos haagisega läbita-va esimese 800 km jooksul ärgesõitke kiiremini kui 80 km/h egakasutage paigaltvõtul täisgaasi. Niiaitate mootoril ja muudel auto-osadel raskema koormusegakergemini kohaneda.

• Väga tähtis on kinni pidada õigetestkoormuspiirangutest:

Järelhaagise raskusKui raske võib haagis olla, et sõitoleks ohutu? Järelhaagis ei tohikunagi kaaluda rohkem lubatud mak-simaalsest piduritega järelhaagisemassist. Kuid isegi see mass võibosutuda liiga raskeks.Maksimaalne haagise raskus sõltubsellest, kuidas plaanite haagist kasu-tada. Näiteks on tähtsateks tegu-riteks sõidukiirus, kõrgus üle mere-pinna, teekalle, välistemperatuur jasee, kui palju autot haagise veda-miseks üldse kasutatakse. Ideaalnehaagise raskus võib sõltuda ka autoigasugusest spetsiaalsest lisavarus-tusest.


5-35


Haagise poolt veokonksule avaldatavkoormus Järelhaagise poolt veokonksule aval-datavat koormust on tähtis teada,kuna see mõjub Teie autokogukaalule. See kaal hõlmab autonetokaalu ning autos oleva pagasi jasõitjate kaalu ning juhul, kui veate kahaagist, lisandub sellele veel haagisepoolt veokonksule avaldatav koor-mus, kuna Teie auto kannab ka sedaraskust.Haagise poolt veokonksule avaldatavkoormus võib moodustada haagisetäismassist maksimaalselt 10%. Kuiolete haagisele koorma peale laadi-nud, kaaluge eraldi ära nii haagis isekui ka selle haakepunkt, et näha, kasraskused on õiged. Kui mitte, saateolukorda parandada lihtsalt koormaümberasetamisega haagises.

ETTEVAATUST• Ärge laadige järelhaagise

tagaossa kunagi suuremat koor-mat kui esiossa. Esiosas peaksasuma umbes 60% haagise koor-ma raskusest; tagaossa tulekspaigutada umbes 40% koormaraskusest.

• Ärge ületage kunagi järelhaagisevõi haagise vedamisvarustusemaksimaalseid koormuspiiran-guid. Vale koormus võib vigasta-da teie autot või põhjustada sõit-jate vigastumist. Kaaluge järel-haagis kontrollimiseks äramõnel kiirtee kaalumisjaamaplatvormkaalul või mõnes veo-teenuste firmas.

Veokonksud Väga tähtis on korralik veokonks.Külgtuul, suured mööduvad veoau-tod ja tihe liiklus on vaid mõnedpõhjused, miks vajate õiget veo-konksu. Järgnevalt on toodud mõnedreeglid, mida tuleks järgida:• Kas teil on vaja veokonksu paigal-

damiseks autokeresse auke teha?Kui on, siis hoolitsege ka nendekinnikatmise eest, kui hiljemkonksu eemaldate.Kui te avasid kinni ei kata, võib sur-mavalt mürgine süsinikmonooksiid(CO) väljalasketorustikust autossetungida, samuti võib aukudestsisse pääseda pori ja vesi.

• Selle auto kaitserauad ei ole ettenähtud veokonksu jaoks. Ärge kin-nitage nende külge mingeid rendi-tavaid konkse ega muid kaitserauatüüpi konkse. Kasutage ainultraami külge kinnitatavat veo-konksu, mis ei kinnitu kaitserauakülge.


5-36


Turvaketid Auto ja haagise vahele tuleks alatikinnitada turvaketid. Pange ketidhaagise haakekonstruktsiooni altläbi, et see ei saaks teele kukkuda,kui kogemata konksu küljest lahtituleb. Juhiseid turvakettide kohta saateveokonksude või haagiste valmista-jatelt. Järgige turvakettide kinnita-misel täpselt kõiki tootjapoolseid juhi-seid. Jätke ketid alati piisavalt lõd-vaks, et need ei takistaks pööramist.Ärge laske kettidel kunagi vastumaad lohiseda.

Järelhaagise pidurid Kui teie haagis kaalub koos koorma-ga üle 750 kg, peavad sellel olemaka korralikud pidurid. Lugege kind-lasti läbi kõik haagise pidureidpuudutavad juhised ning järgige neidpidurite installeerimisel, reguleerimi-sel ja hooldamisel väga täpselt.• Ärge hakake ise oma auto

pidurisüsteemi kallal töötama.

ETTEVAATUSTÄrge kasutage piduritega järel-haagist, kui te pole absoluutseltkindel, et olete pidurisüsteemiõigesti paigaldanud ja ühendanud.See ei ole amatööride töö. Laskesee töö ära teha kogemustegakompetentses haagiste teenindu-ses.

Järelhaagisega sõitmine Haagise vedamine nõuab teatudmääral kogemusi. Enne üldkasu-tatavale maanteele siirdumist peak-site haagisega sõitmist proovima.Harjuge esmalt tavapärasest erinevajuhitavuse ja pidurdamisega, kui autoon haagise tõttu tunduvalt raskem.Pidage alati meeles ka seda, et Teiejuhitav sõiduk on nüüd palju pikemega reageeri Teie juhtimisvõtetelesamamoodi kui auto üksi seda teeks. Enne sõidu alustamist kontrolligehaagist, veokonksu, turvakette, elekt-riühendusi, tulesid, rehve ja peegliteasendit. Kui haagisel on elektrilisedpidurid, alustage auto ja haagisegaaeglast liikumist ning pidurdage siiskäsitsi haagisepiduritega, et näha,kas need töötavad korralikult. Samassaate ühtlasi kontrollida ka elektri-ühendust.


5-37


Sõidu ajal kontrollige aeg-ajalt, kaskoorem püsib kindlalt oma kohal ningkas haagise tuled ja pidurid endiselttöötavad.

Pikivahe Hoidke eessõitva sõidukiga vähemaltkaks korda pikemat pikivahet, kuiteeksite seda ilma haagiseta sõites.Nii saate vältida olukordi, millestuleks järsult pidurdada või keerata.

Möödasõit Kui sõidate koos haagisega, on möö-dasõiduks vaja tunduvalt pikemattühja teelõiku. Kuna teie sõiduk onnüüd palju pikem, peate teisestsõidukist möödumisel ka märksakaugemale ette sõitma, enne kui omasõiduritta tagasi saate minna.

Tagurdamine Hoidke ühe käega kinni roolialaosast. Haagise vasakule keerami-seks liigutage nüüd oma kätt samutivasakule. Haagise keeramiseksparemale liigutage oma kätt pare-male. Tagurdage alati väga aeglaseltning laske võimaluse korral kellelgiennast juhendada.

Pöörded Kui teete pöördeid koos järel-haagisega, võtke pööramisel suuremkaar kui tavaliselt. Sel moel saatevältida haagise liikumist vastuäärekive, liiklusmärke, puid või muidteeäärseid objekte. Vältige järske jaäkilisi manöövreid. Andke pööretestjuba varakult suunatulega märku.

Suunatuled haagisega sõitmisel Kui veate oma autoga järelhaagist,peavad sellel olema oma suunatuledkoos vajaliku juhtmestikuga. Roheli-sed nooleindikaatorid näidikuaknasvilguvad iga kord, kui annate märkupöördest või reavahetusest. Kuihaagise tuled on korralikult ühen-datud, siis hakkavad ka need vilku-ma, näidates teistele juhtidele, ethakkate pöörama, rida vahetama võipeatuma.Koos haagisega sõitmisel vilguvadrohelised nooleindikaatorid näidiku-aknas hoolimata sellest, kas haagisesuunatuled on töökorras või mitte (nthõõglamp on läbi põlenud). Seegavõite olla eksiarvamusel, et taga sõit-vad juhid Teie märguandeid näevad.Kindlasti peab aeg-ajalt kontrollima,kas haagise suunatulede hõõglambidon terved. Tulesid peab kontrollimaka iga kord pärast juhtmete uut ühen-damist.


5-38


Ârge ühendage haagise tulede süs-teemi otse oma auto tulede süstee-miga. Kasutage ainult heakskiidetudjärelhaagise elektrijuhtmestikku.Teie volitatud Kia edasimüüja võibTeid elektrijuhtmestiku paigaldamiselaidata.

ETTEVAATUSTKui heakskiidetud järelhaagiseelektrijuhtmestikku ei kasutata,võib auto elektrisüsteem vigasaada.

Sõitmine kallakul Enne, kui alustate pikka allamägesõitu või järsust mäest allasõitmist,vähendage kiirust ja vahetage käikmadalamaks. Kui Te ei pane sissemadalamat käiku, peate võib-ollakasutama pidureid nii palju, et needkuumenevad liigselt ega tööta enamefektiivselt.

Pikal mäkketõusul kasutage samutimadalat käiku ja vähendage kiirustumbes 70 km/h-ni, et vähendadamootori ja jõuülekande ülekuumene-mise võimalust.Kui järelhaagis kaalub piduritetahaagise lubatud maksimaalsest registrimassist rohkem ja teie autolon automaatkäigukast, peaksite haa-gise vedamisel panema käigukangiasendisse D. D-käiguvahemiku kasutamine haa-gise vedamisel vähendab kuumene-mist ja pikendab jõuülekande eluiga.Kui Teie autol on manuaalkäigukast,sõitke neljanda käiguga (võivajadusel veel madalama käiguga).

NB!• Kui veate haagist järsul kallakul

(tõus üle 6%), jälgige tähelepane-likult mootori jahutusvedelikutemperatuuri mõõdikut, kunamootor võib üle kuumeneda.

Kui jahutusvedeliku temperatuurimõõdiku osuti liigub “H”-ga tähis-tatud ala algusesse, sõitke esimeselohutul võimalusel teeservale japeatage auto. Laske mootoril nüüdsenikaua tühikäigul töötada, kunimootor on maha jahtunud. Sõituvõite jätkata siis, kui mootor onpiisavalt jahtunud.

• Ülesmäge sõites peate moo-tori jakäigukasti ülekuumenemise väl-timiseks valima õige sõidukiiruse,lähtudes järelhaagise raskusest jatõusu kaldenurgast.

NB! - 2,5-liitrine diiselmootorkoos automaatkäigukastiga

Kui veate haagist järsul kallakul(tõus üle 10%) kiirusega üle 30 km/hning nii auto kui haagise täismass onlubatud maksimaaltasemel, võivadauto mootor ja käigukast üle kuu-meneda. Sellises olukorras seisakepärast umbes 10-minutilist sõitumootor ja laske sellel siis vahepealpiisavalt kaua jahtuda.


5-39


Mäe peal parkimine Põhimõtteliselt ei tohiks järelhaagi-sega autot parkida mäe peale. Kuiauto pääseb koos haagisega mäestalla veerema, võivad inimesed saadaraskeid või surmavaid kehavigastusining nii auto kui haagis võivad vigas-tuda.

HOIATUS - Parkimine mäe peal

Järelhaagisega auto parkiminemäe peale võib lõppeda rasketekehavigastuste või surmaga, kuisõiduk pääseb allamäge veerema.

Juhul, kui Teil siiski tekib vajadusparkida auto koos haagisega mäepeale, järgige alltoodud juhiseid:1. Vajutage piduripedaali, kuid ärge

käiku sisse pange.2. Laske kellelgi panna haagise

rataste alla tõkiskingad.3. Kui tõkiskingad on kohale pandud,

vabastage piduripedaal, jälgides,et tõkiskingad peavad koormuselevastu.

4. Vajutage uuesti piduripedaali.Tõmmake peale käsipidur japange sisse tagasikäik (R) (ma-nuaalkäigukast) / parkimiskäik (P)(automaatkäigukast).

5. Vabastage piduripedaal. HOIATUS - Käsipidur

Kui käsipidur ei ole korralikultpeale tõmmatud, võib sõidukistväljumine olla ohtlik. Kui jätate mootori tööle, võib autojärsult liikuma hakata. Teie ise võiteised juuresolijad võivad saadatõsiseid või surmavaid vigastusi.

Kui hakkate pärast mäe pealeparkimist uuesti sõitma 1. Pange käigukang manuaalkäigu-

kasti puhul neutraalasendisse (N),automaatkäigukasti puhul parki-misasendisse (P) ja vajutagepiduripedaali. Hoidke piduripedaaliall senikaua, kuni:• käivitate mootori;• vahetate käiku ja• vabastate käsipiduri.

2. Võtke jalg aeglaselt piduripedaaliltära.

3. Sõitke aeglaselt edasi, kuni haagison tõkiskingade pealt eemaldatud.

4. Peatuge ja laske abilisel tõkis-kingad üles võtta ja hoiukohta ärapanna.


5-40


Järelhaagisega auto hooldus Kui veate oma autoga regulaarseltjärelhaagist, vajab auto sagedaminihooldust. Eriti suurt tähelepanu peabpöörama mootoriõli, automaatkäigu-kasti vedeliku, veosilla vedeliku jajahutusvedeliku kogustele. Samutivajab sagedast kontrollimist piduriteseisund. Kõiki nimetatud kontroll-toiminguid on kirjeldatud käesolevaskäsiraamatus ning märksõnastikaitab vastavat osa kiiresti leida. Kuihakkate haagist vedama, oleks heamainitud kohad käsiraamatus jubaenne teeleasumist läbi lugeda.Ärge unustage ka auto veokonksu jahaagise hooldamist. Lähtuge haagi-sega kaasasolevast hooldusgraafi-kust ning vaadake see perioodiliseltläbi. Kõige parem on, kui viite kont-rolli läbi iga päev enne sõidu alus-tamist. Kõige tähtsam on, etveokonksu kõik mutrid ja poldid olek-sid kõvasti kinni.

NB!Haagise vedamisel esineva suuremakoormuse tõttu võib palava ilmaga võimäkkesõidul mootor kergemini ülekuumeneda. Kui jahutusvedelikumõõdik näitab ülekuumenemist, lüli-tage konditsioneer välja, peatage autoohutus kohas ning laske mootoril jah-tuda.

ÜLEKOORMUS ETTEVAATUST

Teie auto maksimaalne teljekoor-mus (GAWR) ja auto täismass(GVWR) on kirjas juhiuksele kinni-tatud tootjakleebisel. Nendemäärade ületamine võib põhjusta-da avarii või vigastada autot. Omalaadungi raskuse saate ise väljaarvestada, kaaludes esemed (võiinimesed) enne autossepaigutamist ära. Olge ettevaatlik,et Te ei koormaks oma autot üle.


5-41


INFOKLEEBISED NÕUANDEID SÕITMISEKS

5-42

Mootori number

Auto identifitseerimisnr (VIN)

Rehvide spetsifikatsiooni /rehvirõhkude kleebis

E2BLD502A

OBL056011

OBL076002

5BLA601

Diiselmootor

Bensiinimootor

Autos asub mitu tähtsat silti ja identifitseerimisnumbrit. Siltide asukohad on näha järgnevatel piltidel.

S2BLD304

ESRT-VIN

Kerenumber

VIN-numbri silt (kui on varustuses)

Identifitseerimisnumber (kui on varustuses)


6-1

HÄDAOLUKORRAS

Hoiatus teel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6-2Ülekuumenemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6-3Hädakäivitus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6-4Vooluringi kaitse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6-7Pukseerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6-15Kui rehv puruneb . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6-19

6


HOIATUS TEEL

Ohutuled Ohutulede ülesandeks on hoiatadateisi autojuhte, et nad oleksid Teieautole lähenemisel, möödasõidul võiseisvast autost möödumisel eriti ette-vaatlikud. Ohutulesid peaks kasuta-ma alati, kui tehakse hädaremonti võikui auto on maantee serval peatatud.

Vajutage ohutulede lülitit, süütevõtmeasend ei oma seejuures tähsust.Ohutulede lüliti asub keskkonsoolilülitipaneelis. Kõik suunatuled hakka-vad korraga vilkuma.

• Ohutuled töötavad sõltumata sel-lest, kas auto sõidab või seisab.

• Kui ohutuled on sisse lülitatud, siissuunatuled ei tööta.

• Ettevaatust ohutulede kasutamiselauto pukseerimise ajal! Kohalikudeeskirjad võivad ohutulede sellistkasutamist keelata.

HÄDAOLUKORRAS

6-2

OBL026010


ÜLEKUUMENEMINE Kui temperatuurimõõdik näitab üle-kuumenemist, kui märkate võimsusevähenemist või kui kuulete valju klop-pimist või vilinat, on mootortõenäoliselt üle kuumenenud. Kuiesineb mõni eelnimetatud sümpto-mitest, toimige järgnevalt:1. Lülitage ohutuled sisse, sõitke

lähima ohutu peatuskohani ningpeatage auto. Pange käigukangautomaatkäigukasti puhul parki-misasendisse P, manuaalkäigu-kasti puhul neutraalasendisse ningtõmmake peale käsipidur.

2. Kontrollige, et konditsioneer oleksvälja lülitatud.

3. Kui jahutusvedelik või aur keebradiaatorist välja, seisake mootorning kutsuge appi volitatud Kiateenindus.

Kui jahutusvedelik ei kee välja,laske mootoril tühikäigul töötada jaavage kapott, et lasta mootorilvähehaaval jahtuda.Kui temperatuur mootori tühikäigulei lange, seisake mootor ninglaske sellel piisavalt kaua jahtuda.

4. Seejärel peab kontrollima jahutus-vedeliku taset. Kui tase paagis onmadal, otsige lekkeid radiaa-torivoolikutes ja ühendustes,küttesüsteemi voolikutes ja ühen-dustes, radiaatoris ning veepum-bas. Kui leiate suure lekke võimõne muu probleemi, mis on või-nud põhjustada mootori ülekuu-menemise, ärge pange mootorittööle enne, kui probleem on kõr-valdatud. Helistage nõu küsimi-seks volitatud Kia teenindusse. KuiTe leket ega muid probleeme eiavasta, lisage paaki ettevaatlikultjahutusvedelikku.

HOIATUS - Korgi eemalda-mine jahutusvedeliku paagiltÄrge eemaldage jahutusvedelikupaagilt korki, kui mootor ja radiaa-tor on kuumad. Põletav tulinejahutusvedelik ja aur võivad rõhuall välja tungida. See võib põhjus-tada tõsiseid vigastusi.

Kui mootor kuumeneb sageli üle,laske jahutussüsteemi kontrollidaning vajadusel remontida volitatudKia teeninduses.

HÄDAOLUKORRAS

6-3


HÄDAKÄIVITUS Juhtmetega käivitamine Juhtmetega käivitamine võib olla oht-lik, kui seda tehakse valesti. See-pärast järgige iseenda või auto ja akuvigastamise vältimiseks järgnevalttoodud juhtmetega käivitamise juhi-seid. Kahtluse korral soovitame tun-givalt lasta auto juhtmetega käivitadakogemustega tehnikul või puksiir-teenust osutaval firmal.

NB!Kasutage ainult 12 V abitoitesüsteemi.Võite rikkuda oma 12 V käivitus-mootori, süütesüsteemi ja muid elekt-rikomponente, kui kasutate 24 Vtoiteallikat (kaks 12 V akut järjestikkuvõi 24 V mootori generaator).

HOIATUS - Aku• Hoidke akust eemal igasugused

sädemed ja leegid. Aku toodabvesinikgaasi, mis võib sädemetevõi leekide mõjul plahvatada.

• Ärge proovige autot juhtmetegakäivitada, kui tühjenenud aku onkülmunud või selle elektrolüüdi-tase on madal; aku võib lõhkedavõi plahvatada.

Juhtmetega käivitamise juhised 1. Kontrollige, et abiaku oleks 12-vol-

dine ja selle miinusklemm oleksmaandatud.

2. Kui abiaku asub teises autos, jäl-gige, et autod omavahel kokku eipuutuks.

HÄDAOLUKORRAS

6-4


Käivitusjuhtmete ühendamine

HÄDAOLUKORRAS

6-52BLA616

Ühendage juhtmed numbrite järjekorras ning eemaldage täpselt vastu-pidises järjekorras.

Tühjenenud aku

Käivitusjuhtmed Abiaku


3. Lülitage välja kõik mittevajalikudelektritarbijad.

4. Ühendage käivitusjuhtmed täpselteelmise lehekülje joonisel näida-tud järjekorras. Esmalt ühendagekäivitusjuhtme üks ots tühjenenudaku plussklemmiga, seejärel samajuhtme teine ots abiaku plussklem-miga. Järgmisena ühendage teisekäivitusjuhtme üks ots abiaku mii-nusklemmiga, seejärel teine otsmõne akust eemal asuva tugevaliikumatu metallosaga (näiteksmootori tõstekronsteini külge).Ärge ühendage käivitusjuhet ühegimootori käivitumisel liikumahakkava osa külge või lähedale.Ärge ühendage käivitusjuhtmegaomavahel abiaku ja tühjenenudaku miinusklemme.

Jälgige, et käivitusjuhtmed eipuudutaks midagi muud pealeõigete akuklemmide või õigemaanduse. Ärge nõjatuge juht-mete ühendamisel aku peale.

5. Käivitage abiakuga auto mootorning tõstke mootori pöördedtasemele 2000 rpm. Seejärel käivi-tage tühjenenud akuga automootor.

Kui Teie auto aku tühjenemise põhjuspole teada (põhjuseks pole lihtsaltnäiteks põlema unustatud tuled),peaksite laskma oma auto volitatudKia teeninduses üle kontrollida.

Käima lükkamine Automaatkäigukastiga varustatudautot ei saa lükates käivitada. Manuaalkäigukastiga autot ei tohilükates käivitada, kuna see võibvigastada heitgaaside kontrollsüstee-mi.Järgige eelnevaid juhtmetega käivita-mise juhiseid.

ETTEVAATUSTÄrge proovige kunagi autot puk-seerides käivitada. Järsk edasi-liikumine mootori käivitumiselvõib põhjustada kokkupõrke puk-seeriva sõidukiga.

HÄDAOLUKORRAS

6-6


VOOLURINGI KAITSE Kaitsmed Auto elektrisüsteem on elektrilise üle-koormuse poolt põhjustatud kahjus-tuste eest kaitstud kaitsmetega.Sellel autol on kaks kaitsmepaneeli,üks asub armatuurlaua juhipoolsesalanurgas, teine mootoriruumis akujuures.Kui mõni Teie auto tuledest, lisa-seadmetest või lülititest ei tööta, kontrollige vastava vooluahela kait-set. Kui see on läbi põlenud, onkaitsme sees olev element sulanud.

Asendage läbipõlenud kaitse alatisamaväärse uue kaitsmega.Kui ka uus asenduskaitse läbi põleb,viitab see mingile elektriprobleemile.Vältige sel juhul vastava süsteemikasutamist ning pöörduge nõuküsimiseks kohe volitatud Kia teenin-duse poole.Kasutatud on kolme tüüpi kaitsmeid:kahvelkaitsmed väiksema nimivoolujaoks ning pulkkaitsmed ja sild-kaitsmed suurema nimivoolu jaoks.

HÄDAOLUKORRAS

6-7

1VQA4037

Normaalne

Normaalne

Tüüp A

Tüüp B

Tüüp C

Läbi põlenud

Läbi põlenud

Normaalne Läbi põlenud


Kaitsme vahetamine HOIATUS - Kaitsme

vahetamine • Asendage kaitse ainult täpselt

sama tüüpi ja sama väärtusegateise kaitsmega.

• Suurema võimsusega kaitsevõib põhjustada vigastusi ningvõib-olla koguni tulekahju.

• Ärge paigaldage korraliku kaits-me asemel kunagi traati - isegiajutise asendusena. See võibpõhjustada ulatusliku elektrijuht-mestiku vigastumise ning võib-olla koguni tulekahju.

• Ärge kasutage kaitsmete eemal-damiseks kruvikeerajat egamingeid muid metallesemeid,sest see võib põhjustada lühisening kahjustada süsteemi.

Kui elektrisüsteem ei tööta, kontrol-lige esimesena juhipoolset kaitsme-paneeli.

1. Keerake süütevõti välja ning lüli-tage välja kõik lülitid.

2. Tõmmake kahtlustatav kaitse otsevälja. Kasutage selleks spetsiaal-set kaitsmetõmbajat, mis on auto-ga kaasas mootoriruumis asuvaspeakaitsmekarbis.

3. Vaadake eemaldatud kaitse üle;kui see on läbi põlenud, asendagesee uuega.Varukaitsmed leiate kaitsmepa-neelist.

4. Lükake sisse uus sama väär-tusega kaitse ja kontrollige, et seejääks tihedalt klemmide vahele.

Kui kaitse korralikult ei kinnitu (jääbkohale loksuma), küsige nõu voli-tatud Kia teenindusest.Kui Teil ei ole hetkel varukaitset,kasutage sama väärtusega kaitsetmõnest teisest vooluahelast, mida Tehetkel auto kasutamiseks ei vaja -näiteks raadio või salongi valgustusekaitset.Kui esituled või muud elektrikompo-nendid ei tööta ja kaitsmed on korras,kontrollige mootoriruumis asuvatkaitsmekarpi. Kui kaitse on läbipõlenud, peab selle asendamauuega.

HÄDAOLUKORRAS

6-8

FUSE

2BLA604


Mootoriruumi kaitsmekarp1. Keerake süüde välja ning lülitage

välja kõik lülitid. 2. Eemaldage kaitsmekarbi kaas,

vajutades fiksaatorit ja tõmmateskaant siis ülespoole.

3. Vaadake eemaldatud kaitse üle:kui see on läbi põlenud, asendagesee uuega. Kaitsme eemaldami-seks või paigaldamiseks kasutagemootoriruumi kaitsmekarbis asu-vat kaitsmetõmbajat.

4. Lükake sisse uus sama võimsu-sega kaitse ja kontrollige, et seeläheks korralikult oma pessa.

Kui kaitse ei lähe korralikult paika(jääb kohale loksuma), paluge abivolitatud Kia teenindusest. PeakaitseTüüp AKui peakaitse (MAIN) on läbi põlenud,peab selle eemaldama järgnevalt:1. Ühendage lahti aku negatiivne

juhe. 2. Eemaldage ülaltoodud pildil näi-

datud kruvid. 3. Asendage kaitse uue sama võim-

susega kaitsmega. 4. Pange osad kohale tagasi eemal-

damisele vastupidises järjekorras.

Tüüp BKui peakaitse on läbi põlenud, peabselle eemaldama järgnevalt::1. Ühendage lahti aku negatiivne

juhe.2. Eemaldage ülaltoodud pildil näi-

datud mutrid. 3. Asendage kaitse uue sama võim-

susega kaitsmega. 4. Pange osad kohale tagasi eemal-

damisele vastupidises järjekorras. NB!

Kui peakaitse on läbi põlenud, pöör-duge volitatud Kia teenindusse.

HÄDAOLUKORRAS

6-9

E2BLA606A OBL0660016BLA7001

Kaitsmekarp


Kaitsmepaneeli kirjeldus Kaitsmepaneeli ja kaitsmekarbikaanel on kaitsmete asukoha skeem,millele on märgitud kaitsmete nime-tus ja võimsus.

Mootoriruumis (diiselmootor)

HÄDAOLUKORRAS

6-10

OBL066900

OBL066901

OBL066903OBL066902

Tüüp A

Tüüp α Tüüp β

Tüüp B


HÄDAOLUKORRAS

6-11OBL066905

Mootoriruumis (bensiinimootor)

Peakaitse

OBL066904

OBL066906


6-12

HÄDAOLUKORRAS

Nimetus Võimsus Kaitstav komponent HORN 15A SignaalAUDIO 30A Helisüsteem MAIN 140A(120A)* Generaator ALTERNATOR* 150A Generaator HEAD (HI) 15A Esituled (kaug) HEAD (LO) 15A Esituled (lähi) DEF 25A Tagaklaasi soojendus MEMORY 10A Näidikuplokk, ETACS, kondit-

sioneer, kell, salongi tuledF/FOG* 15A Esiudutuled IGN 2 30A SüüdeABS* 40A ABSF/PUMP* 20A Kütusepump C/FAN 30A Radiaatori ventilaator IGN 1 40A Süüde EXT AMP 30A Võimendi ILLUMI 10A Armatuurlaua valgustus EXT* 15A Tagatuled, suunatuled CENTER P/OUTLET 15A Toitepistikupesa BTN 3 40A Paneelis B+F/HEAT* 30A Kütteseade (autokütusel) F/BLW 30A PuhurBTN 1 40A Paneelis B+BTN 2 30A Paneelis B+P/TRN 10A Jõusülekande juhtsüsteemi sen-

sorid, TCU* : kui on varustuses

Nimetus Võimsus Kaitstav komponent CENTER P/OUTLET 30A Toitepistikupesa P/W LH 25A Elektriline aknatõstuk (vasak)P/W RH 25A Elektriline aknatõstuk (parem)INJECTOR* 15A SissepritseECU SEN* 15A SensoridIG COIL 10A Süütepool O2 SNSR 15A O2 sensorECU* 15A Mootori kontrollseade A/CON RLY 10A Kliimaseadme relle ECU 2* 15A Mootori kontrollseade ECU 1* 15A Mootori kontrollseade I/C FAN* 20A Vahejahuti ventilaatori releeC/FAN (HI)* 60A Jahutusventilaator (kõrge)ABS 2* 20A ABSTRAILER* 30A Treiler C/FAN (LOW)* 30A Jahutusventilaator (madal)GLOW 1* 60A Hõõgküünal H/BURN* 20A Kütte põleti P/HTR 1* 40A PTC kütteseade SPARE 25A Varukaitse SPARE 20A Varukaitse SPARE 15A Varukaitse SPARE 10A Varukaitse


Juhipoolne kaitsmepaneel

HÄDAOLUKORRAS

6-13

OBL066102

Nimetus Võimsus Kaitstav komponent W/SHD* 15A Tagaklaasi soojendus H/LAMP WASHER* 20A Esitulede pesur WIPER(FRT) 20A Esiklaasi puhastid DRL/OBD-II* 15A Päevasõidutuled HAZARD 15A Ohutuled WIPER(RR) 10A Tagaklaasi puhasti S/ROOF* 20A Katuseluuk O/S MIRROR 10A Külgpeeglid RELAY COIL 10A Süütepool START 10A Starteri mootor S/WARMER 20A Istmesoojendus ACC 15A Lisaseadmed STOP LAMP 20A Stopptuli TCCS 20A TCS, ESP, immobilisaator ROOM LAMP 10A Salongi tuled Rr FOG 15A Tagumine udutuli CIGAR(FRT) 15A Sigaretisüütaja O/S MIRROR DEF 20A Külgpeegli soojendus ENGINE 10A Mootori kontrollseade METER 10A MultimeeterABS IG 10A ABSA/BAG 10A Turvapadi TURN LAMP 10A Suunatuled POWER SEAT 30A Elektriliselt reguleeritav iste DOOR LOCK 20A Uste kesklukustus SPARE 20A Varukaitse * : kui on varustuses


Mälukaitse (MEMORY)Teie auto on varustatud mälu-kaitsmega, et vältida aku tühjene-mist, kui auto pikaks ajaks seismajäetakse. Enne, kui pargite oma autokavatsusega seda pikemat aegamitte kasutada, viige läbi järgnevtoiming.

1. Seisake mootor.2. Lülitage esi- ja tagatuled välja.3. Avage mootoriruumis asuva

kaitsmekarbi kaas ja tõmmakeüles kaitse “AUDIO 15A”. Sellegamuudetakse aku tühjenemise väl-timiseks mälukaitsme reþiimi.

ETTEVAATUST• Kui mälukaitse kaitsmekarbi kor-

puses üles tõmmatakse, siisvõtme meenutussignaal, lahtiseukse hoiatussignaal ja -tuli ningkell enam ei tööta. Kellaaja peabsisestama uuesti.

• Isegi juhul, kui mälukaitse onüles tõmmatud, võib aku siiskitühjeneda, kui süüdatakse esi-tuled või kasutatakse muid elekt-riseadmeid.

6-14

HÄDAOLUKORRAS

2BLA606B


PUKSEERIMINE

Kui tekib hädavajadus pukseerimi-seks, soovitame lasta seda teha voli-tatud Kia teenindusel või kogemuste-ga pukseerimisfirmal. Õige tõstmis-ja pukseerimisprotseduur on autovigastamise vältimiseks väga tähtis. Teie autot on soovitatav pukseeridaülestõstetud ratastega või tasapin-nalise transportimisvarustusega.Ärge kasutage pukseerimiseks ripu-tusrihma. Meie firma ei luba sellistmeetodit kasutada.

Nelikveoga autosid on soovitatavpukseerida ülestõstetud ratastegaratasplatvormi abil või tasapinnalisetransportimisvarustusega, nii et kõikrattad on maast lahti.

Kaherattaveolisi autosid võib puk-seerida nii, et esirattad jäävad maa-pinnale (ilma ratasplatvormita) jatagarattad tõstetakse üles.

NB!Ärge kasutage pukseerimiseks ripu-tusrihma. Kasutage rataste tõstealustvõi tasapinnalist transportimisvarus-tust.

6-15

HÄDAOLUKORRAS

2BLA609A 2BLA610


Kui pukseerite oma autot hädaolu-korras ilma ratasplatvormita (kahe-rattaveolised ja ajutise nelikveogamudelid): 1. Pange süütevõti asendisse ACC.2. Pange käigukang neutraal-

asendisse N.3. Pange ajutise nelikveo kasutamist

võimaldav ülekande ümberlülitiasendisse 2HI.

4. Vabastage käsipidur.

NB!Kui käigukangi ei panda neutraal-asendisse N ja ülekande ümberlülititasendisse 2HI, võib pukseeriminepõhjustada käigukastis ja jõuülekandesüsteemis sisemiste vigastuste teket.

Pukseerimine teise sõidukiga(mitte puksiirautoga) Auto esi- ja tagaosa all on häda-olukordadeks mõeldud pukseerimis-aasad.

NB!• Kinnitage pukseerimisköis või -rihm

aasa külge. • Pukseerimisaasade kasutamine

mõnel muul otstarbel (peale slepispukseerimise) võib vigastada autok-eret.

6-16

HÄDAOLUKORRAS

2BLA611


• Ärge proovige oma autot pukseeri-da, kui selle rattad on mudassekinni jäänud.

• Pukseeritav auto ei tohi olla raskemkui vedav sõiduk.

• Mõlema sõiduki juhid peavadüksteist pidevalt olukorrastinformeerima.

• Kasutage alla 5-meetrist pukseeri-misköit või -rihma. Siduge sellekeskele valge või punane riideriba(umbes 30 cm laiune), et ka teisedjuhid seda märkaksid.

• Sõitke ettevaatlikult ja jälgige, etpukseerimisköis või -rihm ei lõtvuksega tuleks auto küljest lahti.

Kui teie autot pukseerib häda-olukorras teine sõiduk (mitte puk-siirauto) (kaherattaveoga võiajutise nelikveoga mudelid) • Keerake süütevõti asendisse ACC,

et rool ei saaks lukustuda. • Pange käigukang neutraal-

asendisse N.• Pange ajutise nelikveo kasutamist

võimaldav ülekande ümberlülitiasendisse 2HI.

• Vabastage käsipidur.• Automaatkäigukastiga autod ei tohi

ületada kiirust 45 km/h ning neid eitohi pukseerida üle 80 km.

6-17

HÄDAOLUKORRAS

2BLA612B 2BLA613


NB!Kui on vaja sõita kiiremini kui 45km/h ja/või rohkem kui 80 km järjest,eemaldage tagumine ajamvõll. Kuiajamvõlli ei saa eemaldada, peatugeiga 80 km läbimise järel ja käivitagemootor. Laske mootoril paar minutittühikäigul töötada. Sel moel tagatejõuülekande piisava õlitamise.

• Manuaalkäigukastiga autod ei tohiületada kiirust 88 km/h ning neid eitohi pukseerida üle 645 km.

NB!Kui on vaja sõita rohkem kui 645 km,eemaldage tagumine ajamvõll. Kuiajamvõlli ei saa eemaldada, peatugeiga 645 km läbimise järel ja käivitagemootor. Laske mootoril paar minutittühikäigul töötada. Sel moel tagatejõuülekande piisava õlitamise.

• Pukseerimisel vajutage piduri-pedaali normaalsest suuremajõuga, sest käivitamata mootorigaon pidurdusjõud tunduvalt väiksem.

• Rooli keeramiseks on samuti vajasuuremat jõudu, kuna roolivõimen-di ei tööta, kui mootor ei tööta.

• Kui sõidate alla pikast laskumisest,võivad pidurid üle kuumeneda ningpidurdusjõud veelgi väheneda.Seepärast peatuge tihti ja laskepiduritel jahtuda.

NB!Ärge pukseerige autot kunagi taga-osast (tagurpidi), nii et kõik rattad onmaas. See võib tekitada käigukastis jajõuülekande süsteemis sisemisi vigas-tusi.

Nõuandeid kinni jäänud autovälja aitamiseksKui teie auto on mudasse, liiva sissevõi muule pinnasele kinni jäänud, niiet auto ei suuda enam oma jõugasellest välja sõita, on kasu järgneva-test nõuannetest.• Tehke pinnas rehvide eest ja tagant

porist ja liivast vms puhtaks.• Pange rehvide alla kive või puu-

tükke.

6-18

HÄDAOLUKORRAS


KUI REHV PURUNEB

Tungraua ja tööriistade hoiukoht Tungraud on hoiul pakiruumis asuvassahtlis.Tungraua käepide ja ratta mutrivõtiasuvad pakiruumi põrandal.

Varuratta eemaldamine Varuratas on kinnitatud auto põhjaleotse pakiruumi alla.

1. Pange ratta mutrivõti tungrauakäepideme külge.

2. Avage tagaluuk.

3. Pistke tungraua käepide tagumisekaitseraua kohal olevasse avasse.Kui tungraua käepide läheb õigestikohale, tunnete selle keeramiseltakistust.

4. Keerake käepidet vastupäevaseni, kuni varuratas on jõudnudalla maapinnani.

6-19

HÄDAOLUKORRAS

2BLA614C 2BLA628 2BLA615C


HOIATUSHoidke käepidet tugevalt käes jakeerake seda varuratta allalaskmi-seks aeglaselt. Mutrivõtme eemal-damine tungraua käepideme küljest võib põhjustada kontrollikaotamise tegevuse üle ningkehavigastusi.

5. Võtke fiksaator varuratta kesk-kohast välja.

Varuratta kohalepanek 1. Asetage ratas maapinnale, jäl-

gides, et ventiil jääks ülespoole. 2. Pange ratas auto alla ja paigal-

dage läbi ratta keskkoha fiksaator.3. Keerake käepidet, kuni kostub

klõpsatus.

6-20

HÄDAOLUKORRAS

2BLA617A 2BLA624A


Ratta vahetamine Juhiseid tungraua kasutamiseks Tungraud on ette nähtud ainult rattavahetamiseks hädaolukorras.Võimalike kehavigastuste tekitamisevältimiseks järgige tungrauaga tõst-mise juhiseid.

HOIATUS - Rataste vahetamine

• Ärge proovige autot remontidaega ratast vahetada kunagi kesetüldkasutatavat maanteed võikiirteed.

• Enne ratta vahetamist lükakeauto alati täielikult tee pealt ärateepeenrale. Kui Te ei leia maan-tee serval tugeva ja tasase pinnaga kohta, kutsuge appipuksiirteenistus.

• Ärge ületage tungraua maksi-maalset lubatud koormust: 2,000kg.

(jätkub)

(jätkub)• Kasutage kindlasti ainult õiget

tungraua eesmist või tagumisttoetuspunkti; ärge kasutage toe-tuspunktiks kunagi auto kaitse-raudu ega mingeid muid autoosi.

• Auto võib kergelt tungraua pealtmaha veereda, põhjustadesraskeid kehavigastusi või surma.Ärge pange tungraua kasu-tamise ajal kunagi ühtki omakehaosa auto alla.

• Ärge käivitage mootorit egalaske sellel töötada, kui auto onsamal ajal toetatud tungrauale.

6-21

HÄDAOLUKORRAS


Ratta vahetamine 1. Parkige auto tasasele pinnale ja

tõmmake käsipidur tugevalt peale.2. Pange käigukang automaatkäigu-

kasti puhul parkimisasendisse P,manuaalkäigukasti puhul tagasi-käigule R.

3. Lülitage sisse ohutuled.

4. Võtke ratta mutrivõti, tungraud,tungraua käepide ja varuratasautost välja.

5. Fikseerige tõkiskingade abil niieest kui tagant paigale diago-naalselt tungraua vastas olevratas.

HOIATUS - Ratta vahetamine Auto liikumise vältimiseks rattavahetamise ajal tõmmake alatikäsipidur lõpuni peale ja blo-keerige diagonaalselt vahetatavaratta vastas olev ratas.

6. Keerake ratta kinnitusmutrid ühevastupäeva täispöörde võrra lahti,kuid ärge eemaldage ühtegi mutritenne, kui ratas on maast lahtitõstetud.

6-22

HÄDAOLUKORRAS

2BLA618 2BLA619A


7. Asetage tungraud eesmise võitagumise toetuspunkti alla, vahe-tatava ratta kõrvale.

HOIATUS - Tungraua paigutamine

Vigastuste võimaluse vähenda-miseks kasutage kindlasti ainultautoga kaasasolevat tungrauda jaseda õiges toetuspunktis. Ärgekasutage tungraua toetuspunktikskunagi ühtegi muud auto osa.

8. Keerake tungraua ventiil korralikultkinni. Liigutage tungraua käepidetüles-alla, kuni tungraua ülaservpuutub vastu õiget punkti ning sel-lele langeb kerge koormus.Tõstke autot täpselt senikaua, kunirehv maast üles kerkib (umbes 30mm). Ärge tõstke ratast kunagikõrgemale. Enne ratta kinnitus-mutrite eemaldamist kontrollige, etauto asend oleks stabiilne ningega autol pole mingit võimalustlibiseda või liikuda.

6-23

HÄDAOLUKORRAS

2BLA620

JACK

2BLC601 2BLA621A


9. Eemaldage vastupäeva keeratesratta kinnitusmutrid, seejäreleemaldage ratas.

10. Pange varuratas kohale ja keera-ke mutrid käsitsi kinni. Pange kin-nitusmutrid kohale kaldservagasissepoole.

11. Auto allalaskmiseks keerake tungraua käepidemel olevaõnaruse abil järk-järgult lahti tungraua ventiil.

6-24

HÄDAOLUKORRAS

2BLA622 2BLA621B


12. Kui olete mutrid kõvemini kinnikeeranud, laske auto täielikultmaapinnale ning jätkake mutritepingutamist, kuni need on lõpunikinni keeratud. Keerake mutreidtähemustrile vastavas järjekor-ras.Kui Te ei ole kindel, kas mutrid onlõpuni kinni keeratud, laske needlähimas teeninduses üle kontrol-lida. Tehniliselt ettenähtud pin-guldamise väändemoment on9~12 kg•m (65-87 Ib•ft, 88-118N•m).

ETTEVAATUSTTeie auto rattapoltidel ja mutritelon meeterkeermed. Ratta eemal-damise ajal jälgige, et samadmutrid, mis eemaldatakse, pan-daks oma kohale ka tagasi. Kuimutrid uutega asendatakse, peabkasutama sama konfiguratsioonining meeterkeermega mutreid. Kuimeeterkeermega poldile paigal-datakse mutrid, mis ei ole meeter-keermega - või vastupidi - siis eikinnita see ratast korralikult teljekülge ning vigastatakse polti, mistuleb seejärel asendada uuega. Pange tähele, et enamik eraldimüüdavaid rattamutreid ei olemeeterkeermega. Jälgige hoolega,et kontrolliksite enne ostetudmutrite või poltide paigaldamistnende keermetüüpi. Kahtluse kor-ral küsige nõu volitatud Kia teenin-dusest.

HOIATUS - RattapoldidKui poldid on vigastatud, ei pruuginad enam ratast korralikult kinnihoida. Sellest tulenevalt võib ratasalt ära tulla ning see võib põhjus-tada avarii.

Tungraua, selle käepideme, mutri-võtme ja varuratta kolisemise väl-timiseks auto liikumise ajal pangeneed alati korralikult oma kohaletagasi. Purunenud rehvi hoiule pane-miseks vaadake juhiseid eestpooltosast “Varuratta kohalepanek”.

NB!Kontrollige esimesel võimalusel pärastvaruratta paigaldamist selle rõhku.Vajadusel reguleerige rõhk ettenähtudtasemele. Vt rehvirõhku 8. peatükist“Tehnilised andmed”.

6-25

HÄDAOLUKORRAS

1

2

3

4

5

2BLA623


7-1

HOOLDUS

Hooldusteenindused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-2Regulaarse tehnohoolduse graafik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-4Hooldus raskete kasutustingimuste korral . . . . . . . . . . . . . . 7-8Omanikupoolne hooldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-9Mootoriruum . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-13Mootoriõli ja õlifilter . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-15Mootori jahutussüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-18Pidurid ja sidur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-21Käsipidur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-22Roolivõimendi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-23Automaatkäigukast . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-24Manuaalkäigukast . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-27Esimene / tagumine diferentsiaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-29Jaotuskast (nelikveoga mudel) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-30Määrdeained ja vedelikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-31Kütusefilter ja setiti (diiselmootoriga mudel) . . . . . . . . . . . . 7-32Õhufilter . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-33Kliimaseadme õhufilter . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .7-35Klaasipuhastite harjad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-37Aku . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-39Rehvid ja rattad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-41Tulede hõõglampide vahetamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-48Määrdeainete tehnilised andmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-57Välispinna hooldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-59Salongi sisehooldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-63

7


HOOLDUSTEENINDUSEDAlati, kui viite läbi mingeid hooldus-või kontrolltoiminguid, peate olemaäärmiselt ettevaatlik, et vältida omaauto ja/või iseenda vigastamist.Kui Teil tekib oma auto ülevaatusevõi hoolduse osas mingeidki kahtlusi,soovitame Teil tungivalt lasta see tööära teha usaldusväärses ja kõrgeltkvalifitseeritud volitatud Kia teenin-duses.Volitatud Kia teeninduses töötavadtehase väljaõppega tehnikud ningseal on olemas kõik vajalikud Kiaoriginaalosad Teie auto korralikukstehnohoolduseks. Ekspertnõuande jakvaliteetse hoolduse saamisekspöörduge volitatud Kia teenindusse.Puudulik, asjatundmatu või ebapiisavhooldus võib põhjustada probleemeauto töös, millest võib omakordatuleneda auto vigastumine, avarii võiinimtrauma.

Omaniku vastutus

NB!Hooldusteeninduse dokumentatsioonisäilitamise eest vastutab auto omanik.

Omanikuna peate alles hoidma koguhooldusdokumentatsiooni, mis näi-tab, et Teie auto on korralikult hool-datud vastavalt järgnevatel lehe-külgedel toodud hooldusgraafikule.Seda infot on Teil vaja Kia garantii-tingimustes ettenähtud teenindus- jahooldusnõuetele vastavuse tõen-damiseks.Detailsed garantiitingimused ontoodud Teile antud garantii-infovihikus.

Garantii ei kata remonti ja teenindust,mis on ebaõige hoolduse või nõutavahoolduse puudumise tulemuseks.Soovitame lasta graafikujärgset hool-dust teostada volitatud Kia teenin-duses, kasutades Kia originaalosi.Sellist hooldust võib läbi viia ka igateine kompetentne autoteenindus,kus kasutatakse varuosi, mis ontäpselt samaväärsed Teie auto võimootori esialgsete originaaldetailide-ga.Soovitame lasta autot hooldada võiteenindada volitatud Kia teenindu-ses, kus kompetentsed spetsialistidteevad õigeid varuosi kasutadeskvaliteetset tööd.

HOOLDUS

7-2


Graafikujärgne hooldusteenindus Järgige TAVAPÄRAST HOOLDUS-GRAAFIKUT, kui autot ei kasutatareeglina alljärgnevalt loetletudtingimustes. Kui autot kasutataksemõnes järgnevalt nimetatudtingimustest, järgige HOOLDUSTRASKETE KASUTUSTINGIMUSTEKORRAL.• Korduv lühikeste vahemaade

läbimine.• Sõitmine tolmustes tingimustes.• Sõitmine pidurite eriti ulatusliku

kasutamisega.• Sõitmine piirkondades, kus kasuta-

takse soola või muid korrodeerivaidaineid.

• Sõitmine konarlikel või poristelteedel.

• Pikad tühikäigu või madalakiirusega perioodid.

• Sõitmine külmadel temperatuuridelja/või eriti niiskes kliimas pikaajavahemiku jooksul.

Kui sõidate autoga eelkirjeldatudtingimustes, peate autoosi kontrollima,need vajadusel asendama ja lisamavedelikke sagedamini, kui seda näebette järgnev tavapärase hooldusegraafik. Pärast 96 kuud või 120 000 kmläbimist jätkake ettenähtud hooldus-intervallide kohaselt.

Korralise hooldusintervalli lubatudmaksimaalne ületamise piir on 2000km.

HOOLDUS

7-3


HOOLDUS

7-4

REGULAARSE TEHNOHOOLDUSE GRAAFIK

K : Kontrollida, vajadusel reguleerida, parandada, puhastada või asendada. V : Vahetada.*1 : Reguleerida generaatori, roolivõimendi (ja veepumba) ja konditsioneeri veorihmasid (kui on varustuses).

Kontrollida ja vajadusel parandada või asendada uuega.

HOOLDUS-INTERVALL

HOOLDATAV KOMPONENT

Kuude arv või läbisõit, aluseks see, mis esimesena täitub. Kuud 12 24 36 48 60 72 84 96

miil×1 000 1 10 20 30 40 50 60 70 80km×1 000 1.5 15 30 45 60 75 90 105 120

Veorihmad *1 K K K KMootoriõli ja Bensiin V V V V V V V V Vmootoriõli filter Diisel V V V V V V V V VManuaalkäigukasti vedelik K V K K K K V K K

Automaatkäigukasti vedelikEuroopa K K K K K K V K KV.a Euroopa K K K K K K K K

Esimese ja tagumise Euroopa K K V K V K V K Vdiferentsiaali vedelik V.a Euroopa Kontrollida iga 20000 km järel ja vahetada iga 40000 km järel Jaotuskasti vedelik (nelikvedu) K V K K K K V K KÕhufilter K V K V K V K V


HOOLDUS

7-5

REGULAARSE TEHNOHOOLDUSE GRAAFIK (jätkub)

K : Kontrollida, vajadusel reguleerida, parandada, puhastada või asendada.V : Vahetada.*2 : Kontrollida klapiklõbina ja/või mootori vibratsiooni esinemist ning vajadusel reguleerida. *3 : Jahutusvedeliku lisamisel kasutage ainult teie autole ettenähtud jahutusvedelikku ja ärge segage kunagi karedat

vett tehase jahutusvedeliku hulka. Vale jahutusvedeliku lahus võib põhjustada häireid või vigastada mootorit.

Kuude arv või läbisõit, aluseks see, mis esimesena täitub.Kuud 12 24 36 48 60 72 84 96

miil×1 000 10 20 30 40 50 60 70 80km×1,000 15 30 45 60 75 90 105 120

Süüteküünlad Pliiga V V V V(bensiin) Pliivaba Vahetada iga 150 000 km järel. Klapivahe*2 (bensiin) Jahutussüsteem

K K K K K K K K(sh jahutusvedeliku taseme korrigeerimine)Mootori jahutusvedelik*3

Auruvoolik ja kütusepaagi kork K K K KKarteri tuulutusvoolikud (bensiin) K K K K

HOOLDUS-INTERVALL

HOOLDATAV KOMPONENT

Vahetage esimese 60 kuu või 90 000 km järel; pärast seda iga 24 kuu või 45 000 km järel

Kontrollida iga 90 000 km või 48 kuu järel.



HOOLDUS

7-6

K : Kontrollida, vajadusel reguleerida, parandada, puhastada või asendada.V : Vahetada.*4 : Kui diiselkütus ei vasta Euroopa standardile EN590, vahetage seda sagedamini.

Detailsemat infot saate volitatud Kia teenindusest.


miil×1 000 1 10 20 30 40 50 60 70 80km×1 000 1.5 15 30 45 60 75 90 105 120

Vaakumi voolik Diisel K K K K K K K K

(VGT ja segukamber)Generaatori vaakumpump Diisel K K K K K K K KGeneraatori õlivoolik

Diisel K K K K K K K Kja vaakumi voolik

KütusefilterBensiin V VDiisel *4 V V V V

Kütusetorud ja voolikud K K K K K K K K KAku seisund K K K K K K K K KKõik elektrisüsteemid K K K K K K K K KEsilöögi sensori konnektor K K K K K K K K KPidurivoolikud, torustik ja ühendused K K K K K K K K K

HOOLDUS-INTERVALL

HOOLDATAV KOMPONENT


7-7

HOOLDUS


K : Kontrollida, vajadusel reguleerida, parandada, puhastada või asendada.V : Vahetada.


miil×1 000 1 10 20 30 40 50 60 70 80km×1 000 1.5 15 30 45 60 75 90 105 120

Piduripedaal K K K K K K K K KKäsipidur K K K K K K K KSiduripedaal K K K K K K K K KPiduri- ja sidurivedelik K K K K V K K K VKetaspidurid K K K K K K K K KRoolivõimendi vedelik K K K K K K K K KRoolivõimendi süsteem ja voolikud K K K K K K K K KRehvid (rõhk ja turvise kulumine) K K K K K K K K KEsivedrustuse kuulliigendid K K K K K K K K KKonditsioneeri külmutusaine (kui on) K K K K K K K KKonditsioneeri kompressor (kui on) K K K K K K K KKliimaseadme õhufilter V V V V V V V V

HOOLDUS-INTERVALL

HOOLDATAV KOMPONENT


7-8

HOOLDUS

HOOLDUS RASKETE KASUTUSTINGIMUSTE KORRALPeamiselt rasketes sõidutingimustes kasutatavate autode järgnevaid komponente peab hooldama sagedamini. Vastavad hooldusintervallid on toodud alljärgnevas tabelis.

Rasked sõidutingmusedA : Pidevalt ainult lühikeste vahemaade läbimineB : Mootori sage ja pikaaegne töö tühikäigulC : Sõit tolmustel ja konarlikel teedelD : Sõitmine piirkondades, kus kasutatakse soola või

muid korrodeerivaid aineid või kus on väga külmE : Sõit liivastes piirkondades

F : Üle 50% sõidust toimub tihedas linnaliikluses jakuuma ilmaga (õhutemperatuur üle 32°C)

G : Sõitmine mägialadelH : Järelhaagise veduI : Auto kasutamine patrull-, takso- või puksiirteenuse

osutamiseks või kaubaveoksJ : Sõitmine kiirusega üle 170km/h

Mootoriõli ja filter V Iga 7500 km järel A, B, C, D, E, F, G, H, I, JÕhufilter V Sagedamini, kui tavaliselt C, EKliimaseadme õhufilter V Sagedamini, kui tavaliselt C, ESüüteküünlad Bensiinimootor V Sagedamini, kui tavaliselt B, H

Autom. käigukasti vedelikEuroopa V Iga 45 000 km järel A, C, E, F, G, H, Iv.a Euroopa V Iga 40 000 km järel A, C, E, F, G, H, I

Manuaalkäigukasti vedelik V Iga 90 000 km järel C, D, E, G, H, I, JJaotuskasti vedelik (nelikvedu) V Iga 90 000 km järel C,E,G,I

Tagum.diferentsiaali vedelikEuroopa V Iga 15 000 km järel

C,E,G,IV.a Euroopa V Iga 20 000 km järel

HOOLDATAV KOMPONENT Hooldus-toiming Hooldusintervall Sõidutingimus

V : Vahetada K : Kontrollida, vajadusel reguleerida, parandada, puhastada või asendada.


OMANIKUPOOLNEHOOLDUS Omaniku hooldusgraafik Omanik või kvalifitseeritud teenindus-mehaanik peab auto ohutu ja usal-dusväärse töökorra tagamisekssooritama järgnevalt kirjeldatud üle-vaatusi vastavalt toodud interval-lidele.Juhtige ilmnenud probleemideleotsekohe volitatud Kia teeninduse võikvalifitseeritud teenindusmehaanikutähelepanu, kes oskab anda asja-kohast nõu.Järgnevalt kirjeldatud omanikupool-sed hooldustoimingud ei ole reeglinagarantiiga kaetud ning tellitud töödening kasutatud osade ja määrde-ainete eest tuleb maksta tasu.

Kui olete peatunud tankimiseks:• kontrollige mootoriõli taset ja• mootori jahutusvedeliku taset

jahutusvedeliku paagis.

HOIATUSKui mootor on kuum, olge mootorijahutusvedeliku taseme kontrol-limisel ettevaatlik. Põletav tulinejahutusvedelik ja aur võivad rõhuall välja paiskuda. Võite endtõsiselt põletada.

• Kontrollige klaasipesuvedelikutaset ja

• rehvirõhku (kas see pole liigamadal).

Autosõidu ajal:• Pange tähele väljalaskesüsteemist

kostuva heli iga muudatust ningpöörake tähelepanu autosalongitunginud heitgaaside lõhnale.

• Jälgige rooliratta vibreerimist.Pange tähele, kas rooli keeramineon muutunud raskemaks või esinebselle keeramisel lõtke. Jälgige, kasauto liigub otse, kui rooli hoitakseotse.

• Jälgige, kas auto kisub tasaselsiledal teel sõites pidevalt kergeltühele poole viltu.

• Kui pidurdate, kuulake hoolega,kas ei kostu mingeid imelikkehelisid, kas auto ei kisu ühele kül-jele, kas piduripedaali vajutaminepole muutunud raskemaks ningega seda ei pea vajutama sügava-male kui tavaliselt.

7-9

HOOLDUS


• Kui käigukasti kasutamisel esinebkäigu libisemist või mingeid muidmuudatusi, kontrollige käigukastivedeliku taset.

• Kontrollige automaatkäigukastiparkimiskäigu funktsioneerimist.

• Kontrollige käsipidurit.• Kontrollige auto all vedelike lekkeid

(vee tilkumine konditsioneerisüs-teemist pärast selle töötamist onnormaalne).

Vähemalt kord kuus kontrollige:• mootori jahutusvedeliku taset

jahutusvedeliku paagis,• kõikide väliste tulede töökorda, sh

stopptuled, suunatuled ja ohutuled, • rõhku kõikides rehvides, k.a varu-

ratta rehvis.

Vähemalt kaks korda aastas (s.t igal kevadel ja sügisel) kontrollige:• kas radiaatori, kütteseadme ja kon-

ditsioneeri voolikud ei leki ega olevigastatud;

• kas esiklaasi pesuri pihustid jaklaasipuhastid töötavad. Puhasta-ge puhastite kummilabad ära pesu-vees niisutatud puhta riidelapiga;

• esitulede reguleeringut;• summutit, väljalasketorustikku,

selle katteid ja kinnitusi;• kas turvavööd on töökorras ega ole

liigselt kulunud;• kas rehvid pole liigselt kulunud ning

kas rattamutrid on kõvasti kinni.

7-10

HOOLDUS


Vähemalt kord aastas:• puhastage põhjalikult ära autokere

ja uste äravooluavad;• õlitage uksehingi ja kapotihingi;• õlitage ukse- ja kapotilukke ja linke; • määrige uste kummist veetihen-

deid;• enne sooja aastaaja saabumist

kontrollige konditsioneeri töökorda; • kontrollige roolivõimendi vedeliku

taset;• kontrollige ja õlitage automaat-

käigukasti sidestust ja juhtplokke;• puhastage akut ja selle klemme;• kontrollige pidurivedeliku taset.

Ettevaatusabinõudomanikupoolsel hooldusel Ebaõige või puudulik hooldus võibtekitada probleeme. Selles peatükisantakse juhiseid ainult kergematehooldustööde läbiviimiseks. Nagu juba eelnevalt selles peatükisselgitatud, tohivad mitmeid hooldus-töid teostada ainult kvalifitseeritudteenindusmehaanikud oma spet-siaalsete tööriistadega.

Ebaõige omanikupoolne hooldusgarantiiperioodil võib mõjuda garantiikehtivusele. Detailsema info saami-seks lugege läbi autoga kaasa antudKia garantii-info broðüür. Kui Te ei olemõne hooldustoimingu puhul endaspäris kindel, laske see ära teha voli-tatud Kia teeninduses.

7-11

HOOLDUS


HOIATUS - Hooldustööd • Auto hooldustööd võivad olla

ohtlikud. Mõne hooldustöö käi-gus võite tõsiselt viga saada. KuiTeil ei ole piisavalt teadmisi,kogemusi ega õigeid tööriistu javarustust töö sooritamiseks,laske hooldustöid teha kvalifit-seeritud tehnikul.

• Kui mootor töötab, on kapoti alltöötada ohtlik. See on veelgi oht-likum, kui kannate rippuvaidehteid või rõivaid. Need võivadsattuda liikuvate osade vahelening põhjustada vigastusi.Seepärast - kui on tõesti vajamootor kapoti all töötamise ajalkäima panna - kinnitage omajuuksed, võtke ära kõik ehted(eriti sõrmused, kaelakeed, kel-lad ja käevõrud) ning kõik lipsud,sallid ning muud sarnased lah-tised rõivaesemed. Alles seejärelvõite minna mootori või jahutus-ventilaatorite lähedale.

HOIATUS - Mootori jahutus-ventilaatorid (bensiinimootor)

Kuna bensiinimootori jahutusven-tilaatorid on elektriliselt juhitavad,töötavad need isegi siis, kuimootor seisab (kui süütevõti onasendis ON). See võib põhjustadatõsiseid traumasid. Vigastuste väl-timiseks jälgige alati, et süüdeoleks väljas, kui just pole vajamootorit hooldustöö või ülevaa-tuse ajaks spetsiaalselt töölepanna.

7-12

HOOLDUS


MOOTORIRUUM

7-13

HOOLDUS

7-13

1. Õhufilter2. Mootoriõli mõõtvarras3. Mootoriõli täiteava kork4. Automaatkäigukasti vedeliku mõõtvarras*5. Piduri- / sidurivedeliku* paak6. Kaitsmekarp7. Esiklaasi pesuvedeliku paak8. Roolivõimendi vedeliku paak9. Mootori jahutusvedeliku paak 10. Radiaatori kork11. Aku* : kui on varustuses

Diiselmootor

1 2 3 4 5 6

7 8 9 10 116BLA7001


7-14

HOOLDUS

OBL076001

1. Õhufilter2. Mootoriõli täiteava kork3. Mootoriõli mõõtvarras4. Automaatkäigukasti vedeliku mõõtvarras*5. Piduri- / sidurivedeliku* paak6. Kaitsmekarp7. Esiklaasi pesuvedeliku paak8. Roolivõimendi vedeliku paak9. Radiaatori kork10. Mootori jahutusvedeliku paak11. Aku* : kui on varustuses

Bensiinimootor

1 43 5 62

7 8 9 1110


MOOTORIÕLI JA ÕLIFILTERMootoriõli taseme kontroll 1. Kontrollige, et auto seisaks tasasel

pinnal.2. Käivitage mootor ja laske sellel

soojeneda normaalse töötempera-tuurini.

3. Seisake mootor ja oodake mõniminut, et lasta õlil tagasi karterissevalguda.

4. Tõmmake õli mõõtvarras välja,pühkige puhtaks ning lükaketagasi lõpuni sisse.

5. Tõmmake mõõtvarras uuesti väljaning kontrollige õlitaset. See peabjääma F- ja L-tähiste vahele.

Kui õlitase on L-tähise lähedal võiselle peal, lisage piisavalt õli, et õli-tase kerkiks F-tähiseni. Ärge lisageõli üle F-taseme.

Kasutage ainult ettenähtud mootori-õli. (Vt "Soovitatavad määrdeained")

Mootoriõli ja filtri vahetamine Vahetage mootoriõli ja filtrit vastavaltantud peatüki alguses toodudhooldusgraafikule.

HOIATUS - Mootoriõli• Pidev kokkupuutumine KASUTA-

TUD mootoriõliga on laborihiirtelpõhjustanud nahavähki. Kaitskeoma nahka seebi ja veegapestes.

• Hoidke mootoriõli alati väljas-pool laste käeulatust.

1. Laske mootoril paar minutit soo-jeneda ning lülitage mootor siisvälja. Võtke mootoriõli täiteavaltkork ära.

2. Laske õlil pärast täiteava korgi javäljalaskekorgi eemaldamist sobi-vasse anumasse välja voolata.

7-15

HOOLDUS

OK

F L 2BLA704


ETTEVAATUSTNii õli kui mootor on kuumad. Ärgeend põletage.

3. Eemaldage mootoriõli filter filtri-võtmega.

NB!Ärge jätke uue õlifiltri paigaldamiselvana õlifiltri tihendit õlifiltri paigal-duspinnale. See põhjustab õlilekkimist ning vigastab mootorit.Eemaldage vana tihend täielikult, niiet uus tihend korralikult ja tihedaltoma kohale läheks.

4. Puhastage õlifiltri paigalduspindmootoril ära puhta lapiga.

5. Määrige uuele õlifiltri rõngas-tihendile väike kogus mootoriõli.

6. Pange õlifilter kohale ja pingul-dage seda. (Vaadake pinguldamis-juhiseid õlifiltri sildilt.)

7. Paigaldage väljalaskeava korgileuus vahetihend.

8. Kui kogu õli on välja voolanud,pange väljalaskekork korralikulttagasi. Kork peab olema kinni kee-ratud väändemomendini 3.5~4.6kg•m (26~33 lb•ft, 35~46 N•m).

9. Täitke mootor uue õliga mõõtvardaF-tähiseni. Ärge ületage sedataset.

10. Pange õli täiteava kork kindlaltoma kohale tagasi.

11. Käivitage mootor ja kontrollige õli-filtri tihendi ümbrust võimalikelekete leidmiseks. Seisakemootor.

12. Kontrollige õlitaset ja lisagevajadusel õli F-tähiseni.

Õli kogus DiiselmootorIlma filtrivahetuseta: 7.4 liitritKoos filtrivahetusega: 8.2 liitritBensiinimootorIlma filtrivahetuseta: 4.0 liitritKoos filtrivahetusega: 4.3 liitrit

Kasutage ainult ettenähtud mootori-õli. (Vt "Soovitatavad määrdeained".)

7-16

HOOLDUS


NB!• Kuigi õlifiltrid võivad väliselt olla

ühesugused, erinevad need siseehi-tuselt üksteisest märgatavalt. Neidfiltreid ei või omavahel vahetada.Mootori potentsiaalse vigastamisevältimiseks kasutage ainult ettenäh-tud filtrit. Küsige vajadusel nõu voli-tatud Kia teeninduselt.

• Järgige toodud juhiseid väga täpselt.Õlifiltri ebaõige paigaldus võibpõhjustada õli lekkimist ning vigas-tada mootorit.

7-17

HOOLDUS


MOOTORI JAHUTUS-SÜSTEEM Rõhu all oleva jahutussüsteemi paakon tehases täidetud aastaringseltkasutatava antifriisiga. Paak on selli-se jahutusvedelikuga täidetud jubatehases.Kontrollige antifriisi külmumiskaitsetja jahutusvedeliku taset vähemaltkord aastas, talveperioodi alguses jaenne külmemasse kliimasse sõitmist.

Jahutusvedeliku taseme kontroll HOIATUS - Korgi eemaldami-ne jahutusvedeliku paagilt

• Ärge proovige korki jahutus-vedeliku paagilt eemaldadakunagi mootori töötamise ajalvõi kui mootor on kuum. Seevõib vigastada jahutussüsteemija/või mootorit ning tekitadaTeile tõsiseid kehavigastusiväljuva kuuma jahutusvedelikuvõi auru poolt.

• Seisake mootor ja oodake, kunisee on jahtunud. Isegi seejärelolge korgi eemaldamisel äärmi-selt ettevaatlik. Pange paks riide-lapp ümber korgi ja keerake sedasiis aeglaselt vastupäeva kuniesimese takistuseni. Astugesamm tahapoole seniks, kunirõhk jahutussüsteemist väljub.Kui olete kindel, et ülerõhk onväljunud, vajutage kork paksuriidelapi abil alla ja jätkake vas-tupäeva keeramist, kuni korgisaab ära võtta.

• Isegi juhul, kui mootor enam eitööta, ärge eemaldage jahutus-vedeliku paagi ega väljalaskeavakorki siis, kui mootor ja radiaatoron veel kuumad. Tuline jahutus-vedelik ja aur võivad ikka veelrõhu all välja tungida ja põhjus-tada tõsiseid traumasid.

7-18

HOOLDUS


Kontrollige kogu jahutus- ja küttesüs-teemi torustiku seisundit ja ühendusi.Vahetage välja kõik paisunud võikahjustatud voolikud.Külma mootoriga peab vedeliku tasejahutusvedeliku paagis jääma F- ja L-tähiste vahele.

Kui jahutusvedeliku tase on madal,lisage piisav kogus sobivat jahutus-vedelikku, et tagada kaitset külmu-mise ja korrosiooni vastu. Vedeliku-tase peab jahutusvedeliku paagistõusma MAX-tähiseni. Ärge lisagevedelikku üle selle taseme. Kui vede-likku peab lisama sageli, pöördugejahutussüsteemi ülevaatuseks voli-tatud Kia teenindusse.

Jahutusvedeliku vahetamine Vahetage jahutusvedelikku vastavalthooldusgraafikule.• Kasutage jahutusvedeliku lahuse

koostises ainult pehmet (demine-raliseeritud) vett.

• Teie auto mootoris on alumiinium-detaile, mida peab etüleenglükoolibaasil valmistatud jahutusvedeliku-ga kaitsma korrosiooni ja külmu-mise eest.

• ÄRGE KASUTAGE piiritust egametanooli sisaldavaid jahutus-vedelikke ega segage neid aineidettenähtud jahutusvedeliku hulka.

• Ärge kasutage lahust, mis sisaldabüle 60% antifriisi - see võib vähen-dada lahuse efektiivsust.

7-19

HOOLDUS

OBL056001


Lahuse õiged vahekorrad on toodudjärgnevas tabelis.

ETTEVAATUSTPõletuste vältimiseks ärgeeemaldage jahutusvedeliku paa-gi ega väljalaskeava korki siis,kui mootor on veel kuum.

7-20

HOOLDUS

Kuni -16°C (3°F) 35 65Kuni -26°C (-15°F) 45 55Kuni -40°C (-40°F) 55 45

KAITSE

Protsentkogumahust

Jahutus-vedelik Vesi

OMG075006


PIDURID JA SIDUR (KUI ONVARUSTUSES)

Piduri-/sidurivedeliku taseme kontroll Pidurisüsteem ja hüdraulilinesidurisüsteem jagavad omavahelsama peasilindri paaki. Kontrolligevedeliku taset paagis regulaarselt.See peab jääma paagi küljel olevateMAX- ja MIN-tähiste vahele.

Enne korgi eemaldamist ja vedelikulisamist puhastage paagi korgiümbrus korralikult ära, et vältidamustuse sattumist piduri-/sidurivede-likku.

Kui vedelikutase on madal, täitkepaak MAX-jooneni. Piduri-/siduri-vedeliku tase alaneb läbisõidu kas-vamisel. See on normaalne ning seo-tud piduri/siduri hõõrdkatete kulu-misega. Kui vedeliku tase on äär-miselt madal, laske piduri-/sidurisüs-teem üle kontrollida volitatud Kiateeninduses.

Kasutage ainult soovitatud piduri-/sidurivedelikku. (Vt "Soovitatavadmäärdeained", samas peatükishiljem.)

Ärge segage kunagi kokku erinevattüüpi vedelikke.

NB!Juhul, kui piduri-/sidurisüsteem vajabsageli vedeliku lisamist, peab laskmaauto volitatud Kia teeninduses üle vaa-data.

HOIATUSKäsitsege piduri-/sidurivedelikkuselle vahetamisel või lisamiselettevaatlikult. Ärge laske sellelsilma sattuda. Kui piduri-/siduri-vedelik läheb silma, loputage seeotsekohe rohke puhta kraaniveegasilmast välja. Laske oma silmadarstil üle vaadata niipea kui võima-lik.

7-21

HOOLDUS

OBL056008


ETTEVAATUSTVältige piduri-/sidurivedeliku sat-tumist autokere värvkattele, kunasee võib värvi kahjustada. Pikkaaega lahtiselt õhu käes seisnudpiduri-/sidurivedelikku ei tohikasutada, kuna selle kvaliteet poleenam garanteeritud. See tuleb äravisata. Ärge valage paaki mingitvale liiki vedelikku. Nii võib näiteksvaid paar tilka piduri-/sidurisüstee-mi sattunud mineraalõli (nt moo-toriõli) nende süsteemide osivigastada.

KÄSIPIDUR

Käsipiduri kontroll Kontrollige käsipiduri käiku, lugedeskokku klõpsatused, mis kostuvadpiduri pealetõmbamisel vabastatudasendist lõpuni üles. Samuti peakskäsipidur üksi autot suhteliselt järsulkallakul kindlalt paigal hoidma. Kuiklõpsatuste arv on suurem või väik-sem ettenähtust, laske käsipiduritreguleerida volitatud Kia teenindusesvõi mõnes muus kompetentses auto-teeninduses.

Käsipiduri käik:6 kuni 8 klõpsatust, rakendades jõudu98 N (10 kg).

7-22

HOOLDUS

2BLA416Z


ROOLIVÕIMENDI

Roolivõimendi vedeliku tasemekontroll Kontrollige regulaarselt vedelikutaset roolivõimendi paagis. Kui autoseisab tasasel pinnal, peab vedelikutase jääma paagi küljel olevatetähiste HIGH ja LOW vahele.

Enne roolivõimendi vedeliku lisamistpuhastage paagi korgi ümbrus korra-likult ära, et vältida mustuse sattumistroolivõimendi vedeliku sisse.Kui vedelikutase on madal, lisagevedelikku kuni HIGH-tähiseni.

Juhul, kui roolivõimendi süsteemvajab sageli vedeliku lisamist, peablaskma auto volitatud Kia teenindu-ses üle vaadata.

NB!Roolivõimendi pumba vigastamise väl-timiseks ärge kasutage autot pika-aegselt siis, kui roolivõimendi vedelikutase on madal.

Kasutage ainult soovitatud roolivõi-mendi vedelikku. (Vt "Soovitatavadmäärdeained", samas peatükishiljem.)

7-23

HOOLDUS

OBL056007


AUTOMAATKÄIGUKAST (KUI ON VARUSTUSES)

Automaatkäigukasti vedelikutaseme kontroll Automaatkäigukasti vedeliku tasetpeab regulaarselt kontrollima.Käigukasti vedeliku maht muutubtemperatuuri muutumisel. Sellel põh-jusel on vedeliku taset kõige paremkontrollida pärast 30-minutilist sõitu.Vedeliku taset saab kontrollida kasiis, kui seda soojendatakse esmaltjärgnevalt kirjeldatud meetodiga.

ETTEVAATUST• Madal vedelikutase põhjustab

käigu libisemist. Ületäitminevõib põhjustada aga vahu-tamist, vedelikukadu ja häireidülekandel.

• Kui kasutate vedelikku, mis eiole selleks ette nähtud, võib seepõhjustada häireid käigukastitöös.

HOIATUS - KäsipidurAuto äkilise liikumise vältimisekstõmmake peale käsipidur ningvajutage käigukangi liigutamiseajal piduripedaali.

1. Parkige auto tasasele pinnale jatõmmake käsipidur korralikultpeale.

2. Laske mootoril umbes 2 minutittühikäigul töötada.

3. Vajutage piduripedaali ja lükakekäigukang aeglaselt kõikidestkäikudest läbi ja jätke siisparkimisasendisse P.

4. Lastes mootoril endiselt tühikäigultöötada, tõmmake mõõtvarrasvälja, pühkige puhtaks ja lükaketagasi lõpuni sisse.

7-24

HOOLDUS

OBL056002

Automaatkäigukasti vedeliku mõõtvarras


5. Tõmmake mõõtvarras uuesti väljaja kontrollige vedeliku taset.

Kui vedelik on soojenenud normaal-se töötemperatuurini (umbes 75°C),peab vedelikutase jääma 75°C-gatähistatud 2 sälgu vahele.

NB!25°C-ga tähistatud 2 sälku (külmavedeliku skaala) on mõeldud ainultvedelikutaseme ligikaudseks hindami-seks ega ole ette nähtud käigukastivedeliku taseme täpseks mõõtmiseks.

Automaatkäigukasti vedelikuvahetamine 1. Tõstke auto üles ja toestage kind-

lalt.

HOIATUS - Auto tõstmineKui tõstate oma auto üles, kontrol-lige alati, et see oleks kõigis neljastungraua toetuspunktis/auto tõste-punktis korralikult toestatud.Ainult sel viisil toestades ontagatud auto stabiilne paigal-püsimine ning see ei kuku tung-raudade või muude tugede pealtmaha. Vastasel juhul võib autotungraudadelt või muudelt tuge-delt maha kukkuda, põhjustadesraskeid traumasid või kogunisurma.

2. Eemaldage väljalaskeava kork,mis asub käigukasti põhjal (selleesiserva keskel).

3. Kui kogu vana õli on välja voola-nud, paigaldage korgile uusvahetihend, pange kork omakohale tagasi ja keerake tugevaltkinni (väändemoment 75 kg•cm,65 lb•in, 7.4 N•m).

4. Laske auto tagasi maapinnale.5. Tõmmake välja mootoriruumi

tagaserva keskkoha lähedal asuvautomaatkäigukasti vedelikumõõtvarras ja valage lehtrit kasu-tades avast sisse umbes 2 liitritautomaatkäigukasti vedelikku(DEXRON II).

7-25

HOOLDUS

25 C 75 C

2BLA712A

Madal

Normis

Normis

Täis

Madal

Külma vedeliku skaala

Kuuma vedeliku skaala

Täis


NB!Ärge täitke üle. Liigne kogus vede-likku põhjustab tihendi kiiret läbiku-lumist, vedelikukadu ja häireidülekandel. Kui valate mahutisse liigapalju vedelikku, peate liigse koguseenne sõidu alustamist välja laskma.Kui käigukast on täiesti tühi, mahubsinna 2,5 liitrit vedelikku. Tõenäoliseltjääb käigukasti tühjendamisel siiskiveidi vedelikku sisse alles, eriti juhul,kui äravooluava korgi eemaldamisekstõstetakse üles vaid auto esiosa.

6. Kontrollige vedeliku taset.Vajadusel lisage veel veidi vede-likku ja kontrollige siis taset uuesti.Jätkake vedeliku lisamist seni,kuni selle tase jääb 75°C-ga tähis-tatud sälkude vahele.

7. Pange mõõtvarras korralikult omakohale tagasi ja hävitage kasu-tatud käigukastivedelik, järgideskeskkonnakaitse alaseid norma-tiive.

7-26

HOOLDUS


MANUAALKÄIGUKAST (KUI ON VARUSTUSES) Manuaalkäigukasti vedelikutaseme kontroll 1. Tõstke auto üles ja toestage kind-

lalt.


2. Eemaldage käigukasti küljel asuvkontroll-/täiteava kork.

3. Vaadake, kas vedelikutase ulatubkontroll-/täiteava alumise ääreni.Lisage vajadusel vedelikku.

Kui vedeliku tase on madal, kontrol-lige enne selle lisamist, kas vedelikkukusagilt ei leki. Ärge täitke üle.Kasutage ainult soovitatud manuaal-käigukasti vedelikku. (Vt "Soovitata-vad määrdeained", samas peatükishiljem.)4. Paigaldage korgile uus vahetihend

ja keerake kork siis tugevalt kinni(väändemoment 6.0~6.6 kg•m,43~48 lb•ft, 60~65 N•m).

7-27

HOOLDUS

Drain plug

Fill/check plug

2BLA709

Õige vedelikutase

2BLA710


Manuaalkäigukasti vedelikuvahetamine 1. Tõstke auto üles ja toestage kind-

lalt.2. Eemaldage käigukasti põhjal asuv

väljalaskeava kork.3. Kui kogu vana vedelik on välja

voolanud, paigaldage korgile uusvahetihend, pange kork omakohale tagasi ja keerake tugevaltkinni (väändemoment 6.0~6.6kg•m, 43~48 lb•ft, 60~65 N•m)

4. Eemaldage käigukasti küljel asuvkontroll-/täiteava kork.

5. Valage vedelikku kontroll-/täiteavakaudu käigukasti senikaua, kunivedeliku tase kerkib kontroll-/täite-ava alumise ääreni.

6. Paigaldage kontroll-/täiteava kor-gile uus vahetihend.

7. Pange kork oma kohale tagasi jakeerake siis tugevalt kinni (vään-demoment 6.0~6.6 kg•m, 43~48lb•ft, 60~65 N•m).

Kasutage ainult soovitatud manuaal-käigukasti vedelikku. (Vt "Soovitata-vad määrdeained", samas peatükishiljem.)

7-28

HOOLDUS


ESIMENE / TAGUMINE DIFERENTSIAAL Esimese / tagumise diferentsiaali

vedeliku taseme kontroll 1. Tõstke auto üles ja toestage kind-

lalt.


2. Eemaldage esimese/tagumisediferentsiaali küljel asuv kontroll-/täiteava kork.


Kui vedeliku tase on madal, kontrol-lige enne selle lisamist, kas vedelikkukusagilt ei leki. Ärge täitke üle.Kasutage ainult soovitatud esimese/tagumise diferentsiaali vedelikku. (Vt"Soovitatavad määrdeained", samaspeatükis hiljem.)4. Paigaldage kontroll-/täiteava kor-

gile uus vahetihend ja keerakekork siis tugevalt kinni (väändemo-ment 3.8~5.3 kg•m, 28~38 lb•ft,37-52 N•m).

7-29

HOOLDUS

Esimene

2BLA780/2BLA753

Tagumine

Kontroll-/täite-ava kork Väljalaskeava kork

Kontroll-/täite-ava kork Väljalaskeava

kork


JAOTUSKAST (NELIKVEDU)

Jaotuskasti vedeliku kontroll1. Tõstke auto üles ja toestage kind-

lalt.


2. Eemaldage jaotuskasti küljel asuvkontroll-/täiteava kork.


Kui vedeliku tase on madal, kontrol-lige enne selle lisamist, kas vedelikkukusagilt ei leki. Ärge täitke üle.Kasutage ainult soovitatud jaotus-kasti vedelikku. (Vt "Soovitatavadmäärdeained", samas peatükishiljem.)4. Paigaldage kontroll-/täiteava kor-

gile uus vahetihend ja keerakekork siis tugevalt kinni (väändemo-ment 2~3 kg•m, 14-22 lb•ft, 30N•m).

7-30

HOOLDUS

Drain plug

Fill/ check plug

2BLA754


MÄÄRDEAINED JAVEDELIKUD

Klaasipesuvedeliku taseme kontroll Vedeliku paak on läbipaistev. Niinäete kohe, kui palju selles veelvedelikku on.Kontrollige vedelikutaset klaasipesu-vedeliku paagis ja valage vajaduselvedelikku juurde. Kui spetsiaalsetklaasipesulahust ei ole kohe käe-pärast, võib kasutada ka tavalist vett.Külmas kliimas kasutage jäätumisevältimiseks siiski külmumiskindlattuuleklaasi pesulahust.

ETTEVAATUST• Ärge kasutage klaasipesuvede-

liku paagis radiaatori jahutus-vedelikku ega antifriisi.

• Radiaatori jahutusvedelik võibtuuleklaasile pritsituna nähta-vust tugevalt vähendada ningpõhjustada kontrolli kadumiseauto üle. Ühtlasi võib seekahjustada auto värvkatet ja kereviimistlust.

Kereosade määrimine Kõiki liikuvaid autokere osi, nagu ntukse- ja kapotihingi ning lukke, peabmäärima iga kord, kui vahetataksemootoriõli. Külmade ilmade ajalkasutage lukkudes külmumiskindlatmäärdeainet.Kontrollige, et kapoti teine link eilaseks kapotil avaneda, kui esimenelink avatakse.

7-31

HOOLDUS

6BLA713


KÜTUSEFILTER JA SETITI(DIISELMOOTOR)

Kütusefiltris asuv setiti mängib täht-sat rolli vee eraldamisel kütusest.Eraldatud vesi koguneb setiti põhja.

Kui setitisse on kogunenudjuba liigne kogus vett, süttibvastav hoiatustuli (kuisüütevõti on asendis ON).

ETTEVAATUSTKui setitisse kogunenud vett õigelajal välja ei lasta, võib kütuse-filtrisse tunginud vesi vigastadatähtsaid detaile, nagu näitekspumba täitekolbi.

Õhu väljalaskmine toitesüsteemistKui olete sõitnud nii palju, et kütus onotsa saanud või kui olete asendanudkütusefiltri uuega, laske kindlastitoitesüsteemist õhk välja, kuna vas-tasel juhul on mootori käivitamineraskendatud.• Eemaldage kütusefiltri peal asuv

õhu väljalaskekork.• Pumbake üles ja alla, kuni korgi-

avast hakkab kütust välja voolama.• Kui õhk on väljunud, pange kork

korralikult oma kohale tagasi.

NB!• Kasutage õhu väljalaskmisel lappi,

et takistada kütuse laialipritsimist.• Enne mootori käivitamist puhastage

tulekahju vältimiseks kütusefiltri japritsepumba ümbrus kütusest.

• Lõpuks kontrollige kõik osad ülevõimalike kütuselekete avastami-seks.

7-32

HOOLDUS

OBL076100


Setiti tühjendamine veest• Pange setiti alla tühi veekogumis-

nõu.• Keerake äravooluava kork lahti ja

laske veel välja nõrguda.• Kui vesi on välja voolanud, keerake

äravooluava kork korralikult kinni.• Pumbake mõned korrad pumba

täitekolbi ja jälgige, et äravoolu-avast ei lekiks kütust.

• Pärast mootori käivitamist kontrol-lige, kas setiti hoiatustuli on kus-tunud.

ÕHUFILTER

Filterelemendi vahetamine Kasutusel on paberist õhupuhastus-filter. Selle peab vajaduse tekkidesasendama uuega, seda ei peapuhastama ega korduvalt kasutama.1. Eemaldage neli (4) õhufiltri katte

kinnitusklambrit ja avage kate.

2. Pühkige õhufiltri korpuse sisemuspuhta niiske lapiga puhtaks.

3. Asendage filterelement uuega.4. Kinnitage õhufiltri kate kinnitus-

klambrite abil tagasi kohale.

7-33

HOOLDUS

2BLA760

Õhu väljalaske-kork

Pumbatäitekolb

Äravooluavakork

6BLC706 6BLC707


Vahetage õhufiltrit hooldusgraafikulevastavate intervallidega.Kui autot kasutatakse eriti tolmustesvõi liivastes piirkondades, vahetagefiltrit tavaliselt ettenähtud intervalli-dest sagedamini. (Vt osa “Hooldusraskete kasutustingimuste korral”.)

ETTEVAATUST• Ärge sõitke autoga, kui õhufilter

on eemaldatud. See põhjustabmootori väga kiiret kulumist.

• Ilma õhufiltrita sõitmisel võivadtekkida tagasilöögid mootorikäivitamisel, mis võivad põhjus-tada tulekahju süttimise moo-toriruumis.

• Olge õhufiltri eemaldamisel ette-vaatlik, et mustus ega tolm eisatuks õhu sissevõtukanalisse,vastasel juhul võib mootor vigasaada.

7-34

HOOLDUS


KLIIMASEADME ÕHUFILTER(KUI ON VARUSTUSES)

Kindalaeka taha paigaldatud kliima-seadme õhufilter peab kinni tolmu jamuud mustuseosakesed, mis sisene-vad autosse kütte- ja konditsioneeri-süsteemi kaudu väljastpoolt. Kui tol-mu ja mustust on kogunenud filtrissejuba pikka aega, võib õhuvool venti-latsiooniavadest nõrgeneda ja selletulemusel võib esiklaasi sisekülgmuutuda niiskeks ka siis, kui kasuta-takse välisõhu sissevõtu reziimi.Sellisel juhul laske kliimaseadmeõhufilter volitatud Kia teenindusesuue vastu vahetada.

Õhufiltrit peab vahetama iga 15 000km järel. Kui autoga sõidetakse ena-masti tugevalt saastunud õhugasuurlinnades või tolmustel konarlikelteedel, peab õhufiltrit kontrollima javahetama sagedamini. Kui soovitekliimaseadme õhufiltri ise uuegaasendada, võtke aluseks järgnevalttoodud juhised. Olge seejuures vägaettevaatlik, et te muid osi ei vigas-taks.

Filtri vahetamine 1. Tehke kindalaegas lahti ja

eemaldage tugivarras.

7-35

HOOLDUS

6BLA523OBL056003

Välisõhk

Ringlev õhk

Ventilaator

Aurusti sisemusKütteseadme sisemus

Kliimaseadme õhufilter


2. Kui kindalaegas on lahti, eemal-dage selle mõlemalt küljelt stop-perid. Nii vajub kindalaeka luuklõpuni lahti, jäädes vabalt hinge-dele rippuma.

3. Eemaldage õhufiltri kate, vaju-tades klambreid.

4. Asendage kliimaseadme õhufilteruuega.

5. Pange filter tagasi kohale eemal-damisele vastupidises järjekorras.

HOOLDUS

7-36

OBL056004A OBL056005


KLAASIPUHASTITE HARHJAD Kojameeste hooldus

NB!Autode automaatpesulates pealekan-tavad kuumvahad muudavad tuule-klaasi raskemini puhastatavaks.

Nii tuuleklaasi kui ka klaasipuhastiteharjade määrdumine vähendab koja-meeste efektiivsust. Määrdumisetavalisemateks põhjusteks on putu-kad, puutolm ja -praht ning kuum-vahatöötlus, mida kasutataksemõnes autopesufirmas. Kui klaasi-puhastite harjad ei pühi korralikult,puhastage nii klaas kui ka harjad ärakvaliteetse puhastusvahendiga jaloputage seejärel ära puhta veega.

NB!Klaasipuhastite harjade vigastamisevältimiseks ärge kasutage nende egaklaasi puhastamiseks bensiini, petroo-leumi, värvivedeldit ega muid lahus-teid.

Kojameeste harjade vahetamine Kui kojamehed enam korralikult eipuhasta, võivad nende harjad ollalihtsalt kulunud või pragunenud ningvajavad seetõttu asendamist uutega.

NB!Kojameeste hoobade ning muudeosade vigastamise vältimiseks ärgeproovige kojamehi käsitsi ise liigutada.

NB!Kui kasutatakse sellele autole sobima-tuid klaasipuhastite harju, võib seetekitada häireid klaasipuhastite töös.

1. Tõstke klaasipuhasti hoob üles jakeerake kogu klaasipuhasti hoova-ga risti, et tuua nähtavale plas-tikust kinnitusklamber.Suruge klamber kokku ja libistageklaasipuhastit allapoole, seejäreltõstke see hoova otsast ära.

NB!Tuuleklaasi vigastamise vältimiseksärge laske klaasipuhasti hooval suurehooga vastu klaasi langeda.

7-37

HOOLDUS

AN7B07016

Plastikust kinnitusklamberVajutage


2. Võtke kummiharja otsast tugevastikinni ja tõmmake, kuni kinnitus-otsikud tulevad metalltoe seestvälja.

3. Eemaldage kummiharja küljestmetallist tugevdusribid ja paigal-dage need uuele kummiharjale.

NB!Ärge painutage metallist tugevdus-ribisid.

4. Pange uus kummihari ettevaat-likult kohale. Seejärel paigaldageklaasipuhasti hoova külge,tegutsedes eemaldamisele vastu-pidises järjekorras.

Pange harjad kohale nii, et otsikudjääksid klaasipuhasti hoova alaosapoole.

7-38

HOOLDUS

AN7B07017 AN7B07018 AN7B07019

Otsikud

Metalltugi

Tõmmake välja

Tugevdusribi

Tugevdusribi


AKU

7-39

HOOLDUS

HOIATUS - Akuga seotudohud

Enne akuga seotud töidlugege alati tähelepane-likult läbi kõik järgnevadohutusnõuded. Hoidke süüdatud siga-rette ja mis tahes muidsädemeid ja leeke akusteemal. Akuelementides on alativesinikku, mis on vägakergestisüttiv gaas, ningsee võib süütamise kor-ral plahvatada. Hoidke akusid väljaspoollaste käeulatust. Akudsisaldavad äärmiseltsööbivat VÄÄVELHA-PET. Ärge laske akuha-pet sattuda oma nahale,silma, riietele ega autovärvkattele.

Kui elektrolüüti satubteile silma, loputage omasilmi puhta veega vähe-malt 15 minutit järjestning pöörduge viivita-matult arsti poole. Või-maluse korral lisage vettkäsna või lapiga kuniarstiabi saamiseni. Kui elektrolüüti satubnahale, peske see kohtnahal põhjalikult puh-taks. Kui tunnete valu võipõletustunnet, pöördugeviivitamatult arsti poole. Kui laete akut või töötateaku läheduses, kandkekaitseprille. Kui töötatesuletud ruumis, hoolit-sege alati piisava venti-latsiooni eest.

• Plastkorpusega aku tõstmiselvõib tugev korpuse kokkusu-rumine põhjustada akuhappelekkimist ning hape võib teilevigastusi tekitada. Kasutagetõstmisel spetsiaalset akukan-durit või hoidke tõstmiselkätega kinni korpuse vastas-nurkadest.

• Ärge proovige kunagi laadidaakut siis, kui selle juhtmed onühendatud.

• Elektriline süütesüsteem töö-tab kõrgepingel. Ärge puudu-tage neid komponente kunagisiis, kui mootor töötab võisüüde on sees.


Aku parimaks hoolduseks: • Hoidke aku kindlalt paigaldatuna.• Hoidke aku pealispind puhas ja

kuiv.• Hoidke klemmid ja ühendused puh-

tad, korralikult ühendatuna ningkaetuna petrolaatumi või klemmi-määrdega.

• Pühkige akule tilkunud elektrolüütsealt otsekohe vee ja söögisoodalahusega ära.

• Kui autot ei kavatseta pikemat aegakasutada, ühendage akujuhtmedlahti.

Aku laadimine Teie autol on hooldusvaba kaltsium-baasil aku.• Kui aku tühjeneb lühikese ajaga

(esituled või sisevalgustus jäi põle-ma, kui autot ei kasutatud), laadigesee uuesti täis aeglase 10 tundikestva (järel)laadimisega.

• Kui aku tühjeneb auto kasutamiseajal vähehaaval kõrge elektrikoor-muse tõttu, laadige seda 20 - 30 Avoolutugevusega kaks tundi.

Komponendid, mille algseadis-tused peab pärast aku lahtiühen-damist või vahetamist taastama:• Katuseluuk (vt 3. osa)• Kell (vt 3. osa)• Multimeeter (vt 4. osa)• Kliimaseade (vt 4. osa)

HOIATUS - Aku laadimineJärgige aku laadimisel alltoodudettevaatusabinõusid:• Aku peab autost välja tõstma

ning paigutama hästi ventileeri-tud kohta.

• Ärge laske aku lähedusse sattu-da sädemeid, hõõguvaid siga-rette ega leeke.

• Jälgige akut laadimise ajal ninglõpetage laadimine või vähen-dage laadimisvoolu, kui akuele-mendid hakkavad tugevalt aura-ma (keema) või kui mõne ele-mendi elektrolüüdi temperatuurtõuseb üle 49°C.

• Akut laadimise ajal kontrollideskandke kaitseprille.

7-40

HOOLDUS

2BLA721


• Ühendage akulaadija lahti all-toodud järjekorras.

1. Lülitage akulaadija pealülitigavälja.

2. Vabastage negatiivne klamberaku miinusklemmi küljest.

3. Vabastage positiivne klamberaku plussklemmi küljest.

NB!• Enne aku hooldustöid või laadimist

lülitage kõik auto elektriseadmedvälja ja seisake mootor.

• Aku lahtiühendamisel ühendageesimesena lahti aku negatiivne juhe.Akut tagasi kohale paigaldadesühendage aku negatiivne (-) juheviimasena.

REHVID JA RATTAD Rehvide hooldus Korraliku hoolduse, ohutuse ja mak-simaalse kütuse kokkuhoiu tagami-seks peaksite säilitama rehvides alatisoovitatud rõhku ning kinni pidamasoovituslikest auto koormuspiirangu-test ja raskusjaotusest.

Rehvirõhud Kontrollige rõhku kõikides rehvides(k.a varurehvis) kord kuus, kui rehvidon külmad. "Külmad rehvid" tähen-dab seda, et auto ei ole vähemalt 3tundi sõitnud või on sõitnud alla 1,6km.Soovitatud rõhkusid peab säilitamaparimate sõiduomaduste, auto heajuhitavuse ning minimaalse rehvidekulumise tagamiseks.

Kõik rehvide tehnilised andmed(mõõdud ja rõhud) on toodudjuhiukse ukselävele kinnitatud sildil.Kõik 4 rehvi ja täismõõdus varurehvpeavad olema täidetud rõhuni 240kPa (35 psi).

HOIATUSLiiga madal rõhk (ettenähtust 70kPa (10 psi) võrra või veelgi mada-lam) võib põhjustada tugevatkuumenemist, eriti palava ilmaganing suurtel kiirustel. See võibpõhjustada turvise irdumist jamuid rehvihäireid. Seetõttu võibauto kaotada juhitavuse ning sõitvõib lõppeda raskete traumade võisurmaga.

7-41

HOOLDUS

2BLA502


NB!• Sooja rehvi rõhk ületab soovitatavat

külma rehvi rõhku tavaliselt 28 - 41kPa (4 - 6 psi) võrra. Ärge laske soo-jast rehvist rõhu reguleerimiseksõhku välja, muidu langeb rõhk rehvijahtudes alla soovitatud taseme.

• Liiga madal rõhk põhjustab tugevatkulumist, halba juhitavust, kütuse-kulu suurenemist ja ülekuumenenudrehvide lõhkemisvõimalust. Samutivõib madal rehvirõhk põhjustadarehvi randi halba sulgumist. Kuirehvirõhk on äärmiselt madal, võibratas deformeeruda ja/või rehv rat-talt maha tulla. Hoidke rõhku rehvi-des õigel tasemel. Kui rehvi peabväga sageli täitma, laske see volita-tud Kia teeninduses või rehvifirmasüle kontrollida.

• Ületäitmine põhjustab sõidul kõva-dust, juhitavusprobleeme, rehvi-turvise keskjoone eriti suurt kulu-mist ja suuremat võimalust teeolu-dest tulenevateks vigastusteks.

HOIATUS - RehvirõhkÜle- või alarõhk vähendab rehvikasutusiga, mõjub halvasti autojuhitavusele ning võib lõppedarehvi järsu purunemisega. Seevõib põhjustada juhitavuse kao-tamise.

Rehvide ringlus Rehviturviste kulumise ühtlustami-seks on soovitatav rehvide asukohtaiga 12000 km läbimise järel võivarem (kui ilmneb korrapäratuid kulu-mise märke) omavahel vahetada.Rehvide vahetamise ajal kontrolligerehvide õiget tasakaalustatust.Vaadake ka seda, kas rehvidel onebaühtlase kulumise märke võivigastusi. Ebatavalist kulumistpõhjustab tavaliselt vale rehvirõhk,rataste ebaõige kokkujooks, tasakaa-lustamata rattad, tugev pidurdaminevõi järsud pöörded. Vaadake, kasturvisel või rehvi küljel pole muhkevõi paisunud kumerusi. Kui leiate sel-liseid kohti, vahetage rehv uue vastu.Samuti asendage rehv uuega, kuinäete selle pinnal kangakude võinööri. Pärast rataste asukohavahetamist reguleerige eesmiste jatagumiste rehvide rõhud normikoha-seks ning kontrollige, kas rattamutridon lõpuni kinni keeratud.

7-42

HOOLDUS


Alati, kui toimub rehvide ümber-paigutamine, tuleks kontrollida üle kaketaspidurite klotsid.

NB!Asümmeetrilise turvisemustriga ra-diaalrehve võib ümber asetada ainulteest taha ja vastupidi, mitte aga pare-malt vasakule või vastupidi.

Rehvi vahetamineKui rehv on ühtlaselt kulunud, on ristiüle rehvi näha turvise kulumisindi-kaator - ühtne 12,7 mm (1/2-tolline)laiune vööt. See näitab, et rehvil onjärel veel alla 1,6 mm paksuneturvisekiht. Vahetage rehv selliseljuhul uue vastu.Ärge oodake enne uue rehvi paigal-damist seni, kuni selline vööt ilmubüle kogu rehviturvise.

Rataste kokkujooks ja rehvidetasakaalustatus Lisaks õigele rehvirõhule aitab rehvikulumist vähendada ka rataste õigekokkujooks. Teie auto rataste kokku-jooksu peab kontrollima iga 12 kuuvõi 15000 km läbimise järel.Rehvid on algselt tehases õigestitasakaalustatud, kuid need võivadenne läbikulumist vajada uuttasakaalustamist. Kui märkate sõit-misel pidevat vibratsiooni, laske omaauto rehvid Kia teeninduses üle kont-rollida. Iga kord, kui rehv rattalteemaldatakse, tuleb see tagasi-paigaldamisel alati uuesti tasakaalus-tada.

7-43

HOOLDUS

2BLA790/2BLA790A

Koos täismõõdus varurehviga

Ilma varurattataUus turvis

Turvise kulumisindikaator

Kulunud turvisAN7B07023


NB!Ebaõiged rattaraskused võivad vigas-tada auto alumiiniumvelgi. Kasutageainult heakskiidetud rattaraskuseid.

ETTEVAATUST• Kui vahetate rehve, ärge võtke

kunagi samaaegselt kasutuseleerinevat tüüpi (nt radiaal- võidiagonaaltüüpi) rehve. Kõik nelirehvi peavad olema samas mõõ-dus ning ühesuguse disaini jaehitusega. Kasutage ainult neidrehvimõõte, mis on kirjas juhiukselävele kinnitatud rehvidesildil. Kontrollige, et kõik rehvidja veljed oleksid täpselt ühesmõõdus ning ühesuguse koor-mustaluvusega. Kasutage ainultsellist rehvi ja velje kombinat-siooni, nagu on soovitatud reh-vide sildil või nagu soovitab voli-tatud Kia teenindus. Antud ohu-tusnõuete eiramine võib mõjudahalvasti auto juhitavusele jaohutusele.

• Mistahes muus mõõdus või teisttüüpi rehvi kasutamine võib hal-vendada sõiduomadusi, juhi-tavust, mõjuda teepinna kliiren-sile, rehvikliirensile ja spido-meetri kalibreeringule.

• Kulunud rehvidega sõitmine onväga ohtlik ning vähendab pidur-damise efektiivsust, rooli-misetäpsust ja veojõudu.

• Kõige parem oleks vahetada kor-raga uute vastu kõik auto nelirehvi. Kui see ei ole võimalik,siis asendage uutega korragakaks esi- või kaks tagarehvi.Ainult ühe rehvi vahetamine võibmõjuda väga halvasti auto juhi-tavusele.

Velje vahetamine Kui mis tahes põhjusel vahetataksemetallvelgi, kontrollige, et uued veljed oleksid tehases paigaldatudoriginaalvelgedega täpselt ühesuu-rused nii diameetrilt, laiuselt kui karistlõikelt.

ETTEVAATUSTVales mõõdus velg võib mõjudahalvasti velje ja laagrite kasutus-eale, pidurdus- ja peatumisvõi-mele, juhtimisomadustele, teepin-na kliirensile, kere - ratta kliirensi-le, lumekettide kliirensile, spido-meetri kalibreeringule, esituledesuunale ja põrkeraudade kõrguse-le.

7-44

HOOLDUS


Rehvide markeeringud Rehvid kannavad külgedel standard-seid suuruse markeeringuid. Sedainfot on Teil vaja autole uute rehvidevalimiseks. Järgnevalt on selgitatud,mida tähed ja numbrid rehvi mar-keeringus tähendavad.

Rehvi markeeringu näiteid:225/75 R16 104H 245/70 R16 107H

225 / 245 - rehvi laius millimeetrites75 / 70 - suhtarv: rehvi kõrguse suhe

laiusesse protsentidesR - rehvi ehituse kood (radiaalne).16 - rattavelje läbimõõt tollides104/107 - koormusindeks: number-

kood, mis näitab, kui ras-ket koormat võib rehvkanda.

H - kiirusklassi sümbol: vt kiirusklassisümbolite tähendust järgmiselleheküljel olevast tabelist.

Velgede markeeringud Ka veljed kannavad markeeringutinfoga, mida vajate, kui tekib vajadusvelje asendamiseks. Järgnevalt onselgitatud, mida tähed ja numbridvelje markeeringus tähendavad.

Velje markeeringu näide:7.0 JJX167.0 - velje laius tollides JJ - velje ehituse markeering16 - velje diameeter tollides

7-45

HOOLDUS


Rehvide kiirusklassid Alltoodud tabelis on näha enamikhetkel sõiduautode puhul kasutata-vatest kiirusklassidest. Kiirusklassisümbol on osa rehvi küljel asuvastmarkeeringust. See sümbol näitabohutut maksimumkiirust, mille jaoksantud rehv on konstrueeritud.

Ühtsed rehvide kvaliteediklassid Turvise kulumineTurvise kulumisklass on suhtelinesuurus, mille aluseks on rehvi kulu-mise määr, mida mõõdetakse kind-lates tingimustes ametlikul test-teel.Näiteks kulumisklassi 150 rehvidkuluvad ametlikul testimisel poolteistkorda rohkem kui klassi 100 rehvid.

Rehvide suhteline vastupidavus jatöövõime sõltub nende kasutamisetegelikest tingimustest. Vastupidavusvõib normist erineda, kuna sõiduhar-jumused, teostatav hooldus, teeoludja kliima varieeruvad.

Antud klassid on pressitud sõiduautorehvide küljele. Kia sõidukite stan-dard- või lisavarustusse kuuluvaterehvide kvaliteediklassid võivadvarieeruda.

Haakumine - A, B & C Haakumisklassid, kõrgemast mada-lamani, on A, B ja C. Need näitavadrehvide peatumisvõimet märjalteekattel, mida mõõdetakse kindlatestingimustes ametlikel testidel, kustestpinnaseks on asfalt ja betoon. C-ga tähistatud rehvide haakuvusvõib olla halb.

7-46

HOOLDUS

AN7B07024

S 180 km/hT 190 km/hH 210 km/hV 240 km/hZ Üle 240 km/h

MaksimumkiirusKiirus-klassi

sümbol

Turvise kulumine 300 Haakumine ATemperatuur B


Temperatuur -A, B & C Temperatuuriklassid on A (kõrgeim),B ja C. Need klassid näitavad rehvidevastupanuvõimet kuumenemisele jakuumuse hajutamisvõimet, midatestitakse kindlates tingimustes sise-labori testrattal. Kõrge temperatuur,mida rehv peab taluma, võib põhjus-tada rehvi materjali lagunemist ningrehvi kasutusea vähenemist. Liigakõrge temperatuur võib viia rehvijärsu lõhkemiseni. Klasside A ja Bvastupidavustase (labori testrattal)on kõrgem kui seadusega nõutavmiinimum.

HOIATUS - Rehvide temperatuur

Temperatuuriklassi määramisel onrehv korralikult õige rõhuni täide-tud ning rehv ei ole üle koormatud.Liigne kiirus, liiga madal rehvirõhkvõi liiga suur koorem (ükshaavalvõi kombinatsioonis) võib põhjus-tada temperatuuri liigset tõusu jarehvi järsku lõhkemist. Sõidukvõib kaotada juhitavuse ningpõhjustada avarii, milles inimesedvõivad viga saada või hukkuda.

7-47

HOOLDUS


TULEDE HÕÕGLAMPIDEVAHETAMINE

HOIATUS - Tuledehooldustööd

Enne töö alustamist tõmmake kor-ralikult peale käsipidur ja kontrol-lige, et süütevõti oleks keeratudasendisse LOCK. Nii välistate või-maluse, et auto võiks ootamatultliikuma hakata ning teie võiks omasõrmi põletada või elektrilöögisaada.

Kasutage ainult ettenähtud võim-susega hõõglampe.

NB!Kui sõidate vihmas või pesete autot,võivad esituled või stopptuled muutu-da uduseks. Seda põhjustab tempera-tuurierinevus tulekatte sise ja välispin-nal. Tegu ei ole mingi häirega. Kui agatulede katete alla satub vett, küsigenõu volitatud Kia teenindusest.

NB!Kui teil ei ole vajalikke tööriistu,õigeid asenduslampe ega piisavalttöökogemusi, pöörduge volitatud Kiateenindusse. Paljude lampide vaheta-mine on keerukas, sest lambileligipääsemiseks peab esmalt eemal-dama muid autoosi. Eriti keerukas onnäiteks esitulede lampidele juurdepää-suks eesmise kaitseraua eemaldamine. Esitulede ploki eemaldamine/ paigal-damine võib lõppeda auto tahtmatuvigastamisega.

Esitule halogeenlambi vahetamine HOIATUS - Halogeenlambid

• Halogeenlambid sisaldavad rõhuall olevat gaasi. Purunemiselhalogeenpirn plahvatab ja teki-tab palju lendavaid klaasikilde.

• Kriimustamise vältimiseks käsit-sege halogeenlampe alati eritiettevaatlikult. Kui lambid põle-vad, vältige nende kokkupuudetvedelikega. Ärge puudutageklaasi kunagi paljaste kätega.Lambile jäänud nahaeritised või-vad põhjustada põlemise ajallambi ülekuumenemise ninglõhkemise. Lambi võib põlemapanna ainult siis, kui see onpaigaldatud oma kohale esitulekonstruktsioonis.

(Jätkub)

7-48

HOOLDUS


(Jätkub)• Kui lamp läheb katki või pragu-

neb, vahetage see otsekohe uuevastu ning hävitage siis ettevaat-likult.

• Kandke halogeenlampide vahe-tamisel kaitseprille. Laske lambilenne selle puudutamist jahtuda.

Esitule lambi vahetamine (1) Esituli (kaug)(2) Gabariidituli(3) Esituli (lähi)(4) Esisuunatuli(5) Esiudutuli (kui on varustuses)

1. Avage kapott.2. Eemaldage esitule lambi kate,

keerates seda vastupäeva.

7-49

HOOLDUS

OBL056009 OBL056010


3. Tõmmake esitule lambipesa pistiklahti.

4. Tehke klõpsatusega lahti esitulelambi fiksaatortraat, vajutadesselle otsale ja lükates seda üles-poole.

5. Tõmmake lamp esitulede plokistvälja.

6. Pange uus esitule halogeenlampkohale ja lükake esitule lambi fik-saatortraat klõpsatusega tagasialgasendisse. Seejuures jälgige,et traat oleks kohakuti lambil olevaõnarusega.

7. Ühendage tagasi lambipesatoitepistik.

8. Paigaldage esitule lambi kate,keerates seda päripäeva.

7-50

HOOLDUS

2BLA759


Esisuunatule/gabariiditulehõõglambi vahetamine Kui tuli ei tööta, laske seda kontrolli-da volitatud Kia teeninduses.

Esiudutule hõõglambi vahetamine1. Lükake oma käsi udutule korpuse

alt eesmise põrkeraua sisse.

2. Võtke lambipesa korpusest välja,keerates seda vastupäeva, kunipesa küljes olevad hambad onkohakuti korpuses olevatesälkudega.

3. Tõmmake lamp otsejoones pesastvälja.

4. Pange pesasse uus lamp.5. Pange lambipesa korpusesse

tagasi. Selleks paigutage pesa kül-jes olevad hambad korpuses ole-vate sälkudega kohakuti, lükakepesa korpusesse ja keerake siispäripäeva kohale.

7-51

2BLA737

HOOLDUS


Sisetulede hõõglampide vahetamine 1. Kangutage lapiku kruvikeeraja abil

kate sisetule korpuselt ära.

ETTEVAATUSTEnne sisetuledega tegelemist kontrollige, et need oleksid väljalülitatud, vastasel juhul võite omasõrmi põletada või saada elektri-löögi.


3. Pange kohale uus lamp.4. Pange tule katte küljes olevad

hambad kohakuti sisetule korpu-ses olevate sälkudega ja surugekate klõpsatusega oma kohaletagasi.

7-52

HOOLDUS

DOWN

PUSH

MODE/SET UP

2BLA738A

OFF

DO

OR

ON

2BLA739

OFFON

2BLA740

2BLA750Laetuli

Kaardituli Pakiruumi tuli

Ukse servatuli


7-53

Tualettpeegli tuli 1. Kangutage lapiku kruvikeeraja abil

tule kate päikesevarju küljest ära.2. Tõmmake lamp otsejoones pesast

välja.3. Pange kohale uus lamp.4. Pange tule katte küljes olevad

hambad kohakuti tule korpusesolevate sälkudega ja suruge kateklõpsatusega oma kohale tagasi.

Keskmise lisastopptule hõõglambi vahetamine 1. Avage tagaluuk.2. Võtke tagaluugi küljest ära liist,

eemaldades selleks esmalt kinni-tused liistu mõlemalt küljelt.

3. Tõmmake lambipesa fiksaatoreidväljapoole ja võtke lambipesa kooskattega välja.

HOOLDUS

2BLA742 2BLA7432BLA752


4. Tõmmake lamp/lambid otsejoonespesast välja.

5. Pange pessa uus lamp/lambid.6. Pange tagaluugi liist korralikult

kohale tagasi.

Numbrimärgi tuli 1. Keerake tule katte kinnituskruvid

ristpea-kruvikeerajaga lahti.2. Võtke kate ära.3. Tõmmake lamp otsejoones pesast

välja.4. Pange pessa uus lamp.5. Kinnitage tule kate korralikult kru-

videga tagasi kohale.

7-54

HOOLDUS

2BLA7452BLA744A


Kombineeritud tagatule hõõglampide vahetamine1. Avage tagaluuk.

2. Keerake tulede ploki kinnituskruvidristpea-kruvikeerajaga lahti.

3. Lükake kombineeritud tagatuldväljapoole, et tulede ploki saaksautokere küljest lahti ühendada.

4. Eemaldage lambipesa tulede plo-kist, keerates seda vastupäeva,kuni pesa küljes olevad hambadon kohakuti tulede plokis olevatesälkudega.

5. Võtke hõõglamp pesast välja.Selleks vajutage seda sissepooleja keerake, kuni lambi küljes ole-vad hambad on kohakuti pesasolevate sälkudega. Tõmmakenüüd lamp pesast välja.

7-55

HOOLDUS

2BLA746A 2BLA746C

Stopp/tagatuliTagumine suunatuli

Tagurdustuli

OPEN

CLOSE

2BLA747


6. Pange kohale uus hõõglamp.Lükake see pesasse ja keerake,kuni lamp kohale fikseerub.

7. Pange lambipesa tulede plokkitagasi. Selleks paigutage pesa kül-jes olevad hambad tulede plokisolevate sälkudega kohakuti,lükake pesa ploki sisse ja keerakesiis päripäeva kohale.

8. Paigaldage tagatulede plokktagasi autokere külge.

9. Keerake kinnituskruvid kinni. Külgmine suunatuli 1. Eemaldage tuleplokk auto küljest,

tõmmates seda ettepoole.2. Tõmmake lambi toitepistik lahti.3. Eraldage lambipesa tule kattest,

keerates pesa vastupäeva, kunipesa küljes olevad hambad onkohakuti tule kattes olevatesälkudega.


5. Pange pessa uus lamp.6. Pange lambipesa ja tule kate

tagasi kokku.7. Ühendage lambi toitepistik uuesti

tuleplokiga.8. Paigaldage tuleplokk tagasi auto-

kere külge.

7-56

HOOLDUS

2BLA751


MÄÄRDEAINETETEHNILISED ANDMEDSoovitatavad määrdeainedMootori ja jõuülekande nõuetele vas-tava jõudluse ja vastupidavuse saa-vutamiseks kasutage ainult kvali-teetseid määrdeaineid. Õiged määr-ded aitavad tõsta ka mootori efektiiv-sust, mille tulemuseks on väiksemkütusekulu.Täna on saadaval mootoriõlid, millelon markeering Energy ConservingOil (energiasäästlik õli). Muudeheade külgede hulgas aitavad needmäärded kaasa kütusekulu vähen-damisele, kuna vähendavad mootorihõõrdumise ületamiseks vajalikkukütusekogust. Sageli ei ole sellistkokkuhoidu märgata igapäevaselsõitmisel, kuid terve aasta jooksulannab see tulemuseks juba märgata-va kulude ja energia säästu.

7-57

HOOLDUS

*¹ Vaadake soovitatud SAE viskoossuse numbreid järgmiselt leheküljelt.

Teie autos soovitatakse kasutada järgnevaid määrdeaineid ja vedelikke.Määrdeaine Klassifikatsioon

Mootoriõli *¹bensiin API Service SJ, SL; ILSAC GF-3 või kõrgem diisel API Service CF4/CH-4; ACEA B4/C3

Manuaalkäigukasti vedelik API Service GL-4 (SAE 75W-85, eluaegne)Automaatkäigukasti vedelik APOLLOIL ATF RED-1KNelikveo jaotuskasti vedelik DEXRON III (eluaegne)Esimese diferentsiaali vedelik API Service GL-5, SAE 90

Tagumise diferent- Bensiin API Service GL-5, SAE 90

siaali vedelik Diisel API Service GL-5, SAE 85W-90 (INFILREX 33)Roolivõimendi vedelik PSF-IIIPiduri-/sidurivedelik FMVSS116 DOT-3 või DOT-4


Soovitatav SAE viskoossusenumber

NB!Enne mis tahes määrdeaine/vedelikukontrollimist või väljalaskmist puhas-tage kindlasti ära vastava täite- võitühjendusava korgi ümbrus või mõõt-varras. See on eriti tähtis tolmustes võiliivastes piirkondades ja juhul, kuiautot kasutatakse kõvakatteta teedel.Korkide ümbruse ja mõõtvardapuhastamine aitab ära hoida mustuseja liivaterade sattumise mootorissening muudesse mehhanismidesse, misvõivad muidu vigastuda.

Mootoriõli viskoossus (paksus) mõju-tab kütusekulu ning mootori tööd kül-ma ilmaga (käivitamist ja õli voola-vust). Madalama viskoossusegamootoriõlid vähendavad kütusekuluning parandavad mootori tööd külmailmaga, samas kõrgema viskoos-susega mootoriõlid on vajalikudrahuldavaks määrimiseks kuumailmaga. Soovitatud viskoossusest mis tahes

erineva viskoossusega mootoriõlidekasutamine võib lõppeda mootori-rikkega.

7-58

HOOLDUS

Õli valimisel mõelge temperatuurivahemikule, milles Teie auto kuni järgmiseõlivahetuseni sõidab. Seejärel valige soovitatud õliviskoossus järgnevasttabelist.

SAE viskoossusindeksitele vastavad temperatuurivahemikud

Temperatuur

Bensiinimootori õli*1

°C(°F)

-30 -20 -10 0 10 20 30 40 50-10 0 20 40 60 80 100 120

Diiselmootori õli 10W-30

3020W-40

15W-40

0W-30 *2

5W-30

1. Väiksema kütusekulu saavutamiseks on soovitatav kasutada mootoriõli viskoossusindeksigaSAE 5W-20, 5W-30 (API SJ,SL / ILSAC GF-3). Juhul, kui sellist mootoriõli pole teie riigissaada, valige õige mootoriõli ülaltoodud tabeli abil.

2. See õli on ette nähtud ainult väga külma ilmastiku jaoks ning selle kasutamist piiravad sõidu-tingimused ja piirkond (pole soovitatav kasutada suurte kiiruste ja raskete koormate korral.)

20W-50

10W-3015W-40

5W-20, 5W-30


VÄLISPINNA HOOLDUS Ettevaatust välispinna hooldusel Kui kasutatakse mis tahes keemilistpuhastusainet või poleerimisvahen-dit, peab järgima täpselt kõiki selletootja juhtnööre. Lugege tähelepane-likult läbi kõik hoiatused ja ohutus-nõuded, mis sildile on trükitud.

Välisviimistluse hooldusPesu Auto välisviimistluse kaitsmiseksrooste ja muude kahjustuste eestpeske seda põhjalikult vähemalt kordkuus leige või külma veega. Kui kasutate oma autot maastiku-sõiduks, peaksite selle iga kordpärast sõitu puhtaks pesema.Pöörake erilist tähelepanu soola,mustuse, muda või muude tekkinudplekkide eemaldamisele. Jälgige, etväljavooluavad uste allservades jalävepaneelides püsiksid puhtad jatakistustest vabad.

Putukad, tõrv, puutolm, lindude välja-heited, tööstuslik tahm ja muud sar-nased heitmed võivad kahjustadaTeie auto viimistlust, kui neid kohe eieemaldata. Isegi viivitamatu pesemine puhtaveega ei pruugi kõiki neid sadestusieemaldada. Kasutada võib õrna-toimelist seepi, mis on värvkatteleohutu.Pärast pesemist loputage auto põhja-likult puhtaks leige või külma veega.Ärge laske seebil auto välispinnalära kuivada.

NB!Ärge kasutage kanget seepi, keemilisilahusteid ega kuuma vett ning ärgepeske autot otseses päikesekiirgusesega siis, kui autokere on soe.

ETTEVAATUSTPärast auto pesemist kontrolligeaeglaselt sõites üle pidurid, etnäha, kas vesi on neile mõjunud.Kui pidurdusvõime on halve-nenud, kuivatage pidurid ära, vaju-tades aeglast kiirust hoides pide-valt kergelt piduripedaali.

ETTEVAATUST• Mootoriruumi pesemine veega

võib tekitada rikkeid mootori-ruumis asuvates vooluringides.

• Kui pesete mootoriruumi veega,olge eriti ettevaatlik.

7-59

HOOLDUS


VahatamineVahatage oma autot, kui vesi ei püsivärvikattel enam tilgakujulisena koos.Enne vahatamist peske ja kuivatageauto alati ära. Kasutage kvaliteetsetvedelat vaha või vahapastat ningjärgige täpselt selle tootja juhiseid.Vahatage ka kõiki metallosi ja -liiste,et neid välismõjude eest kaitsta ningnende läiget säilitada.Õli, tõrva jms plekkide eemaldaminespetsiaalse plekieemaldajaga kooribtavaliselt viimistluselt maha kavahakihi. Vahatage sellised kohadkindlasti üle ka sel juhul, kui koguauto vahatamist veel ei vaja.

NB!• Tolmu ja mustuse mahapühkimine

autokerelt kuiva lapiga kriimustabvärvkatet.

• Ärge kasutage kroomitud või ano-deeritud alumiiniumosade puhas-tamiseks metallist küürimiskäsnu,abrasiivseid puhastusaineid ega kan-geid lahusteid, mis sisaldavadtugevalt aluselisi või sööbivaidaineid. See võib kahjustada kaitse-kihti ja põhjustada värvimuutusi võirikkuda värvkatet.

Värvkatte kahjustuste parandamine Värvitud pinnale tekkinud sügavadkriimustused ja kivitäkked peab otse-kohe parandama. Paljastunud metallhakkab kiiresti roostetama ning seevõib lõppeda juba tunduvalt kallimaremondiga.

NB!Kui Teie auto on vigastunud ja vajabmõne metallosa remonti või välja-vahetamist, hoolitsege selle eest, etremonditöökojas kaetaks remondita-vad või asendatavad osad spetsiaalsekorrosioonivastase kaitsekihiga.

7-60

HOOLDUS


Läikiva metallpinna hooldus• Asfaldipigi ja putukate eemalda-

miseks kasutage asfaldiplekkideeemaldusvahendit, mitte aga kaa-bitsat või muud teravat eset.

• Läikivate metallpindade kaitsmi-seks korrosiooni eest kandke neilekiht vaha või kroomikaitsevahenditning hõõruge tugevalt läikima.

• Talveilmade ajal või rannikualadelkatke läikivad metallpinnad pakse-ma vaha- või kaitsevahendi kihiga.Vajadusel katke osad mittesööbivapetrolaadiga või muu kaitsva aine-ga.

Kerepõhja hooldusSööbivad ained, mida kasutataksejää- ja lumetõrjeks või tolmu vähen-damiseks, võivad koguneda autopõhjale. Kui neid aineid ei eemaldata,võib see põhjustada põhjadetailide -kütusetorude, raami, põranda välis-pinna ja väljalaskesüsteemi - kiire-nenud roostetamist isegi juhul, kuineid on käsitletud roostetamisvas-tase kaitsevahendiga.Loputage autopõhi ja rattakoopadkord kuus, pärast maastikusõitu ningkindlasti iga talveperioodi lõpus leigevõi külma veega põhjalikult puhtaks.Pöörake kerealusele pinnale jadetailidele erilist tähelepanu, kunaseal on raske kogu pori ja mustustnäha. Teedelt kogunenud mustusemärjakstegemine ilma seda eemal-damata teeb rohkem halba kui head.Uste alaservades, lävepaneelides jaraamis on väljavooluavad, mida eitohi lasta mustusest ummistuda; nen-desse kohtadesse seisma jäänudvesi võib põhjustada roostetamist.

ETTEVAATUSTPärast auto pesemist kontrolligeaeglaselt sõites üle pidurid, etnäha, kas vesi on neile mõjunud.

7-61

HOOLDUS


Alumiiniumvelgede hooldus Alumiiniumveljed on kaetud kaitsvaviimistluskihiga.• Ärge kasutage alumiiniumvelgede

puhastamiseks mingeid abrasiiv-seid puhastusvahendeid, poleeri-misaineid, lahusteid ega traatharju.Need võivad velgede pinda kraapi-da või vigastada.

• Kasutage ainult õrnatoimelist seepivõi neutraalset pesulahust ning loputage seejärel põhjalikult puhtaveega. Puhastage kindlasti velgialati pärast soolatatud teedel sõit-mist. See aitab vältida korrosiooniteket.

• Vältige velgede pesemist suurelkiirusel töötavate autopesuharjade-ga.

• Ärge kasutage alumiiniumvelgedepuhastamiseks mingeid happelisipuhastusvahendeid, kuna needvõivad kaitsva kihiga kaetud velgivigastada ja põhjustada rooste-tamist.

7-62

HOOLDUS


SALONGI SISEHOOLDUS Ettevaatust salongi hoodusel Püüdke vältida sööbivate lahuste (ntlõhnaõlide, kosmeetiliste vedelike)sattumist armatuurlauale - need või-vad kahjustada selle pinda või tekita-da värvimuutusi. Kui sellised ainedsatuvad armatuurlauale, pühkigeneed otsekohe ära. Lugege alltoodudjuhiseid vinüülpindade õige hoolda-mise kohta.

Istmekatete ja siseviimistlusepuhastamine Vinüül Esmalt eemaldage vinüülpinnalt tol-muimeja või harjaga tolm ja lahtineprügi. Seejärel puhastage vinüülpin-nad ära spetsiaalse vinüüli puhastus-ainega.

Tekstiil Esmalt eemaldage tekstiililt tolmu-imeja või harjaga tolm ja lahtineprügi. Seejärel kasutage puhas-tamiseks õrnatoimelist puhastusva-hendit, mis on ette nähtud polstritevõi vaipade puhastamiseks. Värskedplekid eemaldage otsekohe kangas-tele mõeldud plekieemaldajaga. Kuivärsketele plekkidele kohe tähele-panu ei pöörata, võib plekk tugevaltsisse jääda ning kanga värvus võibseetõttu muutuda. Samuti võivadväheneda materjali tulekindladomadused, kui selle eest õigesti eihoolitseta.

ETTEVAATUSTSoovitatud puhastusvahenditestja protseduuridest erinevate aineteja meetodite kasutamine võib aval-dada mõju tekstiili väljanägemise-le ja vähendada selle tulekindlust.

Turvavöö rihma puhastamine Kasutage rihmade puhastamiseksmis tahes õrnatoimelist puhastusva-hendit, mis on ette nähtud polstritevõi vaipade puhastamiseks. Järgigepuhastusvahendi kasutusjuhendit.Ärge rihmasid valgendage egavärvige, sest see vähendab nendevastupidavust.

Aknaklaasi sisepinna puhastamine Kui auto aknaklaasid muutuvadseestpoolt uduseks (s.t need on kae-tud rasvase või õlise kihiga), peabneid puhastama spetsiaalse klaasi-puhastusvahendiga. Järgige puhas-tusvahendi pakendil olevaid juhiseid.

NB!Ärge kraapige tagaluugi akna sisepin-da. See võib kahjustada tagaklaasisoojenduse traate.

7-63

HOOLDUS


8-1

TEHNILISED ANDMED

Tehnilised andmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8-2

8


TEHNILISED ANDMED

8-2

TEHNILISED ANDMEDJärgnevalt toodud tehnilised andmed on mõeldud ainult üldinformatsiooniks. Täpsema ja uusima info saamiseks pöör-duge volitatud Kia edasimüüja poole.

Mõõtmed

Mõõde mmKogupikkus 4 590 Kogulaius 1 865 / 1 885*1

Kogukõrgus katuseraamita 1 725Kogukõrgus katuseraamiga 1 805Eesmine rööbe 1 580Tagumine rööbe 1 580Teljevahe 2 710

MõõtRehvirõhk

Rehv Velg245/70R16 7.0J×16

240 kPa (35 psi)245/65R17 7.0J×17

Rehvid

Hõõglamp Võimsus (W)Esituled (kaug/lähi) 55/55Esisuunatuled 21Gabariidituled (e parktuled) 5Külgmised suunatuled 5Esiudutuled (kui on varustuses) 27Tagumised udutuled (kui on varustuses) 21Stopp- ja tagatuled 21/5Tagumised suunatuled 21Tagurdustuled 16Kõrge lisapidurituli 5Numbrimärgi valgustus 5Salongi laetuli 10Kaardituli 10Pakiruumi tuli (kui on varustuses) 10Ukse servatuli (kui on varustuses) 5Tualettpeegli tuled 3

Tulede hõõglambid

*1 : laia karniisiga mudel


TEHNILISED ANDMED

8-3

Täitemahud

*1 Vaadake soovitatud SAE viskoossuse numbreid lk 7-58. *2 W.G.T - ülejäägiklapiga turbolaadur (Waste Gate Turbocharger)*3 V.G.T - muutuva geomeetriaga turbolaadur (Variable Geometry Turbocharger)

Määrdeaine Maht (liiter) Klassifikatsioon

5,2

8,2

8,2

3,2 API Service GL-4 2,7 (SAE 75W-85, eluaegne)

Automaatkäigukasti vedelik 10 APOLLOIL ATF RED-1KNelikveo jaotuskast 1,42 DEXRON III (eluaegne)

Roolivõimendi 0,85~0,9

PSF-III

Esimene diferentsiaal 1,3 API SERVICE GL-5 (SAE 90)

Tagumine diferentsiaal1,3 API SERVICE GL-5 (SAE 90)1,6 API SERVICE GL-5 (SAE 85W-90, INFILREX33)

Jahutusvedelik9,0 etüleenglükooli baasil 10,0 alumiiniumradiaatorile

Piduri-/sidurivedelik 0,35 FMVSS116 DOT-3 või DOT-4Kütus 80 -

Mootoriõli *1

Manuaalkäigukasti vedelik

Bensiinimootor

Bensiinimootor

Diiselmootor

DiiselmootorBensiinimootorDiiselmootor

API Service SJ, SL või kõrgem,ILSAC GF-3 või kõrgem

W.G.T*2

V.G.T*3

2WD4WD

API Service CH-4 või kõrgem,ACEA C3 või kõrgem

API Service CF-4 või kõrgem, ACEA B4 või kõrgem


9-1

MÄRKSÕNASTIK

9

Märksõnastik. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9-2


Aknad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-9Aku . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-39Antenn . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-87Armatuurlaua ülevaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2-3Auto identifitseerimisnumber . . . . . . . . . . . . . . . . 5-42Automaatkäigukast . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-11Automaatkäigukasti vedelik . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-24Automaatne kliimaseade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-71Auto sissesõitmise protsess . . . . . . . . . . . . . . . . . .1-3

Bensiinimootori käivitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-4

Diiselmootori käivitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-7

Enne sõitmist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5-6Esiistmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-12Esiklaasi soojendus ja udu kõrvaldamine (automaatne tüüp) . . . . . . . . . . 4-81

Esiklaasi soojendus ja udu kõrvaldamine (käsitsi juhitav tüüp) . . . . . . . . 4-79Esimene / tagumine diferentsiaal . . . . . . . . . . . . . 7-29

Heitgaaside kontrollsüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . 5-4Hoiatus- ja indikaatortuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-41Hoiatus teel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6-2Hoiulaekad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-76Hooldus raskete kasutustingimuste korral . . . . . . . 7-8Hooldusteenindus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-2Hõõglampide vahetamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-48Hädakäivitus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6-4

Immobilisaatorisüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-5Infokleebised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5-42

Jaotuskast (nelikvedu) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-30Järelhaagise vedamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5-33

MÄRKSÕNASTIK

9-2


Kapott . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-66Katuseluuk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-79Katuseraam . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-82Kaugjuhtimisega ilma võtmeta sisenemine . . . . . . 3-3Klaasipuhastid ja -pesurid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-58Klaasipuhastite harjad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-37Klaasisoojendus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-61Kuidas antud käsiraamatut kasutada . . . . . . . . . . . .1-2Kui rehv puruneb . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6-19Käsitsi juhitav kliimaseade . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-63Käsipidur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-22Kütusefilter ja setiti (diiselmootor) . . . . . . . . . . . . . 7-32Kütuse täiteava kork . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-67

Libisemist piirav diferentsiaal . . . . . . . . . . . . . . . . 4-24

Manuaalkäigukast . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-9Manuaalkäigukasti vedelik . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-27Mootori jahutussüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-18Mootoriruum . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-13Mootoriõli ja õlifilter . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-15

Multimeeter . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-48Mõõdikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-39Määrdeained ja vedelikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-31Määrdeainete tehnilised andmed . . . . . . . . . . . . . 7-57

Nelikvedu (4WD) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-16Nelikveo kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5-15Nõuanne auto juhtimiseks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1-3Nõuded kütusele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5-2Näidikuaken . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-37

Ohutuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-62Omanikupoolne hooldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-9

Pagasikast . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-94Pakiruumi kate . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-93Pakiruumi eraldusvõrk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-89Peeglid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-69Pidurid ja sidur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-21Pidurisüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-25Pukseerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6-15

MÄRKSÕNASTIK

9-3


Päikeseprillide hoidik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-78Püsikiiruse kontrollsüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-33

Rasked sõidutingimused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5-9Rehvid ja rattad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-41Rool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-31Roolivõimendi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-23

Salongi hooldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-63Sise- ja välisvaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2-2Sisevalgustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-73Sisevarustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-83Soovitused ökonoomsemaks sõiduks . . . . . . . . . . . 5-8Süütelukk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-2

Tagaiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-19Tagaluuk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-64Tassihoidik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-75Tavapärase hoolduse graafik . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-4Tehnilised andmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8-2Tuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-54

Turvapadjad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3-44Turvavööd . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-22

Ukselukud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3-6

Vooluringi kaitse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6-7Võtmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-2Välispinna hooldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-59

Õhkpadjad - täiendav turvasüsteem . . . . . . . . . . 3-44Õhufilter . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-33

Ülekoormus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5-41Ülekuumenemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6-3

MÄRKSÕNASTIK

9-4


Documents

KIA, MEIE ETTEVÕTE...KIA, MEIE ETTEVÕTE Nüüd, kui Te olete Kia sõiduki omanik, tekib Teil ilmselt hulgaliselt küsimusi oma sõiduki ja selle valmistaja kohta, näiteks "Mis on