Laste osalus ja kaasamine otsustusprotsessides

Kiira Gornischeff

MTÜ Lastekaitse Liit

05.11.2014

Mõned peamised andmed

• Rahvaloenduse andmetel elas 2012. aastal Eestis 246

346 last

• Täna elab orienteeruvalt 250 000-260 000 last

• Osakaal rahvastikus pisut üle 18 %

• Maakonnakeskustes 14-aastaste osakaal rahvastikus

vähenenud

Veel andmeid

Praxise ja Lasteombudsmani Lapse õiguste ja vanemluse monitooring 2012:

23% täiskasvanutest ja 16 % lastest ei ole lapse õigustest kuulnud

96% küsitletud lastest olid nõus, et lapse ärakuulamine on sama tähtis kui täiskasvanute kuulamine

97% küsitletud lastest nõustusid, et lapsi puudutavates küsimustes tuleb alati küsida laste arvamust

76 % nõustus, et lapsed peaksid saama kaasa rääkida nende ümber toimuva eluga seonduvates küsimustes

9 % täiskasvanutest seisukohal, et lapsi ei ole vaja üldse kaasata

Mida ütleb seadusandlus?

Rahvusvaheline tasand

ÜRO Lapse õiguste konventsioon, artikkel 12

EL põhiõiguste harta, artikkel 24

Euroopa laste strateegia

Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistik 2010-

2018

Eurooa Nõukogu soovitused jt

Mida ütleb seadusandlus?

Siseriiklik tasand:

Lastekaitse seadus

Noorsootöö seadus

Laste ja perede arengukava 2012-2020

Noortevaldkonna arengukava 2014-2020

Temaatilised seadused

Uus lastekaitseseadus

§ 8 Koostöö

(1) Lapse õiguste ja heaolu tagamiseks peavad riigi ja

kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutused ja nende

ametiisikud ning avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud juriidilised

isikud tegema omavahel valdkondadeüleselt koostööd kõigi

lastele suunatud meetmete planeerimisel, rahastamisel ja

rakendamisel, kaasates sellesse lapsi, vanemaid, last

kasvatavaid isikuid, huvirühmi ja avalikkust.

§ 21. Lapse huvidest lähtumine

(1) Kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel/.../tuleb selgitada

välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui

esmatähtsast kaalutlusest.

(2) Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb:

2) selgitada lapsele kavandatava otsuse sisu ja põhjuseid,

kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil

ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus

arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel;

(3) Kui lapse huvid erinevad lapse arvamusest või muul

põhjusel tehakse otsus, mis ei ühti lapse arvamusega, tuleb

selgitada lapsele tema arvamuse arvestamata jätmise põhjuseid.

Organisatsioonid

• Noortekogud – noorte maakondlik esindus (15)

• Noorteühendused - erinevad noortega tegelevad

organisatsioonid

• Noortevolikogud e osaluskogud (aastast 1998), 70

noortevolikogu

Ühendab Noorteühenduste Liit (ENL) - koordineerimine,

noortepoliitika kujundamine jt

Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK) - toetab, koolitab - HTM

Organisatsioonid

Noortekeskused,vabaajakeskused, noortetoad

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (ANK)

Õpilasesindused - koondab õpilaste huve

Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL)

2014. aastast Noorteparlament

Laste osaluse toetamine ja kaasamine

otsustusprotsessides

2013

• ENL, Eesti Linnade Liit, (oktoober 2012 - mai 2013)

• Elektrooniline küsimustik, ankeetküsimustik

• Kokku vastas 688 last (12-17 a)

• 110-st koolist, eesti ja vene õppekeelega koolid

• 115 KOV

Mille alusel kaasatakse?

Kokkuleppeline tava – 60,9 %

Omavalitsuse poolt vastu võetud dokument – 5,2%

Muud variandid

„ei ole sellist dokumenti tehtud“; „laste kaasamine on üldiselt juhuslik“; „ilma igasuguse aluseta, vastavalt vajadusele“

Kaasamise valdkonnad

Vaba aeg – 92,17 % (nt lastelaagrid)

Koolielu – 77,39 %

Kohalik kultuurielu – 55,65 % (kontserdid, üritused)

Omavalitsuse keskkond - vaid 19,13 %

Transport – 14,78 %

2006. aasta küsitlusega võrreldes küsitakse enam arvamust vaba aja osas, vähem koolielu ja kohaliku elu küsimustes

Kuidas arvamust küsitakse

Küsimustikud koolis, noortekeskustes (92 kov)

Loomingulised konkursid – esseed, joonistused (47 kov)

Ühised arutelud omavalitsustes (44 kov)

Kohtumised laste ja peredega (39 kov)

NB! Üllatav oli õpilasesinduste vähene aktiivsus

Meetodid ja kaasamise vormid

Vestlused lastega, arutelud koolis, interneti küsimustikud

Erinevad noorte osaluse vormid – noortevolikogud, osaluskohvikud, noortekeskused jt

Kohalikud rahvaküsitlused, nt. Ambja valla arengukava koostamisel

Eelistatakse kaasata kooli kaudu (97 kov)

Individuaalselt (58 kov)

Laste/noorte organisatsioonide kaudu (52 kov)

Mille kaudu kaasatakse?

Puudub eraldi lastele mõeldud lapsesõbralik veebileht/link/alaleht - 100 % küsitletutest kinnitavad

6,1% KOV kinnitas, et on lastele mõelnud, nt Kunda linn, Toila,Maarja, Sangaste, Türi ja Loksa vallad

Paljud viitavad noortekeskuse koduleheküljele, hea näide Rõuge vald

Mainitakse Facebook kontot, PS! Ei mainita vKontakte keskkonda

Kaasatud laste ja noorte vanus

Enamik kaasab põhikooliealisi lapsi (108 kov)

2/3 keskkooliealisi lapsi (73 kov)

Positiivne -pea pooled kaasavad algkooliealisi lapsi (47 kov, nt Tahkuranna vald)

Mille kaudu eelistavad küsida?

Facebook

Kool (koolileht, kooliraadio, e-kool, infotahvlid jt)

KOV veebileht

Kohalik ajaleht

Noortekeskus

Küsivad, aga kas arvestavad?

PS! 7 omavalitsust tunnistas, et ei ole mitte kunagi lapsi ja noori kaasanud

Kultuuri ja spordi arengukava, kooli arengukava

Huvihariduses (huviringid, õpilasmalev)

Keskkond (skatepark, poksiringi varustus jne)

Transport (bussiliiklus, nt Iisaku)

- aga tagasiside?

NB! lapsed märkisid samad valdkonnad

Soovitused omavalitsustelt

Rohkem infot, koolitusi, teabepäevi, juhendmaterjalid jt

Rohkem rahalisi vahendeid

Jagada häid näiteid toimivatest KOV'st

Rohkem koostööd

Noored võiksid olla ise aktiivsemad

Lapsed ja noored osalejatena

Olen teadlik oma õigusest avaldada arvamust KOV (67,3%)

Ei ole teadlik oma õigusest avaldada arvamust KOV (32,7%)

Kus ja kes on sulle sellest rääkinud?

Koolis – 349 vastust

Kodus – 238 vastust

Sõpruskonnas – 148 vastust

Noorteorganisatsioonis – 141 vastust

Noortekeskused – 89 vastust

Omavalitsus nt – 52 vastust

PS! antud küsimusele sai valida mitu eelistust

Kas sa tahad kaasa rääkida?

Jah – 54,4 %

Ei soovi – 8,7%

Ei oska öelda – 36,9%

NB! Praxise ja lasteombudsmani monitooring sai sama tulemuse – üle veerandi lastest ei soovi kaasa rääkida

Kaasamise kanalid ja viisid

„arvutis“, „koosolekutel arutasime“ „külakeskuses“

„koolitunnis“, „õpetaja küsis isiklikult“

„noortekas oli paber ja sinna peale võis kirjutada mida keegi arvab“

„olen noortekogus“, „ TEN“, „õpilasesinduse koosolekutel“

Kust võiks sinu arvamust küsida?

Facebook

Vkontakte

Kool, noortekeskus

Vaid 43,75 % soovib infot KOV kodulehe kaudu

Samas KOV kasutab 79,1% kodulehte infoallikana

Kaasamine teistes valdkondades

Õigussüsteem

Politsei – pigem statistika jaoks

Kohus – kriminaal-, tsiviil-, halduskohtumenetlus (osalus ja kaasamine, kaebeõigus, lapsendamine, hooldusõiguse küsimused)

NB! kõige problemaatilisem halduskohtumenetluses

Ministeeriumid – erinev praktika

Noorsoopolitsei – aktiivne kaasaja (nt mobiilne noorsootöö)

Erikoolid – vähem infot

Kaasamine teistes valdkondades

Valitsus

Erakondade noortekogud, eraldi üksus puudub

Riigikogu

Noorteparlament

Valvekoer

Lasteombudsman – nõuandev kogu

Kitsaskohad

Laste osas:

Vähene teadlikkus, piirkondades erinev

Erivajadustega laste kaasamine ja nende osalus

Vene keelt kõnelevate laste kaasamine ja nende osalus

Mitteaktiivsete laste kaasamine, erinevad vanused

Mitteformaalse õppe metoodikad

Lapsed õigussüsteemis

Kitsaskohad

Täiskasvanute osas:

Vähesed oskused ja teadlikkus – puudub harjumus

Vähene huvi - stereotüüp

Teatud aladel puudub üleüldse praktika (tervishoid, erasektor, riik kitsamas mõttes)

Vähe osatakse kasutada haaravaid meetodeid

Mida soovitasid lapsed?

„rääkige meiega“, „teavitage ja julgustage meid“

„korraldage rohkem üritusi, erinevaid projekt“

“rohkem infot koolides“

„saatke Facebooki kirju ja küsige“

„küsige otse ja küsige tähtsatel teemadel ka“

„näidake siirast huvi“

„noorte häält peaks rohkem arvesse võtma, kasvõi natukene..“

Suur tänu tähelepanu eest!

kiira@lastekaitseliit.ee