Kuni II maailmasõjani oli Vaivara vald üks arenenumaid kõrge haridustasemega valdu

Virumaal. Peale suurt sõda on eestikeelse hariduse andmise ajalugu lünklik. Juuresoleva­

ga on kirja pandud väike osake mälestusi.

Olgu see kirjatükk ärgituseks vaivaralastele ja Vaivara kooli vilistlastele mälestuste ko­

gumiseks ja kirjapanemiseks, et saaks terahaaval kokku panna Vaivara kooli ajaloo viimase

osa.

Olav Vallimäe

ISBN 9 7 8 - 9 9 4 9 - 4 2 2 - 5 6 - 2

Fotod erakogust

Disain - Skadi Kriel

Kirjastus Grenader, 2008

Lai 33/Suurtüki 2

Tallinn 10133

Tel. + 3 7 2 6 717 2 0 0

+ 3 7 2 53 4 7 7 7 7 7

www. phototour. ee

MEENUTUSI ÜHEST UNUSTATUD K O O L I S T

1 9 3 9 / 4 0 . õppeaastal oli Vaivara ja Alutaguse vallas 15 maakooli 638 õpilasega. Kõik need

koolid töötasid ka sõja ajal ning suleti 1944 . aasta algul. 1 9 4 3 . aastal oli õpilasi veel 5 7 7 .

Sõjas purustati kõik koolid. Vaivara ja Alutaguse elanikud aeti oma kodudest minema.

Sama tehti ka Narva jõe taguste valdade (Narva, Piiri ja Raja) rahvaga. 1945 . aastal ühen­

dati need kolm valda hoopis Venemaaga.

K o o l 1 9 3 9 / 4 0 1 9 4 0 / 4 1 1941 /42 1 9 4 2 / 4 3 1 9 4 3 / 4 4

klasse/õpilasi klasse/õpilasi klasse/õpilasi klasse/õpil asi klasse/õpi' asi

Arumäe 1-4 29(26) 1-4 18 1-4 19 1-6 21

Auvere 1-4 22(24) 1-4 18 1-5 19 1-4 21

Mustajõe 1-6 18 1-6 13 1-6 11 1-6 18

Peeterristi 1-4 22 1-4 23 1-4 28 1-4 25

Puhkova 1-6 56(58) 1-6 57 1-6 54 1-6 32

Soldina 1-6 41(38) 1-6 82 1-6 73 1-6 45

Soldina-Sundja 1-4 27(39) 1-4 21 1-4 12 1-4 25

Perjatsi 1-3 29 1-3 22 1-3 36 1-3 47 4 55

Päite 1-4 49 1-6 46 1-6 42 1-6 42 6 44

Sirgala 1-4 29 1-4 28 1-4 25 1-4 14 1-4 15

Udria 1-4 25 1-4 17 1-4 17 1-4 14 1-4 17

Uus-Sõtke 4-6 70(66) 4-6 75 4-6 76 4-6 69 4-6 70

Vana-Sõtke 1-3 62 1-3 69 1-3 47 1-3 46 1-3 50

Viivikonna 1-4 22 1-3 22 1-6 43 1-6 41 1-6 43

Vaivara 1-6 123(144) 1-6 117 1-6 123 1-6 117 1-6 83

Sillamäe vene algkool

4 17

Peale teist Nõukogude okupatsiooni, 1944 . aasta lõpul, hakati koole taastama. Avati

esialgu 4-klassilised algkoolid Päites, Sillamäel, Soldinos ja Auveres. Mõne aastaga kasva­

sid need koolid 7-klassilisteks. Koos Laagna sovhoosi moodustamisega 1 9 5 1 . aastal avati

seal ka kool, mis kasvas 7-klassiliseks. Kuna eestlastele tehti takistusi Narva ja selle lähis­

tele elama asumisel — Sillamäe oli eriti keelatud koht — siis hakkasid koolid kärbuma. Al­

gul muutusid nad tagasi 4-klassilisteks ja lõpuks pandi hoopis kinni. Auvere 1963 , Vaivara

1963 , Päite 1966 , Soldina 1967 , Laagna 1969 .

3

HALDUSJAOTUSEST

Vaivara valla idapoolne osa on aegade jooksul kasvanud ühtseks suureks Vaivara vallaks,

läänepoolne osa on aga käinud käest kätte. Esimese suurema haldusreformiga 3 1 . 0 1 . 1 8 9 2 . a

määruse järgi ühendati Voka, Ontika, Päite, Toila, Pühajõe, Konju ja Vaivina mõisavallad

TŠutlei (Choudleigh, Voka) vallaks.

0 1 . 0 4 . 1 9 3 9 Voka vald likvideeriti ja jagati kolme valla vahel: Valaste-poolne osa sai

Järve vallale, keskpaik Jõhvi vallale ja Vaivina, Künnapõhja, Liiva, Allika, Päite, Türsamäe

ja Viivikonna liideti Vaivara vallaga. See jaotus püsis kuni 1 9 4 5 . aastani.

1944 . a lõpul, peale Nõukogude võimu tulekut, kuulus Vaivara vald Virumaa koossei­

su. Vallas olid järgmised külad: Allika, Aruküla, Hundinurga, Kannuka, Künnapõhja, Lii­

va, Mustanina, Perjatsi, Pimestiku, Päite, Reidepõllu, Sillamäe, Sirgala,Türsamäe, Utria,

Uus-Sõtke, Vana-Sõtke, Vaivara, Viivikonna.

ENSV Ülemnõukogu Pr. seadlusega 1 3 . 0 9 . 1 9 4 5 jagati vald kolmeks külanõukoguks:

Perjatsi, Türsamäe ja Vaivara.

3 0 . 1 2 . 1 9 4 7 likvideeriti Vaivara külanõukogu ( k / n ) ja arvati Perjasti k / n koosseisu.

2 5 . 0 6 . 1 9 4 8 otsustati paluda MN (ministrite nõukogu) jaVirumaaTSNTK-d (töörahva

saadikute nõukogu täitevkomitee) moodustada Viivikonna alevinõukogu (elanikke oli seal

juba ~ 7 0 0 ) .

1945 . a olid Vaivara vallas järgmised asutused: Sillamäe põlevkivitööstus, Vaivara mets­

kond, Vaivara piimatööstus, Sillamäe algkool, Vaivara rahvamaja, Päite algkool, Päite am­

bulatoorium, Põlluni aj anduspanga osakond.

3 0 . 1 2 . 1 9 4 7 likvideeriti Vaivara k / n , ühendati Perjatsiga.

1949. a jagati Virumaa kaheks: Virumaa ja Jõhvimaa — Vaivara vald kuulus Jõhvimaale.

Sillamäega ühendati Päite mõis, Türsamäe mõis ja Türsamäe asundus.

1950 . a likvideeriti Eestis maakonnad ja nende asemele tehti 39 rajooni. Vaivara vald

likvideeriti ja külanõukogud allutati Narva linnale.

1952—1953 vähem kui aasta kuuluti veel Tallinna oblastisse.

1954 . a ühendati Perjatsi ja Türsamäe külanõukogud Vaivara külanõukoguks ja anti

Jõhvi rajooni (moodustati 1954 . a) alluvusse.

0 3 . 0 9 . 1 9 6 0 läks Narva sovhoosi Auvere osakond Narva linna koosseisu.

1 4 . 1 0 . 1 9 6 0 moodustati Kohtla-Järve linna piirkond, Vaivara hakkas kuuluma linna-

piirkonda.

1 3 . 0 5 . 1 9 6 1 läks Sirgala Viivikonna alevinõukogu alluvusse.

1973 . a likvideeriti Sinimäe sovhoos. Sillamäest läänepoolne osa liideti „Kaljuranna"

kolhoosiga ja territoorium jaotati külanõukogule (endine Voka valla osa). Seega oli nime­

tatud piirkond Vaivara koosseisus 0 1 . 0 4 . 1 9 3 9 kuni 1973 . aastani.

1976 . a detsembris ühendati Alutaguse külanõukogu Vaivara külanõukoguga.

Kihelkondliku jaotuse järgi on see piirkond kogu aeg kuulunud Pühajõe (ka Jõhvi)

4

haldusalasse. Seal elanute omaksed on maetud Pühajõe ja Toila surnuaiale. Nii on Pü­

hajõel ka Vaivina koolmeistri Mihkel Strauchi ja tuntud Vaivara kodu-uurija Arvo Puu

matmispaigad.

1944 . aastal moodustati endise Vaivara, Uus-Sõtke, Vana-Sõtke ja Perjatsi koolide piir­

konda esimene koolikene, et anda lastele haridust. Kool avati Sillamäel Meinhard Saks-

ladu majas.

Meinhard Saksladu maja

Maja asus praeguse Ranna tänaval oleva õlletehase piirkonnas. Koolile anti üks suur

tuba, kus istus pikkade laudade taga vähem kui 20 õpilast — kõik kokku 4 klassi. Õpeta­

jaks määrati Ella Tamm, kes oli lõpetanud Rakvere Õpetajate Seminari ja varem töötanud

Illuka 6-klassilises algkoolis. Ella Tamm töötas seal ühe õppeaasta.

Kahjuks jäi M. Saksladu maja Sillamäe ehitusele jalgu ja kuulus lammutamisele.

M. Saksladu kolis äraToilasse. Ka teised kalurid olid sunnitud Sillamäelt lahkuma, sest

Sillamäe rannas ei lubatud paate hoida.

Koolile anti uued ruumid Türsamäe mõisas. Samas majas oli ka Türsamäe k / n . Nüüd

oli koolil juba kaks klassiruumi ja kaks õpetajat: koolijuhataja, Rakvere Õpetajate Semi­

nari lõpetanud Leida Kirt , kes oli varem töötanud Kukruse, Edise ja Saka algkoolis ning

Evi Pobul Väike-Maarjast (haridust 9 klassi).

Ka seal jäi kool Sillamäele jalgu. Maja läks tööpataljoni kasutusse ja Sillamäe juhtkonna

korraldusel anti koolile Vana-Sõtke külas olevad kaks kilpmaja (barakki), mis ei olnud

tehasele enam vajalikud. Ühte tehti klassiruumid, teist kasutati õpetajate majutamiseks.

Õpilasi tuli juurde ja koolile lisandus 5. klass — kool nimetati Sillamäe Mittetäielikuks

Keskkooliks. Järgmistel aastatel lisandusid 6. ja 7. klass. Direktoriks sai Maimu Krass-

Kivila (9 klassi haridus). Tulid uued õpetajad: Asta Õunapuu-Paeveer (keskharidus),

5

Ottilie Lehesaar (keskharidus), Melanie Krjukova (keskharidus), Frieda Pruus (keskhari­

dus). Ühe aasta töötas LeidaTarask-Annus (keskharidus). 1. septembril 1 9 5 1 . a määrati

direktoriks 9 klassi haridusega Kuremäe mittetäieliku keskkooli õpetaja Lembit Ahu. Tu­

lid juurde uued õpetajad: Linda Merirand (sündinud 0 4 . 0 5 . 1 8 9 2 , surnud 1 9 7 2 ) , kutsega

algklasside õpetaja, oli töötanud kõik eelmised tööaastad Konju algkooli õpetajana-juha-

tajana. Evi Sinimäe (keskharidusega) — vanempioneerijuhiks. Laine Soosalu-Laanemaa

(keskharidusega, õppis kaugõppes Rakvere Õpetajate Seminaris) Soldina koolist. Ingrid

Reimer-Jurjeva (lõpetanud Rakvere Õpetajate Seminari) Soldina koolist. Valentina Kallas-

Kaljurand — Rakvere Õpetajate Seminari lõpetanu. Aino Kesma-Orujõe (Rakvere Õpe­

tajate Seminari haridusega) toodi üle Päite koolist.

Kool oli kasvanud 7-klassiliseks ja ruumid jäänud väga kitsaks. Teisel pool jõge, Uus-

Sõtke külas seisis Sillamäe tehasele kuuluv pooltühi maja, mida kogu Sillamäe linn teab

tänaseni „dom Reina" nime all. Suure töö ja vaevaga õnnestus Lembit Ahul see maja te­

haselt välja kaubelda.

1952 . a jaanuari algul, peale koolivaheaja lõppu, toimus pidulik sissekolimine „Reinu

majja". Maja oli tolle aja kohta küllaltki sobiv koolitööks. Tehti ära suur töö maja kooliks

kohandamisel ja sisustamisel.

1953 . a 1. septembril lahkus direktori kohalt Lembit Ahu. Täitus tema eluunistus —

ta sai sisse med.keskkooli. Uueks direktoriks määrati Venemaa eestlane Pouline Peahu­

vi (Venemaal saadud pedagoogilise tehnikumi haridusega). Temaga koos tuli tööle vene

keele õpetajaks Peeter Belousov (Pealkivi abikaasa). Belousov valdas küllaltki hästi eesti

keelt.

Pioneerijuhi ja kehalise kasvatuse õpetajana tuli tööle Aino Pressi (õppis kaugõppes

Rakvere Õpetajate Seminaris).

1954 . a sügisel lahkus Valentina Kallas ja teda tuli asendama Tallinna Õpetajate Ins­

tituudis kaugõppes õppiv Raimond Seppar ( 3 1 . 0 8 . 1 9 2 8 — 0 3 . 0 9 . 1 9 9 2 ) , kuni tuli tööle

Olav Vallimäe (õppis Tartu Õpetajate Instituudi kaugõppes).

1957 . a 1. septembril sai kool esimesed vasatava haridusega 5 . - 7 . klassi õpetajad:

Menda Kirsmaa — eesti keel — Tallinna Õpetajate Instituudist; Eha Pärle-Saaring — aja­

loolane —Tartu Õpetajate Instituudist; Viima Kurs — bioloog, geograaf—Tartu Õpetajate

Instituudist.

Kuni selle ajani olid 5 . - 7 . klassis õppeaineid õpetatud väga erinevad õpetajad. Mõned

neist olid õpetanud peaaegu kõiki õppeaineid — olid ju keskkooli lõpetajate teadmised

kõikides valdkondades võrdsel tasemel, nad olid nn „universaalid". Hinnas olid seminari

lõpetanud õpetajad — nemad valdasid ka metoodikat.

1957. a kevadel lahkusid: Menda Kirsmaa, Eha Pärle, Olav Vallimäe. 1. septembril

tulid tööle: Luule Kats, EhaVides, mõlemad õpetajate instituudist.

1958 . a lahkus EhaVides ja matemaatika õpetajaks tuli tööle Lia Annus-JõgisooTallin­

na Õpetajate Instituudist.

6

Pisitasa hakkas 5 . - 7 . klassi õpilaste arv vähenema. Sinimäe kooli juures olid selleks

ajaks avatud ka eesti klassid.

1. septembril 1959 suleti vanemad klassid. Kool nimetati ümber Vaivara algkooliks.

Juhatajaks, tol ajal nimetati algkooli juhatajat ka direktoriks, sai Aino Kesma. Koolis oli

kaks klassikomplekti. Teiseks õpetajaks jäi Ingrid Jurjeva.

2. septembril 1963 sai ka selle kooli aeg ümber. Kool likvideeriti, õpilased koos õpeta­

ja Aino Kesmaga suunati Sillamäe II keskkooli, kus loodi eestikeelsed algklassid. Õpetaja

I. Jurjeva koondati.

Koolimaja jäi tühjaks. Alul kasutati seal paari korterit , pärast, peale täielikku tühjaks

jäämist, läks maja vandaalide võimusesse ja praeguseks on jäänud ainult varemed. Sellega

oli tehtud lõpp viimasele eestikeelsele koolile Vaivara vallas.

Kooli 18 tööaasta sisse jäid sõjajärgsed aastad ja kolhooside loomise aeg. Igal sammul

oli näha sõja purustusi. Rahvas elas väga viletsates tingimustes, kolhoosnike palka arvesta­

ti algusaastatel kopikates. Ei mäleta, et oleks olnud ühtegi koolikohustuse mittetäitjat.

7. klassi lõpetas 8 lendu. Enamik neist on edasi õppinud keskkoolis, tehnikumis ja

hiljem kõrgkoolis.

Mõned näited: Ann Libene Ries lõpetas TPI — töötab maksuametis, Häli Varemäe on tun­

tud muusikaõpetaja, Ain Soosalu — TPI — elektriinsener, Jüri Sarap — TPI — keemiainsener,

Ula Kibin —TPI — tehnoloog, Uta Calvinius-Vau — EPA — veterinaar, Ülo Jõgisoo — Keemia-

tehnikum.

REINU MAJA

Sillamäe linna serval olevat maja (praegu varemed) teab kogu linn „dom Reina" nime all.

Enne sõda oli seal talukoht Vanamõisa (suurus 5—6 ha) ja see kuulus Juhan Reinole. Majas

olid eluruumid, kauplus, pagaritöökoda ja toad suvitajate majutamiseks. Maja all ja idapool­

ses otsas olid suured keldrid, õues kõrvalhoone.

Sõja ajal maja põles. Peale sõda, kui hakati ehitama tehast, ehitati üles ka Reinu maja.

Sinna paigutati Sillamäe töölised. Samal ajal ehitati Sillamäele ka palju väikeseid kilpmaju.

1951 . aastaks oli aga elamispinnaga läinud asi päris lahedaks ja Reinu maja jäi peaaegu

tühjaks. Seetõttu saigi võimalikuks maja koolile andmine.

Igal majal asulas peab olema aadress, nii ka sellel omaette majal. Aadressiks sai Geoloogia

tänav nr 1. Geoloogia tänav ise asub pool kilomeetrit ida pool ja suundub Narva maanteest

põhja.

Kõik oli sel ajal salastatud. Linna ehitas kombinaat nr 7 ja selle aadressiks oli: 1946—1948

Leningrad 1; 1 9 4 8 - 1 9 4 9 Moskva 4 0 0 ; 1 9 4 9 - 1 9 5 7 Narva 1. Alles 1957. aastal võeti kasu­

tusele nimi Sillamäe ja linnast sai vabariikliku alluvusega linn. Salastatus ja keelutsoon aga

7

Reinu maja 1939. aastal

jäid. Kõik õpetajad, kes elasid koolimajas ja ka Sillamäel eramajades, olid sisse kirjutatud

Vaivara k/n-sse. Linna juba igasuguseid sisse ei kirjutatud. Vaivara k / n kuulus keelutsooni,

nii et Sillamäe linnas oli Vaivara elanikel liikumine lubatud.

Maja taastamisel kaotati ära tänavapoolne uks. Majja pääses ainult hoovi poolt. Teisele

korrusele sai mööda välitreppi ja läbi seal olnud klaasitud rõdu.

Maja oli tolle aja tingimuste kohta küllaltki ruumikas. Oli 5 klassiruumi, õpetajate

8

1 Endine kõrtsi ja viinapoe hoone, kus asus rahvamaja

tuba, väike saal, kantselei, pioneerituba, garderoob, kahetoaline direktori korter, üks plii­

diga tuba koristaja eluruumiks ja 2 tuba õpetajate korteriteks.

Hoovil oli puukuur ja kaks maapealset keldrit. Ühes neist pidas direktor oma lehma.

Maja-alused keldrid olid kasutamata.Vett toodi kõrvalmaja juurest kaevust. Koolil oli

kaks koristajat. Nende mureks oli ka puude kandmine ja ahjude kütmine. Vahel kasutati

puude kandmisel õpilaste abi.

Kooli kõrval olevas majas olid enne sõda kõrts ja viinapood. Omanikuks oli vene emig­

rant Vorobjov, kes küüditati 1 9 4 1 . aastal.Peale sõda olid majas korterid. Viimati elas seal

külanõukogu esimees Naikolai Naumov.

Opetajad-rahvatantsijad

9

Peale sõda taastatud Reinu maja

1947. aastal tehti majja rahvamaja. Saal oli suur ja oli ka lava, kuid ruumid olid äärmi­

selt viletsas seisukorras. Seal näidati iga nädal kino ja olid ka mõned peod. Samuti toimusid

rahvamajas mõned koolipeod. Sinna said ka kooli poiste tööõpetuse ruumid. 1950ndate

kestel võtsid rahvamaja tööst osa ka õpetajad, oli õpetajate rahvatantsurühm ja näitering.

Näitering

Näiteringi juhendas Hain Kindlam (kooli koka mees) . Mängiti oma rahvamaja laval ja

käidi esinemas ka Alutagusel ja Sinimäel.

1952 . aastal saadi kooli käsutusse Uus-Sõtke endine koolimaja, kus oli Tallinn-Lenin­

gradi sideliini jaoskonna tööliste ühiselamu ja veel mõned korterid. Alates 1953 . aastast

oli majas internaat — magamistubadeks kaks klassiruumi (üks poistele, teine tüdrukutele)

ja üks õppimistuba. Suures köögis tehti internaadile süüa, samuti oli see söögitoaks.

Reinu maja hoovi poolt

Köögi kõrval oli koka Lonny Kindlami kahetoaline korter. Köögist pääses ka Olav

Vallimäe pliidiga tuppa. Teisel pool maja otsas oli veel tuba, kus elas eesti keele õpetaja

Menda Kirsmaa. Veevärki ei olnud, koridoris olid kuivkäimlad. Eriti kehvad olid inter­

naadis pesemisvõimalused. Maja oli sõja ajal kõvasti põrutada saanud ja talvel oli üpris

külm. Oli tavaline, et hommikuks oli tint laual külmunud.

ÕPETAJA T Ö Ö L E V Õ T M I N E

Peale sõda oli väga suur puudus õpetajatest. Nii käisid veel 1940ndate lõpul haridus­

osakonna esindajad keskkoolides värskeid lõpetajaid õpetajaks värbamas. Kõik kutseta

õpetajad määras haridusosakonna juhataja üheks õppeaastaks õpetaja kohusetäitjaks, mõ­

nikord isegi ajutiseks abiõpetajaks.

Paari kuu pärast jõudis pärale haridusministeeriumi käskkiri kohale kinnitamise koh­

ta. Nii kirjutati kutseta õpetajate kohta käskkiri igal aastal. Kutsega õpetajad võeti tööle

tähtajatult. Samuti toimus üleviimine ministri käskkirjaga.

Tööle vormistamisel tuli täita „Isiklik leht kaadrite arvestamiseks". Peale isikuandmete

ja hariduse küsiti seal järgmisi andmeid.

1. Vanemate endine seisus, peamine tegevusala enne 2 1 . 0 6 . 1 9 4 0 . Kui oli oma talu, siis

ära näidata suurus, loomade ja mehhaniseeritud inventari arv, palgatööliste arv; kui

oma tööstuslik või kaubanduslik ettevõte, siis näidata tööliste arv.

2. Kas valdate võõrkeelt, kas olete viibinud välismaal ja miks? Kes sugulastest elab vä­

lismaal, kus, millega tegeleb, millal sinna läks, kas on nendega sidet; kui ei, siis millal

side lõppes?

11

Internaadimaja, endine Uus-Sõtke koolimaja

10

3. Kas olete elanud sakslaste poolt okupeeritud territooriumil, kus, millega seal tege­

lesite?

4. Kas olete olnud: Vabadussõjalaste Liidus, Kaitseliidus, Isamaaliidus, Omakaitses, Eesti

Rahva Uhisabis?

1950ndate esimesel poolel hakati kontrollima õpetajate vene keele oskust — igal kevadel

pidi käima haridusosakonnas eksamil.

12 13

Midagi küll ei juhtunud, kui keeleoskus vilets oli, aga mingi hirmutunne jäi siiski

kummitama. Mõne aasta pärast see komme kadus. Samal ajal kehtestati nõue õpetajate

iseloomustamiseks. Direktor pidi õpetaja isiklikku toimikusse igal aastal kirjutama iseloo­

mustuse. Aeg-ajalt lisati veel haridusosakonna iseloomustus.Tavaliselt olid need eimidagi-

ütlevad primitiivsed tekstid, kus iseloomustavat oli paar lauset.

Lisatud iseloomustustest nähtub, et nende kirjutajad ei olnud õigekirjas just tugevate

killast. Orehov vist ei osanudki eesti keelt. Pealkivi rääkis eesti keelt vabalt, kuid kirjas

oli tugevam vene keeles.

14 15

Palka maksti vastavalt palganormile, mis sõltus tööstaažist (0—5 a, 5—10 a, 10—25 a, üle

25 a) ja haridusest. Näiteks 1962. a palganormid 5 .—7. kl õpetajal 18 nädalatunni ja 1 .—4. kl

õpetajal 24 nädalatunni eest. Koristaja palk oli 60 rubla.

Polnud oluline, kas diplom vastas õpetatavale ainele ja kas diplomi omanikul oli peda­

googiline ettevalmistust (diplomeeritud loomaarst sai füüsika- või keeleõpetajana palka

kõrgema hariduse järgi). Maha arvati tulumaks (tabeli järgi) ja lastetusmaks kuni 6% pal­

gast, kui olid lastetu või ühe lapsega, ka vallalised maksid.

S t a a ž 0 - 5 5 - 1 0 1 0 - 2 5 ü l e 25

Haridus

Kõrgem 8 0 9 0 1 0 0 1 3 7

Lõpetamata 7 2 7 7 8 3 1 2 8

Kesk-eri 7 0 7 2 7 7 111

Üldine kesk 6 5 6 7 . 5 0 7 2 111

Direktor

Kõrgem 9 0 1 0 0 1 1 0 1 6 4

Kõrgema hariduseta 8 2 9 2 1 0 2 1 5 4

Palka maksti kaks korda kuus. Kuni valdade likvideerimiseni maksti palka valla kassast.

Raha tuli täielikult riigi eelarvest. Hiljem oli koolil oma raamatupidamine ja direktor tõi

raha välja riigipangast. Maakoolide õpetajatele oli ette nähtud tasuta korter, küte ( 6 m 3

puid) ja valgustus ( 3 0 0 kwh elektrienergiat või 95 1 petrooleumi) perekonna kohta aas­

tas. Nende kommunaalteenuste eest pidi hoolitsema külanõukogu. Ka kooli kütte mu­

retsemine oli külanõukogu ülesanne. Sellega tegelikult kogu suhtlemine külanõukoguga

piirdus.

Kütteks toodi õpetajale tavaliselt täiesti tooreid puid, vahel ka kaikapuid. Õpetaja kor­

teriks oli tavaliselt üks tuba mõnes talus, sageli elas kaks õpetajat ühes toas. Luksuseks

oli selline tuba, kus oli pliit sees. Suurem enamus õpetajaid elas koolimajas ja Uus-Sõtke

vanas koolimajas. Veevärki ja keskkütet polnud kusagil. Maakooli õpetaja võis kasutada

kuni 0 ,25 ha suurust aiamaad.

Seaduse järgi oli külanõukogu juurde moodustatud sotsiaal- ja kultuurikomisjon. Sin­

na kuulusid külanõukogu esimees, koolidirektor, mõni õpetaja ja veel paar rahvasaadi­

kut. Lugedes arhiivis külanõukogu istungjärkude protokolle, võib näha, palju siis koolielu

puudutavaid küsimusi arutati. Arutati kooli küttepuude vedu, mis jäi igal aastal ikka hil­

jaks. Ei leidnud ühtegi protokolli, kus oleks räägitud õpetajate elamistingimustest. Põhi­

line arutelu käis rahvamaja ja raamatukogu töö üle. Rahvamaja ja raamatukogu juhataja

allusid otse külanõukogu esimehele ja nende tööd juhtis külanõukogu. Pidevalt sarjati

kehva ringide tööd, orkestrit, rändkino jne. 1953 . aastal nimetati komisjoni juba kultuur -

hariduse komisjoniks.

1 2 . 0 4 . 1 9 5 4 külanõukogu istungjärgul mainiti esmakordselt kiitvalt rahvamaja juhataja

Hilda Kesma tööd. Vale on „Narva Töölise" artikkel, kus öeldakse, et ei töötanud ükski

ring. Oli tantsuring, laulukoor, näitering. Kavas oli kevadel läbi viia kohalik laulupäev.

Külanõukogu püüdis õpetajatele peale suruda järgmisi nn ühiskondlikke ülesandeid.

Riigilaenu tellimiste vormistaja — pidi kõndima majast majja ja „soovitama" tellida rii­

gilaenu. Õpetajalt endalt nõuti riigilaenu igal aastal kuupalga ulatuses. See võeti palgast

17 16

maha 10 kuu jooksul. Majapidamisraamatute täitja — pidi üles kirjutama andmed pere

liikmete kohta (kus töötab, kus õpib jne ) ; palju on perel loomi ja nende vanus, ka kanad

pandi kirja. Veel kirjutati üles aiasaadused. Valimiste ajal pidid õpetajad olema agitaatorid

ja valmiskomisjoni liikmed.

KEHALINE KASVATUS

Alates 1953 . aastast olid selle õppeaine õpetamiseks väga head tingimused. Kogu sport­

lik tegevus toimus Sillamäe spordikompleksis. Tunniplaan oli nii seatud, et õpetaja oli

võimlas ja lapsed jooksid koolist tundi ja tagasi.

Võimla, staadioni, liuvälja ja spordivarustuse (suusad, saapad, dressid, uisud) kasutamine

oli tasuta. Oli ainult üks tingimus — kõik õpilased ja õpetajad pidid olema „Kalevi" liikmed

ja maksma liikmemaksu. Ka spordikompleks oli salastatud (vt liikmepileti andmeid).

ÕPPEVAHENDITEST

Olid mõned kaardid ajaloo ja geograafia tarbeks. Põhilised õppevahendid olid kriit,

lapp ja tahvel. Keemiat õpetati põhimiselt kriidiga, kuna õppevahendeid nappis. Füüsika

õppevahendeid sai laenutada Sillamäe I keskkoolist. Neid pidi sealt kaenlas kohale tooma

ja pärast jälle tagasi viima. See laenutus toimus õpetajate omavahelisel kokkuleppel.

Peale sõda kaotati koolist tööõpetus. 1966 . aastal võeti tööõpetus jällegi õppekavva.

Mitte mingil juhul ei tohtinud neid tunde nimetada käsitöötundideks. Nõukogude inime­

ne ei tohtinud ennast käsitööga alandada — kõige jaoks pidi olema tehnika.

Tüdrukutega oli asi lihtsam — kooti ja heegeldati, aga poiste jaoks polnud midagi. Puu­

dusid töötuba ja tööriistad. Esimeseks tööriistaks oli igal poisil taskunuga. Külanõukogu

pakkus lagunevas rahvamajas (endine kõrts) kahte tuba, mille ainsaks sisseseadeks oli

plekk-kestaga ahi. Ruumid olid väga armetud.

18

Tööriistade saamiseks otsustasime pöörduda Sillamäe tehase direktori (julgeoleku

kindral Kukov) poole. Mind saadeti tema poole abi saamiseks. Sealt saadeti mind kui

koera minema. Siis üks vene mees soovitas, et kirjutagu ma kiri ja palugu kohtumist di­

rektori kui rahvasaadikuga. Ja oh imet — nädala pärast sain kutse ülemnõukogu saadikuga

kohtumisele! Läbisin mitu kontrollpunkti ja olingi kohal. Mind kuulati ära ja anti korral­

dus mulle tehase laost välja anda vineeri, lauamaterjali ja hulk tööriistu (höövlid, peitlid,

saed, rauasaed, kruustangid jne ) .

Läksime ühe koolipoisiga, kes tõi kolhoosist hobuse, tehase ladudesse. Mitmel korral

kontrolliti meie sissepääsuloa õigsust. Tõime hulga vineeri ja tööriistu, teisel korral veel

lauamaterjali.

Poistega meisterdasime riiulid ja lauad. Nii sai tegevust alustada. Kas seda nüüd töö­

õpetuseks nimetada võis, on küsitav. Tööõpetuse tunni jaoks ette nähtud materjalist ehi­

tasime teisele korrusele läänepoolsesse klassi vineerist vaheseina. Sinna sai päris korralik

fotopimik. Fotoringis osalemine oli populaarne. Ring andis välja ka oma fotolehte.

Fotoringi seinaleht

19

Ella Tamm Sündinud 24 . veebruaril 1909 , surnud 7. veebruaril 2 0 0 1 .

1923 . aastal asus õppima Rakvere Õpetajate Seminari.

Peale seminari lõpetamist oli ta kolm aastat koduõpetajaks

Piira mõisas Luiga peres, seejärel kaks aastat Aravetel Karl

Antoni juures. Koduõpetaja kutsetunnistus saadigi sealt.

Peale Aravetet töötas ta ühe aasta Palmse vallas Võhma

6-klassilises algkoolis; edasi kaks aastat oli Kuru algkooli

õpetaja kohusetäitja. Kurust siirdus tööle Illuka 6-kl algkooli,

kus töötas kuni õppeaasta lõpuni. 1944 . a lõpul viidi ta üle

Sillamäe algkooli juhatajaks. 1 9 4 5 . a sügisel viidi ta Jõuga

algkoolijuhatajaks. 1952 . a läks Iisaku mittetäieliku keskkooli

algklasside õpetajaks, kus töötas kuni pensionile jäämiseni.

Lembit Ahu Sündinud 12. novembril 1927 . aastal Kuremäel. Perekon­

nas oli palju lapsi, elati väga vaeselt. Lembit lõpetas 1942 .

aastal Kuremäe 6-klassilise algkooli ja asus õppima Jõhvi

gümnaasiumi, kus õppis 2 aastat.

1944 . aastal mobiliseeriti ta Saksa lennuväe abiteenistusse.

Saksa sõjaväe taganedes viidi neid laevaga Saksamaale. Poo­

lel teel lasti laev põhja. Lembit ulpis ligi 6 tundi ühe suure

puukohvri abil vees, kuni ta päästeti. Ta oli rindel, käis läbi

„TŠehhi põrgu" ja vangilaagri, koju jõudis 1946 . aastal.

Oli vaja jätkata pooleli jäänud haridusteed. Tolleaegne Jõh­

vi Eesti keskkooli direktor Juhan Mardi oli nõus teda kooli

võtma tingimusel, et Lembit astub komsomoli. Samuti toimi­

ti ka saatusekaaslase Heinrich Urbaluga. 1946.—1948. a rohkem vanemate klasside poisse

komsomolis ei olnudki.

Koolis sai ta käia ainult ühe aasta, lõpetada 9. klassi, kui suri isa. Majanduslikult ei

olnud enam võimalik kooliteed jätkata — oli vaja peret toita. Sügisel sai ta õpetaja kohu­

setäitja koha Kuremäe mittetäielikus keskkoolis. Lembit oli väga aktiivne ja seltskondlik,

võttis aktiivselt osa rahvamaja tööst. 1 9 5 1 . aastal edutati ta Sillamäe Mittetäieliku Kesk­

kooli direktori kohusetäitja kohale.

Vaivaras mäletatakse Lembit Ahu samuti kui aktiivset ja seltskondlikku koolimeest.

Elu-unistuseks oli Lembitul saada kirurgiks. 1953 . aastal õnnestus tal pääseda meditsii­

nikooli ja peale selle lõpetamist Tartu Riiklikku Ülikooli. Kogu õppimise aja ta ka töötas.

Ülikooli lõpetas ta 1 9 6 1 . aastal.

Lembit Ahu töötas Tartus kõrvakliinikus kirurgina ja hiljem röntgenoloogina kuni sur­

mani 1982 . aastal. Ta oli abielus ka meditsiinitöötajaga ja neil oli 2 last.

Koolis töötanud õpetajad: Lembit Ahu, Lia Annus-Jõgisoo, Peeter Belousov, Valentina,

Kallas-Kaljurand, Luule Kats, Aino Kesma-Orujõe, Menda Kirsmaa, Laine Kirt , Viima

Kurs, Maimu Krass-Kivila, Melanie Krjukova, Ottilie Lehesaar, Linda Merirand, Pouline

Pealkivi, Elvi Pobul, Aino Pressi, Frieda Pruus, Eha Pärle-Saaring, Ingrid Reimer-Jurjeva,

Raimond Seppar, Evi Sinimäe, Laine Soosalu-Laanemaa, LeidaTarask-Annus, Ella Tamm,

Olav Vallimäe, Eha Vides, Asta Õunapuu-Paeveer

Nendest on pensionini koolis töötanud 18, kõrghariduse on omandanud 12, kaks on

saanud teenelise õpetaja nimetuse ja kaks on pälvinud kodukoha omavalitsuse aukodaniku

nimetuse.

K O O L I NIMEST JA ALLUVUSEST

1944 . a lõpust oli kooli nimeks Sillamäe algkool ja see allus Virumaa TSN TK haridus­

osakonnale ja Vaivara valla TSN TK-le .

1946 . a septembrist nimetati kool Sillamäe Mittetäielikuks Keskkooliks.

1950 . a 1. septembrist allutati Narva linna haridusosakonnale.

0 1 . 0 9 . 1 9 5 2 nimetati kool Vaivara 7-aastaseks kooliks.

0 1 . 0 9 . 1 9 5 4 nimetati kool Vaivara 7-klassiliseks kooliks, allutati Jõhvi rajooni haridus­

osakonnale.

0 1 . 0 9 . 1 9 5 9 reorganiseeriti kool Vaivara algkooliks.

0 2 . 0 9 . 1 9 6 3 kool likvideeriti.

Kapten lahkub uppuvalt laevalt viimasena

21 2 0

MEENUTUSI PILTIDES

7. klass, 1952,1 lend Seisavad: Lembit Pallandi, Uno Saart, Lembit Ahu (direktor), Ülo Jõgisoo, Heino Tammann, Boris Sula Istuvad: Milvi Vaaro,Juta Kesma, Helve Hints, Laine Soosalu (õpetaja), Urni Kullamäe, Elle Mänd

Vasakult: Frieda Truus, Evi Sinimäe, Lembit Ahu, Laine Soosalu, Asta Õunapuu Õpetaja Ingrid Jurjeva

22

Õpetaja Valentina Kallas

Õpetaja Maimu Kivila

23

27. okt 1953, III lend. Tüdrukud: Erna Puu, Anne Annus, Õie Pojo, Liia Roosipuu.

Poisid: Ülo Taal, Ants Treiberg, Rein Kesma, Heldar Varemäe, Otto Olu, Ants Kesma,

Lembit Kõva. Õpetajad: Laine Soosalu ja Peeter Beloussov

Sügis 1953

2 4

Õpetaja Asta Ounapuu-Paeveer

Kevad 1954, 4. klass Õpetajad: Linda Merirand, Ingrid Jurjeva. Tüdrukud: Maire Maitse, Mall Out, Maret Orgo, Silvi Pallandi, Tiiu Kaljus, Aime Kindlam, Milvi Triip,Valli Sakk, Laine Hanson. Poisid: Jüri Jõgisoo, Heino Priske, Ülar Uustalu,VilluVilepalu, Toivo Neitsov, Lembit Õunapuu, Johannes Arak, Olav Uustalu, Olev Meldre, Lembit Priske, Jaan Suvi

25

Kevad 1955

I rida: O.Vallimäe, P Paekivi, P Belousov, L. Merirand

II rida:A. Paidla (koristaja), I.Jurieva,A. Pressi, A. Kesma, L. Levo (asjaajaja)

I rida: O.VallimäeJ. Kurs, P Pealkivi, E. Parle, P Belousov

II rida: L. Levo A. Pressi, A. Kesma, I.Jurjeva, L. Soosalu, M. Kirsmaa,A. Paidla

Kevad 1956

26 27

Vasakult: I.Jurjeva,A. Pressi, O.Vallimae,A. Kesma, P Pealkivi, P Belousov,VKurs, M. Kirsimaa Metsaistutusel

28 2 9

Kevad 1957 Metsapàeval

6. ja 7. klassi Jiiüsikaekskursioon Vaivara MTJ-i (Vokas) Kevad 1958

I rida: VKurs, P Pealkivi, E.VidesII rida: I.Jurjeva, L. Kats, P Belousov,A. Kesma,

A. Pressi

Kevad 1959 A. Pressi,A. Kesma,V. Kurs, I.Jurjeva, L. Kats, L. Annus Kevad 1958

31 3 0

SISUKORD

Meenutusi ühest unustatud koolist 3

Haldusjaotusest 4

Reinu maja 7

Õpetaja tööle võtmine 11

Kehaline kasvatus 18

Õppevahenditest 18

Ella Tamm 20

Lembit Ahu 20

Kooli nimest ja alluvusest 21

Meenutusi piltides 22