Kirjad kodust

Kodustelt isale saadetud kirjadajavahemikus 21.11.1910...18.10.1917

SisukordKirjad kodust 1 21.11.1910–29.10.1911................................................................lk 1–54Kirjad kodust 2 15.11.1911–4.11.1912................................................................lk 55–93Kirjad kodust 3 29.11.1912–24.7.1913..............................................................lk 94–113Kirjad kodust 4 26.8.1913–13.10.1914............................................................lk 114–150Kirjad kodust 5 13.10.1914–10.3.1915............................................................lk 151–179Kirjad kodust 6 3.3.1915–11.1.1916................................................................lk 180–212Kirjad kodust 7 18.1.1916–18.10.1917............................................................lk 213–265

Kirjad kodust 1Lõolt Poolamaale isale, Jaan Jaakson-Jaagusele saadetud kirjad

Originaaltekst 12-kirjapunktises kirjas; ärakirjutaja, Mart Jaakson-Jaaguse (1921-) märkused 8-kirjapunktises kirjas.

Kirjad peamiselt mamma (Liisu Jaakson 1864-1935) kirjutatud. Kuigi musta tindiga, on kirjad küllaltki tuhmunud ja raskesti loetavad. Loetavust vähendab veel mamma peenike sulejoon, küllalt väike kiri ja kirja hallikaks muutunud värv. Tundub, et mamma on õrnasti sulge paberile vajutanud. Selle vastu papa (Mart Jaakson 1866-1958) kiri on sälitanud musta tooni paremini, kuna tema sulejoon on hoopis jämedam. Onu Oskari (Oskar Jaakson 1897-1978) “varesejalad” on lisaks eelnimetatud arusaamise raskustele hoolimatult lohakalt paberile pandud, mispärast kohati loetamatud. Siiski on ümberkirjutamisel püütud originaali võimalikult täpselt kopeerida, lisatud on vaid komasid, et mõte kergemini tabatav oleks. Samal põhjusel on varemalt ka isa (Jaan Jaakson-Jaagus 1889-1974) lisanud mamma kirjutustesse komasid.

Isa märkus kirja saamise daatumiga ja registreerimise numbriga: 24.XII 1910. 1.A.1Lõul 21sel Nowembril 1910

Armas poeg,Sinu kirja (pliiatsiga isa poolt: 10–1), mis 17mal Pärnusse oli jõudnud, saime 19mal

kätte, kaardi (pliiatsiga isa poolt: 7–7) ka ühes sellega, Ootad ehk ammu juba kirja, mis ma praegu alles kirjutan. Esimene asi Sulle teatada on, et Tiidu wana oma protsessi jällegi hiilgawalt kautas, ei ole palgi peale panemisest sõnagi räägitud, küsitud tunnistajatelt ainult, kas nad näinud, et Jaakson ja Bach heinast läbiläinud on, mida need muidugi ei olnud näinud ja Rahukohtu otsus jäi makswaks. Papa ja Paha Mart tuliwad alles kesköösel koju, oliwad õhtu kella 5e 6e ajal alles kohtu ees olnud ja peale selle oli ka liiku tehtud, millest Mart nii tublis kuraasis olnud, et ta tee peal mitu korda maha kukkunud, terwe järgmise päewa pidas ta weel kodus püha. Nüüd on Tiidu wana nagu peksetud koer ja külarahwas, isegi wanemad mehed, lubawad kewadel tulla ja palgi wanale kohale peale panna. Tiidu wana olewat Toris wiimasel walimistel kohtumeheks walitud, tulewal suwel paneb siis muidugi kaks raha kaela, kui ta jälle läbikäijate peale aukuma tuleb, aga ta olewat walimise päewal vallamajas õige tuskas tujus olnud, teistega sõnelema läinud ja mitmelt poolt narrida saanud.

Enges oli minewal pühapäewal Põllumeeste Seltsi poolt maskepidu, millest nii wähe osawõtjaid olnud, et selts kahju on saanud, mäng olnud ka kehwa, mängijaid wähe, kõigest 9, Kass puudunud ka mängust, klarinett olnud Uniweri tuas, Uniwer kodust ära ja uks lukkus. Pidukirjelduse saad ehk muidugi Oskari poolt täielikumalt. Muidu elame

1

Kirjad kodust

wanawiisi ainult Sina puudud igalpool. Sinu tagasisaamise üle ei ole me weel lootust kautanud, see asi läheb nii moodi, iga kuu teisel päewal tuleb kommisjon kokku, waatab järele, kui palju kaotsi läinud mehi kätte on saadud ja selle järele saawad siis teenistuses olewad õiguse mehed tagasi. Reieli Riina üks tädipoeg on nii moodi weel Maikuus wälja tulnud.

Jänes Mihkel ja tema kaaslased olewat kuulu järele Riiga saadetud, jälle pidalisse, aga lahti saamisest pole neil ka wist juttugi.

Paegu ei tea Sulle midagi kraami saata, kirjuta, kui midagi waja on, särka said wäga wähe ligi, mull on kahju, et Sull ainult üks paar jalanartsa sai. Sull on ehk sellest halb, ehk saad seal kuidagi juure osta, ja wõib kodust ka küll saata, kui aega selle järele oodata on. Söögi poolest ära ennast näljuta, on toit halb, osta paremat, nii palju raha kodust ikka saab.

Oskar räägib, Uniwer ütlewat, katsugu aga ikka, et muusikakoori sisse saab, seal saab oma teadmiste poolest warsti “starshiks”, siis on hea põli, aga ju Sa seal isi näed ja teed, kudas Sa saad ja paremaks arwad.

Meie Martin tuli alles täna koju, ta oli leeriajal palju külmetada saanud, selle järeldusel haigeks jäenud ja selle nädali oma kodu põdemas.

Ajalehti Sa nüüd wist muidugi lugeda pole saanud, need on suuremalt jaolt nüüd Leo Tolstoi surma ja matuse sõnumeid täis. Üliõpilased teewad meeleawaldusi ja nõuawad Tolstoi mälestuseks surmanuhtluse ärakaotamist ja politseil on tööd nende laialiajamisega.

Arjaka Hendrek on omale laadalt toreda hobuse ostnud. Wõsa Juuli õmblewat talle ka toredat saanitekki wälja, saab näha, mis ta nendega tegema hakkab, naist wõtma wõi naist otsima.

Kirjuta meile jälle warsti, kuda Su elu läheb ja kuda Sa oma utsinaga ka läbi saad, kui Sull munder täielikult käes on ja raha jätkub, saada meile omast päewapilt ja weel kord, mida Sull riide kraami poolest waja on, teata, et me saata teame.

Kõigi koduste poolt palju terwiseid.Sinu ema

Unustasin ära Juuli, saatis Tallinast sulle kaardi, mis selle kirjaga ligi saadan. Mina ei tea Juuli adressi ja ei teadnud ka, et Sina seda tead. Tulewases kirjas, kui meelde tuleb, saada meile ka Juuli adress.

-.-.-.-.-Isa poolt märkus:9.A.5. Pliiatsiga: 11.XII.1910 Musta tindiga mamma kirjutatud kiri:

Lõul 6dal Detsembril 1910Sinu kirja saime 1sel kätte, oleks küll juba ennem Sulle kirjutanud, aga ei ole ju

postikasti saadawal, ilm ja tee on praegu niisugused, et linna ka heawiisiga ei saa, sajab wihma ja jõe jää läks jälle minema. Oskar wiib täna kirja Jakobisse, saab selleläbi küll pitkema tee, aga ei wõi parata. Kodus on praegu üsna waikne elu, Jüri on ära, papa läheb täna mõneks päewaks Taali saagimise tarwis kuuri ehitamise pärast, Martin see ainus waljema hääle tegija on Kampmannil jootus ja Oskar läheb jälle Jakobisse.

2sel Detsembril ei ole wist midagi järeldusi olnud, jooksikud puuduwat kõik alles, Jänese Mihkli ja tema kaaslaste üle liiguwad siin mitmesugused jutud, rahwas räägib, et nad enese wigastamise pärast karistuse alla olewat lagenud, tõeasja meie ei tea, ainult niipalju, et nad koju ei ole saanud, enne Riiga minemist on nad küll Pärnus käinud, aga koju ei ole neid lastud. Mihkel on soldati saadetusel kord Ülejõe Lageda juures käinud, et koju terwiseid saata ja teatada, et ta Riiga läheb, milleks neid sinna wiidi, on teadmata. Seesugune temp nende poolt oli küll näutu, hoia ennast ja hoiata teisi ka sarnase tüki eest, olgugi elu seal meeldiwuseta. Kasuka ja kuue wõid muidugi koju saata, nende kastis

2

Kirjad kodust

pidamine wist wäga hea ei ole, ülemuse pärast, kes seda ehk ei salli. Kuda Sa pesu pesemisega korda saad, jalanartsud katsu puhtad hoida, nende mustuse korral ootawat karistus. Söögi asjus ära raha hoia ega omale waewa lase sündida, papa kurdab ikka, pärast Sull läheb kõht rikkesse. Meie ei saa halwa tee pärast nüüd piima Päriweresse wiia, ajame kodu läbi, korjan wõid, et Sulle ka saata, seda tuleb Sull muidugi waja, ma tahaks, et ma Sulle ka haput piima saata saaks.

24dal käisime Päriweres kontrollühisuse koosolekul. Torist Kiisk oma naesega ja Lõusa papa ja Miia tuliwad ka meile ja läksime seltsis, siis oli weel saanitee. Sai otsuseks tehtud pulliühisus asutada ja Lääne Soome tõugu pull Soomemaalt tellida. Hansen pani ette, meiereid ühismeiereiks muuta, aga see ei läinud läbi, jäi wanawiisi, wõib olla edaspidi.

Sauga nekrudid keda Siberisse saadeti, olewat alles tee peal, Peterburis on nad mitu päewa peatanud, igapäew kord ehk paar kasarmu ja waksali wahet kõmpinud, mida 8 wersta olnud. Aadu Hans olewat kirjutanud, et nad Baikali taha lähewad, arwanud, et nad enne uut aastat kohale ei jõuagi. Uuralist olewat nad juba üle. Meie arwates on parem, et Sa Poolamaale läksid, lühema teekäiguga walmis said, kodule lähemal oled, ja ka nii kanget külm karta ei ole. Siberisse minejatel on kästud hästi palju sukke ja kindaid ligi wõtta.

Tuttawate ringkonnas ei tea midagi suuremat uudist, mis Sind wõiks huwitada. Paha Jaani maja olewat walmis saamisel. Arjaka Hendrik plaanitsewat Taali Tammele koduwäiks minna, seal olewat rikas, ilus ja koolitatud neiu, kellega ta rehepeksu ajal tuttwaks saanud, ja ka kohe õnge wälja wiskama hakanud, rahwas arwab aga, et wist pitka nina saab. Soo Jaan tegewat kodus rahulikult linu, ega pole naesewõtmisest enam midagi kuulda.

Tiidu wana ei ole wiimasel ajal läbikäijate peale haukumas käinud, aia seest on paar pulka wälja murtud, see on ka juba nädalipäewad parandamata, ei tea, kas jätab jonni järele wõi wõtab uut hoogu. Palkoja Mihkelt oodati ikka, et Jõuluks wälja käima tuleb, aga nüüd on kuulda, et ei saa, olewat pidalis, jalg, mida ta poisikese põlwes kirwega haawas, tegewat haiget, räägitakse ka, et kõrwad suuretüki paukude juures wigastatud olewat saanud.

Kas Sa Kristjanile ka sealt oled kirjutanud, meie siin ei ole weel sellega hakkama saanud, ega pole peale selle kirja, mis sinu numrewõtmise ajal tuli, ka tema poolt midagi saanud. Ei tea kas Sa uuest aastast omale sinna ka mõnda ajalehte soowid tellida, kas see on soldatitele lubatud, wõiks mitme peale kokku, kui mitte muidu, aeg ehk läheks lõbusamini.

Nüüd olen juba kõiksugu sodi kokku lobisenud, aeg on lõpetada. Jällenägemiseni. mamma.

-.-.-.-.-Mamma kiri. Isa poolt pliiatsiga: 16. XII. ja tindiga:11.A.7.

Lõul 12 Detsember 1910.Armas poeg!

Heila õhtu pimedas saime Sinu kirja kätte. Martin käis linnas, petrooleum oli otsas, papa ise ei tahtnud minna, tee oli hirmus halb ja heila hommiku oli ilm ka kole, wali tuul ja sadas wihma, aga Martinil oli himu minna, saime siis ka ajalehed ja kirja kätte, muidu oleks nad weel mõne päewa linnas wiibima pidanud.

Suurt uudist siit teatada ei ole, wiimases kirjas, mida Oskar Jakobis 7mal posti peale oli pannud, leidsidki juba oma kirjas leiduwate küsimise peale wastused.

Wõid kawatseme siit Sulle lähemal ajal saata, nüüd wiime teise päewase piima Päriweresse, teise päewane jäeb omale, saab Sulle ja meile. Nüüd saab jälle lootsikuga

3

Kirjad kodust

piima wiia, täna hommiku lõi ilm selgeks ja on pisut kahu tunda ehk hakkab jälle saaniteed tegema.

Papa oli Taalis kuuri ehituse ühe sealse mehele kaubelnud, saagimise hakatus jäeb muidugi peale Jõuluks. Saab näha, kes sinna lähewad, muidugi wist Paha pojad, Arjakad on seekord meilt ära, Jüril ei oleweat ka sarnase töö peale suurt osawust. Jänese Mihkel olewat ka Poolamaal, on kirjutanud ja kasti järele käskinud saata, Martin on küll seda kirja näinud, aga, kus linnas, selle ära unustanud, teised tema kaaslased olewat wist ka niisama, mõned Siberisse ja kuhu nad keegi määratud, oma kohtade peale saadetud, päris priiks ei tea neist ühtegi saanud olewat, peaks edaspidi ka mõned jooksikud kätte saadama ehk aitaks see sind kodule lähemale. Siin walitseb arwamine ja nägin ka Postimehe kirjawastustest, et selle üle on kaebatud, et Eesti ja Läti soldatite kirjad, mida kodust saadetakse, mõnel pool lahti wõetawat, mässu kartusel, ju Sa omal ikka terwisega kätte saad. Oskar wiib täna jälle kirja Jakobisse, tema tuli ka heila õhtu, ehk küll tee halw oli, jälle koju, tänaseks kawatsetud pidu Enge seltsimajas jäeb pidamata, mikspärast, ei tea, Oskar arwab, et seal wist Jõulukski suuremat loota ei ole, täna pidiwad Pärnu näitlejad seal kurbmängu “Anna Liisat” ettekandma.

Oskari kooliasi teeb muret, Sina annad nõuu kewadeks gümnasiumi eksamini püüda, aga kus ja kudawiisi sinnamaale saab? Praegune olukord ei ole õppimise edenemiseks kõige parem. Jakobisse pidawat Jõuluks ka uus köster ilmuma, ei tea õieti kust, nime meie mehed ei tea. Oskar räägib, Jõulu laupäewal mängiwat esimest korda, perekond tulewat pärast poole siia. Wõib olla ehk leidub sealtpoolt Oskarile Saksakeeles ja muus edasiaitajat, wõi peab linna kudagi katsuma, saab näha, mis tulewik toob, ehk peased Sina ja ajad asjad kõik joonele.

Sa arwad, et waja on katsuda, et edaspidi kergema elu peale saaks, mida Sa paremaks arwad muusikandiks wõi ehk kantselei kirjutajaks? Muud kui katsu ja püüa, milleks teadmised ulatawad ja kui ehk selleks kulu läheb, ära häbene kodust abi küsida. Pean lõpetama, tea enam midagi uudist, kiri saab küll sarnane, ei kirjutanud enne mustalt, lasen nii, kudas see sulge tuleb. Jõulud on lähedal, saab näha, kudas need lähewad. Ma soowiks, et nad Sinul mitte liig halwad ei oleksiwad.

Terwiseid kõigilt kodustelt Mamma. -.-.-.-.-

Papa kirjutatud kiri. (Kasutatud vaid üks neljanik kirjapaberist, kolm neljndikku jäänud kasutamata.)

Isa poolt tindiga: 12.A.8. – 17.XII.1910.Lõul 14mal Detsember 1910

Poeg Jaan Ostralenkus!Noh kirja lahti tehes näed, et “wana” ise ka kirjab, ja tekkib mõtte, noh midagi

iseäralikku ikka on, aga wõtta näppust. Praegust midagi ei ole, mis sind rõõmustaks, oota weel pisut ehk siis tuleb selgus? Saadan Sulle 10 naela wõid mis 15mal Dets. Posti peale saab pandud, raha ära lase kõiki otsa lõppeta enne, kui pole uut kottu saanud, olen omale kohuseks teinud igas kuus 10 rbl sulle anda, kui sa seda peaks tawitama, ära näljuta ennast, oia oma terwist koduste tarwis ja omale. Terwist sulle “wana”

-.-.-.-.-

Mamma kirjutatud kiri:

Isa poolt: Nr. 28.A.12. 9.I.1911.

4

Kirjad kodust

Lõul 3mal Januaril 1911Armas poeg

Sinu Jõuluse kirja saime wanaaasta õhtul kätte, ja rõõmustas meid, et Su jõulud just mitte kurwad ei olnud. Kasuka saime 18mal kätte.

Meie Jõuludel ei olnud ka wiga, ja kui Sina ka kodus oleksid olnud, nimetaksin neid päris rõõmsateks. Esimese püha õhtul tuliwad Lõusa Miia ja Edla ühes Jutu Juhani ja Karlaga meile, keskmise püha lõuna läksiwad jälle minema. Et Enges ette kantaw näitemäng “Rätsep Õhk” meil enne nähtud oli, ei läinud meie papaga sinna, waid Oskar läks Uueda Martini ja Paha Andreiga ühes meie wana mustaga. Sealt tagasi tulles, tõi Oskar uudiseks, et Käära Mihkel, minu ristipoeg juba soldatist tagasi on tulnud, pidawat wist weel kord ennast näitama minema, aga lahtisaamise lootus olewat siiski kindel, olnud sell õhtul Uduweres õige rõõmsas tujus. Wiimasel pühal käisiwad meil Päriwere noor Hansen ja neiu Soowa, peale lõunat käisime papaga Reielil, meid kutsuti küll selleks õhtuks pulma, Torisse Ojale. Oja Jüri üks õde sai mehele, aga jäime minemata. Nääripäew läks waikselt mööda, eila käisiwad Wahnema Jaakson ja Pull meil, nende, iseärais wana Jaaksoni poolt Sulle ka palju terwiseid.

Täna on meie meestel kibe ettewalmistamine, säevad suurt aurukatelt ree peale Taali wiimiseks, homme hommiku tähewad teele. Et Tori jõgi nõrk on, lähewad linnast läbi, saawad pitka tee. Tänawune talwe on wäga wilets. Jõulu ees läks küll jälle külmale ja pani ühmaga ka jõe kinni, aga ikka nõrgalt, mõni koht ei kanna sugugi. Keskmise püha hommikul oli Uueda wana all oja suus suure haua kohas hobusega sees. Õnn, et hobuse weel hingega kätte saiwad. Külmetada sai hobu siiski küll, oli 6 kraadi külma. Wiimasel pühal märatses ja tuiskas ja niisama, ikka üks päew sula, teine natuke külma. Nääripäew oli 8 kraadi külma, eila kaks kraadi, täna 2 kraadi sooja ja kestab wihma.

Papa ja Oskar käisiwad Jõulu ja Nääri wahel linnas uusi riideid teha laskmas ja oli papa seal ka gümnasiumi asja järele pärinud, tahetakse Saksa ja Pratsuse keele tundmist, kostirahad ja tundide hinnad kõik on kole kallid.

Oskar käis täna Tabrias Siitami juures. Siitam andnud seda nõuu Jakobis uue köstriga kaupa teha, arwanud, et seal Saksakeelt küll saab, köstri perekonnas olewat ka kodune keel enamasti Saksakeel. Oskar palunud küll, et Siitam teda oma juurde wõtaks, aga Siitam ütelnud, et ei ole wõimalik, tal olewat juba isegi mitu niisugust lisaõppijat, arwanud aga, et ehk suwel peale kooliaja, kui ta mitte ise jälle kuhugile ei lähe, wahest wõib, ehk saame sedawiisi poisi nii kaugele, et sügisel gümnasiumi kolmandasse klassi sisse saab.

Täna 3dal Januaril on Pärnus jälle komisjon koos, sest 2sel oli pühapäew, saab kuulda, mis järeldusi sell ka on, praegu ei tea küll midagi.

Sinu padjapöör, mis kasuka ümber oli, on terwe, aga teda üksinda sinna saata ka ei maksa, 2 särki on Sull ka weel kodu, kui ehk edaspidi waja on, wõime sinna saata. Suuri uudiseid siin praegu ei tea olewat, Paha Jaani maja on juba peaaegu walmis, isegi pood sees käimas, uueaastase päewa otsa müünud poistele ponksa, aga oleks mehel hädaste naest waja aga ei saa järje peale. Arjaka Hendrek on oma hobuse ära müünud, neiu olewat wist Hendrekuga nõuus, aga wanemad ei lubawat kohta ja ilma kohata ei taha Hendrek naest wõtta. Olewat mees üsna longus. Toris olewat praegu söögi walmistamise kursus proua Tannbaumi juhatusel. Osawõtjaid olewat üle 80ne. Arude Liisa olewat ka seal. Päriweres tuleb tulewa pühapäew kontrollühisuse koosolek. Hra Lilienblatt tulewat kõnet pidama ühispiimatalituse tähtsusest Ah weel, kui Sa edaspidi kirjutad, ei maksa kirja enam Karu juure adresserida, waid Päriweresse, sealt saab rutem kätte. Papa ja Uueda Erni tellisiwad lehed ka sinna. Päriweres olewat oma postitask, millega linnast ära tuuakse, pole Lõu nime tarwis peale panna, Jaakson ja Päriwere aitab küll.

5

Kirjad kodust

Postimees lubab tänawu 4 raamatut peale muude kaasannete ligi anda nime all “Postimehe kirjawara 1911”, kokku umbes 1000 lehekülge 16 kausta suuruses. Raamatute pealkirjad 1. Elekter. 2. Kodaniku käsiraamat. 3. Eesti kultura. 4. Oma Maa, nende eest on eraldi 1 rbl aastas juurde maksa, lahus ostes olewat nende hind 2 rbl 50 kop. “Sädemed” saawat ka muudetud suuremaks ja enam kirjanduse leheks, üks weike osa jääwat siiski pilkenalja jaoks. “Noorsooleht” jäeb seisma ja ka “Terwis” jättis juba jumalaga.

Sulle kõige paremat soowides ja ikka weel lootesKodused.

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa poolt: Nr. 30.A.14. 28.I.1911.Lõul 19mal Januaril 1911

Armas poeg!Ära pahanda, et Sa wahel kaua ootama pead, enne kui kodust kirja saad, ei saa ju

kirja nii hõlpsasti linna saata. Wiimane kiri jäi selleläbi kauaks, et papa, kui nad aurukatlaga linnast läbi Taali läksid, teda postkasti panemata oli unustanud. Pühapäew oleks ehk Oskariga Jakobisse saata saanud, aga siis ei olnud jälle aega kirjutada, oliwad külalised, papa õde ja õemees nimelt, Liisa Wändrast ja Mihkel Kõnnust. Kristjan saatis Wenemaalt papa kätte 40 rubla, mis ta õdede wahel pidi jagama, kumbagile 20 rbl. Saadetus oli Jõuluks Pärnu jõudnud ja kaart ootas ilma meie teadmata Karu juures, kuni 7 Januarini, siis sai papa raha kätte ja saatis kohe õdedele teate, et meile kingituse järele tulewad, laupäewa õhtuks 15maks oliwad ka wäljas. Nemad ei teadnudki weel, et Sina soldat oled. Sinu wiimased kirjad saime Päriwerest Arude kaudu kätte, meil ei saa nüüd mitte piima wiia, sellepärast saadeti Arude rahwaga. Iida kiri oli lahtiwõetud, wist Willemi tegu. Ma usun küll, et Ida Sulle kõik ärarääkis ja ka nüüd seda saab tegema, aga seda ma küll uskuda ei suuda, et ta asja nii kirjeldas, kudas tõepoolest oli, waid nii, kudas temale kasulikum, aga kui usk sind õntsaks teeb, olgu peale. Kolmekuningapäewal käisime papaga Päriweres külas. Pühapäew 9mal oli seal kontrollühisuse koosolek, kus hra Lilienblatt kõnet pidas, mina ei saanud sinna, ei olnud kodujääjaid. Sellsamal pühapäewal oli Toris kursuse lõpupidu. Martin ja Paha Andrei käisiwad ka seal, meie hobusega. Seal oli olnud pidusöök ja näitemäng “Laenatud naene”.

Papa oli minewast nädalast suurema osa Taalis, eila käis ka jälle seal, nüüd wist algab juba saagimine. Martin on masinist, Paha Mart saagija, kantija ja muud on Paha Mardi hooleks muretseda. Meile tuli nüüd Martini asemele uus sulane endine Kooli Juhan, mängib natuke harmonikat, wiiulit mõistwat paremini, ka pasunat katsub, laupäewa õhtu puhusiwad Oskari ja Martiniga kolmeksi, oleks wist himu mõne koorigi liikmeks hakata, meie senistest sulastest näikse ta niipalju teisem olewat, et ta raamatuid tahab lugeda. Oli omal ka neid kapitäis, muidugi juturaamatud.

Oskar on nüüd jälle Jakobis ja nagu enne Jõulu, Hendrikmanni Otto juures korteris, kodust leiwakott ligi ja ostab sealt ka lisa, kust saab. Uue köstri juure kosti peale ei saanud sellepärast, et köstri naene raskesti tiisikuses haige on. Uue köstri nimi on Friedeman. Oskaril läks õnneks aptegi proua juures Saksa ja Prantsuse keele tundisid saada, wist kumbagit 3 tundi nädalas. Madisson, kes juba Tabrias ta kooliwend oli, wõtab niisama tundisid ja on nad ka selle kauba teinud, et nad Otto juures koos õpiwad. Minewa reede on Kännuküla poiste käest püssa otsimas käidud. Paha Andreil ja Kalbuse Jaanil wõetud rewolwrilõksud käest ära. Palkoja Woldi saanud omal ärapeita. Saab näha, mis sest loost tuleb. Suure Jaani pood kannab nüüd Kännuküla seltsimaja nime, seal olewat pühapäewa õhtuti ikka suurem kogu noori inimesi koos ja tehtawat ka tantsugi, kui mõni pilliloks häälitsemas on.

6

Kirjad kodust

Tulewal pähapäewal tuleb Enges põllumeeste seltsi aasta koosolek ja õhtul weel rahwakoosolek instruktor Lilienblatti kõnega. Saab näha, kui ilm ja tee lubawad ehk lähme meiegi sinna. Hr. Kallit oli meil nüüd kaks päewa, meil sai Päriwerest looma niitmise masin toodud ja saiwad meie loomad kõik siledaks niidetud, kui sa näeksid, kui ilusad nad nüüd on.

Sa ütled, et teil polkus üks poiss esimest õigust ootab, kes talle seal seda annab? Kui wald ja perekond seda talle nõudnud oleks, siis oleks ta seda ka saanud ja saab ka nüüdki, kui need seda nõawad, nii ka Sina, kui siin jagu täis on, oled Sina prii, et see nii ei ole, tuleb tänawuse pehme talwe arwesse panna, mis laewamehi kodu ei sunni tulema. Meil kõneldi, et ka Iida õemees Semple Hendrek juba wäljas olewat, olnud pea kõik selle aja pidalis, jalg ei olewat paranenud ja nüüd lastud wälja. Jänese Mihkel olewat Brest-Litowskis. Seiler Kristjan pahandas, et ta koju ei kirjuta, ei olewat rohkem kirja tulnud kui see, kui ta oma adressi teatanud ja kasti ja raha järele saata käskinud, kas ta selle kätte saanud ehk ei, sellest ei tea kodused midagi. Kas Sull wõi juba otsas on, siis wõime jälle korjata ehk ka osta ja weel saata, on ehk raha tarwis, teata, saad jälle. Mina kahjatsen ikka seda, et Sull mingit lugemise wara ei ole, aga kui seal olud nii kitsad on, ei saa parata. Ah tuli meelde, Paha Andrei tuli 9mal, kui nad Torisse läksid, meile läbi lume saju piltpostkaart näpu wahel, pani tuppa laua peale, kui nad Martiniga minema läksid nägin, et see sinu poolt saadetud Uueaasta kaart oli, mina naersin, et ta kaarti nii halwaks peab ja wõtsin selle ära, poiss rääkis teisel wõi kolmanda päewal, et wahimees talle teepeal wastu tulnud ja kätte annud, temal pole kohta olnud, kuhu panna ja jäenud näpu wahele, küsis, kus kaart jäi. Minul oli sell korral muud tegemist ega polnud aega talle seda üles otsida ja on praegu alles meil. Ega tema muidugi Sulle kirjutada pole wiitsinud. Paber nappib ära ja kiri läheb ka juba päris loriks, peab lõpetama. Kõigeparemat soowides

Kodused. -.-.-.-.-

Papa kiri: Isa poolt: 34 A.18. 3.II.1911.

Lõul 26es Jaanuar 1911 a.Jaan poeg!

Tahad wist küll teada, mis isa kodu teeb ja seda ka sulle tahan ütelda, praegu on ilmad halwad, 20–26al Jaanuaril on hästi külmad ilmad 10–20 gr. kange tuule ja lume saoga, teed on kõik rikkudud, teha pole wäljas midagi. 23al käisin Enges, ilm oli kül külm, aga mintud pidi saama, selleks oli ka oma põhjused, esiteks wiisin Oskari kooli, teiseks walisime Joh. Hanseni Enge põllumeeste seltsi esimeheks ja Nasakini auu presidentiks, kolmantaks pidas Hr. Liljenblat ilusa kõne selside tähtsusest, mis üle tunni kestis, ka Tiidu Mardid olid seal ja tahtwad tulewikus wist Enges käia, liikme maks maksti ära. 20al Webr. on Enges harituse seldsi pidu näitemängu ja lauludega, selsammal pääwal on ka põllumeeste koosolek, kus udu piltisid tööstusest näitatud saab ja ka kõneldud ja se tuleb uue esimehe Joh Hanseni poolt. Joh Hansen on meie nurga praegune prohwet ja teeb wägewaid tükka, mida arusaja inimene kiitma peab, nii kui kontrolühisus, pulli ühisus, ühismeierei osutus heade tingimistega ja ka muus asjas näitab nii waimustud olewat. Kui wast sull hea himu kirjutata on, siis kirjuta Hansenitele ja küsi koduma tegutest, naad saawad wist hea meelega seda tegema, kui sina oma elust ka pisut neile räägid, niisugusest kirjawahetusest nagu A Bachiga ja mõne muudega ei ole sul kül wist rossigi tulu, need on küla poisikesed, kes muud ei mõista, kui tolgentada, midagi nende poolt teada saada on neil wõimata, sest naad ei mõista kirjutada ega oma mõtteid hawaldada, sa tunned inimesi kodumaal, kellel teadmist ühel ühes asjas, teisel teises asjas, kirjuta neile ja anna märku, et ka sina elad ja elada tahad, ei ole sul tarwis karta, kellele kirjutada

7

Kirjad kodust

sünniks, sa ütled, se pole minu sõpper, “õige” häid sõpru just sedamoodi tehtud saab, et neile kirjutada ja neilt kirju saada. Kirjutamine teeb sind kirjameistriks ja kirja saamine mõtlejaks ja lugu peetawaks inimeseks.

Täna pidin Taali minema oma töölisi waatama, aga ilm on ulluks läinud, tuiskab ja saeab kui pöörane, mul oleks sinna wiia üks tuule lapper, kes sae puru küinest wälja puhub, nii et meestel sellega tegemist poleks. Saagimine algas 19al Jan. ja läheb ilusaste. Kütjaks on Martin Seiler, kantija A Bach, leikaja M Bach, lugeja J Hantsberg. Se ehitus tuli mul maksma katla sinna wiimine 35 rbl 79 kopküine ehitus ja katla paigale panek 131 – 42 –

kokku 167 rbl 21 kopsaab näha kuidas sisse tulek enast mulle näitab. Läksin Taali 27al, tulin 29al, käisin Lüllel sees loomade alus pahna kuulamas, sest et omal otsas on, seal rääkis Lülle perenaine, kuidas Semple poeg kawalusega wälja tulnud, tal olnud wasak jalg pealt raiutud olnud, aga nüid päris terwe, kui teda utseni tegema saadetud, siis läinud ikka sukkis, sõimata on ta küll saanud, et laisk ja seda teist, tohtri poolt on jalga katsutud murda, kas liiku annaks, katsumisel hoidnud tema kõigest jõust jalga kõwa. Polku minnes on ta üles annud, et tema jalg kõwa ja wigane olla ja ei wõida saapaka käia, praegust on ta kodu, walge pilet aga tousib(?) kui wälgub. Ka Jänese Mihkel kirjutand kodu, et kewateks ikka wälja saab, kui mitte enne. Saugast Lause pois on ka wäljas, Pikka pois Riigas pidalis, Otti ja Aadu pois, kes Siberisse läksid, on palju waewa tee peal näinud ja olla nüüd ka pidalis.

Kirjuta sagetamini iga nädali kohta üks kiri, saadan sulle markisi. Lubasid Tõnsoni kirjast pisut rääki, kudas magamise asi koduse kõrwal, söök ja selle mõeu sinu kehale, kas haigust wahel ka tunnud oled. Kas ülematte poolt iseäraliku üle waadet sinu kohta, mis tahte asjas ka on juhtunud, iseloomu wõi teadmises

Wana-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt: 35 A.19. 3.II.1911.Lõul 1sel Webruaril 1911

Armas poegSinu kirja saime heila õhtul kätte, papa käis Päriweres ja oli ta seal just wärskelt

linnast tulles, kätte saanud. Nüüd saad õige kirju kirja, papa hakkas omal juba minewa nädali kirjutama. Flöte saad ka, papa pakkis ta juba heila õhtu sisse ja paneb täna posti peale, suurem flöte, weikese wõttis Oskar pühapäewal Jakobisse ligi. Praegu on meil kangesti külmad ilmad, kolmas päew iga homiku 15 kraadi külma, aga nüüd on waikne ilm, minewal nädalal möllas nii sama suure külmaga kange tuul. Barometer oli heila õhtu kaugel põua sees 78 ja 79 keskwahe peal, täna homiku nihkus pisut pahemale poole. Flöte ümber sai üks uuematest Postimehe numbritest, leiad ehk sealt seest ka mõne uudise. Kaugel idas, Hiinamaal ja Harbinis möllawat katk täie jõuuga, niisama kui keskajal meiegi maal. Inimesed surewat loogus nagu kärbsed ja ei jõutawat neid matta, aetawat hunikusse puudega segi, petroleumi peale ja põletatawat ära. Et Sauga nekrutid Baikalis surma oleksiwad leidnud, on tühi jutt, aga kaua teel olewat nad küll olnud. Jõulu esimesel pühal jõudnud alles kohale. Meie elame siin wanawiisi, kuda Taalis saagimisega lugu läheb, sellest kirjutab papa. Wiimases kirjas kiitsin oma loomade siledust, nüüd näeme, et see siledaks tegemine natuke warane oli, külm on kange, rehealune läheb külmaks ja oleks parem, kui loomadel paks karw alles seljas oleks, aga suurt wiga ka ikka ei ole. Seiler Kristjan on praegu meil tööl, sai siin mõned Sinu kirjadest lugeda, wõttis enesele Sinu adressi ja lubas ka lähemal ajal Sulle kirjutada. Wiimases kirjas unustasin ütlemata, et Jutu Juhan ikka Seljal on, tema sai ka Jõulus Sinu kirju lugeda, ma ei tea, kas ta adressi ka wõttis. Ega ta Sulle wist pole kirjutanud. Enges tulewat Weebruari kuus jälle

8

Kirjad kodust

pidu, olewat üks näitemäng õppimisel, mull ei jäenud meelde wist “Suured waimud”, missugune ja mitme waatusline see on, ei tea. Oskar wiis omal pasuna ka Jakobisse. Kassi juhatusel harjutawad muusikat. Uniwer ütelnud papale, et Jõulune mäng õige halw olewat olnud, saab näha, kudas nüüd läheb. Wõid saadaksime Sulle küll hea meelega, aga praegu omal ei ole, lehmad weel uuest jaust ei lüpsa ja wahete wahel tahame Päriweresse ka ikka piima saata, aga mõne nädali pärast, kui elu ja terwist, küll ma siis niipalju ka korjan, et Sulle saata saan. Praegu olewat talu wõi Pärnus odaw, naela hind libisewat alla 80ne.

Saab näha, kudas meie ühismeiereiga lugu läheb, noor Hansen soowitab seda küll soojalt ja jätab oma meierei heade tingimistega ühisusele, aga inimesed kardawad ja kõhklewad, ei taha sellega kudagi nõuus olla.

Külauudiseid ei tea suuremat. Hansbergi Karla olewat kosjas käinud Siitami tüdrukul, Uueda Juulil olewat ikka ka üks peiu. Suur Jaan wõtab ka hoogu, aga ei tea kuhu krapsata. Soo Jaan silmitsewat ka waiksel wiisil neiusid, aga ei olewat ikka küllalt ilusad. Metsawahe neiudest ei ole suuremat kuulda. Miia lugewat ennast wanainimeste kilda. Eliisel on enne Jõulu kaksikud olnud, aga ära surnud. Harjaka Hendrek on oma asjaga ka mitmekesine, neiuga saawat ikka korda ja wahel ikka päris kojanõuu käsil, aga wanemad ei anna kohta kätte ja see alandab Hendriku armupalawust. Jüri olewat jälle Törkale tagasi läinud. Meile pakub ennast üks Tori poiss Woldemar Jürwetson masinistiks, käis ise kord siin ja kirjutas ka pärast weel, aga masinist meil on juba ja põllutöösse wist see poiss ei taha hakata. Põllutöölist meil aga just waja oleks, saab näha kudas sellega saab, kust me need tulewa suwised põllukündjad wälja wõtame. Juhan on meil praegu kuude peal, ei tea kas ta suiks tahab jäeda ja ega tema üksi ka tööd ära ei tee. Kroonu hoiab Sind kinni, saab näha kudas läheb, aga ju siis ühti moodi ikka saab. Riideid ja muud sarnast kraami Sulle praegu ei saada, arwasid, et Sull neist just häda ei ole, osta sealt, kui mõnda asja just hädaste waja on, jämedat niiti waja, osta rulliniiti 10ne ehk weel pisema numrelist, see on hästi kõwa. Jalanartsudeks kodu praegu kõige sündsamat riiet ei olegi, kewadel wõin ühe tüki pehmeks pleekida. Aeg jäeb napiks, pean kirja lõpetama, praegu ei tule enam midagi tähtsat meelde, kui wähe wõimalik, telli omale leht. Kirjuta missugust soowid ja wõib ju ka siin ära tellida ja maksta.

Tuhat terwist kodustelt Mamma-.-.-.-.-

Papa kiri:

Isa poolt: 36.A.20. 10.II.1911.Poeg Jaan!

Esimisel Webr., kui sinule flöte saatsin, kirjutas linnas linawabariku raamatupidaja neiu Tomingas adressi, sai minult kuulda, et sulle flöte saadan, tema rääkis, et tal wend ka Brest-Litowskis soldat olla, ühel heal pääwal saanud tema ühe ohwitseriga tutwaks ja läinud seltsis theed jooma, kus ka klawer olnud, wend hakkanud mängima, se mäng olnud ohwitseril nii meele pärast, et poisil praegust õppetust antakse, et edaspidi musiku koori juhatada wõiks. Oleks sul Jõulupuu al flöte käes olnud, siis ka wist sinul niisugune lugu oleks olnud. Mina arwan, katsu kas sa ei saaks kudagi noodi kirjutajaks, se and on sul wäga hea, se on täitsa pat hobusid puhastada wastu tahtmist, ja noodid, mida sa täitsa mõistad, nõrgemate käes tarwitada on. Kodu tulekust juttu nii ruttu ei ole, aga siiski mitte wõimata, kui 8 meest neist 50nest, mis kadunud on, kätte saab, noh siis oled kodu, kaks meest läheb weel kroonul tarwis, siis on 154 ja tema jagu käes, mis peale selle, se pudub sinuse. Kui need kõik oleks jäänud, mis Pärnus wastu wõetud olid, siis oleks sa ammu kodu olnud, aga wat, paljud koiwasid Riiga oma wigade ja õiguste pärast, ja said lahti, sellepärast siis 8 weel tarwis, kui sina kodus oled. Enne sellest asjast ei kirjuta kui Aprilli kuus.

9

Kirjad kodust

4al käisin Taalis, kül olid teed tuisand, ülewelt tuli lund wihmaga segi kaela, nii et mitte üks pilu kuiwaks ei jäänud. Oli ilm, mis oli, aga nüid läheb saepuru ilusaste wendilatoriga puhudes küinest wälja, wõi kas kodu, kui torusid teha jõuaks, se sisse säädimine wõttis nädal aega, kül sai katseid tehtud, ühest kohast wõtta, teise kohta panna, süda täis ja meel aige, aga nüüd tasub wist kül kõik need pahandused toppelt ära.

5mal olime meie, Päriwerese piima wiiad koos ühispiimatalitust otsustamas, mida aga korda saata ei saanud, sest et politsei meid laiali aeas, 10mal saab seal jäe widamise talgud olema, kus siis söögi laua äres se otsus tehtud saab, kas ühis wõi, ostu meireiks jääb.

13mal lähme, mina, Hansenid noor ja wana, Torisse Piistaojale M. Pooli maja pidamist waatama ja otsustama, kas ta on eeskujulik wõi ei, sa mõtled, mis otsustajad meie oleme, aga asi on seekord nii: Tori põllumeeste selts on oma koosolekul otsustanud M. Poolile tema eeskujuliku maea pidamise eest auupalka anda, ja seda auupalka on nemad riigi maadewalitsuselt palunud, kuna aga maadewalitsus Enge põllumeeste seldsile eeskirja saatis, et Enge selts seda järgi waataks, kas ta aga tõesti eeskujulik on ja auupalga wäärt.

So, sekord on mul matterjalist nappus, kellest weel kirjudada. Mis on, se on wäga igapäene, nagu näituseks, kahel lehmal ollid wasikad, ühel õieti, teisel tagurbidi, esimie joob heasti, teine mitte maiku. Eit noomib kül teda, aga see ei haita midagi.

Jällenägemiseni Wana Mart

-.-.-.-.-Onu Oskari kiri:

Isa poolt pliiatsiga: Puudub esimene kiri 25.XI.10 IIsa poolt tindiga: № 37 A.21. 12.II-1911. 1.

Käisin laupäew kodus, lootsin, et kiri ees ootab, põl’n üh’, lähed wist laisas, wõi oled pealae sisse põrutanud. Õpimine edeneb keskmiselt, käin tunda wõtmas, läheb ka keskmiselt, kui sa üks kord tagasi tuled, siis olen ehk juba rantsus ise. reo, õppimine teeb ikka südame täis küll. Nii näit. cahier = kaje = heft. Rõhk on üld wiimase silbi peal.

Olen nüüd enese peal, toon Liimsoni käest piima ja söön kui parun.Täna oli koolimajas Hariduse seltsi koosolek. Eila õhtul mängu arjutus, puudusin

Martiniga. Otu läks pulma, ei tule enne neljapäewa kodu. Weebruari 13mal on Udueres pidu, kantakse ete: “Suured waimud”, – ja mõni segakoori laul. Ei tea, kes pidu toimepaneb, Hariduse- ja Põllumeeste-selts küll mitte, (Aremeeste muusika) 20mal Hariduseseltsi pidu näitemäng “Hans hädawares” ja mõni laul. (Hans hädawares mängiti jõulu aeal ka Toris, Torilastel läinud aprasti) II Leht

Esite Põllumeeste seltsi poolt kõne ja udupildid, seletusteks. Esmas päew, teisipäew, kesknädal ja neljapäew ...

Ootan päris hirmuga kewadest lahtisaamist, mis pean ilma sinuta peale hakkama, läheks küll wist ehk ööseti külasse, kui mitte keegi laija jalamees mind koledaste wihastanud poleks, nüüd olen päris Imese järgu naisterahwa põlgaja.

Teisipäew. Käin iga õhtul Madissoniga Apteekis, õpime muude kõrwal ka hästi Wenekeelt, õpetuse andmine on wiimasel keelel. Küll ükskord sõidan Poolamaale sind waatama

Juba laupäew käes, lähen täna koju. Uniweri pole kodus, köster annab tunda. on wana naljaks mees, saime kell 1/210 lahti.

Kell 12 olen Karumatsi hobuse peal Oeapoe kohal. Päriwere noor härra ajab noore rouaga lume uisudega. Jaaguplastel on ka kõigil lumme uisud. Truumees puperdab alati ange otsas, mehike kukub wäga tihti. Uniwer läks ka ühe päewa suure waimustusega,

10

Kirjad kodust

kuid õnnetuseks liiga suurega, sest jalad kippusid taewa poole ja tõusitki üles. Õpetaja perekond kooberdab Aadamsoni põllu peal, poisid naerawad, et õpetaja kaardiwägi arjutusi teeb.

Mõndasugust.Pühapäew. Juhan tahab ka mede sekka mägima tulla, tõi minu koolimajase, kuulatas mede

harjutust ka. Täna oli jälle 13 meest koos, Kiisu puhul esimest korneti. B clarnetti puhub Tilk

III leht.Kahju, et sind ei ole. Sina teeks Juhanist ehk tubli poisi. Tuleks wist järel küll. Oli

tulewaks pühapäewaks Koolile seltsi õlut jooma kutsutud, ütelnud: “Mina küll ei saa, wana Mart on tige”, teised narrinud küll natuke, aga pole enam kutsund ühti. Oleme head sõbrad, puhume kaheksi pasunat, mängime laberit ja teeme weel kõiksugu nalja.

Tulewaks suweks lubab ikka meile jääda, siis hakkame kaheksi ratasteka Uduweres käima. Lasen see nädali Otu ennast üles wõtta, saadan ehk ühe näo sulle ka. Tahan rata luba saada.

Teise korrane kiri unus kauaks kätte. Ühe õhtu pimedas pidin ikka oma teada posti peale panema, aga lasksin jälle 3 tühja ümbriku kasti. Mis sellest arwad, kui ma flötet mängima hakaks? Kui aega saad, siis kirjuta soldatite elust ja olust. Mina hakkan wiimasel ajal päris prowessori tükka tegema,unetan ennast wahest. Üle eila lõin omal südame täiega suure muhu pähe, sarnase naku Wilde kirja tööde kogu sees ühe mehel pildi peal oli. Palun mitte rebemdada (?), et kiri halb. Loodan, et warsti kirjutad. Jällenägemiseni.

O. Jaakson 196/II11 a. Jakobis. -.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt: № 42.A.24 24.II.1911.Lõul 21sel webruaril 1911

Armas poeg!Sinu wiimase kaardi 13mal kirjutatud, saime 17dal kätte. Soldatid paistawad pildi

peal oma mundre ja hobustega päris toredad, aga emale, kelle poeg seal kaugel nende seas peab wiibima, teeb ta siiski meele haledaks.

Heila õhtu oli Enge seltsimajas Hariduse seltsi poolt pidu neli meeste koori laulu ja näitemäng “Hans Hädawares”. Enne seda oli Põllumeeste seltsi koosolek, kus uus president J. Hansen juhatajaks oli. Meie wõtsime mõlemast osa. Koosoleku päewakorral oli õige mitu asja. Katsepõldude sisseseadmise, Loterii toimepanemise, Karjarawitseja ametisse panemise ja Põllutöölehe toetamise j.n.e. küsimused. Asjad läksiwad enam wähem rahuloldawalt. Põllutöölehte otsustati nii wiisi toetada, et 20 rbl otsekohest abi antakse ja peale selle 3 eksemplari Põllutöölehte tellitakse, mis seltsiliikmete wahel järgmisel koosolekul wälja loositakse, aga nimelt nende wahel, kes koosoleku algusel aegsaste seal on, hiljem tulejad kautawad õiguse. Peeti ka kaks kõnet 1 J. Printsi poolt juurewilja kaswatuse ja teine P. Kalliti poolt karjapidamise üle. See kõik wõttis palju aega, nii et Hariduse seltsi pidu kaunis hiljaks algama jäi. Näitemäng läks päris toredasti. Mängijad oliwad: Uniwer, Truumees, Kass, Otto, Hendrikmann, Kallit ja neiud: Soowa, Miilberg, Tiidermann ja ühe nime jäi mulle teadmata. Nõmmik puudus seekord, olewat ennast kursuse lõpupidul ära wihastanud. Mängu sisu oli iseenesest kaunis tühine, kujutas peaasjaliselt meest, kes naesemehena wahel natuke õigusest kõrwale kaldus, seda aga salgamise ja wale läbi warjata püüdis, sellega aga ikka igal pool sisse kukkus, kuna lõpuks siiski ikka asjad heaks saiwad, et aga heasti mängiti, sünnitas ta naeru küllalt. Mängukooris oli wist 13 meest, aga endist mõnu mängul ei olnud, eesthääle mehed

11

Kirjad kodust

puhusiwad liig kõwaste ja lärtsuwalt, nii et see kõrwadele haiget tegi. Meie tulime papaga pidult enne, kui tants lõppes, ära. Oskar pidi weel mängima ja Juhan ei täinud ka tulla, ta oli wana mustaga ja tuli pärast järele. Osawõtjaid oli saal täis, aga mitte nii tungil kui wahest ennemalt. Enges peeti minewal pühapäewal ka pidu wist Are weneusu kooli heaks, kus ka uued Are muusikandid mängimas oliwad olnud ja näitemäng “Suured waimud”. Neil olewat aga wäga wähe osawõtjaid olnud, pealtwaatajaid ja tegelasi olnud peaaegu ühepalju. Selle pidu tegelaste poolt olewat aga kadeduse pärast Hariduse seltsi pidu wastu kihutuse tööd tehtud ja selle läbi jäenud osawõtmine wähemaks, nii teati kõneleda. Täna on wähese magamise pärast, kella kolmest kuueni homiku, mull silmad unised ja mõtted wäsind, kiri saab ka sellejärele segane. Rullisin praegu wõid, sain 10 naela sinu jauks, saab homme linnas posti peale pandud. Kui otsa lõpeb, teata kohe, korjame ja saadame jälle. Meil lüpsawad praegu 5 lehma uuest ja 2 wanast jaust, saab päewas 130 (ca 53 kg) kuni 140 (ca 57 kg) naela piima, sealt saab suurem osa Päriweresse wiidud, aga Sinu jauks korjab siiski wõid sellest, mis kodu läbiajada saab. Ei oleks Sull tarwis nälgida, nüüd algab teil muidugi paastu aeg poslamasla supiga, läheb aega enne, kui wõisaadetus sinna jõuab, pead ikka oma wiletsa thee waral elama, ma kardan wahest, et Sa nüüd koguni kõhnaks wõid jäenud olla. Peame Sulle wist ka warsti raha saatma, et Sa ometi söögipoolist osta wõid. Sinu wiimane kiri, milles Sa oma kassa aruande saatsid, tuli meile minewal pühapäewal 13mal kätte, oled kõik kriipsu peal arwanud, isegi pudel õlut oled edasi müünud, teine kord keeda see suhkruga ja leiwaga pudiks, jah, aga kus sa seal ikka ise keeta saad. Suuremat küla uudiseid Sulle siit praegu teatada ei ole. Soo Jaan ja Suur Jaan on ikka alles naeseta. Suur Jaan käinud minewa nadala ühel ööl kõik siit altpoolt külje neiud läbi, nimelt Räätsikul, Sookanal, Sõerul ja Karumatsil, wist olewat kord ka Päriwere Uuedal käinud, aga tagajärgesid neil käikudel ikka ei olewat. Arjakas Hendrik on Toris leeris käinud ja Luteruse usku läinud, olewat oma neiuga ka ikka asi alles kaalu peal.

Papa käis minewa teisipäew ja Kesknädali jälle Taalis. Saagimine minewat heaste, aga et hinnad endisest odawamad ja puude hinnad kallimad on, kipub kasu weikseks jäema, olewat seal ka paar koormat laudi ülelöödud wedajate poolt. Teed on ka wäga wiletsad, mis wedu palju raskendab. Kodused weud on niisama alles poolikul ja ripakil, kalendri järele peaks ikka talwet weel küll olema, aga ilmad on praegu nii kewadised, praegu on 3 kraadi sooja ja seda juba mitmet päewa, nii et see hirmu peale ajab, et wiimaks teepidu üsna ära lõpeb, aga wõib ju olla, et ta warsti jälle külmetab, tänawune talwe polegi ju muud olnud kui sooja ja külma waheldus lainete wiisi. 22 Wastlapäewa hommikul.

Õhtu ei olnud enam aega kirjutada, nüüd jätkan edasi. Täna läheme papaga mõlemad linna, seal saab Sulle wõi tulema saadetud ja papa loodab, et ta Sulle siis ka raha, kui ta Giepi ehk Pusilli käest oma tööraha kätte saab, muidu jäeb teiseks korraks.

Tänawu oleme ikka raha saanud küll ka (Januari ja Webruari kuus kaerte eest 120 rbl., wasikate eest 201/2), aga see on kõik jälle ruttu wälja läinud, piima ei olnud ka Januari kuus kuigi palju Päriweresse wiia, nii et sealt suuremat ei saanud. Nüüd aga hakkab piimawiimine tugewa hooga peale, ja ju siis Taali wärk ka kewade poole seda tagasi andma hakkab, mis sinna ära on läinud, nii et ikka läbi saame. Praegu teeb see muret, et suwised töötegijad alles teamata on. Juhan on kaunis tuulise meelega, ei tea uskuda, kas teda suiks otsa saab wõi saab enne himu täis. Praegu on Seiler Kristjan ka päiwiti meil abiks puid ja pakka wedamas, see mees ka suiliseks ei hakka. Karja jõmpsikat oleks ka waja. Oskar on juba suur ja kui ta suwel warakult kooli läheb, pole teda ikka enam, aga kewadeks on aega weel, ju siis ikka mõne leiab. Tuli praegu meelde, Tiidu Mart olewat mures, et kewadel jälle muidugi palki peale hakatakse panema ja tema seda kudagi keelda ei saa, olewat Reielil selle üle kurtnud. Peale sügisest kohtukäiku pole

12

Kirjad kodust

teda läbikäijate kallal aukumas enam nähtud ehk jätab järele, näeb ära, et asi ei aita. Aeg on otsas, paber täis kritseldud, muud kui seekord head terwist.

Mamma.-.-.-.-.-

Onu Oskari kiri:

Isa poolt: 44.A.26. 5.III.1911.bon joure 8. II 1911 aastal Jakobis.

6Nurisesin sinu üle, et ei kirjuta, aga ise sama sugune laisk. Nüüd arvan ääsest

pidust paar sõna kirjutada.Pidule läksime kahe hobusega, papa ja mamma noorega, mina ja Juhan mustaga.

Uueda Martin tuli mede hobuse peale, läksime Arudelt läbi, papat mammat läksid maanteed mööda.

PiduKell 2 algas “Mullasorijate” seltsi koosolek “Juhan Hanseni” juhatusel. Arutati

Põllutöö lehele abiraha andmise üle. Errad “Prints” ja “Peeter Kallit” pedasiwad kõnet. Minul pole enam muud meeles. Pääle selle akkas saunaseltsi pidu (Ariduse seltsi). Tegelased: errad, Truumees, Univer, Kass, Kallit, Ottu ja roodi koolitaja. Neiud. Soova, Tiidermaan, Poe tüdruk ja ?. Mängisid hästi, iseäranis Univer, Soova ja Tuumes. Olid ka neli laulu, (oleks pidanud eespool nimetama, nüüd arvad, et õige vilets kirjutaja olen.) Laulu nimesid pole kõiki meeles. Ei saa mitte vaiki olla, teisa ei tea. Mede mäng läks viimase arvustuse tipuni, aga sarnaseid tükka polnud palju, enamiste läksid keskmiselt. (Tilk on Kaelaste koolitaja). Mede Juhan käis vahel minu asemel mängimas, tututas umbes 10 lugu, läheb kaunis ästi. K. 2 pidi lõpp olema, meie tulime 1. aegas juba ära, pärast olid töögerpaku järel keerutand. Lähem mängu arjutus tuleval pühapäeval. Üle mineva püha päev oli ka, polnud kõiki mehi koos. Laupäev käisin kodus. Tee on päris paljas, mustad räästad on ka väljas, nägin minagi paar tükki.

Keelte õpimine läheb keskmiselt. Saksa keel umbes 4 eest, Prantsuse keel 3+3– kõigub.

Laupäev lasin ennst üles võtta (köstre juures, on kaunis ea päevapiltnik.), tuleva nädali saadan sinule ka ühe. Sina kirjutad, et enam niisugune vaha tükk ei ole, ja mina pole ka enam. Kosun ihuliselt ja vaimliselt. Käin kooli sinu kollaste pükstega. Jõulu ajal linnas püksi mõõtu andes olid minu reied 2. tsentimeetert pikemad kui papal. Kiri kipub otsa lõpema, tule enam muud uudist meele, pole praegust aega ka ühti, kesknädali saan rohkem aega. Kirjutasin enamiste v kipub segamine ajama. Kirjutasin kaunis alvaste, aga ehk saad aru ka. Head elu. 191/III11 a.

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa poolt: № 46.A.27. 9.III.1911.Lõul 6 Märts 1911.

Armas poegOlen praegu päris üksi kodu ja et papa homme linna läheb ja kirja postile wiib,

hakkasin Sulle kirjutama. Sinu wiimase kirja saime minewal laupäewal kätte, wõib olla, et Sa sell ajal ka meie wiimase kirja, 22sel postile pandud, kätte said. Ei tea, kas wõi ja raha Sull praegugi weel käes on. Meil oli küll kahju kuuldes, et Sinu lootus muusikakoori saada luhta on läinud, aga parata ei saa sinna keegi, ja kui seal ka omad wead on, ära siis liiga kurwasta ega kahetse. Oma terwist aga hoia igal tingimisel. Osta omale sööki, mis seal paremat saada on ja kui see saadetud wõi otsa lõpeb, korjame ja saadame jälle, ma loodan, et pühadeks jälle saata saab, kõhnaks ja haigeks jäemine ei peasta sind ometi, ehk kui ka, siis kannatad eluaeg tagajärel. Ja kuigi sind sinna paelameeste hulka pannakse ehk

13

Kirjad kodust

saad sellega ka läbi ja auu poolest oled igatahes kõrgem, on ju ka weel aega ehk ilmuwad mõned merejooksikud ka wälja, loota ju ometi tohib. Kui raha kätte saad, telli omale ka mõni ajaleht, kui lubatakse, oleks ehk seltsim, kui kaugemalt ka teateid saad. Sinu kirjad ja kaardid oleme kõik kätte saanud, ainult paar kaarti oliwad Karu juures natuke wiiwitada saanud, Päriweresse tulek on igapidi parem, saab palju rutem kätte. Oskar oli Sinu kaardi, paljaste soldatitega ka kätte saanud ja tõi laupäewa õhtu kodu ligi, olewat Sulle nädali sees ka kirja saatnud. Oskar läks täna jälle Jakobisse, Juhan läks wiima. Selle aja sees, mis ta meil on, on ta iga pühapäew poissi wiimas käinud, tal on suur mängu himu wõi tuleb ütelda muusikandiks saamise himu, täna tahab ka koori liikmeks astuda ja harjutusest osa wõtta, Oskar loodab, et tast mängija saab, tuututawad Oskariga iga laupäewa õhtu ja pühapäew, wiimasel pidul mängis ka mõne luo juures kaasa. Tammiste Kirjanduse seltsi poolt kantakse täna Pärnus Kooliseltsi saalis Kitzbergi uuem nätemäng “Püwe talus” ette. See näitemäng olewat Kitzbergi poolt, tema jutust “Püwe Peetri riukad”, mis ükskord Postimehes ilmus, ümber tehtud. Renka koolmeister asutawat ka laulukoori, minewal pühapäewal olnud esimene katse, juba paari nädali eest oli Postimehes tulewa suwise Pärnu laulupidule ülesantud kooride seas selle koori nime nimetud ja nüüd alles hakkab koor sündima, eks ole kena, pealegi on kuulda, et Renka koolmeister ise nii wilets laulutundja olewat, et lihtsa laulmisegi juures igakord wiisi kinni peetud ei saawat, aga noh, narr teeb enam kui ta wõib. Paha Andrei ja Töngi Andrei on praegu linnas, tiku wabriku liistusid tegemas. Taheti liistusid saada, et meil aga suur katel Taalis on ja weikest ka Sauna juure wedada ei tahtnud, siis wiidi liistumasin linna, Pusilli käest saab jõuu ja poisid läksiwad sinna tegema. Minewa nädali oli Paha Andreil õnnetus, käsi saanud wigastada, oli selle pärast mõned päewad kodu. Neljapäew läksid jälle ehk küll käsi alles sidemes oli, arwas siiski, et walu wähene oli, et ikka töösse hakata wõib, heila õhtu neid koju ei tulnud, ju siis ikka heaste läheb. Andreile ja Kalbuse Jaanile mõistetud lubata sõjariistade pidamise eest karistus 7 päewaks arresti ehk 10 rbl trahwi, poisid lubawad rahaga äramaksta. Sellesama aja sees, kui ma siin kirjutasin, tuli Paha eit meile ja jutustas, et täna Wana Pahale ka käsk toodud 7meks päewaks arresti ehk 15 rbl trahwi sellesama asja pärast, wana lubawat ennem kinni minna, kui trahwi maksta, Pahadel päris paha lugu. Esmaspäewa hommikul.

Siia maale sain heila õhtu kirjaga, siis tuli talituse aeg ja külalisega jäi pooleli. Papa käis heila homiku üht sulast kuulamas Kuiaru Rehel, seal ei olewat seda poissi kodus olnud ja peremees laitnud teda ka nii ära, et papal hirmu peale ajanud ja ilma poisiga kokku saamata tagasi pööranud. Peale lõunat läks ta sellesama asja pärast Suiku, kus ta ka Weinbergi Hansu pojaga kauba ära teinud. Rehe poiss tuli aga õhtu ees ise meile ja ootas meil õhtu pimedani, kuni papa koju tuli, on pealt näha õige tuline ja hakkaja poiss, kaubategemise asi jäi kaalu peale, tema aasta saab ka alles Maikuus täis. Wõib olla, et edaspidi siiski kaubad kokku lähewad. Liiga palka ta ka ei nõudud, 80 rbl aastas. Praegu on Seiler Kristjan meil ikka päiwiti töös. Nii on ilma elu, peame siin Sinu asemel wõeraid pidama, kuna Sina teiste asemel seal pead olema, muud kui kannata aga.

Jänese Mihkli kodusaamise lootus olewat ka wist tühja läinud. Räätsiku Kusti aga (Sinu kooliwend Wogel) lootwat ikka kindlasti, et ta peagi kodu saab, olewat ka omatehtud haigusega pidalis. Sauga Päka poiss, kes sügisel Tallinnasse pidalisse jäi ja pärast Riias pidalis oli, olewat ka ikka teenima pandud.

Palkoja papa käis minewal pühapäewal meil, rääkis, nende Mihkel olewat Pawlowskis Peterburi juures, olewat pidalis poisiks, muidugi haigeid talitamas ja olewat tal seal wäga hea põli. Ta oleks küll koju käima saand tulla, aga sellepärast jäenud tulemata, et siis see hea koht ta käest ära mõne teise kätte läheb ja ta tagasi minna halwema ameti peale saab.

14

Kirjad kodust

Praegu ei tule enam midagi uut meelde ja aeg on ka otsas. Juhan olewat heila mängukoori wastu wõetud, kiitis, löödud teda rüütliks. Tuli meelde, Kalliti eesnime on Peeter. Tiksul olewat kolm Peetrit, üks wana, teine noor ja kolmas piima Peeter.

Head terwist seekordmamma.

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa poolt: 47.A.28 17.III.1911 Lõul 14 Märtsil 1911

Armas poegSinu kirja saime täna hommiku kätte ja rõõmustas meid, et Sa ikka muusikakoori

saanud oled. Kaardi sisu oli selleks liiga lühike, kui et ta meile selget teatust oleks andnud, kus Sa just oled, “trubatsi” nimetus tähendas küll sinna kohta, aga et Sa alles selle lootuse nurjaminekust kirjutasid, siis ei wõinud selle peale kindel olla. Päriwere meier oli tähendanud, Sa olewat signali kommandus, mis see on, ei teadnud meie. Seiler Kristjan oli ka nädali sees sinult kirja saanud ja ütles, Sa olewat ütelnud ennast muusikantide seas olewat, nii siis saime ikka seda uskuma ja ootasime kirja, mis asja täielikumalt seletaks. Sa ei nimeta sugugi, kas Sa wõi kätte oled saanud, kui nad seal selle kätteandmisega nii kaua wiiwitawad, siis läheb wiimaks enne sandiks, kui kätte saad. Paar särki ja padjapöör seisawad ka siin kodus alles sinna saatmata, ei tea kumb sull parem on, neid siit saata wõi on ehk sealt ostmine hõlpsam. Ligiwõetud särgid lähewad muidugi juba räbalateks. Kui sealt wähegi hõlpsal kombel saada on, siis osta enesele uusi juurde enne kui wanad üsna rebenewad. Oskar on niipalju kaswanud, et ta Sinust järele jäenud poolpidused riided juba ära tarwitab, nimelt pealmised särgid ja aluspüksid, ka need kollased pealmised püksid on Oskaril koolis jalgas. Sinu kalossid peab ta ka ära. Meil on praegu päris kewadised ilmad, külmad ööd ja soojad päewad. Homikuti on külma mitu kraadi, päewal sooja jälle niisama palju. Lumi kahaneb silmi nähes, lagedad kohad on juba üsna paljad, aga jõe jää kannab alles ilusti. Kui mitte sadu ei tule, siis tänawu küll suurt wett näha ei saa. Elu läheb meil ikka oma wana igapäewast wiisi nagu ennegi. Papa käis täna Taalis. Homikul kell pool kolm läks minema ja lõuna kell pool kolm oli tagasi. Töö minewat seal päris tubliste, ütles, pakkusid olewat metsast wäljas ligi 400 sülda Wõtab aega enne, kui kõik läbi saab. 100 on juba läbi 300 jäeb weel.

Maatükk mõisa käest on käes, ''isand'' käis laupäewal selle asja pärast siin. Metsaheinamaa jauks sai linnast kunstsõnnikut toodud, thomasjahu ja kalisoola, aga kui palju just, ei tea mina. Minewa teisipäew oliwad meil weiksed talgud . Käidi nimelt Räämalt raba toomas weistele alla panemiseks. Allapanemise põhk lõppes juba ammu otsa. Sai pahna ja õlga ostetud, aga lehmad oliwad ikka wirtsa sees, pidime siis ka rabaga usku katsuma. Saepuru ei ole ju enam kodumaal wõtta. Raba näikse üsna heaste wirtsa sisse imewat. Raba toomas oliwad Arudelt kaks meest ja hobust. Karumatsilt ja Soo Timmermannilt kummagilt ka kaks meest ja hobust ja meie oma kolm meest ja hobust. Mehed saiwad süüa ja wiina, ja wõtsiwad ka kaunis heaste. Karumatsi Moorits olewat teisel päewal weel kodu päris wahtu wälja ajanud.

Reiu Õunapuu Wändrast tuli paari nädali eest siia Otile saapategemise kursust andma. Osawõtjaid olewat wiiekümne ümber üles andnud, aga Otile ei olewat neist ükski ilmunud, ei olewat kellegil aega. Reiu Õunapuu olewat selle aja Oti rahwale saapaid teinud ja wist täna koliwat ennast Arudele korterisse. Sinna olewat wist kuulu järele küla neiudel küll aega tulla, lubawat kõik minna. Ei tea, mispärast nad Otile ei julgenud minna. Tiidu wana naelutas minewa nädali aiaaugu, kust inimesed läbi käisiwad, kõwaste kinni, aga haukunud ei ole ta kellegi peale. Meie Juhan käib õhtati poe juures, ikka üle aia, ütleb teda küll wahest eemal näinud olewat, aga rääkida ei ole saanud. Isegi wana

15

Kirjad kodust

Pahk on nii julgeks läinud, et ikka otse üle Tiidu maa käib. Meie Juhan ja Oskar läksiwad pühapäewal hobusega päris tema oma teed mööda. Wana waadanud küll aknast, aga wälja ei ole tulnud. Poisid räägiwad kõwaste palgist, küll kewadel ikka üks nali tuleb. Sinu äraoleku üle on tal muidugi suur rõõm, aga mida moodi ta siis Sinu elu arwas lühendada wõima, ju tal wist ikka mõni kruwi logiseb wõi päris puudub. Kolme nädali eest oliwad Are Ojal ja Matsimaal pulmad. Oja Andrei wõttis Matsimaalt naese, on seal mitu päewa küll palju joodud ja larmatud. Jänese wõi Küti Kristjan, mis ta nüüd on, läinud oma noorikuga ka Matsimaale pulma. Seal juhtunud neile äpardus. Kahe inimesega läinud pulma aga kolmekesi tulnud tagasi, tulnud neile pisike tütar juure. Eila õhta oliwad Kütil joodud. Seiler Kristjan ilmus täna alles keskhomikuks meile, olnud kella neljani jootus. 15 märtsi homiku .

Siiamaale jõudsin heila õhtu kirjaga, siis tuli talitusele minek, nüüd jatkan edasi. Papa läheb täna linna, siis wiib kirja ära. Lehtedes on lugeda, et praegu Wene ja Hiina wahel suur põnewus walitseb, mis wäga hõlpsasti sõjaga lõppeda wõib, kui Hiina Wene nõudmistele järele ei anna. See teade erutab kõiki. Jaapani sõja mälestused on kõigil alles walusasti meeles. Loodetakse, et kui Wene jälle lüüa saab, see rahwa põlwe parandab. Hiina piiri lähedased wäeosad on kõik sõjawalmis seatud.

Teid sealt Preisi piirilt küll muidugi Hiina piirile saatma ei hakata, ma arwan koguni, et Sa seal selle eest kindlam oled, kui kodus tagawarawäelisena, aga –, tahaks heameelega teada, kuda muusikantide käsi sõja ajal käib, kas nad ka kõige ees tule ette lähewad, wõi kudas. Ära pane seda küsimist imeks. On kuulda, et nii mitmedki emad ja wanaemad oma poegade eest juba nutawad. Lõusarahwas rääkisiwad, nende wanamamm, kui nad lehest neid sõnumeid lugenud, ohkanud kohe: ''Siis läheb Lõu Jaan ka sõtta!'' Ega siis meiegi puust pole. Ülepea rahustaks see ikka südant, kui sõda tulemata jäeks. Rahwa õigusi ei kingi ega kindlusta sõda wist ka iialgi, niikaua kui rahwas ise hariduse teel niipalju edasi jõudnud pole, et nad õigused ära teeniksid. Sõda oleks ainult mõne suure wõimu wõi rahamehele kasulik, sellepärast nad teda nii hoolega õhutada katsuwad. Aeg lõpeb, paber ka, ei tule praegu midagi uudist enam meelde.

Arjaka Hendrik on Luteruse usku läinud. Ta on praegu Reielil saagimas, olewat kord ka ära pahanenud ja ära läinud, aga tulnud jälle üsna alandlikult tagasi. Naesewõtmine on tall sell talwel muidugi järele jäänud. Sõprus Taali neiuga kestwat wist ikka edasi aga, et neiule kohta kätte ei anta, ei makswat pulmi teha.

Kõike head soowides Mamma.

-.-.-.-.-Mamma kiri

Isa poolt: 52.A.32. 30.III.1911. Lõul 26mal Märtsil 1911

Armas poegSinu wiimase kirja saime 24jandal kätte. Ega need soldati kohused kerged täita ei

ole, nendest kuulda ajab juba sandi tundmuse peale, aga parata ei saa sinna kudagi. Usuisad süüdistawad naest patulangemises, aga suurem patukaristus näib ometi

meeste peal olewat sõjawäeteenistusega. Peaks inimese sugu kord ometi nii palju paranema, et ta ilma selle nuhtluseta läbi saaks, siis oleks samm paradiisile lähemal.

Meil on tänawu kewade õige wisa tulema ehk küll talwe sula ju iseäralik oli. 21sel Märtsil oli ilm õige soe, sadas wihma, peale kahenädalise ilusa ilma ja öökülmade, ja näitas just wiimane talwe lõpp käes olema ja jäeminek oli käpuga katsuda. Õhtu ees läks äkiste külmaks, hakkas lund sadama, tuul läks waljuks, sadas ja tuiskas 24 tundi ühte järgi mis kole 6 ja 7 kraadi külmaga ning talwe wõim näis päris murdmata olewat. 23dal

16

Kirjad kodust

seisis kraadiklaas ka warjus ikka weel allpool nulli ehk küll päewakäes juba sulatas, heila homiku oli weel 3 kraadi ja täna 11/2 kraadi külma. Päewal jälle 6-7 kraadi sooja lumi sulab ja jõe jää pealmine kord on pudru sarnane, nüüd wist ikka päris sula enam kaugel ei ole.

Täna rullisin jälle 10 naela wõid walmis, posti peale ei saa wist enne panna kui esmaspäewal, peaks sa ikka pühadeks kätte saama. Wõi ei ole just kõige parem walge ja pisut nagu kibe maik, see äkiline külm on wist lehmade peale mõjunud.

Teatan Sulle ka uudiseid ehk küll mitte just häid. Kahe nädala eest 11 Märtsil läinud Wändrast Kingissepa mehed Kergust lupja tooma, nimelt wana Mähka Juhan oma poja Ernstiga, sa tead küll see weike, kahe aasta eest rehepeksu ajal käis wiimati meil. Wana Juhani wend Kingissepa Aleksander on wist ka olnud. Kerkus purjutanud mehed tublisti, tagasi tulles olewat Kingissepa Aleksander oma hobusest lahku läinud, põõsikus une ära maganud, hobu läinud oma woliga Sikanisse wälja. Juhan oma pojaga läinud aga Soo peal kiskuma, rüselenud maas wee sees, nii et nad läbi märjad olnud. Wana Juhan saanud poisist üle, lõhkunud teda läbi ja jätnud ta wiimaks soo peale maha, ehk küll poiss teda wiimati palunud, ennast aidata. Kodus ütelnud Juhan, et Erni tee peale teiste poistega riidlema jäenud. See olnud reedi õhtu ja siis oodatud poissi koju tulema kuni pühapäewani, kus wiimaks otsima mindud ja poiss soo pealt surnult leitud. Hiired olnud weel silmanäu ära närinud. Surnukeha on weel kuni teise reedeni soo peal maas olnud, siis on tohter ja ametnikud teda lõhki lõiganud ja läbi katsunud. Olewat leitud, et surm mitte just saadud haawade, waid liia alkoholi ja külma läbi olewat tulnud. Muidugi on alkohol selle perekonna kurbloo juures süüdi nagu ta juba ennegi nende elu wiletsaks teinud oli.

Teine sedasorti uudis käib sinu kooliwenna Woogeli kohta, kes sügisel sinuga seltsis soldatiks läks, ma kirjutasin sulle wist kord, et tal lootus kuuldi olewat haiguse mängimisega lahti saada. Nüüd on ta kord kodus käia saanud, ta on nimelt ühe endise kiskumise loo pärast Pärnus kohtu ees käinud, süüd on ta peale kindlaks tehtud ja ta mõistetud üheks kuuks ja kaheks nädalaks sõjawäe wangihoonesse, muidugi teenistuse kohal, peab ta selle aja ära istuma, külap sellegi loo juures jälle alkohol süüdi on.

Meie kodune elu läheb oma wana harjund wiisi edasi. Oskar tuli üleheila Maarjapäewa laupäewal koolist kodu, sai kaks prii päewa kodus olla ja praegu kütab sauna. Papa läks jälle Päriweresse, seal on koosolek ühismeierei asutamise asjus, saab näha, mis otsuse nad seal teewad. Maatõugu sugupull, mis Soomest telliti, on ka juba minewal nädalal Päriweresse jõudnud, täna peetakse ka selle tulewase elukoha ja tarwitamise üle aru. Loodeti ka, et Lilienblatt seal täna kõne saab pidama. Nagu näed, aetakse siin uuendusi täie hooga edasi. Mis sest kõigest tuleb, näitab tulewik. Ma ei tea, kas ma kirjutasin, et Seiler Ain oma kena waikse elukoha saksamaa soos maha jättis ja linna läks. Tema saanud kojameheks nendesamade herraste majas, kelle juures Mariie Seiler teenistuses on ja kelledega ühes ta mullu Moskwas oli, wõi ehk praegugi on. Martin on praegu Taalis katlakütja, kui sealt töö otsa saab, külap ta siis ehk muidugi ka linna läheb. Meil on ka paar uut poissi juba teada, nimelt Weinbergi Hansu poeg Hans ja see poiss, kellest ma Sulle ükskord kirjutasin, et ta meil käis kaupa tegemas. Juhani asi on ikka alles kahe peal, kas jäeb suiks meile wõi ei. Praegu on nad Seiler Kristjaniga metsas, wõtawad karjamaal kuiwanud puid maha, ahjupuude jauks.

Tiidu wanal on ka raske tükk ees, teda on alaliste käsu täitmata jätmise eest walla wangiruumidesse kinni mõistetud, wist kakskord kahekümneneljaks tunniks ega olewat ka rahaga äramaksa lubatud.

Ma ei tea, kas ma kirjutasin, et ta ka kohtumeeste sekka on walitud, plaanitsetawat teda peakohtumeheks teha, et ta heaste wallamaja wahet kõmpida saab, küll see wana hinge täidab.

17

Kirjad kodust

Mull ei ole enam aega kirjutada.Ela terwisega

mamma.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt: 58.A.34 18.IV.1911. Lõul 13mal Aprillil 1911.

Armas poegPühad on jälle mööda, juba teised, mill Sind enam kodus ei ole, läksiwad ka oma

wiisi, wäga wiga ei olnud. Suurel Reedel saime Sinu kirja kätte, ei tea, kas Sa selleks ajaks ka wõi kätte said. Pühade sööki tehes seisid ikka Sina meeles ja kahju oli, et Sina sellest osa ei saanud, mis meil kodus oli. Pühad läksiwad meil üsna koduselt mööda, mujale wälja ei saanud, kui keskmisel pühal käisime papaga Timmermanni juures. Enges oli küll keskmisel pühal põllumeeste seltsi pidu, aga ilm ja tee oliwad halwad, ei saanud sinna minna. Okar ei läinud ka mängima wihmasaju pärast, ei saand rattaga minna ja jala oleks see tee liig olnud. Juhan käis, olnud seal Oskari asemel mängimas, tuli alles wiimase püha õhta kodu – kaebas, et saapad ja kalossid mõlemad läbi olevat. Sellekordse pidu eeskawas oliwad: Jürwetsoni kõne, segakoori laulud ja näitemäng “Wanapoisi kihlus”. Juhan ütles, olnud kaunis naljakas. Pidust osawõtjaid ei ole wäga palju olnud. Noor Hansen ütles: 25 rbl. jäenud kasu järele. Tulewal pühal olewat seal jälle pidu Pärnu wõimlejate osakonna poolt, selle eeskawa ma ei ole näinud, pidada wist ikka üks näitemäng ka olema ja Esmaspäewal tuleb seltsiplatsil laat, selle luba palus ja sai selts, ja nimelt kaks kord aastas, kewade esmaspäewal enne Jüripäewa ja sügisel 4mal Septembril. Lehest lugesin, et Hariduse selts Suiste keskmisel pühal suurt rahwapidu kawatseb toime panna, kuhu laulu ja muusika koorid tulla palutakase, tahetawat Tartust J. Simmi juhatajaks paluda, laulud ja mängutükid wõetawat tulewasuwise Pärnu laulupidu jauks määratud lauludest ja tükidest, siis saaks ja pidu nagu laulupidu eelproow osawõtjatel kooridel olema. Tahetawat ka wäljaspoolt kõnelejaid kutsuda. Õhtul olewat jälle seltsi saalis näitemäng.

Meil on nüüd ka juba uus sulane Weinbergi Hansu poeg Hans, 15 aastane weikse kasuga, Oskarist pisem. Suurel Reedel tegi üks Tori poiss Woldemar Jürwetson kolme kuu peale kauba ära, see poiss tahtis sügise meile masinistiks tulla, oli nüüd wiimasel ajal Päriweres masinisti ametis, nüüd lubas wiimasel pühal meile sisse tulla põllutööliseks, sügise läheb Kingule masinistiks, aga ei ole tänagi weel näha, ei tea kas on midagi takistust tulnud wõi jäebki tulemata. Kuiaru Rehe juurest poisiga on papal ka kaubad koos, selle aasta läheb Maikuu sisse, enne ei saa tulla. Juhan ei jäe suiks meile, läheb Koolile, antawat sealt talle 80 rbl raha ja peale selle weel linu ja kartulid maha, papa nii palju ei tahtnud anda. Harjaka Jüri tulewat suweks Reielile. Hendrik on ikka Reielil saagimas, aga odawama palgaga kui meil, tal waesel ongi wiimasel ajal äpardusi olnud, ta on tänawu talwel juba 2 hobust ostnud ja jälle ära müünud, nüüd mõne nädala eest toonud Kilingi laadalt kolmandama, see olnud õige erk loom ja igatsenud kangesti endise kodu järele. Nädal enne pühi laupäewa õhtul tahtnud Hendrik teda natuke wäljas jalutada ja wiinud rehalt õue, seal tõmmanud hobune enese käest lahti ja pistnud jooksma. Are jõest ujunud üle ja kadunud. Mitu päewa on nad teda suure waewaga taga otsinud, küll telefoni teel ja igatemoodi, wiimaks on ikka Pörawerest Soosalust kätte saanud. Hendriku pruut, Taalist Tamme neiu, kellest ma sulle kirjutasin, olewat koguni ära Wenemaale läinud, ei tea, kas neil pulmaplaanid üsna tühjaks lähewad wõi jäeb asi edaspidiseks.

Meil on nüüd esimesest Aprillist saadik ühismeierei, nüüd saab piima naelades wastu wõetud ja piima hind arwatakse muidugi wõiraswa rohkuse järele, ma arwan, et meilgi nüüd wist kodune wõi tegemine ära jäeb, toome ühe jau kooritud piima tagasi ja

18

Kirjad kodust

peame katsuma kusagilt külast wõid osta, kust odawamalt saab. Päriweres antakse wõiraswa naela kohta 40 kop, siis on isegi mõita, et üht jagu piima kodus koorida ja wõid teha kallimaks läheb, kui wäljast 30ne kopika ümber nael ostes.

Päriwere noor Hansen käis wiimasel pühal meil ja kirjutas enesele ka Sinu adressi ära, küll ta wist muidugi warsti Sulle kirjutab. Täna on Tartus karjapidajate kongress, Kallit ja noor Hansen läksiwad ka sinna, tahetakse seal looma tõugude üle aru pidada. Lilienblatt soowitab kangesti maatõugu. Meie Esmikul on ka wälimine nägu maatõuu moodi. Kallit, Prints ja Hansen käisiwad ühel pühapäewal ja wõtsiwad Esmiku päewapildiks üles, nad on mujal ka, kus seda wormi lehmad on, neid üles wõtnud, pildid lubati ka kongressile ühes wõtta. Meie olekski peaaegu Esmikust ilma jäenud sünnitamisega, wasikas oli kole suur, 95 naela (38,9 kg) kaalus, pea ja üks ainus jalg oliwad nähtawal, kudagi ei saanud ilma, sai noor Hansen appi kutsutud. Kallit oli sell ajal oma tööjärjega kaugemal, ei saanud nii ruttu kätte, Hanseni abiga sai ikka wasikas ilma, aga surnult, oleks abi kauemaks jäenud, oleks lehm ka ajataha läinud. Praegu lüpsawad meil 9 lehma. Reedik ei lüpsa weel, Kirju ja Preili lüpsawad alles wanast jaust, piima saab üle 40ne toobi (49 liitri) iga päew Päriweresse wiidud. Kaerajahu läheb aga ka koledasti.

Olen siiamaale kõiksugu sodi kirjutanud, nüüd pean wana sõbrast Tiidu wanast ka mõne sõna ütlema. Suurel Neljapäewal käisiwad meie poisid Oskar ja Juhan jalgratastega Jakobis. Oskar tuli ennem koju, Juhan oli Jaani poe juure maha jäenud. Oskar tuli Tiidu poole jõe. Wana tulnud toast wälja pidanud just poisiga taplema hakkama, aga papa läks jõe ääre üle tooma ja wana pugenud tuppa tagasi. Juhan tuli õhtu widewikus, pani ratta aasa peale ja läks Tiidule sisse, oli poest ühe kirja saanud Tiidu wana nime peale, pakkunud seda wanale kätte, wana ei ole wõtnud, ütelnud: “Sa oled mõistlik mees ja tead küll misukseid narrakirju siia saadetakse, wii aga tagasi, mina muid kirju wastu ei wõta, kui mis mulle Torist postiga tulewad”, olnud õige alandlik, palunud mitte selle üle wihastada, et ta wastu ei wõta. Ei tea, mis narra kirju talle siis peaks tulnud olema, oled ehk Sina ka teda wahel mõnega meele tuletanud. Oskar on küll noore Mardile Jakobist toreda aprilli kaardi saatnud, aga neid saadetakse ju sell ajal kõikidele ja wastu wõtmata ei jäta neid keegi. Niisiis, jah Juhani wastu olnud wana õige alandlik. Keskmisel pühal, kui meie Timmermanni juure läksime, läks Oskar natuke Suure Jaani poodi rosinaid tooma, meie olime juba läinud, nad läinud Hantsuga kahekesi, jõudnud üle jõe, jätnud lootsiku kaldale ja tahtnud minna, seal olnud wana ja poiss ka korraga tee peal ees. Hants läinud kuuri takka läbi ikka edasi, aga Oskariga olnud üsna kõwa kokku põrkamine, päris wägise sunnitud tagasi tulema. Poiss (Oskar) ei ole ka kartnud, ütelnud kõwasti wasta ja kui tee eest kindlasti kinni hoitud, läinud jõe ääre, wõtnud lootsiku paelaga taha ja läinud mööda jõe äärt alla ojasuhu. Sellest on näha, et wana mehi kardab, aga poisikesi ikka weel püüab hirmutada ehk küll needki teda ei karda. Mina käin ikka peale, et palk waja peale panna, aga meestel on praegu kibe töö, saewad neid pakkusid, mis Tammiste metsast sai, need saawad kodus tehtud, saab natuke sae puru weiste alla, saab näha, kui aega saawad ehk muretsewad palgi ka, nii kaua kui Juhan weel meil on, oleks hea peale panna, teda Tiidu wana kardab. Onu Oskari kirjutatud kiri mamma kirja jätkuna:

Minu kokkupõrkamine Tiidu-Wanaga.Pole enam kõiki sõnu meeles, mis sell’ tähtsal silmapilgul ütlesin. Läksin

Hansuga Suure-Jaani poodi, tõmbasin lootsiku kohe õue all kaldasse, läksin parajate tua-otsast kui Wana wälja tuli. Wana: Oskar! Mina: Tore wa’ sõber, mis waja? Wana wihaselt: Wii oma lootsik mu aasa pealt! Mina: Mis jaoks? Wana: Wii oma lootsik mu’ aasa pealt. M: Jah ma kuulen küll, ma wiin lootsiku keskpaika jõgi, löön waija ääre maasse ja seon lootsiku sinna külge. W: Saad aru sa ei tohi siit läbi käiia. M: Jaah, ma saan aru küll, et sa mind keelad, aga ütelnd’ kohe, mis sa mittu korda podised. Wana:

19

Kirjad kodust

(wäga wihaselt): “Kuule poiss, sa lased oma kohtusse kaewata. M: Sa kaiwad küll, aga kaotad, ma pole seda weel kuulnud, et sa wahel ka wõedaks. Wana: Korista oma lootsik. Mina: Mis tarwis? Siit käib tee läbi ja mina ei tahaks just hea meelega tagasi minna. Wana: Teise õues ei ole kellegi tee. Mina läksin edasi õuest wälja ja küsisin: “Sii ei ole ju enam õue ja wõin wist ilma segamatta edasi minna.” Wana: Sina ei tohe siit läbi minna. Mina tulin uuesti tagasi ja hakkasin jälle punnima, wana süda oli wiimaks nii täis, et ei teadnud, mis teha, kutsus poisi ka siinna. Siia maale ma rääkisin pilkawalt ja suure au-pakkumisega. Mina: (wihaselt): Sant, hoia kõrwa, ma ei näe lulu nummert. Poiss tuli laiali lautatud kätega ja tahtis mind wist süles lootsikusse wiia ja lõin kepiga poisil umbes 1/2 jala kauguselt nina alt läbi, ütlesin ise, lollidega ma ühes olla ei taha. Jõe peal ütlesin weel: “Kaabaka järele tuleja mood. Sõutsin masina kuuri kohta, seal läksin kaldasse ja widasin lootsikud kaldast kuni alla oja suhu.

Keskmisel pühal oli Uduweres pidu, mina ei käind mängimas, wiitsinud minna ühti. Juhan oli minu asemel, sai ka “rubla” omale. Tulewal pühapäewal on jälle pidu, mida “Pärnu-Wõimlejad” toime panewad, meid kutsuti mängima ka. Sinu kaardi saime täna kätte.

1914/IIII11. OJ.Mamma kirja järg:14mal aprillil

Eile jäi kiri pooleli, paber nappis ära. Oskar oli õhta teise poogna pooleli täis kritseldanud (tõesti kritseldus, kardan, et ei suutnud ärakirjutamise puhul kirjast arusaamisel vigu vältida!), nüüd jätkan siin peal edasi. Sinu kaardi 6dast aprillist saime täna kätte, ta küll oli juba heila Päriweres olnud, aga et Uuedal piimawiijad oliwad, olid nad kaardi enne oma koju wiinud, et sealt pealt Arde Heinrichi waadata. Sa ootad muidugi juba kirja, aga meie siin alles kirjutame, ei tea, millas kätte saad, homme homiku saab muidugi Päriweresse wiidud, kui sealt sell päewal linna minnakse, saab posti peale, kui ei minda, jäeb weel päew hiljemaks. Täna on wilu ilm, tuul puhub ja piisutab wahel ka wihma, heila oli ilus soe ilm, pühade aegas oliwad ka wilud ilmad, aga Suurel neljapäewal ja reedel oliwad ilusad ja soojad. Reedel oli kord juba 17 kraadi (oR) sooja ja müristaski. Rohi ajab igal pool ninad wälja. Täna on 8 kraadi sooja. Jõe wesi on parajasti äärdega tasa. Päriwere sild olewat ka juba peal. Meie mehed saewad praegu hoolega, nimelt papa ise ja Juhan saewad, Hans lueb, Seiler Kristjan on masinist. Wana Weinberg Hans ja Suigust Sikasselja Jakobi poeg teewad metsas karjamaa aeda. Oskar suitsetab sauna juures liha, kui liha heaste suitsetud saab, ei tea kas maksab Sinule ka sinna saata, mis Sa arwad? Kui Sull jälle wõid tarwis läheb, ei tea, kuidas peab saatma, papa arwas kord, et ehk niisuguse weikse tünniga, kus siis ka soolwesi peal olla wõiks, sedawiisi kastiga suwe ajal wist muidugi saatmine ei lähe, sulab wiimaks ära ja jookseb wälja. Oma tehtud wõid küll muidugi enam ei saa, aga ju külast peab ostma ikka ka oma tarwiduseks. Kristjan saatis meile ka Wenemaalt pühade kaardi suuure kukega, kes korwiga jalgas mune weab, kas ta Sinule ka wahest kirjutab, meil oli see peale Jõulude esimene elumärk tema poolt.

Weel üks uudis: Lülle Kusti wõtab naese, Wõlla Lilienthali tütre. Kosjad olewat juba käidud ja ka maha üeldud, millas pulmad tulewad, ei tea weel. Praegu kirjutasin siin, Oskar tuli ja ütles: üks külamees

20

Kirjad kodust

tahab kokku saada. Läksin wälja, oli Lülle Juku, kutsus pulma, pulmad olewat 20dal aprillil. Tori muusekandid olewat ka mängimas. Läks kuuri papa jutule, saab näha, mis see teeb, kas lubab minna wõi ei . Seekord lõpetan kirja.

Kõige paremat soowidesmamma.

-.-.-.-.-Onu Oskari kiri, kirjutatud väga lohakalt, raskesti loetavalt: Isa poolt tindiga: № 62.A.36. 29 IV 1911 ja pliiatsiga: N 58A84 ühes mamma kirjaga. See on minu päewapilt, mille powestka Sull järel on, ole kähk ära tooma!Ei teadnud, et seitsmese margiga ei lähe. Kui kõwa asi sees, siis peab ära kinnitama ehk lihtsalt saatma. See teatus on rutuline ja minul ei ole aega ka, et ilusamine kirjutada. Saad warsti ühe pisma. Nüüd wõtan Uniweri käest ka tunda, neid, mis meil muigugi on, aga IIIda jao järel. Muidu on asjad kordas kõik, aga ära wäsin, hirmsaste wäsin. ei tea, kas selle moega sui jõuan enam õppida wõi ei. Praegust on peawalu, uugab otsas mis kole. Minewa pühapäewa pidust kirjutan edaspidi, ainult (arusaamatu p-ga algav sõna) saad. Minewal nädalal olid teised palgi ka metsast wälja toonud. Tulewal pühapäewal paneme peale. Juhan läheb täna õhtul ära, käisime weel kaheksi Jakobis, pidi mängu arjutus olema, polnud jälle ühti, kõrgemalt poolt lükatud jälle pühapäewale. Uduweres on Põlluseltsi koosolek, käisime seal, ka sõitsime siis weel natuke edasi, kuni Enge Wallamajani. Täna on kole pala ilm, wõib küll 20-21 kraadi sooja olla. Pekrest sain ühe toreda rubla 1820 aastast. Õhtul üürisin rata Ottu sellile wälja 10 kop. tundis. Mõistab hästi sõita, nii et lõhkumist karta ei ole ja kui lõhub, siis maksab kahju topelt. 15 Mail on Uduweres jälle pidu. Tulewases kirjas kirjutan rohkem ja saadan ehk ühe ära ununud kirja ka. Head õnne ja palju terwisid ja head edasi jõudmist. sünni päewaks O.J. See on segane.

Jakobis 1924/IV11 aasta-.-.-.-.-

Onu Oskari kiri, mis kohati selgemini kirjutatud kui eelmine.

Isa poolt: 63.A.37. – 30.IV. 1911.Tük aega mööda läin’d, pole enam sinule kirjutand kardad ehk, et sind ära unustan, pole waja. Kirjakord. 1) Muusikakoori asjad. 2) Õppimise aruanne. 3) Kodune elu järg. 4) Küla uudised. 5) Minu mõtted.6) Minu päewapilt. I Mängu harjutus oli pühapäewal (6mal). 2 uut kornetti on juures, tellitud. Klemmiko wabrikust. I hind 19 rbl, II 16 rub. Mede Juhan oli esimest korda mängimas, asi läheb kaunis hästi. Oli Siitami asemel, wiimane waatas pealt. Õpisime ühe peaaegu ülitoreda tükki kätte selle sama hefti seest, kust kahekümmne wiies on – (№ 29) galop. Alto soolo on wäga ilus (triiost). Ei jäänud ühtegi kokkukõla wiga ka enam sisse. II Õppimise kohta tea suurt ütelda kedagit, läheb oma soodu ikka. Wenekeel hakkab hästi minema, kramatikat hakkan pealuusse tuupima, tuubin kõwaste kätte. III Kodune elu läheb ühte moodi ikka. Iida jäi üht aastat jälle. Mina oleks küll hea meelega seda näinud, et ära oleks läinud. Laupäewa õhtul oli tore nali. Juhan läks kottu ära, mina jäin töö tupa, lugesin seal ja sirgeldasin geomeetria üles andeid. Warsti hakkas

21

Kirjad kodust

koer haukuma, töötoa akende all oli juba üks mees järel waatamas, kes on, kas Juhan wõi mina. Kui Juhan üksi, siis mindakse tema kaudu otse. Warsti olid ka paar jurakast toas, ei julgenud mehiksed wiledaste keija ühi, et pärast ma tulen waatama, kes on. Olid nad sohwa peal, kasukad üle pea juba. “Üleküla” (Iida) oli warsti seal, tuli töö tuppa minu käest tikku küsima, et waadata, kes tuas on ja siis wälja ajada, ütlesin talle seal paar soolast wasta silmi, kummrdasin ja palusin nii lahke olla ja mitte oma wõeraid nii kaua oodata lasta (kännukülas on ta nime üle küla, peab kaupa andma “pool muidu joo” – muist raha tagasi). Selle peale läks kööki, jäi ukse peale poistega rääkima, mina wõttsin tule, läksin suurekammre paberit tooma, nii kui jala köögist ära sain, juba köögi uks oli kinni ja “üleküla” tuas. Mina läksin tagasi töö tuppa, juba oli selle aega sohwa peale kauplema läinud. Pähapäew käis nii wihase moega minust mööda. IV Küla uudistest muud tähtjast pole kui see, et Wana Pahk püsside pärast nädaliks aresti pandud. Oleks raha wiisteistkümmend rubla maksnud, poleks läinud. Andrei maksis 10 rubla ja sai lahti. Tiidu wanal hakkanud wist sui poole käpad alwaste käima, ega Juhan ei kingi, kutsub Koolimit Mihkle api – ja wana oia alt. V Jään wiimasel ajal päris kurwameelseks, õppimise himmu on peaaegu päris kadund, aga õpin siiski, wägise. Olen sääduseks tein’d palju iga päew pean ära õppima. Ütlen: “Sa pead, sa olled selleks loodud et pead orjama, pead tööd tegema, pead waewa nägema enne, kui eesmärgile jõuad. Kui sina ometi koju tuleks, asjad läheks ehk siis teiseks. Papa kirub alati: “Kurat las wõtta, et ma sihuke oinas olingi, mõistnud ennem abi otsida kui just wiimasel silmapilgul. Kui sa koju tuleks, teeks ehk Juhanist ka tubli mehe, laseb headuse poole päris kergeste wedada. Kõige suurem lõbu on mul üksinda unistada ja midagi kirjutada, enamiste enese mõtteid. Sellega raiskan koledaste paberit. Õnne soowi ja toreda pildi eest tänan südamest. Sai alles reedel kätte. Näen, et pead mind ikka meeles ka. Saadan sinule oma pildi ka. Aga ära sest koju midagi kirjuta, papa polnud sellega pildiga rahul, mis ratta luba peale saab, ütles, et ei maksa rohkem teha laska, aga köster oli juba walmis waland. (Saan oma kassast makstud, ilma et kodust rohkem sellepärast tarwis oleks wõtta.VI Pildi saad ka ühes kirjaga kätte, nii et tunnistada wõid, et ma päris täielik herra oleks, kui mitte haganad kolus poleks. Küsimised:I Küsi järel, kus maal Arde poisu koolis on, ja kui palju ta selle eest maksab. II Kuidas elu uues kohal läheb, ja kudas sa pagan sinna said, mis parun ütleb, kas sülitab tuld ja tõrwa.Kiri on kaunis sarnane, olen teda pea kaks nädalit kirjutan’d, pole aega paremine kirjutada. Palun weel tuhat korda wabandust. Aga ole hea ja ära pildist midagi nimeta, ja kui minule kirjutad, siis pane, kas mõni listik wahele wõi kirjuta Wenekeeles. Soowin kerget elu ja lõbusat meelt. Wend Oskar. Jakobis 19 16/III (isa poolt: IV(?)11 aastal.

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa märkus: 65.A.38. 30.IV.1911Lõul 26dal Aprillil 1911.

Armas poegTäna saime Sinu wiimase kirja kätte. See oli peale pühade juba kolmas. Tegi

rõõmu, et Sinu pilt ka ühes oli, oled ikka küll alles oma endist nägu, aga munder teeb Sind palju toredamaks. Pakkisin praegu sulle saatmise jauks asjad kokku, papa läheb homme linna ja paneb posti peale. Ei saanud ennem kõigega walmis, nüüd ei saa Sa enam sünnipäewaks pakki kätte, peaks kirigi selleks päewaks Sulle kätte jõudma. Paki sisse saiwad pandud 2 särki, 4 padjapööri, 2 naela seepi, kera musta jämedat niiti, 3 tosinat

22

Kirjad kodust

pesunööpa, tosin peenikest ja kaks suurt nõela on ka pisikses rullis seal wahel. Asjade ümber mässisin ühe särgi seljataguse sealt, saab ehk jalanartsud, kui lõhki lõikad, kui selleks ei kõlba, saad puhastamise ropakad.

Meil on praegu imeilusad kewade ilmad, täna on 20 kraadi sooja. Kased ja toomingad on õrna rohelisega kaetud, maa haljendab üleni, warsakabjad ja walged külmalilled õitsewad wõidu. Just niisugused ilmad on nagu 5 aasta eest sell kewadel, kui Arjaka Hendrik meile suiliseks tuli, siis läks ka kõik nii lühikese ajaga lehte ja ehte.

Ilusa ilmade õlul alustawad ka meie mehed kibedasti põllutööd. Meil on küll palju mehi. Juhan läks Esmaspäewal koolile. Woldemar, kes pidi tulema, on kuulu järele teise peremehe ette läinud, teise tellitud poisi aasta ei ole wana koha peal weel täis, nii on siis praegu Hants see päris sulane, Seiler Kristjan on ka päewatööline ja papa ise ka . Oskaril saab 7mal Mail kihelkonnakooli aeg täis, aga apteegiproua juures tunnid kestawad wist Mai lõpuni. Uniwer on ka talle weel peale kooliaja tundisid anda, ega siis Oskarist suuremat põllutöölist ikka ei saa ja kui ta sügiseks günasiumisse pääseb, siis läheb sügisel jälle warakult minema.

Mis Sinu lahtisaamisesse puutub, siis on ehk wahest küll kõige õigem seda ise järele uurida, kui see wõimalik on, meie wiimased teated selle asja üle on Jaanuari kuused, wiimaste kuude olu üle ei tea meie midagi, papa ise ei ole nende meestega tuttw ja Päriwere papat on ka sant nii palju tülitada, et tema seda jälle järele uuriks.

Powestkat, mille üle Sa kaebasid, et Sulle juba teine on saadetud, ära tõmba enam lõhki, waid mine järele, see on Oskari pilt, anna poisile ta rumalus andeks, et ta täit jagu markisid peale pole pannud. Wõib olla, et ta Sulle ise juba selle üle kirjutas, siis teatas ta ka muidugi kudas 17mal Uduweres karskuse kihutuse koosolek ja Pärnu wõimlejate ettekanded läksiwad. Kuulu järele olewat 15mal Mail Uduweres jällegi üks piduõhtu.

Meil oli kahju kuulda, et Juuli nii lootuseta raskesti haige on, meie ei ole temaga rohkem kirju wahetanud, kui Jõuluks ühe kaardi saatsime, mille peale tema uueaasta kaardi wastu saatis. Mull oli ikka mõte kewadel talle, kui kangad kujutud, kirjut linast riiet saata, minewa aasta, kui ta siin käis, siis lubasin, seda talle siis küll enam tarwis ei ole. Meie ei ole Kristjanile nüüd kirjutanud, papa ei saa selle asjaga hakkama, mina niisamati, hea, kui ma Sullegi kirjutan. Kui Sa wahest talle kirjutad, wõid Mähka Juhani lugusid teatada küll, tea millas meist kirjutajaid saab. Siin lähedal on ka suremisi, minewal teisipäewal maeti Palkoja Mart Neerut maha. Tema oli mõne nädala eest raskesti haige olnud, wist kopsupõletikus, sellest aga jälle terwemaks saanud nõnda, et ta ikka ülewal käia wõinud. Reede 15 aprillil käinud ta Reielil, ajanud seal hulk aega juttu, ütelnud oma terwise nüüd ikka parema olewat, lubanud järgmisel päewal jälle linna tohtri juure minna, jätnud wiimaks jumalaga ja hakanud minema, läinud karjamaalt mändade alt, Juuli waadanud järele, näinud, et ta seisma jäenud ja käega tõmmanud, nagu kutsudes. Juuli jooksnud sepipatta Andresele ütlema. Kuuris saagijad Uueda Erni ja Arjaka Hendrik näinud ka, et ta metsast, kust ta wist otse pidand minema, tee poole pööranud ja ise tuikunud, läinud weel üle weeloigu tee poole ja siis kukkunud maha. Mehed jooksnud sinna, Uueda Erni küsinud: Palkoja papa, mis Sull wiga? Aga wastust ei ole ta enam andnud, körisenud nagu weel pisut ja olnudki walmis. Wõid ehmatust arwata, mis meestel oli ja weel enam tema kodustel. Reieli Andres ütles, et ei lähegi meelest ära. Ju tal wist mõni kopsu soon katkes, sest werd on tal suust ja ninast wälja tulnud. Saab näha, kas Kaarel saab nüüd sügise soldati mineku asjas esimese õiguse, teda on ju kodu hädasti waja.

Üleheila on ka Soo wana Mari, wana Jüri õde ära surnud, saab näha, mis Jüri nüüd teeb, läheb ka warsti järele, wõi hakkab naest wõtma, õde on tülinast ära.

Meie poisid tõiwad metsast palgi wälja, koorisiwad ja tahusiwad ära, jõe peale panemise jauks, Juhan oli Jüripäewa ööse küll teisa poissa tellinud abiks peale panema,

23

Kirjad kodust

aga Kännuküla poisid olnud kõik jänesed, ei ole julgenud. Juhan lubas nüüd tulewa pühapäew pealtkülje poistega tulla ja peale panna, ju näeb, kas ta sõna peab. Ütles, et minewa pühapäew poisid sellepärast ei ole saanud tulla, et nad Lüllele pulma läksid. Lülle pulma ilmad on ilusad. Meie jäime minemata, ei tööaega raisata, oleks lühidalt tehtud pühapäewa õhtu ja esmaspäew üksi, siis ehk oleks läinud ka, aga kolm neli päewa praegusel ajal ära wiita, see on ikka palju. Rahwas räägib, et pulma hädapärast tehtawat, noorik käinud ise Kustit taga otsimas. Noorpaar minewat wist Wõllasse elama, nooriku isa lubanud 40 wakamaad maad neile anda.Õhtu pärast talitust

Oskar tuli kodu. Tema on ju nüüd rattamees. Täna ei ole aptegis tundisi olnud, proual olewat sünnipäew, siis oli poisil aega küll tulla, homiku saab kella 8 ajaks sinna ka küll weel. Papa kirjutab ka Sulle omalt poolt, siis lõpetan mina omal ära. Sulle kõigis asjus edu ja jõudu soowides

Rõõmsat sünnipäewamamma.

-.-.-.-.-Papa kiri:

Isa märkus: № 66.A.39. 30.IV.1911.Lõul 26mal April 1911

Poeg Jaan Ostrolenkus!Hea, wäga hea, et meile nii tihti ja salgamattalt kirjutad, ole ikka nii, kui kodu

olid, sa näed kül palju, kül head ja weel rohkem halwa, kahte asja ma sinult tellin, hoia ennast wiina ja logund naesterahwastest nii kaugele kui iganes saad, sinu lahti saamise üle ei tea mina praegu mitte midagi ja ei ole ka tahtnudgi teada, sel asjal peab oma aeg olema, wäga sagetaste seal pärimas käia, teeb neile tüli, aga nii palju ütlen ette, et Mai kuu esimesel poolel saadan sulle selle üle selge teate nii palju, kui mul teada wõimalik saada on, hea oleks küll ja weel nimelt minul, kui ennemalt kodu tuleks, minul on sinust suur puudus, oleks sind paar aastad ennem ära wõetud, noh seda puudust, mis praegu on, poleks siis tundnud, oleks mul kodused mured üksi, ei oleks mul wiga, aga Taalis on suur töö, mis muret teeb, 396 sülda puid saagi ja sealt linna wiia, wat se teeb pea walu. Sintis tehakse kiwi teed, mis minu wedu takkistab, saagijad ütlewad, et himu olla nii aetud, et ei taha enam, kuna aga 200 sülda weel saagi on, olgu kuida on, kuidas lükkata jõuan, nõnda ka ta siis nihkub, koduse töö juurest ei sa ka sugugi ära minna, sest et inimesi ei ole, kes minu töö ära teeks. Talwel wedasime sõnikut kesa põllule küine ukse eest kaks põldu täis ja täna külisin beluskid kaerdega senna peale juba ära, seeme läheb sõnikuga korraga ilusaste mulla sisse, ka metsa (lahusolev heinamaa metsa taga) külisin kaali soola täna, mõni koht olli wesine alles, ei kandnud heasti peal, kui nüid jälle kirjutad, tahaksin kül teada, kuidas teid mängima õppetakse ja mis weel sinul õppi on, sa mõstad ju muidugi, kuidas lollid nooti tundma tehakse? kuidas noori õppetakse, kas üksikult wõi ulkaksi? kas mängijad hobustega weel tegemist teewad, ja kui kaua, kas teenistuse lõppuni, liha ei saada ühtigi, ei ka wõidki, raha eest saab sealt wist nii sammuti kui siit saates, kudas sinu kassa seis on? Kas tead, kui palju kaalusid, kui kottu läksid ja kui palju sa praegust kaalud? Sina ütlesid et Kristjan on sulle palwekirja wormi komisjoni saatmiseks saatnud, ära praegu weel teda tarwita, anna weel nattuke aega, kül ma siis sulle ütlen, kui paras aeg on, tarwitada tuleb ta iga tahes.

Sinu kirju oleme oma külalistele ette lugenud, näikse kõike uwitawat ese äranis wana Timmermanni, kuulda on, et Juhan ja Küttil seal Siberis käsi alwasti käima

Küt kirjutanud Kustile, et tuleks tagasi kül, aga et tal enam kohta pole, kus tema tuleks.

Terwit.

24

Kirjad kodust

Wana-.-.-.-.-

Onu Oskari kiri – raskesti loetav kritseldus, mispärast ärakirjutamisel vigade tekkimise oht!

Isa märkus: № 71.A.42. 10.V.1911.Kesknädal.

Täna on meil kirikulugu kõik korratta, wastamine on piletite järel.Eila õhtul käisin rattaga kodus. Lugesin sinu kirja ka läbi. Arwad, et pean

sõnamurdja olema, aga ega see minu süü pole, et sa pildile järele ei lähe. Mina ei teadnud, et 7mese margiga niisugune kiri ei tule. Kui kõwa asi kirja sees, siis peab kirja lahti jätma, kui seitsmese margiga tahetakse saata, aga muidu peab ära kinnitama.

Pea hakkab ka paranema, olen õhtuti waba aega ka wahel saanud. Esmaspäewa õhtul käisime köstre karjamaal mängu tegemas.

Mul on nüüd ilus teenistus, üürin ratta wälja 10 kop. tundis. Tuleval nädalal teenin weel, ehk saan uue keti raha kätte. (Sõidu kaup on, kui sõitja, midagi ära lõhub, siis maksab kahju topelt.)

Reedel kl. 1/28. Täna must tundi minejat küll ei saa. Kõrw valutab mis hirmus, pole sehukest tükki

tükil ajal enam teinud.Kl. 12

Kõrwa walu hakkab järel jääma, aga niipea kui püsti tikun, siis just nagu annaks pakuga pähe. Kella ühe aeal on mul rattaga 1,10 kop. teenitud. Nüüd on Ottul ka ratas, tõi esmaspäewal. On päris tore riist. Witsad üleni nikeldud ja punane 1/2 tolli laiune kriips käib weel ümber witsa. Sopalauad ja putke otsad on nikeldud, putkedel ... peale selle weel kollased kriipsud üle. Wõib umbes sada rub. maksa 120 oli küsitud ja oma hinda ei ütle.

Heila õhtul hakkasime kella 1/210nest sõitma kuni kella 11neni. Hallinga kaasiku wahel oli õige ilus tee. Ottu oleks seal peaaegu oma rattast jagu saand. Truumehe abiline oli ka sõitmas. Abiline sõitis kõige ees, mina abilise järgi, Ottu oli kõige taga. Mina ja abiline tulime wiledaste sõites, Ottu sõitis pikal ja jäi maha. Abiline ja mina tikusime maha ja abiline jättis oma ratta niiwiisi, et tagumine rattas Ottu tee peale ette jäi, wiimane ei näinud seda enne, kui weel süld maad eemal oli ja lasi otsa, abilise rattas põrkus õnneks eest ära, muud wiga ei teinud, kui lõi sopalaua traadi lahti.

Laupäewal. Täna sain toreda sõidu, muud kui raske oli tallata, palawa pärast kütsin sauna ka.

Õhtul sõitsin rattaga mööda jõe kallast. Hansuga tegime weel mittu imet. Pühapäew.

Täna tulime Juhaniga seltsis Jakobisse mängu arjutusele. Õpisime 4 uut “marschi” poolestsaadik kätte selle hefti seest, kust ennem kõige esimest mängisime. Nüüd on № 2, № 3, № 4, № 5. Papa käis ka “Müginaga” Jakobis. Ajasime teda kuni Parissella tee otsa taga, seal Juhan ei jõund enam kihutada ja papa oli juba posthoone kohal.

Õhtul käisin Talina pool sõitmis, lasin lahtise kätega umbes werst maad. Esmaspäew

Täna juhtus tore äpardus, lõhkusin ratast. Parandamine wõtab umbes 40-50 kop., nii siis poole oma teenitud rahast . Juhan parandab ära, teistel kodu räägigi sest, pildi järgi saad aru küll, kudas katki on, esimene ratas alt ära, lasen pustoli pulgad putgele sisse panna. Lõhkumine olek omal elu wõind wõtta, olek wiledaste sõitnd. Ma sõitsin parajate pikalt ja järsku waeas keset lagedat teed alt pooles. Ennem oli juba praegu sees olnd, pool katkist maad on roostend. Wist minewaastast järgi, kui ma taga ühe pühapa kraawis käisin, tead isegi, kui silmad lõhki olid.

2.V TeisipäewTäna oli raske päew, kõik krammatika korrata, minul läks umbes 4–.

25

Kirjad kodust

Kesknädal.Juhan kuriwaim ei julge ratast parandama hakata, kardab pärast, läheb enam katki.

Lähen reede õhtu koju, wõtan argi ligi, lasen laupäewa hommikul Reielil ära parandada. Siis tulen tagasi, kupatan jälle kui wana mees.

Uniwer naeris ka seda nalja, tänas õnne, et ikka nii kergelt läind. Tartus üks mees kupatand ülewalt mäe pealt alla, ja esimene ratas tulnd sama moodi ära. Kukund nii rangaste, et kaks nädalat olnd surmaga wõistlemas enne kui terweks saand.

Neljapäew.Homme tuleb õpetaja. Kas pildi käte said? Kui aega on, siis läkita jälle mõni kiri!See kord palju karaulisid ja lõbusat meelt.

Osfa(?).195/V11 aastal.

-.-.-.-.-Mamma kiri musta tindiga. Kõigi mamma kirjutatud kirjade tindikiri on “hallikas” ja mitte nii “must” kui onu Oskari ja papa kirjutatud kirjade kiri. Arwan, et ta on kirjutades sulele “õrnemalt” vajutanud. Ka on mamma kirjatähed väiksemad kui onu Oskaril ja papal. Kõige selle tõttu on mamma kirjutatu raskemini loetav ja seetõttu võimalikud vead ärakirjutamisel.

Isa märkus kirja kättesaamisel: № 73.A.43. 16.V.1911.Lõul 12mal Mail 1911

Armas poegKaks nädalat on mööda kui Sulle wiimati kirjutasime, ega pole selle aja sees ka

Sinu poolt kirja saanud, ei tea kas oled kirja ja paki kätte saanud wõi ei. Maikuu on käes, olete nüüd ehk juba Poolamaal mööda külasid laiale, ehk on kirjade saatmine ja saamine ka raskem. Meil on praegu kibe põllutöö käsil, papa muudkui külib iga päew. Kui wiimati kirjutasin, olid ilmad soojad ja ilusad, selle waheajal on aga mitmesuguseid muutusi olnud, 4 Mai hommikul oli 2 kraadi külma. Meil said 3dal kartulid maha pandud ja üks jagu jäid õhta sisse kündmata, saab näha, kas tõusewad edaspidi üles wõi rikkus külm nad ära. Siis oliwad wilud ilmad kuni pühapäew 8 Mail kõigest 8 kraadi sooja oli päewa läbi ja lume lortsu ja külma wihma sadas. Esmaspäew sadas ka wihma ja oli külm, 5 kraadi sooja. Teisipäewal aga läks soojemaks ja wihm jäi üle. Heila ja täna oli homikuti ka kõigest kaks kraadi sooja ja hall maas, aga päewal on päris palaw, warjus 15, 16 kraadi sooja.

Papa käis minewal laupäewal linnas Päiwere Hanseniga seltsis ja oliwad ka kommisjoni kirjutaja juures käinud. Sealt ei ole praegu midagi loota, kõigest kolm meest olewat selle aja sees kätte leitud ja needki on tõbised olnud, on arwand, et Sull selle asjaga just peale jooksta ei maksa, ütelnud, mis teha on, teeme meie muidugi, awaldanud kahetsust, et Sa minewal aastal mitte mõne Jakobi kihelkonnas olewa walla liikmeks ei ole astunud, siis oleks järel jäämine kindel olnud, seal jäewat alati õigusemehed järele, minewal aastal jäenud ka weel üks ilma õiguseta meestest üle. Jah, see on ikka see wana tuttaw “oleks”, mis see teadmine pärast enam aitab. Nagu juba tähendasin, on papal praegu kibe külimine, minewa reede külis ka metsas (heinamaas) maha. Töölisteks on meil praegu Hans ja üks wanem mees, Aremõisa moonakas, kes talwel Wenemaale pidand minema, aga minemata jäenud, selle läbi aga mõisa teenistusest lahti jäenud. Tuli ühel pühapäewal meile alt Põdra wahest kännustikust omale maad kauplema. Esialgu pidiwad kaubad kokku minema, pidi saama alt sauna maast metsa poolt teed põllud ka omale, sealt kohast kännustiku jau ja oli mõte mõisa käest weel ligi kaubelda, nii et kaks kolmkümmend wakamaad oleks saanud, nüüd aga kuulukse mehel himu otsas olema, olewat ikka kännudega wäga palju tööd. Kartulid tegi ikka hea hulga alla saunamaa peale maha. Lehm on ka meil söömil, on aher lehm, annab 4 toopi päewas piima, aga wõiraswa poolest kaunis rikas. Praegu on wanamees meil päiwiti töös ja poeg, 9 aastane jõmpsikas on meil karjaseks, on küll weike, aga tulise hingega, näikse loomadest üsna heaste jagu

26

Kirjad kodust

saawat. Oskar käib Jakobi wahet, minewal laupäewal said koolilapsed peale eksamile minejate lahti. Oskar tuli reede õhtu jala kodu, jalgratta hark oli katki läinud, papa wiis laupäewal linna, ei ole aga sell päewal kätte saanud. Pähapäew pidi muusikakooril harjutus olema ja et ilm kole oli ja poisil ka ratas puudus, jäi ta sinna minemata. Aptegi prouaga oli kokku räägitud, et ta nädalise jau tundisid Teisipäew ja Kesknädalil korraga annab, siis läks poiss Teisipäewal sinna. Seal on nad Uniweriga arwanud, et see parem on, kui ta eksamitegijatega weel ühes seal on, siis kõmpis poiss heila õhtu jälle koju omale moona wiima ja läks täna homiku jälle tagasi, ja ka tulewa nädali läheb weel. Saab näha, kudas edaspidi läheb. Uniwer luband ikka linnas mõne tunniandja kuulata, kas saab siis sügiseks gümnasiumisse. Jakobis oliwad pühapäewal tütarlapsed leerist laual. Reieli Eliise oli ka leeris. Eliise oli juba talwest saadik Roodi mõisas Pulli juures tüdrukuks. Mariia läheb ka eksamile, siis on Riina lapsed koolist läbi. Andrese ja Juuli lapsed hakkawad jälle peale. Ella oli juba Tabrias jälle talwe läbi. Memm on ikka endises olekus, muudkui ikka pisemaks ja kõhnemaks läheb. Sinu järele küsib ta igakord, kui ma seal käin. Raki papa, kes nagu Sa tead ka alwatud oli, suri talwel ära.

Meie elu läheb muidu üsna waikselt, muudkui Tiidu wana teeb wahel natuke erutust. Ei ole nüüd meil enam ühtegi inimest, peale minu, kes tema käest wõtta ei oleks saanud. Minewa nädala tahtis Iida kord Uuedale minna, pidi lootsikuga üle minema ja lootsiku sinnapoole ääre niikauaks jätma, aga wana olnud nii wali, et Iida kartma hakanud ja ikka olla ojasuhu lootsikuga läinud. Heila õhtu oli wanamees poisiga kaheksi wäljal töös, (näikse ka küli tegewat). Oskar wiis Iida üle jõe ja Iida läks teed mööda läbi. Tunni aja pärast tuli Iida tagasi, siis oli wana juba kodu ja käuksus mis hirmus. Iida näitas küll, et ta sugugi rohu sees ei ole waid teeraja peal, aga wana ähwardas ikka kohtuga. Meie läksime kõik wälja, Oskar ja Hans läksiwad lootsikuga, kui Tiiduwana mede papat silmas, jäi ta ukse ees waikselt seisma, poisid ja Iida narrisiwad teda ja küsisiwad, miks sa nüüd enam ei räägi, kas Sa Lõuwanat kardad wõi?, aga wana ei rääkind enam muud kui niuksatas kord weel: “Et Sa enam siit läbi ei tule!” Papa küsis küll: “Mis Sa siis teed, kui ta weel tuleb?” aga wana jäi wait. Meil on palk walmis ja pukid ka, aga papa arwas, et enne ei hakka peale panema, kui wana heina ära teeb, siis tall ei ole teha midagit. Wana on koguni wagaks jäänud, käis 2 püha järgis kirikus, teisel pühal koguni eidega ja lauakirikus, teisel jälle oli kohtumehe ametiwanne wanduda. Nii siis on wana nüüd wannutud kohtumees. See kiriku asi tuletas mulle meelde, et ma wist kirjutanud ei ole, et Tori õpetaja Rienhoff uuest aastast ära läks ja praegu õpetajat ei olegi, pühapäewadel 24dal aprillil ja 1 Mail, mill Tiiduwanagi kirikus käis, oliwad proowijutluse ütlejad, aga uutest walimistest ei ole kuulda olnud. Wändra õpetaja läks ka ära, sinna sai uus, Eestimees, Jaan Nudi, Postimehe Pärnu jaus nimetakse teda tihti. Oli ta ju Pärnus, wist abi õpetajaks.

Kas Sa Tallinnast teateid oled saanud. Juuli on wist surnud. Timmermanni Hendrik oli papale rääkinud, et nende lehes, kus ka Tallinna kiriklikud teated sees olewat, Juuli nime surnute seas olewat nimetatud, ka wanadus olnud kohane. On halw mõtelda, et inime nii noorelt peab surema. Ega Sa Siberist Tõnsonitelt midagi teada pole saanud, siin räägitakse kõiksugu juttusid, et neil raha otsas ja elu halw, heameelega tagasi tuleks ja muud, papa ütles, kui noor Juhan tagasi tahaks tulla ja meile sulaseks, tema aitaks teekulu kanda. Saab näha, kas Ristipäewa ajal tuleb see poiss meile, kes Kuiaru rehe Jaagu juures teenib, sell ajal saada ta aasta sealt täis, wõi teeb ka sarnase tüki nagu see Woldemar, kellest sulle ennem kirjutasin.

Paber hakkab lõppema, aeg ka, täna aasta eest käisime kahekesi Halingas ja nüüd oled Sa kaugel, teab, millal jälle üks teist näeme, küll küsiks ja räägiks paljugi, aga kirjateel on ikka wilets, ma kahjatsen, et Sa pesupesemisega kimbus oled, peaks soldatite pakkisid kroonu kulul weetama, wõiks pesu üsna ilusti koju pesta saata. Kas Sull raha ka

27

Kirjad kodust

lõppema hakkab, teata aga siis aegsaste. Näljutamise eest hoia ja kui ehk jalanartsa waja on, kui ma linase kanga ärakujun (ära koon) siis wõib pleekida ja saata, minewa aastane riie oli natuke liig tihe kujutud, see oleks wäga kõwa ja wali olnud ja sant pesta, sellepärast ei tahtnud sellest saata. Ülepea, kui midagi waja on, kirjuta, küll me siis muretseme ja saadame.

Head elu.Mamma

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa märkus: 76.A.46. 20.V.1911.Lõul 15 Mail 1911

Armas poegSaime sinu kirja 13mal kätte, sellsamal päewal sai ka meie kiri Sinule posti peale

pandud. Ei ole küll praegu midagi tähtsat kirjutada, aga pühapäewane päew, aega on ja et mõtted muidugi pea alati Sinu juures uidawad, siis wõib neist ühe jau paberisse pandult Sulle kätte läkitada.

Ma pean ütlema, et Sa omas wõrdluses oma ja Päriwere Martini kohta ennast natuke liig madalalt püüad hinnata wõi õigem, oma peale natuke liig pessimistliselt waatad. Ma ei taha ütelda, et Martinist mitte tubli ja tähtjas mees saada ei wõi, seda on selle aja ja rahakulu peale just õigus temalt oodata, egas pole ta sellega midagi muud tähtsamat ära teinud kui ainult, et ta koolis raisku ei ole läinud. Miks wõrdled Sa ka ennast, kes Sa ainult 31/2 talwet koolis käia oled saanud, muu aja aga kõik, sellest saadik, kui Sa jõudma hakkasid, kibedasti tööd rühmanud, küll kehaliselt ja waimliselt, just Martiniga, meie nurgas on ju Sinuga ühepaljuselt koolitud mehi küll, siin on: Arude Ernit, Willemit, Soo Jaan, Palkoja Mihkel, Tiidu Mart ja weel palju muid, wõrdle ennast nendega, mis on siis nemad teinud ja mis nad praegu on. Pealegi on õiguse pärast Su suurem elu ja tööaeg alles ees. Muidugi on Sull täiesti õigus, kui sa soowid, et Oskaril tee siledam saaks olema, kui ta Sinul omal ajal oli, ja seda on ta ka siia maani olnud ja kui wähegi õnne ja terwist saab ka ikka edaspidigi olema, kade Sa selle peale muidugi ei ole, aga see on ju ikka nii, et esimesed lapsed rohkem waewata saawad kui järgmised. Üleliigset õppimise sundmust ei ole ka kodust talle keegi peale pannud, mis koolis nõutakse, sinna ei saa ju ka meie parata ja ega wõi ju ka ometi ütelda: Mis Sa tühja õppimisega ennast muidu waewad. Õigem on ju ikka ergutada. Jõud kokku, küll ta läheb. Oskar lubas Sulle warsti oma tunnistuste ärakirjad saata, sealt näed siis ka kui palju ta on töötanud. Et tal wahest raske on ja tüdimus peale tuleb, ei ole ime, seda tuleb ju ikka ette. Sinu selts puudub ka tal, on ju siin ka teisi jõmpsikaid, aga ega nendest midagi waimlist huwi oodate ei ole.

16 MailSiiamaale sain eila oma epistliga, siis oli aeg otsas, täna jätkan edasi. Praegu on

meil palawad ilmad, wihma oleks jälle waja olewat, barometer langeb, ei tea ehk tuleb ka warsti. Õunapuud on toredasti õides, külab sügise wist jälle õunu küllalt saab olema.

Oskar läks täna homiku jälle jala Jakobisse, papa läheb homme linna kapsataimi tooma, ehk saab siis oma jalgratta hargi kätte, siis saab poiss oma sõidulooma jälle kätte, praeguse palawaga on jalakäimine wäsitaw. Poisid käisiwad heila esimest korda jões, wesi oli juba 16 kraadi soe, praegu peale lõunt kell neli on warjus 20 kraadi sooja.

Meie suur sugupull, mis Soomest toodi, olewat kõlbmata, ei tea kas wana wõi raswas, aga sugu ei olewat tast mitte loota. Meil ei olegi sest suuremat häda, meie oma “Woldu” on tubli, aga Hansen on kõige rohkem hädas, kuna ta oma pulli ära oli müünud. Saab näha, mis selle asjaga saab. Lilienblatt on see tellija, kas wõetakse tagasi wõi vahetakse ümber, igatahes jäeb see aasta Lääne Soome ja Eestimaa tõuu segamine meie

28

Kirjad kodust

ühisuse ringis olemata. Praegu olewat ka wõi hinnad odawad, aga piima ostetawat linnas palju. Meie saame ka nüüd hulk piima wiia, 170 naela (ca 70 kg) ümber igapäew. Nüüd käiwad juba loomad korralikult wäljas. Reedik hakkas ka alles üleheila lüpsma, selle piim tuleb ka weel juurde, siis saab weel rohkem. Täna õhtuks ootame Kalliti jälle kontrollerima. Wiimasel korral oli lehade piim kaunis lahjapoole, nüüd wist on muidugi rammusam.

Oskari koolitamise asi teeb papale kõige rohkem muret, nimelt raha poolest, et seda palju läheb. Ta räägib wahest, et kui ehk edaspidi kroonu kuluga saaks. Postimehes oli hiljuti lugeda Kroonlinna mere wõi laewainseneride koolist, kus kaswandikud kroonu kulul õpiwad ja selle eest pärast 4 aastat kroonu koha peal peawad teenima, peale selle aja aga wabad on ja oma tahtmise järele wõiwad teenistust otsida. Aga ega Oskari suguse hariduse ega wanadusega sinna sisse saa. Gümnaasiumisse peab ikka muidugi enne mõneks ajaks minema. Praegu on kõigepealt tarwis katsuda, et ikka sinna sisse saaks. Oskar räägib ikka, et günaasiumi eksam sügisepoole ära tehtawat Uniweri teadmise järele ja apteegiproua lootwat, et Oskar oma mõistmise poolest sellega walmis saab, nimelt saksa ja Prantuse keele poolest, nõudmised ei olewat mitte wäga suured. Oskaril näib keelte õppimine kaunis wisa olewat, wenekeeles on tal ka tunnistue peal kõige halwem nummer 3 miinusega, õigekirjutus olewat puuduline. Oskar ise ütleb, et see takistab, et tal kolm keelt korraga käes õppida on ja segi kipuwad minema. Tema saksakeelse õigekirjutusel ei ole wäga wiga, heila waatasin hefti 2, 3 ja 4 wiga ja ka üsna ilma weata, aga minu arwates on saksakeele õigekirjutamine palju kergem kui wenekeeles, mina ei teekski wist wigu, aga igal oma isesugune arusaamine, ei ole sinna midagi parata. Ma usun aga, et kui ta ikka gümnasiumi sisse saab, siis ta kõige lollim ikka ei ole ja tast asja küll saab, lõpusihti praegu küll ette ei tea kindlasti määrata, poiss õppigu aga, tuleb aeg, tuleb nõuu, teadus on igas elukutses tarwilik. Ei tea praegu enam midagi kirjutada, ah, üks uudis tuli meelde. Wõsa Juuli saab mehele ühe Tammiste metsawahi pojale, Jaan Welt nimi, Suistepühade ajal olewat pulmad. Suiste keskmisel pühal mängitawat Oskari teatel Enges Kitzbergi “Ristitegijad”. Ettekawatsetud rahwapidu, mis sell päewal pidi olema, jäewat ära, sest Pärnu laulupidu asjamehed olewat soowinud. et nende laulusid seal mitte ette ei kantaks, kartwat, et siis need, kes seal juba laulupidu laulud ja mängud ära kuulewad, enam laulupidule ei tule. Postimehes ülesantud laulupidule minejate kooride nimekirjas lugesin ka “Jakobi Hariduseseltsi” pasunakoor 14 mängijat. Juhataja A. Uniwer. Oskar ütles, et ka pidu noodid juba minewal nädalil kätte jõudnud. Uniwer on talle neid näidanud, aga temal pole aega olnud neid suurt ligemalt waadata. Saab näha, kas meestel julgust jätkub pidule minemiseks wõi taganewad ära, harjutuse aeg on ka wäga lühike, mis selle mõne nädaliga kätte wõib saada.Edasi papa poolt kirjutatud:

Mina jurgin ka nattuge siia alla, päri oni Kristjani käest Oskari koolitamise üle kroonu koolis paremini järgi ehk tema teab hääd nõu anda.

Ma tahaks teada, kudas teid noori ja nimelt sind praegust puhuma õppetakse, kui palju pääwas j.n.e. Kas hobu ja tema puhastamine kestab teenistuse lõpuni? Kui sõda on, kas siis mängu koor jääb mängu kooriks wõi peab sõdima

– eit ees taat taga –-.-.-.-.-

Mamma kiri, mis aga kontrastsem ja paremini loetav kui eelnenud.

Isa poole märkused: № 82.A.48. 7.VI.1911.a. Pliiatsiga: NA 47 kadunud – kas kodust?Lõul 1sel Juunil 1911.

Armas poeg!Suistepühad on läbi. Wilud ja wihmased oliwad pühade ilmad, siiski on põllupind

alles kuiw. Wihma sadas küll igapäew, aga wähemalt meie Lõu maa kohas nii nõrgalt, et

29

Kirjad kodust

sell suurt mõju ei olnud. Pühade laupäewa hommiku oli hall maas. Kartuliwarre otsad, mis tõusnud oliwad, läksiwad mustaks. Esimesel pühal ei saanud soojagraadide arw üle wiie. Keskmisel oli kõigesoojem 9 ja wiimasel 10 graadi. Täna on juba 14. Külmast hoolimata läksiwad pühad siiski päris pühade moodi. Esimese püha õhtupoole käisime papaga Päriweres. Keskmisel pühal käisime Uduweres pidul, meie papaga hobusega, ja Oskar rattaga. Pidu oli tubli ja jättis hea mälestuse hingesse. Kõige esite oliwad koorilaulud, siis pidas Siitam kõne. Algas sõnadega “Teid ma teretan Eestimaa pojad, kellel kulmud kuumawad tööst jne”, rääkis lühidalt rahwa ärkamisest, kudas esialgu rahwas ärkama saanud ja pärast jälle nagu ärawäsinud. Kudas teised põhjamaa rahwad Daani, Rootsi ja Soome, hariduse läbi heale järjele on jõudnud ja et ka Eestirahwas muidu paremale järjele ei saa, kui ta kõige pealt hariduse eest ei hoolitse. Sa tunned ju Siitami kõneosawust ja seekord rääkis ta ka, nii ütelda, päris tulega, leegitsewalt ja kui ta lõpetas “Jõudu tööle sa Kaljuwalla kaunis hõim. Auukartuses wõtan kübara peast. Jõudu tööle. Jõudu tööle!” siis kajas kõrwulukustaw käteplagin talle järele. Sellejärele tuliwad ilulugemised. Uniwer kandis ette kandimeest, kes härralt rendialandust palub ja keda härra lõpeks wälja käritab. Siitam kandis ette “Torgla põles”, ma arwan et see wist noor Eesti sees ilmunud tükidest on. Uniwer kandis weel paar naljakat tükki ette, mis rahwale suurt lõbu tegiwad. Siitam kandis jälle ette "Anni Peeter wõttis naese Pudi Hansu Kaiekese" ja weel : "Pea pool suud kinni", see oli ka õige naljakas.

Ülepea meeldiwad rahwale ikka naljakamad tükid enam kui tõsised ja neid wõeti suurema käteplaginaga wastu. Siis tuli näitemäng. Ansengruberi (?) “Ristitegijad”. Sellest olin ma rohkem lootnud, kui sealt saada oli. Kõrtsipildid, joobnud mehed ja nende kisklemine ei waimusta mind suuremat ja selles mängus oliwad kaks esimest pilti kõtsis. Aga ega ma teda sellegi poolest päris maha ei laida, oma jagu lõbu tegi ta ikka. Selles mängus on palju tegelasi, ikka suur rahwahulk. Sisu kirjeldust mälestad wist weel Postimehest. Rahwast oli pidul nagu Uduweres enamasti alati, kole palju. Tantsijad nägiwad wälja nagu keew pudrupada, nii paksuslt oli neid. Seltsi saal tahaks suuremaks nihutamist. Muusika on langenud, minugi wiletsa kuulmisega kõrw sai aru, et ta suurem asi ei olnud, puudub juht, kes nad otse ajaks ja hoiaks. Laulupidule minekust wist küll sell kooril juttu ei wõi olla. Tulewal pühapäewal 5dal Juunil on Jakobis laulupidu eelproow sealt ümbruse kooride jauks. 12mal Juunil on Uduweres Pärnu Tammiste Kirjanduseseltsi poolt piduõhtu, näitemäng “Püwe talus”. 19 Juunil tuleb laulupidu. Tammiste mahed plaanitsewat uut muusikakoori asutada, nimelt Lülle poisid, Tõlla Jaan, weel mõned sealtpoolt, soowitawat ka Uueda Martini, Kooli Juhanit ja ka meie Oskarit, siis tahetaks ka meilt nootisid, tulewal pühal tahetawat Lüllel harjutust ära pidada ja siis wist 12dal juba Uduweresse oma pidul mängima minna.

Meie mehed lõpetawad praegu sõnnikuwedu. Enne pühi wedasid kaks päewa ja ka täna hommikust saadik, Oskar on ka wedamas. Meile tuli minewa esmaspäew uus sulane, kellest ma sulle ennem kirjutasin, selle nimi on Martin Kahu, näib päris agara loomuga poiss olema. See Are moonakas on meil ka ikka alles päiliseks, ja sõnikut wedamas on ka Morits abiks, tükkis oma hobusega, nii on meil siis praegu mehi küllalt. Are mees hakkas oma leba peale, arwas, et papa söögiraha wäga kõrgeks rehkendab, ta sai meie söögiga päewas 55 kop ja nüüd oma söögiga saab 80. Sinu wiimase kirja saime pühade reedel kätte. Peaks see stabtrubats selle purjutamise järeldusel jäedawalt pehmemaks jäema. Sull on omas kirjas wist eksitus juhtunud, Sa ütled, wenelane kaheksanda aasta mees ja unterohwitser, ja eestlane Rubel kümnenda aasta mees, ja pärast räägid sa ikka Rublest kui nooremast, see on segane. Liia raskuse üle ei ole Su kirjadel siiamaale kaebtust olnud, tulewad ikka ilusti kätte, ilma et maksu ligi nõutaks.

Et meie nüüd enam kodus piima ei koori, wiisiwad Lõusa rahwas meie koorelahutaja omale, wõimasin wedeleb ka muidu, peaks ostja leiduma, saaks raha kätte.

30

Kirjad kodust

Sedawiisi piima tagasi tuues läheb elu üsna toredasti, ei ole wiga midagi, piim hapneb ära ja on niisama hea süüa kui omagi kooritud. Wõid ostame ka, wahel Päriwerest, aga enamasti Timmermanni juurest. Sa keelsid omale kodust wõi saatmise ära, kas oled sealt osta saanud wõi elad sa nüüd üsna ilma wõita? Kas ikka kapsasuppi sööte wõi on suweajal kapsastel wahet ka.

Minewal pühapäewal oli meie metsa (s.o. ca 1 km lõuna pool lahusoleval heinmaal) oras õige ilus, seal on nimelt kaerad ja wikid. Heila käis papa jälle waatamas, ütles, et külm olewat kärpinud, wikidel olewat mustad lehed küljes, aga siiski lootis, et see suurt wiga ei tee. Koduste põldude peal ei ole ka praegu kuiw weel suurt wiga teinud, hea hoog müristamise wihma parandaks weel kõik haawad ära. Turnipsid tõusewad praegu üles, peetisid ei teinud tänawu sugugi. Heinakasw on küll weike, külm ja kuiw takistawad, ega kui ka nüüd wihma tuleks, see palju enam ei paranda, läheb ju wanaks juba ja hakkab õitsema. Papa siunab majanduseühisusse heinaseemet, sest ristikhein minewa aastases rukkikõrdes on üsna kehw. Loomatoidu küsimus läheb terawaks, peaks suwewili weel heaste kasuma, et põhku saaks Õhtu peale talitust.

Lõuna järel, kui ma siin kirjutasin, tuli Lülle Sassa jõe taha, Iida lükkas lootsiku wastu, tuli üle, tema tuli selle asja pärast, mis ma eespool juba nimetasin. Ta wiis tenori omale, tahtis Oskarit kaasa mängima ja nootisid ka, papa neid muidu ei andnud, kui ostku ära, Oskar läheb wist ikka pühapäew harjutusele. Lüllelt saawat ise kolm mängijat, Juku on ju nüüd ka kodu ja saawat sellega küll toime. Üks Aru poistest, Kooli Juhan, Uueda Martin ja ehk ka Erni. Tõlla Jaan wist tulewat pidu ajaks ka hulka. Papa lubas ka pühapäew Lüllele kuulama minna, kudas kõlab.

Papa läks Karumatsile, seal on pühadeks külalised tulnud, wana Holmi wend Tallinnast perekonnaga. Sellel olewat uus jalgratas, ja tahtwat seda äramüüa, papal on himu seda osta, motorist on tal himu täis, selle müüks jälle ära, kui mõni osta himustaks. Homikul, kui papa piima wiimas käis, oliwad selle mehega ratast kaubelnud, oli weel wahet jäenud, nüüd läks waatama ehk saawad kaubad kokku, motor wihastab teda sellega, et ta wahel siis sõidu üles ütleb, kui kõige parem tahtmine minna on ja kulu wõtab ka palju ja ka riided määrib alati ära. Teisel Juunil algab Peterburi-Tallinna-Riia-Peterburi wahel automobilide wõidusõit. 2sel tuldawat nimelt Peterburist Tallinna, 3dal seistawat Tallinnas, 4dal tuldawat lõuna ajal Tallinnast wälja ja õhtuks tahetawat Riiga jõuda, kus 5dal jälle seistawat ja 6dal jälle Peterburi mindawat. Muidugi läheb tee Tallinnast Riia poole Pärnu kaudu ja papa plaanitseb laupa lõuna ajal maantee ääre waatama minna, kudas nad mööda tormawad.

Papa tuli kodu. Külamees ajanud linna teel ratta kõweraks, sellepärast ei ole kaubale saanud, jätnud küll hinda maha, aga papa ei ole weel sellega ärawõtnud, wõib olla, et homme siiski kaubale saawad. Papal on tahtmine homme linna minna, kui ilm lubab. Hääd ööd!

2sel Juunil homikuPapa läks jälle Karumatsile. Moorits tuli järele, nüüd ajawad wist rattakaubad

joonele. Põllutöö Peawalitsuse poolt saadawa abiraha abil on Enge põllumeeste seltsil

wõimalik olnud kaheks kuuks Põhja Liiwimaa põllumeete seltside instruktori O. Pärlini maksuta, kõigile põllumeeste seltsi liikmetele juhatust andma kutsuda. Pärlin on 3dast Märtsist saadik Uduweres ja on selle aja sees nii mõnegi kõnekoosoleku toime pannud. Üks niisugune oli Suurel Ristipäewal Liiwa wanas kõrtsitoas, kus meiegi papaga kuulamas käisime. Pühapäew enne seda oli Uduweres seltsimajas sarnane koosolek, kus instruktoril äpardus oli juhtunud, udupildi latern oli nimelt põlema plahwatanud, kus juures ta oma käe oli ära põletanud ja ka osa juukseid ja habet kautanud Ka Ristipäewal

31

Kirjad kodust

oli tal jälle õnnetusi. Hra Urädnik Kurmiga koos jalgratastega Liiwale sõites, oli ta ühe oma pakkidest Kurmi ratta külge sidunud, see oli aga tee peal lahti tulnud ja ärakadunud. Seal sees oli olnud, pakk raamatuid, paarkümmend rubla raha, pass ja tunnistus, ja kaks walmiskirjutatud kõnet selle päewa jauks. Sõitsiwad küll tagasi otsima, aga ei leidnud seekord midagi, külamees oli enne maast üles wõtnud (nüüd on juba kaotus ikka jälle käes). Selle tagajärjel oli siis ka asi natuke wesine. Kõneles turbamulla tarwitamise kasu ja wiiside üle, aga kõne oli nii segasepoole, umbes sarnaste nagu raamat “Hurra Burid” kirjutatud on, wahetas sagedasti mõtted ära. Niisama oliwad ka udupildid, mis kõnele järgnesiwad, liig madala kõrtsitoa ja selle tõttu, et uksest alati läbi käidi ja walgust sisse lasti, õige kehwad. Pidi uskuma, et see tume kogu, mis lina peale ilmus, see on, mis ta ütles, oma nägemise järele suurt otsustada ei saanud. Teist kõnet ja sellele järgnewaid pilta meie enam ei oodanud, koosolek oli eelnimetud äparduse läbi kaks tundi lubatud ajast hiljem hakanud, sellepärast oli meie aeg otsas ja et sealt ka suurt loota ei olnud, tulime kodu poole. Kui koosolek lõppenud, läinud instruktor oma mütsi sealt wõtma, kuhu ta tema pannud, aga pole enam wõtta olnud, külamees oli ärawiinud, laenanud siis Liiwa Tooma käest mütsi, millega Päriweresse saanud, kust ta teisepäewal edasiminekuks muidugi jälle mütsi laenama pidi. Nii siis oli see õhtu talle õige palju äpardusi toonud. Jaanipäewajärelisel pühapäewal, 26mal Juunil saab Päriweres Enge Põllumeesteseltsi koosolek olema, seal saab muidugi jälle kõnesid kuulda. Peale keskhommiku

Wihma sajab. Nüüd kastab meie põllud ometi kord märjaks. Kui ta aga soojem oleks, praegu on kõigest sooja 7 gr (oR).

Papa tuli kella seitsme ajal Karumatsilt tagasi ja tõi ka jalgratta ühes. See on päris uus, särab kui hõbe. On 80 rbl ta eest andnud. Hark on natuke kõwer, selle õiendab ise ära. Kauplustest ostes oleks ta hind 110 rbl olnud. Tänane linnaminek jäeb papal ka wihma pärast järele. On hea, et sõnnik heila weetud sai, nüüd oleks tee ära rikkunud, kui weel wedada oleks olnud. Pühade eelmisel pühapäewa õhtul oli Are Ojal pitspall wana rehepeksumasina wäljaloosimisega. Seal oliwad poisid kiskuma läinud ja tuttaw Turmann oli seal nii mõnele löökisid jagand. Suitsike poissi oli löönud, Albergi Hendrekut, .?. ka weel muid, ja siis oliwad Turmann ja weel 2 wõi 3 ta kaaslastest ühe mehe kallale kippunud, Tobiski Mihkliks nimetati seda. See on nende eest ärajooksnud kuni Liiwa poe juure. Seal on nad teda kättesaanud ja rumalasti ära lõhkunud, noahaawu olewat ise 26 tükki, küljekondid sissetallanud, pea kiwiga katki tagunud, olewat tal ka uuri ja rahakoti ära wõtnud. Mees olewat nüüd pidalis, räägitakse, ilma elulootuseta. Saab näha, kudas tapjate käsi käib. Head neil küll ei wõiks loota olla. Ega Oja Andreilgi wist wäga heaste ei lähe, loosimised on ju keelatud. Kõneldakse, Turmann olnud wiimasel ajal kõwaste Palkoja Lilli peigmees, Albergi Hendriku löömine olewat ka Lilli pärast sündinud.

Õhtu on jälle käes. Päewa läbi sadas wihma ja sajab ikka weel ühtelugu. On just niisamasugune ilm kui 8 aasta eest Suistepühade reede oli, kus wihm kole oli, muudkui selle wahega, et tänane sadu nii wali ei ole. Jõe wesi on ainult wähe tõusnud. Kui ta nüüd warsti üle peaks jäema ja soojale minema, siis on sellest wihmast palju kasu.

Meie meestel ei olnud täna lõunawahe ja õhtupoole muud tööd, kui tegid weiste asemeid ja nõelusid wiljakottisid, pidid weel rukkid kotti panema hakkama Päriweresse wiimise jauks, kuid aeg ei jätkunud enam.

Papa on tänawu hulk kaeru Päriweresse ära müünud, ka mõned koormad heinu, nüüd saab ka rukkid wiia, on mõnegi hea rubla raha saanud. Piima eest sai ka aprilli kuus 63 rbl 70 kop, kui palju Mai kuu sees saab, ei tea weel, raamat on praegu Pariweres. Meiereist on ikka kasu küll, kui ma selle peale mõtlen, kudas kümmekonna aasta eest ma wõid korjasin, ja siiski ei olnud aastane saak rohkem kui paarkümmend rubla üle saja, ja nüüd on aastane saak minewa Mai kuu algusest tänawu aprilli lõpuni 386 rbl 74 kop ja

32

Kirjad kodust

see oli alles algamise aasta, sai alles wähe piima wiia. Algawal aastal tõutab saak palju suurem tulla. Tiksul on minewal aastal ometi 1056 rbl 47 kop saanud 15 lehmast, meil on praegu 11 lehma ju siis ka ikka peab saama piima

Olen nüüd küll palju lobisenud, ei tule enam midagi tähtsat meelde. Oskar läheb tulewa nädali weel mõneks tunniks Jakobisse. Apteegi proua lubanud weel 6 tundi anda ja ehk Uniwer annab omalt poolt ka mõne. Näeb siis, kudas edaspidi saab. Ehk saab linnas tundisid, õppima ta ikka peab, kui ka küll wahete wahel põllutööd wõib teha. Kui ta sügiseks gümnasiumisse tahab sisse saada, siis peab ikka peamure õppimise peal olema.

Aeg lõpeb otsa, teised tahawad sööma tulla, mis siis muud kuiseekord head terwist

mamma.Onu Oskari poolt lisatud:

Palun wabandada, et mina ei kirjuta, tahaks wahel puhata, kõigest õppimisest ja kirjutamisest. Külap tulewal nädalal kirjutan: “Tammiste-Lülle”, koori käekäigust ka. Missuguse hinna sa kirjutud noodide eest arwad, mis ennem mede oma koori sees tarwitusel olid. O. Jaakson. Isa poolt pliiatsikirjas juurde kirjutatud: Kui Sa alati niisugse hoolega kirjutaksid, oleks Su käekiri paari kuu pärast juba palju kindlam ja ilusam olema

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa märkus: № 84.A.50. 13.VI.1911. Lõul 8dal Junil 1911.

Armas poeg!Sinu kaardid saime 4dal kätte ja kirja täna homiku. Oskar otsis juba raamatud,

mida Sa soowisid üles, aga praegu neid sisse pakkima ei hakka, saad tulewal nädalil. Papa käis heila Taalis ja laskis sealse wärgi päewa piltnikust üles wõtta, pühapäew saab pildid kätte, siis saab raamatutega ühes ka Sulle saadetud. See üks raamat tahab ka enne linnast ära osta ja tuua. Meie mehed läksiwad täna teist päewa kolme hobusega linna, nimelt pulga lauudi wiima. Heila wiisiwad ka wana Laudiku lihunikule. Ei andnud suurt piima, mis tast muidu pidada, lihunik ostis ära, andis 45 rbl. Üleheila wiisiwad 8 woori rukkid Päriweresse. Homme lähewad muidugi jälle linna. Pakkide saatmise kulu suurust ei tea praegu õieti ütelda, mõnikümmend kopikat seda ikka igakord oli, ei ole meeles pidanud ja kwiitungisid ei ole ka praegu käepärast, mis Sa sellest siis nii arwesse panedki, meie oleme wiimasel ajal nii palju raha saanud küll, et nii selle mõne kopika juures karta ei maksa.

Kui Sull ehk seal raha waja on, küsi, ja saab saadetud ka kohe. Ehk on Sull särka wõi muud riidepoolist waja, mis puudub, seda teata, küll me muretseme ja saadame. Ega see nii raske ei olegi, raskem on see, mõtelda, et Sull seal puudust on.

Oskar käis nüüd heila ja üleheila Jakobis tundis, täna pidi ka minema, aga wihma sadas, jäi minemata, läheb wist homme. Täna õhtu läheb jälle Lüllele mänguharjutusele, pühapäew käisiwad papaga kahekesi seal. Mängijad oliwad ikka noodid ära ostnud, nimelt 8 heti 125 kop tükk. See raha on õiguse pärast Sinu oma ja kui soowid, wõid ta ka kätte saada. Reede õhtu lähewad mängijad jälle “Suure Jaani” poodi harjutusele ja siis pühapäew loodawad Jakobi Hariduseseltsi koori ülelüüa.

Meil oli heila hommiku jälle paks hall maas, kurgitaimed ja kartuliwarred on külmawõetud. Täna aga on soe ilm. Homikupoole sadas ilusat peenikest wihma, see läks üsna tarwis, endisest wihmast ei olnud põllu maa küll weel päris kuiw, aga koorukse all, tänane ilus wihm tegi kõwa pealmise korra pehmeks. Praegu, peale lõunat kella wiie ajal, on ilus ilm, 15 gradi sooja.

33

Kirjad kodust

Nagu ma Sulle wiimases kirjas teatasin, pidi automobilide wõidusõit Peterburi-Tallinna-Riia-Peterburi wahel olema. Laupäewa lõuna läksiwad mede papa ja wana Timmermann ka maantee ääre waatama, aga tuliwad poole õhta aegus tagasi, ei olewat midagi olnud. Tea, mis põhjusel olewat see sõit ära jäenud ja wist ei tulewat teda ka edaspidigi.

Wiimases kirjas ütlesin, et meie Sinu wiimasest kirjast, mis kaheksanda ja kümnenda aasta meestest rääkis mitte õigesti aru ei saanud. Sinu kaart, kus Sa ennast üheteistkümnenda aasta meheks nimetad, seletas selle asja meile ära. Ma arwasin ka seda, aga arwasin, et selle kawa järele Sind kümnenda aasta meheks tuleks pidada ja et Sinu aastawendade seas ühtegi Rubelt ei olnud, see eksitas. Wabanda, et meie nii lollid oleme ja weel enam, sellest sulle teatasime.

Nagu eespool ütlesin, käisiwad meie mehed, see on meie kaks sulast ja päiline, heila linnas, ja läksiwad ka täna jälle. Heila õhtu tuliwad nad kaunis pehmelt kodu, oliwad linnas “Iisakit” näinud nagu üeldakse. Wana “moonakas” ja Mart oliwad koguni tülli läinud ja teneteist womminud. Karumatsi Moorits oli ka laua koormaga, see oli ka õieti täis olnud ja olewat täna tagajärel haige. Wana Tõnis ja Mart läksiwad juba esimesel päewal, kui Mart alles tuli, punnima ja punniwad alati, niisuguste tühiste asjade üle, mille üle punnida päris naeruwäärt on, aga targemat ei ole kumbagist, kes järele annaks. Sõnniku weu ajal oli neid rihal sõnniku tõstmise juures päris naljakas kuulata, see oli kahe wäga weikese waimu jõuukatsumine, ühesugused wäetimad mõlemad. Heila joobnud peaga on nad sõnadele ka kätega hoogu andnud. Ega tea, mis nad tänagi tee peal teha wõtwad. Küll on kahju, et Sina seal pead viibima, ja meie siin Sinu asemel niisuguseid lapsikuid inimesi peame pidama, aga ei saa parata. Meie endised poisid nagu Juku ja Martin oliwad ikka teisemad. Saab näha, kui Taalis saagimise töö lõpeb, külap Martin tuleb wist siis jällegi meile. Linnawanemate juure minna tal wist wäga himu ei ole. Papa sõitis heila uue rattaga suure ringi, homiku läks linna ja linnast jälle Sindi kaudu läbi Taali. Oli ka Lõusal käinud. Õhtuks oli jälle kodu tagasi. Uue rattaga olewat õige kerge ja jõudus sõita. Oskar kihutab oma rattaga. Pühapäew käis homiku poole Jakobis ja õhtupoole Lüllel. Esmaspäew käis Jakobis, sealt tagasi tulles joonega Lüllel ja ka Tabrias Siitami juures. Heila käis jälle Jakobis ja täna õhta läks Lüllele. Poiss ei saa kodu ollagi. (Natukese aja pärast)

Meie mehed tuliwad juba lõunast kodu, üsna selge moega, pole wiga midagi. Täna üsna warased mehed, panewad õhta weel homseks koormad peale.

Sinu stabtrubatsi lugu on päris jäle kuulda. Ime siis, et soldatid sarnaseid tükka teewad, kui ülemus paremat eeskuju ei anna, ja tige ka weel seal juures. Noh, karistus on ka tal juba käes ehk parandab meelt kah wõi läheb hädaga weel õelamaks. 9 Juuni homiku

Ilm on paksus udus, aga 10 gradi sooja, ehk on selleks korraks külmast himu täis. Papa läks Päriweresse piima wiima, pärast wist tuleb rattaga linna minna, kui mitte sadama ei hakka. Oskar puhkab alles, tuli hilja kodu, keskhommikust läheb wist jälle Jakobisse, kui ilm lubab.

Arelased kawatsewat ka jälle ühte piduõhtut pidada, wist Päriwere küünes, olewat neil ka üks näitemäng käsil õppida, aga missugune, seda ei ole ma teada saanud. Tegelasteks olewat seal Arude Liisit-Willemit, Töngi Ruudolf, Uueda Martha ja weel mitmed Arest. Mängukoor hingitseb ka ikka, minewal pühapäewal olewat, ma ei tea, kas Lillemanni juures wõi Uuedal harjutusel koos käinud.

Tammiste Kirjanduseseltsi poolt on 19 Mail Tammiste wallamaja juures pidu olnud näitemänguga “Dr Kure kõnetund”, 12mal lähewad Uduweresse ja Jaanipäewal tahetawat jälle wallamaja juures piduõhtut toime panna, kuhu ka Pärnust kõnepidajaid loota olewat. Pärnu laulupidu eeskawa on ka juba lehtedes awaldatud, on seal iga

34

Kirjad kodust

pidupäewa jaoks oma jagu kuulamise ja waatamise wäärilist. Saab näha, missugusel päewal meie ka sinna minna saame. Arwasime, et wist laupä lõunaks waja linna minna, siis on kõigeesite Põllumeeste koosolek kõnedega linna koosolekusaalis, pärast kontsert, oratorium “Requiem” Elisabeti kirikus, õhtul kodanikkude klubi saalis “Wanemuise” teater A. L. Arronge (?) “Kompanion”. Pühapäewa hommiku pidu koralid kiriku tornidest kell 6 ja 7 homiku. Muusikakooride peaproow kell 9 ja laulukooride peaproow kell 10, siis pidujumalateenistus kirikutes, kell 1/2 2 pidulik rongikäik läbi linna ja kell 3 p.l. ühendatud laulu- ja muusikakooride kontsert piduplatsil, meie arwasime, et kui me sinnamaale ära jõuame kuulata ja waadata, siis meile juba aitab ja weel parajaks puhkamise ajaks koju ka saab. Pühapäewa õhta tuleb weel Oratorium Requiem, “Wanemuise” teater, Paula Brehmi kontsert, Perekonna õhtu ja Esmaspäewal Kirjanduseseltsi maakonna koosolek kell 10. Ühendatud laulu ja muusikakooride kontsert kell 2 ja õhtu kell 9 Vanemuise teataer. Kui ilm ilus on, küll siis rahwast kokku woolab. Aeg lõpeb otsa, ei tea ka enam midagi kirjutada peab lõpetama, kiri saab täna küll wäga segane, ära selle üle nurise.

Head terwistmamma.

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa märkus: № 85.A.51. 22.VI.1911.Lõul 17 Juunil 1911.

Armas poeg!Sull läheb wist juba igawaks oodata, millal sa raamatud kätte saad, aga wabanda,

ei saanud niikohe saata, nimelt ei olnud aega linna minna, homme läheme laulupidule, siis wiime ka raamatupaki ühes. Meestel oli see nädali kibe töö, saagisiwad sindlid. Papa ja Uueda Erni saagisiwad. Esmalt Hans ja Oskar kahekesi, pärast Hans üksi oliwad masinistid, heila õhtuks lõpetasid saagimise ära, täna kaaluwad küüni ülesse. Uueda wana tuli ka siia, et müüri alla teha.

Hra Siitam käis Teisipäewa õhtul meil, tõi mõned raamatud Sinule saatmiseks, mida sa temalt palunud oled. Temal oliwad nad küll ümbriku sees walmis ja adress peal ärasaatmiseks, meie aga arwasime paremaks neid ühes pakkis saata. Kaks pilti Taali wärgist ja ka jalanartsud panen weel ümber. Kahju, et saatmine nii kauaks jäeb, mina oleks hea meelega näinud, et warem oleks saanud, nii et sa Jaanipäewaks oleks kätte saanud, oleks nimepäewa rõõmsamaks teinud, aga ei saa parata.

Uduweres on imelik lugu, kui seal oma tegelaste pidud on, siis on osawõtjaid nii palju, et saalile praud sisse tahawad ajada, aga kui sinna mõned wõerad tulewad, siis näidelgu tühjale saalile. Nii on ka Tammistlaste pidu minewal pühapäewal mõned rublad kahju toonud. Muusika aga olnud parem kui Hariduseseltsi kooril ja oma rubla saanud ka igamees kätte. Näitemängu arwasid meie mehed wiletsamaks, kui muidu Enges olnud on, aga wist on ka tühjad pingid näitlejate tuju rikkunud. Näha on, et Enges külaleiba ei armastata. Jaanipäewal tulewat Uduweres jälle oma tegelaste poolt näitemäng. “Murdwargus”, muidugi on siis rahwast rohkem. Pühapäewal Jaanipäewa järele tulewat Päriwere küünes Are tegelaste poolt pidu, aga misuke näitemäng, seda ei ole ma weel teada saanud.

Meil oliwad siin mõned päewad õige palawad ilmad, nimelt laupäew, pühapäew ja esmaspäew, oli kord juba 25 gradi sooja. Teisipäew läks juba pisut jahedamaks, Kesknädal oli paras ilm, heila oli juba wilu, täna niisama 13-14 gradi sooja. Heila sadas ka natuke wihma ja täna on ka nii pilwesegane, aga barometer nihkub ikka hea poole, ehk annab laulupidu ajaks ilusat ilma. Hale oleks ka, kui tänawune laulupidu jälle minewa aastase wiisil wesine saaks.

35

Kirjad kodust

Peale lõunatIlm on paras soe. Kaunis wali tuul, aga wihma wist küll ei tule. Oskar läks

Timmermanni juure wõid tooma, kui tagasi tuleb, lubas ka weel Sulle kirjutada.Meie saadame paki jälle eskadroni adressiga, seda Sa kord käskisid ja teisiti pole

Sa seda pärast muutnud. Et pildid rikke ei läheks, sellepärast teeb papa pakile kasti ümber ja saab ta niimoodi selle nõu nagu wõi kastidel oli.

Oskari kooliasjaga ei tea, kudas läheb, kas ta pääseb gümnasiumisse wõi ei. Olewat alati palju sissetahtjaid ja ega tea, kas poiss eksamiga kõige paremini korda saab. Papa kurdab, et kulud kolesuureks lähewad, Siitam arwas ka, et kui ei saa, siis ka teisi teesid on, kudas edasi saab. Mina arwasin ikka, et waja katsuda, et gümnasiumi sisse saab, kui ehk ei jõua kõiki läbi teha, siis wõib ju paari aasta pärast mujale minna, edasi õppima peab, ja kus see paremgi on. Awalda Sina omalt poolt arwamist, mis see lõpusiht olema peab. Tehnikeriks wõi inseneriks wõi milleks?

Wabanda, et ma nii segamini kirjutan, mull ei ole suuremat aega, jooksen wahel jälle ettekambri pliidi ääre. Ilm läheb rohkem pilwe ja barometer nihkub ka pisut tagasi halwa poole. On praegu 76 ja 77 keskwahe peal, wõib olla, et warsti wihma ka tuleb. Soo, piisad käiwadki juba, noh ega ta wiljale kurja ei tee.

Uudiseid ei tea praegu midagi kirjutada, pole keegi mehele läinud ega naest wõtnud, suremist pole ka kuulda.

Kes see Jaakson oleks, kellest Tõnsoni Juku omas kirjas räägib, ei tea meie ütelda, arwasine kord, kui ta ehk papa Andresest onu tütardest on, neid meie isiklikult ei tunne. Ennemalt nimetasid Sa kord ühte Mihkel Jantsoni, Wiluwere poissi. Arwan, et see wist Wiluwere mõisa rentniku tütre Liisa poeg olla wõib, see on aasta Sinust wanem, selle isa on see Komp, kellest papa ikka wahel räägib. Kord kuulsin, et see koolis käiwat ja tubli õppija olewat. Et tal ema surnud on ja isal temaga tegemist pole, siis wõib ta küll soldat olla.

Minu aeg lõpeb. Head terwist. Oskar wõib edasi kirjutada, kui ta tuleb. . mamma.Papa pistis 14 marki ka Sulle paki sisse, waata, et maha ei pudene ja ära ei kau.

Edasi onu Oskari kiri:

Pahandad muidugi, et tükil ajal Sulle kirjutanud pole. Olin natuke laisk, ei wiitsind... Uue koori mäng läheb ka üsna hästi, lööme “Hariduse-seltsi” oma kaugelt üle. Jaanipäew on Uduweres “Basar” ja näitemäng: “Murdwargus”. Wäljas mängib Endrekmanni koor, näitemängu ajal seltsi koor. Jaaanipäewa järgi pühapäewal on “Tootsi mõisas” mängimine, Tori “Karskuse-Selts” paneb sääl pidu toime. Nüüd kodustest töödest just midagi teha ei ole, esmaspäewal kütsin katelt. Neljapäew käisin Päriweresse piima wiimas. Teen elektri patareisid, lähewad kaunis hästi korda. Praegust teen suurt patareid uuesti, tead isegi musta 4 kandilist. Ühel neist oli koksi pulgad keskpaigas wahe wahel, oli katki läinud, pean uue muretsema. Sarnane töö teeb minule himmu, natuke liiga punkti päälne.

Jakubis keies oli mul korra Massuga ka kokku põrkamine. Otut ja ta selli polnud kumbagi kodu ja Massu tõi oma saabast parandada, mina tulin parajate wäljas wärawa peal wastu wõtsin wärawa lahti ja läksin enne teda läbi ja jätsin wärawa tema kinni panna, kombe järel oleks pidanud temma enne läbi tulla laskma ja siis ise wärawa kinni panema. Hakkasin pakki rata külge siduma, juba tuli toast tagasi, küsis: “Kust maa te olete?” – “Tammistest.” – “Mis te siin käite?” – “Käin Aptekis tunda wõtmas.” – “Mis ametit sa pead?” – “Olen “salakaubawedaja” wastasin ma. “Misss!” Mehike wihastas, hüppas rata seld, pani pagema, wõib pahandada küll, see üks pagan on. Tiidu wanaga pole kokku põrkamisi olnud.

Wa wennas.

36

Kirjad kodust

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa märkus: № 89.A.54. 8.VII.1911.Lõul 29mal Juunil 1911.

Armas poeg!Sinu wiimane kiri tuli 18mal Juunil kätte, meie papaga olime aga juba linnateel, ja

ei saanud siis mitte enam Sinu soowi täita ega neid piltisi pakisse paigutada. Wahest edaspidi, kui jälle midagi saata saab, pistan sinna wahele. Peaks ometi see raamatute pakk sull juba käes olema.

Nüüd kirjeldan sulle siinseid sündmusi ja hakkan laulupiduga peale. Laupäewa homiku kell 7 läksime kodust minema. Wihm ähwardas iga silmapilk sadama hakata, aga saime ometi kuiwalt linna. Seal oli papal mõnda asja õiendada ja ka Sinule pakk tulema saata. Siis ostsime Karu juurest laulupidu albumi, see on selleks ajaks wäljaantud ja kirjeldab Pärnut ja tema sündmusi uuemast ja wanemast ajast sõnas ja piltides, edaspidi kui jälle mõnda pakki sulle waja saata on ehk saadan teda ka sinule. Papa käis Kooliseltsi saalis piletisi wõtmas ja siis läksime linna koosolekute saali Põllumeeste koosolekule. Et seal osawõtmine maksuta, oli ka rahwast palju kokku kogunud. Kõnelesiwad Lilienblatt karjaparanduse ja Wunk ühistegewuse üle. Järgnewate läbirääkimiste ajal kõnelesiwad seletustandwalt Hansen, ja Pärliin. Kõnesid ei wõinud laita, oliwad kõik äratawad ja sütitawad. Unustasin ütlemata, et koosoleku algusel ja lõpul Dr. Talwik kui laulupidu esimees kõneles, rahwast terwitades, piduletuleku eest tänades ja eesolewaid pidu ettekandeid soowitades. Wäljaspool seinu aga sadas wihma, mis paukus ja müristas, mis kõmises. Kui koosolek lõppes, tõttasime kirikusse, kus Cherubini oratorium “Requiem” ette kanti. See oli tõesti suurepäraline wahest walju ja lõikawalt kui hädakisa ja sealsamas jälle waikselt, pehmelt ja tasaselt. Oliwad lauljad ja orkester, wahest korraga, wahest kordamisi selle kallal töös. Kahju oli, et sõnad Ladinakeeles lauldi, mõju oleks suurem olnud, kui neist ka aru oleks saanud. Kirikus olemise ajal oli ilm ilusaks läinud, ja sealt tulles läksime Kodanikkude klube saali Wanemuise näitlejaid waatama. Ette kanti “Kompagnon”. Tükk küll suurem asi ei olnudki, aga et teda Wanemuislased mängisiwad, kes kunagi ei komista, etteütlejat ei tarwita ja kaunis kiires tempos läbi wiisiwad, ja ka näitelawa olud ja näiteseinad head oliwad, siis mõjus ta suurepäraliselt. Kui ettekanne lõppes, oli juba üle poole öö ja et juba hulk raha wäljaantud ja mõndagi kuuldud ja nähtud oli ja ilm ka paha nägu näitas, siis arwasime asjatuks weel pühapäewaks jääda ja tulime kodu. Sedasama tegiwad ka Reieli Andrest Juulit. Õige oligi, et seda tegime. Hommiku sadas wihma, mis kolinal ja et rahwast ränka koos ja ka tuul wali oli, ei olewat pidukontsertil tagapool olijad midagi kuulnud. Unustasin ütlemata, et kirikus kui ka näitemängus rahwast palju ja näitemängu saalis platsid wiimaseni müüdud oliwad.

Postimehest lugesin, et laulupidu aineliselt heaste korda läinud ja wäga hea summa puhastkasu Kooliseltsile järgi jäewat. Pidu kontsetidega aga ei ole arwustajad nii rahul. Olewat nõrgapoolesed olnud, mis küll wähese ettewalmistamise aja arwesse tuleb panna. Oratoriumi ettekanne aga saab igalpool kiita. Teisipäewal 21sel Juunil sadas meil kole hoog wihma ja rahet müristamisega. Rahet tuli nii, et katused päris walged oliwad, meie kartsime, et rukkid päris mokkas on, aga ei ole suurt wiga teinud. Wihm aga ujutas kõik üle. Meil jooksis aida tee peal üle kraawi silla nii kui kewade lume sulamise ajal ja Tiidu oja üsna kallas jõkke nagu Imatra kosk. Tiidu oja nimetades tuli wa' Tiidu wana jälle meelde. Pühapäew 19mal tuliwad Lülle Sassa ja Kooli Juhan meile Oskarit ligi kutsuma Lüllele mänguharjutusele. Nad tuliwad Tiidu poolt jõe ja läksiwad Oskariga seltsis jälle sealt läbi, Oskar rattaga. Papa wiis nad üle jõe ja läks siis ise lootsikuga alla, oli waja Uuedale minna. Oskar unustanud aga mundstüki maha ja tuli Oja äärest tagasi seda wiima, wõttis jalad lahti ja tuli läbi jõe. Näinud aga, et Tiidu wana tuast wälja tulnud

37

Kirjad kodust

ja tuanurgale ootama jäenud. Mina läksin siis Oskariga seltsis jõe äärde waatama, mis ta teha wõtab. Oskar läks läbi jõe, pani jalad kinni ja läks mäele. Wana nurgal ees: Minre tagasi! Sa lähed tagasi! Oskar: Mina ei lähe tagasi! Mull on rutt, teised ootawad! Wana: Sa lähed tagasi! Oskar: Mitte ei lähe. Miks Sa siis ei keelanud, kui teised ka oliwad? Wana: Sa kutsud teisi, sellepärast nad tulewad. Oskar: Millas mina neid kutsusin. Wana tõstab kätt. Mine tagasi! Oskar: Alaealist lüüa sa ei tohi. Kaeba kohtusse, et ma siit läbi läksin! näitab minu poole. Seal on pealtnägija, salgama ei hakka seda keegi. Mina hüüan jõe äärest: Wana! Kui sa waielda tahad, siis tule siiapoole! Mina olen siin vaidlemise jauks, lase poiss läbi minna! Wana käratab: Sinuga ei ole mull midagi rääkida. Aga minul Sinuga küll, ütlen mina. Tiidu poiss seisab wanamehe selja taga, weeruse seina ääres, pikk mokk muikus ja eit ukse peal. Teil on kolm koera muidugi, ütlen mina, nüüd hakkab iga koerale ka weel üks inimene abiks. Oskar ütleb: Ma tahan teada, mis uusi seadusi sa siin wälja annad, et Sa inimesi läbi ei lase, tarwis Sulle politsei kaela peale saata, mis jauks Sa pead omale tühja maja ja keelad teisi sinna lähedale tulemast. Ei tea, kas see wanat hirmutas wõi, aga ta astus kõrwa ja Oskar läks edasi. Mina ütlesin: Küll on aga häbemata. Häbemata jah, häbemata, räuskas wana. Kui mulle kurja tehakse. Kus on kuri, mis Sulle tehtud on? küsisin mina. Selle peale ei wastanud wana midagi muud kui aga: Ma ei taha, et läbi käiakse, ikka oma wana laul. Ma küsisin weel: Kas sa oled ka järele mõtelnud, kui palju sa sellega wõidad, et Sa niiwiisi teed ja ennast ja oma perekonda teiste pilkealuseks mängid. Wõi arwad, et mull õigust ei ole seda küsida, näitasin poisi pole. See seal on minu ristipoeg arwad, et mull sellega asja ei ole, et sa teda nii oled kaswatanud, et teda tagaselja hirwitakse ja näpuga näidatakse. See on su suur wõit selle kiusu juures. Arwa järele, kas teisiti mitte parem ei oleks olnud. Wana käuksus aga oma: Jah! jah! ja muud midagi. Mina tulin tulema ja wana jäi pingi peale istuma. Külap ta wist mõtlema hakkasgi.

Meie rahwas alustasid Jaanilaupäewal heinaniitmist. Papa õpetas Hantsu masinaga niitma ja poiss laseb nüüd mis wõrinal. Täna läks papa Taali. Seal on tööga wiimane lõpetus käsil. Teised wõtawad loogu. Oskar on rähämees (arvatavasti hoburehal).

Saawad täna õhtuks altpoolt wäljadelt loo üles ja ka küünejuurest laia aasa, kui enne wihma ei tule. Praegu on wilud ilmad pilwesegused. Täna ei ole weel wihma tibanud, aga heila lõunawahes ikka natuke tuli. Loowõtmist see aga ei takistanud. Wana Pusill oma perekonnaga tuliwad Jaanilaupä õhtuks ilma ootamata meile ja wiibisiwad meil kuni pühapäewa õhtuni. Muidugi mõista sai meie majakord selleläbi jälle kaunis heaste pea peale pööratud. Neil ei olnud aga suurt õnne, Jaanipäewal ja järgmisel päewal oli küll ilus ilm, aga wähipüük ei õnnestunud siiski. Pühapäew aga sadas lõunani wihma, mis wäljaminna ei lasknud. Tagusid siis tuas klawerit ja mängisid kaarta. Neil oli ka üks Wene üliõpilane lastekoolitajana kaasas. See muudkui laulis, kuna Pusilli proua klaweriga kaasa mängis. Jaanipäewal oli meil õnnetus. Üliõpilane ja Pusilli poeg läksiwad kahekesi lootsikuga jõe peale ja oliwad ülepea sisse kukkunud. Oliwad märjad kui kassid.

Jaanipäewal mängiti Uduweres “Murdwargus”. Oskar käis ka, meie teised ei saanud külaliste pärast minna. Oskar üles, et Uduweres nii tublit näitemängu weel ei ole olnudki. Pühapäewal oli Päriweres Põllumeeste Seltsi koosolek ja pärast Arelaste näitemäng “Kolmat aega wallawanem”. Meie käisime ka seal. Oskar käis teises küljes, nimelt Tammiste kooriga Viluwere Tootsi mõisas Tori karsklaste pidul mängimas. Sellelt pidust ja Tammiste koorist üleüldse, kirjutab Sulle muidugi Oskar ise.

Päriweres pidi põllumeeste seltsi koosolek kell 1/24 ja pidu kell 6 algama, jäid aga nagu harilikult ikka, palju hiljemaks. Põllumeeste seltsi koosolekul arutati turbaühisuse asutamist, kes turbast loomadele allapanemiseks muretseks, ei saanud aga selles asjas weel midagi kindlat otsust ära teha. Pärliin kõneles loomatõugude üle, maatõuu

38

Kirjad kodust

parandamist kindlasti soowitades. Just wäga hea kõnemees ta ei ole, Lilienblatt on igatehes palju enam. Pärlin teeb küll walju hääle, aga sõnad lähewad segamine ja igakord ei saa aru, mis ta just ütelda tahab. Kella kaheksa ajaks oli põllumeeste koosolek läbi ja pidu algas hra Siitami kõnega “Milleks meile karskust tarwis on?”. Siitami kõne Pärlini kõne järele, wõid arwata, kui suur wahe seal oli. Mõnigi mees ehk hakkas mõtlema: Ega see alkoholi joomine just kiita ei ole. Peale selle tuli näitemäng. Oliwad enamiste tuttawad tegelased ja suurt ma neilt ka ei lootnudki, aga laita ei wõinud, läks päris ladusasti. Iseäranis heasti mängis Päriwere Uueda Marta oma osa wallawanema naesena, ei oleks uskunud, et ta nii loomulik wanaeit oskab olla. Päriwere Uueda Martin mängis joodikut kirjutajat. Ma arwan, et ta natuke liialdas. Uueda Aliide oli wallawanema tütar ja Arude Liisa wallawanema õetütar. Tegiwad ka keskelt läbi. Walla peremeeste hulgas oliwad: Kuuse Juku, Töngi Andrei, Arude Willem ja weel mitu, keda ma ei tundnud. Kõige naljakam oli aga see, et Arude Willem mängu sees Tiidu Matu häält ja rääkimise wiisi järele tegi. Tema osa oli ka niisugune teiste üteluste järele kiitmine, nagu: Koolmeistri laseme lahti jah! Wana wallawanem tagasi jah! See ajas wägisi naerma. Osawõtjaid just wäga rohkesti ei olnud, aga siiski ikka oliwad mõnikümmend rublat ka saanud Oleks ilus ilm olnud, siis oleks muidugi paremini läinud.

30mal Juunil homiku peale lehmalüpsi. Sinule saadetud pakide hinda ei saa karwapealt teada, ennejõuluse wõi saadetuse

ja flöte wiitungid on kadunud. Pärastise wõi saadetustel aga on kumbagi wiituni peal 72 kop ja pakidel kumbagil 55 kop. märgitud

Meil on tänawu jälle rohkesti õunu loota, peaks ka kudagi sulle saata saama. Praegu korjab Oskar hoolega maasikaid ja ma keedan neid sahwtiks. Arwasime papaga, et waja sulle ka üks purgi täis saata. Saab näha, kui kõlbab tinutatud plekkpurgiga saata, ehk siis teeme selle mõtte teoks. Oleks sulle thee maitsewaks teemiseks wist hea küll. Ei tea aga kudas sull külades laialolemise ajal kättesaamisega lugu on. Kui sedawiisi peaks saama, siis wõiks ka sügisel õunu sahwtiks keeta ja saata. Raha on sull wist ka nüüd otsakorral. Küsi, kui paraja aja saata arwad olewat. Niisama lõpewad wist ka aluspüksid ja särgid, kui sealt halb saada on, siis wõib siit küll saata.

Nagu tähendasin, läks papa heila Taali ja jäi ka ööseks sinna, täna tuleb muidugi tagasi. Töö lõpp on käes. Saab näha, kui palju puhast kasu sealt üle jääb.

Meie loodame ja soowime, et Taali töö lõpeks ja Martin kodu tuleks, siis ehk wõiks wana moonaka minema saata, nende tolamäng Mardiga ajab himu ära. Heila õhtu tegid südame päris täis. Wõtsiwad all loogu. Wana wedeleb, et küll saab, wenitab siin ja seal, parandab rähä ja muud. Wiimaks õhtu käes, üks saad weel teha, wanal hirm, et nii wara õhtule ei saa, hakkab Mardiga pragama, et kähku ei tee, päike olewat juba loojas ja töö weel mitte walmis. Mart hakand wastu, wanat ennast weduks nimetades ja Oskar pilganud ka, et wana wist mäest alla tormates pea peale kukkunud, wana süda täis, tuleb nii põrmis moega koju. Iida küsib, kas poisid narrisid või? “Sihuksed ka narriwad” pomiseb wana ja läheb töötuppa ja kisa algab korraga. Tema sööb nimelt seal laua peal ja Mart jälle tõstnud wana klaweripingi, mis seal istumise jaiks oli, üles laua peale, muud midagi. Wana räuksub mis kole, lubab Mardil hammad kurku taguda ja muud. Mart ise toas nii waesepatuse näuga. Mina hakkasin hurjutama, siis jäi wana wait ja hakkas sööma. Oskar tuli pisut hiljem, tuleb söögilaua juure ja ütleb: “Päe läks täna pool tundi waremini looja kui alati”. See sütitas wanale uuesti tuld, praksus ja paukus, et poisid laisad olewat ja muud. Teised keegi enam wastu ei ütelnud, siis jäi wiimati wait. See on see wiga, et kui papa kodust ära on, siis wana kangesti walitsejat mängida tahab ja poisid selle üle muigawad, ja ka, et ta kangesti teisi narrida tahaks, aga selleks ometi osawust ei ole ja oma sõnadega alati alla jäeb, siis on wanal “jutt lõõris”.

39

Kirjad kodust

Sa ütled, et sa üheainsa kaardi saatnud oled, Iidale tuli ju sell korral ka sinu poolt kaart sünnipäewaks.

Minu tänane kiri saab wäga segane, sulg on wana, ma ei leidnud uusi sulga üles. Sakste tulekuga said rutuga lauad koristud ja asjad segi pillatud, nüüd peab kõiki jälle wanasse korda seadima, ei tea, kuhu wahele see sulekarp on juhtunud. Peale lõunat kella 6 ajal.

Papa tuli Taalist tagasi. Mehed on heila juba töö lõpetanud. Olewat aga weel Taallastele natuke laudi saagida. Pühapäewaks tulewat kõik sealt ära. Aeg lõpeb otsa ja ei tule praegu ka enam midagi meelde. Seekord siis head terwist.

mamma-.-.-.-.-

Msamma kiri: Isa poolt musta tindiga: № 92.A.56. 18.VII.1911.Pliiatsiga: N – A55 kellelt? – kadunud.

Lõul 14mal Juulil 1911Armas poeg!

Sinu kaardi ja kirja saime Teisipäew, 12mal kätte, ühe homiku, teise õhtu. Rõõmustas meid, et Sa paki ometi enne teeleminekut kätte said. Raha sa weel ei küsi, meie ei tea muidu ka saata. Kord ütlesid, et see kasulik ei ole, kui ilma küsimata saadame, aga sa lased omal sedawiisi wiimaks nälja kätte tulla. Praegu wõid julgusega raha küsida, seekord teda on. Taali töö on walmis ja papa käis Teisipäewal linnas lõpurehnungi tegemas. Oli seal kohe wiissada rubl pangawõlga ära maksnud ja nüüd, kus tööliste palgad ka kõik maksetud, on kolmsada rubla weel alles ja ükssada olewat weel Pusilli käest saada ja ka Griepi juurest kastide raha on weel mõnikümmend saada. Papal on linnas mootorpaadi kaup pooleli, on himu seda osta. Homme plaanitseb linna seda proowima minna, wõib olla, et saawad kaubale, tahetawat 150 rbl.

Meie heinatöö sai heila walmis. Hein sai kõik ilus ja kogu järele on rohkem kui minewal aastal. Rukis annab lõikamiseks weel mõni päew aega, sellepärast läksid mehed täna metsa heinamaad purustama, puid juurima ja kända kangutama. Meil on praegu hea kari mehi, endised kolm: Hants, Mart ja wana Tõnis. Martin Seiler ja weel üks teine poiss Taali töölistest, tuliwad 3dal Juulil ka meile. Oskar ka weel. Siis ka heinatöö edenes. See teine poiss on ka Saugast, selle nimi on Hermann Manna, on Martiniga ühte laadi poisid. Praegu on nad wist päewa töölised. Sügisel, kui Taalis jälle saagimine tuleb, siis on neid seal muidugi jälle tarwis. Seesama Hermannist poiss on, kes seal teise Taali pildi peal papa selja taga seisab. Papa pidanud ikka üksi sinna pildi peale saama, aga poiss on ilma tema teadmata ka kuurist wäljas olnud.

Praegu on ilmad juba mitu päewa kaunis palawad, warjus 20ne graadi ümber sooja, poisid ruiwad jões käia.

Tiidu mehed alustasid ka alles heila heinategemist, õuealt aas maha arwatud, selle tegid juba ammu ära, nüüd oleks hea palki peale panna, aga poisid puuduwad. Läbi käiwad küll kõik suure julgusega ja kui mitu korraga lähewad, ei tule haukuma ka mitte. Suuremaid uudiseid ei ole praegu midagi teatada. Inimestel kibe tööaeg, pole aega kellegil pulmi teha, muidu pidustawad ka ikka. Pühapäewal kahe nädala eest oli Soo Timmermanni juures pitspall ja minewa pühapäew oli Koolil Mihkli sündimise päew. Tammiste koor oli ka seal parajasti harjutamas, Oskar käis ka. Kooli Mihklel olewat wist bass juba ka käes, saab näha, kudas Miku muusikandina korda saab. Wana pastla söömise on ta wist maha jätnud. Teise pühapäe Soos olnud paberikotiga heinu ligi, selle jauks, kui kõht tühjaks läheb. Otil on teise pühapäe joodud olnud. Aleksandril olewat poeg. Meil räägiti, et ka Lülle Kustil juba tütar olewat, kas tõsi on, ei tea meie. Nii läheb elu ikka oma wiisi surma poole.

40

Kirjad kodust

Põlluwiljad ei ole tänawu just kõige paremad, kewadesed külmad ilmad ja ühekordne ränk wihm on neile kaunis heaste haiget teinud. Iseäranis kartuliwarred on pisiksed ja nagu ilma jõuuta. Praegu õitsewad juba, aga ega seal all weel suuremat pole. Sööme alles kibedasti wanu ehk küll juba õige kasund ja närtsind on.

Piimasaak on praegu ka palju weiksem, 120 naela (ca 49 kg) ümber saame päewas äraviia, ennemalt sai 180 (ca 74 kg). Palawad ilmad ja metsarohi, aga las hädalas kaswab, küll siis jälle rohkem hakkab saama. Juuni kuu kohta tuleb siiski 70 rbl piimaraha. Maikuus kippus saja ligi. Tagasitoodud piim ja wõi ostmine ja ka, mis wahel koorimata piima omale jäeb, teewad 14-15 rbl kuu kohta, nende kuude sees, kui wasikad ka joota oliwad, läks 20 rbl ümber. On ikka meiereist suur kasu. Minul iseäranis on wäga hea, et see suur wõitegemise töö kaelast ära on. Tiidul kuuldakse igapäew koorelahutaja kirinat. Nemad Päriweresse piima wiima ei hakka. Räägitakse, et wana kangesti Suiku meiereit soowiwat ja tal sinna ligimal wiia oleks. Praegu on jões wesi kole pisike, mede mehed käisid heila jõge niitmas, et lootsikuga paremini läbi saaks ja papa laskis Seiler Kristjani all Karumatsi juures teed sisse kaewa, muidu peaks mõnes kohas sisse astuma ja lootsikut taga sikutama. Ka mede all madala peal kaewasid juba enne Jaanipäewa tee läbi. Täna homiku wara oli wesi weel pisut suurem, aga praegu on koguni põhjas. Sarnast weikest wett on wäga harwa. Enamjagu suisid ei lange ta nii kaugele.

6 ja 7mal Augustil tuleb Enge Põllumeeste Selti näitus. Saab näha, kudas see uue presidendi ajal korda läheb. Soowitakse kangesti maa tõugu loomi ja Eestilaadi käsitöösid. Auuhindadeks: hulk hõbe ja prongs auurahasid, mitusada rubla sularaha, wäärtasju ja kiitusekirju.

Mull on maasikasahwti juba potid täis, ka waagna sees on juba järg. Nagu ennem juba kirjutasin, plaanitseme ühte purgitäit sulle saata. Ei tea aga, kas sell ajal, kui sa seal külas oled, saata maksab, jäeb wäga kauaks kätte saamata js wõib, kes teab, kus sooja käes seistes halwaks minna. Kirjuta, mis Sa selle üle arwad. Ka rahaküsimist ootame. Ära ennast nälgima sunni. Kui sealt särka ega aluspüksa pole ostnud, siis on ka neid muidugi waja, ja kui sull sealt ostmine tülikas on, teata, meie laseme siin teha ja saadame.

Minu aeg hakkab lõppema, tarwis lehmi lüpsma minna. Paberit jäeb weel tühjaks. Ehk Oskar wõi papa soowiwad õhta weel midagi siia kirjutada. Minu loril seekord lõpp

Ela terwisegamamma.

Ah, weel tuli midagi meelde, mis loomad need “wolnajommid” on, kellest sa wahel kirjutad?Onu Oskari poolt lisatud:

Palju sa nende ... (vene keeles, ei saa aru) ja “Дочь моря” partiduuride eest tahad.. – Lülle poisid tahawad ära osta.

Saada kani ruttu wastust. O.J.

15 Juuli homiku.Tühja paberit on, lobisen mõne sõna weel. Papa walmistab linnaminekule. Läheb

seekord mootorrattaga. Tall on ka jälle uus jalgratas, et ta teise Paha Mardile edasi müüs, seda ma wist kirjutasin. Minewa nädali tõi omale jälle uue. Oskari rattaga läks linna, selle jättis 36 rbl eest sinna. Nüüd, kui Oskar wahest minna tahab, peab ka uuega minema. Need uued rattad kannawad pealkirja “Stoever Greif” ja on wist üks kõige uuematest sortidest, ütlewad “Inglise rattad”. Papa ratas maksab 87 rubla. Papal on mõni wähk linna wiimiseks, muidugi Pusillile. Küll oleks tahtnud neid rohkem saada, aga wähid on jões wäheseks jäenud. Timmermanni Hendrik oli tänase öö läbi püüdnud, kõigest seitse tükki,

41

Kirjad kodust

aga need on ka tubliste suured. Mede wana Tõnis katsus ka teise ööse, ei saanud ka kuigi palju.

See wiga seisab arwatawasti selles, et meie jões saarma perekond elutseb, kes wähid nahka panewad. Papa ja Timmermanni Hendrik passisid minewa nädali ühe ööse, tulnud küll papa ette kaldale, aga nii silmapilguks, et lasta pole saanud, kord pead pistnud ja jälle kohe tagasi wette, summ! Kooli Juhan on saarma poega näinud. Meie aida taga kiwi otsas on wähipuru ja saarma sitta suur hunik. Muidugi laastawad nad jõe wähidest ja kaladest päris lagedaks, aga kawalad loomad, kätte neid ei saa, et nad selle eest oma nahaga wastaks. Papa ootab juba kirja kätte.

Head terwist -.-.-.-.-

Mamma kiri: Isa poolt: 94.A.58. 29.VII.1911.

Lõul 24dal Juulil 1911.Armas poeg!

Sinu kirja saime täna hommiku kätte ja et papa homme linna mõtleb minna ja niiwiisi jälle hea kirja saata on, tõttan Sulle kohe kirjutama. Ei tea aga, kui palju ma kirjutada wiitsin, ilm on kole palaw, tahab ära sulatada. Raha saadab papa homme, 25 rbl. Maasikasahwti saadame muidugi ka warsti, ei ole praegu sündlat nõuu saatmiseks, saab näha, ehk muretseb linnast. Homme lähewad ka poisid linna põllurammu tooma ja ühes sellega ka jaarmarki. Rukkilõikus sai heila lõunaks lõpetatud. Ilmad on nüüd juba paar nädalit kuiwad ja palawad. Wiljad põllul, iseäranis loomanaerid ja kartulid igatsewad wihma, aga ei tule. Metsad ja rabad põlewad, suitsu paistab mitmel pool.

Jõgi aga kipub kuiwaks jäema. Pais oli wiimastel nädalitel täitsa lahti, sest et Päriwere silda tehti ja et ilm ka kuiw oli, läks wesi nii madalaks, et ootsikuga enam kudagi läbi ei saanud. Meie mehed niitsiwad kõrkjaid wähemaks ja kaewasid madalama kohtade peal teed läbi. See tõi aga sekeldusi ühes. Aga ma hakkan parem otsast peale. Minewal pühapäewal paniwad meie poisid jõele palgi peale. Naad, just jänesed me ei ole! Tiidu wanal oli külalisi, linnast Hendrek Mathiesen, Arude Erni ja weel mõned muud mehed. Mede papa läks Engesse Põllumeeste seltsi koosolekule. Poisid tirisiwad palgi jõe ääre ja hakkasid pukki sisse seadina. Siis tuli Tiidu wana oma külistega, kõigil kepid käes ja läksiwad aeda põõsastesse marju sööma. Wana räuskas sealt: Mina seda ei luba, mis te seal teete, minu poole ääre te ei tohi palki panna. Kooli Juhan waigistas. “Ei pane, paneme ainult oma poole ääre”.Palk oligi nii palju lühike, et ta täitsa üle ei oleks ulatanud, aga et wesi pisike, saagisid poisid puki jalad lühikeseks ja paniwad mede poolt äärmise puki kalda ääre madala kuiwa maa peale, selle läbi ulatas teine ots ka teinepoole wastu kuiwal olewat kallast. Kui wana seda nägi, tuli uuesti tagasi ja käratas ikka, et tema seda ei luba. Mina läksin ka jõe ääre ja palusin wanat, et ta ennast ilmaaegu ei äritaks, sest ega meie palki ülekäimise jauks peale ei pane, waid paadi kinniolemise kohaks, pealegi on see wana põline palgi koht ja ei tee kurja, kui sealt mõni ülegi saab. Wana räuksus, et wana palk olewat ära keeldud ja tee kinni pandud, mille peale mina wastasin, et meie ühtegi ametlikku keeljat ega kinnipanejat näinud ei ole ja palusin wanat uuesti, et ta ennast mitte hulga inimeste ees sarnase tühja asjaga naeruks ei teeks. Wana läks wiimaks minema, enne weel paar korda kõwasti küsides, kas me kuulnud oleme, et tema palgi panemist ära keelas, mille peale mina wastasin, et me küll kuulsime. Nii sai siis palk peale, aga jäi, et teda mitte ühekorraga liiga äritada, ilma käsipuuta.

Mis ma paadist rääkisin, oli õigus, papa ostis tõesti nagu ma sulle ka wiimases kirjas nimetasin, et ta waatamas käis, mootorpaadi ära ja esmaspäewal tõid paadi linnast koju, praegu wärwib papa teda sauna juures.

42

Kirjad kodust

Teisipäewal peale keskhommiku käskis papa paar poissi weel jõge natuke lahkemaks niita ja läks suurema jau poistega alla Päriwere Uueda ja Karumatsi alla kaewama, seal oli hommiku nii madal olnud, et piima nõuud lootsikust wälja wõtma ja lootsiku siis üle tõmbama oli pidand. Martin ja Hans niitsid Tiidu katlakuuri kohas jões, mina loputasin weepingipeal pesu, kui Tiidu wana oma weerusest wälja tuli, labidas käes ja kiiresti jõe poole läks, käritades: Mis sa niidad seal minu maa peal. Minule paistis asi naljaks ja ma hüüdsin: Watt Tiidu wana on ometi tubli mees, läheb labidaga mede meestele appi, tehke aga tee sisse. Wana räuskas: See noormees niidab seal minu kalda peal, kudas ma sellega pean rahul olema. Mina mõtlesin, et poisid wast ehk koeruse pärast wanat narrida tahtes, wikatit kaldale näitawad ja läksin sinna waatama, aga poisid oliwad kesk jõge, Martin natuke Tiidu ääre pool just jõejooksu kohas. Siis hakkasime wanaga waidlema. Mina tarwitasin kõik oma kõne osavust, et wanale selgeks teha, kui weike ja lapsik ta jonn on ja et talle ju mingit kahju ei tehta ja et meil praegu kummagil maamõetjat käepärast ei ole, kes meile kindlaks teeks, kus koha peal jões just piir on. Perenaene seisis ka wana selja taga, ma hüüdsin teda ja palusin rääkida, kas ta teab, kas meie isad, kes ometi wennad oliwad, kusagil nii lapsikul kombel kiusu oleks ajanud, perenaene ei lausunud sõna, aga wana jonnis aga ikka omasoodu: Te teete kurja, see on minu maa, mina seda ei salli, pool jõge on minu päralt. Mina tähendasin, et jõgi kui weetee kõikide päralt on ja et mingit keeldust ei wõi olla weeteed puhastada ja lahkemaks teha, aga wanal ei olnud ikka muud kui: “Mina ei luba!”, ei targemat ühtegi. Poisid niitsid ikka edasi. Wana aga nähti natukse aja pärast uudes riides wälja minewat. Unetasin ütlemata, et ma wanale sõbralikult nõuu adsin tohtriga oma terwise üle rääkida ja kui teisiti ei saa, mõneks ajaks närwikliinikusse minna. See wihastaski wanat nii, et ta minema pühkis. Wana oli Torisse läinud urädnikule kaebama. Neljapäew lõuna ajal ilmuski urädnik wälja. Tiidu noor Mart käis süllapuuga jões ja mõõtis jõe laiust ja siis kalda pealt kalda pikkust, kust maalt jõgi niidetud üsna kalda äärest. Kõrkja riba kaswab igal pool, ainult weejooksu koht on lagedaks niidetud. Nemad läksid oma mõõtmisega allapoole, mede papa läks ka sinna ja seal oliwad nad siis Tiidu wanaga küll waielnud, aga ikka see wana laul, tema ei luba kõrkjaid niita, siis kallas lagunewat ära ja kaewa ei luba tema koguni. Urädnik soowitanud neid ära leppida, mede papa olnud sellega igapidi nõuus, aga Tiidu wana kinnitab, et tal mingit wiha ei ole, aga leppida ka ometi ei taha. Nii ei tulnud siis ka sellest targemat. Sell õhtul pani wana hobuse ette, hulk heinu peale ja läks kuhugile pikema tee peale. Meie naersime, et läks tohtri juure, ja wana oligi kuni laupa õhtuni kadunud. Linnas ta ei ole käinud, vaid Tori poole külge läinud, mede papa arwab, et ta Kärus kreisiülema noorema abilise juures käis, mis ta seal kuulis wõi, mis ta nüüd teha mõtleb, kas kohtusse kaewata wõi mida, ei tea meie, küll tulewik näitab. Suurt wõitu tall ikka loota ei ole. Sääduses ei paista kusagil keeldud olewat weeteed lahti teha, kuna kinnipanemise eest küll karistust määratakse ja paljalt tema jutu järele, ilma kahju üle vaatamata ei mõista ju ükski kohus.

Nii oleme siis Tiidu wanaga jälle sell samal maal, kui aasta eest. Noh olgu, kui mede mootorpaat käima saab, kutsume wana ka sõitma. Ma ei pidanudki palju kirjutama, aga nüüd paber hakkab napiks jäema ja lori jäeb ülegi weel. Minewal pühapäewal Seltsi koosolekul pidanud noor Hansen tubli kõne, puudutanud aga Soome olude nimetamisel wähe walitsust ning hra Masso teinud selle üle protokolli. Nüüd oleme Hanseni pärast hirmul, härrad on muidugi ta peale käijad, kui teda wiimaks maalt wälja ei saadeta. See oleks suur löök meie Ühisuste ja seltsidele. Hansen läks nädali sees Soome reisile, nüüd tahawad mõned kuulnud olla, et teda juba olewatki kinni pandud, aga rahwas jõuab ikka palju oma jutuga. Ehk läheb see karikas mööda. Täna on Toris Karskuse seltsil pida. Esmalt karskuse jutlus kirikus, siis rongikäik muusikaga ja lippudega Tori mõisa kaasikusse, kus kõnesid peetakse ja kontsertisid antakse. Kontsert Tori ühendatud kooride

43

Kirjad kodust

poolt ja eeskawas Pärnu laulupidu laulud. Muusekantideks on jällegi Tammiste koor ja nii on siis ka Oskar nende seas. Lülle Sassil on hea hakkamine sarnaste pidude mäng oma kätte püüda. Enge näitusele tulewad wist ka muidugi. On ju ka Hariduse selti koori mäng niipalju wilets. Pillid on nad küll lubanud ära osta, aga kes nende mängu korda saaks, seda ei ole. Kass on enamasti iga pidu ajal näitemängus ja mängukooril ei ole ühtegi juhatajat. Päriwere Hansen ja mede papa arwawad, et kui Tammiste koor wahel seal käib, see ehk teisi ka wirgemale õppimisele ergutab. Kui suur kahju, et Sina seal pead wiibima. Oleks see aeg ometi lühem, et sa ennem tagasi saaks.

Õhtu jõuab kätte, pean kirja lõpetama. Head elu. Mamma.

Onu Oskari poolt:

Enges saame kahe päewa eest 25 r. Kummagi päewa mõni tund mängida. Praegust pole aega rohkem kirjutada. Hääd elu. Wennas.

-.-.-.-.-Isa poolt: 95.A.59. 31.VIII-1911.

Lõul 15 mal Augustil 1911. Armas poeg!

Sull on wist juba igaw oodata, et kodust kirja ei tule, aga aeg läheb kiiresti, ei saa alati kirjutada. Sinu wiimase kaardi 31sest Juulist saime 5dal Augustil kätte. Wõib olla, et ehk ka mõni kiri teel on, aga siia pole weel jõudnud. Pakkisime praegu sahwtipurgi saatmiseks sisse, saab homme posti peale pandud, nüüd on wilud ilmad, ega tal tee peal ometi wiga juhtu. Purgi kaan sai kõwasti kinni tinutatud, katsu, kudas sa kätte saad, kas lõika auk kaanele sisse wõi kudas paremini läheb. Maasikasahwt just paksuks ei lähe, on niisugune siirupi taoline, ma ei tea kudas ta maitseb, papa arwab, et mullune sahwt parem on olnud. Sa küsisid kord koduseid päewapilta ja muud, aga senini pole neid saata saanud, purgi juurde ei olnud neid ka hea paigutada. Edaspidi tahad ehk aluspüksa ja särka, muidugi siis pistame sinna wahele.

Minewa laupäew ja pühapäew 6 ja 7mal oli Enges näitus, meie olime ka seal. Papa oli masinate ja põllutööriistade jaoskonnas wastuwõtja ja auuhinnamõistja. Minulgi oli osaks auuhinna mõistjate seas olla karjasaaduste jaoskonnas. Oli aga weike jaoskond, kõigest 8 nummert. Wõid, juustu, koort ja seepi. Toodud oliwad kõik head, üsna ilma auuhinnata ei jäenud keegi. Oskar oli moosekant, nagu ikka, seekord Tammiste koori hulgas. Mäng läks tublisti. Oli neil ka Helikonbass ja suur trumm müra tegemas. Lülle Sassil oli nii päikesepaistne nägu ees, aga Karlil just kõige parem ei olnud. Nagu ütlesin, mängul süüdi ei olnud, aga poisid harjutasiwad ka enne hoolega, wiis õhtut nädali kohta käisid koos. Nimelt laupä õhta Lüllel, pühapa õhta jälle Lüllel, ühes sellega olid ka pühapäew Lüllel joodud Kusti tütrel. Teisipäew õhta, Neljapäew ja reede õhta Suigu wene koolimajas. Tagajärjed aga oliwad Oskari kohta halwad. Poiss ei saanud magada, nimelt reede homikul sai kell 1/2 2 magama, kell 5 tõusis üles rehele, laupä homiku jälle kell 1/2 2 wist kella kuueni, meie läksime juba 1/2 5 kodust ära, siis jäi weel magama. Laupa õhta olime Juuriksoni juures ööse, seal, kus te kahe aasta eest näituse ajal ka ööd olete olnud, ega sealgi just rahulikult magada ei saanud. Esmaspäew homiku oli kell 1/2 5, kui Oskar koju tuli. Siis heitis magama ja magas lõunani. Õhtupoole käis ka ülewal, aga kaebas, et halw olla on. Teisipäewal oli kibedasti tarwis linna minna eksamite pärast. Poiss oli aga homiku päris haiglane. Läsiwad siiski papaga ratastega. Linnas saanud teada, et eksamid kuni laupäewani kestawad. Esmaspäew oli ka juba eksamipäew olnud, see aga ei oleks wiga teinud, et see wõlgu jäi, kui laupäewani igapäew seal olla oleks saanud. Oskar tuli õhtu koju, heitis kohe pikali, ei saanud aga teisel homikul enam üles tõustud ega linna. mindud, oli päris haige. Neljapäewa õhtuni oli päris sirakile. Niiwiisi oli siis see asi tühja läinud. Wõib olla, et ta ka eksamigagi ehk walmis ei oleks saanud,

44

Kirjad kodust

prantsusekeel ehk oleks takistust teinud, aga wõib olla, et heaste oleks läinud. Nüüd aga on ikka mõte, et see kõik haiguse süüd on. Ei tea, mis nüüd peab tegema ja kuhu õppima minema. Tarwis oleks nii palju õppida, et tulewal aastal 4janda klassi eksami ära teha wõiks, siis ei oleks midagi kautanud. Poiss plaanitseb Tabriasse Siitami juurde nõuu küsima minna. Ei tea, kas temagi seal wõib aidata.

Tiidu Wanaga saab wist jälle kohtusse minna, esmaspäew 8mal käis Tammiste urädnik meil palgi asja uurimas ja ehk jälle pealt ära wõtta laskmas. Wana ise aga ei olnud kannatanud nii kaua oodata, waid oli laupä keskhomiku ajal ise palgi pealt ära wõtnud. Oskar oli weel enne üle läinud, tal oli ratas Jaani poodis, poiss käis muidu õhtuti ikka jõest läbi, aga et ilmad wiluks läksid ja poisil juba köha oligi, siis ei tahtnud enam jalgu lahti kiskuda. Oskar oli aga omal jällegi midagi maha unetanud ja uuesti tagasi seda wiima tulnud, kui ta uuesti Tiidult mööda läinud, tulnud eit toast wälja, Oskar teretanud, eit aga ütelnud “Wõi sulle tere ka weel tarwis, käid mede karjamaa aeda lõhkumas.” Oskar waielnud wasta, et tema midagi lõhkunud ei ole, näidanud ka pakki, mida ta uuesti wiimas käinud ja läinud nii waieldes eidega seltsis lauda poole. See olnud kella 8 ajal, kella 1/2 10 ajal näinud mede karja Juku, kui Wana ühes linnameestega palgi kallale asunud, poiss läinud suuremaid poissa üles ajama. Kui need wälja tulnud, olnud juba palk jõkke lükatud ja puki toed katki raiutud. Poisid kirunud ka seal juures, aga mis sa ikka ära teed. Oskar süüdistab oma haiguse juures just seda öösest läbi jõe käimist ja ega see head ka ei teinud. Kui urädnik meile tuli, oliwad paar süüdlast, Mart ja Hermann just Uuedal rehel, et nendega kokku saada, pidi sinna minema ja läksid siis papaga seltsis Tiidult läbi. Tiidu wana, nagu ikka, tua nurgal wastu. Urädniku terwise wõtnud iluste wastu, annud kätt, aga kui papa ka kätt pakkunud, siis toppinud wana oma käed taskusse. Waielnud seal jällegi natuke aega niisama nagu ikka, tema ei taha, et läbi käiakse ja muud ühti. Saab näha, misukse otsuse siis kohus tänawu teeb. Kõrw on küll naernud, kui papa seal käinud ja papa tahab ka weel Tahkuranda minna, seal on Jaakobson kirjutajaks, see on papale rääkinud, et seal üks sarnane lugu ette on tulnud, kus tee maast läbi on mõistetud, peaks siin ka nõnda minema, et tee sisse saaks, oleks tubli olema.

Mede mehed jahwatawad praegu. Papa tahab aurukatlaid äramüüa, sest, et üks liig suur ja teine liig weike on, et siis üht parajat osta. Selleks otstarbeks pani kuulutuse lehte. Selle mõjul kirjutas üks Abja mees, Peeter Reite, küsis weiksema katla ja rehepeksumasina üle ja minewa Teisipäew tuli waatama. Masin töötas parajasti, lõpetasid rukkipeksmist, nagu enne ütlesin, oli papa Oskariga sell päewal linnas. Abjakaid oli kaks meest, üks wanapoole paks, suure kõhuga, just Hindrei naljapildi eeskuju ja teine noorem sile mees. Et nad linna woorimehega oliwad tulnud, sellepärast ei tahtnud nad oodata, waid sõitsid jälle kohe minema, juhatasin neid linnas Juhkami juurde ja oliwad seal kokku saanud. Tahab katelt üksi osta ilma paksumasinata, pakub 500 rbl. Papa oli 600 küsinud. Heila tuli jälle kiri, kus ta ikka 500 juurde jäeb. Papa saatis wastuse, annab wist ära. Selle pärast peab nüüd weel kibedasti jahwatama niipalju, kui saab, kui katel ärawiiakse, ei ole weski ümberajajat. Suur katel on Taalis ja jäebki sinna jälle talweks töötama, kui talle ka mitte mõni ostja ei leidu. Üks Orajõe mees kirjutas ka aurukatla üle, aga ei saanud aru, kas see suure wõi weikse kohta käis, papa saatis ka sellele wastuse. Wõib olla, et see suurt omale tahab, siis oleksime korraga kateldest lahti ja uue ostmine jälle käes.

Meie motorpaat oleks muidu korras, aga mootor ei kuule sõna, läheb, läheb, natuke aega üsna iluste, aga seisab jälle, ei tea, mis tal wiga on. Papa on mures selle asjaga, arwab, et mõned jaud ehk wanad on ja uued teha tahwad. Saab näha, kudas ta’ga wiimati jäeb. Mootorratas on praegu linnas, ei leidu tale ka ostjaid ja ehk läheb omalgi tarwis, mis tast nii hädaste müüagi. Rahanälg just wäga suur ei ole. Aeg hakkab lõppema,

45

Kirjad kodust

tarwis lehmi lüpsma minna, oleks küll weel mõnda kirjutada, ehk saab pärast weel. Wõib olla ehk on Oskaril himu weel kirjutada.

Lehmad on lüpstud, teised kopitsewad weel kuuri juures, kirjutan weel natuke. Enges mängiti minewa pühapäew peale näitust “Kihwtised keeled”. Meie papaga tulime enne ära. Oskar ütleb, et päris heaste läinud ja ka pealtwaatajaid küllalt olnud.

Heila ja üleheila peeti Kilingi nõmmes Saarde, Talli ja Laiksaare põllumeeste seltside poolt näitust. Päriweres ja Tiksul oliwad ka sinna läinud. Tulewal pühapäewal on jälle Tartus näitus. Ah, weel üks uudis: Reiu Juhan wõtab jälle naese. Tulewa pühapäew tulewad pulmad. Oliwad minewa pühapäew näitusel, Kõnnu Mihkel Mariiaga ja ka Juhan. Juhani noorik oli ka seal, see on ka Engest pärit, wist Peedi talust üteldi. Oli päris wanapoolne inime, ei tea, kas ongi minust noorem. Juhan kutsus ikka tulewa pühaks pulma. Ei tea, kui ehk papa läheb, kahekesi küll ei maksa kodust ära minna, teewad õuntega liiga, laupäewa ööse oli kaunis heaste raasitud. On alles noored, aga ikka juba õuna nägu, himu käib peale. Kui sa kirjutad, ütle, millest sull kõige enam puudust on, särkidest wõi aluspükstest, küll me siis muretseme ja saadame, kui sealt halb osta on ja ehk ka halba kraami saab. Ninarätid ja käterätid lõpewad sull ehk ka juba otsa. Kudas seebiga ja pesuga lugu on, kas nühid ikka ise wõi saad pesta lasta?

Aeg on hiline, ei wiitsi enam. Head terwist

mamma. -.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt: 101.A.61. – 15.IX.1911.Lõul 9mal Septembril 1911.

Armas poeg!Heila saime Sinu kirja kätte ja täna on 5 nädalat, kui sinu kaardi saime. Oligi juba

igaw oodata ja kartsime, et Sull mõni äpardus on juhtunud, et nii kaua Sinu poolt elumärki ei saanud. Kahju, et Sull see pakk niikaua kättesaamata oli, tea kas seal enam suuremat sees oligi, wõi jooksis ehk kõik wälja. Ta oli juba kottu linna wiies wähe piisanud. Saatmine oli 70 kop maksnud, ju ta siis nii raske oli, kodu jäi kaalumata. Meie rahwas peksawad praegu kuuris rehte, metsa kaeru, neid oli 13 koormat ja tahab papa neid iseäranis peksa, et näha, kas saak suur on. Uus jagu sööti sai metsast jälle juure küntud, ma ei tea õieti, papa ütles wist 11/2 wakamaad, siis saab tulewa aasta rohkem wilja metsa maha teha. Sellest jaust, mis kännustikust juure sai, ei ole weel põldu teha saanud. Alt wälja kohast jäi küll karjamaast wälja, wana moonakas pidi ikka sinna peale asuma, aga kedagi, kartis rasket tööd ja jättis asja katki. Rehte peksame ikka oma wana masinaga, abjakast, kellest sulle wiimati kirjutsin, ei saanud ostjat. Papa ja Reieli Andres käisiwad minewa reede-laupäew Wiljandis uut rehepeksumasinat waatamas, aga ei saanud, peab see sügise weel wanaga tukerdama. Sauga mehed on niisama suures masina puuduses, külap wiiwad wana lansi ikka wäljagi weel, rukkid peksmas käisgi. Rehaltse otsast wäljalt sai hästi head heina. Sellest raiheinast, mis sa küsid, ei tea mina midagi ütelda, ma ei tunne teda, suur asi hein all wäljal ei olnud, ristikhein oli wist talwet kartnud. Loomanaerid on meil kolm põldu lauda taga wäljal, allpool otsas wastu kraawi, metsa ääres. Liiwaste kohtade peal on päris ilusad, aga saue pealt küll kedagi ei saa. Siin on wiimasel ajal paljugi tähtsamaid sündmusi olnud, aga mitte häid. Jäärmargi keskmise püha õhta on mede endise Miili mees Sauga sepa poeg Arnold Pulst tee peal kodu minnes ära tapetud, löödud nuaga rindu ja kohe waga. Teine sarnane, aga palju koledam tegu on pühapäew 14mal Augustil Tammistes sündinud. Juusku metsawahi poeg Aleksander Eberhart, 17 aastat wana, on metsas hirmsal wiisil nugadega ära lõhutud ja tegijad on olnud Räätsiku Mihkli poeg Juhan Woogel, ka 17 aastane, see lihunik olnud, kuna

46

Kirjad kodust

Arupealtse Madise poeg Jaan Jantson, 19 aastane, nõuuandja ja käskija olnud ja mispärast? Tahtnud metsawahi poja püssi omale saada. Nad on esmalt sõbralikult teise juure läinud ja siis äkiste peale tunginud, löönud teisele nuaga kuklasse, wõtnud püssi ära ja läinud siis minema. Jantson ajanud Woogelit tagasi waatama, kas teine weel hinges on ja siis täiesti otsa tegema. Woogel lõiganud teisel kaela läbi, nii et keel ja söögikõri peaaegu pooleks olnud ja läinud siis minema. Eberhart olnud aga siiski hinges ja ilma abita metsas maas, küll katsunud karjuda, roomanud ka paar sülda edasi, aga pidanud siiski selles olekus 48 tundi olema, sest alles Teisipäew sellesama tunni ajal on ta üles leitud. Wald oli otsima käsutatud ja mõrtsukad isegi olnud otsijate seas. Nõrga häälitsemise peale on nad talle wiimaks peale juhtunud ja on ta sealsamass kohe Woogeli äratundnud ja üles andnud. Woogel tunnistunud ise ka üles, pärast aga tahtnud oma kinniwõtjaid jälle nuaga lüüa. Poisid tiritud linna, kus nad praegu kinni on. Eberhart aga on Pärnu haigemajas 25dal Augustil ärasurnud. Süüa ei ole ta muidu saanud, kui toruga on talle rammuleent sisse antud. Arwatawasti oleks ta ehk paranedagi wõinud, kui ta mitte nii kauaks abita ei oleks jäenud.

Meie Enge põllumeeste seltsi president hra Hansen noorem wõitles ka juba kord surmaga. Ta oli raskesti tüüfuses ehk närwipalawikus haige. 14 Augustil Kilingi nõmmes Saarde, Laiksaare ja Talli Põlluseltside näitusel käies oli ta külmetada saanud, wist ka Soome teekonna wäsimus ja hingelised äritused oliwad niipalju mõjunud, et nad talle selle haiguse kaela tõiwad. Nüüd olewat ikka juba peaaegu terwe, kuid nõrk. Haiguse ajal käidi Riiast sandarmiwalitsusest Enges tema 17 Juuli kõne asja uurimas Masso kaebtuse tagajärjel. Loota on, et asi wist heaste lõpeb ja Masso ninaprilli saab, sest kõik, kelle käest küsitud, ka urädnik Kurm, on ikka tõtt ja Hanseni kasuks tunnistanud. Haiguse pärast ei ole Hanseni ennast üle kuulatud. Lootuse järele on seegi wist hea märk, kui teda süüdlaseks oleks peetud, kas tast siis oleks hoolitud.

11mal septembrilReede õhtu jäi kiri pooleli ja papa jäi ka heila linna minemata, nii et kirja ärasaata

ei saanud, tea nüüd, millas kiri tulema saab, homme on waja Pöörawere laadale minna wana Waldut äramüüma. Meie piimaühisus töötab omawiisi, meie saame ka igapäew 120 naela (49 kg) ümber piima wiia. Wõi hind meiereist ostes on 38 kop. (92 kop./kg)..

Timmermanni juurest tõime sui 28saga, sealt praegu enam ei saa. Räätsikult ostsime ühe leisika (ca 8 kg) talwe jauks ja tellisime weel 10 naela, et edaspidi sinule saata. Seal maksab 30 kop nael, aga on hästi hea puhas wõi. Meierei wõid ostsime ka nüüd odawamal ajal 16-17 naela, siis on talwel wõtta. Meie kontrollassistent P. Kallit läheb ära, teda on Tartus näituse ajal instruktoriks tehtud ja läheb Oktobri kuus kursusi andma. Ütleb, et ta minna ei tahaks ja on ka Tartus tublisti wastu waielnud, et ta oma siinset tööd, millest juba wilja nägema hakkas, pooleli ei tahaks jätta, aga “wana Jaan” (Tõnisson) saanud ägedaks, wõtnud teda käsile ja teinud tema põhjused kõik tühjaks. Uue assistendi otsimise kuulutus on lehes, saab näha, kas me uut saame ja misssugust. Ka meier on ennast lahti ütelnud ja läheb ära, nii saawad meie ühisused tulewikkus uued ametnikud.

Meie tänawusel wiljakaswul ei ole wiga, aunasid on õige paksult näha, kudas terasaak on, ei tea weel. Rukkid sai 90 wakka (ca 4000 kg). Linu on 2000 peu. Kartulitest läksid punased kuiwa tõttu tühja, kuiwasid enneaegu ära ja jäiwad pisikseks. Walged kaswawad praegu alles hoolega, on hulk suuremad ja ka tahedamad kui punased.

Siitam oli Oskarile nõuu andnud Eesti gümnaasiumiga õnne katsuda ja Oskar käiski seal kaks päewa 19mal ja 20mal aug. eksamil, aga ei saanud 3dasse klassi sisse. Ütleb, et see raskust tegi, et tema kõik wenekeeles on õppinud ja seal jälle Eesti keeles küsiti. Muidu aga kõik need asjad, mis seal küsiti läbi õpitud on. Ei tahtnud teise klassi ka minna, see oleks asjata suurt kulu kanda ja ainult wanu õpitud asju korrata. Praegu teeb kodus, mis ette juhtub, kui suurem töö korda saab, siis katsume kuhugi linna saada, et

47

Kirjad kodust

edaspidistele eksamitele ette walmistada. Kõrwa pärast käis jällegi tohtri juures, see wiga ei kau, lööb aga ikka jälle wahetewahel põletiku sisse, nüüd on seekord jälle päris terwe, aga teise kõrwaga kuulmine jäeb ikka tuhmiks. Mängukooride asjus kirjutab ehk ise sulle pikemalt. Praegu on kahe koori wahel üsna ula. Hariduse seltsi pilli saatis ära ja Tammiste koor ei ole weel poisi jauks pilli saanud. Täna lubab Lüllele minna waatama, kudas asi kujuneb, ja on ka weel näituse aegse mängu raha kätte saamata. Papa sai Jakobist ka juba pillide raha kätte.

Et Tammiste ja mitte Hariduse seltsi koor näitusel mängis, tuli sellest, et hariduse seltsi koor wäga wiletsasti mängis ja Lülle Sass ise Päriweres endid pakkumas käis. Wana Hansen ütelnud, et ta hea meelega neid kui “wana armsa Lõu koori järge” mängima tahab. Kord ennem oli wana Hansen tähendanud, et sellest saadik kui sina ära oled, mäng nagu sea okse olewat. Näitusel lubati ka Tammiste koorile mängu eest kiitusekiri.

Augusti 16mal oli Tiidu wanal jälle hulk mehi kokku kutsutud, Tori kohtumehed ja kirjutaja ja Are urädnik. Minewal aastal wedas wana mehi waatama, kui suured teed rohu sisse on tallatud, nüüd oli asjal teine külg. Mehed pidiwad nägema ja tunnistama, et siin ühtegi teerada ei leidu ja palk ilmaasjata pealepantud on. Muidugi ei leidunud teerada palgiotsast, sest sealt ei olnud ju keegi läbi käinud, kes üle läks, läks mööda kuiwa paljast jõeäärt kuni õuealla teerajani. Papa käest taheti allkirja, et ta ilma politsei lubata enam palki peale ei pane. Papa seda ei andnud, ütles, et tema ka seda palki peale ei ole pannud. Saab näha, kuda see asi lõpeb. Ei tea kas wana kohtusse ka on kaebanud wõi ei. Räägitakse, et wana olewat minu peale kaebanud, et ma teda olewat teutanud. Olen koguni uudishimuline näha saada, kust need tunnistajad tulewad, kes mulle sõnu suhu panna wõiwad, mida ma ei ole rääkinud. Palgi pealepanemise ajal palusin teda küll auupaklikult täitsa rahuline olla, see ei ole ju ometi kellegi teutamine. Ju näeb, mis tuleb.

(12 sept. homikul) Paadi motor on praegu linnas parandada, saab näha kudas need arstid taga

kordasaawad. See motor on akkumulatoriga, enne on tal ka dünamo olnud, aga selle on linnapoisid ära warastanud.

Praegu on Saugast Oja Jaan siin, kaupleb rehepeksumasinat, tegiwad praegu kauba kindlaks 550 rbl. 30 rbl andis käsirahaks, ülemine summa siis, kui masinale järel tuleb. Meie rehed saawad enne weel ära pekstud. Nii läheb siis meie masin nüüd Saugasse.

Papa ja Oskar lähewad täna Pöörawere laadale, siis wiiwad kirja Halingasse, saab küll wähe pikem tee, aga jõuab ehk ikka ennem sinna kui kesknädali ehk neljapäew linna wiies. Oskar on linnas ühe muusikaga postkaardi ostnud, et siis kui eksam korras, sellest sulle sellega teatada. Et aga eksam katki jäi, ei saanud seda saata, nüüd on midagi peale kritseldanud, et aga seda laulu sulle tahaks saata ja arwame, et raskus mitte liiaks ei lähe, paneme kirja sisse.

Terwiseid. Mamma.

Onu Oskari poolt:

Mängijad Näituse ajal:B I kornet Sepa KarlaEs. Klar. Wõlli Juku. II B. kornet. Uuetoa Martin.II. Alto. Kooli JuhanII. Alto. Mina.I B. Tenor. Lülle Kusti. II B. Tenor Oja Juhan.

48

Kirjad kodust

Es. Bass. Lülle Juku. B Elikon. Kuke Juhan on soldatis ka passi puhuja olnud. Tadrekutega Trumm. Lülle Sassa.

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa poolt: № 108.A.62. 9.X.1911.Lõul 2sel Oktobril 1911.

Armas poeg!Heila saime Sinu kirja kätte, milles Sa oma suwist elu kirjeldad. Peaks kord ometi

inimesesugu nii kaugele jõudma, et sarnast inimeste wintsutamist nagu sõjateenistus, waja ei läheks ehk ometi wähemal arwul kui nüüd. Loodan kindlasti, et tulewikus see kord wõimalik saab olema, kui ka meie seda enam maitsta ei saa.

Meie elu läheb oma wiisi. Ilmad on praegu õige wilud, täna homiku oli 2 gradi külma, praegu kella 1 ajal on ilm päewapaisteline aga kõigest 3 gr. sooja. Meie wälised tööd ei ole weel korras. Kartulid on weel paarkümmend wagu kiskuda ja loomanaerid on kõik üles wõtmata. Wihmased ilmad takistasiwad palju. Rehed on peksetud, aga kuiwatamise töö on alles pooleli. Oskar on enamasti rehepapi ametis. Wili on kaunis nätske ja sellepärast wisa kuiwama. Aida saame wist jällegi päris täis. Metskaeru sai 41 wakka (ca 1200 kg). Nagu Sulle ennem kirjutasin, on meie rehepeksuwärk nüüd Oja Jaani omandus. Seiler Kristjan on ikka masinist ja läheb tööjärjega ikka järkjärgult Oja poole. Täna pidada Sookanal peksma.

Täna on Uduwere seltsimajas perekonna õhtu, laulude, ilulugemise ja näitemänguga Hariduse ja Põllumeeste seltside poolt, seltsiliikmetele hinnata. Papa sai ka kaardi, aga ei wiitsi minna, tee on wäga halb. Pärnus tuleb Endla teatri õnnistamine 22sel, 23dal ja 24dal oktobril. Esimesel pidupäewal waimulik talitus ja pidusöök, teisel oratorium ja näitemäng “Libahunt” – Kitzbergi uuem töö, esimest korda etendusel, kolmandal kergemad numbrid. Meie plaanitseme kui wähe wõimalik ka teisel päewal minna. Ehk saab edaspidigi rohkem Pärnus kui Uduweres käima hakatud, ju sealt ikka suurepäralisemat loota on. Kiidetakse, et näitelawa dekoratsionid õige ilusad olewat.

Kallit jättis meid juba neljapäewal jumalaga, 1seks pidi Tartus olema. Meie saame wast tulewikus omale päris Soomlase kontrollassistendiks. Kallit on ühega kirjawahetuses, kes tulla tahtwat. Kallit kiidab, olewat päris “meie mees”. See olewat aga naesemees ja et siis suuremat korterit waja läheb, plaanitsetakse teda meie sauna tubadesse asendada. Muidugi tuleb neid enne prawitada, uus ahi ja pliit sisse teha ja seinasi ka tapeetida. On nõuu sellega juba lähemal ajal peale hakata. See mees mõistwat küll Eestikeelt, nii et ta oma ametit wõib pidada. Naene ei mõistwat küll mitte weel Eestikeelt, olewat aga ka karjaasjandust õppinud, nii et tema majasolek loomadepidamise asjus kasulik wõib olla. Kahju. et Sina kodus ei ole, himustasid ikka Soomekeelt õppida.

Meier Reinup on ka juba läinud, kirjutas meile ka juba Helmest, oma kodukohast. Uus meier töötab hoolega, et palju piima üle jääb, tahetakse kaseini tegema hakata. Selle jauks tuleb kuiwats ehitada.

Kesknädal 5 oktobril kell 9 homikul.Pühapäew alustasin kirjutamist, aga jäi pooleli ja et linna ka ei mindud, et ärasaata

oleks saanud, ei tõttanud ka sellega. Papa läks täna linna, ahjupottisid ja muud selle töö materjali walmis ostma ja

homme saadab poisid ära tooma. Poisid läksid täna määrassoo maantee peale sillule, nimelt Hermann, Mart ja Hans kolmeksi. Oskar käis Päriweres piima wiimas ja asub nüüd jälle kuiwatisse rehepapi ametisse. Saab näha, ehk saab papa linnas täna juba mõnega kaubale, kes Oskari oma juure õppima wõtaks, sügise Karu oli ikka mõnesid

49

Kirjad kodust

nimetanud. Oleks himu asja nii ajada, et poiss Jõulu waheajal gümnasiumi eksami ära teeks.

Homme, kui poisid linna lähewad, wiiwad kirja postile ja korraldasin praegu 10 naela wõid ka kastisuuruseks tükiks. Papa teeb õhta kasti ümber ja saab see ka homme posti peale pantud. See on Päriwere ja Räätsiku wõi segamini, sõtkusin soola natuke juure, oli wäga mage. Et wõi rullimisewärk Lõusale ära antud sai, siis pidin rulliga sõtkuma. Wõi oli aga kaunis kõwa ja ei tahtnud teda ka pehmeks soendada, sellepärast wõib küll olla, et sool wäga heaste segamine ei saanud ja wõi teisest äärest soolasem, teisest magedam sai.

Uue ahju tegijaks tuleb meile wist Arthur Kass, kui materjal käes, läheb papa talle järele. Papa laskis minewa pühapäew Päriwere mehi sellest rääkida, ja ta saatis kirja, kus ta materjali kogu, mis waja läheb üles tähendas ja kohe tulla lubas, kui tööle saab hakata. Peab ka tõttama, sest nowembri algusel tulewad muidugi Soomlased siia. Oktobri kuul täidab kontrollassistendi kohuseid hra. Kosenkranius, Talli kontrollassistent. See ongi juba siia jõudnud ja ametisse asunud. Ei olewat Kalliti wääriline mees, olewat ka kergatsipoolne. Täna on jälle ilus soe ilm, see on hea, inimestel on weel paljudel kartulid kiskuda. Meil on ka weel kaks põldu naerid kiskumata. Rehaltseotsast wäli tahetakse weel üles künda. Tänawu on künniamet Hermanni käes, tema on meie tänawustest poistest kõige agaram. Mart on üsna tössike, saa tast suurt tööd ega midagi, muudkui teiste narrimise jauks. Hants on jälle alles wäga weike, selle tõttu ka jõudu wähe. Tänawu juhtus see haruldane lugu, et pühapäew, nii siis 2sel oktobril nii paks jää jões oli, et lootsikuga enam allapool teise jõe suud läbi ei saanud ja piim Karumatsi hobusega sealt edasi pidi wiidama. See tuli sellest, et ilm waikne ja wesi wäga wäike oli. Esmaspäewa homiku oli Arude Willemi kord wiia. Siis oli küll wesi suurem ja ilm sula, aga et jääd weel jões oli, tahtnud Willem teda lootsikus tonkima hakata, hakanud nõuude kõrwast läbi lootsiku teise otsa minema ja tallanud koorma ümber. Küll olnud siis hädas, piimanõuusid püüdnud mehed noodaga, muidu ei ole kätte saanud.

Palkoja Mihkel oli üheks kuuks kodus külas, nüüd on wist jälle läinud. Temal on juba 2 aastat läbi ja 1 weel, siis on päris waba. Tema teenistuse koht olewat Peterburis. Saab näha, kudas Kaarliga tänawu sügise lugu läheb. Wõib olla, et talle suurem õigus antakse, aga kui Juku juba 18 aastane on, siis ei tea ka kedagi ütelda.

Septembri 18mal pidas Päriwere ühispiimatalitus oma esimest peakoosolekut, kus ka eestseisus waliti. Papa sai esimeheks, ja on tal nüüd selle läbi ka jälle kohuseid juures. Muidugi teeb noor Hansen niisama kui ennegi selles asjas suurema töö ja ka meier olewat kaunis tubli moega mees, egas nad ühisuse wangert ometi kraawi ei aja.

Papal on nüüd jälle mure, kudas uut rehepeksuwärki saada. Saab näha ehk asutawad ka jälle ühisuse ja toowad isesõitja. Sauga mehed olewat juba peaegu selles nõuus. Papa arwab ikka, et ehk parem oleks omale üksi jälle mõni 3 ehk 4 jõuuline osta, aga üsna uus maksab palju raha, seda on kahju wälja anda ja wana ostes oled wanas rööpas tagasi jälle, näeb, mis tulewik toob.

Sinu kornet on ikka praegu alles, ta oli näituse ajast saadik Lülle poiste käes, kuni teise pühapäewani 25 septembrini, siis tõi Oskar ta sealt ära. Ka selle kõwera tenori saiwad Lülle poisid omale. Raha ei ole weel praegu käes. On luband Mardipäew ära tuua. Tammiste koor kawatseb nimelt Mardipäew meile mängima tulla. Papa lubas selleks ajaks ka mõned wõerad kutsuda nagu Päriwere rahwast, Uniweri ja Siitami, Reieli ja Lõusa rahwast ja mõnda muud. Oleks sull ometi ka tulla wõimalik, aga ega sind tänawu ikka weel koju käima ei lasta. Ei tea, kas see Sinu lahtisaamiseks weel peaks aitama, kui mullu puudujäänud mehed tänawuseks nekrutiwõtmiseks wälja ilmuksiwad. Siis ehk tohiks pisutki loota wõi jäewad need tänawuse aasta ette ja nüüdsete meeste kasuks. Papa

50

Kirjad kodust

arwab küll, et Sinu õigus ikka edasi kestab, aga ei tea midagi kindlat selle kohta. Wõib olla, et ta täna linnas seda asja kellegilt järele kuulab.

Et klawer üsna muidu seisaks, ei maksa mõtelda, niipalju kui minul pühapäewiti aega on, olen ka tema kallal ja on ta mulle suureks seltsiks ja meelelahutuseks. Oli teine juba kord üsna häälest ära. Papa ise ei wiitsinud teda häälde panna, Marritson, Pöörawere orelitegija oli Reielil orelit ja klawerit parandamas ja käis siis ka meil, pani ka meie klaweri häälde. Kiitis ka, et täitsa tubli mänguriist on.

Oskar katsub niisamati wahel klawerit, wahel flötet ja ka korneti. Praegu ütleb kõrwa tundmise jälle hea olewat, aga teise kõrwaga kuulmine on ikka tuhmim ja selleks ta wist ka jäebki. Meie ootame pitkisilmi, millal kohtukäsud tulewad Tiidu wana kaebtuse asjus. Urädnik käis 23dal septembril siin. Tiidu wana olewat kaebanud, et papa tema maa pealt rohtu ja luhta niitnud ja nõudwat selle eest 27 rbl kahjutasu. Teisel päewal käis jälle Are urädnik weikest karja Jukut ülekuulamas ka palgi pealepanemise asjus. Jukut aga ei olnud sell korral siingi, waid oli Ares oma kodu, ega polnud palgi pealepanemist näinudki.

Üleminewa laupä oli Juku all aasa peal karjas ja Tiidu lehmad teine pool jõe meie külje peal köides. Tiidu eit tulnud lehmade juurde ja leidnud, et üks oma waia maa seest wälja tõmmanud ja lahti olnud. Hakanud siis Jukuga pragama, et see üle jõe tema lehmi kaigastega pilluwat. Ütelnud lehmade küljed päris werised olewat. Wõtnud ka paar kaika juppi maast, lubanud need kodu wiia ja kui Juku jälle nende õuest läbi läheb, siis talle jalgu wisata. See on aga päris wõimata, et Jukusugune nii kaugele kaikaga lehmale pihta oleks saanud. Pärast läinud eit Uueda karjapoisi juurde, kes ka oja ääres karjas oli ja küsinud : Kas sa nägid, kui Lõu poiss mede lehmi wiskas? Uueda poiss aga wastanud: Ei ma Juku wiskamist küll pole näinud ühti, aga tede oma poiss tuli kuhja warjust wälja ja wirutas lehmale wastu külge. Eit ei ole enam sõnagi lausunud, waid läinud minema. Mede poisid käiwad nüüd sauna juurest kastiga üle jõe pea iga õhta Jaani poodis. Tiidu wana ei ole neid senini keelamas käinud ehk küll juba heagi rada sees on. Pühapäew tuli aga Mart jõe taha, kui kast parajate siin pool kaldas oli ja hüüdis, et keegi talle kasti sinna lükkaks. Teisi ei olnud parajasti saadawal ja mina ei wiitsinud sinna minna, ütlesin, ta tulgu õue alla ja lükkasin talle lootsiku wastu. Tiidul on aga õue all aasa peal kaunis suur hädalas alles tegemata ehk küll juba külmast mustaks wõetud. Tuli mees jällegi wälja. Mina teretasin : Tere, Tiidu wana! Ja ka Mart keerutas mütsi ja teretas. Terwist wana wastu ei wõtnud, waid taples, et jälle tema rohu sees tallatawat. Ütles, kas ma olen teid keelnud läbikäimast, kui te kahju ei tee. Sellest paistaks nagu wälja, et talle mõni ära seletanud on, et ta läbikäimist täitsa kinni panna kudagi ei saa ja nagu oleks ta sauna juurest läbikäimisele järele leppinud.

(Peale lõunat kell 3)Tea kudas su pesuga nüüd lugu on. Kas sull särka ja aluspüksa on weel. Kui sa

sealt peaks osta saama, oleks küll hea, ega siis saatmise kulu ei tuleks. Särgi eest ei maksa üle rubla anda, niisama ka aluspükste eest ehk olgu siis, kui nad õige heast riidest on. Kui sealt ei saa, wõib kodu muretseda ja saata. Niisama teata ka, kudas suka ja kinnastega ja jalanartsudega lugu on, neid kõiki wõib kottu saada. Õunu on meil küll praegu kaunis heaste, aga sinnasaatmine – kui sa sealt neid osta peaks saama, siis oleks see muidugi parem. Peaasi, kas sull raha weel on, kui lõppema kipub, teata aegsaste.

(Õhtu pimedas)Papa tuli linnast kodu, tõi tulles ka Sinu kaardi, millel trubatsid peal on, ühes.

Sinu nägu ma nende seast ei leia. Arwatawasti oled sa wist teiste noorematega mujal wõi oled Sa ennast nii palju muutnud. Praegu ei ole enam aega kirjutada. Seekord Head ööd! Mamma.

51

Kirjad kodust

Oskar kirjutab hoolega Tammiste pasunakoori ajalugu, mida edaspidi Sulle lubab saata.

Wõikast sai nii suur, et paar jalanartsa ka weel sisse mahtus. -.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt: Nr.106.A.63. 4.XI.1911.Lõul 29mal Oktobril 1911.

Armas poeg!Heila saime Sinu kirja kätte, katsun kohe wastust kirjutada, ehk saab homme wõi

ülehomme Päriwerest ära saata. Sealt ikka linnas käiakse. Kodust sarnase teega see nii hõlbus ei ole. Oskar läks minewal esmaspäewal linna elama. Kellegi Kingu juurde õppusele, et kui wähe wõimalik, kas kewadeks ehk tulewa sügiseks gümnasiumi eksami ära teha. Lubas linna saades kohe sulle kirjutada, aga kes teab, kudas läks. Esmaspäewal oli kole ilm. Hommiku wara, kui poisid ära läksid (Hermann käis nimelt wiimas) ei olnud weel wäga wiga, aga pärast oli wihmasadu nii kange tormiga, et nad linna saades peaaegu läbi märjad olnud, wõib olla, et Oskari terwiski selle järele halw wõis olla. Praegu on ilmad soojad ja sumpus, nagu näha, tahab talwe weel tulekuga wiiwitada.

Nüüd on jälle nekrutid wõetud ja hulk noori mehi peawad jällegi kodumaalt lahkuma. Pärnu kontoris on tänawu nii palju rohkem mehi olnud, et kõigest kaks teise õiguse meest teenistusesse on wõetud. Palkoja Kaarel on priiks saanud mitte õiguse waid haiguse pärast, mis tal just wiga, seda ma ei tea. Rebase Mihkel olewat walmis tehtud. Nagu tead, sai Paha Jaan omal ajal esimese õiguse wist wallawalitsuse eksituse läbi, kellel meelde ei tulnud, et ta ema mehele minekuga oma õiguse kautanud oli, nüüd on aga keegi, wist Turmann, kes teisi poissa Palkoja Lilli juurest eemale tõrjub, selle asja üles andnud ja on urädnik seda uurimas käinud. Hull lugu, kui nad Jaani wiimaks nüüd weel soldatiks panewad. Seal ei peaks küll Jaanil süüdi olema, see on wallawalitsuse eksitus ja aeg on ka juba üle, ehk jäeb niisama.

Harjaka Hendrik on jällegi haige ja Tartus tohtrite hoole all. Tema peale on nüüd jälle Tiidu wana kaebanud, et ta minewal aastal palgi asjus walet olewat tunnistanud. On näha, et wanal kuskil hakkamist ei ole, mede kohtu käsud on ka siia maale ikka tulemata. Poisid lubawad pimedal ajal palgi jõele peale panna. Kui wana ei näe, saab näha, kelle peale ta siis kaebab. Meie oodetaw uus kontrollassistent jäeb kuulu järele tulemata, olewat kodumaal koha saanud. Kosenkranius käis meil oma korra ära. Kallit käis ka see nädali kord siin, ütles instruktori ameti toredasti minewat, lubas weel kord Soomlasele kirjutada, et ta ikka tuleks, arwas, et ta ehk sellepärast tuleb, et siinne palk suurem saab olema kui kodumaal. Tehku, mis ta tahab, meil on tuad tema jauks peaaegu walmis, saab ilusa korteri, kui ta tuleb. Kui tulemata jäeb, on ikka kahju, ei ole siin teist wõtta ja meie maja ehituse kulu, just wastu talwet, oli ka asjata, ahju peab ikka kütma, muidu külm lõhub ära.

Meie nurga mehed on praegu põnewas ootuses uue raudtee wastu. Walitsus on nimelt plaanitsenud uusi juurdeweo raudteesid ehitada. Kroonu raudteedel pandawat nimelt uued tugewamad roopad, wedurid ja wagunid, selle läbi jäewad endised weel tarwitamisele sündsalt üle. Et seda materjali mitte odawa hinnaga ära müüa, tahab walitsus juurdeweo raudteesid hariliku laiusega ehitada. Muu seas on järgmine haru plaanitsetud Mustweele Peipsi kaldal Jõgewa Põltsama Wändra Haliga, kust tee kahte harusse läheks, üks haru Pärnu, teine Haapsalu raudteele Risti jaama. Nüüd on järelpärimised, missugune see ringkond, kust raudtee läbi läheb on, kas palju wedu loota on ja kudas kohalik rahwas teda wastu wõtab, kas ka midagi toetust lubab ja muud. Muidugi püüawad nüüd tähtsamad kohad ja arusaajamad mehed igaüks oma õue alla raudteed saada. Tori Põllumeeste selts on otsuseks teinud paluda, et tee Tori kaudu läbi

52

Kirjad kodust

tehtaks. Pärnu linn soowiwat, et waksal mitte siiapoole, waid linnapoole jõe tehtaks. Sintis arwatawat, et kui waksal linna poole saab, siis raudtee Sindi alt, kust jõgi kitsam, üle jõe tuleks ja ka Sintlasi linnaga ühendaks. Meie waatasime kaardist, et kui raudtee Halingast otse Sindi peale läheb, siis meie just sihi peale puutume. Küll tuleks tore, kui ta üle Tiidumaa tuleks ja meie sihiteed kaudu metsa poole tormaks. Päriwere kanti aga tuleb ta igatahes. Halb oleks, kui teine poole maanteed jäeks, siis läheks juba meile liig kaugele, aga kui medepool Päriweret, wat siis oleks hea linna minna. Wõib olla, et kui sa kord kodu tuled, juba raudteel üsna kodu õuealla wõid sõita. Homme tulewad sellepärast mehed Päriweresse kokku. Enge Põllumeeste seltsi eestseisuse liikmed nagu Uniwer, Parts, Kustawson. Papa läheb ka sinna. Wõib olla, et seal ka mõni palwe plaanitsetakse raudtee sihi asjus. Halinga herra olewat lubanud oma poolt maa maksuta anda. Papa naeris, et kui ta üle Tiidu maa tuleb, tema omalt poolt 500 rubla lubab. Nali jäägu naljaks, aga loota ta on ja et ta kasulik oleks, on kindel.

30mal oktobril kell 2 lõuna. Ilm on halb. Öösel walas wihma maha ja nüüd sajab hommikust saadik

lumelortsu, kaunis walju tuulega. Papa läks Päriweresse. On sant käia, aga minemata ei tahtnud ka jäeda.

Sa ei kirjuta sest ühti, kudas su pesukraamiga lugu on, wõib olla, et sull särgid ja aluspüksid päris otsas on. Kui seal neid waewaline muretseda on, teata, küll me siis siin teeme ja saadame. Wõid katsume muidugi jälle saata niipea, kui wõimalik. Wiimane saatmine oli 85 kop maksnud. Oli paha, et raskus üle 12 naela oli läinud, edaspidi katsume ikka kergemaks hoida. Kudas kinnastega lugu on, minewa aasta räägiti, et wäljas kindad pidada olema. Kui neid waja on, wõin kududa ja saata. Ära karda, et me kodus sind ära unetame. Papa kahetseb igapäew, et sind koju hädasti waja oleks. On ju ka meie praegused sulased nii poisiksed, et nendega raske on läbi ajada. Tööd on siiski ikka omast kohast korras, künnitöö on lõpetatud ja poisid hakkasid linu tegema. Kui talwe kätte tuleb, läheb Hermann muidugi jälle Taali ja Hantsu Marti jäewad kodusteks meesteks. Peame läbi ajama, kui mitte enne, siis kolme aasta pärast tuled sa ometi koju, ja peremehe rangid saad siis igatahes warsti oma kaela. Katsu aga selleks oma terwist hoida niipalju kui wähegi wõid.

Kas Tõnsoni Juku on sulle nüüd kirjutanud. Wana Juhani poolt tuli Räätsiku rahwale hiljuti kiri, mida ema ka meile lugeda tõi. Seal sees ütleb, et ta tagasi tuleku peale ei mõtle, ehk küll põllusaak kehwa olewat. Kaerad läinud üsna tühja, nisudest saawat seemne tagasi. Kartulid saanud oma tarbeks, ostwat ja sööwat nisuleiba, nisujahu puud makswat 130 kop. Lehmade waral loodab talwe üle elada. Piima puudast saawat 85 kop. Juku olewat meiereis töös, wana ise Mardiga kodused mehed. Jänese Jüri kõneles: wana Kütt kirjutanud Päka Kustasele, et ta hea meelega tagasi tuleks, kui kohta oleks, kuhu minna. Ka seda ütelnud Kütt, et Juhani pere seal ühe hinge wõrra suuremaks kaswanud, nimelt üks weike juure tulnud. Juhani oma kirjas ei räägita sellest ühti.

Endla teatrimaja õnnistamise pidudele ei saanud meie minna. Tee oli üleliiga halw. Ka oliwad piletid juba warakult ette müüdud, nii et sissepääsemise peale kindel ei wõinud olla. Olewat seal küll palju rahwast koos olnud ja kõik ettekanded toredasti läinud. Pidusöögil aga wõtnud wenelased endid nii täis, et mõned laua alla kukkunud. See olnud jälk näha ja näidanud ka ühtlasi, et kõige õigem oleks sarnastest kohtadest alkoholi täiesti wälja tõrjuda.

Esmaspäewa homikul 31sel Oktobril. Päriweres olewat harutatud, et raudtee ikka teinepoole maanteed ja peatuse paik

Liiwa kanti saaks tulema. See on meile natuke kaugel, parem oleks ikka, kui ta siitpoolt Päriweret läbi tuleks, aga praegu ei ole weel midagi kindlat, ju edaspidi näeb.

53

Kirjad kodust

Päriweres arutatud ka weel aia asutamise küsimust Engesse seltsi platsile. Plaanid olnud nimelt õige suurepäralised, tahetawat kroonu poolt selleks abi paluda. Loodetawat aiaga suurt kasu sisse tuua.

Meie nurga nooremad elawad wanawiisi, pole praegu weel kellegil pulma ettewalmistusi kuulda. Arude Liisil üteldakse Audrus peigmees olewat, Uueda Juulile nimetatakse Töngi Rudolfi, Palkoja Lillile Turmanni j.n.e. Päriwere Uueda Martha lubanud ka Soome õppima minna. Neiu Soowa ja Päriwere Willem olewat Soomest tagasi. Unistatakse ka, et Timmermanni Aleks ja Liise kahekesi paari minna plaanitsewat, Altsoo Jaan elab endistwiisi, käiwat ka wahel metsawahil, kui teisi poissa ei olewat, siis olewat Jaan hea küll, kui paremaid wõtta, siis Jaani ei sallitawat. Kooli Mihkel teeb wanawiisi karutükka. Raidla külas on Lülle ja Läti kaheksi sõjajalal. Lätil on palju paha tehtud, aedu lõhutud, heinakuhi põletatud, mis süü aetakse Lülle poiste peale ja on nad sellepärast juba mõned korrad kohtuski käinud. Sarnased lood on ka meie armulisel mõisaherral wana Wulfil hinge täis teinud, nii et ta paari nädali eest wallawalitsuse kätte kirja saatis rahwa sekka laiali lautamiseks, milles ta päris endise aja baruni wiisil ähwardab kõiki, kes kudagi korda rikuwad wallast wälja saata, ühes sellega lastewanemaid ja maja peremehi oma laste, teenijate ja üürnikute eest täieliseks wastutajaks pidada lubades. Iseäralik on aga, miks ta ennast Tammiste walla eest wastutajaks ei loe ja ennast mõisast wälja ei koli. Selle kirja mõtte järgi peaks asi nii kujunema.

Aeg lõpeb. Papa läheb piima alla wiima ja wõtab kirja kätte Päriweresse saatmiseks. Praegu ei tule enam midagi tähtsat meelde, aga et sa ennast mitte ilma rahata ei jäta, kui lõppema kipub, küsi aegsaste.

Terwiseid meilt kõikideltmamma.

-.-.-.-.-

54

Kirjad kodust

Kirjad kodust 2

Isa poolt: 109.A.64. 19.XI.1911Lõul 15mal nowembril 1911.

Armas poegPühapäewal saime Sinu kirja kätte, täna säeme paki sinule saatmiseks walmis ja

kirjutan kirja. Paha Mart lubab homme linna minna, siis wiib posti peale. Paki sisse paneme 5 naela wõid ja Mardipäewa saiast lõikasin paar pulli kanikatena ja kuiwatasin ära, arwame, et need sull tee kõrwa küll wõtta sünniwad. Kui kroonu must suhkar näritud peab saama, ju sai siis ikka parem on. Wõi ei ole suurem asi. See on Räätsikult ostetud. Sügisesel ajal kaua koort korjatud ja kibe, hapuks minna lastud, halw maik juures, sellepärast ei saada ka rohkem kui wiis naela. Jõuluks saadame, kui aga saame, meierei wõid.

Ilmad on juba mitmendat päewa ilusad ja külmad, ikka homikuti 6 ja 7 graadi külma. Jõe jääst saab juba üle. Peaks ta nüüd talwele jäema. Peaks ta mered ka ruttu kõwaks külmetama ehk ajaks mullused puudujäenud nekrutid ka koju. Üks mees olewat teiste ajal ees olnud ja ka walmis tehtud, nii puudub sinu peasemiseks siis weel seitse meest.

Meil oli Mardipäewal ikka pisike pidu kah. Muusekanta oli 8 meest, Reielilt 8 inimest, Päriwerest 4, Timmermannilt 8, Uuedalt 4, Pahalt 2, Jäneselt 1. Oskar tuli ka kesknädala õhtuks kodu ja läks reede jälle tagasi. Ütles omal linnas üsna hea elu olewat. Saab näha, kudas ta õppimisega jõuab. Oli tall hea ports saksakeelt kodus olemise ajaks ülesantud, sõnad pähe õppida ja Wenekeele ümberkirjutada. Kaebas, et ta sulle juba 2 kaarti ja wist ka kirja kirjutanud, aga weel mitte su käest wastust saanud.

Minule tuli ka heila Suigu walla kohtu poolt kutsetäht 28maks nowembriks, mina olewat Tiidu Wanat sõimanud. Saab näha, mis nad teewad, kas panewad putkasse wõi.

Mardipäewa ees esmaspäewal oli jällegi tore kokkupõrkamine Tiidu wanaga. Mede Hants tuli lootsikuga Päriwerest, et meil nüüd enam kodus aurukatelt ei ole, peame Päriweres weskel käima ja Hansul olid jahukotid ja piimanõud lootsikus. Jahukotta pealt ära wõttes ja aita wiies jätnud lootsiku natuke lahtiselt jõkke ja et kange wali tuul mede poolt oli, wiinud see lootsiku Tiidu poole äärde. Hantsu Marti läksid kaheksi kastiga (see on see lai kast, mis uue aida uluall seisis) üle jõe. Hants läks lootsikut tooma ja Mart hakkas kastiga tagasi tulema. Mart lükkas kasti mööda äärt peale poole, muidu oleks weehooga wäga kaugele alla sattunud. Hans jälle läks Tiidu wanast lootsikust, mis nagu sa tead, ammu juba kuuri ukse ees idanes, mööda ja tõstnud lootsiku otsa kord ülesse. Oh sa paraku, kui Tiidu mehed tulid, wanal oli hang selgas ja poisil rähä. Wana karjus ja paukus, et tema maad tallatakse ja tema kraami kistakse. Hermann oli ka parajasti jõe ääres ja hakkas wanale wastu, waidlesiwad tükk aega. Mina rääkisin ka mõne sõna läbi akna, kutsusin wanat, kui ta mõistlik mees ja hea naaber tahab olla, Mardipäewaks meile külasse. Wana näitas käega wana lootsiku poole, mille otsa Hants pisut teinepidi oli pööranud ja räuksus “wat see on mõistlik”. Mardipäewa õhtu käisid Timmermanni Hendrik ja Paha Mart ka kord teda waatamas. Hendrikuga ikka wana rääkinud, aga Mardi wastu olnud kaunis okaline. Wana Timmermann oli sügise karjas olles laulu teinud Lõu palgi ja Tiidu Mardi üle ja kui tal meil pea soojaks läks, ürgas seda laulda. Paha Mart istus kõrwas ja õppis, ja õhtu meilt koju minnes läks Tiidult walju lauluga mööda: “Nüüd Lõu palgi õigus on ära kautud . Ja Tiidu Mardi keeldus, meid rõhub rängasti.”

55

Kirjad kodust

Aga ma raiskan juba tüki paberit Tiidu wana pärast ära nagu muud paremat kirjutada ei olekski.

Papa on masinate asjaga juures mõttewaewas. Hea oli sügise küll wana masinat ära müüa ja mõni sada rubla wastu wõtta, aga nüüd on uue asemele saamisega tegu, mõne saja eest ei ole enam saada, läheb rohkem tarwis. Oleks himu isesõitja peale. Sauga mehed oleksiwad ka nõuus ühisust asutama ja ühes ostma. Papa ei tea, mis nüüd teha. Kui nende seltsi astuda saaks, küll hõlpsamini kätte, aga masin ei oleks oma jagu, kui teda talwel peale rehepeksu muusse töösse paneb, siis peab jälle teistele selle eest maksma. Ostaks üksi oma jauks, on wäga kallis, peab jälle wõlga tegema, aga teenistus jäeks ka kõik omale, nii on siis praegu oma mõtetega teelahkmel, ei tea kumb tee õigem on.

Juhkam Pärnust on Wenemaalt kellegi Berkmanni käest, kes metsakaupleja olewat, mõned kirjad saanud, milles see kiidab seal ühe suure mõisa, maa ühes metsaga, müüa olewat, paarisaja tuhande eest, aga suurt wõitu olewat loota. Mets olewat tubli ja ka wälja wedu hea, nii et sealjuures rikkaks saada wõiks. See kiri on Juhkamile hoo sisse ajanud ja ajab ta nüüd papale ja Päriwere Hansenile peale, et nad raha katsuks muretseda ja siis ühiselt sinna kallale asuks. Neil oligi paari nädali eest nõuu sinna waatama minna, aga jäi seekord järele, ootawad seda Berkmanni Pärnusse tulema. Papa ohkas ühtepuhku, et sina kodu ei ole, et koduse wärgi sinu hoolde wõiks jätta ja ise reisima minna, kullamägesid otsima. Kui ilm talwele jäeb, siis lähewad meie mehed jälle Taali töösse. Puude kaup 400 sülla peale on juba tehtud. Papa pidi Paha poistega juba heila sinna seadima ja ettewalmistama minema, aga et pühapäew Ostrowi juures joodud olid ja Paha Mart ka jootus oli, jäid minemata, aga nüüd warsti ikka lähwad.

Et kord jootusi nimetasin, siis teatan, et neid wiimasel ajal siin mitmed on olnud nagu nüüd Ostrowil, kus weike tütar on tulnud. Losmanni Mardil olid tütre joodud mõne nädala eest. Siitami Jüril on poeg alles ristimata. Kuuse Jukul on ka naene ja laps juba käes. Seal oli kunis kiire tulema olnud. Juku naene on seesama Päriwere tüdruk Anna, keda talle juba ennemalt räägiti, see, kes kord poiste taskuid rewideeris.

Kas sull mingit lugemisewara on nüüd ka. Oled Postimeest ka wahel näinud. Oskar lõikas Endla pidude kirjelduse postimehest wälja, lubas Sulle saatas. Tema käinud ka “Libahundi” ühte pärastist etendust waatamas. Olnud küll suurepäraline. Iseäranis olnud näiteseinad ilusad. Mets olnud nagu päris mets.

Uuest aastast wõiksid omale ka mõne lehe tellida ehk aitaks aega lõbusamini edasi saata.

Kui sa Postimeest lugeda saanud ei ole, siis ehk edaspidi, kui mõnda pesukraami saata tuleb, wõiksin mõne Postimehe küljest lahtilõigatud juttudest sinna wahele panna. Neist oli iseäranis tore ja pikk “Nils Holgerssoni imelik teekond metsanidega”. See on küll ainult luulejutt, aga minule meeldis ta nagu oleks ta päris sündinud. Sellest oli enne ka palakesi Lastelehes. Postimees lubas aasta waheajal mitu raamatut kaasa anda Postimehe kirjakogu nime all. Poole aasta wahel tegi sest ka kord juttu, wabandades, et kirjanikud weel tööga walmis ei ole. Nüüd aga hakkab aasta lõppema ja ei ole sellest kirjakogust weel pead ega saba näha, ei tea, mis narrimine see pidi olema.

Saab näha, mis siis uueks aastaks jälle lubatakse. Aeg hakkab lõppema, pime on käes, papa tuli kodu, tahab pakki walmis seada, et

õhta Paha juure ära saata, ei ole enam aega kirjutada, pean lõpetama. Ela heaste,

mamma.Mardipäewa kooka on ka weel üle jäänud, paneme neid ka kasti sisse.

-.-.-.-.-Mamma kiri. Sellest kirjast alates on mamma kiri kontrastsem, paremini loetav. Arvatavasti on tegu parema tindiga.

56

Kirjad kodust

Isa märkus tindiga: 117.A.70. 14.XII.1911. Pliiatsiga: N 110-A.65 kellelt? – kadunudLõul 10mal Detsembril 1911.

Armas poeg,Heila saime Sinu kirja kätte, täna pakkisime jälle sinu jauks kasti sisse 10 naela

wõid, 1 paar aluspüksa, 4 raamatut, 2 Postimehest lõigatud juttu, Nils Holgerssoni ja Mererahwas. Ma olen küll praegu nii loll, et ma kindlasti ei tea, kas Mererahwas juba Sinu kodus oleku ajal ei ilmunud. Oskar lõikas ta minewaaasta leheküljest lahti, ühtegi märki tal küljes ei ole, missuguste Postimehe numbritega ta koos oli, arwan ikka, et ta peale sinu minekut ilmus ja kui ka, kord uuesti läbi lued sa ta ikka. Nils Holgerssonil on wahelt mõned lehed kadund. Papa pani paki sisse sulle Jõulukingiks uue taskuraamatu, selle wahele pistsime need pildid, mida sa suwel kord soowisid, seda poolikut taskuraamatut, mida sa ka soowisid, ei juhtund mull näppu, Oskar ta kappi pani, ma ei wiitsind ka otsida, ehk saab edaspidi jälle wahel mõnesse kohta wahele pista. Ära aga sellepärast mõtle, et su raamatud ja paberid kappis nii segi on pillutud. Ei, nad on kõik peaaegu sessamas korras, kui sa minewa aasta enne minekut nad säädisid, just sellepärast ei tahtnud ma kapi kallal palju sorida. Papa läks Päriweresse, seal on täna õhtu jälle mõned mehed koos raudtee asjus nõuu pidamas. Postimehest oled muidugi uute raudteede lootuse üle lugenud. Paki wiis papa Päriweresse, saab sealt ehk mõnega linna saata, et posti peale saab, kui kauemaks jäeb, pärast sa ei saa Jõuluks kätte. Kirja kirjutan täna, selle saab ka homme ehk ülehomme Päriwerest minema saata, kui pakk küll ennem teele läheb, kirja saad wist siiski ennem kätte. Raha lubab papa ka õige pea saata, wõib olla, et saab pakiga ühel ajal tulema saadetud.

Raamatud, mis pakisse saiwad, ei ole ehk kõige paremad, aga nad on meie tänawu suwised uued, arwan, et nad sull lugemata on. Tolstoi “Meeste ja naesterahwas” ostsin mina Jäärmargist, teised on Oskari omad. Usun, et ta ei nurise, et me need sulle saatsime. Papa tõi hiljuti ühe suurema uue “Spiritismus”, see seletab waimudest imeasju, wõib olla, et edaspidi ka selle sulle saadme, praegu ei tahtnud teda sellepärast saata, et ta Oskaril alles lugemata on. Sa muretsed jälle muidugi, et paki saatmise kulu suureks on läinud, aga mis sinna ikka parata.

Kraawi läinud Kaisma wolikogu liige on jah Peediwana olnud. Tema oli muidu päris tubli mees, aga eks ta seda wa märjukest ikka liiga palju armastas küll. Uuesti walitud J. Jaakson muidugi sinu onu ei ole. Wiluweres leidub ikka ka targem J. Jaakson, sinu wanaonupoeg Leskemaa Jaan, küll ta wist see ikka on, meie ei tea küll, neist asjust ka rohkem ühti, kui me lehest lugenud oleme, arwame niisama.

Mede kohtuasjad Tiidu wanaga on praegu poolikul, saab näha, kudas need kujunewad. 28mal oli korraga kahel pool. Suikus oli ta minu peale kaebanud, rahukohtus papa peale. Mina olewat teda sõimanud, talle ütelnud: Mis sa koer haugud seal. Tema tunnistajad: Räämalt endine Sikaselja Hendrik Mathiisen ja Arude Erni ja weel keegi tema linnameestest on urädniku ees ka tunnistanud, et ma nii olewat ütelnud. Mina tean küll, et ma nii ei ole ütelnud ja poisid: Kooli Juhan, mede Hermann, ja weel Martin Seiler, Mart Kahu ja Hans Weinberg, kõik oliwad sealjuures ja ei ole keegi mind kuulnud sedawiisi ütlema. 19mal tuleb wist uuesti ette minna, saab näha, mis seal mõistetakse. 28mal ei olnud Tiidu wanat seal, waid linnas, selle läbi jäi asi edasi. Mina küll muidugi ette ei lähe, saab wolinik wõetud. Papa peale oli ta rahukohtusse jõe niitmise ja kaewamise üle kaebanud. 28mal ei olnud papat seal ja Tiidu wana palunud asja edasi lükata, et ta weel tunnistajaid ette tahab tuua. 8mal oliwad siis mõlemad ees. Tiidu wanal olnud Tori urädnik Lilienthal tunnistajaks. See ei ole küll midagi Tiidu wana kasuks tunnistanud, waid otse õigust rääkinud. Mõlemil olnud wolinikud ees, papal Kõrw ja Tiidu wanal keegi noor alles ülikoolist tulnud, adwokat Leesmenti abiline. Papa ja tema wolik olnud juba üsna kindlad, et asi tühjaks mõistetakse, aga tulnud siiski teisiti.

57

Kirjad kodust

Wististi oli kohtunik asjast niimooodi aru saanud, et see jõgi muidu üks pisike oja on, ja mõistnud papale 4 päewa arresti ja kaewatud kohad umbe ajada, naljakas, kudas saab jõe põhjas sügawa wee ja jää all neid nüüd weel umbe ajada. Tiidu wanal on nüüd muidugi wõidurõõmu ülearu, aga loodame, et see kuigi pikk ei ole. Papa kaebab edasi rahukogusse, seal ehk leidub mõni targem pea, kes aru saab, kumb õigem on, jõgesid puhastada wõi umbe ajada.

Kuulu järele olewat Tiidu wana poolt peagi kolmas protsess meie wastu tulemas: palgi peale panemine, wõib olla, et see ka weel enne Jõulu ette tuleb. Näed, meil ei saa aeg igawaks minna, tuuletallamisega tegu küllalt. Saab näha ehk kaebab papa tema peale jälle palgi pealt äralõhkumise pärast. Tiidu wana otsib ja otsib ehk leiab wiimaks kah, kuuldawasti on juba mitmed kismamehed ta peale õige pahased, pidada passima ja parajat aega ootama. Olgu, mis on, aga tema maast käime praegu üsna rahulise südamega üle, (Tiidu) sauna juurest läheb suur tee juba läbi, isegi papa on juba mitukorda sealt otse poe poole käinud, see oli enam nii widewiku ajal, Tiidu wana wist ei juhtunud nägema, wahest oleks ette ka tulnud, poiste kallal ta küll wiimasel ajal enam kisanud ei ole. Minagi käsin kord üle Tiidu maa Reielil, see kord oli aga ka pisut kokkupõrkamist, mina lasksin nimelt Hantsu jõe peale tuhka wiia ja äärde järsu jää sisse astmed raiuda, et ma paremini üle saan. See oli hommiku pimedas, agaTiidu eit oli siiski kõbinat kuulnud ja tulnud kalda peale, tapelnud Hantsuga ja nimetanud teda rööwliks, kes nende sauna ukse ees kolistada. Muidugi, ega rööwel sõimusõna ei ole nagu koer seda on. Seda oli ta ka Hantsule üksinda ütelnud, kui mina sinna läksin oli eit juba läinud, ja ei tulnud enam nähtawale.

Aitab ehk Tiidu rahwast ka juba, muid inimesi elab ka ilmas, neist ka waja rääkida. Siin olewat praegu ühel noorel Sauga neiul halwad päewad, nimelt Sõeru Miinal, olewat teisel pisike tütar toodud, pidada Sookana Jaani oma olema, Sõeru wanemad käiwat küll Jaanile peale, et ta ärawõtaks, olewat ka tubli kaasawara lubanud, aga Jaan tõrkuwat wastu, rumal poiss, põlgab oma õnne ära. Muidu elatakse siin wanawiisi, pulmade tegemisest ei ole siin ümberkaudu senini kuulda. Arjaka Hendrik oli sügise jälle mitu nädalat Tartu tohtrite juures, nüüd juba paar nädalit kodu, pidada mitu kuud waja pikali olla olema, kui terweks tahab saada, seljal olewat gipsist side wõi tugi ümber. Mis nimeline haigus tall õieti on, ei tea ma, esiotsa räägiti, et tal neerud lahti põrunud olewat, poisil rasked päewad küll, kannata walu ja raiska raha, uue teenimisest pole niipea juttugi.

Ilmad on imelikud. Juba warakult hakkas külmetama, aga lund oli wähe. Kui Kadripäew mööda sai hakkas ka seda tulema, aga wihm oli ka warsti kannul, nüüd oli nädalipäewad juba päris sulailmad. Heila hommiku hakkas jälle külmetama ja täna tuli ka weikse luma maha, paar graadi on külma kah. Saab näha, kui pikk iga sellel on wõi on jälle warsti wihm wäljas. Sellepoolest on sarnased ilmad halwad, et Taalis töösse ei lase hakata. Hea on seegi, et sula nii suur ei olnud, et ta jõe jää ära oleks wiinud, mede piimawiijad sõidawad juba jälle pikuti jõge. Wiimased kaks pühapäewa oli Enges 27mal now. rahwakoosolek ja 4dal detsembril kursuste lõpp ja perenaiste koosolek, meie ei wiitsinud kumbagil korral minna, tee oli paljas ja pimeda ööga halw tagasi tulla. Tulewal pühapäewal saab Enges Päriwere ühispiimatalituse koosolek olema, sinna peab papa nimelt minema. Koosolek peetakse sellepärast Uduweres ära, et Uduwerelased ka ühispiimatalituse liikmeteks astuda tahawad ja sinna koorejaama asutamist kawatsetakse. 11 detsembri hommikul.

Õhtu jäin uniseks, ei wiitsinud enam kirjutada. Papa tuli kella 11 ajal Päriwerest kodu. Sinule saadetawa paki ja 25 rbl raha oli noor Hansen enese hooleks wõtnud postile panna, tema läheb täna Pärnu, seal on koosolekuid. Ei tule suuremaid uudiseid meelde, mis sulle kirjutada. Halb on, et senistest kirjadest ärakirju ei ole, pole meeles, millest

58

Kirjad kodust

sulle ennem olen kirjutanud, wõib juhtuda, et mõne asja üle mitu korda kirjutan, mõni jälle üsna nimetamata jäeb. Kudusin su jauks ühed walged sõrmkindad, tahtsin neid ka paki sisse panna, aga papa arwas, ei tea, kas sa neid tarwitadki, kui peaks waja ole, nimeta, saadame edaspidi, niisama ka muid tarwilikka asju.

Päriweres olnud palju mehi koos nagu Siitam, Uniwer, Prints, Reieli Andres, mede papa ja muud. Mede nurka tulewast raudteest ikka wist praegu asja ei saa. Torilased wõiwad seda ennem loota. Oleks kena küll olnud, kui tossutäkk meie õuealt oleks läbi tormanud, aga nagu me teede poolest wõõraslapsed oleme, nii jäeme selleks weel kauaks ajaks. Jõulud tulewad, juba teised ilma sinuta. Igaw on oodata, millal need aastad mööda lähewad, mina palun ikka, et ometi sõjad tulemata jäeks, rahu ajal wõid ikka loota, et jälle üksteist näha saame, kui ka see aeg pikk on üle elada. Nagu lehed teatawad, walmistatakse praegu Weneriigis uut wäeteenistuse säädust, aga see wist suuremat neid olusid ei paranda. Kautatakse needki õigused ära ja pagejad ja terwiserikkujad ei wähene sellegi poolest.

Oskarit pole ma Mardipäewast saadik näinud, ega ta ka enne koju ei tule kui Jõuluks, mis temasse puutub, ju ta ise sulle kirjutab, peaks ta ikka õppimisega edasi jõudma, et tulewal talwel gümnasiumi sisse saaks.

Pole enam aega, seekord head terwist, wõib olla Jõulu ees, kui kohtupäew Tiidu wanga mööda, kirjutan jälle.

mamma. -.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt: № 120.A.71. – 28.XII.1911.Lõul 20mal Detsembril

Armas poeg!Lubasin Sulle enne Jõulu weel kord kirjutada ja pean selles ka sõna. Meie

kohtuasi Tiidu wanaga jäi heila jälle pooleli, sest et tema tunnistajad kõik seal ei olnud. Januari 9mal tuleb jälle ette minna. Papa läheb täna linna, et oma edasikaebdust Rahukogusse sisse anda, ühes sellega toob täna ka Oskari kodu.

Laupäewal käisiwad kohtuuurija juures: Tiidu wana oma pojaga, Soo Mart, Arude Erni ja Paha Mart, ka urädnik Juurikson Laastu Jaan. Tiidu wana urgitseb nimelt Arjaka Hendriku tunnistuse kallal teise suwise palgi pealepaneise asjas, ta püüab tõendada, et Hendrik walet olewat tunnistanud ja wandunud. Hull on küll, Hendrik on praegu kodus haige maas, aga wana katsub ehk saaks teda weel enne surma Siberisse saata. Mis need tunnistajad seal kõik tunnistama on, ei tea meie. Paha Mart oli kõige wiimane olnud ette kutsuda ja on ülekuulamata jäetud, üeldud, et enam waja ei olewat, tähendab, et asi juba teiste tunnistustest selge oli, aga kumba pidi, kas tühine wõi tähtjas, ei tea meie praegu. Kui tähtsaks arwati, tuleb muidugi ringkonna kohtus harutamise alla. Sull on wist ka weel meeles, mis Hendrik sell korral tunnitas, nimelt, et tema seda palki, see tähendab Lõu ja Tiidu wahelist palki, kümme aastat on näinud. Tiidu wana tahab tunnistust sellega waleks tembeldada, et ta tõendab, et palk mitte enne seal kohal peal ei ole olnud, waid teise koha peal. Loodetawasti jäeb aga ikka see tõeasi maksma, et ta seal kahe talu wahel peal on olnud, kuna ka seda tõeks teha wõib, et tal kindlat kohta pole olnudki, waid olude järele kord siin, kord sealpool. Saab näha, milles ja kudas need protsessid Tiidu wanaga lõpewad, peaks lõpp see olema, et palk ikka palgiks jäeb, siis ei paneks tähele, et ta aega ja raha raiskab ja meeleolu äritab, kui teisiti läheb, siis on küll kahju, et tühjaga muidu jonnima sai hakatud. Aga tulgu, mis tuleb, ära häwitada, nagu ta ihaldab, ta meid ikka ei saa.

Minewa neljapäewa õhtul on Toris kole mõrtsuka töö ära tehtud. Tori postimehe Kõweraoja Juhan Kase on tema oma 18 aastane poeg Tõnis ära tapnud. Isa tulnud Tori

59

Kirjad kodust

wallamajast ja olnud tal 260 rbl. raha kaasas. Poeg walwanud üsna kodu lähedal oja silla all ja lasknud sealt püssiga isa peale. Isa saanud haawatud, jõudnud aga weel koju poole jooksta, poeg jooksnud järele, löönud isa püssi päraga maha, andnud talle wist ka weel nuahoopa ja wiinud ta siis kelguga jõkke. Arwatakse, et isal weel elu sees olnud, kui poeg ta kelguga jõkke lükanud. Raha on ta ärarööwinud ja katuse sisse ärapeitnud. Teisel hommikul läinud ta ise warakult sepa juurde töösse, kus tähele pandud, et tal riided werised olnud. Kui warsti weiksem wend talle järele tulnud, ema poolt käsuga, et ta isa otsima peab minema, kes õhtul pole koju tulnud, on ta ütelnud, mis minul isaga asja. Kodust leitud aga ka werine püss, sellega langenud poiss kahtluse alla ja tunnistanud wiimaks ülesse. Isa surnukeha oli weel pühapäewal jõest otsitud, ilma et leitud oleks, poeg on kinni pandud ja ootab palka oma teo eest. Mis peab küll ema süda ütlema, kellel mees tapetud ja poeg mõrtsukas on, seda wõib arwata.

Meil oli pühapäewa hommikul hulga aja takka kord kõwa külm 12 gradi, aga heila ja täna on jälle sula. Lume, mis laupäewal sadas, sulatab jälle ära. Sarnased ilmad on süüdlased, et meie mehed oma Taali tööga enne Jõulu algust teha ei saa, ei saa metsast pakkusid kätte. Saab näha, kudas ja millas seal hakkama saab ja kes sinna meistriks läheb. Paha Mardist wist sinnaminejat ei saa, tema läheb Päriwere wana teenistusesse, see asutab Uduweresse lauasaagimise wärgi ja Mart tahab sinna minna. Jällegi halb asi, mis papale muret teeb, aga ju siis teist ka jälle leiab. Katlakütjaks Taali pakuwad ennast mitmed, neist ei ole puudust. Aeg hakkab lõppema, tarwis lehmi lüpsma minna, pean kirja lõpetama, loodan, et Sull endine kiri juba käes on ja paki ja raha ka ikka Jõuluks kätte saad, nende saatmine jäi weidi hiljemaks, kui see kirjas arwatud oli. Päriwere meier oli nimelt, kui nad 11mal linna läksid, paki maha unustanud, ja see jäi selleläbi teiseks päewaks. Et pakki ligi ei olnud, polnud Hansenil ka raha saatmiseks adressi wõtta ja ka see pidi hiljemaks jäema.

Seekord siis head terwist ja Jõuluks rõõmsat meeleolu. mamma.

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa poolt: 125.A.73. – 8.I.1912.Lõul 4dal Januaril 1912.

Armas poeg!Ma ei oota seekord seni, kui Sinu kiri Su pühade kirjeldusega kätte tuleb, waid

tõttan juba enne Sulle meie pühadest jutustama. Jõulu ilmad oliwad külmad 13-14 graadi külma, esimesel pühal ka weel wali tuul. Külma tõttu ei saanud mujale wälja kui keskmise püha õhta Reielile. Meeleolu rusus halb teade Siitami õnnetusest, muidugi lugesid Sa seda juba Postimehest. Oskar ütles omas kirjas ka sellest kirjutanud. Praegu ei tohi weel loota, et see õnnetus ainult jalaga lepib, karta on, et wiimaks terwe mehe wiib. Olewat õige nõrk ja haige ja palawik 40 gradi ümber. Küll oleks see raske löök Suigu wallale ja Jakobi Haridusliste ettewõtetele, omaksete kurwastus weel rääkimata.

Siitami raamatud saime Juhkami juurest kätte, praegu seisawad nad kappis, kellele neid praegu ära wiid.

Heila õhtu käisime Reielil, asetasime memme ta wiimasesse woodisse, üleheila õhtul kell 8 ajal oli ta waikselt ärkamata unesse magama uinunud, tema waewa päewad on otsas. Kolmekuninga päewal saawad matused olema.

Muidu elame wanawiisi. Taalis on saagimise töö ka alles algamata, külma on küll, aga lund wähe, mis pakkude wedu takistab, saab näha ehk saab tulewal nädalal hakkma. Paha Mart läheb ikka wist Taali, Uduwere asi on wist jälle katki jäenud. Praegu on papal kibe sõitmine Jakobi koorejaama asutamise pärast, täna läksid Hanseniga selle asja pärast Are mõisa, mõisnikud soowiwad ka ühisuse liikmeteks hakata ja siis on plaan

60

Kirjad kodust

nendega sedawiisi kokku leppida, et Halinga meiereisse koorejaam saab asutatud. Saab kuulda, mis plaanid nad täna walmis tegiwad.

Kallit käis Jõulu ees meid ka waatamas, heila tuli tema poolt kiri, selles kõneleb ta, et Päriwere Uueda Martha Soomest temale kirjutanud ja oma koolielu ja õpeainete üle waimustatud olewat, ma usun, et ma Sulle kirjutasin, et ta Soome kontrollassistendiks õppima läks, ta plaanitsewat seal weel karjarawitsejate kooli ja wist ka perenaestekooli minna ja ehk alles aasta pärast kodu tulla. Kallit kirjutab: Kisagu teised kodu ja arutagu meheleminemisest, aga loodetawasti saab Eestile üks tubli töötegija juurde. Hea on, kui see lootus täide läheb. Papa ja Saugamehed plaanitsewad ikka masinaühisust asutada ja isesõitjat ära tuua, tulewal pühapäewal lähewad jälle Karumatsile kokku nõuu pidama, kas saawad siis hakkama wõi ei.

Seiler Kristjan käis üleheila meil, ta kaebas, et Sa temale enam ei kirjutawat, tema olewat Sulle kirjutanud, aga Sinu poolt wastust ei tulewat, lubas nüüd jällegi kord kirjutada.

Oskar otsib need raamatud, mida Sa omale saada tahtsid üles ja kui ta linna läheb, siis saadab nad muidugi Sulle ära ja paneb ehk mõne uue ka weel ligi. Postimehe kirjakogust on meil ka kaks tükki “Oma maa” ja “Eesti kultura” juba käes, aga neid wist Sulle enne saata ei maksa, kui nad kõwemini köidetud saawad, need on ilusad raamatud, praeguse kerge köitega taga wedades saawad muidu rikutud.

Papa tuli praegu koju ja tõi uudiseid, nimelt olewat hra. Hansen ja neiu Soowa pühapäew Jakobis mahakuulutatud. Heila olewat noor Hansen linnas Siitami waatamas käinud ja leidnud tema seisukorra lootuslikuma olewat, palawus olewat alanenud, söögiisu tõusnud ka arstide arwates olewat kõige kardetawam aeg möödas. Jalg olewat just põlweliikmest saadik maha wõetud, nimelt liikmest lahti wõetud mitte luu pooleks saetud. Hansen tahtwat wist Jakobis raha korjata, et Siitamile, kui ta terweks saab kunstlikku jalga muretseda, mis loomuliku jala moodi wälja näeks ja nii tema haledat saatust wähe kergitada.

Minewa nädali käis siin kuulujutt ringi, et Kooli Mihkel hakkawat naest wõtma ja minewal pühapäewal mahakuulutud pidi saama. Heila aga kuulsin, et weel nii kaugel ei olewat, wõiwat küll olla, et see nii läheb aga praegu on alles asi algamata. Tema pruut olewat sealt Roigu küljest. “Oidu Elsa”. Sina teda muidugi ei tunne, olewat alles sügisel leeris käinud, nii siis õieti noor paar, aga kulub Mihklile ära ka ehk jätab oma karutükid wähemaks.

Tori postimehe poeg, kes oma isa ära tappis, olewat ka linnas raskesti haige. Tee peal linna wiies olewat strashnikud temaga wäga armutumalt ümberkäinud. Isa ja poeg olewat ammu waenus olnud, nimelt olewat isa kord poega nii rängasti puuga löönud, et see selle tagajärjel lonkama hakkanud, poeg jälle olewat ka küll weller olnud, isa järelt raha warastanud ja muud. Isa ajanud poega ära, et ta enam tema majasse ei tohi tulla, ema aga olnud poja poolt, wiinud talle salaja metsa süüa, kus poeg peidus olnud, nüüdki ei ole ema kudagi poja süüd uskuda tahtnud. Kole perekonna kurbmäng. See ema on minu leeriõde. Surnukeha oli paar päewa enne Jõulu jõest üles leitud ja wiimasel pühal maetud. Enne jõkke wiskamist on poiss isal weel kõri maha lõiganud. Nagu näed, on tänawune pühade ümbrus kõiksugu koledate ja haledate juhtumistega läbi põimitud nagu oleks mõni pahur waim lahti pääsenud ja möllama hakkanud.

Papa kahetseb, et Sa kodu ei ole, temal oleks Sind hädasti waja. Ühisuse esimehena on tal praegu koorejaama asutamise puhul palju rehkendada, mida Sina talle ära wõiksid teha, nüüd peab kõik ta oma mure olema. Pühapäew nädali pärast olewat Enges jälle koosolek, seal saab näha, kudas koorejaamaga lugu läheb.

Reielil plaanitsewad kewadel elumaja uuesti ehitama hakata, on neil ka päris tore plaan wälja arwatud, wõib ikka ilus härbäär küll saada.

61

Kirjad kodust

Hendrik Arjakas käis 31sel Detsembril linnas kohtuuurija juures Tiidu wana kaebtuse peale, praegu ei tea weel, kuda see asi jääb. Riias otsustatawat, kas ta ära lõpetatakse wõi ringkonna kohtusse läheb. Hendrikul oli linnatee muidugi halb, ta pidi pikali rees olema, muidu aga paranewat ta terwis, kindlasti ma ei tea, kas ma Sulle kirjutasin, et tal seljaroo kõwer on olnud, sirgeks wenitatud ja gipsisse sidemesse pandud, kuna ta mitu kuud pikali lamama peab, et selg sirge wõiks kaswada. Südameta Tiidu Wana oma palgijahiga aga ei taha talle selleks aega anda. Saab näha, kas Tiidu wana jällegi Reielile matusele tulemata jäeb. Reieli Mariia wiis täna kutsekirja sinna. Tuba olnud tühi, tema pannud kirja laua peale ja katsunud ise, et tulema saanud. Üks wist kambris köhatanud, aga tema pole sinna julgenud waadata, muudku putkanud wälja.

5 Jaanuari hommikulIlm on öösel pehmemaks läinud, on weel 5 graadi külma ja pilwes ehk hakkab

lund sadama. Hea oleks, see parandaks teesid. Meie ühismeiereis oli Jõulu järgmisel päewal ka meieri hooletuse läbi õnnetus sündinud, nimelt on piima kuumendamise riist “pasteurisator” nimetati teda, selle tagajärjel katki läinud, et torud seest külmetanud olnud ja meier palawa auru peale lasknud. Kahju olewat peale kolmesaja rubla. See meier on mitmeski asjas hooletu, küll tahetakse talle wist warsti pikad jäljed.

Loodame kindlasti, et endise meieri hra. Reinupi jälle tagasi saame. Selle ajal oliwad sarnased korratused tundmata. Kontrollassistendi kohuseid täitis Jõuluni hra. Kosenkranius, see on sedasorti mehike, kelle majas olemise ajal tuju ikka lõbus on. Ametikohused aga täitis ikka kõik ära. Saab näha, kas ta peale Jõulu jälle tuleb. Räägitakse, ta lubanud Soome minna ja niikauaks oma õe enese asemele saata. Saab näha, kas ja kust me omale jälle päris kindla kontrollassistendi saame, mede uued tuad seisawad tühjalt teda oodates. Oli asjata see korraldamine wastu talwet. Paber nappib ära. Head tewist seekord.

Mamma. Iida asjus pidin pisikese paberi lipaka kirja wahele panema, aga papa keelis ära

Päriwere kaudu kiri saata, ei wõi uskuda, kelle näppu puutub ja mis sünnib, jäeb edaspidiseks.

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa poolt: №.128.A.76. 22.I.1912.Lõul 18 Januaril 1912.

Armas poeg!Et paastuaeg juba paari nädala pärast peale hakkab ja ennejõulune wõi saadetus

Sull muidugi otsa lõpeb, siis saadame Sulle nüüd jälle 10 naela wõid. Olgu Sull ometegi wõid leiwa kõrwa wõtta, muud söögikraami muidugi kodust ei saa. Wäga ihnus wõiga olla ei maksa, kui lõpeb, eks saadame jälle. Et wõi kaunis kallis on, selle üle ei maksa muretseda, saame sellegipoolest piima eest mitukorda rohkem raha kui ennemalt ise wõid tehes ja müües. Wõikast oli jällegi natuke suurem juhtunud, sellepärst panime “Sirwilauad 1912” ka sinna sisse, eks ta Sull pisike uudis jälle ka ole.

Minewa Reede käisime papaga linnas, seal nägin Oskaril Sinu poolt saadetud kaardi, koju ei ole peale Jõulu rohkem tulnud kui üks tume uueaasta kaart. Homme läheme jällegi linna. Mina pean sellepärast minema, et Kõrwi juures oma edasikaebdusele nime alla kirjutada. Käime ju nüüd Tiidu Wanaga kõwaste kohut. Mina oleksin küll walmis olnud seda weikest karistust Tiidu wana rõõmuks ära kandma, et tühjast läbi saada ja mitte enam raha raisata, aga Kõrw leidis kohtumõistmise ja Tiidu wana tunnistajate ütelused sarnased olema, et ta edasikaebdusele julgustas. Pealegi, mispärast peaksin ma sellega leppima, kui ma kindlasti tean, et ma sarnaseid sõnu ütelnud ei ole, ja ka minu tunnistajad ühel häälel mind süütuks tunnistawad, kuna Tiidu

62

Kirjad kodust

wana ja tema tunnistajad igaüks isewiisi räägiwad. Eks näeb, mis sealt tuleb. Papa annab ka nüüd Tiidu Wana peale kaebduse sisse palgi lõhkumise pärast Tori wallakohtusse. Jõe puhastamise asjus läheb edasikaebdus rahukogusse. Palgi asjus saawad kõik wanad mehed, kes seda palki peale 50 aasta eest näinud tunnistajateks antud, nimelt wana Ostrow, Timmermann ja wana Põdra wana. Palgi lõhkumise nägijad on mede poisid Juku, Hans ja Hermann. Saab kord see asi ette wõetud, tuleb siis, mis tuleb. Kõrw tõutab küll selle asja läbi wiia. Hea oleks, kui Tiidu Wana jonn asjataks saaks tehtud. Kui talle ikka järgi saab antud, ei tea, mis ta siis wiimati teha wõtab. Leppimist ega headust tema poolt loota ei ole. Papa käis täna Hallinga mõisas ikka selle koorejaama asutamise pärast. Praegu on see asi alles poolikul. Nüüd õhta pimedas läks papa jälle Päriweresse. On nimelt ühisuse asjus praegu palju käimist ja õiendamist. Ma wist wiimases kirjas kirjutasin Sulle meieri korratuse ja hooletuse üle, ja awaldasin arwamist, et ta peagi minema saadetakse. Laupäewal 7mal Januaril oli eestseisuse koosolek, kus seda asja oli harutatud. Muidugi ei olnud nõuu teda mitte just kohe lahti ütelda, waid edaspidi, kui uue asemele saamine kindel oleks olnud. Eestseisuse liikmetest on aga mõned wananaise taolised olnud, kes jutu meieri kõrwu kandnud ja meier ruttas oma lahtiütlemisega ette. Nüüd on aeg lühike, 11 webruaril läheb meier minema. Reinup, meie endine meier oleks peaaegu walmis tagasi tulema, aga et ta waheajal oma kodumaal Helme Tõrwas sealse ühismeierei juhatajaks sai, siis ei saa ja ei taha ta sealt äkiste ära tulla, kuna sealsed olud jällegi selle läbi kannatama peaksiwad. Papal oli kord plaan ise Helmesse sõita, et suusõnal Reinupiga rääkida, aga et aeg napp on, siis läks täna õhta Päriweresse waatama, kas noor Hansen seda mitte oma peale ei wõta, tema läheb homme muidugi Tartusse ehk saab selle tee peal ka kõrwal Helmes ära käia. Paha poisid ja Hermann läksiwad pühapäewal Taali. Saab seal töö ometi hakkama. Seal olewat selles talus, kus nad korteris on, pulmad, muidugi peawad poisid ka neid ühes. Wõib olla, et ehk täna pulmad lõppesid ja homme töö algama saab. Täna on paha, tuisune ilm, juba heila ööse hakkas möllama, aga senini weel järele ei jäe. Külma on ka kolm neli kraadi. Pühapäewa hommiku oli 22 kraadi külma ja selle terwe nädali minewa reedest saadik ikka üle 10 kraadi, minewa nädali oli kaks päewa sula ilm. Muidu on Jõuludest saadik ikka külm olnud. Lund on wähe, mis sajab, selle tuiskab hunnikusse, teed jäewad ikka paljaks.

Kooli Mihkel wõtab ikka naese, pühapäew olewat esimest korda mahaüteldud. Poe Jaan ja Soo Jaan aga, wanad poisikännud kõhklewad ja kõhelewad, ega saa asjaga hakkama. Soo Jaan käiwat ikka kaunis tihti Metsavahile, ega wana arm ei roosteta. Papa ja Saugamehed peawad ikka weel rehepeksuühisuse kohta nõuu. On peaaegu kõik walmis hulka astuma. Kaheldakse selles, et mõnda meest nagu Oti Aleksander ja weel mõned teised heameelega hulka ei tahetaks wõtta. Kardetakse, et nad muidu jonniajajaks sekka saawad. Ka selles lähewad meeled lahku, missugust masinat muretseda. Mõned on kõwaste isesõitja poolt, kuna mõned jälle lihtsat Bleimanni masinat tahawad. Praegu on küll halb, et meil weikest aurukatelt enam ei ole, peame Päriweres weskil käima. Ka oleks mõned pakud kodu saagida saanud ja weistele oleks saepuru alla panna olnud. Nüüd aga on saepuru ja kase pinnad kõik Taalis kaugel ega saa neid koju kätte.

Siitami terwis olewat ka juba parem, söögiisu minewat juba korda. Muidugi waewab teda tulewiku tumedus omajagu. Kooli pidawat nüüd ta asemel Suuriku Tõntsu poeg, kes tal ka minewa aasta abiliseks olnud. Wõib olla, kui homme linna läheme ehk läheme ka teda pidalisse waatma. Oskar lubas ka minna, minewa nädali, kui me linnas käisime, ta weel ei olnud käinud. Kahju küll, et just Siitamil niisugune lugu pidi juhtuma.

Wiimasel ajal ongi palju õnnetusi püssi läbi sündinud, pea igas lehe numbris leiad jälle teate mõne sarnase sündmuse üle.

Tõnsoni Juku oli Siberist Oskarile ka kirjutanud Oskari sügisel temale saadetud kirja peale. Kirjas küsib ta ka Sinu järele, ütleb, et on Jaanipäewa ajal Sulle kirjutanud,

63

Kirjad kodust

aga mitte enam wastust saanud. Kiri on õige wilets, ma poleks uskunud, et Juku nii kehwalt kirjutab.

19 Januari hommikul. Ilm sajab ikka weel lund, muud kui tuul on wähe waiksem, külma on ka weel

kaks kraadi. Teed ja rajad on umbes, saab näha, kuda me linna pääseme. Papa peab ikka täna linnast raudtee peale minema, et Helmesse sõita. Külap mull selle ummiga sant on üksi tagasi tulla. Aga parata ei wõi, peab minema.

Kui Sa nüüd kord jälle kirjutad, siis kirjelda oma pesu seisukorda täielikumalt, siis teame, mis Sull puudub ja wõime seks ajaks, kui edaspidi jälle wõid saadame, neid muretseda ja siis ühes Sulle saata. Jänese Jüri käis üleheila meil, laskis plekkarbi millega Mihklile wõid saatis, kinni tinutada. Ei ole enam Mihklil enneaegu tagasisaamisest juttu. Noh, teenistuse aeg jäeb tal Sinust ikkagi lühemaks. Küll oleks hea, kui Sinul ka kõigest 3 aastat teenida oleks, siis saaks warsti pool aega läbi. Pagan wõtku ka neid laewamehi, et neid kätte ei leita. Peaks see marune ja külm talwe nad kõik koju kihutama. Torist tuttawa Oja Jüri wend on ka tänawu soldatiks läinud ja Siberisse saadetud. Kaebawat ka külma üle. Jutu Juhan ei ole enam Seljal, waid õppiwat edasi. Ma küsisin küll Reielil matuse ajal tema ema käest, kus kohas, aga unustasin selle wastuse jälle ära. Nad ei tulnud pärast kirikut enam Reielile, et uuesti küsida oleks saanud.

Matusel oli Tammiste koor mängimas, oliwad weel laupä õhtu leinamarssi ära õppinud. Seda mängisiwad kottu minnes ja kiriku juures siitpoolt jõe kuni kiriku wärawani. Siis algas koraal. Minu meelest oli see ilusam, kui et ikka ja alati koraali oleks mängitud. Tee peal ei saanud kusagil mängida. Ilm oli külm ja pillid selle tõttu ei kuulnud sõna. Ka pidi tõttama, et kiriku teenistuse lõpuks sinna saada enne, kui õpetaja ja köster ära oleksiwad läinud. Tiidu wanat matusel ei olnud, aga sell päewal kui Suikus kohtus oliwad, tulnud ta õhta tagasi tulles Reielile. Et aga mede papa sinna järgi tulnud ja teda “wanaks sõbraks” nimetanud, siis pole mehel suurt juttu olnud. Ülepea on praegu ümbruskond kõik tema teguwiisi peale pahased ja mõistawad seda hukka, järelkiitmist ei leia ta kellegi poolt. Selle tõttu lubawad ka Ostrohw ja Timmermann palgi asjus kõik tunnistada, mis nad teawad. Et ta Arjaka Hendrikut taga kiusab, see teeb weel iseäranis inimeste meeled pahaseks. Kas läheb Sull liiaks, et ma igas kirjas ikka tükk ruumi Tiidu wanaga ära raiskan, aga ei saa temast nimetamata mööda minna. Mispärast Arude Erni tema mestis on ja tema kasuks tunistada püüab, ei tea ma arwata. Inimesed naljatawad, et wahest ootab noort Marti omale õemeheks. Noh, siis peaks Liisa küll ka tobe olema, kui teda wana eide eesmärk sellest tagasi ei hoia.

Nüüd wist ei tea ma praegu enam midagi kirjutada, aeg lõpeb ka käest otsa, pean ennast linnamineku wastu walmistama hakkama.

Head terwist siis see kord, katsu nii palju kui wõimalik oma meeleolu heas järjes hoida ja wõid ära hoia ning kui midagi muud waja, küsi aga, küll me saadame.

Mamma. -.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt: 130.A.78. 3.II.1912. Pliiatsiga: N 129 A77 kellelt – kadunudLõul 30mal Januaril 1912.

Armas poeg!Sinu kirja saime Reede 27mal kätte. Hea oleks, kui see Jaanson meilt läbi tuleks,

kui ta ka ei tule, ju siis katsume taga kusagil mujal kokku saada, papa kawatseb muidugi juba ammugi Wiluweresse minekut. Meie arwame aga, et Sull särgide ja pükside järel ootamine wäga pikaks läheb, kui me neid kõike Jaansoniga saata tahame. Muidugi wõib ju temaga suurema jau saata, wõib olla, et Sull selleks ajaks wõid jälle paras saata on, ja ka alumisi särkisi, aga kindad ja pealmised särgid katsume küll ennem saata, niisama ka

64

Kirjad kodust

nõelu, niiti ja nõelelõnga. Papa läheb homme linna, waatab, kui ta sealt walmisõmmeldud püksa ja särka saab, mina kudusin paari muste sõrmkindaid, hästi paksud ja soojad, ehk aitab Sulle seekord neist, kui arwad rohkem waja olewat, saada kaart ehk kiri ja nimeta, muretsen ja saadan jälle. Halb on, kui Sa wäga palju külmetada saad. Jalanartsa saadame muidugi Jaansoniga, riie tahab enne pesta ja korraldada. Ma ei tea Sulle just kõiki asju üles lugeda, mis paki sisse saawad, sest särgid ja püksid on alles teadmata, kas ja kui palju neid saab, nõelelõnga panen musta ja halli, niiti saad walget ja musta oma niiti ja rull walget linnaniiti, nõelad peab papa homme linnast ostma.

Tea Sulle praegu suuri uudiseid kirjutada olema, aeg on ka praegu nii kibe, mõtted mujal laiali, nii korratumat kirja Sa wist weel minult saanud polegi. Tulewal pühapäewal läheme wist Koolile pulma, Mihkel käis minewa neljapäew kutsumas, tulewat täitsa wanamoodi pulmad, mitu päewa pikad ja langusõiduga. Tammiste koor on seal ka muidugi wist mängimas. Mihkel oli ju ka ise wiimasel ajal koori liige.

Päriwere noor Hnsen on ka naesemees, on minewal nädalal ühel päewal Tõstamaal laulatusel käinud, aga pulmapidu nad wist küll ei pea. Täna oliwad meie mehed Päriweres meierei jauks jääd wedamas. Homme tuleb weel suurem wedu. Ühisuse liikmed peawad kõik kordamööda wedamas käima. Uus meier on tänini teadmata. Papa käis minewa Reede Helmes Tõrwa alewis endist meierit Reinupit taga otsimas, aga see ei saa praegu tulla, on seal kohapeal kinni, saab näha, kust me’ uue saame. Wana olewat ka nii palju uhke, et enam edasi ei lubawat jäeda. Meil on praegu kõige weiksem piimasaak, lehmi uuest jaust weel ei lüpsa, päewatakka (üle päeva) saame piima wiia 60-70 naela (ca 25-28

kg) korraga, paari nädali pärast loodame, kui lehmadel terwist, jälle suuremal mõõdul wiia saama. On ikka hea asi küll, et meierei on, saab hulk raha ja see endine suur wäntamise waew piimakoorimise ja wõi tegemise juures jäeb kõik ära.

Viimase lause ärakirjutamisel meenus mulle ema (Maria Tehver-Jaakson-Jaaguse) samasugune järeldus. Are piimaühingu asutamisel kulude kokkuhoiuks olnud kavas uurida, mida Pärivere piimaühistu sisseseadest kasutamiseks üle võtta kõlbab. Isa olnud selle mõtte pooldaja (teisi ei mäleta). Teostamiseni jõudmine nõudnud aga aega ja Parisselja Prints tellinud uue sisseseade. See ei meeldinud isale ja ta hakkas ühigu liikmeks alles hiljemini – piima vastuvõtu raamatus oli numbriks 101. Printsil vist 1. Jaani järgi, kes oli üksvahe Are piimaühingu raamatupidaja, oli nuber 2 Angoja Mihkel ja number 3 Arude Anton. Kodune võitegemine langes

siis muidugi lisakoormusena naisperele, eelkõige emale. Mede saagimise töö Taalis ruib ka nüüd hoolega. Paha poisid ja Hermann on seal.

Isesõitja ostmise asi haudub ka hoolegsa, saab näha, mis sealt wälja tuleb. Sauga meestel kuulukse asja kohta suur waimustus olema. Papa kaalub ikka kahe wahel, kas teistega ühisusesse heita wõi üks weiksem wärk omale üksi muretseda. Pühapäew tuli jälle ühe Holstre mehe poolt kaart, kes neljajõuulise peksugarnituri, Lantzi wabriku töö, kaks sügiset töötanud, 2200 rbl eest müüa pakub. Wõib olla, et see kõige parem oleks, aga raha läheb palju ja wõlga teha ei ole kerge. Ühisuse hulgas saaks weikse summaga läbi, rehed saaksiwad peksetud, aga muude tööde jauks oleks jälle parem, kui omal üksi oleks. Aeg arutab, kudas asi läheb.

Homme on jõeniitmise asi papa edasikaebtuse peale rahukogus ees, saab näha, mis sealt tuleb, kas läheb tühjaks wõi kinnitatakse endine otsus, ei tea, mis siis peab tegema, kas senatisse wõi palatisse, kuhu see tee läheb, edasi kaebama wõi sellele alla andma. Tulgu, mis tuleb, pead ta ikka ei maksa.

Aeg lõpeb, mõtted sassis ja uudised otsas. Seekord head terwist, teinekord kirjutan rohkem. mamma.31 januari hommikul

Ilm on täna ööse jälle külmaks läinud, 12 gradi jällegi. Nüüd oli mitu päewa ikka nulli ümber. Tänawu on wali talwe, külma ja tuisku enam kui tarwis, wõib olla, et suwel jälle palawust liiga tuleb.

Oma niit on wäga keerd, sant nõeluda, sellepärast panin pisikese wahanupsika kerade juurde, wõid sellega niidi üle tõmmata, siis ei ole keerust wiga.

65

Kirjad kodust

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa poolt: 136.A.81. 17.II.1912. pliiatsiga: N – A 79, 80 – kellelt? kadunudLõul 18mal webruaril 1912

Armas poeg!Heila tuli Sinu nime peale käsukiri, milles Sind Pärnusse I jaoskonna kohtuuurija

ette käsutatakse 16 webruariks s.a. Muidugi uuritakse seal Tiidu wana süüdistuse asja Arjaka Hendriku wastu, sest ka Paha Mart ja Ajaka Hendrik on sinna käsutatud. Et Sind kodus ei ole, läheb papa muidugi ise sinna (ridade vahele kirjutatud erineva tindiga ei lähe mitte).

Arwatawasti nõutakse aga sellegi pärast Sinu tunnistust ja kuulatakse Sind kas seal üle, wõi lastakse Sind Pärnu sõita. Selles tunnistuses oleks waja neile selgeks teha, et Arjaka Hendrik oma tunnistusega, kus ta ütles, et ta juba 10 aastat seda palki seal kohal näinud on, mitte puukest, mis seekord seal peal oli, ei mõtelnud, ka mitte kriipsu pealt seda kohta, waid üleüldse Lõu ja Tiidu wahel olewat palki, mis ikka nende perede õue all on olnud, oma kohta selle järele wahetades, kudas talu hoonete kohtade wahetused on olnud. Paha Mart on, kui nad enne Jõulu kohtuuurija ees käisiwad, kus Mart ülekuulamata jäetud, kuulma juhtunud, et Tiidu wana tähendanud, et juba üksteistkümmend aastat enam seda palki pole olnud. Sellepärast tuletan Sulle meelde, kui seda Sinu käest peaks küsitama, et see 1903 aastal oli, kui Tiidu wana palgi pealepanemist keelama hakkas, kuna palk ometi tema keelust hoolimata peale sai pandud, kus juures ta inimesi püssiga ähwardas, missuguse teo eest ta 17 aprillil 1903 aastal rahukohtniku poolt karistada sai, mis otsus ka rahukogu poolt kinnitust leidis.

Meie kodused lood on praegu kaunis ärewad, kohtu käskusi tuleb iga päew, 16 webruariks oleme mina, Mart, Hans ja Hermann ja Kooli Juhan rahukohtusse käsutatud Tiidu wana kaebtuse peale palgi pealepanemise pärast, 17mal on Tori wallakohtus papa kaebtus Tiidu wana peale palgi pealepanemise keelamise pärast. Sinna lähewad ka wanad mehed Põdra wana, Ostrohw ja Timmermann palgi wanadust tõendama, wist 22sel tuleb rahukohtus ette papa kaebtuse asi Tiidu wana peale omawolilise palgi lõhkumise pärast ja nagu juba ennem ütlesin 16mal ka Arjaka Hendriku pärast kohtuuurija ette minek. Kui wiimati kirjutasin, tähendasin, et papa edasi kaebtus jõeniitmise pärast sell päewal ette tuleb. See oli eksitus. Tiidu wanal oli powestka tulnud sellel päewal kuhugile mineku käsuga, et aga külakubjas wenekeelsest powestkast aru ei saanud, see asi aga ees oodata oli, siis oli arwata, ju ta muidugi sinna käsutati, et papal käsku ei olnud, seletasime sellega, et Kõrw tema eest wolinik on ja see muidugi käsu sai, tõepoolest ei olnud aga sellajal rahukogu istungisi Pärnus olemaski ja on praegugi weel teadmata, millal see ette tuleb.

Eespool tähendasin ärewat olekut, ära pane seda kõik mitte kohtuasjade arwesse, see suuremat ei ärita, tulgu sealt, mis tuleb. Meil on aga wiimasel ajal lehmadega õnnetusi olnud, oleme kahest heast loomast ilma jänud, wasikad ka ühes on 4 tükki. Suwel ostsime moonaka käest, kes meil töös oli, lehma, see oli rammusa piimaga, weike must maatõugu lehm. Teisipäew 31sel Januaril sünnitas ta äkitselt wasika, kuu aega waremalt kui õigus oleks olnud, wasikas elas küll, aga suri warsti ära, lehm ise paistis muidu terwe, aga ei puhastanud ennast ära, et seda ennegi ette on tulnud, ei pannud meie selle peale suurt rõhku ja palusime Kosenkraniust abiks. See tuli ka teisel webruaril ja toimetas selle asja ära, sellest ajast saadik aga jäi lehm nagu lollimaks, ei söönud suuremat, aga just haige ta ka wälja ei näinud. Esmaspäew 6dal webruaril homiku olime parajasti Koolile pulmamineku wastu walmistamas, mina käisin teda weel enne waatamas ja et tal tagapool otsas wähe wälimist wiga näha oli, nimelt pisike käristus, siis määrisin seda õliga, et pehmaks teeks, sealsamas määrimise peal hakkas lehm korraga tuikuma ja kukkus maha, mina hüüdsin teised sinna, siis oli wälja sirutatud ja arwasime,

66

Kirjad kodust

et ta silma pilk sureb, aga et ta jälle natuke toibus, siis sõitis papa Pätiweresse ja tõi sealt karjarawitseja Soomlase sinna, see tuli rohitses ja pritsis teda,upitasime ta ka waewaga maast üles, ometi ta ülewal ei seisnud. Soomlane ütles, et tal emakoja põletik on ja arwas, et kui ta warsti wirguma hakkab, siis ka weel asja wõib saada. Meie läksime ikka pulma ja õhtul tulime jälle koju waatama, ka Soomlane käis jälle pritsimas, aga lehm läks ikka nõrgemaks ja Kesknädala, wiimasel pulmapäewal oli ikka ärasurnud. Selle waheajal oliwad kahel lehmal, Teisikul ja Neelikul iluste wasikad. Heila õhtu hakkas weike Piimik, kaheaastane, kes siis poole aastane oli, kui sa äraläksid, näitama, et tal sünnitamise tunnike ligidal on, käisin teda iga natukese aja pärast waatamas, asi näitas oma loomulikku käiku minewat, waewalt pooletunnise waheaja järele läksin jälle waatama ja leidsin lehma surnult, wasika jala otsad paistsiwad, pea oli ka lähekorras, kõik õigetpidi, kohutas ära, ei mõistnud mõtelda, miks tal nii ruttu surm pidi tulema, wahest waewlewad lehmad tudide kaupa ja ometi ei sure. Suus, otsapidi kurgus oli tal üks tükk sarnaseid narusid nagu harilikult lehma puhastus on. Meie arwame, et ta oma esimese wee põie, mis noorel lehmal ikka enne wasikast ära tuleb, suhu wõttis, alla neelas ja selle kas kohe kurku tõmbas ehk wäituste ajal oksendama hakkas, kusjuures see talle kurku läks, ja ta ära lämmatas. Oli kuda oli, aga ilusast lootusrikkast lehmast oleme ikka ilma, wähemalt südametunnistus on selle juures rahul, sarnast asja ei wõinud ma kudagi karta teada, sest lehm oli muidu pealtnäha terwe. Peaks ikka teised lehmad omaga kõik iluste korda saama, ju siis unustab pikalt selle ka ära, praegu teeb küll meele ärewaks.

Papa läks täna jälle Taali, homme läheb jälle linna, laupäew käis linnas, sealt tõi mitu raamatut kaasa, mis Oskar Sinu jauks Karu juurest oli wõtnud. Flöte saime Kesknädal Päriwerest kätte, Janson oli ta Juhkami juure jätnud, tema oli Esmaspäewal linnas olnud, pidanud ikka õhtuks meile tulema. Kentle proua rääkinud papale, et tema ka talle weel selleks hoogu andnud, aga meile ta ei ilmunud. Arwame, et ta kudagi wiisi kuulda sai, et meie kodust ära pulmas olime ja sellepärast tulemata jäi, papa lubab, kui wähe mahti saab Wiluweresse minna, igatahes kui Janson tagasi tuleb, saab ta ka Sinu jauks raamatuid ja muud kraami ühes. Oskar saatis Sinu poolt temale saadetud kirja ka ühes raamatutega koju, sealt nägin, et Sull meie, koduste, terwise ja meeleolu üle mure on, selle poolest ole üsna rahulk, meie olema papaga mõlemad praegu terwed, ja Sinu äraoleku mure on nende weikeste asjade peale, millest Sull walusad mälestused on, nii palju mõju awaldanud, et neid peaaegu ette ei tulegi. Sinu peale aga mõtleme alati ja teeksime, mis wõiksime, et sind tagasi saaksime, aga peame wist ikka aastaid ootama. Laupäewal 4dal webr. õhtu käisime papaga Päriweres. Oli nooreherra sünnipäew. Peale meie oliwad seal ajakirjanik Raud oma prouaga ja Pöörawere Mann oma proua ja lastega, Uniwer oma õega olid ka kutsutud, aga tulemata jäenud, niisama ka weel mõned muud. Siitami terwis olewat juba üsna hea, käiwat karguga mis kõbin, tahtnud üleheila koju tulla, aga et ilm wäga külm, pole lubatud, kardetud, et alles paranenud õrna kohale põletik wõiks hakata.

Wana Hansen oli oma wiimasel Riias käigul ka seal warikus käinud, kus kunstlikke jalgu tehakse, ja kui Siitami terwis seda kannatab, tuleb tal Riiga minna, juba mõõtu andma. Olewat lootust, et hea jala saab, nii et lonkamistki näha ei ole. Kooli Mihkel on enesele õige ilusa mõistliku mooduga naese oskanud saada. Minul oli hale meel neid noori paarisid näha Päriweres ja Koolil. Oleksin hea meelega näinud, et ka minu poeg mulle sarnase armsa minija oleks toonud, aga selle lootuse täideminek jäeb teadmata aja peale. Sull on ehk wõi ka juba otsakorral, kui nii, siis saada teade ja me wõime kohe jälle saata. Uueda Juuli õmbleb praegu Sinu jauks särkisid, korraldame üht ja teist, tea kas Janson kõiki äratuua jõuabki. Kui Sull ehk raha lõpeb, küsi, küll me

67

Kirjad kodust

saadame jälle. Katsu aga süüa ja oma terwist hoida, et sa põduraks ei jäe. Meelt ja waimu püüa ka niipalju wahwa hoida, kui Sa jõuad, muredest pole kasu.

Head terwist seekordmamma.

12 webruari õhtulKirjutasin homiku kirja walmis, aga nüüd pean weel natuke lisa tegema. Meie

oleme kuulnud, et Sa Arude inimesest mõnega kirjawahetuses oled, selles asjas tahaksime Sind hoiatada oma sõnadega ettewaatlik olla, sest asjaolud näitawad, et Arude rahwas Tiidu wanaga ühes mestis mängiwad. Meie wastu näidatakse sealt poolt ka lausa wiha wälja, hoitakse papa teretamise eest kõrwale, pilgatakse tahaselja, sügisel künti see pisike teeribakene, mis kraawiäärt mööda jõe poole tuli kuni kraawini, üles, sellepärast waata ette, et Sulle kudagi sõnadest peale ei keerutada.

Powestka asjus, mis heila tuli, ei tea meie praegu weel, kas Sind kui tunnistajat wõi kui süüdistatawat üle tahetakse kuulata, seda asja kuulab papa homme linnas järgi ja kirjutab siia alla üles. Ma ei tea, kas Sull see palgi pealepanemise päew meeles on, sellepärast kirjutan sulle ka üles, see oli 16 Mail 1910 aastal. Sina ei olnud mitte palgi pealepanejate seas, waid olid sell korral Jakobis mänguharjutusel, loodan, et Sull wõimalik oleks selle kohta mõnda tunnistajatki teada saada, kui waja peaks olema. Papa poolt:

Paragrahw 942 sinu poweskas, mis sind uurijasse kutsub, süüdistab sind, walewandujaks ehk walewandele tellijaks, süidistus on suur, ühest aastast kuni aasta ja 8 kuud wangi ehk wangiroodu, nenda kuidas asi olli, mille pärast kaebtus tõsteti. Kui sind üle kuulatakse, siis tea seda, et wanu inimesi on olemas, kes tõentada teawad, et se palk kelle pärast kohtu käimine on, kaugelt üle wiiekümne aasta selle Tiidu ja Lõu talu wahel käimiseks on olnud, mitte karwa peal ühe ja sellesama koha peal, waid nõnda, kuidas tarwitus nõuab, need inimesed anna üles: Mihkel Tõnise p. Timmerman 67 aast. Wana. Jaak Mardi p. Ostrohw 70 aast. – Jüri Jakobi p. Einberg 78, a. wana. Kõik teawad tõendada, et nad üle on käinud, kui naad alles 10-12 aastased poisiked olliwad. Sa oled juu tark inimene ja pead ise teadma, kuidas omaga läbi saada. –

Kui kätte saad, siis kirjuta kohe, et oled saanud. Wallawalitsus andis üles, et sa kroonu teenistuses oled, aga mitte kodu, sellepärast tuleb weel walda küsimine, kus kottos sinu elu koht on, ja sellega läheb weel hea tük aega ära, kui sind üle kuulata saab, mina ise üles andma ei lähe: wana.

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa poolt: 42.A.83. 2.III.1912.Lõul 24dal webruaril 1912.

Armas poeg!Sinu wiimase kirja saime üleheila kätte. Soowitawaid ärakirju ei ole nii hõlpsasti

saada, kui warsti selle järele wälja ei ole wõetud. Aasta lõpul wiidawat need kõik Wiljandisse, kus neid küll alal hoitawat, aga siiski mitte igaühel neid nii hõlbus saada ei ole. Jooksmist ja käimist on selle pagana kohtuasjaga ikka küll. 16maks olime poisid ja mina Tiidu wana kaebtuse peale rahukohtusse käsutatud. Wenekeelsetest powestkadest ei saa meie keegi aru ja et endiste urädnikkude uurimise järel mina palgi pealepanemise juures peasüüdlane pidin olema, siis arwasime, et mind ka selleks kohtusse oli kaewatud. Minu terwis oli aga sell korral koguni wilets, peale muu wigade oli mull weel paise suus hambaigeme peal ja pool nägu ja teine silm selle mõjul paistetanud, selle pärast sai Kõrwile wolikiri nõutatud ja mina jäin koju. Kohtus selgunud aga asi nii, et mina tunnistajaks olen kaebatud ja mõistetud mulle mitteilmumise eest 3 rbl trahwi. Loodame küll, et ehk kui teine kord ette minna tuleb ehk selle oma wabandustega maha paluda

68

Kirjad kodust

jõuan. Imelik, kudas Tiidu wana just mind kui palgi wanaduse tõendajat tunnistajaks kaebada wõis. Hendrik Mathiesen on kohtu ees tõendanud, palk olewat juba 14 aastat pealt ära olnud, selle wastu tunnistajaks olekski just mind waja olnud. Asi jäenud Tiidu wana palwe peale pooleli, tahtwat weel tunnistajaid ette tuua. Kuu aja pärast tuleb uuesti minna.

17mal käisiwad meie papa, Hermann, Hans ja Juku ja Timmermnn, Ostrohw ja Põdra wana Toris. Seal on Tiidu wanal jälle palju teistmoodi jutud olnud kui päew enne linnas, tahtnud seal koguni sellesuwist palgi pealolemist mahasalata. Ülepea olnud näha, et Toris Tiiduwana poole hoitakse. Kesknädal, 22sel oliwad papa, Hans, Hermann ja Juku jälle Rahukohtus, Wana Timmermanni kui palgi wanaduse tõendaja wõttis papa ka weel ligi ja oli see ka üsna tarwilik olnud, seal oli seekord papa kaebtuse asi Tiidu wana peale palgi lõhkumise pärst ees, Tiidu wana wassinud sealgi oma juttudega ja palunud jällegi pooleli jäemist, ajanud aga ka wastu, et tema ei olewat palki pealt ära lõhkunud. Unustasin ütlemata, et ka Toris asi poolele jäi ja 2sel Märtsil uuesti minna tuleb.

16mal oli Paha Mart uurija juures käinud. Seal öeldud talle nii moodu nagu oleks tema kaebaja ja Arjaka tunnistajaks ülesandja olnud. Mart on aga seletanud, et Arjakas ju Tiidu wana poolt tunnistajaks oli antud ja mis Arjakas seekord tunnistanud, selle kohta ütelnud Mart, et see tal enam selgesti meeles ei ole “ju see kohtuaktides ülewal peab olema”. Minu teada ei teadnudki ju teie nii hästi Paha Mart kui ka Sina, enne, milleks Arjakas üles antud oli, kas süüdistatawaks wõi tunnistajaks, kuda wõisite siis teda midagi walet tunnistama meelitada.

Tiidu wana pea lootus kõigi nende asjade juures näitab olema, et ta wägisi tõendada tahab, et palk juba rohkem kui kümme aastat pealt ära olewat olnud, noh, aga seda ta ometi kudagi tõeks teha ei saa, näitab just kui otsiksiwad nad Mathieseniga endale seda auku, mis nad Arjakale, Paha Mardile ja Sinule pakuwad.

Meil on praegu kõwa kewade, jões on suur wesi, põllud ja aasad on kõik lumest paljad, enamesti wahest ka neli kradi sooja. Selle mõjul ja et mujal käimisi ka hirmus palju on, ei saanud ega saa papa mitte Wiluweresse minna. Meie ei tea, mill päewal Janson tagasi tulema hakkab, katsume aga asja nii korraldada, et paki pühapäew ehk esmaspäew Juhkama juure saata saame, kui Janson teda sealt leiab ja kaasa wõtab, on hea, aga kui ta ka maha jätab, sellepärast ka meelt heita ei maksa, küll siis post ta jälle sinna toob. Wiimase paki kwiitungi peal seisab 45 kop. Mina hoian kwiitungid alles, küll Sa siis ükskord ise kokku arwad, kui palju need saatmised on maksnud. Papa ei ole saanudki kodu olla. Kohtupäewad lugesin Sulle juba ette, peale nende on weel koosolemine, minewa pähpäew 19 oli Päriweres koosolek, laupäew 15mal oli Päriweres wanapaari hõbepulma pidu, kuhu ka meid kutsuti. Minu paistetand silmade pärast jäime minemata. Täna käis papa homiku poole Toris protokolli wälja wõtmas ja peale lõunat läks jälle Parisseljale, ma ei tea, kas sa tead, et Prints nüüd seal peremees on. Temal on kase metsa ja tahab ta neid pulgalaudadeks saagida, muidugi papa kaubaga, wiis meilt ka saewärgid ja et nad nendega omal jõuul heaste hakkama ei saa, siis läks papa sinna säädima, sellepärast juba täna ära, et siis homme warem tagasi saab, minewa laupäew käis ka sellepärast kord seal. Pühapäew on jälle Enges koosolek, kuhu papa jälle minema peab, nii ei olegi muud kui üks laskmine ühest kohast teise. 25dal webr.

Õhtu jäin uiseks, ei saanud enam kirjutada. Olin eelmise öö poegiwat lehma walwates peaaegu läbi ülewal, täna on ikka jälle sulailm, talwetee lõhub ta ikka igatahes ära, kui nüid weel külmetama hakkaks, jõgede jääd on alles paigal, siis ehk pikendaks weel, aga seda ta wist ei tee, kuldnokad wilistawad igapäew kewade lugusi, ka Lõukest olewat juba mõned kuulnud. Suurte külmade järele on koduses elus ja loomadega soojad ilmad head küll, muudkui saaniteest on kahju. Oskar oli Sulle linnast järgmised raamatud

69

Kirjad kodust

ostnud: Mõtted. Teine raamat, Juhani Aho Laastud II, M. Oorgu Eluradadelt, J. Mändmets Wiirastused, üks nummer uuest naljalehest “Kilgist”, “Tuljak”, “Labajalg”. Kodust saab pakisse “Oma Maa”, “Eesti kultura”, üks nr. “Meie Mats”i, kaks Wenekeele sõnaraamatut, Jurkatami ja ? Komponeerimise õpetus, Sädemed 1911, Noorsooleht 1910 niipalju kui ma neist kätte leidsin, mõned nr-id on, ei tea kuhu, kadunud. Wõib olla, et kui Oskar kodu tuleb ta need ka ülesleiab, eks siis saadame need mõnes teises pakis kaasa. Postimehe küljest lõigatud juttudest saad “Liibawist Tsusimani”, “Von Leunbachi herrased”. Sellest sai üks poogen ühes lehega Sulle minewaaasta flöte ümber pandud, wõib olla, et see Sull alleski on ja weel mõned weiksemad, kõiki ei jõua nimetada. Riide poolest saab 4 särki, 6 ninarätti, 2 käterätti, 1 paar jalanartsa, wiimased on õige pleekimata riidest, tea, kas kõlbawadki tarwitada.

Wõid seekord hulka ei saa, pole riidekraami ja raamatute hulgas just sünnis, saadame pühadeks iseäranis postiga. Saksa Eestikeele sõnaraamat jäeb ka seekord saatmata.

Mida Sa kuue ja pükstega tegema pead, ei tea ütelda, küllap nad Sull siis, kui kord kodu saad, tööriideks täiesti tarwis läheks, kui rahast wäga kahju ei ole, saada nad koju.

Meil lüpsawad praegu 7 lehma, 4 uuest, 3 wanast jaust, piima saab juba üle 100 naela (ca 40 kg) päewas meiereisse saata. Kontrollassistenti praegu ei ole. Kosenkranius on Soome läinud, webruari kuu läheb juba ilma kontrollita läbi, ei ole assistentisi kusagilt saada. Päriweres töötawat uus meier, aga kes ja mis ta on, ei tea ma praegu ütelda.

Siitam olewat ka juba linnast kodu tulnud, kudas ta jalamõõdu andmisega lugu on, seda ma ei tea. Tema raamatud, mis Sa Jõuluks kodu saatsid, on praegu alles meil, saab näha, kas wiib neid papa, kui ta aega saab wõi ehk Oskar pühade ajal, temale ära. Rahwas räägib, koolipoisid olewat Siitami äraoleku ajal kaunis omawoliliseks läinud, abilisest suurt tähele ei panewat, kui ta nüüd ise wäljas on, küll ta nad jälle waole ajab.

Mis kirjawahetusse Arude Liisaga puudub, siis ei ole meie seal mingit muud olema arwanudki, kui nagu Sa ise ütled, aga et nad Tiidu wana poole hoiawad ja et rahwa jutt ikka Liisut Tiidu Mardi tulewaseks kujutab, siis arwasime waja olewat ettewaatust meele tuletada. Mis Sa minewa aastasest kirjast kõneled, siis teadsime kohe ehk Sa küll nime ei nimetanud, kes Sulle seda kirjutas. See oli ju teada, keda Tiidu wana uueaasta õhtul sõidutas.(õhtu peale talitust.)

Seadsime praegu paki joonde. Homme lähewad Mart ja Iida linna. Iida läheb leeri ja Mart teda wiima, siis wiiwad ka paki Juhkama juurde. Saab hea suur pauakas, ei tea, kas Janson nii suurt oma wiia wõtabki. Teisipäew ehk Kesknädal läheb papa ise ka linna, kui Janson siis weel minemata on ehk saab seal taga kokkugi. Ennem papa linna minna ei saa, homme on Uduweres koosolek, Esmaspäew Päriweres, mõlemisse peab ta minema. Weiksema sõnaraamatu wahelt leiad mõned kaardid. “Spiritismus” sai weel peale eesnimetud raamatute paki sisse pandud.

(28 webruari hommikul)Sinu kirja 20 webruarist saime heila õhtu kätte, tähendatud aktisid ei ole nagu

eespool juba ütlesin, kudagi wõimalik saada, millest meil küll kahju on, aga sinna kudagi parata ei saa. Papa arwab Sinu ettekawatsemist tunnistuse andmise kohta, mida Sa kirjas awaldasid, täiesti õigeks ja ütleb, et nii just tarwis ongi rääkida, arwab aga et ega seal kuigi pikalt ei küsita, waid lühidalt, paar küsimist ettepannakse. Kudawiisi meie kohtuasjad praegu pooleli on, kirjeldasin juba eespool, praegu ei ole wõidu lootused just olemata. Pühapäewal saatsime, nagu ees nimetatud, paki Sinu jauks linna. Mart oli teda Juhkama juurde wiinud, seal üeldud, et Janson juba pühapäewa hommikul ärasõita tahtnud, aga rongile hiljaks jäenud, et ta ka Juhkama juures waatamas käinud, kas pakk

70

Kirjad kodust

seal on, aga et seda sealt leidnud pole, enam tagasi tulla pole lubanud, Juhkamid lubanud ise paki ta kätte wiia, kuna ta uus teelemineku plaan esmaspäewa homikuks olnud. Kas nad paki talle ära wiia ja anda said wõi ootab see praegu Juhkami juures ei tea meie, papa läheb täna linna, kui see maha on jäenud, siis saadab teda postiga. Käsilolew kiri oleks ka muidu pühapäew postile pandud saanud, aga et papal margid kodust otsas oliwad ja ta arwas, et pühapäew kõik uksed kinni on ja Mart neid ka linnas wast kudagi kätte ei saa, jäi kiri saatmata. Papa oli pühapäew Uduweres, heila jälle Päriweres koosolekutel, täna läheb linna, kohtu asjade pärast on tarwis Tammiste Urädnikuga kokku saada, wõib olla, et ta ühisuse asjade pärast wast koguni Walka peab sõitma. Tiidu wana kihutab päewade kaupa kodust ära, Jumal teab, missuguseid abinõusid ta kõik endale püüab üles otsida. Mede Iida on praegu leeris ja Uueda Juuli on siin tema asemel, kudas edaspidi lugu läheb ja kudas uue tüdruku saame, on weel teadmata, praegu on mull aeg otsas, oleks weel mõndagi kirjutada, aga ei saa enam.

Head terwist ja julgust. mamma.

Kui Sa juba uurija ees käinud oled, siis kirjuta meile ka kohe, mida seal Su käest küsiti ja mis Sa wastasid.

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa poolt tindiga: № 144.A.85. 10.III.1912. Pliiatsiga: N 145 A 86 – kellelt? – kadunudLõul 5 Märtsil 1912.

Armas poeg!Sinu kirja saime heila hommiku kätte. Tiidu wana õelus meie perekonna wastu

täidab küll kõige kõrgema määrani hinge täis. Häbematust ja pimedat wiha on tal niipalju, et ta sugugi järele ei mõtle, et ta selle juures ka ise koledasti wõib kukkuda. Asjalugu on nii, et kui ta seda Teie peale tõstetud kaebtust tõeks teha ei saa, siis ta ise walekaebtuse tõstmise eest niisamasuure trahwi saab, kui Teie siis, kui see tõeks tehtud on. Nüüd on aga juba tema ise kui ka tema truud tunnistajad, mitmes kohtus nii mitmet moodi rääkinud, nii et nad sellega wiimaks kimpu peawad jäema. See on halb, et kõik see kupatus palju aega ja kulu nõuab ja et tal kohtutes nõuus olejaid ja tema poolt tunnistajaid wõtta on, nagu Arude Ernigi, kui ta tõendab, et ta palki näinudki ei ole, ainult sellest kuulnud wõi Mathiesen oma tõendusega, et palk juba 14 aastat pealt ära olewat. Arjaka asja uurimise korral olewat Tiidu wana nagu Paha Mart kuulnud, ütelnud, et palk juba 11 aastat pealt ära olewat, Toris kinnitanud, et nii kaua kui wana meie Oskar on, enam palki peal pole olnud.

Meil oliwad sell nädalil jälle kohtupäewad, Reede Toris ja laupä linnas. Torisse ei läinud papa ise ega tema wolinik, teisekordne olek oli neile näidanud, et sealt poolt muud loota ei ole kui Tiidu wanale õigust ja sellepärast ei hakanud nad sinnamineku kulu tegemagi, papa läks täna Torisse, et asja üle kuulda saada ja protokolli wälja wõtta, et siis edasi kaebada. Linnas aga mõistetud Wana palgi lõhkumise asjas süütaks, tähendab, et tal õigus oli lõhkuda, seda on urädnikkude tunnistused teinud. Seegi asi läheb wist edasi. Saab näha, millal siis rahukohtusse uuesti etteminek tuleb. Minu edasikaebtus ülemtalurahwa kohtusse tuleb 14 Märtsil ette. Sinna minna pole wist minul ega tunnistajatel waja. Otsustatakse akti järele. Ei pane ma ka selle peale rõhku, tulgu sealt, mis tuleb, asi on nii palju weike, mis see siis teeb, kui ma üheks ööks Suiku Wahemehe Annile külasse lähen. Arjaka Hendriku semmitus on aga ikka hull küllalt, weel enam sellepärast, et Hendrik ise ikka pikali maas haige on. Ega ta wist selle moega terweks saagi, selle eest muretseb juba suur ärewus, ka on ta kodune elu wilets selle läbi, et isa joob ja tige on, sõimawat Hendrikut ja ajawat wälja. Kord tahtnud koguni kirwega lüüa. Sinu asjas tuleb nüüd töösse hakata, on waja tunnistajaid, kes Sinu 16 Mail Jakobis

71

Kirjad kodust

olemist tõendada wõiwad ja ka neid, kes tunnistawad, et Sind kodu ei olnud, kui palk peale pandi. Wõib olla, et Palkoja poisid, kes ju palgi pealepanemise juures oliwad, seda tõendama saawad. Ka Räätsiku ema, kes see kord meil oli, wõib seda tunnistada, niisama ka Paha Mart, kui ta tunnistus maksab. Hendriku asjas peame lootuse palgi wanaduse tõendajata peale panema, milleks wanad mehed kui ka Päriwere wana Hansen walmis on. Tema tõendab otsekohe, et ta weel 1903 aastal selle palgi pealepanemist nägi. Jakobisse läheb papa niipea, kui ta saab. Teatust selle asja kohta saigi sinna juba saadetud. Meil käis heila külaline, papa poolõde Elsa, kellest ma Sulle ennem kord nimetasin. Tema on Jakobis sukakuduja juures õppimas ja puutub seal Uniweri, Kassi ja kõigi nende tegelastega kokku. Täna läks ta ära ja ta wõttis oma peale selle asja kohta Uniwerile rääkida, et see järel uuriks, kes sell korral seal oliwad ja mis nad selle kohta teawad. Wõib olla, et Uniwer ise seda kõige paremini teab tõendada ja kui Otto Hendrikmann raamatute wäljaadja oli, siis peab ju ka tema seda teadma. Kodu jäenud “protokollidest”, mida Sa nimetasid, ei leidnud ma muud kui raamatu, milles Sull teated “Tammiste pasunakoori” ja “Jakobi hariduse seltsi koori” kohta sees on. Seal ei ole aga 16 Mai harjutust nimetatudki. Maikuu mängimistest on ainult Uueda pulmad 30-31 mail nimetatud. 23dal Mail käisid Sa ka tohtri juures, minu rohusedeli peal on selle päewa nummer. Adwokadi asi teeb ka tüli. Kõrw ringkonnakohtusse minna ei saa ja ehk on ta ka selleks nõrk. Leesment on Tiidu wana adwokat ja muud, mis siin Pärnus weel on, wist suuremad asjad ja wist ka wannutatud adwokadid ei ole, küllap tuleb wist kaugemalt adwokati otsida. Kui ringkonna kohtus asjad selle korra järele ette tulewad nagu nad sisse antud on, siis peaks ikka selle asjaga ka weel aega olema. Ringkonnakohus oli nüüd Märtsi esimestes päewades Pärnus ja oliwad seal minewa suwised kewade poolsed asjad ees. Sügise poolt suwised nagu see Tammiste metsawahi poja tapmine ei tulnud weel ette, aga kes teab, mill ajal Teid käsile wõetakse, wähemalt küll ometi mitte enne, kui see kohus uuesti Pärnu tuleb, mis wist kahe kuu pärast saawat sündima, aga siiski peab ette walmistama niipea kui wõimalik. Kui papa Jakobis ära käib, küll ta siis jälle Sulle teatab, mida ta seal kuulis. Küllap Sa nüüd wist muidugi juba wõi puudusel paastuma pead, aga anna andeks, meie ei saanud Jansoniga wõid saata sellepärast, et meie Päriwere wõid, mis liiga kalliks läheb, enam saata ei tahtnud. Meil läks korda pea niisama hea wõid 35 kopkaga nael (ca 85 kop. /kg) saada, nimelt Lehmniidust, sealne perepoeg on, kui ma ei eksi, wist Sinu kaaskursistidest, sellepärast on wõi hästi hea. Et aga nagu juba ennem kirjutasin, teed äkiste wiletsaks läksid ja kohtud ja koosolekud mahti ei andnud, siis ei saanud mahti sealt wõid otsima minna. Heila sai nüüd 5 naela (ca 2 kg) toodud ja selle saadame kohe Sinule ära, praegu ei ole neil rohkem anda olnud, küll siis edaspidi jälle saad. Iida on nagu ennem nimetasin praegu leeris ja Uueda Juuli meil tema asemel, saab näha kudas siis edaspidi saab, kui Uueda Juuli kudagi meile kauemaks jäeda ei wõi, siis on see nimetatud Elsa wist walmis suweks meile tulema, aga see ikka küll päris talutüdrukuks kauemaks ei taha jäeda, on selleks liiga peenike, linnas saksu teeninud ja peenemalt elama harjunud. Muidu näitab ta päris hakkaja ja tubli inimene olema. Iidal on weel üks nädal teenida ja siis läheb ta muidugi, kuhu, seda meie ei tea.

Tiidu wanal näib see tõbi olema, et ta kõiki, kes kudagi kohtu ees õigust ja meie kasuks tunnistawad, wale tunnistajaks tahab tembeldada, nii olewat wana Ostrohw Toris ütelnd, et ta juba siis seda palki näinud, kui ema teda süles üle wiinud. Tiidu wana olewat kirjutajaga selle üle riielnud: miks ta nimelt nende sõnadega ei ole protokolli üles pannud, siis oleks ta Ostrohwi wale tunnistuses süüdistanud, sest kudas wõiwat seda aega mäletada. Mina määletan küll nimelt seda aega, mill mind süles üle palgi wiidi ja wõin ka karwapealt seda päewa ja ka tundigi nimetada, mill ma esimest korda ise ilma aitamata üle läksin, aga waletada ma sellepärast ei tarwitse.

(6 märtsi hommikul)

72

Kirjad kodust

Jätkan rutuga oma kirja edasi. Täna oli kibe öö, kaks wasikast tulid peaaegu korraga, mõlemad tahtsiwad ligiaitamist, siiski läks asi ikka korralikult. Papa tuli heila õhtu Torist, oli ka Taalis käinud. Et teed paljad on, peab jala kõmpima, täna tuleb jälle linnaminek, ikka jala. Ilmad on küll wähe külmemad kui kord, jäed jõe põhjas alles paigal, aga lund ei ole. Papa tõi Tori kohtu protokolli ligi. Asi on jällegi pooleli jäenud, Tiidu wana on terwelt 10 tunnistajat üles andnud, kellest mõned peawad tõendada wõima, et palk kesk õunapuuaia kohta peale olewat pandud, teised jälle, et 10 aasta jooksul seal enam palki peal ei ole olnud, nende hulgas on jällegi Arude Erni Mathiesen, tublid tõendajad igatahes. Toris olewat juba Tiidu wana wastast woolu märgata, sest ta olewat seal kirjutajaga riidu läinud wiimase korra protokolli asjus ja otsiwat selleks allkirju, et kirjutaja peale kaebada.

16mal tuleb uuesti Torisse ette minna. 14mal tuleb ka papa edasikaebtus rahukogus harutusele.

Muud ei ole kui jookse ühest kohast teise ja kuluta aga raha, aga jätta nüüd ka enam kudagi ei wõi. Meie arwame ikka, et ehk enne kui Teil ringkonnakohtu ette minek tuleb, juba mujal kohtutes palgi õige wanadus tõendatud saab, nii et see selle kaebtuse iseenesest tühjaks teeb. Papa läheb nüüd linna ja wõib wõimalik olla, et ta ka selle joonega Wiljandisse läheb, et sealt 1908 aastaseid aktisid wälja nõuda, mis kõige kindlam tunnistus oleks, et palk mitte weel kümmet aastat pealt ära ei ole. Papa poolt vahele

kirjutatud: + ei olewat wõimalik saada, ainult siis, kui kohus nõuab.Head terwist seekord

Uueda Juuli poolt kah.mamma.

Papa poolt lisatud:

Pärnus 6es Märts 1912.

73

Kirjad kodust

Kriminal kohtu pidamise seaduse paragarhw 277 ja 483 on selle asja kohta käivad paragrahwid. Kui sulle kohtu uurija pool poweska ehk mu selle sarnane asi tuleb, kellel niisugused paragrahwid peal on, tea siis seda, et paragrahw 277 seda tähendab, et uurija asja ära on lõppetanud. Kui paragrahw 483 peal on, siis läheb asi ringkonna kohtu kätte edasi. Ja kõige tähtsam asi on sull see, sa pead teadma, milles sind süitistakse kui wale tunistuse tellijat, kaebaja peab seda tõeks tegema, et sina kedagid tellinud oled, kui ta seda ei jõua ehk ei sa, siis langeb tema just selle samma karistuse alla, mis ta sulle pakkub, wõid üsna mureta olla, karta pole sull midagi.

Adwugadid ajawad asja üsna teisiti, mitte nenda, kui sina meile kirjutad, sind ei süidistada mitte palgi panemises, et selle pääwa ära olekut püiad tõendada, waid sind süüdistatakse wale tunistuse tellijaks. Nüüd peab aga Tiidu seda selkeks tegema, kus ja millal sina H. Harjakat selleks tellisid, ja wat seda ta ei sa (se on tema hukatus). Adwogat on raske saad, Reimann ei taha seda oma peale wõtta sellepärast, et tema Tiidul sell korral wolinik olli. Leesmith sellepärast, et ta praegu Tiidu wolinik on. Mina tahan nii, et Kõiw H. Harjakal wolinik on, mida ta ka lubas, sinul ja Bacha Mardil olgu mõni teine, mida siis teil üles anda tuleb, kui süidistuse akti kätte olete saanud, teie kolmekesi ehk iga üks saate kohtu poolt ilma hinnata wannutud adwukadi kui teie kõik ehk sina üksi, seda palute, (aga mitte teisele) iga üks ika omale, palwe tuleb siis ette kanda, kui kaebtuse akt käes, saame sest 7me pääwa jooksul. Aga seda ei maksa sul teha, palud sa adwukati, siis kutsub kohus Leesmenti sulle ette, aga mina seda ei taha, teist wannudud adwukati Pärnus ei ole, ja kohus muid ei kutsu kui wannutud adwukati, wannutamatta adw. wõid sa küll üles anda, aga sa ei tea, keda sa annad, enne kui sulle selle üle kirjutan, aga sellele tuleb tasuda, kui nüid asi peaks ruttem ette tulema, kui mina sulle teatan, siis anna Rutolf Kõrw(?) üles, kes seekord sinu asja ajab, asjatundjad arwawad, et sellega aega küll on, kui ta ette tuleb.

7es Märts 1912.Käisin Reimanni juures; rääkisin palgi protsessist, tema arwas, et mina kaotan,

Kõrw seletab parakrahwi ühte otsa, aga Reimann kaks otsa, ja arwan, et Reimannil selles asjas õigus on. Rahukogus jõe puhastamise asi, wõttab Reimann oma läbi widada ja loodab kindlasti, et mind õigeks mõistetaks. Reimann wõttab wist sinu asja ka aeada, kui se üks kord peaks tulema. M J...

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa poolt: № 147.A.87. 7.III.1912.Lõul 10 Märts 1912.

Armas poeg!Pahk Mart ja Arjaka Hendrik on täna jälle uurija juures ees, tea, mis seal jälle

nende käest küsida tahetakse. Mina kardan, et ehk neile süüdistamise akt kätte antakse, papa aga ütleb ikka, et nii ruttu see asi ikka minna ei wõinud, nõrk lootus on ka olemas, et ehk teatatakse asja lõpetamist, aga seegi wist nii ruttu ei läinud. Homme läheb papa Jakobisse, muusikakoor olewat seal harjutamas, siis saab ta seal ka selgemini kuulda, mis need mehed teawad. Mis ta seal kuuleb, kirjutab seal kohe, ja paneb kirja ka kohe posti peale. Palgi wanaduse tõendajateks omalt poolt, kui seda waja arwad, wõiksid Sa küll Päriwere wana Hanseni üles anda, tema nimetab ennast ja teda nimetatakse wiimasel ajal ikka Georg, isa nimi oli tal Juhan ja ka weel wana Kalbuse, Mart Kalbus Andrese poeg Torist. Päriwere on Are järel. Need mehed wõiwad tunnistada, et siin ikka palk peal on olnud ja läbi käidud, ja tunnewad seda asjaolu ka üleüldse. Papa oli selle asja pärast linnas adwokadi juures käinud, see on ka arwanud, et see asi nii kurjaks minna ei saa, sest Tiidu wana peab oma kaebtuse tõeks tegema ja mis moodi tahab ta Sinu ja Paha Mardi peale seda tõeks teha, mis olnud ei ole, ka Hendriku kohta on ta arwanud, et kui siin ikka

74

Kirjad kodust

olgugi ajutiselt, palk peal on olnud ja läbi käidud, ja see palgi olemine tõeks tehtud saab, siis ka Hendrikut süüdlaseks teha ei saa. Herndrikul on tänane linnas käik küll wilets, tee on hirmus halb, ega see tema terwisele head ei tee, aga mis sinna parata wõib, jäeb minemata, wiimaks wiidakse wangi wiisil, see oleks weel halwem. Tiidu wana on küll põrguline, aga mitte enam inimene. Hirm on sarnase koleda hinge lähedal elada.

Meil on nüüd ikka päris kewade käes, jõejää kerkib tükikaupa põhjast üles ja läheb minema. Suurem osa on siiski wist ikka alles põhjas paigal. Täna on juba seitse kradi sooja. Üleheila ööse sadas wihma, see tegi kõik kohad poriseks ja rikkus teed hirmsasti ära. Minewal pühapäewal läks papa Karumatsile, pidid seal Sauga mehed koos olema isesõitja ostmise üle aru pidamas, aga pole seal kedagi olnud. Tähendab, et meestel see waimustus juba jahtunud on. Küllap peab wist papa ikka omale üksi rehepeksu wärgi ja aurukatla muretsema, oleks neid ka küll saada olema, pakutakse mitmelt poolt, aga ikka kaunis kalli hinnalised, saab näha, kudas selle asjaga hakkama saab. (11 Märtsi hommikul)

Papa läks Paha juurde, Paha Mart käis heila õhta meil. Tema tuli Taalist, powestkat, millega teda heilseks linna käsutadi, polnud ta kätte saanud, ega polnud sellepärast ka linnas käinud ja ei teadnud sellest midagi. Lubas õhtu weel Arjakale minna kuulama, mis Henrikule linnas räägiti, nüüd läks papa sellepärast sinna, et ka seda kuulda saada.

Siitamil waesekesel olewat jälle õnnetus juhtunud. Ta on wannist wälja tulles karguga libeda maa peal kukkunud ja just selle waewalt paranenud haawa pihta, weri on rumalasti palju jooksma hakanud, nii et teda otsekohe jälle linna wiidud. Olewat õige raske wiga ja halb parandada. Ilma walitsemises ei ole wist põrmugi enam õigust olemas, et head ja auusad inimesed nii palju kannatama peawad, ja kuraditaolised elukad hõisata wõiwad.

Papa tuli tagasi. Hendriku käest küsitud: kas Mart Bach teda on walet tunnistama tellinud, mille peale Hendrik muidugi, ei ole, wastas. Mart Bach läheb homme uurija ette, saab kuulda, mis tema käest seal siis küsitakse. Hendrik on tahtnud wanu mehi palgi wanaduse tõendajateks üles anda, aga üeldud, ei ole tarwis. Mart Bach aga kästud, nii pea kui saab, linna tulla. (13 Märtsi hommikul)

Papa läheb täna linna, et homme Rahukogusse ette minna. Kiri jäi ka niikauaks ära saatmata. Pühapäew käis ta Jakobis. Kooriliikmete mälestus olnud ka nii puuduline, teawad küll, et Sa seal oled olnud, aga kuupäewa jälle ei mäleta, siiski kui just hädasti waja peaks olema, Rehe mäletawat ikka kõige rohkem ja ka Kassi wõiks üles anda, ja aga papa on jälle isade nimed küsimata unetanud. Et Sind palgi pealepanejate seas ei olnud, selle tõendajaks wõiksid küll Palkoja Kaarli üles anda, Karl Martin Neerut Mardi poeg.

Jakobi hariduse seltsi raamatukogust on papa tunnistuse wõtnud Sinu sealkäimiste kohta ja saadab selle ka ühes kirjaga Sinu kätte. Meie arwame, et Sinule, kui süüdistuse akt kätte peaks tulema, aega peaks antama kodumaale tulla oma asja korraldama, wõiksid küsida ehk saab.

Papa läheb linnas weel adwokadi juurde, mis ta seal kuuleb, kirjutab siia kirja peale üles, minu poolt pole praegu enam midagi uudist kirjutada, muud kui

Head terwist ja looda, et õigus ikka wõitma peaksmamma.

Papa poolt:

Rahukogus jäi jõe puhastuse asi pooleli, Liljendal kutsutakse ette.Bacha Mardi tunistus kohtu uurija ees, kirjutatud pliiatsiga arvatavasti Mart Bachi enda poolt:

Mis uurijas küsdi – öeldi, et asi on lõpetadud, asi on Riiga rokuröri kätte sadedut Arjaka wale tunistuse asjus. Küskisin, misugune on walle, mis Arjakas on tunistanud,

75

Kirjad kodust

sele peale ei sanud mina wastuseks üsna mitagi, siis küskisin, kas ei wõiks tunistusi wõta üles, ööldi, et ei maksa tülitada, kui üks kord süidistuse akti kätte sade, näete, kui on tarwis, wõite siis üles anda, uurija ütles, et wõib ola, et rokurör lõpetap asja ära, aga seda ei tea mitte selgesti.

-.-.-.-.-Isa poolt: 50.A.89. 23.III.1912. Pliiatsiga: N – A88 – kellelt? – kadunud

Lõul 18 Märtsil 1918.Kallis poeg!

Wiskan rutuga mõne sõna paberi peale. Papa läheb täna jälle linna, wiimati said Sa kasinasti wõid, kõigest 5 naela, see ehk lõpeb enne pühasid juba otsa, saadame Sulle sellepärast weel 8 naela, seda küll ehk enam pühadeks kätte ei saa, ehk jätkub wiimasest saadetusest weel pühadeks.

14 Märtsi kohtuasjade kohta teatan: Papa asi on weelgi poolele jäenud, aga arwatawasti saab ta ikka trahwist lahti, mina olen seekord ikka süütaks mõistetud, 40 rbl on see terwe kupatus maksma läinud, nüüd on mull sellehinnaline koer, ainult ei tea, mis tõugu see koer on, wististe “neuwuudländer” küllap ta siis inimesi üle jõe wedama hakkab, kui palk jäedawalt pealt ära jäeb. 16 Märtsil Toris on ikka papa kaebdus tähelpanemata jäenud ja Tiidu wana õiguse saanud, sest et palk tükk aega pealt ära on olnud, selle asja pärast nüüd papa linna lähebki, waatama, kudas edasikaebtusega lugu on, aga Kõrwi hoolde ta seda asja wist küll enam ei jäta. 14mal Rahukogus oli tal Reimann ees. Kõrw käis minu asjus Taalis. Seda ei tea, millas Tiidu wana kaebtus poiste peale jälle Rahukohtus ette tuleb, kuulu järele olewat see akt uurija käes, tea, mis sealt seest urgitsetakse, wahest tahab Tiidu wana Mathiseni tunnistust, et palk 14 aastat pealt ära olnud Arjaka wastu tarwitada, see ei tohiks nüüd midagi tähendada, Toris olewat tunnistajad 16 Märtsil on kõik ütelnud, et 1902 aasta weel palk peal olnud, aga peale seda nad ei tea. Kui Sull ehk wahest tarwis peaks olema enesele adwokati walida, siis Kõrwi küll ei maksa, olgu siis Reimann ehk mõni muu, papa himu on ka Kõrwist täis, küllap ta ikka üks muidu rahanorija on. Tori protokollist on näha, et wanade meeste ütelused palgi wanaduse kohta palju pehmemal toonil üles on pandud, kui nad öeldud on, see oleks Kõrwi kohus olnud seal järele waadata, et kõik õieti oleks olnud.

Wõikasti sisse panime 1910 aastased Sirwilauad, seal sees on kohtukäijatele mõned juhatused ehk leiad sealt, mis Sulle tarwilik oleks. Wiimane uurija ees käimise küsimine Arjaka Hendriku käest on olnud: Kas Jaakson ja Bach on Sind waletunnistuse andma tellinud ja kui Hendrik ütelnud, et ei ole, on weel küsitud, kas saad aru, teie kolm olete kõik ühesugused süüalused. Ime küll kudas inimene seal süüalune saab olla, millest ta undki ei ole näinud, ja kui ka Hendrik walelikuks peaks jäema, millega tahetakse tõendada, et Teie teda selleks tellinud olete. Papa tahab linnast weel edasi minna Wiljandi lähedale ühte müüdawat rehepeksu garnituri waatama. Ühes ostmisest midagi ikka wälja ei tule ja ilma ka heaste läbi ei saa, peab ikka katsuma omale üht muretseda.

Ma pean kirja lõpetama hakkama, aeg on kiire ja mõtted on kõige selle kraamiga nii sassis, et midagi ka meele ei tule, ülepea on praegu sarnane sämpsus elu, mis mitte kolme kopikat ei maksa, pole ime, et juuksed ühtelugu walgemaks lähewad. Peaks ometi see Tiidu wana hirmus kius Sinu wastu tühjaks minema, siis muud raskused kannataks juba ära. Oskarist ei tea ma ka praegu mitte midagi, kudas ta õppimine edeneb, kas jõuab eksami ära teha ehk ei, wist Kesknädalil ta ehk tuleb koju, aga ega tal wist suurt aega pühasid pidada ei ole, teed on praegu halwad, jala peab ta tulema, kui ta tuleb, papa marsib ka nüüd ikka jala. Hea ometi seegi, et wesi niipalju pisike on, et jäe Päriwere silda pealt ära ei wiinud, nüüd külmetab jälle iga ööse, see teeb ristikheina ja rukkiorasele kurja. Teisipäew oli kord palaw päew ja ilus ilm, see meelitas ristikheinal noored idud wälja. Külauudistest ei tea praegu ka midagi. Arudel on uus peremees (Anton Adamson), siin

76

Kirjad kodust

wanad jäetawat wist weel selleks suiks pooletera peale, kes teab, kuhu nad siis lähewad. Willem läheb muidugi soldatiks. Uus peremees tegewat uut ahju sisse. Arudel kündsid sügise põlluäärest teeraja üles, kust nad piima jõe ääre tõid, nüüd kewade ei saa mujale jõe ääre kui üle ristikheina põllu, üleheila kaebanud wana eit uuele, et Uueda rahwas üle põllu käiwad, aga pole õigust saanud ühti, uus peremees ütelnud, kust nad siis läbi peawad saama.

Papa tahab kibedasti minna, ootab kirja järgi, lõpetan ära. Kui ta linnas midagi tähtsat kuuleb, mis Sull tarwis teada, pistku üles, ruumi jäeb küll.

Ela heastemamma

Kui Sull ehk raha lõppema kipub, nimeta.Papa poolt:

Kõrwi ei wõtita mina iialgu enam, tema on suur müra tegija, sinu ja Baha Mardi ja Hendriku asju rääkisin Reimannile, tema ei wõtta seda asja oma peale, sellepärast et tema selles asjas Tiidu wana wolinik olli, tema ütles, et se temale ei passi üks kord ühele, teine kord teisele, ja seega ka teile kahjuliku warju heidab. Rääkisin teiste üle, kes oleks kohane, aga ei sarnast ole Pärnus wõtta, mujalt tuua on wäga kallis, jätsin selle kuppatse Aleksander Soosaar Lubja uul N 19 Pärnus holeks, saab 100 rubla üle kolme mehe, täna sõidab Riiga aktid läbi waatama, et siis teaks, mis hädasti tarwis läheb, tema wend on seal kanseleis teenimas, kus sina oled.

Kui Soossaar peale pühi Riiast tagasi tuleb, siis saan teada, mis on ja saadan sulle ka teada, praegu ei sa midagi ära teha. Se olgu sulle teada, et mina kudagi palgi protsessi ei wõida, olek kohtuga pidanud kohe nõudma, kui tüli hakkas, nüid on hiljaks jäänud, 116 rbl on mull kohtuga ära läinud ja pühi mok puhtaks, ei sa sellest midagi.

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa poolt: 154.A.91. – 6.IV.1912. Pliiatsiga: N – A 90 – kellelt? – kadunud.Lõul 2sel Aprillil 1912.

Armas poeg!Üleheila saime Sinu kaardi kätte. Meie pühadel just wäga wiga ei olnud, muud kui

külma ja tuisku oli rohkem kui waja Esimese püha õhtul tuliwad meile külasse Lõusa mamma ja Miia ja weel üks sugulane, Taalist Kuusiku perenaine, see on muusikakunstniku Lydigi õde. Keskmise püha hommikupoole käisime nendega seltsis Päriweres. Lõunest läksid nad jälle minema, peale lõunat käisiwad Päriwere noorpaar, uus meier ja noore proua õde meil. Sellega oli meie pühadeaegsed külaskäimised ja külalised läbi. Wiimasel pühal oli papa jälle Päriweres koosolekul. Ilm sadas lund ja märatses ja on sellest saadik kuni siiamaani ikka talweilmad ja lumi kestnud, täna on ilm selge, külap ta nüüd wist jälle sulatama hakkab.

Papa käis wiimasepüha järgmisel päewal linnas, et ta jala pidi käima ja ilm ja tee pahad oliwad, tuli ta alles teisel päewal koju. Seal on ta adwokadi Reimanni juures käinud. Soosaart ei ole kodu olnud. Reimann on arwanud, et Soosaar selle kohtuasja tarwis wist liig nõrk on ja et ikka kaugemalt adwokati tuleb otsida, wist Wiljandist, aga enne ei saa kedagi teha, kui selle uurimise protokollist ärakiri saab muretsetud, oleks keegi Teiest kaebealustest kohe uurimise ajal seda nõudnud, siis oleks see maksuta antud, aga nüüd minewat 10 rbl maksma. Adwokadi kulu tuleb muidugi üle saja rubla. Sellest peawad muidugi ka Arjakas ja Bach oma jau kandma. Sa ei nimeta, kas Sa selle tunnistuse kätte said, mis Jakobi Hariduseseltsi raamatukogu hoidja poolt wäljaantud ja Sinu sellekorralist Jakobis olekut tõendab. Selle tõenduseks, et Sind palgi pealepanemise juures ei olnud, wõiksid Sa weel Sillaotsa Hendriku ülesanda – Hendrik Alberg Juhani poeg Arest. Ka Arjaka Jüri wõib seda tõendada, et Sind sell korral kodu ei olnud.

77

Kirjad kodust

Papa läks täna Halinga mõisa, sealt saawat ka weel pakkusid pulgapuudeks saagimise jauks. Homme läheb ta jälle linna, siis kuuleb muidugi, kudas selle ärakirja kättesaamisega lugu läks, kirjutab seal selle ka weel muidugi kirja lõpule ülesse.

Meie kodune elu läheb ka ikka omawiisi, kindlat tüdrukut ei ole praegu. Iida on läinud. Uueda Juuli on küll ikka meil, aga kahtleb niisama teenima hakkamise juures, aasta peale ta ikka ei hakka, kodus teda küll praegu waja ei ole, neil on inimesi küllalt, just täna ega homme ta küll meilt ära ei lähe, aga kes teab, mis plaanid tal wõiwad olla, wahest kawatseb mehele minekut. Hants tahtis ka kord äraminna, aga jäi ikka paigale, wist sui peale, Marti arwab papa ise lahti lasta, temast pole suurt kasu, ju siis ühtemoodi läbi ikka saab. Heinaajaks on Taali poisid ka jälle priid, küll siis Hermann muidugi meile tuleb.

Elsa pidi pühade aeg meile tulema, aga polnud näha. Reieli Eliise rääkinud, et ta temaga Jakobis koos olnud, kus ta lubanud suweks Liplapile kursustele minna. Eliise läheb ka sinna, kui Sa “Postimeest” lued, siis tead sealt wist pikemalt nende kursuste üle, nii et ma siin neid kirjeldama ei hakka. Meie ootame omale Aprillikuus uut kontrollassisstenti, see olewat instruktori Arro wend. Piima saame nüüd ikka hea hulk ära anda, 226 naela (ca 92 kg) päewas, oleks nõuusid rohkem, ühewahe oleks weel 10 toobi ümber rohkem päewas ära saanud wiia, nüüd jäeb saak natuke wähemaks, siiski 2-3 toopi jäeb päewas ikka weel nõuudest üle, praegu on wõiraswa protsent kaunis madal, sellewõrra jäeb ka piimatoobi hind wähe weiksemaks, aga raha saab siiski, kuu kohta ikka üle 100 rbl.

Kristjani käest saime ka hiljuti kirja, kaebab, et Sina ega Oskar talle ei kirjutawat, lubab warsti naest wõtma hakata.

Oskar läks Reede jälle linna, pühade ees tuli selle lootusega, et peale pühade rattaga minna saab, aga pidi jällegi jala pätserdama.

Külap sa wist pühade ajal ilma wõita said olla, wiimane saadetus, mis pühade ees esmaspäewal posti peale pandud pidi saama, on Päriwere hapupiima wedaja naese hooletuse läbi saatmata jäenud. Papa oli teda tellinud, et ta kasti Juhkama juure äraannab, kust ta posti peale oleks toimetatud, aga wanamoor pannud ta ühte teise kohta maha ja unustanud ära, kui papa peale pühade linna läks, saanud Juhkami juurest kuulda, et sinna niisugust pakki pole antud, pärinud siis naese käest järgi ja saanud kasti kätte ning pannud posti peale. Muidugi ei olnud wõile kuiwal seismine hea ja Sinule tegi ta ka kahtlust, sest kirjas oli nimetatud, et wõi tuleb.

3 aprilli hommikuPean oma kirja enne lõpetama, kui lehmi lüpsma lähen. Mida aga kirjutada, elu on

nii ühetooniline ja sündmuste waene, et midagi tähtsat meele ei tule. Juuli rääkis pühade ajal, et Arde Heinrich olewat koju kirjutanud, et Teile olewat teenistuse ajast “üks suur kurk maha kingitud”, nii et loota olewat warem kodu saada. Arde wanemad arwanud, et see tähendab, et teenistuse aega üks aasta on lühendatud. Mina pidasin seda tühjaks jutuks, sest siis oleks ka Sina sellest rääkinud. Sarnane asi peaks ometi ka lehtedes seisma. Siiski selle juures ma waielda ei wõi, olen wiimasel ajal lehti kaunis hooletumalt lugenud. Eks see oleks küll kaunis kingitus, aga wõi seda ikka loota wõib. Mull on rutt minna, lõpetan oma wiletsa mõttewaese kirja seekord.

Ela heaste. Juuli poolt ka terwiseid. Mamma.

Papa poolt:

Saadan sulle 25 rubla raha, et paremini süüa wõid.-.-.-.-.-

Isa poolt: № 157.A.94. 17.IV.1912. Pliiatsiga: N 156 – A93 – kellelt? – kadunudLõul 13mal Aprillil 1912.

78

Kirjad kodust

Armas poeg!Sinu kirja saime täna kätte, papa läheb – kui mitte öösel sadama ei hakka, mis

rattatee ära rikuks – homme linna, seal kuuleb ta siis, kas Reiman on juba teatawa ärakirja kätte saanud, wõib olla, et ta siis ka warsti Wiljandisse peab sõitma, et adwokati otsida, Jung olewat küll Pärnus, aga ta ei olewat oma osawuse poolest suurem asi. Muidugi oli see lollus, et ükski teist kolmest uurimise ajal aktidest ärakirja ei märganud nõuda, aga see oli teadmise puudus, mis sinna parata. Reiman on ka arwanud, et selle asjaga ikka wist kõige tulisemat kiiret ei ole, lähem Ringkonnakohtu istumine Pärnus saab nagu lehes ülewal 18-20ma Aprillini olema. Selleks ajaks igatahes ei tule see asi ette ja järgmised istumised jäewat arwatawasti sellepärast, et suwekuudel puhkuseaegu peetakse tulewaks sügiseks. Siiski muidugi wiiwitada ei maksa, aga ennem ei saa midagi teha, kui ärakiri käes on.

Sina tähendasid kord, et Arude Erni tunnistusel selles asjas süüdi ei ole, sest et ta küll tagasihoidlikult on rääkinud. Saa aru, et just tema tagasihoidlikkus see peasüüdlane oligi, tema, kes ometi kõigest werst maad sellest kohast eemal elab, tõendas, et see palk nii ammu seal peal on olnud, et ta seda ei mälestagi. Siis pidi ju arwatama, et Hendrik puru walelik on, kui tema, kes Ernist aastate poolest noorem on, koguni teisiti tõendab. Kordan weel, ei maksa Arude rahwast kudagi uskuda, pahameel on neil meie wastu ja et Liisast Tiidu Mardi tulewane saada, tõendab rahwas üsna tugewasti, olewat Arude perenaise oma jutt. Arude uus peremees (Anton Adamson) käis wiimaste päewade sees ka paar korda meil, see ei ole ka Arude rahwaga kõige paremini kokkukõlas, räägib ka, et Arudel meid kirutawat ja Tiidu Marti kiidetawat, enne wiimast Tori kohtusse minekut käinud Tiidu wana wiinapudeliga Arudel. Mis tunnistajate ja nende ülesandmisesse puutub, siis ei tea ma praegu midagi selle kohta ütelda, kui papa selle üle adwokadiga saab rääkinud, küll ta siis kirjutab. Arjaka Jüri wõib ka küll seda tõendada, et Sind palgi peale panejate seas ega ülepea kodu ei olnud. Ütelus, et Hendrik palgi pealepanijate seas oli, ei wõiks wist ka kahju teha, ta pidi ju palgi pealepanemise juures olema, kudas siis Tiidu wana teda muidu oleks tunnistajaks anda wõinud. Tõendada, et tema just palki peale oleks pannud, Sa muidugi ei wõi, sest ega Sa sealjuures nägemas ei olnud, kes seda just tegi. Minewa aastase palgi peale panejate wastu kaebtuse asjas, mis talwel poolele jäi, ei tule senini weel kohtukäskusi. Asi wiibiwat sellepärast, et üks Tiidu wana tunnistajatest, linnamees, kes sell korral Tiidul töös oli, Tartusse olewat läinud, et seda seal ülekuulata, olewat aktid Tartusse saadetud ja kõik see asi wõtwat aega.

Ma kirjutasin siin parajasti, siis tuli papa ja ma lugesin talle ette, mis ma kirjutanud olin, siis ta ütles: esiteks, et selle asjaga enne midagi peale hakata ei ole, kui ärakiri käes on ja teiseks, et Sinul, kui süüdistuse akt ootmata peaks tulema, wist sarnaste poisikeste ülesandmisega wäga rutata ei maksa, nende käest hakatakse wast jälle pärima, kas palk on just selle koha peal olnud wõi mitte, parem oleks wanu mehi nagu Timmermann, kes mitte seda 1910 aastast palki näinud ei ole, üles anda, nemad wõiwad tõendada, et seal õueall ikka palk peal on olnud ja ka seda, et selle palgi jauks just kindlat kohta pole olnud, waid ikka seal, kus see olude järele sündsam oli, see on ka iseenesest mõistetaw, et kus palk oli, seal ka teerada pidi olema.

Ka ütles papa seda, et kui süüdistuseakt peaks tulema, ta mitte üksi Sulle ei tule ja Sull mitte muretseda ei maksa, kui Sa mitte tunnistajaid üles anda ei saa, sest asi on ju ühine ja teied siin, Arjakas ja Bach, annawad muidugi neid üles ja Sinul on ka kirjalik tõendus selleks, et Sa sell korral sealt kohast koguni eemal olid, ja weel, Sind ei wõida ju ometi paljalt sellepärast süüdlaseks teha, kui ka Hendriku tunnistus waleks peaks jäema, et see tunnistus Sinu kasuks oli, waid peab tõeks tehtama, et Sa just Hendrikut oled tellinud wõi palganud Sinu heaks tunnistama.

79

Kirjad kodust

Ka seda ütles papa, et Hendriku kasuks tuleb teha, mis wõimalik, sest kui Hendrik süüdlaseks peaks jäema, siis ei saa Tiidu wanale midagi teha, kui Hendrik süütaks jäeb, langeb wana, aga Sina seal juures muidugi midagi teha ei saa, waata aga, et ennast wäga ei mässi.

Ma olen nüüd sodi kirjutanud, palju sõnu teinud ja wähe mõtet sees, wabanda, mu pea on wiimasel ajal nii segane, nagu tühi, ei saa mõtteid õieti arendud. Pean peale kohtuasja ka midagi muud kirjutama. Wiimases kirjas kaebasin, et mull päris kindlat tüdrukut ei ole, wõib olla, et neid wiimati kaks tükki olema saab. Elsa on ka praegu meil ja Uueda Juulile tõi papa juba linnast uue õmblusmasina, kui ta seda tasa tahab teenida, läheb ikka weel paar kuud ära. Elsal on küll weel Jakobis sukakudumise tööd, aga küll ta wist ka suweks meile tuleb, pakutakse meile ka mujalt tüdrukuid. Karumatsi Mooritse Kata tütar tuleks, üks Are mõisast tahtis juba talwel tulla, üks teine, Are walitseja tüdruk käis ka ennast pakkumas, aga ega neilgi paremat kuulsust pole, kui Iidalgi oli, siis on ikka Uueda Juuli ja Elsa selles tükkis teistmoodi. Iida läks Sauga Sohu endise Oti Kristiinele tüdrukuks. Kudas tal seal läheb, sellest pole me midagi kuulnud. Mardi ütles papa ka lahti ja on poiss sestsaadik õige norgus moega. Hants aga ruib edasi teenida. 14 aprilli hommikul

Hakkan oma kirja lõpetama, ehk küll midagi, mis just tähtis oleks, meele ei tule. Tiidu mehed kaewasid paar päiwi aukusid selle maa sisse, mis seespool pulkadest aeda tühjalt seisis, külap mõteldakse sinna puid istutada, et siis õigusega seda “õunapuuaiaks” nimetada wõiks. Sellemoelise istutamisega wist küll puudel kaswamise ja kosumise lootust ei ole, kõwa söödi sisse kaewawad sügawad augud kaugele saue sisse, aga, noh, ju ta aia näu ikka natuke saab. Minu pea ei wõta praegu enam midagi kinni, muud kui ela heaste.

Terwiseid Elsa ja Juuli poolt mamma.Papa poolt:

Käisin adwuk. Reimanni juures Harjaka pärast rääkimas; tema arwas, et aega selleks küll on, kui asi ette tuleb, ja soowidas Wiljantist eraadwukati Wergerit, olla suure aridusega mees, endine kooliinspektor, olla kohtus tubli kaitsja, mida ka palju teised inimesed räägiwad, mahakirja ei ole weel, wist on se akt Paladis, kui saame, sõidan Wiljandise, enne pole midagi teha, sina ära karda, sest asi on ühine, kas sa annad kedagi üles ehk ei, sest Bach ja Harjakas andwad nii kui nii, ja asi on ju seesama, mis sinul ja tunistajad ühed.

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa poolt: 160.A.97. – 3.V.1912. Pliiatsiga: 159 A 96 – kellelt? – kadunudLõul 30mal Aprillil 1912.

Armas poeg!Pühad jõuawad jälle ligidale, sellepärast saadame 10 naela (ca 4 kg) wõid, et Sa

pühade ajal just paastuda ei tarwitseks. Seekord on Päriwere wõi, Lehmniitu oli natuke kaugel otsima minna ja mis sealt saab, see kulub ka kodus ära, on ju nüüd pere ka suurem, karjapoiss on ka juba sees, aga karjas ta weel küll ei käi, ilmad on wilud ja rohtu pole weel kusagil. Muidu elame nagu harilikult, wilja külib papa ka ühtlugu. Homme läheb papa linna, seal saab siis ka kuulda, kas Reimann on teatawaid ärakirju saanud, kui ta wiimati linnas käis, siis ei olnud weel.

Arjaka Hendriku terwis olewat ikka õige halb, katsuwat nüüd ka ülewal käia, aga teine jalg olewat nõrk, ega tast naljalt terwet inimest ikka enam saa. Ülepea on tänawu halbade ilmade tõttu palju haigusi. Reieli Lidia oli Jakobis leeris olles haigeks jäenud, üks nädal oli tehtud, aga teised jäiwad tegemata, peab tulewal aastal uuesti minema. Ka Reieli Juuli ise oli kaunis raskesti haige, nüüd on ikka jälle terwe, aga õige kõhetuks jäenud.

80

Kirjad kodust

Kohtukäskusid pole meile wiimasel ajal tulnud, saab näha, mis aega need ootawad, ah ja, papale tuli 23dal Mail Rahukogusse jõeniitmise asjas, saab näha, mis seal siis saab, kas see neli päewa jäeb ära wõi kinnitatakse. Kuulu järele olewat Tiidu Wana ka minu koeraks sõimamise asja weel Rahukogusse andnud, arwatawasti sealt ta midagi ei peaks saama, sest seal waadatawat ainult wormi wigasid, tulgu sealt, mis tuleb, peaks ta, aga mitte seda kõige suuremat asja läbi wiia saama, et ta kõige kuradlikum plaan tühja läheks. Papa arwab ikka, et Sull, kui süüdistuse akt kogemata ruttu peaks tulema, muud ei tarwitse teha, kui seda tunnistust sisse anda, mis tõendab, et Sa palgi pealepanemise juures ei ole olnud, muid tunnistusi annawad jälle teised siin üles, peaks ometi see ärakiri rutem kätte tulema, et adwokati otsima saaks minna.

Kas Sa selle 25 rbl, mis papa wiimati oli saatnud, kätte said ja kas Sull midagi riidekraami ka puudub, külap Sull ehk jalanartsusi tarwis läheks, aga praegu ei saa neid saata, wõid on isegi juba 10 naela, kast ka weel ligi, läheb pärast wäga raskeks, kui nartsusi ka weel sissepanna tahaks, edaspidi ehk saab.

Meie uus kontrollassistent hra Arro käis meil ka juba oma korra ära, näitab üsna tubli poiss olewat, ega pole Kosenkraniuse tauline tuulesaba.

Päriwere Uueda Maratha käis ka Soomest kodus, tema wõerasisa suri ära, siis oli talle kaheks nädalaks priiaega antud matusele tulemiseks, ka teekulu osalt kanda aidatud. Mina käisin ka teda waatamas, oli õige waimustatud selle kõige üle, mis ta Soomes näinud, ja ei lubanud niipea kodu tulla, aga kerge seal ka ei olewat, tööd olewat ikka õige rohkesti. Sinule saatis ta ka hästi palju terwiseid, mina loll aga unetasin tema käest Soome adressi küsimata, et talle wahel kirjutada, aga küll me seda ka koduste käest saan. Reieli Eliise on Liplapil kursustel, olewat ka üsna rõõmus, kiitnud, et Kallit õige tubliks kõnemeheks saanud, kõnelewat õige waimustatult ja kaua, mõni paar tundi ühtejoont

Oskar käis nüüd wiimased kaks laupäewa õhtut kodus, ta loodab, et ikka eksamiga läbi saab. Eksamid algawat kohe pühade järgi, küll ta Sulle muidugi ise oma üle kirjutab.

Papa tuli praegu tuast, wõikast oli nii palju suur saanud, et sinna paar “Kilki” weel sisse sai toppida. Kast kaalub nüüd täielt just 12 naela.

Täna on Sinu sündimisepäew, saad 23 aastat wanaks. Üks osa eluaega on juba selja taga, küll on kahju mõtelda, et Sa weel nii kaua meist eemal pead olema, kuna meie ühtelugu wanemaks läheme ja Sind kodus nii hädasti waja oleks, aga kudagi ei saa sinna parata.

See on halb, et ma meeles ei pea, mis ma Sulle teistes kirjades olen kirjutanud, nii wõib ette tulla, et ma mõnda asja kaks kord kirjutan ja mõnda sugugi meele ei tule, praegu küll ei tea siin midagi tähtsat uudist juhtunud olewat. Siitami terwisest ei tea ka midagi, ju ta siis ikka paraneb, et ta kodus on, oleks asi halb, siis oleks ta linnas. Naesewõtmise nõuu olewat tal sellegi pärast, ikka neiu Tiidermanni. See olewatki koolimajas teda põetamas. Keegi on Tiidermanni käest küsinud, kas ta ühe jalaga mehele minna tahab, mille peale see wastanud, et jalgade paljusest lugu ei olewat, neljajalgsed olewat kõige rumalamad. Õigus on tal sellega küll, aga inimesed arwawad ikka, et Tiidermann Siitamile kohane naene ei ole, nende oma asi, teewad nii nagu nad õige tunnewad olewat.

Poe Jaan ja Soo Jaan on ka ikka alles ilma naeseta. Poe Jaan olewat Loorentsi Miiat saamas käinud, aga korwi saanud. Soo Jaan jälle käiwat wahel Wõllas, wahel Rätsepal. Maja wajub tal ikka enam lössi, aga uue ehitusega nad algust ei tee. Soo Jüri katus on ka pealt üsna katkenud, aga hingitseb ikka weel seal all. Lõusa mamma käis laupäewal meil, tõi papale teatust, et Lewi külast lootsikut osta saab. Papa käis pühapäew seal ja oligi ära ostnud, olewat hea suur lootsik, mitu tolli pealt laiem kui meie wana lootsik, maksnud 15 rbl. Paadi motorist asja ei saanud, see on praegu Sebulke juures

81

Kirjad kodust

parandada, peab mõned tükid uued tegema umbes 20 rbl wäärtuses, kui ta siis ka teenima ei hakka, saab ta puhtaks ära wisatud ja edaspidi uus ostetud.

Nüüd olen wist kõik oma uudised ära patranud, aeg käes ka lõpetada. Häid pühi.

mamma.-.-.-.-.-.

Mamma kiri:

Isa poolt: 31.V.1912. 162.A.99. Pliiatsiga: 161 A 98 kellelt? – kadunud Lõul 27mal Mail 1912.Armas poeg,

Pean Sulle kord ometi jälle kirjutama. Sinu wiimane kiri on juba peaaegu nädal otsa meil käes, aga ikka alles wastamata. Mida siit ka alati kirjutada ongi, elu läheb oma halli igapäewast moodi. Pühad läksid ka: esimene püha oli palaw, teine tuuline ja kolmas wihmane, külas ega pidudel ei käinud meie kusagil. Meil käiwad külalised olid, Lõusa eit esimesel ja Reieli Andres keskmisel pühal. Uudiseks oli, et wiimase püha õhtupoolel weikse katsesõidu motorpaadiga tegime, lonkis teine alles waewast wiisi, aga minewal pühapäewal sai priiaeg pea kõik jõe peal ärawiidetud. Motor on tujukas, wahel lippab nii, et paremini ei wõi tahtagi, sealsamas aga hakkab jälle tukerdama. Papa katsub ja harjutab ta kallal, olewat kord üks, kord teine wiga, aga ülepea peab teda ikka natuke nõrgaks, arwab, et suuremat waja oleks. Täna käisime jällegi kord Päriwereni sõitmas, see on, meie Elsaga, papal oli see reis tänasel päewal juba neljas, homikul wiis piima ära, peale keskhomiku tõi wana Hanseni kord meile, siis wiis teda jälle tagasi. Keskelt läbi saab Päriwere reis edasi tagasi kolmweerand tunniga ärakäidud. Nüüd oli ilus sõita, sest et sadude tagajärjel wesi suur oli ja kõrkjaid weel ei olnud, täna aga alaneb juba wesi ja kõrkjad pistawad oma ninad ka wälja, külap motor peab warsti suwe puhkusele jäema, sügisest suurt wett ootama.

Heila ja täna on jälle palaw ilm, 40ne (päikesepaistel!?) kradi ümber, pühade järgi oli nii wilu poole, 22sel Mail oli suur wihmasadu, peaaegu niisama kui üheksa aasta eest 23dal Mail, aga wett just nii suureks ta ei tõstnud. Rohi kaswab tänawu tugewasti, niiskust on tal küllalt, nüüd ka weel sooja.

Sell nädalil oliwad jälle kohtupäewad Tiidu wanaga, aga nende tagajärgesid ei tea meie weel. Kesknädalil oli jõeniitmise asi Rahukogus ees, papa käis küll linnas, aga et asi õhtupoolikuks jäenud, tee eelmise päewa saju pärast hirmus halb olnud ja usalduse mees ees oli (see kord adwokat Reimann). Siis ei olnud papa seda aega ära oodanud, waid ennem tulema hakanud. Heila oli Tiidu wana palgi lõhkumise asi Kõrwi edasi kaebtusel Rahukogus ees. Tulewal nädalil tuleb wist palgi keelmise asi jällegi Kõrwi edasikaebtusel Ülemtalurahwakohtus ette. Tont teab, kus see Tiidu wana kaebtuse asi poiste peale palgi peale panemise asjus nii kaua peaks wiibima, mis talwel poolele jäi, et see enam ette ei tule, ootan teda ühtlugu, pidin ju mina ka seal üks tunnistaja olema. Oleks waja linna minna, ei tahaks enne minna, aga käsku ei tule ega tule.

Papa läheb homme linna, siis saab kuulda, kas tema neli päewa maha lubati wõi kinnitadi. Sinu, Arjaka ja Paha Mardi asjus ei ole Reimann ikkagi weel neid ärakirju saanud. Arwanud, et need aktid alles palatis on ja enne neid ärakirju Riiast ei saa, kui need sealt tagasi tulewad. Kui see asi mitte palatis tühjaks ei arwata, siis ei saa küll ärakirju mitte pikka aega enne süüdistusakti ilmumist kätte, aga niipea, kui ka süüdistusakt Pahale ja Arjakale peaks tulema, peab papa kohe lippama pistma, et adwokati saada ja tunnistusi üles anda. Sina seal ikka selle ülehulga asja kohta suurt ära teha wist ei saa, oma kohta wõid tunnistuse anda, et Sa palgi peale panemise juures pole olnud.

82

Kirjad kodust

Oskari eksamide loo üle tead wist tema oma sulest, poiss wõtab ette hoolega saksakeelt õppima hakata, saab näha, kui palju ta sellega jõuab, alus on tal küll tehtud, aga sõnade tagawara on ikka alles weike, on sudimist küll, kui teda selgeks tahab saada. Õhtul peale söögi

Papa ja Oskar tuliwad jälle paadiga sõitmast. Oliwad natukene aega kadunud ja olid selle ajaga allküljes jõesuu kohas ja pealpool lepapõõsaste all käärus ära käinud. Mootor töötab õige hiilgawalt, paremini kui kunagi enne, eks ta õpib ikka juurde.

Praeagu on kõige ilusam aeg. Õunapuud õitsewad. On aga tänawu küll õisi täis, kui kõik korralikult läheb, siis saab sügiseks õunu küllalt.

Ka wiljaorased on õige ilusad. Kahju on, et metsas alles mahategemata on, sajud tegiwad maa sopaseks, ei saanud teha, kuulukse teistel ka weel mitmetel wilja tegemata olema.

Linu sai ka tänawu rohkem maha tehud kui wiimastel aastatel, rehaltseotsas wäljal peal otsas ma ei tea ütelda, kas neli wõ wiis põldu. Kartulad on rehaltseotsast kaks põldu järgis, mis wahel ennegi kartulite all olid. Rukkid on ka õige ilusad. Minewa aastases rukkikõrdes kaswab ilus hein ja ega vanemadki wäljad paljaks ei jäe. Ülepea on praegu põllumehel head lootused. Poleks uskunudki, et selle kauakestwa külma järgi weel nii ilusaks läheb. Ei tea, kas Sull wõi ka jälle otsas on ja kas Sull muud kraami ka midagi waja läheb, jalanartsudest on Sull ehk muidugi puudus, aga neid üksinda ka just saatma ei maksa hakata, wõib olla, kui edaspidi wõid saata saab ehk paneme sinna ümber.

Pean kirja lõpetama, magamaheitmise aeg tuleb kätte. Palju terwiseid meie kõikide poolt. Tühja ruumi jäeb weel, ehk papa kirjutab linnas homme, mis ta seal kuuleb weel siia alla.

Ela heasteMamma.

Papa poolt:

Jõe puhastus, kus mulle 4 pääwa aresti mõisteti, sain wabaks Reimanni läbi. Palgi lõhkumine, mida mina kaebasin ja Kõrb ees olli, sai Tiidu wabaks.

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa poolt: 163.A.100 19.VI.–12.Lõul 15mal Juunil 1912.

Armas poeg!Nädal on juba mööda, mill Sinu kirja kätte saime, aga ikka alles wastamata,

praegu on Päriweres kaunis hooletu meier, ei taha heameelega sinna kirju linnasaatmiseks anda, parem on, kui ise linna wiidud saab, homme läheb papa ise linna, sellepärast täna kirjutan.

Minewaks pühapäewaks, 10maks Juuniks oli meil mitu kutset. Kõige esmalt kutsus Arude uus peremees (Anton Adamson) meid oma pulma Wändrasse ja Awissoonele, teiseks kutsuti meid Lõusale külasse ja kolmandaks saatis Tammiste koolmeister hra Luberg meile Tammiste Kirjanduseseltsi poolt toime pandawa suwepidu eeskawa, sellest osawõtma tulla paludes. Pulmaminek jäi otsekohe ära, sest et maa kauge ja tee halb oli sagedate wihmasadude pärast. Lõusale ei olnud ka papal himu minna, käis seal alles paari nädali eest, kui ta Taalis käis, sellepärast plaanitsesime nii teha, et meie Reieli Riinaga Lõusale pidime minema, ja papa ise rattaga Tammistesse. Mina läksingi pühapäewa hommikul Reielile, et aga weel hommikul wihma sadas ja Lõusale mineku tee teatawasti pehme ja porine oli, siis jäime sinna minemata, pärastpoole läks aga ilm ilusaks ja Reieli lastel, Lidial ja Mariial oli ka himu Tammistesse minna, siis läksin ka mina nende seltsis sinna. Sell päewal oli ka Toris Piistaoja Pooli juures Tori

83

Kirjad kodust

Põllumeesteseltsi koosolek, kus A. Saal Jaawa saarelt, kes seekord kodu käimas on, kõnet pidamas oli, Reieli Andres ja Juuli läksiwad ka sinna. Tammistes mängiti näitemängu Lepiku Linda, eeskawas oli ka weel üks kõne Jürwetsoni poolt ja ilulugemied. Kõne jäi ära, muidugi, et Jürwetson ilmunud ei olnud. Ilulugemist oli paar lühikest jupikest hrade Holtseni ja Arenbergi poolt, mis kaunis heaste ette kanti. Näitemäng oli kehwawõitu, osad olid hirmus halwasti kätteõpitud. Linda wahtis ühtelugu etteütleja kongi poole, kust seest Sääsk päris kuuldawasti etteütles ja koguni kohte, kus keegi seisma pidi, kättejuhatas. Juku, hra Arenberg mängis päris heaste, ka Reedaga (neiu Puust) ja kirjutajaga (hra Holtsen) wõis rahul olla, aga heaste peas ei olnud osad neilgi. Eeskawas oli ka muusika lubatud, aga et sell päewal palju pidusid oli, oli Tammiste oma koor Taali mängima läinud, kus wist rohkem tasu saadi. “Uru” koor, kes mängima tulla oli lubanud, oli paar tundi enne pidu algust ära ütelnud ja nii oli lugu nõnda läinud, et Läti Juku grammofon muusikakoori aset täitis ja tantsu ajaks keegi töögerpaku mees lugusid lõi. Inimesi oli ka wähe poole, mis ka ime ei olnud, sest nagu juba tähendasin, oli teisi pidusid ja minekukohti sell päewal palju, pileti hind oli ka pisike, 15 kop. Ühine pilet kõigil, suurt kasu Kirjanduse seltsile sest pidust wist küll ei tulnud. Näitemängu kohta kuuldi Tammistelased ise arwama, et seekord päris heaste läinud, wahest olewat weel halwem olnud. Asi ka, kui igaüks omaga rahul on.

Üleheila tuli meile üks kiri, milles herra ja proua Pull kaebawad, et kurg neile mõne nädali eest ühe wäikese poisi toonud, kes enam äramineku peale ei mõtlewat ja neile tahtwat jäedagi, et tal aga nime ei olewat, siis tahetawat ülehomme, 17mal Juunil talle nime panna, misjaoks ka meid sinna palutakse, saab näha, kui ilm ja tee lubawad ja muidu kõik korras on, ehk läheme ka.

Meil on praegu Hansut poiss haige ja kaunis raskesti, üleheila käis Hermanni saadetusel linnas tohtri juures. Oli tal ikka mitu nädalit juba kange läkatuseköha, nüüd aga hakkas kaunis kange palawik ja hingamine on raske ja walus. Tohter oli tohtu annud ja külme lappisid saab pea ja rinde peale pantud, saab näha, mis saab, praegu ei ole weel suurt paranemist näha. Sarnast haigust on siin ümberkaudu tänawu kewade mitmel pool, wist on heitlikud ilmad selles süüdi. Wihm kipub liiga tegema, tänagi tuli jälle paar tublit hoogu müristamise wihma, mida küll praegu waja ei oleks olnud. Saab näha, kudas heina tehtud saab, rohtu on küll koledasti, aga kudas kuiwatamisega lugu läheb, seda ei tea. Wili on praegu ikka weel päris ilus, aga kui ta ikka niimoodi sajab, ega siis see talle head ka ei tee. Ilmad on soojad kahekümne kraadi ümber, hea jões ujumas käia, posid kastawad endid mitu korda päewas.

Õhtu peale talitustMeie poistel tuliwad minewa nädali powestkad, et pidiwad 11maks Juuniks

Tartusse rahukohtusse minema, poistel olid hinged haiged, et hulk raha wälja anda Tartu tee peale, mina jälle mõtlesin, et miks mind tunnistajast wälja on jäetud, papa käis linnas ja sai teada, et sinna minekust lugu ei ole, seal kuulatakse ainult seda Tiidu wana tunnistajat linnameest üle, kohtumõistmine tulewat edaspdi Pärnus ja poisid jäidki siis ka minemata. Need asjad, milles papa kaebaja oli wõi õigem Kõrw papa nimel, läksid ikka tühja, nimelt mõisteti Tiidu wana palgi lõhkumise asjas priiks ja ülemtalurahwa kohtus kinnitadi wallakohtu otsus, kus papa kaebtus tähelepanemata jäi, papa ei taha enam edasi kaebada, sest raha läheb palju ja lõplik otsus tulewat seaduse tundjate üteluste järele ikka nii, et palgi õigust ei saa, et palk seal ikka peal on olnud, see ei tähenda weel seda, et maaomanik teda ärakeelda ei wõi, ju siis peab sellega rahul olema.

Arjaka Hendriku terwis olewat ikka õige wilets, ei tea, kas enam iialgi terweks saab, muidugi mõjub see kohtu asja ärewus ka tema peale halwasti

Aeg lõpeb otsa, ei tule enam midagi meelde, hea oleks küll, kui Sa sügisel koju tulla saaksid ja weel parem, kui Sa päris koju jäeda wõiksid, aga ei saa parata.

84

Kirjad kodust

Head ööd. Oskar ootab sule järgi, tahab ka kirjutadaMamma.

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa poolt: 165.A102. 16.VII.1912. Pliiatsiga: 164 – 101 kellelt? – kadunudLõul 12 Juulil 1912.

Kallis poeg!Neli nädalit on mööda läinud, et ei ole Sinult kirja saanud, ega pole ka aega

saanud Sulle kirjutada. Meil oli wiimasel ajal wäga kibe. Ilmad oliwad kuiwad ja palawad, hein tahtis kibedasti teha, aga inimesi oli wähe, nagu juba wiimases kirjas nimetasin, oli Hans haige. Hermannil jäi ka kahe nädali eest käsi ummes haigeks, oli nädal otsa linnas, kuni mäda wiimaks wälja oli tulnud. Oli teisega tohtri juures ka käinud, see kartnud koguni werekihwtitust ja tahtnud sõrme otsast ära lõigata. Hermann pole seda lasknud, kannatanud weel paar päewa walu, siis löönud mäda nähtawale, torkinud selle katki ja asi läinud kohe paremaks. Hans oli Suigus wanemate juures põdemas, meil ei olnud muid heinategijaid kui Seiler Kristjan, papa ja Oskar, et ilmad selleks kohased, edenes töö sellegipärast. Nüüd on poisid jälle terwed ja kodus ja hein hakkab ka walmis saama. Loog on juba kõik ülewal, ainult kokkupanna on peal külges weel hulk ristikheinu ja ka aasaheinu. Mehed on praegugi seal ametis. Heina saab tänawu palju ja kõik ilus ilma wihma saamata. Praegu lõpetawad mehed peal kole suure kuhja tegemist. Nad teewad nimelt niisuguse kuhja nagu harilikult põhukuhjad tehakse. Heinad on hästi kuiwad, sellepärast wõib niimoodi teha. Oskar käis praegu kodu soola wiimas, mis aasaheintele wahele riputatakse, ütleb, et see kuhi olewat 2 sülda lai ja 4-5 sülda pikk, teise niisuguse saab põlluheinast weel, ja ega aasaheinadki kõik küüni ei mahu ja mis peaasi, hein on ilus.

Täna kisub ilm wingu, on ka mõnes kohas wihma näha, oleks hea küll, kui wiljale kord kastet tuleks, kuiw hakkab juba liiga tegema. Minewa nädali tuli kord hea hoog piksewihma, see aitas natuke, aga praegu on jälle kõik kuiw. Loomanaerid ja kapsad tahaks praegu kõige rohkem märga saada. Nüüd on juba mõni päew ilmad wähe wilumad, aga kaunis palaw siiski. Täna on 18 kradi (22,5 oC) sooja. Meie hein saaks see nädali täiesti walmis, aga homme tuleb suur linnaminek, jällegi kohtupäew. Poiste asi on nüüd jälle Tartust Pärnusse jõudnud. Imelik on, et minule käsku ei tulnud tunnistajaks minna, kuna talwel koguni mitteilmumise eest trahwi mõisteti. Wist on wana aru saanud, et ta minu tunnistajaks andmisega lollust tegi, noh, linna lähen ma sellegi poolest ja kui seal poissa kimbutatakse, ütlen, et minu käsu peale palk peale pandi. Wana minu peale ju enam kaebada ei saa, aeg selleks on ju ammu üle, sest aasta juba saab sest ajast mööda, kuna sarnaste asjade peale kaebamise tähtaeg kuue kuuga lõpeb. Tuleb sealt, mis tuleb, saaks ometi kord see jant sellega läbi. Arjaka, Paha Mardi ja Sinu asjas ei ole Reimann weel senini ärakirju kätte saanud. Reimann on papale ütelnud, et temagi tunnistada wõib, et Sinule ja ülepea selles kohtu asjas Arjaka tunnistust waja ei olnudki, waid asi ilma selletagi tühjaks oleks läinud.

Muidu on tänawune suwi üsna lõbusalt läinud ja kui Tiidu wana omad jändid jätaks ja Sina ka kodus wõiksid olla, ei kaebaks millegi üle. Jaani laupäewa õhtul käisime, mina, papa ja Elsa Päiweres, kus ilutulesid tehti, pühapäew 1 Juulil oli Päriwere küünis näitemäng "Murdwargus" Jakobi tegelaste poolt, Enge põllumeesteseltsi kasuks. Seda käisime ka waatamas, läks kaunis hästi. Mõlemi korra ajal, s.o. Jaanipäewal ja näitemängu ajal läksime ja tulime Arude noorepaariga seltsis. On üsna meeldiwad inimesed, noorik mängib ka klaweritki. Kui nad ikka selleks jäewad, mis nad praegu näitawad olewat, siis on tulewikkus neist head naabrid loota. Praegu on ka Arude ja Põdra maa kohas jõel palk peal, kust iga inimene, kell waja on, läbi wõib käia.

85

Kirjad kodust

Mida teed aga siis nüüd Sina? Küllap Sa wist muidugi juba laagris oled, kusagil kaugel Poolamaa külas wõi ehk küüditakse Teid juba Moskwasse, kus suured pidustused oodata ja kuhu Sa kord tähendasid, ka Teie polgu minema pidawat.

Kas Sull pesu ja riidewärki ikka on weel, söögikraami poolest pole Sa nüüd ka kodust midagi saanud. Wõid selle palawaga muidugi saata ei maksa. Maasika sahwti saime tänawu ka jälle hea hulga, aga praegu teda sinna saata küll ei tea, ega Sa teda külas olles ikka kätte ei saa nagu mullugi. Ehk saad kudagi sügisel ise kodu tulla, siis wiid omale kaasa, mis näppu puutub. Õunu on ikka ka puude otsas näha, aga kuiw ja palawus kipub neilegi wiga tegema ja neid enneaegu maha langetama, aga ega neist ilma ka ikka ei jäe.

Aeg hakkab otsa lõppema, ei tule meelde, mida weel kirjutada oleks, suusõnal oleks nii palju rääkida, aga kirja panna paistab mõnigi asi nii tühine. Kui Sa Postimeest lued, siis leiad kodunurga pidude üle sealt kirjeldusi. Jaanipäewaste tempude eest saawad seal Lülle poisid natuke nina pihta ja see on neile päris paras. Postimehes oli ülewal, et nad Jaani laupäewa õhtul metsasaksale maksuta mängimas käisiwad. Jaanipäewa õhtul oli Tammiste Kirjandusseltsi poolt pidu Suigu sillaaotsas Läti aasa peal. Sinna oli neid mängima palutud ja selle eest 10 rbl lubatud. Nemad oliwad aga 15 rbl nõudnud. Seda ei ole neile maksetud, waid selle asemel Are koor mängima palutud. Selle wihuti oliwad Lülle rahwas Jaanipäewal sündimise päewa pidu teinud, kus ka muusikandid mänginud. Parajal pidule mineku ajal aga käinud nad pea kõige perega Suigu silla peal inimesi oma pidule kutsumas, kus mitte maksu ei wõetawat. Olewat ka sinna palju inimesi läinud, siiski, nagu Reieli Mariia ütles, olewat Seltsi pidul ka weel kaunis rohkesti inimesi olnud. See on küll näutu temp, üks ehitab, teine püüab lõhkuda ja weel inimeste poolt, kellel kohuseks oleks üles ehitada aidata. See wihastab päriselt. Ja aga nüüd on mu aeg otsas, wõib olla kirjutan õhtul weel.

(Natukese aja pärast)Sain weel pilguks mahti. Unustasin esite ütlemata, et meie nädal enne Jaaniäewa

Roodil jootus käisime. Sai seal üks lõbus öö mööda saadetud. Hommiku kella wiie ajaks olime jälle kodu. Weikese Pulli nimi pandi Endel. Päriwere piimaühisuses on jälle warsti meieri wahetus ees. Praegune meier on koguni hooletu omas ametis. Lootsime ikka, et oma wana Reinupi tagasi saame, aga seda hoitakse Helmes kõwaste kinni. Papa käis Jaanipäewal selle asja pärast Tartus, uut meierit otsimas, nüid saame wist päris Daanlase meieriks. See on korrapidaja rahwa liige, wahest tuleb siis ka Päriweresse parem kord.

Nüüd siis tuhat terwist meie kõikide poolt. Jällenägemiseni

Mamma.-.-.-.-.-

Papa kiri:

Isa poolt: 166.A.103. 16.VII.1912.Roodi mõisas, jootus olles küsisid õp. Sults, Uniwer, ja Uustalu, sinu järele, et

millal kodu tulla saaks, neil meestel on nõu sügisel kirikus kontserti anda, nood ütlesid, et se wäga hea olla, kui sina ka sellel ajal ka kodu tulla saaks, et siis ka nende kontserti aitaks suurendada.

Sinu kooliwend Uustalu näikse hea laulu mees olewat, ja weel parem klaweri mängia, lust olli päris kuulda, mis wana häälest ära olewast klawerist wälja kisti. – Mis sa arwad, kui ma oma klaweri uue pianino wasta ümber wahetan, ehk omal ära müin, praegu on tuli uus 300 rbl eest saada Mesima käest.

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa poolt: 167.A.104. 31.VII.1912.

86

Kirjad kodust

Lõul 27mal Juulil 1912. Kallis kaugelwiibija!

Sinu kiri tuli paari päewa eest kätte, katsun ruttu wastata. Saan täna õhtupoole killukese aega ja homme lubawad papa ja Oskar linna minna, siis saab kirja posti peale panna. Meie rahwas lõpetawad praegu linakiskumist. Külanaisi ja neiusid on ka tükki kiskumas, saawad 25 kop saja pealt. Inimesi on wähe, peab kõrge hinna andma, muidu jäewad linad põllule kuiwama. Rukkilõikus lõppes Teisipäewal. Teisipäewa õhtul oli ühes müristamise wihmaga kole torm, purustas meil tüki lauda katust, metsas murdis mitu mända pooleks. Soo Jüri katus olewat üsna soga ja Arude Tönkis wiinud telliskiwiahju katuse pealt ära. Ilmad on meil juba paar nädalit palawad, ikka üle 20ne (25oC) kradi wilus. Ujumine on igapäewane asi. Nüüd on wett jões ka rohkem, sest minewa laupäewast saadik hakkasid pea iga õhtu poole müristamise wihmahood käima, aga palawust nad ei jõua wähendada. Päriweres oliwad see nädali kahed kolmepäewalised kursused, instruktorite Kalliti ja Lauri juhatusel. Esimesed kolm päewa oliwad juurewilja harimise ja pärastised kolm, lehma lüpsi jauks. Seega wiimased praegu alles käsil. Meie Elsa käis ka heila seal ja täna oli lõuneni, aeg on wäga napp, ei wõi kauem olla. Reieli Lydia jäenud täna ka weel õhtuni sinna. Heila pole rohkem kursuslasi olnudki kui Elsa, Lidia, Karumatsi Anna ja neiu Sowa, Päriwere nooriku õde. Täna olnud weel wiis uut juure tulnud. Ka juurewilja harijaid esimestel päewadel olnud õige wähe. Arusaadaw. Kõigil on kodu kibe töö, kellel aega sinna minna. Päriweres oli minewal nädalil suur jant. Meierile sai üles üeldud ja teada antud, et ta omad rehnungid korda peab seadima ja meierei kraami eestseisusele äraandma. Meieril oli aga kõik korratumalt ja mitmed asjad koguni kadunud, sellepärast arwanud paremaks salaja putked panna. Oma kraami oli juba öösel enne seda salaja linna saatnud. Ei wõidud teisiti teha, kui asja politseile üles anda, kes mehikese Rael kinni wõtnud, kus ta teiste meestega Päriwerest Jürisson ja Wekram, üks linnapoiss, kes meiereis õpilaseks ja ka Aadu Hans, kes neil woorimeheks, purjutanud. Meier saadeti wahi all wallamajast wallamajasse, kuni Kärusse kreisi ülema noorema abilise juurde. Mis taga seal tehti, kas lahti lasti wõi saadeti oma walda, seda ma praegu ei tea. Uus meier tuleb 2sel Augustil, senikaua peawad Päriwere wana Hansen ja kontrollassistent Arro meiereis korda. Kuulujutud tõendawad, et ka uus meier kaunis tubli wiinapump olla, tea misuksed lood sellegagi tulla wõiwad. Üsna hale, et meierisi nii wähe on ja needki, mis on, nii lohakad on.

Arude wana rahwas on ikka küll alles Arudel, nad on tänawu suwel seal pooleteramehed, sest Anton ei saanud kewadel weel ise hakkama, muud kui korraldas maja ja wõttis naist. Külap nad jäeksid weel kauemakski Arudele ja Anton ehk annaks neile ka natuke maad nende jauks kätte, aga korteri pärast ei wõi, kui Anton oma naisega peret pidama hakkawad, ei ole ruumi. Praegu on ruumid pooleks, tagumised tuad uute ja eespoolsed wanade käe. Meie käisime papaga ka minewal pühapäewal Arudel. Kutsuti, oliwad neil külalied, nooriku kaks wenda, kes Tallinnas kõrgemates koolides õppiwat ja üks kolmas, wist keegi koolmeister. Nähti üsna tublid poisid olema, Eesti meelsed ja lihtsad mehed. Õhtupoole käisiwad kõik ka meil.

Wiimati kirjutasin, et poistega koos kohtusse läksime. Poisid ja Tiidu wana leppisiwad ära, poisid lubanud, et nad enam palki peale ei pane. Wana ajas enne kohtu ette minemist eestuas poistega õige head juttu, iseäranis Seileriga, kelle käest ta Sebulke asju järel päris. Ka minugi wastu ei olnud wäga tõhekas, aga kui ma pärast seda, kui nad juba leppinud oliwad ja ära tulema hakkasime, tale kätt pakkusin jumalaga jätmiseks, hoidis ta käe selja taha ja räuskas, et tal tunnistajatega midagi rääkida ei olewat. Tunnistada ma aga ei saanudki, sest et nad enne ära leppisid. Minule paistab kõik see kohtuasi nagu üks mäng olewat, kus seaduse paragrahwid nagu juhtnöörid peawad olema. Süda peksis aga siiski kõwasti, kui nime alla lasti kirjutada, et tõtt tahan tunnistada.

87

Kirjad kodust

Pühapäewal pärast kohtus käimist ja leppimist tahtsid Hermann ja Hans jälle üle Tiidu maa minna, aga wana olnud põigiti ees ja ajanud tagasi. Nagu näha, on ta üksi wäljas wähe wiisakam, aga kodus ikka wana karu. Egas ta poistega wist ka leppinud poleks, kui Kõrw poiste wolinik oleks olnud, aga et Reimann oli, siis wist kartsiwad mõlemad, nii hästi wana kui ka tema adwokat Leesment, et asi tühjaks läheb ja sellepärast oli Leesment leppima sundinud. Poiste südamed on siiski täis ja Hermann hakkab röökima, kui wanat näeb, aga mis see talle teeb. Wanal on minewa aastased kaerad alles peksmata. Käesolewal nädalil katsub neid peksa, tänagi wilistas masin paar korda, aga nüüd teeb wihm takistust. Paari päewa eest läinud lõuna söögitundis meie Hermann ja Seiler Kristjan kahekesi jõest läbi Tiidu masinat waatama. Poiss olnud kuuri ukse peal, Seileri terwise wõtnud wastu, andnud kättgi. Hermanni terwise peale pole sõnagi lausunud. Kui Hermann kuuri minna tahtnud, ütelnud: “Ega mede masin pole waatamise jauks.” Kuid wana ise olnud wiisakam, ajanud meestega juttu ega pole ka masina waatamist keelnud. Wiimane torm on tal wist karjamaa aeda maha wiinud ja uuetoa nurgalt “kiusuaed” on ka wiltu wajunud.

Lülle Sass olewat nüüd jälle Suistepühist saadik kodus (Taalis abikirjutja. OJ.). Kewade oli kord päris kadunud. Oli salaja ära läinud. Muidugi ikka selle naisejandi pärast. Olewat wist Tallinnas kirjutaja koha peal ühes wabrikus olnud. Ülepea ei olewat Lülle perekond üksteisega häädes ja Läti rahwaga on nad koguni sämpsus. Süüdi on seal juures wist mõlemil. Jaanipäewa ees olid linnast tulles Läti Andrese poekraami koormaga kraawi ajanud. Asi wist läks jällegi kohtu kätte. Tea, mis tõbi see peaks olema, et piirimehed ikka tülli lähewad.

Siitami terwise üle pole ma wiimastel nädalitel kuulnud, ennemalt ikka üeldi ta parem olewat ja paranewat. Oskari poolt:

Leidsin killu puhast kohta, mis muud, kui waja täis teha… Olen praegust kõwa põllu=mees, ehk küll wahel algupäraliselt töötan, wõib siiski rahul olla. Oma meeleolu on rõõmus, töö on mitmet pidi hää, kõige pealt kosutab, siis hojab meele lõbusa ja palju muud. Üleüldse ütlen põllutöö kohta “ладно”. Kirjutan oma käe peal pea ja “õige” tähtsast asjast. Millegist, mida sa ootad.

Oss. 1912. Lõol.

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa poolt: 173.A.107. 28.IX.1912. Pliiatsiga: A 106 kellelt? – kadunudLõul 24dal sept. 1912.

Kallis poeg!Anna andeks, et Sa nii kaua oled pidanud kodust kirja ootama, aga see on kord nii

läinud, ei wõi sinna parata. Meil olid tööd ja ajad iseäranis kibedad. Wihma ja wihma walas maha, mitu nädalit. Rehed olid peksmata, rukistest pooled pealegi wäljal hakkides, läbi ligunud ja kasund. Üks wiga oli, et omal enam rehepeksuwärki ei olnud ja teine, see kaalumine, mis teha, kas omale uut peksuwärki muretseda, wõi wäljast masinat otsida ja oleks neid siis wäljast saadagi olnud. Külameeste omad kõik kaugemal peksmas, raha teenimas. Sauga ühisuse isesõitja oma liikmetegi wahel käimisega halwa ilma ja porise teega hädas. Papal oli kindel nõuu omale uut masinat osta, läks selle nõuuga Tallinnasse näitusele, et sealt osta saab, tahetud kallist raha, tuli tagasi, läks Hallistesse, kus minewas aasta üks weike isesõitja müüdaw oli, seda ära tooma, need mehed ei müünud enam, peawad omale. Tuli sealt tagasi, läks jälle Tallinnasse, kaupmees Mikkiga seltsis, kes masina odawamaks pidi tingima. Ikka ei saanud kaubaga kokku. Wiimaks jõudis Sauga meeste isesõitja Linnukülasse ja oli asi niikaugel, et Kesknädal 19mal septembril meile

88

Kirjad kodust

pidi jõudma, aga ilm ajas oma jonni kuna ta juba mitu päewa ilus oli olnud, hakkas Teisipäewa õhtu jälle sadama ja sadas Kesknädalise päewa läbi wihma, neljapäewal tuiskas lund ja külmetas, oli päris noor talwe. Reedel läks ilm paremaks ja Reede lõunaks jõudis siis kaua oodatud tossutäkk oma masinaga meile ja hakkas rukkid purustama. On aga sellel jõudu, laupä keskhommikuks oliwad rukkid läbi – 319 puuda (ca 5225 kg) teri, kaks koormat kaeru sai ka weel enne keskhomikut läbi. Pühapäewa keskhomikuks oliwad kõik läbi – kaeru 411 puuda (ca 6732 kg), odre 62 puuda (ca 1015 kg), paar koormat ernid ka weel. Noh, aga inimesi pidi ka palju olema, terwelt 30 rehelist. Küll tõime pulmalaua tuppa, ei mahtunud kõik selle äärde sööma, oma harilik söögilaud oli ka weel terwelt täis. Hea oli ometi, et ilm ilusaks läks. Täna wiiwad mehed masinat ära, kuni Kilgile tuleb teda mede meestel saata, et tee pehme, on see minek hirmus halw. Homiku wara hakkasid minema, ei tea kas nad õhtuks Karumatsi kohta jõuawadki, masin ronigu enne ise augudest läbi ja siis kiskugu “wintsiga”, see on see traat köis, mis nagu loki ümber ruib, masinat jälle takka järele, muidu taga wedada ei jõua, sest wajuwad wäga sügawalt sisse. Seiler Kristjan on masinist ja Kilgi Heinrich tema abiline. On mis on, mede rehed on ikka seks korraks läbi. Kartuled said juba ennem kistud, looma naerid on weel kiskumata ehk peab selle jauks ka weel isusat ilma. Sinul on seal nüüd wist küll kõigist puudus, raha on muidugi otsas ja wõid ei ole ka saata saanud. Meil oli ka suur wõi puudus, aga nüüd saime jälle Lehmniidust paar leisikat (ca 16 kg). Sealt sai küll üks jagu rehelistega ära söödud, aga üks 10 naela saab Sinule ikka saata, wõib ka olla, et papa paremaks arwab Päriwere wõid Sulle saata. Kui masina jaht läbi saab, küll ta siis kord linna läheb ja raha ja wõi Sulle tulema saadab. Sinu wiimane kiri oli ilma margita 14 kop maksuga. Ei tea, kas panid raha puudusel ise ta margita postile wõi pähkas mõni margi pealt ära. Oskarile tuli kaart, millel küll mark peal oli, aga 8 kop maksu nõuti. Üteldud, et olewat liig palju kirja peal, üle poole kaardi ei tohtiwat kirja olla. See kaart ootas peale paari nädali postkontoris, sest et keegi sell ajal linna ei läinud ja selle süüd see ka ongi, et Sa kirja niikaua ootama pead. Oleks kaart kohe kätte tulnud, oleksime näinud, et Sa juba Ostrolenkas oled ja oleksime ennem kirjutanud, nüüd aga arwasime, tea kus maal Sind ümber hulgutatakse ja kas Sa kirja kätte saadki. Ei taha ka wäga hea meelega Päriwerest kirja minema saata, on ikka parem, kui isa linna wiia saab. Oled Sa kannatanud ja oodanud, siis oota weel mõni päew. Halw on küll, kui Sa sellepärast ennast söögiga pead piinustama, aga ei saa parata. Raha lõppemist peaksid Sa ikka aegsamalt ette teatama, et enne uut saaksid, kui wana üsna otsa lõpeb. Millal Sa siis kord ka koju külasse saad tulla. Kas Jõuluks wõi. Küll oleks hea, kui Sa jäedawalt tulla wõiksid, et enam tarwis ei oleks tagasi minna, aga et seda loota ei ole, oleks wähekski ajaks küll rõõmustaw. Sügiseks saab teenistuse ajaga ka poole peale, siis hakkab juba alla mäe minema, ju siis kord ikka tast läbi saad.

Meie elame muidu kodus ikka wanawiisi, iseäralisi uudiseid ei tea midagi. Augusti 19mal oli Reieli küünes pidu Are karskuse osakonna poolt. Mängiti näitemängu “Ta peab kurt olema”. Hra Jürwetson pidas kaunis tubli kõne. Oli ka weel kaunis koguke niinimetatud “Ilulugemisi” enamiste Päriwere Uueda Martini poolt. Meie arwates oliwad need ennem tsirkuse weidrused kui ilulugemised ja ei ülendanud sugugi. “Publikum” naeris küll nende üle, mis küün mürtsus, aga meie arwasime, et on waja sarnased külapidud päris kõrwa jätta ja selle asemel parem talwel paar korda Endlasse minna ju seal siis ometi paremat pakutakse.

26dal Augustil oliwad Päriwere Uueda pulmad, Aliide läks Are Wene koolmeistrile, Sa tead küll seda pikka musta meest, mehele, ja on siis alles 17 aasta wanaduses juba noor proua.

Kas Sull särkidest ja püksidest ka puudus hakkab tulema, igatahes peame neid wist selleks ajaks, kui Sa kord kodu tulla saad, walmis muretsema, et siis ise ära wiia

89

Kirjad kodust

wõid, kui Sull aga wäga suur nälg on, wõime ka ennemalt saata. Kindaid ja jalanartsa on wist ka muidugi waja, wõib olla, et saan ehk wõiga ühes nartsusi ka saata

25 sept hommikulPapa läheb täna linna, saadab kirja ära ja arwab, et üks 10 rbl ka Sulle saadab,

praegu ei ole suurt raha tagawara, et rohkem saata wõiks, rehepeksu aeg, palgad nõuawad raha. Wõid ei saa ka praegu saata, ei ole aega kasti teha ja rattaga linnaminek, halb ära wiia. Edaspidi nii pea kui wõimalik, saab saadetud.

Isesõitja jäenud heila Karumatsi heinamasse ligi Kilgi wahet öömajale, peksumasin jäenud kahe rattaga kraawi. Küll hommikul katel ta sealt wälja”wintsib”. Meie mehed täna enam sinna ei lähe, Sauga mehed saadawad teda ise.

Siitpoolt uudistest teatan weel, et Jutu Juhan Roodile kooliõpetajaks läheb, nägid seda wist Postimehestki. Siitam on mõne nädali eest Riigas jala mõõtu andmas käinud, lubatud wiie nädali aja sees walmis teha. Päriwere meiereis on seekord jälle natuke rahulikum aeg. Uue meieriga ei ole küll ka kõik mitte rahul ja on tal omad wead, aga asjad on ikka paremini korras kui enne. Tiidu wana oma pojaga teewad hädalast. Heila seisiwad rehawarte najal ja wahtisiwad, kui masin meilt minema hakkas. Pole taga wiimasel ajal enam kokku puutumist olnud, muudkui poisid wahel röögiwad talle peale, kui teda näewad.

Aeg lõpeb otsa, muudkui soowin Sulle kõigest südamest terwist ja head meeleolu. Jällenägemiseni

Mamma.Ah ja! Kristjan kirjutas meile ka kord weikse kaardi. Olewat jällegi Krimmis.

Papa kirjutab talle kibedasti wastust. Kas Sina ka temaga ikka kirjawahetuses oled? Terwisi meilt kõikidelt.

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa poolt: № 178.A.111. 26.X.1912. Pliiatsiga: A 108, 110 kellelt? – kadunudLõul 18 oktobril 1912

Armas poeg!Ma ei tea küll, millal selle kirja ära saan saata, aga hakkan sellegipärast kirjutama,

wõib olla, et linnaminek äkitselt tuleb, siis pole jälle enam aega kirjutada. Wiimati wõi saatmisega oli nii lühike aeg, et ei saanud kirja ka ühes saata. Sinu poolt oleme nüüd juba kaks kirja järgimööda saanud, esimene oli kaunis paks, aga liia raskuse üle ei olnud kaebdust kuulda. Wiimase kirja, pisukeste piltidega saime ka juba minewal nädalil kätte. Sull on tõesti selle Aadu Kontiga sarnadust, aga küll omad ikka oma ära tunnewad wõi ehk oleme wõera pildi siia jätnud ja Sinu pildi tagasi saatnud? Kahju on küll, et Sa mitte kodu tulla ei saa. Õigus see ju on, et uuesti lahkuda raske on, aga rõõmustaks ikka küll Sind kord näha saada. Wahest saad ehk kewadel tulla. Märtsi kuu lõpul saab meil papaga pulmadest 25 aastat täis ehk saad selleks ajaks kodu tulla, oleks meile kõigile rõõmustaw. Meil olid wiimati mitu päewa külmad, päris talwe ilmad, pühapäew hommiku läks külm juba ligi 10 kraadini. Paljudel on põllul hunnikus olewad kartulid ja naerid külmawõetud, mõnel koguni kiskumata alles. Jõgi kandis juba jalainimesi ja uisutajaid peal. Nüüd on aga juba kolmat päewa sulad ilmad ja jõe jää hakkab jälle minema.

Oskar oli siiamaale rehepapi ametis, nüüd on wiljad kõik kuiwatud. Laupäew külmetanud maaga wedasid mede mehed sõnnikut laudast wälja, praegu lautawad seda laiale, saab näha, kas maa läheb weel nii sulaks, et sügisel künda saab wõi jäeb see kewadeks. Meil on ikka suurem jagu kündi küntud, aga mitmetel on suurem jagu alles kündmata. Pühapäew käisime Oskariga Reielil. Eliise poolt tuli parajasti kaart. Nende kursuste aeg Liplapil on ka nüüd täis ja käskis enesele Teisipäewaks 16maks linna wastu tulla. Saab näha, mis ta nüüd kodu tegema hakkab, kas jäeb tulewal kewadel Reieli aia

90

Kirjad kodust

eeskujulikku korda. Uueda Erni ja mede papa käisid heila Ares Aasal. Seal oliwad Aasa wana ja Erni eeskontrahile alla kirjutanud, millega Aasa wana oma koha Ernile äramüüb 3100 rbl eest. Nii läheb siis Erni oma naesega Uuedalt ära ja hakkab oma käe peal kohta pidama. Saab näha, kudas wana siis läbi saab, siiamaale oli ta hirmus nurakas Erni wastu, külap ehk wõtab Juulile koju mehe. Martin ei ole ka just kõige eeskujulikum poiss, püüab nii kergelt läbi saada, muidu ulada ja Jaani poodis raha läbi lüüa. Jaani pood ongi siitnurga poistele klube, ja kuulu järgi ka monopol. Jaan teenib poega raha ka, aga selles tükkis läheb tal wiletsasti, et ta naese järje peale ei saa. Minewa nädali oli jälle kord rannas käinud, Taali Kullipesas, aga saadetud pika ninaga tulema, igatsenud esiti ikka nooremat, pärast oleks ka wanemaga leppinud, aga pole kummagit saanud, mehike jäeb päris nälga, pole söögitegijat.

Päriwere Uueda Martinist ma palju ei tea, olewat Riias politehnikumis, õppiwat keemikeriks. Räägitakse aga, et ta tubliste tipsutama olewat hakanud ja see ei tähenda head tema kohta. Selle järgi kudas ta wiimati Reielil pidul wäljanägi, wõib see jutt küll õige olla, purjus inimese kombed oliwad tal sealgi. Päriwere poolt kuulsin tähenduse, et ta sagedasti kolmekopikalisi kaartisi kodu saatwat, mis ikka raha noriwat. Kahju küll, kui see poiss tühja läheb.

Saab näha, kudas meie meiereiga lugu läheb, kas tuleb jälle warsti meierite wahetust. Kui me oma wana Reinupi jälle tagasi saame, milleks praegu lootust on, ehk hakkab siis meierei asi kõik jälle paremini minema, praegu on küll mitugi asja halwasti.

Meie kodune elu läheb ka ikka oma harilikku rada. Mina mängin perenaist. Elsa kormitab loomi, papa käib enamisti wäljas, iseäranis meierei asjus on ta tänawu palju jooksma pidanud. Nüüd plaanitseb jälle warsti Taali minna, kõik talwe wastu ette walmistama, et masinad jälle rügama ja raha teenima saaksid hakkama. Oskar kirjutab enese üle Sulle muidugi ise. Poiss kipub päris koduseks töö poisiks jäema. Lugemise juures tarwitab ta prillisid nagu meiegi papaga. Muidu on ta aga suureks kaswanud. Sinust on ta ennem pikem kui lühem (onu Oskari käekirjaga: 5 ja pool jalga ca 167,5 cm) ja jõudu näitab tal ka olewat, jõuab tööd rühmata kui himu on. (22sel oktobril)

Ometi wiimaks lubab papa homme linna minna ja mina ruttan oma kirja lõpetama. Muidugi läheb ta homme Jaaniga linna, sest paks lumi on maas ja kraadiklaas näitab allapoole nulli. Reede õhtu poole hakkas lund sadama ja wähe külmetama, et aga maa alt enne juba ärasulanud oli, siis ei ole, kui praegune talwe jäema peaks, tast mitte suurt head teede ja metsatööde poolest loota. Aga aeg on alles warane ehk sulatab weel kord lume ära ja külmetab maa enne kõwaks kui jälle lund tuleb. Jõgi jookseb praegu ühma ja hakkab jälle uuesti kinni minema.

Papa ja Reieli Andres käisiwad Reede ja Laupäew Toris Elbi külas. Sinna toodi Tallinnast üks uus rehepeksu garnitur, millel mootor jõuumasinaks on. Nende sealoleku ajal ei oldud weel motori käima saadud. Reieli Andres wist minewat homme weel waatama. Reieli Andres käis nende ostjatega ka Tallinnas asjatundjana ligi. Kaup olewat nii tehtud, et kui nad motoriga korda ei saa, see ka tagasi wõetakse ja aurukatel ehk mõni teine motor asemele antakse. Papa arwab küll, et sealsed mehed motoriga toime ei saa, need motorid on ikka wa tülikad ja tujukad elukad.

Sina saad nüüd ehk muidugi wahel külmetada soojade särkide puudusel. Wõib olla, et papa homme linnas mõne ostab. Aluspüksidest tuleb Sull wist ka warsti nälg kätte, neid peame ka muretsema. Homme ta neid ehk muidugi weel ärasaata ei saa, aga katsume niipea kui wõimalik. Kui Sulle ehk mõnda asja hädaste waja peaks olema, mida meie ei tea arwata, siis teata niipea kui saad, oleks üks saatmine. Raha said ka wiimati wähe poole, kaua Sa sellega läbi saad. Kindaid läheb Sull ka waja, neid kujun ka Su

91

Kirjad kodust

jauks. Kudas Su terwisega nüüd lugu on, minu meelest näitaks Sa nüüdse pildi peal nagu kõhnem olema kui enne, wõi on see sellepärast, et pilt pisike on.

Oskar käis heila ka Reielil, minewa pühapäew tõi omale sealt mõned wenekeelsed raamatud (Siitami omad, mis Reielil lugeda oliwad) lugeda, nüüd wiis need ära ja tõi mitu wanemat Eestikeelelist raamatut, mis tal alles lugemata oliwad.

Siitam käiwat oma tehtud puujala peal ikka kenaste. Kunstlik jalg on Riias walmistusel, wõib olla, et saab tänawu Jõuluks uue jala nagu mullu jõuluks wanast ilma jäi.

Ruum ja aeg lõpewad. Seekord head terwist. Kui talwetee kestma jäeb, saab ehk sagedamini linnas käia, siis saab ka sagedamini kirjutada.

Jällenägemiseni, mamma.-.-.-.-.-

Papa kiri:

Isa poolt: № 179.A.112. 11.XI. –12.4mal Nowember 1912.

Poeg Jaan Ostrolenkos!Sinu kaardi sain 31sel Okt. s.a. Nagu näha ei taha kohus sinuga, kui soldatiga mitte

jännata, mis teistega saab, ei ole weel teada. Kui se asi oleks ette tulnud, sest “tema” küll ei oleks mitte midagi saanud. Ma ei määleta, kes sel korral tall wolinik olli, wõi oli ta ise, aga adw. Reimann ütles mulle, et … wana on tema juures käinud ja tahtnud, et tema talle see kaebtus teeks, kellest praegu juttu on, aga Reimann ei ole seda teha wõtnud, seepärast et ta seda kaebtust on ülekohtusek pidanu, Reimann on seekord kohtu saalis olnud, kui se asi ees olli, ja teab seda, et H. Harjaks mitte nõnda pole tunistanud, kui kohtu prottokollis seisab, waid kohtunik on sellest walesti aru saanud.

Praegust on nekrudide wõtmine ja saatmine. Räätsiku Juhan on esimise õiguse saanud, aga Sõõru Mihkel on peos, olla Tallinna saadetud, haigusi olla palju, jalad paistetand, rinnad rogisewad, ja kuulmine wilets, Pärnu saksad pidada arwama, et ehk oma tehtud haigused on.

K. Seiler ruib oma isesõitjaga Saugas praegust rehta peksa, ei ole temaga mõnel ajal kokku saanud. Sauga talupoegadel käändi renti, pool ja mõnel ka üle poole linna poolt juure.

Tee, keda mööda meie Päriweresse käisime, kaub nüid ära ja uus tee läheb Põdra juurest otse Sõõru wärawasse ja sealt otse paisu peale wälja.

Ootan lund, et saaks Taali tööse, 100 sülda pindu on sealt Torise tuua, 400 sülda se on kõige wähem sum, mis saagi tuleb, ja weel tahaks Lihulasse sõita, seal ootab üks 6 hob. Garnitur, se on tarwis ära osta (hind alla 1000 rbl)..6dal Nowembril

Oma kaks töö orja, must ja walge, müüsin tiisiku aiguse pärast J. Lusikalle 85 rbl paar ära, praegust on üks hobune ja enne ei osta kui peale pühi. Sõnikut wedasin tulewa aastase naire maa jauks wälja, aga külm tuli peale, maa külmas kõwaks, ei saanud sisse künda, praegu on küll maa sula, aga künda ei saa mitte, on jälle liiga pehme, ja pole ka hobusid. Tulewa aasta jään aluspõhu puudusesse, tänawu aasta ei saanud rukkist maha teha, ainult 2 wakkamaad, seda tuleb Päriwere ühis piimatalituse arwese panna, Augusti esimeste pääwadel olli ilusad ilmad, oleks siis teha saanud, oleks maas olnud, aga mina ollin meierit Tartus kauplemas, peale selle sadas alati wihma. Selle meierei pärast olen palju paha meelt saanud, küll kohtu käimist, ja raha puudust, ehk kaduma minekut. 3dal Nowembril tulli endine meier Reinup Päriwerese tagasi, loodame, et nüid jälle asjad paranewad. Neljapääwal saab linu

92

Kirjad kodust

linna wiidud, ligi 3 kaalu (ligi 490 kg) 52 rbl kaal, tulewa aasta jaoks ei jätkunud mitte üht tera seemet. Töölised on hirmus sarnased, iga öösine wäljas käik on nende pea siht.

Kui tõt rääkima peab, siis ütlen, kaks aastat tagasi olli minul palju kegem töödest kui ka muredest kui tänawu aastal, poisid M. Kahu, H. Weinberg ja H. Manna on noored ja ilma tolguta, tööd wõiwad naad ainult juures olles ja paar korda ära seledades teha. Kui kottu wälja lähed, se on siis üks ta kõik, wõtta poisid ligi ehk jätta kodu, töö seisab ühte moodi ikka. Kahu saatsin kewadi minema lootes, et asi paraneb, kui üks loll wähem on. Weinbergi saatsin Augusti kuul oma woli pruukimises õunapuu kallal ja Eide sõimamise pärast oma teed, nii et kolmas H. Manna warsti mõne pääwa pärast ka seda samma saab, mis teised enne, on üks tuim ja ilma mingi töö tahtmatta inimene, midagi muidu ei tee, kui kässe. Jääb mull weel üks, ja se on Oskar, kes kõik peab tegema, mis talwel teha tuleb, tulewa aasta peab muidugi uued muretsema, kui neid saada peaks olema, nappakas see saamine nüidsel ajal küll ikka on.

Mõtlesin kord maja teha, et siis naisemehi sulasid sisse wõtta, kes oma leiba sööks ja tunni peal tööle tuleks ja ka läheks. Maja ehitaks ma Põdra wahese. Sa maalestad, kui kodu ollid, et minul Tammiste mõisa Hr. Wulffiga weikse heinamaaga wahetuse kaup kännumaa wastu käimas olli, ma sain 15 wakkamaad kännumaad oma karjamaa piiri wasta wiiekümne aasta peale. Haed sai kui nöör sel kewadel, kui sa esimest kewaded Poolamal ollid kännustikust läbi tehtud, sihe tee äärest karjamaa aia nurgast otse Põdra sauna wasta wälja, se tük maad on niisugune (skeem skaneeritult allpool). Kui raha jätkub, teen elu maja kannustiku ja annan se maa ilma hinnata neile harida, selles mõttes, et temal ka üks tük maad oleks, kus ta oma soowi järgi midagi külida wõiks. Praegu kaewab J. Põder selle maatükkile 41/2 jalast (ca 137 cm) kraavi ümber, mis 135 sülda wälja teeb, maksab 15 kop süld. Kui külm oma tulekuga aega annab, wõttab 4 kraawi weel kännustiku, kesa kraawid saame sel nädalal läbi, suur kombosti hunik on ka laiali, see sai minewa nädali tehtud ja ka suur kraaw, mis sealt juurest jõkke jooksis sai sügawamaks wõetud. Jahi peal olen ka käinud, saaki saanud 1 rebane, 5 jänest, üks püi, üks kroon nep. Haige ollin, kaks päewa, päris pesas. Se olli 27. 28 okt., joosja olli kõwasti kallal.

Mamma poolt:7 nowembril

Sinu kirja saime 5dal kätte. Täna on kaks aastat, kui Sa kodust lahkusid, sellega peaks siis

pool aega teenitud olema, aga wõib olla, et edaspidi kodu laskmised januari peale jäewad, lehtedes küll selle kohta midagi ei seisa. Ka sõja

93

Kirjad kodust

hirmu ei näita lehtedes suurt olema, paistab nii, et Wenemaal suurt himu sõdima hakata ei ole. Et Türklane Euroopast wälja peab minema, see näitab ka kindel olewat, sest Balkani riigid ei anna tale sugugi asu. Lehtedes näitab ikka sarnane lootus olema, et saagi jagamine ka mitte suurt tüli ei saa tegema. Aga kes teab, mis tulewik wõib tuua. Peaks ometi ikka rahuajad olema ja jäema.

Kui Sind wähegi lubatakse, katsu ikka kord kodu meid waatama tulla. Mede mehed lähewad homme linad ga linna. Sinule saatmise jauks panin paki ka walmis. Papa ostis nimelt juba minewa nädali Sinu jauks paksu särgi ja aluspüksid walmis, need saadame ikka ära, ehk on Sull selga tarwis, kui kodu teele tuled, paari sõrmkindaid ja natuke nõelelõnga panin ka sisse. Riie, mis paki ümber, on jalanartsud, waata, et lahti wõttes katki ei lõhu. Muud ei tea praegu midagi saata, kui Sa ise tuled, ju Sa siis wiid, ja kui ei, siis kirjuta küll, me saadame pärast. Wõi paki sisse said teist kord ka ühed jalanartsud, neid peaks sull siis juba talweks jätkuma.

Papa oli kord jälle haige ja oli hirm, et pärast jäeb jälle sirakile nagu üks kord, aga nüüd on jälle päris terwe, kaebab ikka weel ristluudes walu, aga see läheb ikka wähemaks. Nüüd on ta ka hoolsam ennast hoidma, kui esimese haiguse ajal, ega siis asi ometi wäga hulluks lähe.

Homme lähewad tänawu aastased nekrudid linna, kudas Sõeru Mihklega lugu on, kas saab lahti wõi läheb edasi, ei tea, olewat tal kõik haiged, silmad ja kõrwad, jalad ja tea mis weel. Ilmad on wiimasel ajal imelikud ja muutlikud, üks päew sula, teine külmetab natuke. Kord oli jälle päris talwe, mitu päewa aga, et lumi sula maa peale tulnud oli, polnud teede ega wedudega suurt tegemist muud, kui mede mehed wedasid kompostihuniku laiale, nüüd oli maa jälle üsna paljas, heila õhta külmetas pisut ja täna kihistab lund ja on juba maa jälle päris walge.

Uduwere seltsimajas oli 28 oktobril Põllumeeste seltsi poolt ”Lõikuse pidu”. Meie Elsa ja endine Kooli Juhan, kes meil nüüd linu tegemas on, käisid ka seal (siis sai saaniga sõita). Olnud niisugune perekonna õhtu moodi pidu, laulude, kõnede ja ringmängudega, ilma näitemängu ja muusika koorita. Uudiseks olnud see, et kõnepidajad, millegi põlluwiljaga ehitult ülesse astunud ja selle wilja nimel rääkinud. Kuulu järgi pidi neid hästi mitu olema, aga pole rohkem olnud kui meie kontrollassistent Arro, kes kaera osa mängis ja sellest kõnelenud ja instruktor Lauri juurewiljadest. Olnud ikka oma jagu lõbu kah.

Paber lõpeb otsa ja meele ei tule ka enam midagi, mis weel kirjutada oleks, muud kui ela heaste, mamma.

Ärakirjutamise lõpetasin 16. nov. 2002.

94

Kirjad kodust

Kirjad kodust 329. nov. 1912 – 24. juuli 1913.

Mamma kiri:

Isa poolt: 180.A.113. 2.XII. –12.Lõul 29 nowembril 1912.

Kallis poegSinu kiri tuli juba paari nädali eest, aga wastust kirjutada pole weel saanud, meil

on jällegi wangipidu, soppa oli wiimasel ajal mis hirmus, nüüd on juba kolmat päewa natuke kahu, papa arwab, et ta täna linna läheb, muidugi jalgsi, mina tõttan kirjutama, et kirja temaga ära saata, ja kui ta ka ei lähe, siis saad kirja teinekord.

Meil on praegu wähe peret, poisid on kõik läinud, muud kui meie neljakesi, papa, mina, Oskar ja Elsa. Uus sulane on tulewaks nädaliks oodata, aga see ei tule meie tuppa, ega leiwa peale, waid uude tuppa, sest tal on naene ja lapsed. See on nimelt endine Töngi Nikolai, kes wiimasel ajal Tiksul teenis. Saab palgaks: 130 rbl, 45 puuda rukkid, 25 p odre, prii korteri kütiga ja pool wakamaad kartulimaad. Palk on küll pealtnäha kaunis kõrge, aga wiimasel ajal on palgad koledasti tõusnud, ega poisid meie söögi peal olles ka koguni odavamini maksma ei tulnud. Nikolai olewat tubli töömees, aga eks tal see wana tuttaw joomise wiga ikka külges ole, aga kust sa neid wigata mehi saad. Ma ei saa täna muidugi pikka kirja kirjutada, sest papa kipub warsti minema ja rutuga ei tule kõiki asju ka mitte meele.

Wõid on Sull ka muidugi warsti waja, seda saadame tulewa nädali. Lehmniidust toodi heila juba wõi siia. Nad toowad Jaani poodi ja sealt saame siis kätte. Papa lubas linnas ka aluspüksa walmis tellida ehk saab siis ka neid warsti Sulle saata, neist Sull muidugi kõige suurem puudus on.

Jumal teab, kudas selle sõjaga lugu läheb, lehed tõendawad ikka küll, et Wenemaal suurt sõjahimu ei olewat, aga kui ta selle keeru sisse kisutud saab, kes teab, mis siis wõiks tulla, peaks ometi rahu lootused wõitjaks jäema.

Uudistest teatan, et Uueda Ernil minewal pühapäewal tütar juba nädaline sai. Kooli Mihkle poeg olewat nädal wanem, jootusid tuleb laialt. Siitam olewat ka juba naesemees, laupäew 24dal olewat õhtul laulatus ja pisike pulmapidu ära peetud, kus ainult kõigelähemad sugulased osawõtmas olnud. Uus jalg olewat tal ka wist juba käes.

Oskar õppis wiimasel ajal hoolega wiiuli mängimist ja on juba hea järg tal käes. Kooli Juhani wiiul oli Mardipäewast saadik meil, sellega hakkas õppima. Minewa pühapäew tõi mede oma wiiuli Reielilt ära, papa liimis selle kinni, nüüd mängib ühtelugu, kui aga aega saab. Nimetasin Mardipäewa, noh mede poisid paniwad Mardi õhtul mede uue tua (minu lapsepõlves nimetati onutoaks, sest seal elas onu Oskar enne Koonga-Lõpele kolimist) suures saalis pitspalli toime, kus noored tantsisid ja mängu tegid. Neiud just kaua ei wiibinud, kella 10nest oli pidu otsas. Mede suure kastiga weeti pidulised üle jõe. Paha Andrei oli homiku poole ööd weel wiimane mineja olnud ja kasti Tiidu poole jõe jätnud. Teisel päewal oli kast kadunud, arwasime, et Tiidu wana ta kiwa täis oli pannud ja põhja lasknud, aga pärast kuulsime, et kast koguni Rae paisu peal pidada olema, ju siis wesi ta nii kaugele oli wiinud. Poisid käisiwad ikka kord Tiidu wana käest küsimas, kus wana neile ütelnud, et ega seal ometi mõni sissesõidu sadam ei olewat. Tiidu Wanal on aga ka selle järele õnnetus olnud. Wali tuul on ühel ööl temal kolm heinakuhja maani maha lõhkunud (meenub onu Oskari mälestustes märgitud Tiidu kuhjade lõhkumine tema viiuliharjutuste ajal). Tori urädnik käis ka seda lugu waatamas, aga mis temagi Jumala tuulele parata wõib, kuhjad on wist praegugi alles maas koristamata.

95

Kirjad kodust

Pean oma kirja lõpetama, papa ootab, tahab minema hakata. Ei tea, kas Sa mu kirjast aru saadki, nii suure kiirusega pole ma weel elu seeski kirjutanud.

Tuhat terwist ja rõõmust jällenägemistmamma.

-.-.-.-.-Papa kiri:

Isa poolt: 181.A.115 24.XII.-12. Pliiatsiga: 181 A 114 kellelt? Kadunud21sel Dets. 1912.

Poeg Jaan!Ostralenkus’ –

Jõulud on meil käppuga katsu, ei tea kuidas lugu teil (soldatitel) nende pühadega läheb, kas sõja hirm on tede seas kadumas, wõi kestab edasi, meie lehtetest on näha, et ika rahu poole hoiab. Sinu mammal oli endisel aja se moodiks, kui Postimehe kätte sai, siis ikka juttu osa kõige pealt ära lugeda, aga nüid olgu töö nii kibe kui ta on, kui leht tuleb, siis ikka politika kõige pealt, et näha, mis poja Jaaniga saab, seda teeb wist küll iga hea ema, kellel poeg soldatiks on.

Meie läheme laupäew Uuedele jootu. Erni tahab enne Jõulu kõik omad sekeldused wana koha peal ära teha, et uueks aastaks Aasale elama saaks, sest Aasa koht on nüid Erni omatus.

Meil kodustel saab tänawused Jõulud koguni ise moodi olema, ärewust wõidu rõõmu oma naabri üle tundes, kes ennast nii koledasti sisse kukkutas. Ta olla minu inge eest 1000 rbl lubanud ja 400 rbl wälja maksnud, kui ta üks kord näeb, et mina elus olen, mis ütleb siis ta hing sees, kes ennast nii targa tundis olema Se sõnum on nii wärske, et lõppu ei tea weel

Teine kord pikemalt.Hoia seda praegu oma teada. Pesu asjus ei ole praegu Sulle midagi saata, aluspüksid on alles tellimata. Kui

sealt nii odawasti peaks saama, kui Sa wiimati kirjutasid, siis wõiks neid sealt muretseda. Arwan aga, et nad ehk küll kodust saadetutest odawamad niisama ka halwemad saawad olema.

Praegu on jällegi aeg õige lühike ja pea wiimase aja ärewustest nii segane, et pikemalt kirjutada ei saa. Peale pühade saad pika kirja, milleks, nagu me loodame, oma naeru erkusid ette pead walmistama.

Kõige paremaid Jõulusid soowides kodused.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt: 186.A.117. 10.I.1913.Lõul 6dal Januaril 1913.

Kallis poeg!Head uutaastat! Kõlab praegu igal pool ja sedasama tõttan ka Sinule soowima.

Meil oli uue aasta algus küll koguni isemoodi. Paljas maa nagu Aprilli kuul. Ometi oli uue aasta algusel juba natuke külmetand ja jõe jää (tänawu juba neljas) kandis jalainimesi peal, kuna Jõulud üsna sulalt läbi läksiwad. Keskmise püha homiku käisid Oskar ja Uueda Erni weel lootsikuga Päriweres piima wiimas. Heila hommiku oli juba rohkesti 10 kradi külma ja täna ööse ja homiku tuli ka pisut lund, nii et tänasel ilmal üsna talwe nägu on. Ei tea, kas Sa meie Jõulu eesmise kirja kätte said, 21sest detsembrist Sinu kirjad Oskarile kiri ja kaart tuliwad üleheila kätte, seal sees ei ole Sa küll meie kirja kättesaamist nimetanud. Selles kirjas nimetas papa Sulle lühidalt ühte sündmust, mida ma siin pikemalt kirjeldama hakkan.

96

Kirjad kodust

Nädal enne Pärnu laata Teisipäew 11mal detsembril tuli Lusika Jüri meile ja palus papat, kas ta ei wõiks üheks nädaliks kottu ära minna ehk ennast nii warjata, et ta kodus olemist wäljaspool ei teata, enne seda aga kesknädal 12mal detsembril neile tulla ja nähtawasti temaga seltsis wälja minna, kuna nad külarahwa teades Põltsamaa laadale lähewad, mis sellsama nädali Reedel ära peetawat. Selle loo põhjuseks olewat see, et Tiidu wana juba 11/2 aastat Lusikale peale käiwat, et ta meie papat katsuks ära uinutada, aga mitte siin kodu lähedal, waid kusagil kaugemal. Selleks otstarbeks oli ta juba mitu korda Lusikale weiksema summade kaupa raha andnud. Ütelnud mehike, et ta kulutab kas wõi 1000 rbl ära, aga meie papast lahti pidawat ta saama. Jüril muidugi raha järel himu, aga nagu tark mees kunagi, tahtis ta hunti nii sööta, et tall ikka terweks jäeks, sellepärast löönud ta siis silmakirjaks plaaniga nõuusse. Selle järele pidanud Lusikas papat laadale kutsuma hobuseid ostma, mida meil tõepoolest waja on ja siis seal ütelnud Lusikas mehed teadwat, kes selle töö ära toimetaks. Tõepoolest aga rääkis ta selle plaani papale ära ja wõtsiwad nõuuks wanajätisele ninanipsu teha.

Papa läks küll Lusikaga seltsis kuni Wiljandini, aga jäi sinna mõneks päewaks, kuna Jüri edasi laatadele läks. Wana oli Jüriga maha teinud, et Pärnu laada eelõhtul 18 detsembril, kui Jüri Pärnusse tuleb, siis Peterburi hotellis Tiidu wana käest esimese raha 200 rbl kätte saab, muidugi edaspidi ikka weel rohem lubades. Selleks ajaks pidi ka papa jälle Pärnu tulema, Estonias korteris olema, kuhu siis Lusikas ja ka kaasteadja, Paha Mart talle sõna pidiwad wiima, kui asjad korras on. Tiidu wana jäigi sellest, et papa summadaniga Lusika poole kõmpis ja järgmistel päewadel kadunud oli, kuna Paha Mart juba pühapäewal kisa laiali lautas, et Lõu wana ei tea kuhu jäenud wõi läinud, et laadalt tagasi ei tule, uskuma, et Lusikas tema tahtmist tõesti täitnud on, aga laada eelõhtul ei olnud ta weel raha andnud, ütelnud, et pangast ei julge raha wõtta, wahest pärastist uurimist kartes, waid lubanud laadapäewal kell 10 ajal linna walli peal raha äramaksa kui kellegi käest laenuks saab. Papa tulnud Teisipäewa õhtul Estoniasse ja oodanud seal Lusika ehk Mardi ilmumist, aga kumbki ei ole tulnud. Sellest arwanud papa, et ju neil nüüd asjad korras on ja läinud hommikul ka laadale. Õnneks ei ole ta aga seal Tiidu wanaga wastastikku juhtunud, küll aga Lageda juures Lusikaga, kes kiruma pistnud, et tema wast oma saagist ilma jäeb, papa aga pahandanud, miks nad teda narrinud on Estoniasse tulla lubades. Papa jäenud siis weel sinna peitu ja Lusikas läinud walli peale kuhu pooletunnise ootamise järele ka Tiidu wana ilmunud, kus ta Lusikale ka raha wälja maksnud, omal aga wärisenud käed ka tubliste. Siia wahele pean nimetama, et kõik need ülesandmised ja järeluurimised Paha poiste asjus nagu poe Jaani soldatist pääsemise asi ja Andrei püssi asi, millest Sulle omal ajal teatasin, Tiidu wana tahtmise ja maksu peale Lusika poolt tehtud olnud. Paha Jaani soldati asi oli sellepärast ära lõpetatud, et Lusikas kaebtuse alla teiste meeste nimed oli kirjutanud, kes kui neid ette kutsuti, puhtast südamest tõendada wõinud, et nemad sest asjast midagi ei tea ja ka allkiri nende oma ei ole, mille läbi asi ära lõpetatud, kuna aga Lusikas Tiidu wana ees asja kustumist sellega wabandanud, et ju Lõu wana muidugi kinni on maksnud. Wana uskuwat nimelt, et Jaani pood meie papa poolt ehitatud olewat ja Jaan meie papa palgaline, selleks otstarbeks, et siis poisid sinna koguwad endid purju wõtawad ja siis üle Tiidu maa käiwad. Niipea kui ta nüüd Lusikale raha kätte andnud,ütelnud ta ka kohe: “Aga nüüd on wana eest otsas, nüüd wõtame Paha Jaani asja jälle käsile, kaebame kas wõi sõjaministrile!”

Lusikas oli siis õnneõhinal rahaga jälle meie papa juure tulnud, temale ka Wiljandi tee kulud tasa maksnud ja papa pannud otseteed läbi metsade kodu poole, kuna Tiidu wana maanteed mööda tuli rõõmsa südamega, et oma wihatawast nüüd ometi lahti on. Papa hoidis ennast kodus weel paar päewa warjul. Uueda Erni käis jootu kutsumas, aga ei saanud ka seekord tema kodusolekut teada, läks meilt ülejõe ja kutsus ka Tiidu mehi jootu, rääkinud seal ka, et ei tea, kus Lõu wana jäänud on, ei olegi weel kodu. Wana

97

Kirjad kodust

lubanud ka pojaga ristimise ajaks tulla. Selle waheajal oliwad aga Lusikas ja tema laatade seltsiline Koger Tiidu wanale hirmu teinud, kuna Koger rääkinud, et asi juba awalikuks tulnud, Lusikas kinni wõetud ja wabastamiseks kautsjoni raha waja olewat, mida wana warsi teist tõttanud muretsema, tagasituleks pidanud Koger tee peal wanale wastu minema ööse kell 11ne ajal ja raha wastu wõtma, tema juure koju pole wana teda tulla lubanud kahtluse äratamise pärast. Wana oli aga kauaks jäenud. K. ja L. pole enam julgenud teda oodata arwates, et wahest on wana selle aja sees asja teada saanud ja tea, mis ta siis teha wõtab, wana aga ei teadnud wist midagi ja jäi selle läbi jootugi minemata. Meie jäime jälle sellepärast jootu minemata, et las wana minna, küll siis Paha Mart oleks teda seal selle kõige poolt narrima hakanud, oleks ütelnud, et Lõu wana on ka kodu tulnud, mis näu ta siis oleks teinud. Mina ütlesin küll, et laseme wana enne jootu minna ja läheme siis meie ka, siis kohutame teda hästi tubliste. Papa aga arwas, et kes teab, mis ta ärewuses teha wõtab, pärast rikume selle moega teiste joodud ka ära. Et meie papa surnud on, uskus wana õelus kuni esimese püha õhtuni. Mina käisin pühade laupäewal wälja aias ja wahtisin allapoole. Tiidu wana seisis jõe ääres, nägi seda, ajas jalad harki ja hirwitas täie näuga, oli nagu oleks tahtnud ütelda: Oota aga peale, ega teda enam ei tule! Esimese püha õhta läksime papaga seltsis wälja jõe ääre käima, aga et juba widewik oli, siis ei uskunud ta wist oma silmi. Keskmise püha hommiku käisime Uuedal, siis wahtis wana esite toa taga, kui me Uueda wäljale tulime pärast ukse ees, aga seekord sai ta ikka wist õige aru kätte, aga kudawiisi ja kui kaugelt teda ülelöödud on, seda ei tea wist praegugi täielikult, wõib olla, et Lusikas teda weel edasigi narrib. Hirmus süda peab tal aga küll tõesti sees olema, sest ta käib ja elab nagu ennegi, minewal pühal käisid poisid Toris Põllumeeste seltsi koosolekul, kus ta jälle õige edumeelne mees olnud. Meie Hermann pani, kui jää alles nõrk oli, palgi jäe peale, et parem üleminna oli. Nääri järgmise päewa ööse oli palk mede poole ääre lükatud. Oskar pani homiku ämarikus palgi jälle peale, natukese aja pärast kangutas wana teda jälle minema. Elsa läks pärast jälle palgi peale, aga järgmisel ööl oli jälle ära lükatud. Sellest on näha, et ta oma wana jonni ikka edasi ajab ja üsna halw mõte tuleb peale, mis sest asjast ikka wiimati tuleb. Wana kudagi mõistust pähe ei wõta ega aru ei saa, et meie talle midagi halwa ei ole teinud, waid et ta ise ennast oma luuletatud tontide läbi kelmide kätte ära müünud on, aga kes teeb talle selle asja selgeks. Peaks talle ometi see mõte tulema, et ta oma koha ära müüks, aga sellekski puudub tal ettewõtmise waim. Loodame ometi, et ta ise seda tegema ei hakka, milleks ta teisi kaupleb.

Papa ei saagi wiimasel ajal suuremat kodus olla, selles nädalis oli 2 päewa Taalis, 2 päewa linnas ja homme plaanitseb jälle minna Wiljandisse, seal oli ta nende päewade ees, mis ta “Hõeluse” kulul seal elas, ühe aurukatlaga peaaegu kaubale saanud kaunis paraja hinnaga. Nüüd lubawad Seiler Kristjaniga seltsis sinna sõita ja kui kaubale saawad, siis ära tuua. Tuleb nimelt palju pulga laudi saagida, ühe masinaga ei jõua enam. Kui teist masinat ei ole, siis läheb see jagu tööd teiste kätte. Kui aga masin muretsetud saab, siis loodab papa, et ta selle tööga kewadeks ka selle hinna pea tagasi saab ja sügiseks rehepeksu ajaks on teda ka jälle tarwis.

Kas Sa enne Jõuluse rahasaadetuse ka kätte said. Mida Sull hädaste waja on ja sealt saada wõid, seda osta, aluspükste jauks sai küll riiet tuua, aga see on alles meistri kätte wiimata, ka kaks käterätti oli papa ostnud, neile tulewad weel nimed peale õmmelda, külap siis edaspidi need ka Sulle saadame.

Aeg lõpeb otsa, ei tule ka midagi meele, millel suurt tähtsust oleks, pean kirja lõpetama. Oskar kirjutab muidugi warsti enese üle ise, muudkui head terwist seekord

mamma.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

98

Kirjad kodust

Isa poolt: 188.A.118. 24.jan.1913.Lõul 21sel Jaanuaril 1913.

Kallis poeg!Et papal täna jälle linnaminek ees on, siis ruttan kirjutama. Sinu kiri Oskarile tuli

ka selle nädali sees kätte. Wõid oleks Sulle nüüd wist küll waja olema ja saame ehk ka edaspidi peagi Sulle saatma, just praegu ei tea weel, kust saame. Päriwere wõi on nüüd kolekallis, Lehmniidust ei tea, kas neil praegu on, wõi ei ole. Kodus on küll weel suwist Lehmniidu wõid, see ei ole küll enam wärske, aga muidu hea wõi, kui praegu mujalt ei saa, siis wõib olla saadame seda mõne naela ja kui edaspidi wõihallikad kewade poole jälle awaramaks lähewad, siis wärsket wõid rohkem.

Aluspüksid on ka praegu alles rättsepa käes, kui need walmis saawad, siis saadame ka need ja käterätikud, ja ehk ka paari särki, kui papa täna riiet toob. Kudas Su jalanartsudega lugu on, kas neid ka kibedasti waja on, siis wõib neid ka saada. Kindaid on Sull muidugi wähe poole ehk kujun ka neid. Ise Sa ikka kodu tulla neid wiima wist ei saa. On ju kõik need soldatid, kes sügisel kodu pidiwad tulema, praegu alles teenistuses. Balkani sõda ähwardab uuesti jälle peale hakata, kes teab, mis teised riigid teha wõtawad. Annaks Jumal, et nad ometi rahule jäeksiwad. Mina olen alati sõja wastu olnud ja teda kartnud, liiati siis weel nüüd näeks hea meelega, et nad järele jätaksiwad. Muidugi ei maksa mõtelda, et ma sellepärast nüüd nii hirmul olen, et see terwise peale käib, asjaga, mille wastu kudagi parata ei saa, peab leppima, kuda ta on.

Oskar Sulle wist niipea ei kirjuta, tal on silmad wiletsad ja tohtri poolt paariks kuuks lugemine ja kirjutamine keelatud. Muidu on ta praegu jälle päris terwe ja käib Nikolaiga metsas heinamaas puid ja pakke saagimas, seal saab jälle üks nurk lagedaks tehtud. Kui wiimati kirjutasin, läks papa Wiljandisse, seal on ta ikka masina kauba ära teinud ja sealt ühe poolpiduse 4 jõuulise peksugarnituri 36 tolli laiuse trumliga 1500 rbl eest ära ostnud. Tema oleks küll ennem katla üksi ostnud, aga müüja ei ole üksikult anda tahtnud ja ju meil peksumasinat ka ikka waja läheb.

Nüüd on papal sõitusid palju, minewa nädali käis paar korda linnas waatamas, kas masin tulnud on. Müüja pidi nimelt masina Wiljandis raudtee peale panema, aga ei olnud weel tulnud. Täna läheb jälle waatama, kui ka nüüd ka weel ei ole tulnud, siis on halb tükk, sõitku wiimaks jälle Wiljandisse. Laupäew käis papa Taalis, seal algab täna saagimise töö peale. Eila käis ta Toris Mannare külas, seal olewat meestel kasemetsa ja pidi ta sealt pakkusid ostma, aga ei ole kaubale saanud ja on ka parem, kui töö nii laialiseks ei lähe, Taalist saab niipalju pakkusid küllalt, et seal ka teise masinaga teha saab. Kõige esiti toowad masina muidugi koju, siin on tarwis teda natuke korraldada. Jahwatada on ka waja ja mõned süllad pakkusid saagida, mis oma heinamaast saab ja siis, kui siit töö walmis saab, tuhknai Taali poole.

Pärnusse asuwat ka teine pulgawabrik ja nii on Pusillil selles töös ka wõistlust karta.

Külauusiseid ei tea suuremat. Uueda Erni ei ole weel Aasale kolinud, sest wanad ei ole sealt weel wälja läinud, eesolewal nädalil wist tuleb kolimine, Uueda wana jäeb siis kodu päris üksikuks, sest Martin läks Taali laualugejaks, tahab raha teenida. Wõib olla, et wana koju wäimehe wõtta mõtleb, on kuulda, et Rudolf, kes enne Tönkis oli, ikka Juuliga sõbrustab. Arude wanal rahwal pole ka minekut kusagile, ei saa ühe ega teise kohaga hakkama. Anton ootab kärsitumalt, et ruumid kätte saaks, tal on waja peret wõtta ja selleks korterit tarwis.

Minewa nädali lendas kord jutt laiali, et Altbergi Hendrik Arude Liisale kosja tulewat, aga see jäeb wist tühjaks jutuks. Minewa aasta räägiti Tiidu Marti Liisale, sellest wist küll ka asja ei saa. Anton nuriseb, et Erni hirmus unine ja hakkamata on ja omale kohta ei saa muretsetud. Joobnud peaga on ta aga jälle liiga agar. Nii on tal praegugi üks

99

Kirjad kodust

halb asi ees. Sügisel, kui ta Audrus rehti peksmas oli, on ta Pärnust omale uue rewolwri ostnud ja siis joobnud peaga Siimu silla peal paukusid lasknud rewolwri proowimiseks. Selle eest wõetakse teda wastutusele. Seekord oli see asi ka lehes, seal seisis, et Suigu wallaliige Tõnis Adamson seda tempu teinud, meie murdsime esiteks pead, kes see olla wõis, aga ei tulnud meelde, et Erni kõige esimine nimi ju Tõnis on.

Soo, nüüd olen palju lobisenud, lõpeb kõik otsa, aeg ja ka lori. Tiidu rahwaga pole wiimasel ajal kokku puutumist olnud. Inimesed räägiwad ja

soniwad wiimase sündmuse üle igal pool, wäänawad pead ja ohkawad: Kas see ikka kõik tõsi on. Wana aga liigub wanawiisi üsna julgelt mööda ilma. Ega ta wist ei teagi, kuda wiisi ta just petetud on saanud, sepitseb ehk muidugi uusi hukkamise plaanisid. Wõi katsub wiimati ise teha, milleks ta teisi ei leia. Loodame ommeti, et tall selleks julgus puudub.

Palju terwiseid meilt kõikideltmamma.

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa poolt: 189.A.119. 3.II.1913.Lõul 29. Januaril 1913.

Kallis poeg!Sinu kiri Oskarile tuli üleheila kätte. Heila käis papa linnas ja tõi ka raamatu paki

ära. Täna hommiku saatsime sellesama kasti, mis raamatute ümber oli Päriweresse ja lasksime ta seal Sinu jauks wõid täis panna, raamatus oli tähendatud, et seal 16 naela saab olewat.

Täna lõuna ajal saime ka Sinu wiimase kirja kätte. Hea küll, kui Sull pesust nii suurt häda ei ole, siis ei tõtta selle saatmisega. On küll peaaegu kõik juba selleks walmis, tulewal nädalil oleks ära saatnud. Wõi aga saadab papa ikka homme tulema ja raamatuid, neid saad kah. Kui papa enne Jõulu Wiljandis wiibis, oli ta omal sealse aja lühenduseks kolm raamatut ostnud, need on: Abielu ajalugu, “Lapse suguelu” ja “Nendest, kes oma ihuga kauplewad”. Postimehe kaasannetest ei ole minewa aastasest jaust weel ühtegi kätte tulnud. Üleminewa aastasest jaust tuli “Kodaniku käsiraamat I”. Selle saad kah. Wõib olla, et papa homme linnas weel mõne ligi ostab. Mina soowitaksin küll “Kewadet” O. Lutsu kirjutatud. See oli enne Jõulu kontrollassistendil Arrol ligi ja ma sain teda lugeda. Oli tõepoolest tükikene kewadet.

Ma ei tea weel kindlasti kudas homse ostmisega ja nende saatmisega lugu on, aga eelpool nimetatud saad nimelt. Edaspidi saab ka muid. Postimehe mullustest juttudest suurt asja ei ole. Ka puudub neil lehti wahelt. Wõib olla, kui Oskar neid natuke kokku köidab ehk siis saadame ka neid. Juttude ilmumine jäi ka juba nowembri kuul ära trükitööliste streigi pärast. Selle läbi jäi pooleli Potapenko “Tõsises teenistuses” ega pole weel siiamaale järgi ilmunud. Uuel aastal on kõigest 4 poognat “Jääliugustikus” ilmunud. Sädemeid meil minewa aasta ei käinud. Tänawuseks on papa ikka wist terwelt kõige kaasannetega tellinud, egas ta muidu 10 rbl maksnud, aga ma pole wiitsinud kuulutust õieti läbigi lugeda ega tea, mis seal kõik lubatakse.

Aasta algul seisis lehes lubamine, et minewa aasta jaust kaasande raamatud warsti ilmuma saawad, olewat mõned juba pooleli trükkis, aga kes teab, millal see warsti on.

Meie uus masin ei ole weel käes. On üks mähkats mees see müüja seal, ei saa ära saatmisega toime, aga nüüd ikka wist warsti loota on. Ilmad on wiimasel ajal sulad, ajab hirmu peale, kui ta wiimaks jälle warsti kewadet ei hakka tegema.

Tiidu wana wiimastest wägitükkidest olgu nimetada, et ta Tori uradniku siia oli kutsunud, kes palgi jää peal meie poole ääre oli lasknud lükata. Minewal reedel tuli Tammiste urädnik meile politsei käsul Tori urädniku kaebtuse peale ja nõudis jällegi

100

Kirjad kodust

papalt allkirja, et ta mitte enam palki peale ei paneks ja kui palk weel peal on, selle ära wõtaks. Papa polnud aga wiimastel aegadel suurt kodus olnud, ega teadnudki peaaegu sest palgi jändist, kus ta wedeles, kas jõe peal wõi kaldal. Muidugi ei andnud papa allkirja, waid ütles, et ta pole seda palki peale pannud ega mõtle teda ka edaspidi panna ja kui keegi teine teda pannud on, ei tunne ta ennast kohustatud olema teda äralükkama. Naljakas lugu, wõib olla, et Tori urädnik selle asja pärast ehk ka nina pihta saab. Tema (Tiidu wana) wiimase äparduse üle on küll rahwa seas laialt jutud liikumas, aga üsna kindlalt, kudas asi just olnud, paljud ei tea ega maksa ka weel praegu seda nii wälja rääkida. Papa on sest wist ka politseile teatanud, ootame ära, mis sest wälja tuleb. Muidugi ei wõi ega hakka me tõendama, et Lusikas tema käest just raha saanud on, aga et ta Lusikast selleks on tellinud, see tuleb selgeks teha ja on Lusikal selleks ka tunnistusi olemas. Tuleb sealt, mis tuleb, ega ennast tappa lasta ka ei maksa.

Meie saagimise töö Taalis hakkas ka Esmaspäew nädali eest peale ja läheb jälle täie auruga. Laupäewal käis papa ka jälle seal. Muret teeb, et kui sula ilm teed ära lõpetab, siis pakkusid metsast kätte ei saa.

Üks jagu pakkusid raiutakse kaugelt Kilingi piiri äärsest metsast, kuhu edaspidi uue lokomobilega saagima tuleb minna. Papa käis küll Toris Mannare külas sealse meeste käest pakkusid kauplemas, aga ei saanud nendega kaubale ja oleks ka see tööjärg wäga laialiseks läinud.

Reieli rahwas plaanitsewad juba teist aastat oma maja uuesti ehitamist, aga talwed on nii wiletsad, et materjali wedu raskusi teeb. Wõib olla, et ei saa sellega tänawu jälle hakkama. Ega nende wanal majal muidu häda poleks, aga katus on wilets. Kui sajab, kippuda wägise märjaks tegema. Iseäranis, kui ööse sadama juhtub, olla waja sängisid ühest nurgast teise wedada.

Selle Surju poisil, kes Sinu raamatud ära tõi , oli küll hea õnn, peaks Sina ka ometi sarnast päewa nägema. Ei ole just hõlbus nende isandate käest seal seda asja teada saada, aga ju need jooksikud siis ikka alles leidmata on, et asi weel seal maal ei ole. Mis sellesse puutub, et wiimase teatamise ajal weel 8 meest puudusid, siis on see sellest tulnud, et neist wastuwõetutest weel Riias nii palju oma wigade pärast lahti on saanud, et sellest hoolimata, et pidalis olejaid mitu walmis tehti ja ka üks jooksik weel kätte saadi, siiski sammu edasepoole ei saanud.

Panime paki walmis. Eesnimetatud neli raamatut said sisse. Wõikasti peale uue käteräti mässisime neile ümber. Ehk aitab seekord neist. Edaspidi saad rohkem ja ehk lõbusamaid kui need. Kodaniku käsiraamataut oli meil 2 eksemplari, teise saad omale. Oskar käsib ütelda, et ta ka raamatu paki sees olewa kirja kätte on saanud.

Palju terwiseid kõikidelt mamma.

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa poolt: 191.A.121. 21. weebr. 1913. Pliiatsiga: 190 A 120 kellelt? – kadunudLõul 17mal Januaril 1913. ?

Kallis poeg!Sinu wiimase kaardi saime üleheila kätte ja et papa homme jälle linna läheb, siis

tõttan Sulle kirjutama. Wõi hind on Päriwere meiereis wõerastele küll kaunis kõrge, aga ühisuse liikmetel on ta wist 40 kop. ümber. Käterätti ei ole papal heaste meeles, wist 45 kop on maksnud. Papa lubab homme Sulle ka raha saata, ajad on ikka ärewad, kes teab, mis wõib juhtuda, igaks juhtumiseks on ikka parem, kui Sull raha tagawara on. Lehtedes on ametlikud teated küll ikka rahu poole kalduwad, aga sõja kartus hirwitab siiski ridade wahelt ja inimesed näewad seda tonti igalpool. Pesu ka ei saada Sulle praegu, kui Sa

101

Kirjad kodust

sellega, mis Sull on, weel läbi saad nagu Sa wiimati teatasid. Rahwas räägib, et mõned soldatid olla sarnast kraami weel koju saatnud, et sõja ajal muidu tüliks olewat.

Raamatutega saab näha, mis saab, arwasime kord, et ta homme linnas neid mõne ostab ja nad seal ka kohe posti peale paneb. Ajalühenduseks oleks Sull neid küll waja. Oskar kirjutas siin mõned pealkirjad üles, need on: Mait Metsanurga “Orjad”, Leo Tolstoi “Ülestõusmine” ja O. Lutsu “Kewade”. Kui neid ikka Karu juures on, külap ta siis muidugi need ostab ja saadab. Siin kodus ütles Oskar Sull mõned wenekeelsed raamatud “Родная Речъ’i” kaasannetest alles lahtilõikamata olewad, muidugi siis lugemata. Kui edaspidi pesu saata saab, siis ehk paneme ka need paki sisse.

Meil oliwad praegu külalised, Lõusa Miia ja mamma, läksiwad Päriweresse, papa läks nendega ligi. Meil on nüüd ka uus hobune, Küünla laada ajal ostetud, suur ja ilus, aga hinda ei tohi nimetadagi, 250 rbl. Ülepea on kariloomad ja hobused praegu kole kõrges hinnas, 100 rublane hobu on üsna setukas. Meie siiamaalne noor mära maksaks praegu ka igatahes peale 200 rbl. Uus hobu on ruun, saab kewadel 5 aastaseks, igapidi hea moega ja ilma wigate loom, aga märast hea tükk suurem. Kolmat hobust läheb weel tarwis, peab katsuma mõnda odawamat saada. Lokomobiili saime ka neljapäew nädali eest kätte, peksumasin on alles tulemata.

Praegu on külmad ilmad, täna hommiku oli 15 kraadi (18,75o C), hea, et talwe edasi kestab, saab Taalis pakkusi wedada.

Pean ka uudiseid teatama, Soo Jaan käis neljapäewal jälle kosjas, nimelt Wõlla Tõrwa tütart, Metsawahi Miia on sellega siis nüüd Jaanist päris jäänd. Papa sõitis ka ligi, mina ei läinud, sest et pea walutas. Uueda Erni on oma perekonnaga juba paar nädalit Aasal. Mede endine Liisa, kes ikka Are Ojal teenis, on teise nädali ära surnud. Rahwas räägib, et tulewasugu kautamise tagajärjel. Mariia on Sindi wabrikus mehele saanud. Wana Jänese isa suri ka üleminewa nädali ära. Mihkel on ikka soldat, isa haiguse üle oliwad nad talle telegrammi saatnud, aga ei ole lubatud koju tulla. Üeldud, et muul ajal küll, aga mitte nüüd.

Tiidu wana elab wanawiisi. 23dal Januaril Tori Põllumeeste seltsi aastapidul, kus nad pojaga mõlemad käisiwad, läinud Lülle Juhan wana juure, teretanud teda, ajanud juttu ja küsinud wiimaks:”Sa elad seal lähemal, kas nägid, kas Lõu Mardil oliwad ka suured matused?”, aga wana ei ole selle peale musta ega walget lausunud. Nädal hiljem oli jälle Salme seltsi aastapidu, seal oliwad Paha Mart ja Uueda Martin teda tublisti nokkinud. Minewal pühapäewal oli Pärnu Kooliselts Toris pidustamas, seal wana ei käinud, ehk hakkab see nokkimine talle ka mõjuma. Kontrollassistent Arro rääkis, et Põllumeeste seltsi aastapidul tema Wändra põllumeeste seltsi esimehe loomaarst Allikule sest loost rääkinud ja nad siis kahekesi wanat tähele pannud, wene preester pidanud kõnet, kus ta muu seas tähendanud, et raha eest kõiki tehtakse ja teha lastakse, ka mõrtsukatööd, aga nende sõnade ajal olnud wana oma silmdega kimbus, ei ole neid kuhugile peatama saanud jätta. Arro ütles, Allik nimetanud teda “pojaga isa” suwel Wändras näituse ajal, kus wana ka auuhinna mõistja oli, olnud nad ikka poisiga paaris. (Õhtul)

Papa arwab, et ta homme linnas weel mitte raamatuid ära ei saada, waid nad enne koju toob, raha aga lubab ta küll saata, raamatud saadame pärast ehk panen paari jalanartsa ka neile ümber, neid Sull ikka kõige enne waja on.

Postimehega tuleb ka nüüd jutulisa korralikult, ikka kaks poogent wõi õigem, 8 lehekülge korraga. “Jääliugustikkus” wist hakkab lõpu poole kalduma, nüüd on ka juba paar poogent “Nägemata mehest” ilmunud, nii siis kaks juttu korraga. Kui “Jääliugustikus” nüüd warsti lõpeb, wõib olla, siis saadame ka selle Sinule, on siiamaale üsna tubli lugeda. Kirjakogu raamatuid lubatakse ka warsti saata, olewat pooleli

102

Kirjad kodust

trükkimisel, peaks neid ka mõni kätte tulema, oleks Sulle rohkem saata. Potapenko “Tõsises teenistuses”, mis sügise pooleli jäi, ei näita enam nägugi, kes teab, kuhu see jäi.

Aeg jäeb hiliseks, uni hakkab peale tulema, ei tule enam midagi tähtsat meele, muud kui seekord head terwist!

Jällenägemiseni mamma.

-.-.-.-.-Papa kiri:

Isa poolt: № 192.A.122. 27. Weebr. 191.Lõul 24mal Webr. 1913.

Poja Jaanile!Kirjutada oleks mull rohkem kui mammal, aga halb wiga, ei tule wälja. Lasen uisa

päisa, tuleb, mis tuleb. Igal inimesel on omad head ja wiad, nii ka minul. Mööda läinud aastal sai palju sõitusi teha raud teel, Tallinnas kaks korda, Tartus kaks korda, ja Wiljandis 3-4 korda, kulud üle saja rubla, mis masinatte arwese tuleb panna, kahju mul sest kulust ei ole, kui midagi tahad saada ja weel head ja odawad, siis pole teist teha, kui ledi. Katla, mis selle joosu peale sain, pean ütlema, et olen taaga wäga rahul, se kattel on just niisugune kui 8 hobuse jõuline Lanzi, mis Jõõprast osta sai, 1899 aastal tehtud, ei tea kui kaua töös on olnud, ta on pealt ja ka igatpidi uuem ja ilusam näha kui endine, kui ta Pärnust kodu sai toodud, tegin ta porist puhtaks ja katsusin jahwadada, olli weskest lahkesti üle, jõudu on küll, aga ei regulerinud, töötades tahtis küinist wälja lippata, tegin mõne pääwa tööd ta kallal, nüid jookseb, kas 20 naela wõi 30 naela ikka ühesugune kiirus, päris lust ta jooksu waatada, ja see on just se asi, millepärast inimesed oma katlad ära müiwad, nad ei saa temaga ilma regolatorita midagi ära teha ja ära parandada, naad ei mõista, mis sellest selgub, et se auk, kus regulator sees seisab rumalaste ära täkkitakse.

Raamatuid saadan sulle warsi, need on: kuidas ma 500.000.000 teenisin, Orjad, Ülestõusmine j.n.e. – Need raamatud, mis ma ennem saatsin, seisis Eit selle saatmise wastu, et sina neid ei tahta mitte lugeda, hea küll, kui ei taha, müi naad ära, saad, mis saad nende eest. Aga minul olli põhjus, mis pärast ma neid saatsin, ja se on, pean tõtt ütlema, niisugused raamatud on mind liidertamisest ära oidnud, inimene on ikka inimene, ja ka tujusid, mis mitte ilusad pole, kannab ta omaga ühes, seia ajani on tujud tujuteks jäänud ja just selle pärast, et elada tahan, ei mitte kiratseda, niisugused raamatud on minule selkes teinud, naisterahwad, kes mehi meelitawad ja neilt lõbu püiawad, on kõik niisugused, kellel halb aigus külles on. Niisuguseid on kõik kohad täis. Tungi on igal mehel naeste rahwaste wasta, ühel wähem, teisel rohkem. Ma tean ühe tubli mehe, kes ennast (reisi peal) ära meelidada laskis ühest noorest tüdrekust, ja mis olli taga järg, mees jäi pimetaks, mehe naene jäi kurja tõbese ja naene suri selle aiguse kätte (isa poolt pliiatsiga:

Oletus Sikani Tammanni kohta). Seia ridade wahele jääb weel palju, mis sina praegu ei näe, kui wanemaks saad, siis ehk wast. ––

Wana. -.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt: № 195 A.125. 6.IV. 1913. Pliiatsiga: 194 A 124 kellelt? – kadunudLõul 31sel märtsil 1913

Kallis poeg!Anna andeks, et Sulle wiimasel ajal kirjutanud ei ole. Meie lootsime ikka, et Sa

ehk kodu tulla saad, aga minewa nädali tuli Oskarile kiri, mis meie lootuse lõpetas. Pidime siis oma hõbepulma ilma Sinuta pühitsema. Kesknädali 27 märtsi õhtul sai see pidu ära peetud. Sinu puudumine maha arwatud, läks pidu rõõmulikult. Ilm oli ilus, tee kaunis heaste tahenenud, nii et meie ka kaugemalt wõeraid rohkem tulema ootsime, aga

103

Kirjad kodust

papa suguselts jäiwad kõik tulemata, ainult Kingissepa Liisa oma tütre Bettiga tuliwad. Kaugemalt tulejad oliwad Pull oma prouaga Roodilt ja Martin Seiler linnast jalgrattaga. Muud oliwad kõik lähedamalt inimesed: Päriwere, Reieli, Arude ja Arude Uueda. Soo peredest saiwad kõik kutsutud aga muud ei tulnud kui wana Timmermann oma eidega. Lõusa rahwas oliwad, wana paar kahekesi ja Miia oli juba ennem ettewalmistamas, ka Jutu eit ühe oma noorema pojaga, nimelt Oskariga. Pidu kestis õhtu kella kuuest hommiku kella 4ni. Kaugemalt inimesed läksiwad alles neljapäew lõuna ajal minema. Papa tõi teisipäewa õhtuks juba linnast ühe klawerimängija, Raudsepp nimi. See pani meie klaweri häälde ja mängis ka kesknädali õhta tantsutükka. Peale selle oli weel Are wene koolmeistri käest grammofon laenatud ja üks leierkast linnast parandada, nii et muusikat mitmesugust oli. Kontrollassistent Arro oli enne pidu paar päewa meil ja muretses selle eest, et piduruumid rohelisega ehitud saiwad, nimelt wedasiwad nad Oskari ja Nikolaiga mitu hobuse koormat kuuseoksi ja kadakaid metsat wälja ja muutsiwad meie rehetua ja töötua päris metsaks.

Pean ütlema, et meile selleks päewaks suurepäralisi kingitusi toodi, mille wäärtus kokku peale 59 rbl ulatab. Nimelt kinkisiwad Päriwere 3 perekonda, wanad ja noored Hansenid ning meieri paar kokku suure seinakella peale 22 rbl wäärtuses. Kontrollassistent Arro ja Päriwere raamatupidaja Jürisson kokku suure saali laualambi 7 wõi 8 rublase, Arude Anton ja Uueda wana kokku suure Kreutzwaldi pildi “Kaugelt näen kodu kaswama”, Reieli rahwas kinkisiwad plüshkaantega päewapildi albumi ja ühe toreda suhkrutoosi, Lõusade poolt üks uue hõbedast maiuste tadrek, Pullide poolt hõbe theelusikad ja theeklaasid ühes nikkelalustega. Jutu eit sinepi ja soola toosid ühes raami wõi alusega, Seilerid Martin ja Kristjan tõiwad kumbki niklist wõinõud, kumbki 3 rbl wääriline, Kingissepa Liisa tõi lühtrid.

Sugulased ja tuttawad on kõik lahkesti meie peale mõtelnud, mille eest neile tänulikud tahame olla ja kui wõimalik, elus jälle kudagi moodi wastu tasuda.

Olen nüüd juba palju meist enestest rääkinud, pean Sinu peale mõtlema. Wõi tagawara on Sull muidugi otsas, katsume Sulle jälle pühadeks uut muretseda. Oleksid Sa kodu tulla saanud, oleks ise omale ligi wiia saanud ka mõndagi muud kraami. Postiga saates ikka palju ei saa, pakk läheb raskeks. Homme hommiku lubab papa wõi jauks kasti Päriweresse wiia, kus wõi sisse pannakse. Sinna juure tahan ma weel lisada ühe paari padja pöörisid ja ühed aluspüksid ja ka Postimehe jutulisad “Jääliugustikus” ja “Nägemata mees”. Kahju on, et meil mitu lehte wahelt kadund on, mõned poognad tuliwad dopelt, kuna teised selle eest päris tulemata jäiwad. See tuleb wist sellest, et Päriweres lehed lahti wõetakse, läbi luetakse ja siis mitte enam tähele ei panda, kas jutulisad oma kohale tagasi saawad, waid nad wahetakse ära, nii et mõned ühte, teised jälle teist poognat dopelt saawad. Muid raamatuid meil praegu kodust saata ei ole, wõib olla, et ehk edaspidi saab linnast osta ja kui Sull särka ja aluspüksa weel waja on, kirjuta, siis saadame neid ja kui saame, pistame mõne raamatu jälle wahele. Postimehe jutulisas ilmub nüüd “Marie Glaire”, kui see täielikult kätte tuleb, saad muidugi ka selle.

Lehed kirjutawad wiimastel päewadel jälle suurest ärewusest riikide wahel, aga täna hommikune leht loodab jällegi kõwasti rahu peale. Annaks Jumal, et need lootused täide läheksiwad. Palkoja Mihkel on ka juba paari nädali eest kodu tulnud. Rahwa seas walitseb laialt lootus, et manifesti põhjal soldatitele tegewas teenistuses olemise aega 8 kuud kingitakse, ei tea, kas sell jutul põhja peaks olema. Ime aga oleks küll ka tõesti, kui keiser oma manifestiga ainult kurjategijatele oleks kingitust teinud ja mitte sõjawäele. Eks loodame ja ootame.

Kas Su terwis ikka wastu peab wõi kipud wiimaks ka haiglaseks jäema. Katsu aga tublisti süüa, et jõud otsa ei lõpe, kui rahuaeg edasi kestab, ju siis ikka wiimati üksteist jälle näeme.

104

Kirjad kodust

Wana Timmermann küsib igakord Sinu järele ja käskis wiimati Sulle tema poolt palju terwiseid saata.

Kas Sa Kristjaniga ka kirjawahetuses oled? Meie saatsime temale ka kutsekaardi ja ta saatis meile pidu õhtuks terwituse telegrammi. Suurt kirjawahetust pole meie wahel olnud. Tema saadab wahete wahel mõne kaardi ja meie oleme selleks liig laisad, et nende peale pikade kirjadega wastata.

Muidu elame oma wiisi. Ilmad oliwad wiimasel ajal soojad ja ilusad, nii et meil heila homiku juba künniga algust tehti. Heila lõuna aga hakkas lund sadama, tuli suure paksu korra maha, mis täna praegu, peale lõunat kell 5 weel täiesti sulanud ei ole, nii on siis nüüd jälle talwe nägu, kui aknast wälja waatad.

Meil on tänawu 12 lehma lüpsmas ja piima saab hea hulk Päriweresse wedada. Päriwere piimaühisuse küljest laguneb üks osa ära, asutawad omale Suiku uue meierei. Olewat Päriweresse kaugel wedada. Osalt on see õige küll, osalt on neil ka muid põhjuseid, wist ka usalduse puudus Päriwere wastu. Tiidu wana on ka antsis nende seas ja hakkab muidugi ka oma piima Suiku saatma. Saab näha, kudas neil läheb. Pandawat wist käsikoorelahutaja ametisse.

Kesknädali õhtul läks Lõusa eit meilt üle jõe Tiidule, tahtis Tiidu eidele teadet wiia, et ta õde Mari linnas wäga haige olewat, aga ei ole Tiidu rahwaga, nimelt wanadega, kokku saanud, uksed olnud kõik kõwasti kinni ja tema põrutamise peale pole keegi wastanud. Noor Mart ja Soo Mart olnud kuuris ja noor Mart ütelnud, et papa ja mamma mõlemad kodu on, aga tema pole kusagile sisse saanud.

Meie saatsime Tiidule ka enne pidu oma kutsekaardi, aga eide adressi peale, tea, mis näu nad selle juures tegid.

Minu kiri saab nüüd küll sarnane sodi, et sellega Sull tegemist on, enne kui tast aru saad. Aeg lõpeb ka warsi otsa, pean lõpetama.

Ela terwisegamamma.

Paki sisse pistan ka weel ühe särgi, ära nende asjade hinna üle jälle pead murdma hakka, küll ükskord kodus kõigega korda saame, kui Sa tõesti oma kulusid üles arwata tahad.

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa poolt: 199.A.127. 26 apr. 1913.Lõul 22 sel aprillil 1913.

Kallis poeg!Papa loodab, et ta homme ehk ülehomme linna saab minna, siis on hea kirja

ärasaata ja sellepärast hakkan ma kirjutamisega peale.Sinu wiimane kiri tuli juba 3 nädala eest, wiimane kaart päew peale pühade kätte.

Meie olime kõik laisad, ei saatnud Sulle ühtegi pühade kaarti, kuna Sa meile kõigile saatsid. Meie laiskus tuleb osalt sellest, et linna nii hõlbus saada ei ole.

Meie pühad läksid oma wiisi kaunis lõbusasti, ilmad olid imeilusad ja soojad. Esimesel pühal käis meil palju külalisi: Reieli 6 tüdrukut, kolm suuremat, kolm weiksemat, Lõusa Miia ja Elsbet, Päriwere meier Reinup oma naese ja lapsega ja Arude Anton. Keskmisel pühal käisid Oskar ja Elsa Reielil. Keskmise püha õhta kogusiwad küla nooremad meie uue tua suure saali pitspallile kokku ja tantsisid ja lõbutsesid seal õhta kella 11ni. Wiimasel pühal käisime papaga Arudel. Reieli lapsed on päris wiksideks tüdrukuteks kaswanud. Lydia läheb wist täna Jakobisse leeri. Eliise on kodust ära olemisel nagu üleminewa aasta Roodil ja minewa aasta Liplapil, julgemaks ja agaramaks läinud, kui ta enne oli ja wõib teda päris moodsaks neiuks nimetada. Andrese ja Juuli tütred kaswawad ka, mis kabinal. Ellal on wallakool juba läbi.

105

Kirjad kodust

Reielil hakkawad tänawu kewade uut elumaja ehitama, küllap nad wana maja wist juba lõhuwadki.

Täna on ilm juba teist päewa õige wilu, praegu pole rohkem kui kolm kraadi sooja. Hommiku kihistas lund sadada. Meil teewad kibedasti põllutööd, külinud küll weel ei ole aga Tiksul ja Päriweres olewat seda ka juba teinud. Praegu pole meil rohkem hobuseid kui kaks tükki. Papa loodab siiski, et nendega wälja saab, nad on suured ja tugewad ja ka see on hea, et tööga wara hakkama saab, siis on rohkem aega teha.

Wana naaber Tiidu wana jändab nüüd Paha poegadega. Pühapäew, 24dal Märtsil oli wana Kalbusele läinud. Selle aja sees, kui ta seal oli, olid Paha Mart ja mede teised Taali poisid Uueda Martin ja Hermann ka sinna juhtunud. Paha Mart oli kõwasti purjus olnud ja tikkunud wanale kallale, lubanud teda maha lüüa, olewat teda wist ikka wastu silmi laksinud, wana saanud eest ära Kalbuse tahakambri ja sealt aknast wälja ja tulise ajuga kodu poole. Paha Mardiga rüseledes on ta aga Mardi taskust tühja rewolwri kätte saanud ja selle Kalbuse kambri kapi otsa pannud, õhtu tulnud poisiga seltsis tagasi, wõtnud sealt rewolwri ja wiinud ta järgmisel päewal Torisse urädniku kätte. Suurel Reedel oli urädnik Kalbusel käinud, kus talle muu seas ka kaebatud, et Jaan poodis wiina müüwat, kuhu ta siis ka otsima läinud, rohkem aga pole ta sealt leidnud kui poole toopi, mis Jaan ütelnud mitte müümise, waid oma joomise tarwis olewat, rewolwri padrunisi aga ta wist ikka olewat leidnud.

Muidugi läheb nüüd Paha Mardi lugu kohtu kätte ja kui Kalbused ta wastu tunnistawad, wõib olla, et ta karistust ka saab. Mart ongi joobnud peaga pöörane, minewa aasta oli ta kord oma isaga õige tige olnud. Tiidu wanal aga on selle üle suur wõidu rõõm.

Pühade ees esmaspäewal käis papa linnas, sealt oliwad nad Seiler Kristjaniga kaheksi tulnud, muidugi jala. Siinpool Nurmet tulnud Tiidu wana neile hobusega wastu. Papa ütelnud: Tõtta ruttu, et Sa linna saad, Lusika Jüri jäi Sind sinna ootama, tahab Suga kokku saada. Wana wastanud: Jubas ma Paha Mardiga sain kokku. Papa ütelnud: “No, see on ka hea, et Sa ikka kokku said.” Paha Mart on kaunis ärritatud ja kui ta karistust saab, wõib olla, et ta edaspidi seda Wanale weel kurjemalt ära tasub, head sealt ikka wälja ei tule. 23 aprilli homikul.

Täna on Jüripäew. Maa on haljas, puud rohilised, aga ilm on külm, alla nulli, ja halla ka maas, saab näha, mis see toob, kas nälga wõi. Papa oli heila õhtul paberi wiimase külje täis kirjutanud, sellepärast lõpetan oma kirja weel mööda ääri ära.

Küll Oskar ise oma elu üle kirjutab. Praegu lõhub ta puid. Silmad paranewad. Tule praegu midagi tähtsat meelde, kui Postimeest lued, siis leiad sealt isegi

uuemaid sündmusi, mis Sind huwitada wõiksiwad, nagu Jakobi kohalise ajalehe asutamine ja muud. Tulewal pühal tuleb Suigus Oja talus Suigu tegelaste poolt pidu õhtu, kus ka Siitam kõnet saawat pidama. Esimest kord peale haiguse. Saab näha, kas meist ka mõni sinna läheb. Wahest Oskar. Paber lõpeb. Jällenägemiseni mamma.Papa poolt:

Igal õhtul kõneleb suu sellest, millest meel mõtleb, nõnda ka minul. Praegust on mull saagimise palawik, seda saagimist on küllalt, aga tahaks weel rohkem, 428 sülda sai Taalis ühte kokku weetud, ja loodan need Jaanipäewaks läbi saetud saama, et aga linnas nõudmine suurem on, siis pean suwel weel talwe tööd tegema ja masinatega metsa minema ja weel kõige wähem 200 sülda kokku wedama ning laudeks saagima. Niisugused tööd teewad oma jagu muret ja ka wõlgasid, kumbgi neist pole kiita asi, esimine tuleb tahtmatta, teine tuleb asjaga ühes kaasa, kellel pole muret kanda ega wõlga maksa, sellel pole ka saaki loota. Noh, mina loodan kindlasti, kui töö õnnelikult lõppule jõuab, et siis ikka selle waewa tasuks oma 1500 rubla sula rahas wälja makstud saan. Onu Oskar poolt:

106

Kirjad kodust

Siht on langenud, põllurahwaks. Olen igas asjas rööpas tagasi. Elu saab huwitawaks. Kirjutaks rohkem, aga ei wiitsi, mõtted kusagil mujal. Hääd terwist. OJ.

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isapoolt: 202.A.128. 10.V.–13.Lõul 6 Mail 1913.

Kallis poeg!Sinu wiimase kirja saime minewa neljapäew kätte, aga Sinu wiimasel pühal

saadetud kiri on tänini alles tulemata. Ei tea, kuhu ta on jäenud. Papa lubas Päriweres järel uurida. Külap ta seal ikka wist kusagile nurka ununes.

Mede rahwas panewad täna kartulid maha. Ilmad on juba kolmat päewa jälle soojad. Jüripäewast kuni minewa Reedeni oli ikka külm ja kuiw, homikuti halla maas. Rohu ladwad kolletasiwad ära ja puude lehed seisiwad kängus. Reedel muutis ilm, tuli wihma ja laupäewal läks soojemaks. Täna homiku tuli ka pisut wihma. Meil saab muu küli juba kõik maha, muud kui odrad on weel tegemata, need tulewad mulluse kesa peale, sest rukis jäi ju suuremalt jault tegemata. Ainult paar põldu sai ja needki orased ei ole kõige paremad.

Kaks tugewat hobust teewad töö päris iluste ära. Küli tegemist hõlbustab ka see, et meil nüüd ridaskülvi masin on. Ma ei tea, kas on Sulle sellest ennem kirjutud, see on papal Arude Antoniga kokku ostetud. Sellest on see kasu, et sellega ühe hobusega kõik külw, seemendamine ja äestamine korraga tehtud saab, muud kui rull käib weel ta kannul ja põld walmis.

Sinul saab homme juba 30 kuud teenistuse aega täis, 18 kuud weel, peaks need hästi ruttu mööda lendama. Arude Willemil tuleb sügisel jälle minek. Willem teenib praegu Arudel suilisena. Ernil olewat linnas maja ostetud, mamma ja Liisi elawad ka kordamööda linnas. Arudel on neil weel loomi ja kraami, mamma ei tahtwatki enne sügiset päris linna minna, waid Arudel weel natuke maad ja ühte lehma pidada. Wist tahab ta kuni Willem soldatiks minekuni weel tema saadawal olla. Arudel on ka tüdruk, Mõnuwere Sepa Anna. Rahwas räägib, et see Willemit püüab, ja olewatki nad kaunis ühes meeles, aga kes asja ligemalt teawad, usuwad, et Willem pulmade peale ei mõtle. Antonil ja Elsal on Jüripäewal poeg sündinud, nii siis, noor peremees juba majas. Altsoo Jaan on kõwaste naesemees, räägiwad, et tulewaks kewadeks maja ehituse nõuu ka peab olema ehk saab Soo talu ka omale wähe wiisakama näu kui senini. Reielil on wist ka wana maja lõhkumine ja uue ehitamine kibedasti käsil.

Meie elame oma majadega wist ikka seni kui Sina kodu tuled praegust wiisi, siis saab näha, mis nendega saab. Uut pliiti oleks küll hädaste tarwis, wana on nii wilets juba, suwel peab teda ikka uuendama, muidu langeb wiimaks tulewa talwe päris kokku. Uut lauta oleks ka tõesti tarwis olema. Kari läheb ühtlugu suuremaks, rehalune jäeb neile wäikseks. Tänawu talwe olidki hobused keldri kuuri all. Sigade korterid on ka wiletsad. Päriweres tegid oma lauda minewa aasta ümber puhtaks laudaks, olewat õige tore, mina pole selle aja sees sinna saanud, aga seda weel näinud. Küllap meilgi, kui ükskord ehitus tuleb, puhas laut tehtud saab, ega see igapäewane sõniku wälaajaminegi suurt raskem wõi olla kui see praegune alatine asemete tasandamine ja wirtsased on loomad kõige selle juures siiski. Päriwere Uueda Martha on Soomest tagasi tulnud, läheb nüüd kuulu järele weel mõneks kuuks kontrollassistendi kursusele ja hakkab siis edaspidi muidugi kuhugile assistendiks. Räägitakse, et ütelnud, et päris oma kodunurgas ta küll sellesse ametisse ei hakkawat, aga kui kusagile kaugemale saawat, siis küll. Meie nurka tuleb edaspidi muidugi uut assistenti waja. Arrol on sügisel soldatiks minek ees ja on tal wist ka muidu siit nurgast himu täis, nad on Päriwere noore Hanseniga natuke nokkas, kanged mõlemad, kumbki ei taha järele anda.

107

Kirjad kodust

Pühapäew, 28 aprillil käis Oskar ka Suikus pidul, millest wiimases kirjas kirjutasin. Siitam kõnelenud päris tubliste ja näitemängu “Waat see oli suure linna ilu” mängitud ka üsna rahuloldawalt. Oskar oli peale ettekannete lõppu kohe ära tulnud, aga pärast on seal weel kakelus olnud, ei ole urädnikustki kuulatud, see pole tohtinud wiimati tuast wälja tullagi. Igal ühel oma moodi lõbu.

31mal aprillil, Sinu sündimise päewal käis Oskar linnas, ta pidi tohter Talwiku juure minema oma silmi näitama, aga Talwikut pole kodus olnud, siis oli Bostrõmi (?) juures käinud, see oli ta silmad läbi waadanud ja laugudel ikka wiga ütelnud olema, oli ka rohtu peale pannud, ütelnud, et oleks waja sagedamini näitamas käia. Oskar tahab see nädali jälle kord linna minna. Talwik on nüüd tagasi ja et ta enne juba tema rawitseda oli, siis tahab ikka tema arwamist ka nüüd kuulda. Muidu oma tundmise järele arwab ta küll silmad paremad olema. Lugemist ei ole talle ka mitte päris ära keeldud, waid ainult liia wäsitamise eest hoiatatud, ka wärwiliste (suitsukarwa) prillide kandmine on kasulikuks soowitatud ja päewapaistse ilmadega on need tal ka alati ees. Kõrwad on tal nüüd päris head, aga see on teada, kui ta kord külmetada saab, nii et nohu tuleb, siis on ka kõrwad jälle haiged

Papa säeb praegu paati, mootor sai Sebulke juures parandud, uus dünamo talle muretsetud, mis 42 rbl maksis, parandamine 13 rbl, nüüd on tarwis proowi teha, kuda sõit läheb, kuiwal maal on motor küll korras. Suurt sõitu ikka sell kewadel enam ei saa, wesi jäeb pisikseks. Heila tahtis üks linnamees motorratast ära osta, pakkus 100 rbl, papa ei annud sellega, homme läheb linna, kui see mees siis weel tahab ja rohkem raha annab, siis wõib olla, et ära müüb, aga 100 rublaga ei taha anda. Aeg lõpeb, paber nappib, olen juba nii mõndagi sodi kirjutanud, eks muist jäeb teiseks korraks. Ela heaste, mamma

Ohja, kas Sull wõid ka Suistepühiks waja on. -.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt: 205.A.130. 30.V.–13. Pliiatsiga: A 129 kellelt? – kadunudLõul 26dal Mail 1913

Kallis poeg!Pühad jõuawad jälle kätte. Oleks Sulle küll waja wõid saata, aga arwasime, et

praeguste palawa ilmadega ta tee peal enne ära sulab, kui sinna saab, ehk saad sealt osta. Papa läheb homme linna kapsataimi tooma, siis wiib kirja posti peale ja saadame Sulle ka weikse paki, ei tea, kas pühadeks enam kätte saad, aeg on kaunis lühike.

Paki sisse panin kaks raamatut “Eesti kultura II” ja Heribert Rau “Wabad jutlused”, mida Sa kord soowisid. Siis weel paar aluspüksa, üks käterätik ja üks pik jalanarts paki ümbruseks. Waata ette, et lahti arutades katki ei lõhu. “Elekter II” on ka juba käes, aga seda Oskar ja papa tahawad ise weel uurida. Sinu teise pühade aegne kiri on ikka alles kätte tulemata. Päriweres tõendawad, et neil seda nähtud ei ole, ei tea siis, kus kohas ta otsa on saanud. Nüüd on ka juba üle paari nädala, et Sinu poolt kirja tulnud ei ole, aga wõib olla, et tee peal on, wiimastel päewadel ei olnud Päriwerest linnas käidud, niisiis ka post ära toomata.

Meil on kolekuiwad ilmad, ei tule ega tule wihma. Täna hommiku oli küll täitsa wihma moodi, aga ainult walju tuult tõstis, puhub praegu nii, et seinad ragisewad, aga läheb jällegi selgeks. Rohu kasw jäeb õieti weikseks, hea on, et minewaaastasi heinu weel paar küüni täit alles on. Wiljadel praegu küll weel suurt wiga ei ole, on kõik ilusti üles tõusnud ja kui ta warsti peaks wihm tulema, siis aitaks küll weel.

Papal oli wiimastel päewadel palju Taalis käimist. Saagimine läheb seal kahes jaus. Oma teist suurt katelt ei hakkanud enam sinna wedama, waid palkas Kingu Johannese käest, wiisid selle minewa nädali sinna, aga saagijatega on kimbus, ei saa mehi, kes selle asjaga mõistaks ümberkäia. Need mehed, kes seal peale hakkasid, ei

108

Kirjad kodust

saanud sellega edasi, heila ja üleheila oli papa seal, siis oli need mehed lahti lasknud ja asi oli Paha Mardi hoolde jäenud.

Reielil ehitawad kibedasti uut tuba. Selle jauks on kuiwad ilmad head. Lydia läks minewal nädalil kottu ära Wändrasse Ühisuse poodi raamatupidamist õppima. Eliise mängib kodus kärnerit. Oli seal hea hulk peenraid walmis tehtud. Praegu kuiwaga on tal aga kastmisega palju tööd.

Ma ei tea, kas ma kirjutasin, et mede endine Miili nüüd Palkojal tüdrukuks on, tema õde Riina on enese minewa laupä õhtu rewolwriga mahalasknud, olewat jälle see wana tuttaw lugu, häbi eest ära hoidmine.

Jõgi jäeb peaaegu kuiwaks, paisu lahtiolemise aeg tuleb ka kätte, kui wihma ei tule, siis piimawiimisega jälle tegu. Paadi mootor käis nüüd küll, aga paat on selle motori kohta natuke suur, ei jõua taga heaste lennata. Papa murrab pead, kudas weiksemat paati saada. Tehalaskmine läheb kalliks. Ei ole meeles, kas mede paadi wahetamise lugu minewal sügisel Sulle kirjutud sai. Selle weikse paadi, mis meil minewa aasta oli, wahetas Glabe suure wastu ümber ja andis weel 75 rbl peale. Oli tubli kaup ja wõiksime sellega hästi rahul olla, kui suur paat mitte natuke liig ei oleks. Glabe wahetas sellepärast, et ta omale hästi kerget paati tahtis, aga ka tema lootused ei ole selle juures täitsa täide läinud wõi on tal lihtsalt himu ära, nüüd müüks ta paadi poole odawamalt tagasi, aga papa jälle seda wana paati heameelega ei taha, oli ka natuke liiga kipakas, wäärus palju. Igatahes aga oleks himu, kui sügisel jälle wesi suureks läheb, sõitu teha. Saab näha, kudas sellega hakkama saab.

Motorratta müüs papa ka ära 130 rbl eest, 80 rbl sai sellest rahast kohe kätte, 50 jäi edaspidiseks wõlgu.

Sauga pool on praegu Aadu Mariia lugu päewauudiseks. Sa mäletad ju seda punase peaga tüdrukut, pidi teine ikka Tiksu Peetri oma olema, aga wana eit olnud sellele waljult wastu. Talwel nüüd tulnud Wigalast üks poekaupmees kosja. Mariia küll sellele heameelega pole tahtnud minna, aga wanemad käinud kõwaste peale kuni Mariiast wiimaks jagu saanud. Mees jälle püüdnud suurt kaasawara noosi ja pole omalt poolt ka taganenud ehk ta küll näinud, et tüdruk talle tulla ei taha. Nüüd aga juba teiste pühadest saadik olewat Mariia Aadul kodus ja ei minewat enam mehe juurde. Kodused olewat häda täis, küll otsiwat nõidusest abi, näituseks tahtnud Mariiat Kilgi poisi särgi tükiga suitsetada ja läinud selleks Kilgi aeda, kus pesu kuiwamas olnud. Rutuga lõiganud aga ühe naeste särgi küljest tüki ära ja suitsetamine pole midagi aidanud. Nüüd räägitakse, et see mees olewat koguni wõiduloosiga tubli wõidu saanud ja olewat jällegi Mariiat oma juurde kutsumas käinud, aga Mariia ei andwat ikka järele, ei tea, millega teda wiimaks weel suitsetatakse.

Aitab lorist, seekord pean lõpetama. Ära seda jalanartsu, mis paki ümber on, pesemata tarwita, pliiatse wärw olewat kihwtine, wõib wiga teha, kui mõni pisike haaw juhtub olema. Häid pühi mamma.

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa poolt: № 207.A.132. 22.VI.1913.Lõul 18mal Juunil 1913.

Kallis poeg!Nädal on juba täis, kui Sinu poolt wiimase kaardi saime. Mis asi see ometi peaks

olema, mis Sinu kirjutamise tahtmise nii ära on wõtnud, küll murrame selle üle pead, aga otsusele ei saa millegagi muud, kui ootame, kuni aeg arutust annab ja loodame, et see ometi mitte midagi õige halb asi, wõi sant juhtumine ei ole.

Meie oleme siin muidu ikka wanawiisi, pühad läksiwad ka kaunis waikselt. Oskar ja Elsa käisiwad keskmisel pühal Uduweres, kus lillepidu peeti. Olnud pidu nagu seal

109

Kirjad kodust

ikka. Rahwast olnud tublisti, näitemäng “Pilwed” kantud kaunis heaste ette. Muusikakoori arwab Oskar tagaspidi läinud olema.

Wiimasel pühal käisime papaga õhtu Arudel jootus, oli wähe inimesi kutsutud. Antoni ja Elsa mõned õed ja wennad ja meie ka. Päriwere omad olid ka kutsutud, aga jäid tulemata. Weikese poisi nimi pandi Tõnis. Pühapäew, 9mal Juunil käisime Ares. Pull oma perekonnaga elab nüüd Are mõisas ja wana Nasaaken on Roodil. Pullidel on siin palju suurem ja ilusam korter, kui neil Roodil oli, aga mõisa pidamine on kõik wana oma poolt lohakile jäetud ja Pullil palju tegemist seda jälle korda säädides. Wanamees ei olewat ennast tükil ajal Ares näidanudki, waid jätab kõik walitseja hoolde. (Hakkasin lehte pöörama, aga nägin, et wõeriti külje pealt olen kirjutama hakanud)

Minewal pühapäewal, 16mal pidas Are karskuse osakond Palkoja küünes muusika koori riistade heaks pidu. Selle oskonna pidud kuiwawad ikka enam ja enam kokku. Kawa oli kuulutuse lehe peal kaunis tubli. Kõige ees hra. kandidat mer. rar. M. Sanderi kõne “Muinasaja kunst”, siis ilulugemised ja näitemäng, ühewaatusline “Kännud ja käbid”. Tegelased oliwad kõik meie oma nurgast: Arude Willem ja Liisa, Uueda Martin, Palkoja Lilli ja Woldemar ja mede Oskar. Harjutasiwad ka paar korda näitemängu, pidiwad pea kõik ka ilulugemisi kätte õppima. Oskar tõi omale pidu peajuhi, Are Wene koolmeistri Tambergi käest teise pühapäewa õhtuks raamatu “Ilulugemised” ja oliwad Pariwere Uuedal harjutusel olles maha teinud, et Arude Willem sealt raamatust kõige pitkemaid osasid oma peale wõtab, nad nädali sees kätte õpib ja siis pidu ajal ette kannab. Oskar saatis selleks otstarbeks ka esmaspäewa hommikul raamatu ühes piima nõudega ära. Oskaril oli omal sell päewal linnaminek, raamat sai lootsikusse pandud ja Uueda Martin, kes piimawiija oli ja eneste pähapäewast mahategemist küll pidi teadma, pidi raamatu Willemi kätte toimetama. Poiss pole aga seda teinud, waid wiinud raamatu ära Päriwere Uuedale. Willem uskunud, et raamat Oskari käes on ja Oskar seal kallal hoolega õpib. Neljapäewa õhtul käisid Palkojal harjutusel. Seal pole ka Willem raamatu üle sõnagi rääkinud enne, kui reede küsinud Oskari käest raamatut. Oskar aga ei teadnudki, kus raamat oli. Niimoodi olid siis Willemi ilulugemised kõik õppimata jäenud ja pühapäewal polnud ilulugejaid peale Oskari, kes omalt poolt 4 weikest tükki ette kandis, olemaski. Willem oli weel rutuga pisikse rahwalaulu “Tahtsin nõuta naljatada” pähe õppinud ja kandis ka selle ette. “Kandidat mer. Rer.” Martin Sander jäi puhtaks tulemata, olewat Wenemaale pruudi juurde sõitnud ja nii ei olnud siis pidu paladeks muud kui see pisike näitemängu jupike, mis joodikut kingseppa tema perekonnaga kujutas. Peaosad isa ja ema, oliwad Oskar ja Arude Liisa. Palkoja Lilli oli tütar, üks weike Are jõmpsikas poeg, Willem oli keegi kingsepa kostil oleja näitleja, Uueda Martin maja peremees. Wäga wiga mängul ei olnud. Kõige nõrgemini tegi Arude Liisa oma osa. Tema pidi tigedat naist mängima, kelle eest joodik ja õel mees sängi alla poeb, aga Liisa ei saanud kurjusega kudagi toime. Lilli sai oma osaga üsna heaste toime, mina arwasin, et nende osad Liisaga wahetatud oleks pidand olema, siis wist oleks paremini läinud. Oskar ütleb, et temal himu näitemängu mängimiseks seekord täitsa kadund on ja aega läheb enne, kui selle pidu mõju wälja tuuldub. Hra Tomberg aga olewat oma 30 rublalise sissetuleku juures weel rõõmus küllalt. On ikka armetu mehike kah, oleks pidanud omalt poolt kas wõi raamatust, kui enam aega pähe õppida ei olnud, ka midagi ette kandma, kui nägi, et asi kitsaks jäi, aga kedagi, mees ei mõistnud wabandadagi õieti. Oli, mis oli, tantsuhimulistel oli hea meel, et oma lõbuga warem hakkama saiwad, aga suur asi seegi oli, muusekandid olid koguni wiletsad, pärastpoole olewat ikka harmonik platsi toodud ja selle järgi tantsitud. Enne kella 12 oli ka kõik pidu lõpetud olnud. Arwan, et kui Are mehed weel mõnda pidu wälja kuulutawad, siis wist küll keegi enam neid waatama ei lähe.

110

Kirjad kodust

Tulewal pühapäewal, Jaani laupäewal tulewat Uduweres jälle suur pidu. Toris niisamati. Uduweresse minejat wist meist kellegist ei saa. Torisse kawatseb Elsa Reieli neiudega seltsis minna.

Jutu Juhan, wõi nüüdne Roodi kooliõpetaja käis ka enne pühi kord meil, näitab üsna tubli poiss olewat.

Mede mehed niidawad täna esimest päewa heina, on küll kaswu poolest kaunis weike, aga ära tahab ikka teha. Tiidu mehed niitsid laupäewal juba õunapuuaia maha, täna läksid loogu wõtma, aga tuli tubli hoob müristamise wihma ja rikkus nende loo ära. Mede meestel on nüüd Taalis teisest kohast saagimise töö lõpetud, teises kohas on weel käsil. Hermann tuli nüüd Taalist jälle ära ja jäeb sügiseni jälle mede poisiks. Heila põrkasid juba Tiidu wanaga kõwaste kokku. Hermann tuli sealt läbi, wana tuli keelma ja et tal muid tunnistajaid ligi ei olnud, oli Hermann talle õige tubliste ütelnud, arwasime, et wana eilse päewa poisiga paragrahwi otsisid, mille järgi Hermanni kimbutada, egas nad muidu kuiwa loogu maha ei jätnud, mis täna wihma sai.

Paber on otsas. Soowime Sulle kõige paremat. mamma. -.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt: № 209.A.133. 12.VII.–13.Lõul 8mal Juulil 1913.

Kallis poeg!Sinu wiimase kirja, Oskarile adresseritud, saime Juuni wiimaste päewade sees

kätte. Ei saanud ennem Sulle wastust kirjutada, papa käis küll kesknädal linnas, aga see minek tuli nii enne teadmata, et enam aega kirjutada ei olnud. Päriwerest ei taha ka kirju saata, mitmesugused kirjad, wahest hakkawad läbi sorima. Postpaber oli ka kodust otsas, sellepärast kirjutan teise paberi peal, homme toob muidugi uut paberit, siis kirjutame edaspidi rohkem.

Ei tea, kas Sa oled ikka weel Ostrolenkas wõi jälle juba kuhugil mujal Poolamaal hulkumas. Küll oleks hea, kui teenistus 3 aastat kestaks nagu jalawäes, siis wõiks Sind sügiseks kodu oodata. Aga koju käima peaks Sa sell sügisel wõi talwel ometi kord tulla saama. Kas Sull raha ikka on weel, kui lõppema hakkab, kirjuta aegsaste, et uut saata teame, et jälle mitte ära ei lõpe nagu minewal aastal, kui Sa selle süü pärast koju tulemata jäid, et parajal ajal raha puudus. Kudas Su riiete ja pesuga lugu on, kui midagi puudub, kirjuta, siis teame saata, kui Sa sealt kudagi jala nartsude jauks riiet osta saad, siis osta, kodust riiet mull praegu just palju selle jauks ei ole, tänawune kangas on alles kudumata. Siiski, kui just tarwis on, wõib ühe paari ikka saada kah.

Meil on praegu wihmased ilmad, homme saab juba nädal täis, et heina enam teha ei ole saanud, see töö praegu päris seisab. Täna läksid lõune wahes loogu segama, mida minewa nädali maha niitsid, aga wihm rikkus käest ära jälle. Aasad on, peale õue alt aasa, kõik alles tegemata, ei hakanud neid maha niitmagi, kui ta kord kuiwale läheb, kauaks see töö siis masinatega läheb. Egas wihma just üld ei saja, aga hoogude kaupa müristamise wihma. Ilm on muidu hästi soe ja wiljad ajab kõik ilusti kasuma. Kaks wälja ristikheinu ja õue alt aas on kõik kuiwalt uluall, metsas põlluhein (ca 1 km lahus olnud heinamaal) on aunades alles kuhja tegemata ja üks ristikheina wäli maas loogus.

Uudistest oleks tähtsamad teatada, et noorel Hansenite paaril minewal kesknädalal poeg (imik) kodu on tulnud ja teine, et meie kontrollassistent Arro ära läheb. Õerumised Hanseniga ajasiwad asja nii kaugele, saab näha, kas ja kunas me jälle uut saame. On küll kaks tükki siit poolt praegu kursustel, mis warsti läbi saawad – Uueda Marta ja Soomlane Salowaara, kes kewadeni Päriweres karja hoolitseja oli. Hansen olewat ütelnud, et teine nendest meie tulewane assistent saada olema. Kes aga asja lähemalt tunnewad, ütlewad, et need kumbki ei taha siia tulla, endiste assistentide saatus on neid õpetanud, et

111

Kirjad kodust

Päriweres ikka ka piinlik on ametis olla. Wõib olla, et kontrollühisus sell moel koguni ära laguneb. Meierei asjal praegu just wiga ei ole, peaks ikka Reinup meil alles püsima, siis läheb ikka rahuloldawalt edasi.

Minewal pühapäewal, 30mal Juunil oli Suigu Oja talus Tammiste Kirjanduse seltsi poolt Kirjanduse koosolek, mede Oskar ja Elsa käisiwad ka seal. Siitam oli seal õige tubli kõne kirjanduse üle pidanud ja ka udupilta näidanud. Arenberg, Tammiste praegune kooliõpetaja ja Tiidermann, wist see, kes minewal aastal Siitamil abiliseks oli, pidanud kõnesid. Olnud õige tubli õhtu, mede lapsed tulid alles homiku kell 1/2 2 ajal kodu. Tulewal pühapäewal olewat jälle Tammiste Kirjanduse seltsi koosolek. Oskaril on sinna ka wist himu minna.

Jaanipäewal olime meie kodus, aga Elsa käis pühapäewal, Jaani laupäewal Reieli neiudega seltsis Toris pidul, kiitis, et seal ka õige tubli pidu olnud. Sellsamal Jaani laupäewa õhtul käisiwad meil ka külalised, Are Pull oma prouaga ja nende mõlemate wanemad, wanad Jaaksonid ja wanad Pullid. Lõusa rahwaga pole ka nüüd tükil ajal kokku saanud ega tea nendest suuremat. Elsa oli Toris neid kord ka näinud, Miia oli talle teatanud, et Kusti juba inshener olewat. Temal on siis küll heaste läinud, saab näha, kas ta nüüd wahel kodumaale ka tuleb. Edla õppis wiimasel ajal linnas ja tahtis kewadel gümnasiumi lõpu eksami eksternina ära teha, aga olewat läbi kukkunud, lubanud katsuda, et gümnasiumi wiimasesse klassi sisse saab, siis ehk saab edaspidi eksami tehtud. Reieli rahwal on ikka kibe maja ehitamne. Kass wist olewat seal ahjusid tegemas

Olen juba kõiksugust lori paberi peale kriipsutanud, ei tule praegu enam midagi meelde. Papa igatseb ikka, et Sa katsuks kord kodu käima tulla, ütleb, et kudas Jaanson nii palju kodu saab ja ütleb, et kui Sa raha tahad, siis kohe teata, temal on praegu jälle raha. Sügise poole wõib wahest ennem wähemaks jäeda. Siiski küsida wõid igal ajal, Sinu jauks saab ta ikka. Ah, wõid ei saa Sulle soojaga saata. Maasika sahwti on meil praegu küll, aga kuda seda Sulle saata. Oled ehk jälle kuhugil külades ja ei saa ometi kätte, kui me küll saadame. Wõi tuled edaspidi ise järele. Kui Sa arwad, et saata maksab ja kätte saad, siis kirjuta ruttu ja me saadame. Ongi kahju, meil on kodus kõike head käes ja kes teab, mis moodi Sina seal läbi ajama pead. Peaks ometi soldatid igaüks enam oma nurgas kodu lähemal teenida lastama, aga mitte nii kui nüüd, kus ära wahetakse ühest ilma äärest teise ja sealt jälle teise wastastikku kaugele wõeraste hulka saadetakse.

Soo, nüüd wist on mu uudised ja kirjutamise aeg päris otsas ja pean lõpetama. Paberit jäeb weel tühjaks ehk on Oskaril himu õhtu siia weel midagi kritseldada, aga temal on wist omal ka kiri pooleli, muud kui ma ei tea, kas ta teda homme weel ära saadab.

Tuhat terwist Sinule. Kas sõber Mart on jälle terwe? mamma. Onu Oskari poolt:

On tük tühja paberit, mis siis muud kui – käi täis. Uudist oleks mitmet sugu, aga ei saa kirjutamise joonele, waba aeg kulub muude asjade peale ära. Wiimastest kolmest pidust wast ehk kirjutan ja wõib olla, et ka muust … (ebaselge sõna) kraamist. On ju elu koguni teise järgu peal, kui Sinu ära mineku aeg, hinge teeb täis niisugune soldatisse minek, aga mind ei pea keegi kurat sinna saama ehk õigem – sinna tahtma, siis on neil täi krae wahel, kes krõbistab. Pea asi, ma saan kõrwade läbi lahti. Oma kõrwadest seletan ehk ka weel, aga teine kord. Neil on midagi haruldast, umbes, midagi silma pilgutamise taolist, kui tahan, wõin kuulda, kui ei taha, ei kuule. Terwitan. Ossa.

Mamma kiri:

Isa poolt: 210.A.134. 28.VII.–13.Lõul 24dal Juulil 1913.

112

Kirjad kodust

Kallis poeg!Minewal neljapäewal saime Sinu kaardi kätte. Laupäewal sai Päriwerest Sulle 8

naela (ca 3,2 kg) wõid saadetud. Kirja ei olnud sell korral wõimalik saata, oliwad parajasti külalised, ei olnud aega kirjutada. Külaliseks oliwad meil: papa õde Kati Tallinnast oma mehega. Reedel tuliwad, laupäewal läksid jälle minema. Neljapäew õhtul käis ka Kallit kord hulga aja takka meil. Tema asub augusti kuul Pärnusse elama, sest ta on selle nurga instruktoriks määratud.

Papa käis minewal Reedel koguni Kõppus metsa waatamas, sest ta peab aegsasti waatama, kust tulewaks talweks pakkusid saab 1000 sülda. Pühapäewal käisiwad nad Päriwere Jürissoniga kahekesi Sindi wabrikus. Seal oli üks pidu. Homme läheb ta jälle reisile, lähewad Jürissoniga Wiljandi poole meiereisid waatama, et kui Päriweres ehk uut meiereid tuleb ehitama hakata, siis plaani teaks teha. Meil saab uut pliiti tegema hakatud. Kass saab Reielil ahjud walmis ja tuleb wist seesama nädali lõpul meile, wana pliit on niipalju lagund, et sellega enam talwet wastu wõtta ei julge.

Papa ei saagi suuremat aega kodus olla, ma ei tea, kas Sulle talwel sai kirjutatud, et ta kohtumeheks ka waliti. Kinnitamised ja muud sekeldused selle asja juures kestsiwad siiamaale ja nüüd esmaspäew kahe nädali eest sai ameti kätte ja peab iga nädali ehk paari takka jälle oma päewa Suikus ära istuma, peakohtumees on ta jällegi.

Tööd on meil praegu kaunisti korras, hein on tehtud, rukkid lõigatud, kesa kordamine on käsil. Linu meil tänawu kiskuda ei ole. Odrad annawad weel mõne päewa aega. Mina ei ole odrawäljal wiimasel ajal käinudki, aga teised kiidawad neid õige ilusaks. Kaertel ei ole ka süüdi, enam kui odrad, nummer 4+. Kartulid on minewasest aastast palju ilusamad 4, seeme oli kewadel küll wilets ja pisike 2–, aga praegu on warsa (varsi) peal küll ja punastel on ka all head mütakad. Sööme neid iga päew.

Ma wist kirjutasin Sulle, et mede endine Miili Palkojale tüdrukuks tuli. Jaanipäew on talle perenaese poolt äkiste abrehnung tehtud. Ei tea, mispärast. Arwatakse, et wahest liiga poiste wastu sõbralik oli. Kaarliga wist küll mitte, see hulgub mööda küla, aga Mihkel olewat üsna kodune mees ja Miili ka kaunis lipitseja. Rahwas räägib, et ta wiimasel ajal linnas, muidugi peale mehe surma, ka kaunis laialt elanud. Mede Elsa käis üleminewal pühapäewal Wiluweres, tema õde Johanna, kes kaugel Wenemaal Jekaterinburgis teenib, on praegu seal, tuleb wist edaspidi kord meile ka, Elsal on himu talwe poole ka sinna minna, kus Johanna elab, ütleb, et tal maa elust ja loomade talitamisest himu kaelani täis on. Külap meil tuleb siis jälle uut tüdrukut waja, saab näha, misukse jälle saab. Elsa ajal polnud ometi poiste praginat.

Õhtul peale söögi. Soo, nüüd on kõht täis ja mõtted wäsind, ei tule enam midagi meelde, mis

kirjutada. Wiimases kirjas küsisin, kuda Su pesuga lugu on, kui särka tarwis on, wõib neid

õmmelda ja saata. Kui raha puudub, küsi.Mede Hermann ja Uueda Martin panid üleminewa pühapäew Arude Antoni

lubaga alla oja suhu palgi peale, nüüd on jälle üle jõe käimine waba. Aga küll oli Tiidu wana ärewil, kui ta nägi, et poisid tua taga aasa peal palki jõkke lükkasid, et teda wett mööda alla wiia. Wana arwas wist, et jälle õue alla peale hakkawad panema, wahtisid poisiga, kui kullid ukse ees. Kes teab, kas ta süda on nüüd rahul, et palk õue alt ära on wõi on kadedus selle üle, et ta seal peal on õieti kibe weel.

Paha Mardiga kohtu asi on neil ka alles ette tulemata, näeb, kui suure wõidu ta saab.

Aeg lõpeb, tarwis magama minna, papa peab wara kella kahe ajal ülestõusma ja minema hakkama. Head ööd mamma. Onu Oskari poolt:

113

Kirjad kodust

Täna täidan lubamist, lõpetan siit kirja ja tõmban ka teise lehe peale. Heinu sai: alt wäljalt 13 auna(teise aasta) pealt wäljalt 18 auna(I aasta) pealt wäljalt 34 auna 65 auna.Aasa heinu sai üleüldse 74 saadu, alt ja pealt küün alles minewaaastasi täis. Rukkid on kehwad, kuid tagawara on hää.

Palkoja Miilil polnud süüdi suurt midagit, aga Lilli ja tõised tüdrukud kartsiwad, et ehk Mihklest ilma jäewad, kaiwasiwad perenaisele ja temp tehtud. Nüüd on mul järgmised raamatud pidada: I Tööraamat, II aidaraamat, III Köögiraamat, a. kulud, b. söök ja sööjate arw, IV Maja raamat, V Ilma raamat, VI Terwis hoiuline seisukord, VII mis tööd mina olen teinud ja kudas.

14 juulil see aasta olin “Tammiste Kirjanduse Seltsi” koosolekul, wõtsin ka ennast liikmeks ülesse. Pea punkt oli: “Spordi osakonna asutamine saigi asutatud. 34 (pooled naisterahwad) liiget nende seas ka mina, keegi Tiidermann Suigust sai Pärnu kursustele saadetud, esiteks tuleb kerge sport, jalgpall, rahwa mängud, wõidu jooks, ratta sõit, uisutamine, mitmesugused turnimised nagu Rooma rõngastel ja muud. Tutwusi sain: Kirjutaja pojaga. Kaunis lõbu poiss, aga ainult tüdrukute abil. Arenberg, kooliõpetaja, ei tea arwustada, Siis Tiidermannid Suigust, 2 wenda ja õde, teine wend oli Tabrias Siitami abi (haiguse aeg) olewat Siitami ütlemise järel tubli poiss, nii sama ka teine wend, tüdrek on ka pisut enam teadja. Üleüldse Tori pool on enam – minule paistab – mõtlejad kui Jakobis. On ühte kui teist lugenud ja nii edasi, siis weel keegi neiu Tölp Urust, iseloomulik küürus käik, elaw jut, kerge olek. Muidu ka meeldiw inime.

Koosolek ei läind ka ilma wahejuhtumiseta mööda. Korrapidajaks oli Tammiste urädnik Lipart. Arenberg hakkas kõrtsa siunama ja pani ette seltsi nimel kõrtsi wastu asja ajada. Lipart kargas kohe hüüdega wälja, et pidage suu, see ei puutuwat seltsi alla ja nõnda edasi, mitmeid lollusi. Kuna aga seltsi põhjuskirjas umbes sarnasesd asjad lubatud, siis sai mehemoodi nina peale antud. Mees oli ka wiimaks läbi pekstud koera moodi. Seltsil on praegust 14 liiget. Harilikult ilmuwad aga kõigest pooled koosolekule, loodetawasti paraneb aga asi, siis weel mõned kribu kuulu uudised, mis nii alt käe lendawad ehk mõne inimese teada seisawad.

Esiteks Arenberg olewat Reieli Eliise käest korwi saanud, nüüd hoiab Eliisest ja Eliise tutwatest pahaga (?) eemale. Näituseks Arrost, minust ja mõnest muust, just nagu see mede süüd oleks olewat. Aga ilma elu on kord sarnane. Teistel peab Arenbergi, aga seda lõbusam, sööda ümber naerda (Arro sõna). Kord tulime Uduwerest pidult. Reieli tüdrekud sõitsiwad ees hobusega ja meie ratastega järel, kui nemad wiledasti tulid, tulime ka meie ja ümber pöördult, siis arutasime Arroga kahekesi, et meie umbes nii nagu kalad sööda järel. Kõige toredam oli see, et meil mõlemil see õhtu pead Reieli tüdrukute järele kihasid, nii oli siis ka osalt õigus. Kahju, et Aru ära läheb, on lõbus poiss ja õppetab mind iluks elama, muidugi wiisakalt, mitte soolaselt.

Pagan wõteks, kell lõi 10 ära, kirjutamise isu kaob ka, tahaks weel elektert tuupida, selle kallal oleks ma söömata ka. Oh jah, Reieli Liidia on nüüd Wändra ühisuse poodis kassapidamist õppimas, on ka omale säält ratta ostnud 95 rubla, priijooksuga, mõistab ka kaunis hästi sõita, pühapäewal Tammistes ajasime kahekesi wõidu. Mina olen ka ratta peal nii kui kodus, wõin 5 minutiga 8 wersta ära ajada, ilma et suurt wiga teeks, lahtise kätega lasen lauda mööda üle kraawide ja mitmed ratta käigu … (arusaamatu sõna), näituseks hüppamine rattaga. Seks korraks hääd terwist Ossa 1924/VII13.

Teine kord rohkem. Oh jah, mis märgid need on, mis Sul wäiksema pildi peal rindas???? OJ.

-.-.-.-.-.-

114

Kirjad kodust

Kirjad kodust 426. aug. 1913 – 13. okt. 1914.

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: 213.A.137. 30. aug. 1913. 212 A 136 kellelt? kadunud. Lõul 26dal Augustil 1913.

Kallis poeg!Katsun kiiresti mõne sõna paberisse wisata, heila oli küll pühapäew, aga

mitmesugustel põhjustel ei saanud aega kirjutada.Peale keskhommiku läheb papa rattaga linna ja paneb seal siis ka raha posti

peale Ostrolenka poole tulema, siis saad selle muidugi septembri esimestel päewadel kätte.

Papal on praegu kaunis kibe aeg, heila õhtu tuli siia kaeupuurija (kaevupuurija), hakkawad kuuri juurest katla kaeu puurima, sest see on wäga tülikas, et seal masina jauks tarwilikku wett sees ei ole. Meil on nüüd rehepeksuga hea, selle läbi, et masin wälja peksma ei lähe. Minewa nädali peksid kaks korda, esite odrad ja pärast kui odrad kuiwatud, üks jagu kaeru, nüüd plaanitsewad jälle täna sisse wedada, et homme jälle peksa saawad. Täna on esimene külm, halla on maas. Minewa teisipäewal oli weel ilm nii palaw, et minagi wana inimene kaks korda jões käsin. Kesknädali hakkas sadama ja läks wiluks. Neljapäewast saadik on jälle kuiwad ilmad, aga külmad.

Meil on papaga suur plaan ees, kawatseme tulewa pühapäew Tallinna näitusele sõita. Reieli rahwas lubawad ka minna. Mina nii wäga selle poolt ei olekski, on kahju nii hulka raha korraga wälja anda, aga papa ütleb, et tal seekord nii palju raha on, et seda teha wõib, olgu siis peale, saan ka kord raudtee sõitu katsuda.

Nüüd on jões jälle wesi suurem ja paar wiimast pühapäewa oli mede meestel lõbu motorpaadiga jõe peal sõita. Minewal pühapäewal käisin mina ka kord ligi kuni Päriwere Uuedani, wiisime sinna kontrollassistendi kasti. Päriwere Uuedal on praegu Martin ja Marta mõlemad kodus. Marta arwas, et ta Septembri kuus kuhugile koha saab, Kallit lubanud soowitada. Martin läheb muidugi jälle õppima. Oma raha olewat otsas. Marta wõttis mõne nädali eest oma päranduse osa 750 rbl Suigu wallakohtu käest wälja, räägitakse, et ta seda Martinile laenawat. Wana Mari isa ägas ja wigas, et Martinile raha tarwis ja tema terwis wilets, et enam endist wiisi orjata ja koguda ei wõi.

Heila õhtu tegid Arelased Are Oja küünes jällegi pidu, mängiti Libahunti. Mede Elsa käis ka seal, mäng pole suurem asi olnud. Ei wõinud ka teisiti ollagi. Ettewalmistuse aeg oli liiga lühike, paar proowi kõigest, kõik mängijad pole aega saanud oma osa läbigi lugeda. Aga ometi on “Libahunt” üks raskematest mängudest, mille iseäranis hingelisi üleelamisi ette tuleb. Are näitlejad oma etteütleja järgi ettelugemises seda muidugi läbiwiia ei jõudnud, aga ega neil meestel ka muud sihti ei ole, kui aga rahwa käest raha kätte saada ja odaw kuulsus peale selle.

Meil on nüüd jällegi uus kontrollassistent, aga Issand halasta, on Päriwere kontrollühisus ometi kord assistendi saanud. See on niisugune poolkeenud mehike, tige ja suurelina oma nõudmistega ja naeruwäärt kergats oma teadmiste juures. Ise pealtnäha üsna poisikse ohtu alles. Kuulu järele olewat 18ne aastane. Sellest nüüd küll meile kauaks ei saa, küllap ta warsti jäljed teeb.

Meierei asjus on sekeldusi palju. Piima tuleb wäga wähe kokku, selleläbi lähwad walmistamise kulud suureks ja toobi hind madalaks. Suigu mehed, kelle teisale löömise läbi see peaasjaliselt tulnud on, waewlewad kuulu järele oma wäikse käsimeierei juures niisamuti. Uuesti ühineda oleks enam kui tarwilik ja ühinemine

115

Kirjad kodust

tulekski, aga on palju, kes Päriweret ei usalda, läheks meierei oma kolidega Päriwerest wälja, siis oleks kõik kohe jälle tagasi, aga see wäljaminek pole nii kerge teuks teha. Neljapäewaks tuleb eestseisus meile kokku ja saab ka Suigu poolt eestwõtjaid kutsutud ja siis aru peetud, kudas sellest kitsikusest pääseda. Ühisuse lagunemine oleks kõigile suureks hoobiks. Piima kodu jättes ja ise ümbertöötades ei saaks kudagi niipalju raha ja kus weel see raske töö. Sellepärast on waja iga tingimisel teed leida, kudas ühisus alles jäeda ja kosuda wõiks.

Soo, aeg hakkab lõppema, pean weel teise kirja ka kirjutama Tallinnasse papa õe Katile. Teatan talle, et me tulewa pühapäewa õhtuks sinna jõuame ja et ta meile Estoniasse mineku jauks piletid enne walmis ostaks, pühapäewa õhtu neid muidugi enam ei saa On ju Tallinnlaste “Wanemuine” Estonia nüüd walmis. Heila õhtul oli kuulu järel sisseõnnistamine ja kui kord Tallinna minek tuleb, eks me siis lähe ka seda waatama. Kena küll. Endla on Pärnus päris oma külje all juba 2 aastat walmis, aga sinna ei ole weel saanud. Noh, kui Sina kord kodu tuled, siis läheme sinna ka. Seniks aga Sulle jõudu ja terwist, katsu aga heaste süüa ja oma eest hoolitseda, et wastu pead.

Tuli meelde, wõid me Sulle praegu saata ei tea, wõib olla, et Sa warsti kodu poole tuled, siis wiid ise. On aga asi teisiti, siis teata sellest nii ruttu kui wõimalik, küll me siis kohe saadame. Ei tea kas suwine saadetus oli ehk enne sula juba, kui sinna jõudis.

Jällenägemiseni mamma.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt: № 214.A.138. 21. sept. 1913.Lõul 13mal Septembril 1913.

Kallis poeg!Papa lubab homme linna minna ja wiib kirja ka ühes, sellepärast kriipsutan

paberisse, mis rutuga meelde tuleb.Nagu ennem kirjutasin, oli meil papaga plaan Tallinna näitusele sõita ja tegime

selle ka läbi. Laupäew 31 sept. lõuna läksime kodust ära, ööd olime Pärnus ja pühapäew homiku kell 1/26 algas raudtee sõit. Oli üsna lõbus, ilm oli ilus ja hea waguni aknast wälja wahtida, aga wiimati õhtu ees, kui juba Tallinn paistma hakkas, ei olnud ka üsna hea enam, pea hakkas ümber käima, aga täielist merehaigust nagu saanisõidul, ka just kallale ei tulnud. Sai 14 tundi ühtejoont wagunis oldud, ainult Mõisakülas tuli teise rongi peale minna. Pärnust Abjani sõitis meiega ühes mede endine kontrollassistent Arro, see teadis mõndagi kohta läbi waguni akna näidata. Esmaspäew oli Abjas laat, sellepärast oli ka sõitjaid rongi peal palju. Abjas läks palju inimesi rongist maha ja kuni Wiljandini olid wagunid peaaegu tühjad, meie wagunis oli ühe jaama wahe peal peale mede weel üks ainus inimene. Wiljandist tuli juba inimesi juure ja mida rohkem Tallinna poole, seda enam sai sõitjaid. Jaamades pandi aga uusi waguneid juurde, rong oli … (arusaamata sõna) pikk. Oli juba päris pime, kui Tallinna saime. Oli aga hea õnn ka, nii kui wagunist wälja astusime juhtusime Katiga kokku, kes meid ootas. Estoniasse minek läks wett wedama. Kati ei olnud piletid walmis wõtnud, pühapäewa õhtul algas etendus kell 8, kuna meie alles 1/28 Tallinna jõudsime ja nii siis aeg selleks ajaks sinna jõuda lühikeseks jäi.

Kati ja tema mees soowisiwad, et me Esmaspäewa õhtuks weel sinna oleks jäenud ja siis Estoniasse läinud, meil ei olnud aga nii palju

116

Kirjad kodust

aega, waid pidime tõttama, et õhtuks jälle rongi peale saada. Esmaspäewa homikul kella 8 ajal läksime Katiga, kes meile juhiks tuli, Kadrintali. Waatasime ka Peeter Suure majakest, sellel on kõigest 4 ruumi alumise korra peal, elutuba ja magamise tuba ja pealmise korra peal köök ja söögituba. Köögis on kamin keetmise jauks lahtise korstna all. Söögituas suur tammepuust laud toolidega, magamise tuas kaks suurt laia woodit, teine Keisipaari ja teine wist teenri jauks. Keiseri woodil on baldahin wõi katus peal olnud ja riie ümber, nüüd aga kõik juba rebenenud, koitand ja katkine, woodi ääre all oli ka üks paar madala kandadega tuhwlid. Küll on 200 aasta eest lihtsalt elatud, et juba Keiser nii weikse ruumidega läbi sai. Peetri majast wälja tulles ronisime treppisid mööda, mida mitmes järgus ja järsud olid, nii et päris ära wäsitas, ülesse Lasna mäele, kus soldatid harjutusel oliwad. Sealt oli tore waade alla Tallinna peale, mis all orupõhjas nagu augus paistis olema. Sealt ära ja linna poole tagasi tulles saime Reieli rahwaga kokku, kes homikuse rongiga oliwad tulnud ja nüüd omat korda Kadrintali läksiwad. Rääkisime nendega läbi, et pärast näitusel üksteisega kokku saame ja siis kuni õhtuni kokku jäeme ja nii sai ka tehtud.

Näitus oli suurepäraline, aga siiski ei saanud temast niisugust ülewaadet, et teda täielikult kirjeldada wõiks. Wäga laialine, palju inimesi ja waatamisest juba nagu wäsind. Kui näituse himu ära läks, läksime kõik koos Kati juure lõunale ja siis kõrgesse Toompea mäele, kus jällegi palju ja järskusid treppisid ühes küljes ja teises küljes, üsna liusk mägi oli. Seal ülewal järsu mäe ääre peal on museum, seal wiitsime paar tundi, aga seal oleks pidand terwe päew wiibima, kui kõik asjad wähegi hoolega läbi oleks tahtnud waadata, nüüd aga oli aeg lühike, pidi kõik pealiskaudselt tegema.

Sealt ära tulles käisime weel kord Kati juures, sõime ja siis läksime kõik koos waksalisse: Kati, tema mees ja Liisa tütar Roosi, kes Kati juures elab. Sa mäletad ehk, seesama, kes Juuliga ühes meil käis, kui Sa wiimast suid kodus olid, tuliwad meid saatma. Tallinn on wäga suur Pärnuga wõrreldes ja nii oli werstade wiisi seda maad, mis me sell päewal läbi kõmpinud olime ja Kati juurest waksalisse on ka umbes nagu meilt Päriweresse. Sellepärast wõtsime uulditsa peal automobili, kes 20 kop inimese pealt wõttis, selle eest aga niisuguse kiirusega ja heal pehmel sõidul waksalisse wiis, et kahju oli pealt maha tulla. Tallinnas on automobilisid palju, nägin ühel koguni nr 85 peal olewat, aga ei tea, kas see just arwunummer on. Selle eest on aga Tallinna woorimehed wiletsad, ühe hobusega ja weikse kalessiga. Konka wõi hoburaudtee tassib ka ühtelugu inimesi edasi tagasi. Meie katsusime nende kõigide sõidu ära, aga auto oli ikka kõige ülikam.

Kell 1/210 sõitsime jälle Tallinnast wälja, seekord kuni Lelleni. Reieli rahwas olid sinnamaale hobustega tulnud ja need sinna ootama jätnud ja wõtsiwad tagasi minnes ka meid peale. Neil olid 2 hobust Suigu mõisa prahtwankre ees ja 4 inimest peal.. Andrest Juulit, Suigu Mäekalda poeg, kes neil poisiks on ja Suigu kirjutaja proua. Tagasi minnes sai meid kuus inimest peale. Oligi tore lõbureis ilusa sügisese ilmaga. Wankri sõidul on parem ümberkaudseid kohte waadata kui

117

Kirjad kodust

raudtee peal, sest rong läheb liiga kiiresti, ei saa suuremat aega midagi waadata, juba möödas.

Kõnnu Tautsil, kus papa õde Mariia elab, käisime ka kõrwas. Saime seal kõik süüa, hobused ja ise. Oli juba 21 wersta sõidetud. Sealsel rahwal oli kibe masinaga rehepeksmine käsil, tülitasime neid kibedal ajal, aga ei wõinud parata, oled kord hulkumise peal wäljas, rikud ka teiste töötegemist. Teisipäewa õhtu päewa loode ajal olime jälle kodus ja igapäewane elu hakkas jälle oma harjund wiisil peale.

Siiamaale patrasin oma reisi üle, nüüd wähe ka muid uudiseid, mis meelde tuleb. Päriwere ühispiimatalituse meestel on kibe nõuu uut meiereid ehitada Päriwerest wälja kuhugile maantee äärde. Päriwere mehed tahaks Suiklastega ühineda, et piima rohkem saaks, aga Suigu mehed on oma weikse käsimeierei juures kangesti uhked, ei taha ühineda. Aga noh, kui Päriwere meestel kord meierei walmis, küll nad siis wiimaks hädaga tulewad.

Noorte inimeste uudiseid, naisewõtmisi ja mehele minemisi ei tea praegu kuulda olewat, aga täna kuulsime, et Timmermanni Hendriku naisel olewat hiljuti kaksikud tütred sündinud. Ongi wõeriti asi, tütreid oli seal ennegi küll, oleks parem pojad wõinud olla.

Ükskord küsisid Arjaka Hendriku üle, temast ikka täit terwet meest enam ei saa, olewat ikka alles haige ja teine reis jäewat peenemaks kui teine, ta jäeb ikka wigaseks, kui küll see läbi surma ei too.

Paha poisid olewat wäljas masinistid, Mart Taalis ja Andrei Ertsma külas. Seiler Kristjan on tänawu masinisti ametist lahti, nõudnud liiga kõrget palka. Sauglased jätnud teda prakiks ja annud oma isesõitja Kilgi Heinrihi hoole alla.

Mede mehed puurisid rohkem kui nädali kuuri juurest kaeu, aga nüüd on ikka rohkesti wett sees kah.

Kartuled on meil kistud ja keldris kah, rehesid on weel peksa, aga sisseweetud kõik. Nii siis tööd üsna korras. Naerid on weel kiskumata ja kesakraawid puhastamata.

Sinust ei tea midagi, kas Sa wõid ka warsti tahad wõi tuled ise wälja. Ei saa Sa nii ruttu wälja tulla, siis kirjuta ometi, et Sulle wõid teame saata. Kas Sa raha kätte said?

Kell saab juba 1/29, pean kirja lõpetama, wilets on ta küll, ei tea, kas Sa tast arugi saad. Tuhat terwist mamma.

-.-.-.-.-Mamma kiri:Isa poolt: № 216.A.139. 10 okt. 1913.

Lõul 6 okt. 1913.Kallis poeg!

Sinu wiimase kirja saime 2. oktobril kätte, pakki läheb Oskar täna otsima. See mees muidugi ise teda meile tooma tulla aega ei saanud. Ka olid tee ja ilmad tema koduswiibimise wiimastel päewadel õige wiletsad. Ei olegi mina omas elus weel niisugust talwe karwa Mihklipäewa näinud kui tänawune. Neljapäew, 26dal septembril hakkas lund sadama ja tuli nii paksu korra maha ja ilm oli sealjuures nii külm, et ta mitmeks päewaks maha jäi. Laupäewal oli koguni 5 gradi külma. Esmaspäew hakkas juba jälle sulatama ja Kesknädalil sadas wihma. Sell sügisel esimene tugewam

118

Kirjad kodust

wihmasadu. Ilmad oliwad kuni lume tulekuni ikka ilusad olnud ehk küll septembri esimese poole sees kord kaunis külmad. Selle tõttu ei ole ka wiimane lumi ja wihm teed mitte täitsa ära rikkuda jõudnud. Oskar läks tänagi jälle jalgrattaga. Kesknädali õhtust saadik on ilmad jälle ilusad ja heila ja täna koguni soojad. Praegu on 7 kradi (8,75oC) sooja. Heila päewa ajal oli kord 10 kradi (12,5oC).

Rehtesi peksta on tänawu sügise hea. Uuedal peksawad tänagi. Meil on see töö ammu läbi ja juba ununenud. Poisid puhastawad nüüd kesakraawisid. Nikolai künnab, saab wist selle töö ka warsti lõpetatud. On ikka hea küll, et tublid hobused on. Kahe hobusega kõik suwine töö tehtud, ka tulewa aastane kesa sai jälle küntud. Sellejuures ei olegi mitte nii nagu enne oli, õhtu pimedani küntud, waid ikka warakult õhtule saadud. Ülepea on kodune elu Sinu äraoleku ajal palju muutunud. Tööaeg on lühemaks jäenud. Suwelgi ei ole palju peale kella 8 enam õhtu tööd tehtud ja söök läheb ka ühtelugu paremaks. Kohwi ja wõileiba saame iga hommiku. Liha oleme küll wähem söönud kui enne ja selle asemel toome poest üld heeringaid, riisitangu ja peenikest jahu. Minul on tihti kahju, et Sina kodus ei ole, waid seal kapsasuppi pead lörtsima. Söögi muutus tuleb peaasjaliselt sellest, et lihahinnd kõrged on ja ka piim meiereisse wiidud saab. Meie oleme selle aasta sees sigadest hulk raha saanud. Minewa talwel sai kaks noort siga äramüüdud, kumbki 150 naela (ca 61 kg) ümber 17 kop nael (41,5 kop/kg). Suwel sai üks aastane peale 200 naelane (ca 82 kg) müüdud, see maksis ka 50 rbl ümber. Sügisel oli meil nelja emmisel põrsaid kokku 33 tükki, neist jäid 9 tükki omale kasuma, teised said kõik äramüüdud 25 kop elusnael (61 kop/kg). Tahtjaid oli niipalju, et teist sedawõrra weel ära oleks wiidud, kui aga anda oleks olnud. Meie andsimegi odawasti. Mujal olewat ikka 30 kop nael wõetud. Pärnu laada tee peal koguni 35, aga laadal olnud neid siiski nii palju rohkesti, et hind 20ni alanenud. Meil jäeb ületalwe ka palju sigu: 9 põrsast, üks wana emmis ja kaks minewa kewadist Päriwerest toodud Inglise tõugu põrsast, kult ja emis. Neist on kult õige suur, mede wanadest sigadest kõigist suurem. Kui neil elu ja terwist, siis saab ehk tulewa aasta jälle põrsaid müüa, tänawu sai nende eest üle 50 rbl. Ka weiseloomad on tänawu hinnas, laatadel on päris keskmine lehm 100 rbl ümber maksnud. Meil neid müüa ei olnud. Suwel sai üks lehm lihunikule müüdud, see sai minewa sügise ostetud, aga jäi ahtraks ja pärast koguni kinni. Sellega saime natuke kaapi, 50 rbl sai ta eest antud, aga lihunik rohkem ei andnud kui 44 rbl, oligi pealt näha pisike ja karwand, aga küllap lihunik ikka tast kasu ka sai. Oleks teadnud, et sügise nii kalliks lähewad, oleks wõinud seni pidada, aga kes seda ette ütelda teadis.

Nüüd olen sigadest ja loomadest küllalt jahwatanud, peab inimeste üle ka katsuma rääkida. Mede nurga noored mehed lähewad homme Pärnusse liisku wõtma, nimelt Arude Willem, Paha Andrei ja Palkoja Juku ja Arjaka Jüri. Saab näha, kudas nende saatus on. Andrei ja Juku käiwat kuulu järele kaunis sagedasti Päriwere wahet ja urgitsewat tihti sõrmega kõrwa sees. Ei tea ehk juhtub jälle mõni tuule rabandus, mis kõrwadele wiga teeb ja mehi teenistusest peastab. Tänawu on liisuwõtmine warem kui igaaasta, juba 2sel oktobril hakkas peale. Ei tea kudas meie endise kontrollassistendi Arroga lugu on, külap tal tuleb ka muidugi minek. Oleks ta alles Päriwere mees olnud, wahest oleks siis ka mõnda abiwahendit leidnud, nüüd tal seda wist ikka loota ei ole

Meie uus assistent, Kool, oli oma teisekordsel meil käimisel palju wiisakam ja lahkem kui esimese korra ajal, saab näha, ehk, kui kolmat korda tuleb ehk siis on päris hea juba.

Täna on ilm paksus udus, kell saab warsti juba 8, üsna ämarik alles. Ilm on waikne. Kesknädali ja neljapäew olid õige waljud tuuled. Wiimane sadu tõstis jõe wett ka wähe kõrgemale, enne seda oli kord üsna suwine wesi. Wihm ja pori küll head ei ole, aga kui nii kuiwalt talwele läheb, wõib talwe jälle suur wee puudus tulla.

119

Kirjad kodust

Küllap Sull on nüüd muidugi söögi asi kehw. Wõid pole Sulle ka saata saanud. Ei teadnud ju, lootsime ikka ehk tuled kord koju. Osta sealt ka ikka wahel, olgu hind mis tahes, aga ta siingi madal pole. Meiereis maksab 45 kop. Lehmniidus wõeti wiimati 37, wõib olla, et nüüd ka juba 40ni tõuseb. Meie ootame praegu, et Lehmniidust warsti ehk suurema saadetuse saame, kui kätte saame, siis jaotame Sinule ka muidugi mõne naela. Ega sest pole kedagi, et wõi hind kõrge on, sellegi pärast sööme teda ikka rohkem kui endiste madala hindade ajal. On ju kõik hinnad kõrged, raha saab iga asja eest. Ära pane ka Sina nii wäga rõhku selle peale, et Sull raha läheb, peaasi on, katsu aga oma terwist ja jõudu hoida. Raha saab jälle, aga kui terwis otsas, ei saa teda enam kudagi tagasi. Kui Sull midagi muud puudub, pesu wõi jalanartsa, küsi, küll me jälle saadame.

Kas Sa Postimehe kaasande juttusid saad seal lugeda, neid on siin ka juba mitu tükki, raamatutest on Oma Maa ja Kodaniku käsiraamat II ka juba käes. Muid kaasandeid pole senini näha olnud. Sädemeid ja Lastelehte papa tellinud ei ole, aga lubatud kuukirja Waatlejat küll, see on aga senini ilmumata. Mina arwasin esite, kui papa ütles, et ta 10 rbl. maksnud, et sellega kõik kaasanded tellitud on, aga ei, kõigega oleks 12 rbl maksma läinud. Ma tõin wiimati linnas käies ka 2 uut raamatut “Hädaohtlikud eluaastad” ja “Kuldala”, suuremad asjad nad just ei ole, aga kui wõikastis ruumi jäeb ehk pistan nad ka sinna sisse. Oskar toob nüüd Tammiste Kirjanduse Seltsi kogust raamatuid lugeda, nii on siis ikka pühapäewadel weidi ajawiidet ka. Tänane tee wiib teda küll sealt mööda, aga endised raamatud ei ole kõik weel läbi ja aeg on tal ka kiire, peab tagasi ruttama, papa tahab ratast kätte saada, wist õhtuks linna minna, kui saab, sellepärast poiss täna Tammistesse sisse minna ei lubanud. Peaks ilm selle nädali kuiwa pidama, küll ta siis tulewa pühapäew jälle läheb. (Esmaspäewa hommikul kell 1/25.)

Oskar tõi heila paki koju. Sealt talu poisid pidanud juba peaaegu ise teda tooma tulema. Oled nootide kirjutamisega tüki suurt ja wäsitawat tööd ära teinud. Oskar arwas nende hinna palju suuremaks, kui Sina ütlesid.

Papa heila linna ei läinud, sest uduwihma hakkas sadama ja tegi tee niiskeks ja liumakaks. Täna ta wist läheb, kui ilm walge hakatuses ka nii kuiwaks jäeb, kui ta praegu on. Noored mehed wist walmistawad endaid ka juba linna minema. Sealt talust, kus Oskar heila käis, pidada ka üks täna liisku wõtma minema. See koduskäija, Johannes olewat ütelnud, et 2 aasta eest polegi nii raske minna olnud, kui nüüd teist korda tagasi minna. Jah, mis sinna teha. Et see küll meestel kohuseks on ja praeguse ilmakorra ega rahwa hariduse järje juures teisiti ei saa, siiski lühem oleks see aeg tõesti wõinud olla. Ja weel need pärastised harjutusel käigud sööwad hinge seest ära. Nii näituseks Lülle Juku tuli alles kolme aasta eest wälja, tänawu tegi jällegi kuus nädalit ära. Milleks seda õieti waja on?

Minul on aeg kirja lõpetada, pean lehmi lüpsma minema. Küll me nüüd warsti ikka wõid ka saadame. Hoia aga, et Sa ennast seni ei näljuta, waid osta sealt maksku, mis ta maksab. Kui raha lõpeb, teata aga, küll saad jälle. Seekord head terwist. Paberit jäeb weel tühjaks, papa wõi Oskar wõiwad siia weel kritseldada.

Ela heaste mamma.Oskar ütleb, et temal kiri pooleli on, mis ta warsti Sulle tulema saadab, sellepärast

et ta heila seal paki järel käis, ei saanud ta seda heila lõpetada, aga muidugi warsti lõpetab. Weel kord head terwist.

-.-.-.-.-Onu Oskari kiri:

Isa poolt: 219 A.142 17.X.-13.12-X-13 Lõol

Lõuna

120

Kirjad kodust

Sinu kirja, mis mammale olid kirjutanud, tõin alles täna kätte, oli Arudele raamatu wahele jäänud. See peale, et sa põllutöö kooli tahad minna, tunnen rõõmu, aga enne tule igal tingimisel kord koju, et Sa siia siis kinni jääd, ära karda, mina kihutan Sulle ise tuule alla, tunnen, et must põllumehena oma peremeest ei saa, ehk kui seda pean, siis ei ole must paremat nahka loota kui papastki. Olen rõõmus, kui Sind terwe Lõo peremehena näen, ja loodan, et Sa ka kännustiku omale saad wõita Ka papa on seega nõus, kui sa õppima läheksid…

Üks, mille eest Sind oiatan, on kuulsuse himu. Arwan, et seda juba osalt tunned, et Sa nii ilmasse kipud, mina olen selle wõimu all, kuid loodan seda enam wähem wõita wõima. Pea asi selle wastu on: suur kehaline liigutus ja mitme külgne lõbu. Sina pead – pead, ütlen ma, spordiga tegimist tegima hakkama, muidu jääd nii hästi waimu kui ka ihu poolest jänni, muidugi peab seda wäga kindlate määruste järel tegima ja iial mitte wäsimuseni, siis on tal halbad tagajärjed; söögi isu kadumine, une puudus, haigustel wastuwõtlik olek, ja palju muud. Siis peaks weel olema hingamise harjutus. Ise äranes tähtis on see Sinu praeguse töö juures. Pasun wõerutab õige hingamie ära, pead tükk aega hinge kinni pidama, mis aga koguni halb on.

Saadan Sule warsti maadlemise õpetuse. Siis oleks küll weel jala palli waja ja paljugi muud (pommid on kardetawad ja mitte wäga kasulikud.) Hommen lähen wist lusti sõitma.

On ikka mees, mille sugust teist enam ei tule – see Lusika Jüri ikka. Tegi jälle joogu tükki, et hoia alt. “Juti”, tead küll, “Nüpaka” poeg Kristjan oli tal korra kaebanud, et tööd ei olla. Hääkene küll, teine hää mees annab kohe, mida soowitakse, lubab ka hää päewa palga ja saadab Kristjani linna ühte pool põlenud maja lõhkuma, mille peremees ise wangis uurimise all on. Teine läheb ka, lõhub, kirub ja näeb waewa. Lusik waadanud ka korra eemalt, teinud kulli näo ja saanud naeru krambid, mitmed pole ka aru saanud, kust tal see lõbutuju on tulnud. Seni läinud asi kõik libedasti, kuni palga nõudmine tulnud, muidugi teada, et Lusikas seega nõus pole, kui teine tasu nõuab, nüüd on “nüpakas” nõnda tige, et muud teekski, kui aina nüpeldaks…

Meil on paegust kaunis hää kiiker, umbes sama sugune nagu Reielilgi. Nüüd on aga wa kallis naaber sellega hädas, et peawad kõik ära wahtima, mis ta õues sünnib. Minu kohta on rääkinud: “Juba ma tean, see on üks “peenike mees”, on kaks sinnelt kuuri alt kadund ja kraawi nöör ka, saan aru, kus need on jäänd, keib aga ise sinised prillid ees, on jälle mõni märgu andmine.” Mees on nimelt nõnda hirmul, et ei julge enam õieti magadagi, passib ise poole ööd, poiss teise poole.

Nüüd paar nädalit tagasi pillusin orgiga ühe ööse korwi kartulid wastu katust puruks, ei olnud muud kuulda kui ukse lingi lõgin ja jutu sahin. Teise päewa oli katus pintu täis, mis kartulid üles peksnud. Nüüd kõneleb, et mede wan(?) muidu oma õe küll tapaks, et siis teda süüdlaseks saaks teha, aga et siis ise enam sest maiku ei saa tunda, seda tegemata jätab. On wist tõesti nõdrameelne, ei tea enam, millest rääki wõi mõtelda.

Arro on – nagu juba nimetasin – silmadega lahti saanud, temast siin seletama ei hakka, juhtub ehk kiri mõnda soowimata kätte, pole hää.

Arude Willem on walmis tehtud, on täitsa terwe olnud. Paha Andrei ja Palkoja Jukku on tule eli jalgesse pritsind, nüüd paistetawad, Jukul

ikka paraneb, Andrei on wist linna jäänud, pole omal jalal koju saanud, waata, et jääb sandiks. Lahti on küll mõlemad, aga sandid ka. Harjaka Jürist pole weel paremas kuulda kedagi. Kilgi Heinrich on kotid tuult täis puhunud ja aastaks edasi jäetud.

Pärast kõik oma wigadega, ainult Aru on kawalusega. Masinaid on wiimasel ajal õieti palju wälja tellitud, nimelt: 1. Sauga isesõitja,

ühisuse peale, 2. Päriwere isesõitja, ühisuses 13 liiget, 3. Mede masin pool pidune, ei kei

121

Kirjad kodust

wäljas, 4. Räägu üisus, hobustega weetaw, Munktels, 5. Sauga Mustajõe ühisus, sama masin. 6. Hertsmaa Ühisus.

Uuetoa Juuli on praegust mehele mineku kanditaat. Esimest oli kõwa peigmees endine Töngi Ruudi, siis Arude Ärni, siis Palkoja Kaarel ja nüüd kõige wiimaks weel Jänese Anton Arest. Teadmist weel oli, igawene lakekauss ja kisma punn. See on nimelt Juuli peigmees, kes endist hästi laita ja ise hää libe mõistab olla.

Lugesin Tolstoi “Anna Kareenina” läbi, esimene romaan, mis minu peale täitsa mõjus, sääl tuuakse niisugused tähendused ette, mille sarnasid otsima peab, sääl arutab Tolstoi oma usku, sääl näitab oma elu, oma eksimisi ja õiglusi, sääl sees elab tema ise kõige oma olemise, oma mõtete ja arusaamistega, niidab heina, künnab põldu, riidleb, wõtab naist, kudas piaks ja kudas ei piaks, elab elu igas olus ja tingimises. Kord kättemaksjana ja hirmsana, kord andeksandjana ja hääna, armastab, saab tagasi lükatud, läheneb, wõitleb ja lööb tagasi. Soowin, et Sinagi kord seda lueks, on tõesti midagi wäärt. Ta ergutas ja rahustas mind ühe korraga. Sääl oli palju, mis minu eluga pea ühte läheb. Sääl sai minu sarnane omale usu, kuid mina ei saa, kadedusega waatan nende poole, kes – kas nürimeelsed ehk usklikud – on, neil on oma siht, mis tarbeks nad elawad, nemad arwawad oma lõppu sõrme peal lugeda wõima. Mina aga piinan ennast – nagu Sa seda nimetasid. Ongi piin, tõesti piin, teeb wahel segaseks seda enam, et mõningaid kohutawaid spiritistlisi nähtusi olen wälja kutsunud. Kui ma mitte niisugustes asjades kiirelt otsustada – see tähendab mõtelda ei mõistaks, siis oleks amu juba täitsa hull olnud, nüüd arwan wähemalt wastu (kirjutan eht Eesti moodi) kihuta wälja, ka see arwamine ise on üks wastu kihut.

Ah soo, kas Sa sääl wehklemist ka õpid, saaks wast ehk Sinu läbi järje peale, oleks lõbu, mis midagi wäärt ja mis inimest wärskendab. Kui üks kord wälja tuled, siis wõta, kui wõimalik ka sõja riistad ligi, wähemalt mõõk.

Homme wist tuleb ka kontroll assistant herra Kool järjega meile. On üks inimene, kellest kasu pole, meil ta mõistaks, aga ei julge, kuid muidu mõistab lollusi küll rääkida.

Wihma hakkab sadama, külap wist lõbusõit jääb katki. Papa on täna Päriweres koosolekul, tahawad uut meiereid ehitada ja Suiguga jälle

ühineda. Nüüd olen wist ka auusõna pidanud ja kirja walmis kirjutanud – weel ennem kui

lubatud. Olgu siis uus auusõna teiseks pühapäewaks. Mamma saadab ka oma paksu kirja. Terwisid

wend Ossa.12 X –13 õhtul kell 9.

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa oolt: 220 A.143. 17.X.-13Lõul 12mal oktobril 1913.

Kallis poeg!Sinu poolt tuli meile heila kaart Oskarile, 7mal kirjutud ja täna hommiku tuli kiri

minule 1sel kirjutud. Kiri jäi sellepärast kauemaks tulema, et Arude Anton ta Päriwerest ära tuues oma tasku oli unustanud, kust ta teda alles täna oli leidnud.

Seda soowi, mis Sa Oskari wastu awaldasid, katsume täita. Saadame selle teatud salmiku, ja pistsin lühidalt üles, mis mina Tetermanni üle tean ja ka tema Kõrtsi Jüri laulu, teisi tema laule mull peas ei ole.

Minu minewa pühapäewane kiri on Sull wist nüüd muidugi käes. Heila käis papa linnas ja wiis Sulle kasti posti peale, kus õunad sisse said pantud, ka 4 naela wõid ja mõned raamatud. Ka Oskari kiri sai heila posti peale wiidud. Praegu kirjutab ka Oskar jälle Sinule. Kirjutame kõik, meie Oskariga Sinule ja Elsa oma õele.

122

Kirjad kodust

Papa on Päriweres koosolekul. Wäljas sajab wihma. Ilmad olid selle terwe nädali soojad, täna homiku läks jälle külmaks, nüüd hakkab teesid rikkuma, siiamaale ei olnud weel wäga wigagi.

Mede nurga poistest ei ole muudest soldatit saanud kui Arude Willemist. Arjaka Jüri olewat pidalis. Paha Andrei saanud walge pileti, olewat kliinikus, wana Pahk on täna poisile järele läinud, teda kodu tooma, jalg olewat niipalju haige, et ise tulla ei saawat. Räägitakse, et olewat petroleumi naha alla pritsinud. Kes teab, praegu on poisil küll hea meel, et soldatist pääsend on, aga ehk tuleb wiimati pill pika naeru järele. Arro olewat lahti saanud. Torilastele jäi nende lõbus assistent ometi alles. Papa oli heila linnas kuulnud, et nende kantonite ajal, mis esimesed liisku wõtma olid õiguse mehed kõik lahti saanud ja kõik wähegi wigased hoolega wälja praagitud wiimase kantonist aga pea kõik walmis tehtud. See on enamasti ikka nii, et wiimased selle eest kannatama peawad, et esimesed kergemalt läbi said. Kui Sina läksid, olid Sa ka wiimasest jaust, esimestest jäid ka sell aastal õigusemehed üle.

(Pühapäewa hommikul)Õhtu jäi kiri pooleli, uni tikkus peale, nüüd tõttan lõpetama, papa läheb täna Are

Pulliga Wahnemaale, siis paneb kirjad Jakobis posti peale. Heila õhta tuli ta Päriwerest aegsasti kodu kella seitsme ajal, wahel wiibis ikka kella kümneni.

Ilm on öösel ilusaks läinud. Halb on see, kirjateel rääkimine küll. Suusõnal oleks nii paljugi ütelda, aga kirjutada oleks ikka nagu raske olewat äkki wälja ütelda. Sinu wiimane kiri oma surmajuhtumistega mõjub meele peale. Miks on ometi inimesed üks teise wastu nii hoolimata, kes kord wõimu kätte on saanud, see nende peale, kes temast alamal, enam ei halasta. Heila lugesin lehest pealegi weel uut Hiiobi sõnumit. Edaspidi tahetakse soldatid kuni 1 aprillini teenistuses pidada, tänawu aga lubatakse 1sest jaanuarist lahti lasta. Ikka tumedat ja halba, iial mitte midagi rõõmustawat. Aga parata ei wõi, peab läbi tegema, mis peale on pandud. Kes see pealepaneja on? ikka inimesed ise. Igaüks püüab oma kasu, sellest tulewad siis need hädad. Püüaks igaüks selle asemel ikka, mis kõigile heaks läheb, kõik hädad kauks ja Paradiis olekski maa peal.

Mis sellesse puutub, et Sa ütled, et Sull himu ei olegi peale teenistuse lõppu kohe koju tulla, siis pole seda ju ka meiegi mõtelnud, et Sa kohe kodus rangid kaela pead wõtma. Enne just peadki Sa weel kuhugile põllutöökooli wõi mõne muu sarnase asutusesse minema, sest kohapärija ja põllumees oled ju ikka Sina, Oskarist seda ikka ei saa, ennem on ta masinate ja wabrikute asjas papa järeltulija. Ka on tal weel mitu tuult jala all, wõib olla, et niisama oma aastad Poolamaal ära peab wiitma nagu Sina nüüd. Praegu ei wõi kaewata, et ta pühapäiwiti just liiga kodus kükitaks. Harwa on seda pühapäewa, mill ta mitte wäljas ei oleks käinud, tal on ju ratas, millega ta kui wähegi teed on, kergesti igale poole lipata wõib. Täna wist lubas ta kord Suiku Suurikule minna. Seal on poeg kodus, kes ka natuke koolitatud on, Tammiste Kirjanduse Seltsi liige ja spordi osakonna juht, suwel oli ta seltsi kulul Pärnus spordi kursustel. Jaani poodis õhtuti muude poistega ulamas Oskar küll ei ole käinud ja et ta sinna läheks, ei soowi ju ka Sinagi, muidu on ta küll kõigide wastu lahke ja saab nendega heaste läbi.

Mis meie terwisesse puutub, siis on see praegu päris hea kõigidel, mina olen ka palju terwem kui wiimaste aastate sees kunagi olen olnud. Jäen wanemaks ja hakkan paksuks minema, wananaiste suwi hakkab peale. Oskaril kehaliku jõudu on küll, aga silmad ja kõrwad on ikka tolmu ja külmetuste wastu õrnad, siiski heaste hoidmise juures ikka ka wiga ei ole. Papa puusk teeb wahest heitliku ilmadega walu, aga ka see on ajutine, kui ilmad paranewad, paraneb ka tema. Praegu on tal liikumist ühest kohast teise, et talweks saagimise jauks tarwilikku osa pakkusid saada, läheb jälle oma 5 wõi 600 sülda waja. Paber napib, aeg lõpeb, waja Elsa üles ajada ja lehmi lüpsma minna.

Terwist ja weel kord terwist kehalikult ja waimulikult soowides mamma

123

Kirjad kodust

Andres Tetermann oli wana kuulsa torupilli puhuja “pilli Jaani” poeg. Loomu poolest oli ta osaw ja anderikas, aga noores põlwes kaunis ulaka kombedega. Mäletan, kui ta Soo Timmermanni juures sulaseks oli, kus ta tihti siniseid esmaspäiwi pidas. Kord oli ta linnas heinaweu ajal peaaegu wiina surema pidanud. Wana Joosep, Reieli Riina isa, tagund talle hangu warrega jala põhjade alla, kuni ta uimastusest ärganud. Kui 1880 aasta suwel Jaaksoni Mart laulukoori asutas, oli Tetermann tema sõber ja abiline. Siis ei joonud ta ka enam, waid oli üsna wiisakas mees. Ta oli sell ajal Mätikul sulaseks.”Lugemise” tuhinas oli ta esiotsa nii kui nõdrameelne olnud, nutnud, kahetsenud pattu ja põletanud kõik ilmalikud raamatud ära, oma raamatute seas ka paar Jaaksoni Mardi raamatut, mis tema käes lugeda olnud. Kord saatnud Mätiku wana teda homikul wõsikusse hagu tegema. Kui ta ise paari tunni pärast talle järele läinud, olnud Andres põlwili maas, käed risti ja kui wana ta juure tulnud, hakanud paluma: “Pai peremees, ära sunni mind nii suurt pattu tegema ja nende noorte puude elu lõpetama.” Pärast läks ta Baptisti usku, ja olewat nende seas õige tähtsaks meheks saanud. Laulude tegemises oli tal hea and, “Siioni Sõnumetooja” sees on palju tema wagadest lauludest trükitud. Kus ja mis ta praegu on, kas elab weel wõi on oma loodetud taewa saalidesse rännanud, seda ma ei tea.

Tetermanni Kõrtsi Jüri laul. Tulgem kokku noored mehedLöögem lahti laululehedLaulame sest Kõrtsi Marist Ja sest Jussijässi Jürist. Wana Mari leti taga Istub nagu ingel wagaWaatab oma kallist kättWiinaga ta tembib wettOotab kätte wana wõlgaEt saaks Jüri saapad jalgaJüri wäeti, ah sa waluTantsib üsna palju jalu

Siit wahelt on mõned riimid unund, kudas Jürit Marit Kose Kukke, kellel palju wana wõlga oli, kõrtsis nägid ja wõla tasuks kuue ära wõtsid. Kui see Kukk siis koju tuliNaene kohe wastas oli Küsis Kukelt: kus sa käisidKus sa oma kuue wiisid?Kukk tal kostis, Kõrtsi MariJa ta poeg see uhke JüriKuiarul mu kuue wõtsidTahakambri ta’ga tõtsid. Naene tõttas tulist jaluSest tal mehe häbist waluKuiarule kuue wõttisHalwad sõnad maha jättis.Jüri küll weel kaua norisKogukonna kohtus TorisEi ta saanud ühti maksuPakkusid weel poisil peksu.

-.-.-.-.-Onu Oskari kiri:

Isa poolt: № 221.A.144. 24. okt. –13.

124

Kirjad kodust

19 X –13 a. Lõol…

Sinu kirja mammale tõin täna Päriwesest ära. Homme papa läheb linna, saadab siis wist tüki 20 rubla raha ka.

Täna oli kraawi lõpp, said kõik kuusest kodupool olewad ära puhastud, siis weel karjamaa äärde 41/2 jalane wõetud.

Nekrutid olewat ikka wist pisut mürgelt ka teinud. Olnud umbes 8-9 tükki summas ja käinud siis Pärnu tähtsaid kohti waatamas, esite (homikul kell 10) mindud Endlasse, sääl pole muud olnud kui paar pühkijat. Tormatud üles saali, sääl seisnud klawer, see lahti ja ürgama, tambitud seni kui isu ära läinud (saal on hääle kindel), siis mindud ‘Park hotelli’ pillartit mängima. Esimest on õpetud ka, et ilusti pöidla pealt lüüa, aga ei see pole midagi lõbu tõotanud, waid hakatud kepi küljega widama ikka selle palli pihta, mis aga ette juhtunud. Säält sõidetud Muhule. Litsid tuln endid pakkuma, need loobitud uperpalli ja ukse hoidjale antu säru, siis tuldud uuesti Endlasse. Wõetud 40 kop piletid ja mindud 2 rubl. platsi. Arude Willem juhtunud wana Amende kõrwale, säält juhatud warsti õigesse platsi ja nii edasi terwe rodu sarnaseid tükka.

Kui wõimalik, tule kord koju, aga wõta siis igal tingimisel kõige toredamad riided ligi ja ka polgu märk ning mälestuse raha, tahaks neid küll näha. Leeri ma tänawu igal tahel enam ei lähe, jäägu tulewaks aastaks, nii siis selle aja põimimist ei ole, Ah jah, kui saad, wõta ka sõja riistad ligi.

Nüüd tuleb jõu kogumise aeg, rasked tööd läbi. Päriweres käin ka mootoriga, hommegi wist tahan taga tööseldada. Talwel säen ta töö tuppa üles, wõib treipinki ümber ajada ja elektert walmistada.

Kui ükskord linna saan minna, siis toon omale ühe wiisika õpetuse (2-3 rubla), komete õpetuse (1 r.) ja kastitäie sirklid ja winklid (2-3 r.), on kõike praegust tarwis. Tahan täna õhtugi oma ja Sinu kirjade hoidmiseks lukku plaani teha, aga ilma sirklita kole wilets.

Paha poisi jalg on ikka alles haige, samati ka Palkoja Jukul. Saab näha, mis sest wälja tuleb.

Ilmad on niisked, wahel tuleb isegi wihma, soojus kuni 10o R. järele. Warsti saawad wist kõik Postimehe jutud ka ära saata, seda küll teatan weel. Ega eelmisel kirjal juurde maksa ei tulnud, sai õieti paks. Täna ei wiitsi suurt

paberisse pista, aga et lubasin, siis peab. Nädali pärast saad jälle kirja ehk siis on parem isu, kirjatada, uudiseid oleks küll nüüdgi.

Niisiis sedakord. Hääd terwist.

Ossa. Ah jah, raamatud spordi üle saawad ka paari nädali pärast tulema saadetud

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa poolt: 222 A.145. 24.X.-13.Lõul 20 oktobril 1913.

Kallis poeg!Heila tuli Sinu kiri ja et papa täna linna lubab minna, siis ruttan Sulle wastama.

Mede minewa pühapäised kirjad ja teise reede saadetud pakk on Sull nüüd wist muidugi käes.

Ole terwe, et Sa mulle selle baptistide laulu saatsid. Kui see juubelialbum ilmus, nimetadi teda ka lehtedes. Selle laulu luuletaja on wist kuulsa “Mill Jüri” tütar. Ta on boptistide seisukohalt kõike seda lugu üsna õigesti kirjeldanud. Mina aga ütlen oma arusaamise ja järelmõtlemise järele: Wilets seisukoht neil baptistidel ja wale arusaamine

125

Kirjad kodust

näib neil olema. Elus on nii mõndagi tehtud, mida südametunnistus õigeks ei mõista, seda püütakse lepitada, aga selle asemel, et armastuse seadusest, mis kõiki inimesi ühesugusteks peab, aru peaks saadama, eksitakse weel kaugemale sellest ära. Kui suure uhkusega peetakse oma, alles wanaaegse tooruse peale tuetama usulahku, ainsaks õndsaks tegewaks ja nimetatakse kõiki muid auusaid asutusi ja inimesi, kes teisiti mõtlewad ”turtsuwaks põrguks”, “metsalisteks” ja arwatakse seda pühaks ja õigeks, kes kõige rohkem Jeesuse nime nimetab, kuna selle juures aga sagedasti küll weel ligimesi petetakse ja muud mitte ilusat tehtakse. Piiblit nad luewad, aga wõtawad sealt ainult need kohad omaks, mis nende waimulikku uhkust toetawad, ei saa aga mitte aru, et Kirjatäht suretab, waim teeb elawaks ja usk ilma tegudeta on surnud. Kristuse elujuhtumised õpitakse pähä, aga Kristuse õpetuse tuuma ei püüta kätte saada. Nii oldake Kristuse nimel, ometi täitsa tema waimu wastased. Muidugi ei tee seda üksi baptistid, waid enam ehk wähem kõigi ristiusu seltside tunnistajad. Nagu kolme aasta eest Leo Tolstoid, kes wahest kõige kaugemale Kristliku tõe sisse oli tunginud, sellest kõige paremini aru saanud ja ka oma elus nii palju kui wõimalik, selle järele teha püüdnud, Kristuse nimel mattagi ei lubatud. Nad usuwad põrgut kõige tema koledusega ja loodawad taewast kõige täielikuma õndsusega. Kudas wõib aga täieliku õndsusega taewast olla, kui selle kõrwal igawene põrgu olemas on. Kudas wõib kehastatud armastus, Kristus ja tema järelkäijad, kes oma ligimesi kui iseennast armastawad, kudas wõiwad need õndsad olla, kui nende ligimeste walukisa nende õndsust ei sega. Wanal ajal, kui omakasu suuremal mõõdul ilmas walitses, üks inimene ega üks rahwas teisest ei hoolinud, waid igaüks ennast oma Jumala iseäranis wälja walituks uskus, siis wõis sarnane põrgu ja taewa mõiste tekkida. Praegusel ajal aga ütleb tundlik inimene: Kui see nii õige peaks olema, siis tahan ma ennemini omadega põrgus kannatada, kui niisuguse armuta olewuse taewasse minna. Wanaaegsed usud oliwad weel inimlikumad, nad lasksiwad oma määratud aja järele pealepandud piinad, nagu ka katoliku usk oma puhastuse tules olemise kord ometi otsa lõppeda, aga keskaegne ristiusk on selle kõige koledama, igawese põrgu, üles leidnud. Mulle näib, et meie suurte usklikkudel nagu ka baptistidel nendest teisiti mõtlejate kohta kahjurõõmus naeratus näu peal hiilgab, nad mõtlewad nähtawasti: noh küll te kord põrgus tunnete. Kes nõnda mõtlewad, ei ole aga kudagi Kristuse järelkäijad, kellest ometi usutakse, et ta sellepärast ennast risti laskis lüüa, et inimeste eest põrgupiina enese peale wõtta.

Kudas ma nüüd niisuguse usu ülestunnistamise peale tulin? Ma tahtsin peaasjaliselt Sulle näidata, et minu praeguse usu ja usust arusaamise ja selle lapsepõlise salmiku wahel, mis ma Sulle sinna saatsin ka oma suur wahe on. Sell ajal ei olnud ma weel millegi üle sügawamalt järele mõtelnud, nägin kõike läbi roosiliste prillide ja wõisin sellepärast siis ka laulukoori asutamist, ajalehe lugemist ja muud sellesarnast juba suureks waimutööks pidada. Pealegi oli see aeg ka üleüldse rahwuslise ärkamise ja kõige, mis Eesti nime kandis, ülistamise aeg. Sell ajal oli sarnaseid lapselisi unistusi tähtsamatel meestelgi. Nüüd taga järele waadates näib see aga lollus olewat. Pärastine karskuseliikumine on minu arwates palju enam head rahwale teinud kui selleaegne suurrahwuse waimustus, kus alkoholile igal pidul eesõigus anti ja lauldi: Hellad wennad astkem kokku. Lustipidu laua ümber, tõstkem klaasid, tõstkem toobid, laskem priiust elada. Priiuse kättesaamine ja käes pidamine tarwitab tõsist arusaamist ja tööd, aga mitte kihwtiga uimastatud peade sonimist.

(tund aega hiljem, peale lehma lüpsmist)Täna peatakse Pärnus Kirjanduse seltsi koosolekut, kus mitmed kõned ette

kantakse. Papa tahab ka sinna minna, et teed wiimasel ajal wiletsaks on läinud, siis peab ta jala minema, tahab küll, et Oskar ka ligi läheks, aga poiss ütleb, et ta kraawikaewamisest wäsinud on ja ei taha seda teed ettewõtta. Papa jäeb muidugi

126

Kirjad kodust

homseks tagasi tulema, lubab Sulle ka raha posti peale panna, arwas kord, et ta ehk ka mõne raamatu ostab ja Sulle saadab, aga see jäeb ikka wist teiseks korraks. Oskar kirjutas ka õhtul Sulle kirja, küll ta selle ka täna ära saadab, praegu magab ta alles.

Külauudiseid kirjeldab Sulle muidugi seekord tema täielikumalt kui mina. Nekrutipoisid, Paha Andrei ja Palkoja Juku pidada alles paistetanud jalgu põdema. Arjaka Jüri olewat ka alles pidalis. Lülle Sassi olewat kuulu järele ikka soldat, olewat wist talle parem, et minema saab, olewat kuulu järgi jälle üks naese jänt tal ees. Lülle Kusti ei elawat mitte enam Lüllel, waid Wõllas naesewanemate kodus. Juku wist on ikka alles poissmees, pole kuulda olnud, et ta naist oleks wõtnud. Soo Timmermanni juures olid minewa pühpäew joodud, mede Elsa ja Hermann oliwad ka seal, tütarde nimed pandud Marta ja Linda.

Mede wäline põllutöö on seekord ka päris tehtud. Heila lõpetasid kraawide töö ka ära, nüüd wõiks talwe tulema hakata, saaks jälle metsa weu ja saagimise töödega peale hakkama.

Praegu aga pole talwest juttugi, ilmad on hästi soojad. Karjased huikawad igapäew kännustikus. Mede loomad on küll juba esimesest lumesajust saadik kodus, karja Juku läks juba Mihklipäewal oma koju ja muidugi ka kooli.

Sinu wiimane nootide saadetus on papale selle himu peale ajanud, et ta neid tükkisid ka kuulda tahaks, sellepärast tahaks ta teada, kas neid tükkisid ka grammofoni nootide hulgas peaks olema, temal on juba ammu himu omale grammofoni osta, kui kusagilt mõne odawasti kätte peaks saama. Nüüd wist olewat tal linnas üks sarnane saadawal, kui ta selle kätte peaks saama, siis tahaks ta ka mõne nende tükide nootisid tellida ja käsib Sinu käest küsida, wahest saad Sina seal nende nootide kohta paremini teada, kas neid saada peaks olema ja mis hinnaga. Oskar tuli praegu siia wahele ja lubas ka kodustest hinnakirjadest selle üle järele waadata, kas neid tükkisid ka seal nimetatud on.

Papal on warsti jälle Taali minek, seal tahab kõik jälle järel waadata ja korda säädida, et kui talwe tuleb ka saagimisega hakkama saab. Minewa nädala käis kord Allsoos kuulamas ehk wana Jaak müüb oma kuiwa ladwadega kased ära, siis saaks ka kodus saagida, aga Jaak hoidnud selle jutu eest üsna kõrwa, läinud ära koguni. Imelik mees ka tema, las mets mädaneda, aga mahawõtta ei täi, saab näha, kas neil tulewa kewade algab uue maja ehitus, rahwas ikka loodab seda. Wõib olla, et Wõlla poolt peale käiakse ja see ka teuks tehakse. Oli ju Jaanil ka kindel nõuu tänawu masinaga rehte peksta, käis meil masinat kuulamas, aga mede masinad on wedamise jauks liiaks rasked ja et ilmad kuiwad olid, edenes neil ka wanawiisi peksmine.

Soo, nüüd olen paberi kõiksugu sodiga täis kritseldanud, aeg lõpeb ka otsa, muud kui head terwist ja jällenägemiseni mamma.

Peaks Su kodusaamise lootus ometi täide minema. -.-.-.-.-

Onu Oskari kiri:

Isa poolt: № 224.A.145. 29.XI.-13.20-XI-13.a. Lõol.

…!Sinu kirja sain just Mardipäew kätte, aitäh. Ei wiitsinud senini mõnesuguste

põhjuste pärast kirjutada.Arwad, et minust ikkagi põllumees saab, wõib olla, aga isu mul küll selle ameti

pääle ei ole, olgugi et ma iga päew, ise äranis wiimased nädalid, näen, et põllumehel suurt haridust, teadmist ja mõtlemise wõimu tarwis läheb, ainukene asi, mis mind põllumeheks hakkama wõib sundida, on see, mis ihu tarwitab, nälga ma ikka kõngeda just ei tahaks. Ülespidamine on mul üks suurem tulewiku mure.

127

Kirjad kodust

Soowitad ratsa sõitu, noh, pisut naljakas minu seisukohalt waadates, esmalt aineliselt küljelt, siis osawusest ja tahtmisest ära rippuw elu. Kuhu läheksin ilma sadulata, kuna muidu kõige parema tahtmise juures, isegi wäikese sörgiga pean waatama, et konte kraawist konniga koju widama ei hakka. Sadul maksab ja papa hoiab sadula tegimist Sinu jaoks, hää see ongi, siis üleüldse hobusega oma käe pääl wälja minna on wastik, olgu kas ratsa ehk saaniga, siis piab ta eest hoolt kandma ja söötma j.n.e. Ennem käin juba jala. See oleks kord ka üks tubli lõbu olewat, aga ainult sell kell aega küllalt. Mina olen ikkagi, nii ütelda, "kinnine inimene". Olen teise teender ja pean õigel ajal platsis olema, tahan nõnda 10-20 wersta kaugusele pidule ehk külasse minna, pean ikkagi tööajaks kodus olema ja kui seega läbi saaks, oleksin rahul, saatus on kord selle koha määranud ja asi tahe, aga kui siis weel pisut hommikust poolt ööd tulema jääd: “Usutab üks – ega sa “külas” käinud.” Teine – waatab pool kiimas ja sõnub – “lasen sind ikka jooksta pääle, aga kes mind laskis!” – kolmas (Elsa) ässitab taga ja kiunub kallal kunni mõne soolase wastuse wälja norib, siis omal hing täis. Sellegi pääle vaatamata on mõnus tunne, kui pühapäiwiti kodunt kepi pihku wõtad ja natukene luusima lähed, ei ole tarwiski just wõerusel kuhugi minna, mööda metsi solkida on kõige lõbusam, mida rohkem siis kepi laki päält päew wastu kiirgab, seda lõbusam.

Kahtled, et wehklema tahan õppida, ka tähendad, et metsik wanaaja jäänus ja seks, et teist surmata wälja õppida pisu jäle on. Muidugi, aga inimene on ikka loom ja mitte jumalate killast. Teiseks, minul on tung üleüldse niisuguste wanaaegsete jäänuste poole nagu wehklemine, üleüldse on mul tung pea nagu loomusund, et midagi sarnast liikudes käes peab olema, millega lüüa, purustada wõiks, sama mõnusus on ka kepiga käies. Kui kõigest wäsinud oled ihulikult, töö läbi, mis päewal tehtud, siis õhtul lugemisest ja kirjutamisest, siis pisut seisma jääd, nii hinge tagasi tõmbama, siis tunned järsku nooruse jõudu, keha jõudu lõkkele löömas, tahaks kõike ainelist kraami pea pääle säädida, purustada, murda, maru taoliselt tuisata ja mõte langeb mõõga pääle, paras raskus su peos tubli wastase wastu, jagad aru järgi ja osawasti hoopa, kaitsed, wõtad wastu, jääd alla, saad wõitu, see kõik on ergutaw ja kui mina iga õhtu niisugusel wiisil müllata saaksin, mu õppimise jõud oleks kahekordne, ma wõiksin siis nüüdse 50-100 sõna asemele 100-200 sõna õppida, sest wõin Sulle kord enam kõnelda, kui wälja tuled.

“Anna Kareenina’t” Sulle saata ei saa, oli ainult kogust lugeda, omal teda ei ole. Ja arwan, et praegustes oludes Su meeleolule kõige parem ei ole, olgu wast siis, kui kord jälle Lõol oled, arwan ka, et Zola pisut ränk on, olen tema töödest ainult “Söekaewurid” läbi lugenud. Ainuke wiga on, et ta inimeste ropu elu liig selgelt ette kujutab, seda kõik wähematest sõnadest samati wälja arwata.

Jörn Wal(?) oleks oma koha kordasäädimisega rikkaks meheks saand, nõnda et ka teisa teaduse arusid uuri oleks wõinud. “Demaitise” Margus jäi alg haridusega ja ei saanud ühtlasi kohuste pärast, mis isa surma woodil oma peale wõttis, muudeks hakkata kui põllumeheks. Siis tema iseloom ole isemoodi kui minul ja uskus, et tulewases ilmas weel elu on, wõis maapeal siis ainult seks tööd teha, et omale süüa sai ja ka wahest mõnda teist awitas. Minul on ainult üks elu ja see pärast tahan teda ka niiwiisi elada, kuis kõige enam meelt mööda on. Niisugust ametit muretseda, milles muud lõbu ei tarwita…

Ah soo, papa tahaks tulewal kewadel uut puhast lauta ehetada, mis selle kohta arwad, tarwis ta küll läheb, wõi ostab ennem kännustiku ära. On alles põllu pangale müümata ja wõib terwelt osta, muidu ei saa rohkem kui weikse tüki. Oleks tõesti pahandaw, kui sinna terwe küla popsa asub, nende seas wõib ka mitme suguseid inimesi olla, küll halbu ja häid. Siis weel, tulewikus läheb ta mitu korda kallimaks, aga praegust saaks teda weel üsna odawalt, oleks nüüd üks kõik, kust poolt külg ära wõta, saaks koha poole suuremaks.

128

Kirjad kodust

Seda korda enam ei kirjuta, tuleb Päriweresse minek, wiin kirja ära. Ah ka, Arude Liisaga tahtsid kirja wahetusse astuda, küssi Willemi adressi tema käest. Liisa adress on: “Pärnu, Karja uul. № 50 (omas majas). Saad tema poolt Willemi kohta teatusi.

Seks korraks Üwasti. Ossa.

Täna tuli neljas talwe, Päriwere wana kuulutust järgi peab weel kaks tulema. OJ.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt: 225 A.146. 6.XII.-13.Lõul 30mal nowembril

Kallis poeg!Jällegi saad Sa kodust kaua kirja oodata. Sinu kirjad oleme küll kätte saanud.

Oskar sai ühe juba Mardipäewal ja teine tuli üleheila, aga praegu on teed nii wiletsad ja selle tõttu linnas käimine nii wähene, et kirja hõlpsasti posti peale ei saa saata. Nagu praegugi, algan kirjutama, aga ei tea, millal kiri teele tulla saab. Papa arwab küll, et ta tulewal nädalil ikka kord linna minema peab. Ilmad on pentsikud, ühel päewal sajab lund, teisel wihma, ühel külmetab, teisel jälle sulatab, tegi ometi niigi palju külma, et hobustega natuke wedada saab.

Mardipäewa järgmisel nädalil oli papa pea terwe nädali Taalis ja Paha Mart wiibib seal praegugi, walmistawad seal talwe wastu ette, aga ega enne Jõulu saagima ikka ei saa hakata.

Saab näha, kas Paha Mart hakkab talwe poole Taalis pulma ka tegema, sõbrustawat ikka Kuusiku peretütrega, siis saame ehk sugulasekski, Kuusiku perenaene on nimelt minu täditütre tütar, muusikakunstniku Lydigi õde.

Minewane nädal oli meil halb nädal, loomadega oli õnnetusi. Esmaspäewal suri üks 3 kuu wanune põrsas ära ja et surm kaunis äkiline oli ning muhutõbi siit ka kaugel ei ole (Raidla külas on Lüllel ja Ännikul mitu looma surnud), siis kartsime, et ehk on ta otsaga ka meil wäljas ja papa andis asja Ares urädnikule üles, kes telefoniga linna politseile kõneles, kust loomaarstile käsk anti asja järele uurida. Selle järeldusel käiski loomaarst Paju neljapäewal meil. Siga oli soolte põletikku surnud. Meil jäi aga juba Teisipäewal lehm, nimelt wana Preili, haigeks, tema haigus küll muhutõbe märkisid ei awaldanud siiski ootasime loomaarsti, sest meie abinõuud tema juures ei aidand, tal oli nimelt kõht kinni ja söömine ja mäletsemine puudusid täiesti, sinna juure tuli weel, wist sisseantawate rohtude mõjul, enneaegne poegimine. Loomaarst awaldas arwamist, et lehm wist midagi terawat asja sisse on söönud, ja käskis teda ära tappa, liha tunnistas ta söömiseks kõlblikuks, sest tal ei olewat palawikku. Meil selle liha järele ihaldust ei olnud ja et tee waewaline oli, ei tulnud ka kiusatust, teda linna müügile wiima hakata. Lehm waewles weel laupäewani, sest ta näitas wahel niisugust nägu, agu tahaks paranema hakata, siis aga nägime, et tal lõpp enam kaugel ei olnud ja Nikolai ja Hermann tegiwad talle lõpu peale, nahk sai maha wõetud ja liha koertele antud. Magu lahti lõigates leidsime kirjukoti ja sadakordse wahelt kaks sindlinaela, millest teine teraw oli ja sealt kitsa koha pealt mau seinad weriseks oli torkinud. Ka oli seal weel tina prügi ja kildusid. Muidugi oli ta need tuast wälja wisatawa pühkmetega sisse söönud. Nii oli siis loomaarstil ikka õigus. Meie lehmade arw on sellega 9 peale langenud. Wana Kirju sai juba ennem ära tapetud. Temal oliwad ka wist wanaduse pärast jalad haiged, ei saanud heaste maast ülesse. Preilist on weel sellepärast kahju, et ta warakult lüpsma oleks tulnud, ja et ta kewadel Soome pulli juures oli tal oleks wäga ilus wasikas tulnud, aga mis sinna parata, õnnetus käib ikka inimesi mööda, peame aga sellest nii palju õpetust wõtma, et tuapühkmeid ilma läbiotsimata loomade alla ei wõi wisata.

129

Kirjad kodust

Küla uudiseid ei tea suuremat. Uueda Juulist loodetakse, et warsti endise Jänese Antoniga pulme hakkab tegema, ootawat weel paremat teepidu. Palkoja Lilli on endist wiisi ikka tüdruk alles. Poe Jaan ka ikka wana poiss, ei saa naesewõtmisega hakkama. Päriwere Uueda Marta olewat Sangastes kontrollassistendi koha peal ja saawat head palka. Kingul olid sügisel pulmad, wana Anni sai ka mehele, olewat üks linna mees, sedasama laadi olekuga kui Annigi. Reieli neiudest on Mariie Uduweres majapidamise kursustel ja Lydia õpib Wändras raamatupidamist. Andrese ja Juuli tütardest käib Ella Jakobis kihelkonna- ja Juuli Tabrias wallakoolis. Üksi Erna on weel kodune laps. Eliise oli Mardipäewa ajal mõned päewad meil õmblemas, kurdab, et ta küll Liplapil aiapidamist õppis, siiski sellega suuremat ära teha ei saa. Kohta küll pakuti talle, aga see oli nii palju kaugel, et ta sinna ei tahtnud minna, meheleminekuga ei saa ka hakkama, oleks mõned olema ka, aga need ei meeldi jälle nagu see ilmaelu ikka on.

Meil on praegu peaaegu kindel nõuu tulewal kewadel uut loomalauta ehitama hakata. Plaanitseme, muidugi ikka asjatundjate, nagu Kalliti, Päriwere Hanseni ja sinu nõusolemisel puust lauta, sest et meil see materjal omast käest on, wanast laudast saab isegi hulk palka, muidugi tulewad ka uus ait ja põhukuur ühte arwata, ja nimelt peab puhas laut tehtud saama. Päriweres muutsid oma lauda puhtaks laudaks ümber. Ka Reielil kawatsewad seda teha. Meil on praegustes oludes, nagu weised rehal, hobused keldrikuuri all, ikka kaunis halb läbi saada, iseäranis suwel, kus kärbseid palju tekib ja neid raske on eluruumidest eemal hoida, sest et sõnniku hooned wäga lähedal on. Praegu ei tea küll, kas just tulewal suwel saab, see järgneb sellest, kudas talwene saagimise teenistus läheb, aga materjali nagu liiwa, kiwide j.m. muretsemisega saab ikka algust tehtud. Muidugi peab lauda juure ka sõnniku hoiukoht tehtud saama. Ka sigade laut ja köök ning automaatlik jootmise wärk, et loomadel alati wesi ees wõtta oleks, tulewad teha ja mina unistan koguni Soomest tulnud karjatalitajast, kes selles asjas suuremad mured minu pealt ära wõtaks. Ei olegi ka nii wäga unistus, Päriweres saab praegu karjatalitaja, Soome neiu 12 rbl kuus, meil Elsa 8 rbl, tulewikus tõusewad tüdrukute palgad weel ühtlugu, nii et see wahe weel weiksemaks jäeb. Eks näe, kudas läheb.

Et need nõndanimetatud usklikud minu kirja ja laulu arwustamise wääriliseks on pidanud, siis pean selle kohta ka mõne sõna ütlema. Esmalt ei ole minu laul sugugi baptistide kohta tehtud, mis omast kohast ikka ametlik usulahk on, waid umbes märatsejate kohta, kes piibligi sõnu koguni walesti pöörasiwad. Baptistid ilmusid alles pärast sellesse sogasse, hingesi püüdma. Baptistide käest aga tahaksin ma küsida, kellel on siis õieti Jeesus, kas neil, kes päewas kümned korrad Jeesuse nime nimetawad, ainult oma ususeltsi liikmeid õndsuse pärijateks ja osawõtmise wääriliseks peawad, suuga mõtteta palwesõnu lobisewad, Jumala riiki nagu mõne maapealse suure mehe kuldseid saalisi enestele ette kujutawad, seal juures suurt waimulikku uhkust tunnewad: ”Ma tänan Sind, et ma ei ole nagu seesinane tölner” wõi neil, kes ilma alalise Jeesuse nime nimetamata ja tema isiklikka elujuhtumisi harutamata terwet inimese sugu oma wendadeks peawad, isegi kurjategijaid hukka ei mõista, waid neid raskesti haigeteks tunnistawad, kes inimesesugu paremaks saamise ja täienemise sisse usuwad ja selleks tööd teewad, et hariduse walgus ja kõlbluse tunne wõidule peaseks. Piiblis seisab ju ka et: “Usk ilma tegudeta on surnud usk” ja teises kohas: “Ei saa kõik, kes minu wastu ütlewad, Issand, Issand, taewa riiki , waid, kes teewad minu Isa tahtmist…” niipalju wõib juba sõnasõnalise piibli uskumise juures baptistide ja muude usuga uhkustajate wastu ütelda. Waba mõtte seisukohale asudes aga wõib ilma hirmuta küsida: Mis on siis õieti piibel? Ja kui usklikud wastawad “Jumala sõna”, siis tuleb seda nii mõista, et piibel üks wana, auuwäärt, pühaks peetud raamat on, mis eneses Juuda rahwa ajalugu, nende kombe ja usu seadusi, mitte tarkade ütelusi ega uues seaduses Jeesuse ja tema jüngrite õpetust ja ilmawaateid sisaldab. Mis aga piiblit meie ajani oma auu sees on jõudnud pidada, ei ole

130

Kirjad kodust

mitte Juuda rahwa koledad sõjad ja toored nuhtlemise wiisid, ega nende wihane Jehowa, kellele magusaks haisuks loome ja isegi oma lapsi, näituseks Jehwta tütre lugu, põletamise ohwriks toodi, waid Jeesuse armastuse ja andeksandmise õpetus. Et sellel ajal aga inimesesugu weel koguni toores ja nende ilmawaade armuta oli, sellest tuli siis, et Kristust ja tema õpetust nende poolt, kelle peale ta mõju awaldas, nagu Jumalat ja Jumalikku wastu wõeti. Ei jõutud inimese poolt nii sügawa headust uskuda ajal, kus igal pool inimese weri woolas ja maapealsed piinamised rahwa juba tuimaks teinud oliwad, nii et neile lisaks igawene põrgu pidi wälja kuulutadama. Jeesus tahtis inimesi kombete täitmisest elawale usule s.o. surnud wormide pidamisest tõsistele tegudele, wälimisest sisemisele üle wiia. Tema hakkas nende mõtteta kombeorjustele wastu nagu dogmalik pühapäewa pühitsemine, kätepesemine j.m. Ta kuulutas ühetaolust ja wendlust. Aeg pidi tulema, kus ei ole Juuda ega Kreekameest, waid kõik pidid armastuses ühes olema. Mõõgad pidid sirbideks ja piigid kablideks tehtama, se on sõjariistad põllutööriistadeks. Kui Jeesus iseäralise õpetuse eest toore rahwa wiha läbi surma sai, kuulutasid tema poolehoidjad tema Jumalaks wälja, ühes sellega hakati aga warsti ka tema õpetusest uut kindlat usudogmat wälja arendama, mis aja jooksul niikaugele läks, et just kehastatud armastuse nimel, kes kõigile andeks andis ja ühelgi, kes patuta ei olnud, teise peale kiwi ei luband wisata, hirmsal wiisil inimesi piinati ja hukati, mõteldagu ketserikohtu peale. Waba mõte loeti kõige hirmsamaks patuks ja luetakse seda weel tänapäewal, baptistide poolt ka iseäranis. Kõigile asjadele lubatakse uuendust, aga et ka usk ajaga seltsis uuenema ja arenema peab, sellele waieldakse silmi kinni hoides wastu. Ometi ütleb üks tark mees: “Ajal, kus wälguga mõteldakse, ei pea mitte tinaga palweid pidama.” Ja tal on õigus. Aga ehk küll Jeesuse õpetus mitmetmoodi ära wõltsiti, esialgse ühest, kus Juuda ja Kreekameest ei pidanud olema, paljud usulahud tekkisiwad, sagedasti koguni tühiste waieluste pärast, waieldi Jeesuse isiku üle, kas ta oli Jumal wõi inimene, wiimaks tunnistati ta mõlemateks kokku, Jeesuse õpetuse sisu ja tuum, armastus, unustati seal juures ära, iga usulahk pidas ainult oma liikmeid wendadeks, kes sellest wäljaspool, olid ”põrgu” maailmalapsed, “kadunud hinged”. Sellegi pärast ehk küll usu esitajate poolt kõrwale jäetud ja kombete täitmise alla maetud, ei kustunud armastuse aade ometi, waid tegi enesele ise teed. Wagatsejad ütlewad: Ilm läheb ikka pahemaks, tehtagu silmad lahti ja waadatagu, wõrreldagu endise aja ilmawaateid nüüdsetega, siis saadakse aru, kui palju inimesearmastus wõitnud on iseäranis weel wiimastes aastates, kus waba mõte ikka julgemini pead tõstab. Wanal ajal oli inimese werewalamine igapäewane nähtus. Kuulsas Rooma Areenas lasti inimesi üksteist wastastikku maha tappa ja sunniti neid kiskjate loomadega wõitlema, kõik rahwa lõbuks. Kes ihaldab meie ajal sarnast lõbu? Isegi sõja wastu, mida sell ajal kõige loomulikumaks asjaks peeti, on wiimasel ajal wõitlema hakatud ja kahtlust ei ole, et kui rahwa haridus ja arusaamine edeneb ja ta edeneb, siis kord aeg tuleb, kus sõjad niisama minewiku mälestusteks jäewad nagu nüüd Rooma werine Areena ja aeg tuleb, kus rahwad rahwastega wennalikult läbi käiwad ja oma asju ajawad. Wanaaja üksikud rohkem mõtlejad mehed aimasid ka seda ja kuulutasid ette ja kord peab küll tõesti aeg tulema, kus sõjariistad põllutööriistadeks saawad. Kes mõtelda wiitsib, ilma et ta ennast laisalt usumantlisse mässib, peab arusaama, et need, kes Jeesuse õpetuse järele teewad, temale lähemal on kui need, kes ainult ütlewad: Meie usume ja seda enestele suureks õiguseks luewad. Kui nad mõned korrad närwide ärituse pärast nutnud on, endid sellega ära on wäsitanud ja selle järele rahuliseks jäewad, noh, siis on uue sündimine käes ja taewakodanik walmis, kes põlglikult, ilmalaste peale waatab.

(2 detsembri hommikul)Heila ja üleheile sadas wihma ja oli sula ja sopane, täna ööse on natuke kahutama

hakanud, wõib olla, et papa täna linna poole sammuma hakkab, siis saab ka kirja ära saata. Edaspidi saadame muidugi Jõuluks ka wõid ja ka mõnda lugemise materjali, papa

131

Kirjad kodust

ehk ostab mõnda linnast ja siin on ka mõned Postimehe kaasaantud jutud, nimelt “Tunnel” on suurepäraline, kujutab inimeste wõitlust metsikute looduse wägedega. Oskar õpib praegu hoolega Saksakeelt, sellepärast wist ta ka nii harwa kirjutab, nüüd on pikad ööd ja õhtuti aega õppida.

Lõusa mamma käis ka heila meil. Kusti on ikka alles Saksamaal, aga nüüd on tal juba inseneri diplom käes. Kas ja millas ta kodu tuleb, on teadmata. Kodustel oleks teda aga hädasti waja, sest wanemad jäewad wanaks ja põduraks, ega jõua enam tööd teha ja kohta korras pidada.

Katsu, kudas Sa mu segasest kirjast jagu saad. Kõige paremat soowides mamma.

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa poolt: 226 A.147. 14.XII.-13.Lõul 10 detsembril 1913.

Kallis poeg!Wiimane kaart Sinu poolt tuli laupäewal kätte, täna pakkisime Sinu jauks sisse 5

naela wõid ja kaks “postimehe” juttu, nimelt “Tunnel” ja “Maakera surm”. Tunnelist puuduwad mõned poognad wahelt. Kas Sull “Helmuth Harringa” luetud on wõi ei ole. See on ka hästi tubli jutt, oleksin ta ka heameelega paki sisse pannud, aga ei mahtunud enam ja arwasime ka, et see juba minewal kewadel ilmus, et ta Sull ehk wahest luetud on. Papa lubab homme linna minna, ehk ostab seal siis weel mõne uue raamatu, neid saadame siis jälle edaspidi Sinule. Seekord saad Lehmniidu wõid, meiereis on praegu kaunis kallis hind.

11 detsembri homikul. Ei jõudnud heila õhtu oma kirjaga kaugemale kui siia, nüüd jätkan edasi. Meil on

praegu mitu päewa juba muidu päris talwe ilm, aga lumi puudub. Wähe härmatist ikka on maas ka, aga sellega pole midagi ära teha. Papa tahab sellepärast täna jälle jala linna minna. Sinu paki wiis ta heila Päriweresse, sealt läheb piima mees hobusega, see wiib paki linna. Ise läheb ta otse.

Kahju on, et Sa mitte kordagi koju käima tulla ei saa. Oleks nii heameelega Sind ometi korra näha tahtnud. Oskar igatseb ka wäga selle järele. Jah, kui ometi weel wanamoodi teenistusest lahti saamine oleks, siis oleks selle peale hea lootus, et kui elu ja terwist, siis Sa tulewal aastal selleajaga ometi waba oled, aga nüüd nihkub see aeg ikka kaugemale.

Kuidas Su terwis ja söögiisu on. Wahest tahaksid Sa mõnda muud toidupoolist ka kodunt saada, nagu liha, kui Sa seda tahaks, siis katsuksime seda siin kudagi suitsetada ja saata. Sinu söök on seal muidugi hirmus ühekülgne.

Uueda Juuli on juba Jänese Antoni pruut ja walmistawat kibedasti pulmade wastu. Saab näha, millal need tulewad, küllap muidugi pühade aja ümber. Anton rentiwat Tallinnamaale koha, kuhu nad elama minewat. Kingu Johannesel ja Juulil on minewa nädali jälle üks poeg juure tulnud. Raki wana mamma olewat peast nõdraks läinud. Timmermanni Hendrik on wallawanemaks walitud. Torilaste jändamisi Ollinoga lued Sa wist muidugi “Postimehest”. See asi on nüüd uurimise all, ju näeb ükskord, kumb wõidab, kas Ollino wõi tema wastased. Torilastel ongi oma enese suured mehed ja oma mõõdupuu teadmiste asjus. Kontrollassistendi Arro olewat nad instruktoriks teinud. See oleks ju muidu hea küll, aga Arro sellekohaste teadmiste juures wõib kahelda, pole ta ju muud haridust saanud kui kihelkonnakooli ja karjaasjanduses pole ta kusagil õppimas olnud, mitte kontrollassistendi kursustelgi, waid ainult mõne aja Wändras Wirkusel karjameheks olnud. Noh, aga head mokad tal on. Wiimasel ajal käiwat Arro õige sagedasti Reielil, meile ei ole ta aga kordagi peale Päriwerest lahtisaamise saanud. Noh

132

Kirjad kodust

meil ei ole ka mitte noori neiusid ja wahest on tal ka wähe wingu, selle lahtisaamise asja pärast. Igal ühel oma mõtted ja waated. Kallit käis kord mõne nädali eest meil, siis kui Päriweres karjakursusi peeti. Tema on ikka endine mõnus poiss. Kiidetakse, et ta wiimasel ajal hästi tubliste kõneleda oskawat. Mina ei ole ta kõnesid rohkem kuulnud kui ükskord Päriweres ta kõige esimest ja suwel aasta eest jällegi Päriweres, kus ta näitas, et ta selles asjas palju edenenud on. Nüüd sügisel läksime küll sellel pühapäewa õhtul Päriweresse, mill ta seal jälle kõnelema pidi, aga ta jäi seekord sinna tulemata, olnud tal parajasti wenna ärasaatmine, kes soldatiks läks. Meie praegune assistent hra Kool läheb ka üsna ladusaks poisiks, esiotsa oli tõhakas mis hirmus.

Päriwere ühisuse asjus teeb praegu Parisselja Prints palju tülinat. Tema on koguni rahutu, kirjutab wahest meierile, wahest papale, süüdistab meierit, et see temal piimaproowid ikka madalama raswa protsendiga tegewat, kui temal kodus olewat, nõuab aruandeid ja wahel nõuab oma sissemaksu raha kätte ja tahab wälja astuda. Heila käis papa jälle Päriweres proowide tegemise juures, on jälle mõni sajandik protsent wähem wälja tulnud, kui kodus, muidugi aga mitte üksi Printsil, waid ka kõigil teistel. See tuleb muidugi ka sellest, et Päriweres 10 päewased proowid koos on, kuna kodus ühepäewase wärskelt lüpstud piimast proow wõetud saab ja et Päriweres muidu piim selle aja sees hapuks läheks, siis pannakse sinna rohtu, pisut “Kalium pichromati” juure. See ep see patuoinas ongi, kes raswaprotsenti alandab ja selles ka Prints Reinupit süüdistab, aga kudas ilma selleta piima alalhoida saab, seda Prints ei õpeta. Prints usub ikka, et tema piimale seda wähe rohkem juure pannakse kui teistele.

Suigu meestel on oma meiereiga niisama jändid käsil, saab näha, kudas nende meiereidega lugu läheb, kas nad ühinewad wiimaks ühte wõi lagunewad päris ära.

Minu uudised kipuwad lõppema, ei tea enam midagi, mis nii tähtjas oleks, et seda kirjutada. Wa naaber elab ka wiimasel ajal wagusalt. Rehed peksis ta omal tänawu päris õigel ajal ära, aga kaerte kuiwatamisega oli mees kimbus. Öleks neid ehk Reielile kuiwatama läinud, aga kes wõib selle peale julge olla, et Lõu Mart ka selle aja sees sinna ei lähe. Olewat neid siis kuiwatamata linna wedanud. Rahwas räägib, et tal uues toas endisest ajastki kuiwatamata kaeru kõdunemas olewat.

Tea, kudas Su pesu ja jalanartsudega lugu on, wiimati ikka ütlesid neid küll olema. Kui midagi puudub, teata sellest ja wõib siit küll saata. Kas Sull paksemaid särkisi ka weel hinges on ehk on mõnda niisugust waja. Kamsol oleks wahest kõige parem, ehk saad sealt osta. Ju Sa wiimase rahasaadetuse ikka kätte said? Aeg lõpeb otsa, tuleb talitama minna, pean kirja lõpetama, muud kui seekord head terwist ja rõõmsaid Jõulusid. Wõib olla, et wiimane ütelus soldati kohta nagu pilge kõlab, aga mis wõib sinna parata, olgu nad siis soldati kohaseltki rõõmsad.

Weel kord head terwistmamma.

-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt: № 232 A. 151. 11. jan. 1914 a. Pliiatsiga: A 148 kellelt? kadunudLõul 7mal Januaril 1914.

Kallis poeg!On jällegi mitu nädalit, mill Sinu poolt kirja pole saanud ega Sina meie poolt ka

mitte, paar kaardikest wälja arwatud. Päewal enne uueaasta laupäewa käis Sinu kaaslane H. Mihkelson meil ja tõi noodipaberi paki ära, ühes sellega maksis ka papa kätte 5 rubla, mis ta Sinult olewat laenanud. Papa käsib ütelda, et tal selle üle suur hea meel on, et Mihkelson talle tõendas, et Sa wiina ei wõta.

(8 Januari homikul)

133

Kirjad kodust

Hakkasin õhtu suure hooga kirjutama, aga nagu näed, ei jõudnud kuigi kaugele, nüüd hommiku tõusin wähe waremini ülesse ja kirjutan edasi.

Mede pühad läksiwad ka ühtemoodi mööda. Keskmise püha õhtul tegime ammuaegse lubamise teuks, käisime papaga kord Endlas näitemängu waatamas. On ikka teisem kui Uduweres. Tükk küll oli kerge jant, aga et ta heaste ettekanti, siis sai ikka naerda küll, rahwast oli saal peaaegu tungil täis. Nii kui näitemäng lõppes, ruttasime kohe kojusõiduga, waheajal oli ilm tuiskama hakanud ja kui me oleks weel wiibinud, siis oleksime raba peal hädasse wõinud jäeda. Nii saime enne kõige kangema maru algust weel koju. Küll aga märatses tuisk terwe wiimase püha ja weel järgmiselgi päewal. Mitukümmend aastat pole sarnast tuisku olnud. Sindis olewat paar naesterahwast metsa tuisu kätte jäenud ja üks wabriku mees rabasse. Meil mattis tua uksed aknad hangedega kinni, nii et pärast päew otsa kaewada sai, et õuet lagedamaks teha. Wiimase püha õhtul algasid Uueda Juuli pulmad. Papa, Elsa ja Hermann ja Nikolai oma naese, lastega käisiwad seal. Papa tuli juba kella 2 ajal ööse kodu, oli aga terwe päewa ja weel järgmise päewa kanges nohus, enamiste pikali. Elsa tuli ka hommiku walges kodu, Nikolai tõi oma naese ja lapsed laupä õhtul koju ja ise läks weel tagasi, oliwad siis weel pühapäewa õhtuni pulme pidanud, kuna need küll kauemaks ette kawatsetud ei olnud kui laupä õhtuni, aga maru pärast jäid paljud tulemata ja kes kaugemalt tulnud olid, ei saanud enne maru ülejäämist äraminna. Hermann tuli alles näärilaupä kodu, ta oli linnast olewaid pulmalisi tagasi küütimas käinud. Nääripäewal oli Arudel piimaühisuse eestseisuse koosolek, kus papa terwe päewa wiibis, esimesel uueaasta päewal kaunis käre koosolek, saab näha, kas nüüd tuleb karta aasta läbi sarnaseid. Nimelt on selles asjas palju sekeldusi ja jantisid, palju päid ei taha kudagi ühe mütsi alla mahtuda. Januari kuu lõpupoole tuleb peakoosolek, siis on muidugi ka uue eestseisuse walimine, papa ehk pääseb siis sellest orjusest lahti, saab näha, kes need rangid siis jälle oma kaela saab ja kas ta neid paremini kanda oskab.

Mede Elsa läheb warsti meilt ära, tahab Tallinna minna, kus ta õde minewast sügisest saadik on, juba selle kuu lõpul tahab ta äraminna, saab näha, kust me siis jälle uue tüdruku saame, lootust ikka mõne peale on.

Uue lauda ehitamine jäeb küll see aasta ära, teed on sandid, materjali ikka enam kudagi kewadeks weetud ei saa, jäeb edaspidiseks, saad ehk oma jõuu ja nõuuga ka seks ajaks wabaks, siis on parem ehitust ette wõtta, ega teda wäga uisapäisa maksagi teha.

Kudas Sinu pühad ka läksiwad. Wõi on Sull wist muidugi ammu otsas. Saadame Sulle nüüd jälle mõne naela, ei ole just wärske wõi, ikka Lehmniidu oma, edaspidi saame wärskemat ja saadame siis jälle. Papa läheb wist täna juba linna ja kui ei, siis sell nädalil ikka.

Heila käis ta Taalis, wiis Hermanni ja Paha poisid sinna, teewad seal mõne päewa weel eeltöösid ja siis hakkab warsti ka saagimine peale. Oli ikka tahtmine teist katelt ja masinaid ka sinna töösse wiia, ehitasid selle jauks seal sügisel kuurigi juure, aga nüüd on teed niisugused, et katlaga kudagi läbi ei pääsegi, saab näha, kudas siis läheb, ka saab wiia wõi ei. Halb on küll, et see töö nii kaugel kodust saab tehtud, nimelt sellepärast, et loomade alla saepuru hädaste tarwis oleks, minewa nädali käisid mehed kaks päewa järgis sealt saepuru toomas, kahe mehe ja kahe hobusega, woor päewas, mis see maksma tuleb, aga parata ei wõi, loomad upuwad muidu wirtsa sisse ära.

Ilmad oliwad meil kord õige külmad. Minewa laupä hommiku oli juba üle 20ne kraadi, praegu aga on kolmat päewa juba üsna pehme ilm.

Kolmekuninga päewal käisime papaga kord hulga aja takka Reielil, nemad pühade ajal meile ei saanud. Tüdrukud olid keskmise püha õhtu Uduweres käinud. Wiimase püha homiku kella 6 ajal kange maruga tulnud koju, olnud kimbus küll, pole kudagi enam läbi tahtnud pääseda.

134

Kirjad kodust

Pühapäewa õhtul, kolmekuninga laupäewal olnud Kingul joodud, on sinna jälle üks poiss juure tulnud. Reieli Andres ja Lydia olid ka seal olnud ja ka hra instruktor Arro II tuli sealt Reielile siis, kui meie seal olime, selle mehele meeldiwad nähtawasti Reieli neiud, ega ta seal muidu nii sage külaline poleks, noh, noorte inimeste asi. Nii siis olen oma pühade aegsed käigud ja lõbud ära nimetanud. Oskar oli üsna kodune poiss, küll ta muidugi ise kirjutab, mis temasse puutub, no päris tuas tukkuja ta nüüd küll ka ei olnud. Jõulu järgmisel päewal käis keegi Päriwere poiss meil papale sinna tuleku käsku toomas. Sügawa lume pärast oli see poiss suuskadega tulnud, aga oli mede aedas oma teise suusa katki murdnud ja pooled sinna maha wisanud. Oskar leidis need sealt teise hommiku ja tegi omale ka kohe nende järgi suusad. Hermann tegi omale ka ja et Palkoja Woldemar meil käis ja ka Oskar omadega Palkojal, siis olid ka Palkoja poisid omale suusad teinud ja nüüd olewat Kännukülas laplasi küll, kes suuskadega jooksewad, nimelt olewad suusamehed laplased ja ilma nendeta Eestlased. Praeguse sügawa lumega näikse nad ka üsna tarwilised olewat ja saab ka päris kähku nendega edasi.

Minu kirja materjal lõpeb otsa, nimelt waimline, ainelisest s.o. tindist ja paberist poleks puudust. Külauudiseid nagu mehele minemist ja naesewõtmist pole suurt kuulda. Paha pojad on ikka alles poissmehed. Wõib olla, et Mart kewade poole peale hakkab.

Olen lehti lugenud, ei leia sealt sõnumid soldatide koju tuleku üle, kes teenistuse aja sügisel lõpetawad, kord oli küll teade, et neid paar kuud kauem kinni hoitakse, aga need paar kuud on nüüd juba läbi, kas peaks see nüüd igaaastaseks nähtuseks jäema wõi tehtakse edaspidi jälle wanamoodu. Kindalt seadust selles asjas küll antud ei ole. Lehe teatest paistis wälja, et see teguwiis ainult ajutine on ja et õige ametlik lahtiaamise aeg ikka Nowembri kuus peaks olema. Ehk, kui ajad rahuliseks jäewad, hakatakse jällegi nowembris kodu laskma. Paha on ta küll oma igatsetud eesmärki niimoodi ikka kaugemale edasi lükatawat näha, aga ei saa sinna parata, see tõbi on praegu üleilmline.

Waatasin oma kirja kord üle, on ta küll niisugune sodi, et lase olla, ole sellega rahul, wahest teine kord läheb paremini.

Wõid on umbes 5 naela, ei tea, kui palju kast kaalub. Ühe uue lehe proowinumbri paneme ka kasti sisse, nimelt “Jakobi Teataja”. See maksab aastas 50 kop, meil ka tellitud. Uue Postimehe tähtraamatu saad kah, seda on Sull wist enam tarwis kui meil kodu. Soo, olgu siis sellega ka kiri lõpetud, muud kui head terwist

mamma.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt: № 235.A.154. 31 jan. 1914. Pliiatsiga: 234 A 153 kellelt? kadunudLõul 28 Jaanuaril 1914.

Kallis poeg!On jällegi mitu nädalt mööda läinud, kui Sulle wiimati kirjutasin. Sinu poolt pole

ka selle uue aasta sees rohkem saanud kui ühe kaardi wana aasta õhtust ja üks kiri Oskarile.

Koka Juhan on minewa nädali kodu tulnud, olewat ütelnud, et Sa oled luband temaga raamatuid kodu saata, ja oled pidand neid õhtu enne tema ärasõitu tema juure tooma, aga ei ole toonud, nii et ta ilma nendeta ära on tulnud, ju Sull siis selleks mõni takistus oli, et Sa neid sinna ei saanud tuua wõi on Sull ehk lootus ise kodu tulla saada. Wõid uskuda, et me seda küll südamest soowiksime, aga mis teha, kui ei saa. Koka Juhan olewat ka ütelnud, et Sinul raske on kord kodu saada, sest et mängimisel asemikku ei ole. Kahju küll. Oleks Sa wälja tulla saanud, oleks ometi natuke lahutada ja 1 kuu teenistuse aega hõlpsamalt mööda saata saanud.

Meil on praegu täitsa sulad, päris kewadised ilmad. Jõe jää on kõik peale tõusnud ja kui wesi weel wähe tõuseks, oleks ta läinud olema. Halw on küll, iseäranis meie Taali

135

Kirjad kodust

tööstusele, kui ta nüüd kewadeks peaks jääma, aga loodame ikka, et ta weel talwet teeb, sest et aeg suweks ometi wäga warane on.

Tulewal pühapäewal 2sel webr. on Paha Mardil Taalis pulmad, wõtab ikka Kuusiku neiu ära. Ka Soo Timmermanni Aleksil olewat sellsamal päewal pulmad ja ka Taalis Näribä talus, kust ta ühe üsna noore neiu naeseks wõtwat.

Mede Elsa läks 19mal Januaril meilt ära Wiluweresse, kus ta mõned päewad wiibida lubas ja siis edasi Tallinna poole minna. Praegu täidab meil tema aset Palkoja Lilli, kes meile kuuks ehk kaheks tüdrukuks tuli, kuni me jälle mõne teise saame, kes pikema aja peale jäeda wõib. Oleks meil uus karjalaut ehk wähemalt lootus teda ligemal ajal saada, siis telliks mõne Soomlase, aga sedawiisi wana moodi wirtsa sees need muidugi elada ei mõista, peame siis läbi ajama, kudas saab. Tänawu jäeb meil ka wähem lüpsilehmi, ainult 9, mullu oli 12. Praegu lüpsawad kõigest 8 tükki. Päewa takka saab piima wiia.

Meiereiga on ka ikka oma jändid ees, saab näha, kas rändab ikka wiimati Päriwerest wälja wõi – Suiklased oleks kohe walmis ühinema, kui aga meierei Päriwerest wälja saaks, aga Päriweresse nad oma piima tuua ei taha. Wõib olla, et uus meierei wäljaspoole Päriweret ehitatud saab.

Sull hakkab ehk muidugi wõi jällegi lõppema, kui Sa wiimase saadetuse warsti kätte said, praegu meil kodus niipalju ei ole, et saata wõiks, aga wõib ehk ka warsti saada. Wiimaste saadetuste wõi hind oli 38 kop. nael.

Meil käib uuel aastal jälle wanawiisi Postimees edasi, kaasande raamatutest tuli minewal nädalil kätte “Igapäewane keemia”. Juttudest ilmub praegu Mats Mõtslase “Kusta Pooland”, näitab õige tubli saada tõutawat. Kaasande raamatutest on ennem ka “Eesti kultura II” käes. Juttudest on “Helmut Harringa” ja ka “Mississippi jõe rüüstajad” üsna tublid, kui Sa neid weel lugenud pole wõiks ehk edaspidi sinna saata.

Papa läheb täna linna, Nikolai läheb talle kutsariks, sellepärast ma ka kirjutama tõttasin, et nüüd hea kirja ära saata. Mõtted on aga praegu kaunis laokil, nii et kiri wilets sodi saab, ei tule kõiki meelde, mis Sind wõiks huwitada. Ei tea, kas Oskar wist kirjutas Sulle, et papa uue mootorratta ostis 250 rbl eest., Nerkarsulmer(?), peaaegu uus alles. (Onu Oskari poolt ridade vahele kirjutatud: waewalt 21/2 jalga kõrge).

Uut hobust oleks meil ka waja olewat, aga senini pole selle ostmisega hakkama saanud, muidugi on nad kaunis kallid ja head hobust on raske leida. Minewa aasta sai 2 hobusega ka läbi ja töö kõik õigel ajal tehtud, aga eks ta neile ikka kaunis raske oli ka. Ruunal kippusid paaril korral jalad haigeks jäema.

Altsoo mehed pidada ka uue tua jauks palka maha wõtma. Saawad ehk nemadki omale inimlikuma elumaja.

Tiidu wana on omale Palkojalt põrsaid ostnud ja laskwat ka omale uksi ja aknaraamisid teha, kuidugi uue tua jauks, lubanud ka edaspidi tüdruku wõtta. Iseäralik on see, et ta tänawu talwe weel kedagi läbikäijat oma keeluga tülitama pole käinud, ehk küll hobuse tee, sest et Ojasuu wäga täis tuisand oli, risti üle tema maa käis ja medegi mehed sealt mitu korda läbi woorisiwad. Wahest ehk hakkab mõistlikumaks saama.

Arudel oli paari nädali eest juhtumine, mis õnneks ilma suurema äparduseta mööda on läinud. Lusika Weodor, kes Arudel poisiks, on omale Paha Andrei käest püssi toonud ja ka poe Jaani käest püssirohtu, ühel pähapäewa hommikul hakanud oma kambris püssi laadima, jätnud aga püssirohukarbi lahti ja kui ta parajasti tikust tuld tõmmand, lennand säde sinna sisse ja sündinud plahwatus, nii et kõik kohad tuld täis olnud. Poisil omal olnud silmnägu põlenud. Wana Hansberg määrinud wärnitsaga üle. Tuli läinud seina woodri wahele ja kui abi ei oleks olnud, oleks maja põlema läinud. Antonit ennast pole kodus olnud. Uueda Martin olnud parajasti piima wiima minemas ja saanud appi, kiskunud woodri lauad ära ja kustutanud tule ära. Nüüd on urädrik asja protokolli wõtnud

136

Kirjad kodust

ja et kõik, nii hästi püss kui ka rohumüümine ilma lubata olid, on poistel muidugi karistust oodata. Anton on wist Weodori lahti lasknud, oli ta ka muidu kaunis wastane poiss olnud.

Mede tenorpill on ikka alles Lülle Kusti käes, on teda mitu korda otsimas käia saanud. Wiluwere Riima Juks tahaks teda ära osta ja käiski kord sügise meil sellepärast, aga ei olnud teda kodu. Minewa pühapäewaks oli Kusti nimelt pilli ära tuua lubanud, aga ikka alles toomata. Wõib olla, et Juks nüüd laada ajal jälle teda otsima tuleb. See on inimestel wäga halb mood, et küll hõlbus on teise käest midagi omale tuua, aga tagasi wiidud enam ei saa.

Ei tea Sulle enam midagi kirjutada. Pesu Sulle wiimasel ajal saatnud ei ole. Kui puudub midagi, eks küsi ja kui ehk raha lõpeb, teata aegsasti enne, et Sa waheajaks ilma ei jäe.

Täna hommiku on ilm jälle pisut külmetanud, kraadiklaas on nulli ligidal, peaks ta ometi weel talwet tegema, et wedudega wäga hädasse ei jäeks. Halw on küll, nüüd peab sula, aga waata kewade, kui sooja tarwis, küll ta siis öökülmasid pidama hakkab.

Wiimasel ajal on siin ka suremisi ette tulnud, nii on nimelt Raki wanamamma minewa nädali maha maetud ja ka Soo Timmermanni weike Hertha, Sinu ristitütar, olewat ärasurnud. See oligi niisugune haiglane olewus. Ta oli küll juba 3 aastat wana, aga ei olewat weel rääkinud. Arwati, et ta tummaks jäeb. Ka olewat tal wiimasel ajal niisugused langetõbe sarnased hood peale käinud.

Nüüd on wist mu uudised kõik otsas. Ela heaste ja kui wähegi hakkama saad, kirjuta jälle wahel mõni pikem kiri ehk mis weel parem, tule ise koju.

Palju terwisi meilt kõikideltmamma.

Onu Oskari poolt:

Hääd terwist ja rõõmsat tuju ka minu poolt! Wend. = praegust minust Sulle kirjutajat ei saa, on jälle oma tujud täita, wast ehk teise nädali lõpu poole teen katset, seks korraks asi tahe.

-.-.-.-.-Saadetud kasti sisu nimekiri, onu Oskari kirjutatud:

Isa poolt: № 231.A.155. 13 weebr. 1914.Kasti sisu:

1. “Вестникъ Знания” № 5 Märts 1909.a.2. Postimehe lisad: Mis elu murrab.3. Salome zelleri lugu.4. Mississippi jõe rüüstajad.5. Helmut Harringa. 6. Mõtslase Kusta Pooland7. Prantsuse maadlemise ja uuema wabawõitluse iseõpetaja8. Kodaniku käsiraamat II9. Abielu piibel (ainult raha norija)10. Kaks “Jakobi Teatajat”11. Elekter I (Suurt Sul taga teha ei ole, lihtne, enne teatud kraam)12. Eesti Põllumeeste seltside aastaraamat I13. Mingi venekeelne raamat Schlüsselburgist 14. Mandzuria 15 Siberi kütide polk. 7mes rood. Willei Adamson. 15. 5 naela sia pekki (20 kop nael), tee taga, mis ise arwad, söö wõi ära söö. Nimetasid, et

sääl kole kallis, siis saatsime. Meil sai ka hiljuti üks siga (400 naela) Taali poistele ära müüa, 18 kop nael. Kewadel saab jälle 3 tükki, umbes 150 naela raskuseid müüa, suweks jääb 5 noort, üks teise aastane ja puhastwerd jörkschiere kult ning emis. Kult

137

Kirjad kodust

ei ole weel aastane aga kaalub 400 naela ümber, ennem üle. Kui kusagilt ostja ilmub, saab ehk äragi müüdud, muidugi alla 2-300rubla ei anna. Sarnast siga ikka naljalt ei kaswa.

16. 7 naela meierei wõid, hinda praegust kindlasti ütelda ei tea (40 ümber), saab edaspidi. Kasti wiin Ardele, küll sealt kätte toowad, õienda siis Heinrichiga ise. Warsti saadame ka “Kewade II” oma poolt hullu Tootsiga ja hääd terwist Ossa

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa poolt: № 238.A.157. 28.weebr. –14.Lõul 25 weebruaril 1914

Kallis poeg!Kodumaa pinda katab jällegi uus ilus walge lumekord. Saanitee on täies korras.

Inimesed weawad ja rühiwad kui sipelgad, et weel nii mõndagi enne ära teha, kui päris tõsine kewade tuleb.

Olgu tänatud, et Jaanuarikuune suur sula ometi jää jõgedesse jättis, oleks ta selle ka ärawiinud, oleks uuest talwest wähem kasu olnud.

Meie elame ikka wanawiisi edasi. Minewal nädalil laskis papa oma teise aurukatla ka weel Taali wiia. Seal on pakud mitmes kohas wäljaweetud, kuhu katlaga ja masinatega juurde peab minema neid saagima ja kodune katel on weiksem, saab hõlpsam teda wedada, kui sealist katelt.

Kui wiimati kirjutasin, ütlesin, et Palkoja Lilli meil tüdrukuks on. Sellsamal päewal aga, kui papa selle kirja linna wiis, sai ta linnas Uueda rahwa juhatuse järgi ühe Kõpu tüdrukuga kaubale ja tõi selle ka kohe ligi. Nii läks siis Lilli teisel päewal minema ja on meil juba kuu aega jällegi uus tüdrek. Noor, 18 aastane, kaunis wirk talitama. Mariie Näär on ta nimi. Siiamaale oleme hästi heaste läbi saanud. Elsast ei tea midagi, kus maal ta oma järjega on, lubas küll ikka kirjutada, aga pole senini näha olnud. Wõib olla, et ei läinudki nii kohe Tallinna, kui ta lubas, wiibib ehk alles Wiluwere kantis.

Kurg wõi mis elukas see on, kes inimestele weikseid kisapunnisd kätkisse toob, hakkab meie nurgas inimesi õige üllatama. Ta wa tembukas loom tõi minewal sügisel Soo Timmermanni rahwale kaks tütart korraga ja nüüd minewal Reedel on ta Reieli Andrese ja Juulile jällegi kaks korraga toonud, seekord ometi teine teisest sugust. Nii on siis selle liigse õnnistuse juures Reieli rahwal ometi seegi rõõm olemas, et neil kaua oodatud tulewane peremees majas on. Nagu näed, saame warsti jootusid laialt.

Päriwere piimaühisusel oli Januari lõpul eestseisuse uuendus, papa wõttis enda esimehe ametist lahti ja Siitami Jüri sai asemele. Papa sai rewidendiks. Parisselja Prints jäi oma Reinupi kiusamisega ka häbisse. Tema lootis küll, et ta uue eestseisuse ajal paremine oma soowi saab täita ja Reinupit minema kangutada, kelle peale tal, tont teab, mis põhjusel, wiha näikse olewat, aga ühisuse liikmed astusid ühel meelel Reinupi eest wälja. Prints wõttis enese ühisusest lahti ja hakkab nüüd ise oma piima Pärnu wedama. Ju näeb, kui palju ta sellega wõidab. Ühisus tema äraminekuga suurt ei kauta, sest Are mõis weab piima edasi ja Reieli, Kooli ja Kingu hakkasid ka jälle piima Päriweresse tooma. Küllap see Suigu käsimeierei ikka warsti seisma jäeb ja tema liikmed kahele poole, Seljale ja Päriweresse jagunewad. Lehes oli lugeda, et Selja uus meierei juba sisseõnnistatud on. Olewat 11000rbl maksma tulnud. Päriweres läheb ikka wanas ruumides wanawiisi edasi. Uue ehitamise küsimus jäeb tulewiku otsustada.

Meil lüpsawad ka praegu 6 lehma, 8 on weel oodata, kaks ilusat lehmikwasikat, Soome pulli pojad ja nähtawasti ilma sarwedeta, on meil ka kasumas. Lauda ehitamine jäeb ikka edaspidiseks. Talwene sula rikkus selle plaani ära. Sigade lauta oleks küll hädaste waja olema. Ka wihtlemise saunast tundub puudust, käime küll iga laupäew

138

Kirjad kodust

wannis, aga see on juba selle poolest puudulik asi, et igale inimesele uut wett ei saa, waid teiste saasta sees peab pesema.

Papal on praegu kibedad sõidud käsil. Metsasehwti on laialt ja saagimise töösid tuleb mitmel pool teha. Heila käis ta Päriwere wanaga Sõmera metsas ja on tema käest seal hulga kasepakkusid ära ostnud ja ka Libatsist saab neid. Täna kawatseb ta sellesama asja pärast Pärnu minekut. Pusill on Sauga metsast pakkusid kaubelnud, need weetakse wist meile koju wälja ja jäewad suweks saagida.

Sula ajal oli juba suur hirm, et tänawu saagimise wärk üsna rabasse läheb, aga nüüd on uued lootused jälled hästi head.

Tammiste mõisa on uuele omanikule müüdud, seda oled wist ehk lehtedest leidnud. On kuulda, et kännumaad ja wallatalud põllupanga omanduseks saawad ja siis kännumaa jautamise ja müümise alla tuleb. Papa käis laupäew ja pühapäew metsaisandate juures ja on kännumaa oma kätte rentinud. Sellega loodab ta ka selle ostmise puhul omale eesõigust saawat. Oleks ikka küll Lõukohale tarwilik nagu wesi kuiwa taarile, kui kännumaast ka osa tema külge saaks, siis wõiks pojad mõlemad põllumeheks hakata ega poleks kummagil wäljarändamist waja.

Kell lõi neli ära, on waja teised ülesäratada ja lehmi lüpsma ja talitama minna, pean kirja lõpetama, ei tule enam midagi uudist meelde. Kirjas eneses on sulle ka weike uudis. Olen wiimasel ajal weikse s-ga kirjutama hakanud. Näikse üleüldiselt mooduks saanud olewat, nii et pika s-ga kirjutud kiri nagu wõeras wälja näeb. Kaua minagi sest wanst kinni pean, kui uuendus ometi nii kerge ja lihtne on.

Terwiseid meilt kõikidelt mamma.

Isa poolt pliiatsiga:

Tartus, 5. II 561914 25. Veebr. v.k. = 9 märts u.k. – esmaspäew.Järelikult Reieli Jaani ja Liise sünnip. 6. IV 14. u.k.

-aa--.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt: № 242.A.159. 20.III.1914. Pliiatsiga: A 158 kellelt? – kadunudLõul 17 Märtsil 1914

Kallis poeg!Minewa nädali saatsime sulle 8 naela wõid, aga kirja ei olnud sell korral aega

kirjutada, nüüd saadan selle tagantjärele. Wõi, mida seekord said, oli Suigu meierei wõi ja maksab 40 kop. nael, tuleb palju

odawam kui Päriweres, aga meie oma maitsega ei oska küll nende wahel wahet teha, head on nad mõlemad. Lehmniidust saime ka minewa nädali wõid, see on küll ka omast kohast hea wõi, aga meiereide wõist ikka halwem, aga Suigu wõist ainult 2 kop naela pealt odawam.

Kuda su käsi seal käib, kas raha nälg ka hakkab kätte tulema ja kuda su pesuga lugu on ja jalanartsudega, on ehk mõnda waja saata.

Meie elu läheb ikka oma wanawiisi, kewade on pooleli tulemas, aga päris kätte ei jõua weel, päewiti sulatab, ööseti külmetab, lund ei ole küll enam palju kusagil, aga jäe on alles jões, mõne päewa sajab päris paksult lund, teise sulatab jälle ära, aga hea on ikka seegi, et ta sellwiisil talwe teed ometi natuke weel pikendab, saab rohkem wedusid weetud, meil ongi nüüd seda kraami mitmes külges, õnneks ei ole wedu küll mitte mede asi, waid pakumüüjate toimetada, aga papal on siiski lükkamist küllalt, sest saagimine läheb laialiseks, Taalis on ikka pea osa sellest tööst, aga teda tuleb weel paaris kohas, Päriwere Sõmera metsas, seal on Päriwere wana metsa ostja ja pakkude müüja, niisama

139

Kirjad kodust

ka Libatsis. Sõmeras umbes 180 sülda, Libatsis 100 sülda, Taali osadega kokku saab juba üle 900 sülla. Papa ütleb, et hakka juba kartma, et lähwad wiimati enne mädanema, kui saetud saab.

Sõmera metsa wiisid teise nädali Kingu katla. Paha Andrei on seal pea saagija. Palkoja poisid , Niglase poeg Mihkel kantimas ja teise Palkoja Kaarel pakka ette wedamas.

Kingu katelt sinna wiies olid tee peal ta ümber ajanud ja ühe kraani katki teinud, et selle asemele Pärnust kudagi uut saada ei olnud, siis sai Oskar poiss sõidu Riiga teha, kust ta uue kraani tõi, poisile oli see õnneks, sai kord ilma näha. Muidugi kirjutab ta ka ise sulle selle üle, kaarta ta olewatki wist selle tee pealt saatnud.

Heila oliwad Reielil joodud, papa käis ka seal, minul oli kaunis tubli nohu ja oli ka lehma poegimist oodata, sellepärast jäin minemata. Joodud oliwad weikselt peetud ja täitsa karsked olnud. Õlle asemel kuremarin ja wiina asemel furchwasser. Täna hommikuks oliwad joodud läbi, mede papa tuli kella wiie ajal kodu ja oliwad ka teised sellsamal ajal minema läinud. Laste nimed pandud Jaan ja Eliise. Reieli Eliise on ka kodust wäljas, ega pole ka joodu ajakski kodu tulnud. On praegu Liplapil, kus ta aiapidamist õppimas oli, preili Sapas oli teda sinna enesele abiks soowinud ja lubada talle ka edaspidi koha muretseda.

18 Märtsi homikulÕhta ei jõudnud kirja walmis kirjutada. Saigi segane ja wilets kiri, teised patrasid

juures rääkida. Wana Bach tuli parajasti meile, kaebas ja nurises oma poja Mardi üle, et ta teda isaks ei pidawat ja Andrei wasta küllalt wennalik ei olewat, papa jälle wabandas teda igapidi. Pärast kui wanamees ära läks, ütles papa, et wanal asjata nurisemine on, sest Andrei olewat ammu juba Mardi käest raha rohkem ette wõtnud, kui tal tööd tehtud on ja kui ta selle asjata ära on raisanud, siis Mart ometi kohustatud pole talle oma raha eest tarwitusi muretsema nagu saapaid teha laskma j.m. (Taalis on lugu nimelt nii, et papa raha Mardile maksab ja Mart teistele.) Niisama ka wana kohta Mart on ütelnud, et kui wanal midagi tarwilist puudub nagu leiwa wõi muu sarnane muretsemiseks, siis ta kohe walmis on wanale selleks raha andma, aga rubla wõi paari kaupa wiina ostmiseks ta wanale raha ei anna. Wanal aga ei meeldi just Mardi naisewõtmine ja ka, et Mart Taali elama läks ja kodust omad separiista ära sinna wiis, mida wanamees hea meelega omale oleks pidanud, ka pidawat wana nüüd poe Jaanist rohkem lugu kui Mardist, sest et see teda rohkem meelitawat ja sagedasti wiina andwat j.n.e. Perekonna omawaheline asi, mis see teistele korda läheb, aga selle sodi pealtkuulamise läbi sai minu kiri segane ja näutu.

Mis ma siis weel pean kirjutama, suuri uudiseid ei ole. Naabrid elawad niisama tasahiljukesti. Timmermanni Hendrik on wallawanem, selle õlul saab muidugi rohkem käia ja ka juua kui ennemalt.

Tiidu wana woorib oma heinu linna wedada, olewat neile seal korteri üürinud, kuhu nad siis sisse weab ja edaspidi jälle wälja müüb, loodab sellega head äri teha, wõi oli tal ehk piinlik waadata, et kuhjad jällegi wäljale seisma jäewad, nüüd teeb ometi põlludki lagedaks. Wõi ehk kolib wiimaks ise oma terwe wärgiga linna. See oleks kõige parem, temale kui ka meile. Tänawu talwe ei ole ta weel rohem läbikäijaid keelamas käinud kui kord wana Pahka, muidu aga käiakse sealt rohkem läbi kui wiimasel ajal iialgi käidud on, isegi mede papa laskis ühe wahe mitu korda päewas sealt risti läbi, aga wanamees ei näita nägugi. Peale Jõulu käis kord mitu nädalt hobuse teegi mede aida takka üle jõe ja Tiidu kuuride tagast läbi Paha juure wälja, kui esimene sula jäe ära lõhkus, jäi sealt läbikäimine ära. Wana Pahk katsus sealt kord uuesti üle minna ja selle katse juures wana teda keelnud oligi. Sealt polnud ka hea üle jõe saada, alt Ojasuust oli parem, muidu poleks ka wana keelu just kuulatud kedagi.

140

Kirjad kodust

Oijah, kõiksugust lolli lori on paber täis määritud. Aeg on ka käest otsas, tuleb talitama minna, muudkui seekord head terwist meie kõikide poolt.

Kõige paremat soowidesmamma.

Onu Oskari poolt: Minu kiri on pooleli. Ossa.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt: № 253.A.166. 19.IV.-14. Pliiatsiga: A 160, 163, 165 – kellelt? – kadunudLõul 15 aprillil 1914

Kallis poeg!Kewade on jälle täiesti käes, juba neljas, kui Sind kodus ei ole, peaks see aasta ka

ikka rahus mööda minema, siis ehk tohiksime loota, et Sa tulewa kewade selle ajaga jälle waba mees oled. Teised Sinuga ühes minejad on juba osalt kodu. Jänese Mihkel on juba Maarjapäewal tulnud. Siberipoiste poolt olewat ka ammu juba kaardid kodu tulnud teatega, et mehed teel on, aga mehed ise ei olewat weel siia jõudnud. Arde Heinrich on ka pühade eel wälja ilmunud, mede inimesed ta’ga isiklikult kokku juhtunud weel ei ole.

Pühad läksiwad meil ka jälle mööda, midagi iseäralist nendest just kirjutada ei ole, esimese püha õhtupoole oli meil ka natuke külalisi: Arude ja Päriwere rahwad ja Reieli Andres. Sauna (ilmselt mõeldud nn. onutuba) suures saalis aga panid nooremad sell õhtul jällegi pitspalli toime. Keskmisel pühal käisime papaga kord Arudel. Wiimasel pühal olime suurema jau aega Oskariga kaheksi kodus.

Ilmad oliwad pühade ajal ilusad ja soojad, peale pühade oliwad weel paar päewa hästi soojad, aga nüüd on juba kolmat neljat päewa jälle wilud ilmad, aga ikka kuiw, wihma tänawu suurt ei ole tulnud

Külauudiseid mull Sulle suurt teatada ei ole. Oskar saatis Sulle alles kirja, arwan, et ta wist kõik juba ära jutustas. Pühapäew käisin Reielil. Oskar wist kirjutas Sulle, et Reieli Riina Tartus tohtrite juures oli wõi ehk nimetasin ma seda omagi wiimases kirjas. Pärnu tohtrid olid teda Tartusse soowitanud lõikuse alla, sellepärast, et tal kehas kaswaja olla. Tartus aga ei ole teda lõigatud, waid ühede kiirtega arstitud, wist muidugi radiumiga, Riina aga ei ole sellest midagi paremat tundnud, ega pole ka tohtrid talle kinnitada teadnud, kas see abinõu tõesti aitab, pealegi läinud pühade ajal seal tema kodu igatsus nii suureks, et ta sealt tulema pistnud. Kui ma pühapäew sinna läksin, oli ta niisamasuguses meeleärituses ja lootuseta surma hirmus nagu medegi papa oma haiguse ajal oli, ei julgenud süüagi, waid arwas, et see parem on, kui rutem lõpetus tuleb. Mina püüdsin teda igatemoodi waigistada ja lootma panna ja ta läkski rahulisemaks. Heila käis ka papa seal ja oli niisamuti oma kõnekunsti tema rahustamiseks kokku wõtnud, olewat ikka jälle sööma hakanud, mina lubasin homme ka jälle sinna minna. Reielil ongi praegu rasked lood, kaks pisikest last on hoida ja haige talitada. Riina ema on ka seal abiks juba sestsaadik, kui lapsed tulid. Eliiset oodati ka heila õhtuks kodu tulema, tema oli juba kaks kuud Liplapil.

Kuda siis Sinu pühad ka läksid. Kas olid päris ilma wõita wõi jätkus Sull seda weel. Anna andeks, et me Sulle pühade ees seda enam ei saatnud. Heila tõi papa Suigust 8 naela ja homme wiib selle linna ja saadab tulema, seekord olewat 42 kop. nael maksnud, wiimasel saadetusel oli 40. Külap Su rahagi wist nüüd juba otsas on, miks Sa ei kirjuta ja ei küsi, kui waja on? Raamatuid seekord ka ei saada, wõikast oli nii täielik, et sinna midagi ei mahtund. Wõib olla, et edaspidi mõni uus ostetud ja saadetud saab, wahest Suiste pühadeks.

Kristjaniga te wist wastastikku ei kirjuta, ta saatis meile pühade kaardi ja küsis seal peal ka, kas Sina kodus oled.

16 aprillil hommiku kell pool neli

141

Kirjad kodust

Pean oma kirja lõpetama, kui papa üles tõuseb, läheb ta warsti minema, ta sõidab rattaga. Pühapäew pidi ta uue mootorrattaga maantee peale proowi tegema minema, aga motor ei kuulanud tahtmise järele sõna, jäi minemata. Paadi motoriga on mede mehed hädas, see ütleb enese päris üles, ei saa aru, mis wõi kus tal wiga on. Mõnikord wõtab kätte ja läheb, tublisti läheb, aga sealsamas jäeb seisma ja jäeb, ei aita keegi asi, pole narraga midagi ära teha. Praegu oleks hea sõita, wesi weel suur ja jõgi alles kõrgastest lage, aga ei saa ega saa.

Meil sai heila juba külwiga algust tehtud. Papa külis õue põldude peale wikid maha. Kui aeg ikka niisugune kuiw on ja suurt külma ka enam ei tule, siis saabki tänawu wist kõik küli warakult tehtud.

Meile toodi pühade ajal ka kolmas hobune. Papa oli Sõmerast naha raha eest ühe orjatud kronu ostnud. Nüüd aga ei olegi ta enam nii wäga kronu, paari nädaline söömine ja seismine on ta jälle hobuse näuliseks teinud. Üleheila wedasid sõnikut, wedas päris tubliste. Põdra Jaani setuka lõi ikka igatepidi üle.

Ei tea enam midagi kirjutada, aeg lõpeb ka, tarwis lehmi lüpsma ja talitama minna, muudkui soowin sulle head terwist ja jõudu kõigile raskustele wastupanemiseks.

Millal tuleb ometi jällenägemineEla heaste

mamma. -.-.-.-.-

Masmma kiri:

Isa poolt: № 260.A.168. 25.V.-14.Lõul 21sel Mail 1914.

Kallis poeg!On juba rohkem kui kuu aega, kui Sulle wiimati kirjutasin. Aeg läheb nii kiiresti,

et ei saa arugi, kudas. Pidin ikka juba ennemalt kirjutama, aga läks ikka päew päewalt edasi, ootasime ka ehk tuleb Sinu poolt kirja, nüüd laupäew 17nes tuli Sinu kaart, kus Sa ka oma ajakibedust kaebad. Kui Sull aeg kibe on, ei maksagi ka pika kirja kirjutamisega ennast waewata, hea küll, kui wahel mõne kaardigi saadad, et teada saame, et Sa ikka elad ja terwe oled, ju Sa ükskord ikka kodu tuled, eks siis suusõnal ole aega rääkida.

Meie elame wanawiisi. Tööd on korras. Wili on juba ammugi maha tehtud ja oras haljendab. Sõnik on suuremalt jault juba talwe wäljaweetud ja heila sai weel wiimane jagu weetud. Homseks saab ka sisseküntud. Lupäewal sai sulle ka pakk wõid saadetud, 8 naela, hinda praegu ei tea, Päriwere wõi.

Pärnus oliwad Tallinna Estonia ja Tartu Wanemuise näiteseltskonnad külaleiba toomas. Tallinnlased 9., 10. ja 11mal ja Tartlased 16., 17. ja 18mal Mail, meie käisime papaga ka neid waatamas10 ja 16mal. Estonlased mängisid L. Andrejewi Meie elupäewad ja Wanemuislased Simson ja Delila, mõlemad tõsisepoole tükid, mis kaunis rõhutud tundmust tekitasid. Mängida oskasid mõlemad seltskonnad. Osawõtjaid just wäga liig ei olnud, oli ikka tühje platsisid ka weel. Pole ka ime, palju seda Pärnu publikumi siis õieti on ja kinod tahawad ka teenida.

Wiimasel ajal olen iga nädali kord ehk paar Reielil käinud, nagu Sulle wiimases kirjas kirjutasin, on Riina raskesti haige. Tohter on juba kaks korda kodus käinud ja ühe korra Riina ise linnas, iga kord on tal kõhust 4 kuni 5 toopi wett wälja lastud ja igakord ikka lühema waheaja järele, et niisugusel lool enam elu peale suurt lootust ei ole, on kindel. Raske on teada, et inimene selles eas, kus aega weel küll elada peaks olema, nii paratamata surma saagiks peab langema, aga aidata ei wõi seal keegi. Isegi arstikunst ei saa muud teha kui wäheks ajaks kergitust. Tütardel on muidugi kahju. Praegu on nad kõik kodus. Mariia oli ka leeris. 11. Mail sai leerist lahti. Eliise ja Lydia saaksiwad ehk omale

142

Kirjad kodust

teenistusekohad, aga praegu on neid kõike kodus waja, on seal ju tööd küllalt, haige talitada ja perenaisel 2 last hoida. Seal majas praegu suurt rahu ei ole.

Mede meestel hakkas paadi motor pika streikimise järele jälle töötama ja on nad sellega mitugi sõitu teinud, aga kaebawad ikka, et palju bentsini kulutab ja sellega sõit wäga kalliks läheb. Motorrattaga käisid minewal pühapäewal ka maantee peal katset tegemas, selle sõidumees oleks Oskar wist peaaegu enam kui papa, aga tema nime peale luba ikka praegu ei saa, ei anta seda enne 18 aastaseks saamist, nii siis wõib olla tulewa aasta. Papal on luba juba käes, Nr on 415 Лифл. губ. Pärnus sõitis üks automobil mööda linna ja ka motorratta mehi oli näha. Lähewad ikka enam igapäewasemaks. Lehtedes on lugeda, et Juuni kuul kuberner autoga Pärnu tuleb ja Juuli kuul suur automobilide wõidusõit tuleb, mis mitu päewa saab kestma ja mitmest linnast läbi käima. Teesid waadatawat ja walmistatawat juba enne selle wastu. Teise nädali olid Pärnus kaks hobust, kaupmees Wiera omad, jõkke jooksnud. Rahwas räägib, et automobiili hirmu pärast. Silla lapp olnud parajate lahti. Hobused on aga keelupuust ja ahelatest üle karanud ja sisse tormanud, kus neist läbi minew paat ka weel üle läinud, uppunud mõlemad ära. Eks need automobilid ole toredad küll, aga õnnetusi wõib nendega ja nende läbi ikka ka küll juhtuda.

Kas Sa aprilli kuus rahasaadetuse kätte said ja kas Sull midagi muud nagu pesu wõi jalanartsa ka ehk waja on, muidu umbes ei tea neid saatma hakata, muidugi, kui sealt osta saad, on sellepoolest parem, et saatmise kulu ei ole, aga kui Sull parem on, et kodust saab saadetud, siis teata, ega see saatmine ka suurem asi ei ole.

Reielil on räägitud, wist on see jutualgus Arde Heinrichi poolt, et Sa enam kodu ei tulewatki, waid uut aega teenima hakkawat, mis Sinul häda olewat, saawat siis muidugi head palka j.n.e. Seda mõtet Sull küll muidugi ei ole, et Sa oma nahka müüma hakkad. Arde Heinrichi kohta kõneldi ka ennem, et ta ei tulewat, olewat tal seal rikas pruut, kellegi rikka Juudi tütar. Nüüd on aga poiss kodus, pole rikast ega waest Juudi pruuti, nähtawasti osatakse Ardel heaste luuletada nii eneste kui ka teiste kohta.

(Pärast talitust) Kiri jäeb nii kuiwawõitu. Suusõnal oleks nii paljugi rääkida olewat, aga kirjateel

ei saa sellega heaste toime, paistab mõnigi asi nagu kirjutamiseks tühine olewat, ega saa ka mõtteid nii heaste kokku wõetud, kui waja oleks. Muudkui lõpetan kirja ja soowin head terwist, rõõmsaid pühi ja et teenistuse aeg pea lõpeks. Küll Oskar enese üle ise kirjutab, wõib olla pühade ajal.

Terwiseid kõikidelt. mamma.

-.-.-.-.-Mamma kiri:

Isa poolt: pliiatsiga : Nr 2.A 1. Tindiga: 1. aug, 1914.Lõul 23 Juulil 1914.

Kallis poeg!Wõtan sule kätte, et Sulle kirjutada, aga meeleolu on täis ärewust ja käsigi

wäriseb, ei tea ju, kas, kus ja kudas need read Sinu kätte jõuawad. Wõib ju olla, et Sa praegu kesk ägedat lahingit seisad. Wõib ka olla, et kusagil kindluses järgi ootamas olete. Tuli see sõda ju ägedalt ja äkisti nagu wälk selgest taewast. Esimesed sõnumid selle kohta, et Austria=Serbia wahekord põnewaks läinud, ilmusiwad 10 Juuli ümber ajalehte. 15mal oli juba nende wahel sõda kuulutud, 18mal ilmusiwad juba käsud tagawarawäelastele ja ühes sellega käsutati ka hobused kokku, kelle hulgast suurel arwul sõja hobuseid wõeti, ka mede tubli ruuna pühkisid ära. 19mal käisid wallamajas näitamas ja 20mal sai linna wiidud. Tammiste wallast olewat üleüldse 5 hobust wõetud. Torist wist 30. Mis küll hobustest rääkida ehk ka nendegi kautus kibeda töö ajal raske on, aga mehed

143

Kirjad kodust

neist tehti maa lagedaks. Arude Anton pidi jätma oma koha kibedamal töö ajal, kus põuast põlenud wiljajätised põllult koristamist ootawad, naese ja lapse raskesse oludesse. Niisama kui Antoniga, on ka enamalt jault kõigi teistega lugu. Arde Heinrich ja teised said aga mõne kuu kodu olla, minemine aga jälle. Need olid tagawarawäelised, aga ka maakaitsewäelistel, kelle hulka ka Uueda ehk nüüdne Aasa Erni käib, olewat juba käsud käes. Raske aeg rõhub maad ja rahwast.

Põud wõttis wilja põllul wiletsaks. Meil panewad praegu hoolega wilja kokku, küll saab wähe haunasid põllule. Rukkil ei olnudki pealt näha wäga wiga kõrre poolest, aga terasaak on üsna weike, suiwili aga on kõik enneaegu walminud, ega sealt õiget tera ei saa, kartuled on pisiksed, kõige suuremad kanamuna sugused, noh, meie saame küll sellegi pärast omaga wälja, aga eks neid ole küll, kel nälg silmi wahib ja nüüd weel sõda ka, see ajab asjad päris roopast wälja.

Ei tea, kas Sa said raha kätte, minewal Reedel sai posti peale pandud 25 rbl., muud meie siin Sinu heaks teha ei wõi, oleks Sa küll mitte seekord soldatiks läinud, nüüd oleks ikka pidanud minema ehk meil küll südamed Sinu pärast mures on, aga kaebada ei tohigi, sest kõiki tabab seesama saatus. Neid perekondi, kust mitte mõnda meest sõtta minemas ei ole, on kaugelt wähem kui neid kell on, paljudel on ikka mitu wenda korraga minemas. Isegi kooliõpetajad on kõik teenistusse wõetud, ka wana Uniwer ja Jakobi köster Friedemann, ka Jutu Juku, need mehed saawat kõik kantseleidesse. Siitam wõib õnne tänada, et ta ühe jalaga on, muidu poleks ka tema peasenud. Arude Anton on Peterburisse saadetud õhusõidu osakonda. Päriwere meier Reinup oli seekord pidalisse jäenud, meie ei tea praegu, kas ta alles seal on wõi lahti saanud ehk minema saadetud.

Pärnus olewat kõik ärewil, raudtee rongid ei saa korralikult käia, sest et raudtee kroonu kraami weab, reisijate rongid käiwat üks kord päewas, tööstus ja kaubandus hakkawad kõik lonkama, aga kes sellest küsib.

Kust tuleb sõda, ei taha teda Wenerahwas ega Saksarahwas, aga ometi ta tuleb nagu hirmus tont laastama ja häwitama. Meie ei saanud täna hommiku heilast lehte kätte, ei tea, kas teda ei ole ilmunud wõi ei saanud Postimees rongide korratuse pärast õigel ajal Pärnu, sellepärast ei tea ka kõige uuematest sõnumitest midagi.

Papa plaanib linnaminekut, wõib olla, et ta weel täna läheb wõi jäeb homseks, tal on ju nüüd kuiwaga hea motoriga kihutada.

Meie kodune elu läheb muidu oma hariliku moodu. Tööd saawad tänawu warakult walmis. Rehaltseotsast wäli on weel üksi kokkupanemata. Et uus wiljaniitja ka sai ostetud ja wili muidugi pisike on, siis läheb see töö ruttu. Rukistest on pool osa pekstud, pool ka sisse weetud, aga alles peksmata. Reieli Riina elab ka weel alles, aga tohter on arwanud, et ta sügiset ikka enam ei näe. Tiidu wana heinategu ei jõua ehk küll kuiw aeg on, siiski weel üsna lõpule, ei saa töömehi, saab näha, kas sõjahirm tema kiusu ka peaks wähendama.

Seekord siis Jumalaga, tulewik paistab tume ja lootuseta, kas peaksime üle selle ees nähtawa hirmsuse weel üksteist elu ja terwisega näha saama. Kuni elu jätkub, loodame. Jällenägemiseni

mamma. Terwitusi kõikidelt, kodult ja kodustelt.

-.-.-.-.-Onu Oskari kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 4.A.2 28mal augustil 1914 aastal Дер. ПавловоPääsin seda korda ilma lõikuseta, kaswaja paraneb. Süda on alles nii nagu ennem

kirjutasin. Muidu pole elul häda. Teen ühtelugu oma tünamo kallal tööd, põllumeheks ma ikka ei kõlba. Teap, kas teised kirjad kätte said. Summutasin nad muidu posti kasti. Sinu kaks kirja sain korraga, aitäh. Saada wahel ikka paar suutäit, on teada, et hing sees.

144

Kirjad kodust

Terwisid Lõolt OJaakson. Kuu päewa ei wiitsi waadata.

-.-.-.-.-

Papa kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 5.A.3. 28mal augustil 1914. (Kui Mlawa teist korda Sakslaste käest ära wõtsime) Деревня Павлово.

Lõul 17mal August 1914.Poeg Jaan Sõja wäljal.

Ei ole nüid millegist muud juttu kui sõjast, saad kokku kellega tahes – ikka ja ikka jutt sõjast, küll räägitakse, küll kirjutakse Belgia wahwusest, Inglise wõitudest merel ja Sakslaste kaotus merel ja maal, kus Wene wõitjaks on. Tõtt ütelda, kui Wenemaa nüid ei wõida, siis ei wõeda ta iialgi, praegust olu silmas pidades wõib iga aru saaja inimene seda ütelda, et wõit on Wenemaa oma, ei mitte Sakslase. Ma olen kaks korda pealt nägia olnud, kui Pärnust mehi sõtta saadeti, esimesel korral kuulsin sõnu minejatest, meie läheme sõtta sakslasi tapma, teie maha jääjad pidage nende sakstega aru, kes seia jääwad, ei ole nuttu, ei kära, ei mingid haawawad üttelus, rong läheb minema, rahwas läheb wagusi kodu poole. Teine kord nägin, kui kooli õppetajad läksid, rahwast olli murruna waksalis, peeti kõnesid Piiskari, Karu, Reitahi, Talwiku ja kahe naesterahwa poolt, lauldi Keisri laulu ja muu isamaa muu õn ja rõõm, rongi wälja minek jääb hiljemaks 5-10 minutit, ei kõige sellest mingi nurinat, ei ole selle suure rahwa kogule politseid korra pidamiseks tarwis, ei midagi muud selle sarnast waja, iga ing, kellel süda rindus, olgu noor ehk wana, olgu se sõtta minija wõi kodu jääja, kõigil on se soow, sakslaselle tappa, sest ta on seda ära teeninud, üleültse see saksa nime täidab juba südat seda wõrd, et käsi rusikasse ja hambad risti lähewad.

Ma harwan, et ma ei eksi, kui ütlen, et se praegune sõda, mis nii lõpmatta palju ohrid meilt nõuab, et meie Paldi saksad selle sõja kaela tuleku juures, mitte puhtad ei ole, hea oleks, kui wene rahwusest sõja ülemat saksa sugust sõja wäes teenijaid silmas peaks, ja kui neid silmas peetakse, siis wõib kindlaste wõidu peale loota, meid tembeltakse Lätlastega sakste poolt, mässajateks ja kantakse ülemalle poole kõik suguseid kahtlustusi Eestlaste ja Lätlaste peale ette, mis nüid selle sõja aegus nähtwalle on tulnud ja kõik need kahtlustused tühjaks teeb. Meie saksad ütlewad, et Lätlased ja Eestlased püiawad riigi korda lõhku, aga kas teab keegi peale saksa seda, ei ja 3 korda ei. Eestlane ja Lätlane ja Wenelane lähewad praegu sõtta kui wennad ühes meeles ja ühes lootuses Saksu matertama.

Ja sina poeg pea seda meeles, et need saksad, mis meie kodu, on meie isa isasid sadasid aastaid piinad ja saksamaalt meie kodu lõhkuma tulnud, ja nüid uuesti jälle korrata tahetakse, ka sina wihka saksa kui ussi ja anna tappa, mis saad, mida rohkem neid hulla sakslasi wõimetuks tehtud saab, seda parem on teistel riikidel edasbidine elu, ja peaksid sina nende läbi surema, sest seda suuremaks tõuseb wiha siis sakslaste wastu, aga siiski loodan, et üks kord kodu tuled, kui töö täielikult tehtud on – mammal on suur mure sinu ette, ei sa hästi magada, söögi isu wäike, keha kaal wäheneb, minul omal läheb ka kõik se olek kugerkääksu. Sinu isa. Vasakul kirjalehe äärel: Tööd on meil peaaegu kõik tehtud, rehed pekstud, künd enamasti küntud. Tagurpidi üleval kirjalehe äärel: Head õnne soowin sulle wõideltes, kuni jällenägemiseni.

-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: Хлебиотки 9 сент. 1914. № 6 A 4Lõul 25 aug. 1914.

Kallis poeg!

145

Kirjad kodust

Hakkan Sulle jälle kirjutama ehk küll ei tea, kus Sa praegu oled ja kas Sind ülepea enam olemas ongi. Wiimased teated lehtedes Ida Preisimaa sõjawäljalt, kus Wene wäe kahe korpuse suurtest kautustest räägitakse, kus läheduses wõi hulgas muidugi ka Sina pidid wiibima, ei luba sugugi kõige paremat loota, liiati, kui peale 8 augustil kirjutud lehekene, Sinu poolt mingit teadet pole tulnud. Muidugi ei saa Sa ju alati kirjutada ja wõi siis see kirjade saatminegi igalt poolt nii hõlbus on, eks me loodame, ootame ja õhkame nagu praegu terwe Euroopa õhkab. Õnneks meile weel, et ometi meie maa rahulik on ja mitte meie põllud ega aasad lahingi wäljadeks pole muudetud. Taewas õnnistagu Inglast, et ta oma wägewa käe mere poole sirutas nende paljude linnade ja linnakeste kaitseks, mis muidu Saksa wiha oleks tunda saanud. Ei usu, et Pärnu weel pommitamata oleks, kui Sakslasel Inglast waja karta poleks olnud. Nüüd on wähemalt meie kodudes kõik rahulik, kui ka sõja tondi kohutawad küüned meilt meie kõige kallimaid ära kisuwad.

Üks asi on siiski praegu olemas, mis kõige selle suure raskuse kõrwal ometi suurt rõõmu teeb ja see on, et alkoholi hallikad kinni on ja nagu laupäewane leht teatas, terweks sõja ajaks kinni jäewad. See on asi, mille eest tõesti tänulik peab olema. Päris imelik on, kui heaste nüüd inimesed, kes enne kudagi ilma wiinata läbi ei saanud, nüüd oma pidud ja pidukesed nii ilusasti ilma temata ära wõiwad pidada. Nii näituseks paari nädali eest peeti Timmermanni juures talguid ainult taariga ja minewal pühapäewal Aasa Erni poja joodud, kus ainult sõstramarini juua olnud. Oleks tänawune aasta wilja poolest rikas olnud, küll siis inimesed koduõlut oleks pruulinud, aga odrasaak on ka nii pisike, et neid selle jauks ei wõi raisata ja nii on karskus täielikult walitsemas. Linnas muidugi on ehk mõnel õllepoodnikul wõi muudel salamonopoli pidajal weel ehk mõni jussike tagawaraks, mis nad kõigist waljust karistustest hoolimata altkäe wälja müüa katsuwad, aga küllap need ka warsti lõpewad, kui monopolid kinni jäewad, kust siis sellele weel lisa tulla saab. Riigiwalitsus on sellega ausa ja suure teu teinud, et ta raskel ajal, kus raha nii hädasti waja ühe riigi kõigesuurematest rahahallikatest, mis ühes sellega ka wiletsuse hallikas oli, kinni sulgus, aga walitsus wõib ka loota, et selle raha muude maksude teel kokkukorjamise juures rahwas talle kõigiti wastutulelik saab olema. Pandagu kas wõi otsekohe wiinapearaha inimestele peale, ei tõrgu sellele wist keegi wastu. Kuigi mõni joodik peaks urisema, siis tunneb ometi tema perekond seda suurt head ära ja kui juba sõjaajal ilma wiinata läbi saadakse, küll siis pärast sõda ka teda enam keegi troonile ei hakka aitama.

Jalgratastega sõitmine on praegu keelatud, wististi selles mõttes, et wahest Saksa salakuulajatel kerge oleks jalgratastel mööda maad sõita, kui rattasõitjaid igal pool liikumas oleks, autode ja motorrataste kohta aga see keeldus ei käiwat. Papa läks tänagi motoriga Suiku, homme kawatseb jälle linna minna.

Minu wiimane kiri on nagu Sa kirjutasid, Päriweres 5 päewa oodanud enne, kui ta posti peale peases. Päriweresse wiis papa ta sellsamal päewal, kui ma teda kirjutasin ja oli Hansen teda lubanud linna wiia, ju ta siis ära ununes. Oskar kirjutas Sulle minewal nädalil ja Papa minewal pühapäewal. Papa kiri oli õige sõjakas ja peegeldas seda meeleolu, mis praegu rahwa seas walitsemas. Kõik on Sakslaste peale hirmus wihased. Balti parunite kohta liiguwad mitmesugused kuulujutud. Nii näituseks räägitakse: Sauga paruni poeg, kes Wenewäes ohwitseriks, olewat paarsada soldatid kuritahtliselt Saksa miinide otsa juhtinud, kus need suuremalt osalt otsa saanud, aga need, kes elusse jäenud, olewat tema enese sealsamas maharaiunud. Mõned jälle räägiwad, et ta sõjakohtu poolt äraandmise eest mahalastud. Tõsi wõib ainult olla, et ta sõjas surma on saanud. Nii awalikult äraandma, et ta selle eest sõjakohtu alla langeda wõis, ei hakanud ta ometigi mitte. Niipalju peab küll ütlema, et meie maa Sakstel praegu just magusad päewad ei ole, ega nende peale nii ülewalt kui ka alt just hea silmaga ei waadata. Wõib ka olla, et mõnigi

146

Kirjad kodust

neist salaja Saksa sõjariistadele wõitu paluks, kui julgeks, sest weri on ikka paksem kui wesi.

Kodus elame praegu ikka wanawiisi. Rukkid on ka kõik juba maha tehtud, mis tänawu hiljemaks jäi, kui alati, sest et maa ülearu kuiw oli. Wiimsel ajal tulid aga mõned head hood wihma, mis selle töö wõimalikuks tegid ja ka niipalju aitasid, et oras ilusti üles tõusis, sellega on siis tulewaks aastaks jälle leiwa lootus olemas. Tänawu oli suur kesa aidatagune wäli ühes õuega. Õue põldude peale sai nisu külitud, tõuseb ka praegu juba hoolega üles. Kui tulewaks aastaks terwisega sõjast kodu tuled, siis saame nisusaia.

Paber lõpeb, aeg kah. Jällenägemiseni, olgu see kas siin ehk seal pool hauda. Taewas ei tohi nii armuta olla, et ta meid jäedawalt lahutab. mamma.

-.-.-.-.-Onu Oskari kiri: Kiri on käes, pakk ei ole. OJ.Isa poolt: Nr. 7 A 5 Pliiatsiga: 15. сент. 1914 г. Дер. Мздевко.

Lõol 198/1114. a.Sõda, sõda seal, sõda siin, olgugi et siin keegi weel waendlast silmaga näinud

pole. Mehed: Jäneselt 2, Otilt 2, Arudelt 1, Palkojalt 1 on sõjawäljal. Sõja säädus on maksmas. Täieline mobilisatsioon oli paar nädalit tagasi. Meilt wõeti suurem hobu, wana keis kord motorrattaga Talinnas, aga pole wastu wõetud ühtegi, oli õnneks tee peal kukkunud kuplungi (Juudas teab, kudas kirjutada tuleb) wõlli kõweraks teinud. Olen ka mitu korda maantee peal käinud, sõidan arilikult 70 werstalise kiirusega. Kukkunud pole weel kordagi. Weikse rattaga sõidan muidugi ümber kaudu. Olen ümbruse poistega wõistluses. Kõik tahawad kord wõidu ajada ja seega ka kaotada. Kord, see oli Jaani päewa ümber, hakkasime Tammiste koolimaja juurdes wõidu ajama. Mina, Palkoja Woldut, Laiut (?) ja Arude Weodor. Oli kaunis hää tuul takka ka. Mina sõitsin 10 minutiga Poe ette (10 wersta). Teised 20-28-30 m. Seiler Martinil on ka motorratas. Töötab õige hästi – wõib 80 wersta tundis sõita. Pärnus on ka paar auto woorimeest. Olen mõlemiga sõitnud.

Ümber kaudsed kooliõpetajad on ka wiimaseni soldatis, näiteks Uniwer, Tölp, Uustalu, Tamberg, Karu, Arenberg, Kalbus, Tilk ja palju muid. Pärnust enamiste kõik. Pandakse meeleawaldusi toime, tõotatakse riigile poole hoidmist Sakslaste kadu. Kui tagawarawäelised läksiwad, ütles keegi kaunis kohmakas mees enne rongi liikuma hakkamist: “Lähme, sõbrad, tapame sakslased maha, siis tuleme tagasi, teeme siin ka puhta töö, tasumise tund on tulnud.” Wõid isegi arwata, mis määratu rahwa murd wastas. Inimesed on kui puurist pääsend loomad. Rõõmsad, wihased, wabad. Käidakse mööda uulitsaid, juhtub keegi ohwitser wasu tulema, karjutakse – urraaa. Üle uldse niisugune meeleolu, et hakkaks ise kallale. Tartus on peale 200 wabatahtlise üles annud. Kui sõda edasi läheb, on mõisnikude tapmine kindel. Meeleolu ülendab weel Belglaste wahwus, Prantslaste ja Inglaste wähemad wõidud. Linnad on kõik waendlaste tarwis kindlustud. Ja rahwas ise saab kui üks mees üles tõusma, kui midagit siin peaks juhtuma Ossa.

August 1914 a. järgTäna tegin ihulise ja hingelise “Trummankru”. Kurrat 1000X. Sina seal lahingute

keskel oled wist terwe kui mina siin. Kreeps wõi poliipid, wõi mis pagan on parema perse näka seest ometi kerge lõigata, homme lähen Pärnusse Kukke juure lõikusele. Siis, põllumeest ka soldatit minust ei saa, süda haige. Wist sündimisest saadik, aga lubati ära parandada, nii et 100 aastaseks wõin elada, kui mitte ise oma koerusega hullu ei tee. Ratta sõit keeldi ära, 15 wersta lubati kõigest tundis, tulin tohtri juurest wälja, näen gordowoi lööb kuulutused üles, et rattaga sõitmine wäljaspool linnasid keelatud on. Säh!! Noo, kihutasime siis weel, Lõo kolm tööjü…(?) autoga pool tundi mööda linna ja asi nudi.

147

Kirjad kodust

Wili on pekstud, saak keskmine, rukkis maas. Heila oli ka esimene hoog wihma pääle Ristipäewa. Kallis asi. Muidu on elu rahulik. Ainult Waldho(?) on rahwa ja kroonu oma töö seisab.

Hoia, et oma nina wäga wahele ei pista, ehk kui, siis surma ennem 20 sakslast, siis on oma hing ka makstud.

Kuid oled isegi mees. Terwisid, wend Osskar.Sinu pakki tänini saanud ei ole. Kas minu kaardi kätte said, oli küll täie adressiga

ehk peeti kinni. Kirjutan pakk tooli pääl perse all, muidu ei wõi istuda. -.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 11. 18.X –14 A 8. Дер. НищицеюLõul 23dal sept 1914

Kallis poeg!Hakkasin kirjutama, aga läks käest halwasti, kirjutasin wõeriti külgede peale,

takkapoolt etepoole, nüüd wõtsin uue poogna ehk läheb paremini. Sinu käest oleme wiimasel ajal 2 kaarti saanud, üks 19 augustist tuli 6dal sept.

kätte, teine 31sest augustist tuli 11 septembril. Oskari ja papa kirjad olid Sull siis käes, aga minu kiri, mis nädal hiljem kirjutud, ei olnud weel mitte. Inimesed kaebawad kõik, et kirjade kätte tulemine wilets on, kodustele tulewad soldatite kirjad ikka ükskord kätte, aga paljud soldatid pidada kaebama, et nad kottu kirju ei saa ehk küll kodused neid juba mitu üksteise järgi on saatnud.

Iseäralik on küll praegune aeg. Kõigil on armsaid sõjawäljal, kelle saatuse üle mures ollakse ja kelle üle teatusi oodatakse. Palkoja Mihkel oli esiotsa ikka iga nädali kirjutanud, küll koju ja ka mujale, aga nüüd juba hulk aega ei ole enam kirju tulnud. Tori poisid, kes temaga seltsis olid olnud, on kirjutanud, et nad koos lahingisse läinud, aga tagasi tulles ei ole enam Mihkelt nende seas olnud, ei tea, kas ta sai surma wõi haawata wõi ehk langes wangi.

Arude Anton kirjutab üsna sagedasti, aga kaebada niisama, et koduseid kirju kätte ei saa, tema olewat õhusõidu osakonnas moonawedajaks. Koju tuli tal juba Kesknädadal nädali eest weike tütrekene. Elsa isa on ka nüüd Arudel peremehe aset täitmas. Nüüd läheb jälle üks jagu mehi, 1907 aasta maakaitsewäelased. Oodati ja kardeti ikka, et kõik kuni 40 aasta wanaduseni ära wõetakse, aga nüüd ühe ainsa aasta mehed kutsutigi, suwel kutsuti 6 aasta mehed. Paha Mardil on ka nüüd minek. Aasa Erni on wanem, jäeb seekord weel järele, tulewa nädali hakatakse ka nekrutisi wõtma. Seekord liisuwõtmist ei tulewatki, ka ei makswat õigused, peale esimese, midagi, waid waadatakse läbi ja kell terwis hea, muud kui mine.

Siitam kirjutas minewa nädali, küsis Sinu järele, kaebas, et Sa talle minewa talwest saadik enam ei ole kirjutanud, külap ta nüüd wist warsti ka Sulle kirjutab wõi ehk juba kirjutanud ongi. Temale on ka hiljuti jälle üks tütar koju tulnud.

Üleheila õhtu käisime Reielil. Riinat tema wiimasesse woodisse asetamas, tema piin on ka nüüd otsas. Eliise tuleb nüüd warsti meile, jäeb selleks talweks minu tütreks, olingi nüüd päris üksi, sest Kõpu tüdruk läks juba 27 Juulil ära. Pole ka tänawu nii suurt talitust, kui alati oli, sest kehwa aasta tõttu ei ole loomadele nii palju ette wedada, ega pole siis ka suurt raskust lüpsmises.

Meie muretseme Sinu ette, et ilmad külmaks lähewad ja ei tea kudas Su riietega lugu on, kas Sull on ka midagi soojemat selga panna wõi ei. Saadaks Sulle küll midagi, aga ei tea, kas Sull waja on wõi kudas kättesaamisega lugu on. Lehed soowitawad küll soojade kamsulite ja watteeritud westide saatmist, kui teaks, et Sa kätte saad, laseks teha ja saadaks.

148

Kirjad kodust

Wiimasel ajal on juba õige mitmed haawatud soldatid koju põdemisele tulnud, kuu wõi kahe pärast peawad näitama minema ja kui terwis paranenud, muudkui mine jälle. Siia lähedale tulnud mehed on kuulu järele kõik Austria wastu sõjas olnud. Postimehes seisis, et Tartusse ka Ida Preisimaalt ja ka Soldau lahingis haawata saanuid põdema on tulnud.

24 sept. hommikuIlmad on külmad. Täna on jälle paks halla maas ja nii juba mitu päewa. Heila läks

lõune ajal pisut soojemaks, lõi pilwi ja õhta sadas wihma, aga ööse läks jälle selgeks ja külmaks.

Meie põllutööd on tehtud, kartulid kistud ja künnid küntud, üks pisike tükike loomanaerid, mis suwise suure kuiwa käest weel eluga peasid, on ka alles kiskumata, niisama ka oma peedid ja porgandid, aga see on nii wähe, et pole nimetamise wäärtki. Papa läheb täna linna, on laadapäew.

Mehed kutsuti heilseks kella kahe ajaks kommisjoni, kes teab, kudas Paha Mardiga lugu läks. Tema sisemine terwis küll just hea ei olnud ehk lastakse sellepärast lahti. Meil oleks ta minekust kahju, kautaksime hea saagija. Aga wõi seal nüüd suurt wigade peale waadatakse. Suwel oli ikka üsna wiletsaid wastuwõetud nagu Tammiste koolmeister Aarenberg, kes juba pealt näha üsna kehwakene oli. Jutu Juhan, kes ka suwel läks, on Reielile mitu kirja saatnud. Nemad oliwad siiaajani Petrogradis. Ükswahe loodeti ikka, et kõik kooliõpetajad kodu lastakse, sest nende kirjade järgi arwates polnud neil seal ka suurt harjutust enam, nagu moodu pärast, aga nüüd on teada, et lahti ei saa. Juhani teate järele on neile wiimasel ajal ettepandud sõja wäljale sanitariks minna, mida ka paljud nooremad, nende seas ka Juhan, teinud on, teised jäewat weel Petrogradi ja harjutawat edasi, külap need edaspidi ka tule ette saadetakse. Jakobi köster on haigete jalgade pärast tagasi tulnud.

Saab näha, kui kaua sõda kestab. Lehed loodawad küll, et juba majandusliste põhjuste pärast ta üle 6 kuu heaste kesta ei wõiks, aga mis tähendawad sõja ajal majanduslised põhjused? Kardetakse ikka jälle Balkani riikide hulka segamist ja kudas siis asjaolu kujuneb, kes seda teab. Küll igatseb rahwas rahu järele, aga et sakslane karistada saaks, seda soowiwad ka kõik. Seda kirumist, mis nüüd wana Wilhelmi pähe langeb, küll tal wõiwad kõõksud käia. Ja ta oleks ka kõige selle kupatse kaelakiskumisega kõigist raskema nuhtluse wääriline. Tema on Euroopast Aasia teinud.

Tuhat terwist meie kõikide poolt.Jällenägemiseni.

mamma. -.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 17(?) 7 ноября 1914. Дер. Добра.Lõul 27 oktobril 1914.

Kallis poeg!Tänase päewaga on neli aastat täis, mill sind soldatiks tehti. Oleks rahuaeg, siis

oleks ootus ja lootus peatse kojutulemise peale, nüüd aga seisab see kõik musta raskelt wajutawa katte all, ei tea ette, mis tulewik saab tooma. Sinu wiimane kaart 10mast oktobrist, tuli Kesknädalil kätte. Oskarit, kellele ta määratud, ei olnud seekord kodus teda wastuwõtmas, sest poiss on praegu leeris. Laupä õhtuks tuli kodu ja täna läheb jälle, on weel kaks nädalit teha, siis saab lapse nime alt lahti. Ta on leeri ajal Toris Wirulas herra Kipree kostiline ja ühes sellega meie endise kontrollassistendi, praeguse Tori instruktori Joh. Arro tuaseltsiline ja kaaslane.

Kodune elu läheb waikselt oma harjunud wiisil edasi. Lehtedest loeme sõjasõnumeid ja Balti parunite protsessisid, neid mehikesi tuuakse nüüd üksteise järele

149

Kirjad kodust

süüpingile ja on neist mitmed juba raske karistuse alla mõistetud. Suwel mobiliserimise ajal on neist mitmed kroonule hobuste wõtmise juures walskust teinud, nimelt mõisate kallid sõiduhobused wõtmata jätnud ja talupoegade tööhobused ärawõtnud, nüüd on neid selle eest Tallinnamaal juba kolm tükki süüdlaseks mõistetud, nimelt: von Fersen, von Delligshausen ja Hoyningen Huene. Sarnaseid protsesid tulla ka Liiwimaal ette. Ka teatawad lehed, et neist mõnda weel raskemate süüde eest sõjakohtu kätte antakse. Seekord on siis see osa, mida parunid 1905 rahwa kaela waletasid, nüüd nende eneste käes ja nagu näib, täiesti õigusega.

Palkoja Mihkli üle on omaksetele juba ametlik surmateade kätte jõudnud. Ta on lahingus haawata saanud ja pärast haigemajas ära surnud. Südant täidab selle juures see asjaolu, et Kaarlist wend selle üle rõõmustab, sest et ta nüüd ise peremeheks saab. Juba selle aja sees, mil Mihkel kodus oli, oli nende wahel selle asja pärast wõitlus. Kuna isa oma testamendis koha Mihklile oli pärandanud, püüdis Kaarel seda igawiisi ümberlükata ja oli Mihkli lühike kodusolemise aeg selle läbi üsna hapu, pealegi, et ema ka esialgu Kaarli poole hoidnud. Teised õedwennad aga kahjatseda Mihklit taga, sest nad näha ära, et Kaarel Mihklist halwem olewat, ta olewat ise laisk, aga õewennade wastu wali ja hoolimata.

Arude Anton on ka jälle hiljuti kirjutanud. Ta olewat nüüd wiimaks ometi kodused kirjad, terwelt kümme tükki, korraga kätte saanud. Tema wiibimise koht oli wiimati Iwangorod. Kus ta praegu on, seda ei tea. Arwatakse, et ka Arude Willem sõjas otsa on saanud, sest nende wäejagu toodi siberist Warssawi alla abiks ja olewat seal kõige kibedama tule ees olnud. Jutu Juhan kirjutas hiljuti meie Eliisele, et tema sanitarina Kasanisse läheb, nii siis sõjaplatsilt kaunis kaugele. Jakobi köster ja Uniwer on mõlemad tagasi, jalad jäenud haigeks. Siin on wiimasel ajal õhulaewu nähtud, wististe waenlase omad. Minewal nädalil anti käsk, et keegi metsas tuld teha ei tohi, ei öösel ega päewal. Wististi tahetakse waenlase õhulaewu kinni püüda ja nende abiandjaid ja tagawarahoidjaid kätte saada, selles asjas on muidugi mõisad kahtluse all ja näib, et see kahtlus ka üsna põhjendamata ei ole. Minewa nädali on Toris nagu Oskar rääkis, urädnikule käsk antud, et kui ülewal õhulaewu nähtakse, selle peale mitte ei lasta. Muidugi tulewad siis meie omad laewad waenlasi otsima ja luurima. Mõne nädali eest olewat Audrus mõisa piiri ääres olewa talu maa peal, wist ühe silla alt, üks waat bentsiini leitud, arwatawasti wist mõisa poolt sinna toimetatud, kelle jauks wõib arwata. Annaks Jumal, et Weneriik kõik need waenlased, salajased ja awalikud warsti ärawõidaks ja ükskord ometi rahu tuleks.

Et ka Türk Wenemaaga sõdima hakkas, see ei näi suurt tähendawat, sest ka Inglis ja Prantus on selles asjas Wenemaaga ühes ja kui Bulgaria mitte Türgile abiks ei hakka, mille kartus ikka wähemaks näib minewat, siis ei jõua “haige mees” wist muud teha, kui oma surmatundi kiirendada.

Ilmad on meil wiimasel ajal üsna talwised, homikuti wahest mitu gradi külma, jõgi kannab juba jalainimest peal, aga wesi on üsna pisike. Kui ta sedawiisi talwele läheb, ilma et ta suuremat sadu tuleb, siis saawad talwel küll niis mõnedki weepuudust kannatada.

Wana naaber Tiidu wana elab ja jonnib ikka wanawiisi. Tulewal Reedel läheb ta jälle Lusika Jüri ja Paha eidega kohtusse. Minewal suwel olid Lusika Jüril mesilased pereheitmise juures plehku pistnud ja Tiidu haawa sisse läinud. Jüri läinud oma perega järele ja ka Paha eit läinud uudise himu pärast senna. Jüri tahtnud ülesronima hakata, et waadata, kudas mesilasi kätte saada, kui Tiidu wana senna tulnud, rewolwer peus, suure ägedusega lasta ähwardades, mesilased, mis seal haawa sees, olewat tema omad ja olewat juba aasta otsa seal sees olnud ning Lusikal ei olewat ühtegi peret senna tulnud, waid tahtwat tema mesilasi ärawiia. Paha eit pakkunud ennast mesilasi pooleks lugema ja

150

Kirjad kodust

küsinud selle eest 50 kop päewas. Lusikas ütelnud Tiidu wanale: Noh, herra tegi mulle paari aasta eest suure kingituse, eks ma wõin siis herrale ka selle mesilasepere kinkida ja jätnud asja niisama. Tiidu wana on aga urädniku toonud ja asjast protokolli teinud ning tulewal Reedel lähewad kohtusse. Eks saa näha, mis asjast saab. Teise mesilaseperet küll keegi kinni pidada ei tohi ja on omanikul õigus neile igale poole järele minna, ainult kui ta seal juures teisele kahju teeb, siis peab selle ära tasuma, aga et Lusika Jüri kord asja soiku jättis, siis ei tea, kas ta jõuab enam tõeks teha, et tal mesilased senna läksid. Wana on Lusika peale teatawa asja pärast wihane ja katsub nüüd teda iga hinna eest määrida. Wist on tal see kawalus, et kui ta Jürit omaga kohtujalal olewaks saab, siis kui teataw asi kohtu ette peaks tulema, Jüri tunnistajast tagandatud oleks. See nüüd küll ei tähenda, sest on ka teisi mehi, kellele Wana sedasama soowi on awaldanud ja ka Jüri ja Wana wahelisel kaubal on Turmann pealt kuulajaks olnud. Aga noh, Wana ei wõi teisite, kui peab kudagi oma sappi wähendama.

Tuhat terwist meie kõikide, ka Eliise poolt. Jällenägemiseni. mamma.

Papa kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 19. 12. now. 1914 Дер. БродыLõul 13mal Okt. 1914

Poja Jaanile.Sinu kiri, mis 23 sept. kirjutud, sain 10mal Okt. kätte. Wäga suur tänu sulle selle

eest, teeb meele jälle rõõmsamaks teada saades, et elus oled. Ma teeks ja saadaks sulle üht kui teist, raha wõi sooje riideid, aga ma ei tea, kas sa neid kätte saad, hea oleks, kui sellest kirjutaks.

Ära hoia koppikaid kokku, osta omale külma ajaks soojad alus riided, (pesu) ära kurda raha ette, seda saad minult nii palju kui sull waja, ainult see olgu sinu mure, teda minult küsida ja kuidas teda kätte saad.

Sa kirjutad omas kirjas starssist, ta lahti saamisest purjutamise pärast, ma ei sa aru, kust tall see wiin wõtta olli, et ennast täis juua sai? Meil kodumaal ei ole teda kuskilt saada, ka haige hamba peale mitte. Oh seda mõnust ja mõistliku olekut on nüid peale selle, kui wiin ära keeldi, igal pool, ka seal, kus keegi wõim teda keelda ei suutnud on nüid mõistlik kord. Praegune sõda on kõigil rahwastel raske ja walus, seda tunneb ka wiie aastane laps, aga weel walusam olli joomine Wenemaal, sõjas saab 1000ded surma, jooma läbi said aga miljonid ukka, et Wenemaale see suur õnn nüid just osaks sai, tuleb küll wist sõja arwese panna ja weel üks suur kasu, mis wiina ära keeldus tõi, on see, et kohtudel kedagi teha pole ja wangimajad jääwad tühjaks. Weike näitus: Meil Suikus olli iga kahe nädala tagant kohtu päew, ja sell pääwal olli ikka 6-10 asja arutada, aga nüid peale wiina keelu on kolme nädale taka kohtu päew, kaks korda järgimööda on nüid olnud, et mitte üht ainustki asja ei ole õiendada olnud.

Kodune elu oleks üsna mõnus olema, tööd ja talitused on kõik korralikult tehtud, aga siiski tundub midagi puuduma, küll oota ja looda, millal see oodetaw koju tuleb, ei jäe muud üle, kui oota.

Oskar läheb 20mal s.k. Torise leeri ja jäeb korteri Joh. Arru juure Wirulase, söök ja magamise ase saab sealt, kõige selle leeri aea eest see ülespidamine maksab 10 rbl.

Pulga laua saagimine oleks mulle kõige wähem 2000 rbl sisse toonud, aga sõda, see lõi inge järsku kinni, ei ole Pusillil raha, et ta mulle saaks ära maksta, on weel üle 3000 rbl tema käest saada, raha puuduse ja et tööd ära handa ei sa, seisawad meie töötamise kohad Pärnus ja Taalis.

Tabria Siitamiga ollin Reiali Riina mattusel koos, tema päris sinu järele, ja ütles, et ta olla sulle kirjutanud, loodab ja ootab sinult wastust. Lauda ehituse wasta hakkan

151

Kirjad kodust

ennast walmistama, palgid tahun talwel, sindlid ja kruusa, mis tsimendi walamiseks tarwis läheb, wean ka ära, ja jäen siis sind hootama kuni sõja lõppuni, lauta on nii wäga tarwis, praeguse laudaga on wäga wilets läbi saada, pea aegu päris wõimata, on kord sinu tulekut hootama jäädud, noh, siis hootame weel, wõib olla, et selle hootamisel ka oma tähtsus on. Soowin Head õnne sulle, sinu Wana.

-.-.-.-.-

Kirjad kodust 5Ajavahemikus 13. okt. 1914. – 20. märts 1915. a.

Onu Oskari kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 20. 2. nov. 1914. Дер. Броды.13. X –14 a.

-----!Sinu 14 “õnnist” kirja oleme kätte saanud. Nii! Mina omalt poolt olen jälle seda

wõrd laisk ja ei wiitsi sinule ühte ainustgi kirja saata. Tähtsamaks sündmuseks luken oma leeri minekut, saab siis õige näta, mis uudist

sääl näeb, kas saan ka sest “suurepäralisest waimust” osa…Muud uudist iseäraldi suurt ei ole, ainult meie tubli kontroll assistent oli paar

päewa meil oma seedimist korraldamis, oli wist …(?) otsad ära wahetanud ja pudistas kõik, mis sisse sõi eest august wälja. Täna küütisin teise lootsikuga Päriweresse. Nii siis. Minu uudised.

“Wana põrguline” keelab jälle wahete wahel läbi käimist, laulab oma laulukest, tema soowiks küll, et ta maa samati läbi saaks kaewatud, kui seda nüüd Poolamaal tehtakse, on üks sita mees.

Mamma kässib kirjutada, et Soo Jaanil ka poeg on – tont teab, kust – ilmunud. Palkoja Mihkli kohta kõneldakse, et olewat surma saanud, kes teab. Teised mede

külje mehed elawat alles tubliste. Arude Anton kirjutas ka alles hiljuti, et hing olewat üsna kõwasti alles sees. On Iwangorodis. Mees, kes were haisu tunnud.

Mina siin elan aga arilist “konna” elu edasi, urisen ja nurisen nagu oleks ka sõjas olema. Loodan, et leeri aegas mõne tunniandja saan, oleks hää olewat. Pidasin nõuu, et tulewal kewadel (nagu iga kewadelgi) Hermanniga seltsis ilma waatama minna, laewa pääl muidugi, saaks omajalal teenima, oleks ka asi oma minast lugu pidada. Muidugi siis, kui sõda järgi jääb, terwis korda läheb ja Sina tagasi tuled.

152

Kirjad kodust

Eliise on meil sama sugune surelik nagu eelminegi oli. Siia maale muud häädust pole aru saanud, kui et kombelisem on. Aga ta on naisterahwas, omast kohast ilus ja see mahendab minu kui “algawa meete rahwa” ees muud ära. Koketerime teineteist wäikselt. Midagi, noh… nii – imelikku… inime nagu puhkaks sellega. Tahaksin hää meelega Sind Su´ praeguses seisu kordas näha, lähed wist hästi mehisemaks. See endine Jaan, keda Jakobist nii hää meelega koju oodati. Aga pagan, ära pidin imetama, et wiinamüük Wenemaal kõige kõrgemalt poolt jäädawalt ära keelatakse.

Südamlika TerwisidOssa.

-.-.-.-.-Papa kiri (pliiatsiga kirjutatud):

Isa poolt pliiatsiga: № 14 now. 1914. Дер. Броды.Pärnus 6dal Nowemb. 1914.

Armas poeg Jaan!Saatsin sulle heila pakki alus pesu ja ka ajalehti. Pärast tulli mõttese, et saad seal

wiletsust ja tühja kõhtu tunda, saatsin siis weel, et wähe wiletsust wähendada, 15 rubla raha tagast järgi, on ju lehtest alati lugeda, kuidas seal tühja kõhtu kippidada saab, aga parata ei saa meie siin mitte. Olgu, mis on, selle elu peame läbi elama, kui elu ja terwist on, saame weel paremaid päiwi näha.

Praegust on suur sakste wihkamine, nii et ka saksa keele rääkimine Pärnus ära keeldud on, heila pinseldadi kõik saksakeelsed nimed uulitsa nurkade ja siltide peal ära, ainult wene ja eesti keele jäid järgi.

Wana.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 23. 14 now. 1914. дер. Броды.Lõul 5 Now. 1914

Kallis poeg!Sinu kirja 18mast ja 21est oktobrist saime 1sel nowembril kätte ja tõttame ka kohe

seda soowi, mis seal awaldasid, täitma. Papa läheb täna linna ja wiib paki posti peale. Sinna sisse panime 1 särk, aluspüsid, jalanartsud ja kolm ninarätti ja ka umbes üks nael wõid pisikse puukarbiga. Peale nende umbes naela raskuselt Postimehe ja Tallinna Teatajaid.

Eksid, kui arwad, et lehed sõjategewuse ja üksikute lahingute üle pikalt ja laialt kirjutawad. Seda ei ole, ainult ametlikud teated ja ka lehtede oma ülewaade seisukorra kohta, see on kõik. Lehed käiwad sõjatsensuri alla ja õige sagedasti leidub lehes walgeid kohti, kust kiri maha wõetud. Asi oleneb wist peaasjalikult sellest, et riigis leiduwa rohke sakslaste hulga pärast, kellest igatahel salakuulajaidki karta wõib, kangesti ettewaatlik peab olema. Awaldati ju sõja algul ka elanikkudele palwe, et soldatite poolt saadetud kirju igaühele ei näidataks, ega nendes leiduwa soldatite wiibimise koha kohta teateid ei awaldataks. Ka käiwad soldatite poolt koju saadetawad kirjad tsensuri alla. Nii kaebawad mitmed, et neile kirjad tulewad, mis muste kriipsa täis on, kust mõnel koguni pool kirja maha on kustutatud.

Sinu kirjad on meile siia maale küll ilma ühtegi kriipsuta kätte tulnud ehk küll lahtiwõtmise jälgi näha on ja sept. kuus tulnud kirjal pabeririba sõjatsensuri pealkirjaga peale kleebitud oli. Tulid kord kolm kirja korraga, millest kaks seda riba kandsid, kuna kolmas ilma oli. Peale selle tulnud kirjad olid kõik jälle ilma selle ribata.

Missuguses walguses Balti barunid nüüd ülemuse ees on ja missugust osa nad selles sõjas mängiwad, selgub Sulle, kui selle paki kätte peaksid saama, ligipandud lehtedest. Niisama tohib ka wist loota, et nad ka pärast sõja lõppemist enam walitsuse

153

Kirjad kodust

pailastena maa pärisrahwaste turjal ratsutada ei saa. Tohib wist küll loota, et Eestlased ja Lätlased oma werd selles sõjas asjata ei wala.

Kodune elu läheb oma igapäewast wiisi. Oskar on alles leeris. Tulewal pühapäewal läheb lauale. Eliise läheb Neljapäewal matusele. Tema wanaema, wana Suigu eit, on ära surnud.

Küll on halb, et kirjad nii pikkamisi seda wahet käiwad. Läheb nende käigule nüüd niipalju nädalaid, kui enne päewi läks. Hea ikka seegi, et nad kätte tulewad. Arude Anton ei olnud tükk aega oma koduseid kirju kätte saanud ehk neid küll kodust iga tema kirja peale saadeti. Nüüd aga on ta kirjutanud, et ta kümme kodust kirja korraga kätte on saanud. Oma sõjategewuse kohta on ta kirjutanud, et nad nüüd õuet puhastawad. See tähendab muidugi, Sakslasi oma piiridest wälja ajawad.

Kirjutasid, et minu kirja 23dast septembrist kätte oled saanud. Peale selle on siit saadetud Oskari poolt kaart ja kiri, papa poolt kiri ja minu poolt minewal nädalil kiri. Wõib olla, et nad nüüd Sull juba kõik käes on

Rõõmustab meid, et Sa soojad alusriided said. Neid korjatakse ja kingitakse nüüd hulgakaupa ja saadetakse seltside ja asutuste poolt kellegi isikuga, kes neid wiima läheb sõjawäljale. Nii jõuawad nad rutem pärale kui postiga saates. Wiimastes lehtedes seisis ka teade, et teedeministeri poolt sõjawäljale soldatite jauks rongsaunad käima pannakse, kus soldatid endid pesta ja puhastada saawad. Neile antawat sealt ka kuiw puhas pesu, kuna nad oma täitanud sinna jätawad, mis puhtaks tehakse ja teises kohas jälle wälja antakse. Terwe see sauna sisseseade seiswat wagunites, nii et kui ühest kohast soldatid puhtad, saunarong jälle teise kohta tossutab.

Pean ka külauudiseid teatama. Altsoo Jaanil olid minewa pühapäew poja joodud. Poe Jaan on ikka alles ilma naeseta. Mees ei julge wist enam peale hakatagi. Wõib olla, et ta nüüd ehk Loorentsi Miiaga hakkama saab, sest selle oodataw, Palkoja Mihkel on sõjas maetud. Mõnuwere Lepa Mihkel lipitsewat Arde Miili ümber j.n.e. Sõjaaeg, waikne asi.

Wiimases kirjas kirjutasin Tiidu wana kaebtusest Lusika Jüri ja Paha eide wastu. Minewa reede olid kohtus ja asi läinud tühjaks. Saab näha, kas Lusika Jüri hakkab nüüd kohtuteel oma mesilasi kätte nõudma. Noor Mart olnud jällegi kohtus tunnistaja, rääkinud selle ka ära, et minu papa wõttis rewolwri wälja, aga ega ta sellepärast lasta ei tahtnud, rewolwer oli risti käes, ei olnud otse wastu. Aeg muudab kõike, aga mitte Tiidu mehi.

Ei tea nüüd enam suurt midagi kirjutada olewat. Kell hakkab wiis saama, teised hakkawad üles tõusma, peab katsuma kirja lõpetada.

Papa läheb jala linna, tee on halb, hobusega on wäga wilets wälja minna, tal on linnas palju asju õiendada ja jäeb wist muidugi ööseks linna. Kord hakkasid meil ilmad juba päris talweks minema, lund sadas ja jõgi külmetas kinni, siis läks jälle sulale ja nüüd on nii kahewahel, üks päew natuke kohmetand, teine päris sula. Wahel sajab wihma, aga ka mitte wäga rängasti. Jõe wesi on üsna pisike, kui sedawiisi talwele läheb, siis tuleb ikka mõnes kohas weepuudus. Soo, Papa tõuseb juba ülesse, pean lõpetama. Oh, peaks sõda ka kiiresti ja õnnelikult lõppema.

Terwisi meilt kõikidelt. Kas ja millal näeme üksteist jalle?Loodame. mamma.

Eliisele tuli hiljuti kaart Jutu Juhani poolt, kus ta teatab, et ta Kaasanist Samaarasse on saadetud, kus ta sealses haigemajas desinfektoriks olewat. Seal olewat juba 15 kraadi külma.

Oti Peeter olewat 6 kuuks koju parandama saadetud. Heinrich olewat ka kusagil pidalis. Ikka jalad haiged.

-.-.-.-.-Onu Oskari kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 27. 29. XI. –14. Дробинъ

154

Kirjad kodust

Lõol 2–XI–1914.Kulla Weli!

Pahandad wist muidugi, et Sulle tükil ajal pole kirjutanud, olgu, Sull on õigus. Olen leeris, 2 nädalit juba, 3mas weel teha. Mardipäewa ees pühapäewal olen laual.

Tõepoolest, midagi igawat, see leeri elu. Kõik seisab kolmes sõnas: Jumal – Jeesus – kurat. Ja kui lapsikult weel seletatakse. See kõik on otse rammestaw. Õhtul tunnist lahti saades ei ole muud püüdmist kui, et aga ruttu jõe äärde luusima saaks. (kurat, sulg sit.) Ei wiitsi õppida ega midagit. Siis weel see ära neetud “Tori´lsus”, kus isegi 3 kopiku pärast kohtu kaewatakse j.n.e., see kõik on narr.

Kui sõda järgi jääb, siis “jäljed” teen. Saaks ehk pisutgi ilmas “oma käe” pääl olla. Et iga kopikut tarwis ei oleks orja wiisi paluda.

Kodus on ka samati, ei ole niisugust poissi, kes umbes sõbra asemel wõiks olla, kellega ka kõneleda saaks. Niisugust, kelle lõbu mitte tüdrekutele taha panemises ei seisa. Praegust on keegi isase “lojuse” sarnane poiss. Kole wastik inimene. Kodune elu on umbes: Wana Eit – Eliise? (Mihkel = 000–000)

Kuid küllalt sarnasest lorist, awaldan(?) wahel ümberkaudseid uudiseid ka. Palkoja Mihkel olewat haigemajas haawade kätte surnud. Nii siis üks Palkoja Lilli loodetawatest läinud, jälle jääb üle weel Jaani paar. (Lõo, Poe.). ah-ah-haaa. Tore tükk. Soo Jaanil on täna poea nimepanemise talgud. Tiidu wana olewat teise reede kohtus Lusika mesilaste asjus kaotnud. Paras niisugusele.

Südamehaigus paraneb üsna jõudsasti. Ja see, millest ennem wahel nimetasin, on täielikult ära. Nii on loota, et aasta pärast ennast terwemate inimeste sekka wõin lugeda. 5 meelt on wist ka oma arwates koos kõik. Nii siis seda korda ütlen:

Hüwasti!Ossa poiss.

Looda, et aasta pärast teine teist sõrmedega kaeda wõime Hääd tuju. Ossa.

-.-.-.-.-Onu Oskari kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 28. 29. XI –14. Дробинъ.Wirulas 6 –XI–14 a.

Hommen saame leerist lahti. Olgu juudas tänatud, üsna ära tahtsid tüüdata. Müüra ja müüra ja muud mitte midagit. Pühapäewal saab weel pisut Jumala armu ka, siis wõib enam nagu mehemaks lugeda. Kena kraam. Täna lähen weel põrgusse.

Kas elad? Kudas Elad? Terwe? Rõõmus? Uudiseid on? Balti saksad kaotawad wõimu. Saab wist warsti uus Eesti tulema. Eesti, mis wõib kultur rahwaks tõusta. Märgid on seks hääd. Hüüan ainult poolt, ka jõudu.

Imelik kena on nüüd liikuda, kus ühtegi kõrtsi ega monopoli lahti ei ole. Kõik on waikne. Oleks nagu peenema seltskonna seas olek..

TerwitadesOssa.

6–XI–14 Tori Wirulas. -.-.-.-.-

Onu Oskari kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 31. 12го декабря 1914. Дер. Гора.2–XII–14. Lõol.

Kulla weli!

155

Kirjad kodust

Pahandad muidugi, et tükil ajal kirjutanud pole. Aga tead isegi, kudas praegust kirjade läbi pääsemine on. Wiimase teatuse sain Sult samal ajal, kui minagi Sulle wiimase kirja (Toris) posti peale panin. Mitu kirja Sa minu kirjadest kätte oled saanud?

Kodus oleme praegust heinamaas ametis. Wõtame lauda palka maha. Puud wõtame kõik kõige juurtega maha. Saab tüki ilusat libedat maad.

Minul on jälle enne Jõulune õppimise hooaeg. Loodan omale sõbra leidma, kelle abil kergem õppida oleks. Nimelt see sama, keda esimest ühe kaardi peal “Mene tekel” arwasin olema. On aga õiguse poolest samasuguses seisu kordas kui minagi. Pea aegu samasuguste mõtetega ka. Miks Sa ei kirjuta, kui midagit halba teatust juhtub olema, teata ainult minule, lase kas wõi mõni teine adressi kirjutada, muidu praegusel ajal minu nime kuwääri peal kirja lahtiwõtmist teiste poolt ei keela.

Üle heila ja heila oli ka meil püüdi (püüde) wastu lahing. Palkoja Mihkel oli jääger, wanamees hobuse ajaja. Lasksiwad esimesel päewal 8 püi, teisel 7. Kaks päewa järgis on juba püi praad, homme saab weel. Minul just suurt ei maitse.

Siine elu läheb ariliku rada. Peale Neerut Mihkle ei ole keski sõjawäljal wiga saanud. Loodan, et ka Sina terwelt tagasi tuled. Wõimata on uskuda, et saatus Sinu wastu nii kalk wõiks olla.

Südamlisi terwisid. Oskar. 1914 Lõol.

Teine kiri tuleb 4 päewa pärast. -.-.-.-.-

Onu Oskari kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 33 22. XII –14. д. РоготвурскъLõol 1914 XII – 9

Eliisest ära kirjuta mulle sõnagi, nüüd on kaunis õlbus, et teised enne mind kirja lahti wõtawad. Sinu wiimane kiri № 18 jõudis õnneks hästi kätte. Siit saadik panen kirjad ümbrikku.

Na… kena tükk Sinu sugusele “tallekesele”, see Walerka lugu muidugi. Et see kõik nõnda süütalt läks, on minule pisut kahtlane, wabanda. Oli ta kudas ta oli, omast kohast huwitaw ikkagi. Minu suwist romaani sa tunned, pean tähendama, et mõne asjaga pisu kiitlesin, arwasin auuks wanemast wennast rohkem teada. Nüüd tänan õnne, et asi kuigi kaugele ei läinud. Omawahel ütelda, tahapanemine oli alles kaugel. Nii siis wõrdlemisi wäga wiisakates piirides.

Nüüd olen koguni wiisakaks läinud, kirjutasin kord Liise kohta wist “Mene tekel”, muutun sest arwamisest. Tähendan, et ma teda weel ei kiida. Ma ei hakka enam ühtegi inimest lausa kiitma. Olen ju umbes 3-4 korda sellega sisse kukkunud.

Kas minu leeri aegsed kirjad kaardid on käes?Kas kottu saadetud riide pakk on käes?Kirjeldan lühedalt Liiset. Tähendan, et tal üleüldse üsna täis kehaworm pisut,

unistaw, uhke-ale nägu, waba olemine. Keskmise suurdusega kasw. Arilikult selge hääl, waikselt kõneldes tuletab wana Riinat meelde. Kujutab ilma üsna luuleliselt, ainult suudlus kuuwalged ööd, kaelustamised metsas on, mis tema arwates igaühega lubamatad on. Arilisest poiste külaskäimisest teadis wäga wähe, arwas seda aru kordadel kaugele minewaks. Kui talle seda kõike seletasin, mis õieti külaskäimine ja külapoiss tähendab ümberkaudsest elust tõe asju ette tõin ja tõendasin, et ühtegi naisterahwast ei tea, kel mitte “jäljed” küljes ei ole. Oli ta üsna ehmatanud. Nõnda wiisi wahetame wastamisi oma elu tarkust. Tema seletab tüdrukutest, mina poistest. Muidu on “wist” kaunis palju “järele” mõtelnud. Minul ta seltsis just igaw ei hakka. Annab tihti peale “wasta nina”, et napsab. Aga see teeb lõbu.

156

Kirjad kodust

Meeleolu on Sull nähtawasti lõbus!?Küll on mõnus praegusel wiinast kuiwal ajal wäljaspool liikuda. Pisut wõerastaw on, miks Sa oma N. 18 kirja nii – roomani kirjutajale kirjutasid,

mis? Ega Sa ometi arwa, et minust kirjaniku tulla wõiks, olen seks liiga tuim. Inseneri mõtted pole weel peast läinud, ega lähe ka. Kui ette kord “pilwepiiril”

käimise järel niisugune tuju tuleb, siis ise asi. Kui ma kord ehk juhtuks sunnitud olema Lõol peremeheks hakata, siis olen ainult ühekülgne katsete tegija, kudas mootorit hobuste asemel tarwitada.

Ieäranis huwitab mind “temp”, mis praegust Wana teeb. Säeb praegust paadi mootorit kelgu peale, katsub mööda jääd kihutada. Kui see katse korda läheb, kihutan ta nii kaugele, et heinaniidu masinate ja adrade peale katsuks sääda.

Siin ei taha talwe kudagi tulla, kõik on sula. Kirjuta tihedam. Terwitades

Ossa.Pärnus on uus linn õlle ja wiina poed jäädawalt ära ütelnud.

-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 34. 22. XII. –14 д. Роготворскъ Lõol 12. detsembril 1914.a. vt. mamma kirja 16.12.1914.a.

Kallis poeg!Ometi wiimaks, rohkem kui wiienädalise waheaja järele, tuli Sinu poolt elumärki,

nimelt kiri Oskarile. Olime muidugi juba leinamõttes, seda enam, et ümberringi inimestelt, kelle omaksed sõjas, ühtelugu surma ja haawata saamise teateid tuleb. Nii on Roigust Pawelson, kes minewal aastal teenima läks, surma saanud, niisama ka Arjaka Jüri. Arude Willem olewat haige olnud, instruktor Lilienblatt olewat haawatud. Palkoja Mihkeli surma üle kirjutasin Sulle ennemalt juba. Ei maksa siis imeks panna, kui siis, kui kirja mõnel ajal ei tule, süda ikka enam wärisema hakkab. Aga ära mõtle, et ma Sulle sellepärast etteheiteid teha tahan, et Sa wähe oled kirjutanud. Selle seisukoha juures, ei wõi kudagi tahta, et Sa ka igapäew kirjutaks, kätte ei tule nad ometi nii sagedasti ja ega see Sind paremini surma eest ei kaitse, sellepärast tee aga nii, kudas see Sull wõimalik on.

Jõulud jõuawad ligemale, ei saa Sulle midagi selleks ajaks saata. Ei tea ju kuda Sa kätte saad. Wõid saata nagu iga aasta oleks Sulle küll waja, aga kus Sa seda enesega ligi wedada saad. Kas Sa paki kätte said, mis wiis nädalt tagasi sai saadetud. Papa oli ka raha saatnud. Ei oleks wist sünnis seda Sulle alles siis saatma hakata, kui Sa küsima hakkad, sest nii ruttu kätte teda ikka ei saa ja et sõda ruttu lõpeks, selleks ei näi ka lootust olewat. Wähemalt kewadeni kestab ta ikka.

Wiimasel ajal on Serblased tublid poisid olnud ja Austrialased oma maalt jälle wälja kihutanud, kuhu need suure agarusega sisse tungisid ja arwati ikka, et nad Serbia päris ära purustawad, aga on ise tugewasti kolki saanud. Külap Austriaga oleks asi juba lõpul olemagi, aga Saksamaa on Euroopa riikide seas tapmiskunstis kõige ees, kes sellest nii ruttu jagu saab.

Meie kodused elame wana wiisi. Mehed wõtawad metsas (1 km kaugusel lahusoleval nn.

suurel heinamaal) puid maha, teewad sellega heinamaad lagedaks ja muretsewad lauda jauks palka, sest seda peab nii kui nii ehitama hakkama.

Mede suure sugukuldi ostis üks Tartumaa mees E. Waher paari nädali eest ära. Saime ta eest sada rubla. Nüüd peame oma emmiseid Päriweresse jalutama wiima, aga kuldi ületarwe söötmine oleks tänawuse kehwa wiljahulga juures raskeks läinud.

157

Kirjad kodust

Ilmad on tänawu õige muutlikud, juba mitu korda on talwe algamas olnud, aga ikka jälle ära sulatanud, nüüd on jälle kolmat neljat päewa lumi maas. Papa tahab täna saaniga linna minna, loodab, et juba läbi saab (talvetee üle Rääma raba).

Kes teab, kudas teil seal ilmadega lugu on. Külap teie tegewus külmaga raske on. Õhtul sooja sängi pugedes käib mõte ikka waeste sõjameeste peale, kes meie julgeoleku kaitseks wäljas külma kannatama ja waenlase hukkawa tule all olema peawad. Millas, millas ometi edeneb inimese sugu nii kaugele, et nad endid enam üksteise eest kaitseda ei tarwitseks, waid ühiselt waenuliste looduse jõudude wastu tegewad oleksid. See jäeb wist weel kaua ilusaks tulewiku unenäuks. Aga wõib ju olla, et juba praegune sõda selleks kaasa aitab, et see aeg ennem kätte jõuaks, kus piigid sirbideks ja mõõgad kablideks tehtakse piibli sõna järele. Wene maa wiinauputuse wastu on juba sõda abi toonud ehk toob ta ka kestwamat ja kergemat rahu. Meile Baltimaa pärisrahwaste, Eestlastele ja Lätlastele on ta ka juba seda kasu toonud, et nende rõhujate, Balti parunite õige meeleolu ära tuntud on ja loota wõib, et selle sõja järgi enam keegi meie riigitruuduse juures ei kahtle, kuna parunite igatsus oma emamaa, Saksamaa järele awalikuks saab ja kohase tasu leiab.

Kell lõi praegu neli, aeg on kirja lõpetada, tarwis waadata, et kohwi keema saab ja papa enne linnaminekut sooja kõhutäie saab. Harilikult magawad meie inimesed ikka kella wiieni, poisid ka sagedasti kuueni, minu uni läheb küll kell kolm pealt ära.

Külauudiseid ei tea mingi sugust olewat, mis rääkida maksaks, mehele minemised ja naesewõtmised on üsna waiksed, kellele mehele mindaksegi, mehed on ju sõjas.

Head terwist ja rõõmsat meeleolu. Wähegi rahulisi Jõulusid soowidesNägemiseni mamma.

-.-.-.-.-

Onu Oskari kiri

Isa poolt pliiatsiga: № 35. 22.XII. –14. дер. Роготворскъ1914–XII–11. Lõol.

- - - - - !Sinu kirja № 18 sain 9–XII-14 kätte.Wabanda, et pisut imeliku asjaga Sind ehk tülitan! Tuli kord nii sugune pöörane

mõte, et Sa mulle säält umbes tosina wõrra täisid kuueäärisse paneksid ja ära saadaksid. Laotaksin neid Sinu sõprade seas mälestuseks laiali. Omale wõtan ühe ja hoiaks teda kui üht – na ütleme – “püha jäänust” ühest waesest sõja täist.

Tiiduwanale wõiks ise paar tükki saata. Sell mehel olewat jälle imelikul wiisil kuskilt pangast nõudmine tulnud, et maksgu oma 250 rubla ära. Mees ise ei pea hinge seestgi teadma, kas ta kunagi selle sarnast summa on laenanud. Wististe eht wigur “welide” poolt.

Wanamehe mootor saan on walmis, tarwis ainult külma ja sõit wõib algada. Loodan, et peaks hästi minema küll. Ehetust kirjeldan edaspidi. Kui nüüd see hästi läheb, siis sunnin, et ostgu wana Busilli (Puusilla) auto ära. Teen talle täielikud plaanid mootorsahast, mootorheina ja wiljaniitjaks nina alla ja asi nudi, küll siis kord Jänts poiss Lõo õitsema ajab.

Marija ja minust ära nimeta ka kodupoole sõnagi. Olen taga teiste ees koguni walmis ja tahan “sarnast kraami” koguni unustada. Mull on naisterahwast wist koguni uus ilm awanenud.

Ära täide pärast pahanda, wõib olla, et Sina neist hästi ei mõtlegi. Terwisid

OssaSüdame haigus awaldab wahel ennast ja jääb siis wait jälle.

158

Kirjad kodust

-.-.-.-.-

Onu Oskari kiri № 3.Isa poolt pliiatsiga: № 38. 26. XII. 1914 Ф. Кремница

Lõol 1914–XII–16.Hüwa weli!

Ega nüüd lahinguid pole olnud?Õieti suurt uudist mul pole Sulle küll mingisugust kõnelda, aga näitan, et ikka

hing sees. Olen oma kaheks aastaks pidulikudest lõbustustest lahti mõistnud. Kui keeltega hakkama saan, siis katsun üks kõik kudas pisut raha muretseda ja üsna tõsiste mõtetega oma plaanisi täide saatma hakata. Ainuke lõbu on praegust noore Liisu iseloomu ja elu uurimine, mis tänini kirjutanud olen, sellest wõid tast umbkaudu pildi saada. Rohkem temast kõnelda oleks wist wiisakuseta. Pean siisgi tähendama, et teine inimene peale minu on, kes Lõo majas pisut mõtelda mõistab.

Tänawu wist hakatakse Taalis kahesaega korraga töötama. Raha tuleb jälle kui raba. Tänine “kona” sõda ei tähenda (oma vahel öelda) Puusilla peale weel midagit.

Ilma kohta oleks tähendada, et kipub habet purasse ajama. Loodan pea mootorsaanil proowi sõitu teha wõima.

Ole hea ja kirjuta, kus maale Sull õppimise järg praegust ulatab. Mina loodan warsti jälle Wenekeelega jalgu alla saama. Oli päris sitaste ära ununud.

Terwitades ja Häid pühi soowidesOssa.

-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 39. 26.XII. 1914. Ф. Кремница.Lõul 16 Detsembril 1914

Kallis poeg!Wiimase kirjale unetasin kuupäewa ette panemata, see oli 12 detsembril.

Sellesama päewa õhtul saime Sinu kirja, mis 22sel nowembril kirjutud. Oskari kiri (onu

Oskarile kirjutatud kiri) oli 23dal kirjutud, aga tuli mõni päew waremini kätte, tea, kus see teine wiibis. Näha on, et Sa meie kirjad papaga kõik kätte oled saanud, aga Oskar arwab, et tema omadest mõned kadunud on. Meie oleme Sinu kirjad kõik kätte saanud, aga ikka mitme nädali järele, aga asi seegi.

Wiimases kirjas ütlesin, et Arjaka Jüri surnud on, aga see ei ole tõsi, ta on haawatud, aga Roigu Mihkel Paawelson olewat küll surnud. Arude Willemi üle ei olnud kaua aega teadet, aga nüüd olewat hiljuti teade tulnud, et ta haige on olnud. Tema adressi ei ole mull praegu wõimalik saata, wõib olla, et Oskar seda Arudelt kuulda saab ja siis Sulle teatab.

Kahju, et haigus ka Sind tabanud on. Sa näitad seda küll tühiseks asjaks pidama, aga asi wõib ka tõsiseks minna, liiategi kui Sa jälle wäerinda lähed ja uuesti tugewasti külmetada saad.

Küll on halb, et pakide saatmine nii takistatud ja igaw on. Saadaks Sulle hea meelega sooje riideid ja ka mingit söögipoolist jõuluks, praeguste olude juures ei saa aga seda kudagi teha, mis sest kasu, läheb enne sandiks, kui kätte saad.

Meil on seekord jälle päris talweilmad. Ja lumi maas, nüüd ehk ikka jäeb talwele. Papa käis heila Taalis, seal tehtawat täie hooga pakka saagimise jauks, saawat neid mõni seitse kaheksa sada sülda. See äri kestab edasi, saagimist tuleb laialt.

159

Kirjad kodust

Lauda ehitamise mõte on ikka päris tõsine, hakatakse warsti jälle liiwa ja kiwa wedama ja kui elu ja terwist jätkub, algab ehk kewade ehitus peale. Loodame ikka, et Sakslased ometi meie maad tallama ei saa tulla, niipalju nende jõud ei tohiks jätkuda.

Lehed räägiwad, et Inglastel suur wägi õpib ja harjutab ja warsti Prantsusmaale saadetakse, et sealt siis pealetungimist alustada. Sakslased näikse seal ainult enesekaitsmisele asunud olewat. Peaks ometi ükskord nende jõud nii kaugele murduma, et rahu lootma wõiks hakata. Paawst olewat riikidele ette pannud Jõuluajaks sõjariistade rahu teha, aga Wene, Inglise ja Prantsuse ei olewat selle poolt, waid tahtwat sõda ühehingega edasi pidada. Muidugi sõjariistade rahu ajal oleks wast Sakstel wõimalik endid paremini korraldada ja mis sellest rahustki kasu, kui ta jäädaw ei ole.

Lehed räägiwad, et Ungari ennast Austriast lahku lüüa ja iseseiswalt Wenega rahu teha tahtwat. Wiimases lehes seisis kõmuline teade, et Saksa Willem ka seal jälle jaule tahtwat asuda ja oma teist poega prints Eitel Friedrichi neile kuningaks sobitada. Sakslastel on ikka wist Juutidega midagi ühist. Kanged sahkerdama.

Meie kodumaal on küll praegu saksusel rasked päewad, lehtedes on üsna järjeste sõnumid sealt ja tealt, kus jälle saksakeele awalikus kohas rääkimise eest protokolli tehtud. Isegi Saksakeelsed Jumalateenistused on keelatud. Ambla õpetaja on sellest hoolimata saksakeelist teenistust pidanud. Politsei on aga kirikus olejad kõik üles kirjutanud. Sauga mõisas olewat strashnikud alati walwamas. Seal olewat keelust hoolimata, et kõik aknad, mis mere poole nähtawad, pimedad peawad olema, minewal nädalil karjalauda aknad walged olnud ja strashnik lasknud kohe aknast sisse. Kuul jooksnud kahest lehmast läbi ja surmanud mõlemad. Nagu näha, maitsewad Saksad nüüd seda osa, mis nad 1905 ja 1906 aastatel Eestlaste kaela ajasid.

Kooli Mihkli süü asi oli minewal Kesknädalil ringkonna kohtus ees ja olewat Mihkel üheks aasaks neljaks kuuks wangi mõistetud, sellest ajast saab ta warsti juba kuus kuud istutud, jäeb siis 10 kuud weel “sidida”. Mihkel saab nüüd karistust ja kui see õnneks peaks minema, et wiinamüümine ka peale sõja lõppemist ikka keelduks jäeb, siis wõib olla, et saab tast ehk edaspidi weel tubli meeski, et ta mehe maha lõi, mis sellest, nüüd sõjas ju muud tehtagi, kui kobitakse üksteist.

Uus nekrutiwõtmine tuleb jälle peale Jõulu, siis wõetakse tulewasügisesed mehed ette ära, tuleb siis nii mõnelgi tutwal poisil jälle minna nagu Palkoja Woldemar, Uueda Martin ja Seiler Martin. Poisid wõetakse õppima ja kui sõda enne ei lõpe, saawad muidugi ka tule ette minna.

Kooliõpetajate kohta, kes suwel läksid, seisis Postimehes teade, et nad õige wahwaste wõidelnud ja mitmed neist surma ja haawata saanud, aga olewat siiski palju tugewamat waenlase wäeosa kaks päewa kinni pidanud, mille eest nad tänada saanud.

Peab lõpetama, tuhat terwist meie kõikide poolt. Rõõmsaid Jõulusi soowidesmamma.

-.-.-.-.

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 41. д. Слупно Радиминск. у. 6 янв. 1915. Lõul 31sel detsembril 1914.

Kallis poeg!Jõulud on seekord jälle läbi. Juba wiiendad Sinuta pidada. Oli juba teistelgi

aastatel kurblik Sinu saatuse peale mõtelda, mis siis weel tänawu. Oliwadki ju esiotsa tänawused Jõulud ikka selleks punktiks, kus Sind kindlasti jälle kodu olema sai loodetud. See oli wiimasel ajal ka juba raske tunda, et teenistuse ajale juurde sai lisatud, aga ikkagi oli lootus Sind paar kuud peale jõulude kindlasti jälle näha. Nüüd aga on need lootused kõik segi wisatud. Ei tea midagi, kas, kunas ja kuda me üksteist jälle näha saame. Aga

160

Kirjad kodust

inimene on paenduw ja harjub kõigega ruttu ja wõib uppumisel õlekõrrestki kinni haarata. Nii oli see ka meile juba suureks rahustuseks, et Jõulu laupäewa õhtul Sinult kirjakese saime, 10 detsembril kirjutatud. Jõulu wiimasel pühal tuli aga pisma, mis ütles, et see 15 rbl raha, mis papa 6 nowembril Sinule saatis, tagasi on saadetud, sest et Sind üles ei ole leitud. Kes teab, mis põhjusel see sündis. Adressi oli papa see kord postkontoris kirjutada lasknud, ei tea, kas oli see puuduline wõi mis wiga seal oli. Pärast kuulsime, et sarnaseid juhtumisi ka teistel ette on tulnud. Igatahes läheb papa nüüd linna, wõtab raha wälja ja saadab ta uuesti Sinu poole tulema. Selleks jätan tänase kirja kodus lahti, et, kui see wõimalik, siis seal raha kirja sisse panna ja mitte enam kaardiga saata. Nüüd on hirm ka selle ette, ei tea, kas Sa pakkigi kätte said wõi saad, wõi ilmub see ka wiimati tagasi. Pagan wõtku wana Saksa Willemit, kes selle sõja kõige ta koleduste ja sekeldustega meile kaela ajas, kui põrgu olemas on, siis oleks küll Willem isik, kes teda tõesti teeninud on. Kui palju wiletsust ja walu, häda ja meeleäraheitmist on tema süü läbi tulnud. Kui palju tublisid mehi, kes ilmas weel nii mõndagi inimeste kasuks korda oleksid wõinud saata, on pidanud enneaegu lahkuma.

Wiimases kirjas teatasin Sulle, et instruktor Lilienblatt haawatud on. Esiotsa loodeti, et ta paraneb, sest ta oli ehk küll haaw peas, ometi wõrdlemisi kaunis terwe olnud ja ise oma saatuse üle kodustele kirjutanudki. Ometigi on aga see haaw ta wiimaks ilmast ära wiinud. Omaksed tõid ta surnukeha kodu ja 20mal detsembril maeti ta Saarde surnuaial kodumaa mulda. Hansenite paar oli ka matusel käinud. Saatjaid ja pärgasi olnud palju, aga mis see kõik aitab. Lilienblatti töö jäi pooleli ja Eesti kodumaa leinab teda ja ühes sellega Eesti maakari, keda Lilienblatt unustuse hõlmast ja häwitusest wälja aitas, elama ja auu saama. Äraneetud sakslased oma maade ahnusega.

Mida siis nüüd weel kirjutada. Kodune elu läheb oma harjunud radasi. Mehed walmistawad lauda ehitusele ette, wõtawad metsas palkisi maha. Edaspidi tuleb liiwa ja kiwiwedu ja kui kewade tuleb, algab muidugi ehitusetöö peale. Taalis olewat ka juba 850 sülda pakkusid walmis, mis saagimist ootawad, sellega tuleb ka peale pühade algus teha.

Paha Mart käis oma noorikuga Jõulus meil külas, pisike kõhnake noor noorik, päris lapse nägu alles. Mart ise on aga paksuks läinud, täis ja tüse nagu mõni linnaisand. Lõusa inimesi sell Jõulul meil näha ei olnud. Mardipäewal Miia lubas küll Jõulus suure perega tulla, aga ilmad olid külmad ja tee ka kaunis halw, külap see wist takistas. Kusti on ikka Saksamaal, esimesed sõjakuud olid nad tema pärast mures, aga Mardipäewal Miia rääkis, et nad temast teadust oliwad saanud, olewat Hannoweris Steinhutis, ikka wist päris waba. Nagu kuulda, olewat Baltimaalastel Saksamaal kergem kui muil wenelastel, sest Baltimaad arwawat saksad oma asumaaks ja Baltimaa elanikka sakslasteks. Noh, lootku aga selle peale, Baltimaa päriselanikud juba saksu ei salli, kuigi nad wastu tahtmist nii mõndagi saksapäralist omandanud on nagu palju saksakeelseid nimesid, mis neile omal ajal parunite poolt anti.

Jaanuari kuus tulewat jälle nekrutiwõtmine, tulewa sügisesed mehed wõetakse ette ära aegsaste õppima. Oodati ka maakaitsewäeliste uut kokkukutsumist. Timmermanni Hendrik rääkis heila, et see just nüüd Jõulu ajal pidanud olema, aga olewat Pärnu maakond see kord sellest pääsenud. Walgas olewat küll wõtmine olnud. Wõib õige olla, Hendrik on wallawanem, teab rohkem nende asjade üle. Saab näha, kuda sõda kujuneb, pühade ajal lehti ei saanud, ei tea kõige uuematest sündmustest midagi. Pühade laupäises lehes oli teade, et Austria Serbiale kallale tungimise lõplikult jätnud olewat ja ainult oma riigi piirisid kaitsta tahab. Awaldakse lootust, et Italia ja Rumenia warsti Austriale sõda kuulutawad ja siis Austria wõim täiesti murtud saab. Türklaste üle on Wenelased Jõulu ees Ardaganis suure wõidu saanud. Ja sakslased, need wäsitawad endid Warssawi ees. Kas nad ka kord lõõtsutama ei hakka?

161

Kirjad kodust

Dr. Talwik, kes sõja algusest saadik arstina Serbia sõjawäljal wiibis, on ka jõuluks kodu tulnud. Postimehes seisis lühike teade tema kodureisi üle. Ta olewat Bulgaria ja Rumenia kaudu tulnud. Rahwa meeleolu neis maades olewat kangesti Wene sõbraline ja lootust olewat, et ka walitsus sellele peri on.

Oijah, aeg on kirja lõpetada. Terwist, jõudu ja head Uutaastat sõja õnneliku lõpuga. Jällenägemiseni

mamma. Papa poolt: Raha saadan sulle täna 20 rbl.

-.-.-.-.-

Onu Oskari kiri № 4:Isa poolt pliiatsiga: № 42 д. Слупно Радиминск. у. 6 янв. 1915.

Lõol 1914–XII–19.Ja siis – hüwad pühad! Hääd uutaastat!Wiisteistkümmend rubla raha, mis sõjawäljalt tagasi tuli, saab ka hommen ära

saadetud.Sinu kirja, kus kirjutasid, et Jõulud “jikadi jõnkadi” tulewad, sain just jõulu

laupäewal kätte, see eest enam weel kui aitäh. Nüüd siis pühade kirjeldus. Oi, kui kõiki tahaksin ära jutusta, mis nende pühade

aeg olen tunnud, siis ei jätkuks isegi raamat paberit. Ma ei tea, kas saan neid pühi kiitma wõi kiruma. Hakkan otsast peale, aruta siis ise.

“Esimese pühal oli ah, mis, hakkan laupäewa õhtust peale. Õhtul olime Eliisega suurdes kambris ja arutasime nagu tihti peale, ilma elu, wahel ühelmeelel, wahel punnides. Minule oli see kupatus kõik üsna meel mööda. Lõbus on inimesega juttu ajada, kellega enamwähem ühesugune “aju”. Rääkisime üsna usalduslikult, nagu oleksime sõbrad olema. (Me ei ole weel sõprust kinnitanud.) Mina laitsin tema meelitawal wiisil waatamist, keelasin ära, üleüldse niiwiisi minu peale waadata. Tema jälle laitis minu üleüldist musta waadet ilma kohta. Niisuguseid asju sai üleüldse ligi 4 tundi arutud, kõik koguni harilik kraam.

Vabanda sarnase loba eest, aga wennale räägitakse kõik. Täna on ka uue kirjamoe proow, arwan, et sarnast kord kõige paremine kirjutan.

Esimene püha. Jändame mootorsaaniga jõe jääl. Läheb, aga siiski mitte nõnda, kui see minu soow oleks olnud. Mootor on ka nõrk, ilma kuplungita ja rihmaga widu (vedu). Loodan, et kui kord see tähtis mina mootori põllutööse hakkan panema, siis koguni teisiti läheb. Olgu praegust see tulewiku unistus. Saani siin pikemalt kirjeldama ei hakka.

Õhtu poolikul tuliwad kõige esmalt Paha Mart oma noorikuga külla. Siis natukese aja pärast Päriwere “Noor” oma “külleluuga” ja kontrol assistent Kool. On wist küll päris mõnus mees, aga minul on ta wastu natuke nagu wihkamist, mis, seda ei saa ma isegi aru. Rääkisiwad ühest kui teisest, mina olin wakka, läksin sootuks ära töötuppa. Eliise käis ka korra kaiwamis, et need wõõrad olewat temale wastu meelt. See pääle ahwisin Kooli nimetades wastu ja läks uuesti teiste sekka jälle. Pärast läksiwad Päriwerelased ära ja ainult Paha poiss ja Kool jäiwad meile. Tegime kolmekesi, Kool, Liise ja mina üsna “mürtsu”.

Südame haigus “tõkitseb” ka wahel. Korraga Audrust Siimann-sõber kellegi tantsu ahwiga tükkis minul külas. Muist

heitsiwad magama, mina jäin Audru welledele suurde kambri lori ajama ja Kool ettekambri Liisele. Uinutasin Audrikud magama ja läksin ka kööki. Oli parajati arutus käsil, mis wõib teisel silmist ära lugeda, mis mitte. Kool punnis, et muud wõib wõõra inimese juurdes arusaada, aga seda mitte, kas ta liiderlik ehk mitte. Mina jälle, et muud ei wõi nõnda hästi kui liiderlikust. Lõpuks läks jutt usu arutamise peale. Kool tõendas, et

162

Kirjad kodust

sellel alal punnimine asjata, et otsa kätte ikkagi ei saa, kas arwa nii ehk teisiti, et kõik arutused, olgu nad mis mõtterikkad kui nad tahwad, ikkagi kaugele ei saa. Arwas ka samast, mis minagi, et uskumata inimesel sant elada. Lõpuks katsus siisgi mind naeru aluseks teha, andis mulle põhjendada, et ma tõesti sääl istun ja mitte kusagil mujal. Mina andsin temale jälle ajamääramise wastuseks. Eliise oli kuulatades päris hädas, ei teadnud kumba poole hoida. Tegime otsuseks teisel pühal Uduweresse pidule sõita. Uduweres on keegi pool togu instruktor, kes põrmugi inimesi meeldes ei pea. Siis tegime otsuseks, et Eliise tutwustab ennast Oidermanni nime all ja mina pidin jälle tema wend olema.

Loodan kewadeks Wenekeele selgeks saama. Instruktor (Traat) oli suwel Toris Lõusa Edlaga õieti “serwa teinud”. Mille üle

wiimane pisut pahandas. Nüüd siis tahtsime nõnda wiisi kätte maksta. Teisel pühal. Kool oli suurdes kambris Audrikude juurdes, mina köökis, Liise läks

oma sumka kallale ja mina ka järele “ahwi” tegema. Korraga Liise annab minule X kirja, kus sees X kõige kuumemal wiisil oma armastust tema wastu awaldab. Küsib ise, nah, näed, kas pole narr, päris lollusi kirjutab. See oli teise sügisel ja Liise oli mulle sest ennegi rääkinud, kudas see oma nurumistega teda tüütama kippunud, seni kuni kindlal sõnal kinnitanud, et kasigu. Mis oli minu seisukord – täbar. Lugesin arutu pikka kirja läbi ja tegin weikse suutäie nalja. Aga täbar oli mu meele olu, temagi sai sest aru ja waatas naerdes mulle otsa. Ah soo, ütlesin weel, et mina oma armastuse kirja kord teisiti kirjutan.

Pidule sõit. Kool, mina, Mihkel rees reskus. Liise minu süles – mn –näm – näm. Naerma ajab see lori kõik, aga sedasi ‘oh’. Uduweres tegime nii, kuis plaanitsetud oli. Liise pidi küll Traatile kord tuntud olema, aga ei saanud naru aru midagi, kui meid Oidermannide nime all tutwustati. Üks kord pärast alles oli Liiset nime pidi kutsuma hakkanud. Mina mängisin ikkagi Oidermanni osa ja arwustasin kui eht Torilane kunagi Uduwere kraami hästi soolaselt. Oli nali… Pärastine koju tulek läks harilikul wiisil.

Wiimase püha õhtul tuli Tiidu Liisu wend Jaan meile külla. Ja pärast temaga usu ja ilma elu üle arutades sain alles sinna maale, et ütelda wõin: “Kaugemale ma enam ei saa”. Tegin otsuseks iialgi enam sarnaste asjade üle pead murda, waid ilma elu maitsta. Liisega kõnelesin pühapäewal õieti õe-wennalikult see üle, mida kumbgi himmustab, mis kumbgil lõbu on. Loodan, et nüüd wabandad, miks ennem ei kirjutanud.

Pühade aeg olin pöörane, nüüd aga olen sama raudne masin ilma tundmusteta, ilma midagi soowimata pääle nägemuse – mis enne pühigi ja kõik on korras. Ära aga midagit minule Liiset nimetades kirjuta, juhtub teiste kätte, siis halb kõigil.

Terwisid. Oskar. -.-.-.-.-

Onu Oskari kiri: № 5 (wist)Isa poolt: № 43. г. Серпецъ, 24.I.1915.

Lõol 9–I–1915.No wennas!

Mida’s siis teed? Sinu wiimane kiri tuli wiimasel päewal 1914 aasta, kui tublimatest tubli uueaasta õnne soowija. Aitäh.

Oma elust wõin nii palju teatada, et ikka kaunis kangekaelselt õpin. Imestan isegi, et tämmu õppimise “tuju”jõulukuuga weel ära ei kadunud. Koguni wastupidi, tuju on märksa tõusnud, muud ei teekski kui õpiks. Tõe poolest, kerjaksin häämeelega selle talwe omale priiks, aga silmad ei lubaks ikkagi päewa läbi lugeda ja ka keha kurnaks wäga ära. On nüüdki ligi 6 naela kergemaks tirinud, pea uugab ala-tasa, wist wähese magamise tagajärg.

Praegust on palkide Reielile widu täies hoos. Täna olen sääl katelt kütmas.

163

Kirjad kodust

Eliise wahest seletas, et Reieli elu lohakas olewat, ma ei uskunud, nüüd nägin oma silmaga, et ta weel hullem on. Kõik riistad, kõik tööd, kõik on kole lohakas. Olen mina küll sarnaste asjadega hooletu, aga Reieli kraam tegi siiski hinge täis. Isegi haurukatla eest ei peeta hoolt mitte, lõnga otsa wäärt ei hoolita ühegist asjast. On töö kusagil walmis, siis jäetakse tööriistad nagu auuwahtideks sinna sammasele kohta maha. Pärast otsitakse, kirutakse, aetakse üksteise süüks, kõik on kole wastik Küll sääl riidlemist oleks, ennem kui kõik joonde saaks.

Hommen wist sõidan linna. Lasen tohtri kord jälle ennast läbi katsuda. Küll on halb kirjutamise tuju. Heidan parem magama.

TerwitadesOssa.

--.-.-.-.-

Mamma kiri: Isa poolt. № 44. г. Серпецъ 24го января 1915 г.

Lõul 13 Januaril 1915Kallis poeg!

Sinu kiri 29dal ja kaart 29 detsembril kirjutud, tulid mõlemad meile laupäew 10mal Januaril kätte. Teeb rõõmu, et teile wahel ka puhkust lubatakse, ära wõib see elu teid muidugi küll kurnata ja söödikud – kudas kubisewad kõik soldatite kirjad kaebdustest nende üle. Lehed soowitawad nende wastu mitmesuguseid rohtusi ja pulbreid ja saadetakse neid ühes muude kingitustega.

Praegu on rahwa seas igal pool suured korjamised päewakorral, ikka isamaa kaitsjatele, küll haawatutele, küll terwetele. Tartus korjati enne jõulu rahuajal Tartus asuwa Krasnojarski polgule. Toimetaja Tõnisson käis seda saadetust, mis üle saja puuda, ise sõjawäljale wiimas, oli selle juures ka kuni tulerinda ja kaitse kraawideni ära käinud. Selle tee peal oli ta kõiksugu sõjamälestusi kaasa toonud, Sakslaste püssa ja piika, mundreid, joogipudelisi ja muud. Need asjad kinkis ta Eestirahwa Museumile ja awas seal Kolmekuningapäewa ajal neist asjadest näituse, mille eest priitahtlikka andeid wõeti, mille sissetulek kõik söödikute rohu heaks läheb. Kolmekuningapäewal üksi olewat seal 1600 inimest waatamas käinud.

Ka Pärnus korjati andeid ja käis neid keegi Tannebaum sõjawäljale wiimas. Pakuti seda auu Päriwere Johannile, see aga ei läinud, ei tea kas kartis sõda wõi mis põhjusel. Pärnulaste kingitused läksid Noworschewski polgule ja asuwat see polk ida Preisimaal, “saksamaal”. Tannebaum algab oma reisi Pärnu Postimehes kirjeldama.

Teab, kas Sina oma paki peaksid kätte saanud olema. Raha tuli uuesti saatmisele wõi see nii ruttu ikka sinna jõuab. Hoidku, et ta jälle teelt ära ei eksi.

Sa kaebasid kord, et seal soolase saamisega lugu täbar on, ka siin ei ole heeringaid sügisest saadik saada ja räimed on hinnas. Papa arwas kord, et Sulle wõiks mõne karbi kilusid senna saata, aga kui see kättesaamine nii pikale wenib, siis lähwad enne tee peal halwaks. Peaks Sa raha rutem kätte saama, siis wõiksid seal ise osta, olgu nad siis nii kallid kui tahes, kui aga saada peaks olema. Aga Jumal teab, millas see raha selle moega senna jõuab.

Wiimases kirjas ütlesin, et on lootust, et siit seekord mehi sõtta ei kutsuta, aga sellsamal päewal, mille homikul seda kirjutasin, olid meestel käsud käes ja pidid endid 2 januaril Pärnu koguma I järgu maakaitsewäelised kuni 37 aasta wanaduseni. Ka mede Nikolai oli nende seas. Tema sai lahti, sest tal on teine kõrw lapsest saadik kuulmata. Muid tutwaid mehi läks aga palju: Uueda Erni, Jänese Jüri, Parisselja Prints, Käära Juhan ja Tohri Jaan Siitam. Muidugi weel palju, keda kõik meele ei tule ega siin nimetada ei jõua.

164

Kirjad kodust

Nekrutite wõtmine algab ka selsamal nädalil. Muu seas läheb ka meie kontrollassistent Kool. Tema mehike oli küll sügisel raskesti haige, põdes umbsoolika põletikku, pidi ikka Tartusse lõikusele rändama ja näeb õige kõhnake wälja, aga kas ta sellepärast sõtta minekust pääseb, ei tea loota. Tema wend on kooliõpetajate hulgas sõjawäljal. Nüüd lähewad ju kõik. Koolist oleks kahju, läks wiimasel ajal juba õige lõbusaks poisiks, tea, missuguse uue jälle saame, mehed wiiakse ära, wast saame mõne neiu.

Pühapäew käisid meil külalised, Lõusa neiud oma wanema õega, proua Grenzmanniga Kuresaarest, no oli meil siis kisa ja naeru. Miial on juba ükskord küll walju juttu ja naeru ja ega Edla ja Elsbethki wait ei seisa, aga see wanem õde lööb nad kõik üle. Ka oma wälimuse poolest on õige priske. Tuletab elawalt juttudes kirjeldatud wäikelinna prouasid meelde. Käskis meid kõike tulewal suwel Saaremaale “patti” tulla. Olid nii wahwad lobisema, et aega ei saanud Kusti saatuse üle küsida, kas nad temast Saksamaalt mingit teatust on saanud. Edla on nüüd Randiwäljal kooliõpetajaks Kalbuse asemel, kes sõtta läks, saawat 23 rbl kuus palka, mida wanem õde halwaks panewalt mõnitas. Oma tohtriks saada püüdmine näib ta mahajätnud olewat, aga kuulda on, tahtwat selle asemel kirjanikuks saada, kas tal selleks andi on, ei tea.

So: Poogen jällegi täis määritud. Peab lõpetama. Külauudiseid, meheleminekutest ja naesewõtmisi ei tea midagi. Kellel nüüd aega selle peale mõtelda, kui kõik sõtta lähewad. Peaks sakslased ometi kord üle piiri minema. Wiimases lehes seisis kaunis tõenäuline teade, et Austria eraldi rahu tahtwat teha ja Ungari weel eraldi ennast iseseiswaks kuulutades. Oleks küll soowida.

Tuhat terwist meilt kõikidelt. Nägemiseni mamma.

-.-.-.-.-

Onu Oskari kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 45. д. Ежево, 7. февр. 1915.Lõol 1915–I–21.

Armas wennas!Wiimane kiri oli wist midagi halwatujulist sodi!? Teab, kas seegi parem tuleb, aga

kaeb järel. Aea puuduse lükkan tõega Eliise kaela. Näituseks tänagi. Kell on praegust 10. Esmalt andis mulle wenekeele tunni (Имя сущ. terwelt) ja siis hakkasime lobisema kõik koguni tõsistest asjadest.

Hää on omast kohast, kui niisugue inimene saadawal, keda enam wähem oma sõbraks wõib pidada. Täna tegime wenekeele lobisemisega alust. On minul wäga tarwiline. Õiget pilti oma wenekeele oskusest wõin ehk seega anda, et alles nüüd ''Редакторъ Линге?” läbi lugesin On küll kord kerge keel, aga tänini oli pisut täbar. Terwelt 200 uut sõna õppisin säält pähe. Nüüd hakkab juba libedam minema. Ostsin omale: Gogoli … (segaste tähtede tõttu ei suuda venekeelse kirjaga toime tulla), siis Lermontowi omadest: … (tähed segased).

Sinu arwamine, et mulle kord draamad meeldiwad, on osalt täide läinud. Luken kaunis hää meelega ja üsna mõnus tunne on, kui see kõik pisut põrutada suudab. Siiski wasturohtu otsin ka jälle warsti. Seda praegust saatusele tänu wist pisut on Xsilt.

Ah ja. Midagit suurt waimu ta ei ole, üsna harilised teadmised, minuga na umbes ühe maa peal. Mõnes asjas ees, mõnes taga, aga austajaid on mõistnud omale koguda, olgu siis kas meelega ehk juhtumi, on ju nägu ja kehaehitus kaunis rahuloldawad. Aga olgu pääle, aru Sa saad isegi, kes see iks on (Eliise, vt. lk. 171). Pole tarwis arwata, et mede wahel midagit suurt sõprust olemas oleks, ei, koguni süüta kraam, olgu siis see maha arwata, mis ise sääl juures mõtleme. Loodan, et mõistus juhib.

165

Kirjad kodust

Tänaseks aitab. Sinu kaardi ühe kiriku sisemuse pildiga, sain hiljaaegu kätte. Kuhjaga aitäh. Kuu päewa ei wiitsi uniselt waadata. Olen üsna kõwas nohus. Kõrwad, silmad kannatawad selle all. Liisel on marjad silmas. Talwik pigistas wälja, kodune arstimine seisab minu ooldes. Saab iga päewa korra alandawas seisu korras ta ees olla (põlwili rohtu pannes). Ah, ah, ah. Terwiseid

Oskar.Olgu siin pääl mis tahes, aga ehk saad aru ka.

-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 49. дер. Рогово. 18го февраля 1915 г.Lõul 3 weebruar 1915.

Kallis poeg!Sinu wiimase kaardi 7 jaanuarist saime16mal kätte. Jumal tänatud, et teile seal

ometigi wahel ka pisut puhkamist lubati. Külap te nüüd juba muidugi jälle ammugi tule ees olete. Lehtede teated räägiwad, et sakslased jaanuari kuus jälle õige agarad pealetungima on olnud ja et Masurijärwede mailt Ida-Preisimaalt wenelased jälle oma piirile taganewad. Lõpliku wõidu peale nad siiski ei tohiks loota, sest kui lehtede sõnumid wähegi uskuda wõib, siis on saksamaa söögimoona puudusel hädasse jäämas. Walitsus wõtwat seal juba kõik toidutagawarad enda kätte ja ei lubatawat seal rahwale rohkem leiba kui nädali kohta 5 naela hinge peale. Olewat nõuu antud sigu kõiki maha tappa, sest et need muidu kartulid raiskawat. Meestegi tagawara peaks seal nende hirmsate kautuste järgi arwates lõppema hakkama ja neid ükskord allaandma sundima. Aga ega neile seda suurt wastuhakkamist wõi imekspanna, see on ju neile eluküsimuseks, on nad kord selle juhmi teo ära teinud ja hirmsa sõja põlema süüdanud, eks siis raiuwad ka, mis wähegi wõiwad. Et nad wiimaks ikkagi allajääwad, seda nad nüüd ometigi juba teadwad, muudkui teewad weel kurja niipalju, kui saawad.

Kodumaalt wõetakse nüüd ühtelugu mehi ja loome sõja jauks. Uueaasta alguses wõeti maakaitsewäelasi, siis selle järgi nekruta. Praegu nõutakse igalpool kroonu jauks weowoorimehi. Need lähewad enamisti wabatahtlikult ja saawad mees kahe hobuse ja wankriga 70 rbl kuus ja ka toidumoon omale ja hobustele. Kui wabatahtlikke niipalju ei saa kui waja, siis wõetawat neid sunniwiisil ja antawat poole wähem palka. Kariloome (veiseid) wõetakse ühtelugu Tartu ja Wiljandi maakondades. Pärnumaal tuleb see ka warsti. Meil sai ka kaks looma selle jauks üles kirjutud. Tammistest on üle saja looma selle jauks määratud, muidugi ei wõeta neid kõike wastu, waid walitakse sündsaid nende seast, aga 60-70 looma walla kohta wõetakse ikka. See wõtmine ei tee nüüd rahwale kahju, sest heinahind on kõrge ja et sügisel loomad odawad olid, jäeti neid igal pool rohkesti üle talwe. Halb on üksi see, et wõtmine niisugusel ajal on, kus lehmad enamasti kõik alles poegimise eel on ja sellepärast wõtta ei kõlba ja niiwiisi mõnigi parema looma ära peab andma ja halwema alles jätma, aga mis sinna parata.

Meie nurga meeste saatuse üle ka mõni sõna. Martin sellewastu sai nekrutina I õiguse ja jäi järele. Arjaka Mihkel sai ka I õiguse. Palkoja Woldemar olewat wist peenike olnud ja teiseks aastaks jäenud. Poe Jaan oli maakaitsewäeliste seas, olewat ta jalal äkiste üks paistetuse tõbi sisse löönud, mille pärast ta siiamaale pidalis oli, aga nüüd on mõneks päewaks wälja lastud oma asju korraldama ja pidawat ikka minema. Tammiste kooliõpetaja Sarapuu Jaan Aarenberg olewat sõjawäljal sõrme kautanud. Lehed teatasid wiimati, et ta nõrgajõuuliste komandos on, aga nüüd on ta wälja tulnud mõneks kuuks paranduse peale. Arjaka Jüri üle kirjutasin Sulle kord, et ta haawatud olewat, aga see oli üks teine sellenimeline olnud. Jüri aga on koju kirjutanud, et ta Saksamaal wangis olewat. Ka Laastu Jaan olewat wangis, nagu Reieli Andresele wallamajas teatatud. Jutu Juhan

166

Kirjad kodust

kirjutas see nädali Eliisele suure pika kirja, tema on ikka alles Samaara hospidalis desinfektoriks. Olewat seal kole palju Türgi wangisid kõhutõbes haiged, kes kärbse kombel surewat. Olewat neid sinna toodud, siis wiidud neile waksalissse sooje riideid ja saapaid wastu, sest nad olnud nii wiletsalt riides, et neid wälja külma kätte pole wõidud lasta. Ja mustad ja sopased olnud nad. Kõik pidanud enne wannis sooja wee ja seebiga läbi harjatama enne, kui neid puhta pesuga katta ja asemetesse sündinud panna.

Meie kodune elu läheb oma rada. Mehed weawad lauda materjali. Taalis on saagimise hooaeg. Wiidi meilt weel teised saed senna ja tõmmatakse nüüd nii ütelda ''kahe kiwiga''.

Kodus saeti minewa nädali ka mõned süllad, sai saepuru loomadele allapaneku jauks. Põhk on tänawu muidugi kasinapoolne.

Praegu on ilmad juba kolmat päewa sulad, saab näha, kas hakkab kewade tulema wõi… Imelik. Aeg läheb küll tuulekiirusel, aga siiski on ta tagasimõtelda pikk. Sõja algusest on paljalt natuke üle kuue kuu, aga näitab nagu oleks see pool eluaega olnud.

Pidin unustama, Seiler Martin olewat ka soldat, niisama ka meie minewa aastane Hermann.

Tuhat terwist, õnne ja jõudu soowides. mamma.

-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 52. д. Рогово, 3 марта 1915 г.Lõul 15 webr. 1915.

Kallis poeg!Neli nädalit on täis, kui Sinu poolt wiimase elumärgi saime. Ei tea, kas wiibid Sa

weel elawate seas wõi uinud Poola mullas. On ju lehtede teadete järel seal wiimasel ajal alalised wõitlused käimas. Wõi siis Saksa kuulid kõik õhku lennawad, eks nad ikka meie mehepoegi taba.

Ja wisad on need Saksa saadanad küll, ei saa ega saa neist ükskord jagu. Aga oodaku. Mehi läheb ühtelugu, küll see tund ka tuleb, mill neil tallaalused palawaks tehakse ja nad alla peawad paluma. Peaks ju ime olema, kui Sakslane üksi pea kõikide teiste wastu wõitjaks suudaks jäeda. Lehed räägiwad, et Saksamaal juba üsna kibedasti nälja näpistust tunda olewat, külap nad sellepärast weel meeleheitmisega wiimast jõudu katsuwad.

Aga meestest lagedaks teeb see sõda maa ikka küll. Jutud käiwad, et warsti weel wiimased I järgu maakaitsewäelised püssi alla kutsutakse, siis peawad ju üsna wanad mehed minema nagu Reieli Andres, Tõrka Jakob ja muud nende ealised. Maakaitsewäelistele ei lubata ka mingisuguseid eesõigusi, nagu nekrutid neid saawad. Ainult kell terwis halb on, jäeb järele ja sellepärast leidub ka neid mehi, kes sarnasel ajal iga hinna eest wigased tahaks olla. Nii näituseks Poe Jaan. Oli muidu ikka terwe mees, aga kui kokkukutsumise ajal linna läks, siis korraga jalg paistetand mis hirmus. Wiibis mõne nädali pidalis ja tuli wälja. Siin käis mööda peresid, nõudis wõlgasid kätte ja kõneles, et ta warsti sõjawäljale minewat, aga tühi jutt oli, ei läinud kuhugile. Palkoja Woldemar oli jälle nekrutite seas niisama. Kui linnast tagasi tuli, kiitis, et ta soldat walmis on, pärast rääkis, et ta peenike olnud ja sellepärast teiseks aastaks jäetud, aga ei kedagi. Olnud niisama jalg haige ja saanud lahti. Sarnased lood teewad südame täis. Kui keegi oma kohust ei taha täita, mis sellest siis wiimaks wälja tuleb. Ometi ei ole kõik niisugused. Leidub mehi küllalt, kes aja tähtsusest aru saawad ja ennast üleüldsusele ohwerdades heameelega lähewad. Ja on ka neid küll, kes wabatahtlikult lähewad.

167

Kirjad kodust

Inimene on kerge waimustusesse sattuma, koguni naisterahwadki kipuwad sõtta minema. Sellepoolest wõin Sulle weikse loo jutustada.

Mäletad wist küll, et meil minewa aasta papa poolõde tüdrukuks oli ja mullu talwe äraläks. Tema läks meilt Tallinna, kus ta oma õe Johannaga koos suka kudumise äri tahtis asutada. Õnn oli neile hea olnud ja nad oliwad 24 wersta Tallinnast eemal Keila alewis omale ühe sarnase koha ühes masinatega muretseda saanud. Suwel käis Elsa weel meil ja laenas papa käest sada rubla masinate ostmiseks. Kiitsiwad, et neil küll heaste läheb. Nüüd aga neljapäewa õhtul tuliwad Elsa ema ja Johanna korraga meile. Johanna kaebas, et Elsa sõja üle nii kangesti waimustatud olewat, et wägise sõtta tahtwat minna ja nimelt soldatiks esimestesse ridadesse, olewat tohtri juures käinud, ennast läbi lasknud waadata ja kui muidu ei lubatawat minna, siis andwat palwekirja kõigekõrgemale poole sisse. Ei kuulawat Johanna wasturääkimistest midagi. Tuliwad meile selle lootusega, et wast meie teda tagasi jõuame hoida, sest sõjaasjale ei ole ju sellest ikkagi midagi kasu loota. Meie kirjutasime omalt poolt mõned read talle hoiatuseks ja Johanna ja ema läksiwad reede linna meilt minema. Laupä õhtu aga tuli meile kiri Elsa poolt. Kuupäew näitas, et ta päew peale seda oli kirjutad, kui Johanna ta oma ütlemise järgi Keilast wälja oli sõitnud. Kirjas kaebas Elsa, et nende äri halwasti minewat, sest masina nõeladest olla puudus, tema tahtwat sellepärast masinad õele jätta ja maale teenima minna, tulewat küll jälle meile tagasi, kui meie aga tahaksime. Palus ruttu wastust, et ta siis teaks, mis teha. Seal on siis see asi. Meie arwame, et Elsa nagu ta oma iseloomu poolest kangesti äge on, Johannaga oma wahel läbi ei saa, pealegi sukakudumise tööst juba tüdinenud ja wiimase piirini tujukas, nüüd isegi ei tea, mis ette wõtta. Noh, meil teda ka praegu waja ei ole. Wõib olla, et ta sõtta läheb ja et Sull wiimati üks tädikindral saab olema. 16 webr. hom.

Täna lähewad papa ja Eliise linna. Eliisel on silmad haiged. On juba kolmas kord sellepärast tohtri juure minna.

Muidu läheb meie elu oma igapäist wiisi. Mehed wooriwad lauda materjali nii palju kui saawad. Kas kewade ehitama saab hakata, seda näeb edaspidi. Taalis saetakse nüüd ''kahe kiwiga'', see on, ühe katla jauks on kaks saewärki ümber wedada. Olewat kole mürin. Seiler Martin käis wastlapäewal meil jumalaga jätmas. 10 läks kasarmusse. Ka ei tea, kas heila wõi täna saadetakse neid Pärnust minema. Meie assistant Kool oli minewa laupä ja pühapäe ka wiimast korda meil külas. Tema läheb täna Tartus kasarmusse. Oli küll wilets ja kõhnake, pealegi põdes umbsoolika põletikku, aga wastuwõetud ikkagi. Määratud pealegi lendurite hulka. Poiss on ise selle üle üsna waimustatud. Minewa nädali täitis meil assistendi kohuseid Uduwere instruktori hra O. Traat. Ei tea weel, kes meile edaspidi assistendiks tuleb.

Jõudu, terwist ja rutulist, õnnelikku sõja lõppu soovides. Jällenägemiseni mamma.

-.-.-.-.-

Onu Oskari kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 53. д. Рогово, 3 марта –15.Lõol 15–II–15.

Kulla weli!Uue aasta sees Su käest enam, kirja saanud ei ole – miks!? Olen Sinule paar tükki

saatnud. Elan oma endist elu edasi ilma mingi wälispidise muutuseta. Õppin ikka ühte lugu

uusi wenekeele sõnu, krammatikat praegust korrata ei ole hää. Eliise oleks mulle küsijaks olnud, aga et tal silmad hästi ei tiri, siis pean seda korda ainult sõnade õppimisega

168

Kirjad kodust

leppima. Hakkan ikka enam ja enam aru saama, et ilma keeleta midagit peale pole ja et ainult wisa wastupanekuga eesmärgile wõib jõuda.

Kodumaalt mingit tähtsamat uudist kirjutada pole.Wiis kupikut kruusi on lauda tarwis weetud, kiwa saab ka warsti tarwilise jao ja

palgidega wist ongi joonel, ainult Reielilt weel mõned ära tuua. Turwast saab ka paar päewa widada, siis on jagu täis, pole hobusel enam suuremat

tööd karta. Taalis läheb saagimine nüüd kahe masinaga korraga ühes ja selles samas kuuris.

Peab kole müra olema. Muidugi wiie rihma nagin, ühe katla kolin, kahe lapre ulumine ja kahede saede lõikamine. Mart oma meestega teeb kümme tuhat lauda, Andrei üheksatuhat. Üleüldse läheb päewas üheksa ja pool sülda pakka läbi. Pakka on üheksasaja sülla ümber, kõik wälja ka weetud, olewat kole lasu, pool Kangru Wana wälja olewat täis. Katla kütja olewat kirunud, ei jõuda nii palju wett widada kui auru minewat, wist 100 pange päewas.

Seiler Martin tegi minewal nädalal katla uuesti joone, ka wõtnud tsilindre pealt ära, toppinud kõik hinganud kohad terweks, pannud tsilendre wahe kindlaks ja muud selle sarnast. Ise sõitis 10 Pärnust ära soldatisse.

Mede kontrol assistend Kool olewat lenduriks määratud. Mull on päris kade meel, et niisugune päh sarnase koha saab ja mina ilma pidin jääma.

Mootor kelk ei aja mul isu oma tembutamiste pääle waatamata ära, eila õhtul tegi küll hinge täis, tõutasin, et enam sõrme sehukse risu külge ei püsta, aga homme wist hullan jälle, täna on juba wiha lahkunud. Sedakorda Hääd terwist! Oskar.

-.-.-.-.-

Mammas kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 54. д. Рогово, 3 марта 1915 Lõul 24 webr. 1915

Kallis poeg! Sinu wiimase kirja 8mast webruarist, saime 21mal kätte ja et meilt homme jälle

linna minekut kawatsetakse, ruttan Sulle jälle kirjutama. Wiimasel ajal on ilmad jällegi õige külmaks läinud, täna hommiku oli meil juba

20 pügalt. Meile kodustele on see küll kasulikum, sest tee seisab kauemini, aga teil sõjawäljal teeb see külm muidugi kibedust juurde. Wõi kes teab, wast on sakslaste nahad õrnemad ja aitab see teid neist rutemini lahti saada. Prussakad ikka suurt külma ei kannata.

Sakslaste käsi hakkab lehtede sõnumite järele ikka järjest sandemini käima, olgugi et nad wiimasel ajal Poolamaal peale tungisid. Lehed räägiwad, et saksamaal söögiwara õige wähene ja kallis olewat, kartulidki maksta 4 kop. nael. Sõjawangisid lastakse sealt küll koju kirjutada, aga muidugi tsenseritakse nende kirjad järele, et nad midagi lubamatat ei saa kirjutada. Ometi leitakse nende seas ka nupukaid päid, kes sellest hoolimata teed leiawad, kudas asjaolu üle teatada. Nii räägiwad lehed, et üks Läti soldat saksawangist kaardi saatnud, millel allkirjaks nime asel Lätikeelne sõna olnud, mis tähendab “Saksamaal ei ole leiba”, tsensur arwanud selle mehe nime olewat ja lasknud kaardi läbi. Teisest sarnasest loost kõneldakse jälle nii. Üks soldat kirjutanud saksa wangist kodustele muu seas Kui ma tagasi tulen tahan jälle igapidi oma wanu huwisid ülewal pidada, sellepärast hoidke aga kõik wanad kirjamargid hoolega ülewal ja ka selle kirja pealt wõtke mark ära. Teised wõtnudki margi pealt ära ja selle all olnud kirjutud: Tagasi tulen ikka küll, kui nälg saksamaal enne ära ei tapa.

Postimehest lugesin, et ka Sinu kooliwend Parasmaa kooliõpetaja A. Uustalu wangis olewat, wist Austrias. Arjaka Jüri oli juba mõne nädali eest saksawangist

169

Kirjad kodust

kirjutanud ja 10 rbl raha küsinud. Olgu sõjas küll raske olla, aga mina arwan, et waenlasemaal wangis ikka weel sandem on, ole ilma õigusteta wõõraste meelewalla all, aga ega parata saa, kui saatus selle nuhtluse kaela on toonud.

Jutu Juhan wiibib ikka Samaaras. Temal on nüüd kurbdusi: Tema ametiwend ja kaaslane, keegi Ratassepp, kellega nad koos sõjawäesse wõeti ja ka Samaaras ühes ametis olid, on seal plekilisse tüüfusesse ära surnud ja kodu poolt läheb talle weel kurwem sõnum: tema mamma on minewal laupäewal nädali eest äkiste ärasurnud. Ta oli oma poja Karlaga Roodile läinud sealsest wallamajast Juhani palka kätte saama. Seal tundnud ta enesel häkiste halwa olema, ütelnud weel, et ta maha kukub ja küsinud äädikast. Karla on ta Jakobisse wiinud, kus ta sealse ämmapreili korterisse poole tunni pärast ärasurnud, ilma et weel ühte sõna oleks rääkinud. Pühapäew, 22sel maeti ta Toris maha. Meile saadeti ka teade, aga meie ei saanud matusele minna, ilm oli wäga külm ja hobused on wedudega wäsinud.

Arude Anton oli sügisest saadik ikka Iwangorodis, aga paari nädali eest on temalt kiri tulnud, kus ta teatab, et neid sealt ära Austria poole saadetakse.

Tammiste kooliõpetaja Aarenberg, kes ka mõne nädali eest wälja tuli, on juba jälle tagasi läinud.

Jänese Mihkel on minewa nädali mõneks päewaks kodus käinud ja jälle läinud. Päris lahti ei ole selle sõja ajal palju keegi saanud, kahe wõi kolme kohta on lehes see teade olnud, aga need on siis ikka täiesti wigased olnud, kellel ikka weel wähegi paranemise lootust on, seda täitsa lahti ei lasta, muidu parandama küll.

Inglise ja Prantsuse laewad lasewad lehtede teadete järgi ühtelugu Dardanellisid ja näib kindel olewat, et need warsti nende kätte langewad. Türgi walitsus olewat juba Konstantinopolist ära Brussa linna Aasiasse kolinud. Kreekamaa Türgi ja Italia Austria wastu wälja astumist loodawad lehed jällegi üsna pea. Austria ja Italia kindlustawat wastamisi oma piirisid, niisama olewat ka Kreeklased kõik Türgimaalt minekul. Rumeenia kõheleb juba ammu, wahest ühele, wahest teisele poole, aga nüüd arwatakse, et kui Prantsus ja Inglis Daardanellid ära wõtawad, et siis keegi Balkani riik pealtwaatajaks ei jäe, waid appi tulewad Türgi pärandust jagama. Annaks Jumal, et see nii sünniks, ju siis sõda ikka rutem lõpeks, eks ta ole juba seitse kuud oma hirmust tööd teinud. Postimehes oli kellegi prantsuse lehe arwamine, kes usub, et sakslased kudagi wiisi üle aasta sõda pidada ei suuda, kullast olewat neil puudus ja nende kautused olewat wälja rehkendud ikka 10000 meest päewa kohta, leht loodab, et see sakslastelegi wiimaks liiaks läheb ja nad alla andma peawad, peaks see õige ruttu sündima

Kas Sa raha oled kätte saanud? Iga aasta sai Sulle pühadeks ja ka paastuajaks wõid saata, aga nüüd ei kedagi. Kuda Sa seal läbi saad ja mis Sust weel järel on, wast paljas luu ja nahk, kes seda teab, et täid ära süüa tahawad, seda kaebawat kõik sõjamehed. Peaks need täid kõik ühes nõus wana Saksa Willemi kallale asuma ja selle ärasööma, ilm oleks ristist lahti.

Terwisid meilt kõikidelt. Jällenägemiseni mammaIsa poolt pliiatsiga: Köögi Leenut käisin alles hiljuti käpustamas.

-.-.-.-.-

Onu Oskari kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 55. д. Рогово, 3 марта 1915 г. Lõol 24–II–1915.

Kulla weli!Sinu kirja N. 27 8 vebr. sain 21 vebr. kätte. Aitäh! Oli ju ligi poolteist kuud, kus

Sust ühtegi märki polnud. Kiidad, et vana armast muusikat kuuled. Kuidas meel on, kui sarnane sitikas mööda vingub.

170

Kirjad kodust

Minul on vist üsna igav ajajärk oodata. Hommen Liise läheb tohtri juurde oma silmi näitama ja kui paranemist pole, siis peab nädalin paariks linna elama jääma. Tuju on päris rikkis. Olgu, edaspidi harutame suusõnal.

Ilm on praegust kole külm, tikub hommikuti 20o ligi. Midagit iseäranes huvitavat Sulle lorada wist küll ei ole. Pea viga. Millegi asja kirjeldamine ei taha hästi minna, kirjuta ära ja ei taha ise enam lugedagi.

Ah soo. Uustalu olewat Austrialaste kätte vangi sattunud. Muidu täie terwise juurdes. Kui Sull aega ja tuju juhtub olema, siis kirjelda kord, mida plaani see sõda õieti välja näeb. Kole ta võib tõesti olla, keegi siit külje mees, Rätsepa Juuli mees K. olewat hiljuti väljas puhkusel käinud. Olevat tiku tarvitamise eest IIIda järgu “läikujat” saanud, viimasel korral olevat kellegi saaremaa mehega austrialaste kuuli pritsi juurde hiilinud, mehed tümaks sosinud ja ise laskma hakanud. – Saarlane olewat küll ka hingest ilma jäänud – mehike pole aga pritsiga suuremat hakkama saan´d ja lasknud omal sõrmesse – ise räägib, et olevat püssitikuga lüüa saanud. – viimaks saanud ikka järje peale, ja pannud seni kaua üksinda vastu, kui suurem hulk kohale jõudnud. Olevat ise kergats mehike, kõnelevat, et ega tema pea aega viitmata võtvat mehe tiku otsa, viskavat siis üle õla. Lojus oma jutuga. Võlla nali. Siingi on mehi, kes lubanud sülla wiisi tapma minna, aga kui minek käes, siis jalad jämedad all nagu on kronu hobustel. Poe Jaan. Palkoja Voldemar. Jaanile vist näidatavat “boikotti”. Kiruvat, et inimesed ei tulevat enam poodi.

Nii on need küla asjad. Tervisid.

Oskar poiss. -.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 56. 14.III–15. д. Рогово.Lõul 5 märts 1915.

Kallis poeg!Oleme wiimaseil päewil jälle Sinu poolt paar kirja saanud, ole terwe, et Sa ikka ka

meie peale mõtled, ehk me küll senna Sinu kasuks suurt ära teha ei saa. Rõõmustab meid ka, et Sull raha käes on, ära küsi sellest, et toidukraam kallis on, waid, kui teda ikka kudagi saab, siis ikka osta. Ega siingi toit odaw pole. Wõi nael kipub meiereis ka juba 60ne ligidale. Leib ja liha kõik on kallid. Minewa sügise langesid kord lihahinnad suuresti selle tõttu, jäi inimestel ehk küll heinu wähe saadi, siiski kaunis rohkesti loomi üle talwe. Nüüd on hinnad jälle kõrged ja külap nad weelgi tõusewad. Kroonu ei ole Pärnumaalt ka weel loomi wõtnud, ehk küll juba mõne nädali eest neid üles kirjutadi. On parem, et see asi hiljemaks jäi. Lehmi hakkab rohkem lüpsma ja on siis wõimalik neid rohkem walida ja halwemaid piimalehmi äraanda, sest rammasid loome, kes warsi poegema hakkawad, ei wõeta ja talwise wõtmise ajal, mill Tartus ja Wiljandis loome wõeti, olid suurem osa lehmi rammad ja enamiste olid need, kes siis juba lüpsid, kõige paremad lehmad.

Meil on ka juba 8 lehma poegenud. Kõigil tulid härgwasikad. Ei tea, kas sõjaaja pärast. Kahel lehmal on weel edaspidi oodata, üks jäeb ahtraks.

Heinad on nüüd kallid, mõned weawad neid koguni Tallinna, kus üle rubla puudast saadawat. Meie ei ole neid seni müünud. Loomi on rohkesti, põllupõhk on juba otsas ja jahu saawad wähe, peab siis tugewamini heinu andma. Loodame siiski, et kewadeks heinu ka üle jäeb ja ega nad siis ka odawad ei ole ja küll nad siis kodust ära wiiakse.

Kliisid ega õlikooke ei ole meie ka ostnud. Naerid on meil ka üsna natuke. Reielil ja Kingul on lehmadele kooka ostnud ja tampiwat neid nüüd igapäew peenikseks. Meie

171

Kirjad kodust

loodame, et head heinad lehmade loomulik toit, neid küllalt niipalju jõuus hoiab, et nad kewadeks wäga ei lõpe ja piima ka saab ehk küll wähem kui suurema jahuportsjoni andmisega. –

Wiimastel päewadel oli rahwa seas jälle kõwa jutt, et warsti wiimase kuue aasta mehed I järgu maakaitsewäelistest teenistusse kutsutawat, aga senini on see küll paljas jutt, ega küll tea, mis tulewik toob. Halb oleks see küll, sest need on kõik juba wanemad mehed, taluperemehed ja perekonnaisad, nagu näituseks Reieli Andres, aga kui see löök tuleb, ega parata ei saa. Halb on ka see, et neile meestele perekonna asjade pärast mingit õigust ei anta nagu see nekrutidel on, waid maakaitsewäelised peawad kõik minema, kui aga terwis laseb. Et wendi teenistuses on ja wanemad wanad, koht ja äri lohakile jäeb, see kõik ei aita. Meie nekrutid, Seiler Martin ja Kool ei ole meile ka weel kirjutanud, ehk nad küll lubasid. Kool saatis ainult omad pildid, mis ta Tartus üleswõtta oli lasknud, ühe Oskarile, teise Eliisele mälestuseks. Arwad omas kirjas, et nüüd siinsetel noorematel igaw ja poistepõuane aeg on. Ei tea, santa on ju Kännukülas küll weel ja ka esimese õiguse mehi nagu näituseks Arjaka Mihkel ja Uueda Martin. Siiski pitspallidest suurt kuulda ei ole olnud, sõda ikka mõjub.

Kõneldakse Palkoja Lilli trumbid olewat kõik otsas nüüd ootawat Sind koju. Palkoja Kaarel käib sagedasti mede papa jutul, tahab kangesti aurukatelt osta,

oleks himu meie Taali katelt ära osta, et papa siis suurema asemele ostaks, papa aga arwas, et praegu kewadisel ajal, mill katel ka kibedasti töös on, ta seda ette ei wõta ehk tal küll linnas teine uus katel saada oleks. Palkoja Juku käis heilegi selle asja pärast meil. Wõib olla, et Kaarel täna hommiku tuleb ja papaga linna lähewad jällegi waatama ja aru pidama.

Tiidu Wana läheb wist ikka peast segaseks. Ta olewat hiljuti Palkoja Kaarlile kirjutanud, kutsunud teda oma juure, et tal olewat wäga hädalist asja rääkida ja kui Kaarel senna läinud, wiinud teda uude tuppa, pannud ukse hoolega lukku, enne weel wäljas hoolega ümberwaadates, et wast mõni jälle ei kuulata ja awaldanud Kaarlile siis, et ta teada saanud, et Kaarli wastu salanõuu peetawat ja teda ära tahetawat kihwtitada, olewat juba linnast sarnast kraami toodud ja kui Kaarel küsinud, kes seda teha tahab, siis olnud tähendus ikka Lõu poole ehk küll just lausa nimetanud pole. Ütelnud ka Kaarlile: Waata aga ette, Sa oled naesewõtja mees, hoia aga, et Sa sinna Reieli ega Lõu poole ei waata, ole aga ettewaatlik. Mis sarnasest teguwiisist muud arwata, kui et Wanal ikka wist tõesti kruwid põrund on.

Lõusa mamma käis pühapäew meil. Temal oli Jutu Juhani kiri kaasas, kus ta oma seltsimehe Ratassepa surmast ja matusest rääkis ja omale raha palus saata, et paremini süüa saaks, et tõbede külgehakkamise wastu kindlam oleks, et tal kodus mamma surnud, seda ta selle kirja kirjutamise ajal weel ei teadnud. Lõusa mamma käiski nende asja pärast meil. Olewat neil seal suur puudus, päris leiwast kohe. Karlast poeg, kes nende ainuke toitja oli, sest wennad Jaan ja Oskar käiwad koolis, üks Pärnus garadskois, teine Sindis ministeriumis, on mamma äkilise surma läbi nii palju ehmatanud, et tal jälle wana haigus, langetõbi peal käima on hakanud ja nii kuskile tööle minna ei wõi. Isal jälle on jalad wigased, sest külm on tal mõne aasta eest warwad ära wõtnud ja wõib ainult kodust talitust teha. Mede papa andis siis omalt poolt mõne puuda jahu. (Onu Oskari järgi 5 puuda rukkijahu,

lähemalt vt. onu Oskari arvamist lk. 178). Jutu mamma äkiline surm tuleb ka osalt sõja arwesse panna, sest Roodilt ei

saanud ta kudagi Juhani palka kätte. Wallad on ju praegu ka ilma rahata. Ka on Roodi herra hoolimata tüki teinud. Juku oli suwel Roodi maa peal heina pooleks teinud ja nüüd, kus ta lehm Jutule toodud, pidid ka heina senna toodud saama, aga herra ei ole neile heina kuhja kätte annud, waid ütelnud, et tal omal heinu waja läheb ja ta selle kuhja eest Jukule natuke raha saadab. Nii siis puudus muidugi suur ja loodetawad hallikad kõik kinni, sai

172

Kirjad kodust

Jutu ema rabanduse ja suri. Ongi need herrad imelikud. Schults saatnud Jukule uueks aastaks palweraamatu kingituseks, kas selle asemel parem raha ei oleks wõinud saata.

Paber jääb napiks ja aeg lõpeb ka, kell saab warsti wiis, waja teised üles ajada ja talitama minna, muudkui soowin rõõmsaid pühasid. Jällenägemiseni mamma.

Wõib olla, et papa warsti raha ka saadab. -.-.-.-.-

Onu Oskari kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 57. Рогово, 17 марта 1915.Lõol 1915–II–27.

Kulla vennas!Sain täna Sinu kirja № 28, kirjutatud 18mal vebr. Sõjavälja postkunturi templi kuu

päev on 20. Nii siis kaunis lühikese ajaga kätte jõudnud. Ütled, et poolaka onnis istud ja kirjutad. Mis amet Sull praegust on ja missugune auukraat. Ei ole tänini sellele õiget otsust teadnud anda.

Mina olen üsna igapäesel viisil suurdes kambris sohva peal ja kirjutan Sinule. Ka kirja sisu saab koguni igapäevane. Silmapilk enne kirjutama hakkamist mõtlesin järgmiste asjade üle: kuidas paati, suusasid ja jää saani umbes sarnaste abijõudega edasi võiks ajada nagu jalgratast, tallamise läbi. Kõige närum neist oleks paadi, õigem ütelda lootsiku, edasi ajamine. Suure paadiga ei maksaks jännata, sellega nii kui nii viledat sõitu ei saa, küll aga väikse lootsikuga. Kui selle narule nüüd otse teed niisuguse püst “pukatsi” nagu jalgratas, sisse säeks, siis kalduks kohe ümber. Selle tarvis on aga umbes järgmise ehitusega lootsik valmistada (kaks lootsikut kõrvuti ühendatud); päris harilik lootsik tuleks lõhki raiuda ja need pooled üks teisest natuke ära lahutada, nõnda et harilikku ümmargust väärdumist ette ei tuleks, vaid viltu mineku puhul teise lootsiku tervelt sügavamast veesse peab rõhuma. See aga tarvitab suurt, kole suurt surumist – mineval kevadel viisime Lusika Jüril koorma heinu kahe lootsikuga korraga üle jõe, ei saanud kudagi vänderduma, ainult õõtsus kahe lootsikuga korraga. Selleks, et kaks lootsikut mitte suuremat edasi ajamise jõudu ei tarvitaks kui üks samasuguse kandmise võimega, peavad seesmised küljed õiged olema. Siis on veel kõige mõnusam tallamise koht kaunis viguri sisse säädega. Edaspidi saadan täielikud joonistused kõigist oma kujutustest.

X on Eliise. Id ma vist ei ole kirjutanud ja kui ka, siis pidi see E olema. Kui teist kirja luked, seal tähendas X Eliiset, L Liidia´t ja M Mariiat. S Suigu noort härrat – minu hää seltsimees, ministeeriumi kooli poiss – ja A tähendab Arrot.

Kirjut on teises kirjas kaunis harilise, aga omast kohast pentsaka tükki nende ja ise oma kohta. Märgid olgu seks, et võerad nendest isikutest midagit ei teaks.

TervisidOskar poiss

Onu Oskari kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 58. д. Рогово, 17 мартаLõol 1915–II–27.

Kulla Weli!Räägin nüüd neist Xdest ja Mdest, kelle tähendusi teises (eelmises) kirjas seletasin. X ei

jäänud tohtri juurde, minu kodune rohitsemine on ikka pisut idanud. Omast kohast on see toherdamine üsna meeldiv amet. Iga lõuna käänan korra Xsi pea kahekorra kainlusse, katkun silmist karvad, mis sisse kasvavad, välja ja määrin klaas labidaga midagit sodi sisse. Õhtul luken, kui midagi “soolast” juhtub olema, talle ette ja nii edasi. Venekeeles rääkimisega ei ole me hästi hakkama saanud, ei ole kumbagil küllalt sõnu… Sügisel, kui meile tuli, võtsin teda koguni vaenulikult vastu. Omast kohast oli küll ka pisut hääd

173

Kirjad kodust

meelt, et enam oma sugune inimene seltsiks saab. Kuid hakkasin teda enam tähele panema ja tulin otsusele, et õiget aru kätte ei saa, mida ta väärt ehk mida mitte.

Täna ei viitsi enam kirjutad, silmad hakkavad kipitama. 1915–1–III.

Eila oli sündimise päev. Sain 18 aastat vanaks, tähendab, võin naist võtta. Kas pole tore nali? Kui nüüd põllumeheks jääksin, võiks selle tembu peagi läbi teha, aga see´ga see viga on, et minust maa pidajat ei saa.

Õhtul seletasime Liisega kunis “kõvat” juttu “Kõva” jutu nime all on meil see, mis armastuse ja “külgelöömise” kohta käib. Esmalt rääkisime Jakobis koolis käimisest. Tema rääkis, mis suguste poistega sõber olnud, mina jälle seda, mis sugused tüdrukud “minu” olid ja nii edasi. Ise vahtisime sääl juurdes kaunis ligidalt üksteise silmi ja naersime. Viimaks läks jutt perekondliste saladuste peale. Sain mina palju teada ja rääkisin ka temale palju, mis tema veel ei teadnud. Korrutasime kõik küla elu kokku, panime teisa paari ja arutasime omale kohased välja. Seletasime tema ema Reielile saamist ja seda, mis selle kohta sugulaste seas räägitakse. Pidasime nõu, kudas oma elujärge võiks parandada ja mis ette võtta. Rääkisime sellest, et mina Lõo kohta omale ei taha. Soovitas, et ma siis nii ruttu kui vähegi võimalik omal jalal midagit ette peaksin võtma ja ilmas pisut ümber ulkuma. Mull oli omal sama nõu, aga nüüd sai see veel hoogu.

Mull oli kord mõte vabatahtlikuna lenduriks õppida, aga ei tea, kas minu vanuselt vastu võetakse. Mis Sina selle kohta ütled? Kui luba oleks, läheks tõesti. Lähemal ajal küsin järgi. Ainuke lõbu on mull masinate juurdes olek.

Oletame nii. X armastaks mind, mina teda samuti. Ja siis antakse valida: tema armastus ja lendamine. Valiksin ikka viimase. Nii suur on mu isu masinate vastu.

Instr. A. teeb L.ga kõvasti plaani, arutame Xga nende üle, kaalume järgi ja otsustame, kas sest midagit välja tuleb ehk ei. M. teeb jälle Sga väikest viisi “serva”. S olevat ütelnud: “mina armukade ei ole, tee nüüd, mis sa ise tahad, kui ma su aga kord edaspidi kätte saan.” S on umbes 3/4 aastat minust vanem. Keevaverelisemad minust on A. ja S mõlemad. Mina näiteks ei ole veel lausa midagi sellesarnast Xle rääki julgenud, mis ma temast mõtlen, kord küll tülitsesime. Senini kartsin, et nutmine mull südame täis teeb, aga sell korral nägin, et asi sugugi nii hull pole. Mitugi korda pärast seda on ta nutnud, aga mitte minu süü läbi. Tean, et naisterahvas suures ärevuses tingimata nutma hakkab, olgu heameele ehk haleduse pärast.

Asi oli järgmine:X tõendas üld, et ta mingi sugustest kahepidistest ütelustest midagit aru ei saa ja et

need teda vihastavad. Kontroll assistant Kool oli parajati valmis tehtud soldat, tuli veel Tartust meile arveid õiendama. Õhtul kui X suurdes kambris aset tegi, siis K. tegi juba kaunis vaba oleku. Viimaks hakkas kalevi poega lugema ja säält igat salmi oma tahtmise järgi ümber pöörama. Seni kuni viimaks roppuseni. Mina oleksin pea aegu see üle tülli läinud, aga Xsile nähti kõik hästi nalja tegima, see tegi hinge teist pidi täis. Nägin, et mind lausa ninapidi vidada tahetakse. Varsti läks X oma kambri. Kool käis õues ja läks ka sinna, oli kunni kella 1 ööse, muidugi ikka tulevalgel. Mina kirjutasin seni, tagasi tulles ütles midagi selle sarnast venekeeles Puschkini luuletustest – nagu eestikeelne: küll riist seda õiendab. Kui küsisin mida, siis kobis magama ja ei lausunud sõnagi. Teise õhtul X tuli minu tuppa ja küsis: mis Kool õhtul ütles. Vastasin, see pääle hakkas pärima, kudas see võimalik, et nii viisi ütelda võis. Rääkisin oma kahtluse tema kohta ära ja mõistsin teda ennast süüdi. Muidugi teada, hakkas siis seletama ja tuli välja, et kõige hullem, mida tema teades keegi ütelnud, et ta ainult tegelikult armastada võib. (Muidugi ainult suudlustega.) Sellest, mis soldati taoliste meestel – nagu Sinagi ütled – muidu meeldes mõlgub, ei teadnud ta midagi. Seletas veel Kooli õhtust peale tükivust ja seda kudas tema

174

Kirjad kodust

olnud ja olime varsti leppinud jälle, seletasin natuke seda, kuidas meesterahvad naisterahvastega ümber käivad ja see oli kõik. Palusin isegi kahtluse andeks. Mn-ja! See kord oli, kui tal mitte pärast juba raske olla oli, edaspidi rohkem.

Tervisid Oskar.-.-.-.-.-

Papa kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 59. д. Рогово, 18.III.–14(!?).

Mamma poolt: Lõul 30mal Janur 1915Papa poolt: – 12 – Märts –

Armas poeg Jaan.Mull oleks sinuga üht kui teist rääkita, aga se sõda peab sind seal kinni ja ei lase

sind ära tulla, kewade tuleb kätte, kus kõik tööd peawad ette nähtud olema, olgu ta põllu töö ehk maja ehitus. Meie lauda ehitusega oleks küll waja nõu pidada, mis moodu ja kuidas teha tuleks; materjalli olen wälja wedanud nii palju kui mina mõistsin, raud kiwa weetakse weel praegu, kruusa tsemendi töö tarwis sai wälja toodud 5 kant sülda, sellest peab saama lauda alus müürid; looma söögi lawad ja põrandad tsemendiga walatud, see töö läheb kül tänawu wäga kalliks, sest et tsement on wäga kallis, 550 kop pütt (10 puuda), olen teda kodu toonud 15 pütti, nii et alus müürid tehtud saawad, loodan, et kui sisemine töö tuleb, siis ehk wast odawam saab, sest tsimenti on wabrikutes küll ja küll, aga ära saata ei saa, sest et raud teed on praegu kõik krooni käes tarwitada, laudal walamise töö teeb wana Torwer, puu töö Tõnis Tilk Torist. – Sadan sulle lauda põhja joonistuse arwustada (skaneeritud), kui midagi head weel juure lisada tead, oleks wäga hea ja paras aeg, sest pärast ei sa enam midagi parata, hea oleks kui oma arwamist saadaks lauda kõrguse kohta ja weel, kus peab sigade lauda tegema, kas ka lauda külge mahudama wõi kuskile ise äranisse ehitama. Homme sõidan Pärnu, saadan sulle sealt aja lehe Postimehe kahe kuu peale ja ka weel peale selle 25 rubla raha leiwa ja ta kõrwase muretsemiseks ja kui siis üks kord sealt pääsed, too üks saksa autu ehk poola neiu kaasa. tuba on pime, ei näe enam

Wana

175

Kirjad kodust

-.-.-.-.-

176

Kirjad kodust

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 61. д. Рогово, 18.III. –14.Lõul 12mal märtsil 1915

Kallis poeg!Sinu kirja 1sest ja 2sest märtsist saime heila kätte. Teeb rõõmu, et Sa seal ikka

vähegi inimese moodi elada saad ja tunnistada wõid, et Sa täidest jälle kord täiesti puhas oled, nende loomakeste üle kaebawad kuulu järele kõik soldatid. Tartu mehed korjasid

177

Kirjad kodust

ikka Jõulu ümber raha ja saatsiwad selle eest rahuajal Tartus asuwa Krasnojarski polgule pulbreid nende wastu.

Külap Sull särka ja aluspüksagi kasinasti on, aga ega Sa seal paljut ikka tagawedada saa, teaks, et neid Sull hädasti waja, siis wõiks siit saata. Papa raha lubab Sulle homme saata, kui ta linna läheb. Kui palju, ei tea ma ütelda. Muidugi ei ole Sull endine jagu weel mitte otsas, aga kes seda teab, kunas Sa kätte saad, sellepärast peab rutem saatma.

Meil on siiamaani ikka talwe olnud, wiimastel päewadel weel koguni külm ja tuisune, aga heila läks juba soojemaks ja täna on päris sulailm. Teepidu (Tol ajal talvel liikmemine

kergem kui suvel) ikka pikalt enam ei ole. Papa läheb homme selleks linna, et senna üht kastitäit (5000 tükki) weikseid pulgakesi wiia, need pulgakesed on umbes 2½ tolli pikad ½ tolli jämedad ja keskelt peeniksed. Pusill on kroonu poolt tellimise saanud sarnaseid teha, aga missuguseks otstarbeks neid tarwitatakse, seda ei tea. Mede mehed tegid neid punnimasinaga, mis nad sellekohaselt säädisid. See jagu läheb proowiks. Kui nad head leitakse olewat, siis tulewat neid mõni sadatuhat teha, tuhande hind wististi 5 rubla. Mõned arwawad, et neid sõjawäljal telgide juures kuhugile paela aasade sisse tarvitatakse. Oled Sina seal wast sehantseid näinud?

Kooli käest saime ka sell nädalil kirja. Tema on Petrogradis ja teeb kibedasti utsinat. Lendamisega ei ütle ta enesel praegu mingit tegu olewat. Sarnaseid lendurisi nagu tema, olewat seal tuhandeid ja tulewat neid ühtelugu juurde. Nende wäeosa kandwat lendurite tagawarabataljoni nime ja olewat neil isesugusne uniworm ja sõjas ka muidugi isesugused kohused. Praegu olewat neil õppimine kibe, olewat kuulda, et neid kuue nädalaga walmisõppinud soldatiteks tahetakse teha. Seiler Martin ei ole weel kirjutanud, ei tea, kus kohas tema on, wast ka Petrogradis. Jutu Juhani käest tuli Eliisele kiri. Tema on ka plekilise tüüfuse niikaugele läbi põdenud, et kriisis juba mööda ja elu eest enam kartust ei olewat. Kirja kirjutamise ajal, nagu näha, ei teadnud ta weel ema surmast. Kui talle wiimati kodused halwad sõnumid paranemise ajal äkisti kätte minnes halba ei tee.

Üleheilases Postimehes oliwad õige head sõnumed, nimelt on Wenelased lõunas Peremõshli ja põhjas Meemeli ärawõtnud. Inglased ja Prantslased jälle Dardanellides tublisti tööd teinud. Nad on seal küll 5 märtsil Inglased 2 ja prantslased ühe soomuslaewa kautanud, aga nende asemele saadetawat kohe teised, ja Konstantinopolil ei näita pääsemist olema.

Siinpool räägitakse kibedasti, et jälle warsti mehi teenistusse wõetakse, nimelt wiimase kuue aasta mehi I järgu maakaitsewäelistest. Mõned teadwat, et see weel enne Lihawõttepühi sündida, aga kes seda teab. Seda juttu hakati siis kohe juba jääkima, kui talwe teisi mehi wõeti. Küll on lehtedes, et 1916 aasta nekrutisi kewadel teenistusesse kutsutawat. Loomade wõtmine pidi siin ka ammu juba olema, aga pole senini weel näha. Peaks ometi Wenelased tublisti wõitma, et rutem rahu tuleks.

Naljakaid lugusid sünnib. Postimees toob järgesti sõnumeid trahwide üle, mis inimestele peale pannakse, kes kusagil awalikkus kohas saksakeelt on rääkinud. Küll on meie parunid ja papid kimbus, räägi kas seda põlatud Eesti wõi wihatud Wenekeelt ehk näita näpuga.

Papa lubab homme Sulle kas kuuks wõi kaheks “Postimehe” tellida. Küll Karu ta kätte saadab. Wahest jõuab juba pühadeks senna. Hea oleks.

Meie walmistame ikka selle wastu, et kewade lauta ehitama hakata. Toodi juba tsementi 13 pütti wälja, aga sellest weel ei saa. Kiwa weetakse ja wana Tohwer käis pühapäew töökaupa tegemas. On küll halw aeg ehitama hakata, sest kõik asjad on kallid, aga lauta on ka hädaste waja. Rehal on loomadel külm ja ruum kitsas ja sõimed wõi kartsad, mis nad on, kipuwad juba lagunema. Hakka neid ikka sügisel uusi tegema. Ja laut tahab ikka ehitada, parem siis juba warem.

178

Kirjad kodust

Meil ei ole nüüd kontrollassistenti. Kool läks soldatiks ja uut ei ole saadawal, kes on, need on kõik koha peal. Wiimase kuu sees käis Uduwere instruktor Traat assistendi kohuseid täitmas. Sest küll suurt tulu ei ole, tema toimetab seda tööd kaunis uisapäisa, wõtab aja kokkuhoidmise pärast mitu talu korraga käsile. Ka on ta muidu üks isemoodi inime, kellest täit aru ei saa, mis ta on, kas liig loll wõi liig tark. Wiimased piimaproowid olid tal ka igal pool nii madalad wälja tulnud, et meiereis kõigil raswaprotsent suurem on kui tema proowidel, sellepärast teda wist keegi just hea meelega ei oota, aga kust sa waese ajaga parema wõtad, selle kuu sees tuleb ta wist muidugi jälle. Tänawu pole ka loomade toidul suurt mitmekesidust, waid on üsna ühekülgne ja wähene. Meil on ometi hea, et heintest puudust ei ole, aga naerid on koguni wähe, piimasaak oli iga aasta selle ajaga 30 naela ümber päewa kohta lehma pealt, nüüd 20 ümber, aga mis sinna teha, hea ikka, et sedagi saab, wast tuleb teine aasta parem, on ju neid paremaid ka küllalt olnud, peab selle halwaga ka rahul olema.

Head terwist, jõudu, õnne ja rõõmsaid pühi, aasta eest oli lootus, et neid tänawu juba koos wõime pühitseda, aga luhta läks see lootus, muud kui loodame edasi.

Jällenägemiseni mamma. -.-.-.-.-

Onu Oskari kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 62. д. Плоцохово, 31.III.–15.1915–III–2

Kulla Veli!Kaks kirja lasksin täna Sinu tarvis posti peale panna, kolmas on – nagu edaspidi

näed – käes pooleli. Eila õhtul oli Xga huvitav jutu ajamine. Kui ta viimati Vanaga seltsis linnas käis,

oli viimane tähendanud – kui jutt mehelemineku peale läinud: ´´Tead, selle kohta on teistel ka ütelda…´´ X kirus, kurat, siis tema tahab mind oma tuju järgi mehele panna. Ta oli tee peal juba vanale vastanud, et tema juba sellele mehele ei lähe, keda ei taha. See peale seletanud Vana: “Näe, ma tulin Viluverest siia, arvad, et Liisu mulle tulla tahtis, ei, aga Att sundis ja mis tal nüüd häda on.” (Häbemata suurustamine niisuguse piinamise järgi.) Üleüldse. Vana vihastab mind oma tegudega. Olen mina küll kord hoolimata teise inimese hädade üle, aga temal ei ole tundmusi põrmugi. Nagu, heilagi oli.

Jutul suri hiljuti ema ära. Nüüd pole sääl enam ühtegi, kes korda peaks. Karla on äritud saanud ja nüüd käivad uuesti langetõbe hood peale. Isa ise ei saa midagit toimetada, külm võttis jalad ära. Juhan on Samaras soldat. Oskar üksi on kodus, kes pisut toimetab, noorem vend käib valla kooli, keskmine korotskois, kõik on pool nälgis, päris nälgis. Aga vanematel oli hää meel, kui lastele midagit said muretseda, et neil pisut kergem oleks ja samati olid ka lapsed vanemate vastu, igal pool täieline leplikus. Nüüd ei ole ivakestki hamba alla saada, pole teenijat. Lõusad aitavad oma karjuvas vaesuses nii palju kui vähegi võib, toidavad ja katavad korraga, vaatamata, et omalgi eeloleval aastal täielist kitsikust karta. Lõusa eit tuli heila meile paluma, et Jutu rahvale abi paluda. Sant oli näha, et tal omal häbi seda teha, et ta veel kalki südat oma roomamisega katsub kätistada, et teisele midagit saada. Sai, sai, et häbi oleks olnud ilma jätta. Siis oleks võinud alandus kaduda, vandumise asemel jääda. Lõusa heide küsimise peale, kas see – 5 puud rukki jahu (1½ r. puud) – jääb nüüd kingituse nime või lainu nime alla? Vastasti: “ei kus ma muidu võin anda, üks ja teine keivad tahtmis, palju mina jõuan anda, raha vähe, viimaks ise samasugune valmis. Anna nüüd muidu, tuleb teine kord veel saama. Küll Juhaniga edaspidi õiendame, kui ta mitte enne ära ei sure.”

Punkti pääle nii oli vastus. Häbi ja viha korraga olid niisugust häbematust kuulata. Siis Juhani peale, kellest kõige enam lootust, aetakse võlg. Valla kooliõpetaja kaela, kes

179

Kirjad kodust

muidugi tiiskuse kandidadiks võib saada. Valetatakse: üks ja teine keib tellimas. Kes on keind? Prentsu Andres üksinda tellis sügisel seemne võlgu. Kirub, palju tema jõuab anda. Paha Mart Taalis töös teenib isegi 2 kuni 2½ rubla päevas, varastab kõrvalt ka veel, sügisel sahkerdas oma tagavara väeliste mineku ajal lahti ka, muidugi mõnel auutul viisil nagu nüüd moeks. Sellele kingiti hilja aegu laud ja toolid, 15 rubla väärt, kevadel töö lõpul saab muidugi 10 rubla raha peale kauba. Ise ütles: “Vaatasin, Mardil polnud kellegi laud.” Mina kord käisin sääl, siis nähti kaunis jõukas plaan olema. Või on Päriveres midagit tarvis, saab kohe, Päriveresse veeti muiste vaka viisi maiusi, omal naene kodus ei tohtinud õieti lõhna ninasse tõmmata. Poeg oli ise selleks liig uhke, et midagit paluma minna. Nüüd Jutule 7 rubla eest jahu saata, ei see on palju, kus sa sellega lähed, annad sehuksele jahu, vaene inimene. Juhtub kodus midagit tarvis olema hobusega teha, ei, aega ei ole, aga tuleb hää tuju, võetakse töö juurest hobune ja minnaks püüa laskma. Saadakse mõni püü nott või “ptüi”, kudas X nimetab, siis viiakse metsa isandale (Jaaksonile, olevat ennem Gluhovi polgus ohvitser olnud). Räägitakse meelitusi ja “roomataks” karjamaa rent maha. Kord nimetasin, et see ilus pole, üeldi: kell ma orjan – sinule orjan. No kurrat, sehukest kraami mina omale ei taha, tehku oma Lõoga viis imet, mina saan muidu läbi, olgu kõik ehk mitte midagi, see on minu hüüd sõna. Ainuke, kes praegust tunda laseb, et ma elan, on X (Eliise). Kui teda ka ei oleks, siis oleks praegune elu põrgu. On poolteed õe asemel, võib talle kaunis hullu lori ajada On omast kohast kaunis tubli inimene. Ah soo… saadab Sulle ka palju tervisid või nagu ta ise käskis, saada oma “Jumalale” minu poolt ka tervisid.” (Naerab üld mu kallal, et ma Sind oma jumalaks pidavat.)

Niisugune võrukael. Tervisid ja hääd tuju.

Oskar poiss. Sinu kirja tundsin adressist kohe ära, aga Päriveres küll ei tuntud 5–III. OJ.

-.-.-.-.-

Onu Oskari kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 63. д. Плоцохово, 31.III.1915.Tosin kuu päivi 3 kuus 1900 viisteist a. Lõol O.J.

No Vennas!Mis viimase, vanamehe, kirumise kirja peale mõtlesid. Nägin täna, et ka Sinule

kirjutas. Võib olla kirub mind. Kirugu, sest ei maksa Sull siis minule kirjutada ega maksa ka Vanale mingit seletust saata. Loodan, et kevade poole, võib olla varsti Taali töösse lähen. Küll siis hakkab mind kiitma. Sindki seni kirus, kui ära läksid, siis korraga kukkusid meheks.

Praegust on kroonu poolt tellimine järgmise kujuga ja suurusega pulki teha (ca 5 cm

pikkused silindrilised pulgad, ca 1 cm läbimõõduga, keskel silindrinise peenem ala; skaneeritult), hind 5 rubla tuhat. Arvan, et võin 3000 tükki päevas valmis teha. Nüüd sai proovi tellimne, 5000 tükki, valmis. Täna tegin, kui õieti tõttasin 25-30 pulka 5 minuti sees. Küsin muidugi tuhande tegimise eest rubla, söön oma leiba ja muretsen kõik elu tarviduse ise. Ilma mingisuguse nina kuulmiseta. Olen seega ka täielik enese peremees. Kuulu järgi minevat pulki 200000 tarvis, siis võin 3 kuuga 200 rubla teenida. Ja selle rahaga ma võin ilma üles kaaluda. (X kutsus sööma, kiri jäeb pooleli.)

Kõt´ om täis. Saab näha, kas X ka täna rõõmustama tuleb. Siis on küll kirja valmis saamine kahtlane.

180

Kirjad kodust

Ühes viimase aja kirjas ütled, et nooruse rumalused andeks antavad on. Noo, rumalusi tegima ma sell viisil tõesti ei hakka, milles Sina seda praegust vist arvad. Olen koguni külma vereline olnud ja jään selleks ka nüüd.

Praegusel ajal, kus terve ilm otse kui kurna peal, ei olek küll tõepoolest mingi suguse asjaga minu sugusel “elukal” teha olema. Muud kui ela loomalikult, hulla naistega ja mine ise sõtta, aga ma tahan kord ilma valitseda ja ei tee seda.

Mida Sa säälsete koledate vilja hindade kohta räägid, siis tea, et siin kaerad 170-180 k. puud, Rukkid 170-180 k. puud. Puud heinu 55-80 ja Tallinnas maksab heina puud 110-115 k. Voot, mis on.

Mu´ku´ tervisid OskarAh, soo, X käsib ka tervitada Viimasel kirjal oli küla nimele musta pääle kallatud.

-.-.-.-.- Onu Oskari kiri:

Isa poolt pliiatsiga: N 64.Lõol 20–III–1915 a.

Midagit iseäralist mull Sulle kirjutada küll ei olegi, aga peab omast elumärki andma.

Täna tuli Reinupi kiri, kurdab, et kodumaalt mingit lähemat kuulda pole. Olevat praegust ka meieri ametis. Lüpsvat Poolamaal ühes suuremas mõisas lehmi ja tegevat stabile esimese sordi Pariisi võid . Üleüldse olevat elu, teistega võrreldes kaunis rahuloldav. Olevat ka Sinu polgu järele kuulanud, aga teatust ole kusagilt saanud.

Praegust käib siin uräd. Tammekänd õigluse lõukoerana ümber ja katsub jämeda jalamehi tuulde ajada. Olen isegi talle abiks. Oleks loota, et “linnud” kõik pesa päält “tervelt” kätte saaks. Aga Vanal on oma “kalli” Paha Mardi ette hirm. Kui ära läheb, siis pole ju enam saagijat ja lorab poistele kõik ette, kudas vastaspoole plaanid on. Aga saab näha, kumb võidab.

Praegune elu on pöörane igav, ei ole midagit kindla tööd, millest ise omale koha saaks. Nii et teise kirisemist ei oleks tarvis kuulda, kui raha küsid.

Kõige esmalt energiat ei ole kuskilt võtta, pole seda, kes mind alaliselt tööle vaimustaks. Pole täielist sõpra.

Kirjutasin kusagile autojuhide õpetajale, et minagi tahaksin õppi ja küsisin tähtsamad nõudmised järgi. Vastus alles tulematta. Kui kõigiti kohane, siis veel viimane kord raha lainuks kerjata ja jäägu Lõo sinna, kus ta on, minu unistused Lõo ja sellega ühenduses olevate asjade kohta on lõpetud. – ammugi juba. Mis mind kinni pidanud, on uhkus: mitte selle käest abi nuruda, kes pärast kiidelda võiks “mina olen ta järje pääle aidanud, arvate, et “sehuke” ise midagi oleks teinud, mis!?”

Ilm on praegust veel koguni talvine. Tee on alles väga hea. Heila hakkas enam sulavõitu hoidma, aga uut lund sajab ühte puhku peale, nõnda et sulast arugi ei saa.

22–III–Käisin Reielil, Liisega. Siis veel Suikuks. Tõin Reielilt paar venekeele lehte

lugeda “Пробуждение”. On vist kauniste õrnemast soost pärit. Tunnen oma kaunis lahutadud (rahuldatud) olema. Tuju võrdlemisi korras.

Häid pühi. Oskar. -.-.-.-.-

Kirjad kodust 6Ajavahemikus 26. III 1915 – 11. jaan. 1916.

Mamma 19 kirja, Papa 1 kiriMamma kiri:

181

Kirjad kodust

Isa poolt pliiatsiga: № 66. д. Plocochowo 2.III.1915.Lõul 26 märts 1918.

Kallis poeg!Pühad on jälle läbi, ehk nad seekord küll kaunis pikad olid, sest heila oli

Maarjapäew ja see tegi pühadele ühe päewa juurde. Sinu poolt saime pühade ajal ka kaks kirja, neist teise heila. Suurel Reedel saime ka meier Reinupi poolt kirja, ja heila Kooli käest. Reinupil on ka siiamaale päris heaste läinud olewat nende loomade eest hoolitseja, mis sõjawäele liha jauks muretsetud on. Tema hoole all olewat nimelt seks otstarbeks wõetud lüpsikari, mille elu lüpsmise tõttu pikendatud on, ja olewat Reinup nende meierfuttermeister ja tegewat seal niisama kui enne Päriweres Pariisi wõid, mis komanderile minewat. Tema asukoht olewat ka kusagil Poolamaal. Küsib ka Sinu järele, olewat seal ka Sinu polgu järele pärinud, aga pole kusagilt kuulda saanud. Kool kaebab, et kaunis igaw olewat ja utsin tublisti wäsitaw. Seiler Martini poolt ei ole weel ühtegi teadet tulnud, ehk ta küll seda lubas, et ta warsti kirjutab. Wanad mehed, kelle wõtmist pühade ees kardeti, on praegu kõik alles rahuliste kodus. Arwatakse, et Peremõshli langemine selle hea kaasa tõi, sest seda piiraw wägi sai sealt wabaks, ja wõis muidugi mujale saadetud saada.

Ei tea, kas Sa mede wiimased kirjad kätte oled saanud. Papa oli Sulle ka raha saatnud, wististi 25 rbl ja ka Postimehe tellinud, aga see hakkab alles 1sest aprillist tulema, sest poolest kuust algust ei tehta ja mis jauks siis weel wanu lehta saata.

Meie ei tea nüüd ka uuematest sõjasõnumitest midagi, pühade ajal lehta ei tule, wõib olla, kui Päriwerest täna linnas käidi, siis ehk homme saame. Peaks ometi ükskord need pagana prussakad ära wäsima.

Meil oliwad seekord weel talweteega pühad, selle õlul käisime keskmisel pühal Endlas meie papaga ja Eliise. Oskar ja Eliise käisid esimesel pühal Reielil. Meil külalisi ei käinud. Reieli lapsed olid keskmisel pühal Uduweres käinud, wiimasel pühal seda wäsimust puhanud ja heila sadas wihma, siis ei olnud neil muidugi hea meile tulema hakata.

Endlas mängiti Kitzbergi uut janti ”Kosjasõit”, kolmewaatusline tükk laulude ja tantsuga. Seda janti mängiti wastla päewal Wanemuises esimest korda. Tükk oli kaunis tore, aga et rahwast kole palju oli, platsid olid wiimaseni müüdud, mille tükk üks rbl maksis, ja meie kaunis hiljaks jäime, siis ei saanud enam ettepoole piletisi ja pidime kaunis taga otsas olema, siis ei kuulnud kõike nii heaste. Pärnu seltskond on ka kaunis kärategija. Esimene algus kipub selle läbi kaotsi minema, et alles peale kolmat kella saali tullakse ja siis kui näitemäng juba algab, osa rahwast alles platsisi otsiwad.

Uduweres olnud ka rahwast küllalt, oli ju weel wõimalik saaniga sõita. Nüüd wist ikka meil kewade tuleb, jõgi on juba päris wett täis ja jää kerkib

keskelt ülesse. Papa tahab homme linna minna, sest nüüd lõpetab muidugi tee ära ja kes teab, millas siis jälle jäbi saab, nüüd on ikka weel põhi kõwa. Kui ta nüüd ikka ühtejoont sulale läheb, siis wist saame kaunis suure wee, lund on metsades kaunis rohkesti. Kui ükskord päris kewadeks ja kuiwaks läheb, siis algab meil lauda ehitus peale. Küll see nüüd hulk kulu wõtab, aga kui ikka jälle rahu peaks tulema, nii et Pärnu wabrikud ikka hinge jäewad ja pulgaäri edasi kestab, ju siis sellega ka walmis saab.

Saab näha, kui tubli see laut siis õige saab, papa käib igalpool neid eeskujulikka lautasid waatamas. Piistaoja Pooli juures käis ja Parisseljal ja Päriweres. Igalpool olewat jälle natuke isemoodi, peaks meile see kõigeparem mood juhtuma. Kõik, kellel puhaslaut olemas, kiidawad, et ta endisest sõnnikulaudast palju parem olewat ehk saame meiegi senisest wirtsa sõtkumisest lahti.

Kewade tuleb, läheb soojaks ja maa sulab ära, sõjawäljal olijatel tuleb see kergitus, et neil enam waja külma kannatada ei ole, aga kes teab, mis sooja ajaga need

182

Kirjad kodust

külgehakkawad haigused teha wõtawad. Rahwa seas on suur kartus selle ette, mõned nimetawad koguni katku. Peate aga seal katsuma niipalju ettewaatlikud olla, kui wähe wõimalik, kõigepealt tuleks keetmata wee joomise eest hoida. Jutu Juhani üle kirjutasin Sulle, et ta plekilist tüüfust oli põdenud, nüüd ei ole tema poolt kirja tulnud, ei tea, kudas tema paranemisega lugu läheb. 27 märtsi hommikul kell ½5.

Õues sajab wihma mis parinal. Saab näha, kudas meie tänaste linnaminejatega lugu on, kas usaldawad nad sellega teele minna. Wett wõib “saksamaal” (Räägu oja ja Sauga

jõe vaheline laauskmaa) muidugi palju olla. Algasin kirjutama, aga uudised on wist kõik otsas. Harilikka külauudiseid nagu

meheleminemisi ja naisewõtmisi praegu siin lähedal suurt ei ole. Pitspallidegi pidamine on loiuks jäenud. Pühade ajal Karumatsis wist olewat olnud. Tiidu Wanagi elab wiimasel ajal waikselt, pole teda näha ega kuulda. Saksa lennumasinatest pole ka enam midagi kuulda olnud. Sügise oldi nende üle ärewil, taheti neid siin ja seal näinud olla, aga oli wist suuremalt osalt nägijate oma äritatud tunnete järeldus. Nii näituseks oli minewa sui warsi peale sõja algust Pöörawere rabas aeroplani nähtud, mis senna maha tulnud ja wist mõne wea pärast enam äraminna ei ole saanud, muudkui walgendanud, aga eemale, kui ettewaatlikult waatama mindud, leitud, et see üks uus hiljuti ehitatud mättakuur olnud. Külap neid mujalgi sarnaseid juhtumisi oli.

Tuhat terwist, jällenägemiseni. mamma. -.-.-.-.-

Mamma kiri: Isa poolt pliiatsiga: № 73. Фальварк Станово 29 апр. –15.

Lõul 20mal aprillil 1915. Kallis poeg!

Juba mitu nädalit, kui wiimati Sulle kirjutasin. Ei käidud tükil ajal linnas, et kirja ärasaata oleks saanud. Sinu poolt on wahe ajal mitu kirja tulnud, kõige wiimane ka juba umbes nädali eest. Wõi siis jälle asusite selle hirmsa tuleliinile lähemale. Millas ometi kord sõda lõpeb. Ei julgegi nagu enam seda loota. Peaks nad ometi kord need Dardanellid kätte saama, wahest siis hakkaksid meie wastased rohkem kartma.

Ennemalt rahuaegadel sai tihti sõnutud, et sõjawäe ja sõjawalmistuste peale palju kulutatakse, aga nüüd on küll näha, et seda weel palju rohkem oleks pidanud tehtama, et sakslastega tasakaalus oleks olnud, kes selles asjas wäga palju peawad teinud olema, ega nad muidu nii wisad oleks wastupanema.

Postimees Sull nüüd wist juba ikka käib, sealt leiad muidugi sõnumeid ka kodumaa elu ja olu üle. Kroonule loomade wõtmine Pärnus on nüüd wist ka juba läbi. Meil kui kontrollühisuse liikmetel ei olnud waja senna loomi wiia. Tubli tükk walitsuse poolt, et kontrollühisuse loome ei wõetud. Sellega jäid üheltpoolt paremad loomad järele ja teiseltpoolt kihutab see rahwast neist ühisustest lugupidama ja neid asutama. Praegu on küll paljud õige wihased selle üle, ütlewad: kui kõik oleks kontrollühisuse liikmed olnud, kust kroonu siis oleks wõtnud? Liiwa Toomas astus talwel ühisusest wälja, sest et ta kontrollassistenti Kooli heaste ei sallinud, nüüd aga pidi oma häid lehmi wiima, ei wõinud parata. Samasugune lugu olnud ka Toris wa´ Kambati Hantsul, astunud hiljuti kulude kartusel ühisusest wälja, aga nüüd, anna loomi. Sellepärast on siis mehed pahased, aga ega see teiste süü ei ole. Ega selle loomade andmisest ka muidu suurt wiga ole, hinda antawat nende eest päris tubliste, aga suwet wastu head lüpsilehma äraanda on ikka kahju kah.

Mede mehed lõhuwad kibadasti wana lauta, tuleb warsti uue ehitus käsile wõtta, minewa nädali olid kuiwad ilmad, oli hea purustada, aga heila hakkas sadama ja täna on

183

Kirjad kodust

ilm wilu ja tuleb päris räitsakast, selle käes neil wäga hea seda tööd teha ei ole. Ongi ilmad juba rohkem kui nädali õige wilud. Praegune wihm on ikka parem kui sarnane kõle ilm nagu minewa nädal oli. Tikkus orastele halba tegema. Ülepea tulid orased talwe alt päris iluste wälja, ka mede nisuorased. Heila, kui sadama hakkas, lõid kohe haljendama. Küllap me sügise ikka saia saame, kui seni elame. Jah, elame küll sõja piirkonnas ja sõjaseaduse all, aga wõime siiski rahuga oma põldu harida ja igapäewast tööd teha, aga küll Poola talupoegadel wõib halb olla. Kus põllud kraawisi täis kaewetud ja iga silmapilk omagi elu eest hirmul pead olema, mis Sa seal weel põldu harid.

Jutu Juhani poolt tuli minewa nädali Eliisele jälle kiri, olewat jälle päris terwe. Postimehes aga seisis alles nüüd sõnum tema haigeks jäemise üle, niipalju tulewad kõik sarnased teated hiljem. Laastu Jaan on ka nüüd hiljuti Reieli Andresele kirjutanud. Tema on Austrias wangis ja tahtnud raha saada, mida Andres ka saatnud. Ka Tori Randiwälja kooliõpetaja Kalbus olewat Austrias ja olewat ta naene talle raha ja pesu saatnud. Arjaka Jüri poolt ei ole aga enam mingit teadet tulnud. Tema on saksamaal wist ka “mit Wemmal und Nälg zusammen”. Postimehes seisis, et keegi saksamaal olew sõjawang Tartusse kaardi saatnud, kus ta sedawiisi teatanud. Sakslased, kes Eestikeelt ei mõistnud, arwasid suurte tähtedega kirjutatud sõnad wemmal ja nälg kaardisaatja kaaswangis olijate seltsimeeste nimedeks ja lasksiwad kaardi läbi. Täitsa wigaste sõjawangide asjus, kes enam sõditud ei saa, olewat saksa ja Wenemaa kokkuleppinud, et nad need tagasiwahetawad.

Saab näha, kas papa läheb homme linna, ilm on halb, arwab, kui homme ka niisugune on, et siis ei lähe. Kas Sull wast midagi sarnast puudub, mis kodust saata wõiks, pesu wõi jalanartsa. Saadaks neid hea meelega, aga kättesaamine jäeb wist nii hiljaks, et kui neid sealt wähegi kudagi saab, siit wist küll saata ei maksa.

Kas Sull wiimane rahasaadetus käes on juba?Postimehe on papa kaheks kuuks tellinud, kui sõda kauemini kestab, küll ta siis

tellib weel edasi. Tore oleks küll, kui sõda rutem lõpeks. Minewa aasta selle ajaga oli lootus, et tänawu Sa juba teenistusest lahti oled ja ehk wast Soome wõi mujale lähed weel midagi õppima ja siis koju tuled ja koha rangid oma kaela wõtad, aga nüüd on kõik teadmata aja peale edasi lükatud. Oskaril näib ka himu kodust täis olema, tahtiski paari nädali eest kangesti Tallinna minna autojuhiks õppima. Papa seisis sellele wastu, sest et lauda ehitus käsil ja praegu raha wähe saadawal on. Mina ei oleks sellele sugugi wastu, et poiss midagi õpib, arwan aga ka, et praegu just kõigesündsam aeg seks ei ole, sest kõik asjad on palju kallimad kui muul ajal, poiss peaks natuke weel ootama, nii puruwana ta weel ei ole. Poiss jättiski selle jutu järele ja lubas kodus weel rehkendust ja muud õppida,.selleks aga läheb aega tarwis ja kui poiss ühtlugu töös käib, ei jõua ta ööseti kuigi palju õppida. Nüüd katsusime meie, Eliise ja mina poisi poolt olla, et ta mitte just alati ühes sulastega ei tarwitseks töös olla ja papa andiski poolest saadik järele, pealegi, kui poiss ise juba paar päewa kambrist wälja ei tulnud. Nüüd aga on sindlisaagimine käsil ja poiss täidab masinisti kohuseid, kui see töö läbi, saab näha, mis siis saab. Kui nad paraku jälle papaga kokku põrkawad, kanged on nad mõlemad. Kui Oskar ise sellest ei ole kirjutanud, ära talle siis mitte kirjuta, et mina seda teinud olen. Wõin täiesti ütelda, ootan just weel iseäranis sellepärast rutulist sõja lõppu, et Oskaril wend ehk wennalik sõber puudub. Kaitsku Sind taewas. mamma.

Rõõmsat sünnipäewa-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 75. Фольварк Станово.

184

Kirjad kodust

Lõul 4dal Mail 11915.Kallis poeg!

Sõda sõuab ligemale, sakslased juba Liibawis. Ei wõinud põrgulised jätta, peawad ometi ka Baltimaa pinda tallata saama. Uuemate teadete järgi aetawat neid seal juba ühtlugu tagasi. Kui Sa Postimehe korralikult kätte saad, küll Sa sealt leiad, kudas nad kord ka Lätimaal lõbusalt elanud ja “armsate wennaste”, meie barunite ja krahwide juures lahkesti wõerustatud saanud. No, ega neid siia ometi lasta, küll neile enne pikad jäljed tehtakse, kui nad meieni ulatawad. Aga pagana wisad loomad nad on, ei anna ega anna ükskord alla.

Saime ühe pataka Sinu wanu kirju kätte. Arude Elsa tõi Reedel linnast ära, oli 20 kop ligi maksa. Praegu ütles mulle Oskar, et talle teine powestka weel tulnud, millega 40 kop ligimaksu nõutakse, homme minnakse meilt linna, küll see siis ka toodud saab.

Tänawune kewade on wilu. Mõnel aastal on selle ajaga juba suur rohi maas ja kõik ilus, aga nüüd on kõik alles paljas ja ilma haljuseta. Oli kaua kuiw ja kõle ja ööseti külm. Wiimastel päewadel tuli wihma, aga kangesti walju tuulega ja 5-6 kraadi soojaga. Taimekasw ei edene sellega sugugi. Aasad lööwad pisut rohekaks. Loomi peab alles kõwaste kottu söötma ja on paljud inimesed sellega hädas, et loomatoit otsa lõpeb. Meil on ikka heinu weel ja ka rukkipahna, ega häda weel ei ole. Tänawu tulewad ilma haljuseta Suiste pühad, külap nad nii wälja näewad nagu enamiste Lihawõtte pühad. Kasedest pole wist juttugi. Wõi kes teab, weel on mõni päew aega

Meie mehed teewad lauda alusmüürisid. Wana Tohwer on see meister, Seiler Kristjan tema abiline, Torist Tilga Tõnis ja Kuuse Jaan tahuwad palka, zemmendi wara hakkab juba lõppema, papa sellepärast läheb homme linna waatama, kas on teda saada wõi ei. Hull on küll, kui Pärnus ei peaks olema, siis oota jälle ei tea, millas saab. Küll see sõda rõhub ka kõigi asjade peale. Kõik on kallis ja mõnda asja ei saa sugugi. Saab näha, kas pühadeks saiajahugi saab, wiimati kui ta linnas käis, küll ei ole neid olnud. Meil on küll tagawara koduski, aga eks neid lähe ikka weelgi waja. Ka peenikest suhkurt ei ole Pärnus olnud, waid peasuhkurt. Sügisel olid sead ja iseäranis põrsad koguni odawad, nüüd aga makstawat põrsa naelast 30-40, aga pole neid kuskilt saada. Weiseloomade hinnad olewat niisama hästi kõrged. Räägitakse, et kroonu jälle warsti loome wõtma hakkab. Külap see neid kalliks ajabki.

Külauudiseid ei tea peaaegu midagi, Toris oli 30 aprillil Taewaminemise pühal piduõhtu. Endla näitlejad olid seal, Rutoffi “Kiwi” kantsid ette. Reieli neiud käisiwad ka. Lydia kirjutas Eliisele, et päris tubliste läinud. Uduweres etendatawat pühade ajal “Pisuhänd” ja olewat ka lõpuks tants. Toris etendatawat “Mewsi ema” Tammiste Kirjanduse Selts lubab pühade ajal paar ühewaatuslist “Walepalk” ja “Ärimehed” wallamaja juures metsas ettekanda. Pealeselle weel laulud ja laste wõimlemised ja ka “Muusika” ja “Tants” seisab kuulutuselehel. Rahwas ei jõua ikka sõjalõppu ära oodata, hakkab jälle enne seda tantsima ehk küll esiotsa seda teha häbenedi.

Meil tehti wilja ka juba maha, wikikaera ja homme kawatsetakse kartulid mahateha. Sõnikut on meil tänawu palju, kesa on peaaegu täis ja suwewiljale sai teda wedada, rehaalune on ka alles täis, põllud lähewad ikka rammusamaks. Loodan kindlasti, et Sull ükskord peremeheks hakkamine wähemalt selles tükkis parem saab olema kui meil papaga omal ajal, siis olid põllud hirmus lahjad.

Peaks aga lauda ehitus heaste minema, ja ilmad paranema, et loomatoitu sell suwel jälle rohkem kaswaks kui minewaaasta, ega siis poleks wiga midagi. Saab näha, kudas see elu selle puhta laudaga läheb ja kudas siis sõniku saamine on. Mina loodan kindlasti, et see sõniku wälja kärutamine ka ometi raskem ei ole kui nüüdki see alaline asemete tasandamine, pealegi jäeb wee ettekandmisega jootmine ära, mis nüüd kangesti

185

Kirjad kodust

käsa wenitab. Kui elame ju siis näeme, kudas läheb, eks lauda tegemine wõtab ikka suure hulga raha. Peaks sõda warsti lõppema, et pulga äri paremini läheks, praegu teeb mõttes muret kah, et just niisugusel kindluseta ajal sarnane suur töö sai ette wõetud, aga sedawiisi polnud ka enam pidu elada.

Saab näha, mis meienurga “jämedajala” meestest saab. Urädnikud ikka uuriwad, kas tuleb sealt wälja midagi wõi jäewad mehed õigeks ülearugi weel. Praegusel raskete karistuste ajal küll nagu ei tahakski neile halwastiminewat soowida, aga teistpidi on aga teada ka, et siis kui nad nüüd õigeks jäewad, nad oma peale koguni suureliseks lähewad ja seepsee südametäitja ongi. Teised peawad nende eest sõtta minema ja nemad hirwitawad ja parastawad pealegi. Rikuwad oma terwist ja wiimaks teiste poolt toidetawad sandid ka weel, see on tõsine alatus.

Meie ei saa kontrollassistendidega hakkama. Aprilli kuu läks läbi, ei olnud kedagi kontrollima tulemas. Nüüd on kuulda, et Uduwere instruktor Traat, kes wiimaselgi ajal seda kohust täitis, juba järjega Arudele ulatab, muidugi siis homme meile tuleb. See on aga poolik asi, temal on oma instruktori amet pidada ja töö läheb selle suure rutuga huisapäisa. Noortest assistendidest on paljud sõjawäljal, pole kusagilt lahtist selle ameti pidajat wõtta, naisassistendid on ka kõik kohtade peal ja eks uusi ühisusi sigineb nüüd muidugi juure selle õlul, et kontrollühisuste loomad kroonuwõtmise alt wabastatud on.

Oijah, paber lõpeb ja ega see lori, mis ma siia kritseldasin, ka asi ei olegi, muud kui head terwist ja rõõmsaid pühasid.

Lõppegu sõda ruttu ja õnnelikult, nägemiseni mamma. -.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiaatsiga: № 81. fol. Stanowo 7.VI–15.Lõul 28 Mail 1915.

Kallis poeg!On juba mitu nädalit mööda, kui Sulle wiimati kirjutasin, läheb ikka päew

päewa järele, ei saa kirjutamisega hakkama, ei käida ka nii tihti linnas. Oskar kirjutas Sulle wist muidugi juba, et tema nüüd Taalis elab. Sinu suuri paksa kirju tuleb meile nüüd üsna järgis, heilagi tuli kaks tükki, aga et nad Oskarile adresseeritud on, ei wõta meie neid lahti. Selleläbi aga, et Oskar kottu ära on, ei tea meie nüüd ka Sinust rohkem midagi, kui et Sa ikka kusagil alles oled. Rõõmustaks meid küll, kui Sa mõne kirja wahel ka meile teistele saadaksid. Ühte kirja Oskar andis mede kätte, seal sees noomid Sa meid, et me kannatamata sõja lõppu ootame ja arwad, et me sellepärast närwilised oleme. Pole küll seda mitte, närwid on päris korras ja aru me saame sest ka küll, et sõja lõpp sellel kombel nagu me kõik teda soowiksime, nii pea ei tule, aga et praegune aeg igal ühel raske üle elada on, seda ei saa ka salata. Ülepea ei wõi siinse rahwa seas ka just närwilikkuse üle kaewata, saawad asjast kõik aru. Saksu wihkawad ja kimawad kõik. Kardetakse küll, et wahest ka meie maale sakste järg saab ulatama, aga et keegi sellepärast just pead kautaks, seda ei ole. Kaugel siit nad muidugi just ei ole. Esimesel pühal ja ka paar korda pärast seda oliwad suurtüki paugudki kuulda. Wist mere pealt. Et Italia liitlastele appi tuli, tõstab julgust ja lootust, peaks ometi Rumenia ja Bulgaria ka teistega ühinema ehk saaks siis sellest sajapealisest lendawast maust, kes terwet ilma oma wõimu alla tahab saada, rutemini jagu.

Uueda Erni olewat kirjutanud, tema olewat ka juba laskekraawides. Seiler Martini käest tuli meile ka kiri, see on juba 29 aprillil kirjutatud. Poiss on aga kirja Karu juurde adresserinud ja selle läbi, et teda sealt keegi otsida ei teadnud, saime ta alles minewa nädali kätte. Temas kirjutab, et ta sarnase rongi peal olewat, kus

186

Kirjad kodust

wagunites mitmesugused töökojad “wärkstuad” olewat, seal rohkem kõike wärki kui Sebulke wabrikus. Tema olewat motorite jauskonnas ja saawat seal igasugu motorid, küll rataste, automobilide kui ka lennumasinate omad, parandud. Süüa saawat tubliste ja elu olewat üsna hea.

Meie elame wanawiisi. Wili on maas. Sõnikuwedu lõpetadi ka täna ära. Lauda seinad on juba kaunis kõrged. Kui ikka kõik õnnelikult läheb, saab ilus ja tore laut. Elumaja jäeb selle kõrwal koguni warju. Wihusauna alusmüürid on ka walmis, saab aida otsa saarde alla, pikuti jõe äärt. Saared jäewad aida ja sauna wahele.

Papa minewa nädali linnas käies on Sinule Juuni kuu jauks jälle Postimehe ära tellinud. – Ei tea, mis selle Jutu Juhanist ometi on saanud, kuna ta enne kaunis sagedasti Eliisele kirjutas, ei ole nüüd tükil ajal enam ühtegi kirja tulnud. Wahes ta jäi jälle haigeks.

Siin pandakse wiimasel ajal inimestele kõigile rõugeid. Oskar minewa laupäew rääkis, et Taalis kõik käinud rõugeid saamas. Toris tuleb ülehomme see asi ette. Kännuküla rahwas minewat kõik Reielile kokku. Millas Tammistes tuleb, seda ei tea weel. Rahwas räägib, et need olewat koolera wastased rõuged.

Uus loomade wõtmine tulewat ka warsti, seekord poolsunniwiisil Põllumeeste keskseltside wahetoimetusel. Meie määrasime oma härja ka selle jauks. Lubatakse loomade eest hästi kõrget hinda.

Tänawu kewade on siin wilud ja kaunis kuiwad ilmad. Täna säädis ka kord nagu oleks tahtnud müristamise wihma tuua, aga kadus jälle ära. Kaugemal ikka wähe kõmistas, mehed arwasid jälle suurtüki paugud olewad, aga siis oleks järsumad mürtsud olnud. Minewa pühapäew sadas wihma, aga oli hästi wilu ilm. Minewa nädali oli ka weel paaril hommikul alles halla maas.

Mede rukkid ja nisud on ilusad, sügiseks saia ikka saame. Suiste pühade ajal olid palju inimesi ilma saiata, ei olnud Pärnust jahu saada, meil oli weel endisest jaust niipalju kui pühadeks tarwis oli, aga uut jagu ei tea, kas enam kudagi saab.

Paber saab täis, aga kiri on kaunis armetu, ei ole suurt midagi kirjutada. Suusõnal oleks küll ja küll rääkida ja kirjutaks ka koguni teisiti, kui kirjadel tsensuri karta ei oleks. Mina küll walitsuse wastast midagi ei kirjutaks, aga oma salajamaid mõtteid ja tundmusi ei saa ka kudagi awaldada, kui tead, et see kellegi wõera silma ette wõib minna. Ela siis heaste. Terwiseid kõikidelt. Jällenägemiseni. mamma.

-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 82. 7.VI–15. folw. Stanowo.Lõul 31sel Mail 1915.

Kallis poeg!Täna tuli jällegi Sinu poolt üks paks kiri Oskarile. Et ta nurgad ennegi juba

peaaegu lahti olid ja sealt wäljapaistis, et seal muud sees ei olnud kui wenekeelsed wäljalõiked lehtedest ja üks kaart, siis wõtsin ma tema lahti, sest on ju muidugi teadmata, millal Oskar kord koju saab tulla.

Kaardist, 24 mail kirjutud, nägin, et Su käsi muidu päris heaste käib, aga et Sa kurdad, et ühe koha peal wiibida igaw on ja et keegi kirjutada ei wiitsi. Wiimases olen ka mina seekord süüdi. Peale pühade läks mitmesuguste tööde ja olude mõjul aeg nii kiiresti, et kirjutamiseks suurt mahti ei olnud, ega pole ka suurt midagi, millest kirjutada. Möödaläinud nädalis ei käinud jälle keegi linnas. Neljapäew kirjutasin kirja walmis, sest papa pidi Reedel linna minema, aga jäi minemata ja kiri on praegu alles saatmata. Nüüd saad kaks kirja korraga. Suured asjad pole nad küll kumbki,

187

Kirjad kodust

Heila käisin Reielil rõugeid saamas. Oli seal terwe Kännuküla koos. Habicht oma prouaga käisiwad seal panemas. Tulewa nädali tuleb muidugi Tammistes panek. Et aga teadmata oli, kui lähedale ehk kaugele siin kokku käsutatakse, siis läksin Reielile, et see temp läbi on ja siis kui teised Tammistesse neid saama lähewad, rahuga koju wõin jäeda.

Eliise oli kaks wiimast nädalit Reielil õmblemas ja Mariia tema asemel meil. Reede õhtu läks Mariia meilt koju ja Eliise tuli jälle heila minuga ühes tagasi. Täna õhtu lähewad nad kõik Endlasse, seal on Estonia näitlejad külalistena mängimas. Lydia ja Mariia tulewad Reielilt hobusega ja Eliise läheb neile Päriwere tee otsa wastu. Saan sedawiisi ka Sinu kirjad ära saata. Homme ehk ülehomme minnakse meil küll jällegi linna taime tooma, aga see on ikkagi päew ehk paar hiljem.

Papal on homme jälle Suikus kohtupäew. Siin oli wiimastel päewadel jälle rahwa seas suur sõjakartuse ärewus. Paar

päewa järgis olid suurtüki paugud kuulda. Muidugi ikka mere pealt. Lehed aga teatawad, et sakslane weel Riia lahesse sisse ei ole saanud peale selle, kui ta jäämineku järgi, kui meri alles miinidest puhas oli, kord Ruhnu saares on käinud. Wiimasel siiatuleku katsel Riialahe suu peal on ta mitu weiksemat laewa kautanud ja ka ühe Wene miinilaewa “Jenissei” põhja lasknud. Kõneldakse, et Pärnusse Tallinnast wäge ja suurtükka olla toodud ehk warsti toodawat, aga see on rahwa jutt ja kui ka tuuakse, ju see siis ikka näitab, et me kaitseta ei ole. Rahwas kardab kõige enam sellepärast, et ta mõisnikka ei usalda. Ongi see kraam segane, sakslased on siin nii koduseks saanud, et õieti ära tunda ei wõi, kes poolt ehk wastu on. Wana Jakobi Schults on ka uurimise all olnud sellepärast, et kirikuktorni uksed alati ööse lahti olnud ja sellepärast järeluuritud, kas seal mitte traadita telegrafiapparati ei ole. Pole aga sealt wist midagi kahtlast leitud. Mõne nädali eest on siin mitmel pool wanu tuulweskeid maha lõhutud, ikka sellesama kahtluse pärast, et neid wast salakuulamise juures märguandmiseks tarwitatakse .

Seiler Kristjan on ka teise nädali Sinult kirja saanud, kas ta Sulle ka juba wastust on saatnud, seda ma ei tea.

Papa läks täna Päriweresse piimaühisuse raamatute rewiderimise pärast. Tema ise küll suurt selles asjas ära ei tee, aga ta kauples oma asemel instruktor Traati, see täidab nüüd meil ka kontroll assistendi kohuseid. Kool ei ole meile nüüd hulgal ajal kirjutanud, aga Traat rääkis, et Päriweresse olewat kirjutanud ja ütelnud, et ta on juba lennanudki olewat. Pärnumaa nekrutide wõtmine on jälle läbi, saab hulk uut wäge juure. Et wanu mehi weel wõetakse, selle üle wiimasel ajal juttusid ei ole olnud, aga et sinise pileti mehi nooremast jaust wõetawat, seda räägitakse küll, aga wõib niisama muidu tühi jutt olla.

Wiimased lehed awaldawad lootust, et Rumenia ja Bulgaria ka wististi warsti liidulastega ühinewad, ehk toob see wõitu ligemale. Räägi misukse inimesega sa iial räägid, rahu soowiwad küll kõik, aga et enneaegu rahu tehtaks, ilma et Saksa wõim täielikult murtud oleks, seda ei soowi küll keegi. Annaks taewas, et sest “sajapealisest” kord ometi jagu saadaks.

Ela heaste. Terwiseid kõikide, ka Eliise poolt. Nägemiseni. mamma. -.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 88. Ф. Стоново. 26.VI–15.Lõul 14 Juunil 1915.

Kallis poeg!Sinu kaart tuli heila õhtuks kätte. On ikka praegusel iseäralisel ajal rahustuse

tunne, kui kaugelwiibija poolt elumärki saad.

188

Kirjad kodust

Praegu olen üksi kodu ja hakkasin sellepärast kirjaga peale, ehk küll ei tea, millas teda linna saata saab. Heila käidi küll linnas, aga üleheila ei saanud kirjutada. Sõda nihkub meile ikka lähemale. Küll ei ole lehtede teadete järel sakslased Kuuramaal edasi jõudnud, aga et nemad siiapoole rohkem wägesid koondawad, tehtakse seda ka meie poolt. Nimelt tuleb wiimaste päewade sees Tallinna poolt ühtelugu wägesid Pärnu poole. Rahwas ruttab teede ääre, kus suuremad kogukohad on, nagu Jakobis ja ka Päriwere tee otsas Liiwal sõjawäge terwitama, weetakse soldatitele igasugu söögimoona, mis kellegil käepärast on, wõileiba, piima, saia, paberossa j.m. Sel põhjusel minagi täna üksi kodu olen. Tõusime Eliisega hommiku hästi wara üles, tegime saialeiba ja hea korwitäie korpisid, Nikolai Mariia keetis paarkolmkümmend muna ära ja nüüd läksid nende kandamitega Liiwale. Papa läks mootorrattaga Suigu poole, lubas sealt poest mõne rubla eest paberossa osta ja siis ka Liiwale minna. Hansenid saatsiwad heila seda teadet laiali, et täna jälle suurem summ wäge oodata on. Kesknädali oli esimene ootamine. Päriwerest mindud piima nõudega tee ääre, aga sell päewal ei ole tulnud, waid jäid Neljapäewaks. Heila olid 1200 meest tulnud, kella ühe ajal oli muusika ja lauluhääl ka meile kuulda, olid paar tundi Liiwal wiibinud ja ka tantsinud, neidudele, kellega tantsimas käidud, antud lõpuks käe peale musu ja üteldud kange keelega: “Wõta isi ära.”

Mede mehed, papa ja Nikolai käisid heila linnas härga wiimas, oli keskseltsi poolt kroonule ostmine (härg kaalus 20 puuda ja sai ta eest 85 rubla). Tagasi tulles tulnud neile sõjawägi wastu. Papa ostnud linnas juba selle jauks mõned pakid paberossa, aga ta kahjatseb, et paljalt mõnele saad anda, suurem jagu jäeb ikka ilma. Rääkisid mitmel pool tee ääres olnud lauad walgete linadega kaetud ja lilledega ehitud ja piima, saia ja muud söödawat selle jauks peal, et soldatid mööda minnes wõtta wõiwad.

Räägitakse, soldatid jutustawat, et Tallinast kuni Märjamaani pole nad kusagil mingit lahkust rahwa poolt näinud, pole igal pool raha eestki midagi saanud. Märjamaal olnud küll ka naesed piimakannudega tee ääres, aga ikka kaunis kõrge hinna eest müüa pakkumas, aga Wigalas hakanud juba asi muutuma, kuna Jakobist saadik koguni iseäraline waimustatud wastuwõtmine igalpool olnud.

Eliise käis heila õhtu Palkojal pärmi toomas, seal räägitud, et wana Hansen kostitanud heila Liiwal wäeülemat, see olnud nii lahke ja sõbralik, kaisustanud Hansenit tänades, aga rääkimisega ei olewat korda saanud, sest Hansen ei mõistnud Wene ja teine muidugi mitte Eestikeelt.

Kuulu järele olewat aga meie mõisate härrased igalpool kaunis tagasi hoidlikud, ei tahetawat raha eestki midagi sõjawäele anda. Arusaadaw. Nemad kositaks parema meelega oma suguwendadest wägesid.

Neljapäew oli meil jälle loode poolt küljest palju suuretüki paukusid kuulda. Arwasime, et seal ikka mere peal lahingit löödi, aga heila linnas räägitud, et Saare ja Hiiumaal wene oma suurtükidega proowilaskmisi olewat. Wõib olla.

Igatahes nihkub sõda nähtawasti meile lähemale, aga närwid on selle pingutamisega nii ära harjunud, et hirmu ei ole sugugi. Minewa aasta sõja alguses oli koguni teine lugu, siis oli kartus palju suurem. Aga nüüd, tuleb, mis tuleb, meie sinna ikka parata ei saa.

19 JuunilPühapäew jäi kiri pooleli. Eliise ja Mariia tulid warsti tagasi. Ei olnud wäge

tulnud. Arwatud, et esmaspäew tulewad. Söögikraam, mis inimesed toonud, pandud Are Oja aita. Esmaspäewa homiku läks papa mootoriga maantee peale, lubas edasi Jakobi poole sõita ja kui seal kuuleb, kus maal soldatid on, siis koju teadust tuua ja siis pidime kõik minema. Tema sõitnud kuni Halinga waestemajani, seal jaganud rahwas parajasti pühapäew kokku toodud wõileibu waestele. Sealt käinud üks mees kuni Konuwereni, aga pole selle maa peal wäest jälgegi näinud. Mis siis muud kui Eliise ja Nikolai Mariia, kes

189

Kirjad kodust

parajasti weel uue sooja leiwaga Liiwale pidid minema, läksid ja tõid teise päewase kraami tagasi ja pidime ise ta ära sööma.

Miks wägi tulemata jäi, selle üle räägitakse mitmeid juttusid. Kõige tõenäolikum neist juttudest on, et Jädiwere sild liig wilets olnud ja wägi sellepärast Kuresaare maanteed mööda ja Audru kaudu saadetud. Mõned jälle tahawad laupäewal wäe Rae kõrtsi juures seisaku ajal Saksa zeppelini ülewal näinud olla, ja ütlewad, et sellepärast et siin zeppelinid luusimas olnud, wäge enam seda teed pole saadetud, kardetud pommipildumist. Sell jutul küll wähematki põhja all pole. Kui juba zeppelinisid seal näha oleks olnud, siis oleks nende wiha kõige pealt Nurme silla peale käinud. Wäe kohta pommi pildumine, kui see ka küll mitu meest korraga oleks surmanud, oleks ometi wõrdlemisi nii weike asi olnud, et seda ühelt poolt ei oleks maksnud ette wõtta ja teiselt poolt mitte karta. Aga rahwas räägib, mis talle teha wõid.

Heila oli jälle Sauga pool räägitud, et täna wäge tulewat. Piima wiija homiku Päriweres oli küsinud, kas seal sellest midagi kuulda on, aga ikkagi tühi jutt.

Soo, see poogen paberit sai lori täis, pean teise weel wõtma. Teisipäew tuli Sinu poolt kiri Oskarile ja “kõigile kodustele”. Wõtsime ta lahti.

Oleks ta juba Kesknädali uuesti kuwääri sisse pannud ja Taali poisiga, kes sealt meie saewärgi kodu tõi, Oskari kätte ka läkitanud, aga Oskar oli lubanud laupäew ise kodu tulla, küll ta siis kätte saab. Poiss on selle aja sees, mis ta seal on, iga kahe nädali takka kord kodus käinud. On liig pikk tee, et iga laupäew käia. Jah, kui rattasõidu luba oleks, mis siis wiga, aga nüüd roostetawad rattad kõigil muidu. Hea, et mootorrattagagi sõita tohib.

Saagijatel on Taalis pakud läbi, teised saed toodi koju ja Paha Andrei ja Palkoja Mihkel saewad praegu lauda lae laudu. Lauda seinad on peaaegu walmis. Saab ikka suur ja kõrge küll. Peaks ikka sakslased siia tulemata jäema, lõhuksid muidu meie ilusa lauda ära ja jäegu Tiidu Mardi aasad ka peale terweks.

Uuemad sõnumid lehes ei ole ka just hirmu äratawad. Windawi all on saksa laewad katset teinud mehi maale saata, aga on Wene miinilaewade poolt kolki saanud ja tagasi pagenud. Pärnu ja Riia wahet käiwad aurulaewad üsna rahulikult.

Eliise tahab homme linna minna, siis wiib kirja ka ära. Temal on silmad haiglased ja käib nendega Talwiku juures. Jutu Juhan ei ole ikka weel kirjutanud, ei tea, küllap ta wist uuesti haigeks jäi. Pole Lõusa rahwaga ka kokku saanud, et kuulnud oleks, kas ta senna poole on kirjutanud.

Seiler Martinile saatis papa kirja, aga ei tea, kas ta kätte sai, adress wõis wahe ajal muutuda. Tema sellekorrane adress oli tema oma kirja järele: Гор. Варшава Главная Почтамтъ Почтов. Ящикъ № 126 Сеьгерю. Ma ei tea kui õigesti mina teda ära kirjutasin, ei ole ju kuigi suur Wenekeele tundja, aga püüdsin ikka needsamad jooned tõmmata.

On küll kahju, et ma noores põlwes mitte niipalju Wenekeelt ei saanud õppida kui Saksakeelt, selles olen ma praegu päris heaste kodu, nimelt raamatulugemise juures. Olen teda wiimastel aastatel Sinu sõnaraamatu abil weel palju juure õppinud, aga mis taga ikka teha, kellegile edasi anda teda ka ei saa, praegu on ta pealegi weel keelatud kraam, aga Wenekeel oleks täitsa waja olnud.

Kiri jäi pooleli, läksin lehmi lüpsma, saime need lüpstud, siis tuli korraga meie assistendi kohustetäitja hra Traat. Oli aga mehike hiljaks jäenud, ei saanud enam proowisid wõtta ja läks õhtuks Uuedale. Sellega oli aga minu hea kirjutamise hoog ka otsas, nüüd õhtu, kui kõik söönud ja tööd korras, jätkan kirja edasi. Ega sellepärast weel nii hilja olelgi, praegu lööb kell 9, meie saame wiimasel ajal ikka kella kaheksast õhtale. Pika päewaga nagu praegu, on siis õhta weel walget aega küllalt.

190

Kirjad kodust

Küllap Sull nüüd wast raha ka lõppema jälle hakkab. Praeguste kõrgete hindadega poleks see sugugi ime. Katsu aga ennast näljutamise eest hoida. Wõib olla, et papa Sulle warsti jälle raha tulema saadab. Kui ikka Pärnu linn terweks jäetakse ja pulgawabrik edasi töötab, pole meil siis rahapuudust karta ja wõid julgesti teda jälle küsida. Pesu katsume ka mureseda ja niipea kui sellega kordas, saadame paki tulema. Halwem lugu on millegi söögikraami saatmisega nagu liha ehk räime, nende pakkisid wist heaste wasta ei wõeta. Wõid muidugi praeguse sooja ilmaga saata ei saa.

Meil on teist, kolmat päewa alles päris palaw ilm, aga kuiw teeb liiga ja minewa nädali oli alles homikuti halla maas, selle õlul on rohu kasw nii pisike, et heina küll tänawu õieti wähe saab. Pole teda weel tegima ka hakand, olgu wast tulewa nädali. Nüüd pilwitab mitu päewa juba, tibab ka wahest natuke, aga wihmal ikka jõudu ei ole. Heila müristas ja paistis mitmel pool head wihma tulema, aga mede kohast on wist taewas kõrgem. Kui ta mitte warsti wihma ei tule, siis jäeb suwewili ka kängu ja siis peab küll talweks loomi wähendama, wott sulle siis, uus laut jäeb tühjaks, aga ega ei teagi weel, kas ta sügiseks ülepea walmis saabki, kui zement kallis osta on ja teda igakord saada polegi, millega siis need põrandad ja künad tehakse, jäeb wägisi teiseks aastaks.

Sõja lõpp näib ka teadmata kaugusesse nihkuma, teab millega kõik see lugu wiimaks lõpeb. Nii tüdinud kui ka rahwas sõjast on, ometi on selles kõik ühesmeeles, et sakslastele alla anda ei tohi, waid niikaua peab wõitlema, kui nad wõidetud on. Et neist lõpuks jagu saadakse, seda usub ja loodab igaüks.

Heilases Postimehes seisis teade, et Pärnu lootsi komander kapten Meybaum poliitika põhjustel kinni wõetud ja wangi pandud, muidugi oli see ka sakste poolehoidja.

Ei tule enam midagi meelde, mis maksaks kirjutada, päike läheb ka looja, pean kirja lõpetama ja magama minema.

Ah ja, küsisid, kas Kristjan on kirjutanud. Jõuluks saatis kaardi, kus peal ta ka lühidelt Sinu järele küsis, meie olime aga laisad wastama ja tema pole ka enesest enam elumärki annud. Mehel wist nüüd Wenemaal kõige parem ei wõi olla, tunnistas ju ennast seal sakslaseks.

Ruum otsas, muudkui ela heaste. Nägemiseni mamma.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 94. 10 Juulil 1915. Nowo Wies.Lõul 1 Juulil 1915.

Kallis poeg!Wõtan jälle kord sule kätte, et mõne rea paberile määrida. Papa lubab homme

linna minna ja säädisin sellepärast paki walmis, mis seal Sinule saatmiseks posti peale peab panema. Ei tea Sulle midagi rahkem saata, kui Sa soowisid, särk, aluspüksid ja jalanartsud. Särk ja püksid said linnast toodud ja maksnud särk 135 kop ja püksid 105 kop. Kõik on kallimad kui enne sõda. Hea ikka, et saada on. Toidukraamidega kipub sarnane lugu tulema, et kõiki saada ei ole. Nii, ei saadawat praegu Pärnust kusagilt peenikest suhkurt. Peasuhkurt on saada, aga 22 kop ja rohkem naelahind. Oleks Sulle küll heameelega mõnda söögipoolist pakisse pistnud, aga mida. Ei wõetawat wist posti peale ka wastugi, muud kui just kuiwa kraami. Lehes oli hiljuti ka see ülewal, et pakid sell kombel wastu wõetakse kui saatja seda lubab, et neid kui nende saajat ülesse ei leita, mitte tagasi ei saadeta, waid nende sisu selle polgu teiste soldatitele antakse, kus kaduma läinud pakisaaja teenis. Õige kah, mis sest kraamist siis muidu hulgutada ja soldatid on

191

Kirjad kodust

nad ju kõik ega küllust pole neil kellegil. Kroonu üksi neile küll kõike tarwilist anda ei jõua, seltskond peab ikka ligi aitama.

Sinu kaart 21sest Juunist tuli mõne päewa eest kätte. Oskar on nüüd Jaanipäewast saadik kodus, ei tea, kas seda pulgatööd saab enam wõi ei ja kui saab, siis toob wist masina Taalist ära ja hakkab kodu tegema. Ta wist kirjutas Sulle sest isegi. Praegu on poisil silm haige ja põeb sellega. Esmaspäewal käis tohtri juures. On pulga töö juures üks puu kild silmale natuke haiget teinud, sellest on silma all seespool küljes mädanik tekkinud, mis, kui üks ära puhkes, siis teine jälle uuesti kaswama hakkas. Tohter ütelnud, et kui paar päewa weel oleks wiiwitanud, siis oleks wõinud silma päris ärarikkuda. Nüüd hoiab teda rohuga puuwilladega mässitult kinni ja loodab peatset paranemist.

Mede rahwas wõtawad praegu loogu. Niitsid juba minewanädali heina maha õuealt ja pealtpoolt küljest aasad terwelt. Oliwad aga mitupäewa wihmased ilmad ega saand enne loogu wõtta. Pole teda ka kuigi paksult, hädalas tükati läbi kasund, leia igast kohast üleski. Olgu küll, et see hein natuke määritud saab, ometi on wihma tulemise üle hea meel igaühel. Nüüd aitas ometi suwewilja natuke järje peale ja tohib loota, et minewa aastane lugu ei kordu.

Praegu on rahwa meeled ärewil kroonu töömeeste wõtmise pärast. Nõutakse Liiwi kubermangust igast maakonnast 1500 meest kirwe ja labidaga kroonu töösse. Muidugi kaitsekraawisid kaewama ja kindlustusi tegema. Nüüd on wallawalitsustel tegu, kudas neid mehi kõiki kokku saada, Ei taha ju heameelega keegi minna. Wist kardawad, et sõja jalgu jäewad. Meestele lubatakse oma söögiga150 kop päewas. Kui see kutse muul ajal oleks, küll siis mehi läheks, aga sõja aeg ja sunniwõtmine, see hirmutab.Waldades määratakse nüüd üksikuid poegi ja weikse wigadega wäeteenistusest lahti saanud isikuid selle jauks. Räägitakse, et Tori tähtsamate meeste pojad selle eest peidus olewat. Tohki Jaagu poeg olewat ära läinud, ei tea kuhu ja meie auusa naabri wana kohta lorisetakse ka, et ta poega praegu kodus ei olewat. Palkojal kõneldud, et Wana ütelnud, et kui Matut tahetakse saata, siis ta ennem ise läheb. Palkoja Juku ja Waarmanni poeg lähewad mõlemad wabatahtlikult, aga Tallinna. Käinud pühapäewal ratastega seal waatamas. Tallinnamaal ei olewat rattasõit keelatud. Ülepea on see lugu kõik praegu segane. Esiotsa pidi ikka kõik see wõtmine täitsa sunduslik olema, nüüd aga antakse tagajärgi uuesti käskusi, et minek wabatahtline on, aga kui ometigi oma kindel arw maakonna peale tuleb, siis kujuneb ta lõpuks ikka sunduslikuks, kui keegi ise ei lähe. Jämedajala meestest nüüd ikka mõni läheb. Paha Andreil ongi hirm nahkas, tema sest wist ka ei pääse, aga küll Tiidu Mart oma poja eest mõne asemele ostab, maksku mis maksab. Asi kah, et ta aru saab, et tema ka sääduse alla käib. Räägiwad, wana kartwat kangesti sõja siiamaale tulemist. Oleks talle nüüd mõni kohaostja kaela saata ehk müüks oma kotuse ära ja meie saaksime halwast naabrist lahti. –

Jaanipäew läks tänawu wist igalpool kaunis waikselt mööda. Tulesid teha ei olnud luba. Tammistes oli Jaanilaupä õhtu pidu. Oskar oli Taalist tulles sealt läbi tulnud, kiitis, et läinud päris kenaste. Näitemäng: ”Perekondlik lõunasöök” kantud päris heaste ette.

Mede laudale saab ka eestpoolt küljele juba katus peale. Heila wedasid ülejäänud palka jõe ääre, kus saun saab ehitud. Lootuse järele saame siis sügiseks ka sauna walmis.

Egas elul pole wiga midagi, kui ikka sakslased meid tülitamata jätawad. Tea neist praegu kedagi, pole paar päewa lehte ka saanud. Suuretüki paukusid pole ka mitmel päewal kuulnud. Wiimases lehes, mida saime, polnd küll midagi hirmutawat, oli ikka wenelastel wõitlusi olnud. Peaks nad kord ometi taltsaks tehtud saama.

192

Kirjad kodust

Terwiseid kõikidelt mamma.Meie ei tea, kas Sull wiimane rahasaadetus Märtsi kuust 25 rbl, käes on wõi ei

ole. Wõib olla, on Sull ehk puudus suur, mis praegusel kallil ajal ka ime ei oleks. Hea oleks, kui Sa teataks, kudas sellega lugu on. Praegu ei tea raha saata, kui Sull waja on, kirjuta, kirjad tulewad nüüd päris ruttu kätte ja me saadame kohe.

Jutu Juhan kirjutas Eliisele ka minewal nädalil. Olewat nüüd päris kerge elu. Külgehakkawaid haigusi praegu suurt ei olewat, ainult haawatuid, ega siis ka mitte suurt desinfitserida. Ainult mõnikord nädalis kärbestele kihwti anda olewat waja. Pidin tema adressi kirjutama, aga Eliise ütles, et nad selle Oskariga wiimases kirjas, ühes Reieli neiude pildiga, juba Sulle on saatnud Kirjutasin, et raha aprilli kuus saadetud sai, aga see oli märtsi kuus. Wõib olla, et papa Sulle raha ka nüüd saadab, kui ta linnast saab. Praegu kodus teda suurt ei ole, linnast saada küll

Nägemiseni mamma. -.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 100. д. Высоца-Хойпы, 24.VII.1915 г. Lõul 17mal Juulil 1915.

Kallis poeg!Juba saab sõda warsti aasta wanaks, aga lõppu ei ole tal weel kuskil pool näha,

muudkui kipub meile ikka ligemale. Praegu käiwad käsud selle kohta, mis siis teha, kui ta otsaga siia peaks ulatama. Söögikraami, loomad ja wilja lubab kroonu siis omale wõtta ja rahaga wäljamaksa. Inimestele soowitatakse eest ära kaugemale minna ehk see küll just sunnitud ei ole. Mehed 18-45 aastaseni peawad tingimata minema, kes ise ei lähe, need wõetakse kroonu tööle ja pannakse kraawisid kaewama. Palju neid mehi siin küll enam ei olegi, minewa nädali wiidi neid suurem osa ära mulla tööle. 4dal ja 5dal Juulil kirjutati kõik selle ealised üles ja esiotsa paistis asi nii, et kõik pidid minejad olema.

Oskar käis 7mal trohtri juures ja tõi omale südamehaiguse kohta tunnistuse. 8mal käis sellega wallamajas, seal üeldud, et nemad midagi teha ei tea ega wõi. Poiss jäi sellega rahule ja wiimaks sattus koguni waimustusesse mineku üle. Tuli käsk, et 11mal pidid kõik minekuwalmis Pärnus olema – kirwed, labidad, saed ja tublid leiwakotid ligi. Mede mehed säädsid reedese päewa selle wastu, meie tegime leiba ja küpsetasime liha. Asi kujunes aga ometi teisiti. Reede peale lõunat oli telegramm tulnud, et igasse majapidamisesse wähemalt üks tööjõuuline mees peab jäetama. Pärnu Põllumeeste seltsi palwe oli selle muutuse toonud. See asi oli wallawalitsustega ja kordnikude toimetada antud. Papa sai seda Are meeste käest kuulda ja kihutas õhta weel wallamajasse, et wähemalt Nikolait tagasi saada, Oskaril oli juba omal kange kihu minna. Oskar oli aga juba enne, kui papa sinna läks, lahti mõistetud ja Nikolai sai laupäew linnast ka weel tagasi. Nii ei läinud meil siis muud kui Mihkel Ojaberg, Palkoja Niglase poeg, kes meil suiliseks oli. Oskaril oli aga nüüd süda täis lahtisaamise üle. Poisil nähtawasti himu kodus olla ja kodust tööd teha ei ole. Kuna nüüd ka sarnased käsud käiwad ja wõib olla, et ükskord ikkagi sunduslik töölewõtmine tuleb, siis arwasime, et poiss peab katsuma kuhugile wabrikusse saada, kus kroonu tööd tehtakse. Reieli Andres oli ka arwand, et wist peab temagi kuhugi minema, sest tema on I järgu maakaitsewäeline ja nende kokkukutsumine wõib iga silmapilk tulla. Et aga wäljakuulutadi, et I ja II järgu maakaitsewäelised, kui nad kroonu tööd teewad kutsumata jäetakse, siis on wast parem ise minna ja palka saada, kui wiimati ilma palgata tule ette minna. Andresel on aga kodus ka kibedad tööd, ega pole aega hulkuda ja otsida, siis läks Oskar üleheila Tartu poole, kust lehtedes kuulda oli, et telefoniwabarik kroonule töötama hakkab ja hulka töölisi juurewõtta kawatseb. Poiss

193

Kirjad kodust

wõttis osa tööriideidki ühes, et kui tööd saab, siis kohe senna jäeda ega asjata sõidukulu kanda. Praegu ei ole weel poissi ennast ega tema teadet näha. Saab näha, kudas see asi läheb.

Üleheila peale poisi äraminekut tuli Sinu poolt jällegi tema adressiga üks paks kiri, et teadmata oli, millal Oskar ise tagasi tuleb, wõtsime ta lahti ja leidsime sealt seest kirja, wäljalõikeid wene lehtedest ja ka Eliisele kirja. Kirjas soowid Sa jalanartsa, käterätti ja kaht paari aluspüksa. Kahe nädali eest saatsime Sinu poole paki tulema, kus sisse särk, aluspüksid ja jalanartsud pandud said, külap Sa need ehk nüüd warsti kätte saad, jalanartsud on kangesti pikad, sealt saad wist hädakorral käterättigi. Sellsamal korral oli ka papa Sulle ka raha saatud, wist 25 rbl. Uut pakki me praegu Sulle saata ei tea, kui waja, kirjuta ja siis saadame õige kiiresti.

Peaks ikka sakslased siit kaugele jäema, küll me siis ikka elame ja oleme ja ka Sinule saadame, aga kui need põrgulised siia tulewad ja kõik ära purustawad, mis meist siis enam üle jäeb.

Lauda ehitus jäeb ka nüüd pooleli. Wõib olla, et kui ajad rahulisemaks jäewad, siis ta weel sügise poole walmis ka tehtud saab, ega tal häda pole, katus on peal.

Wiimased sõjateated lehtedes teewad jälle natuke rahulisemaks, waenlane on Riia alt jälle eemamale hirmutatud ja Miitaw on ka ikka alles meie käes. Wahest lõpeb ta jõud enne, kui ta Pärnuni ulatab. Rahwal on küll suur hirm ja ärewus sõja pärast, aga et sakslastega poolikult rahu tehtaks, seda ei soowi keegi, ennem tahetakse, kes teab mis kõik kannatada, aga sakslane peab löödud saama.

Kristjani poolt tuli meile ka minewa nädali kiri. Kaebab, et ta näinud, et Eestikeelsed kirjad meieni ei ulata ja ta sellepärast Wenekeeles kirjutab. Oskar tõlkis ümber. Küsib kõige pealt Sinu järgi ja ka kas muid sugulasi ka sõjas on. Rõõmustab, et Balti parunid nüüd Wene lehtedes heaste kolki saawad ja loodab, et Eestlaste ja Lätlaste põli peale sõja paraneb. Wahest kirjutad, kui aega ja tuju on temale ka ise oma käekäigust.

Arude Anton on ka kirjutanud. Tema on jälle Iwangorodis. Arwanud, et nüüd Warssawi ees weel werisem wõitlus saab tulemas kui minewa sügise. Arude Willem olewat ka kirjutanud, tema oli talwest saadik Siberis, aga kaebanud, et seal hirmus igaw elada olewat, kaaslased olewat nii rumalad, et nad seinakella ega rahagi ei tundwat ja sarnaste seas ei tahtwat tema elada, sellepärast olewat palunud ennast sealt ära saata ja olewat nüüd teel Riia poole.

Meil on nüüd jälle uus kontrollassistent, keegi Taali poiss Aleksander Reinhold. Heila õhtu tuli siia ja läks nüüd ka juba minema. Näib päris tubli poiss olema. Ei ole nii pealetormaw kui Kool esiotsa oli. Tema korteri koht jääb Reielile.

Wiimase nädali sees on meil palju wihma sadanud, heinategemine on pooleli. Altaas alles niitmata. Ei tahtnud muidu mädanema maha niita. Rukis hakkab ka juba üsna walgeks minema. Suwewili on ilus. Wihm aitas ta nüüd heaste järje peale. Küll oleks teda kahju ärahäwitada, kui waendlane siiamaale peaks ulatama. Rukki ja nisu saab wähemalt ometi warsti ärakoristada. Kroonu lubab küll ärahäwitatud wilja eest niisama maksu kui selle eest, mis koristatud on ja ta omale saab, aga selle eest, mis häwitamatalt sakslaste kätte langeb, ei lubata midagi.

Küll on kõik tume ja kole, kui mõtlema hakkad, aga parata ei ole midagi, peab läbi elama. Tulewane sugu wõiks õpetust wõtta ja sõdade eest hoida nii palju kui wähegi saab. Ei ole ju wõimata, et asju rahulisel teel õiendada wõib, nii et kõik elada saawad.

Terwiseid meilt kõikidelt. Nägemiseni mamma. -.-.-.-.-

194

Kirjad kodust

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 105. дер. Бершты 27 авг. 1915 г.Lõul 15 aug. 1915.

Kallis poeg!Neli nädalit on juba täis ja päew ehk paar üle selle, kui Sulle wiimati kirjutasin,

minewa nädali pidin nimelt seda tegema, aga selle aja sees on nii mitmesugused olud läbi elatud, mis ka selles süüdi on, et nüüd alles saan kirjutama hakata. Sinu kiri 20mast Juulist ja kaart 2sest augustist jõudsiwad üleheila siia.

Ei tea, kas Sa seal nüüd lehti lugeda saad ka wõi ei. Teada saad Sa nüüd küll ikka, et sakslased minewal reedel Pärnut pommitamas käisid. Nad on seal küll hiilgawalt kolki saanud, aga rahwas putkas linnast wälja, kui pöörased ja esimesed sõnumed, mis meile tuliwad, oliwad kohutawad mis hirmus. Meie pommide mürinat ei kuulnud, sest meil oli parajasti rukkirehe peksmine käsil ja masinate mürin ei lasknud midagi kuulda. Peale lõunat tuli Päka Kustas meile ja rääkis: tema olewat linnas käinud, pean wahele rääkima, et rahwale Waldhofi wabriku ladust hinnata soola anti, olewat seal suur hoone nagu mede uus laut põrandast harjani soola täis olnud ja et seda tühjaks teha ja sõjawäe hobuste tallideks muuta tahetawat, sellega sedawiisi rutem walmis saada, et sool rahwale antakse, wedagu, kes jõuab. Kustas läinud ka senna soola küsima, aga üteldud, et enam ei saa, wabrik saawat õhku lastud, aetud rahwas eemale ja Kustas hakanud ka tulema. Tulles näinud ta aga, et inimesed igalpool suures ärewuses olnud ja riidid ja kraami mõnes kohas koguni maas olnud. Kui tema Sibiküla wahele jõudnud, hakanud tagapool mürtsud käima. Waldhofi kohal pole muud näha olnud kui tuld ja suitsu. Warsti tulnud talle Tiksu Peeter järgi, kes ütelnud, et sakslased juba eelmisel õhtul Tahkuranna nina juures maale tulnud ja et meres 4 saksa sõjalaewa olla, kes täna Pärnut lasknud. See jutt tegi meid õige ärewaks, aga et weel natuke rukkid peksa, keelsime Kustast seda kõigile rehelistele rääkimast. Warsti tuli ka Palkoja Nikolai, kes ka sell päewal linnas oli käinud, tema ei teadnud ka suurt rohkem muud, kui see jäi ikka kindlaks, et Pärnut lastud ja et wenelased ise Waldhofi õhku lasknud. Põgenejaid oli linnast, mis hirmus wälja walgunud ja kes tee peal linna poole olnud, pööranud kõik ümber ja tulnud tagasi.

Sellsamal päewal oli Pärnus nekrutide wõtmine. Palkoja Mihkel ja Suigu mõisa Kusti (Oskari kooliwend Mäekallas), kes ka nekrutide seas käisiwa lõune ajal meil, neil oli käsk järgmisel päewal linnas olla. Poisid olewat aga praegu weel kodu, sest kui parajate nekrutid ees olnud, kukkunud sinna maja peale pomm, olewat wististi ka üks nekrut haawata saanud, selle mõjul on kõik sealt ära putkanud ja nekrutide wõtmine edasi lükatud.

Õhtul meile tulewad sõnumid aga liialdasid, et kasarmu peale üks pomm ülewalt wisatud ja teine mere poolt lastud ning nekruta kui soga maas olnud. Eks ta ärewaks ikka tegi, pealegi kui pimedaks läks ja taewas Waldhofi kohal koledalt punetama hakkas. Pidasime oma wahel aru, kuhu poole putkata, kui waenlane siia hakkab jõudma. Südaöö ajal olnud jälle paar tundi mürtsusid kuulda. Meie küll magasime sellajal.

Laupä homiku tuli Seiler Kristjan. Tema oli koguni ärewil: Päriwere olewat põgenejaid täis, linn purustud, sild õhku lastud, soldatitel ei olewat püssagi, need putkata Tallinna poole ja muud niisugust sodi, mis ta weel rääkis. Wõttis aga siiski kätte, ise linna waatama minna.

Papa läks Päriweresse, käsk saadeti järgi ühisuse asjas aru pidama. Kui ta sealt pärast tagasi tuli, tõi ta juba rahustawamaid sõnumeid. Linna sild olewat ikka peal alles

195

Kirjad kodust

ja saksa laewu paar kolm tükki muuli otsas põhja läinud, mille korstnad weest wälja paistwat.

Pühapäewa hommiku tuli ka Seiler ja tõi oma nägemise ja kuulmise järgi rahustawamaid teateid. Linnal ei olewat küll suurt asja pommitamise jälgi, aga inimestest tühi olnud ta küll. Saksa laewad aga, kes täie hooga muuli wahel Pärnu poole tüürinud meeste koormaga, mida maale saata tahetud, olnud kaubalaewad, kes sõjaajal weolaewadena tarwitusele wõetud, läinud kõik üksteise otsa puruks, sest Rodsjanko, praegune Pärnu kommandant, riigiwolikogu presidendi wend, lasknud öösel teekoha eest kiwidega kinni sulguda, mille otsa saksa laewad jooksnud. Hulk mehi on nad paatidega päästa saanud, aga mitu paati täiega Pärnu suurtükkide poolt põhja lastud. Pärast on mere peal weel mitu Saksa laewa põhja lastud, see oli see öösine mürin.

Nii olid esimesed jutud, lehtede teateid ei saanud kusagilt, sest post ja trükikoda kõik oliwad seiskus. Neljapäewal saime lehti. Kaks Tartu lehte walge küljega, kuna kolmandal, Reedene Tartu leht, Kolmapäewane 12 aug. Pärnu osa peale trükitud oli. See waheaeg olime ilma teadeteta, muudkui kuulujutud, mis esite õige hirmutawad olid, muutsid endid pärast õige roosilisteks ja kujutasid suuri wõitusid, kuna lehtede saamisel jälle lootused nõrgenema pidid, sest kui ka sakslased meie poolt taganenud olid, nad mujal ometi edasi jõudnud, Kowno ära wõetud, Ossowets neile jäetud j.m.

See soolahoone Waldhofis olewat õhku laskmata ja ka alles pooleli tühjendamata ja rahwas weawad sealt ikkagi soola, mede Nikolai oli ka kange himu, sest soolast osa saada ja läks siis üleheila peale keskhomiku hobusega linna, poole öö ajal tuli soolakoormaga tagasi, on kaunis määrdinud, aga ikka sool. Kaebas, et linnas wägise woori tahetawat ajada kõiki, keda hobusega kätte saadawat, Sindi wabrikust kraami waksalisse tooma. Tema saanud oma hobuse esite kaugemale kõrvaluulitsasse ära peita ja õhtu eel saanud ka soola kätte ja tulema.

Pommitamise päewal oli niisama suur hobustejaht olnud linnast tulejatel, kõigil woorikoormad peal, mõnel koguni hobu ära wõetud, kui inimest juures ei ole olnud, nii jätnud. Kooli ja Kingu poisid, kes ka soola järgi läinud, omad hobused üksi ja ei ole neid pärast kusagilt leidnud, teisel päewal aga tulnud Jakobist teade, et sinna wõiwad järgi tulla. Kentel oli oma kraamiga sinna wiinud. Mehed õnnelikud, et ometi kätte said.

Peatasin pisut, waatasin, mis ma olen kirjutanud, nii samasugune sodi nagu wiimaste päewade elu. Oleks rohkem aega, kirjutaks uuesti ja paremini.

Täna ei saanud lehte, pole wist Päriwerest heila linnas käidud. Rahwas räägib, et Inglise laewu nüüd siin meres olla. Sakslased aga on ka wiimaste ametlikude teadete järgi Riia lahest äraläinud. Ametlikude teadete järgi on ta siin kautanud 4 ristlejat, üks ülidreadnought ja seitse miinilaewa, Pärnu muuli otsas külitawad laewad weel peale selle, neist olewat paar tükki Inglise omad, muidugi nende hulgast, mis Saksad sõja jooksul merel ärarööwinud. See ülidreadnought wist olewatki Inglaste poolt põhja lastud.

Postimees jäi Augusti kuuks Sulle tellimata, ei käinud sell ajal keegi linnas ja kui ka oleks weel tellida tahtnud, ei oleks see ka maksnud, sest ärasaaatmine Pärnust on praegusel ajal küsitaw. Kui lugu rahulisemaks muutub, siis Septembri hakatuseks tellime. Wõib aga olla, et weelgi ärewamaks läheb.

Kas Kristjan on Sulle kirjutanud, meile kirjutas, kutsub, kui põgenemine peaks tulema, Poltawasse ja sealt Krimmi saama, see on, siis, kui Saksad Baltimaa ära peaks wõtma, aga loodame, et seda ei sünni.

Peaks ometi ükskord wõidu õnn meie poole kalduma ja Saksad sunnitud saama rahu tegema. Dardanellide wõtmise üle oli rahwa suus sõnum ka üleheilases Pärnu

196

Kirjad kodust

leheski, aga järgmise päewa Tartu osa arwas selle ekslikuks. Ei tea, ehk tuleb muutus ja ka rahu warsti. Loodame, nägemiseni. mamma.

Endla olewat terwe, pommid on enamiste üle linna Räämale lastud, ei ole meie patareisid üles leitud.

-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 108. Деревня Кубельчикъ, 31 авг.Lõul 24 aug. 1915

Kallis poeg!Katsun rutuga mõne sõna paberile wisata, mehed lubawad linna minna, saadab

usu peale kirja senna ehk küll ei tea, kudas seal posti oludega luod on. “Postimees” ilmub juba üle nädali ainult Pärnu osa, sest Tartu lehed ei jõua Pärnuni. Heila aga tuliwad soldatite kirjad kätte, Arude Elsale Antoni ja meile Sinu poolt, kui need siia pääsesid, ju siis meilt Sinu juure ka pääseb.

Wiimase kirja pani Oskar minewa pühapäew Tallinnas posti peale. Poiss elabki nüüd seal. Küllap ta isegi sellest Sulle kirjutab. Ta käis minewa pühapäew seal omale kohta kuulamas ja otsimas, läks rattaga, oli pühapäewa õhtuks senna jõudnud, esmaspäew seal ümber kolanud ja Teisipäewal tulema hakanud. Kesknädali hommiku kell ½3 jõudis koju. Ta oli Kati ja tema mehega kokku saanud, kes linnast wäljas kindlustuste töös olewat, ka Johanna olnud seal. Elsaga saanud ta linnas Kati korteris kokku ja sellega seltsis läinud ta senna ja saanud seal ka töösse, nimelt kerge amet, theekatla juure. Olewat seal kaks meest. Sell korral olnud seal üksainus ja see terwitanud teda kui oma abilist rõõmuga, lubanud kuni laupäewani üksi läbi ajada, kuni Oskar kodust omale kraami wiimas käib.

Kesknädalise päewa oli siis kibe walmistamine ja Neljapäew wiis Nikolai isa poisi hobusega Lelle raudtee jaama. Pärnu ei usaldanud minna, ei teadnud, kudas seal rongi peale pääsemisega lugu on. Pealegi läksid sell päewal nekrutid Walka, kelle wõtmine Pärnu pommitamise ajal pooleli jäi

(Nikolai) Isa tuli Reede õhtuks tagasi. Lelles olnud ka sõjawäge mis hirmus. Toodawat neid Petrogradi poolt ja wajuwat nad kõik Pärnu ümbrusesse. Mitu rongi olnud juba tulnud, kaheksa rongi arwatud weel tulema, reisijate rongi Wiljandi poolt oodatud umbes poole öö paiku tulema. Oskar jäenud waksalisse rongi ootama, tema aga jäenud ühte talusse ööseks. Esite olnud tal mõte ööseks Tautsile minna nagu kodus soowitatud sai, pidid ikka minnes ka sealt läbiminema, aga et tee hirmus halb oli, olid nad kartnud rongi peale hiljaks jäeda ega polnud läinud. Selle talu peremees aga, kuhu isa hobuse ajanud, laitnud õhtuse tuleku ära, sest ta ütelnud, et sõjawäe sekka ei maksa minna, neil on suured kraami koormad ja olnud neil ka õnnetusi, ühe wankri tiisel olnud katki ja muud juhtud. Sa oma hea hobuse ja wankriga nende näppu, siis lautakse Sulle kohe koorem peale, muudkui wii ära küsimata, kas Sa seda tahad wõi ei. Tema jäenudki siis parem teiseks päewaks tulema. Tautsile aga jäi ka selleläbi minemata.

Meil on kodused tööd kõik korras. Wili sai laupäewal kokku. Laupäewane päew oli hästi ilus ilm. Heila hakkas lõunast jälle sadama. Rukkid on meil weel üks osa wäljal peksmata, esimese korraga ei saanud niipalju. Pealegi eksitas sõda sell korral. Praegu on üsna rahulik, mis kaugemal ilmas sünnib, seda ei tea. Leht toob ainult Pärnu uudised ja uuemad staabi telegrammid. Prantsuse ja Inglise wäerinnalt ja muudest ilma sündmustest ei kuule midagi.

Uueda Erni oli Pärnu laskmise ajal parajasti kodus mõneks päewaks. Tema wäeosa olnud tema äratuleku ajal Bjelostokis (sama koht, mis Sinugi kaardi peal) siit tagasi minnes aga saanud kuulda, et Bjelostok wahe ajal sakslaste kätte läinud ja siis ei

197

Kirjad kodust

ole mehed (üks alamohwitser olnud ka siinpool käimas) enam teadnud, kuhu minna. Erni tuli esite koju tagasi kuni kuulda sai, kuhu teised läinud ja läksid siis uuesti, ju nad siis nüüd ikka oma koha üles leidsid.

Unustasin wiimati kirjutamata, et Päriwere meier Reinup ka kodu tuli, on haiguse pärast teenistusest täiesti wabaks lastud (soolikad käiwat kuppes), käis meid ka waatamas ja läks siis jälle oma kodumaale Helmesse. Lülle Kusti on ka hiljuti kodus käinud. Tema olewat Heinaste pool. Toris ja Wändras olewat igalpool palju sõjawäge. Kõik kooli ja seltsimajad olewat nende käes tarwitada. Päriweres oli juba teise nädali käidud korterise kuulamas ja kõik selle jauks walmistatud, aga senini ei ole weel wäge tulnud.

Heila oli sõja ülemuse lubaga Endlas seltside ja waldade asemikkude koosolek, kus nõuu peeti, kudas waenlase lähenemisel talitada, kui meie wäed peaksiwad taganema ja maa ajutiseks waenlase kätte minema. Mis seal otsuseks tehti, ei tea weel. Papa tahab sellepärast linna minna, et kuulda saab, kus Pusill asub. Tema käest on weel ligi paartuhat rbl saada, aga kust ta praegusel ajal temalgi wõtta on. Wõib olla, et ta pomitamise ajal kuhugi kaugemale putkas, enne ta küll oli lubanud paigale jäeda. Kewadest suwe ta oli küll tihti tähendanud, et põgenema peab, aga wiimasel ajal, kui kuulnud oli, et Wenemaal Läti ja Eesti põgenejaid sakslasteks peetawat ja nendega halwasti ümber käidawat, oli ta ütelnud, et põgeneda ei maksa. Papa peale lahingi Pärnus käinud ei ole ja lahingu järgmisel päewal ütles Seiler Kistjan ka Pusille uksed aknad kinni olnud. –

Ei tea, kas oled paki pesuga kätte saanud ja raha, kui Sull midagi puudub, kirjuta, et aega kulub enne, kui saadetus sinna jõuab, kirjuta ennem, kui wiimane häda käes on. Raha praegu ikka on mitu sada ja kui kroonu wilja ja loomi ostma hakkab, siis saab teda jälle. Keskselts küsis juba waldadest järgi palju kellelgil anda on ja meie andsime ka kaks lehma ja sada puuda rukkid üles. Keskseltsi wahetoimetusel saab raha kohe kätte, kuna muidu kauem ootama peab.

Siit rahwas muud põgeneda ei otsusta, kui wast noored neiud. Teised lubawad kõik paigale jäeda, et aga warandust ära peita waja, ütleb igaüks. Tulgu, mis tuleb. Hirmu praegu ei ole

Eliise poolt palju terwist, nägemiseni, mamma-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 114. 2.Х.1915 дер Медюки.

Lõul 6 sept 1915Kallis poeg!

Sügise on jälle käes, nagu wiie aastagi eest, kui sind kare saatus kodust lahkuma sundis ja teadmata on, kas ja millal Sa siia tagasi saad pöörda. Küll rõhub see sõda raskelt kõikide peal. Oleks wõimu esitajad seda ette wõinud arwata, et see nii rängaks läheb, kas nad mitte mõnel muul teel läbi saada ei oleks wõinud. Peaks nüüd ometi sellest märkust wõetama, nii et see werewalamine wiimaseks jäeks.

Siin on jällegi meeste wõtmine käsil. Homme lähewad linna need tagawarawäelised ja I järgu maakaitsewäelised, kes wiimastel wõtmistel walged piletid said uuesti ülewaatusele. Mede Nikolai on ka nende seas. Temal on küll teine kõrw päris kuulmata, aga ega tea kuisuguseid seal wastu wõetakse. Kesknädali lähewad jälle II järgu maakaitsewäelistest wiie wiimase aasta mehed, nimelt: 1916, 1915, 1914, 1913 ja 1912 aasta nekrutitest II järgu maakaitsewäkke arwatud, üksikud pojad ja kergema wigadega mehed. Küll saab Wenelasel nüüd wäge kokku, peaks tal ka sõjariistu ja laskemoona neile ulatama, ju siis ometi kord sakstele pikad jäljed tehtaks.

198

Kirjad kodust

See wihastab, mis lehed teatawad, et riigiwolikogu jälle kodu tahetakse saata ega wastutawatest ministritest midagi teada ei taheta. See wõib praeguse ärewa meeleolu juures sisemisi segadusi sünnitada ja wõidule see ka kudagi kaasa ei awita.

Pagana sakslased, külap walitsusegi ringkonnas neid oma sepitsustega on, nagu 1905 aastalgi.

Praegu on kodune elu päris liiga wagune. Oskar on läinud. Mihkel on soldat, Nikolai oma perega elab saunas, muud kui meie kolmeksi. Ööd lähewad jälle pikaks ja pimedaks, talwe astub ukse ette. Mida toob meile see talwe? Kas wõitu ja rahu wõi kautusi ja wiletsust. Wiimasel ajal on küll lehtedest näha, et Wenelased Galitsia pool jälle hoo sisse hakkawad saama ja ka Riia pool lüüakse waenlane ikka kaugemale, lootus hakkab jällegi hingitsema, wahest tuleb ometi kord oodatud wõit ja selle tagajärg – rahu! Andku Jumal.

Papa oli, kui ta wiimaati linnas käis, Sulle ka jälle kahe kuu peale “Postimehe” ära tellinud.

Kas Sull raha ka jälle otsa lõpeb ja kas Sa wiimase saadetuse oled kätte saanudki. Wõib olla, et Sull kõigist puudus on, aga siit saata ei tea ju ka umbes. Külap Sull wõid wõi lihagi ära kuluks, aga see läheb muidugi enne halwaks, kui kätte jõuab. Nii see asi on, ennemalt sai ka kurta, kui Sa Ostrolenkas wiibisid ja senna igal ajal wõimalik kõike saata oli. Minul seisis ikka mõttes ja lootuses aasta nummer 1914, siis pidi ju see kaua igatsetud kojutulek olema, aga näe, mis see oodatud aasta ära tegi. Läks just nii nagu oleks laew randa jõudmise eel kangest tormist jälle kesk mere peale wirutatud, kuudkui kannata.

Külap Sa ütled jällegi, kui Sa mu kirja lued, et ma närwiliseks lähen, aga ma pean küll ütlema, et ma ennem palju närwilisem olin kui nüüd, aga see, mis ma siin kirjutasin, on suurema hulga meeleolu ja kui Sa lehti lued, leiad sealt wahest sedasama.

Peaks Kõrgem ülemus rahwa soowidele riigi wolikogu kokkujätmisega ja muude nõudmistele wastu tulelik olema, siis läheb wast weel kõik hästi, sest ega Wenemaal jõuu puudust ei ole, aga lõtwus peaks küll neist kaduma, kes kohustatud on hulkade eest muretsema. Meie rahwas küll sakslasi ei armasta ega taha mingi hinna eest nende alamaks saada ja on walmis ohwreid kandma, et neist jagu saaks, aga peaks pime olema kui mitte ei näe, et asju õigesti ei aeta. Rõõmustab, et terwe Wenemaa seda ära tunneb ja linnade wolikogud oma resolutsionides seda Kõrgmale poole ette panewad. Wahest saadakse seal ometi seisukorra tõsidusest aru ega lasta tähtsat silmapilku hoolimata mööda minna, millega rahwa usaldust tsaari wastu kinnitada wõiks. Loodame ometi, wahest läheb kõik soowi järele.

Lõusa neiude kari käis minewa pühapäew jälle kord tüki aja järgi meil. Kusti on ka Saksamaalt kirjutanud. Tema elul ei olewat seal wiga, olewat ühes õllewabrikus tehnikeriks. Kuresaarlased, Luise oma mehega, elawat nüüd Pärnus, Saaremaal ei olewat oma äriga enam midagi teha olnud.

Toris, Taalis, Sindi wabrikus ja seal ümberkaudu olewat nüüd palju sõja wäge, Päriweresse pidi ikka ka tulema, aga senini ei ole näha olnud.

Minewa nädali oli mitu päewa wahete wahel Pärnu pool paukusid kuulda, rahwas tegi juttusid, et sakslased jällegi siin meres olla, aga näiwad kõik tühjad jutud olema, paugud on meie omade harjutuse paugud.

Meilt oli see nädali mees ja hobune kaks päewa sõjawäe küüdis, Nikolai isa käis seal, wedanud leiba Waldhofi (Papiniidu) waksalist esimesel päewal linna, teisel Uulu. Olewat seal mere ääres igal pool palju wäge, aga Riia lahes ikka waenlast enam ei ole, ju nad wiimasel korral, kui nad Pärnutki pommitasid, ikka niipalju wõmmi said, et enam ei usalda siia nina kõrwetama tulla.

199

Kirjad kodust

Üks zeppelin oli minewa nädali Baltiskile mõne pommi wisanud, aga wist midagi kahju teinud, muudkui pistnud warsti putked, kui meie mehed laskma hakanud .

Ei tea enam suurt midagi kirjutada, muudkui soowin jõudu ja wastupidamist. Lugesin kirja üle, oli mitmes kohas segane, wabanda. Nägemiseni mamma.

-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 115. 3 окт. 1915. Дер. Медюки.Lõul 21 sept 1915.

Kallis poeg!Ei olnud mitu nädalit Sinu poolt elumärki saanud peale kirja 7 augustist, mis 8

nädali eest kätte tuli, aga nüüd tuli terwe käputäis kaarta ja kiri Oskarile adresseritud. Kaart 27 augustist Bjelostoki raekoja pildiga, tuli laupäew. Pühapäewal tulid 3 kaarti, kaks 13 ja üks 19 augustist ja üks pisike Eliisele ja Oskarile kiri. Et Oskar juba wiiet nädalit kodust ära Tallinnas wiibib, siis wõtsime kirja lahti, sellegi pärast saadame ta ka Oskarile kätte, teise kirja sees.

Oskari wiimane kiri tuli minewal pühapäewal. Sel nädalil weel tema poolt teadet pole tulnud, küll ta Sinule muidugi ise oma üle kirjutab. Poiss teenib raha, aga ega tea, kui pikalt seda on , wõib olla, et nowembri kuus jälle nekrutiwõtmine tuleb ja kes teab, kudas lugu siis läheb. Teise nädali oli meeste wõtmine, wõeti II järgu maakaitsewäelisi 5 wiimase aasta mehed, läksid mitmedki tuttawad nagu Arude Uueda Martin ja ka Torilaste instruktor Arro (sosistan Sulle siinwahel kõrwa sisse, et see mees, kui ta tagasi tuleb meiega sugulaseks saab, on nimelt Lydiaga kaubad koos.) Tema minewat kuhugi kantseleisse ametisse.

Mede Nikolai sai walge pileti meeste läbiwaatamisel lahti. Ei ole nende seast wist kuigi paljut ära wõetud, wigased, mis wigased.

Rõõmu teeb, et wiimasel ajal wõiduõnn jälle rohkem Wenelaste kui ka nende liitlaste poole hakkab kalduma. Peaks Saksa jõud ometi kord raugema, et maailm rahu saaks. Seda soowiwad wist peaaegu kõik peale sakslaste eneste. 22 sept homiku,

Õhta hakkasin kirjutama, aga läks nii wiletsalt, et järele jätsin, homiku puhanud peast läheb wast paremini. Millest siit ka õieti kirjutada ongi, igapäine elu on nii wagune ja labane, wiimasel ajal märg ja sopane, muudkui sajab aga wihma.

Mede rahwas ikka tõttasid minewa nädali oma kartulitest suurema jau ärakiskuda, aga külarahwal mõnedel puha alles. Inimesi wähe. Nagu praegust Uuedal wanapaar kahekesi. Tüdruk oli, see oli saksa alam ja saadeti augustikuus maalt wälja. Küll nüüd nende inimestega sõelumist on, saadetakse ühtelugu wälja, aga ei tea, kas see suurt aitab, küll need, kes midagi ära teha suudawad, sisse oskawad jäeda.

Pärnu lugusid arutatakse nüüd tagant järele mitmet moodi. Näitab ikka nii olema, et Pärnu suuremad saksu lausa ootasiwad ja pärast Rodsjanko peale tuliwihaseks saiwad, et see neid sisse ei lasknud. Ka mede wa hea Pusill arwanud, et ega tea, kas sakslased oleksidki lasknud, kui mitte Wenelased enne hakanud poleks. No, mis nad siia siis otsisid? See nende poolt nii suure suuga kisatud arwamine, et nad meelega muuliwahet kinni sulgema tulid, ei riimi oludega kudagi kokku, küll nad siin wist ikka kraamikoormaid peale tahtsid laduda. Kõneldakse, et Schmidtil selle jauks ait rukkid täis olnud. Esiotsa oli ikka ühe ja teise päewa kohta sakste jälletuleku juttusid, aga pole neil ikka seks jõudu. Kihnlasedki arwata, et kui merel juba kuas peal, kust k (ura)t ta siis weel siia suab.

Papa plaanitseb täna linna minna, on laada eelpäew. Tema läheb täna jala ja ei tule wast õhtuks kodu. Nikolai oma Mariiaga tahwad homme hobusega minna, siis

200

Kirjad kodust

tulewad seltsis tagasi. Ega wast linna minekust nüüd ka suurt kasu ole, puudus on kõige tarwilikumatest asjadest, ei ole suhkurt ega petroleumi. Raudteed weawad mehi ja muud kroonu kraami. Merd kaudu midagi sisse tuua ei saa. Pärnul pole ka elektritki enam, muudkui ela pimedas. Meil on ikka hea hulk petroleumi weel tagawaraks, peerupuude puudust ka ei ole ja söödame tappalehma kartulitega, et küünlaraswa saab.

Kartulid on tänawu suured ja ilusad. Wilja põllupõhku küll, aga heinu on üsna wähe. Peab lehmakarja wähendama

Peaks sõjaõnn kindlamalt Wenelaste poole kalduma, et saksad wähemalt Riiga ega Dwinskit kätte ei saaks, siis kauks rahwa seast ka ärewus wähemaks.

Lülle Kusti olewat nüüd Pärnus. Arude Anton kirjutanud ka jälle peale mõne nädalise waheaja Baranowitschist. Wist olewat Minski läinud. Tema on ikka õhusõidu jauskonnas. Noortest on Suigumõisa Kusti autojuhtide hulka saanud ja olewat Petrogradis. Palkoja Mihkel olewat kaardiwäes, kaebawat wäga raske õppuse üle. Riia juurest mullatöölised on nüüd kõik tagasi. Paha Andrei kiitis, et neil seal tore elu olnud. Wõttis Oskari adressi, on wist himu ka Tallinnasse minna. Mehikesel oli teise nädali kole õnnetus. Isesõitja oli Kännukülas rehte peksmas. Ühest talust teise minnes tahtnud Andrei ja Arude Weodor ka sõita saada ja roninud peale. Andrei aga libisenud pealt maha ja kintsupidi ratta alla. Õnneks olnud pehme maa, nii et luu murdmata jäenud, aga pigistada saanud ikka koledasti. Pealegi see ennegi juba jäme jalg. Minewa esmaspäew käis meil. Ütles, et wäga suurt walu ei olewat, aga ega tööd teha ja käia wõib ainult kepiga. Siiski loodab, et warssi paraneb.

Ei tea enam midagi, mis tähtjas oleks kirjutada. Pulma juttusid suurt kuulda ei ole . Suigu meier, keegi Neumann, wõtwat naise, pealegi üsna noorukese, Kukemaa Liisa, see oli sellajal kui Sa weel kodus olid, üsna pisike alles. Praegu 17 aastane. Neumann olewat üle kolmekümne.

Tiidu noort Marti ei ole ikkagi weel kodus, putkas suwel mullatööliste wõtmise eest ära, wist Moskwasse Anna juure. Tema on 1883 aastal sündinud, sellega siis weel aega enne kui II järgu meeste wõtmisega järg tema kätte jõuab, aga kui sõda edasi kestab, tuleb ehk temalgi minna. Mis siis küll Wana ütleb?

Pean kirja lõpetama, kell hakkab wiis saama, walge tuleb wälja. Eliise Sulle seekord ei kirjuta. Tema wõttis Oskarile kirjutamise oma peale, mina Sinule. Tema kirjutas omal wist õhta juba walmis. Küll ta teinekord ka Sulle kirjutab.

Seekord tuhat terwist meie kõikide pooltnägemiseni

mamma.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 118. 11.X.1915 г. дер. Артимовичи. Lõul 27 sept 1915

Kallis poeg!Täna on Mihkli päew. Ilm on kangesti wilu. Talwe hakkab tulema. Kudas käib

küll nüüd waeste soldatide käsi, kell sooja korterit ei ole. Ja kes teab kudas riietegagi lugu on. Küll muretseks ja saadaks hea meelega sooje riideid, aga kes teab kas ja millas neid kätte saab.

Äraneetud saksa Wilhelm! Mis kasu tal nüüd sellest on, et ta kergemeelselt sõda algas, tule põlema sütitas, mida ta nüüd ise kõige parema tahtmisega kustutada ei jõua, muudkui õhutab aga ikka weel laiemale: Nagu oleks ta rahwast weel wähe surmatud ja wigastatud. Kas ta peaks ise ka mõtlema, kui palju ta ilmas wiletsust on sünnitanud, wõi on ta weel uhkegi selle peale?

201

Kirjad kodust

Meie elame praegu wana wiisi. Põllutööd on juba peaaegu kõik korras. Kartuled on kistud rehed on suuremalt osalt pekstud. Naerid on kistud aga alles lõikamata ja kuhja panemata. Teistel on aga igalpool weel palju rohkem tööd. Inimesi on ju wähe ja neistki wõetakse ühtlugu ära, küll soldatiks, küll kroonu wooridesse ja töödesse ja teesid tegema. Tammistes olid jällegi paar päewa Kuiaru maanteed tegemas ja wõib olla, et weelgi minna saab. Omast kohast on ju hea, et see tee korda saab, aga nüüd sügisesest sopa sisse kruusiweust suurt kasu ikka ei ole.

Oskari käest saime Tallinnast kirja. Kaebab, et ta Sinu poolt elumärki pole saanud. Sinu wiimase kirja 28sast augustist saatsime senna talle kätte, nüüd wõib see tal muidugi käes olla.

Nüüd on wist see sõjawälja posti korraldus üsna wilets, sest kaebdust, et kirju kätte ei saa, kuuldub igalpool. Õnnelikud on need mehed, kes Petrogradis teenistuses on. Seal olewat kõik parem, söök, teenistus ja ka kirjade saamine. Senna kogub ka juba mitugi tuttawat, Roodi Juhan ja Pariselja Prints saawad seal warsti aasta täis autode wabrikus. Arro läks senna kantselei kirjutajaks, Suigu Kusti autojuhiks, Jutu Juhani wend Jaan, Augustikuune nekrut, saanud ratsakaardiwäesse lipukandjaks. Ka Palkoja Mihkel saanud kaardiwäesse. Teise Palkoja Juku, Arjaka Mihkel ja Waarmanni poeg olid Tallinnas kroonu sadama töös. Need mehed on II järgu maakaitsewäelised ja oleks pidanud selle läbi, et nad kroonu töös, teenistusse minekust wabad olema. Poistel aga läinud halwaste, nad olnud parajaste sell ajal töölt ära, muidu linnas kolamas, kui seal need II järgulised, kes tööl olnud, üleskirjutatud. Nii jäenud nemad nimekirjast wälja ja saadetud kodu, et teenistusesse minejate sekka astuda. Nende passid jäenud küll senna podratsiku kätte ja kuuldi neil lootus olema, et weelgi pääsewad, aga praegu ei tea, kudas neil on läinud.

Kõneldakse, et Arjaka Jüri saksamaal sõjawangis ära on surnud. Laastu Jaan, kes Austrias wangis oli, olewat sealt saksamaale wiidud. Seal olewat wangidel tööd, kuna Austrias seda ei ole olnud. Küll neil meestel wõib ka igaw olla.

Meie käisime Eliisega pühapäew Lõusal külas. Seal nägime soldatisi. Neid olewat seal teine pool jõe küllalt korteris Taali mõisas, Tori koolimajades ja Taali ja Sindi taludes. Pühapäewiti aga hulguwad nad mööda talusid. Lõusal oli seekord üks Eestlane, üks Poolakas ja mitu Wenelast. Olid koguni wiisakad mehed. Poolaka lugu olewat kõige kurwem, ei mõista Wenekeelt, ainult natuke saksa keelt räägib, sellepärast siis Lõusa neiudega ikka kõneleda saab. Lõusal oli grammofon, sõjapõgenejate oma, nimelt Luise oma, kes Kuresaarest oma kraamiga wälja putkas. Tüdrukud panid selle soldatide marssi mängima. See tõstis meeste tuju. Ära tulles nägime tee ääres jällegi mitut soldatit, üks seisis hullus olekus põesa taga püksid wärwlet pidi hammaste wahel. Meie ei saanud naeru pidada. Mees hüüdis midagi wenekeeli. Eliise ütles, et ütelnud: Kallikesed, mis te naerate? Kõneldakse, et ka Tammistesse määratawat soldatid peredesse panna, ratsawäge 500 meest walla peale. Mede nurk on wäga metsas wõi nad siia ikka tulewad, aga wõib olla, et wahel läbi sõidawad. Nüüd käiwad jälle jutud, et linnas olewat juba käsud, et kuni 20 werstani merest, rahwa käest kõik wili ja loomad ära rekwireeritawat. Ei tea, kas siis jälle uut sakslaste tulemist karta on wõi on need muidu tühjad jutud, saame näha

Lõusa Kusti on ka saksamaalt kaartisi saatnud, kus ta teatab, et Hannoweris Steinhudes elab ja õllepruuli ametis on. Kiidab, et olewat hea ja ka leiba küllalt. Kodused näikse nüüd selle üle üsna rõõmsad olema, et ta seal on. Kardawad, et kodus wast II jägulisena teenistusse oleks pidanud minema.

Papa kawatseb homme Taali minna, tal on seal mitusada sülda pindu müüma jauks. Lubab katsuda ehk saab kroonule äramüüa.

202

Kirjad kodust

Inimestel on praegu suur puudus petroleumist ja suhkrust. Poekaupmehed käiwad Tallinna wahet, lootes, et sealt saab, aga sealgi ei olewat teda küllalt. Liiwa poemees oli minewa pühapäew poodis Tallinnast toodud suhkurt müünud 30 kop nael. See nädali oli ta jälle käinud, aga pole saanud. Lubada aga warsti jälle minna. Täna räägiti, et Pärnus ka juba wähesel wiisil petroleumi saada olewat.

Ka elektrijaam, mis wiimasel, kui saksad Pärnut pommitasid, ära häwitatud, seatawat jälle korda.

Ei tea, kas Postimees peaks nüüd ka Sinuni ulatama. Papa oli ta wiimati kaheks kuuks tellinud, üks kuu saab juba läbi. Kui Sa lehti saad, ju siis ikka ilma asjadest ka midagi kuuled.

Südame teewad Bulgarlased täis, tahawad wägisi Wenelastele wastu hakata nagu ei oleks neid Wene werega Türgi ikkest wabastatud. Tänamata elukad. Wõiks oma Ferdinandi läbi kolkida ja Wenega seltsis Türgi wastu tulla.

Külauudiseid ei tea seekord wist midagi. Kuulda on, et igalpool õlut tehtakse. Arusaadaw. Tänawu oli ju lõikus hea. Odre on ja wiina pole ka kusagilt saada. Millegiga aga peab tuju tõstma, mis siis muud kui: Humal uhke pööra oksa, käbi kena kända. Seekord lõpetan lori. Ela heaste. Jällenägemiseni mamma.

-.-.-.-.-

Papa kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 123. 30 oktobril 1915 a. ArtimowićiLõul 13mal okt. 1915.

Armas poeg!Praegu mõtlen, et kirjutaks ka kord sinule, pean küll omale pattuks tunistama, et

senini nii wähe olen seda teinud. Selle aastased tööd hakkawad juba lõppule jõudma, küll oli kewade arwata, kui

mehi sõtta wõeti, et kes selle töö nüid ära teeb. Peab ütlema, wilja on tänawu palju, ilmad on ilusad olnud, tööd said selle läbi hästi ja korralikult selle wähese inimestega tehtud, saab näha, mis tali omaga kaasa toob. Praegu tulli Nikulai Palkojalt ja rääkis, et Toris olla käsku antud, et II järgu maakaitse mehi, kaheksa aasta mehed kokku kutsutakse. Wõib olla, et selle järgi noored 18 aasta wanadused peawad minema.

Kuule, mis sa arwad ja kuidas sinu silmas seal asjad seisawad? Kas ehk on parem, kui ma oma kraami osalt rahaks teen nagu loomad ja wilja, jätaks töö seisku ja waataks, mis selle sõjast saab.

Wiimastel aastadel ei jätta koht koppikutki kasu järgi, hea asi kui ots otsaga koku läheb. Eila wõtsin sissetulekud ja wälja minekud tänase pääwani koku ja leitsin 360 rubla wäljamineku suurema. Kui mul seda pulga äri ei oleks, siis peaks küll peost suhu elama, seni ajani on tast puhas kasu 2000 rbl aastas, tänawu aasta koguni 2587 rubla ja 300 sülda pindu, mis kõige wähemalt 1200 rubla wälja teeb. Oh, lõppeks omite se sõda, et ingele rahu saaks.

Wõib olla, et kroonu wilja hakkab rekwireerima nagu kuulda on, selle kartuse pärast annangi 100 puuda kaeru priitahtlikult kroonule ära ja saan tunistuse, et olen andnud, kui sunni wiisil wõtmine tuleb, siis pole mull enam waja anda. Kaerad wiin Päriwerese, kust kroonu ise autuga ära wiib, kroonu weo autusid hakkab nüid Pärnu ja Päriwere wahel sagetaste näha saama, weawad otri Päriweresse tanguteks teha. Saab näha, kui teed poriseks lähewad, kudas naad läbi rübelewad, kui sull seal putru wähe on, tuleta siis meele, et autud oma tangu koormaga Päriwere juures pori sees kinni on.

Saatsin sulle selle wastu abi rohuks eila, s. on 12mal okt. 25 rubla raha, kui sa ta kätte saad, siis teata sest ka meile. Kell on 7 läbi, tahetakse süia anda, eila juhtusin jänese kätte saama, praegu pandakse ta kaapsadega lauale, asun wõtma.

203

Kirjad kodust

Kuidas on praegu sinu töö, söök ja palk, missugused ilmad, kas sull sooja riiet selga panna on. Saatmine kottu ei ole kuigi asi ja ei tea, mida saata. Ei tea, miks sinult kirja ei tule, kas posti talitus nii koormatud wõi midagi muud?

Mede Mihkel (Palkoja) wiimastest nekruditest nüid Petrogradis kirjutas ka meile, sell poisil näikse õige raske olema.

Wana.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 124. 30 окт. АртимовиичиLõul 22 okt. 1915

Kallis poeg!Heila tuli Sinu poolt üks kaart 2sest oktobrist ja kiri 8 oktobrist. Kahju küll, et

kirjade käimine nii takistatud on. Minu kiri 29 septembrist oleks Sull selle kirja kirjutamise ajal ometi käes pidanud olema. Arude Anton kaebawat ka seda alati, et ta koduseid kirju hulgal ajal ei saawat ja kui saab, siis ikka mitu korraga.

Oskar kaebas paari nädali eest, et ta Sinu poolt kirju ei saa, aga näib nii olema, et Sa Oskari kirja, milles ta oma sealse adressi Sulle saatis, kättegi ei ole saanud. Papa saatis Sulle kirja esmaspäewal 19mal tulema. Ju need raudteed ikka nii kõwasti töös on, et postigi tarwilisel kiirusel weetud ei saa, muist tarbeainetest rääkimata.

Praegu on igalpool kole suur puudus suhkrust, lambielist, püülijahust. Isegi “Postimees” kannatas paberi puuduse all. Wõttis mitu kuud enne, kui tellitud paberiwagun Petrogradist Tartu jõudis. Wiimastel päewadel ilmusid mitu lehte sellepärast pooles suuruses. Heila õhta saime aga jälle terwe lehe, ju siis paber Tartusse on jõudnud.

Papa oli minewa nädali kord öösel Pärnus, kaebas, et söögimajasse ei maksa minnagi. Saia ei ole. Kohwi on wiha. Poed pandawat õhtu pimeda tulekuga kohe kinni. Majades põletatawad enamisti küünlaid. Needki olewat 50 ja 60 kop. nael. Liha ja wõi hinnad on koledad. Päriwere ühisus saab oma wõi eest üle 80 kop naelast. Rõõsk piim maksab Pärnus 10-12 kop toop. Jänesed makswat 120 kop tükk. Söömine on nüüd mõnegi inimestele nuhtluseks. Kui sõda ikka niiwiisi edasi kestab, mis siis ikka weel kõik näha saab.

Kodune elu on praegu koguni waikne ja kui ikka weel mehi wõetakse, siis ei tea, kudas tulewal suwel töödega hakkama saab. Papa muretseb wäga selle ette.

Siin oli wiimasel ajal pulmi ka. Ennem juba wist kirjutasin, et Kukemaa Liisa 17 aasta wanaduses Suigu elatanud meieri Neumannile mehele läks. Teine paar, kelle pulmad minewa pühapäew olid, on Sulle tuttawam. Nimelt Sinu kooliwend ja sugulane Paljapealt wõttis metsawahe Miia, Soo Jaani lahtikulund pruudi omale. Paljapealt oli ka sõjas, aga olewat wigade pärast walge pileti saanud. Suurt asja pulmi praegusel ajal ka pidada ei saa. Pea rõõmustaja, viin, puudub täiesti. Selle asemel wõib tänawu, kus odrad heaste kasusid, koduõlut teha. Häda sest ka ei olekski, kui need mõlemad ärajäeks, aga saia ja suhkru puudusega on tõsine asi. Kukemaal on sellest puudusest üle saadud, olnud ikka kõike, ka õunasuppigi ja rosinatega riisisuppi, aga Põntsil olnud üsna wilets lugu, pühapäewa õhtul saadud natuke saia, aga esmaspäewaks pole sellest enam jätkunud.

Hea asi, et tänawu ometi kõik wiljad heaste kaswasid ja kartulid ka rohkesti sai, nüüd wõib ometi “peerutulel kartulid” süüa nagu Hindrei (warjunimega “Hoia Ronk”) Postimehes laulab. Oleks minewal aastal sarnane wedude takistus olnud nagu nüüd, siis oleks mõnes kohas ikka päris nälg lahti olnud. Nüüd saab koduse kraamiga ikka kudagi läbi.

204

Kirjad kodust

Wõi siis teiegi sealt nihkute Dwinski poole. Küll te siis ikka sakslased ära hoiate, et nad seda enam kätte ei saa. Kiidetakse ju, et nüüd Wenelastel laskemoona jälle küllalt olewat. Siis nad ikka ükskord saksad nii läbi peksawad, et neil himu täis saab.

Uueda Erni ja teiste soldatide adressisid praegu ei tea. Wahest saab järgmises kirjas saata. Erni olewat wiimasel ajal pidalis olnud. Lülle Kusti elab juba sügisest saadik Pärnus, papa on taga palju kordi koos olnud. Sassast räägiti minewa aasta, et ta Schlüsselburis kirjutaja olewat, külap ta praegugi kuhugil kantseleis wiibib. Lülle Jukust ei tea me praegu midagi. Kus Uueda Martin wiibib, ei tea ka. Arude Willem oli ka kuuldawasti Riia läheduses, wõi sinna tulekul. Tema adressi wist saab ehk ka Arudelt. Oli kord ka Elsale kirjutanud. Tahan papale meelde tuletada, et ta kui wahel Arudel ehk Uuedal käib, adressisid küsiks. Mede assistent Kool kirjutas meile ka hiljuti. Tema on lendur ja oli kirjutamise ajal wist Minski läheduses. Brest Litowskist olid suure kiirusega putked saanud. Tema adressi kirjutame Sulle üles. Mis sellest, et Sa teda ennem ei tunne. Kui te kokku juhtute, küll te siis tuttawaks saate. Kaebab ka, et sõda hirmus on, mitte nii hirmus sõdijatele kui selle piirkonnas olewale rahulisele rahwale. Seiler Martin ei ole meile tükil ajal kirjutanud, aga septembri algusel olid mede mehed teda Pärnus näinud, olnud siin kord käimas.

Oskari poolt tuli ka heila mitu kirja, mõni Eliisele, mõni meile. On ju nüüd moodis, et kirjad pahmaka kaupa tulewad. Oskaril küll enam sellepärast, et me igapäew piima ei wii ja sellepärast igapäew Päriweres ei käi ja ka Päriwerest igapäew linnas ei käida.

Suuri uudiseid neis kirjades ei olnud, mõistagi seda korrata. Laagri elu niisama kui Sinulgi.

Mull on praegu jälle weike tütarde wahetus. Eliise läks heila Reielile õmblema ja Mariia tuli niikauaks tema asemele. Kooli adressi lasen Mariia siia kirjutada, oma Wenekeele tundmist ikka suureks asjaks ei pea, ei saa kõigist tähtedest aru. Kooli adress on: 1ая Наблюдательная станция Владивостонской воздухотават. ротъ 3ии взводъ Ф. Коолъ.

Pean kirja lõpetama, kell on juba pool kuus ja tuleb talitama minna. Loomad on kõik hunikus rihal koos, sest laut jäi ju pooleli. Kõigeenam kahju on, et ka saun ehitamata jäi. Peaks ometi kord rahu tulema ehk wähemalt waenlane siia tulemata jäema, siis saaks edaspidi jällegi elu korda, aga kui waenlane ka siia tallama pääseb, siis küll ei tea, mis weel järgi jäeb.

Siin oli wiimasel ajal kõwa teede tegemine, nimelt Tammiste Kuiaru teed tehti suure hoolega, meilt oli minewa nädali mees ja hobu kolm päewa seal ja ka see nädali jällegi kolm päewa, aga heila õhta tuli Nikolai aegsasti kodu, kuna tal weel õhtuni seal oleks olnud olla. Olewat lõuna kell 12 kõik töölt ära saadetud ja töö seisku jäetud. Ei tea, mis see tähendab, kas on waenlane kaugemale löödud wõi nii peale tulemas, et teed enam tarvis ei arwata olema wõi mis põhjus seal on, tulewik näitab, praegu ei mõista midagi järeldada.

Head terwist . Jällenägemiseni mamma. -.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 128. дер. Сцецы, 21 ноября 1915 г.Lõul 6 now. 1915

Kallis poeg!Saime wiimastel päewadel jälle Sinu poolt kaks kirja 22sest ja 23dast oktobrist ja

ühe kaardi 19dast oktobrist. Jah, mis teha selle sõjaga? Terwe ilm on mässus. Puudust

205

Kirjad kodust

kannatatakse ja wiletsust tuntakse, nii siin kui seal. Lõppu ei paista tal weel kusagilt tulema ja ka kõige suurem rahuigatseja peab ometi tunnistama, et praegustes oludes sünnis ei ole rahu teha.

Siin on ka kõik toidu ja tarbeained kole kallid. Petroleumi puudusel elawad inimesed pooliti pimedas. Suhkru puudusel kauwad wiimasel ajal moodi saanud thee ja kohwi ja mitmesugused magussöögid. Päris nälga küll praegu karta ei ole, sest möödaläinud suwi oli ometi wõrdlemisi hea. Loomatoitu aga on wähe, sest rohukaswu ajal oli kuiw. Selle õlul peab karja wähendama. Meie tapsime sell nädalil ühe lehma ja müüsime ühe poolteise aastase mullika, mis täna linna wiiakse 45 rbl eest.

Praegu on weel 13 hinge karja, neist 9 lehma.Et laut pooleli jäi ja kõik loomad rihale ära peawad mahtuma, siis on see ka

ruumi seisukohast parem, et neid wähendatud saab. Peaks olud paranema küll, siis jälle kari ka warsti suuremaks kaswab. Sigade poolest tegi mullune aasta inimestele kurja. Ei wõidud neid kuigi palju üle talwe pidada. Tänawu on kartulid küllalt, selleläbi ka sead hinnas.

Uueda Erni on mõneks kuuks kodu parandusele lastud. Martin olewat Soomemaal. Lülle poisid olewat ka ikka weel kõik elus, Kusti olewat ikka alles Pärnus, Sassa käinud minewal nädalil ka kord kodus ja Juku poolt olewat kiri tulnud, adressisid ma ei tea.

Kooli Mihkel on oma teenistuse ka läbi teinud ja paari nädali eest kodu tulnud. Olnud wiimastel kuudel siberi raudtee peal töös, kuhu teised rööpad weel teiste kõrwale pandawat. Rääkinud, et sealtpoolt küljest ühtlugu kole palju sõjariistu, sõjamoona ja ka sõjawägesid siiapoole tulnud. Hirmus suuri suurtükkisid olnud näha. Ütelnud: et kui Wene nüüd ka sakslastest jagu ei saa, siis pole õigustki. Mihkel olewat üsna endine mees ikka alles. Hea asi, et nüüd suurem pahategija, wiin, puudub. Wahest läheb ta selle ja ka läbielatud raskuste mõjul nüüd mõistlikumaks. Ei tehtawat ka Koolil enam endist wiisi koduõlut. Perenaine ütelnud: “Kuhu saatis tema meie Miku?”

Tänawu on koduõlle tegemine jälle igalpool hoo sees, sest otre saadi ju. Timmermanni Hendrek rääkis, Taali mehed seal kandis, kus soldatid korteris, olewat kimbus. Soldatile õlut anda ega müüa ei tohi, aga ometi olewat soldatid kangesti selle näljas, kui kord õlut teinud oled, siis ei pääse selle andmisest kudagi, jäta parem õlut tegemata. Noh, suurem kahju see ei ole, las karskus edeneb.

Esmaspäewal wõeti Pärnus jällegi mehi II järgulisi 1910 ja 11 aasta mehi. Olewat mitmed haiguste pärast lahti saanud. Saab näha, millas walgepileti meeste uuesti läbiwaatamine tuleb. Neil, kes enne kord juba läbiwaatusel olid, kelle seas ka mede Nikolai, olid kord juba käsud käes, pidid 27mal ja 28 oktobril ees olema, aga see lükati edasi.

Pühapäew, 25dal oktobril käis meil Torist Muti külast Aru perenaene. Tahtis Sinu adressi. Tema poeg Johannes Pärtel, kes Sinu alatine kaaslane olnud, kes ka kord Sinu noodid ära tõi, ka ühes Sinuga pildi peal, ei olewat Juuni kuust saadik enam kirjutanud. Tahtis Sinule kirjutada, kas Sina wast tema saatusest tead. Neil wanematel olewat juba kolm poega sõjas. Andsime talle sinu adressi, wõib olla, et Sull sealt kiri käeski juba on. Kas Sina aga tema saatuse üle tead, on küsitaw, sest tema jutust paistis wälja nagu oleks ta juba ennem sealt mujale sattunud. On hale ja kole lugu selle sõjaga.

Arjaka Jüri olewat Saksamaal wangis ära surnud. Tammiste kooliõpetaja J. Arenberg olewat Austrias wangis. Ülepea on just palju kooliõpetajaid Austriasse wangi sattunud nagu Sulle ennem kirjutasin, ka Sinu kooliwend Uustalu. Jutu Juks ei ole siia wiimasel ajal kirjutanud. Selles perekonnas tuntakse ka sõjahaawu wäga walusasti. Juks läks juba mullu soldatiks. Ema suri talwel nende ärewuste tõttu. Teine poeg Jaan läks Augusti kuus. Karla, kes ennem juba langetõbine oli ja selle läbi wäeteenistusest

206

Kirjad kodust

wabaks sai, on aga kõige selle läbi niipalju ärritada saanud, et tal tõbehood sagedamaks on läinud, mille tagajärjel ta paari nädali eest oma teenistuse kohal weski wahele on sattunud. Kui raskesti ta seal wigastada on saanud, seda praegu ei tea, olewat kohe linna wiidud. Nii siis sõda sünnitab raskusi ja häda igalpool ega tea, mis weel tulla wõib ja kudas ta lõpeb.

Küll Sull nüüd talwel seal külm wõib olla, aga sooje riideid siit ka saata ei saa, mis sest kasu oleks, ega Sa neid enne kewadet kätte ei saaks ja kui neid suwel warakult oleks saatnud, siis oleks nad selle aja peale koitanud olla wõinud.

20 oktobril käis papa koertega jänese jahail. Koer oli jänesega ära Are metsa läinud ja koguni Are mõisa juure, kus Are herra von Baggo ta maha oli lasknud. See koer oli eht hagijas, Arude Antoni wenna Tõnise oma, kes mullu sõtta läks. Et papal koer endise omanikule alles maksmata oli, siis ei tahtnud ta seda asja nõnda jätta ja andis seda kordnik Tammekännule üles, sest ega mõisnikul õigus ei ole teise jahi koera mahalasta. Baggo oli alles hiljuti sarnase loo eest kohtu all, kus ta Lillemanni Mihkli koera wälja maksma mõisteti. Seekord oli ta aga, kui papa kordnikuga senna läks, õige leplik olnud, palunud andeks ja maksnud koera eest 25 rbl. Nii ei lähe siis see asi enam kohtu kätte.

Oijah! Paber saab täis. Mis siis muud kui lõpetan seekord. Head meeleolu, tugewat terwist ja kiiret wõiduõnne soowiwad kõik kodused.

Jällenägemiseni mamma.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 133. 10.XII.1915. Ф. Климовщизна.Lõul 2 detsembril 1915

Kallis poeg!Juba mitu nädalit, kui ma Sulle wiimati kirjutasin. Waheajal on Sinu poolt mitu

kirja tulnud. Et aga Oskar ja Eliise Sulle kirjad saatsiwad, siis wiibis minu oma kauemaks. Oskar oli nüüd kolm nädalit kodus, üleheila läks jälle minema. Selle aja sees oli paar Sinu kirja Sauele (nähtavasti elas onu Oskar seal) rändanud ja Kati oli neil wana adressi maha kriipsanud ja nad siia saatnud. Nii sai ta nad kodus kätte.

Halb on see lugu, et seal kõik kraam nii kallis on ja et kodust ka midagi saata ei saa, sest millal ja kudas neid kätte saad. Wõid ja muud sarnast ülepea posti peale ei wõetagi.

Raha papa oktobri kuus saatis, millas Sa sellegi kätte saad. Wõi ehk läheb asi nüüd rutemini, kui suwel, kus te nagu linnud oksal ühest kohast teise pidite rändama. Jah, kui Sa ennemalt Ostrolenkas olid, kuhu kiri juba kolme päewaga ja pakk nädali poolteisega kätte jõudsid, siis sai ka kurta ja lootus oli kindel, et Sa teatawal ajal jälle kodus oled, aga nüüd mälesta seda nagu armuaega ja kes teab, mis weel wõib tulla.

Lehti ei ole me nüüd mitu päewa kätte saanud, ei tea, kudas sõjaga lugu on. Wiimatiste teadete järel said sakslased Riia pool kindlasti tagasi löödud ja Dwinski poolt olid nad oma wägesid kaugemale nihutama hakanud. Merel seisab üliwõim ikka Wene ja Inglise käes. Rahust ja Saksamaa rahuigatsusest kirjutakse küll tihti, aga tagajärgi sell ei ole.

1897 aastal (onu Oskaari sünniaasta) sündinud meeste teenistusse wõtmine on ka 1916da aasta peale määratud. Mill kuul, see ei ole weel nimetud, aga 25daks Januariks peawad kõik nimekirjad korras olema. Saab näha, kudas siis Oskariga läheb, sealt Sauelt tal wist küll minna ehk ei tule, aga kui see paljalt ajapikendust tähendab ja edaspidi ikkagi minna tuleb, mis kasu sellestki on. Iseasi oleks, kui ta selleläbi, et Sina sõjas oled, esimese õiguse saaks, siis saaks ta II järgu maakaitsewäelise õigused ja kui niisugune oleks ta kroonutöös olles täiesti kaitsetud. Neid mehi ikka rahu ajal

207

Kirjad kodust

teenistusse ei wõeta. Papa peab katsuma ehk saab enese oma wigade põhjal tööjõuetuks tunnistada, siis oleks poisil esimene õigus käes. Kroonu sellega kahju ei saaks, sest poiss on nii kui nii kroonu töös.

Oskari omad wead, silmad, kõrwad ja süda, mille pärast ta tohtrite juures on käinud, arwatawasti teda ei päästa. Ka on poiss ise kangekaelne ja ei taha “Kännuküla poiste moodi” teha ehk seal küll midagi Kännuküla poiste moodi ei oleks, sest neil on omatehtud wead.

Muidu elame kodus wanawiisi. Talwe on tänawu iseäranis warakult juba kaunis kare, üks päew tuiskab ja märatseb, teine päew sula, aga sula jõud on ikka nõrgem ja juba mõne tunni järele külmetab jälle.

Papa ostis minewa nädali omale ühe wana auto, see on seesama Pärnu esimene auto, mis esite Pusilli, siis Mikki ja wiimati Loorentsi käes oli. Nüüd puhkab mede rehetoas aknaall. Kes teab, kas taga suurt teha saab, igatahes tarwitab parandamist palju, aga hind oli ka odaw, wist 165 rbl., selle eest on seal koli küllalt.

Mede kaks tähtsat wana Jürit, nimelt wana Messimas ehk katuse Jüri ja wana Soo Jüri on puhkama läinud. Messima nime lugesime minewa nädali lehest Pärnu kiriklikkude teadete seest. Kudas tema wiiane lõpp oli, pole kellegi käest kuulnud. Soo Jüri on wist alles matmata. On mõned päewad enne surma halwatud saanud, ega pole ennast kusagilt enam liigutada saanud. Saab näha, kes nüüd selle lagund maja ja wäljapuhanud koha pärib, kas wast Tiksu Mihkel (rahvas nimetas hiljem rikkaks Mihkliks, Ostrohv,

eestistatult Okasmets ). See mehike oli ka Soomes õppimas ja peaks selle järele lootma, et tast siis tubli põllumees saab, aga kes teab, tõendatakse, et Soo põline laiskuse wiga ka tema küljes olewat. Eks näeme, mis tulewik toob. Wähemalt uus maja senna nüüd ikka ehitatakse.

Tiidu noort Marti ei ole ikkagi weel kodus, perenaene olewat Palkoja eidele kord ütelnud, et ta Moskwas tädi juures olewat, aga pärast salanud selle jälle maha ja ütelnud, et tema ei tea, kuhu sõda ta pannud on. Wahest tehtakse sellest ka wõersil mees. Oleks tubli, kui wana Mardi “tall” temast ära wõerduks.

Wana Timmermann olewat ka sügisest saadik pikali sängis, jalg olewat haige. Linna tee peal on hobune autosid kartes ta ümber wisanud ja seal on jalg haiget saanud. Hendrek ütleb: wana tegewat koerust, ei tahtwat ainult ülestõusta. Wõi need noored iial wanade hädast hooliwad, aga kauaks see kestab, warsti on ka omal wanadus käes ja siis tunned küll, et hoolimata nooruses olid, aga kes seda ilma säädust muudab. Kõik waatawad ja mõtlewad edasi, mis juba taga on, kes sellest weel hoolib. Wanad on ju minewiku inimesed. Selle wastu lapsi armastab ja hoiab igaüks. Nagu minagi ohkan alati oma kaugelwiibijaid poegi, kas tuleb kord tund, et ma teid weel kord koos kodu näeks.

Ruum otsas, ela heaste, nägemiseni. mamma. -.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 137. Ф. Климовщизна 25.XII.1915Lõul 17 detsembril 1915

Kallis poeg!Jõulud on jällegi ukse ees, suured rahupühad, aga rahust pole juttugi ja mure,

häda ja wiletsus tõstawad õige uhkesti pead. Nüüd on nende… (edasi mitu rida musta värviga

loetamaatuks pintseldatud) et maad waenlase tuleku korraks tühendada tahetakse ja murel ja kartusel ei ole otsa.

Walgepileti mehed tulewad ka muidugi läbiwaatamisele. Olidki neil juba käsud käes ja pidid 15mal ees olema, aga wõeti siis käsk tagasi, olewat edasi lükatud. Selle kõigile lisaks nõuti weel waldadest mehi kroonule töösse Hallistesse kraawisid

208

Kirjad kodust

kaewama. Tammistest taheti 10 meest. Ka mede Nikulai läks senna. Ei olewat kauem kui 19 detsembrini, siis saawat need mehed lahti ja kui weel waja, saadetawad uued. Saab näha.

Heila tulid jälle külakubjaste kätte lehed, mille peale kõik wili ja loomad, mis kellegil olemas, üles saawad kirjutud. Iga talupoeg peab oma allkirja andma, et need teated õiged on ja kui keegi waleteateid on annud, ootab teda karistus. Et mede papa siin külas külakubjas on, siis läheb ta täna sellesse töösse. Ei ole selles ringkonnas muid peresid kui mede, kaks Sood ja Lipuwälja. Õhtuks wiib selle lehe wallamajasse.

Oskari asjus tõendawad kirjutajad (Suigu ja Tammiste), et ta tingimata I õiguse saab selle läbi, et Sina teenistuses oled. Lehtedes seletatakse, et kõik isikud, kellel see õigus on, omad tunnistused mitte hiljem kui kokkukutsumise esimesel päewal kommisjonile ette peawad näitama, siis wõetakse nad kui II järgu maakaitsewäelised teenistusse, muidu aga kui nekrutid. Et Oskar Tallinnas kommisjoni ette läheb, siis saab talle siit see tunnistus senna saadetud. Wõib olla, et kirjutaja selle juba ärasaatnud ongi, sest adress selleks sai talle juba esmaspäewal saadetud. Kui papa täna wallamajasse läheb, siis saab kuulda, kuda lugu on. Igatahes jõuab see paber talle weel enne kätte, kui kommisjoni minek tuleb, sest enne uut aastat ikka nekruta kokku ei kutsuta. Ega sellest wist küll muud kasu ei ole, kui et sõja lõpul kohe koju lastakse ja hädakorral omaksed kroonult abiraha nõuda wõiwad. Kas neid mehi seal ka tulest kaugemale hoitakse, näib kahtlane olewat. Aga ometi, kui kellegil õigust on, siis oleks ka lollus, seda mitte nõuda.

Jumal teab, kudas te waesekesed seal sõjas nüüd seda hirmsat külma ära kannatada jõuate. Siin on juba üle nädali kole külm ja wali tuul. Meie sahwris külmetab iga asi kõwaks. Loomad on rehal nii kui kerese kiwide otsas. Ei ole meil neid ka enam palju. 2sel detsembrlil sõi üks noor lehm kartuli kurku ja et seda enam ei edasi ega tagasi sealt wälja ei saanud, siis sai ta ära tapetud ja liha linna wiidud. Paar päewa hiljem müüsime weel kaks wanemat lehma lihunikule üle 180 rbl paar. Tapetud lehma liha tuli üle 70 rbl maksma. Loomad on kallid ja heinu ja põhku on koguni kasinasti . Hirm sõja siiatuleku eest aitab ka omajagu kaasa ja looma karjad muudkui wähenewad. Meil on nüüd weel 6 lehma, kaks kahe ja kaks üheaastast mulikast. Ega wiga pole ka kedagi, kui ajad rahulisemaks ja paremaks muutuwad, pea see kari siis jälle kaswab. Suur laut ootab tühjalt, millal selle täis saab.

Petroleumi ja suhkurt, millest korra suur puudus oli, on meil wähemalt nüüd küllalt, aga mõnedel, kes teda wähemal arwul muretsesid, ehk kui ka rohkemal arwul, siis teistele ohtralt jagasid, kipub jälle puudus olema. Linnast ei olewat jälle saada.

Linad on kallid. Meil ei ole neid kuigi palju, wast ehk saaks ühe kaalu. Nikolai oma isaga tegid muist walmis. Masindud on ikka küll kõik, aga üks jagu rookimata. Külm ilm ja Nikolai äraminek jätsid selle töö pooleli. Minewa nädali Mell ostis ära, andis 85 rbl kaalust (163,8112 kg) ja pidid see nädali wiidud saama. Täna saadab sauna isaga need ära, mis walmis on, läksid praegu keldri juure kaaluma.

Riidekraam on siin ka kole kallis. Mina küll peale Pärnu pommitamist pole linnas käinud, aga räägiwad kõik, et suurem jagu kauplusi kinni on ja neiski, mis töötawad tagawara õige weike. Keegi pole julge homse päewa kohta. Peaks ometi Wene wõim nii palju suurenema, et ta wähemalt Riiga ja Dwinskit enam sakslastele anda ei tarwitseks, nii et nad ninad jälle kodu poole peaksid pöörama.

Täna on ilm wähe waiksem, külma pole ka rokem kui 12 ja pool kraadi. Heila oli 16 ja wali tuul. Rahwa seas walitseb laialt kartus, et nüüd muidugi Düüna jõel jää peal on ja sakslastel hõlbus sealt ületulla. Meie siin omawahel aga loodame, et Wene tuli teda ka selles takistada wõib ja et siitpoolt talle wastu silmi puhuw kibe külm tuul

209

Kirjad kodust

wenelastele kasuks wõib olla. Sakslased on ju ikka wähemalt rohkem soojamaa loomad ja wenelased külma wastu kõwemad kui nemad.

Aru Wolli käis üleheila õhtu meil seda teadete lehte toomas, siis rääkis, kudas Tammistes räägitawat, Rehe Jaak tõendanud, et Tallinna Teatajas juba teise esmaspäew sõnum seisnud, mille järele kahtlane paistnud, kas Dwinsk weel wenelaste käes on wõi ei. Willema Jüri jälle tõendanud, et nüüd Wenelastel kihwtiseid gaasisid küllalt käes olla, oodatawat ainult sünnist tuult, et neid minema saata. Noh, nüüd puhub tuul küll senna poole, mis siis muud kui las lennata. Oleks tubli, kui asi nii oleks, wõiks nad kõik tagasi suitsetada, aga rahwas luuletab nii ühte kui teist.

Mede papa lõhkus oma auto, mille ostmisest Sulle wiimases kirjas teatasin wiimastel päewadel koost ja puhastas teda. Arwab, et see wärk enamiste kõik alles uus ja kulumata on ja koguni pisikse hinna eest kätte saadud. Peaks ta tema kewadeks walmis saama ja saksad ka nii kaua siia tulemata jäema, siis oleks parem põgeneda

Ei ole nüüd mitu nädalalt Sinu poolt elumärki saanud. Wiimane kiri oli “Muska” 10 nowembrist, ei tea, kas Sa wiimase rahasaadetuse oktobrikuust kätte oled saanud, wõib olla, et Sulle nüüd ka küll teda juba waja oleks, aga ei tea, kas Sa wiimast weel kätte saanud oledki. Nüüd ei saa ka igalpäew lehti ega kirju kätte, ei ole piima wiia. Heila õhta Eliise käis jalgsi Päriweres lehti otsimas. Heilane linnaskäija oli alles tulemata olnud, nii jäi siis heilane leht kätte saamata, wõib olla, et kirju ka oli.

Tume, tume on nüüd küll elu, aga ei pääse kusagile, peab kannatama. Saunaisa rääkis praegu toas, et olewat räägitud, kes heila linnast tulnud, et neid

mehi, kes mobiliserimiseks linna käsutatud, praegu mitte kõiki teenistusse ei wõetawat, waid ainult järgi waadatawat ja siis kuni edaspidise käsuni koju lastawat. Wõib olla. Wahest saaksid mehed siis ometi jõulud weel kodus ära pidada ja ehk muutub ka sõjaõnn, nii et karikast üsna põjani tühjendada ei tarwitse.

Minu aeg saab ka otsa, tahan Oskarile ka weel kirjutada, muud kui seekord head terwist. Rõõmsaid Jõulusid. Jällenägemiseni mamma

-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 141. Ф. Климовщизна 6 января 1916 г. Lõol 29 detsembril 1915.

Kallis poeg!Jõulud on jälle möödas. Juba kuuendamad, kus Sind enam kodus ei ole. Seekord

puudus ka Oskar kodust. Oh, see kole sõda: Kudas on ta maale ja rahwale nii palju, palju muret ja wiletsust toonud.

Meie rahwal oli nädal enne Jõulu küll suur mureaeg. Anti ju käsku, et kõik seni weel teenistusesse kutsumata I ja II järgu maakaitsewäelised kokku pidid tulema. Sellega oleks siis nii mõnigi perekond puhtaks ilma meeterahwa hingeta jäenud. Pealeselle käisid weel rahwa seas ärewad jutud, et sakslased juba Dwinskis ja Riias olla ja selle pärast maad waenlase kätte jätmiseks tühjendatawat. Ometi tuli sellesse muutus. Reedel pidi meeste wõtmine algama, aga neljapäewal tuli uus käsk, mis meeste wõtmise üheks kuuks edasi lükkas. Saab näha, kudas siis läheb, kas lükatakse weel edasi wõi wõetakse wähemalt jau kaupa. Postimees nagu näitas seda lootma. Kui ikkagi kõik ära wõetakse, siis küll jäewad tulewal kewadel paljudel põllud harimata.

Enne jõulu oli siin kange külm. Läks juba kord üle 20ne kraadi. Siis läks sulale ja Jõulud olid hästi pehme ja ilusa ilmaga. Elasime nad siiski wõrdlemisi lõbusalt üle. Tuju koguni langeda ei lasknud, et Sinu poolt Jõulu ees kaardi saime 8 detsembrist ja ka Oskar kirjutas. Süda, mis Sa tõsisel ajal weel soowida.

210

Kirjad kodust

Esimesel pühal käis meil palju külalisi. Tumma perekonnale Sindi wabrikust saatsime hobuse järgi. See oli neile ammu lubatud. Pealegi saime nende toimetusel paar leisikat (ca 16 kg) suhkurt. Tuliwadki, aga ainult mõneks tunniks, isa, ema ja tütar ja keegi ohwitser Gerassimow, kes neil parajasti wõerusel oli. Ööseks jäeda ei wõinud nad sellepärast, et ohwitseril selleks aega ei olnud. Mis siis muud kui saatsime nad õhtul jälle minema. Reieli neiud ja lapsed, nimelt Lydia, Mariia, Juuli ja Erna oliwad juba enne kui wabriku herrased tulid, meil ja siis oli meie wäikses kambris päris tubliste elu. Preili Tumm põmmutas klawerit ja laulis wahel sekka. Ohwitser liibitses neiudega nagu tõsine sõjamees ja eht wenelane kunagi. Tummade poeg on ka septembri kuus II järgu mehena teenistusse wõetud. Olewat Petrogradis haige olnud. Ema käinud seal teda waatamas. Olnud küll üsna nõrk ja otsa lõpnud, aga siiski juba haigemajast wäljas ja õppusel. Et sarnane lugu wanemid kurwastab, wõid arusaada. Said Reieli lapsed ja Tummad ära läinud, tuli meile jälle uusi külalisi. Arude Elsa oma lastega ja Taalist Kuusikult Paha Mart oma ämmaga. Weel käis sell õhtul meil endine Kooli Juhan, kes peale Sinu äraminekut kord ka meil teenis. Tema on ka sügisel II järgu mehena teenima wõetud. Olnud Staraja Russas. Et tal siin wiimasel ajal ka mängukoor oli, siis andnud ennast seal muusikandina üles, andnud oma wõimise üle eksami ja saanud enesele ülesandeks seal ka koori asutada. Pillidest olewat puudus, tema lubanud kodumaalt kümmekond pilli muretseda ja saanudki seks otstarbeks reisiluba ühes tarwilise kuludega. Nüüd oli Sinu korneti järele wäljas, mida ta juba ennem oli osta tahtnud. Andis 15 rbl ja ära wiis. Kahju küll oli natuke Sinu mälestust ära anda, aga praegusel ajal ei tea ka kõike kolisid hoida. Kes teab, mis ajad weel wõiwad tulla. Wõib olla, et põgenemisi ja ühte wõi teistmoodi kraami purustamisi ette wõib tulla. Peaks rahulised ajad tulema ja Sa terwisega ise kodu tulema, ja siis kõike jälle saaks, ka uusi pillisid. Praegu aga on, wähemalt minul, selle pilli järele natuke hale. –

Kirjeldasin oma Jõulusid, unustasin ütlemata, et weel mina keskmisel pühal Arudel ja Eliise Reielil käsime ja see oli kõik. Meie saunarahwal aga läksid nad natuke teist moodi. Nikolai oli omale odre muretsenud, õlut pruulinud ja oli juba esimese püha õhtul mees kaunis pehme. Siis olewad talle weel Wändrast ta wend Jüri, see wigase jalaga rätsep ja tädipoeg, endine Raki Anton külasse tulnud. Keskmise püha homikuks olid need siia jõudnud ja siis oli neil kõwa pühapidamine alganud. Juua, rahapärast kaarta mängida, osalt kodus, osalt teistes peredes, kus ka õlut nagu Palkojal Uuedal ja mujal, wahel ka riielda, nii et pühadest nappus tuli, külalised wiimasel pühal minema ei saanud ja Nikolai heila hommikul koguni jämeda häälega oli. Heila kell pool kümme sõitsid külalised minema. Nikolai läks neid saatma. Läksid lauluga nagu matulised. Õhtu kella kuue ajal ei olnud weel Nikolaid kodus, kes teab, kas tast täna töösse tulejat saab wõi ei. Ülepea kuulukse siin sõjaajal raha peale kaardimängimine moodi saanud olema ja et hea aasta oli, jätkub odre koduõlle tegemiseks ja inimesed katsuwad just kui natukeseks weel murede ja surwe alt pääseda sellega, et hästi lärmawad. Ilus aga õige see ei ole, aga aja ja asjakohaselt siiski arusaadaw.

Uduweres olnud ka keskmisel pühal pidu, näitemänguga “Neli päewa”. Reieli neiud käinud ka seal. Rahwast olnud küllalt. Salowaara pidanud kõne. See mees on nüüd meie kontrollassistent. Jõuluks käis juba esimese korra ära. Taheti wägise meile korterisse asetada, aga meie seisime wasta, sest et meil sündsat ruumi ei ole. Seda ainukest wabamat nurka, suurtkammert küll äraanda ei taha. Oleks weel üks toake olnud, oleks teda heameelega wõtnud. On ta ju Soomlane ja selle tõttu kaunis mõistlik ja wiisakas mees. –

Wiimases kirjas wist nimetasin, et Reieli Andres Petrogradi kroonu tööle läks. On nüüd sealt jälle tagasi tulnud, terwis ei ole seda wälja kannatanud, et öösese tööle pidanud jäema. Pikemalt sellest ka ei tea, papa käis heila seal, aga Andres oli kodust ära

211

Kirjad kodust

linnas olnud. Eks need mehed jooksewad ja katsuwad nüüd kõik kroonu tööle saada aga wõi sealgi kerge on. Mullatööl wast siiski kõige kergem. Mede Nikolai oli pühade ees Hallistes. Ütleb: töö olnud koguni kerge, wast üks waka osa liiwa olnud päewa jooksul wälja pilluda, aga see sennaminek ja tulek teinud hinge täis. Minnes looma wagunis küpse külmaga, paljudel olnud ninad ja paled külma wõetud. Tagasi tulles ei ole kudagi rongi saanud, sõitjaid ja wedu olnud nii palju. Pühapäewa homikust saadik juba waba ja ootamas, saanud esmaspäewaks Pärnu wälja, siis olnud ka inimesi päris ülestikku wagunis. Saab näha, kas peale Jõulu nõutakse waldadest jälle uus kogu mehi senna. Seekord olnud neid mõni 500 meest. Enamiste kõik wanemad mehed ja alla 18 aasta poisikesed, sest ega neid saata ei wõidud, kes mobiliseritawate kirjas seisid.

Ärewusega usuti ka, et mobiliserimise alla ka 1918 aasta nekrutid tulewad ja jäeti ka need saatmata. Jakobi kihelkonnast olnud kuue walla mehed ja ka wana Hendrikmann kui wallawanem ligi, Tammistest oli ka wallawanema abi ligi olnud, aga oli ennem tagasi tulnud. Hendrikmann oli kõik see aeg seal olnud, flõte olnud ligi, mänginud seda ja laulnud wahest. Käinud tulise külma ilmaga hõlmad eest lahti, nii et uurikett wälja paistnud. Ühe sõnaga teeninud meeste poolt nimetuse “kergats” ära.

Karksi Nuia alewi juures olnud see kraawide kaewamise koht. Seal olnud ka palju Austria wangisid tööl. Üeldud 6000 meest. Nikolai kiitis, et suured ilusad mehed olla. Olewat oma elukorraga rahul.

Pühade ajal ei ole lehti saanud, ei tea nüüd sugugi, kudas sõjaga lugu on. Wiimased sõnumed rääkisiwad ikka waenlase tagasilöömisest igal pool ja Wenelase edasi nihkumisest Galitsias.

Arude Anton on kirjutanud, et nemad wiimasel ajal Odessas olid seisnud, nüüd ka sealt ikka edasi Rumenia piiri poole minewat.

Rahujuttusid wähemalt, et Saksamaa rahu tahaks teha, ilmub ka wiimassel ajal üsna tihti lehes. Peaks ometi kord üliwõim liitlaste poole kalduma, wahest tuleks siis ka kord rahu.

Kooli Juhan rääkis, et Staraja Russas temaga koos olew Pärtel ka Sinu poolt kirja on saanud teatega, et tema wend, kes Sinuga ühes teenis, jäljeta kadunud on. Raske teade emale, aga on miljonid emad, kes sarnaseid teateid saawad. Inimesesugu, kus on su kiidetud haridus ja inimesearmastus?

Papa läheb täna linna. Lubab Sulle ka raha saata ja muidugi ka Postimeest edasi tellida. Walus on küll mõelda, et Sa seal wast külmetama ja nälgima pead, aga siit saata ei maksa ju ka, ega Sa seda kudagi kätte ikka ei saa. Wähemalt mitte ruttu ega rikkumata. Äraneetud Saksa Wilhelm! Kas ta nüüd küll õnnelik ja uhke peaks olema, wõi on temagi weel lõpuks süüta kannataja? Tuhat terwiseid meie kõikide poolt.

Head uutaastat ühes rõõmsa jällenägemisega mamma.

-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 145. 23. I. 1916. Klimowscizna.Lõul 11 jaanuar 1916.

Kallis poeg!Sinu kiri 1mest jaanuarist jõudis 9mal siia. Minul ei ole kirjadest, mida Sinule

saatnud olen, ärakirju, ega pole mull igakord aegagi olnud neid ise läbi lugeda, sellepärast ei tea ka õieti arwata, mis see oli, mida üle pintseldadi. Awan aga, et see wist muud ei olnud, kui teade suurest mobilisatsionist, milleks sell ajal käsud wäljas olid ja mis 18 detsembril pidi olema aga üheks kuuks edasi lükati. Saab näha, kas seda nüüd weel edasi lükatakse wõi lähewad nüüd kõik weel alles olewad I ja II järgu mehed minema

212

Kirjad kodust

Walge pileti mehed olid 7, 8 ja 9mal ees. Mede Nikolai oma kuulmata kõrwaga on pidalisse lähemaks järel katsumiseks määratud ja ühes teiste samasuguse saatuse osalistega Tartusse saadetud. Suurem osa meestest on ikkagi wabaks saanud.

Mehed on nüüd kõik lendus, paljud lähewad kroonu tööle. Reieli Andres oli ka liikwel, käis kord Petrogradis ära, aga sealset tööd pole terwis heaste kannatanud, tuli tagasi ja läks jälle Tallinna. Seal oli ta sõjatööstuse komitee büroost omale tööd saanud, mida kodus walmis teha wõib. Nii on ta siis praegu omas kodus kroonutööline. Saab näha, kudas tulewal kewadel põllutööga lugu läheb, kas jätkub weel wilja mahategijaid, wast naesed ja lapsed oma jauks natuke ikka teewad, kui wähemalt sakslane kaela ei tule. Tulewik on tume ja lootus kipub wägise langema.

Wana aasta lõpul kirjutasin Sulle ka, siis ütlesin, et papa Sulle ka raha saadab. Sell päewal ta ei olnud saanud seda teha, aga paar päewa hiljem oli ta Päriwere Hanseni kätte 25 rbl andnud, kui see linna läks ja teda palunud seda Sulle ära saata, mis see wististi ka tegi. Wõib seal küll waewaline ja raske olla söögi ja muu tarbeainete saamisega, kauaks sedagi raha, mis kodust saad, jätkub ja kunas Sa selle kättegi saad.

Postimehe oli papa ka jälle Sulle edasi tellinud, kas Sa selle saad wähegi korralikult kätte? Postimehe kaasanded kauwad ka sõja õlul kõik ära. Olewat paberi puudus, wõib olla, et ka tööjõudusid nii palju sõtta on läinud, et westelugude kirjutajaid enam ei ole wõi kes ka sõja ajal sarnast magedat kraami tahabki.

Saugas oli üks soldat sügisest saadik kodus käimas olnud keegi Lilles. Olewat Sinuga ühes teeninud. Päka Kustas kõneles: see mees rääkinud, et tema Sinuga seltsis olnud ja et kord lahingus teie polk niipalju kahju kandnud, et kõigest 40 meest weel järgi jäenud. Siis lubatud teda ja Sind koju tulla kuni polku täiendakse. Sina aga ei olla tahtnud, waid oled hobustega Dwinskisse jäenud neid söötma ja puhastama. Kustas küsinud ka: Mis jao peal te seal siis olite ja mis te tegite? Tema kiitnud: “Eks me Lõo Jaaniga olime ikke teiste ülemad. Jaan oli ikke minust weel natuke enam.” See poiss aga ei ole enam siit äramineku peale mõtelnudki, kuni kordnik Kask teda kimbutama tahtnud hakata, siis pistnud minema. Ei tea, kas ta oli ülepea teie polgust pärit ja kas ta tuli senna tagasi wõi kus ta putkas.

Ma ei tea, kas ma sügise Sulle kord kirjutasin, et kord ühel öösel mede aida ja hobuste kuuri uste taga oli käidud sissesaamist katsumas ja et meil sisse ei saadud, siis oli tagasi mindud ja ka Selja laudast lammad kaasa wiidud. Nüüd aga räägib rahwas, et seesama mees teine neist ukse taga käijatest olnudki. Kui ta tõesti teie hulgast oli ja senna tagasi tuli, küsi ta käest, kudas mede ukse taga lugu läks. Seiler Kristjan ütles kord, et tema ka ühe sarnase isikule Sinule kirjutanud on, kes Sinuga seltsis olnud. Meie Eliisega arwasime, kui Päka Kustas rääkis, et see nime, mis Kristjan ütles sellega, kellest Kustas rääkis, wist üks ja seesama oli. Kustas kiitis, et tal paelad peal olewat . Wõib olla Sihuksed wast tõusewad ka, aga kui ta sarnast lolli juttu ajab, mis ta siis õieti asi wõib olla. –

Kudas te seal seda koledat külma ka wälja kannatada jõudsite, mis tänawu talwel juba enne Jõulu peale hakkas. Januari hakatusel oli siin mitu päewa kole tuisk suure külmaga, mis teed ja rajad kinni mattis, nüüd on jälle mitmendat päewa päris soe ilm. Reede, laupä ja pühapäe oli päris sula, täna homiku oli paar kraadi külma ja nüüd õhtul jälle null.

Hea ka, et wähe pehmem on, loomadel parem olla, tänawu looma toitu kaunis wähe, külmaga sööwad wäga palju.

Tiidu wana teeb nüüd heintega äri, soldatid muudkui weawad siit. Tänagi läksid jälle mitme koormaga. Wanal pole nüüd enam päilist ka wõtta. Soo Mart on ise peremees. Palkoja Niglase poisid olid kord tal abiks heinu wedamas. Tee kinni panekust pole ka wanat enam kuulda juttu tegema. Meie sõidame ta õuest läbi. Heila

213

Kirjad kodust

käisime meie Eliisega Reielil ja et mujalt kõik ummes, läksime Tiidu teed mööda maantee peale ja papa läks täna hommiku Suiku, ikka sealt läbi. Wana ei näita ninagi. Poeg olewat tal ka wist kroonutöös, kuulu järele Moskwas ühes lauawabrikus. Wõib olla teeb ilm sellest ka weel mehe. –

Lõusa rahwast nende pühade ajal meil ei käinud, aga 2sel jaanuaril õhtu, kui ilm õige külm ja tuisune oli, olid Lõusa wanad Roodilt külast tulles Reielil sees soojendamas käinud. Kiitnud, et nende elul wiga pole. Kusti saatwat saksamaalt kaartisi, kus oma käekäiku kiitwat ja ühe peal olnud koguni tema tulewase käekirjaga mõned read kirjutatud, ju tast siis üks saksa wäimees ikka tuleb.(12 jaanuari hommikul)

Lõusa tütardest olewat Luise jälle Kuresaares ja nooorem õde Helma, kes kuulu järi Saaremaa instruktori Lauri tulewane, tema juures. Luise mehe olewat ka sõjahirm Tallinna kroonutöösse wiinud. Edla oli mullu Krandiwäljal kooliõpetajaks, sügisel inspektor teinud ta ametist lahti, “distsiplin” olnud puudulik. Nüüd wõtwat jälle linnas tundisid ja õppiwaat edasi. Esbet toowat kodu ümbruses wahest mõnele tittesid koju, aga kuhugile päris selle ameti peale ei lähe. Mis sellest suure õhinaga ameti õppimisest kasu oli, kui seda ometi ei tarwita ega sellega ei teeni? –

Johan Arro on kolmeks kuuks parandusele lubatud. Meie pole teda weel näinud ehk küll juba Walgast 31sel dets. kaardi saatis, kus oma teel olekut teatas. Halwa ilma pärast ei olnud ta Kolmekuningapäewal Torist siiapoole tulla saanud ja 9mal wõi 10mal oli ta Apja läinud oma kodukohta. Kui ta sealt tagasi tuleb, siis wast näitab meile ka ennast.

Mede Nikolai wanemad läksid juba Reedel mede wana hobusega Wändrasse oma poja Jüri pulma, polnud neid weel heila näha tagasi tulema. –

Sauga mehed põdewat paljud “sõratõbe”sõttamineku hirmu eest . Sookana Jaanil ja Wisase Rudolfil olewat jalad üsna mädand, eks neid santa selle sõja ajal saa küll oma algatusel küll sõjas wigastatud. Toru Kristjan olewat wälja tulnud, teise käe selg olewat üsna pehme, aga päris lahti ei olegi weel saanud, ikka paranduse peal. –

Ei tea, kas ma kirjutanud olen, et Tõnsoni Jukut Marti ka mõlemad sõjast juba läbi olewat. Olnud kahekesi ühes kaitsekraawis ja saanud koraga haawata, Juku kergemalt Mart raskemalt. Juku tassinud omal jõuul Mardi sidumisekohta. Siis olnud kahekesi pidalis ja saanud ka korraga teenistusest lahti. Pidalist nad siia Räätsikule kirjutanud ja oleks hea meelega lahtisaamise korral siia sugulastele külasse tulnud, aga ei ole lubatud mujale minna kui oma päris asukohta. Pärast on Räätsikusse kiri tulnud, et nad oma koju jõudnud on, aga wigased ikka mõlemad.

Päka Kustas rääkis, et siberlased kurta selle üle, et seal hirmus palju Saksa ja Austria sõjawangisid olla, kes kõik toita tahtwat, nii et selle õlul kõik kole kalliks läheb. Kalliduse wiga on igalpool, ka siin ja hea oleks kui selle kalli hinna eest weel saadagi oleks, aga nii mõnestki on puudus.

Tuhat terwist meie kõikide poolt.Jällenägemiseni mamma.

-.-.-.-.-

Kirjad kodust 7

Ajavahemikus 18. jaan. 1916. – 18. okt. 1917.

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 148 10 weebr. f. KlimowsciznaLõul 16 jaanuar 1916

214

Kirjad kodust

Kallis poeg!Sinu kirja 24dast jaanuarist (detsembrist?) saime heila. Teeb rõõmu, et Sa raha kätte

said. Wähemalt oled siis nälgimise ja külmetamise eest rohkem kaitstud, kui seal, kus Sa wiibid ka ikka midagi raha eest saada on. Kolekallis on kõik see kraam nüüd igalpool ja weelgi hea, kui saadagi on. Hea on seegi, et ilmad soojad on. Siin oli paar wiimast nädalit kraadiklaas suuremalt jault ikka nulli peal. Nüüd on juba kolmat päewa natuke külmem. Täna hommiku tuli 5 pügalat külma juba.

Siin käiwad ühtelugu meestewõtmise käsud ja nende tagasiwõtmised. Lued nende üle küll ka muidugi “Postimehest”. Homme ja ülehomme pidi suur walgepiletimeeste läbiwaatamine olema, nende meeste, kes sõjaajal kusagil wäeosades walged saanud, aga see on jälle edasi lükatud. Täna anti käsku II järgu maakaitsewäelistele 2 aasta mehed 27 ja 28 aastased peawad neljapäew ette minema. Nalja teeb see edasilükkamise asi nende “sõratõbiste” pärast. Igakord kui käsku antakse, paistewad nende sõrad üles ja kui see asi edasilükatakse, on see kõik asjata olnud, muudkui nädala ehk paari pärast paistegu jälle. Eks see wihasta mehi. Sellemoega jäe wiimati päris sandiks.

Mede Nikolai sai oma kuulmata kõrwa läbi ikka päris lahti. Nüüd on meil wähemalt üks töömees suweks kindlasti käes.

Oskaril muidugi seal elu just ei meeldi ja ega seal täidki olemata ei ole, aga mis senna ikka parata. Nekruti wõtmine pidi kuulujuttude järgi ka ikka jaanuarikuus olema, aga nüüd on see kuu juba läbi, pole weel kuulda midagi.

Siinpool teewad nüüd wanad mehed rahwale üllatusi. Et neidudel noori mehi peigudeks enam külluses wõtta ei ole, siis hakkawad wanad 60nda läwel olijad naesi wõtma. Kõige rohkem lärmi teeb Läti wana Andrese lugu. Tema wana Juula suri minewa aasta ära. Nüüd on Andres, ise 57 aaastat wana 19 aastase neiuga kaubad kokku saanud, kes selle õlul, et ta natuke mutsakas ja juba lapse ema on, walmis on wanale minema. Pojad tütred seiste küll kangesti wastu, aga wana ei wõtta kudagi mõistust pähe. Tiksu Peeter wõttis juba enne jõulu omale noore naese. Arest Litu Jaan käinud Reede õhtul kosjas, jällegi kaunis noorel. Mede wana metsawaht toowat omale ühe enda ealise Sindist. Wana Jutu Jaanile on sugulased ka ühe 54 aastase mitme saja rublase üles otsinud ja tulewal pühapäewal tulla pulmad. Noorik olewat wana Jaanile juba uued ilusad riided teha lasknud, poegade jauks olewat ka juba kangas walmimas. Uue pliidi ja ahju lubawat ka warsti oma kuluga teha lasta. Olewat tuline kärmas tööinimene. Olewat kõik, wana Jaan ja pojad üsna õnnelikkus lootuses.

Juhan olewat ikka alles Samaaras sanitariks. Saatis mede Eliisele ka pika waheaja järele kord jälle ühe kaardi. Kiidab, et seal üsna heaste minna. Ta olewat seal ka ühe laulukoori juhataja.

Uueda Erni olewat wist ka “walge” kätte saanud. Martin wiibiwat Soomemaal. Kirjutanud, et neid sealt wist warsti mujale saadetawat. Arude Willem olewat Austria piiril. Wiimaste ajalehtede sõnumite järel näib Wene wõim ikka igalpool sakslaste wastu püsiwat ja neid ka wähehaawal tahapoole nihutawat. Ehk saate ometi kord neist jagu.

Wiimase mobilisatsioni hirmu eest putkasid siit mitmed mehed kroonutöödesse. Nüüd tulewad mõned neist jälle tagasi. Palkoja Kaarel, Poe Jaan ja Arjaka Mihkel ja ka Soo Mardi poeg Mihkel olid kõik Narwa läinud. Nüüd on Palkoja Kaarel ja Arjaka Mihkel tagasi tulnud. Ei olewat seal kõiki söögiaineid saada. Ainult saia ja theega ei jõuda ära elada. Soo Mihkel ja Poe Jaan jäenud senna edasi. Jaan ütelnud, et ta enne ei tule, kui 100 rbl. kogutud on. Päriwere Uueda August oli Moskwasse kihutanud ja seal sõjamoona wabrikus töös olnud. Mamma minewa pühapäe käis meil ja kurtis, et August kirjutanud, et wäga halb olla. Kõiges 1 rbl 30 kop päewas palka, sellest kõik,

215

Kirjad kodust

söök ja üüri korter. Heila aga Seiler Kristjan rääkis, et August olewat kodu tulnud. Martin olewat ka Moskwas sealsamas wabrikus. Tema saawat ikka head palka ja olewat tal ka wabriku poolt korter. Ma ei tea, kas ma Sulle olen kirjutanud, et Martin ka juba naesemees on.

Kristjani poolt tuli meile ka minewa nädali kiri. Kaebab, et ta pühade ajal haige olnud. Küsib ka Sinu järele ja käsib Sulle palju tewist ütelda. Tema kirjutab Wenekeeles, sest ta saanud aru, et Eesti keelsed kirjad siiamaale wälja ei jõua tulla. Eliise tõlkis ümber.

Arro on Toris paariks kuuks kontrollassistendiks hakanud. Minewa nädali oli ta kord ka Reielil käinud aga lühikeseks ajaks. Meie teda weel näinud ei ole. Kes teda näinud on, tõendawad, et ta priskemaks läinud, kui enne minekut oli. Nüüd on tal Aprilli alguseni aega, eks siis näe, kas ta terweks wõi haigeks tunnistakse. Parisselja Prints ja Roodi Juhan olewat ikka Petrogradis autode wabrikus. Prints olewat seal juba sepaks saanud. Juhan tegewat omale seal waheaegadel toredaid tööriistu, puha nikeldud. Noor Hansen on selle läbi, et ta moona muretseb, sõja lõpuni ajapikendust saanud. Tema käib ka wanaduse poolest nende meeste hulka, kellele täna mineku käsud anti. Sookana Jaanil olewat jalg õige sandiste haige. Seiler Kristjan ütles näinud olewat, sinine, kangesti paistetanud ja mitu auku sisse mädanend. See kõik wist ka ikka tuttawa “sõratõbe” tagajärg.(2 weebruari homikul)

Papa läheb täna linna. Tema nukitseb, kui aega on, selle wana auto kallal, millest enne Jõulu kirjutasin. Nüüd on ta kõige nende töödega, mis seal juures ette tulewad, kimbus, sest Reieli Andres on oma rauatreipingi ära müünud, kellegi ülesostjale kroonu tarwituseks. Ei tea, millega ja kudas ta nüüd enese kroonu tööd taheb ära teha. Mede papa on ka selle läbi hädas ja selle sama pärast ta täna linna minna tahabki.

Tiidu Wana mängib nüüd haiget. Wististi pole ta haigus tõsine, waid hirmu pärast, et kroonu töölisi nõutakse ja et kui kellegil talupojal oma eest nooremat jõudu saata ei ole, siis paratamata ise peab minema. Teiseks on teda külawanemaks panna tahetud, mida ametit ta pidada ei taha. Wana saatnud käsud tagasi, kaebades, et ta teine käsi halwatud olla, nii et kasukatgi selga ei saa panna. Wäljas käimas pole me teda näinud, muud kui eit jookseb ja tassib, weab pealegi ise sõnikut laudast wäljale. Pole ju tal nüüd enam Soo Marti, see mängib ise peremeest. Tiidu eit wast leinab kõige rohkem Soo Jürit taga. Purupikali maas nüüd wanamees küll ei ole, meie oleme teda mõnikord wäljas oma ukse ees õige kõwasti haewastama kuulnud, alles heila õhtu turtsatas, mis maa mürtsus.

Lõusa eit käis kahe nädali eest meil ja heila jälle. Tema käib Päriweres willu kedrata laskmas. Kahe nädali eest wiis senna, ei saanud järjele, heila läks jälle. Pidi, kui kätte oleks saanud, õhtuks meile tagasi tulema, aga polnud näha. Nende elu minewat ka ikka oma wiisi töö ja vaesusega pooleks. Edla õppiwat linnas edasi, walmistawat ennast poisslaste gümnasiumi lõpueksami wastu, mida tulewal aastal eksternina ära teha tahtwat. Elsbet jälle wedawat külanaestele tittesid koju. Miia mängib kodus peremeest ja perenaist, kuna wana paar hobuse töömehed on, metsast puid ja heinu ja wahel Kuusikult saepuru weawad. Wana memm oma 86 aastaga elawat ikka edasi. Kusti saksamaalt muidugi enne sõja lõppu koju ei saa. Wõi kes teab, misuke herra ta seal nüüd ongi. Toob omale saksa proua ka wast ligi wõi need siis weel Lõusale elama mahuwad.

Soo, paber seekord jälle kriipsa täis, muudkui terwiseid meie kõikide, ka Eliise poolt.

Jällenägemiseni mamma

216

Kirjad kodust

-.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 154. Турчино, 17 марта 1916.ПЕРНОВСКИЙ ВОЕННЫЙ ЦЕНЗОРЪ № 10.

Lõul 16 webr. 1916. Kallis poeg!

Kahe nädali eest kirjutasin Sulle, selle wahe sees küll Sinu poolt kirja pole tulnud, aga wõi Sa seal ainult selle jauks oled, et koju kirjutada.

Wiimasel ajal on suuri sündmusi olnud, wenelased on Erserumi ära wõtnud ja selle tähtsus ei ole wist mitte wähne. Määletan weel 1877 ja 78 aastast Türgi sõda ja siis lueti ka Erserumi wõtmine wäga tähtsaks. Kui neid pagana prussakaid siin Riia Dwinski liinil ka ikka tagasi hoida jõutakse, wahest hakkab siis wiimaks ometi liitlaste lõpuliku wõidu ja ühes sellega ka rahu lootus koitma. Aega selleks ju oleks. Sõda on inimesed nii mitmeti nagu liimist lahti põrutanud. Ülepea kaebatakse igalpool kombelise langemise üle. Naesterahwad jooksta, kus wäge on, soldatide järele. Pärnus olla iseäranis need naesed, kellel omal mehed sõjas, kanged wene soldatitega serwa lööma. Ja mitte ainult ilmasüüta, serwalöömiste juure ei jäewat asi, waid noori segawerelisi olewat küllalt tulemas. Saab uus sõjasugu.

Mehi wõetakse ühtelugu sõjawäesse, aga see suur üleüldine mobilisatsion, mis kord pidi tulema, on ikka ära jäenud. Minewa nädali olid kaks aastajagu II järgulisi, 27 ja 28 aastased kommisjoni ees. Nende seas on kaks Sinu kooliwenda Kass ja Langermaa Jüri talust Martin Andresson läinud. Uduwere instruktor Traat on lühikese nägemise pärast lahti saanud. “Sõratõbiseid” on mitu tükki trellide taha pandud, nende seas ka Mõnuwere Sepa Mihkel. Karta on, et neil hirmus halwasti läheb, aga kes neid käsib juhmusi teha. Waesed hinged. Nüüd kutsutakse warsti need walgepileti mehed ette, kes sõjaajal wäeosadest lahti saanud. Need pidid juba 3dal webr. ees olema, aga lükati edasi ja nüüd wist 22sel peawad ees olema. Nekrutide wõtmisest ei ole praegu kuulda, aga wõi sedagi tegemata jäetakse.

Oskar kipitab Sauel, ei tea, mis teha, tuleks wahel koju, wahel läheks weel kaugemale. On teine wiimati autojuhi eksami ära teinud. Kohta ta aga ei ole saanud, pole neist meestest puudust. Kui teaks, et nekruti wõtmisega weel aega antakse, tuleks enne koju ja õpiks siin weel sepatööd ja muud sarnast ja saagu siis, mis saab, aga nüüd pole nagu kindlust millegiks. Suure autoõppimisega ja selleks kulutamisega näljutas enese ka muidugi pooleni ära, kuluks just koju kosutama tulla. Küsib nõuu, mida teha, aga mis nõuu siit anda teame, kõik on nii sassis ja käärimas, et tea kudagi, mis homne päew wõib tuua.

Päriwere noor Hansen oli minewal nädalil haige olnud, kippunud werekihwtitus tulema, aga nüüd ikka jälle paranenud. Meiereiga tuleb jälle sekeldusi. Wana Hansen ütelnud omalt poolt aurujõuu andmise üles, 1 aprillist saadik enam ei anna. Mede papa ja Reieli Andres läksid täna Wiluweresse, tahawad katsuda ja otsida ehk saawad kuhugilt ühe püstkatla kätte, mis meiereisse ära mahuks.

Kontrollühisus elab tubliste edasi ja laieneb ühtelugu. Laienemise põhjus seisab selles, et kontrollühisuse loomad rekwirerimata jäetakse. Praegu on meie kontrollring nii suur, et üks assistant seda enam läbi ei jõua käia, talusid on rohkem kui kuus päiwi. Sellepärast käiwad kaks assistenti korraga, kellest teine teises talus toimetab. Assistentideks on Soomlane Salowaara ja instruktor Traat, kes ka suwel meil ühewahe assistendi kohuseid täitis. Senikaua kui Traat minewa nädali kommisjonis ja pidalis wiibis, oli Salowaaral abiliseks noor neiu Kata Wirkus Libatse mõisast. Minewa reede õhtu tulid Salowaara ja Wirkus Reielilt Kingult ja Koolilt tulles järjega meile. Traat aga

217

Kirjad kodust

ilmus ka korraga, oli Pärnus wabaks lastud ja Päriweres kuulda saanud, et teised meil on. Nii oli siis Reede õhtu korraga kolm kontrollassistenti, kuna kõigest neli lehma lüpsiwad. Laupäewal jagunesid assistendid ka teise talude peale, Arudele, Uuedale, Karumatsile ja Päriwere Uuedale. Johan Arro, kes kroonuteenistusest kolmeks kuuks puhkusele lasti, käia Toris assistendina ringi ja temalgi olla laialine ringkond ja ka keegi neiu abiliseks. Nii elatakse siis siin sõja seljataga oma igapäewast elu edasi, kuna ühtlasi wenelaste wõitu ja selle tagajärjel rahu loodetakse.

Meil on heilane ja tänane leht kättesaamata, ei tea, kudas seal sõjasõnumitega lugu on. Ennemalt aitas sellest küll, kui nädali ja wahest ka paari takka kord lehti sai, nüüd näitab juba aega hirmus pikk, kui paaril päewal pole saanud.

Nüüd hakkame jälle Päriweresse piima wiima, siis saab lehti ka hõlpsamini kätte. Praegu on piima saak alles nii weike, et meierei üle päewa töötab ja ega see endisesse suurusesse ka tõusegi, sest kõik on oma karju palju wähendanud. Osalt sõja hirmu, aga weel rohkem heina ja põhu wähesuse pärast. Meil pole ka praegu rohkem kui kümme karilooma, kuus lehma, kolm mulikast ja üks härg

Uus suur laut ootab tühjalt ilma sisemuse ja sisuta, kas teda selgi suwel saab walmis teha on küsitaw. Pole ju materjali, naelu ja tsementi kusagilt saada ja kui ongi, siis kole kallilt. Noh, kui maa ikka sõjast laastamata peaks jäema ja wähemalt sellelgi aasta sees rahu tulema ja siis ikka jälle elada ja olla saab ja ka laudagi kord walmis teeme. Lootus elab, olgugi ajad rasked ja elu tõsine ja kibe.

Tiidu Wana üle räägitakse. Mõni tõendab, et ta kangesti otsa lõpnud olewat, nii siis ikka tõesti haige on olnud ja ka et ta teine käsi tõesti wõimetu olewat. Wõib olla.

(17 webr. hommikul)Täna tahab papa linna minna, wiib siis kirja ka postile. Ilm kuulukse wäljas õige

mühisewat. Tuul wali. Waatasin kraadiklaasi. Peaaegu null. Wõib olla, et sulale läheb. Pean papale meele tuletama, et ta ka Sinu jauks märtsi kuu peale Postimehe ära

tellib. Heila oli papa ja Reieli Andres ka Reiul käinud. Juhanit pole kodus olnud. Naene wõtnud neid lahkesti wastu, lubanud ka kord meile külasse tulla. Papa usub, et see naene tuline tööinimene on ja et nüüd ka see hea asi on, et wiina saada ei ole, siis wõib wast loota, et nendegi elu paremuse poole läheb. Koduõlle tegemist nüüd küll Juhan ja tema sarnased ei jäta, aga seda joodakse kodu ja magatakse ka sealsamas wälja, nii et wäljas ikka kaine peaga asju aetakse.

Et Kristjan meile kirjutas, seda ma wist wiimases kirjas nimetasin. Kaebas, et ta haige on olnud. Naesewõtmise juttu pole tal wiimasel ajal enam olnud. Tea, kuhu ta rikkad pruudid kõik on jäenud.

Mede endine assistent Kool kirjutas ka meile, tema olewat nüüd kaunis kaugel sõjaliinist, kus nad ühtlugu harjutusi tegewat. Kord on ta ikka Austria piiril ära käinud. Jõulud ja uueaasta seal ühes külas wastu wõtnud. Kui nad seal ühes küünes jõulupuud teinud ja pidu pidanud, wisanud waenlane lõpuks külale pommisid. Surma pole muud saanud kui üks weike tütarlaps. Mitu pommi lõhkenud natuke maad nende kuurist eemal. Kool arwab, et enne rahu ei tule, kui tulewal sügisel. Tõendab aga ka, et nüüd Wene wäel laskemoona külluses on. Annaks taewas, et see nüüd jälle sakslastel lõpeks. On küll weider taewast tapmisele abiks paluda, aga seda tehakse nüüd igalpool ja kui taewas kord tapmise on tulla lasknud, ju ta siis selles ka aitama peab seda, kell suurem õigus. Ja suurem õigus on seekord ikkagi wenelastel, sest sakslased olid sõja tahtjad ja algajad.

Reinup kirjutas ka. Tema sai suwel wea pärast wabaks ja elab nüüd Leebikul meierina.

Uueda Martin wiibida wist ikka Soomes. Lülle Kustit ei tea, külap ta wist alles Pärnus on.

218

Kirjad kodust

Ja sina? Oled sõjawäes. Aga kuskohas, kas ligidal wõi kaugel, sest pole meil aimugi ja kui seda awaldada kardetaw on, las ta olla. Muud kui terwist ja jõudu.

Jällenägemiseni mamma. -.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 157. 12 apr. 1916. д. ДоревoLõul 4 aprillil 1916.

Kallis poeg!Juba neljas nädal käes sestsaadik, kui Sa kodust läksid. Sinu kiri 19mast

märtsist tuli 1 aprillil kätte. Wõid panin purgi sisse wiis naela, kaalub purgiga kokku kuus naela. Oskar kawatseb homme linna minekut ja paneb siis posti peale. Kahju küll, aga pühadeks kätte ta kudagi ei tule. Mis küll just pühadest rääkida, hea oleks, kui ta ikka wähegi mõistliku ajaga Sinu kätte jõuaks. Halwaks see wõi nüüd seal purgi sees küll ei lähe, on kaunis soolane ja õhukindlalt kinni. Palkoja wõi on, wõeti 75 kop naelast.

Meie elu läheb oma wiisi. Eliise oli kaks nädalit Reielil, õmbles seal õdedele riideid ja käis selle aja sees ka kord Tartus Suigu mõisa perenaesega ligi, kes seal oma poega Kustit waatamas käis, kes Läti pataljonis teenib. Eliise asemel meil olid Mariia ühe ja Lydia teise nädali. Heila läks Lydia ära ja Eliise tuli jälle koju.

Saab näha, mis selle (Eliise, v t. järgmine kiri ) Petrogradi minekuga saab, wõib olla, et pistab peale pühade minema. Minule see küll rõõmu ei tee, aga mis senna parata ehk saab kudagi läbi ka.

Heila käisid meil Traat, Salowaara ja keegi ministeriumi ametnik kariloomi waatamas ja märgiti meie karjast ka kaheksa tükki ära alles hoidmiseks, kui maa tühjendamine peaks tulema. Loodame ometi, et seda waja ei ole.

Mede jääminek polnud tänawu sugugi korralik. Juba 23dal märtsil tõusis wesi õige kõrgele, aia takka küün oli päris weega piiratud juba. Jää oli aga niipalju kõwa alles, et küll paigast nihkus, aga päris ära ei läinud homikuks oli ilm külm ja wesi palju alanenud. Nii kestis see rohkem kui nädal otsa enne, kui jõe keskkoht lagedaks sai.

Kaldad on aga praegu weel kõik jäed täis ja wesi ulatab üle kallaste. Mede mehed teewad paadiga Päriwere sõitusid.

Arro on 24 märtsil jälle kaheks kuuks ajapikendust saanud. 24dal mail läheb jälle terwist näitama. Saab näha, kas ta pühade ajal meile ka tuleb, kirjutas Lydiale ja Oskarile. Eliise peale on wist pisut pahane, see on talle kirjutanud, et tal wist kord ikka waja tuleb rikast naist otsida. On wist ka pisut ta pillawa eluwiisi kohta tähendanud ja tõde on enamiste ikka kibe.

Lõusa Elsbeth on Uduweresse kolinud, kuulutab Postimehes ennast kui ämmaproua ja soonetasuja wälja.

Jutu wana Jaani noorik nutta juba ja kahjatseda oma mehele minemist. Olewat warsti peale pulmade neil lehm ära surnud. Läti wanal ikka alles naesewõtmine pooleli, ei saa esimese naese wara üleskirjutamisega kudagi walmis ja enne kui see tehtud, neid ei laulatada. (5 aprilli hommikul)

Olen siia õhtu mitmesugust sodi kirjutanud, nüüd jätkan edasi. Minu jalg, mis muiste kord haige oli, tegi mulle minewa nädali jälle kord sarnast tükki, hakkas üsna heast peast wäga tühise wäänamise järel walutama, ega lubanud sugugi enese peale wajutada. Ka külmawärinad ja peawalu kippusid tulema. Hakkasin talle külme kompressisid ümber panema, pealt willase mähkmega kinni kattes, et palawaks läks. Mitmekordse kompressi uuendamise järele hakkasin higistama ja walu andis järele,

219

Kirjad kodust

teisel päewal wõisin juba kergesti ja kolmandal päris harilikku wiisi ta peale wajutada. Nüüd teenib jälle küll, muudkui natuke tunda annab ikka, et ta üsna terwe ei ole ja et taga ettewaatlik peab olema.

Kesknädalil peale Sinu minekut käisime Paha eidega Taalis Kuusikul Paha Mardi tütart waatamas. Oli ilus ilm ja sõit oli tore. Taalis on ilus maa. On seal ojasid ja jõgesid metsa ja ka maanteesid. Kahjuks ägab sealne rahwas päriswallana mõisniku wõimu ja woli all. Talude majad on weiksed ja madalad, mõis aga sellewastu suur ja tore. Olnud tal ennemalt ka torn peal, aga sõja algusel olewat see maha kistud. Rahwas loodab, et sõda nende elule kergitust saab tooma sellega, et ta mõisniku wõimu nende üle wahest wähendab.

27mal olid Taalis joodud. Oskarit kutsuti ka, aga poisil ei olnud himu ega wanade riiete pärast wõimalik senna minna. Paha Andrei ja endine …mees, nüüdne poodnik Tohw Mihkel olewat kaheksi käinud. Tüdruku nimi pandud Lydia.

Mede Nikolai käis minewa nädali jälle kord kommisjonis ees. Ehk tal küll walge pilet, on ta wiimasel läbiwaatusel siiski II järguliste hulka arwatud. Ka seekord tuli ta tagasi, aga mitte päris lahti. Ütleb, et lükatud jälle teise jausse. Saab näha, kas tast saab meile põllutöö tegijat wõi wõetakse wiimati ikkagi ära.

Nüüd olewat kangesti moodis wäeosades oma sõpru ja sugulasi waatamas käia. Nii käisid Suigu perenaene ja Eliise Tartus. Neiu Nõmmik käinud Soome maal oma wenda waatamas ja lubada ühes teiste õdedega weel kord minna. Kassi pruut käinud Kassi waatamas. Uueda Martini poolt tuli Ernile kaart, kus ta teda palub Narwa ennast waatama tulla.

Uue nekrutiwõtmise kohta ei ole küll weel lehtedes midagi, aga ollakse kindlas arwamises, et see aprilli keskel, nii siis kohe peale pühade kätte tuleb.

Pühad on tulekul ja nende wastu walmistamine käsil. Hale on küll mõtelda, et Sind meie keskel ei ole ja weel enam kahju, et see kiri rutem kätte ei tulnud, et wõi ennem ära saata oleks saanud, wast oleksid ta siis ometi pühadeks kätte saanud. Sinu ninarättidest oli üks weel kodu jäenud. Sellega ei saanud Sa neid siis siit sugugi rohkemal arwul kui enne oli, waid selle asemel, mis juure said, jäi teine jälle siia.

Saab näha, kudas sõjaga läheb. Lehtedes nimetakse nüüd küll sagedamini rahu kui enne, aga siiski ustakse, et ta wäga pea ei tule. Kardetakse aga ka, et waenlane wast kewade merd mööda jälle peale katsub tungida. Rahwas loriseb koguni, et minewa nädali üks õhusõitja siin mere kohal lennanud. Pärnusse aga olewad palju rohkem ja suuremaid suurtükka toodud ja kuni Nurmeni pandawat raudtee siinisid maha. Nii siis walmistakse siin ka selle jauks ette, et kui ta peakski tulema, siis siit niisama kõrwetatud ninaga tagasi saaks saadetud kui mullugi. Peaks ta ometi kord wäsima, et maailm jälle elama ja edenema saaks hakata. Niimoodi wõime wiimati algaegade juure tagasi langeda kõigest tehnikalisest edenemisest hoolimata. Osalt ongi see juba sündinud, sest kõiksugused koledad tapmised ei ärita enam sugugi. See oleks nagu kõige harilikum asi olema, et inimesi igawiisi parustakse ja rõõmustab weel, kui kuuled, et wastase pool neid hästi palju otsa on saanud. Nagu jänune selle järele, et aga hästi palju walu oleks. Kuhu see wiimati wiib? Kui see sõda kord peaks lõpma, siis tuleks küll kaswatuse juures inimese armastuse peale kõige suuremat rõhku panna, et sellega tulewikus sarnastele asjadele piiri panna, aga kas seda jõutakse ja tahetakse, seda näitab tulewik. Seekord lõpetan.

Hästi rõõmsaid Lihawõtte pühi. Terwiseid meilt kõikidelt. Jällenägemiseni mamma.

-.-.-.-.-

220

Kirjad kodust

Mamma kiri :

Isa poolt pliiatsiga: № 159. д. Дорево 28 апреля 1916 г.Lõul 18 apr. 1916

Kallis poeg!Sinu kaart Eliisele tuli heila, aga Eliiset ei olnud enam teda wastu wõtmas, läks

juba 13mal minema, õhtuks Pärnu ja 14ma homikul kihutas rongiga Petrogradi poole. Nüüd on ta muidugi juba teist kolmat päewa seal. Meile tuli tema asemikuks Arjaka Anni, minu ristitütar, kellel mees sõjawäljale läks ja praegu wangina Austrias wiibib. Annil on ka laps ligi, pisike terane kolme aastane tüdrukuke. Ega wiga ei ole, laps läheb meie tühjas igawas majas päris tarwis, aga minul on praegu siiski alles Eliisest kahju ja igaw tema järele, peaks tal wähemalt seal heasti minema.

Nekrutiwõtmine tuleb tulewal nädalil. Postimehes seisis, et 25 aprillist algab. Wallast küll senini weel käskusid ei ole tulnud. Saab näha, kudas Oskariga lugu läheb. Sauele ta enam tagasi ei läinud ja mis sellestki kasu oleks olnud wõi ta sealgi sõttamineku eest kaitstud oleks olnud.

Pühad läksid meil wõrdlemisi lõbusalt. Suurel Neljapäewal käisime Eliisega Reielil. Keskmisel pühal käisid Reieli tüdrukud, suured ja weiksed, seega terwelt wiis hinge meil. Ka Arude Elsa oma lastega käis meil. Käisime paadiga sõitmas. Ilmad olid pühade ajal ja on weel siiamaani hästi ilusad. Sarnast kewadet pole hulgal ajal olnud. Praegu on kaskedel niisama suured lehepungad, kui mullu suistepühade ajal. Sooja kuni 19 kraadi.

Täna homikust ööd, natuke enne kella kahte ärkasime suure mürina peale üles. Kõik maja wäises, akna klaasid põrusid. Sadawiisi käisid umbes kümme kond pauku üksteise järel, siis jäi kõik jälle wait. Sauna rahwas olid kuulnud, et natuke aega ennem ka mõned niisamasugused mürtsud olid käinud ja olid ka Pärnu kohal kiirteheitjate moodi walgust näinud. Ei tea, mis seal siis oli, kas olid mere peal jälle mõned saksa laewad hulkumas, kellele walu anti, wõi olid seal mõned lendurid pommitamas, wõi polnud seal muud kui wenelaste eneste harjutuse paugud, siiski näitab kahtlane, et nad õõsel harjutama hakkasid, eks edaspidi kuuleb.

Papa läks täna Suiku kohut mõistma. Wõib olla, et seal mõned teada on saanud, mis paugud need olid.

Täna lasksime oma loomad esimest korda wälja jalutama. Kui ilmad ikka nii soojaks ja ilusaks jäewad kui senini, siis tuleb päris karja wäljasaatmine ka warsti. Noor rohi tärkab juba igal pool. Oleks küll soowida, et parem heinakaswu aasta tuleks, kui wiimased kaks aastat olid.

Täna anti jälle käsud wälja, et homme tuleb Kuiaru tee peale kruusi wedama minna, iga taalrimaa pealt 2 koormat. Sellega tuleb meil terwelt 83 koormat wedada. Minewa nädali anti käsud Tahkuranda kraawa kaewama minna, pidi Tammiste wallast üle 40 meest minema, aga wallawanema abi oli seda tagasi palumas käinud, sest et mehi wähe ja tööd palju ja oli see ka tagasi lubatud. Eks tänawu põllutööga ikka jänni jäedakse. Mehi wiiakse ühtelugu wähemaks ja kui ka sõjapõgenejaid ja wangisid tööle antakse, mis needki suuremat ära teewad. (19 aprilli homikul)

Papa ei lubanud kruusiwedajaid saata ja ka mitmed teised Tammiste mehed on lubanud neid saatmata jätta, sest pole ju kudagi wõimalik siis enam põllutööd korralikult teha. Kui sedagi wähest tööjõudu, mis weel järel on, senna saata. Mede Nilolai ruib juba mitu päewa sööti peenendada.Timmermanni Hendrik minewat täna selle asja pärast linna. Muidugi saab see seal selle eest sõimata, aga ülemus peaks ometi teadma, et maa ja rahwas ja ka sõjawägi nälga jäewad, kui põllutöö tegemata jäeb.

221

Kirjad kodust

On ka hull asi, et nüüd Kuiaru teed nii kangesti tarwis on, kuna mõni aasta tagasi mõisnikud teda kudagi tehtawate teede hulka üles ei wõtnud. Teatawasti kartis Sindi parun oma silla sissetuleku wähenemist, kui Kuiaru tee heaks oleks tehtud. Pandagu nüüd need selleaegsed takistajad seda teed tegema.

Tiidu Wana käis ka minewa nädali reisi peal, wist Moskwas poega waatamas. Lusikas rääkinud Nikolaile, et tal tagasituleku tee peal naljakas juhtumine olnud. Wana juhtunud nimelt Turmanniga ühes wagunis sõitma. Tee peal juhtunud jutt Tori hobuste oksjoni peale. Wana pole wist Turmanni tundnud ega pole ka aru saanud, missugusest oksjonist räägitakse ja küsinud: Mis oksjoni wõi kellele seal Toris peeti? “Eks Lusika Jürile ikka!” sähwanud Turmann. “Miks pärast siis Lusikale oksjon peeti?”, küsinud wana uudishimulikult. Turmann wastanud: “Eks selle Lõu wana tapmise raha pärast ikka. Lusikal olnud 300 rbl weel tapjale maksmata ja need nõudnud nüüd oma kätte.” Tiidu wana ei ole enam musta ega walget lausund ja kadund wist sealt wagunistki. Kulus talle ära kah!

Wana Läti Andrese waranduse asi saanud wist heila ka nii kaugele joonele, et wana oma Manniga laulatusele wõib minna. Siis lähewad Suiku elama, seal on neil ilus suur maja ühes poega, see on aga nüüd Tohw Mihkli käes ja et see selle eest rendi ära on maksnud, siis tuleb Läti wanal jälle Mihklile üüri maksta, kui ta osa sellest majast oma tarwitada wõtab.

Kes teab, kui kaugel teie nüüd seal sõja wäljal olete, rahwas usub, et Türgimaa poole lähete, nimelt olewat Koka Juhan siin käies kõnelenud, et kui siit tagasi läheb, siis kohe Kaukasiasse tuleb minna ja ustakse, et ta nüüd juba seal ongi. Wõi saadeti teda wahest üksinda.

Kas wõikarp on juba senna jõudnud ja kudas Su rahaga lugu on?Arude Anton ei ole tükil ajal kodu kirjutanud. Elsa arwab, et ta wast nende

Prantsusmaale saadetawate wägede sekka juhtus, sest wiimased kirjad tulnud Musta mere äärest. Palkoja Mihkli poolt tuli ka meile kiri, olewat mööda Wenemaad sõita saanud ja nüüd jälle Petrogradis tagasi.

Lehtede teatel ei ole Sakslased senini enam kusagil edasi tulnud. Isegi Verduni all on Prantslased neid tagasi suruma hakanud. Peaks neile ometigi kord sellest küll saama ja nad rahu igatsema hakkama. Täna wast saab jälle lehte, ehk saab sealt ka teise öösiste mürtsude kohta seletust. Rahwas on neid igalpool kuulnud ja ka näinud, et Pärnu kohal tulejugasid alt ülespoole lastud. Wast hulkusid seal mõned lendurid, kellele säru tehti.

Aeg lõpeb. Pean wälja minema lehmi lüpsma. Selle kirja saadan piimawiijaga Päriweresse. Kes teab, kas see nädali meilt linna minnakse. Tulewa nädali, siis tuleb muidugi minna, Oskar on ju nekrut.

Täna on jällegi ilus hommik, windid laulawad wäljas mis kõlab. Palju terwiseid meilt kõikidelt. Soowime Sulle rõõmsat sünnipäewa

Jällenägemisenimamma.

-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 167. д. Дорево, 17 V 1916Lõul 9 mail 1916.

Kallis poeg!Ometi lubatakse kord linna minna. Pole seal meilt enam paaril nädalil keegi

käinud. Sa ootad nüüd juba nädal otsa asjata “Postimeest”. Selle aeg lõppes aprilli kuuga otsa ja tellimine on alles uuendamata. Külap saad siis terwe patsaka korraga.

222

Kirjad kodust

Meil on juba kaks nädalit külmad ilmad, täna homikugi sadas alles lund. Minewa nädali oli aga paar ööd päris paks lumi maas. Heila ööse sadas tubliste wihma. Praegu ei ole küll karta, et see külm suuremat kurja teeb. Enamiste on ikka kraadiklaas pealpool nulli olnud, päewal wiis-kuus kraadi sooja ja kui kõige külmem oli, siis sadas lund ja see warjas õrnemaid wõsusid suurema külma eest. Ainult see on halb, et loomad sellwiisil suurt wäljas ei saa käia ja kodust toita tahawad

Sinu wiimase kaardi 17 aprillist saime paari nädali eest, Oskarile tuli weel peale selle kiri.

Saab näha, kas nekrutiwõtmine jäeb ikka 15 mai peale kindlaks wõi lükatakse jälle edasi. Käskusid siiamaale weel käes ei ole, aga ju nad nüüd warsti tulewad, kes seda edasi enam lükkab, kaua neid siis õige narritakse.

Praegu on palju sõjamehi kodus käimas. On wälja lastud põllutööd tegema. Ka Parisselja Prints olewat kodu, aga wist selle nädali sees jälle minek.

Oskar wist läheb homme rattaga linna ja papa ise hobusega, kas homme wõi ülehomme, nii kudas põllutöö lubab.

Mürtsud, millest nagu mäletan, Sulle omas wiimases kirjas rääkisin, olid ikka Saksa ”tuikese” pommide paugud olnud. Käinud kuriwaim Pärnu kohal munemas. Pole aga wist midagi tähtsat kurja teha saanud. Tiksu sepp, kes meil töös oli, rääkis, et tema kohe sell päewal linnas käinud. Tema tuttawad kalamehed kaebanud, et nad parajasti jõest kalu püüdmas olnud. Suure hirmuga hüpanud kõik jõkke, ka need, kes ujuda ei olegi osand. Uppumist pole aga siiski ette tulnud, sest paadist ja wõrkudest kinni hoides päästnud endid jälle wälja. Eks see mürin wõis seal ligidal ikka küll ära kohutada, kui ta siin eemal juba nii wali oli.

Papa käis minewase terwe ja eelmise poole nädalit igapäew Päriweres, panid seal ühisusele aurukatelt ja masinat üles. Sai Sulle wist ennem kirjutud, et ta Palkoja püstkatla ära ostis, selle siin kodus ära puhastasid ja korda säädsid ja nüüd saab ühisus selle omale ja peab siis ühes töökuludega meile wälja maksma. Ühisus saab masina wõrdlemisi odawasti, egas täit kolmesada tal ikka ei tule. Töö seal küll weel walmis ei ole. Saab ta ikka weel Päriwere wahet kõmpida.

Reielile pole mina peale pühade saanud, Oskar küll käib seal kaunis sagedasti. Neil pole ka wist nüüd meeste peret enam ühti peale wana Andrese enese. “Riti” on oma wanemate juure läinud nekrutiks minekut ootama. Suigu Kusti on ka kodu käima tulnud.

Sull läheks eelolewaks pühadeks ka wõidki jälle tarwis. Ei tea aga kudas selleks purgi saamisega lugu on. Ei olewat wist plekkigi selle jauks enam saada. Katsun homsetele linnaminejatele rääkida, wast saawad kudagi sellega hakkama. Kastiga nüüd küll wõid posti peale ei wõeta.

Eliise kiri tuli ka paari nädali eest. Arwab, et seal eluga üsna heaste hakkama saab. Wõib olla, et ta Sulle eneselegi on kirjutanud.

Kui nüüd Oskar ka weel ära läheb, eks siis kodune elu ikka jällegi wõeraks ja igawaks lähe. Asi on seegi weel, et weikse lapse hääl majas on, aga ega ta oma laps ega lapselaps ikkagi ei ole ja Anniga sarnasest kraamist nagu Eliisega ka kõneleda ei saa, aga ei tohi palju nõuda, peab läbi ajama. Peaks Oskaril, kui ta ka läheb, heaste minema ja ka Sinu terwis ja elu wastu pidama, et sõja lõpul ometi üksteist jälle näeksime. Saagu siis elu kudas tahte korraldatud, ju siis need sõja aja raskused ka ükskord ununewad ja selle jäljed paranewad. Lehtede järel näikse Saksa edasitungimise wõim ikka raugemas olewat, aga kes seda teab, kui palju selleks weel aega läheb, kui ta jõud lõpulikult murtud saab ja enne ju ometi rahu ei tehta.

Kiri saab täna hirmus segane, ma ei tea, mis sell käel wiga on, et ta wäriseb ja pisike Miia küsib ja pärib siin juures ühtepuhku, nii et rahulist silma pilku sugugi ei ole.

223

Kirjad kodust

Pole ka midagi uudist, mida kirjutada maksaks. Muidu jätaks kirjutamise hilja õhtuks, aga petroleum on ka otsas, et tuld üleswõtta ei saa.

Täna õhtu läheb ilm ilusamaks, peaks ta ka soojemaks minema. Meil on muist küli juba maha tehtud. Saab näha, kas kõik inimesed tänawu oma põllud kõik seemendatud saawad wõi jäeb neid mõnel ka söödiks. Timmermanni rahwal jäid mullu rukkid maha tegemata ja ka sügisesed künnid kündmata, nüüd on kuulda, et peawad ikka ka põllul olema, kui palju nad teha jõuawad, kes seda teab.

Wana Läti Andresel on nüüd asjad niikaugelt korras, et pulmad ära teha wõib. Käis minewa laupäew meil papalt ühele paberile allkirja saamas, kui kuulis, et papa Päriweres on, pistis senna tuisates järele. Wana mees ja nii täis nooruse õhinat, saab näha, kui õnnelik see uus abielu tuleb.

Lõusa rahwast ei ole wiimasel ajal midagi kuulnud, pühade ajal nad meil ei käinud. Ka Jutu Juksist ei tea midagi. Arude Antoni poolt on kirju tulnud, aga mina pole Elsaga kokku saanud ega tea, millest kirjutab. Peaks wähemalt tulewal aastal selle ajaga ometi rahuaeg käes olema, aga loodame ometi, et saksad enne tüdinewad kui meie, kui nad kurjategijad aga Rootsimaad sekka ei kisu, mida mitmed kardawad. Egas see küll ka ometi nii juhm ei ole.

Aitab sekskorraks sest lorist. Kõige paremat soowides. Nägemiseni. Mamma.

-.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: 172 д. Дорово, 21 мая 1916.Lõol 20mal mail 1916.

Kallis poeg!Lõpetasin praegu Eliisele kirja ja kritseldan siis ka Sinule mõne ria. Sinu poolt tuli

minewa nädali üks Poola keelne kaart 3dal mail kirjutud. Peale selle on Oskarile ka weel kiri tulnud, aga seda pole meie näinud. Oskar on selle linnas olles kätte saanud.

Kus Oskar praegu on, kas alles Pärnus wõi juba ära saadetud, sellest meie ei tea. Kesknädalil olewat nad wist wandel olnud. Saab näha, mis see samm Oskarile toob, kas kahetsust wõi on julge pealehakkamine pool wõitu. Kodu tundub aga praegu küll tühi ja õudne olema. Papa on praegu pool haiglane. Kole kange köha, missugust mina tal enne pole kuulnud olema ja minewa nädali oli tal ka weel üks wistrik wõi koeranael silma ääras. Oleks ta terwem ehk oleks homme ise linna läinud, aga nüüd lubab sauna Mariia saata kapsataime tooma. Esmaspäew ta käis linnas, siis oli ka Oskarit näinud. Poiss olnud üsna rõõmus ja loota, et teenistus heaste läheb.

Seileri Juku poolt tuli poisile paar kaarti järgis. Loodab kindlasti, et ta Oskari ka senna eneste juure saab. Otsekohe senna aga ei saa, peab enne kuu ehk paar bataljonis õppusel olema. Juhan isegi peab üheks kuuks õppusele minema. Saab näha, mis tulewik toob. Peab lootma ehk läheb kõik weel kord hästi. Tuleb, mis tuleb.

Heila käisin Reielil. Sealsed inimesed olid ka kõik köhatõbes. See on praeguste kõledate ilmade süüd puha. Mede wana sai oma tõbe Päriwere ühisuse masina paigale panemise juures sooja nahaga wäljas külma tuule käes käies. Oskarilgi oli paari nädali eest kõwa köha.

Külap Sinul seal nüüd kõigist puudus hakkab olema wõist ja ka rahast. Oleks ta ise terwe, et linna läheks, wast saadaks ta siis Sulle raha tulema. Wõiga on kimpus, kui seda kastiga saata saaks, oleks hea, plekkpurkidest aga olewat suur puudus. Igatahes kui me ka saata saamegi, pühadeks Sa ikka enam seda kätte ei saa. On ju ka kõik need sündmused ja lahkumised selle kupatse nii segi ajanud, et enam õiget hakkamist ei

224

Kirjad kodust

saagi. Keha peaks siiski weel wastu, aga waim kipub mõningikord wäsima. Anna siis andeks, kui me kõige selle saatmisega nii kohmetand oleme.

Mede Oskar läks hea meelega soldatiks, aga Raki Karlil olewat haledad päewad. Wana Rein pannud küll kõik rattad käima, et poega päästa, aga pole suutnud. Küll müünud ühe lehma suure rutuga odawsti ära ja ka emmise ühes kolme põrsaga 50 rbl eest, aga ju sest ikka rataste määrimiseks ei aidanud, et asjast midagi wälja ei tulnud. Suigust poisil olnud ristamisi üks käsi ja jalg jämedad, aga wastuwõetud. Tohter ütelnud: “Sina seal kodus wist muud pole teinudki, kui palkisi weeretanud.” Saugast Sõeru Hansul olnud õnne. Jäme jalg päästnud poisi lahti. Igal ühel oma asi.

Põllutöö on meil korras. Wili on kõik maas ja ka sõnnik juba wäljas ja lautatud. Sissekünda jäeb üks jagu weel tulewaks nädaliks.

Praegu on jälle linnas suur suhkru puudus. Ka saiajahu ei olewat saada. Meil jahu on küll omal, aga suhkruga saame wast parajasti pühadeni läbi, aga ehk muretsetakse teda ka weel pühade ees müügile. Hea asi ikka seegi, et sõda senini siia pole tulnud ja loodetawasti ta ikka ka wist siia ei jõuagi. Lehtedes räägitakse wiimasel ajal pea igas numbris rahust, aga lisatakse ikkagi juure, et liitlased praegustes tingimustega rahu ei tee. Ju näeb, kas jõutakse paremaid tingimisi wälja pinnida. Usun siiski, et kudas ka meie rahu igatseme, siiski saksamaa pool see igatsus mitu korda suurem peab olema. Annaks Jumal.

Tiidu Wana lubawat omal kõik põllutöö riistad ära müüa. Wiljaniidu masina müünudki juba ära. Ei tea, mis ta teha mõtleb, kas ainult heinakaswatuse peale nagu ennemgi wõi tahab kohta äramüüa. See oleks liiga rõõmustaw meile, kui et selle täideminekut wõiks loota.

Wihma ei tule ja ööd on ikka kaunis külmad. Täna on natuke soojem ja kisub pilwewingu ehk tuleks ilmale nüüd muutus. Nüüd on juba kolm nädalt ikka wilu ja wilu ehk küll esimese wilu nädali sadas, aga see oli külm, enamiste lumelörts. Jüripäewa ümber olid kangesti soojad ilmad ja see meelitas kõik warakult kasuma, nüüd aga lööb kõik kolletama. Siiski, kui warsti wihma tuleb, wõib kõik weel korralikult kasuda.

Hra Traat on praegu meil kontrollasisstendina. Heila oli Reielil. Tema mees usub, et sügiseks tõesti sõjale lõpp tuleb. Kool olewat ka hiljuti temale kirjutanud, olewat ikka Homelis ja tegewat lenduri utsinat. Arro läheb 25dal jälle kommisjoni, saab näha, kas weel ajapikendust antakse wõi. Suigu Kusti õppiwat linnas autojuhi ametit. Tahtwat jälle katsuda Läti bataljonist ära saada ja autojuhi ameti peale. Tema waba aeg kestab ka 25-dani.

Küll see sõjaaeg nüüd inimesi segab. Kõik on liikumas. Mitmed, kes muidu kodukülast kaugemale walja polnud saanud kui lähema maakonna linnani, peawad nüüd palju maad läbi rändama. Saab näha, kui see sõda kord lõpeb, mis moodi elu siis kujuneb. Kas meeldibki mitmele enam rahuline kodune elu wõi on mustlase waim wõimuse saanud. Igatahes maailmal tuleb peale sõja teine nägu, kui enne sõda oli. Kes elab, see näeb.

Arude Anton on ka hiljuti kirjutanud. Tema olewat Rowno lähedal. Tema mees igatseks küll koduse põllutöö ja perekonna järele, aga pole wõimalik.

Mede wana müüs minewa nädali oma motorratta ära 290 rbl. eest. Ostja oli keegi telegrafiametnik Saal. Wist Tori Tõialt pärit, sellega ka meie sugulane. Lihtratta gummid pidas Oskar weel wiimasel ajal räbalaks ja auto on alles pooli, nii pole siis mede wanal praegu ühtegi kiiremat liikujat korras. Lõpetan seekord. Muudkui head terwist ja rõõmsaid pühasid.

Jällenägemiseni.mamma.

-.-.-.-.-.-

225

Kirjad kodust

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: 174. д. Корожовичи 3 juunil 1916.Lõol 26 mail 1916

Kallis poeg!Kirjutasin Sulle küll alles waewalt nädali eest, aga esmaspäewal sain Sinu poolt

kirja ja et Sulle ka wõipaki teele tahame saata, siis kirjutan nüüd ka jälle mõne rea. Wõid saad umbes 4½ naela, Päriwere wõi. Peaks teid seal ometi weel niikaua paigal peetama, et kätte saaks.

Oskari poolt ei ole weel kirja tulnud. Kuulu järele olewat neid Petrogradi saadetud, aga külap ta Sulle isegi kirjutab wahest ennemini kui koju. Saab näha, kudas ta selle soldati eluga läbi saab. Terwis tal ikka kõige tugewam ei ole ja meeleolu kaunis tujukas, aga kui ta just kannatlik olla tahab, siis jõuab ta seda ka. Läheb tal, kudas läheb, meie teised senna ikka parata ei saa. Peaks ta ometi warsti kirjutama.

Minul on wiimasel ajal ajamõõtmine imelikuks läinud. Aeg läheb küll ruttu mööda, aga tagasi mõtelda tundub ta siiski pikk olema. Kewade pühadest oleks nagu pool aastat ära olema. See tuleb kõik neist lahkumistest ja uute inimeste tulemisest.

Et Sa tükil ajal “Postimeest” ei saanud, selle põhjust leidsid muidugi juba meie kirjadest, ju ta nüüd wist jälle tuleb.

Homme tuleb linnaminek, papa läheb nimelt ja peaaegu, et minagi ligi lähen. Siin on inimestel praegu suhkrupuudus ja mis saada on, see on kole kallis. Linnas majanduse ühisusel ei olnud selle nädali algusel weel ega polnud ka teada, kas saab enne pühi wõi ei. Traat kõneles, et Uduweresse üks mees Tartust tooma läinud ja lubas seal osa meie jauks ka wälja wõtta. Täna käis sellepärast Nikolai seal. Pole aga seal suurt midagi olnud, suure waewaga oli 10 naela tükisuhkrut saanud, aga 37 kop nael, tee siis kohwi ja joo. Jahu oli majanduseühisuses olnud, teisipäew papa käis rattaga linnas ja oli siis ka oma jauks ühe leisika (ca 8 kg) wälja wõtnud. Meil on küll omalgi jahu, aga Nikolai perekonnad tahwad ka, siis on hea küll, et sealt sai. Nii siis tulewad jällegi pühad, aga minu meelest näitab, wist õieti igawad.

Ilmad on nüüd soojemad, aga wihma ei taha tulla, peab küll ka pilwes ilma ja riputab mõnikord mõned tibad, aga suurt mõju sell ikka ei ole. Selle moega jäeb tänawune heinasaak jällegi wäheseks. Suwewili on päris ilusti üles tõusnud ehk annab edaspidi wihma ka siis wõib weel head loota.

Elu läheb edasi ja saab läbi, aga ikka nagu läbi paksu tihniku pugedes, ühest põõsast oled läbi, aga teine weel paksem ja okslisem on ees.

Papa auto on ikka alles koost ära ega pole tal wist ka suurt lusti teda korda tehagi. Arwab, et ülemuste poolt jälle sekeldusi tuleb, aga kui ta laiali on, ega siis pole midagi. Kui Oskar kodus oli, tema ikka kopitses selle wärgiga, aga tema läks nüüd waatama ehk saab kroonu poolt parema. Papal wiimasel ajal tegi see kõha ja nohu ka takistusi, nüüd hakkab see ka paranema.

Meie pole weel heilast lehte saanud, üleheilases seisis teade, et Wenelased Austrialastele jälle suuri löökisid andma on hakanud, 13.000 meest wangi wõtnud ja suuri tükka ja kuulipildujaid ära. Sakslased teewad Verduni all ikka meeleäraheitlikka katseid, aga kätte nad seda senini ikka pole saanud. Rahust räägitakse pea igas lehes, aga ühtlasi arwatakse seda weel waraseks. Peaks see Saksa wõim ometi kord murduma ja see hirmus müll lõppema, et rahwad jälle rahuliselr hingata saaks. Nüüd wast mõistaks igaüks rahuaega kalliks pidada, aga siis kui ta käes, oli nurinat küllalt weel. Kui see sõda kord peaks lõpma, siis uut sõda nii hõlpsasti ometi enam ei tohiks tulla. Need kibedad haawad peaks ometi igal seltskonnakihil meeles seisma. Aga kes teab, inimesed tahawad ärewust.

226

Kirjad kodust

Papa käsib ütelda, et kui Sull raha tarwis on, siis küsi. Tee siis ka selle nõuu järele ja ära puudust kannata.

Meil on praegu sauna ehitamine käsil. Waarmann Jaan ja Saki Mihkel teewad kibedasti seina. Jaanipäewaks ehk saab walmis. Ilma saunata on waene elada ja sakslaste kartus näitab ka peaaegu kadund olema. Müürid olid juba mullu walmis, mis siis muud kui sai kallale asuda.

Arwad, et mull tänawu 50nes sünnipäew oli? Eksid, oli juba 52hes, egas muidu pea nii halliks kipu minema. Olen Sinust terwelt 25 aastat ja 2 päewa wanem. Noh, kümme aastat wähemalt loodan ikka weel elada ja kui heaste läheb kakskümmend ka, aga wõib olla, et aeg üsna lühike on. Igatahes palun ikka seda, et minu lapsed minust kauemini elaks ja mind mataks. Iseäranis nüüd sõja ajal seisab see alati meeles.

Õhtu on käes, peab lõpetama. Pole ka midagi iseäralist enam kirjutada. Pulmadest ega joodudest pole ka kusgilt poolt kuulda.

Ilm on kaunis pilwine, wast tuleb öösel wihma. Oleks hea. Muiste mulk ütelnud: “Kas sa tääd, mis massab see wihm, mes neli nädalt enne Jaanipäiwa tuleb?” ja kui ta nüüd tuleks, küll see palju maksaks.

Hääd terwist rõõmsaid pühi. Nägemiseni

mamma.-.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: N. 177. д. Ганевичи 2 juulil 1916.Lõol 17mal juunil 1916.

Kallis poeg!Kolm nädalit on täis, kui Sinult kirja sain ja Sulle kirjutasin. Saadaks Sulle nüüd

ka jälle mõne rea. Sinul seal tükkide mürinas nüüd wist suurt aega kirjutada ei ole, on ju teil kõwa

löömine. Lehed on nüüd jälle wõidusõnumid täis, peaks ometi kord neist Saksa kuraditest jagu saama.

Oskarilt saime ka täna jälle kirja, elab Petrogradis niisama soldati elu, praegu näikse weel tuju alles hea olema.

Kui Sulle wiimati kirjutasin, kurtsin wist kuiwa üle, nüüd oli peale pühade nädalaga üsna wihmane ja selle tagajärjel on õnnistatud aastat loota. Isegi heinakaswu peale on see tuntawasti mõjunud. Meil lubawad homme juba niitma minna. Inimesi on wähepoole, peab aegsasti hakkama.

Meil tehakse nüüd sauna. Waarmann Jaan ja Saki Mihkel hakkasid enne pühi juba, wist wiimases kirjas rääkisin ka sellest. Nüüd lööwad juba katust, homme õhtuks ehk saawad peale. Wihelda saaks warsti juba, aga mehed lähewad muidugi ka heinamaale ja see wõtab jälle aega.

Pühad läksid meil seekord koguni waikselt. Wiimasel pühal käisin Reielil. Sealt rahwas tulid siis ühes ja pärast käisime ka Päriweres. Seal oli kontrollühisuse koosolek. Mehed õiendasiwad seda ja meie Reieli Juuliga käisime Päriwere aeda perenaisi ja lapsi waatamas.

Keskmise püha õhtu sündis midagi, mis küla rahwale asja andis pärast arutada. Mede wana ja Tiidu wana ajasid päris sõbralikku juttu. See tuli nii: Keegi oli mede lootsiku teisele poole wiinud ja senna jätnud. Papa läks wälja waatama, kudas seda kätte saada. Saunaisa pidi läbi jõe katsuma minna. Papa seisis rinnuli jõe ääres paadi peal, seal hüüdnud Tiidu Wana omalt poolt põesaste wahelt: “Mis Sa seal muidu waatad, lükka paat sisse. Papa wasta: Küll ma lükkaks, aga pole wett.Tiidu Wana:

227

Kirjad kodust

“Kust Sa omale selle kange kõha oled saanud?” Papa: Selle sain Päriweres masinat seadides.” Tiidu wana: “Minu naene köhib niisama, päris haige üsna.” Papa: “Ole hea mees, üks on mede lootsiku sennapoole toonud, kükka ta tagasi”. Tiidu wana tulnud ja lükanud lootsiku üle ja läinud siis, kui mede wana selle eest ka tänanud, igaüks omale poole. Saunaisa ja Nikolai perekond kuulis seda pealt ja järgmisel päewal oli ümberkaudu kõigil teada, et wihamehed leppima hakkawat. Saab näha, mis tuleb.

Tiidu wana meelemuutus tuleb wist sellest, et ta poeg nagu rahwas räägib, enam kodu ei tahtwat tulla. Olewat Petrogradis tehnika kursustel. Wana kewade, kui ta teda waatamas käis, ei ole teadnudki, kus poiss just on. Mullu olewat ta siit Moskwasse kellegi seal olewa Pärnu mehe lauawabrikusse tööle läinud. Wana arwates pidand ta alles seal olema. See wabriku pidaja jäenud aga oma äriga hädasse ja lõpetanud selle ära ja ka Matu pistnud Petrogradi, ilma et sellest kirjutanudki oleks. Wana pannud ka senna järele. Sealt tagasi tulles hakand ta oma põllutöö riistu müüma. Wiljaniidumasina on Palkoja Kaarel ära ostnud. Lubanud ka oma auru katlad ja kui poeg sugugi tagasi ei tule, wist ka kohagi ära müüa. Wõib ju ka olla, et poiss, keda 32 aastat mähkmes hoitud, nüüd 33dal aastal mähkmed katki kiskus, ega enam senna sisse pugeda ei taha ja kui ta asjast aru hakkas saama, siis on tal ka muidugi piinlik, siin kohta pidada nende inimeste keskel, kellele ta mõnda aega tola osa etendanud. Wahest saab tast selle moega tubligi mees weel.

Kas Sull pesust ka puudus on. Mina tegin neli uut särki, kaks Sinu ja kaks Oskari jauks, kumbkile üks sinise, teine punase triibuline.

Poe Jaan, kes nüüd jälle kodus nähikse kolama, pidas pühade ümber wäljamüüki, sealt papa tõi riide otsi. Pole ju nüüd kusagilt enam õige hinnaga riiet saada. Kaks plekist purki tõi ka, teine on hästi suur, teine nagu nad meil ennemgi olid. Edespidi teile wõid saata.

Peaks see sõda ikka Teid elusse jätma, kole on küll mõtelda, kui palju inimesi nüüd igapäew langema peawad, aga parata ei saa senna kudagi. Õnn ikka seegi küll, et sõja siiatuleku kartus ikka enam ja enam wäheneb.

Ei tea, kas Sull “Postimees” nüüd ikka käib ka. Ei tulnd meele Oskari käest küsida, kas ta wiimati ikka kahe kuu peale tellis. Esimeseks Juuliks on weel aega, selle wahe sees ikka linna mindud saab, et jälle tellimist uuendada.

Pühade ees käisin linnas, siis Karu preili rääkis, et oled raha saatnud raamatute saatmiseks. Lubas ikka warsti posti peale wiia. Kes teab, misuksed ta saatis. “Mäeküla piima mehe” ütles seekord otsas olewad.

Siin on seekord suur suhkru põud. Meiegi jätsime oma igapäewase kohwi ja teejoomise selle läbi ära. Mõni nael on suhkurt weel, aga teadmata on, kas ja millas teda jälle saab

Oskar kirjutab, et tema 7 tükki suhkurt päewas saab. Muidu aga ütleb, et söögil wäga wiga ei olewat.

Oijah, õhta on käes, päike juba loojas ja papa hakkab warsti norskama. Pean lõpetama. Oskari kiri on juba walmis. Eliisele pidin ka kirjutama, aga täna ei saa enam.

Jõudu ja terwist. Jällenägemisenimamma..

-.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: N. 179. ф. Дупайчицы, 23 VII 1916.Lõul 12 juulil 1916.

Kallis poeg!

228

Kirjad kodust

Seitse pikka nädalit on mööda läinud, kui Sinu poolt mingit elumärki pole saanud. Ei julgegi enam midagi loota. Kirjutan ometi, siis nagu oleksid Sa ikka weel kusagil olemas. Wõib ju olla, et Sa sarnase kääru sees wiibid, kust kudagi kirjutada ei saa. Papa usub ikka, et teil Oskariga nii kibe kirjawahetus on, et aega pole kodu meele tuletada. Oskar kaebas aga omas wiimases kirjas, et temagi tükil ajal Sinult midagi pole saanud, ega siis ime pole, kui ema süda sees wäriseb. Seda enam, et ka Oskar oma terwise halbtuse üle kaebab. Kellele on siis see terwe eluaeg elatud ja waewa nähtud, kui lõpuks omast lastestki ilma pead jäema. Äraneetud Saksa Wilhelm oma sõja himuga. Tema kuus poega, kes külmawereliselt inimesi surma aitawad saata, ennast tahapoole hoides, tuleksid kõik wana Willemi silmade ees mahalüüa, et ta aru saaks, missugust wiletsust ta ilma on saatnud. Aga wõib olla, et ta seda just oma suuruse märgiks peab. Kudas on küll ristiusu tunnistajad selle usu mõjust kaugele kaldunud.

Kodune elu läheb muidu oma harilikku käiku. Heinatöö on kibedasti käsil ja juba tubliste üle poole tehtud. Oleks wast kõik juba walmis olnd, kui mitte sagedad wihmahood poleks takistanud. Selle eest kaswab aga suwewili toredasti. Rukis läheb ka ühtlugu walgemaks, lõikus on warsti käsil.

Seiler Kristjan on ka nüüd meil. Saab näha aga, kudas Nikolaiga lugu läheb. Lehes on juba uue meestewõtmise üle teade. Wõetawat I järgu mehi 4 aasta mehed weel wiimased selles eas ja II järgu mehi kuue aasta mehed. Seiler ütleb, et üks aastajagu temast nooremaid jäeb weel. Nikolai aga on ehk ta küll kord walge pileti mees oli, kuulu järele siiski sinisepileti meeste arusse arwatud ja kui see nii on, kes tedagi siis järele jätab. Reieli Andres oli sestsaadik kui Riti nekrutiks läks, ainus mees majas, kui nüüd temalgi minek tuleb, siis ei jäe neile peale pisikse Jaani enam mehehingegi.

Mede saun on ka nüüd peaaegu walmis. Palkoja Juku pidi uksed ja aknad weel tegema, olid need tal käes pooleli, aga nüüd pole mitu päewa enam ilmunud, ei tea, kas ka wõtmise kartusel jälle kuhugile kroonu tööle putkanud wõi on kodus heinamaal.

Sõja asjus on inimeste südamed nüüd küll rahulikumad. Liitlased näikse kõigil sõjawäljadel tublid poisid olema ehk saawad ometi kord neist Germania rööwlitest jagu. Peaks see ometi rutem ja wähema werewalamisega sündima.

Papa läks täna Aresse, seal olewat kellegil mett müüa, tahab ühe suure purgi täie tuua. Lubas poegadele sõjawäesse ka kumbkile ühe weikse purgi täie saata. Sinust ei tea aga nüüd midagi, kas oled sarnases kohas, et pakki kätte saad. Enne pühi wõid saatsime, ju Sa selle ikka kätte said, sest seda pole ka kuulda, et see tagasi oleks saadetud. Kaks särki õmblesin ka ammu juba Sinu jauks. Kui waja, wõin need ka saata ja kudas muu pesu ja jalanartsudega lugu on. Raha wast oleks ka waja, aga umbes ei tea saata midagi. Siiamaale lootsime ja ootasime ikka igapäew Sinu poolt kirja tulemist, aga nüüd ei tohigi enam loota.

Siin on praegu suur suhkru puudus. Igapäewase kohwi ja thee tegemise jätsime juba ammu järele, elame siisama nagu wanasti supi ja kartulite waral. Sead on hirmus kallid, weiksed põrsad ikka oma 150 kop. nael. Meil oli ka 8 põrsast, aga müünud pole neist ühtegi. Nikolaile kinkisime ühe. Teisel emmisel on weel loota, need jäewad siis muidugi müügi jaoks. Eks talupoeg raha saab ikka, aga kõik, mis osta tuleb, on kole kallis. Sõda ajab küll kõikidel himud ära, aga enneaegist rahu ei taha ka keegi, kõik loodawad ja soowiwad, et Saksa militarismus häwitatud peaks.

Arude Willem on ka sõjas haawata saanud, kuul jalast läbi lastud, nüüd kodus parandusel. Ei lonkawatki suuremat.

Weiksed sõnumid ka: Siitami Jüri pidas hiljuti oma wiiendama poja warrusid. Põdra Jüri sai minewal reedel maetud. Oli tiisikus. Mõned soniwad, et see saanud alguse mullusest mobilisatsionist. Wõib olla, aga nende perekond on kõik selle

229

Kirjad kodust

haigusele wastuwõtlikud. Jüri kaks õde on ka sellesse surnud. Tiidu maa peal on tänawu jälle palju heinategijaid: teewad seal Arude ja Töngi rahwas, Päriwere Uueda August ja Aasa Erni. Erni tegi õunapuuaiaski, ütles, et wiide osasse tegewat.

Täna on juba teist päewa päris ilus ilm. Pühapäewal tuli weel paar hoogu wihma. Peaks ta pidama nüüd natuke pikemat aega kuiwa, oleks jõudsam heina teha ja warsti rukkid lõigata.

Täna homiku ei saanud lehte. Kõige uuemaid sõja sõnumeid sellepärst ei tea. Liitlaste pool näikse igalpool ikka nüüd ülekaal olema. Rahwas räägib, et minewa nädali Riia juures õieti sõditud, kus ka Inglise laewad abiks olnud. Kõminat oli siingi kuulda, saab näha, mis lehed sellest räägiwad. Oleks see sõda ainult masinaste asi, et seal mitte inimesi ei tapetaks ega siis paneks tast tähelegi, aga need tuhanded ja tuhanded elud, see hind on ikka liig kõrge, see asi peaks ikka odawamalt õiendatud saama, aga mis teha, kui inimese sugu weel nii wähe arenenud on.

Kõige paremat terwist soowides ja kõigest murest hoolimata ometigi jällenägemist lootes

mamma. (13 juulil)

Jälle paar päewa möödas, aga Sinu poolt pole ikkagi midagi tulnud. Papa ei läinud täna linna, sellepärast et kaht hobust kodu waja oli. Taheti niitu ära lõpetada ja saadigi lõunaks otsa. Täna käisid meil autoostjad, kaks raudtee inseneri. Kaubale weel ei saanud ehk küll juba 300 rbl ära pakkusid. Papal just lusti müüa ei ole, aga kui nad peale käiwad ja hinda tubliste juure lisawad, ega siis tea ka, mis ta teha wõtab. Mis selle autogagi teha, sõda tapab pojad maha, mis lusti siis wanadelgi weel autoga sõita on.

Meeste wõtmine on jälle kuuks ajaks edasi lükatud 15 augustini. Asi kah, saab ometi rukki lõikuse ajaks weel rohkem töölisi. Kibe on see asi küll mitmel pool nüüdki juba.

Papa käis heila Are külas, pidi sealt ühest kohast mett tooma. Pole inimesi kodus olnud, muudkui üsna weiksed lapsed, wanemad inimesed kõik metsas heinamaal ja niisama terwes külas. Mehi on ju wähe, sellepärast naesed ja ka lapsed, kes wähegi jalgu järel wedada jõuawad, ruiwad tööd teha.

Täna homiku lugesime lehest, et Riia juures sakslased ühtepuhku watti saawad. Kulub neile ära. Peaks nad ometi kord minema ja iial enam tagasi tuleku peale mõtlema. Wiletsust, mis nende sõjahimu ja wõimupüüe ilmas sünnitanud, ei jõua küll keegi kustutada

Õhtu käes, aeg otsas, muudkui nägemiseni

mamma.. -.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: N. 180. д. Дупайчицы. 27. VII. 1916 г.Lõol 17 Juulil 1916.

Kallis poeg!Kirjutasin Sulle alles selsamal nädalil, et aga homme jälle linna minna

kawatsetakse ja et neljapäewal Sinu poolt kiri tuli 4 juulil kirjutud ja täna ka pühapäine päew on, siis hakkasin jälle kirjutama.

Oskari poolt sell nädalil weel kirja ei ole tulnud, aga Eliise kirjutas tüki aja pärast ka kord. Polnud tal ka midagi uudist lausuda. Oskar soowis, et me paki, mis me temale saadame, Eliise nime peale saadaksime, mis ka tehtud sai. Eliise ütles paki alles

230

Kirjad kodust

seal olema, poiss pole talle weel järele tulnud, ega ka kaardi peale, mis tema talle saatnud, wastanud. Mina kutsusin Eliiset kodu tagasi, aga tema ei luba niipea weel tulla. Arwab küll, et sügisel Petrogradist ära läheb, aga tahab Tallinnasse minna, kuhu teda Reieli peremehe wenna Laastu Jaani naene, kes seal poodi peab, olewat kutsunud. Arwab, et talwe seal tahab wiibida ja siis wast tulewal kewadel kord kodumaale tuleb.

Oskar wiimases kirjas kaebas, et higise kehaga tuule kätte minek talle köha sünnitanud ja Petrogradi õhk pea uimaseks tegewat. Kartis, et wiimaks päris haigeks heita tuleb. Wõib olla, et ta sirakile ongi.

Ei saa aru, kas Sa selle wahe sees ka kirjutanud oled. Sinu wiimane kiri oli 4 Juulil ja selle eelmine 16 Mail kirjutud. Mõni sõna nüüdses kirjas nagu tähendaks seda moodi. Et ta aga nüüd üleüldse teine kiri minu adressiga oli ja tal ka nr. 2 nurga peal oli, siis wõib ta ka küll selle järgmine olla. Mis Sa muidu adressist minu nime peale kirjutad, papa wõiks tunda ennast selle läbi kudagi haawatud olema, ma ei tahagi, et teised Päriweres wahiwad, et minu nime peale kiri tuleb, siiski tee nii, kudas Sinu tundmusele parem on.

Mede heinatöö sai heila walmis ja esimese kehatäie sooja uuest saunast saime ka kätte. Rukkid on üsna walged juba saab näha, millas lõikama hakatakse ülehomme wõi seda sennapoole.

Tiidu Wana meeleolu näikse ikka natuke muutunud olema, üleheila tegid kõik ta heina tegijad kibedasti kuhju. Kuna Wana ennemalt ikka ise iga kuhja juures walwas ja kui mitu tükki korraga teha oli, siis naene ja poeg kolmanda kuhja all wahiks oli, et pooleks tegijad wast nende eneste kuhja paremaid saade ei pane, siis tegi wana nüüd koguni teisiti, laskis kuhja tegijad teha, kudas nad tahtsid ja läks ise koguni kodust ära. Hakkab ta inimesi rohkem usaldama wõi on tal see asi ükskõikseks läinud wõi oli tal äraminekuks nii tähtjas asi.

Täna ähwardas homikul wihma sadama hakata, aga jäi jälle warsti üle, muudkui praegu on kaunis wali tuul. Hakkab juba aru saama, et ööd jälle pimedamaks lähewad. Weel paar kuud ja pime porine sügise on jällegi käes.

Sõda saab warsti juba kaks aastat wanaks, aga et ta kord ka lõppema hakkaks, sellest pole senini weel midagi näha ega kuulda. Asi ikka seegi, et meie omad nüüd ikka peale tungiwad. Lehed kõnelewad ka üksteisele wastu käiwaid juttusid. Mõned tõendawad, et Saksamaal koguni lootuseta meeleolu walitseb, mõned jälle nagu wiimases Postimehes ühe Inglase kiri, kes sõja ajal Saksamaal elanud, et Saksa rahwas üsna kindlasti wõidu sisse usub ja praegusi löökisi ajutiseks peab. Wõib ju mõlemid arwamisi olla, aga et Saksamaal mitte puudust ega häda ei oleks, seda ärgu tulgu küll keegi tõendama. Wõidu sisse uskujad wõiwad ikka ennemalt keskseisuste liikmed olla, kellel ikka wähem kannatada on kui kõige alamate seisuste liikmetel. Wõi rahwa arwamine siis ka kedagi tähendab, kui aga sõjawäe wõim murtud peaks saama.

Algawal nädalil hakkab Pärnus jällegi “jäärmark”, saab näha, kas läheb see nüüd üsna waikselt hingusele wõi lüüakse seal ka mõni putka ülesse. Mida seal ikkagi kaubeldakse. Suhkru puudus on ka suur, kellega neid ponksagi walmistakse. Riie on kolekallis, minewa kesknädali laadal oli willase riide küünrast kolm rubla ja enam ja willa naelast niisama kaks rubla küsitud.

Meie lubasime sügisel jälle katsuda paar elulammast osta, nüüd on ikka parem kui omast käest midagi wõtta on. Linad kaswawad ka põllu peal. Egas katmata talupoeg ikka ei jäe. Ühtemoodi saab läbi ikka.

Arude Willem, kes nagu wiimases kirjas nimetasin, kodus parandusel on, olewat Põdrale kuumeheks hakanud. Ju ta terwis siis ikka lubab tööd teha.

Mede wana sai täna jälle auto asjas kirja. Jällegi pakutakse selle eest kolmsada rubla. Sellega nüüd ta teda küll ära ei anna, aga kui neil meestel kindel tahtmine on,

231

Kirjad kodust

küll nad siis weel rohkem pakuwad ja ta ikkagi ära wiiwad. Mina ei tea küll kumbagi soowida, kas seda, et ta jäeks wõi, et ta wiidaks. Omal ajal wedruwankrist oli küll suur kahju, et ta selle ära müüs, aga kui nüüd ka kümme autot oleks ega need mulle seda lõbu enam teeks, mis siis wedruwanker, sellepärast tehku, mis tahab. Mina ei soowi muud, kui et mu pojad sõjast terwena tagasi tuleks. Siis weel wiimases otsas rahulisi wanaema päewi tahaks elada, olgu neid siis nii pikalt kui tahes. Olen elus juba ikka kaunis heaste wintsutada saanud, sellepärast ka kõigi lõbuasjade wastu tuimaks läinud. Ainult raamatulugemise isu on endine.

Mis Sa sellest “Mäeküla piimamehest” ka arwasid, kas maksab seda omale osta. Mulle näib enamiste, et nüüdse aja raamatud niisama tuimaks on läinud kui minagi.

Terwiseid papalt. Jällenägemisenimamma.

-.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: 183. 13. aug. д. Дупайчицы.Lõol 195/VIII16

Kallis poeg!Sinu wiimane kiri 15 ja 20mast juulist tuli minewal nädalil. Teise nädali tuli

kaart 12mast juulist. On näha, et sa seniajani weel päris tuleliinil pole olnudki. Aga nüüd on sest ajast jälle paar nädalit mööda ja selle aja sees wõis ka, kes teab, mis kõik sündida.

Kirjutad oma mõttemõlgutusi mõisa kohta, mis ilus ja meeldiw, aga ilma peremeheta. Jah, niisugune on elu ehk õigem niisugused on inimesed. Kehwem rahwa põlw elab ikka wist õigemini kui need kell kõiki külluses käes. Ka saunaonni elanikkude seas tuleb mõtete lahkuminemist ja muud sarnast ette, aga ega nad sellegi pärast weel oma elu ei purusta. Aeg parandab kõik haawad, millele kannatus plaastrit peale on pannud. Terawad nukad silenewad ja lõpuks wõiwad kaks olewust, kes ennast esiotsa ainult wastamisi haawasid, üsna lahedasti üksteise kõrwal weereda. Peaasi on töö ja mured. Seisus, kellel need puuduwad, tahab ainult elu maitsta ja kui midagi ette tuleb, mis teda keelab seda sellel kombel tegemast nagu tema tahtis, siis heidetakse weel ära ja raisatakse kohuseid unustades oma terwe elu ära, nii et sellest kellegile kasu ei tule, enesele weel kõige wähem.

Meil on praegu kibe tööaeg. Täna tehti rukkid ja ka nisud maha. Linad on kistud, aga suuremalt osalt alles kraasimata. Homme tuleb see teha ja ka õhtuks auku wedada. Ega neid ka palju pole, peale kahe tuhande. Rukki rehed on alles peksmata ja rukkid sisse wedamata. Odrad lähewad ka juba walgeks. Nisud on juba koos.

Täna on täis 52 nädalit, kui Pärnut pommitadi. Aastapäew on 7mal, tänawu pühapäewal. Aasta eest oli suur hirm ja põgenemise mõtted, nüüd aga on sellepoolest küll hea, et kõik rahulik on. Ainult see on halb, et kõik asjad kolekallid ja nii mõnda sugugi saada ei ole. Suhkru põud oli wäga suur, aga nüüd tilgub teda ikkagi jälle wähehaawal. Mede papal läks õnneks seda wähe rohkem saada. Ammendel oli nimelt õliwaadidele punnisid waja ja Pusilli kaudu tuli nende tegemine mede meeste kätte. Et meil kodus tegijat polnud, siis said masin ja lauad Taali wiidud ja Paha Mart ruib neid nüüd seal teha. Saab toredat hinda ja pealeselle ka weel suhkurt. Asi kah, et omal ajal see masin sai muretsetud ehk ta küll kaua muidu wedeles, nüüd hakkab ennast ära ka tasuma. Ühe wahe olime suhkru puudusel sunnitud ilma tee ja kohwita läbi ajama, nüüd joome neid jälle iga päew.

Nüüd on liha tapmine ja müümine 4 päewa nädalis keelatud. Küll linnade elanikud selle all kannatada saawad. Mis sa paned patta, piim on ka kole kallis. Küll

232

Kirjad kodust

saawad paljud paljast leiba närida. Aga parata pole midagi. Ikka parem weel, kui et waenlane maale oleks tulnud ja põgenema oleks pidanud. Et liitlased nüüd ikka kõwasti wõidawad, see aitab ka rahwa meeleolu langemise eest hoida.

Tiidu wana olewat inimestele kiitnud, et tema poeg kusagil autowabrikus teenida ja 200 rbl. kuus palka saada. See tahab wist küll tühi lori olla. Mis jauks siis teised mehed aastaid õpiwad, kui sarnane toba juba mõne kuuga nii kõrge palga osaliseks saab. Palkoja Juhan rääkis täna, et Wana olewat juba mitu päewa kodust ära. Ei tea, kas ta jälle poega waatama on läinud wõi kuhu.

Mina ei tea enam õieti, mida ma wiimases kirjas kirjutasin, sellepärast wõib juhtuda, et ma mõnda asja kordan. Suuri uudiseid siit ka midagi kirjutada pole. Elu läheb nii halli igapäewast wärwi, mitte ühtegi siledamat kriipsu ei tule sisse, millest ka rääkida maksaks. Et Arude Willem kodus parandusel on, seda ma wist kirjutasin, ta teenib Põdral kuu mehena. Nägin teda ka pühapäew Arudel. Paistis õige tõsine poiss olema. Liisa on Arudel heinaliseks.

Saab näha, kudas oodatawa mobilisatsioniga läheb ega seda wist enam edasi ei lükata. Ei tea, mis mede Nikolaist saab, tuleb ehk ka minna. Siis on töödega jälle kibe taga nagu sügisene künd ja muud.

Oskari poolt pole ka paar nädalt kirja tulnud. On näha, et poiss ka koduseid kirju mitut tükki kätte pole saanud. Eliise kirjutas, et ta paki, mida ta Eliise juure saata laskis, sealt päris kogemata leidnud. Kirja, mis ühes pakiga postile sai panna, polnud ta näinudki.

Parisselja Prints on ka nüüd kodus ja läheb jälle tulewal nädalil minema, nüüd kawatseme temaga Oskarile ja Eliisele liha, wõid ja mett natuke saata. Saadaks küll Sinule ka, aga ei tea, kudas kätte saamisega on. Oskaristki ei tea, wõib olla, et saadetakse sealt warsti kuhugile mujale, kas saab enam kätte. Arwas wiimases kirjas, et ega senna wist kauaks enam ei jäeta. Poiss kaebab, et tal ikka kõige parem soldati terwis ei ole, nimelt silmad olla sihtimise juures wiletsad. Südamest ta suurt ei räägi, ütleb, et jooksta wõiwat küllalt. Oli lollus poisil, et ta wastuwõtmise juures oma hädad rääkimata jättis. (6 aug. homikul)

Õhtul läks hiljaks, ei saanud kirja lõpetud. Papa läheb täna Palkoja Juhaniga linna. Ilm on õieti pilwes ja tume. Aeg on lühike, tuleb talitama minna, muudkui tuhat terwist ja jällenägemiseni

mamma.-.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: 189. f. Dobrowolje 31 aug. 1916. Lõol 1922/VIII16

Kallis poeg! Kahe nädali eest saime Sinu kirja 30mast Juulist ja sellsamal ajal läks ka

siitpoolt kiri Sinule, sellepärast ei tõttand kohe enam selle peale wastust saatma. Sinu nootide ja raamatute pakk on ka juba ammu käes, papa tõi selle neljapäew

11mal ära. Seiler Martin oli mõneks päewaks Pärnus omakste juures, papa tõi ta siis ka

meile, neljapäewa õhtu tuli ja laupä homiku läks jälle. Reedel 19mal läks Pärnust jälle minema. Ütles, et nad on juba sellajal, ütelda nädali wõi poolteise eest Petrogradi kirjad saatnud Oskari eneste juurde nõudmisega, aga senini ei olnud weel mingit teatust selle üle saanud, kas poiss saab tulla wõi mitte. Koju ei ole ka Oskari poolt neljal nädalil kirja tulnud.

233

Kirjad kodust

Parisselja Prints oli kord kodus ja läks paari nädali eest tagasi. Temaga saatsime Eliise kätte paki mõne söögikraamiga tema ja Oskari wahel jagada. Eliise kirjutas, et ta 14mal on paki kätte saanud ja Roodi Juhaniga osa Oskarile saatnud, kuna ta mõne jaole ise järgi käskinud tulla. Poiss sell päewal pole tulnud Eliise arwates wihmase ilma pärast. Uuemaid teateid selle üle ei ole, teab, kas poiss oligi siis enam seal ehk küll arwata wõib, et ta enne minekut Eliisega ikkagi jumalaga oleks jätnud, aga kes teab, kas see alati ka nii wõimalik on.

Lugesin “piimamehe” läbi. Ei wõi salata, et Wilde tubli kirjanik on. Selles raamatus ei ole tõesti ka mingit sihilikku poolehoidmist märgata ei mõisniku ega ka talupoja poole. Liialdusena tundub mulle see, et Kuru Jaan tüdrukut päris awalikult käsib waadata, kas koore sees rotta ei ole. Sarnast jälkust ei pea ma wõimalikuks. Seda wõib küll ette tulla, et mõni kord kogemata on juhtunud sisse minema ja et see koor siiski müügi wõiks tehtakse, aga et seda nagu seal paistab sugugi nagu jälgiks ei peetagi, see küll õige ei taha olla. Ka see, et Mari oma surnud mehe kõrwa rahuga magama heitis, näitab liig olema. Oli ju rahwa seas wähemalt surnu kartmine olemas. Siis, Mari on igas tükkis palju teistest isemoodi. Wõib ju ka sarnaseid iseloomusi leiduda

Wiimasel ajal on meil ilmad liiga wihmased olnud. Selle läbi seisid meil ka rukkirehed kaua peksmata, alles 19 ja 20mal said pekstud. Olid kaunis heaste kasund juba. Küli on juba paar nädalit maas ja oras päris suur. Enamal jaol inimestrel on külw alles tegemata, sest meil sai tänawu warem tehtud kui see wiimastel aastatel mooduks oli. Ei olnud tänawu superwoswaati ega ka muid kunst sõnnikuid saada, sellepärast pidi waremini tegema, et oras tugewam kaswaks.

Heila peeti Põdral talguseid. Arude Willem on nagu ma wist wiimati kirjutasin, seal poisiks. Arude tüdrukud hakand sealt ööse kodu minema ja Willem läinud neid üle wiima. Arude wana lootsik aga, mis põrmugi wett ei pea, wajunud alt ära ja seesolijad saanud kaelani märjaks.

Mede papa käib nüüd jälle paadiga Päriwere wahet. Heila käis mõni kolm korda homiku piima wiimas, õhta koosolekul ja lõuna assistendi kasti Karumatsile wiimas, siis käisime meie, naesed-lapsed ka sõitmas. Mede assistendil Salowaaral on nüüd üks noor neiu kaasas “praktika” peal, kellest wast ehk edaspidi meile uus assistent saab. See on keegi neiu Elend. Wanemad on tal enne Sindi wabrikus eland, kus ka see neiu sündinud on. Nüüd aga elawad Mõisakülas raudteeametnikuna. On kaks aastat Sahkapuul koolis olnud ja suwel Wahi assistendi kursused läbi teinud. Päris kena mõnus inime pealt näha. Traat oli ka nendega seekord ligi. Sellel mehel on kahju, et Salowaaral neiu kaasas on, siis muudkui tuleb wahel ka nendega seltsis peresid mööda kolama. Hea asi meestel kell sõtta minekut ei ole. Traat sai lühikse nägemise pärast lahti ja Salowaara on Soomlane. (23 aug. homikul)

Ei saanud õhta kirja lõpetada. Papa hakkas nurisema, et ta magada ei saa, kui tuli põleb. 15 pidi suur mobilisatsion olema. See on muudetud, nii et 25dal ainult 3 aasta jagu II järgu mehi minema pidi. Senini ei ole ka selleks weel meestel käskusi käes olema kuulda. Wahest jäetakse see ka kauemaks. Küll see tööde poolest ka soowida oleks. Kes teab, kas Rumeenia wäljaastumine ka sõja lõppu mitte ligemale ei too. Saadana sakslased peaks kord ometi aru saama, et nad paratamata alla jäewad ja niisugusel lool oleks ometi, mida warem rahu teha, seda parem. Wõi on tal weel mõned põrgulikud plaanid inimeste tapmiseks, mis weel läbi proowida tahawad.

Seiler Martin oli selle peale üsna kindel, et Riia juures saksad enam sammugi meie poole nihkuda ei saa. Ülepea kuulub Riias praegu parem elu olema, kui mujal linnades. Leheski seisab, et Riias ka toiduainete sabasid ei tunta nagu see nüüd mujal

234

Kirjad kodust

igalpool moodis on. Peaks ometi kord lõpulik wõit ja täieline rahu tulema. Tüütab ära ja teeb närwiliseks see hirmus aeg.

Meil oli ammu mõte Sulle midagi söögipoolist saata, aga jäeb ikka edasi. Papa tahtis mett saata, aga plekpurkidest on ka nii suur puudus. Nüüd sai ühe kopsiku, see on aga õline ja tahab leotamist ja puhastamist. Täna läheb ta ka jalgsi linna, nii et seda ärawiia ei saaks. Käeotsas on ikka raske wiia. Mina katsun täna selle purgi puhtaks teha, wast siis ehk warsti saab kudagi ka ära saata.

Sügise on algamas ja talw warsti jälle käes. Waesed soldatid peawad jälle külma kannatama hakkama. Ei tea kudas neil jalawarjuga lugu on. Suwel nekrutid olid küll, kell omal saapid pole olnud, paljajalu pidanud jooksma.

Raamatutest, mida Sa kodu saatsid olid “piimamees”, “Sihile” ja Tuhat üks ööd minul lugemata. “Piimamees” on minu meelest neist kõige enam. Tuhat üks ööd ei ole muinasjutu seisu kohalt ka laita, aga “Sihile” on minu meelest nagu üle rinna wägise aetud kraam. “Algajad” on mull ennem loetud ja “Tohuoja Antoni” tõi Oskar kewade ka weel enne, kui ta läks. “Tohuojast” ei saa mina õieti aru mihande noore paari lõpuotsus oli, kas üleüldisest moest kõrwale wõi koguni lahku minna.

Terwiseid. Jällenägemiseni mamma -.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 195. фольварк Доброволье, 12.IX.1916.Lõol 195/IX16

Kallis poeg!Sinu kiri 24dast augustist tuli 2sel septembril. Oskari käest tuli ka

selsamal päewal kiri. Poiss on haige olnud, südame weaga tohtri hoole all ja õppusest waba ja ka kõhutõbega paar päewa wõidelnud. Nüüd aga olewat jälle päris terwe ja polgu töökojas luksepana raua wiilimise ametis. Usume, et ta Sulle nüüd wist ka ise kõigest sellest kirjutab. Eliiselt saime ka sellsamal korral kirja. Tema himu on ka Petrogradist täis, tahab Tallinna minna. Meie kutsusime teda küll koju, aga ütleb, et tahab weel ilmas kolada. Kewadel lubab tulla suweks kapsaid kaswatama.

Papa läheb täna linna ja lubab sealt edasi Taali minna mitmeks päewaks. Temal on nüüd suur punnide tegemine käsil. Õigem suure tegemise wastu walmistamine. Tellimisi tuleb palju, üksainus masin ei jõua niipalju ärateha, sellepärast walmistab weel paari teist masinat. On ka waja laudi osta ja muud. Tellimiste sobitaja on hra Grawing, seesama noormees, kes ühel suwel Pusillidega meil wiibis. Pusilli proua wend

Teatan Sulle üllatawat juhtumist, mille üle siin praegu noor kui wana põlustab. Nimelt meie wana naaber on oma ainsast pojast ilma jäenud. Poiss olewat Petrogradis werekihwtituse kätte ära surnud. Wana oli minewal nädalil hulk aega kaotsil. Et see just II järgu meeste teenistusse wõtmisega ühel ajal sündis ja poiss ka aastate poolest nende hulka käis, siis arwasid kõik, et wana wast sellepärast poja juurde tõttas. Wana on aga ühe kaardi saanud, milles talle teatatud, et poeg surnud on ja ta sõitnud waatama, kas tõsi on ja ka surnukeha koju tooma. Olewat juba kuu aega maetud olnud ega pole enam saanud koju tuua. Nii see asi on, mis mõtleb wana nüüd, temale wast kulub see õpetus ära, aga waene eit. See on tema kõrwal päris süüta,

235

Kirjad kodust

aga kannatab wast rohkemgi. Üsna hale on seda mõtelda. Aga mis seal parata. Ei maksa haletseda, kuna oma pojad palju kardetawamates kotades wiibiwad.

Selle küsitud Postimehe wäljalõike panen kirja sisse ja papa õiendab linnas muidugi ka selle raha ära. Noodid ja raamatud on rohkem kolm nädalt käes ja wiimases kirjas kirjutasin ka juba sellest. Praegu lõpetan kirja lühemalt. Terwe poogen teeb wast kirja liig raskeks ja aega on ka wähe.

Terwiseid ja jällenägemiseni mamma.-.-.-.-.-.-

Mamma kiri:Isa poolt pliiatsiga: 196. Dobrowolje 20 sept. 1916

Lõol 12 sept. 1916. Kallis poeg!

Minewal esmaspäewal kirjutasin pisikse poole poognalise kirja, nüüd saadan suurema.

Wiimases kirjas teatasin, missugune õnnetus meie wana naabert on tabanud. Meie arwasime omal kohuseks olewat sarnasel raskel juhtumisel ka neid waatama ja trööstima minna, seda enam, et wana minewal pühapäewal Reielil oma häda kurtmas oli käinud ja wana Jaani kutsunud eite trööstima, kes ööda kui päewad ühte järgi nutwat. Mede wanal on aga nüüd selle punnide tööga niipalju jooksmist ja tegemist, et kudagi aega ei saanud heila minuga ligi tulla. Mina läksin siis Anni ja Miiaga seltsis senna. Astusime wist ilma, et nad meid enne aimanud oleks sisse, kus wanad parajasti söömist lõpetasid. Terwise wõtsid mõlemad wastu. Wanamees andis ka kätt, ei pistnud seda seljataha nagu mõne aasta eest. Eit hakkaks warsti oma haleda saatuse üle kurtma. Wanamees läks kambri ja jäigi senna. Eit aga on koguni trööstimata. Kui ma teda kutsusin wahel meile tulla ja küsisin, kas ma wahest mõni teine kord teda waatama ei wõiks tulla, ütles ta, et seda ikka ei taheta. Tuli senna ka weel teisi külasid, Altsoo Jaan ühe teise mehega, need läksid kambri wana jutule. Ma oleks ehk wast ka weel wanaga mõne sõna püüdnud rääkida, aga et teisi ka oli, jäi see tegemata. Eide lugu on küll hale, tema kurwastab enese kas surnuks wõi nõdrameelseks. Kõigi waigistmise peale, kui Sa talle räägid teistest, kes oma poegadest niisama ilma on jäenud, wastab ta aga: Neil on teisi lapsi weel ja nutab ja kaebab edasi. Ei saa teda kudagi waigistada ega aidata.

Mede wana oli minewase nädali Taalis. Seal räägitud, et Jutu Karla, kellel langetõbi peal käis, olewat ära surnud ehmatuse tagajärjel, et sõjawäest teise wenna surmasõnum tulnud. Ei tea aga kumba wenna surmasõnum see oli, ega ometi mitte Juhani. Kuusiku rahwas on oma Jakobi ssurma üle ikka kindlad, aga ka noorem poeg Juhan ei ole tükil ajal kirjutanud.

Seiler Kristjan käis Kesknädal Saugas, rääkis, et Räätsiku Juhani surmasõnum olewat ka walda jõudnud. On Jaanuari kuu haigemajas surnud. Rahwas arwab, et omatehtud wea põhjal. Ega nüüd muud pole kui surma ja haawamise sõnumed. Aga rahwas kannatab kõike

236

Kirjad kodust

praegu üsna rahuliselt, sest wähemalt oldakse selles kindlad, et waenlane siiamaale ikka ei pääse ja et liitlased lõpuks wõidawad, selle juures ei kahtle ka keegi. Aga et see kõik ohwrid nõuab, senna ei saa parata.

Meil olid laupäew kartuli kiskukmise talgud. Inimesi on wähe, päilisi ei saa kudagi. Lõbu lootusel noored talgusele ikkagi tulewad. Kiskusid suurema osa karulid ära ja tegid lõpuks tantsu, kella poole kaheni. Meil on ju suur “saal” selle jaoks. Palkoja Juku ütles, et:”tantsida saab igalpool, aga sarnast head parandat ega laia ruumi pole kusagil”. Noh ajad on küll tõsised, aga noorus peab oma olu ka ometi kudagi alal hoidma, kui iluste ja wiisakalt pidustakse, siis on see ju kõik üsna loomulik . Reieli neiud olid ka siin. Mariial olnud heila jalad päris rakkus. Läksid öösel minema ehk neid küll siia sai keelda. Homikune lehma lüps oli mures. Neid on ju nüüd ka wähem kui enne. Nooremat jaust tüdrukud , Ellat–Juulit on linnas koolis. Erna ei saa weel lehmi lüpsta ja perenaesel on kaksikud ka weel tüliks.

Eliise pidi Petrogradist ära Tallinnasse minema, aga teatas nüüd, et ikka wana koha peale jäeb, pandud palka juure ja lühendatud ka tööaega. Lootsin kord, et ta kodu tagasi tuleb, aga wõta näpust. Tahab weel ilmas ümber kolada.

Täna saab Sulle üks plekktopsik meega posti peale pandud. Kaalub wist kokku 8 naela. See on üks sarnane kandiline topsik, kus enne eli sees on olnud. Punni auk on õhuksse plekiga pealt kinni tinutud, selle wõid nuaga augu seest ära lõigata ja puust punni peale panna.

Papa oli Karu juures selle raha ka ära maksnud. Lehe tellimine sai ka hiljuti kahe kuu peale uuendatud.

Tänawu on sant sügise. Sajab wihma rohkem kui waja. Tööjõudu on muidugi wähe. Siis on ka inimestel kõigil aeg kibe ja kuulukse juba jälle uutest meeste wõtmistest. Talwe tuleb, aga rahu lootust ikkagi mitte. Ainus lootus on, et kui meil siin juba raske on, siis Saksamaal igatahes weel raskem ja kui teda ikka igalt poolt piiratakse, wahest tuleb siis kord ometi tund, kus sellest sajapealisest maust jagu saadakse

Aeg lõpeb, pean oma kriipseldamise jätma. Muudkui terwiseid ja jällenägemiseni

mamma.-.-.-.-.-.-

Mammas kiri:Isa poolt pliiatsiga: 205. Куртиновичи, 6.X.1916.

Lõol 28 sept. 1916Kallis poeg!

Täna nädali eest tuli Sinu kiri 9mast sept. Ei saanud ennem Sulle wastust kirjutada Reieli Mariia käis pühapäew nädali eest Sinu adressi otsimas. Rõõmustas, et Sinult kirja saanud. Tema oli suwel Sinu pool põiki ridadega adressi kirjutmise üle waimustud ja kui ma nüüd temalt küsisin, kas temale saadetud kirjal ka adress niiwiisi oli, siis arwas ta, et mina Sulle sellest olen kirjutanud ja Sa wast sellepärast temale kirjutasidki. Minul aga pole meelde tulnud sellest lausuda.

237

Kirjad kodust

Kui Sa mu paar wiimast kirja kätte oled saanud, siis tead juba misuke õnnetus Tiidu rahwast tabanud on. Nad nutwat ikka weel mõlemad ega lasta ennast mitte “teps trööstida”.Iseäralik on aga, et wana nüüd uue maja walmis tegemisele asub. Palkoja Juhan ja Waarmanni Juhan tegewat kibedasti selle uste ja akende kallal tööd ja ongi juba ka medepool küljes üks aken ees ja korsten suitseb igapäew.

Ka Sinu wana ristiisa Reieli wana Jaan olewat haige ja sellepärast linna pidalisse wiidud. Temalgi wist lõpp enam kaugel ei ole

Siin on wiimastel päewadel jälle meeste wõtmine käsil. Wõeti kolm aastakäiku I ja kolm II järgu mehi. Mede Nikolai wiibis jälle neli päewa linnas, aga tagasi tuli seegi kord. Lõpulikult lahti ta aga ikkagi ei saanud, kui uuesti mehi kutsutakse, peab temagi jälle ilmuma. Arwasime juba, et ta on kroonul “pooleaja suiline”. Altsoo Jaan olewat Tartusse saadetud tohtrite poolt lähemaks läbikatsumiseks. Hilbese Jäss olewat wastu wõetud, niisama ka Wisase Rudolf. Seiler Kristjanil weel minna ei olnud, kui uus kutse tuleb, siis on ta esimeste seas. Praegu on ta meie tööline, aga wist juba warsti tuleb tal kroonu tööle minna heinapressimise juurde. Selleläbi saab ta ka “ajapikendust”, kui selle aja sees wõtmine tuleb. Arwas aga, et sest suurt kasu ei tule. Minna tuleb wiimaks ikkagi. Ega seda heinapressimise tööd kuigi kauaks ei jätku ja pidawat wist ka palgasaamine ära jäema, sellest ajast saadik, kui ta mobilisatsiooni alla käib. Eks maa jäeb ikka meestest lagedaks küll. Isegi wana loll “Wehtre Tõnis” Suigust, kes wiimati ajuti Päriweres teenis, olewat wastu wõetud. Ei tea, mis lolliga seal tehakse, tuleb ehk warsti tagasi.

Sinu kirja wiimane pool, kaebelaul orjameele ja waimu üle, sunnib mind oma “äraorjatud” waimuga ka “mõni sõna” ütlema. Mina pean seda orjawaimu kolli tõesti liiga suureks, wähemalt selles, kui seda kõike, mis Eesti iseloomus jõuetut ja umbuskliku paistab ainult “orjawaimu” süüks aetakse. Kas on siis rahwad, kes iialgi orjanud pole kõigist sellest wabad wõi on siis kõigi nende “orjameelsete” isikute esiwanemad tõesti orjuses olnud. Ei, näha on koguni, et orjusest wabamate esiwanemate järeltulejad palju wähema tahtejõu ja enese algatusega on kui suurema orjuse all kannatajad. Näituseks kohe oma õue alt. Millal on Torilased õieti orjanud, aga kas on lõdwemaid ja küürutawamaid iseloomusi kui just Toris. Kui 1905 aastal täieliste orjade järeltulijate seas neidki leidus, kes ennast ennem mahalasta kui peksta lasksid, siis küürutasid Torilased endid niikaugele, et isegi kommissari Keisrilauluga wastu wõtsid. Ja Tiidu wana perekond. Juba tema esiisadel Murru külas pole kui metsaelanikkudel midagi nietamisewäärt orjust olnud ja kui wana Mart Tiidule tulnud, on ta esite kui heinamaawaht täitsa orjuseta elanud. Hiljem olid nad renditalupojad pisikese rendiga. Lõtwa elu on nad aga ikka elanud, kelle ainus tugewam waimuomadus kadedus ja salakaebtused on olnud. Teatawast “Lõo tondist” ja “Pasha” Lõokoha pidamisest saadik kuni meie päewini.

Kas on Soomlased iialgi orjuses olnud, aga kas on neilgi lõtwusest puudust? Siin on praegu mede kontrollassistent Salowaara. Oli meil assistentisid orjade järeltulejatest, aga oma töö ja toimetusega said nad ajalt walmis. Tõttamine oli nende loomu sees. Kui wähe wõimalik, püüdsid nad mitu talu korraga läbi teha, et ikka õigel ajal walmis olla. Salowaara aga jäeb alati hiljaks. Meile pole ta weel kordagi enne õhtust lüpsi aega jõudnud, nii et järgmine päew terwelt meil ära kulub ja alles weel järgmise päewa lõuneks omaga walmis saab. Nüüd on minewal pühapäewal ühisuse koosolekul ka selle peale tähendatud ja näib, et kõigil ühisuse liigetel temast selle lõtwuse pärast himu aetud on. Kust aga on see lõtwus pärit? Mina arwan, et wist keegi inimene ega keegi rahwas lõtwusest üsna waba ei ole ja mis Sa enese kohta ütled, siis kannad tõesti liig muste prillisid. Sull pole weel midagi just iseseiswalt teha ega talitada olnud. Ohjad on igalpool teiste kättes, sellepärast kardad Sa, et Sa neid hoida ei oska.

238

Kirjad kodust

Saawad nad aga kord Sinu peusse, küll Sa siis näed kudas kohmetus kaub ja osawus ilmub. Usun seda täiesti ja olen seda osalt enese juures näinud. Meil on ainult see wiga, et me kusagil ette tikkuda ei taha. Oleme meie aga kord kohustatud ees olema, siis tuleb julgus ja oskus iseenest. Ainult pea püsti ja silmad selgeks. Asjata kartused kadugu.

Paber ja aeg on napid, teinekord kirjutan rohkem.Seekord head terwist. Jällenägemiseni mamma

-.-.-.-.-.-

Papa kiriю

Isa poolt pliiaatsiga: N. 207. д. Куртиновичи, 1916 г.Lõul 5dal Okt. 1916.

Jaan poeg!Katsun ka paar rida sulle kirjutada, on küll kaani raske toimetada, aga

ühtemoodi ta ikka tehtud saab, kirjutada oleks mull küll, aga ei mõissta seda wooris paberille panna, nii et se sulle hea oleks lugeda. Praegu on meie maal kibedad pääwad, mehi wõetakse sõjatarbaeks rohkel arwul, nii et tulewal kewadel mõni üksik wanamees weel kuskil põllul, kui ime asju ehk näha saab, ka meil on niisugune lugu käes. Nikulai läheb 6dal Okt. Pärnu sõjawäe ülemuse juure, ei tea, kus saadetakse, ei aita nüid keha wigad, jämedad jalad koguni mitte, kellel nüid weel juhtub jäme jalg wõi käsi, neid ei waadata sugugi, waid saadetakse kohe minema, loetakse Eesti rahwa aiguseks ja oma tehtud wiaks.

12, 13, 14, 15dal Okt lähwad kuue aasta walge piletite mehed ette, kui need läbi, siis jälle uued, sest nende seas on palju terwid mehi aga siis on ka maa meestest lage.

Ma tahtsin sinult küsida, kas lõppetate sõja tulewaks kewadeks ära wõi lõhute weel edasi? Ja kui lõppu weel loota ei ole, siis ütle, kes arib tulewal aastal põldu ja kes toidab sõja wäed, mina küll sest asjast aru ei saa.

Mina wõttan oma ja Lõu koha arutamise alla. Ma olen 50 aastat wana ja mitte terwe töö mees, pean ütlema, et mull tulewa kewade mitte üht meest põllule saata ei ole ja ka naesterahwaid kuskilt saada ei ole, kui peaks kohta pidama, siis oleks pidajad mina, Eit ja Anni. Eidest ei ole enam rakendajad ja ei wõi seda temalt enam nõuda. Anni teeks küll wast koduse talituse ühte moodi ära, aga kes teeb põllu töö, selleks läheb kõige wähemalt kaks meest ja üks naene tarwis.

Ma olen mõttelnud koha pidamist päris seisma jätta ja loomad ära müüa, nüid saaks 3-400 rubla lehmast, saaks seekord suure suma raha, aga hirm selle ette, mis peale sõja peale hakata ja kusst siis loomi jälle wõtta. Wõib olla kui sõda lõppeb ja Sinul weel elu ja terwist on ja ehk koju tulla tahad, eks siis hea ole, kui kõiki täiel mõõdul eest leida on, aga kuda seda pidada ja kordas oida, ei tia mina. Mina saaks ennast lahkesti ilma koha pidamatta wabriku töööga ära toita ja weel tagawaraks panna, aga ma ei ole üksi, waid neli.

Oskar oleks küll wõinud kodu olla ja mind aidata, praegusst on Taalis mull kibe waadi punni tegemine ja nende nõudmine on wäga suur, kahe isiku käest sain tellimise 325,000 punni peale. M. Bach teeb kahe masinaga iga päew 4000 punni ja abilisteks on tall 2 tüdrekut ja katlakütja, kõigi selle talitusega oleks Oskar küllalt walmis saanud ja pealegi weel raha wõind omale korjata. Liise käest saime täna kirja tema näikse oma eluga rahul olema, aga Oskar mitte. Ta on aige inimene ja see läbi tujukas. Wana.

Kui sinul midagi tarwis täheb, siis küssi, küll siis saadame. -.-.-.-.-.-

Mamma kiri:Isa poolt pliiatsiga: N. 210. д. Куртиновичи, 29.X.1916.

239

Kirjad kodust

Lõol 19 okt. 1916Kallis poeg!

Kiri 24dast septembrist on juba nädal aega käes, aga wastust pole senini saanud kirjutada. Peaasjaliselt sellepärast, et selle aja sees linnas ei käidud ega kirja ärasaata poleks saanud.

See kole igaw ja pikk sõjamehe elu näib Sind üsna tumedamõtteliseks tegema. Miks Sa ometi kurdad niipalju enese ja oma hakkamatuse ette. Mis iseäralist Sa siis õieti oleks pidand ära tegema. Ma ei ütle ju mitte, et meie s.o. wanemate poolt selles asjas wigu tehtud ei ole, aga Sa ei mäleta ometi mitte oma lapsepõlwe õieti. Sarnane pehme, ainult eestwedada taimeke ja mamma kördisaba kaitsealune polnud Sa sugugi mitte. Elu ja lusti oli Sull ülearugi. Paaris jootus Sillaotsas, Reiul pulmas, Reielil jootudes ja pulmas. Kes oli seal esimene kalpsaja? Ja julgust ei puudunud Sull sugugi. Läksime Arudele. Sealt lapsed ehk küll Sinust suuremad, kartsid ja pugesid nurka. Poiss aga ei kartnud, tiris nad sealt kohe kättpidi wälja. Ja onkudele laksulöömine. Ei maksnud poissi selleks sugugi sundida, sest naljalt ta seda käsku ikka ei täitnud. Reiul pulmas olid hulk lapsi koos ja Sinu eestwõttel kisasid õunapuu aias, mis kole. Reiu papa tuli naerdes ja rääkis: tema tulnud keelama, teised lapsed pistnud jooksmas, Jants aga hakanud wastu. Ja need jäärmarkis käigud, kas Sa neid õieti mäletad. Muidugi, ohje Su kätte ei antud ega polnud Sa selleks ka kudagi himu awaldanud. Aga linnas. Meie käisime sell aastal kaks korda jäärmarkis, kui Sull esimene kord senna saada oli. Põllumeeste seltsi näitus oli jäärmargi ajal. Papa wiis oma harmoniumi senna näitusele ja sellepärast sai seal nii palju käidud. Esimene kord tööpäewal sai poiss sellepärast ligi wõetud, et talle seal riided sai teha lastud. Teine kord jäime näituse õlul öösekski linna ja käisime õhta tsirkuses, kus jõuumehed pommisid pildusid, mis poissi nii waimustas, et tal nägu õhetas, silmad särasid ja naer nii wali oli, et kõik inimesed senna waatama hakkasid. Ma ei tea enam õieti, kas Sa seekord neli wõi wiis aastat wana olid, wist ikka wiis. Kõrinatega muna ei ostetud Selle sugugi (selle tõi papa siis Oskarile, kui see alles käperdas), Sina said ikka suupilli ja ükskord, kui Sa ise mitte ligi ei olnud korgi püsssi, millega Sa kärbseid kõik maha lasksid .

Kes olid siis need aasal iseleitud tuttawad? Tiidu Matu ja Liidi Tõnis. Kui suur on nüüd nende tarkus ja iseseiswus? Tõnise iseseiswus seisis sell ajalgi ainult selles, et ta ilma keelust teadmata mööda peresid lonkis, kus juhtus. Sai aga kudagi haiaget, näituseks libises ükskord natuke palgi otsa pealt, siis kukkus kohe röökides karjuma ja mammat kisendama, kuna Sina ehk küll kaks aastat noorem, sarnasel lool sest wäljagi ei teinud, et haiget said. Ükskord paari aasta wanusselt kukkusid poolpaljalt nõgese põõsasse, kus keha kublusid täis läks, aga mitte ei karjunud, ainult ähkisid. Jonnakust Sull suurt ei olnud, aga ägedust ja elawust, seda oli Sull ülearugi.

Sinu seltsilisteks olid ka weel karjapoisid, kes nii nagu nad meil juhtusid olema Nende seast hoidsid Sa Paha Jaani poole kõige rohkem ja oli tema see tark poiss, kes Sulle kõiksugu nikerdamist õpetas. Suurt iseseiswust pole aga ka temast märgata. Karjapoiss Jakob aga, kelle poole Sa ka küll hoidsid, piinas ja narris Sind nii, et kui Sa raskesti kopsu põletikku haigeks jäid oma jampsimises alati selle üle kaebasid. Wäga wõimalik, et see haiguse põhjuseks oligi. Ei maksaks siis ka mammat selles süüdistada, kui ta wahel nendega läbikäimise eest hoiatas. Ära mõtle ega muretse nii palju. Sina pole kudagi nii wäga nõrk triiphoone taimeke.

Ja Oskari eest ka wäga kurta ei maksa, kui tema kehalik terwis ikka wastu peab, hinge poolest näib ta praegu üsna südi alles olema. Et ta sagedasti ei kirjuta, seda teeb ta sellel põhjusel, et kirjad tsensuri alla käiwad ja ta kõiki oma mõtteid ja plaanisid awaldada ei taha. Koju kirjutas ta nüüd mitme nädalise waheaja järele jälle kord ja saatis ka ühe kaardi. Wõib olla, et ta ka Sinulegi nüüd kirjutanud on.

240

Kirjad kodust

Meie elame wanawiisi aga mehed jäewad ikka wähemaks. Nikolail saab ka juba kaks nädalit täis, et ta kroonumees on. Walgete wõtmisel on Paha Andrei täitsa wabaks saanud, aga jalg olewat tal ka ikka wilets küll. Teistest meestest suurt ei tea. Palkoja Kaarel wist arwatud II järku. Rehed lõpetasime üleheila. Selleaastane wäline töö on nüüd suuremalt jaolt korras. Natuke künda on weel see suurt ei tähenda. Kui sula peab ehk saab sellegagi walmis. Oli nüüd ühe nädali päris kuiwe ilmu külmaga. Üleheila sadas lund. Oli hea põhku laudile wedada. Täna mühab ja kohiseb wäljas, mis kole. Kui walgeks läheb, siis näeb mis nägu ilm on. Sooja nähti kolm kraadi olema. Papa wõtab täna jälle jalgsi linnatee ette. Hobusega siit ronima hakata ei maksa.

Tiidu wana ehitab oma uue maja kallal. Palkoja Juhan ja Waarmanni Juhan on tal seal töös. Aknad näikse juba kõik ees olema. Saab näha, mis plaani ta õieti peab nüüd. Eit tassib lehmi ja hobuseid sööma ja söömast ära ja toob iga natukse aja takka waiu teise koha peale. Wana küsinud Palkoja ja Waarmanni Juhanite käest: Misjaoks Lõo Wana selle uue sauna omale ehitas? Poisid ütelnud: et tahab wist senna elama minna. Wana ütelnud: Ei tema pole weel nii rikas, et sauna elama läheb. Kes 20,000 rikad on, need elawad saunas. Ju siis tema oma rikkust 20,000de peale hindab. Et ta koha nii pea ära müüks, seda wist pole uskuda. Wana arwata, et linnas ikka igaw elada olla. Wist olla tal mõte seda ühe õepojale pärida jätta. See olewat aga ka praegu sõjawäljal. Inimesed aga käiwad nüüd wähemalt üsna julgelt üle tema maa ega pole teda enam neid keelmas näha ega kuulda olnud. Mede Anni oli eidega heila üle jõe juttu ajanud, aga kui Anni eite kutsunud, et ta wahel meile tuleks, ütelnud ta, et ei ma tule ikka ühti.

Kas Sull ehk ka raha tarwis on? Lehe lubas papa jälle kahe kuu peale edasi tellida. Kas Sa lugesid, ma ei tea enam peast mitmemas numbris see oli, kus Kallit “abielu instruktor” nokkida saab. On naljakalt wääratanud.

Tuhat terwist jõudu ja julgust soowidesJällenägemiseni mamma.

-.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: 214. д. Соковичи 18.XI.1916.Lõol 10 nowembril 1916

Jällegi Mardipäew käes. Iga aasta oli meie majas sell päewal enam wähem pidulik laad, wälja arwatud kuus aastat tagasi, mill Sina soldatiks läksid, aga tänawu ei lähe ta harilikust tööpäewast palju lahku. Oli koguni seatapminegi käsil. Lihunik Tamm ostis nimelt meilt ühe kewadise põrsa ja tappis ise ta ka ära. Papaga kaheksi, sest muid mehi meil praegu ei ole.

Nikolai mobiliseeriti ära ja tema isa, kes meil seni ka ikka asjaks kätte tõmmata oli, on üsna haige, suured paised tal kallal. On juba wanainime ka, egas tea, kas tast enam töötegijat saab. Seiler Kristjan läks ka wiimase mobilisatsioni ajal minema, olewat koguni Siberisse saadetud. Missugusesse linna, seda ei tea. Wõib olla, et ta ise Sulle ka kirjutab. Sinu poolt tulid meile paari nädali eest üks kaart ja kaks kirja üsna ükssteise järgi. Kiri papale adresseritud oli kuupäewa järele wanem, aga tuli hiljem kätte kui kiri minule, mis hiljem kirjutud oli.

Oskarilt ega ka Eliiselt pole mitu nädalit kirja tulnud. Papa läks täna õhta Päriweresse, wõib olla, et ta sealt mõne kirja ka saab. Seiler Martinilt tuli ka paari nädali eest kiri. Usub ikka, et ta Oskari wiimaks enese juurde saab.

Pean Sulle ka surmasõnumit teatama. Sinu wana ristiisa Jaan Jaakson, keda Sa talwel Reielil ka nägid, jättis selle ilma jumalaga. 28dal Oktobril maeti ta Torisse maha. Tiisikus, mille idud tal wist juba ammu sees elutsesid oli tema tapja. Ega ta kaua ei

241

Kirjad kodust

waewelnudki, paljalt mõne nädali, ta üsna tööta oli olnudki ja weel wiimasel päewal käinud oma jalaga wäljas. Nii on siis need kaks wenda, kes omal ajal palju tõotanud noored mehed olid, kellest lugu peeti ja mõndagi tähtsat loodeti, oma elukäigu lõpetanud. Mart on jäljeta kadunud, puhkab wist kusagil wõeras mullas. Jaani lapsed on ka surnud. Mardi poeg oli üliõpilane, külap temagi wist juba mobiliseritud on.

Sa käsid omale Postimehest nr. 152 wäljalõiget saata Hindrei westega. Selle Postimehe numbri leidsin ma küll üles, aga sarnast westet ei ole seal sees mitte. Kas see wast mõni teine nummer ei olnud ehk koguni minewa aastane leht. Minu meelespidamine on ka nii töntsiks läinud, et ma mitte ei mäleta, kas ma seda näinud ja lugenud olen. Otsisin küll saadawal olewad lehed kõik läbi. Wõib olla, et ma teda weel edaspidi leian, siis saadan kohe ära. Homme papa läheb linna, küll ta siis Karu juures Sinu wõla ka ära õiendab. Saab ju sea eest hulga raha, 70 kop liha nael, kaalub muidugi kahesaja naela ümber. Mõne nädali eest müüsime wana emmise, mis 500 naela kaalus 75 kop nael. Küll on kõik asjad kallid, aga raha on odaw, niisama ka inimese elu wõi õigem ütelda hing. (11 now. hom.)

Uueda Martin on kodus parandusel. Temal olewat wasak käsi üsna wiletsas olekus. Suur auk sees ja wiimased sõrmed puudu. Käib tihti linnas tohtri juures, sest käsi mädaneb ja teeb walu. Arude Willem on ka weel paranemise aega juurde saanud, tema läinud ülewaatusele karguga. Kark tõmmatud käest ära, poiss rabanud hirmuga tooliserwast kinni, muidu oleks maha kukkunud. Nüüd wist jäätud parandusele määramata aja peale.

See mobiliseerime teeb ikka maa meestest lagedaks küllalt. Saab näha, kas wiimati mitte päris wanade meeste kallale ei asuta, sest nooremad saawad juba kõik läbi. Siis jäewad küll põllud wiimaseni seemendamata. Praegu karjuwad ja hädaldawad linnarahwas lehtedes, et kõik asi kallis ja mõnigi läheb selle juures päris halenaljakaks nagu üks hiljuti siunas talupoegi wõi õigem maaelanikka, et need palju sööwad ega midagi linna müügile ei too, mille õlul linnarahwal toidukraami saada ei ole. Maa elanikud saada wähemagi kraami eest raha küll, suuremat hulka hoida kodus hindade tõusu lootes, süüa endid ägisemiseni täis, niisama anda oma loomadele sõnnikusse tallamiseks toitu ette. Tulgu mehike maale ja waadaku, kudas just kõrgete hindade mõjul nii mitmes majas kõik müügile weetakse ja oma pere halwemini süüa saab kui kunagi wiimasel ajal enne. Nii mitmed aga ei saa kraami nagu wilja ja loomatoitu, sellepärast müügile saata, et inimesed puuduwad. On talusid, kus mõni üksik naeesterahwa hing weel järele on jäenud, kes seal kraami linna weab. Pealegi nüüdsete halbade teedega.

Oli tänawu seda pori ju nii sügawalt, et wõid maantee peal ära uppuda, kõrwalisi teesid ära mine rääkimagi. Wiimati oli natuke enam kui nädal külmi ilmu. Pani jõelegi jää peale.Külmetas maa kõwaks, aga lund ei tulnud. Nüüd aga läheb jälle sulale. Juba kolmat päewa on kraadiklaas sooja pool. Selle ilusa talwe hakatuse ja lootuse lõhub jällegi ära. Inimestel on weel küll rehtesi peksmata ja muid töösid ripakil. Soo Timmermanni Juuli käis heila siin, ütles, et neil olewawt ka kartuled alles noppimata põllu peal hunikus. Rehtresi ei saa nad enne pekksa, kui Ostrohwi masin kodu tuleb. Altsoo rahwal on ikka kõige wiletsam. Neil on weel rukki rehtesidki peksa. Tuaga (rehetoaga) neid ikka wähehaawal wähendawad, aga wihmaste ilmadega pole ka sellegagi midagi teha, sest katusjookseb läbi. Wili liguneb parsil niisama kui põllul. Nüüd pole neil tegijatki, sest Jaan on ka läinud ja palga töölisi praegu ka hõlpsasti kusagilt wõtta ei ole. Wana Jaan läks üleheila Päriwere weskile. Mede aia taga oli wanker ära lagunenud. Wiis meilt wankri, millega weskitee ära käis. Heila tõi tagasi. Papa küsinud ka, kuidas Sa nüüd läbi saad? Wana arwanud, et wäga wiga ei ole, elada saab ikka ühtemoodi. Niipalju on küll selge, et olgu wiletsusi, mis on, aga seda soowiwad kõik, et sakslane kolki saaks. Tema wõitu ega enneaegist rahu ei soowi keegi rikkumata Eestlane. Wõib olla wahest mõned

242

Kirjad kodust

linna huntshantsakad. Maaelanikkudele on waen Saksa ülemwalitsuse wastu 700 aastase orjapõlwe ajal weresse kaswanud. Seda aga soowiwad ja ootawad kõik, et liitlased ometi wähe hakkajamad oleksid ja et nad waest Rumeniat mitte Serbia kombel purustada ei laseksid. Sõja lõpp on aga paljude meelest nii kaugele nihkunud, et nad seda uneski ei julge näha. Tänawad sellegi eest, et ta siia kaela ei tule. Oleksid tarbeained ka wähegi odawamad ja hõlpsamini saadawal, siis oleks rahwa eeleolu weelgi üsna wärske, aga nii mitu wiletsust korraga, see rõhub ikka maha ka küll ehk küll wana Eesti wisadus kõigest wäest wastu paneb.

Terwiseid meilt kõikidelt. Jällenägemisenimamma.

-.-.-.-.-.-

Papa kiri:

Isa poolt pliiatsiga: N. 218. д. Свнюхи. 21. XII. 1916.21sel Nowembr 1916.

Poja Jaanile!Sinu kirja 18dast Okt. sain kätte, katsun sulle selle peale pisut wastata. Esiteks: Mis isa kirja oskamisse puudub, se on lihtsalt “0”. Teiseks: sõja lõppu kohta ei tea küll keegi õieti öelda, aga minu arwamine on see,

et üle aasta ta kuidagi minna ei sa, sest nälg teeb sõjale lõppu ei mitte tina. Kolmandaks: Põllu arimine on praegu lohakil ja tulewal aastal on see weel närum,

nii kui sina arwad, kas wangidega wõi soldatitega tegema akkata, noh see on töö jõu kerjamine ja sellest ei sa midagi head.

Neljandaks: naisterahwaste raiku mineku kohta ei tea mina halwemat kui enne, kes olli hull enne, se on ka nüid.

Wiientaks: Loomi ja kohta ära müia nii kui sa Siitamille oled kirjutanud, ei tee mina iialgi, sest se pole minu siht, waid se on püidmine kõik se eluaeg, mis mina elanud olen, et hästi palju korjata, et lastele jätta ja omale wanal päiwil wõtta oleks.

Kuuentaks: ma ei sa sinust ja Oskarist aru, mis mehed teie õige olla tahte. Kandate wanematte ette wiskeid ja loodate omast jõust küllalt elada saawat, noh niisugused ütlemised ei pahanda ühtegi wanemat, waid elamine teeb ütlejattele ise selgeks, mis õige on.

Seitsmentaks: Karu juurest raamatid sa ei sa, on sinu kirja ära kaotand, kui midagi raamatud tahad saada, siis kirjuta koju, saadan hea meelega. H. Siitam lubas sulle Jaan Lõu luuletused saata.

Kodu oleks sull nüid nattuke nosimist olema, korjan praegu wana wara, sain esimese ja teise trüki eestikeelsed piiblid ja ka paar raamatud, mis mitte waiulikud ei ole, nii kui “Aja wiide Peeru walgel”.

Kaheksanataks: Saatsin sulle täna 50 rubla raha, et wõiks koju tulla naist wõtma. Täna pannin 1000 rbl panka musta päewade jaoks ehk kui Jaan poeg koju tuleb naist wõtma, noh siis annan laua otsas ta ära.

23dal Estonias täna kell 10 lähen hr. Glückiga Pärnu muuseumi waatama, tema lubas mulle wana wara selgitada, et siis paremini teaks edespidi korjata, ma juhtusin ühe rinna nõela ehk prosse saama se on brongsi ajast pärit ja brongsist tehtud on weel …(?)

Ja weel lõppuks: Kui koju lubatakse tulla, siis katsu se teoks teha. Terwit.

Wa wana-.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

243

Kirjad kodust

Isa poolt pliiatsiga: N. 219. д. Свинюхи, 21. XII. 1916.Lõol 1. dets. 1916

Kallis poeg!Minewa Reede tulid Sinu poolt kaks kaarti, üks eide, teine taadi nimele. Minewal

Teisipäewal saatis isa Sulle kirja ja ka raha. Sinu kiri minule tuli juba ennem, aga mull polnud aega wastata.

Mis siit ka suurt kirjutada ongi, kõik läheb oma harjund wiisil. Mehed on suuremalt osalt läinud, kes weel siin on, neid nõutakse ühtelugu kroonu tööle. Kõik asjad on kallid ja ega kõiki pole saadagi.

Suhkru tähti saame piiratud arwul. Õiguse pärast peab ikka üks nael kuus hinge peale tulema, septembri ja oktobri kuu jau saime ikka kuu keskel kätte, aga nowembri tähed tõi papa alles heila wallamajast ära, ei tea, kas enne Jõulu saab enam wõi ei.

Heila käisid wallawanemat ja wolimehi walimas. Soo Hendriku teinud uuesti kolme aasta peale wallawanemaks. Mede wana on seekord ametitest waba. Kohtumehe aja lõpetas suwel ära, wolimeheks mõni mees himustanud teda ka panna, aga jäenud ikka sellest lahti.

Raamatud, mis Sa Karu juure saatsid, olid minewa nädali juba seal olnud, aga papa jala pole neid koju tahtnud tassida. Täna ta kawatseb jällegi linna minna, aga jälle jala ega ta neid seekordki wist toodud saa. Hobuse teed ei tule ega tule. Nüüd oli mõni päe külmetand. Üleheila sadas ka natuke lund, aga tänaseks on seegi jälle sulanud. Jõe pani kinni, nii et jala üle sai, aga tea, mis ta nüüd teeb, kas ajab jälle lahti wõi. Täna on juba üks kraad sooja. Waestele linnainimestele on ehk soemad ilmad paremad, sest puud on kole kallid, aga tee puudusel takistab siiski kõiki tarbeainete wedu. Ei tea, kumb ilm sõjategewusele kaskulikum peaks olema.

Seiler Kristjani poolt saime ka heila kirja. Tema wiibib Jekaterinburgis. Ütleb, et elu üsna hea on, aga siiski ennem kodus puid raiuks, kui seal wiibiks, aga teha pole midagi

Tiidu Wana elab juba uudes majas, minewa Teisipäew kolisid sisse. Olewat weelgi mõned toad poolikul, need jäewat tulewaks suweks teha. Läbikäijaid keelamas ta pole enam käinud, wast jätab selle nüüd üsna järele

Mede Nikolai Mariia ja Lusika Jüri Anni läksid Reede kodust ära, et Tallinna minna mehi waatama. Pidid Teisipäewaks tagasi olema, aga heila õhtu ei olnud weel näha. Kes teab, kuda nad nii kauaks wiibisid. Nüüüd ongi naeste sõit moodis. Kõik käiwad mehi waatamas ja kes weel ei ole käinud, need kawatsewad minna. Torilased käia Lelle waksali kaudu, sealt on lühike maa Tallinnasse. Nikolai oli enne Peterhofis, aga nüüd olewat see meeste kupats kõik Tallinna saadetud. Olewat kuulda, et nad ka senna kauaks ei jäe, aga kuhu neid saadetakse, kes seda teab.

Inimestest puudus on suur. Lehed kirjutawad ja kaebawad, et talu inimesed wilja ega muud müügile ei too weel kõrgemaid hindu oodates, aga selle peale ei mõtle keegi, kust mehed wõtta, kes seda kõik linna weaks. Pealegi sunnitakse ühtelugu kroonu tööle. Saab näha, kust tulewaks suweks põllutöölised wälja wõetakse. Meie oleme ka kimpus. Nikolai isa mede ainuke wäline tööline on. Seegi oli nüüd mitu nädalit ”õppade peal” nagu ennemalt Päka wana ütles. Oli tal suur paise selja sees. Nüüd on juba mõne päewa töös olnud. Weab weistele naerid, ahjukütiks hagu ja muud, mis tarwis on. Peaks kuskilt mõne poisikese kätte saama, kes weel uuel aastal nekruti easse ei käiks. Reielil on Oorekülast ühe saanud. Kui mehi ei saa, peab katsuma tüdrukuid wõtta. Üks pakubki praegu ennast, aga wiiwitame weel otsuse tegemisega. Poisike ehk mõni wanem mees oleks ikka parem kui neid kusagilt peaks sama. Sõja lõppu ei tohi ka enam loota, siis ehk tuleks neid santagi tagasi. Uueda Martini üle kirjutasin wiimati, et ta kodus wiibib. Tema käel ei olewat sõrmed mitte just küljest ära, waid kaks wiimast sõrme liigutamise

244

Kirjad kodust

wõimetud ja peust auk läbi. Olewat õige wisa paranema. Tegewat wist kodus iga päew tööd, kust ta siis paraneda saabki.

Punnide tegemisega on papa kimbus. Teenistust oleks, aga tegijate puudus on suur. Külab tüdrukuid oleks, kes punnid treiks, aga kes saepakud maha wõtab, weab ja lauad saeb, kes põletuspuud teeb? Saab näha, kudas selle tööga läheb, kas jäeb wiimati päris seisku wõi mis.

Aeg lõpeb. Papa tahab kiiresti minema hakata, muudkui head terwist ja jällenägemiseni.

mamma. -.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: 225. с. Гнездично, 29. XII. 1916.Lõol 20 dets. 1916

Kallis poeg!10ne päewa eest tuli Sinu poolt kaks kaarti üks teisest teine neljandast detsembrist.

Oma wiimase kirja Sinule kirjutasin esimesel detsembril. 22sel nowembril saatis papa Sulle kirja ühes 50 rbl. rahaga. See peaks Sulle ometi Jõuluks kätte jõudma.

Pakiga wõid ja muud sarnast saatma ei hakanud, sest ei tea, millas kätte saad ja kallis on ta siin niisama kui seal. Wõi maksab ühisuse liikmetel juba kuni kahe rublani nael. Raha on odaw. Teab kui kaua Sulle sellest saadetusest saab. Ära wiiwita uut küsida, kui näed, et napakas on. Oled osa sellest juba laenuna ära söönud, mis seal weel suurt saada ongi.

Papa kawatseb täna linna minna. Külap ta siis tellib lehte ka jälle paari kuu peale. Saab näha, mis rahu asjast tuleb. Hakkawad sellega õige peale käima. Liitlased wist küll punniwad esiotsa wastu, aga kui teistel tõsine tahtmine on, eks nad siis ka wõi sarnaseid tingimisi leida, millega seda teha wõib. Mis neil sellestki kasu, kui nad weel hulga mehi mahatappa lasewad ja wiimaks ometi wast weel halwematega leppima peawad.

Laupäewases lehes seisis, et Ameerika eeskuju järele ka teised erapooletud riigid hakkawad rahu asjast juttu tegema. Eks ta rõõmustaw oleks küll, kui see müll kord ometi lõpeks, aga et Wenemaa just allajääjana rahu peaks tegema, seda ikka ka ei soowi.

Ilmad on õige külmaks läinud. Laupäewal oli juba 15 kraadi. Sellestsaadik seisab ikka kaheksa ja üheksa. Siiamaale oli maa ikka na palja wõitu, aga heila hommikul tuli hea paksu korra lund maha. Teeb inimestele ometi läbi saamiseks teed. Teekäijad ja koorma wedajad on muidugi enamasti naised ja nii hästi wanast wäetimad kui noorest nõrgad mehed. Tugewad ja jõulised on juba suuremast jaust wälja korjatud. Noh, eks neid selle eest wäe rinnal ole külluses.

Jõulud tulewad jällelgi. Sinul juba seitsmendad kodust kaugel pühitseda. Peaks saatus ometi nii wiima, et tulewa aastaseid, kui ka mitte üheskoos, siis ometi wabamais oludes ja rõõmsama lootusega saaksime pidada, aga kes teab, mis ees wõib olla.

Minu terwis ei ole ka wiimasel ajal kõige parem. Käiwad wahel sarnased minestuse taolised hood peale. Minewal aastal oli ka kord nii, aga see läks ikka mööda jälle, saab näha, mis nüüd siis saab. Arwan siiski, et ma ennemgi kaunis wisa hingega olen olnud, piinab, mis piinab ega ta elu peale ikka käi. Sõja lõpu ma ometi ikka weel ära näen ja sõjaga kooskäiwate ärewuste wiga see wist ka ongi. Peaks mu pojad sealt ikka eluga tagasi tulema, küll siis minu wiga, mis üks närwide wiga näib olema ka muidugi paraneb. Aga tühja, ma ei pidand ju ometi enesest rääkima hakkama.

Reielil käisin ka paari nädali eest, wist wiimases kirjas rääkisin ka sellest. Lydia terwis oli kord ka waewaline, aga nüüd ei olewat wiga. Kawatsewat peale Jõulu linna minna õmblust õppima. Kudas nende wahekord Arroga on, seda ma ei tea ega pole ka

245

Kirjad kodust

Arrot sest saadik näinud, kui minewa aasta meil, mill Sinagi siin olid. Kroonuteenistusest lahti sai Arro juba suwel, ma ei mäleta enam, mis kuul. Ju ta wist wanawiisi ikka Torilaste instruktoriks on.

Ah ei, wabanda, eksisin. Arro olewat nüüd ka kroonule heina pressimas. Selle tööga on mitugi meest ajapikendust saanud. Ka Seiler Kristjan lootis Päriwere eestwõttel selle peale, aga kuulu järgi olnud Päriweredel lähemaid mehi waja päästa. Seileri ajapikenduse kinnitus on alles mõne nädali eest siia jõudnud, mill Kristjan jubateenistuses oli. Ega teda sealt enam sellepärast tagasi ei tooda. Ma wist wiimases kirjas nimetasin, et ta Ekaterinburgis olewat. Ütleb omal päris hea elu olema, aga ei tahaks ometi seal olla.

Kas te Oskariga ka wastamisi ikka kirjutate. Temal näib seal püssi tehaes ka päris heaste minewat. Wiimane kiri tema poolt oli 7dast detsembrist.

Wenna Kristjanile kawatseb papa ka kord kirjutada. Pole tükil ajal tema poolt midagi saanud ega ka temale saatnud. Nüüd on wälja kuulutud warstine uus walgepiletimeeste wõtmine 1909-1901 aastani, arwan, et Reiu Juhan wist ka nende hulka käib, tema oli 1901 numbris. Külap saab ka kroonumees olla. Tema wõlg wõi õigem, isa pärandus Kristjanile on seni maksmata ja sellesama pärast papa Kristjanile kirjutada tahabki. Tema seda sealt wist enam nõudma ei lähe. Sügisel kord kirjutas Juhanile selle üle ja kutsus teda siia õiendama, aga polnud näha ega kuulda. Papa ütles, et kui Juhanist maksjat ei saa ja Kristrjan seda nõuab, tema selle siis omast käestki wõib, aga Juhani käest seda kohtuga nõudma tema ka ei hakka.

Ütlesin esite, et mu terwis kõige parem ei ole. Ära aga sellepärast mõtle, et ma wast pikali maas haige ja lõppemas olen. Ei, ma olen ikka wanawiisi töös ja talituses, söön ja joon tubliste. See on aga wahel muidu nii ja muidugi ärewuste wiga. Wõi ehk ka kange nohu pärast, mis wiimaselajal waewab. Nohu ongi praeguste ilmad mõjul kõigidel.

Sinu raamatute pakk, mis Sa sügisel saatsid, seisab ikka praegu alles Pärnus. Papa oli ta Karu juurest ära toonud ja Juhkami hoiu alla andnud, sest jala ta pole teda koju tassida tahtnud. Täna läheb ta esimest korda selle talwe ajal hobusega, küll ta siis selle ka ära toob.

Saab näha, mihuksed siis mede tänawused Jõulud ka tulewad. Wast Reieli rahwas ühes lastega tulewad kord meile, siis laste kära teeb ehk kord ka elu. Meil olekski muidu alati kole waikne, kui mitte Miiat ei oleks, kes meid kõiki pisut ergutab.

Uduweres wist tulewat ikka ka Jõuluks pidu. Mängitawat “Roinila talus” Minna Rauthi töö. Salowaara läks mõne nädala eest Soome, sealseid Jõulusid pidama. Mede Jõulude ajaks lubas jälle tagasi tulla, et Uduweres pidutegelaste seas teda waja olla. Tema mehike saab siis tänawu kahed Jõulud (Ssoomes ja Rootsis kehtis gregoorriuse kalender 1753. aastast) . Soomlasel õnne. Soldati elust on ta muidugi lahti ja saab dopelt pühad ka weel, eks see tee kadedaks.

Tuhat terwist ja rõõmsaid Jõulusid. Jällenägemiseni mamma.

-.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: N. 230. у дер. Пяски 18. I. 1917. Lõol 8ndal jaanuaril 1917

Kallis poeg!Pühad on jällegi läbi. Juba kuus aastat mill esimesi Jõulusid ilma Sinuta

pühitsesime ja juba teised ilma Oskarita. Kas peaksime neid päewi weel kord ühes koos ehk wähemalt, et igaüks seal kus ta on omast wabast tahtmist wiibib, pühitseda saama. Meie tänawused Jõulud olid külmad ja kinni tuisanud. Jõulu päewadel ei tulnud ka keegi

246

Kirjad kodust

külalilne ega käinud ka me ise kusagil . Wiimasel pühal saime Sinu poolt kaardi 15mast ja kirja 17mast detsembrist. Nagu näha nihkusid Sa sell ajal kibedasti lõuna poole ja sealse sõja liinile ligemale. Kus Sa nüüd juba olla wõid, kes seda teab, peale Jõulu Sinu poolt kirja, aga kaarti pole tulnud.

Raha saatis papa Sulle 20mal nowembril 50 rbl. Et aga Sinu kirjadest näha, et Sa selle jau teekäigul juba ette ära oled söönud, siis saatis ta 28 detsembril teise 50 rbl. weel teele. Esimese leidsid Sa ehk wahest kohale jõudes juba eest, ka teinegi peaks warsti senna jõudma, kui te wähegi paigalisel kohal olete.

Wiimase kirja Sinule kirjutasin 20mal detsembril Oskari poolt tuli Uueaasta päewal kaks kaarti. Kiidab, et ta weel nii wägewaid Jõulusid pole saanudki kui nüüd. Seileritelt Martinilt ja Juhanilt saime Jõulu ajal kirjad. Peale Jõulu pole sealt weel midagi tulnud. Olid ju Jõulu ajal Riia juures suured praginad ja tähtsad wõidud, kes teab, kuda nendegi käsi wõis käia.

Postimehe paari kuu peale tellis papa wist ka Sulle juba enne Jõulu walmis. Uueaasta päewal oli pehme ilm ja käisid meil ka külalised, Reieli perewanemad oma weikeste lastega. Tulewane peremees kannab juba püksa ja on samasugune agar poiss nagu Sinagi omal ajal olid. Ei ole teda aga “Jantsiks” muudetud, waid algusest kohe wana Jaan walmis.

Kolmekuningapäewa laupä õhta tulid meile ootamata külalised Jutu Juhan ja Lõusa Elsbet. Juhan on ka kuuks ajaks kodu käima saanud ja tuli siis ka meid waatama.. Ütleb, et tema elul seal wiga ei ole. Paistis poisil ka kolm paela peal olema. 17maks jaanuariks peab jälle seal olema. Lõusa Elsbet jälle elab enamiste Uduwere alewikus kui ämmaproua ja mängib sealse rahwa seas “tohtre preili” osa. Lõusa wanad olla kaunis jõuetud juba ja mamma ei käi enam metsas wedudel, vaid wõtnud selle jauks ühe wana mehe teenistusse. Miia mängib ikka peremeest ja ka perenaist. Kusti poolt tulla ka wahetewahel mõni kaardikene, olewat Berlinis sealsamas wabrikus, kus ta õppis. Kurtwat kanget kojuigatsust, ei tea, kas on Saksa neiud teda üle löönud wõi, et igatsus ärkama hakkas. Helma wiibiwat Soomes ennast täiendamas. Tulewat sealt wist warsti juba tagasi ja webruarikuu lõpul lootwat Saaremaa instruktori Lauri prouaks saada. Lauri oli enne Saaremaale minekut Uduweres instruktoriks ja oli ka meiegi hää tuttaw. Mobiliseerimisest pääses südame wigade pärast.

Surmasõnumet pean ka Sulle teatama: Wana Timmermannui ei ole enam. Neljapäew 5nda Jaanuari homikust ööd hakand äkitselt rindus kanget walu karjuma ja kolme tunniga olnud kõik lõpetud. Teisipäewal wist tuleb matus. See hea mees on jälle läinud.

Poe Jaanil läinud halwaste. Tema oli wiimati Tallinnas kroonu tööl. Muidugi sõjast pääsemise otstarbel. Mehel kippunud aga sellepärast, et kõik kraam kallis, nappus kätte. Ühtlasi olnud ka igatsus, et pühadeks kodu saaks “lillat lööma” ja lootus, et jäme jalg päästab, läinud kommisjoni, kus aga mehike sõnalausumata walmis tehtud ja sõjawäkke saadetud, nii on siis temagi nüüd soldat ehk küll kaua ja mitmetwiisi sellele wastu pani.

Arude Willem on ikka walge kätte saanud. Tema elab nüüd Põdral ja mõned usuwad, et ta senna wast peremeheks jäebki ja Põdra Jüri lesenaese ära wõtab, aga see jäeb wist paljaks jutuks, sest see naene on ikka oma rohke kuus aastat Willemist wanem.

Uueda Martin on ka ikka alles kodus. Käsi on tal kaunis näutu. Saab näha, kas saab ka lahti wõi tahetakse teda weel. Palkoja Kaarel olewat Krasnoje Seloos, wist ka üks supikeetja. Mede Nikolai kirjutas pühade ajal alles Tallinnast, aga arwab, et sealt warsti ära saadetakse. Tema jäeb wist ikka tööroodu meheks.

Wenna Kristjani poolt tuli ka pühade ees kiri. Wenekeelne. Kodus meil selle tõlkijat ei olnud. Papa käis sellega Päriweres, sai seal ta sisu teada ja kirjutas warsti ka

247

Kirjad kodust

wastuse. Üleheila lasksime Jutu Juhanit ka weel seda kirja enestele tõlkida. Peaasi on, et Kristjan teatab, et ta nüüd ka naesemees on. Naene olewat ea südamega ja rohke rahaga. Saawat temaga heaste läbi. Küsib, kas kodumaal mitte linna läheduses mõnd mõisat wõi suuremat talu saadawal ei ole, kuhu elama wõiks tulla. (9 jaan.)

“Sõratõbiste” suur tohter Oti Peeter on ka wiimasel walge piletimeeste läbiwaatamisel walmis tehtud. Ka Jänese wõi Küti Kristjan on wastu wõetud. Kodumaal on meete read juba üsna õredad. Tööd kannatawad kõik selle all. Mullatöölisi nõutakse wahetewahel ka weel. Saab näha, kes kewadel põllud ära harib.

Jõulu ees on Riia juures suured wõidud olnud, nüüd aga ei ole lehtedes sealt enam sõnumid. See teeb rahwale ärewust ja õhutab mitmesuguseid kuulujuttusid, mis selgemate teadete puudusel just head ei ole, aga see on ju praeguse aja ja olude üks halwematest külgedesst. Ka kõik rõõmustawad teated, mis wana aasta lõpu ees pealinnast tulid, nimelt Riigi wolikogu loodetawa wõidu üle, on tühjaks jäenud. Tagurlus tõstab jällegi wägewasti pead, miks ei peaks see meelt nukraks ja lootusetaks tegema.

Arude Elsa rõõmustas, et tema Anton talle õige rõõmsa kirja kirjutanud, et tal õnn olnud kantseleisse aetisse saada ja ka lootus warsti koduskäimiseks luba saada.

Eesolewal nädalil tuleb meil kõwa rehepeksmine, kui ilmad lubawad. Arude meestel on nimelt rehed peksmata. Sügisel jukerdasid Palkoja poisid Woldu ja Kaarel asja niikaugele, et Reieli masin, mis peksujärjega juba Palkojal oli ja ka Arudele pidi tulema ja mille masinist Woldu oli, tagasi läks, Arudele Tönki ja Uuedale tulemata jättis. Nüüd ei saa sügawa lume pärast ka ühtegi teist masinat naljalt kätte ja ei aita muud, kui peawad wilja meile wedama ja siin ära peksma. Tahtsid kord, et mede masina senna weaks, aga kui teistel lumi sügaw on, näitusseks Päriwere isesõistjagi läbi ei pääse, kudas meiltki siis oma raskete wärkidega senna saab, jäeb ikka kergemaks neil wilja siia tuua. Ega me sellega teenida ei taha, waid ainult peab teisi aitama. Papa arwas kord, et ta maksu ei wõtagi, ainult et nad eli ära maksawad ja puud omal on. Willem wist tuleb kütjaks, tema oli sügisel, kui Erni ära mobiliseeriti oma masina juures ka selles ametis.

Lülle Kusti oli ka kodus käimas. Nemad olewat ka ikka seal lõunafrondil. Olewat nüüd sanitari kohuseid täitmas olnud.

Ajalehtedest on nüüd rahujutud, mis kord õige sagedad olid, jällegi kadunud. Saab näha, millas ja millega see sõda ometi kord lõpeb.

Seekord head terwist ja head uutaastat. Andku taewas Sulle ja kõikile jõudu wastupidada. Jällenägemiseni mamma.

-.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 233. д. Сестратинъ, 5 II 1917.Lõol 26 jaan. 1917.

Kallis poeg!Terwelt neli nädalit ei ole Sinu poolt enam ühtki rida saanud. Ei tea, kas oled Sa

haige wõi midagi takistust kirjadel juhtunud. Oskar kirjutas, et temale oled kirjutanud, et pärale oled jõudnud, aga kuhu? Meile tulid wiimased kaart ja kiri Jõulu wiimasel pühal, üks 15 ja teine 17mast detsembrist. Läksite lõuna poole, ei tes, kas teid seal külm ka nii piinab, kui meid siin. Kui kraadiklaas 10 pügalast näitab, siis on see pehme ilm, enamiste ikka paar pügalat alla ehk üle 20ne. Tänagi näitab jälle 22o. Wähemalt ometi waikne ilm. Mõnel päewal oli weel torminegi 16-17 kraadi külmaga. Lehed räägiwad, et ka Lääne Euroopas igal pool külm olla ja Münchenis külm juba nelikümmend inimest ära wõtnud . Kole, mis peawad waesed sõjamehed kannatama, kes sasrnase ilmaga ilma sooja söögi ja ulualuseta peawad olema. Oh, see sõda, see sõda!

248

Kirjad kodust

Nüüd näikse Ameerikagi selle keeru sekka sattuma. Heila saadud lehtedes seisis, et diplomatiline läbikäimine Ameerika ja Saksamaa wahel lõpetatud olewat. Wahest saadakse ühisel jõul ometi kord sellest Saksa sajapealisest maust wõitu. Et tal allajäemine ometi kord tulema peab, see on kindel, aga mis peawad rahwa pojad enne kannatama ja kui palju neid selle müllu sees peab kaduma, selle peale mõtlemine tumestab wiimaks mõistuse. Kudas ometi teised riigid enne sellest aru ei saanud, et Saksa pesas sarnane madu haudus ja teda nooremalt ja nõrgemalt ära ei saanud häwitud?

Meie kodune elu läheb muidu oma harilikku wiisi, muudkui inimeste puudus annab ennast igalpool tunda. Teiselt poolt takistawad tänawused talweilmad kõike tööd ja tegewust. Metsad on kuhjaga lund täis. Ahjuküti saamisega on rahwal raskusi. Meilgi jäeb puukuur kewadeks päris tühjaks, saab näha, kudas me selle tööga walmis saame.

Rehtesi pekskti meil 9 päewa. Peksid siin Aarude, Töngi ja Uueda. Ka Aasalt ja Ardelt weeti siia kaeru, mis süisel esimese peksu ajal alles kokku panemata olid. Arude Willem mängis masinisti osa. Temal on wõrdlemisi hästi läinud. On ikka lõpulikult lahti saanud. Elab ikka Põdral. Uueda Martin wiibib ka ikka alles kodus. Külap ta wist ka lahti saab. Käsi tal küll just ilusaks enam ei lähe, aga kes selle peale wõib enam waadata. Hea ikka, et niigi on läinud.

Ühe tubli poisi üle aga, Suigu Kusti üle pean kurwa sõnumet teatama. Tema on Jõuluaegsete suurte wõitluste juures raskesti haawata saanud ja ehk küll ka esialgu paranemist loodetud, siiski wiimaks haawadesse surnud. Raske löök wanematele ja ka seltskonnale kahju, et ikka need paremad ja tublimad ennem langewad.

Wana Timmermanni surmast teatasin Sulle wiimases kirjas. Seal majas ei ole ka nüüd peale põdura Hendriku enam muud mehehinge.

Saab näha, kudas tulewal suwel töödega korda saab. Linad said meil ikka tehtud ja üleheila wiis papa need linna 200 rbl kaal (163,8 kg). Wõib olla, et rohkemgi oleks saanud, aga kes mõistabki niipalju enam küsida. Kõik on kole kallis, papa ostis willast riiet kahe paari pükste jauks 5 rbl. küünar, lihtne pruun riie. Wärwisid ei ole saadagi, iseäranis mustast wärwist on suur puudus. Naesed korjawad lepakoori ja muid parkisid. Minagi wärwisin takuseid lõngu kuusekäbidega ja kotitäis kanarpikku ootab, millal willad lammaste seljastkätte saab.

Muretsesime nimelt enestele sügisel jälle paar lammast, muidu wõib päris paljaks jäeda. Wõinael maksab rublasid, piimatoop kolmekümne kopiku ümber. Suhkrupuudus on suur. Enne jõulu saime iga hinge peale ühe naela. On lubatud, et iga kuu kohta naela saab. Septembri kuus, mill see sisseseade algas, saime osad kätte, niisama oktobris, nowembri kuu jäi wahelt ilma. Detsembris saime jälle, aga Jaanuar läheb läbi ega pole siiamaale suhkrust juttugi olnud, muudkui keeda piima ja suppi. Kohwist ja theest, mis iseäranis nüüdse kange külmaga hea oleks, pole juttugi. Sellelp. ka piim ja piimasaadused kallid ongi.

Maainimestel ikka ka elul wäga wiga ei ole, kui tööjõu puudus maha arwata, aga eks linna kehwem rahwakiht saa kannatada küll. Liiati nüüd külma ajaga kolekõrge puuhindade juures. Ega pole ka õiget jalawarjugi kellegile. Naisterahwad käiwad enamasti riidest tehtud “pättidega”. Nahk on kole kallis, pastla paarist nõutawat mõnel pool juba kümme rubla. See on ime, kudas nahakraam nii kallis peaks olema, sest loomi on wiimasel ajal sõjawäe tarwiduseks ometi palju rohkem tapetud kui muidu harilikul ajal. Kuigi pargitud nahk wast wabrikute puudusel hinnas oleks tõusnud, siis ometi parkimata pastlanahk oleks pidand odawam olema.

Nii on asjad meil, aga Saksamaal näib weel palju hullem olema, sest meil on ometi tarbeaineid olemas, ainult kättesaamine on raskendatud, aga seal ei olewat tarwilist osa tarbeaineid olemaski, nii et kõige kiidetud hea korralduse juures rahwal tõsiselt nälgida tuleb. Jõud on neil lõppemas, hing rindus kinni, aga ennast wõidetuks tunnistada,

249

Kirjad kodust

seda Saksa uhkus ja kangus ei luba. Muudkui ilm kannatagu wiletsust edasi teadmata, millal ja millega see lõpeb.

Pärnumaale mujalt sissesõitmine on ka praegusel ajal keelaatud. Pidi ikka siingi suured ülewaatused tulema, majaraamatud kõik järel rewideeritama, aga pole senini weel sellest midagi näha.

Ega tea, kudas nüüd kirjasaatmistega lugu läheb. Lehes seisis kord, et hakatakse sõjameestele saadetawate kirjadele jälle markisid nõudma, nimelt 5 kopikalist marki siitsaadetawatele kirjadele, sealttulewad saada endist wiisi ilma margita saadetud. Pole selle üle pärast enam lehes midagi räägitud ega pole mull ka meeles, mis ajast markisid nõudma lubati hakata. Arude Willem ütles üheheila, et esimesest webruarist. Saadan selle kirja weel wanawiisi margita, aga papa wõib linnas järel küsida, kudas asi on. Üleheila Oskari kirja wiis linna, see läks ka weel wanawiisi.

Täna kawatseb papa sellepärast linna minna, et rohkem petrolelumi tagawaraks tuua. Seda olewat nüüd Pärnu tulnud ja ega igal ajal seda jälle ei saa. Kole külm on küll, pole sellega hea sõita, aga millas ta nüüd suurt soojem on olnud wõi selleks läheb ja kui ta soojem on olnudki, siis ikka jälle tuisune.

Seileri poiste poolt pole ka nüüd kirju saanud, kartsime ehk on ka Jõuluaegsetes lahingutes õnnetust juhtunud, aga üleheila papa oli linnas wanade Seilerite pool käinud, senna on ikka peale Jõulu weel paar kirja tulnud. Kristjan Seiler sügise kord kirjutas. Kirjutasime talle ka wastu, aga ei tea, kas ta on seda kätte saanud wõi ei. Peale selle tema poolt küll enam midagi pole tulnud. Nikolai wiibiwat ikka alles Tallinnas, olewat tööroodus ega elul polla wiga senini midagi. Mehed on kõik laiali, kodud korraldamata, kõikidel muudkui kannatust ja wiletsust on maailm ääreni täis. Millal lõpeb see?

Mida siis nüüd weel kirjutada, ei tea, kas rahasaadetused peaksid Sinu juurde pärale jõudnud olema?

Seekord tuhat terwist meilt kõikidelt. Head õnne ja sitkust wastupidawust Jällenägemiseni

mamma.-.-.-.-.-.-

Papa kiri:

Isa poolt pliiatsiga: 235. д. Сестратинъ 14. II. 1917Lõul 2sel Webr. 1917.

Poja Jaanile!Sinu kirja № 24 saime 30mal Januaril s.a. kätte, suur aitäh selle eest, olli pisut

muret, et nii pikkale jäi. Nagu näha, ei ole sa raha weel kätte saanud, raha sai saata kaks korda esimene

kord 50 rbl., siis saeme sinult kirja, kus näha olli, et wõlga oled palju teinud, selle peale saatsin kohe jälle 50 rbl. seega kokku 100 rbl. ma saadaks weel, aga ootan enne sinult wastust, kas tarwis täheb ja kui palju, home lähen linna, siis katsun sulle pisut saata kuiwatud saia ja mõni nael wõid, kuulda on, et praegust postiga liha ja wõid saata ei saawat, aga ma katsun ehk saab, ka Seiler Martinille saadan seda samma, mis sinule, Martin pois peab minu eest ka hoolt, olen kohustud talle wastama.

Wenna Kristjanilt sain ka tema naise pildi ja pisut kirja, ütleb, et õe Kattile saadab minu kätte 25 rbl. ja sinule lubas raamatuid saata.

Oskarilt saime ka kirja, poisil näitab soldati elu kohta kani kenasti minewat, pea asi on see, et ta oma tahtmist mööda hakkab saama, senini olli ta püssi töökojas ja nüid loodab, et saab autu tehasesse, kus ta ka wiis päewa juba olnud, aga praegust oma wana koha peal tagasi on, sellepärast, et püssitehase ülemas on autu tehase ülemuse juures teda

250

Kirjad kodust

tagasi mangumas käinud, aga pois loodab, et ikka ta autude sekka jälle saab, sest se on tema hing.

Mis meie oma elu kohta käib, noh se küll head nägu ei luba näidada. Kewade jõuab lähedale, tööd on palju, aga kes teeb? Ahju puud on meil praegu tegematta, saab näha, kuidas läheb, kas tulewa talwel on kedagi ahju panna wõi ei, loomadega jäeb kõige rohkem ädase, sest nende toit ja toitmine nõuab palju tööjõudu, aga tegijaid pole kusgil näha. Elame lootuse peale, näeb kuidas läheb.

Terwiseid sinule, et üks kord terwelt koju jõuaks. Wana Vasakul kirjalehe serwal alt üles papa poolt pliiatsiga: Raamatuid saad, mis saada olli. Kas Postimees käib.

-.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: 238. д. Сестратинъ, 20. II.. 1917. Lõol, 9 webr. 1917

Kallis poeg!Kahe nädali eest kirjutasin Sinule. Esmaspäew nädali eest tuli Sinult kiri 8mast, 9mast

jaanuarist. Minewal nädalil kirjutas papa Sinule ja sai ühtlasi ka papa Sinu poole teele

saadetud. Kui Sinu kiri tuli oli mede naisassistent neiu Elend parajasti meil ja et ta järgmiseil päiwil linna lubas minna, siis palusime teda need raamatud, mis Sina nimetasid, ära tuua. Tema täitis seda soowi, aga seda wenekeelelist ramaatut ei olnud ta saanud ehk ta küll paaris kaupluses oli otsimas käinud. “Kalewipoja” lasksime ka tuua, sest Oskari raamatuid saates ei tea õieti, kumba ta anda tahaks. Saad lihtköites eksemplari, parem soldatide hulgas üksteisele laenata, iluköites ehk ei täi teiste kätte anda.

Siis küpsetasin natuke saia ja kuiwatasin selle ära. Ei tea aga, mis wiga see oli, kas sellepärast, et jahud suuremad asjad ei olnud wõi mis, aga kuiwatust peast läks koledasti puruks, nii et kasti sisse päris prügi sai. Wõid sai ka muretsetud, aga seda ei lubatawat siit wälja saata. Jäänud see terwe kupatus Seileri eide hooleks ära saata, wõib olla, et ta sai ühes wõiga saata ja kui ei siis raamatud ja saiapuru üksi. Igatahes ta minewa laupä selle postile pani. Papa läheb homme jälle linna, siis kuuleb, kudas tal sellega läks.

Et Sinu onu Kristjan naisemees on ja sellest meile teatas, kirjutasin Sulle. Minewal nädalil saime tema poolt jälle kirja ühes tema naise pildiga, näib üsna kena inimene olewat. Ühes sellega saatis 25 rbl., mis ta mede wanat Tallinn Katile saata palub. Sinule lubab raamatuid saata. Papa saadab selle 25 rbl. muidugi homme Katile ära. Temal on seda muidugi hädaste tarwis. Sügisel warastati ta paljaks ja haigus, mida ta põdes, wõttis oma jagu kulu.

On aga tänawu küll üks talwe. Wõid õnne tänada, et Sind selle eest ära lõuna poole saadeti, ju seal ikka soojem on. Siin on küll koledad ilmad. Pöörab tuul lõunasse, siis on külm 10ne kraadi ümber ja tuiskab ja märatseb, mis kole, ajab teed ja rajad nii umbe, et kudagi läbi ei taha saada. Läheb aga ilm selgeks ja ilusaks siis pöörab tuul põhja ja kraadiklaas kukub 20ne peale ja sellest weel allapoole ja nii kordub see alatasa. Mitte ühte tõsist sula pole sellel talwel weel olnud, et ometi lume wähe maha waotaks. Kui sellele talwele kewadel äkiline sula järgneb, siis tuleb küll wesi, mis warsti tuppa kallale hakkab tükkima. Küll wõiwad weel linnainimesed kimbus olla, sest ahjuküttus on kole kallis. Küll see elu inimestel silmad pähe ajab. Wiimasel ajal kuulukse toiduainete nagu liha ja wõi hinnad wähe odawamaks läinud olema, wist läbikäimise ja wäljawiimise keelu põhjal. Suhkurt saime wiimati detsembrikuus 1 nael inimese kohta. Nüüd on kuulda, et

251

Kirjad kodust

suhkru järg juba Pärnus olewat, aga enne ei antawat wälja, kui kõik pärale on jõudnud, siis saawat inimesed kahe kuu jagu korraga. Aga näha, kas see lootus täide läheb.

Praegu olewat üks jagu soldatisi Soo Timmermanni juures neid heinu pressimas, mida Tammiste wallast priitahtlikult müüakse. Minewal nädalil eksis üks umbkeelne soldat kord ka meile. Küsis ikka “tabakuu”ja kui mina ütlesin “tabakuu net”, siis küsis “lawka tabaku kupit”. Mina wiisin ta siis wälja ja näitasin ülejõe poole, kus “lawka” asubja kust tee ülejõe sennapoole läheb. Sai aru ja läks. Uueda kohal aga, kus tee kahte arusse läks pööris Uueda poole. Uuedal juhtund parajasti Martin kodus olema. See kui ise soldat, mõistis muidugi niipalju küll wene keelt, et teda õigesti juhatada sai.

Minewal nädalil wõeti jällegi noori nekrutisi. Lähematest tutwatest läksid Palkoja Nikolai ja Kooli Johannes. Wiimane käis küll Pärnus koolis, aga ajapikendust ei ole ikka saanud, aga minewat wist kaardiwäesse.

Mede isal on praegu kibe jooksmine suweks inimeste otsimisega. Saab näha, kudas sellega saab. Suurt walikut ei ole ja hinnad wõi õigem palgad on kõrged. Lubas näituseks ühe poisikesele juba 35 rbl kuus. See olewat ütelnud, et kui ta senine peremees talle nii palju ei maksa siis ta ehk wast tuleb. Ei tea aga kah, on kuulda.et mõned juba 50 rbl. kuus on lubanud.

Ares Saalmanni majas korteris on keegi “Sults Mihkel”. See tegi meil linu ja tuleks ehk wahest ka teenima, aga sellel olewat kaunis suur perekond ja kewadel olewat sealt korterist wäljakolimine igatahes käsil. Kui muud ei saa, siis ei aita teisiti kui peame oma sauna suure toale wahe wahele ja ahjud-pliidid sisse tegema ja sulastemaja ongi walmis. Et naesed oma wahel kiskuma ei lähe, selle eest hoidku nad ise, mis meil sellega asja.

Poe Jaan pidawat Soomes olema. Tema mehike pani küll kaua soldatiks minemisele wastu, aga nüüd saab ikkagi seda leiba süüa. Tema poes kaupleb nüüd tema onu,”Tohw Mihkel”.

Meie pidime papaga ikka Lõusale külasse minema. Minewa laupä oli selleks päris kindel nõuu juba, aga ilm läks wastu õhtut nii külmaks, et selle katki jätsime. Parem oligi, Pühapäew oli külm jälle –20o ligi. Tagasi tulek oleks wilets olnud. Seda enam, et teed koledasti umbes on.

Terwiseid ja jõudu. Jällenägemiseni mamma. .-.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 240 д. Сестратинъ, 14. III. 1917Lõol 2 märts 1917

Kallis poeg!Minewal reedel saime Sinu kaardi 8mast webruarist. Ju see wahe ikka nii pikk on,

et ta nii kaua aega teel on olnud. Wiimase kirja Sinule saatsime paari nädali eest. Paki sisse oli Seileri eit ramatute juurde salamahti ka wõi sisse libistanud, saia prügi oli Martini paki sisse jäenud. Kes teab aga kudas see senna jõudis. Räägitakse olewat ettetulnud, et keegi isik niisama salaja worsti aluspükste sisse pannud, kättesaades pole sealt aga enam midagi leitud. Ei tea, mikspärast sarnane keeldus maksma on pandud, et soldatitele liha ega wõid saata ei lasta, kas neile seal teda nüüd nii külluses jagatakse, et enam waja ei ole. Oleks see põhjuseks, et ühest kohast teise saata ei lasta, siis ei oleks ka erainimestele lubatud saata. Peaks Sa oma raamatupaki ometi wähemalt pühadeks kätte saama.

Meil on täna jälle wähe soojem ilm, aga lund sadas heila ja ka täna hommiku weel nii paksult maha. Küll seda tänawu on. Kui järsk sula tuleb, oi wett, mis siis saab.

252

Kirjad kodust

Papa kawatseb homme linna minna wasikat wiima, see on tänawu neljas wasikas wiia. Eelmistest sai tükist 25 rbl, saab näha, kas homme ka weel nii palju saab, siis oleks 100 rbl täis. Wõib aga olla, et nüüd wasikate “hooajal” hinnad alanenud on. Peawadki wasikad kallid olema, sest piim on niisama kole kallis. Toop kipub 30ne kopka peale ja enne Jõulu oli sealt ülegi. Oleks suhkurt ula saadawal, külap siis piim ka odawam oleks, aga nüüd ei saa ju suhkru puudusel kohwi ega teed teha, ainult wahetewahel maiuseasjaks. Rukkipuud maksis Pärnus hiljuti kuue rubla ümber, täna oli keeegi papale rääkinud, et juba seitse rubla puudast olewat pakutud. Seda ei tea, mis sarnasel lool ikka weel näha saab. Meil maainimestel nüüd küll ehk kõigewiimast häda nii hõlpsasti ei tule, aga linnarahwale ajab ikka hirmu peale küll. Maal on tööliste puudus pearaskuseks. Wiimati kirjutasin, et kawatseme Sults Mihkelt sulaseks wõtta ja sauna suurest saalist talle korterit teha. Selle nõuu pidime aga katki jätma. Ehitus maksaks praegustel oludel ikka palju küll. Palk, mis Sults aastas tahab saada teeb ise 600 rbl wälja, teist niipalju pane maja tegemissse, see läheb liiale.

Papa loodab, et metsatakka endise sauna Juhani koha peal olewa mehe poegadest (temal on kaks kroonu poolt prakiks tunnistatud poega) suweks üks meile tuleb, kuigi mitte alatiks, ometi ajutiselt. Sauna perekond tuleb ka töösse ja wast satub päiwiti mõni muu ka pihku, ju siis ühte moodi põllutöö ikka tehtud saab.

Lauta tahaksime ka katsuda walmlis teha, sest kari suureneb ega taha kudagi enam rehale ära mahtuda. Tänawu on kõik seal sees: 12 karilooma, 2 lammast, 5 siga ja 2 wasikat. Oli juba sõnikut nii täis, et enam uksest läbigi ei tahtnud pääseda, juhtus ometi wastlapäewal hea soe ilm olema ja sai naabrimehi appi, sai muist sõnikut wälja, nüüd wõib jälle elada. Praegu lüpsawad juba seitse lehma, kaks on weel hakkamata. Piima wiime kahe päewa kohta 90 toopi Päriweresse. Toobi hinda nimetasin juba eespool. Raha tuleb, aga läheb ka niisama

Heila saadud lehest leidsime, et Inglased juba Bagdadi kätte on saanud, saab näha, kaks see wõit sakslasi ja Türklasi palju kukutada aitab. Peaks neist ometi kord jagu saadama, et maailmas wiletsused wähenema saaks hakata. Sarnast elu kui enne sõda oli küll muidugi niipea loota ei maksa, aga rasked ajad on inimeste nõudmisi muidugi küllalt alla kruwinud, nii et ka wäikenegi paremus tuntaw oleks. Praegune põlw rahwast ei saagi sõja mõju alt enam wabaks see on niisama nagu organismuses kui inimene ühe raske haiguse läbi on põdenud, siis jäljed terweks eluks tunda on tulew ja kaswaw põlw wahest, kui sellel sõjal heategewaid tagajärgi peaks olema, neid maitseda, praegune põlw ikka seda ei saa, juba nende lugemata ohwrite mälestus rusub nii palju, et endist mureta meeleolu naljalt tagasi ei saa, aga olgu tõsidust peab olema kergemeelsus ka kasu ei too, peaks aga ometi see hirmus kord lõppema ja wähemalt nii, et Germanismus oma wõidu üle hõisata ei saa. Tuhat terwist ja rõõmsaid Lihawõtte pühi. Jällenägemiseni mamma.

-.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: 244. д. Теслуговъ, 24. III. 1917.Lõol 14 märts 1917

Kallis poeg!Soowin õnne kaua surutud soldatile waba kodanikuna uuesti sündides. Kas ei ole

see küll ime, et Wenemaal soldat ja waba kodanik ühes isikus olla wõiwad?Sinu poolt tuli üleheila kaart 17 webruarist, nii siis enne Weneriigi ajaloolist

pööripäewa. Kes teab, millal ja kudas see teade ka teie ridadesse teed leidis. Äkiste ja ootamata

tuli see löök küll meile, ei saanud sellest ennem teada, kui juba wana waliltsus põhjani kukutatud oli.

253

Kirjad kodust

Oskari ja Eliise käest saime Petrogradist ka juba kirjad, mis sellest rõõmust kõnelewad, millega pealinn oma wõidu üle hõiskab, ühes aga ka sellest wõitlusest, mis selle ees käis. Sina oled sellest müllust küll kaugemal, aga kes teab missugused wapustused ka seal olla wõisid.

Peaks ometi kõik see lugu sõja peale heas mõttes mõjuma, et mitte Willemil sellest õnne ei oleks. Loota ju tohiks, et nüüd iga soldat ka weel oma wabaduse eest wõideldes kakskord nii wahwa on kui ennem ja ega siis ometi jälle moona ka puududa tohiks, kui kõik töökäed jälle hoolega platsis on.

Küll on aga nüüd helewust. Lehelugejaks hakkab nüüd küll iga saunamees. Lehed paljastawad keisri perekonna saladusi ja näitawad, kui mäda seal kõik oli. Päris hale mõtelda, et inimesed, kes kõigile eeskujuks peaksid olema, oma kõrgete kohustuste peale sugugi ei mõtle, waid ainult oma kõige tooremate huwidele elawad. Seal on ikka madala talupoja elu palju kõrgem ja puhtam.

Meil hakkawad nüüd ilmad ka soojemaks minema, heila ja täna oli päris sula juba, nüüd õhtu eel aga läheb jälle külmemaks ehk peab sellega teed ka weel kauemini. Õiget teed pole tänawu talwel olnudki. Igawene tuisk kihutas teed harja ja lumi oli kui tuhk, hobustel kole raske wedada, kui keegi wastu tuli, siis oli möödapääsemine raske, nüüd läheb sulaga weel pehmeks, aga kui ta kauem sula peab, lume juba rohkem maha wajutab, siis wast läheb paremaks.

Pühad tulewad ligi, kes teab, missugused need tulewad. Wete lagunemise pärast muidugi suuri sõjalisi sündmusi selle aja sees wast oodata ei ole. Sõja lõpujärk nüüd ometi peab tulema, aga misssugune see saab oleme, kes seda ette teab.

Rahwas on põnewuses kartuse ja lootuse wahel, kas jõuab uus Wenemaa peale mässude wapustamist küllalt mehiselt waenlase pealetungimist tagasi lüüa, kes nagu näib siinpool otsustawat lööki ette walmitawat, kes elab, ju see näeb, lootma peab. Kui Ameerika ka ikka peale hakkab nagu see wiimases lehes seisis, siis peaks see ju ka oma jagu ligi aitama ja kui wenemaal see ilmatu kordnikkude hulk, kes seni rahwa wastu sõjariistus olid, nüüd sõjawäkke saadetakse, siis saab hea portsjon wäge juure. Hiinamaa on saksamaaga diplomatilised läbikäimised lõpetanud. Soomemaa on walitsusega lepitatud, kas see kõik ka mitte wene sõjaariistade wõidule kaasa ei tööta ja kui sakslane siiapoole kipub egas Inglased ja prantslassed ometi magma ei heida, wast siis ometi wõit tuleb ja see sajapealine wõidetud saab, peaks sakslassed ometi nii sama targad olema kui wenelased ja oma wana Willemi ka maalt wälja saatma. Siin oli segaduste ajal kõwa jutt, et Willem olewatki tapetud, aga see jäi ikka paljaks jutuks.

Mida Sulle siis weel kirjutada. “postimees” tuleb Sulle muidugi ükskord kätte, mis seal kirjutud on, seda leiad isegi.

Kodune elu läheb nii ühetoonilisselt, et siin õieti midagi tähtsamat ei ole sündinud. Reielile pole ka tükil ajal saanud. Tiidu wana elab wagusat elu ega pole teede peal kellegi ees enam käinud.

Minewal pühapäewal oli wist Uduweres rahwa koosolek, meie senna ei saanud, mis seal ka muud oli, kui praegust aega selgitawad kõned. Oleks waja nüüd kord kirikusse minna, kuuleks, mis mede kallid õpetajd nüüd ka räägiwad, wähemalt wana Jakobi Schulltsil wõib nüüd küll aju ssegamine olla, wist ikka ta nüü warsti wiimast päewa ootab. Tema mees pidas 1 märtsil oma 25 aastast ametijuubileumit ja just sellsamal ajal sündisid tähtsad lood.

Jah, see 1 märts. Mäletan weel selgesti 1 märtsi 1881 aastal, mill Aleksander II mõrtsuka käe läbi langes. Kudas siis Eesti rahwas kurb ja leinas. Aleksander II oli omale rahwa armastust jõudnud sütitada niisama, kui ta järeltulijad seda kustutada. Pole sugugi rahwa süüd, kui nad nüüd “tsaarrõhuja” maalt wälja saadawad nagu nad siis “tsaarwabastajat” taga leinasid.

254

Kirjad kodust

Jällenägemiseni mamma-.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 253. д. Островъ, 14. IV. 1917.Lõol 5 aprillil 1916(?)

Kallis poeg!Sinu kiri (30) ja kaart (31) tulid mõlemad 24dal märtsil, aga kiri (29) üks päew

hiljem, aga kiri (26) weel paar päewa hiljem, külap wist walitsuse muutuse ajal ka posti asjus wiiwitusi ja segadusi olnud, et esimesed wiimaseks jäid. Kirja (26) sees tähendad et asukoht postitemplil on, aga postitempli asemel on margile ainult sinise pliiatsiga kriipsud peale tõmmatud.

Aitäh pildi eest, kõrw paistaab seal ikka alles peas olema, õnn ikka weel, et külm kõik muud liikmed terweks jättis, oli see aga ka kole talwe küll. Meie lootsime ikka, et Sina ju hulk maad lõuna pool oled ja seal soojem on, aga ju ta seal siisama teraw oli. Meil on ta wõim juba murtud, heila oli juba rohkem kui 10 kr. Sooja. Üleheila õhtul läks jää minema.

Täna hommiku läks papa juba paadiga piima wiima. Täna on ilm aga jälle udune ja wilu, wist tuleb külme päiwi ikka weel, aga mis sest, kewadel on wõim käes ja suwi tuleb warsti.

Nüüd käiwad paljud soldatid kodus, üteldakse, et lastawat kordamööda kõiki kord kodus omakseid waatamas käia. Mede Nikolai tuli suurel neljapäewal ja täna läks jälle minema. Tema käis Tallinna ärewuse päewade ajal ka kord, aga siis ei tohtinud ta kauem olla kui ühe ainsa päewa. Ütleb, et poleks ka wiga olnud, kui siis kauem oleks wiibinud, aga siis nüüd enam ei oleks lastud. Tema asukosht oli senini Tallinnas, nüüd on juba suurem jagu neist sealt ära saadetud, tema ja tema seltsimehed, kes weel senna jäenud, minewat pärast järele, enne aga õpetatawat neid haawu siduma, nii siis on ta wist sanitarite hulgas.

Arude Anton wiibib ka praegu kodus. Suurel reedel tuli ja jäeb wist kuni 20ma aprillini. Heila käis ühes naese ja lastega ka meil. Kurw lugu on see, et lapsed teda wõeraks peawad, poeg Tõnis (saab Jüripäewal nelja aastane) ei karda teda just, aga tahab, et ta warsti jälle ära läheks, tütar Aino aga, kes paar kuud peale sõja alguse sündis, ei saawat senini weel sugugi usaldust tema wastu. Muidu ei ole Anton mitte kõhnemaks jäenud, waid ennem priskemaks läinud, aga minu arusaamise järele siiski kurwameelsemaks.

Endine Arude Erni on ka kodu tulnud, teine käsi olewat kahest kohast kuuliga läbi lastud ja päris wõimetu üsna, aga olgu, mis on, tema ikka sellest koledusest läbi ja wõib jälle wabalt kodumaal elada.

Peaks aga meie sõjawägi wähegi jõudma oma distsiplini hoida ja wälist waenlast wastu tõrjuda, külap siis sisemine elu uue korra õnnistust warsti tundma hakkaks, wana pimedust ja lollust on ju weel küll, aga küll arukamad olewused ka sellest wõitu saawad, kui aga rahu tuleks rahu kindlal alusel.

Uus kord tuli nii palju häkiste, et seda sugugi uskuda poleks tahtnud ja esiotsa ikka nagu hirm oli, et kuskilt nurgatakka wana wõim karistama tuleb. Näib aga nii olema, et wana wõim niipalju mäda oli, nimelt sisemiselt, et ta esimesel kõwemal külgepuutumisel pudenes, wäljastpoolt tued, politseinikud, olid pisut tugewamad ja pidasid rohkem wastu, aga sisemus mattis neidki oma prügi alla, oleks aga ka pealinna politseinikud kohe uue poole üle läinud, siis oleks meie rewolutsion wist üsna wereta korda läinud. Küll oleks tubli, kui sakslased ka meile järele teeksid ja oma Willemi ka kolisse heidaksid, siis tuleks rahu.

255

Kirjad kodust

Kas Sull talwel saadetud raamatupakk käes on? Papa tõi wiimati linnast weel mõned raamatud, mis Karu õde talle kaela määrinud. Teaks, et need Sull lugemata on, saadaksime nad senna, need on A K Green “Naabrimajas”, O. Höckeri “Wannutatud mees”, Friedrich Friedrichi “Töölise naine”, D. von Löschi Mariia Naatsaretist, Erckmann Chatriani “Prantsuse talupoja ajalugu”. Wiimane on suur raamat neljas jaus ja praegusel ajal kohane lugeda. Peale nende on weel A. Needra “Mees mehe wastu” ja Selma Lagerlöfi “Sootaguse tüdruk”. Wõib olla, et need Sull ennem luetud on, sellepärast ei usu kohe saata. Teata meile kohe selle üle, siis wõime nendest saata ja ka weel muid, mis Sa soowid.

Heila oli Pärnus suur rahwakoosolek kõnedega, aga praeguse teega meist keegi senna ei saanud. 23dal aprillil wist tuleb Päriweres midagi sarnast, senna wast ikka kudagi pääseb. Oleks küll waja olema suuremas rahwa keskkohas elada ja kõike seda kaasa elada, mis nüüd sarnastes kohtades näha ja kuulda on

Eliise kirjutas, kui õnelik ta selle üle on, et ta praegusel ajal pealinnas wiibida wõib. Ei tea aga, kas ta senna weel kauemaks jäeb wõi rändab kuhugile mujale. Wiimastel päewadel pole talt kirja tulnud, see oli juba mõne nädali eest 5dal märtsil kirjutud.

Oskari wiimane kiri tuli ka kolme nädali eest. Tema on waimustatud wabariiklane. Noh, teie noored saate kui sõda teid ei tapa, weel kaua uue korra all elada, meie wanad, kes surwe all halliks läinud, rõõmustame ka uue wärske õhu üle, aga pikalt seda meil on.

Paber täis, aeg otsas, head terwist. Jällenägemiseni mamma. -.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: 270. д. Остров, 26. V. 1917.Lõol 17 mail 1917

Kallis poeg!Ei ole Sulle mitu nädalit enam kirjutand. Aeg lendab kiiresti ja tööd on alati nii

palju. Sinu poolt ei tulnud ka mitu nädalit midagi. 9mal mail tuli Sinu kiri Nr. 38, aga kaart Nr. 32 tuli alles täna kätte.

Oskar sai paar nädalit kodus wiibida, 14mal aprillil tuli ja 1sel Mail läks. Siin olles kirjutas ta Sulle ka ühe kirja ja saatsime ka kaardi sünnipäewaks. Need on Sull nüüd muidugi käes.

10mal Mail laskis papa Uueda Martini Sulle 100 rbl. raha teele saata. Kirja ei saanud seekord kirjutada. Teade, et Martin linna läheb, tuli meile wäga äkiste. Waheajal oli aga kibe põllutöö ega polnud kellegil aega linna minna.

Homme kawatseme linna minna, siis wast paneme Sulle ka mõne raamatu posti peale. Käskisid ristpaela all saata, waatasin kalendrist järele, seal seletab, et ristpaela all lahtist ümbrikku ehk banderolli taolist riba, kus adress peal on, tähendaab, siis kleebime ise ühe ümbriku kokku. Kõike raamatuid, millest Sulle wiimati kirjutasin, ei saa praegu saata, neist on mõned teiste käes lugeda ja pakk läheks ka wäga suureks. Saadetud saab: “Prantsuse talupoja ajalugu” 4 köidet, “Naabrimajas” ja “Mariia Naatsaretist”.

Nüüd lubatakse ka söögiaineid jälle soldatitele saata, aga senna kaugele, kus Sina wiibid, on see ikka kaunis kahtlane asi, kui kättesaamine nii pikale läheb, siis on saadetus enne rikkis, kui pärale jõuab, parem siis ikka juba ennem raha saata, ju siis sealt osta ikka saab, kui ka kõik hinge hinda maksab.

Meie elame siin ikka oma wiisi, mõne nädali eest tegime rehetuppa uue ahju, nüüd ei tule enam suitsu sisse, koldesse sai ka teine pliit tehtud, kus suwel keeta wõib, siis ei tee kambrid nii palawaks. Ka sai rehetual uus suurem aken ette tehtud.

256

Kirjad kodust

Oskar juhtus just siis kodu tulema, kui uus ahi juba walmis ja suurem tahm wälja kasitud oli.

Ilmad olid tänawu kewade wäga kaua wilud. Selle aja sees, mis Oskar kodus olla sai, juhtus kõigist kaks ehk kolm ilusamat päewa olema, nüüd on juba nädal otsa soojemad ilmad, ainult sooja wihma oleks tarwis. Suwewilja külw lõpetakse meil täna ära.

Nikolai tuli ka heila koju kaheks nädalaks “otpuski”. Oleks Sinu asukoht lähemal, wahest saaksid ehk ka kord tulla, aga sealt kaugelt Sa nii lühikse aja pärast muidugi ei hakka tulema.

Eliise tuli ka 11 mail kodu, jäeb wist mõneks nädaliks. Praegu wiibib ta Reielil, aga peale pühade tuleb mõneks päewaks ka meile. Oli pealinnas kaunis otsa lõppenud, leiwapuudus on mõju awaldanud, loodetawasti kosub ta kodus jälle peagi.

Siin peetakse nüüd koosolekuid. On ju selleks täieline wabadus käes. Ristipäewal, 10mal(?) mail käisime meie papaga ka kord Uduweres ühest sarnasest koosolekust osa wõtmas. On meie Eesti “suured mehed” poliitiliselt ikka kaunis lapsed alles. Pidid seal kõnelema: kooliõpetaja Piiskar: missugust riigikorda Wenemaale soowime, Hansen: eesti ajutine omawalitsus ja autonomia, Salowaara: Maaküsimus Eestis. Piiskar oli tulemata jäenud. Selle asemel kõneles siis Jakobi kihelkonna kooliõp. Raud, kes ühtlasi ka koosoleku juhataja oli. Raud toonitas kohe alguses, et koosolekud halwasti minna, maa olla haritlastest lage, kõnetooli ilmuda ikka ühed ja needsamad näod, just kui oleks kõneleja nägu peaasi ja mitte aine, millest ta kõneleb ja wiis kudas ta kõneleb. Riigikorrast kõneledes paistis wälja, et ta selles asjas kaunis keskpäraste teadmistega oli. Läbirääkimissed, mis selle järele tulid, ilmutasid weel rohkem keskpärasust. Ei osatud aru saada, et Prantsusmaal wabariigina wähem rahwaline walitsus saab olla kui Inglismaal kuningriigina . Hansen kiitis koguni, et Saksamaal kõige tublim waliltseja olla. Ainus isik, kes asjas põhjani näis aru saama, oli Uduwere preester Oberpahl. Salowaara kõneles maaküsimusest ja selle järele läbirääkimistes ilmus päris korralagedus, näitas wälja nagu oleks see küsimus kodus maad jaotada just nende meeste ülesandeks tehtud, kuna ometi peaasi oleks olnud, omawalitsuse sisseseadmist toetada, kes siis muidugi maaasja sääduseandlisel teel korraldaks. Et nad kaunis hilja peale hakkasid, lubatud kella kahe asemel pool nelja ajal, siis kippus aeg hiljaks jäema ja Hansen jättis oma kõne pidamatta ja algas selle asemel asutatawa “Maarahwaliidu” üle seletama.

Tuli aga korraga sellele ootamata lõpp. Koosolijad, kellest suurem osa naesterahwad, hakkasid äkitselt akendest wälja wahtima ja siis saali ukse poole wajuma kuni saal tühjaks jäi. Tubli kogu sõjawäge tuli Lelle jaama poolt ja läks Pärnu poole. Soldatitel oli nii kõwa tõmbejõud, et kõik wälja jooksid neid waatama. Meie panime ka tulema kartes, et pärast enam soldatite woori wankritest nii kergesti mööda ei pääse. See kartus oli aga asjata. Soldatid jäid Uduweresse ööseks.

Kas koosolejad pärast weel saali kogusid ja Hansenil korda läks oma seletust lõpuni wiia, seda ei tea.

Ilm hakkab wihmamoodi näitama, wõib olla, et homme nii sajab, et linnamineku ära rikub, aga siiski kewadene aeg, kas ta nii hulluks läheb, praegu on küll õieti soe ja ilus, müristab natuke.

Peab lõpetama, aeg on otsas, muudkui tuhat terwist ja häid pühi, peatset ja õnnelikku sõjalõppu. Jällenägemiseni mamma.

-.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 275 д. Пески, 21. VI. 1917.

257

Kirjad kodust

Lõol 11 juunil 1917Kallis poeg!

Ei ole Sinult jällegi mitmel nädalil elumärki saanud. Suwiste pühade eel kirjutasin Sulle ja saatsime ka raamatuid, 100 rbl raha sai natuke ennem saadetud. Küll on kahju, et Sa nii kaugel oled, ennemalt käisid kirjad ikka natuke kiiremalt, nüüd on juba mitu kord nii, et uuemad kirjad enne on kätte tulnud kui wanemad.

Suwiste pühad läsid wõrdlemisi mõnusalt. Ilm oli ilus. Esimese püha õhta sadas müristamise wihma, mis ka wäga tarwis läks. Esimesel pühal käisime õhtul paadiga Päriweres, pidi seal koosolek olema, kus ka Siitam pidi kõnelema. Siitam oli aga nähes, et ilm pilwe ajab, ära sõitnud ja Hansen üksi seletas seal walimiste üle, mis wiimasel pühal ees olid.

Keskmisel pühal käisid papa ja Eliise Uduweres pidul, mina ei läinud, sest tahtsinenne heaste wälja puhata, kui walima lähen. Käisimegi wiimasel pühal wallamajas ära. Oli kaunis hulk ka naiswalijaid. Soo Timmermanni perenaese ja Liise ajasime ka enestega ligi, need wist küll muidu poleks läinud. Meil oli neli kandidati ülewal: Kirjutaja Holtsen, Sinu kooliwend Aleksander Paljapealt, keegi Walter ja medeWana. Kõige rohkem hääli on Paljapealt saanud ja läheb siis Tammiste walla asemikuna maakonna walijate kogusse. Ööl enne seda olid tuli ja weripunased “Kiiremehed” Tallinna sotsialistid enamlased wana weoautodega mööda seltsi ja wallamajasid kihutusetööd käinud tegemas. Nende ettepanek oli walimised jäetagu pidamata, edaspidiseks. Maid asutagu jagama, nimelt mõisad jagatagu ruttu ära ja hakatagu kohe kündma ja weel muid sarnaseid lollusi. Ei saa aru, kas need mehed on juhmid wõi on nad sakslase ja wanakorra poole hoidjad. Kui Sa Postimehe ikka kätte saad, siis leiad sealt nii mõndagi nende wägitükkide üle Eesti rahwa hulgas, nimelt maal neil suurt hakkamist ei ole. Uduwere seltsimajas kuulatud nende kõned ära, aga siis lubatud neid seniks kotti panna, kui walimised läbi saawad. Toris wirutatud nad minema. Lelles käsknud üks wanamees neid kõige haisewama koha peale pugeda. Tallinna tööliste hulgas aga näikse nende kihutuse töö pinda leidwat, siiski õnneks wähese arwu juures.

Meil läheb wiimasel ajal kuiw natuke liiale. Pühade järgi sadas mitu päewa ja tegi põllud päris märjaks. Kippus juba palju olema. Sellepärast ongi nüüd pealmine põllupind plingiks läinud ja nüüdne kuiw waewab seda enam. Rohu ajas aga heaste kasuma, nii et heinasaakwist wäga wäikseks ei jäe.

Meil oli mulluseid heinu weel hea hulk järele; minewa nädali käis üks soldat siin, see kauples neid ühe jau kroonule, homme tulewad ära wiima.

Minewa nädali oli kord kole palaw, ulatas juba 25 kraadini, nüüd on wilum. Müristas ka mõned korrad wiimase kolme päewa sees.

Minewa nädali oli jälle walgepileltimeeste läbiwaaatamine, kus Kännuküla sandid oma “mineeritud” jalgadega hiilgawalt lahti saanud. Keegi naljahammas oli aga Suigus mehikesi hirmutanud, rääkides, et lehes juba ülewal, et nad kõik jälle warsti uuesti waatusele wõetawat, muudkui mehed jälle hirmu täis. Sarnane elu ka midagi ei ole, piina ennass ja karda siiski iga silmapilk, et see kõik asjata on ja ikkagi pead minema. Nagu poe Jaanil oli, nüüd on jalg jäme ja teeb piina ja teenistuses pead ikkagi olema. Teenistusega on mees juba leppinud, ei olewatki wiga, aga jalga ei paranda enam keegi. Pühade ajal oli kodus käimas, siis käinud Reielil. Reieli Mariia ütelnud: “Ena, kroonul aga jämeda jalge jauks ka saapad”. Saab näha, kui kord sõda lõpeb ja sealt santa kodu hakkab tulema, kaks siis kodused isetehtud sandid endid ka sõja ohwritena seltskonna armu hooleks tahawad anda. Seltskonna põlgtus peaks küll niisugustele palgaks olema, kes oma kohust unustanud, teiste kaitse all kodus istudes pealegi weel neid, kellel õnnetus on tõsiselt haiged wõi wigased olla, kahatluse alla saates.

258

Kirjad kodust

Eliise wiibib nüüd kodumaal. On ajuti meil ja enamiste Reielil. Saab näha, kuhugile wõersile wõi jäeb kauemaks kodu. Töö puudust tal siin ei ole, isegi õmblusega wõiks ennast ära toita. Täna õhtuks ootan teda siia, heila käisin kutsumas. Anni tahab homme Torisse Wiidikale minna, kus ta enne sõda elas. Olewat tal seal weel kapi ja riided. Kardab, et koid need õnneks wõtawad. Üksi on talitust wäga palju, olen wana, ei jõua enam nii teha kui enne, siis on Eliiset abiks waja. Tahaksime teda küll päriseks siia, aga ta wist praegu ennast pikemalt köita ei taha.

Kõik soldatid käiwad kodus, kas Sina ka mitte korraks tulla ei saaks? Teete wast ka seal sakstega wennastust nagu sellest nüüd nii palju räägitakse, et mede soldatid waenlasega eraldi sõja riistade rahu olewat teinud. Peaksid saksad ka teistel sõjawäljadel meie liitlaste wägedega ka wendlust tegema, siis wast oleks see midagi wäärt, nüüd aga on tõsiselt teada, et sakslane ainult parajat aega ootab, mill wendadelt werd nõuda, siis peab küll seda wendluse tegemist wastu ülemate tahtmist, suureks lolluseks pidama, aga millal siis wenelased õieti targad on olnud.

Saab näha, kudas see elu wiimaks kujuneb, peaks see Eesti omawalitsus wõi autonomia kord jalad alla saama, siis saaks ehk asjad kindlamale korrale.

Seekord head terwist ja röömsat Jaanipäewa. Nägemiseni mamma. -.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt ka tindiga: № 279. д. Вербень, 18 июля 1917.Lõol 6 juulil 1917

Kallis poeg!Sinu wiimane kiri on juba nädali päewad käes, aga wastust kirjutada pole ikka

weel saanud. On kangesti kibe heinaaeg. Mina küll ise heina tegemas pole käinud, aga minu koduse abilise ajasid minewal nädalil ka mitu korda wälja. Nüüd on jälle mehi küll ja selle õlul võime naesed rahulikult kodust tööd teha. Wana Seiler Ain on meil praegu töömeheks, Waarmanni Jaani poeg Juhan oli, see läks heila õhtu ära oma isale heina tegema. Sauna wana põdes mitu nädalit paisetega, aga nüüd juba kolmat päewa jälle töös ja ka Nikolai tuli sõjateenistusest kodu, arwan, et ta oma kuulmata kõrwa tõttu wist päris lahati sai, aga päris kindlaste ei tea ka ütelda, igatahes pikema aja peale näib ta olema. Egas meil heina ka palju enam teha polegi. Põlluhein ja ka metsast (mets taga olewalt

kultuurheinamaalt) põlluhein on kõik juba ulluall. Õuealt aas kuni alla küüneni ja teiselt poolt saunatakka küüneni niisama. Aasaniidu lõpetasid täna keskhomikuks maha ja praegu peale lõunat wõtawad pealaasas loogu.

Poleks mitte esmapäew, teisipäew wihma sadand, siis oleks wast hein walmis olnudki, aga nuriseda ei tohi. Kui seda wihma ei oleks tulnud, siis oleks sügiseks nälg kindlasti käes olnud, nüüd aga ajas kõik weel kasuma ja tohib loota, et üsna ilma suwewiljata ei jäe. Täna on jälle päris ilus ilm.

Tiidu maa peal tehakse heina. Wana on kõik kolme jao peale wälja annud ja nüüd jookseb töö, mis mürinal mitme masinaga korraga niidetakse.7 juulil

On rõõmustaw kuulda, et teie seal tuleliinil ka ühinete ja Eesti asja meeles peate. Kahju on aga küll, et just nüüd tähtsal ajal nii palju Eestimehi, keda kodus hädasti tarwis oleks, seal peawad wiibima

Mis Sa “Postimehe” kohta ütled, et ta kodumaa asjust wähe kirjutab wõib küll õige olla. Meil muud lehte ei käi. Oskar pidi meile ikka “Pealinna teataja” tellima, aga see oli siis parajal ajal seisma jäenud, nüüd wist ilmuda uuesti teise nime all nagu täna lehest leidsin. Oskar kirjutab ja siunab “Kiirt”, kes täitsa sarnaseid asju nõuab, mis saksa wõitu kindlustada aitaks.

259

Kirjad kodust

Sinu kiri oli 15mal juunil kirjutud. 18mal algas wenelaste poolt pealetungimine. Nagu näha, läksid esimesed sammud hästi. Peaks ometi wenelased wisad olla jõudma ja kord selle hirmsa sõja sellega lõpule wiima

Eliise käis pühapäewal jumalaga jätmas,.esmaspäew lubas jälle pealinna sõita. Ei saanud ikka kodumaal sarnast kohta ja just liht tööline odawa palgaga ei taha ju inime siis enam olla, kui tal wõimalus on suuremat palka ja kergemat elu saada. Läheb Petrogradi ühte toiduainete kauplusesse “kassapreiliks”. Hakkab peremehe söögi peale, siis wast pole enam waja nälgides luuks ja nahaks kuiwada nagu ta kewadel koju tulles oli. Siin läks ikka jälle päris priskeks.

Seiler Kristan oli ka paar nädalit kodu, Jaanipäewal läks jälle. Tema on Eesti polgu mees. Kiidab, et neil seal päris hea elu olewat ja ilus kord walitsewat. Polguisa, keegi polkownik Tõnisson, keda ka lehtedes tihti nimetakse, olewat õige lahke mees ja käiwat tihti õhtuti nendega juttu ajamas. Sõjariistadest aga olewat praegu weel puudus

Arude Anton oli jällegi mõne nädali kodus, minewal nädalil läks jälle minema.Seileri poissa ootasime Jaanipäewaks, olid lubanud autoga tulla. Oli aga selle

asemel kiri tulnud, et neil palju tööd ja praegu ühtgi koju käima ei lubatawat. Toris ajawat Koch ja Ollino oma partei meestega wana walitsuse taolist poliitikat.

On seal paar Pärnu üliõpilast kõnelemas käinud, maatööliste ühisust soowitanud j.m., mille eest neid “Kiire meesteks” tembeldatud. Poisid pole aga ka laisad, kirjutawad lehes ja nõuawad wana Ollinot üles, awalikult lehes waidlema, selle asemel, et waikist süüta kannatajat mängida. Ja weel. Nad on Tori elust näitemängu kirjutanud pealkirjaga “Kuningas Mihkel I”, mis minewal pühapäewal Toris ette kantud. Meie ei tea, kuidas sellega lugu on läinud, pole weel kellegi seal käijaga kokku saanud. Koch oli minewa nädali näitemängu kuulutused üle mustand. Paras talle, eks katsugu nüüd kudas sarnane jant maitseb. Tema on enne sarnaseid tükka küll teinud oma hullu jantidega teiste perekonna pidusid rikkund. Koch käis tänawu paar korda meilgi. Wiimane kord Jaanipäewa ees, kus ta ütles, et Raudsep saatnud teda tellima, et mede isa oma paadi sügise suurema wee tuleku ajaks neile üüriks Tori jõe peal sõitmiseks. Mede isa ka suurt wastu ei punninud ja pidid Jaanipäewa järele kesknädalil järele tulema, aga polnud näha ühti. Wõib olla, et teataw näitemängu jant ta meele nii halwaks tegi, et enam tulla ei tahtnud.

Kirjutan, aga saab näha, millas seda ära saata saab. Wana Seiler kawatseb, kas täna wõi homme õhtu linna minna, siis ta muidugi wiib ära.

Küll on nüüd kõik asi kallis. Heila wiisime lamba ära, wana oina 50 rbl. eest. Lehma eest, üsna weiksepoole lehm, pakutakse juba üle 300 rbl. Selle eest on aga ka tööliste palgad kõrged, 50 rbl kuupalk mehel pole sugugi haruldane asi enam. Enamasti nõutakse ja makstakse rohkem ja mis selle 50 rbl eest õieti saab, waewalt paar saapaid. Saab näha, kui odawaks raha ikka wiimati weel läheb. Elu läheb kirjuks ja kui sõda sügiseks ka ei lõpe, siis ajab silmad pähe küll. Õnn ometi, et wihma tuli, muidu oleks nälja hirm päris tõsine olnud.

Südame teeb kuhjaga täis, kui seal weel tihtisest õlle ja pealegi wiina tegemisest kuuled. Oleks siis olema õlut ometi mõnel tähtsamal perekondlikul pidul, aga muidu tühistel tähtpäewadel, see on ometi liig, aga hoolimist ei ole selles asjas kellegil. Igaüks ütleb, mina wõin seda, tehku teised, mis tahawad, muudkui joowad ja lärmawad, teeniwad altkäe nagu oleks see weel wiimane wõimalus raha saada. Sarnastele inimestele oleks küll kasaka nuuti tarwis, aga parata pole midagi. Miilitsad on küll mõned kinni wõtnud, aga wõi teised sellepärast jätawad.

Pean lõpetama, pole täna ka päris terwe, kõht walutab, jätsin oma küll lõuna söömata, aga senini lugu weel ei parane.

Muudkui head terwist ja õnne. Jällenägemiseni mamma.

260

Kirjad kodust

-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 287 д. Теслугов, 12. VIII. 1917.Lõol 31 juuli 1917.

Kallis poeg!Juba jälle mitu nädalit, kui Sulle kirjutasin. Sinu poolt tuli nädali eest kaart 4dast

juulist . Kes teab, kus Sa nüüd wõid olla. 6dast juulist hakkas ju Wene wägedel suur tagasitulek Galiitsiast, missuguse kääru hulka seal sattuda wõisid, kes seda wõib teada. Küll on see praegune aeg kirju. Elu on nii segi wisatud, et tast enam õieti arugi ei saa, mis see kõik tähendab wõi mis sellest wälja tuleb.

Lehtedes näikse jälle rahu lootusi olema, need on ka senini nii petlikud olnud, et enam uskuda ei suudagi, et rahust weel kudagi asja wõib saada. Siiski elu on õpetanud, et sündmused ikka siis tulewad, kui neid kõige wähem oodatakse. Peab ära ootama, oleks ju õnn küll olema, kui ilma tasakaal jälle kudagi otse saaks säetud.

Kodune elu läheb oma moodi. Sai kaebatud kuiw ja kuiw, aga nüüd on juba nädal otsa pea iga päew wihma tulnud. Suwewiljale ja hädalale, niisama kartulitele oli see küll wäga hea, aga nüüd hakkab juba taliwilja mahategemist takistama, niisama kipub kokkupandud rukki ja nisu kuhelaid määndama ega anna wõimalust neid kodu wedada ja ära peksa.

Meil wedasid minewa esmaspäe, kui weel kuiw oli, osa rukkid kodu ja laupäew said need pekstud, papa arwab, et terad ikka kaunis kõhnaks kuiwawad ja nii siis ka saagiand wäga suur ei tule.

Meie käisime pühapäew nädalil eest pulmas. Waarmanni Juhan, kes kewadepoole meil poisiks oli, kosis Loorentsi Miia ära. Pulmade liia pikkuse üle sai enne alati kurta, aga praegune aeg sunnib need ka nii ilusti lühikeseks ja ka karskeks. Üks öö pidustust ja muud alkoholi mitte kui ainult koduõlut. Üsna kena oli.

Lõusa Helma ja instruktor Lauri pulmad olid ka sellsamal päewal Kuresaares. Meile tuli ka kaart, aga isegi teada, et siit keegi, ka oma kõige lähematest, sellel päewal senna ei saanud. Wõis tore laulatus olla, ajal, mill saksa aeroplanid pommisi pillusid.

Mina ei pea meeles, mida Sulle ennem kirjutanud olen, nii wõib uhtuda, et mõnda asja mitu korda kirjutan ja mõni jäeb jälle üsna ära. Praeguse aja hingelised ärritused mõjuwad kõige hullemini meelespidamise ja ka muu waimu tegewuse peale

Oskar kirjutab wiimasel ajal ka kaunis tihti. Ei tea weel, kas jäeb edaspidi weel pealinna wõi tuleb säält kuhugi mujale minna. Nende polk olnud juuli mässu ajal ka enamlaste seas, tema küll mitte nagu pealinna Eesti soldatid kõik ennast selle mässu ajal asjast eemal on hoidnud, aga kui polk laiali saatmisele tuleb, mis siis temagagi muud sünnib. Poiss ise näib küll julge ja täis lootust olema.

Ma ei tea, kas kirjutasin Sulle, et Toris Ollinost näitemängu mängitud. Üliõpilane Sumberg Pärnust, kes Toris kihutuse kõnesid pidamas käies Ollino ja Kochi kompaniiga kokku oli põrganud, oli selle tüki autor ja ka Ollino osa etendaja. Olnud küll päris Ollino ise, ka hääl olnud sarnane. Isegi wana “Kassi Riia” Ollino kasuema, kelle kasupojana Ollino omal ajal soldatist pääses, ilmunud näitelawale, kass kotiga selgas. Lõusa rahwas kui suured Ollino auustajad olid selle üle wäga õnnetumad. Miia käinud ikka külas allkirju korjamas, et nõuda, et tükki mitte etendada ei lubataks. Sedasama pandud seal mõnelt poolt ka enne pidu algust ette. Autor aga luband wastutada, sest Ollinol on õigus kaebada, kui talle liiga tehtud.

Aeg lõpeb otsa, on juba pime, pean kirja lõpetama. Tuhat terwist Jällenägemiseni mamma

261

Kirjad kodust

-.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 301. д. Волковые, 2 сент. 1917.Lõol 24 aug. 1917

Kallis poeg!On juba neli nädalt täis, kui Sinu poolt wiimase elumärgi saime, kaardi 4dast

juulist nr. 35. Selle waheaja sees on suuri sündmusi olnud. Meie wäed on palju maad tagasi tulnud ja nimelt seal kohal, kus meie arwamise järel Sinagi pidid olema. Pole siis ime, et mure tekkib, et Sinuga kes teab, mis juhtund wõib olla. Oli küll minewal nädalil Postimehes paar tükki Sinu sulest, aga neist kandis teine juuni kuu allkirja ja teinegi räägib siin juba kaunis wananenud asjadest, mis niisama juunikuusse tagasi ulatawad, olgu siis wast mõni teade nagu Ollino laste “kella alla” panek, mis Juulikuul kodust saadetud kirjast pärit wõib olla, mida Sa aga ka ilma selleta teada wõid.

Praegu on siin meeled kõigil ärewil. Homikul saime lehe, mis teateid tõi, et saksad ikka wiimaks Riiga jõudma kipuwad. Kaugel nad siis meist weel on. Kui kaua ometi seda neetud sõda peetakse, kui seal muud ei tehta, kui ühtelugu kautatakse, maad rüüstatakse ja lollust lolluse peale juure tehtakse. Kas siis poleks mitte parem olema, ükskord rahu teha, kui ka kahju ja häbiga, et maa ometi jälle kosuma saaks hakata. Ausat rahu niimoodi ikkagi kätte ei saa ja kui waenlane meie kodumaale sisse pääseb, kas siis meie loodetud omawalitsus wett wedama ei lähe.

Muidu läheb elu kodus oma wana rada. Wili on kokku pandud, rukkirehed juba pekstud. Linu meil tänawu maas ei olnud. Wiimasel ajal sadab kaunis tihti wihma, siiski mitte niisuguse ägedusega kui minewal aastal. Rukki oras on ilus, peaaegu liigagi. Sai natuke palju wara maha tehtud, läheb wiimati liiga suureks, kui ilmad ikka sarnased soojad seisawad. Kes küll teab, sakslased õueaia taga tulewad, sõtkuwad kõik wiimaks ära.

Kristjan kirjutas wenemaalt, temale on ka poeg sündinud. Küllap tas Sulle sellest ehk ka isegi teatas. Lubab nimeks panna Edgar Rudold Oskar. Muidugi siis ristib teda Luteri usku. Weneusus ju mitut nime ei panda. Küsib, kas ehk kodumaal mõne ameti peale wõiks saada, rewolutsion on wist mehe ametist lahti teinud. Saaatsime talle Postimehest wäljalõike üleskusega Eesti haritlastele, kes Wenemaad mööda laiali, et nad oma üle Tallinn teateid saadaks, sest eesti omawalitsuses on haritud mehi waja. Wõib olla, et saab sellest “ärakadunud pojastki” wiimati tubli eestimees, kui sõda mitte seda kõike rusuks ei löö.

Papa tahab homme linna minna, siis tellib muigugi Sulle Postimeest ka weel edasi. Küllap Su rahagi nüüd jälle otsas on, aga kes seda enne saata teab, kui Sinult teadet saab. Paljukest see raha nüüd maksab, saa teise eest mitte midagi, sitsiriide küünar maksa juba rublat poolteist. (25 aug.)

Waarmanni Juhan oli suwel pruudi kleidiriide küünrast kümme rubla maksnud. Tööliste palgad on ka selle järele, alla kolm rbl. päewas ja süüa ei tule keegi enam tööle.

Linna ja maarahwa wahekord on teraw. Käisime paari nädali eest linnas, oli kuulus Pärnu “jäärmark” ka parajasti käimas. Oli pisike küllalt. Ei lugenud just, kas oli kümme ”putkat”. Iga asja ja asjakese eest küsiti hingehinda, pisikese parhi teki eest 12 rbl. tükist, sitsirätikud kuni 2 rbl. tükk, müüjad olewat aga ise neid linna kauplustest rbl. tükk ostnud, ponksi weerandnael üks rbl, ostsin lapsele toomiseks weerandnaaela kookisi, wist oli paar tükki üle kümne 70 kop. Musta niidi rullist küsiti 80 kop. Müüjad ja müüjannad kõik pahaste nägudega leti taga. Üks söögiainete laua taga, kell ka pool pätsi saiagi näis olema, otsis parajasti lapsel pead, noaga, mis tal wist ka leiwalõikamiseks pidi

262

Kirjad kodust

teenima, kõõma kaapides ja muidugi ka täia tappes. Laudadest mööda käies pakutakse kaupa. Ütlen, et hinnad liig soolased. Hoidku, kukuti kisama: Leiwa nael maksab 30 kop., wõi nael üle kolme rubla, kas nüüd maainimestel raha ei ole? Oli seal ka teisi maainimesi. Hakkasime ütlema, et maainimesed küll raha saawad, aga seda ka jälle külluses wälja andma peawad, pealegi on maal tööliste puudus suur, wili kipub koristamata jäema, kell linnas kallis, wõiks maale tööle tulla, saaks süüa ja söögikraami ka weel ligi tuua. Taewas, siis hakkas üks isand siunama. Mida maal õige maksetawat, kas selle eest maksab tulla, soowis, et sõda ka siia ulataks maarahwa majasid ja põldusi häwitama, küll nad siis aru saaks. Arwas, et waja oleks kassakad maale põletama saata. Tähendan, et siis ju linna kõigepealt nälga jäeks ja ütlen weel, et sahkerdajad selle asja hukka on ajanud. Lähen edasi. Teise laua juures on naesterahwas, sealt ostan lapsele pisikese pildiraamastu. Kaeban, et linnalised nii närwiliseks on läinud. Müüja tähndab, “on neil seks ka õigus. Nemad tahawad, et peaksime maale tööle minema. Ennem ma söön mulda, kui et ma talupojale tööle lähen!” Mine räägi siis weel. Tulin tulema, et mitte wiimaks pahemat ei juhtu. Nii on see sõda kõik asjad pahupidi pööranud.

Wargusi on siin wiimasel ajal toime pandud. Kõigepealt warastakse hobuseid, aga ka muud kraami, isegi mesipuid. Wargaid on aga ka kinni wõetud ja siis enamiste igal pool ise malakaga kohtu mõistetud. Mõnigi mees on waewalt weel jalul seisnud, kui teda kõrgema ülemuse kätte wiidud. Arusaadaw, praegune kord wihastab inimesed ära.

Pean lõpetama. Külauudistest nii palju, et Sepa Anna olewat omale jälle uue kallima leidnud, kellest wist ka “wõtjat” loodetawat. Olewat keegi kuuks ajaks kodu lastud soldat Marjassaaare talust. Wanasõna ütleb, et keegi pott nii teraw pole, et talle kaaant peale ei sünni ega keegi tüdruk nii loll, et ta tanu alla ei oska saada.

Arude Willem elab oma wiisi. Olewat nüüd jälle Palkoja Lilliga plaanid käsil. Tuhat terwist. Jällenägemiseni mamma.

-.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: N. 314. Radomõsl 29. IX. 1917.Lõol 20mal sept. 1917

Kallis poeg!Kirjutaks Sulle jälle kord tüki aja takka. Olema wahe ajal Sinu poolt mitu kirja

saanud ühes wäljalõigetega Tallinna lehtedest, nende eest aitäh. Tore lugu, et Pärnu preilid teatawa kirja kohta nii helewil on. Lugesin “Sõjamehest” ka seda daami kirja. Poleks maksnud tühja peale wastatagi, siiski, see mis seal Eesti polkude kohta üeldud, ajab soldati inge tõesti täis. Wiletsake on ta siiski, küll arwab oma wäikest “mina” nii tähtsaks nagu temakese poole wõi wastuseismine ka midagi tähendaks.

Ütle ometi, kas Sina meile “Eesti sõjamehe” tellisid. Hakkas minewast nädalist saadik ilmuma. Esite tuli 24 nummert korraga ja peale selle weel kaks järgmist nummert. Kindel näitus, et ta tõesti järjekindlalt hakkab ilmuma. On ta Sinu poolt tellitud, siis suur tänu selle eest ja ütle ka, millega meie Sulle seda wälja maksma peame, sest ega leht ju muidu tulema ei hakanud, kui pidid selle eest maksma. Ei ole ta mitte Sinu poolt tellitud, siis peame lehe talitusest küsima, kelle heategu see on. Ülepea käib meil nüüd kolm lehte, sest Oskarile tuleb “Wabadus”.

Praegu on siin iseäraline aeg ja olud. Sõjawäge on siin palju. Isegi meie metsa nurka jätkub neid. Minewal nädalil oli meil terwe root kaks päewa ja ööd korteris. Olid meie ruumid kõik täis. Uues lautas ja selle peal oli neid hea jagu. Sauna suur saal oli täis, mede rehetuas 20 meest ja teist nii palju kuiwatise ja aida peal. Tiidul oli ka osa mehi. Palgi panid kohe peale, kolm puud kõrwuti ja ka käsipuu kõrwas. Niipea aga kui soldatid endid meie õues “stroisse” hakkasid koguma äraminekuks, tulid Tiidu taati eite mõlemad

263

Kirjad kodust

jõe ääre, lõhkusid palgid lahati, wiisid puudest need, mis nende oma, ära ja meie omad lükkasid jõkke. on omas kiusus täiesti järjekindlad, ei kohuta neid selles ei “wälk ei kõue mürin, ei waen, ei sõjakärin”, muudkui “elagu jonn”.

Igal pool, kus soldatid korteris, kaewatakse nende omawoli üle, meil olid nad täitsa wiisakad. See tuleb aga peaasjaliselt selle arwesse panna, et Oskar kodus nende keelt mõistab ja ka keegi muu neile kusagil paha nägu ei näidanud. Kartuled olid meil uues laudas laiali alles, keldrisse noppimata, neid nad sealt ikka mõne waka wähendasid, aga neilegi sai ise juure asutud noppima, siis ikka asi liiale ei läinud ja kust see wene nälgiw soldat siis saama peabki.

Mis minusse puutub, siis wõtaks ma ikka kümmekord ennem soldatid hulgal korterisse kui mõne teiste waewa ja higiga nuumatud linna perekonna nagu nad kord meil kaelas olid. Rõõmu tegi see, et meil nüüd uus ja hea saun on, mis kõik selle aja soldatide teenistuses oli. Said mehed wist wiimaseni puhtaks.

Are mõisas on weel soldatisi ja neist hulguwad mõned ka siin ümber. Leidub nende seas ka ulakaid. Laupä õhtul kella 9 ajal käisid kolm tükki meil, küsisid mune ja wõid osta. Meie andsime neile muidu natuke wõid ja nisuleiba. Läksid minema, aga wist ei ole leib kuiwalt alla läinud, sest olid Arude õuest piimanõuu kõige täiega weel kaasa wiinud.

Praegu seisab meil suur rekiwisitsion ukse ees. Saab näha, kui palju meile weel loomi jäetakse. Jahu ja muud topime ja peidame “kindlatesse paikadesse”. On küll lubatud wilja kuni tulewa lõikusenija ka seemet alles jätta, aga see norm saab muidugi pisike olema ja wõib ju ka rüüstamisi juhtuda, igatahes parem, kui tagawara kindlustatud on.

Enese jaoks peidukoobast küll weel kaewanud ei ole, aga loodame, et meie nurgas ometi keegi lahingut lööma ei hakka ja kui sakslane maale peaks tulema, ei tea, kas needki kardetawamad on, kui meie omad wäed ja põgenemiseks ei ole ju ka kusagil kohta. Nälg tapab wõersil ikkagi.

Mina kardan sakslaste tulemisest kõige pealt seda halbtust, et siis Sinust lahku peab jääma. Kirjad ju siis eanm käia ei saa. Siiski peab lootma, kui ikka elu sees seisab, ju rahu kord ometi tuleb, siis ikka jälle ühendatud saame. Peaks terwis ja jõud wastu pidama, siis ikka kõige pahemat ei juhtu.

Mida siis küla uudistest kirjutada. Laupäew nädali eest olid meil kartuli kiskumise talgud ja saunasaalis lõpuks tants. Siis ei olnud meil weel soldatisi, aga Karumatsil korteris olewatest oli neid hea jagu siia ilmunud, kes ka ühes tantsisid ja nalja tegid.

Pean kirja lõpetama, warsti tuleb walge wälja ja siis läheb isa linna ja wiib kirjad ära. Oskar kirjutas Sulle minewa nädali. Heila õhtu kirjutas ta ka mitu kirja, aga oma seltsimeestele. Sinule lubas ta ka warsti kirjutada.

Millas tuleb ometi rahu!Terwist, jõudu ja jällenägemiseni

mamma.-.-.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 317. 24. X. 17 a.Lõol 4 okt. 1917

Kallis poeg!Kirjutaks Sulle weel kord, ei tea, kas saab enam kirja edaspidi saata, sest sakslane

kipub wägise kaela tulema ja ega siis enam wene sõjamehele kirja saata saa. Ärewad päewad on siin praegu küll, suurtüki mürin kõlab igapäew kõrwu,

sakslane on kanna juba Saaremaal maha pannud, kaugel ta meile weel on.

264

Kirjad kodust

Pärnu linnal oli üleheilne öö 2-3 oktobril hirmus aeg. Zeppelinid käisid pommisi pildumas ja wene suurtükid põmmutasid neid. Meilgi oli nii wali mürin kuulda, et aknaklaasid põrusid rohkem kui kõige waljuma müristamise ajal. On põrgulised seal kurja küllalat teinud. Muidugi mitte niisugust, mis neile suuremat sõjalist kasu oleks teinud, ainult rahulisi elanikka tapnud ja hirmutanud ja nende warandust häwitanud.

Mede isa käis heila linnas wana Seileri ära wiimas, kes selle suwe meil töös oli ja oli siis ka neid häwitusi waatamas käind. Pärnu majanduse ühisusesse on üks pomm kukkunud läbi lae sisse, aga ometi ei ole lõhkenud. Inimesed on just seal kohal all keldris olnud, oleks pomm lõhkenud, wõib arwata, mis siis oleks sündinud.

Linna tapamaja on kannatada saanud. Ülepea olewat suurem häwitus siinpool jõe. Räämal olewat ühes kohas parajasti pitspalli peetud. Walgustatud maja järele on wist arwatud seal sõjawäge olema ja on senna pomm wisatud, mis mitme rõõmsa noore elu lõpetanud ja rängaste wigastanud.

Meil oli Oskar juba õhtul kella kümne ajal wärinat ja paukusi kuulnud ja wäljas waadanud ja kuulanud. Meie teised aga magasime seni rahulikult, kui kella ühe ajal kõige waljemad paugud kõlasid ja mootorite mürin õige wali oli. Mina wäljas waatamas ei käinud ega näinud sellepärast ka midagi, isa oli ilma prillita waadanud, muidugi siis ka selgesti ei näinud, aga mitmed teised olid lausa zeppelini näinud ülewal õhus nagu pikka palki. Igaüks aga tõendab, et ta just tema pea kohas olnud ehk küll nägijatel hulk maad wahet, tähendab wist, et ta nii palju kõrgel ja sellega kaugel oli, et igaüks teda oma pea kohal arwas olema nagu taewatähtigi.

Heila päewal kella 10 ajal wurises üks jälle õige walusti ja päris pea kohal, aga ilm oli paksus udupilwes, ei näinud midagi. Heila õhtu on jälle mitmed näinud, seekord aga Pärnus ei ole paha tehtud, waid Wiljandis. Mõisakülast on üle lennatud. Saab näha, mis täna ööse saab.

Wana Seiler tuli täna õhtuks jälle siia. Homme lähewad Oskariga seltsis kahe hobusega linna ja toowad Seileri kraami ja ka eide ära meile, mis ta seal ikka seda müru ootab. Imelik on aga see, et hirmu suurt ei ole, wist on see kupatus kõik juba inimese tuimaks teinud, tuleb, mis tuleb. Ajal, kus igas minutis hulgal inimeste elusid wägiwaldselt peab lõppema, ei tunne omagi elul enam tähtsust olema. Kahe aasta eest olid kõigil suured põgenemise plaanid, nüüd tehta sellest wäljagi.

Sinu seltsimees Andresson wist läks enne seda müru Pärnust minema. Sai meilt 7 raamatut ligi: “Prohwet Maltswet”, Petersooni “Jutustused”, “Lolotte”, “Sootaguse tüdruk”, “Tõõlise naene”, “Mees mehe wastu”, üks raamat on meelest läind ja ka sada rubla raha. Wõid sai ikka ka ligi, Andresson ise oli heameelega nõus wõtma. Peakss ta ikka terwisega senna jõudma.

Minul sakslaste tuleku üle kõige suurem hirm selle kohta on, et omade saatusest enam kudagi teaeid ei saa, sest ega wene sõjawäesse enam kirjutada saa. Aga ehk läheb see kõige raskem karikas weel wiimasel pilgul mööda. Wägesid on siin rohkesti wahest jõuawad wastu panna ja waenlast tagasi hoida. Peaks ometi kord sõda lõppema, mis sellest tapmisest ikka weel kasu on. Oleks ammu aeg, et rahwas rahwale kätt annaks ja walitsused aru saaks, et nemad rahwa, aga rahwad mitte nende pärast olemas on. Nikolai on juba oma auust maas, kui see ka Willemiga sünniks, siis wõidaks inimesesugu sellega palju, aga wõi need wõimumehed oma wõimust ikka jätta tahawad. Kes elab, see näeb, kudas tulewikus elu kujuneb, wõib olla, et läheb lootus täide, et see sõda wiimane on.

Täna sain Eliiselt ka kirja, esimese selle aja sees, mis ta uuesti pealinnas on, ütleb, et temal weel näljast häda pole olnud, sest ta teenib söögiainete kaupluses ja on kaupmehe söögi peal, siis üsna ilma ikka ei jäe, siiski kord kippunud kauplus kinni jäema, et enam midagi müüa pole olnud, aga saanud jälle aineid ja kauplewat edasi.

265

Kirjad kodust

Meil on nüüd wälised tööd kõik korras ja oleks üsna rahulik tundmus talwet wastu wõtta, kui mitte sõda nii läwe ette ei kipuks. Loomade rekwireerimine pidi juba minewal nädalil tulema, kirjutati juba üles, esite pidi iga wiie hinge peale üks lehm jäetama. Siis aga tuli määrus, et piimakarjast, kus piimaga teenitakse nagu meil ühisuses, pool jäetakse. Meie mehed tegid aga weel nii, et ühisuse arwel pool karja jäeti ja peale selle weel need perekonna lehmad. Selle määruse järgi tuleks meil oma 9sast lehmast ainult kaks ära anda. Aga neidki pole weel päritud. Hea asi ikka küll, et meil nüüd Eesti omawalitsus on, hakkawad ikka wastu ka ega lase maad üsna ära lagestada.

Pean seekord lõpetama, wõib olla, et see kiri wiimaseks jäeb ja Willelmi surwet wastu wõtta tuleb. Tuhat tewist ja lootuse peale ütlen kõigest murest hoolimata

Jällenägemiseni mamma.-.-.-.-.-.-.-

Mamma kiri:

Isa poolt pliiatsiga: № 326. 7. XI. 17 a. Radomõsl. Lõol 18 okt. 1917

Kallis poeg!Sinu kirja 4dast ja 5dast oktobrist saimwe paari äewa eest. Hea, et ometi kirja post

weel käib. Raha ja hinnaliste asjade jaoskond on aga Pärnust wälja kolinud. Halb on see, et me Sulle Andressoniga rohkem raha ei märganud saata, praegu ei wõeta seda enam posti peal wastu.

Papa arwas seekord, et suurema summa hoidmine Sull seal ka tülikas on ja ei teadnudki nii wäga enam waenlase pealetulekut karta, sest eks ta juba aastaid siin õue all waritse, aga siia ikka weel pole jõudnud ja egas ta praegugi weel siin pole. On kuulda, et Läänemaa mereäärsed postiasutused tagasi koliwad, wast seatakse Pärnuski, kui asjad rahulikumad, jälle uuesti raha wastuwõtmine sisse.

Rahulikust Pärnus ei tea küll praegu oodata, heila oli jällegi aeroplani wurinat kuulda ja Pärnlased wastasid selle peale paukudega. Mis seal just sündis, pole weel kuulda saanud, pole kellegi linnast tulijaga kokku saanud.

Suurem hirm walitseb praegu rahwa seas oma sõjawäe eest, kui need taganedes hulle tükka tegema hakkawad. Loomad wõetakse niikuinii muist ära. Toris olewat wõtmine juba alganud. Sõjawäed tahtwat siin hoolsamad olla kui Riia juures, kus taganemisel talude loomad ja wili sakslaste kätte jäenud, mida need nüüd oma taganemise juures ikkagi laastawat. Lollus on see kupatus kõik. Kuhu tahetakse see hulk loomi panna, sest siit kaugeale wiia wõi ajada ei jõuta neid ometi, muudkui loomad kõngegu lausa taewa all sügiseste ilmade käes nälgides luuks ja nahaks ehk surewadki mõned päris ära, kellel sellest kasu on. Nälg on igal pool muidugi juba suur, aga söögiaineid laastatakse igat wiisi. Kroonu laastab mõistmata rekwisitsionidega, rahwas jälle piirituse tegemisega. On ikka mäda küll see praegune elamise wiis

Seileri mamma, kes praegu sõjapõgenejana meil elab, käis heila Sauga pool Tollel. Seal räägitud, kudas Kilgil ja Rallil ja weel mujal wiina pruulitawat. Kilgil joodetud üks kroonu heinaostja soldat purju ja warastatud tal magades 600 rubla raha ära, 400 kroonu ja 200 mehe oma raha. Eka ole sarnased inimesed wäärt, et soldatid minnes neile tule räästasse pistawad. Sarnastega ühes saawad aga ka paljud õiglasemad nende arwel kannatada. Mis senna aga teha, see on sõda ja sõja wili. Küll tahaks ajutine walitsus tuupi selle eest, et ta Eesti oma wägesid koondada ega kodumaad kaitsema ei lasknud. Ei oleks tõepoolest sakslase haisu Saaremaal olnud ja Lätlased oleksid Riiga ka küll hoida jõudnud. Rumal Wene walitsus?

Tuhat tänu Sulle lehtede tellimise eest. Kahju ainult, et Sulle nende eest maksetud raha praegu kätte saata ei saa. Poleks Sa mitte neid lehtri tellinud, oleksime praegu mitu

266

Kirjad kodust

päewa ilma leheta olnud, sest Postimehe pakid on wist jällelgi Walgas kaotsi läinud ja meie pole “Postimeest” mitmel päewal näinud. ”Sotsiaaldemokraat” tuleb aga korralikult iga päew ja mis peaasi: ta pole sugugi nii mõistuseta ega hirmus, kui seda selle eluaeg kollitawa pealkirja järgi arwata wõiks. Eesti sõjamees tuleb niisama korralikult kaks korda nädalas ja on päris armas leht. Kahju ainult, et nad kehwuse tõttu ka wiletsal paberil ilmuwad, aga mis senna teha. Praegusel ajal peab kõik endised elu hõlpsused ära jätma ega tohi “silmahimu” ega “elukõrkust” taga ajada.

Tore lugu, et Lilles Wenemaal naesemeheks ja majaomanikuks saab. Ongi üks rahwasegamise aeg Wene soldatid wõtawad siin naisi, Pärnus on neid mitmeid laulatatud, Eestlased jälle seal. Selle moega saabki wiimati üks üleilmline rahwas, üks kari ja üks karjane. Ega siis sõdagi nii hõlbus enam tulema pole.

Ei tea pojakene. Oled Sinagi aastate wiisi kodust kaugel. Tood mulle ka wiimati mõne Ukrainlase wõi Poolaka wõi mõne muu minijaks. Egas seegi mõni imeasi oleks. Ära on see sõda ja sõjateenistus Sinu nooruse muidugi rikkunud.

Oijah. Teised tikuwad ka magamast üles, peab warsti kirja lõpetama. Mida siit weel kirjutada. Pea on ka nii wanaks ja logisewaks läinud, et tule midagi meelde.

Wana naaber Tiidu wana elab ja kaitseb oma warandust endist wiisi. Arude karjased söötnud all ojas loomi. Wõib olla, et mõni loom oma jala ka teinepoole oja tõstis. Wana käinud taplemas. Ei tohtida sugugi ülepea ojasse söötma tulla, olewat kõik tema päralt. Soldatid käiwad pea iga äew sealt heinu norimas. Wana ei taha anda, hind 175 kop puudast olewat odaw. Minewal nädalil kaubelnud ühega, aga seda kuhja, mis Lipmanni Liina kui pooleks heinategija oma olnud. Pole kaubale saanud, aga soldatid wiinud pärast oma woliga selle kuhja ära ja nüüd on Lipmanni Liina oma heintnest ilma. See oli muidugi wana kawalus, et ta teise inimese kuhja oma kuhja pähe näitas. Heila käis jälle üks heina otsija. Oskar wiis ta siit üle jõe ja tõi natukese aja pärast jälle tagasi. Wanat pole kodus olnud. Oskar ja soldat ajasid alles jõe ääres juttu, kui meie aknast nägime, kui wanamees lauda poolt tulles eide warjult piiludes tuppa ronis.

Meie elame muidu wana wiisi, muudkui mehed pakiwad mõndagi asja kastidesse ja püttidesse ja kauwad widewikul mõneks ajaks ära. Kui sõda meid maha tapab ja majad põletab, siis tulewikus, kui siia asud, ole hoolas maad tuhnima, midagi ikka sealt leiad. Seniks aga: loodame, et see kõige hirmsam ikka tulemata jäeb ja “Kelle käsi pani, selle oma ka wõtab” nagu wana usk lausub.

Tuhat terwist. Tuleb waenlane maale, eks siis kirjutame Rootsi kaudu. Jällenägemiseni

mamma. Terwiseid kõikide, ka Seileri paari poolt.

-.-.-.-.-.-

267

Kirjad kodust

268