Varrak 1www.varrak.ee

4 (57) 26. mai 2011

Tagasivaade kevadisele messihooajaleKevadine raamatumesside hooaeg kir-jastajatele ja Eesti Kirjastuste Liidule on selleks korraks läbi saanud. Eesti oli väljapanekuga esindatud Balti raa-matumessil Vilniuses (23.–26. veeb-ruar), Bologna lasteraamatumessil (19.–22. märts) ja Londoni raamatu-messil (16.–18. aprill).

Kui Balti raamatumess on avatud ja vaba sissepääsuga müügimess, mida külastas sel aastal ligikaudu 60 000 leedulast, siis nii Bologna kui ka Londoni messid on keskendunud vaid professionaalidele (Londoni messi kü-lastas üle 24 000 oma valdkonna spet-sialisti) ja tavakülastaja messile raa-matuid ostma ning üritustele ei pääse. Tegemist on ametialaste kontaktide loomise ja autoriõiguste pakkumise-müümise messidega.

Sellest lähtuvalt on messidel aruta-tavad teemad ja toimuvad seminarid ka suunatud erinevatele sihtrühmade-le. Kui Balti raamatumessil toimus pal-ju autorite kohtumisi lugejatega ja üri-tusi nt ka lastele, siis Londoni ja Bologna messid keskenduvad oma valdkonna arengutele või kitsaskohta-dele. Mõlema messi puhul saab öelda, et olulise teemana oli arutluse all digi-lahenduste arengud ja sellega kaasne-vad muudatused.

Bologna raamatumessilt väärib esi-letoomist meie nimeka illustraatori ja autori, välismaal kuulsust kogunud Piret Raua osalemine koos tunnusta-tud illustraatorite André Letria (Portu-gal), Vladimir Radunsky (USA/Vene-maa) ja Paul Zelinsky’ga (USA) vestlus-ringis teemal, kuidas on mõjutanud ja mõjutab digitaalmaailma areng nende tegevust.

Londoni raamatumessilt tahaks lisaks digitaalmaailma arengutele väl-ja tuua ka teise teema – diskussioon tõlkekirjanduse leviku üle ja seda eriti ingliskeelses keeleruumis.

Kuna e-raamatute turg Euroopas on endiselt arenemisjärgus, siis tunnista-vad kirjastajad, et nad on pigem ette-vaatlikud kui kiirustavad. Probleeme tekitavad seadusandlus ja maksusta-mine – e-raamatute erinev käsitlus võrreldes raamatutega – ning e-raa-matute turu hüppelist arengut ei loo-deta enne, kui tehniliste vahendite (lu-gerite) hinnad oluliselt langevad.

omakorda loevad Eesti Draamateatris Andrus Kivirähki „Kevadist Lutsu”.

Kirjanduslikud retked ja muu paeluvAlati on olnud oodatud kirjanduslikud retked ning need on kavas ka sel keva-del. Neist kõige populaarsem on olnud retk Tallinna Vanalinnas apteeker Melchiori radadel ning võib öelda, et seekord on korraldajatel varuks ka paar üllatust. Osa võib veel saada ret-kest Nõmmel, Tallinna Botaanikaaias ja Jaan Krossiga seotud paikades.

Lisaks Kirjanike Majale toimuvad festi-valiüritused Lastekirjanduse Keskuses, raamatukauplustes, Tallinna Keskraama-tukogus ning festivali juhatavad 30. mail sisse luulelugemised mitmes Tallinna kohvikus ja luuledisko Kuku-klubis.

Sel aastal on festivali HeadRead kok-kupuutepunktiks filmimaailmaga Dickensi romaanidel põhinevate filmi-de programm Katusekinos. Kõiki filme juhatavad sisse kirjanikud.

Festivaliprogramm on juba valmis ning sellega on võimalik tutvuda meie kodulehel: www.headread.ee. Kui prog-rammis peaks tulema muutusi, siis ka-jastuvad need just seal. Jooksvaid uudi-seid festivaliga seonduva kohta saab vaadata ja lugeda meie Facebooki lehe-küljelt Festival HeadRead.

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit© EKL 2012

Krista Kaer festivali toimkonna liige

Kevad hakkab kätte jõudma ja juba neljandat aastat tuleb ka Tallinna Kirjandusfestival HeadRead ehk

pidu sõnas eneses. Sedapuhku on festi-vali toimumisaeg 30. mai – 3. juuni ja peamine tegevuspaik Kirjanike Maja Musta laega saal aadressil Harju 1.

Nagu ikka, ühendame festivaliüritus-tes kodumaised ja välismaised esinejad, lastekirjanduse ja täiskasvanutele mõel-dud etteasted. HeadRead festivalil ei ole väljakuulutatud peaesinejat – selle ase-mel on nüüd juba viiel päeval terve rida luuletajaid ja proosakirjanikke, kes on kõik omanäolised ja huvitavad ning aita-vad maailma natuke teise pilguga näha.

Peotäis põnevaid esinejaidVälismaised kirjanikud tulevad eri maa-dest ja toovad eesti lugejale lähemale oma erisugused kogemused. Ljudmila Petruševskaja näiteks ei räägi mitte oma näidenditest ega proosaraamatu-test, vaid esineb hoopis kirjandusliku kabareeprogrammiga. David Mitchell, kelle romaan „Pilveatlas” osutus 2007.aastal Apollo raamatukaupluse küsitlu-se põhjal Eesti kõige paremaks tõlke-teoseks, räägib oma raamatute loomi-sest ja loodetavasti ka sellest, miks on

Tänapäeva kirjastuses ilmunud Jüri Talveti monograafias „Juhan Liivi luule” püüab Talvet vastata küsi-musele, kuidas on ülepea saanud võimalikuks see luuleime, mille looja Liiv oli ja mis on mõõtmete poolest niivõrd suures kontras-tis oma looja eluga. Teiseks pa-kub Talvet väga põhjalikku sissevaa-det Eesti ühe armastatuma luuletaja Juhan Liivi loomingusse, täites sel-lega ühe tühimiku eesti kirjanduse käsitlemises.Vt lk 2

E E S T I K I R J A S T U S T E L I I D U A J A L E H T Nr 3 (64) 26. aprill 2012

uudisedkolumn

tema teostes aeg-ajalt esinenud eestlas-test tegelasi. Kanada kirjandust esinda-vad Rawi Hage ja Madeleine Thien, mõlemad kõrgelt hinnatud ja meisterli-kud loojad. Neid saab näha ja kuulda ka 4. juunil Tartus.

Veel on tulemas kirjanduse rokkariks nimetatud austerlane Thomas Glavinic, poeetiline hollandi kirjanik Arthur Japin, juba kolmandat korda festivalil osalev Jason Goodwin, inglise krimikir-janik Natasha Cooper, vene-inglise ro-maanikirjanik ja esseist Zinovi Zinik, imeliselt muusikat ja kirjandust loov norralane Ketil Bjornstadt, norra filo-soof Lars Svendsen, tuntud ja ohtralt auhinnatud prantsuse kirjanik Paule Constant ja soome uuema kirjanduse suurepärane esindaja Tuomas Kyrö, keda on võimalik kuulata ka 1. juunil Tartus ja 2. juunil Viljandis.

Lastekirjanduse Keskuses esineb soome lastekirjanduse Finlandia auhin-na saanud Siri Kolu. Hindikeelse „Kalevipoja” saamislugu tutvustab tõl-kija Vishnu Khare koos Eesti Kirjandu-se Teabekeskusega.

Lisaks on võimalik näha eesti luuleta-jate luulekavasid, arutlusi nii Eesti kul-tuuri kui ka ajalookirjanduse teemadel, kunagiste käsikirjaliste almanahhide au-torite esinemist ning luule- ja muusika-kavasid. Lisaks luuleslämmile loetakse sel aastal võidu ka proosat ning näitlejad

Kaidi UrmetEesti Kirjastuste Liit

tegevjuht

Jüri Talveti Juhan Liiv

Algasid uued kirjandus- võistlusedKirjastus Tänapäev kuulutas välja kaks uut kirjandusvõistlust. Eesti Lastekirjanduse Keskusega koostöös korraldatava noortekirjanduse võist-luse uusi käsikirju oodatakse 1. det-sembriks 2012. Ühtlasi kuulutati välja ka romaanivõistlus, mille tähtaeg on 1. veebruaril 2013. Noortekirjanduse võistlus toimub juba seitsmendat kor-da, romaanivõistlus neljandat korda. Võistluse kohta leiab täpsemat infot aadressil raamatupalat.blogspot.com

101 looma Peeter ErnitsaltKirjastuselt Varrak ilmus äsja uus raa-mat sarjast „101 Eesti... ” – Peeter Ernitsa „101 Eesti looma”. Autor üt-leb: „Püüdsin selles raamatus portre-teerida loomi, kellega eestlane kõige enam kokku puutub: ükskõik kas siis kodus, suviti maal, aias, põllul, met-sas või rannas. Heade tuttavate seas valiku tegemine oli muidu nii meeldi-va töö juures kõige raskem. Nii kogu-nes mu arvutisse palju rohkem lugu-sid kui need 101. Viimaks tuli lõplik valik teha. Liisk pidi langema. Kõige väiksem loom, keda ma oma raama-tus olen portreteerinud, on vähem kui 3 mm pikkune oa-lehetäi. Kõige suu-rem on ligi kolme meetri pikkuse ke-rega põder. Kõik ülejäänud mahuvad nende kahe tegelase vahele.”

Aino Perviku uus lasteraamatÄsja ilmus Aino Perviku uus lasteraa-mat „Klabautermanni mure”, mille on illustreerinud Regina Lukk-Toompere. Tegevuse keskmes on purjelaev Pami-na, mille pardal elab vanaisa Koter-mann oma perega. Kotermannil on sõber Klabautermann, kes on samuti laevahaldjas. Klabautermannil on suur mure – mässajad on Klabauter-manni laeva kapteni üksikule saarele jätnud ja laeva oma kätte haaranud. Nüüd veavad kurjategijad laeval sala-kaupa.

Õnnitleme Aino Pervikut 80. sünnipäeva puhul!

Inglise kirjanik Jason Goodwin külastab Tallinna kirjandusfestivali kolmandat korda. Ta esineb 2. juunil nii Eesti Kirjanike Liidu saalis kui ka Rahva Raamatu Viru keskuse poes. Foto meenutab eelmise aasta festivali, Goodwiniga vestleb Krista Kaer.� Foto�Kärt�KuKKur

Kirjandusfestival HEADREAD tulekul

Varrak2 4 (57) 26. mai 2011

www.varrak.ee

ma mitmekülgne nagu meie elu, sest minu arvates saab kirjandus elu ja mõt-lemise keerdkäikude paljastamisel pal-ju ära teha ja jõuab tõele lähemale kui mistahes faktid. Samas eeldab mitme-kesisus autorite küllust ja vastus teie küsimusele on, et kirjutajaid võiks olla rohkem. Rohkem on neid aga siis, kui nad suudavad kirjutades ellu jääda – ehk leiavad esmalt lugejaid ja siis loo-detavasti ka lugejate tunnustuse.

Kas on plaanis kirjutamist jätkata?Kirjutamis-nirvaana tekitab sõltuvust. Ma ei usu, et ma sellest kunagi täielikult vabanen.

ma levitajana, teisalt aga juhtides tähe-lepanu hulgale nende käsitlustes leidu-vatele ebatäpsustele ja vaieldavustele.

Läbiuuritud ja -tunnetatud LiivKirjandusteadlase ja maailmakirjandu-se professorina on Talvet tegelenud eelkõige väliskirjandusega, iseäranis hispaania omaga. Eks paljus just sellest tulenebki Talveti püüdlus ja oskus ül-distades ja paralleele tõmmates selgita-da eesti kirjandust maailma, kitsamalt Euroopa kirjanduse taustal. See annab tooni ka „Juhan Liivi luules”, kus Talvet võrdleb Liivi filosoofiat näiteks Una-muno, Sartre’i ja Camus’ eksistentsia-lismiga, tema luule lüürilisust aga García Lorca omaga. „Liiv on hispaanla-se Federico García Lorca eestilik teisik traagilises lürismis ja bask Miguel de Unamuno kaksikvend eksistentsiaal-ses ilmakäsitluses,” ütleb Talvet, kart-mata ülendada Liivi eesti provintsist maailmakultuuri õite sekka.

Ent Talvet ei ole mitte ainult teadla-ne, vaid ka tõlkija, esseist ja luuletaja, kes muu hulgas kannab 1997. aastast alates auväärset karjasemärssi, Juhan Liivi luuleauhinda. Loojanatuur on Tal-vetil võimaldanud Liivi luulet mitte ai-nult uurijana läbi analüüsida, vaid ka loojana läbi tunnetada. Jüri Talveti Ju-han Liiv ongi ühelt poolt põhjalikult läbi uuritud ja tunnetatud, ent teisalt peidab endas alati midagi uut ja üllatavat nii au-tori kui ka lugeja jaoks; seda tõestavad kas või „Juhan Liivi luuleski” kajastata-vad uued käsikirjalised leiud. Jüri Tal-veti Juhan Liiv ei ole mitte lihtsalt vai-muhaige luuletaja, vaid tõeliselt tundlik ja terav looja, luulegeenius, kellele on eesti mõtteloo nii varasest järgust raske kedagi väärilist kõrvale leida.

pool aastat pärast töö lõpetamist. See ajaline nihe ja hilisem kõrvalpilk tegi ärevaks.

Kellele see raamat võiks kõige rohkem meeldida? See raamat kirjeldab üht osa Eesti ühis-konnast ja läheb võib-olla kõige rohkem korda neile, kes viimastel aastatel on ta-junud ennast ärakasutatuna või mine-mavisatuna ja otsivad uut võimalust.

Millest teie arvates kaasaegses eesti kirjanduses kõige rohkem puudu on?Värskeid ideid – nn sotsiaalset närvi – usutavat ja suure veenmisjõuga teksti, mis on samas kirja pandud rikka ja hea keelega, olen ma leidnud ka Eesti auto-rite töödest.

Minu meelest ei tohiks Eesti kirjan-dust hinnata nagu ketti, mille kõige nõrgem lüli määrab keti kvaliteedi. Tu-leks lugeda rohkem ja otsida head, sest head leidub.

Eesti kirjandus võiks ideaalis olla sa-

Tänapäev2 3 (64) 26. aprill 2012

Priit Põhjala

Eesti ühe armastatuma luuletaja Juhan Liivi elu ja loomingu vahel on mitu vastuoksust. Esiteks jäi

luuletaja elutee lühikeseks ning vaesu-sest ja haigusest tingituna viletsaks, sa-mas kui tema luulelooming paelub ini-mesi tänase päevani, olles ühtlasi eesti kirjanduse krestomaatiline osa. Tei-seks, luuletaja elu on mitmetes mono-graafiates juba põhjalikult käsitletud – kui üldse ongi võimalik kellegi elu trü-kisõnas põhjalikult käsitleda – ning sel-lele oleks tänapäeval raske lisada mida-gi uut, samas kui tema luulesse, mis on oma loojast ometi kauem kestnud, ei ole seniajani just väga peenelt süüvitud.

Jüri Talveti monograafia „Juhan Liivi luule” on nende kahe üldise vastuoksu-sega tegelemise tulemus. Esiteks püüab Talvet oma monograafias vastata küsimusele, kuidas on ülepea saanud võimalikuks see luuleime, mille looja Liiv oli ja mis on mõõtmete poolest nii-võrd suures kontrastis oma looja eluga. Teiseks pakub Talvet Liivi luulesse vä-ga põhjalikku sissevaadet, täites selle-ga ühe tühimiku eesti kirjanduse käsit-lemises.

Muide, raamatu eessõnast selgub, et Talveti suurem huvi Liivi luule vastu su-genes samuti ühest, küll konkreetse-mast vastuolust, millele ta kusagilt sel-gitust ei leidnud: miks on Liivi üks kuulsamaid isamaalisi luuletusi, „Ta lendab mesipuu poole”, läinud ringlus-se kahe erineva lõpuvärsiga, ilma et keegi oleks sellest numbrit teinud? See on üks mitmetest Liivi loominguga seo-tud vastukäivustest ja küsitavustest, millele Talveti monograafiast vastuse saab.

Tagasivaade Tuglasele ja Vinkelile„Juhan Liivi luule” koondab tervikli-kuks uurimuseks – seda on seatud rõ-hutama ka raamatu alapealkiri – Talveti senised Liivi-käsitlused, pakkudes nei-le olulist täiendust ja olles nende kok-kuvõte. Või miks mitte vahekokkuvõte,

sest oleks kahju, kui Talvet, Liivi luule parim asjatundja tänapäeval, ses vallas enamat ei kirjutaks. On ju iga tema järgnev Liivi-käsitlus näidanud, et see valdkond pole veel kaugeltki iga nurga alt läbi valgustatud.

Nimetades Talvetit Liivi luule pari-maks asjatundjaks tänapäeval, asetan ta luuletaja elu ja loomingu varasemate

Juhan Liivi luule. MonograafiaJüri Talvet248 lkkõva köide

Punk ei ole surnudHugo Vaher184 lk, poolpehme köideOn 1980. aastate teine pool. Esimest aastat keskkoolis õppiva Too-mase punkbänd otsib lauljat. Laulja nad saavad. Koos uue bändiliikmega kaasneb aga palju muudki, mis muu-dab Toomase ja tema sõprade elu põ-nevamaks kui filmis. „Punk ei ole sur-nud” jutustab seeläbi ühe põlvkonna loo. Hugo Vaheri pseudonüümi taha peitub isik, kelle loomingu hulka ma-hub nii muusikat kui ka kirjatöid ja tõlkeid. „Punk ei ole surnud” on auto-ri esimene trükis ilmunud teos.

Klabautermanni mureAino Pervikillustreerinud Regina Lukk-Toompere100 lk, kõva köide, värvitrükkSuure sadama kõrvalises sopis sei-sab vana purjelaev Pamina, mille grootmast on endale juured alla kas-vatanud: grootmast õilmitseb ja kan-nab vilja kui pirnipuu. Pamina pardal elab vanaisa Kotermann oma perega. Vanaisa Kotermann on laevahaldjas. Kotermannil on sõber Klabauter-mann, kes on samuti laevahaldjas. Klabautermannil on suur mure. Mäs-sajad on Klabautermanni laeva kapte-ni üksikule saarele jätnud ja laeva oma kätte haaranud.

Surm lumesSujata Masseytõlkinud Ehte Puhang414 lk, pehme köideNutikas ja vapper Rei Shimura on 27-aastane inglise keele õpetaja, kes elab ühes Tokyo räpases eeslinnas. Oma õpetajatööga ei teeni ta küll palju, aga mingi hinna eest ei läheks ta ka tagasi turvalisse ja jõu-kasse vanematekoju Californiasse. Ei, hoopis huvitavam on lahendada oota-matute pööretega mõrvalugu ja juha-tada läänemaailma kodanikud läbi kaasaegse Jaapani iidsete traditsioo-nide. Käesolev on Rei Shimura lugudesarja 1. raamat.

La belle saisonMaaelu PrantsusmaalPatricia Atkinsontõlkinud Jana Linnart288 lk, kõva köideKui bestselleri „Küpsev päike” autor Patricia Atkinson Prantsus-maale kolis, kavatses ta hakata lihtsalt viinamäge pidama. Kuid aastate jooksul võttis ta omaks eluviisi, mida poleks Inglismaale elama jäädes võimalikukski pidanud. Patricia elu Prantsusmaa ede-lanurgakeses määrab looduse rütm ja aastaaegade vaheldumine, rituaalid ja pidustused, millest oleme supermarke-tite ajastul ammu ilma jäänud.

Agatha Raisin ja pottilöödud aednikM. C. Beatontõlkinud Ragne Kepler176 lk, pehme köideKui Agatha Raisin jõuab tagasi koju, õdusasse Carselysse, ja leiab, et tema naabri, nägusa poiss-mehe James Lacey huvi on äratanud uus naine, on ta kõike muud kui rõõ-mus. Cotswoldsi kaunis uustulnuk Mary Fortune ületab teda igas suh-tes, eriti kui asi puudutab aiapida-mist. Ja ühtäkki näeb Agatha maail-ma rohelistes toonides. Kui pandaks toime tõeliselt mahlakas mõrv, mee-nuks ehk Jamesile Agatha detektiivi-anne. Ning mõrv ei jää tulemata...

Jüri Talveti Juhan Liivilmumas

Raamatu peategelaste, endise ametniku ning ülikooli õppejõu elud kulgevad algul paralleelselt,

hiljem nende teed ristuvad. See on lugu üksindusest, töötusest ja depressioo-nist, aga ka seotusest, sõprusest ja või-malusest oma elu muuta.

Tauno Vahteri küsimustele vastab raamatu autor Janka Lee Leis.

Kuidas kirjutasite? Kas oli ka plaan või sündis tekst spontaanselt? Kaua kirju-tamine aega võttis? Mingisugust plaani ei olnud. Mul pol-nud alustades isegi ettekujutust, kuhu see lugu välja jõuab. Olid tegelased, kes hakkasid oma elu elama. Nende iseloomujooned ja olud tingisid selle, mis nendega toimus. Ühest lausest kas-vas välja järgmine ja järgmisest ülejärg-mine. Usun, et kirjutasin üsna intuitiiv-selt.

Oli päevi, kui alustasin kirjutamist hommikul kell kaheksa ja lõpetasin hi-lisõhtul, aga oli ka päevi ja nädalaid, kui

Romaanivõistluse võidutöö „Vihmasaatjad” jutustab meie ajast

ma ei kirjutanud sõnagi, mis oleks hil-jem kaante vahele jõudnud. Kogu prot-sess kestis umbes 12 kuud ja oli üsna intensiivne, sest olenemata sellest, kas ma kirjutasin või mitte, olid mu mõtted sellega pidevalt hõivatud.

Minu perekond ja vabatahtlikud pöörded, mis ma olin elus teinud, muut-sid kirjutamise võimalikuks. Ilma selle armuajata ei oleks midagi juhtunud.

Milline hetk kirjutamise ja raamatu ilmumise käigus oli kõige magusam ja milline kõige ebameeldivam? Kirjutada oli väga mõnus ja kuigi ma ei kirjeldanud oma mälestusi, kirjutasin ma siiski midagi endast välja. Mõtted, mis mulle kirjutamise ajal väga olulised tundusid, on seda nüüdki, aga teevad vähem haiget. Seega toimus mõnes mõttes vabanemine.

Kõige raskem oli ehk viimane toime-tamine. Kirjutamise käigus ma jooks-valt samuti kohendasin teksti, aga vii-mane toimetamine toimus peaaegu

tähtsaimate uurijate väärikasse rivvi, kus juba seisavad Friedebert Tuglas ja Aarne Vinkel. Neist hilisema tulijana ei ole Talvet iseenesestmõistetavalt saa-nud nende panusest mööda vaadata; „Juhan Liivi luules” ongi autor nende tööd Liiviga põhjalikult tutvustanud, tõstes Tuglast esile Liivi-kaanoni looja, Vinkelit aga selle kindlustaja ja hilise-

Juhan Liivi luuletuse „Ta lendab mesipuu poole” käsikiri Foto�EEsti�KirjandusmuusEum

www.tnp.ee

VihmasaatjadJanka Lee Leis248 lkprantsuse köide

tuse tahtel ei jõudnud staar kunagi Eestisse ja ilmselt väga üksikutel siin-setest elanikest on õnnestunud teda kunagi oma silmaga näha. Ometi on ta Eestis täpselt sama suur legend nagu Inglismaal, Jaapanis või Lõuna-Ameeri-kas ning seda isegi noorema põlvkonna hulgas, kes Freddie eluajal veel sündi-nudki polnud. Olgu siis meilgi võima-lus kaasa elada sellise inimese rõõmu-dele ja muredele, kes on päriselt rikas ja kuulus, või ehk ammutada loomingu-list inspiratsiooni, lugedes kõikide nen-de kuulsate hittlugude sünnist ja saamisloost.

Queeni metsikuim peoloom, kelle hin-ges oli sõbra meelest „kurat peidus”. Sõbra all viitasin naljatlemisi „häbeliku-le” Johnile, keda pidasin Figaroks – mitte ooperitegelaseks, vaid valge kõ-hualusega kassipojaks Disney 1940. aasta multifilmist „Pinocchio”.

Freddie armastas oma kasse tõesti väga. Võib-olla ei pea see paika… aga nagu Freddie ütles, on kõik teooriad lu-batud. Ta pole oma „Bo Rapi” tähendu-se kohta mitte kunagi mitte midagi avaldanud ja isegi oma diskorist sõbra-le Kenny Everettile ütles ta vaid: „See on juhuslik riimuv nonsenss.” Nii et miks ta pidanukski minu ees suu puh-taks rääkima? Ma ei oodanud temalt midagi sellist. Ta vaatas mulle mõnda aega otsa ja vastas siis Mona Lisa nae-ratusega.”

Võimas legend kõikjalMida võiks Freddie Mercury biograa-fia pakkuda eesti lugejale, kes ju elu-looraamatuid kirglikult armastab? Saa-

ilmunud

Freddie Mercury eluluguLesley-Ann Jonestõlkinud Olavi Teppan344 lkkõva köide

100 vahvat kullimänguEve Sepper, Eve Külmallik112 lkpehme köide

Koolibri 33 (64) 26. aprill 2012

Jaan Sepp

Freddie Mercury oli tõenäoliselt kõigi aegade suurim rokklaulja. Samuti oli ta kõige salapärasem.

Tema muusikaline geenius ja erakord-ne loomingulisus teenisid miljonite ini-meste imetluse, kuid vaid vähestele avanes võimalus pääseda tema privaat-sesse maailma ja õppida tundma seda inimest, keda ta ise kartis end olevat.

Müüdid, kuuldused, kõmulood...Selles silmapaistvas biograafias kum-mutab Queeniga turneel käinud endine rokiajakirjanik Lesley-Ann Jones kõik-võimalikke müüte, kuuldusi ja kõmu-lugusid, mis on Freddie Mercury’t alati ümbritsenud, ning toob esiplaanile uje-da ja veetleva isiksuse. Tõe otsinguil pole raamatus jäetud ühtegi kivi ümber pööramata alates Freddie sünnist San-sibari saarel ja tema koolipõlvest Indias kuni Queeni fenomenaalse eduni ja laulja traagilise surmani aidsi tagajärjel.

Jones uurib zoroastristlike parside ranget kasvatust, mis istutas Freddie’sse lapsepõlves sügava süütunde, ja tema segadust seksuaalse orientatsiooniga, mille tagajärjel kiindus ta ühtviisi süga-valt nii meestesse kui ka naistesse. Au-tor kõneleb sellest, kuidas Freddie lei-dis lohutust laulude kirjutamises, väl-jendas oma sisepiinu ja ülevaid tundeid väga erižanrilistes klassikalistes hitti-des, mis kõlavad inimeste kõrvus täna-se päevani. Jones elab uuesti läbi ka need murrangulised hetked 1980. aasta-te keskel, mil Queeni hääbuv täht lõi le-gendaarse esinemisega Live Aidil uues-ti särama ja eelnevalt lagunemismärke ilmutanud ansambel kerkis taas rambi-valgusse.

Ülimalt põhjalik uurimistööKäesolev faktitruu elulooraamat põhi-neb Mercury varasemate biograafiate-ga võrreldes ülimalt põhjalikul uurimis-tööl ja rohketel intervjuudel tema elus tähtsat rolli mänginud inimestega, seal-hulgas kallimate, suguvõsaliikmete, sõprade, promootorite, muusikute,

Maailm on lava, elu on show

Eve Sepper ja Eve Külmallik raamatu koostajad

Kohe algab kullimäng,jäta maha mugav säng!Kolm ja kaks ja üks ja null –sina oled mängus kull!*

*mäng raamatust

Lastele meeldib joosta ja mängida. Reeglitega jooksumängud, millel on ka põnev sisu, arendavad lapsi

ja annavad vanematele hea võimaluse

Perenaine, kass ja kalatünnid

Freddie Mercury stiilinäide viimaselt kontsertesinemiselt 1986. aastal. Foto�raamatust

oma lapsepõlve meenutamiseks ja las-tega koos tegutsemiseks.

Antud raamat sai alguse plaastrikul-list, mille kirjeldus sattus autorite kätte viis aastat tagasi. Vanu mänguraamatuid sirvides ja internetis ringi vaadates leid-sime veel teisigi kullimängu variatsioo-ne, mis andiski tõuke mänge koguma hakata. Kui mängude arv ületas saja pii-ri, tekkis plaan kokku panna tänaseks il-munud kogumik. Uurides läbi aegade välja antud mängukogumikke sai meile selgeks, et ka mäng on nagu rahvaluule, ühtesid ja samu mänge mängitakse põl-vest põlve.

Kullimäng on imelihtne ja põhineb tagaajamisel ning kinni/lahti löömisel.

Pettsoni peenramaaSven Nordqvisttõlkinud Ülle Kiivet24 lk, kõva köide Järjekordne raamat Pett-soni-taadi ja kass Finduse tegemis-test. Ühel ilusal kevadhommikul, kui linnud laulavad, rohi juba mühinal kasvab ja kõiksugu putukad-mutukad ümberringi sumisevad, arvab Pettson ilma ja mulda hinnates, et käes on aeg aiamaa korda teha. Ta plaanib kartulid maha panna ja aedvilja kül-vata. Findus lööb rõõmuga kaasa, aga temal on maaharimisest oma ette- kujutus: „Kas me ei võiks selle ase-mel hoopis lihapalle maha panna?” Kass istutas oma lihapalli maha ning jooksis siis vahetevahel vaatama, kas see on juba kasvama läinud. Ka Pett-soni kanadel, Gustavssoni seal ja naabri lehmadel on sõna sekka öel-da. Nii lähebki kõik jälle nagu tavali-selt, see tähendab väga ebatavaliselt.

Karu Semu ja metssiga Mozart. Parimad sõbrad kogu eluksGreta Carolat, Susanne Maistõlkinud Kersti Kaljuvee80 lk, kõva köideKolm põnevat ja rikkalikult illustreeri-tud lugu karu Semust ja metssiga Mozartist. Parimad sõbrad aitavad teineteist alati, näiteks päästab Semu Mozarti, kui see endale matkal viga teeb. Ning Mozart mõtleb Semu juu-res ööbides välja mõne vahva nipi, et Semu paremini magama jääks. Loo-mulikult tülitsevad parimad sõbrad mõnikord, aga see ei kesta kaua – varsti lepivad nad jälle ära…

Õpituba. Avasta vedelikudMaiki Kruuda, Leili Randjärv40 lk, pehme köideVesi, millel on rohkelt põnevaid omadusi, näiteks võime muutuda ise ja põhjustada muutusi teistes ainetes, sobib suurepäraselt mitmesugusteks katseteks ja mängu-deks. „Avasta vedelikud” pakub ideid uurimuslikuks õppeks ning toetub lapse käelisele tegevusele. Uurimusli-ku õppe meetodid, nagu paaristöö, rühmatöö, ühised arutelud, katsed ja mängud, aitavad arendada lapse sot-siaalseid oskusi. Katsetades ja män-gides omandatud kogemustest aita-vad kokkuvõtte teha töölehed.

Valmistume kooliks.Kirja eelharjutused vasaku-käelisele lapselePilvi Kula56 lk pehme köideKirja eelharjutuste vihik on mõeldud 5–7-aastastele vasakukäelistele las-tele kirjutama õppimise algperioodil. Selle vihiku harjutused aitavad oman-dada õigeid liigutusi, mida on vaja edaspidi joonis- ja hiljem ka kirjatäh-tede sujuvaks kirjutamiseks. Vihikus-se on koondatud rohkesti kopeeri-mis- ja lõdvestavaid harjutusi, harju-tusi rütmilise kõne saatel ja tähtede ja numbrite kirjutamise eelharjutusi.Vasakukäeline laps vajab paremakäe-lisest rohkem toetust ja juhendamist, sest tal tuleb hakata kirjutama oma loomupärasele kirjasuunale vastu- pidiselt. Käelisuse ümberõpetamine on täiesti lubamatu.

Paljud kullimängud selles raamatus ole-me ise välja mõelnud. Kõik kogumikus olevad mängud oleme läbi mänginud ja mängukirjeldused võimalikult lühikes-se ja arusaadavasse vormi kohandanud.

Ei ole vahet, kui vana on mängija, pea-asi, et jalad kannavad ja südames on mängulusti. Kogumiku ülesehitus vas-tab põhimõttele kergemalt raskemale – kõige väiksematele mängijatele leiab so-bilikke mänge raamatu algusosast ja kullimängu proffidele tagantpoolt. Raa-mat on hea abimees laste sünnipäevade korraldamisel, lõbusateks seltskonna-mängudeks, suguvõsa kokkutulekute läbiviimisel ning laagrite ja suvepäevade ettevalmistamisel.

Käepärases taskuformaadis kogumik-ku on mugav õue kaasa võtta.

Usume, et raamatust saab tore abi-mees kõikidele mängusõpradele.

Egas midagi, kutsuge pere ja sõbrad kokku ja läheb lahti! Väljas on kevad ja paras aeg õue mängima minna.

teabekorraldajate, fotograafide ja pro-dutsentidega. Siin ei vaadelda üksnes seda, millisena maailm Freddie’t nägi, vaid ka milline oli legendiks saanud Ida-Aafrika poisi käsitus iseendast: sü-damlik ja kaasahaarav ning tänase sei-suga kõige põhjalikum ja autentsem portree muusikamaailma ühest keeru-lisemast ja armastatumast isiksusest. Olgu selle kinnituseks kas või järgmine lõik:

„„Ma vihkan ohtrate meelelahutusäri tegelastega läbikäimist,” tunnistas ta. „Võiksin olla nagu Rod Stewart ja ühi-neda nende ridadega, aga ma tahan sel-lest kõigest hoopis eemale hoida. Kui ma pole Queeniga koos, siis tahan olla tavaline inimene tänavalt.

Ma olen muutunud. Algusaegadel ma nautisin seda, kui mind ära tunti. Enam mitte. Veedan hulk aega New Yorgis, kus paljud mind ei tunne. Võin olla väga rikas, aga poosetamise ja rik-kuse teesklemise ajad on ammu selja taga. Olen tavaline teksade ja T-särgiga tegelane kodus ja igal pool mujal. Ma ei esita enam lavalt lahkudes mingit teat-rit, sest nüüd piisab mulle teadmisest, kes ma olen ja mis mul on. Möödas on päevad, mil tahtsin tuppa astudes kõiki-de vestluse katkestada. Ma ei oska ette öelda, kas me jätkame, aga senikaua, kuni meil jätkub uusi põhjapanevaid ideid, püsib Queen elus. Kui ma kao-taksin homme kõik, mis mul on, ronik-sin kuidagimoodi ikka uuesti tippu.””

Ent andmaks paremini edasi kogu selle mitmetahulise biograafia kõiki aspekte, olgu siinkohal ära toodud tei-negi väljavõte raamatust – üks vähe-seid, mis lähtub autori ja rokkstaari isiklikust kokkupuutest:

„Kord 1986. aastal pakkusin Freddie’le ühel peol Budapestis tema hotelli sviidis omaenda teooria „Bohe-mian Rhapsody” tegelaskujude kohta. Scaramouche pidi olema Freddie ise, eks? Võtme andis tema tagasipöördu-mine pisaraid valava klouni teema juur-de (Pagliacci laulus „It’s a Hard Life”). 16. sajandi astronoom, matemaatik, füüsik ja moodsa teaduse isa Galileo Galilei tähistas kindlapeale haritud Brianit. Peltsebul oli mõistagi Roger,

www.koolibri.ee

Varrak4 4 (57) 26. mai 2011

www.varrak.ee

asemel hakkavad siit-sealt välja ilmu-ma kellegi kondid. Doktor Thorndy-ke aimab nii mõndagi, kuid aumehe-na ei süüdista kedagi enne, kui on saanud kindlaid tõendeid. Nõnda tu-leb kõigil esialgu ise nuputada või ko-bada pimeduses, mis näib üha mus-tem ja hädaohtlikum.

Elmatar4www.elmatar.ee

3 (64) 26. aprill 2012

Vahemeri võitlus-tes 1936–1945Mati Õun 240 lk, kõva köideVahemeri on vanaaja kõrgkultuuride keskpunkt ja tõenäo-liselt ka sõjalaevade ning meresõja sünnimeri. 20. sajandil peeti Vahe-merel maha kolm suurt sõda: Esime-ne maailmasõda, 1914–18, Teine maailmasõda, mille Vahemere-võitlu-sed kestsid 1940–45, ja Hispaania kodusõda 1936–39. Neist viimastest räägibki käesolev raamat.Juttu tuleb sellest, kuidas Hispaania kodusõja peaorganisaator oli Nõuko-gude Liit, kes tahtis endale luua platsdarmi Lääne-Euroopa ründami-seks; seejärel aga valgete meeste mõttetust sõjast Vahemerel ning sel-le põhja- ja lõunakaldal, mille käigus hukkus kolm miljonit inimest, uputati sadu laevu ja kolm kuningat kaotas oma trooni.

365 kalaAntal Vidaillustreerinud Tamás Kótaitõlkinud Mari Ets200 lk, kõva köideVikerforell ja siig, euroopa merluus ja uusmeremaa angerjas – kokku 365 huvitavat kala kogu maailmast. Kõiki-de kalade kohta leiab sellest teosest tutvustavad lühikirjeldused ja uni-kaalsed ning detailsed joonised. Asendamatu abiline kalamehele ja kalatoitude huvilisele.

mene. Nii on tema relv võitluses kur-jategijatega teadus. Tänu oma põhja-tutele teadmistele leiab ta alati seletu-se teistele salapärasena näivatele asjaoludele. Nõnda kahtlustab ta kur-jategijat juba varakult, kogub hoolsalt asitõendeid ning tõestab roimari süü teaduslike meetoditega.

„Osirise silm” on üks R. Austin Freemani kõige esimestest krimiro-maanidest (ilmunud 1911). Mõista-tust lahendab Freemani meeliskange-lane doktor Thorndyke – kohtumedit-siini asjatundja ja elav entsüklopee-dia. Mõistatus seisneb ühe mehe salapärases kadumises, mis toob esi-algu kaasa lihtsalt perekondlikku tüli ja kemplemist. Lugu muutub aga pa-haendelisemaks, kui kadunud mehe

ilmunudKiikshobuTormi Kevvai80 lk, kõva köide+ CDLuule- ja lauluraamat „Kiiks-hobu” näitab eesti keele ilu läbi huumori-prisma. Tormi Kevvai kirjutas luuletused, joonistas illustratsioonid, tegi mitmele luuletusele lauluviisi ja salvestas CD koos selliste muusikutega nagu Toomas Lunge (klaver), Alari Piispea (kontrabass, klar-net, basskitarr), Karl Laanekask (kitarr, mandoliin), Tanel Aavakivi (trompet), Mar-gus Tammemägi (löökriistad), Susi Ann Kaljas (laul), Lauri Liivak (heli) ja raamatu autor (laul, suupill). Lauluplaadi leiad raa-matu vahelt.

HaudvaikusNgaio Marsh Öölane nr 130tõlkinud Kaisa Kopliste374 lkpehmekaaneline taskuraamatLapsed on meie kalleim vara ja pensio-nisammas. Kuid millised sambad on abieluga kaasavaraks saadud kasulap-sed, kes ise endaga hakkama ei saa? Sellises olukorras võib eksklusiivne sa-natooriumipuhkus stressirikkal ajal tun-duda kuldaväärt põgenemisteena iga-päevaelust. Aga kodu on siiski meie kindlus ja krimiromaanide suurmeister Ngaio Marsh paneb meid kaks korda jä-rele mõtlema, enne kui oma kindlusest pikemaks ajaks lahkuda plaanime.

Richard Austin Freeman (1862–1943) oli kahe maailmasõja vahe-le jäänud kriminaalromaani

kuldaja üks mõjukamaid ja viljakamaid autoreid. Hariduselt oli Freeman arst, kuid ei saanud tervise tõttu kaua troo-pikas praktiseerida, kus ta oma ameti-alal alustas. Inglismaal püsivat erialast tööd leidmata asus ta lisa teenima krimijuttudega. Esimesed ilmusid juba enne Esimest maailmasõda ning kuulu-vad tänapäevani loetumate tolleaegsete detektiivilugude hulka.

Freemani lemmiktegelane on dok-tor John Thorndyke, kes juba neis esimestes lugudes lugeja ette ilmus. Thorndyke on arst nagu autor isegi, kuid lisaks ka advokaat ning arvutu-tes muudes valdkondades haritud ini-

Tõnu Tannberg, ajaloolane, Tartu Ülikooli õppejõud

Igal raamatul on oma saatus. Nii ei ole erand ka 1943. aastal Eesti Oma-valitsuse toetusel kirjastuses Eesti

Kirjastus ilmunud „Eesti rahva kanna-tuste aasta”. Õigupoolest oli tegemist kaheköitelise koguteosega, mis ilmu-sid 1943. aastal, mõlemad tiraažis 25 000 eksemplari. See Saksa okupat-siooni ajal välja antud raamat kirjeldab

Uus autor raamatusarjas „Öölane”

Keeruka saatusega raamat

Raamatut kommenteerivad toime-taja Jana Reidla ning üks saate-sõnade autoritest Tunne Kelam.

Jana Reidla: „Käesolevasse raamatusse on koondatud kahe Eesti lähiajaloo ku-jundamisest kaalukalt osa võtnud eaka mehe omavaheline kirjavahetus. Kirja-vahetuse alustamise ajend oli Enn Sar-ve huvi Eesti Rahvuskomitee ajaloo küsimuste vastu, lisaks arutati Hein-rich Margaga kaasaja poliitilist elu ning elati kaasa kogumiku „Tõotan ustavaks jääda...” pikaldasele ettevalmistustööle.

Kirjavahetuse põhisisu on arutelu Eesti omariikluse säilitamise ja taasta-mise võtmeküsimuse – õigusliku järje-pidevuse üle. Kirjades räägitakse ka paljudest Eesti riigitegelastest, Saksa okupatsiooni lõpuni rahvuslikus vastu-panuliikumises osalenutest ning pagu-lastest.

Enn Sarv tegeles kirjade kommen-teerimisega nende trükkiandmiseks 2006.–2007. aastal. Pärast Enn Sarve lahkumist 2008. aasta märtsis sai ma-terjal trükivalmiks ning jäi ootama oma aega. 2011. aastal möödus 100 aastat Heinrich Marga ja 90 aastat Enn Sarve sünnist. Nende väärikate meeste mä-lestuse jäädvustamiseks sobiks väga hästi selle kirjavahetuse avaldamine, sest kuigi juubelid on möödas, ei ole nende panus oma riigi säilitamisse vä-henenud. ”

Tunne Kelam: „Käesolevasse köitesse koondatud kahe Eesti lähiajaloo kujun-damisest kaalukalt osa võtnud mehe omavaheline kirjavahetus on mitte üks-

Grenaderwww.grenader.ee

ilmumas

ilmunud

Struggles in the BalticThe Estonian and the British Royal Navies Operations in the Baltic during the Esto-nian War of Independence 1918–1919 Mati Õun, Hannes Walter, Peedu Sammalsootõlkinud ja toimetanud krahv Carlisle240 lk, kõva köide, inglise keelesRaamat põhineb Mati Õuna, Hannes Wal-teri ja Peedu Sammalsoo 2003. aastal ilmunud eestikeelsel väljaandel „Võitlu-sed Läänemerel 1918–1919. Suurbritan-nia ja Eesti laevastik Vabadussõjas”.Mereoperatsioonid etendasid Eesti Va-badussõjas üht peamist rolli noore Eesti riigi võitluses Nõukogude Venemaaga. Eestil oli õnne omada sellist liitlast nagu Suurbritannia, kes toetas Eestit oma me-reväega. Eesti ja Briti merevägi suutsid 13 kuu jooksul elimineerida punalaevas-tiku ohu Läänemerel, kindlustades see-läbi Eesti iseseisvuse.

nes huvitav ja ere lisandus paljudele isiklikele mälestustele eesti rahva saa-tuseaastaist. See raamat on tähendusri-kas kui kontsentraat Eesti omariikluse säilitamise ja taastamise võtmeküsimu-sest – õiguslikust järjepidevusest, mis andis rahvusvahelisele õigusele tugine-va aluse riikluse ülalhoidmisele pagulu-ses ning võimaldas kodumaa rahval ai-mata okupatsiooniöö masenduses loo-tusekuma.

Lugejale esitatud kirjavahetus osutab seda, et Eesti omariikluse kontinuiteedi selgitamine ning rahvusliku vastupanu-liikumise uurimine on ka iseseisvas Eestis pidanud tuginema suurel määral kodanikualgatusele. Eesti Vabariik ja tema rahalised vahendid on selles vaid kõrvalise tegija rollis.

Ometi on ergastav kaasa elada, kui-das kaks põhimõttekindlat, juba ajalugu teinud ja jätkuvalt missioonitundlikku härrasmeest teineteist vastastikku üles soojendavad, värskendavad ja inspiree-rivad. Nad ei suuda võistelda Heldur Tõnissoni rahakotiga ja tema tellimus-töödega. Kuid teineteist üha paremini mõistes ning käsitöömeistri visaduse ja eetikaga tõeterasid lähiajaloo mitme-kordselt võltsitud ja moonutatud kee-ristest omal jõul välja sõeludes suutsid nad välja selgitada põhiliste sündmuste kontuurid.

Eriti tähtis neile – ja meile kui lugejai-le – on Eesti rahva mehiseim omaalga-tuslik vastuseis kommunistliku dikta-tuuri valimisfarsile juulis 1940. Riskides arreteerimiste ja mahalaskmistega suu-deti tundide jooksul kommunistlikule ainunimekirjale vastu panna ligi 80 de-

mokraatlikku kandidaati, kes vajasid nõuetekohaseks esitamiseks 6000 ko-daniku allkirju. See on Eesti kodanike iseseisvustunde väärikas ning ajaloos püsima jääv avaldus, mis tasakaalustab tuhandete otsese või kaudse kapitulee-rumise.

Heinrich Mark võib oma sõpra Enn Sarve õnnitleda järeldusega, et Sarve kirjutistega on EV kontinuiteet ajavahe-mikus 1940–1992 lõpuks paika pandud. Ükski riiklik asutus pole teinud siiani seda tööd, mida tegi oma piiratud jõuga ning algelise arvutiga Enn Sarv – mees, kelle elust oli kaks kolmandikku kulu-tatud okupatsioonile: kaks aastat põran-daalust aktiivset tegevust, 14 aastat vanglat ja asumist ning 30 aastat pideva nuhkimise all elamist.

Nende meeste arvamusavaldused ei allu tsensuurile ning mõlema autori vaieldamatu isiklik ausus ja elukoge-mus kohustab meid nende seisukohta-desse suhtuma lugupidamise-ga ka siis, kui me neid ei jaga.

Richard Austin Freeman. Foto�arhiiv

Osirise silmR. Austin FreemanÖölane nr 131tõlkinud Pirjo Leek381 lkpehmekaaneline taskuraamat

Eestis toimunut aastatel 1939–1941, rõhuasetusega esimesel punasel aastal.

Pärast Eesti taasokupeerimist 1944. aasta sügisel pandi „Eesti rahva kanna-tuste aasta” kohe keelatud raamatute nimekirja ja suleti raamatukogude eri-fondidesse. Kuna teos oli välja antud massitiraažis, ei õnnestunud võimudel kõiki eksemplare kokku koguda ega hävitada. See raamat jäi alles paljudes-se koduraamatukogudesse ja ringles käest kätte kitsamates ringkondades kuni 1980. aastateni teise pooleni, mil ta

võis juba n-ö ametlikult põranda alt väl-ja tulla.

Koguteose taasavaldamise mõte tõu-sis mitmes kirjastuses päevakorrale Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise eelõhtul. Kuid tollal jäi see teostamata. Küll aga võtsid selle taaspublitseerimi-se endale südameasjaks tallinlane Ants Vooremaa ja Austraalia eestlane Tiiu Kroll-Simmul, kelle eestvedamisel il-mus „Eesti rahva kannatuste aasta” 2. trükk üheköitelise väljaandena kir-jastuses Mats 1995. aastal. Raamatut

„Eesti rahva kannatuste aasta” ei saa tä-nasel päeval teaduslikust vaatepunktist lahata. Seega esimese punase aasta tundmaõppimisel on kindlasti vajalik tutvuda uuemate üksikuuri-muste ja koguteostega.

Eesti rahva kannatuste aastaautorite kollektiiv671 lk, kõva köide

Õiguse ja vabaduse vahimehedHeinrich Marga ja Enn Sarve kirjavahetus 1994–2003kommenteerinud Enn Sarvsaatesõnad Tunne Kelam, Peeter Tulviste272 lk, kõva köide

Logiraamat128 lkkõva köideLogiraamatu lisalehtedelt leiad tingmärgid, mõõtühi-kud, signaalmärgid, Eesti sadamate kontaktandmed, sõlmed, ma-nööver-, hoiatus-, ja helisignaalid. And-mestik saadud Eesti Veeteede Ametilt.

Väärikate meeste mälestuseks

Oleme harjunud toitu garneerima, seda väliselt ilusaks tegema, aga taimeõis ise on ilus nii seesmiselt kui ka väliselt. Õie seedimiseks ei kasuta me liiga palju energiat, samal ajal an-nab see meile harmoniseerivat ker-get energiat. On aja märk, et oleme järjest rohkem valmis vastu võtma peenema võnkesagedusega energiat.

Mida oleme nõus toiduks tarvitama ja mida mitte, oleneb sellest, millisest söömiskultuurist oleme pärit, ja sel-lest, kui äraõpetatud me oleme. Rää-kides väikesele lapsele, kas see või too taim kõlbab või ei, annamegi järg-misele põlvkonnale edasi oma aru-saamist loodusest.

Loomad ja linnud pärandavad alati oma järglastele info, kuidas selles piirkonnas käituda: milliseid vaenlasi karta, mida süüa. Inimühiskonnas on täpselt samamoodi. Kahjuks on põl-vest põlve edasi kantud oskus ja suh-tumine õitesse kaugenenud sellest ju-malikust ideest, mida loodus pakub ja mida me võiksime temalt vastu võtta.

Menu

Eesti Rahvusraamatukogu

53 (64) 26. aprill 2012

Virolaisen kirjan tarinaMare Lott ja Aile Möldretõlkinud Hannu Oittinen110 lk, pehme köideSoomekeelne väljaanne tutvustab eesti raamatu lugu alates esimestest teadetest 1525. aastast tänapäevani. Kuna teksti illustreerib rohkelt värvili-si fotosid eesti raamatust läbi aega-de, sobib raamat nii õppematerjaliks, silmaringi laiendamiseks kui kinkimi-seks. Samuti pakub väljaanne luge-jaile vanade lemmikute äratundmis-rõõmu, et nendega aastate möödu-des uuesti kohtuda.

Lugemise kunstkoostanud Piret Lotman303 lk, pehme köideEesti Rahvusraamatuko-gu toimetiste allseeria „Raamat ja aeg” teise artiklikogumi-ku „Lugemise kunst” keskmes on varauusaegne raamat ja lugemiskul-tuur. Eesti keele ja seeläbi eestlase identideedi jaoks oli see periood pöördeline: siia mahub nii kirjakeele kujunemine, emakeelse raamatu trükkimise kui ka esimesed sammud üldise lugemisoskuse saavutamisel.Kogumiku juhatab sisse Tiina Kala Tallinna Linnaarhiivis säilinud kesk-aegse missakorraldusjuhise analüüs. Krista Kodres vaatleb kahe Eestimaa kirikust pärit näite varal kujutise ja seda kommenteeriva teksti vahekor-ra muutumist. Aivar Põldvee käsitleb Bengt Forseliuse aabitsa ülesehitust ja õppemeetodit selle euroopalikul tagapõhjal. Kai Tafenau uurimus kes-

valmistades imendub õie olemus vee molekulaarstruktuuri: nii ühildame õie mustri ja energia vette.

Praegu, kui Päike on Veevalajas ja inimühiskond õppimas tundemaailma ja selle reegleid, tuleb õie peentasand järjest rohkem meie ellu ja me õpime seda vastu võtma.

ilmunud

Loomanimedega taimi meilt ja mujaltAleksei Turovski, Urmas Laansoo, Taimi Puusepp, Krista Kaur300 lk, kõva köideAjast aega on loomad ja taimed olnud omavahel seotud. Käesolev raamat val-gustabki neid ajatuid seoseid, kuid üsna erilise vaatenurga alt. Püüame jälile jõu-da saladusele, miks üht või teist taime on hakatud aja jooksul seostama mõne kind-la loomaga. Leemuripalm, emupuu,maohabe, koerahammas, utekakar, tuvi-puu, elevanditapp, paavianilill jarotisaba on väid mõned näited. Raamat loomanimedega taimedest sobib lugemi-seks kõigile loodushuvilistele, kooliõpi-lastele, õpetajatele ja uudishimulikele inimestele, kes tahavad ümbritsevast maailmast rohkem teada saada.

Peenar sinu aias – kujundamise põhi-mõtted, näidispeen-rad, taimesoovitusedReti Randoja-Muts160 lk, kõva köidekordustrükk Raamat annab praktilisi nõuandeid, kui-das leida peenrale õige asukoht, mida peaks teadma peenra kujundamisest, et see oleks aia ehe. Raamatus on rohkelt näidiskujundusi nii jooniste kui ka illust-ratsioonidena. Samm-sammult saab lu-geja oma tulevase peenra läbi mõelda ja ka paberile joonistada. Lõpuks tuuakse loetelu taimedest, mis sobiksid oma ku-

See raamat räägib taimeõitest ja nende seosest inimese hingega.

Me oleme harjunud kinkima üksteisele tähtpäevadeks lilli, tooma õiteilu maja lähedale peenrasse ja keetma ravimtaimeteed. Mina kutsun üles tarvitama õisi ka toiduks. Mis võiks olla parem kui kausitäis värvi-kirevat õiesalatit peolaual? Kesk- suvest hilissügiseni võime korjata näiteks saialille oranže või kollaseid, kurgirohu elektrisiniseid, kassinaeri sügavlillasid ja üheksavägise kolla-seid õisi ning segada neist kokku imeilusa salati. Või teha aiamaal kas-vanud juurviljadest maitsva tordi ja kaunistada see kõrvitsa isasõitega.

Õied on oma olemuselt väga õrnad ja ilusad, ilu ja harmooniat on neis rohkem kui ainelist osa.

Inimesel on õiega hingetasandi seos. Hing ühendab hingamise abil meie mina- ja vaimse tasandi füüsili-sega. Hing, jumalik hingus ja hinga-mine on omavahel seoses. Kui hing ja hingus tulevad ülevalt, siis alt taime-maailmast vaatab vastu taimeõis. See on kõige kaunim, mida taim saab ini-mesele pakkuda. Põhjamaal, kus õisi pole palju ja nad ei ole nii suured kui lõunas, ei oska inimesed õisi süüa.

Ravimteede keetmisega on paljud meist juba harjunud. Kui inimene on haige või tasakaalust väljas, tal on ni-na norus, siis aitavad õietilgad, teed ja tabletid enesetunnet tõsta ja viia organismil end tasakaalu. Õietilkasid

Luba oma hingele õisi

Indrek Oper Eesti Rahvusraamatukogu

Esmakordselt Eesti raamatuloos on kaante vahele jõudnud üle-vaade märgistest, millega oma

töid tähistasid köitekojad ja köitemeist-rid. Raamatus „Eesti köitemärgised 1840-1940” on esindatud 90 raamatu-köitjat-köitekoda ühtekokku 165 mär-gisega, millele lisanduvad info köitjate kohta ning fotod ja kuulutused.

Köitemärgiseks võib olla tüpograafi-line kleebis, trükitud tähis, templijäl-jend või käsikirjaline märge ja mono-gramm ornamendijäljendis. Köitemär-giseid leidub raamatute esi- ja tagakaa-nel, köite seljal, eeslehtedel, harva ka raamatuploki serval.

Perioodil 1840–1940 leidub päris pal-ju teavet raamatuköitjate kohta. Varem ei olnud tavaks köiteid signeerida, sest köitjad kuulusid tsunftidesse ning oli vähe vabameistreid, kes avasid oma töökoja tsunfilt luba taotlemata. Märgis annab kindla tõendi köite tegija kohta. Kui raamatule valmistatud köide jääb anonüümseks, siis jääb selleks parata-matult ka tegija.

Sarja „Eesti Rahvusraamatukogu va-ramu” kuuluva raamatu teeb eriliseks köitelahendus, mille vorm imiteerib kä-sitletavale ajajärgule omast köitmisvii-si. Voltimisega on püütud luua mulje kumerdatud seljaga poolnahkköitest. Raamatu kolm serva on punseldatud,

ilmunudkendub 1673. aasta tallinnakeelse laulu-raamatu ja Anton Heidrichi pildikatekis-muse ümber puhkenud keelevaidlustele. Kolmes varauuseagsetele koduraamatu-kogudele pühendatud uurimuses ana-lüüsitakse 16. sajandi Tallinna vaimuli-kule Reinold Gristile kuulunud raamatuid (Juhan Kreem), Haljala pastori Martin Zareniuse raamatupärandit (Tiiu Reimo) ja tallinlaste pärandinimekirju (Triin Parts). Kristi Viiding on analüüsinud ning ühiseks andmebaasiks koondanud 17. sajandi Eesti- ja Liivimaa haritlaste tun-nuslaused. Meelis Friedenthal käsitleb 1692. aastal Academia Gustavo Caroli-nas kaitstud dissertatsioonist lähtudes etümoloogia suhteid varauusaegse epis-temoloogia ja keelefilosoofiaga. Kari Tar-kiainen tutvustab Porvoo gümnaasiumi matemaatika ja loogika lektori Magnus Jacob Alopaeuse nõuandeid lugemiseks.

Eesti vinüül- plaatide diskograafia 1954–2010koostanud autorite kollektiiv331 lk, pehme köideSarja „Eesti Rahvusraamatukogu vara-mu” neljas väljaanne, mis tuginedes peamiselt Rahvusraamatukogu ning teis-te Tallinna ja Tartu raamatukogude heli-ülesvõtete kogudele, annab informat-siooni raamatukogudes leiduvatest 33- ja 45-kiirusega eesti heliplaatidest. Tervikliku ülevaate saab rohkem kui 50 aasta jooksul Eestis ilmunud ning eesti muusikute, interpreetide ja dirigentide loomingut kajastavatest vinüülplaatidest mujal maailmas.

mis oli sel perioodil levinud dekoreeri-misvõte. Kaaneümbriseks on kasutatud sama trükise tootmisel üle jäänud sisse-võtupoognaid. Lisaks rohelise mõttevii-si toetamisele on selline paberi taas- kasutus teatud mõttes seoses raamatu sisuga, sest ka ajalooliselt on köidetes täitematerjalina kasutatud vanapaberit. Köitelahenduse autorid on EKA naha-kunsti osakonna üliõpilased, juhenda-jaks professor Lennart Mänd.

9. juunini saab köitemärgisega tähis-

tatud raamatuid näha Rahvusraamatu-kogu harulduste kogu näitusesaalis näitusel „Eesti köitemärgised 1840–1940”.

Mercedes Merimaa. Foto�urmas�LuiK

Õitest hingeniMercedes Merimaa koostanud Annika Põltsam136 lk, pehme köide

Eesti köite-märgised 1840–1940koostanud Indrek Oper104 lk, pehme köide

www.menuk.ee

www.rahvusraamatukogu.ee

jult ja värvuselt joonistega. Ja kui lugeja ise siiski kujundada ei soovi, on valmis ka n-ö peenraretseptid.

Lugu poisist, keda kallistas ilus pastoriprouaHeinz Valk. 190 lk, kõva köideRaamat keskendub Valgu lapsepõlvele ja poisieale. Ja on justkui tõestuseks, et vanaisa polegi alati olnud vanaisa, vaid ammusel ajal ka nendetao-line jõmpsikas. Näputäis meenutusi, mis kinnitavad, et inimese iseloom, tema väärtusmõisted ning teod saavad alguse lapsepõlves kogetust.

Liikumise ja spordi ABCPeeter Jalak, Peeter Lusmägi193 lk, pehme köideRaamat on mõeldud teadliku-le treenijale ja tervisehuvilise-le. Kasulikke nõuandeid leiavad nii harras-tajad, treenerid kui sportlased. Kuidas mõjub füüsiline koormus organismile ja kuidas tekib treenitus? Kuidas valida so-biv ala, koormus ning hinnata oma vormi ja arengut? Miks tekivad vigastused ja kui-das neid vältida? Kuidas peaks treenima algaja, vanemaealine või ülekaaluline? Missugune on treenija toiduvalik? Neile ja paljudele teistele küsimustele annavad vastuse hinnatud arstid, treenerid, teadla-sed. Raamatus on ka üksikasjalised näpu-näited mitmete spordialade harrastamise õigest metoodikast ning valik harjutusi.

Köitemärgised – kas vanade meistrite logod?

Raamatu „Eesti köitemärgised 1840-1940” eriline köitelahendus. Foto�tEEt�maLsroos

Varrak6 4 (57) 26. mai 2011

www.varrak.ee

Maalehe Raamat6 4 (57) 26. mai 2011

www.mlraamat.ee

VarrakVarrak6www.varrak.ee

3 (64) 26. aprill 2012

Eerik Leibak

Paar nädalat tagasi poelettidele jõudnud Lars Svenssoni „Euroo-pa ja Vahemere maade lindude

välimäärajat” on peetud isegi maailma parimaks omasuguseks. Ma pole siiski kindel, ega näiteks Uus-Meremaa või Põhja-Ameerika kohta pole viimasel ajal mõnd võrreldaval tasemel määrajat ilmunud. Meie maailmajaos on aga kahtlemata tegemist täiuslikema linnu-määrajaga.

Linnuvaatlemine oli varem aristokraa-tide harrastus, muutus aga möödunud sajandi esimesel poolel eriti nn protes-tantlikes riikides üldrahvalikuks hobiks. Seda kajastab ka esimese eestikeelse lin-numääraja ilmumine juba 1927. aastal. Traditsiooniliselt tegelesid linnuvaatlejad oma koduümbruse või mõne konkreetse piirkonna linnustiku jälgimisega ning nende tegevuse üks, kui mitte peamine eesmärk oli andmete kogumine linnutea-duse ja looduskaitse heaks.

Viimastel aastakümnetel on järjest suurenenud selliste vaatlejate osakaal, kelle jaoks kõige olulisemad on isikli-kud näitajad, kes peavad aastas, ühes riigis, elu jooksul jne kohatud liikide ni-mistuid. Sellise punktikogumise nimel ei mallata muidugi oodata, millal erine-vad liigid kodu lähistele jõuavad, vaid sõidetakse palju ringi, külastatakse eri-nevaid elupaiku ning kui pärismaised liigid kirjas, püütakse ära näha võimali-kult palju eksikülalisi. Muidugi on sel-leks vaja head välimäärajat.

Määraja, mida saab kasutada nii Pärnus kui ka PariisisUues Svenssoni määrajas käsitletakse kõiki 713 Euroopas, Põhja-Aafrikas ja läänepoolses Lähis-Idas püsivalt koha-tavat linnuliiki. Seega saab raamatut ühtviisi hästi kasutada nii Pärnu, Per-mi, Pariisi kui ka Palermo ümbruses. Pikemalt või lühemalt on kirjeldatud ka enam kui kahtsadat Ameerikast, Aasiast või lõunapoolsest Aafrikast saa-bunud eksikülalist ning see muudab trükise eriti hinnatavaks just mainitud nn linnusportlastele.

Mõni kasutaja võib olla hoopis heitu-nud, kuidas selles liigirikkuses tuvasta-da omamaiseid linde. Et raamat oleks hõlpsamalt kasutatav ka Eesti välimää-rajana, on iga liigi nimetuse järel esita-tud koodid tema staatuse ja arvukuse kohta Eestis. Kui seal on kirjas E või kriips, pole tegemist meil pärismaise lii-giga, kõik muud koodid (need on lahti seletatud lk 8) viitavad aga Eestiski ela-vatele linnuliikidele. Trükise sissejuha-tusest leiab kasutaja ka lühiülevaate ka-sutatud terminoloogia, linnuhäälitsus-te, määramisjuhiste jms kohta. Kui eksikülalisi on hõlmatud rohkem kui varasematesse välimäärajatesse, siis raamatu üldosa on põgusam.

Lakooniline, aga täpne tekstLõviosa määraja mahust moodustavad arusaadavalt liigiülevaated – ikka va-sakpoolsel leheküljel tekst ja paremal pildid. Viimased (autoreiks iirlane Kil-lian Mullarney ja rootslane Dan Zet-terström) on omaette klass. Kõik liigid on kujutatud külgvaates ja küll liigioma-se kehahoiakuga, kuid võimalikult neutraalselt. See aitab määraja kasuta-jal keskenduda oluliste tunnuste jälgi-misel ning linnu võrdlemisele sarnaste liikidega. Et mõlemad illustraatorid on ka oma maa linnuharulduskomisjoni liikmed, oskavad nad pildiseletustes välja tuua just diagnostilisi tunnuseid – ning muidugi kujutavad neid ka joonis-tel ülima täpsusega. Ajakohastatud on ka levikukaardid, mis kajastavad viima-seaegseidki levikumuudatusi (nt rohe-rähni taandumine mandri-Eestist ja tamme-kirjurähni levimine meile).

Iga liigiteksti algul antakse lühiüle-vaade linnu suurusest, elupaikadest, toidust, saabumisest-lahkumisest, pe-sitsemisest jm välitunnustest, nii nagu parajasti ruumi on. Siin tuleb kasutajat aga hoiatada, et sageli on tegemist ül-distustega kas kogu Euroopa või siis Rootsi erinevate osade kohta ning Ees-ti olud võivad olla teistsugused. Järg-neb põhjalik välistunnuste kirjeldus. Et püütakse käsitleda nii emas-, isas- kui ka noorlinnu sulestikku ning aastaajali-si erinevusi, on tekst äärmiselt lakooni-line – aga täpne.

Roosiraamat. Roosid Eesti aedadesMart Ojasalu216 lkkõva köidekordustrükkEesti asub kaunite rooside kasvatamise põhjapiiril, see aga eeldab roosihuvilis-telt mitmesuguseid teadmisi ja oskusi. Siin on abiks Mart Osajalu rohkem kui 40 aasta pikkused kogemused ja tähele-panekud. „Roosiraamatust” leiate üle 240 Eesti oludesse sobiva roosisordi kir-jeldused ning teavet uusimate sortide kohta. Roosikasvatajale on abiks prakti-lised tabelid, mis on koostatud pikaaja-liste vaatluste põhjal. See raamat on heaks abimeheks nii algajale kui ka ko-genud roosikasvatajale ning inforikkaks teabeallikaks kõigile iluaianduse huvilis-tele.

Iluaianduse käsiraamatkoostanud Mari Laane419 lkkõva köidetäiendatud kordustrükkSelles raamatus on kirjeldatud iluaeda-de erinevaid tüüpe ja stiile ning vasta-takse küsimustele, mis iluaia rajamisel paratamatult tekivad. Põhjalikult on kä-sitletud taimede valikut, aia kujunda-mist ja hooldamist. Olulise osa raama-tust võtavad enda alla taimekirjeldused. Toodud on ka soovituslikud nimekirjad, mis aitavad valida konkreetse aia mikro-kliimasse sobivaid taimi. Käsiraamatu autorid on eesti iluaianduse hinnatud spetsialistid. Kordustrükki on põhjali-kult täiendatud nii teksti kui ka illustrat-sioonide osas, lisandunud on mahe-aianduse ülevaade.

See rõõm on elust endast... 130 kitarriakordidega poplaulu läbi aegadekoostanud Signe Sarik200 lkpehme spiraalköideÜlimenuka lauliku „Laulame üheskoos” järg, millesse on koondatud peaasjali-kult eesti pop- ja rokkmuusika kulda, sekka ka mõned igihaljad rahvalikud seltskonnalaulud. Raamatust leiate Val-ter Ojakääru „Oma laulu ei leia ma üles”, Hendrik Sal-Salleri „Käime katu-seid mööda”, Rein Rannapi „Õunalau-lu”, Yellowstone’i ja Roberto „Viis vii-mast” ning palju teisi. Kõigile lauludele on muusikud kirjutanud originaalhelisti-kes kitarriakordid. Lisatud on ka lihtne skeem, kuidas helistikku muuta oma häälele sobivamaks. Laulik on pilli-meeste heameeleks mugavas spi-raalköites.

Ilmunud

Ilmumas

Euroopa parim linnumääraja

LinnumäärajaEuroopa ja Vahemere maade lindude välimäärajaLars Svensson, Killian Mullarney ja Dan Zetterström tõlkinud Olav Renno448 lk, kõva köide

Arvestades suurepäraseid illustrat-sioone, on enamasti loobutud vähediag-nostiliste või siis pildil niigi silmatorka-vate tunnuste loetlemisest; mõnikord jätkub ruumi üksnes võrdlusele sarnas-te liikidega. Kõigest sellest usaldata-vaks määramiseks siiski piisab.

Kirjas on ka lindude häälitsusedNagu tavaliste välimäärajate puhul ikka, on häälitsustele jäetud ruumi vä-hem kui välistunnustele. Hea on aga see, et kõik häälitsused on püütud esi-tada võimalikult täpselt noteerituna, eristades pikemaid ja lühemaid pause silpide vahel, tuues välja rõhulised sil-bid jne. Kohati on siiski rootsi keele hääldusreeglite kohased noteeringud unustatud n-ö tõlkimata, eriti nende o (loe: u) ja u (loe: ü) puhul. See torkab selgesti kõrva nt järvekauri või puna-jalg-tildri häälitsuste puhul, mis eesti keeles väljaloetuna on liiga taga- ja/või madalvokaalsed.

Poolpikka vokaali tähistab autor h lisamisega nagu mõneski germaani keeles tavaks. Eestikeelsesse trükises-se samamoodi ülevõetuna meenutab see 16. sajandi kirjaviisi (nt nüht sahp küssitut sahma), s.t on harjumatu või naljakas, aga mõne liigi nagu rüüda, kõrvukrätsu või ööbiku häälitsuste edasiandmisel suisa eksitav.

Kindlasti tuleb ajapikku ilmsiks tõl-kesse lipsanud vigu, kuid need edasta-vad linnuvaatlejad oma kanaleid pidi ot-se asjaosalistele, et järgmistes trükki-des saaks need parandada.

Toiduga vähi vastudr Denis Gingras ja dr Richard Béliveautõlkinud Helva Payet264 lk, kõva köideSelle raamatu teadlastest autorid on oma uuringutes keskendunud eeskätt toiduainetele, mis sisaldavad küllalt palju aktiivseid toimeaineid, nii et sellise toidu söömine mõistlikes ko-gustes avaldab inimorganismile ter-vendavat toimet. Autorid on siin raa-matus läinud aga pelkadest teoreeti-listest mõttearendustest hoopis kaugemale. Suure valiku toiduretsep-tidega aitavad nad igaühel meist omaks võtta uue toitumise ja paku-vad tavapäraste roogade – praetud lihatüki ja pitsa – asemele uued toi-dud, milles maitseelamused on ühen-datud tervistava toimega.

KaktusedHarri Poom256 lkkõva köideHoolimata sellest, et kak-tusi Eestis looduslikult ei kasva, on arvatavasti üsna vähe neid, kel kaktustega mingit kokkupuudet pole olnud või kel nende põnevate taimede suhtes hoiak puudub. Vahel arvatakse lausa, et kui taim on kole, okkaline ja ei õitse, siis on see kak-tus. Vale puha! Kõik kaktused õitse-vad, ükski hea tervise juures kaktus pole kole ja okkalised ei pea nad ka olema (kuigi enamasti siiski on). Sel-les raamatus annab kauaaegne kak-tusekasvataja Harri Poom kaktustest ja nende kasvatamisest arusaadava, asjaliku ja huvitava ülevaate koos rohkete fotodega.

Sünnikoodi saladus.Avasta oma sünni-päeva iidne vägiJohanna Paungger, Thomas Poppetõlkinud Vilja Kiisler272 lkkõva köideKogu maailmas üliedukate autorite Johanna Paunggeri ja Thomas Poppe’i bestseller „Sünnikoodi saladus” avab pikki sajandeid varjul hoitud õpetuse, mis osutub kasulikuks ja lihtsalt ra-kendatavaks tänapäevalgi. Nimelt on iga inimene sündides kaasa saanud hindamatu numbriaarde, mille kese on inimese sünnikuupäeva mõju elu-saatusele. Neid teadmisi oskuslikult arendades võib igaüks meist jõuda oma võimete tippu. Ent selleks on va-ja teada, kuidas seda kingitust kasu-tada ja elu jooksul täiendada. Alpi mägikülade iidsel tarkusel põhinev raamat sellest räägibki.

101 Eesti loomaPeeter Ernitssari „101 Eesti...”223 lkkõva köidePeeter Ernits: „Püüdsin selles raamatus portreteerida loomi, kel-lega eestlane kõige enam kokku puutub: ükskõik kas siis kodus, suviti maal, aias, põllul, metsas või rannas. Ühel päeval tundus mulle olulisem üks, teisel päeval jällegi teine loom. Ma võtsin ühe looma välja ja kirjutasin uue loo, et mõne päeva pärast hoopis kolmas loom neljanda vas-tu välja vahetada. Heade tuttavate seas valiku tegemine oli muidu nii meeldiva

töö juures kõige raskem. Nii kogunes mu arvutisse palju rohkem lugusid kui need 101. Viimaks tuli lõplik valik teha. Liisk pidi langema.

Need siin on minu 101 Eestimaa looma. Kõige väiksem loom, keda ma oma raamatus olen portreteerinud, on vähem kui 3 mm pikkune oa-lehe-täi. Kõige suurem on ligi kolme meet-ri pikkuse kerega põder. Kõik ülejää-nud mahuvad nende kahe tegelase vahele. Samas ei saa ma kuidagi öel-da, et lehetäi oleks põdrast vähem tähtis.”

„Linnumääraja” pildid – autoreiks iirlane Killian Mullarney ja rootslane Dan Zetterström – on omaette klass. Foto�raamatust

Varrak 7www.varrak.ee

3 (64) 26. aprill 2012

toonitada, et tegemist ei ole lihtsalt ühe järjekordse sõjaajaloolise teosega Tei-sest maailmasõjast või Hitleri ja tema kaastööliste biograafiaga. Mazower an-nab põhjaliku ja analüütilise ülevaate Saksa riigi- ja parteiaparaadist ja sel-lest, kuidas see masinavärk töötas. Teo-ses käsitletakse Hitleri impeeriumi hal-damist ja majandamist: mismoodi seda tehti, millistele ideoloogilistele alustele valitsemine tugines ja missuguseid olid tehtud vead. Autor heidab valgust ka konfliktidele natsiladviku sees: erineva-tel tegelastel olid kohati üpris erinevad nägemused sellest, kuidas peaks Eu-roopat valitsema. Parteitaustaga või-muladvik lähtus oma otsustes ideoloo-gilistest kaalutlustest, samas kui riigi-ametnikel oli vahel teistsugune näge-mus, mis tõi endaga kaasa lahkhelisid ja võimuvõitluse.

Eraldi käsitletakse ka Saksamaale al-lunud nukurežiime ja nende juhte, vahel olid sellised režiimid isegi karmimad kui sakslaste endi okupatsioon. Samuti antakse lugejale pilt miljonite inimeste füüsilise hävitamisega tegelenud keeru-lisest masinavärgist.

Mazoweri „Hitleri impeeriumi” näol on tegemist raamatuga, mis peaks huvi pakkuma kõigile, keda huvitab Teise maailmasõja ja Kolmanda Reichi aja- lugu. Raamat on varustatud mahuka viiteaparatuuriga, kust huviline võib lei-da end köitvate teemade kohta ka edas-pidist lugemist.

Mart Lätte

Hitleri Saksamaa ja Teine maail-masõda tunduvad olevat (selle-teemaliste teoste suurt arvu

vaadates) Eesti lugejatele millegipärast väga hingelähedased või vähemalt suurt huvi pakkuvad teemad. Hitlerist ja Teisest maailmasõjast avaldatavate raamatute tulv ei paista lõppevat – järe-likult on lugejate huvi arvestatav. Üks uuem eestikeelne antud teemat käsitlev raamat on „Hitleri impeerium. Natsi-võim okupeeritud Euroopas” (Hitlers Empire: Nazi Rule in Occupied Europe) briti ajaloolase Mark Mazoweri sulest.

Mazower on sündinud 1958. aastal Londonis. 1981. aastal lõpetas ta Oxfor-di ülikooli, magistrikraadi omandas Johns Hopkinisi ülikoolis Bolognas, doktorikraadi ajaloos kaitses jälle Oxfordi ülikoolis. Praegu on ta ajaloo-professor Columbia ülikoolis New Yor-gis. Tema üks peamisi uurimisteemasid on Kreeka lähiajalugu, millest ta kirju-tas ka oma esimese raamatu „Hitleri Kreeka: Okupatsiooni kogemus 1941–1944” (Inside Hitler’s Greece: The Ex-perience of Occupation, 1941–44).

Oma raamatute eest on ta saanud mit-meid preemiaid, „Hitleri impeerium” on näiteks saanud 2009. aastal LA Times’i ajalooraamatu auhinna ja Columbia üli-kooli Lionel Trillingi auhinna. Samuti on ta avaldanud hulga artikleid ajalehte-des Financial Times ja Guardian.

Hitleri jaoks oli esmatähtis Saksamaa „Hitleri impeerium” on mahukas uuri-mus Saksamaa okupeeritud Euroopast, enam kui 700 leheküljel analüüsib Mazower Hitleri võimu Euroopas ja sel-le mõjusid Euroopa rahvastele. Muu-hulgas tõmbab autor paralleeli Suur-Saksamaa vallutuste ja teiste Euroopa impeeriumide vahele. Mazower näitab, et Saksamaa üritas Euroopas luua enda-le samalaadset koloniaalimpeeriumit nagu oli näiteks brittidel, prantslastel,

Kord, mis pidi püsima sajandeid

portugallastel ja teistel Euroopa rahvas-tel muudes maailmajagudes.

Samuti puudutab ta natsionaalsotsia-listide ühinenud Euroopa ihalust ja mär-gib ära, et hoolimata paljude püüdest kujutada natse Euroopa ühendajatena, oli Hitleri jaoks esmatähtis siiski ainult Saksamaa ja selle rahvas ning vallutu-sed ei olnud kannustatud Euroopa üht-suse ideest, vaid pidid teenima just sak-sa rahvast. Mazower leiab, et sellegipoo-lest asusid osa kollaboratsioniste Hitleri režiimiga koostööle just lootuses, et Saksamaa suudab Euroopa ühendada.

Sakslaste ja slaavlaste suhted alates 19. sajandist Mazower ei alusta oma raamatut Teise maailmasõja või 1930. aastatega, mil Hit-ler võimule tuli ja oma impeeriumi loo-ma hakkas. Autor läheb ajas kaugele ta-gasi ja käsitleb sakslaste ja slaavlaste suhteid ja konflikte juba 19. sajandi keskpaigast alates. Vaatluse all on nii Preisimaa, hilisema Saksa Keisririigi kui ka Austria-Ungari Keisririigi suhted slaavlastega ja nende rahvuspoliitika vä-hemuste suhtes ning kuidas see aja jooksul muutus, samuti saksa ja poola rahvuslaste vaated ja arvamus ükstei-sest. Eraldi on vaatluse all Versailles’ ra-hu ja kahe maailmasõja vaheline pe-riood, kus autor analüüsib eri huvigrup-pide soove Saksamaa ja Austria kas ühendada või säilitada kaks eraldi riiki.

Mazower kirjutab Suur-Saksamaa loo-misest ja perioodist, mil Hitler oli oma võimu tipul, ning viimaks loomulikult ka sellest, kuidas Saksamaa lüüa sai ja Hit-leri impeerium lagunes. Sellele järgneb põhjalik analüüs sõja mõjudest Euroo-pale ja selle rahvastele. Autor analüüsib, kuidas Teises maailmasõjas leidis oma lõpu vana, maailma valitsev Euroopa ning sündis uus. Uue Euroopaga koos tuli ka uus maailmakorraldus uute valit-sevate suurvõimudega.

Kuidas töötas Kolmanda Reichi masinavärk „Hitleri impeeriumi” kohta on oluline

Kõnelused NSV Liidu esindajatega 12. novembril 1940: (vasakult) Molotov, Frick, tõlk, Ribbentrop, Himmler. �� Foto�raamatust

ilmunudilmunudAlgarvude üksildusPaolo Giordanotõlkinud Tiina Randviirsari „Moodne aeg”312 lk, kõva köidePaolo Giordano on elukutselt füüsik, „Algarvude üksildus” (2008) on te-ma esimene romaan, mis pälvis tun-tuima Itaalia proosakirjanduse au-hinna Premio Strega. Raamat on ju-ba tõlgitud mitmekümnesse keelde ning sellest on valminud ka film. „Algarvude üksildus” on kahe noore inimese – Mattia ja Alice’i – kujune-mislugu. Mõlemad on üksiklased, kes ei oska ümbritseva maailmaga kohaneda, mõlema elu ja saatust määrab suuresti lapsepõlves juhtu-nud trauma.

Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadusJonas Jonassontõlkinud Kadri Papp312 lkkõva köidePärast pikka ja erakordselt sünd-musterikast elu jõuab Allan Karlsson vanadekodusse ja ühel päeval on paratamatult käes kolme numbriga tähistatav sünnipäev. Kohal on valla volikogu esimees ja kohaliku ajale-he esindaja. Allanile on aga ees te-rendav nii vastumeelne, et ta ronib toaaknast välja ja põgeneb oma sünnipäevapeolt. Kiiruga haarab ta bussijaamast kaasa kohvri, mida tal paluti hetkeks valvata, ning peagi on tal kannul nii kurikaeltest kohvri-omanikud kui ka politsei...Jonas Jonasson (snd 1961) on aja-kirjanik, kelle esikromaan „Saja-aastane...” oli 2010. aasta enim-müüdud raamat Rootsis. Raamatut tõlgitakse juba 25 keelde ning selle põhjal valmib ka film.

EksitusNatasha Coopertõlkinud Lii Tõnismann253 lkpehme köideNatasha Cooper (snd 1951) on üks tuntumaid inglise krimikirjanikke, kelle senise loomingu kõige popu-laarsema osa moodustavad advo-kaat Trish Maguire’i sarja raamatud. Käesolev romaan saab alguse, kui Trish Maguire saab teada, et tema poolelioleva kohtuasja peatunnista-ja, sotsiaaltöötaja Kara Huggate on vägistatud ja jõhkralt tapetud. Trish asub juhtumit uurima ning peagi leiab ta end korrumpeerunud oma-valitsuse ning organiseeritud kurite-gevuse vaheliste seoste rägastikust.

SalamängudJames Pattersontõlkinud Tõnis Värnik240 lkpehme köide2012. aasta juulikuu. Londonis on algamas olümpiamän-gud. Ettevalmistused on kulgenud veatult ning kõik on valmis suure-jooneliseks vaatemänguks. Ühel mehel aga on plaan see kõik nurja-ta. Ta on oodanud oma võimalust ning nüüd on aeg kättemaksuks küps. Kui oma aiast leitakse Sir Den-ton Marshalli, Londoni Olümpia-mängude korralduskomitee võtme-isiku ilma peata laip, kutsutakse appi Peter Knight, olümpiamängude turvalisuse eest vastutava firma juht. Peagi selgub, et Denton Mars-halli mõrv oli alles algus ning kurja-tegija on võtnud sihikule olümpia-mängud...

Hitleri impeerium.Natsivõim okupeeritud EuroopasMark Mazowertõlkinud Jaanus Õunpuu768 lk, kõva köide

Seilates sadamata.Omakirjastus okupeeritud Eestiskoostanud Kersti Unt432 lkkõva köideSügaval Nõukogude ajal, kuueküm-nendate aastate lõpul algas Eestis noorte vihaste meeste ja naiste liiku-mine, mis sai hiljem nimeks alma-nahhiliikumine. Masinakirjas paljun-dati väljaandeid, milles leidus luulet, proosatekste ja esseistikat, millel po-leks olnud mingit võimalust ilmuda ametlikes kirjastustes. Neis alustasid sellised hiljem tuntuks saanud kirju-tajad nagu Ave Alavainu, Leelo Tun-gal, Juhan Viiding ja teised. Kersti Unt on käesolevas raamatus koosta-nud valiku almanahhides ilmunud materjalidest ja varustanud selle üle-vaatliku sissejuhatusega.

MesilasedMeelis Friedenthal212 lkkõva köideRomaani „Mesilased” sündmustik leiab aset 17. sajandi keskpaigas. Leideni üli-kooli bakalaureusekraadiga lõpeta-nud Laurentius on saanud stipendiu-mi õpingute jätkamiseks Tartu ülikoo-lis. Ikalduse käes kannatav Liivimaa pole just kõige sõbralikum paik ning ülikoolis ja väljaspool seda hakkavad arenema sündmused, mis on kohati üpris jubedad.

Teoloogiadoktor Meelis Friedenthali esikromaan „Kuldne aeg” pälvis 2004. aasta romaanivõistlusel kol-manda koha.

LõhestusjoonTiit Tarlap575 lkkõva köideEesti ulme- ja fantaasia-kirjanduse sõpradele kindlasti juba hästi tuntud Tiit Tarlapi (snd 1954) uus romaan, milles maa-ilm toimib hoopis teisiti, kui meie reaalsuses. Punane rass ehk indiaani-hõimud on saanud valitsevaks terves maailmas, valge rass on tõrjutud ning püüab salasepitsuste abil ennast maksma panna. Raamatu peategela-ne ei kuulu kangelasele kohaselt ei ühte ega teise maailma ning samal ajal sõltub just temast, kas lõhed ja vastuolud kasvavad veelgi või on või-malik inimkonna hapraid niite ühte sõlmida.

RaamatuhoidjaMihhail Jelizarovtõlkinud Veronika Einberg360 lkkõva köideElas kord andetu nõukogude kirjanik Dmitri Gromov. Ta treis mõttetuid sotsrealistlikke raamatuid kolhoosni-kute argipäevast ja Narva jõe sangar-likust kaitsmisest, kuni vajus kadu-vikku koos teda sünnitanud riigiga. Ent selgub, et mitte igaveseks. Üle-loomuliku süžee taga peitub mõistu-lugu kadunud ajast, võltsist nostal-giast ja talumatust olevikust. Romaan kõigile, kes vaimustuvad Pelevinist ja Sorokinist.

„Raamatuhoidja” on Harkivist pärit noore kirjaniku Mihhail Jelizarovi nel-jas teos. Frantsiskaanlaste kloostris kirjutatud raamat pälvis 2008. aastal Vene Bookeri preemia, põhjustades sellega enneolematu skandaali ja kir-janduskorüfeede protesti.

Varrak8 4 (57) 26. mai 2011

www.varrak.ee

Hitleri võõrleegionärid. Euroopa räpane saladusChristopher Haletõlkinud Matti Piirimaa448 lk, kõva köideSS-i ja Waffen-SS-i ajaloost kõnelev raamat analüüsib Himmleri spetsii-filisi aktsioone, millega värvati SS-i ridadesse mittesakslasi. 1944. aas-ta suveks oli SS mittesakslaste mas-silise värbamise tõttu paisunud „militariseeritud riigiks riigis” ja Himmler mõtles juba Hitlerist kau-gemale. Kuidas õnnestus Himmleril saavutada selline Waffen-SS, kus iga teine sõdur oli sündinud väljas-pool Saksamaad ja nende hulgast võis leida eestlasi, lätlasi, leedula-si, ukrainlasi, aga ka Bosnia mosle-meid, hindusid ja isegi mongolitest budiste?

Kõigel on maailmas kohtaAndres Noormets64 lk, kõva köideLustakas luuleraamat väi-kestele ja suurtele.Andres Noormets on teatritööline, kes lavastab, mängib, kirjutab ja teeb igasuguseid muid asju veel. Ka raadiost võib teda kuulda, kui raadionupud õigel ajal õigesse koh-ta keerata. Nii ongi enamik selle raa-matu luuletusi seotud lavastustega teatris või salvestustega raadios. Seal on nad olnud laulude sõnad või teatritekstide osad.Niimoodi raama-tus seisvate luuletustena tulevad aga kõik nähtavale esmakordselt.

Pane like ja pos-tita oma seinale!Valimik Facebooki ahelpostitusikoostanud Piret Voolaid112 lk, kõva köideRaamatusse on kogutud killuke uuemat noortefolkloori – Facebooki seintele postitatud ahelsõnumeid, mis tavapäraselt lõpevad vormeliga „Pane like ja postita oma seinale!” Sellised sõnumid kõnelevad suhe-test, koolielust, perest, igapäeva-elust. Suurem osa postitusi on lõbu-sad, kuid jagatakse ka muresid ja hoiatusi.

Minu esimene äriErik Ehasoo48 lk, kõva köide„Minu esimene äri” tutvustab väikestele lugejatele äritegemise põnevat maailma. Koos 8-aastase Erkiga õpib laps tundma ärimaailma esma-seid mõisteid ja saab teada, mida tähendab äri tegemine: kuidas luua oma toote turustamiseks tõeline äri, panna tootele sobiv hind, leida reklaami tehes esimesed kliendid ja palju muud. Vahvad pildid on raa-matusse joonistanud Ott Vallik.

Aiakujundus400 ideed igasse aedaHarald Braun192 lk, kõva köide Maastikuarhitekt Harald Braun on oma raamatusse kokku kogunud mitusa-da näidet, kuidas muuta aia kujun-dus harmooniliseks ja isikupära-seks. Ta kirjeldab veekogude, muru-alade, sillutise, piirdeaedade ja väravate ning teiste aiaelementide rajamist. Raamatu väärtuseks on rohke pildimaterjal.

György Schöpflin University College London, School of Slavonic and East European Studies Katkend raamatust

Kui Venemaa president oli Jeltsin, osalesin kord Moskvas ühel konverentsil, kus tuli jutuks Ve-

ne rahvuste küsimus. Toonase rahvus-te ministeeriumi ühe peavalitsuse juha-taja tõusis püsti ja esitas tolle aja ametli-ku seisukoha. Tsiteerin mälu järgi: „Venemaa pole iial olnud agressiivne impeeriumimeelne suurriik, vaid on lu-banud teistel rahvastel astuda Vene im-peeriumi koosseisu. Nõnda ongi Vene-maa kogunud endasse ajaloo jooksul mitmesuguseid mittevene rahvaid.” Eks ta ole. Ühed koguvad marke, tei-sed rahvaid. Rääkisin selle loo hiljem ühele oma ukraina tuttavale, too pidi seda kuuldes raevust peaaegu lõhke-ma.

Géza Gecse kirjeldab oma raamatus „Bütsantsist Bütsantsini. Suurvene mõttelaadi olemus” selgesti suurvene mõttelaadi ja selle üht põhitunnust: im-peeriumimeelsuse salgamist. Ükskõik kui suure ala ka tsaar või tema kommu-nistlikud järelkäijad ei vallutanud, seda tehti eranditult heast südamest, halba-de kavatsusteta ning loomulikult olid kõik need, keda suuremeelsed venela-sed endi hulka vastu võtsid, valitsejale tänulikud. Sealhulgas keskeurooplased pärast 1945. aastat.

Sellel oli üks tõsine tagajärg. Vene üldsus ja isegi tuntav osa haritlaskon-nast ei taibanud – ega saanudki taiba- ta – 1991. aasta impeeriumilagunemise olulisust, täpsemalt seda, et impeeriu-mi mittevene rahvastele oli tegemist tõelise, mitte kommunismist vabane-misega. (Suur)vene pilguga vaadates käitusid need Nõukogude Liidu hätta jätnud rahvad endid iseseisvaks kuulu-tades äärmiselt tänamatult. Tänamatu-se-süüdistus laieneb mõningal määral läänelegi. Sellelaadsete seisukohtade järgi olevat Venemaa päästnud Euroo-pa tsivilisatsiooni seni kahel korral: es-malt Napoleoni, seejärel Hitleri küü-sist; rääkimata juba sellest, et 21. sajan-dil võttis Venemaa endale taas tsivilisat-sioonipäästja rolli, sedapuhku islami käest. Suurriiklikest hoiakutest vaba-neda on tõesti raske, meenutagem siin-kohal kas või inglaste globaalset välis-poliitikat.

Suurvene mõttelaadi tuleb niisiis suhtuda tõsiselt, nagu Géza Gecse teebki, sest selle asemel et kaduda, tõu-seb see ikka ja jälle esile uutes vormi-des, mõjutab tugevalt Venemaa välis- poliitikat, vene seisukohti muu maail-ma kohta; kannab endas mitmesugu-seid eelarvamusi mittevene maailma, iseäranis endise Vene impeeriumi rah-vaste suhtes. Selle mõttelaadi huvita-vaks koostisosaks on suhtelisuse, vas-tastikuse mõju täielik välistamine: on lihtsalt kujuteldamatu, et Vene impee-rium oleks sulatanud endasse välismõ-jusid, s.t selles mõttemaailmas eksis-teerib üks läbinisti puhas vene identi-teet, mida ohustab teistsugusus, teiste kultuuride maailmanägemus.

Sellise puhtusekultuse päritolu – kui kasutada puhtuse mõistet antropoloo-gilises mõttes – on mitmetasandiline. Ühest küljest mängib siin tähtsat rolli Vene riigi ajalooline kogemus suhtlemi-sel muu maailmaga: viimast peeti alati üheaegselt nii ohuallikaks kui ka külge-tõmbavaks. Meenutagem vaid tsaar

Ajakirjade kirjastus8 3 (64) 26. aprill 2012

Ilmunud Suurvene mõttelaadi iseloomustab impeeriumimeelsuse salgamine

www.kirjastus.ee

Bütsantsist Bütsantsini. Suurvene mõtte- laadi olemus Géza Gecse tõlkinud Tõnu Kalvet463 lkkõva köide

Peeter Suure reforme, moderniseeri-miskatseid, millesse mõjukas slavofiil-ne mõttelaad tänapäevalgi tõrjuvalt suhtub, pidades neid võõraiks (saastu-nuiks), puhtale vene olemusele nakata-valt mõjuvaiks elementideks. Moskvast ja Peterburist vaadates olid säärased ohuallikad tõepoolest olemas, näiteks Poola või eelnimetatud Prantsuse ja Saksa sissetung.

Lääne ja selle tehnoloogilise ülekaa-luga tuli aga arvestada. Vene impee-rium ei saanud end muust maailmast hermeetiliselt ära lõigata, seetõttu oli ja on läänelt ülevõtmise dilemma pidevalt päevakorral. Ent ülevõtmisel on alati rängad tagajärjed: mida üle võtta, mis on see, mille ülevõtmine on ellujäämi-seks hädatarvilik ega muuda Venemaa olemust pöördumatult? Põhjendatud vastus sellele küsimusele on ühemõtte-line: igasugune ülevõtt tundub võima-tu, sest kogu vene olemuse narratiiv kujutab välismõjusid negatiivse teguri-na. Ihalus muutumatuse, kujuteldava, kuigi autentseks peetava „puhtuse” jä-rele püsib alalises pinges välismaailma-ga, seda enam, et selles välisilmas loo-dud kultuur on kõige laiemas mõttes dünaamilises muutumises.

Et aga isegi kõiki mõjutusi välistades ei suuda vene mõttelaad oma olemust, oma maailma ja väärtushinnanguid täiesti puhtana hoida, võiks ehk – ette-vaatlikult – üle võtta kõige hädatarvili-kuma? Kõik üleliigne sõelutagu välja, see pole meie oma ega saagi olla. Selli-se protsessi tulemusena tekkinud hüb-riidne moodustis – meeldigu see meile või mitte – ongi reaalsus. Vene hübriid on mitmes mõttes kujunenud sel moel, et tehnoloogia võeti väljastpoolt üle (Herzen nimetas seda „telegrammiga Tšingis-khaani sündroomiks”), kuid sa-mas säilisid või taastekkisid uuendus-vastased nähtused, näiteks slavofiilsus.

Suurvene mõttelaadi teine allikas on õigeusk, selle kaudu tõlgendatud õpe-tused ja järeldused. Õigeusklikus maa-ilmanägemuses on kesksel kohal siin-poolsuse ühendamine teispoolsusega, füüsiliste ja metafüüsiliste elementide sidumine ning harmoonia loomine. Sa-

mas on õigeusus, vastupidiselt lääne- kristlikule arusaamale, selle maailma sündmused vähem väärtuslikud, pea-aegu kõrvalise tähtsusega, seda ees-kätt põhjuslikkuse ehk etioloogia val-las. Sündmused leiavad aset nii või tei-siti, neid pole võimalik eriti mõjutada ega kujundada, seega muutub lääne mõttelaadis nii kaalukas eesmärgi ja va-hendi seos siin ähmaseks. Üks itaalia sovetoloog iseloomustas seda kord ta-bavalt: „Venelastel on struktuuri- analüüs nõrgavõitu.”

Need kaks püüdu – kaitsta Venemaa kultuuri ähvardava välismaailma mõju-de eest ja säilitada harmooniat – suru-vad tagaplaanile lääneliku valgustatuse ratsionaalsed elemendid, täpsemalt toi-mivad välismõjudele tugeva sõelana, le-gitimeerides kõike „Vene oma tee” laa-dis narratiividega. Maailma mastaabis sarnaneb Venemaa ülesehituselt mit-meski mõttes teiste hiljem modernisee-runud riikidega, ainult selle vahega, et vene ega suurvene mõttelaad ei lepi sellega kaasneva allutatusega või siis sellega, mida nad ise allutatuseks pea-vad.

Ka territooriumi küsimuse olemus erineb Venemaal lääne paradigmast: ühest küljest on vahemaad võrreldama-tult suuremad, teisalt on asustustihe-dus tunduvalt väiksem. Lihtsustatult öeldes: maad on rohkem kui inimesi; inimene oli majandusele tähtsam kui maa, seetõttu tuli luua valitsemiskord, mis lähtus eranditult inimesest. See on aluseks traditsioonilisele vene arusaa-male, mille kohaselt võib valitseja käia oma alamaga ringi nii, nagu ise tahab, meenutagem kas või Punaarmee stra-teegilist hoiakut, et inimohvrid on sihi saavutamise seisukohalt teisejärguli-sed.

Julgeolekupoliitilisest ja impeeriumli-kust vaatepunktist oli 1991. aasta Vene ajaloos tõepoolest katastroofiline, nagu mainis ka Putin, vähemalt vene arusaa-ma kohaselt: vähe sellest, et püha, õige-mini sakraliseeritud impeerium lagu-nes, ka äsja tekkinud naaberriigid ei tahtnud leppida Venemaa territoriaal-poliitilise ülimuslikkusega, kas või näi-

teks Balti riigid ja Gruusia, edvistades oma kaasatusega Atlandi-strateegiasse. On alles häbitud! Pole ju mõeldav, et neil uutel riikidel, veel vähem Ukrainal oleksid omad, Venemaast erinevad hu-vid. Need, varemalt Venemaa külge ko-gutud rahvad kahjustavad tõsiselt püha harmooniat, vene kogukondlikkuse põhimõtet, sobornosti.

Putini juhtimisel lõi kaasaja vene eliit mõnevõrra moderniseeritud impee-riumliku idee, tehes seda ajajärgul, mil maailmas on valdavad demokraatlikud või demokraatiaks nimetatud riigikor-rad; demokraatia domineerimise raud-se reegliga oli sunnitud arvestama ise-gi Putini Venemaa ja nii saigi tekkida „suveräänse demokraatia” ideoloogia. Selles mõistes on rõhk suveräänsusel, demokraatiat esindab ülalt tulev käsi-juhtimine. Suveräänse demokraatia põhitunnus on taotlus taastada Vene-maa suurriiklik staatus, seda peamiselt endistes nõukogude impeeriumi riiki-des, mille iseseisvus pole muud kui mit-te eriti tõsiselt võetav näilikkus. Toorai-nehindade konjunktuurist tulenevaid eeliseid kasutatakse välispoliitilistel eesmärkidel, et muuta Moskva posit-sioon võimalikult tugevaks. Eriti tähtsa rolli omandavad selles strateegias, kaa-sa arvatud suhtlemisel läänega, sh Euroopa Liiduga, energiakandjad. Tra-ditsiooniline suurvene mõttelaad – ve-nelased on ülimuslikud, võim on tsent-raliseeritud, vastastikune mõju on ala-hinnatud, sõnade ja tegude vahel on ku-ristik, võimaluse avanedes kasutatakse vägivalda – sai kaasaegse kuju ja sisu. Lihtsalt seda ei tohi nimetada impeeriumlikuks.

Autor näitab, et suurvene mõttelaad on samasugusena püsinud juba sajandeid – olgu tegemist Tsaari-Venemaa, Nõukogude Liidu või tänapäeva Venemaaga. Foto�raamatust