KIVIÕLI LINNA LASTEAED KANNIKEKeesi, J. Käisi, Ülo Vooglaidi, „Hea Alguse“ programmi teoreetilisi aluseid ja põhimõtteid. Lasteaia õpetajad töötavad Paul Keesi poolt pakutud

1

Kinnitatud Kiviõli linna lasteaed Kannike

Direktori 22.05.2015

Käskkirjaga nr 94

KIVIÕLI LINNA LASTEAED KANNIKE

ÕPPEKAVA

2

SISUKORD

SISSEJUHATUS…………………………………………………………………………..….….4

1. LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA………………………………………………….…....5

2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID, PÕHIMÕTTED, SISU JA LAPSE

ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED ÕPPEKAVA LÄBIMISEL VANUSETI………….7

2.1. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID .............................................................7

2.2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED............................................................9

2.3. ÕPIKÄSITLUS……………………………………………………………………….……..11

2.4. KEELEKÜMBLUSPROGRAMMI EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED……………….…11

2.5. ÕPPE- JA KASVATUSVALDKONDADE EESMÄRGID JA SISU……………….……..12

2.5.1. Valdkond MINA JA KESKKOND……………………………………………………….12

2.5.2. Valdkond KEEL JA KÕNE…………………………………………………………….....13

2.5.3. Valdkond EESTI KEEL KUI TEINE KEEL……………………………………………...14

2.5.4. Valdkond MATEMAATIKA……………………………………………………………..16

2.5.5. Valdkond KUNST………………………………………………………………………...17

2.5.6. Valdkond MUUSIKA……………………………………………………………………..18

2.5.7. Valdkond LIIKUMINE…………………………………………………………………....19

2.5.8. UJUMINE…………………………………………………………………………………20

2.5.9. TERVIS…………………………………………………………………………………....20

2.5.10. LIIKLUS………………………………………………………………………………….21

2.6. LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED ÕPPEKAVA LÄBIMISEL

VANUSETI ………………………………………………………………………………………21

2.6.1. Kahe-aastased lapsed……………………………………………………………………….21

2.6.2. Kolme-aastased lapsed……………………………………………………………………...23

2.6.3. Nelja-aastased lapsed……………………………………………………………………….29

2.6.4. Viie-aastased lapsed………………………………………………………………………...33

2.6.5. Kuue-aastased lapsed……………………………………………………………………….40

2.6.6. Seitsme-aastased lapsed…………………………………………………………………….45

2.7. LAPSE ARENGU EELDATAVAD ÜLDOSKUSED VANUSETI…………………………53

2.7.1. KAHE AASTASED LAPSED……………………………………………………………...53

2.7.2. KOLME AASTASED LAPSED……………………………………………………………54

2.7.3. NELJA AASTASED LAPSED……………………………………………………………..55

2.7.4. VIIE AASTASED LAPSED………………………………………………………………..55

2.7.5. KUUE AASTASED LAPSED……………………………………………………………...56

2.7.6. SEITSME AASTASED LAPSED………………………………………………………….57

3. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS, SEALHULGAS SUVEPERIOODIL …58

3.1. PÄEVAKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED……………………………………………59

3.2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMINE……………………………………61

3.3. LIITRÜHMA TÖÖ KORRALDAMISE ALUSED…………………………………………..62

3.4. TEEMADE JAOTUS KUUDE LÕIKES ………………………………………………….…63

3

4. LAPSE ARENGU ANALÜÜSIMISE JA HINDAMISE PÕHIMÕTTED,

SEALHULGAS KORRALDUS ………………………………………………………………66

4.1. HINNATATAVAD ÜLDOSKUSED………………………………………………………..67

5. ERIVAJADUSTEGA LAPSE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED,

SEALHULGAS KORRALDUS ……………………………………………………………….69

6. LAPSEVANEMATEGA KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTED, SEALHULGAS KORRALDUS……70

6.1. ARENGUVESTLUSE ALUSED……………………………………………………………71

6.2. ARENGUVESTLUSE LÄBIVIIMISE TINGIMUSED…………………………………….72

7. KOOLIVALMIDUSE SAAVUTAMINE JA KOOLIKOHUSTUSE TÄITMISE

EDASILÜKKAMINE…………………………………………………………………………….72

7.1. KOOLIVALMIDUSE SAAVUTAMINE……………………………………………………72

7.2. KOOLIKOHUSTUSE TÄITMISE EDASILÜKKAMINE ………………………………….73

8. SISEHINDAMISE PÕHIMÕTTED JA SÜSTEEM …………………………………………..74

9. ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD…………………………………..76

KASUTATUD KIRJANDUS ..........................................................................................................77

LISAD……………………………………………………………………………………………..78

4

Sissejuhatus

Kiviõli linna Lasteaed Kannike õppekava on koostatud Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008. aasta

määrusega nr 87 kinnitatud “Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava” alusel. Lasteasutuse

õppekava on õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, milles kajastuvad töötajate ja lastevanemate

eesmärkide, põhimõtete ning õppe- ja kasvatuskorralduse kokkulepped. Õppekavaarendus eeldab

lasteasutuse töötajate ja lastevanemate dialoogi, kus täiendatakse üksteise vaateid ning kujundatakse

õppe- ja kasvatustegevuste korralduse põhimõtted. Lasteasutuse õppekava kinnitab direktor

pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse.

5

1. LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA

Kiviõli linna lasteaed Kannike (edaspidi lasteaed) on Kiviõli Linnavalitsuse hallatav asutus, mis

lähtub oma tegevuses põhimäärusest, seadustest ning nende alusel antud õigus- ja haldusaktidest.

Lasteaia tegevuse aluseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt välja antud koolitusluba.

Lasteaed avati 1985. aasta suvel. Lasteaial on Kiviõli linna eelarves oma alaeelarve ja sümboolika.

Liik

Lasteaed on ühe asutusena tegutsev eesti- ja venekeelne lastesõim ja lasteaed.

Asukoht ja tööaeg

(1) Lasteaed asub aadressil Võidu 12, Kiviõli linn 43122.

(2) E-mail: [email protected]

(3) Kodulehekülg: www.kiviolikannike.edu.ee

(4) Rühmade arv: 11

(5) Lasteaed on aastaringselt tegutsev asutus.

(6) Lasteaia lahtioleku aja ja selle erisused otsustab linnavalitsus, arvestades lasteaia hoolekogu

ettepanekut.

(7) Lasteaia õppeaasta algab 1. septembril.

(8) Lasteaia õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel

kalendriaastal.

Teeninduspiirkond

(1) Lasteaia teeninduspiirkond on Kiviõli linn.

(2) Laste lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab linnavalitsus.

Kiviõli linna Lasteaed Kannike on 11-rühmaline lasteaed, kus lapsed on jaotatud vanuse

järgi rühmadesse. Rühmadel on lillede nimetused: Kullerkupp, Nurmenukk, Roosinupp, Sinilill,

Rukkilill, Pääsusilm, Võilill, Karikakar, Kelluke, Meelespea ja Piibeleht. Lillede pilte kasutatakse

rühma ja lasteaia kujunduses sümbolitena.

Lasteaia rühmad on järgnevad:

3 sõimerühma (1,6 – 3. aastased lapsed)

8 aiarühma:

*seitse tavarühma, mis on komplekteeritud laste vanuselist homogeensust arvestades;

*üks keelekümblusmetoodikat rakendav rühm (alates 01.09.2008. aastast).

Kiviõli linna Lasteaed Kannike on lapsest lähtuvate põhimõtete ja ideede järgi töötav lasteaed.

Lapsest lähtumine tähendab lapse oma kultuuril, kogemustel ja tegevusel põhinevat õppimis- ja

õpetamisprotsessi.

mailto:[email protected]

http://www.kiviolikannike.edu.ee/

6

Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Oluliseks

märksõnaks lapsest lähtuvas õppes on õpetamine läbi positiivse eduelamuse, mis toimub läbi

mängu. Mängulises õppes peame oluliseks erinevate meelte rakendamist ja lapse usaldamist

õppijana. Oluliseks on iseseisvus, teadmiste vastuvõtt, mis sisaldab valikuid, tundeid ja

tõlgendamist. Õppimine ja teadmised liituvad teineteisega, kuna õppimine on võimalus hankida ja

kasutada teadmisi. Õpetaja roll on mänguliseks tegevuseks soodsate tingimute loomine, mis

omakorda eeldab põhjalikku töö kavandamist ja läbimõtlemist, et tegevus oleks lapsele

aktiivselt mõtestatud ja laps saaks tegevuses osaleda partneri rollis. Vähemoluliseks ei saa pidada

õpi- ja kasvukeskkonda. Mängulise õppe üks põhimõtteid on erinevate ruumide kasutus tegevustes,

et tagada lastele võimalikult palju liikumist ja aktiivsust tegevuses. Mängulises õppes on

laps aktiivne teadmiste vastuvõtja, kes õpib tegutsemise ja oma kogemuse kaudu.

Õppetegevusteks ja vabaks tegevuseks on lasteasutuses võimalik kasutada spordisaali, muusikasaali,

kunstituba ja oma mängurühma ruume. Lasteaeda ümbritsev mänguväljak võimaldab õppe- ja

kasvatustegevusi läbi viia õuealal, vahetus looduses.

Muusika-, kunsti- ja liikumistegevusi viivad läbi lasteaia muusika-, kunsti- ja liikumisõpetajad.

Lasteaia muukeelsetele lastele on loodud keeleõpe eraldi tegevustena eesti keele õpetaja

juhendamisel. Lasteaia vanematel rühmadel on võimalus ujumisoskuste arendamiseks kasutada

Kiviõli I Keskkooli ujulat. Lasteaial on oma logopeed ja tervishoiutöötaja, kelle abiga toimub

erivajadustega laste toetamine ja terviseedenduslik töö.

Missioon

Pakkuda lastele parimat päevahoidu. Toetada lapse loovuse arengut ja individuaalsust, kasvatades

positiivse maailmapildiga last, kes tulevikus oskab hoida oma maa kultuuri ja väärtusi.

Visioon

Lasteaed Kannike on parim toetaja perele, tuntud ja tunnustatud, omanäoline lapsesõbraliku

keskkonna ning hea mainega lasteaed, kus töötavad kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajad, kes

lähenevad igale lapsele individuaalselt ning tagavad lapse arenguks paremad võimalikud

tingimused.

7

2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID, PÕHIMÕTTED, SISU JA LAPSE

ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED ÕPPEKAVA LÄBIMISEL VANUSETI

2.1. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID

ÜLDEESMÄRK:

Lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.

Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja

emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt,

ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased

tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad

mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

Ülesanded:

Õppe- ja kasvatustegevuste valdkondade integratsioon ning laste eripäraga arvestamine

planeerimisel toetavad lapse koolivalmiduse kujunemist.

Laps suudab liikluses võimalikult riskivabalt ja turvaliselt käituda ning tuleb toime hilisemas

elus.

Laps rakendab ja arendab oma andeid ning isikupära kõigi tegevuste kaudu.

Laps on keskkonnateadlik ja suhtub hoolivalt ümbritsevasse.

Laps väärtustab eesti rahvuse kultuuritraditsioone ning teadvustab teistest rahvustest laste

kultuuri eripära ja arvestab nendega.

Eesti- ja vene rahvakalendri tähtpäevade tähistamine.

Eesti- ja vene õppekeelega laste rühmade vaheline sõpruskohtumine ja sõprussidemed teiste

lasteaedadega.

Õppetegevuste korraldamine õues mängu ja uurimistegevuse kaudu.

Täiustada koostööd lastevanematega: igas kvartalis korraldada aiarühmades lahtised

tegevused ja viia läbi koos lastevanematega mängude õhtuid.

ÜLDEESMÄRGIST LÄHTUVALT:

TAGADA LAPSELE TURVALINE PÄEVAHOID:

Vaba- ja valiktegevuse võimaluste loomine päevarütmis.

Kunsti-, muusikaliste ja kehaliste võimete arendamine nii vaba kui valiktegevustes.

Lapse ealiste, sooliste ja individuaalsete võimete arvestamine igapäevategevustes.

Toetada lapse omaalgatust, huvisid, individuaalsust ja tegutsemistahet.

Soodustada sõbralike ja usalduslike suhete kujunemist lapse ja täiskasvanu vahel.

ÕPETADA JA AIDATA LAPSEL MÕISTA ENNAST :

Kujundada lapses positiivne suhtumine iseendasse - tervise õpetus.

8

Salliva suhtumise kujundamine kaaslastesse, ka endast eripäraste suhtes – abivalmidus,

kaastunne, lohutamine.

Soorolli omaksvõtt - õpetajate eeskuju ja suhtumise kaudu.

AIDATA LAPSEL MÕISTA JA AVASTADA LOODUST, LUUA ETTEKUJUTUS

MAAILMAST - TOETUDES LAPSE LOOMULIKULE HUVILE TEDA ÜMBRITSEVA

SUHTES:

Õppekäigud ja tegevused looduses.

Loodusvaatlused väljaspool lasteaia õueala.

Looduslik aastarütm – aastaajad ja nende vaheldumine, inimese ja loomade heaolu ning

tervise sõltuvus loodusest, aastaaegade kajastumine elus.

KODUKULTUUR, KOMBEÕPETUS, NAABERRIIGID:

Suunata lapsi nägema ilu ümbritsevas elus, looduses, inimese töös ja käitumises.

Toetada lapse soovi ise ilu luua ja oma tegevusega kasu tuua.

Eesti kultuurile omaste käitumisnormide ja viiside omandamine – suhtlemine erinevate

põlvkondadega, tähtpäevad, tavad, kombed.

Tutvustatda lastele teisi rahvusi, riikide ja nende kultuuri eripära.

Viisakad kombed, väärikas käitumine ja suhtlemine erinevates kohtades ja olukordades –

tänaval, teatris, ühissõidukis, kalmistul, kirikus.

Rikastada lapse tundemaailma erinevate emotsioonidega – rõõmu, kurbuse, kaastunne,

meeleheide, jms. kogemuste kaudu – teater, kirjandus, kunst, muusika, rahvatraditsioonid,

loodus ja loodusrütmide kaudu.

SÕIMERÜHMA ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID

Üldeesmärk

Luua laste arengut ja positiivseid emotsioone tekitav keskkond, et lapsel tekiks huvi lasteaeda

(rühma) tuleku vastu.

Ülesanded:

Toetada ja abistada lapsevanemaid lapse kohanemisel lasteaiaga.

Lapsel kujunevad esmased mängu-, sotsiaalsed- ja enesekohased oskused.

Luua lapsekeskne lapse kehalist, vaimset ja sotsiaalset arengut toetav arengukeskkond.

Soodustada lapse suhtlemisoskuse arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel vastutus- ja

algatusvõime ning eetiline käitumine.

Mängu, loovtegevuse, eakohase töö ja õppimise kaudu suunata lapse positiivse minapildi ja

üldoskuste arengut.

9

Eesti kultuuritraditsioonidele ja üldkultuurile toetudes omandab laps eakohasel tasemel

põhiteadmisi ümbritsevast keskkonnast ja tervise hoidmise tähtsusest ning huvitub

erinevatest valdkondadest.

2.2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSTE PÕHIMÕTTED

Kiviõli linna lasteaia Kannike õppimise käsitluse aluseks on lapsest lähtuv õpetamine ja

kasvatamine. Kuna lapsed õpivad erinevalt, siis pakutakse lastele õppimiseks erinevaid meetodeid ja

lähenemist. Tähelepanu pööratakse nii õppimisele kui ka õpetamisele.

Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõteteks on:

1. Lapse individuaalsuse ja tema arengupotensiaali arvestamine: lasteaias arvestatakse õppe- ja

kasvatustegevuses lapse individuaalseid, vanuselisi, soolisi, rahvuslikke, ja piirkondlikke iseärasusi,

soodustatakse humaansete ja demokraatlike suhete kujunemist ja püsimist täiskasvanute ja

eakaaslastega suhtlemisel. Lasteasutuse töö korraldus võimaldab töötada lapsega individuaalselt.

Individuaalses töös arvestatakse laste iseloomu, võimeid, oskusi, kodust olukorda,

arengupotensiaali.

2. Lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine: lapse arengut

soodustab aktiivset liikumist stimuleeriv, mitmekesiseid liikumisvõimalusi ja kogemusi ning

positiivseid eeskujusid pakkuv keskkond. Tervise seisukohalt on oluline, et laps viibiks võimalikult

palju värskes õhus.

3. Lapse loovuse toetamine: tegevused planeeritakse nii, et lapsel oleks võimalus teha valikuid, see

õpetab last iseseisvalt tegutsema, oma tegevust korrigeerima ja tegevuse tulemuste eest vastutama.

4. Mängu kaudu õppimine: mängule peab päevakavas kõige rohkem aega jääma. Mängudes

omandatakse sotsiaalseid kogemusi, kujundatakse eneseteenindamise oskusi ja tööharjumusi ning

kinnistatakse teadmisi- oskusi.

5. Humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine.

6. Lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine: laste igapäevatoimingud ja

vabategevus võtavad olulise osa päevakavast, kuid annavad palju võimalusi ka laste arendamiseks,

teadmiste ja oskuste kinnistamiseks. Laste kasvades ja arenedes väheneb päevakavas

igapäevatoimingutele kuluv aeg ning suureneb lasteasutuse õpetaja kavandatud õppe- ja

kasvatustegevuste osakaal. Enam püütakse tähelepanu osutada psühhiliste protsesside - taju, mälu,

kujutluse, mõtlemise arendamisele ja õpetamisele alusoskuste-, vaatluse- ja kuulamisoskuse,

võrdlemis-, järjestamis-, loendamismõõtmis- ja rühmitamisoskuse kujundamisele.

10

7. Lapsele turvatunde, eduelamuse tagamine: õppe- ja kasvatustegevused toimuvad rühma

päevakava alusel, mis määrab laste eale vastava päevarütmi, une- ja ärkveloleku aja, kus vahelduvad

igapäevatoimingud (söömine, riietumine, pesemine, ruumi korrastamine, jm), laste vabategevused

(mäng, loominguline tegevus, liikumine, jm) ning lasteasutuse õpetaja kavandatud õppe- ja

kasvatustegevus.

8. Üldõpetusliku tööviisi rakendamine: kasvatamine ja arendamine toetub lapse loomulikule huvile

ümbritsevast, lähtub konkreetsest, lapsele ajas ja ruumis tuttavast. Lapse kasvades ja arenedes

liigutakse lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.

9. Kodu ja lasteasutuse koostöö.

10. Eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripära arvestamine

Oma töös lähtume printsiibist, et last peavad saatma rahu, rõõm ja naeratus ning lapse usaldust

äratavad täiskasvanud. Kõige aluseks on lapsepõlves lapsele mäng ja kasvatus – õppeprotsessid

lasteaias on seotud mänguga, kus arenevad lapse sotsiaalsed võimed. Iga laps vajab eakohast

kasvukeskkonda, mis ergutab teda ise tegutsema ja maailma avastama. Lasteaia personali

ülesandeks on kujundada võimalusterohke ja huvitav ning arengut soosiv keskkond. R. Šteineri

pedagoogikast juhinduvalt lähtub lasteaia elu ja töörütm aastaaegadest ja rõhuasetus on iga üksiku

lapse vajadusel tegutseda aktiivselt ning loovalt. Lasteaia tegevuses kasutatakse R.Šteineri, Paul

Keesi, J. Käisi, Ülo Vooglaidi, „Hea Alguse“ programmi teoreetilisi aluseid ja põhimõtteid. Lasteaia

õpetajad töötavad Paul Keesi poolt pakutud didaktika printsiibil - lapsele ei tohi survet avaldada,

väikelapse eas peab õppimine toimuma mängu kaudu, väikelapse õppimise aluseks olgu tema enda

aktiivne ja praktiline tegevus, arengut soodustab muude asjaolude kõrval ka kogemuste

mitmekesisus ning õpetamise üks põhimeetodeid on võrdlemine. Lasteaia õpetajad suunavad lapsi

isetegevusele, kasutavad individuaalset tööviisi ja kasutavad üldõpetuse koduloolisust. Koduloo

teemad on valitud Kiviõli ja Ida Virumaa elust ja loodusest, kooskõlas aastaaegade vahetusega.

Õpetajad arvestavad laste individuaalsust ja eripära, lapsed tegutsevad rühmaruumis vastavalt oma

võimetele ja arengutasemele. Lastele on jäetud vabadus tegutseda rühmaruumi piires iseseisvalt,

kusjuures on võimalus paluda nõu ja abi õpetajalt. Vabadusega kaasneb alati ka vastutus, vabadus ei

tähenda, et teen, mida tahan. Õpetaja on rühma töö korraldanud põhimõttel, et oleks võimalus teha

võimalikult palju valikuid. Õpetaja abid tagavad rühmaruumis lastele igakülgse arenemise

võimaluse, hoides ruumid puhtad, korras, tuulutades neid õigeaegselt. Õpetaja abid abistavad lapsi

vajadusel, tagavad õigeaegse söömise ja unerežiimi, abistavad õpetajaid jalutuskäikudel. Lasteaia

direktor komplekteerib rühmad, tagab laste turvalisuse, arvestades lastevanemate soove. Suunab

kogu lasteaia personali tööd, et lapse päev lasteaias kujuneks võimalikult sisukaks ja huvitavaks.

Õppealajuhataja suunab ja abistab õpetajaid, et nad saaksid oma tööd võimalikult hästi korraldada.

Õppealajuhataja muretseb lastele mänguasju ja õppevahendeid, et tagada lastele igakülgset

arenemist mängu kaudu.

11

2.3. ÕPIKÄSITLUS

1) Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes,

hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise,

katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.

2) Õppe-ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid,

keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms. Pedagoogid on laste arengu

suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad

3) Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest.Last

kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtud analüüsima.

4) Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:

kavandada oma tegevust, teha valikuid

seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega

kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes

arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle

hinnata oma tegevuse tulemuslikkust

tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega

2.4. KEELEKÜMBLUSPROGRAMMI EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED

EESMÄRGID

• Äratada huvi eesti keele vastu;

• Õpetada kuulama ja tajuma eesti keele kõla;

• Kujundada eesti keelele omast hääldust;

• Õpetada eesti keele sõnu ja väljendeid;

• Julgustada õpitud sõnu ja fraase kasutama, kujundada valmidust eesti keeles suhtlemiseks;

• Kaasata lapsevanemaid, süvendades arusaamist vajadusest toetada lapse keeleõpinguid.

LÄBIVIIMISE PÕHIMÕTTED

• Keeleõpetus peab olema mänguline, vaheldusrikas ja köitev.

• Keeleõppe korraldamisel tuleb arvestada laste igapäevast eesti keeles suhtlemise võimalust.

• Keeleõpet viiakse läbi mitmesugustes tegevustes: liikumine, laulmine, käeline tegevus,

igapäevatoimingud.

12

KEELEKÜMBLUSE METOODIKA EESMÄRGID

• Keelekümblusmetoodikas on oluline, et õpe vastaks laste ealisele arengule ja

kultuuritraditsioonidele;

• Keelekümbluse eesmärgiks on toimiv mitmekeelsus, mis on oluline mitmekultuurilises

ühiskonnas;

• Tagada emakeele valdamine eakohasel tasemel;

• Anda vajalikud teadmised ja oskused nii emakeeles kui ka kümbluskeeles.

PÕHIMÕTTED

• Üks inimene – üks keel (õpetaja räägib ainult eesti keeles);

• Kümbluskeel on õpetaja emakeel või valdab ta seda kõrgtasemel;

• Keelt õpitakse loomulikes olukordades;

• Keeleõpe viiakse läbi mängulises vormis;

• Lapsi ei sunnita, vaid innustatakse ja julgustatakse kõnelema.

2.5. ÕPPE- JA KASVATUSVALDKONDADE EESMÄRGID JA SISU

Õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev

temaatika. Valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja- tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust

põhimõttest. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse järgmisi

tegevusi: kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine, vaatlemine, uurimine, võrdlemine,

arvutamine ning mitmesugused liikumis- muusika- ja kunstitegevused.

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused

õppekava läbimisel vanuseti esitatakse seitsmes valdkonnas

mina ja keskkond;

keel ja kõne;

eesti keel kui teine keel

matemaatika

kunst

muusika

liikumine

2.5.1. Valdkond MINA JA KESKKOND

EESMÄRGID

mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult

omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas

väärtustab nii eesti kultuuritraditsioone kui ka oma rahvuse kultuuritraditsioone

väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult

13

väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi

märkab nähtusi ja muutusi looduses

ÕPPESISU

sotsiaalne keskkond: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed, kool, ametid, kodumaa,

eesti rahva tähtpäevad, kombed, teised rahvused Eestis, lapsed mujal maailmas, üldinimlikud

väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid; tervise väärtustamine, tervislik toitumine,

inimkeha; ohuallikad ning ohutu käitumine,

looduskeskkond: kodukoha loodus, muutused looduses, elukeskkond, inimese mõju

loodusele;

tehiskeskkond: ehitised, kodutehnika, jäätmed, transpordivahendid, jalakäija ohutu

liiklemine, turvavarustus, virtuaalkeskkond

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED

valitakse valdkonna temaatika lapse igapäevaelust ja teda ümbritsevast keskkonnast, mis

hõlmab sotsiaalset keskkonda, loodus- ja tehiskeskkonda, sealhulgas tervise- ja

liikluskasvatust;

suunatakse last ümbritsevat maailma märkama, uurima ning kogema mängu ja

igapäevatoimingute kaudu, võimaldades lapsel ümbritsevat tajuda erinevate meelte ning

aistingute abil: vaadeldes, nuusutades ja maitstes, kompides, kuulates helisid;

lõimitakse erinevaid tegevusi: võrdlemist, modelleerimist, mõõtmist, arvutamist, vestlemist,

ettelugemist, kehalist liikumist, kunstilist ja muusikalist tegevust;

suunatakse last mängudes, ümbritsevas looduses, liikluses, oma terviseseisundis jm märgatu

kohta küsimusi esitama (probleemi püstitama), küsimustele vastuseid leidma (oletama ja

oletusi kontrollima) ja märgatust ning kogetust järeldusi tegema;

suunatakse last materjale ja vahendeid säästlikult kasutama, hoolivalt ja heaperemehelikult

käituma.

2.5.2. Valdkond KEEL JA KÕNE

EESMÄRGID

tuleb toime igapäevase suhtlemises:

kasutab kõnes õiget hääldust, sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust;

tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja

kirjutamise esmased oskused

ÕPPESISU

keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika

suhtlemine, jutustamine ja kuulamine;

lugemine ja kirjutamine, lastekirjandus.

14


lähtutakse põhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine,

kus last õpetatakse eelkõige keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja lausemaille) kasutama

suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel;

peetakse oluliseks, et lapse kõne arengut toetatakse kõikides tegevustes (mängimine,

käelised tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud; lapsele luuakse

kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning ta saab ise kõnelda; laps õpib rääkima

reaalsetes suhtlussituatsioonides, tegutsedes koos täiskasvanuga;

suunatakse lapsi ettelugemise, dramatiseerimise, ümberjutustamise, joonistamise, oma

raamatute koostamise jm tegevuste kaudu kirjandust mõistma ja hindama: ettelugemiseks

valitakse žanriliselt mitmekesised raamatud, et toetada lugemishuvi, lugemis- ja

kirjutamisvalmiduse kujunemist;

õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi (häälikupikkuse eristamine, sõnade

häälimine jmt) mänguliselt ja igapäeva tegevustega seostatult;

mitmekesistatakse kirjutamise harjutusi, kasutades erinevaid vahendeid, värvusi jmt.

2.5.3. Valdkond EESTI KEEL KUI TEINE KEEL

Eesti keele kui teise keele õpe:

(1) Lapsele, kelle kodune keel ei ole eesti keel, tagatakse eesti keele õpe.

(2) Lasteasutuses või selle rühmas, mille õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, alustatakse

laste eesti keele õpet kolmeaastaselt kas:

1) eraldi keeletegevuste kaudu;

2) keeleõpet teiste tegevustega lõimides;

3) osalise keelekümbluse metoodikat rakendades.

(3) Lasteasutuses või selle rühmas, mille õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, võib

viieaastastele lastele eesti keele õpetamisel üle minna täieliku keelekümbluse metoodika

rakendamisele.

(4) Lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles, omandavad

mitte-eesti kodukeelega lapsed eesti keele kas:

1) lõimitud tegevuste kaudu, millele võib lisanduda eesti keele tugiõpe;

2) täieliku keelekümbluse metoodikat rakendades.

(5) Eesti keele õppe eeldatavate tulemuste kavandamisel arvestatakse nii laste arengutaset, vanust

kui ka eesti keele õppe mahtu ning metoodikat.

(6) Erivajadustega lapsele koostatakse eesti keele kui teise keele õpetamiseks vajadusel

individuaalne arenduskava.

Eesti keele õppe toimub ühes rühmas keelekümblusprogrammi õppekava alusel. Õppetöö toimub

rühmas täieliku keelekümbluse alusel st, et õpe ja kasvatus ning muu tegevus toimub eesti keeles.

Õpetamine on lapsekeskne ja lapsest kui tervikust lähtuv, kus eesti keel ei ole ainult eesmärk, vaid

uute teadmiste ja kogemuste omandamise vahend.

15

Lapsed omandavad teadmisi, mida nad vajavad praegu. Neile antakse võimalus valida, mida nad

õpivad ja missugustes tegevustes toimub teadmiste omandamine. Nad kajastavad teadmisi, mida nad

on omandanud nii lasteaias kui ka väljaspool lasteaeda. Õpetaja loob keelekümblusrühmas

turvalise, motiveeriva ja rikkaliku keelekeskkonna, kus lapsed omandavad eesti keele loomulikus

sotsiaalses keskkonnas mitmekesistes tegevustes teadmisi omandades. Eesti keele õpetamine mitte-

eesti õppekeelega rühmades korraldab õppetegevusi eesti keele kui teise keele õpetaja. Vene lastele

eesti keele õpetamine toimub 2-4 korda nädalas alates 3-me aastaste lastega kuni koolieelikuteni

välja grupitöö keeleõppetegevusena. Keeleõpetuse põhimõtted on mängulisus, köitvus ja

vaheldusrikkus, lihtsamalt keerulisemale ja kordamine. Lapsele selgitatakse eesti keele kui kodumaa

keele omandamise tähtsust igapäevaelu situatsioonide kaudu. Teist keelt õppides saab toetuda

sellele, mida ta emakeeles juba valdab. Eesti keele õpetamist toetavad ka erialaspetsialistid, kes oma

tegevustes kasutavad muukeelsete lastega suheldes eestikeelseid väljendeid, liisusalme, laule.

Traditsiooniliselt viib lasteaia eesti keele õpetaja läbi Vabariigi aastapäeva aktuse, kus kõik

koolieelikud esinevad ja vene lapsed teevad seda eesti keeles eesti keele õpetaja juhendamisel.

Samuti esinevad vene rühma koolieelikud kevadel teatripäevade raames eestikeelse lavastusega,

mille on samuti neile selgeks õpetanud eesti keele õpetaja. Kaasatakse ka lapsevanemaid ning

süvendatakse nende huvi keeleõpingute vastu.

EESMÄRGID

tunneb huvi eesti keele ja kultuuri vastu;

soovib ja julgeb eesti keeles suhelda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega;

tunneb ära ja saab aru eestikeelsetest sõnadest ning lihtsamatest väljenditest;

kasutab lihtsamaid eestikeelseid sõnu ja väljendeid igapäevases suhtlemises.

ÕPPESISU

Kuulamine, kõnelemine, Eesti kultuuri tutvustamine.

Keelt õpitakse tegelikus suhtluses.

Laulud ja laulumängud.

Käelised tegevused - voolimine, joonistamine, meisterdamine, kleepetöö.

Võimlemine.

Liikumismängud.

Lauamängud, mängud piltide ja esemetega.

Lavastusmängud - kaupluses, bussisõit, arsti juures jne.

Ettelugemine ja jutustamine.

Kuuldud muinasjuttude mängimine.

Luuletuste päheõppimine.

Lindi ja plaadi salvestuste kuulamine.

Televiisori ja video vaatamine.

Õppekäigud.

16


peetakse oluliseks eesti keelt kuulata ja omandada keeleoskus tegevuste käigus, kus sõnalist

suhtlemist toetab kontekst (nt ümbritsevad esemed jmt);

pööratakse erilist tähelepanu erinevate meele kaasamisele ja näitlikustamisele: kasutatakse

miimikat, kehakeelt, zeste, intonatsiooni, muusikat, rütmi ja mitmesuguseid näitlikke

vahendeid;

suunatakse last õpitavat keelt kasutama igapäevategevustes ning suhtlemisel, luuakse selleks

lapsi huvitavaid olukordi, sh väljaspool lasteaeda (kauplus, teater, spordivõistlus, õppekäik

jm);

korratakse õpitut erinevates kontekstides ja suhtlussituatsioonides, keeleõpet seotakse teiste

tegevustega –liikumine, laulmine, käeline tegevus, vaatlemine jm;

vestlusteemade valimisel lähtutakse lapse kogemusest, samateemalistest vestlustest

rühmades või kodus (emakeeles);

valitakse mitmekesiseid pildirikkaid ja lihtsama keelega raamatuid ettelugemiseks ja ühiseks

lugemiseks;

pedagoog rõhutab õige kõne mudelite kasutamist ning osutab vigadele delikaatselt, sõnu võ i

fraase korrektselt korrates.

2.5.4. Valdkond MATEMAATIKA

Algteadmiste andmine matemaatikas toimub mängulises tegevuses ja integreeritult teiste

tegevustega ning samuti isesesvate ülesannete ja õppemängude abil.

EESMÄRGID

rühmitab esemeid ühe- ja kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki;

järjestab esemeid suuruse ja asenditunnuste põhjal;

tunneb lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldab ning järjestab oma igapäevategevusi;

mõtestab loendamistegevust ja seoseid arvude reas;

tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid;

mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid;

näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes.

ÕPPESISU:

Vaatlemine.

Hulkade võrdlemine.

Geomeetrilised kujundid.

Rühmitamine.

Järjestamine.

Loendamine.

Suuruste võrdlemine.

Mõõtmine

17

Arvutamine ja arvud.

Kuulamine ja kõnelemine.

Näpumängud, liisusalmid.

Vanasõnad, mõistatused.


suunatakse last nähtuste ja esemete maailma korrastama, kujundama, selles orienteeruma,

mille tulemusel laps avastab esemetevahelisi seoseid, leiab esemete erinevusi ja sarnasusi,

oskab esemeid järjestada, rühmitada ja loendada;

harjutatakse last määrama enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteeruma ajas ja

kasutama vastavaid mõisteid oma tegevuse kirjeldamiseks;

seostatakse mäng, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga, suunates

sealjuures last kasutama erinevaid aistinguid: kuulmis-, nägemis-, haistmis- ning

kompimisaistinguit;

suunatakse last ümbritsevat keskkonda matemaatiliselt kirjeldama (arvud, mõõtühikud,

kujundite nimetused jm);

toetatakse üldistuseni jõudmist ja mõistete kujundamist – erinevates objektides sarnaste ning

erinevate tunnuste ja omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise kaudu.

2.5.5. Valdkond KUNST

Kunstitegevuse puhul on kõige olulisemad saadud kogemused, elamused, rõõm ja rahulolu,

võimalused väljendada oma maailmanägemust. Kunstiõpetus põhineb suunatud vaatlusel ja

järgneval analüüsil. Voolides, maalides, joonistades ja meisterdades kasutab laps vaatlusel tehtud

tähelepanekuid, annab vormi oma tunnete ja kogemustele, pöörab tähelepanu üksikule ja üldisele.

Esteetiliste kogemuste kaudu õpib ta tundma ja kaitsma loodust, hindama selle väärtust.

kunstitegevusi viiakse läbi ka õues, samuti kasutatakse kunstitegevust teiste valdkondade õppe- ja

kasvatustegevuste osana, joonistatakse nii paberile, kivile, puidule, liivale või kombineeritakse

erinevaid materjale.

EESMÄRGID

tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest;

kujutab isikupäraselt ümbritsevaid objekte ja sündmusi ning oma kujutlusmaailma;

vaatleb, kirjeldab ja kujundab ümbritsevat ning tarbeesemeid;

kasutab õpitud voolimis-, joonistamis- ning maalimisvahendeid ja –võtteid;

kasutab materjale ja tööriistu ohutult ning sihipäraselt;

vaatleb kunstiteoseid ja kirjeldab nähtut.

ÕPPESISU

kujutamine ja väljendamine: mõtete ning tunnete edastamine nähtaval kujul;

kujundamine: objektile vormi, kuju ja esteetilise lisaväärtuse andmine;

18

tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine;

kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest ja kunstist.


Antakse lapsele võimalus saada elamusi, tunda rõõmu ja rahulolu ning väljendada oma

maailmanägemust;

Suunatakse last jälgima kaaslasi päeva jooksul vaba või konkreetses tegevuses, vaatlema

ümbritsevat looduses ja tehiskeskkonnas, väljasõidul ettevõtetesse või farmidesse ning

kasutama saadud tähelepanekuid voolides, joonistades, maalides ja meisterdades;

Kasutatakse teemasse sisseelamiseks mängu, muusikat, lihtsat lavastust, jutu lugemist jne.;

Arvestatakse, et lapse jaoks on oluline loomiseks ja lahenduste leidmiseks teha katsetusi ning

avastusi, otsida ja saada vastuseid tekkinud küsimustele, omandatud oskusi rakendada ing

loovalt kombineerida;

Julgustatakse last kasutama ja katsetama tema enda pakutud lahendusi töö

mitmekesistamiseks ning ergutatakse lapse kujutlus- ja algatusvõimet, jälgides, et säiliks

tema isikupärane eneseväljendus;

Korraldatakse kunstitegevusi ka õues ning kasutatakse kunstitegevust teiste valdkondade

õppe- ja kasvatustegevusre osana, joonistades nii paberile, kivile, puidule kui ka liivale või

kombineeritakse erinevaid materjale;

Innustatakse last tehtut analüüsima ja arutlema, miks kujutas ta esemeid, nähtusi just sellisel

viisil, mis materjale ja tehnikaid ta kasutas ning kuidas tööga rahule jäi. Kaaslaste töödesse

tolerantse suhtumise kujundamisele aitab kaasa, kui analüüsitakse nii laste töid kui ka

kunstiteoseid ning põhjendatakse oma hinnangut.

2.5.6. Valdkond MUUSIKA

Muusika ümbritseb meid pea kõikjal. Ta pakub esteetilist naudingut, annab võimalusi oma tundeid

välja elada, aitab mälu teravdada ja on heaks abivahendiks lõõgastumisel. Muusika stimuleerib laste

arengut, rikastades laste tundeelu, luues võimalusi vabaks eneseväljenduseks.

EESMÄRGID

tunneb rõõmu laulmisest ja musitseerimisest;

suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale;

suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu;

suudab musitseerida nii rühmas kui ka üksi.

ÕPPESISU

laulmine

muusika kuulamine

muusikalis-rütmiline liikumine

pillimäng

19


on esikohal emotsionaalne ja aktiivne muusikaalne tegevus;

kujundatakse ja arendatakse lapse muusikalis-loomingulisi võimeid, kultuurilis-sotsiaalset

aktiivsust ning väärtushinnanguid;

arvestatakse lapse individuaalseid eeldusi ning toetatakse eduelamusele ja tunnustusele;

kasutatakse muusikat lõimiva tegevusena ka teiste õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades,

nagu “Keel ja kõne”, “Kunst” jne; muusika on igapäevaelu osa nii argi- kui ka pidulike

sündmuste puhul;

seostatakse üksteisega muusika kuulamine, laulmine, pillimäng, muusikalis-rütmiline

liikumine, mängud ja tantsud;

muusikapalade (laulude, muusika kuulamise palade, tantsude ja mängude, pillilugude)

valikul arvestatakse laste huve ea- ja jõukohasust.

2.5.7. Valdkond LIIKUMINE.

Liikumisõpetus ei ole ainult kehaliste võimete arendamine ja harjutuste õpetamine. Liikumisõpetus

pakub rohkesti integreerimisvõimalusi kõikide teiste ainetega. Liikumine on lapse tegevuste ja

mängude loomulik osa. Liikumisõpetuses saab kogeda liikumisrõõmu. Regulaarne eesmärgistatud

harjutamine baasmotoorikal põhinevate kehaliste harjutustega võimaldab täiustada omandatud ning

kujundatud uusi liigutusoskusi. Lapse kehalise arengu tagavad harjutuste mängulisus ja

mitmekesisus, lapse huvi ja aktiivsus, lapse positiivne kogemus, pidev kordamine, täiustamine

erinevate vahendite, võtete ja meetoditega, harjutuste järk-järguline keerulisemaks muutmine.

EESMÄRGID:

tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu;

suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;

tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas;

mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele;

järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid.

ÕPPESISU

kehalise kasvatuse alased teadmised:ohutus, enesekontroll ja hügieen;

põhiliikumised;

liikumismängud;

erinevad spordialad - võimlemine, talvealad, ujumine jne,

tants ja rütmika.


Arvestatakse, et põhiliikumised eeldavad igapäevast suunamist: liigutusoskused,

liikumisosavus ja tama liikumisvõimed (vastupidavus, jõud, kiirus, painduvus) kujunevad ja

arenevad tegevuste regulaarsel kordamisel;

20

Rikastatakse lapse liikumis- ja tegevusvõimalusi sportlik-arenduslike liikumisviisidega-

jalgrattasõit, suusatamine, uisutamine, ujumine jms;

Peetakse oluliseks kõlbeliste põhimõtete ja enesekindluse kujundamist: regulaarsel

tegelemisel keha harjutustega kujunevad positiivsed iseloomuomadused;

Suunatakse last oma oskusi, võimeid ja koostööd hindama, kaaslastega arvestama, oma

emotsioone kontrollima ja valitsema: mõistma ühe või teise kehalise harjutuse vajalikkust;

Mitmekesistatakse põhiliikumiste, koordinatsiooni, rühi, tasakaalu, liikumisvõime ja

peenmotoorika (täpsus, näo- ja sõrmelihaste kontrolliskus) arendamist ja tagasiside andmist.

2.5.8. UJUMINE

Eelkooliealiste laste ujumisõpetuse läbiviimise vorm on grupiõppus. Iga tegevus on seotud

eelmisega ja on omakorda järgmise tegevuse alguseks. Erinevalt tavalistest maapealsetest

tingimustest on ujuja vees kaaluta olekus, veerõhk jaotub kogu keha pinnale, kaob lihaste staatiline

pinge. Nendes tingimustes vajaliku kehaasendi säilitamine nõuab aga “kuival maal” väljakujunenud

liigutuste juhtimismehhanismide põhjalikku ümberkorraldamist.

UJUMISÕPETUSE ÜLDEESMÄRGID

tunneb rõõmu vees olemisest ja veemängudest;

on kehaliselt arenenud, hea rühiga;

oskab veepinnal püsida nii horisontaal- kui vertikaalasendis;

julgeb sukelduda vee alla;

oskab õnnetusjuhtumi korral end päästa;

täidab basseini hügieeninõudeid;

on enesekindel, otsustusvõimeline, abivalmis.

2.5.9. TERVIS

Tervislike harjumuste ehk tervisliku eluviisi kujundamine toimub kogu koolieelsel perioodil.

Oluline on, et laps saaks aru tervise hoidmise vajalikkusest ja võimalustest.

Terviseõpetuses lähtume kolmest põhiprintsiibist:

lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine:

lapse arendamine tervise vallas ja tervisliku eluviisi kujundamine:

koostöö arendamine ja tugevdamine laste, lasteaia personali ja lastevanemate vahel.

Lapsele pakutav teadmiste ja oskuste omandamine on huvitav mänguline tegevus. Terviseõpetust

saab edukalt integreerida kõigi tegevustega, täiendades üldist õppekava. Oluline on teadmiste ja

oskuste andmine, et lapses kujuneksid tervislikud harjumused, millega loome eeldused

toimetulekuks elus tervist kahjustamata.

21

Suur roll tervislike eluviiside propageerimisel on lasteaia tervishoiutöötajal, kes nõustab nii lapsi,

õpetajaid kui ka lapsevanemaid. Tervishoiutöötaja ülesandeks on ka tervisenädala läbiviimine

koostöös õppealajuhataja ja rühmaõpetajatega.

EESMÄRGID

Laps

väärtustab tervena olemise vajalikkust;

suudab teha valikuid tervislike ja mittetervislike harjumuste vahel;

mõistab, et tervena olemine sõltub tervislikest valikutest;

õpib tundma iseennast ja oma keha;

õpib, kuidas käituda ohu, õnnetuse ja abivajamise korral;

on rõõmus ja terve.

2.5.10. LIIKLUS

Liiklusõpetus on eesmärgistatud ja süsteemne protsess, mille tulemusena laps omandab

ohutuks liiklemiseks (jalakäijana) vajalikud teadmised, oskused ja harjumused;

Koolieelses eas on oluline lapse aru saamine õpetatavast ja õpitud asjade kordamine;

Liiklusõpetus toimub jooksvalt kogu õppeaasta jooksul, toimuvad vastavad teemapäevad

koos liiklusinspektoritega, õppekäigud lähiümbruses ja tänaval jm. Oluline on õpetada

üksteist arvestavaid liiklejaid, kellel on – ohutu liiklemise harjumused, liikluskeskkonna taju,

teadmised ja oskused, mis toetavad ohutust erinevates liiklusolukordades.

EESMÄRGID

Laps:

teab ja täidab ohutu liiklemise nõudeid;

oskab liigelda oma lähiümbruses ohutusnõudeid täites;

teab kuidas käituda õnnetuse korral;

suudab olla igapäevaselt tähelepanelik liikleja.

2.6. LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED ÕPPEKAVA LÄBIMISEL

VANUSETI

2.6.1. KAHE – AASTASED LAPSED

Valdkond Keel ja kõne

Suhtlemine:

Suhtleb täiskasvanuga esemetega tegutsemise ajal.

22

Eelistab suhtluspartnerina peamiselt tuttavat täiskasvanut.

Kasutab suheldes mitteverbaalseid vahendeid (osutamist) koos üksikute sõnadega.

Vastab täiskasvanu küsimustele ja korraldusele tuttavas situatsioonis mingi

tegevuse, häälitsuse või 1 – 2 sõnalise ütlusega.

Grammatika:

Kasutab tuttavas situatsioonis ja tegevuses grammatiliselt vormistamata 1- 2

sõnalisi lauseid.

Kasutab üksikuid käände- ja pöördevorme juhuslikult mõne sõna puhul (nt ainsuse

omastav, osastav, tegusõna 3. pööre).

Kasutab sõnu enamasti ühes, üksikuid sõnu 2 – 3 vormis.

Väljendab kõnes mõnda järgmistest suhetest: eitus (ei taha), kuuluvus (tädi lusikas), asukoht,

subjekti – objekti suhe.

Sõnavara:

Kasutab oma kogemustega seostuvaid konkreetse tähendusega sõnu (umbes 50)

tuttavas situatsioonis.

Kasutab nimi- ja tegusõnu (nt. Näu, anna, opa), ase- ja määrsõnu (nt siia, seal, nii)

Mõistab sõnu (rohkem kui 50) ühes kindlas tähenduses tuttavas olukorras.

Hääldamine:

Hääldab õigesti mõnda üksikut lühikest sõna.

Hääldab sõnades õigesti häälduslikult lihtsamaid häälikuid, nt a, e, i, o, u, p, m, t, l.

Kirjalik kõne:

Vaatab koos täiskasvanuga pildiraamatuid, täidab täiskasvanu juttu osutamisega

pildile või üksiku sõna ütlemisega pildi kohta.

Valdkond Matemaatika

Hulgad, loendamine, arvud ja arvutamine:

Oskab rühmitada esemeid ühe sarnase tunnuse järgi (suurus, pikkus, värvus, kuju) järgi

hulgaks.

Leiab erinevate esemete hulgast palju ja üks.

Loendab asju kolme piires ning vastab küsimusele mitu on?

Suurused ja mõõtmine:

Näeb ja leiab esemetes erinevusi. (suur – väike).

Geomeetrilised kujundid:

Leiab samasuguse kujundi peale-, kõrvuti-, või sisseasetamise teel.

Kompimise – veeretamisega eristab ümmargusi ja kandilisi esemeid (ring – ruut)

Orienteerumine ajas:

Vestleb ööle ja päevale iseloomulikust ning matkib tegevusi mängus.

Orienteerumine ruumis:

Orienteerub oma kehal ja näitab, mis asub ülal, all, ees, taga.

23

Valdkond Muusika

Laulmine:

Laulab kaasa lühikesi muusikalisi fraase.

Julgeb laulda koos lasterühma ja täiskasvanuga.

Muusikalis-rütmiline liikumine:

Oskab lihtsamaid tantsuliigutusi (paigaltammumine, keerutamine üksikult.

Koosjalu hüplemine, lehvitamine, käte peitmine selja taha, viibutamine sõrmega,

kükitamine).

Muusika kuulamine:

Tunneb rõõmu kuulatavast muusikapalast.

Pillimäng:

Mängib õpetajaga ettenäitamisel kaasa kuuldud muusikale kehapillil (plaksutab, patsutab

kaasa pulssi või rütmi).

Tunneb tutvustatud pille.

Valdkond Liikumine

Põhiliikumised:

Ronib ning roomab üle ja läbi väikeste takistuste.

Kõnnib piiratud pinnal.

Säilitab kõndides ja joostes sihi.

Hüpitab käes palli ja jälgib selle suunda.

Liikumismängud:

Mängib koos juhendaja ning kaaslastega liikumismänge.

Spordialad:

Sooritab ettenäitamise ja juhendamise järgi asendeid ja liikumisi.

Jookseb veereva palli järel.

Istub kelgul ja hoiab tasakaalu mäest laskudes.

Tants ja rütmika:

Kasutab liikudes rütmipille juhendaja abil.

Sobitab juhendaja abil liikumist muusika järgi.

Vaba aeg ja loodusliikumine:

Mängib vabamängus mõnda aega iseseisvalt.

2.6.2. KOLME – AASTASED LAPSED

Valdkond Mina ja keskkond

Mina:

Ütleb küsimise korral oma ees- ja perekonnanime.

24

Vastab õigesti küsimusele, kas ta on poiss või tüdruk.

Ütleb küsimise peale oma vanuse aastates või näitab seda sõrmedel.

Perekond ja sugulased:

Nimetab pereliikmeid: ema, isa, õde, vend.

Teab õdede ja vendade nimesid.

Kodu:

Vastab küsimustele oma kodu ja perekonna kohta.

Lasteaed:

Oskab nimetada oma rühma nime.

Suudab leida oma koha rühmas (kapp, voodi, jm).

Nimetab rühmas olevaid esemeid.

Ütleb küsimise korral rühmakaaslaste ja õpetajate ning õpetaajabi nimed.

Tunneb peamisi rühma reegleid.

Ametid, elukutsed, tööd:

Nimetab pereliikmete koduseid toimetusi.

Matkib lihtsamaid töövõtteid.

Asetab töövahendid kokkulepitud kohta.

Kodumaa, teised rahvused Eestis:

Osaleb jõukohasel viisil vanemate laste ja täiskasvanute tegevuses kodumaale tähtsatel

päevadel.

Eristab Eesti lippu nähes erinevate värvide hulgast Eesti lipu värvid.

Tähtpäevad, pühad, kombed:

Räägib oma sünnipäevast.

Nimetab küsimise korral pühadega seotud tegevusi.

Üldinimlikud väärtused, üldtunnustatud käitumisreeglid:

Teab mõistete hea ja paha tähendust.

Meeldetuletamise korral tervitab, jätab hüvasti, palub ja tänab.

Vabandab täiskasvanu meeldetuletamisel.

Oskab nimetada, mis meeleolu tal on (rõõmus, kurb, pahane).

Oskab nimetada, mis teeb tal meele rõõmsaks/ kurvaks/pahaseks.

Sõprus, abivalmidus:

Küsimise korral nimetab oma sõprade nimesid.

Oskab märgata kurba last.

Oskab täiskasvanu toel kurba või haiget saanud kaaslast lohutada.

Ehitised:

Tunneb ära oma kodu, lasteaia ning tuttavad teenindusasutused (kauplus, bensiinijaam jm).

Oskab küsimise korral nimetada kodus kasutatavaid kodumasinaid ja – elektroonikat (kell,

külmkapp, pliit, televiisor jne).

Sõidukid:

Oskab küsimise korral nimetada sõidukeid (auto, rong, laev, lennuk, buss, troll, tramm).

Jäätmed:

25

Leiab loodusest prahti ja toob selle kokkulepitud kogumiskohta (prügikast).

Hammaste tervis:

Harjab hambaid täiskasvanu abiga.

Teab hammaste hooldamise vahendeid.

Tervislik toitumine.

Nimetab toiduaineid.

Inimkeha tundmine:

Oskab nimetada kehaosi ja teab nende vajalikkust (funktsiooni).

Ohutus ja turvalisus:

Nimetab esemeid, mis võivad olla ohtlikud.

Kodukoha loodus: veekogud, kodupaiga mets – ja koduloomad; taimed, seened ja putukad:

Tunneb looduses olemisest rõõmu.

Oskab osutamise korral nimetada metsa, muru, lille, puud.

Loomad: erinevad elupaigad ja eluviisid, välimus, kasv, areng:

Oskab küsimise korral nimetada tuttavat looma ja tema kehaosi.

Oskab küsimise korral nimetada tuttavat lindu.

Teab, et mõned loomad elavad metsas ja mõned inimeste juures (metsloomad, koduloomad).

Putukad:

Oskab nimetada tuttavaid putukaid (lepatriinu, mesilane, kärbes, sääsk vm).

Taimed: erinevad kasvukohad ja vajadused, välimus, kasv, areng:

Eristab tuntumaid puu- ja aedvilju välimuse ning nimetuse järgi.

Oskab osutamise korral nimetada tuttavaid lilli.

Öö ja päev: nende vaheldumine, sellega seotud muutused looduses.

Oskab küsimise korral eristada ööd (on pime) ja päeva (on valge).

Aastaajad, nende vaheldumine ja sellega seotud muutused looduses ning loomade

ja inimeste tegevused:

Oskab nimetada talve ja suve iseloomulikke nähtusi (lumesadu, on külm; suvel on soe).

Ilmastik: erinevad ilmastikunähtused:

Oskab nimetada erinevaid ilmastikunähtusi (sajab vihma, sajab lund, päike paistab, puhub

tuul).

Inimese mõju loodusele: loodushoid, säästev areng:

Teab, et prügi visatakse selleks ettenähtud kohta.

Valguse, temperatuuri, vee, õhu ja toitainete tähtsus taimedele ja loomadele:

Teab, et taimed ja loomad vajavad kasvamiseks soojust, valgust ja toitu.

Valgusfoor ja tänava ületamine:

Teab valgusfoori tulede tähendust (punane, kollane, roheline).

Teab mõisteid sõidutee ja kõnnitee.

Liiklus:

Teab, et liiklusmärgid aitavad ohutult liigelda.

Teab, et jalgrattaga sõites tuleb kanda kiivrit.

Helkur, turvatool ja -vöö:

26

Teab helkuri kasutamise vajalikkust.


Suhtlemine:

Osaleb dialoogis: esitab küsimusi, väljendab oma soove ja vajadusi, vastab vajaduse korral

rohkem, kui ühe lausega.

Kasutab erinevat intonatsiooni ja hääletugevust sõltuvalt suhtluseesmärgist.

Kommenteerib enda või kaaslase tegevust 1 – 2 lausega.

Mõistab teksti, mis on seotud tema kogemuse ja tegevusega.

Loeb peast või kordab järele 1 – 2 realist luuletust.

Grammatika:

Mõistab ning kasutab tuttavas olukorras ja tegevuses 3 – 5 sõnalisi lihtlauseid.

Kasutab kõnes õigesti enamikku käändvorme.

Kasutab kõnes õigesti tegusõna käskivat kõneviisi.

Kasutab kõnes õigesti tegusõna kindla kõneviisi olevikuvorme.

Kasutab kõnes õigesti tegusõna maja da- tegevusnime (nt hakkame mängima)

Sõnavara:

Kasutab nimisõnu, mis väljendavad tajutavaid objekte, nähtusi.

Kasutab tegusõnu, mis väljendavad tegevusi, millega ta on ise kokku puutunud.

Kasutab kõnes värvust, suurust ja hästi tajutavaid tunnuseid tähistavaid omadussõnu.

Hääldamine:

Kasutab oma kõnes tuttavaid 1 – 2 silbilisi sõnu õiges vältes ja silbistruktuuris.

Hääldab õigesti enamikku häälikuid (erandid võivad olla r, s, k, õ, ü).

Kirjalik kõne:

Vaatab üksi ja koos täiskasvanuga pildiraamatuid: keerab lehte, osutab pildile ning

kommenteerib pilte.

Kuulab sisult ja keelelt jõukohaseid etteloetud tekste.

Eristab kuulmise järgi tuttavaid, häälikuliselt sarnaseid sõnu üksteisest (pall – sall, kass –

tass, uba – tuba).



Otsustab, kas nimetatud ese kuulub/ei kuulu moodustatud hulka.

Paaride moodustamisega (üksteisega vastavusse sedmisega) saab teada, et esemeid on

võrreldavates hulkades sama palju, ühepalju e. võrdselt.

Loendab 5 piires ja tunneb arvude rida 5- ni.


Võrdleb (järjestab) kahte eset suuruse (suurem – väiksem), pikkuse (pikem –lühem), laiuse

(laiem – kitsam) järgi ning kasutab mõisteid.

27


Eristab kolmnurka ja nelinurka ning leiab kujunditega sarnaseid esemeid rühmatoast, õuest,

tänavalt.


Leiab aastaaegadele iseloomulikke tunnuseid (piltidel, vestluses).

Eristab ööd ja päeva (kirjeldab tegevusi)


Määrab teiste laste ja esemete asukohta enda suhtes: ülal, all, ees, taga.

Valdkond Kunst

Kujutamine ja väljendamine:

Tunneb kunstitegevusest rõõmu.

Leiab kritselduste hulgast nimetuse andmist ja loo jutustamist väärivaid kujutisi.

Leiab ümbritsevast juhendamise toel sinise, kollase, punase ja rohelise värvi.

Kujundamine:

Kaunistab täppidega, joontega ruumilisi ja tasapinnalisi esemeid.

Voolimine:

Õpetajat jäljendades muljub ja näpistab, rullib ja veeretab voolimismaterjale.

Teeb sõrme või pulgaga pehmesse voolimismaterjali jäljendeid.

Joonistamine:

Tekitab iseseisvalt jämedate joonistusvahenditega erinevaid jälgi (täppe ning vertikaalseid,

horisontaalseid, sirgeid, lainelisi, katkndlikke ja spiraalseid jooni) püsides paberi piirides.

Maalimine:

Tõmbab pintsliga erineva suunaga jooni, teeb täppe ning katab pindu.

Trükib näpuvärvidega sõrmede ja kogu käega.

Vajutab jäljendeid, kattes templi iseseisvalt värviga.

Meisterdamine:

Kortsutab iseseisvalt pehmet paberit ning rebib paberist tükke.

Katab aluspinna liimiga, puistab sellel erinevaid objekte ja liimib kujundeid.

Kunsti vaatlemine, vestlused kunstist.

Vaatleb pilte, näidistöid ja raamatuillustratsioone ning vastab küsimustele.

Näitab teistele oma tööd kui kunstiteost ja räägib sellest.

Valdkond Muusika

Laulmine:

Huvitub laululisest tegevusest: püüab õpetajaga kaasa laulda.

Osaleb laulude esitamises (plaksutab või laulab kaasa)

Muusikalis- rütmiline liikumine:

28

Liigub koos õpetajaga vastavalt muusika meeleolule, arvestades pulssi ja meetrumit (nt kõnd

ja jooks, päkkadel kõnd, ühe ja vaheldumisi kahe jalaga koputamine, keerutamine

paarilisega).

Muusika kuulamine:

Reageerib emotsionaalselt muusika iseloomule (nt plaksutab, kõigutab keha vmt).

Pillimäng:

Mängib muusikat kuulates, liikudes ja lauldes kaasa pulssi või rütmi kehapillil, kõlapulkadel,

ranndmekuljustel, väikesel trummil ja marakal.

Valdkond Liikumine

Liikumisteadmised:

Valib õpetaja korraldusel teiste riiete hulgast võimlemise riided.

Arvestab rühmakaaslasi aktiivses tegevuses.

Põhiliikumised:

Sooritab põhiliikumisi.

Säilitab liikudes tasakaalu nii tasakaalupingil kui ka vähendatud pinnal.

Liikumismängud:

Mängib matkiva sisuga 1 – 2 reegliga kõnni ja jooksumänge.

Mängib iseseisvalt aktiivse liikumisega mänge.

Spordialad, võimlemine:

Sooritab võimlemisharjutusi eri asenditest ja erinevate vahenditega.

Teeb harjutusi ettenäitamise ja juhendamise järgi ühtses tempos õpetaja ning kaaslastega.

Teeb kiirust ja painduvust arendavaid harjutusi.

Spordialad: kelgutamine, ujumine:

Veab tühja kelku.

Sõidab kelguga iseseisvalt nõlvakust alla.

Liigub suuskadel otsesuunas.

Tants ja rütmika:

Kõnnib, jookseb ja hüpleb rüütmiliselt muusika järgi.

Sooritab õpetaja juhendamisel liigutusi muusika järgi erinevas tempos.

Vaba aeg ja looduses liikumine:

Matkab õpetajaga või vanematega looduses.

Teeb kaasa kuni 500 m pikkuse rännaku ja püsib kolonnis.

29

2.6.3. NELJA – AASTASED LAPSED


Mina:

Oskab küsimise korral öelda oma nime, perekonnanime ja vanuse.


Teab pereliikmete nimesid ( ka vanaema ja vanaisa).

Kodu:

Kirjeldab pereliikmete tegevusi kodus.

Lasteaed:

Teab enda rühmas õpetajate ja õpetaja- abi nimesid.


Kirjeldab küsimuste toel arsti, politseiniku, koka ja tuletõrjuja tööd.

Kodumaa ja teised rahvused eestis:

Teab oma kodulinna/asula nime.


Teab Eesti lippu

Tunneb ära Eesti hümni.

Tunneb rahvuslindu ja lille.


Teretab, jätab hüvasti, palub ning tänab.

Täidab täiskasvanu meeldetuletamisel lauakombeid.


Lohutab kurba või haiget saanud kaaslast

Jagab mänguasja kaaslasega.

Vabandab iseseisvalt, meedletuletuseta.

Hoolivus, turvalisus ja tähelepanelikkus. Suhtumine erinevustesse:

Teab, et inimesed räägivad erinevates keeltes.

Teab, et inimesed erinevad oma nahavärvi poolest.

Teab, et inimestel on tervisest tulenevalt erinevad abivahendid (ratastool, prillid, kepp).

Ehitised:

Teab maja osi ja nende vajalikkust (katus, aken, uks, trepp jm).

Kodumasinad:

Teab lihtsamate kodumasinate otstarvet.

Sõidukid:

Teab ühistranspordivahendeid (buss, troll, tramm, rong).

Jäätmed:

Teab, et prügi sorteeritakse.

Tervise väärtustamine:

Teab, et spordi tegemine on kasulik.

30

Hammaste tervis:

Teab hammaste hooldamise tähtsust.

Oskab iseseisvalt hambaharja kasutada.

Tervislik toitumine:

Teab tervisliku toitumise tähtsust (tervisepüramiid).

Inimkeha tundmine:

Teab tüdruku ja poisi erinevusi.

Oskab nimetada kehaosi ja nende vajalikkust.


Õnnetuse korral pöördub täiskasvanu poole.

Teab, et võõra inimesega ei tohi kaasa minna.

Teab koduseid ohuallikaid (kuum vesi, gaasipliit).

Kodukoha loodus: veekogud, kodupaiga mets – ja koduloomad; taimed, seened ja putukad

Tunneb mõnda lasteaia hoovis kasvavat lille ja puud.

Teeb vahet puul ja põõsal.

Oskab nimetada mõnda seent.

Loomad: erinevad elupaigad ja eluviisid, välimus, kasv, areng

Oskab nimetada mõnda tuttavat looma või lindu, kirjeldada tema eripära.

Putukad:

Teab putukate elupaiku: mesilane ja mesitaru, sipelgas – sipelgapesa.

Taimed, erinevad kasvukohad ja vajadused, välimus, kasv, areng:

Oskab nimetada ja kirjeldada mõnda tuttavat puud, lille, puu- ja köögivilja.

Öö ja päev: nende vaheldumine, sellega seotud muutused looduses

Teab, mida tehakse öösel ja mida päeval.

Aastaajad, nende vaheldumine ja sellega seotud muutused looduses ning loomade

ja inimeste tegevused:

Jutustab küsimuste toel aastaaegadele iseloomulikest tegevustest inimeste ja

loomade elus.

Ilmastik: erinevad ilmastikunähtused

Kirjeldab erinevaid ilmastikunähtuseid täiskasvanu küsimuste abil.

Inimese mõju loodusele: loodushoid, säästev areng

Teab, miks tuleb vett säästlikult kasutada.

Oskab looduses käies puhtust hoida (ei viska prügi metsa, maha).


Teab, et taimed vajavad kasvamiseks valgust.


Teab valgusfoori tulede süttimise järjekorda ja nende tähendust.

Liiklusmärgid:

Teab lihtsamate liiklusmärkide tähendusi (ülekäigurada, jalgtee, “stop”).

Sõidukid:

Teab liiklusvahendite erinevusi ning otstarbeliste sõidukite ülesandeid.

31

Helkur, turvatool ja vöö:

Teab turvatooli ja turvavöö vajalikkust sõidukis.

Oskab selgitada, kus ja kuidas helkurit kanda.


Suhtlemine:

Algatab ise aktiivset suhtlust.

Suhtleb meelsasti ja aktiivselt eakaaslastega koostegevuses.

Küsib täiskasvanult palju küsimusi teda ümbritsevate asjade kohta.

Kommenteerib enda ja kaaslaste tegevust (räägib, mida tehti) 2 – 3 lausega.

Räägib 2 – 3 lausega mõnest hiljuti kogetud emotsionaalsest kogemusest.

Jutustab pildiseeria järgi, öeldes ühe pildi kohta ühe lause.

Grammatika:

Kasutab kõnes eri tüüpi lihtlauseid, sh koondlauseid.

Kasutab kõnes lihtsamaid suhteid väljendavaid rindlauseid.

Kasutab kõnes tegusõna lihtmineviku vorme (sõitis, laulsid).

Sõnavara:

Mõistab ja kasutab kõnes nii üld kui ka liiginimetusi (nt kuusk, kask – puud).

Kasutab kõnes objektide osade/detailide nimetusi (käpad, saba, rool).

Kasutab kõnes mõningaid liitsõnu.

Hääldamine:

Kasutab oma kõnes tuttavaid 2 – 3 silbilisi sõnu õiges vältes ja silbistruktuuris.

Hääldab sõnades õigesti lihtsamatest häälikutest koosnevaid konsonantühendeid (nt –nt, -lt,

-mp).

Kirjalik kõne:

Tunneb täiskasvanu häälimise või rõhutatud hääldamise järgi kuulmise teel ära hääliku

häälikute reas.

Tunneb ära ja nimetab üksikuid tähti.

Matkib lugemist ja kirjutamist, kritseldades kriidi või pliiatsiga.


Hulgad, loendamine, arvud, arvutamine:

Rühmitab esemeid hulkadesse ühe tunnuse alusel.

Moodustab paare.

Loendab arve 10 ni, arvude rida tunneb 7 ni.


Teab kolmnurka, nelinurka ja ruutu, leiab sarnaseid kujundeid ümbritsevast.


Oskab kirjeldada sündmusi, mis toimusid täna (hommikul, päeval, õhtul)

32


Teab vasakut ja paremat poolt oma kehal (vasak – parem käsi/jalg).

Valdkond Kunst


Jutustab oma piltides enamasti enda kogetud sündmusi väljendavaid tegevusi.

Tunneb enda ümbruses lisaks põhivärvustele ka pruuni, musta, oranzi ja roosat värvi.

Kujundamine:

Koostab täiskasvanu juhendamisl lihtsa mustri.

Kujundab täiskasvanu abiga tähtpäevakaardi.

Voolimine:

Muudab voolimismaterjalide kuju neid pigistades ja muljudes.

Nii ümar- kui ka piklikke vorme töödeldes loob soovitud esemeid.

Ühendab kaks voolitud detaili omavahel.

Joonisatmine:

Töövahendeid (pliiatseid, pintsleid) hoiab käes õigesti ja kindlat.

Joonistab äratuntavalt tuttavaid objekte, inimesi, ümbritsevat.

Maalimine:

Käsitseb värve ja pintslit, katab pindu.

Meisterdamine:

Lõikab paberist etteantud joone järgi kujundeid.

Katab väljalõigatud kujundi liimiga ning liimib kujundeid.

Rebib paberist laiu ribasid.

Kunsti vaatlemine, vestlused kunstist:

Vaatleb raamatuillustratsioone, avaldab nende kohta arvamust.

Jutustab oma valminud kunstitöödest.

Valdkond Muusika

Laulmine:

Laulab rühmaga samas tempos.

Laulab peast lihtsamaid õpitud rahva- ja lastelaule.


Väljendab muusika meeleolu liikumise kaudu (nt loova liikumisega).

Tantsib, kasutades eakohaseid tantsuelemente (nt põlvetõstekõnd ja –jooks liikumine

hanereas ja ringis).

Osaleb laulumängudes.

Muusika kuulamine:

Kuulab laulu ja muusikapala.

33

Väljendab emotsionaalselt kuulatud muusikas tajutud kontrastseid meeleolusi liigutuste ja

liikumisega.

Tunneb kuulmise järgi ära mõningaid õpitud laule.

Pillimäng:

Mängib rütmipille (nt kõlakarpi, trummi, kuljuseid, panadeirat) muusika kuulamise,

liikumise ja laulmise saateks.

Eristab kuulates neid tämbri järgi.

Valdkond Liikumine

Põhiliikumised:

Sooritab põhiliikumisi kombinatsioonides ja õpitud harjutustes.

Teeb koordinatsiooni, tasakaalu ja osavust arendavaid harjutusi.

Liikumismängud:

Mängib 2 – 4 reegliga liikumismänge.

Pingutab end rühmategevustes ühise eesmärgi nimel.


Sooritab juhendamisel kuni neljast harjutusest koosnevat kombinatsiooni.

Hoiab oma kohta erinevas rivistuses: kolonnis, ringis, viirus.

Spordialad, kelgutamine:

Kasutab suuskadel liikudes käte abi ja keppide tuge.

Spordialad, ujumine:

Kasutab sihipäraselt abivahendeid (rõngast, kätiseid, nn nuudleid).

Tants ja rütmika:

Sooritab imiteerivaid liigutusi muusika järgi.

Plaksutab ja liigub vastavalt rütmile.


Algatab iseseisvalt mängu.

Tegutseb iseseisvalt lasteaia õuealal.

2.6.4. VIIE – AASTASED LAPSED


Mina:

Oskab öelda oma nime, vanuse ja soo.


Kirjeldab oma perekonda (pereliikmed, onu, tädi; pereliikmete nimed ja perekonnanimed).

Kodu:

Kirjeldab oma kodu: eramu, korter, talumaja.

34

Nimetab kodu asukoha linnas (tänav, linna nimi) maal (talukoha nimi).

Kirjeldab pereliikmete koduseid tegevusi ja nimetab oma kohustusi nende hulgas.

Lasteaed:

Nimetab oma lasteaia nime

Oskab kirjeldada oma tegevusi ja mänge.

Teab nimetada lasteaiatöötajaid ja nende tegevusi.

Teab oma, võõra ja ühise tähendust.


Oskab nimetada vanemate ameteid.

Kirjeldab üldtuntud elukutseid oma kodukohas.

Loetleb üldtuntumate ametite juurde kuuluvaid töövahendeid.

Põhjendab mängu- või töökoha korrastamise vajalikkust.

Kodumaa, teised rahvused eestis:

Teab oma rahvust ja keelt ning riigi tähtsamaid sümboleid.

Oskab nimetada sündmusi, mille puhul heisatakse riigilipp.

Oskab nimetada erinevaid rahvusi oma rühmas ja kodukohas.


Kirjeldab tähtpäevi perekonnas.

Oskab kirjeldada tuntumaid rahvakombeid (mardipäev, kadripäev, vastlad) ning nendega

seotud tegevusi.


Teab mõistete õige ja vale tähendust

Teab üldtuntud viisakusreegleid.

Tunneb ja järgib lauakombeid.


Nimetab küsimise korral sõbra positiivseid omadusi.

Oskab sõpra lohutada ja täiskasvanu toel abistada.

Oskab andeks anda ja leppida.

Hoolivus, turvalisus ja tähelepanelikkus:

Märkab kaaslast ja oskab teistega arvestada.

Oskab sõnadega väljendada oma emotsioone teisi arvestavalt (rõõm, mure, pettumus, kurbus,

solvumine).

Märkab ebasoovitavat /kiusamiskäitumist ja julgeb sellest täiskasvanule rääkida.

Suhtumine erinevustesse:

Oskab kirjeldada inimeste erinevusi (keeleline, rassiline, vanuseline, tervisest tulenev) ja

abivahendeid (prillid, ratastool, vaegnägemine – valge kepp, vaegkuulmine – kuuldeaparaat).

Ehitised:

Kirjeldab kodumaja eripära: maja osad ja nende otstarve, ruumid ja nende sisustus.

Oskab nimetada erinevaid ruume lasteaias ja teab nende otstarvet.

Oskab kirjeldada lasteaia õueala ning seal kasutatavaid vahendeid.

35

Kodumasinad:

Kirjeldab kodumasinaid ning teab nende otstarvet ning nendega seotud ohte.

Sõidukid:

Kirjeldab erinevaid sõidukeid ja teab nende otstarvet.

Jäätmed:

Kirjeldab, kuidas tema kodus prügi sorditakse.


Nimetab tervist hoidvaid tegevusi (tervislik toitumine, piisav kehaline aktiivsus,

puhkus, mäng, hea tuju, head suhted).

Hammaste tervis:

Peseb hambaid täiskasvanu juhendamisel.

Nimetab hammaste tervise jaoks vajalikke tegevusi (hammaste pesemine, tervislik toitumine,

hambaarst).


Nimetab toiduaineid, mida tuleks süüa iga päev.

Inimkeha tundmine:

Teab, et inimesel on luustik, lihased, veresooned.


Nimetab kohti, esemeid ja aineid, mis võivad olla ohtlikud (nt trepid, rõdu, aknad, kuum toit,

lahtine tuli, ravimid, terariistad, kemikaalid, elekter, veekogud, ehitised).

Nimetab ohtlikke tegevusi (mängimine ohtlikes kohtades, kiivrita rattasõit, maanteel

jooksmine).


Oskab nimetada oma kodukoha olulisimat veekogu (meri, jõgi, järv).

Oskab nimetada tuntumaid seeni ja kirjeldada neid, mis kasvavad kodukoha metsas.

Loomad:erinevad elupaigad ja eluviisid, välimus, kasv, areng

Oskab nimetada tuttavaid loomi, kirjeldada nende välimust ja öelda, kus nad elavad.

Putukad: erinevad elupaigad ja eluviisid, välimus, kasv, areng

Teab, mida söövad tuntumad putukad (mesilane, rohutirts, lepatriinu)

Taimed: erinevad kasvukohad ja vajadused, välimus, kasv, areng:

Oskab kirjeldada tuttavaid puid, lilli, puu- ja köögivilju.

Teab taime osi (juur, vars, õis).


Eristab ning nimetab päeva ja ööd inimese tegevuse ning muutuste kaudu taimede ja

loomade käitumises.

Aastaajad, nende vaheldumine ja sellega seotud muutused looduses ning loomade ja inimeste

tegevused:

Teab aastaaegu (kevad, suvi, sügis, talv).

Oskab välja tuua inimeste iseloomulikke tegevusi suvel, sügisel, talvel ja kevadel.


Nimetab ja kirjeldab ilmastikunähtusi.

36

Teab õhu vajalikkust ja kasutamist.


Mõistab, et vett on vaja kokku hoida (ei lase veel niisama kraanist voolata).

Mõistab, et elektrit on vaja kokku hoida (kustutab toast lahkudes tule).


Teab, et taimed vajavad kasvamiseks valgust, õhku ja vett.


Teab, kuidas sõiduteed ületada.

Oskab ületada tänavat jalgrattaga (jalgratas käekõrval).

Liiklusmärgid:

Teab enamlevinud liiklusmärkide tähendusi.


Teab, miks on oluline sõidukis kinnitada turvavöö.


Suhtlemine:

Algatab ja jätkab täiskasvanuga dialoogi ka väljaspool tegevussituatsiooni, nt vahetab

vesteldes muljeid oma kogemuste põhjal, esitab tunnetusliku sisuga küsimusi (Miks ta nii

tegi?).

Kasutab rollimängus erinevat intonatsiooni ja hääletugevust.

Kasutab õigesti mõningaid viisakusväljendeid.

Kirjeldab täiskasvanu abiga olupilti ja annab edasi pildiseerial kujutatud sündmust.

Annab kuuldud teksti sisu edasi täiskasvanu suunavate küsimuste abil, väljendades end

peamiselt üksikute, sidumata lausetega.

Jutustab nähtust, tehtust ja möödunud sündmustest 3 – 5 lausega (mida ta tegi kodus

pühapäeval).

Loeb peast kuni 4 realisi liisusalme/luuletusi.

Mõistab teksti, mis pole otseselt seotud tema kogemustega.

Grammatika:

Kasutab kõnes lihtsamaid põimlauseid.

Kasutab kõnes nud- ja tud- kesksõnu (söödud- söönud).

Kasutab kõnes omadussõna võrdlusastmeid (suur- suurem-kõige suurem).

Kasutab tingivat kõneviisi (mängisin – mängiksin).

Ühildab sõnu arvus (karud söövad ) ja (ilusale lillele; punase palliga).

Kasutab kõnes õigesti enamikku nimisõna käändevorme mitmuses (ilusatel lilledel).

Sõnavara:

Kasutab kõnes mõningaid vastandsõnu.

Kasutab kõnes mõningaid iseloomuomadusi ja hinnangut väljendavaid omadussõnu (nt arg,

kaval, igav).

Kasutab kõnes aega väljendavaid nimisõnu hommik, päev, õhtu, öö.

37

Moodustab vajaduse korral sõna uudsete või võõraste objektide, nähtuste või tegevuste

tähistamiseks (nt tikkudest maja – tikumaja).

Hääldamine:

Hääldab kõiki emakeele häälikuid.

Hääldab õigesti 3 – 4 silbilisi tuttava tähendusega sõnu.

Hääldab õigesti kõiki häälikuühendeid 1- 2 silbilistes sõnades.

Hääldab õigesti sageli kasutatavaid võõrsõnu (taburet, banaan, diivan).

Kirjalik kõne:

Tunneb kuulates iseseisvalt ära hääliku häälikute reas ja sõnades.

Kuulab ettelugemist, olle seejuures aktiivne (osutab piltidele, küsib, parandab ettelugejat

tuttava teksti puhul).

Kirjutab õigesti tuttavaid sõnu trükitähtedega (oma nime).



Rühmitab esemeid ja olendeid kahe erineva tunnuse alusel (rühma lapsed on po isid ja

tüdrukud).

Võrdleb esemete hulki paaridesse seades ning otsustab, mida on rohkem kui –vähem kui.

Tutvub arvudega 10 ni.


Järjestab esemeid kõrguse järgi (kõrgem – madalam).

Järjestab 3 eset suuruse, pikkuse, laiuse ja kõrguse järgi.


Näeb ja oskab kirjeldada ruudu ning ristküliku sarnasusi ning erinevusi ning leida sarnaseid

kujundeid ümbritsevast.


Teab ööpäeva osi hommik- päev – õhtu – öö, kirjeldab sündmusi ja tegevusi eile – täna –

homme.


Määrab enda asukohta teiste laste ja asjade suhtes (olen tahvli ees).

Määrab vasakut ja paremat poolt.

Valdkond Kunst


Kujutab natuurist inspireeritud asju, objekte jne isikupäraste sümbolitega.

Jutustab oma piltides nii tuntud asjadest kui ka oma fantaasiatest.

Kasutab emotsioonide, nähtuste, esemete jne kujutamiseks värvitoone oma seostest ja

tunnetest lähtuvalt.

Võrdleb heledamaid ja tumedamaid värvitoone.

38

Kujundamine:

Koostab elementidest lihtsa kordusskeemiga mustririba eseme äärise kaunistamiseks.

Voolimine:

Õõnestab ümarvorme pöidlaga süvendit vajutades.

Ühendab mitu voolitud detaili omavahel.

Joonistamine:

Jooni ja kujundeid ühendades joonistab sümbolitega, mis täienevad ja muutuvad

keerukamaks.

Joonistab ning värvib pindu viltpliiatsitega, kriitide ja söega.

Kasutab joonistusvahendeid liigse surveta.

Maalimine:

Võtab pintslile vajaduse korral lisaks värvi ja katab pindu.

Teeb objektidele väiksemaid detaile pintslivajtuste – ja tõmmetega.

Ei kata maalides juba kaetud pinda korduvalt.

Meisterdamine:

Rebib ja lõikab paberist ribasid ja kujundeid ning kleebib need sõltuvalt töö olemusest.

Lükib paelale või traadile auguga esemeid.

Valib meelepärased meisterdamisvahendid ning loob oma töö.


Jutustab küsimuste toel, mida ta on töödes kujutanud, nimetab töös kasutatud materjale.

Suhtub heasoovlikult kaaslase töösse.

Valdkond Muusika

Laulmine:

Laulab väljahingamisel loomuliku häälega.

Esitab laule rühmaga samas tempos.

Laulab peast teistega koos mõningaid rahva- ja lastelaule.


Muudab liikumist muusikaosade ja muusikaliste väljendusvahendite vaheldumise põhjal

(tempo, dünaamika, regiter), arvestades pulssi ja meetrumit (nt liigub hanereas ja ringis nii

üksi kui paaris).

Esitab õpetaja seatud tantse, kasutades õpitud tantsuelemente.

Muusika kuulamine:

Kuulab laulu ja muusikapala huviga.

Väljendab kuulatud muusikas tajutud meeleolusid erinevate muusikaliste tegevuste

(liikumise, laulmise, pillimängu) kaudu, näiteks järgib tempot ja rütmi kehalise liikumisega

või, tundes ära õpitud laulu (kuuldes nii meloodiat kui ka sõnu), hakkab kaasa laulma.

Pillimäng:

Mängib ja tunneb kuulates tämbri järgi ära õpitud rütmipille.

Mängib rütmisaateid lasteriimidele ja –lauludele.

39

Ansamblimängus osaledes alustab ja lõpetab koos teistega, mängib nendega ühes tempos.

Mängib tamburiini, kõlatoru, võrutrummi ja kastanjette.

Valdkond Liikumine

Põhiliikumised:

Kasutab põhiliikumisi aktiivses tegevuses ja mängudes.

Sooritab staatilist tasakaalu nõudvaid harjutusi.

Teeb harjutusi väikevahenditega.

Liikumismängud.

Mängib kollektiivseid võistlusmänge.

Osaleb jõukohastes teatevõistlustes (nt joonejooksud).

Tunnustab nii enda kui ka vastasmeeskonna edu.

Spordialad: võimlemine:

Teeb vahenditega (pallide, hüpitsaga) harjutusi eakohaselt tehniliselt õigesti.

Valitseb enda liigutusi koordinatsiooni ja tasakaalu nõudvaid harjutusi tehes.

Sooritab tasakaalu, painduvust ja osavust arendavaid harjutusi.

Spordialad: kelgutamine, suusatamine:

Veab üksi, kahekesi, kolmekesi kelgul kaaslast.

Kelgutab mäest alla, täites eriülesandeid (nt haarab esemeid).

Suusatades kasutab libisemist.

Spordialad: ujumine:

Mängib veemänge ega karda vett.

Järgib basseini kasutamise hügieenireegleid ning õpetaja juhendamisel ka ohutusreegleid.

Tants ja rütmika:

Jäljendab liikumisega erinevaid rütme.

Liigub vastavalt muusika tempo kiirenemisele ja aeglustumisele.

Liigub muusika järgi iseseisvalt ja vabalt.


Kasutab spordi- ja mänguväljakute vahendeid sihipäraselt.

Sooritab rännakuid ja orienteerub koos õpetajaga.

40

2.6.5. KUUE – AASTASED LAPSED


Mina:

Oskab rääkida oma huvialadest.


Oskab kirjeldada oma perekonnaliikmete huvialasid.

Jutustab oma vanavanematest.

Kodu:

Teab kodust aadressi.

Lasteaed:

Eakohastes tegevustes on algatusvõimeline ja iseseisev.

Teab rühmareegleid ja kodukorda, selgitab nende vajalikkust.


Teab töötegemise tähtsust.

Kirjeldab tuntumate ametite tööprotsessi, teab töövahendeid (arst, tuletõrjuja, juuksu, pagar).

Kodumaa, teised rahvused eestis:

Nimetab Eesti Riigi sümboleid (lipp, vapp, lind, lill).

Teab Eesti Vabariigi presidendi nime.

Oskab Eesti kaardil näidata pealinna Tallinna asukohta.

Oskab nimetada mõnda teist rahvust, keelt.

Teab paari Eesti lähinaabrit (Läti, Soome).


Teab tuntumaid eesti rahva traditsioone ja kombeid (mardipäev, kadripäev, vastlapäev).

Oskab kirjeldada tähtpäevade tähistamist oma kodus (nt jaanipäev, volbripäev).


Käitub enamasti üldtunnustatud käitumisnormide kohaselt.

Kasutab viisakusväljendeid.

Täiskasvanu suunamisel suudab järgida käitumusreegleid nt kaupluses ja teatris.


Mõistab teiste arvamusi.

Hoiab positiivseid suhteid eakaaslastega.


Püüab kirjeldada oma emotsioone erinevates olukordades.

Märkab ebasoovitavat/kuisamiskäitumist ning kutsub probleemi lahendama täiskasvanu.


Teab mõnda erivajadustega inimese abivahendit.

Püüab arvestada oma arvamusest ja huvidest erinevaid huve ja arvamusi.

Ehitised:

Oskab nimetada maja ehitamiseks vajalikke ehitusmaterjale.

41

Oskab nimetada erinevaid ehitisi (nt elumaja, kuur, spordihoone, ujula).

Kodumasinad:

Kirjeldab kodumasinaid ning teab nende otstarvet. Käsitseb lihtsamaid (kohvimasin, mikser)

täiskasvanu toel.

Jäätmed:

Oskab kirjeldada asjade korduva kasutamise võimalusi täiskasvanu abiga.

Teab, et lehed komposteeruvad ilmastiku toimel mullaks.


Teab, miks inimesed haigestuvad.

Oskab selgitada liikumise tähtsust tervisele.

Hammaste tervis:

Hoolitseb hammaste eest iseseisvalt.


Oskab selgitada tervisele kasulikke toiduaineid.

Inimkeha tundmine:

Teab tüdruku ja posi peamisi erinevusi.

Teab, mis toimub toiduga peale söömist (seedimine).


Teab ümbritsevaid ohte (olukordadest, inimestest põhjustatud).

Teab, et ohu korral tuleb pöörduda täiskasvanu poole.

Teab hädaabinumbrit 112, oskab võimalusel seda kasutada.


Oskab nimetada kodukoha paari olulisemat looduslikku eripära.

Nimetab peamisi söögiks kasutatavaid teravilju (nisu, rukis, oder, kaer).


Teab loomade käitumise eripärasid erinevatel aastaaegadel (rändlinnud, talveuni,

pesaehitus).

Oskab seletada erinevate elupaikadega seotud loomade erinevusi.

Putukad, erinevad elupaigad ja eluviisid, välimus, kasv, areng:

Kirjeldab paari tuttava putuka elupaika ja tavasid (nt ämblik, mesilane, sipelgas).

Taimed: erinevad kasvukohad ja vajadused, välimus, kasv, areng

Teab, et erinevates kasvukohtades kasvavad erinevate vajadustega taimed (soo, kõrb).

Tunneb taime osi (juur, vars, leht, õis, vili).


Eristab päeva osi (hommik, lõuna, õhtu) ja räägib oma tegevustest päeva jooksul.


tegevused:

Oskab nimetada inimeste iseloomulikke tegevusi seoses aastaaegadega.


Teab lume ja vihma tekkimisest.


42

Teab, et inimene saab talvel loomi aidata.

Mõistab puude ja taimede istutamise vajalikkust.

Oskab hoida enda ümber puhtust nii kodu ümbruses kui ka looduses.


Oskab kirjeldada erineva temperatuuri mõju taimedele, loomadele ja inimestele.


Teab, kuidas ületada sõiduteed foori abil ja ilma foorita.

Liiklusmärgid:

Oskab selgitada, miks on oluline tänaval liiklusmärkide järgi tegutseda.

Sõidukid:

Oskab käituda ühissõidukis, kasutada sõidupiletit.


Teab, kuhu kinnitada helkur ja helkurribad.


Suhtlemine:

Räägib iseendast ja esitab küsimusi täiskasvanu kohta.

Kasutab ja mõistab suhtlemisel nalja, narritamist.

Püsib teemas, vajaduse korral läheb kaasa teiste algatatud teemamuutustega.

Annab edasi kuuldud teksti (muinasjutu) sündmuste järgnevust, põhjuse ja tegelaste

käitumist täiskasvanu suunavate küsimuste/korralduste abil.

Jutustab pildi või kogemuse põhjal seotud lausetega.

Jutustades seob lauseid peamiselt sõnadega ja siis, siis, ja.

Suunab kõnega kaaslaste tegevust ja annab sellel hinnanguid.

Grammatika:

Kasutab kõnes õigesti saava ja rajava käände vorme (saab lauljaks).

Märkab grammatikavigu täiskasvanu kõnes ning osutab neile.

Kasutab kõnes enamasti õigesti umbisikulist kõneviisi.

Sõnavara:

Kasutab kõnes õigesti aega väljendavaid määrsõnu eile, täna, homme.

Kasutab kõnes mõningaid samatähenduslikke sõnu (jookseb, lippab, sibab).

Mõistab samatüveliste sõnade tähenduste erinevusi (joonistaja, joonistus, jooneline).

Kasutab õigesti sihilisi ja sihituid tegusõnu (veereb – veeretab).

Nimetab ühe õpitud kategooria piires vähemalt kaks sõna (lilled: tulp, roos).

Hääldamine:

Kordab järele ja hääldab ise kõki emakeele häälikuid ja tuttava tähendusega sõnu.

Kirjalik kõne:

Häälib täiskasvanu abiga (järele korrates, abivahendeid kasutatdes) 1 – 2 silbilisi

sulghäälikuta ja häälikuühendita sõnu (kana, muna, tibu).

Määrab hääliku asukoha (alguses, lõpus, keskel) häälikuühendita sõnas.

43

Kordab täiskasvanu eeskujul eri vältes kahest sõnast koosnevaid ridu (koli- kolli).

Loeb üksikuid sõnu kindlas situatsioonis (nt poe- ja tänavanimed, sildid).



Loendab 12 piires, teab arvude rida 12 ni.

Oskab nimetada antud arvule eelnevat/järgnevat arvu.

Tunneb numbrimärke.

Võrdleb arve (on suurem kui, on väikesm kui).

Paneb kokku kahe hulga esemed ja liidab.

Võtab ühest hulgast esemeid ära ja lahutab.


Järjestab kuni 5 eset suurustunnuse järgi.

Leiab vaadeldavatest objektist silma järgi suurema – väiksema-sama suure ning kontrollib

objekte kõrvutades.

Hindab kaugust silma järgi.

Mõõdab pikkust, laiust ja kõrgust kokkulepitud mõõtevahenditega.

Järjestab raskuse ja paksuse järgi.


Koostab mustreid, laob pilte kujunditest.

Rühmitab kujundeid vormi, suuruse, värvuse jm järgi.


Kirjeldab tegevusi erinevatel nädalapäevadel ja teab nädalapäevade järjestikuseid nimetusi.

Eristab mõisteid kiiresti – aeglaselt, varsti, hiljem, kohe.


Määrab esemete asukohta teiste esmete suhtes: all - peal – kohal, keskel, äärel, vasakul,

paremal.

Orienteerub ruumis (õues) juhendite järgi.

Valdkond Kunst


Püsib töös valitud teemas.

Rõhutab enamasti oma töös kõige tähtsamat värvi, suuruse ja asukoha valikuga.

Oskab näidata põhilisi värve ja vorme looduses.

Kujundamine:

Püüab jätkata mustri rütmi, arvestades kaunistatava eseme eripäraga.

Aitab täiskasvanu toel kujundada tähtpäevaga seotud ruumi.

Meisterdamine:

Tunneb mõningaid looduslikke materjale.

44

Voolimine:

Voolib erinevate voolimismaterjalidega loovalt, valmistades natuurile sarnase kunstitöö.

Joonistamine:

Värvib kujundeid, püsides enamasti piirjoonte sees ning varieerides joonte tihedust.

Kasutab erinevaid joonistusvahendeid vilunult.

Maalimine:

Valdab enamikke loovaks maalimiseks vajalikke tööoskusi värvide ja pintslite kasutamises.

Täiskasvanu toel segab värve uute toonide saamiseks.

Kunsti vaatlemine, vestlused kunstist.

Vaatleb kunstitöid ning raamatuillustratsioone, märkab detaile ja värve.

Jutustab teose juurde loo.

Valdkond Muusika

Laulmine:

Laulab ilmekalt, lähtudes laulu ja teksti karakterist.

Laulab peast õpitud rahva- ja lastelaule ning esitab neid rühmas.


Liigub ja tantsib sünkroonis teistega, kasutades näiteks hüpaksammu ja eesgaloppi.

Kõnnib, jookseb ja reageerib rütmiliselt täpselt (nt muudab liikumissuunda muusika

dünaamika ja tempo järgi).

Muusika kuulamine:

Tunneb ära lihtsamaid žanre (marss, laul, tants).

Väljendab loovalt muusika kuulamisest saadud elamusi.

Pillimäng:

Mängib rütmi- ja meloodiapillidel (nt puuagoogo, taldrik, guiro, triangel, kõlaplaadid),

lihtsamaid ostinato kaasmänge (lühikest korduvat rütmi-, viisi-, meloodialõiku).

Mängib pilliansamblis.

Valdkond Liikumine

Põhiliikumised:

Käsitseb väikevahendeid aktiivses tegevuses.

Ronib varbseinal vahelduva sammuga ning täidab lisaülesandeid.

Liikumismängud:

Käsitseb mängu- ja spordivahendeid loovmängudes.


Valitseb harjutusi tehes oma liigutusi ja kehahoidu.

Säilitab dünaamilistes harjutustes tasakaalu.

Spordialad, kelgutamine ja suusatamine:

Suusatab vahelduva libiseva sammuga.

45

Käsitseb suusavarustust õpetaja abiga.

Spordialad, ujumine:

Hingab vette.

Kasutab ujumisoskuse harjutamiseks abivahendeid.

Tants ja rütmika:

Kohandab oma liigutusi etteantud rütmiga.

Kasutab lihtsaid tantsusamme üksi ja rühmas tantsides.


Suudab sõita tõukerattaga ja kaherattalise rattaga, suusatada ning liikuda rulluiskudel.

2.6.6. SEITSME – AASTASED LAPSED


Mina:

Oskab end tutvustada.

Teab oma kohustusi ja õigusi.

Kirjeldab enda omadusi ja huve.


Teab oma pereliikmeid ja lähisugulasi.

Mõistab, et pered võivad olla erinevad.

Jutustab oma vanavanematest.

Kodu:

Oskab kirjeldada oma kodu ja kodukohta.

Teab kodust aadressi ja telefoni.

Lasteaed:

Teab lasteaia aadressi.

Nimetab erinevaid ameteid lasteaias ja nende vajalikkust.

Kirjeldab lasteaia kodukorda ning teab rühmareegleid ja traditsioone.

Kool:

Teab kooli kui õppimise kohta.

Oskab kirjeldada, mille poolest lasteaed koolist erineb.


Oskab nimetada pereliikmete elukutseid ja ameteid.

Teab ja oskab kirjeldada erinevaid elukutseid ning nende vajalikkust.

Mõistab töö ja vastutuse tähtsust.

Soovib osalda jõukohastes kodutöödes.

Selgitab raha otstarvet.

Kodumaa: teised rahvused Eestis:

Nimetab Eesti riigi sümboleid (lipp, hümn, vapp, lind, lill, kivi).

46

Teab koduvalla/-linna sümboleid.

Oskab Eesti kaardil näidata oma kodukohta.

Teab Eesti Vabariigi presidendi nime.

Oskab nimetada teisi rahvusi ja keeli ning teab nende kombeid ja traditsioone.

Suhtleb teisest rahvusest lastega.

Teab ja nimetab Eesti lähinaabreid (Läti, Soome, Rootsi, Venemaa).


Teab eesti rahva traditsioone ja kombeid.

Teab tähtpäevi ja nende tähistamise vajalikkust (tarkusepäev, emakeelepäev, lastekaitsepäev,

sõbrapäev jne).

Oskab kirjeldada tähtpäevade tähistamist oma lasteaias või kodus (jaanipäev, jõulud,

aastavahetus jne).

Oskab nimetada riiklikke pühi ja nendega seotud traditsioone (vabariigi aastapäev,

võidupüha).


Teab mõistete ausus ja autus tähendust ning oskab vastavalt käituda.

Oskab järgida käitumisreegleid erinevates olukordades (kaupluses, teatris, kirikus,

kalmistul).

Mõistab vastutust oma tegude ja käitumise eest.


Oskab luua ja hoida sõprussuhet; teab sõpruse tähendust, oskab kirjeldada sõbraks olemist

ning sõber olla.

Kirjeldab tundeid, mis tekivad tülitsedes ja leppides.

Tunneb ära enda ja teiste väljendatud mõningaid emotsioone.

Oskab oma emotsioone väljendada vastavalt olukorrale.

Laps tunneb ära ja oskab nimetada emotsioonide põhjusied ja tagajärgi.


Oskab kirjeldada oma emotsioone ja tundeid.

Oskab kaasinimestega tähelepanelikult käituda (vanemad, vanavanemad jt).


Oskab arvestada oma arvamustest ja huvidest erinevaid huve ja arvamusi.

Teab nimetada erivajadustega inimeste vajalikke abivahendeid.

Pakub abi erivajadustega inimestele oma võimete ja võimaluste piires.

Ehitised:

Oskab kirjeldada vanaaja kodu ja selle sisustust, teab nimetada kõrvalhooneid ja nende

otstarvet.

Oskab nimetada maja ehistuseks kasutatavaid materjale (puit, kivid).

Oskab nimetada teenindusasutusi ja nende vajalikkust (kauplus, polikliinik, pank, apteek,

kaubanduskeskus jm).

Teab nimetada kodukohale olulisi ehitisi (mõis, kirik, veski vm).

Kodumasinad:

47

Kirjeldab kodumasinaid ja – elektroonikat ning teab nendega seotud ohte (täpsemad

kirjeldused).

Sõidukid:

Oskab nimetada või kirjeldada erineva töö tegemiseks vajalikke sõidukeid (kraana,

prügiauto, teerull jm).

Jäätmed:

Teab, miks on vaja prügi sortida (paber, plast, patareid).

Oskab kirjeldada asjade korduva kasutamise võimalusi.

Mõistab asjade säästliku kasutamise vajalikkust (tarbetud ostud, raiskamine).


Kirjeldab, mida tähendab tema jaoks terve olemine

Kirjeldab, kuidas hoida enda ja teiste tervist (näited tervisliku käitumise ja ka riskikäitumise

vältimise kohta).

Teab, mis on haigus.

Teab, milline tegevus või käitumine kahjustab tervist (nt passivne suitsetamine, alkoholi

tarvitamine, vägivald).

Hammaste tervis:

Selgitab, miks tekib hambakaariaes (hambaaugud).

Järgib hammaste hooldamise ja hoidmise põhimõtteid igapäevases elus.


Oskab nimetada, milliseid toiduaineid on vaja iga päev süüa rohkem ja milliseid vähem, et

olla terve.

Inimkeha tundmine:

Selgitab, mis on südame ja kopsude kõige olulisem ülesanne, ning teab, millised tegevused

aiatavad neid hoida tervena.

Teab tüdruku ja poisi erinevusi.

Ohutus ja turvalisus.

Teab ja tunnetab ümbritsevaid ohte (olukordadest, inimestest, keskkonnast, loomadest ja

käitumisest põhjustatud ohud).

Teab, millised on turvalise ja käitumise reegleid erinevates situatsioonides ja keskkondades.

Nimetab hädaabinumbri 112 ja oskab seda kasutada.

Teab ja kirjeldab, kuidas tegutseda ohuolukordades (vette kukkumine, läbi jää vajumine,

tulekahju, põletus, teadvuseta või raskelt vigastada saanud kaaslane).

Selgitab, kuidas käituda eksinuna linnas/maal või metsas.


Oskab kirjeldada kodukoha loodust (mere ääres, park, mets, suur puu jne), nimetada ning

iseloomustada metsloomi, koduloomi ja putukaid.

Oskab nimetada teravilju, mida kasutatakse söögiks või mis kasvavad kodukoha lähedal

põldudel.


Nimetab tuntumaid erineva elupaiga ja – viisiga loomi ning kirjeldab nende välimust.

48

Teab loomade käitumise erinevusi eri aastaaegadel (rändlinnud, talveuni, pesaehitus ja

poegade toitmine).

Putukad: erinevad elupaigad ja eluviisid, välimus, kasv, areng

Oskab kirjeldada tuttavate putukate välimust ja nende elupaiku.

Taimed: erinevad kasvukohad ja vajadused, välimus, kasv, areng

Oskab nimetada ning kirjeldada aias ja metsas kasvavaid taimi (marjad: mustikas, maasikas,

pohl, sõstar, tikker; puud: õunapuu, kirsipuu, toomingas, pihlakas jne).


Kirjeldab oma sõnadega loodust ja inimesi erinevates tsüklites: ööpäev, nädal, aastaring.


tegevused:

Seostab muutusi looduses aastaaegade vaheldumisega ning oskab neid kirjeldada.

Oskab nimetada inimeste iseloomulikke tegevusi olenevalt aastajast (seemnete külvamine,

taimede istutamine, põldude kündmine, mererannas päevitamine, veekogudes ujumine,

jalgrattaga sõitmine, lehtede riisumine, suusatamine jne).

Oskab nimetada loomade iseloomulikke tegevusi olenevalt aastajast (ehitavad pesa, toidavad

poegi, talveuni, rändamine lõunasse).


Selgitab valguse, temperatuuri, vee, toitainete ning õhu tähtsust taimedele, loomadele ja

inimestele.


Suhtub ümbritsevasse hoolivalt ning käitub seda säästvalt.

Kirjeldab, millised on inimtegevuse positiivsed ja negatiivsed mõjud tema koduümbruse

loodusele.

Teab, kuidas loomi talvel aidata ja oskab seda teha.

Teab, kuidas haiget saanud või inimese hüljatud looma aidata.

Teab prügi sortimise vajalikkust ning oskab sortida lihtsamat prügi (pudelid, paber,

olmeprügi).

Soovib osaleda looduse korrastamises.


Selgitab valguse, temperatuuri, vee, toitainete ning õhu tähtsust taimedele, loomadele ja

inimestele.


Oskab kirjeldada oma teekonda kodust lasteaeda.

Teab, kuidas ületada ristmikku.

Teab liiklemise erinevusi linnas ja maal.

Liiklusmärgid:

Teab, kuidas käituda ühissõidukist väljudes.

Teab rulluiskude ja rulaga sõitmise nõudeid (kiiver, põlve- ja küünarnukikaitsed, ohutud

paigad).

49

Sõidukid:

Oskab kasutada ühissõidukit.


Teab, kuhu kinnitada helkur ja helkurribad.


Suhtlemine:

Kasutab dialoogis erinevaid suhtlusstrateegiaid (veenmine, ähvardamine) sõltuvalt suhtluse

eesmärkidest.

Valib intonatsiooni ja sõnu olenevalt kaassuhtlejast (laps/täiskasvanu) ja/või

suhtlusolukorrast (kodu/võõras koht).

Mõistab kaudseid ütlusi

Jutustab olu- ja tegevuspiltide järgi, kirjeldab tuttavaid esemeid ja nähtusi, andes edasi

põhisisu ning olulised detailid.

Tuletab mõttelüngaga tekstis iseseisvalt puuduva info.

Räägib sellest, mida hakkab tegema (plaanib välikõnes tuttavaid tegevusi).

Laiendab jutustades suunamisel teksti (tuletab eelnevat ja järgnevat tegevust, sündmust).

Jutustamise ajal parandab ja täpsustab oma teksti.

Grammatika:

Kasutab kõnes kõiki käändevorme ainsuses ja mitmuses, sh harva esinevaid (nt olev kääne).

Kasutab kõnes käändevorme harva esinevates funktsioonides.

Kasutab kõnes õigesti osastava ja sisseütleva käände erinevaid lõpuvariante.

Kasutab kõnes enamasti õigesti laadivahetuslikke sõnu.

Kasutab õigesti põimlauseid, mis väljendavad põhjust(…, sest…), tingimust (kui…, siis),

eesmärki (…, et…).

Sõnavara:

Selgitab kuuldud kujundlike väljendite (nt tuul ulub) tähendust oma sõnadega ja/või toob

enda kogemusega seotud näiteid.

Kasuatb kõnes mõningaid abstraktse tähendusega sõnu (mõtlen, arvan, julge, lahke).

Kasutab kõnes inimeste ja loomade tegevust iseloomustavaid sõnu.

Liidab ja tuletab analoogia alusel tuttavas kontekstis keelenormi järgides sõnu.

Kasutab õigesti aja- ja ruumisuhteid väljendavaid sõnu (vahel, kohal, otsas, varem).

Mõistab abstraktseid üldnimetusi õpitud valdkondades (sõidukid, elusolendid, kehaosad).

Hääldamine:

Kordab õigesti järele tähenduselt võõraid sõnu.

Hääldab õigesti võõrhäälikuid (f, š) tuttavates sõnades.

Kirjalik kõne:

Nimetab ja kirjutab enamikku tähti.

Veerib 1- 2 silbilisi sõnu kokku, pikemaid sõnu loeb aimamisi (järgneva kontrollita) ja eksib

sageli.

50

Häälib õigesti 1 – 2 silbilisi sulghäälikuid sisaldavaid häälikuühendita sõnu.

Kirjutades märgib õigesti 1 – 2 silbiliste häälikuühendita sõnade häälikstruktuuri (lähen

kooli).

Eristab häälikuühendita sõnas kuulmise järgi teistest pikemat häälikut.

Jagab kuuldud lause sõnadeks, kasutades sõnade arvu märkimiseks abivahendeid.

Muudab täiskasvanu eeskujul sõna vältestruktuuri (tibu – tippu).

Tunneb ära luuletuse ja muinasjutu kui kirjandusžanri.



Mõtestab arvude rida 12ni.

Liidab ja lahutab 5piires ning tunneb ja kasutab vastavaid sümboleid (+, -, =).

Oskab koostada matemaatilisi jutukesi kahe etteantud hulga järgi.


Teab igapäevaelus kasutatavaid pikkusmõõte cm, m, km; massimõõtu ning mahumõõtu

liiter; rahaühikuid euro ja sent ning kasutab neid mängutegevustes.

Mõõdab pikkust, raskust ja vedelikku kokkulepitud mõõtvahenditega.


Eristab ruumilisi kujundeid (kuup, kera, risttahukas, püramiid) tasapinnalistast kujunditest

(ruut, ring, ristkülik, kolmnurk).


Teab kuude nimetusi ning enda sünnikuud- ja päeva.

Määrab kellaaega täistundides nind koostab päevakava.

Kasutab kõnes õigesti sõnu enne, praegu, hiljem – varem, noorem – vanem.


Orienteerub tasapinnal (paberil).

Valdkond Kunst


Kasutab loovalt geomeetrilisi kujundeid ja nende kombinatsioone keerukamate objektide

ülesehitamiseks.

Püsib töös valitud teemas seda isikupäraselt tõlgendades.

Jutustab temaatilistes töödes tegelaste tegevusest, omavahelistest suhetest ning tegevusajast-

ja kohast.

Rõhutab kõige tähtsamat oma töös värvi, suuruse või asukoha valikuga.

Tunneb ümbritsevas erinaveid värve ja nimetab erinevaid värvitoone (hallikas,

mustjaspruun).

Kujundamine:

Märkab mustri rütmi ja suudab seda jätkata.

51

Kujundab kaunistusmotiivi või mustri, arvestades kaunistatavat eset.

Selgitab omavalmistatud (voolitud, volditud, meisterdatud) eseme otstarvet ja nimetab koha,

kuhu see sobib.

Aitab kujundada tähtpäevaga seotud peolauda ja ruumi.

Voolimine:

Kasutab iseseisvalt tuttavaid voolimismaterjale, arvestades nende eipära.

Valmistab õpetajaga koos uusi voolimissegusid.

Niisutab voolingute ühenduskohti esemete tugevdamiseks.

Joonistamine:

Kasutab soovi korral koos erinevaid joonistusvahendeid nende olemusest lähtuvalt.

Värvib oma joonistatud või värviraamatu kujundeid, varieerides käe liikumise suunda.

Sobitab pindu kattes heledaid, tumedaid, peeni ja jämedaid jooni.

Maalimine:

Segab värve uute toonide saamiseks.

Kasutab töös eri jämedusega pintsleid.

Väldib värvide määrdumist.

Kasutab töös pintslit erinevalt (pintsli otsa ja külge).

Meisterdamine:

Kujundab või täiendab oma tööd, kleepides sellele erinevast materjalist tükke.

Valib eri materjalide liitmiseks ühendusviiside seast oma mõtte teostamiseks sobivamad või

leiab oma võtted.

Valmistab lihtsa mänguasja täiskasvanu tegevust matkides.


Märkab teoseid või ümbruses leiduvaid objekte vaadeldes ning kirjeldades detaile ja värve

ning tajub meeleolu.

Fantaseerib ja jutustab teose juurde ka loo: mis juhtus enne, mis pärast.

Kasutab raamatuillustratsioone, fotosid ja kunstiteoseid (sh skulptuure) oma töö

lähtealustena, luues oma vaba ja isikupärase variandi.

Valdkond Muusika

Laulmine:

Laulab ilmekalt voolava ja pehme häälega eakohaseid rahva- ja lastelaule.

Esitab neid laule nii rühmas kui ka üksi.


Väljendab ennast loovalt liikumise kaudu, toetudes õpitud muusikalistele

väljendusvahenditele (tempo, dünaamika, register, musika meeleolu) nt kasutab külg – ja

esigaloppi ning hüpaksammu.

Sooritab tantsuliigutusi sünkroonselt, väljendusrikkalt, õige kehahoiuga.

Muusika kuulamine:

Kuulatud muusikat iseloomustades kasutab eakohast sõnavara.

52

Näitab tegevustes üles loomingulist initsiatiivi, toetudes oma kogemusele kuuldud palade

suhtes (jutustab, mida kuulis muusikas).

Eristab vokaal ja instrumentaalmuusika lihtsamaid zanre (hällilaul, marss, tantsuviis,

rahvalaul).

Pillimäng:

Oskab mängida eakohastel rütmi – ja meloodiapillidel kaasmänge õpitud lauludele,

lasteriimidele ja instrumentaalpaladele.

Mängib pilliansamblis.

Mängib järgmisi pille: kõlaplaadid, metall-agoogo, cabasa, cazizi, plaatpillid (ksülofon,

matallofon, kellamäng).

Valdkond Liikumine

Liikumistedmised:

Nimetab erinevaid spordialasid ja mõne Eesti tuntuma sportlase.

Keskendub sihipärasele kehalisele tegevusele.

Liikudes ja mängides peab kinni üldistest ohutusreeglitest (valib sobivad paigad ja

vahendid).

Peseb ennast pärast aktiivset kehalist tegevust.

Põhiliikumised:

Sooritab põhiliikumisi pingevabalt, nii et liigutused on kordineeritud ja rütmilised.

Säilitab paigal olles ja liikudes tasakaalu.

Kasutab harjutusi tehes mõlemat kätt korraga, täpsust nõudvas tegevuses kasutab

domineerivat kätt.

Liikumismängud:

Võistleb kombineeritud teatevõistluses (takistusriba läbimine).

Mängib sportlike elementidega mänge.

Organiseerib ise liikumismänge.

Kasutab ausa mängu põhimõtteid ning peab kinni kokkulepitud mängureeglitest.

Spordialad: võimlemine

Valitseb oma liigutusi nii ruumis, maastikul kui ka tänaval.

Orienteerub mänguväljakul ning sooritab kujundliikumisi, olles kolonnis esimene.

Sooritab painduvust, kiirust, vastupidavust ja jõudu arendavaid tegevusi.

Spordialad: kelgutamine ja suusatamine

Osaleb kelguvõistlustel (kaugusele, täpsusele).

Sõidab nõlvakust alla põhiasendis.

Suusatab koordineeritud liikumisega.

Käsitseb suusavarustust iseseisvalt.

Spordialad: ujumine

Ujub abivahenditega.

Järgib basseini kasutamise ohutusnõudeid.

53

Tants ja rütmika:

Sooritab rütmiliikumisi ühel ajal kaaslasega.

Liigub enda tekitatud rütmi järgi ning vahelduva tempoga kiirelt aeglasele.

Väljendab liikumise kaudu emotsioone.

Kasutab liikudes loovalt vahendeid (linte, rätikuid, rõngaid).


Tegutseb iseseisvalt koduümbruse mängu- ja spordiväljakul.

Mängib lihtsamaid maastikumänge.

2.7. LAPSE ARENGU EELDATAVAD ÜLDOSKUSED VANUSETI

2.7.1. KAHE AASTASED LAPSED

Mänguoskused

Tegutseb teise lapsega kõrvuti, osaleb ühistegevustes vahelduvas vormis

Keskendub lühiajaliselt ühele mänguvahendile

Kajastab mängus igapäevaelulisi situatsioone ja tegevusi

Loob mängu kaudu seoseid kõnega, kujunevad esimesed mõisted

Tunnetus- ja õpioskused

Suudab keskenduda lühiajaliselt tegevusele

Õpib katse- eksituse meetodil: uurib, vaatleb, avastab, otsib

Sobitab erinevaid materjale ja esemeid

Osutab või vastab (saab aru) küsimustest “kes?”, “mis?”,” kus?”,” kelle oma?”

Kuulab lühemaid kirjanduspalasid, laule ja pillimängu

Klassifitseerib ühe või mitme tajutava omaduse / nimetuse järgi

Asetab esemeid sisse, peale, alla kõrvale

Sotsiaalsed oskused

Väljendab lihtsaid emotsioone, reageerib vastavalt situatsioonile ja ümbritsevate inimeste

käitumisele

Tunneb huvi teiste laste vastu, imiteerib täiskasvanute tegevusi

Teadvustab ennast, kasutades mina vormi

Sööb, joob

Peseb käsi

Riietub lahti valdavalt iseseisvalt

Teab oma eesnime

Järgib meeldetuletamisel esmaseid viisakusreegleid

54

Enesekohased oskused

Osaleb dialoogis

Tunneb huvi raamatute vastu

Ilmutab abivalmidust lihtsamates tegevustes

Teab mõisteid “minu oma”, “sinu oma”

Saab aru lihtsamatest korraldustest, täidab neid

2.7.2. KOLME AASTASED LAPSED

Mänguoskused

Mängib mõnda aega koos teiste lastega, järgib lihtsamaid reegleid

Kordab ja jäljendab varasemaid kogemusi, mälupilte nii konstruktiivses (ülesehitav mäng)

kui rollimängus

Loovutab ja vahetab mänguasju

Keskendub mängule


Planeerib ja organiseerib tegevusi täiskasvanu abiga

Omandab uusi seoseid, mõisteid ja teadmisi korduva tegutsemise kaudu

Oskab vastata lihtsamatele küsimustele “miks?”, “kuidas?”

Klassifitseerib asju ühe või mitme tajutava omaduse järgi

On kujunenud mõtlemis- ja väljendusoskus

Osaleb dialoogis, teeb lihtsamaid üldistusi nähtavate objektide ja tunnuste alusel

On ettekujutus arvu, aja, värvuste, suuruste mõistetest

Eristab realistlikke ja fanatastilisi sündmusi kirjanduspalade kaudu

Sotsiaalsed oskused

Tekivad sõprussuhted, ühistegevus kaaslastega

Jagab mänguasju, kuid on valdavalt omandihoidja

Täidab viisakusreegleid toetudes eeskujudele

Püüab aidata ja lohutada, väljendab oma emotsioone

Tajub turvatunnet reeglite täitmise ja korrale toetumise kaudu

Teab oma nime

Näitab vanust sõrmedel


Räägib endast “mina” vormis

Saab hakkama eneseteenindamisega, on kujunenud tualetiharjumused

On omandanud sõnavara, mis võimaldab end väljendada

Teeb iseseisvalt valikuid

55

On kujunenud eneseteadvus ja enesetunnetus

Täidab igapäevaelu rutiini

2.7.3. NELJA AASTASED LAPSED

Mänguoskused

Konstrueerib, osaleb koos teiste lastega rolli-, võistlusmängudes ja loovtegevustes

Oskab oma mängu planeerida ja organiseerida

Arvestab reegleid autoriteedi juhitud mängudes ja tegevustes

Huvitub lauamängudest

Rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi, muljeid ümbritsevast maailmast


Rühmitab, liigitab lihtsamate üldmõistete või mitme tunnuse alusel

Suudab keskenduda, areneb tahteline tähelepanu

Omandab teadmisi praktiliste situatsioonide, kogemuste, kujutluste ja kõne kaudu

Orienteerub aja-, ruumi-, suuruse-, värvi-,vormi mõistetes

Väljendub kõnes vabalt, algatab ja lõpetab vestlust, püsib teema juures

Saab aru lihtsamatest piltlikest võrdlustest, mõistatustest, seostest

Sotsiaalsed oskused

Saab aru ja järgib igapäevases suhtlemises lihtsamaid seltskondliku käitumise reegleid,

järgib rühma reegleid

Väärtustab oma saavutusi, tahab olla iseseisev

Püüab kaaslast abistada, lohutada; on mõningane ettekujutus teiste inimeste tunnetest,

mõtetest

Osaleb ühistegevustes, teeb kokkuleppeid


Teab oma nime (ees- ja perekonnanimi),vanust, sugu, märkab soolisi erinevusi

Soovib olla edukas, huvitub võistlusmängudest

Väljendab lihtsamaid emotsioone, seisukohti, soove, tahtmisi

Saab hakkama eneseteenindamisega (sööb, joob, peseb käsi, riietub, kasutab tualetti, paneb

jalatsid õigesti jalga)

Saab aru valetamisest kui taunitavast käitumisest

2.7.4. VIIE AASTASED LAPSED

Mänguoskused

Algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu

56

Konstrueerib, katsetab, eksperimenteerib, uurib erinevaid võimalusi, kasutades kujutlusi,

sümboleid, reaalseid esemeid ja objekte

Tegutseb koos eakaaslastega erinevates mänguliikides, loovtegevustes

Eelistab soole vastavaid mänge

Peab kinni mängureeglitest, oskab selgitada reegleid


Oskab vaadelda, märgata detaile, olulisi tunnuseid ja seoseid

On ettekujutus numbritest, tähtedest kui sümbolitest

Omandab teadmisi kogemuste ja kõne kaudu, tegutseb aktiivselt ning lahendab probleeme

Kõnes väljendub liht- ja liitlausetega

Reguleerib oma tegevusi sisekõne abil

Keskendub püsivalt tegevusele- 20 minutit

Areneb mälu (kordamine, rühmitamine, järjestamine, võrdlemine, kõne, luuletused, laulud,

mõistatused, jne)

Fantaseerib, jutustab olukordadest, mis toimusid minevikus või leiavad aset tulevikus

Suureneb tahteline tähelepanu, püsivus; positiivne suhtumine töösse, õppimisse

Sotsiaalsed oskused

Naudib gruppi kuulumist ja eakaaslaste seltsi, teeb koostööd, jagab, vahetab

On tundlik teiste hinnangute suhtes, vajab positiivset tagasisidet (enesehinnang)

Oskab avalikus kohas sobivalt käituda, teab , mida tohib, mida mitte

Algatab suhtlemist, kuulab teisi

Mõistab teiste inimeste tundeid, mõtteid

Saab aru reegilte olemusest ja nende täitmisest

Väljendab oma emotsioone, räägib nendest


Suudab keskenduda, koondada tähelepanu tööle, tegevusele, mängule, lõpetab need

Tahab iseseisvalt teha valikuid, otsustada

Orienteerub oma suutlikkuses (ma saan hakkama)

Teab oma aadressi, pereliikmete nimesid

Kasutab õigesti söögiriistu, töövahendeid (pliiats, käärid, pintsel,jms)

Tuleb toime eneseteenindamisega: riietumine, jalanõude õigesti jalgapanemine, tualeti

kasutamine, jms

2.7.5. KUUE AASTASED LAPSED

Mänguoskused

Tegutseb kõikides mänguliikides

57

Naudib võistlusmänge ja võitmist

Suudab algatada mängu, mängida grupis, teha koostööd

Järgib mängus reegleid, nende täitmist teiste poole; oskab selgitada reegleid

Kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid


Suudab keskenduda tegevusele 20-30 minutit

Planeerib oma igapäevaseid tegevusi, seab eesmärke, üritab alustatud tegevuse lõpetada

Osaleb aktiivselt praktilistes, käelistes ja loovtegevustes

Saab aru asjadevahelistest suhetest, omadustest, ajalisest-ruumilisest järjestusest

Kasutab suhtlemisel sidusat kõnet, arutlevat dialoogi

Teab ja kasutab numbreid, tähti kui sümboleid; kirjutab, teeb lihtsamaid matemaatilisi

tehteid

Orienteerub oma teadmistes, märkab detaile ja seoseid

Sotsiaalsed oskused

Sõlmib sõprussuhteid, eelistab omasoolisi mängukaaslasi

Suudab oma emotsioone ja käitumist kontrollida

Suudab tegutseda iseseisvalt,vastutab oma tegevuse eest; abistab teisi, oskab ise abi paluda

Omandab grupi reeglid, arvestab grupi vajadustega


Kasutab oma teadmisi igapäevaelulistes situatsioonides ja olukordades

Püstitab endale eesmärgid ja üritab neid ellu viia

Toetub tunnustusele, tähelepanule, emotsionaalsele abile

Oskab erinevates olukordades sobivalt käituda

Teeb koostööd teiste lastega, peab kinni lubadustest

2.7.6. SEITSME AASTASED LAPSED

Mänguoskused

Rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast

Keskendub mängule, täidab mängudes erinevaid rolle

Järgib mängureegleid ja oskab neid selgitada teistele

Suudab mängu käigus probleeme lahendada, kokkuleppeid sõlmida

Tunneb rõõmu mängust, suudab taluda kaotust võistlusmängus

Algatab mänge ja arendab mängu sisu


Saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi, nähtusi

tervikuna

58

Tegutseb sihipäraselt, keskendub ühele tegevusele kuni 30 minutit

Planeerib, korrldab oma igapäevategevusi, viib alustatu lõpuni

Tegutseb täiskasvanu juhiste järgi; saab kuuldust aru

Tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada

Sotsiaalsed oskused

Tunneb huvi teiste vastu ja tahab suhelda

Teeb vahet hea ja halva käitumise vahel

Järgib reegleid, kokkuleppeid, üldtunnustatud käitumisnorme

Saab aru oma- võõras-ühine tähendusest

Püüab mõista teiste inimeste tundeid ja arvestada neid oma käitumises

Teeb koostööd, loob sõprussuhteid

Selgitab oma seisukohti

Mõistab, et inimesed võivad olla erinevad; hoolib teistest, osutab vajadusel abi


Oskab erinevates olukordades sobivalt käituda,vastutab oma käitumise eest,muudab oma

käitumist vastavalt tagasisidele

Teab, mis on tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda

Saab hakkama eneseteenindusega ja tal on kujunenud esmased tööharjumused

Suudab oma emotsioone kirjeldada ning sobival viisil väljendada

Kirjeldab enda häid omadusi ja oskusi

Algatab iseseisvalt mänge ja tegevusi kasutades erinevaid vahendeid ning koristab tegevuse

lõppedes enda järel

3. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS, SEALHULGAS SUVEPERIOODIL

Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab 31. augustini

Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale

päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi

kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog lapse arengutaset, vanust ning

lapse huve. Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest –

lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.

Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi (nädal, kuu

vm) eesmärgid, temaatika, õppesisu ja tegevused. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse

kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi.

Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja

ühistegevusi võimaldavas keskkonnas.

59

Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega.

Õpitavaga (objektid, nähtused) tutvutakse loomulikus keskkonnas.

Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse

eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist, tegevusteks vajalikke vahendeid

ning pedagoogide ja personali kaasamist.

Rühma õpetajad kavandavad koostöös rühmale, kus nad on õpetajad, õppe- ja

kasvatustegevuse ning koostavad aasta tegevuskava valdkondade kaupa (1,sept.- 31.mai) ja

suveperioodil vastavad rühmad, mis töötavad ( juunikuu ja august, kuna juulikuu on lasteaed

suletud) aasta tegevuskava põhjal kavandavad pedagoogid õppe- ja kasvatustegevuse

nädalaks, täpsustades tegevuskavas kavandatud tegevused. Tegevuskavad kinnitab

õppealajuhataja.

3.1. PÄEVAKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED

Rühmade päevakavad korrigeeritakse vastavalt rühma laste vanusele, lähtudes riiklikust

õppekavast ja lasteaia üldpäevakavast, iga õppeaasta alguses pedagoogilises nõukogus.

Rühmade päeva- ja tegevuskavad kinnitab lasteaia direktor õppeaasta algul.

Õppe- ja kasvatustegevus toimub päevakava alusel, mis kindlustab laste eale vastava päevarütmi,

kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste vabategevused, täiskasvanu planeeritud õppe- ja

kasvatustegevused ja puhkeaeg.

ÜLDINE PÄEVAKAVA

Kellaaeg Tegevus

7.00

7.00 -8.30

8.30-9.00

9.00-10.50

11.00- 12.20

12.20-13.15

13.15-14.45

14.45-15.10

15.00-15.30

15.30-16.00

16.00-18.00

Lasteaia avamine

Laste vastuvõtt, laste vaba tegevus, mäng, individuaalne töö lastega,

logopeediline töö

Hommikusöök, hügieeni-ja korraharjumuste kujundamine

Õppetegevused (võimalusel õues)

Tegevused ja mängud õues

Lõunasöök, valmistumine puhkamiseks koos hügieeni-ja korraharjumuste

kujundamisega

Puhkeaeg

Ärkamine, korrastamine

Laste vabategevus, mängud

Õhtuoode

Mängud, laste diferentseeritud ja individuaalne õpetamine, planeeritud

tegevused, logopeediline töö.

Õues viibimine.

Laste koju saatmine lasteaiast.

Päevakavad antakse tervishoiutöötaja poolt rühmadesse vastavalt laste vanusele. Liitrühmade

päevakava on samuti kooskõlastatud, olenevalt millises vanuses lapsed külastavad neid rühmi.

60

Lasteaed Kannike töötab 7.00 -18.00. Rühmas töötab 2 õpetajat vahetusega. Lõuna ajal kattub

I vahetuse tööaeg s.o. 7.00-14.00, II vahetuse aeg 11.00-18.00-ni

PLANEERITUD ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSTE MAHT NÄDALAS

ÕPETAJA KAVANDATUD

ÕPPE- JA

KASVATUSTEGEVUSED

Kuni 3 aastased 3-5 aastased 6-7 aastased

Kuulamine ja kõnelemine 2 3 3

Lugemine ja kirjutamine - 1 (alates 4 a.) 1

Vaatlemine ja uurimine 1 1 2

Võrdlemine ja arvutamine 1 1 1

Liikumine 2 3 2-3

Muusika 2 2 2

Kunstitegevused 2 2-3 4

Eesti keel kui teine keel 3 4

Ujumine - - 1

Kokku 10 16-17 20-21

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSTE SOOVITAV KESTVUS

Kuni 3a 3-4a 4-5a 5-6a 6-7a

Pedagoogi kavandatud

õppe- ja

kasvatustegevused

10-15

minutit

15-20

minutit

20-25

minutit

25-30

minutit

30-35

minutit

Tegevuste aeg nädalas

kokku

Kuni 2

tundi ja 30

minutit

Kuni 3

tundi ja 20

minutit

Kuni 5

tundi

Kuni 7

tundi ja 30

minutit

Kuni 10

tundi 50

minutit

Tegevuste aeg

keskmiselt päevas

10 kuni 30

minutit

30 kuni 40

minutit

40 kuni 50

minutit

50 kuni

tund ja 30

minutit

Tund ja 45

minutit

kuni kaks

tundi 10

minutit

Suvekuudel toimub planeeritult õpitu kordamine ja kinnistamine ning põhirõhk on mängulisel

õuetegevusel. Planeeringud peavad olema kindlasti päevikutes ja kuukavades.

Lähtuvalt rühma laste vanusest koostavad rühmade õpetajad oma rühma õppe-ja kasvatustegevuste

kuukavad iga kuu 25-daks kuupäevaks, mille kinnitab õppealajuhataja.

61

Kuukavades kajastuvad rühma õpetuslikud ja kasvatuslikud eesmärgid, õpetaja poolt kavandatud

üritused, planeeritud töö lastevanematega. Lasteaia aasta tegevuskava tutvustatakse ja

kooskõlastatakse lastevanematega sügisesel koosolekul.

3.2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMINE

Õppeaasta eesmärgid ja põhimõtted kajastuvad õppeaasta planeerimisel ning rühmade

tegevusvaldkondade koostamisel. Õpetaja lähtub oma töös riiklikust õppekavast, lasteaia õppekavast

ja aasta tegevuskavast, arvestab laste vanust ja lastevanemate soove ning lähtutakse aastaaegadest,

rahvuslikest tähtpäevadest, ühiskonna ja keskkonna muutustest ning probleemidest. Õpetaja

kavandab oma rühmas õppe- ja kasvatusprotsessi ja teeb valikuid õppemetoodiliste lahenduste ja

tegevuste sisu osas. Õppe- ja kasvatusprotsessis seatakse lapse eeldatavad arengu ja õppimise

eesmärgid valdkondade kaupa ja teostatakse tegevusliikide kaudu. Tegevusena mõistetakse

eesmärgipäraselt korraldatud ja omavahel seostatud õppe- ja kasvatustegevuste tervikut. Õppe- ja

kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse järgmisi tegevusi: kuulamine ja

kõnelemine, lugemine ja kirjutamine, vaatlemine ja uurimine, võrdlemine ja arvutamine ning

mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused.

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad

tulemused esitatakse seitsmes valdkonnas:

1) Mina ja keskkond

2) Keel ja kõne

3) Eesti keel kui teine keel

4) Matemaatika

5) Muusika

6) Liikumine

7) Kujutavad tegevused - kunst

voolimine; joonistamine; kleeptöö; meisterdamine

8) Mäng, tervis

9) Ujumine 6-aastaste rühmas

Nädalateemast juhinduv õppe- ja kasvatustegevus liigendatakse päeva jooksul toimuvateks

mängulisteks tegevusteks, millest igaühes seostatakse ühe või enama valdkonna õpetuse sisu.

Nädalas toimuvad tegevused hõlmavad nii seni õpitu kordamist kui ka uue õppimist. Nädala jooksul

toimuvate tegevuste läbiviimisel lähtuda planeeritust kasvatustöö päevikutes ja rühma kõikide

tegevusliikide planeeringust. Rühma kuukava koostamisel jälgida, et kõik tegevused toetaksid

maksimaalselt lapse mitmekülgset arengut, üldoskuste kujunemist, üldtunnustatud väärtushoiakute

kujunemist ning integreeritud ja mõtestatud teadmiste edastamist. Õpetaja võib muuta kavandatud

teemasid ja tegevusi vastavalt laste huvidele, vajadustele ja ühiskonnast tingitud muudatustele.

Õpetaja jälgib, et tema kavandatud õppe- ja kasvatustegevuste ja laste vabategevuste (mäng,

iseõppimine, suhtlemine) vahekord on tasakaalus. Õppe- ja kasvatustegevuses on olulisel kohal

mänguline õpe ja mängimine. Luua rühmas tingimused erinevateks loov-, rolli-, ehitus-, jm

mängudeks, praktiliste ülesannete täitmiseks ja lapsele jõukohaste tööde jaoks. Õppetegevus toimub

lasteaia õppekava järgi, integreeritult, temaatilise õpetuse kaudu, lähtudes koduloolisuse aspektist.

62

Teema valiku määravad looduses toimuvad rütmilised muutused, rahvakalendri tähtpäevad,

ühiskondlikud elu sündmused, lapsi huvitavad teemad.

Õpetajad koostavad rühma tegevuskava kuude kaupa, kus on märgitud läbiviidavate tegevuste

teemad, kuu eesmärgid, kasutatud kirjandus ja koostöö lastevanematega. Rühma tegevuskava

arutatakse läbi muusikaõpetaja, liikumis-, kunsti- ja eesti keele õpetajaga. Kavandatud plaanide

elluviimiseks valivad õpetajad koostöös tegevused ja vahendid, mille abil püstitatud ülesandeid

praktiliselt täita.

Mingit teemat planeerides -

1. Otsime ideid teema sisustamiseks

2. Otsustame, kuidas saavutada õppekava eesmärgid

3. Teavitame peresid uuest teemast ja palume neil osaleda ja koostööd teha

4. Hakkame koguma teemaga seotud materjale

5. Planeerime tegevusi, mis viivad lapsed uue teemaga kurssi

6. Tutvustame lastele uut teemat

7. Kuulame lapsi ja õpime koos nendega

8. Mõtleme teema lõpetamisele, hinnates seda, kuidas lapsed teemast aru saanud

9. Kuu lõpus oma rühmas tehtud analüüs on aluseks algava kuu planeerimisel

Tegevusi kavandades ja planeerides jätame ruumi loovusele. Loovus on võime välja mõelda ja teha

midagi uut, mis on lapsele arendav ja nauditav

3.3. LIITRÜHMA TÖÖ KORRALDAMISE ALUSED

Liitrühmas on sõime- ja lasteaiarühmaealised lapsed.

Liitrühmade mikrokliima on lapse arengut igati soodustav, lapsel on iga päev võimalus

suhelda erinevas vanuses lastega ning suhtlemistasandite mitmekesisus mõjub igati soodsalt

laste sotsiaalsele arengule.

Liitrühmas on mõistetav, et esmajärjekorras vajavad abi väiksemad, nii õpivad lapsed

kannatlikkust, arusaamist. Samal ajal pole ka õpetaja üksi, abistajaid leidub suurte seas alati.

Töö liitrühmades nõuab õpetajalt suuremat pedagoogilist meisterlikkust (ettevalmistust

tegevuste läbiviimisel ning abivalmis õpetaja abi), õpetamine toimub alarühmades, mille arv

sõltub rühma vanuselisest koosseisust.

Teadmisi ja kogemusi antakse ja eesmärke täidetakse kolmel erineval meetodil:

Kogu rühm tegeleb ühte liiki tegevusega, kuid igal vanusel on erinev ülesanne sisult ja

raskusastmelt.

Tegevus toimub üheaegselt, kuid nooremal ja vanemal alarühmal on see erinev.

Tegevus toimub ainult ühe alarühmaga (teine alarühm mängib iseseisvalt või juhendab neid

õpetaja abi).

63

Planeerimine ja tegevuste läbiviimine liitrühmas on paindlik. Tuleb püüda kinni pidada sellest,

et iga alarühmaga saaks nädala jooksul läbitud ettenähtud tegevuste liigid ning lapsed

omandaksid eakohaseid oskusi ja teadmisi.

Õppetegevuste algus võib olla kõigile lastele üheaegne või järkjärguline. Tegevused, mis

algavad üheaegselt, lõpevad harilikult noorematele lastele varem. Kui tegevus on tervikuna

ühine (näiteks vaatlus või dramatiseering) ei tohiks see kesta üle kahekümne minuti.

Järkjärguliselt algavas tegevuses on soovitav iseseisvaks tööks planeerida tuttav või kordamist

vajav materjal. Õpetamisvõtete valik sõltub ülesandest ja käsitlletavast teemast.

Planeerides ülesannet või tegevust ühele alarühmale on soovitav ära märkida, millega tegeleb

samal ajal alarühm.

Ühistegevuste efektiivsuse tagamiseks on soovitav:

põhjalikult tunda lapse arengu iseärasusi erinevas vanuses

hästi teada õppekava sisu erinevas vanustes

tegevuste planeerimisel ja ettevalmistamisel panna lühidalt kirja põhipunktid, et oleks teada,

kui kaua ja millises õppetegevuse osas töötada ühe või teise alarühmaga

oskuslikult valida tegevuse teema, leida ühist erineva vanuseastme õppesisus, võib tegevuse

üles ehitada nii, et ühele alarühmale on teema uus, teisele kinnistav ja korduv

esitada kogu rühmale eri raskusastmetega ülesandeid ja küsimusi, kusjuures vastuse annab

teatava vanuserühma laps

tegevuste organiseerimisel ja läbiviimisel ilmutada paindlikkust sõltuvalt teemast ja

ülesannetest

3.4. TEEMADE JAOTUS KUUDE LÕIKES

SEPTEMBER

TERE LASTEAED JA SÜGIS. LIIKLUS

1. Tere lasteaed ja sõbrad

2. Ole viisakas ja hoolas – oska liigelda

3. Sügisannid aias

4. Sügise sünnipäev, hüvasti suvi

5. Tere, tere, tere… (taaskohtumine ja viisakus) Mina ja minu mängukaaslased

6. Liiklus

7. Tervislik sügis

8. Sügis meie ümber

9. Sügise lõhnad

OKTOOBER:

SÜGIS – SÜGISRÕÕMUD LOODUSES

1. Ilmataadi üllatused

64

2. Värviküllus metsas

3. Suleliste sõprade elu

4. Metsaelanike valmistamine talveuneks

5. Sügis aias ja põllul

6. Ilmastiku muutused

7. Tervislik eluviis

8. Loomad sügisel

9. Minu kodu ja kodused toimetused

10. Kodu- ja lemmikloomad

NOVEMBER:

PERE JA KODU, RAHVAKOMBED. ISAD JA POJAD

1. Isad ja vanaisad. Hingedepäev

2. Suhted perekonnas. Inimese eluring

3. Eesti talu

4. Tööd ja toimetused

5. Minu perekond

6. Vanarahva kalender

7. Koduloomad ja nendega seotud traditsioonid

8. Elukutsed

9. Vana aja lood

10. Talv linnu- ja loomariigis

DETSEMBER:

JÕULUAEG -JÕULURAHU

1. Jõuluootus – päkapikkude töö

2. Jõulumuinasjutu aeg

3. Jõulupeod, jõuluvana

4. Jõulu ja vana aasta ärasaatmise kombed

5. Päkapikunädal

6. Jõuluaeg ja jõulutoimetused

7. Päkapikud piiluvad

8. Talvelõbud

9. Jõululõhnad ja tegemised, jõuluköök

10. Uue aasta ootus. Aastavahetus

JAANUAR:

TALVEKUU

1. Uus aasta. Kolmekuningapäev

2. Mina ja talvelõbud

3. Mina ja minu tervis

65

4. Õnnetus ei hüüa tulles – 112

5. Talvine loodus. Jäljed lumel

6. Tervis ja riietus

7. Lõunamaa loomad

8. Külmal maal

9. Soojale maale

10. Aeg ja ruum

VEEBRUAR:

KODU JA KODUMAA:

1. Linnukesel kõht on tühi –sulepallid talvel

2. Sõprus, sõbrapäev

3. Minu kodulinn Kiviõli

4. Eestimaa – kõige kodusem maa.

5. Talisport

6. Minu sõbrad

7. Minu kodukoht ja kodumaa

8. Ohud meie umber

9. Minu naabrid, riigid, suhted

MÄRTS:

TEATRIKUU

1. Otsime kevade märke

2. Naistepäev

3. Avame muinasjutu laeka.

4. Kevadkell tegi till-till-till –kevade algus

5. Teatrinädal

6. Värviline maailm

7. Raamatu- ja muinasjutu nädal

8. Kevademuusika

9. Loodus kevadel

10. Lapsed mujal maailmas. Levinud nimed

11. Emakeele päev/nädal. Eesti lastekirjandus

APRILL:

KEVAD LOODUSES

1. Kevadpühad. Elu.

2. Kevad kutsub muruvaibale-putukad, liblikad, kevadlilled

3. Süda tuksub tuks-tuks-tuks- südamenädal, tervislik toit. Tervisenädal

4. Linnurahvas kevadel.

5. Ilm siin ja seal.

6. Vesi

66

7. Loomad ja linnud kevadel

8. Kevad aias ja põllul

9. Kevad taime- ja loomariigis

10. Terves kehas terve vaim

MAI:

TUNNETE KUU, KEVADE TEGEMISI

1. Kannikesed emale - naiste töö, ema roll

2. Kevadõied meie ümber –lasteaia loodusraja tegevusi

3. Müra pole muusika - erista looduse hääli ja muid mürasid

4. Mängukaaslaste lahkumine kooli

5. Putukad ja mutukad

6. Emme, kõige kallim…

7. Hoiame puhtust (prügi, loodushoid)

8. Suveootus

JUUNI, JUULI, AUGUST:

PUNANE KLEIDIKE, TÄPILINE VEIDIKE LENDAB ÄRA …VURR

SUVEKUUD

1. 1.juuni lastekaitsepäev. Päike. õhk ja vesi

2. Suvi on tulekul. Lilled, loomad, vesi, veekogud

3. Avastan ja uurin – taimed, putukad

4. Rahvakombed –jaanipäev

5. Õpitu kinnistamine

6. Tervislik liikumine

7. Mängud ja tegevused õues

4. LAPSE ARENGU ANALÜÜSIMISE JA HINDAMISE PÕHIMÕTTED, SEALHULGAS

KORRALDUS

Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste

väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja

kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.

Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Pedagoogid viivad

vaatlusi läbi kindla plaani alusel ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus

kui ka pedagoogi suunatud tegevustes.

Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse

valdkondade tulemused.

Sotsiaalse ja emotsionaalse arengu hindamisel vaadeldakse lapse tegutsemist ja suhtlemist

teiste laste ja täiskasvanutega, lapse tegevuste, eelkõige mänguoskuste arengut, iseseisvust,

67

üldtunnustatud normide vastavat käitumist, õpi- ja toimetulekuoskusi, emotsioonide kontrolli

ja väljendamise oskust.

Pedagoogiline nõukogu otsustab lapse hindamise metoodika valiku, töötab välja korralduse

põhimõtted ja rühmaõpetajad tutvustavad neid lapsevanemale.

Lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks viib pedagoog vähemalt korra õppeaastas

lapsevanemaga läbi arenguvestluse, mis:

- annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest;

- selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes.

Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatud ning tunnustades lapse

toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi.

Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse “Isikuandmete kaitse

seaduses sätestatud tingimustel”.

Lapse arengu hindamiseks on pedagoogilise nõukogu poolt vastu võetud ja pedagoogide

poolt välja töötatud laste vanuse järgi arenguhindamistabelid, kus vaadatakse lapse vaimset,

kehalist, sotsiaalset arengut ja ka õppetegevuse valdkondade eeldatavad tulemuse.

Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse

valdkondade tulemused vanuseti.

Kooliküpsuse hindamine toimub 2 korda õppeaastas:

* rühmaõpetajad koos lapsega – märts

* õppealajuhataja koos lapsega – aprill

Kooliküpsuse hindamiseks on välja töötatud joonistamistest, küsitluslehed.

4.1. HINNATATAVAD ÜLDOSKUSED

Mänguoskused

Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet, uusi

oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid.

Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja

teadmiste arengu alus.

Eeldatavad mänguoskused 6-7 aastasel lapsel:

tunneb mängust röõõmu ning on suuteline mängule keskenduma;

rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast;

algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu;

täidab mängudes erinevaid rolle;

järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada;

suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele;

tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus;

kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid.

68


Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse- taju, tähelepanu, mälu,

mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni.

Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning

uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps:

saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi

tervikuna;

mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele

vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi;

tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi;

kavandab ja korraldab oma igapäevategeusi ja viib alustatud tegevused lõpuni;

tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi;

suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada;

rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel;

kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist.

Sotsiaalsed oskused

Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka

partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest.


püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja vestluses;

tahab ja julgeb suhelda – huvitub suhetest ja tunneb huvi teiste vastu;

hoolib teistest inimestest, osutab abi ja küsib seda vajadusel ka ise;

osaleb rühma reeglite kujundamisel;

oskab teistega arvestad ja teha koostööd;

loob sõprussuhteid;

saab aru oma-võõra –ühine tähendusest;

teeb vahet hea ja halva käitumise vahel;

mõistab, et inimesed võivad olla erinevad;

järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme;

selgitab oma seisukohti.


Enesekohaste osluste all mõistetakse lapse suutlikkust eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid

ja emotsioone, juhtida oma käitumist.


suudab oma emotsioone kirjeldada ning tugevaid emotsioone, nt rõõmu, viha, sobival viisil

väljendada;

kirjeldab enda häid omadusi ja oskusi;

69

oskab erinevates olukordades sobivaltm käituda ning muudab oma käitumist vastavalt

tagasisidele;

algatab mänge ja tegevusi;

tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest;

teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda;

saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on kujunenud esmased tööharjumused;

kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt.

5. ERIVAJADUSTEGA LAPSE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED, SEALHULGAS

KORRALDUS

Erivajadustega laps käesoleva määruse (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, 3 peatükk

§8) tähenduses on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest

taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha

muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe-

ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas.

Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö,

mille toimimise eest vastutab lasteasutuse direktor.

Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt

spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord

õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna

sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest.

Lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja

kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel.

Erivajadustega laps on laps, kelle võimetest, tervislikust seisundist, keelelisest ja kultuurilisest

taustast, isiksuse omadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või

kohandusi lapse kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas. Rühma meeskonna moodustavad

õpetajad, liikumis- ja muusikaõpetaja, logopeed, tervishoiutöötaja, õpetaja abi, juhtkonna esindaja ja

lapsevanemad. Vajadusel koostavad rühma õpetajad õppeaasta algul koostöös logopeedi,

muusikaõpetaja, liikumisõpetaja ja lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava . Õppeaasta

lõpul tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest ning lapse edasistest

vajadustest. Kokkuvõte arutatakse läbi lapsevanemaga arenguvestlusel ning vajadusel kavandatakse

erivajadusega lapsele uus individuaalne arenduskava Lasteasutus toetab erinevast keele- ja

kultuurirühmast perest lapsele eesti keele ja kultuuri tutvustamisel ja oma kultuuri väärtustamisel.

Mida varem lapse erivajadusi märgatakse ja arendustööd alustatakse, seda paremad on lapse

võimalused igapäevaelus ja koolis toime tulla. Erivajadustega lapse sealhulgas andeka lapse arengu

toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse juhataja. Siin

rakendatakse kõrgendatud nõuetega arenduskava, tõstetakse vastavate õppetegevuste raskusastet ja

materjalide keerukust. Soovitatakse lapsevanemale vastavaid huviringe.

70

Kui laps on üliaktiivne (lapsed, kes on väga aktiivsed ja tublid, aga vajavad suuremat tähelepanu

oma aktiivsuse rakendamiseks), siis koostöös lapsevanemaga selgitatakse välja aktiivsuse põhjus.

Lapse puhul kasutatakse individuaalse lähenemise printsiipi: teda suunatakse pidevalt rahulikule

tegevusele ja talle antakse rahulikke ja mõtlemist nõudvaid mänge. Õpetaja pöörab lapsele palju

individuaalset tähelepanu ja vajadusel annab lapsevanemale soovitusi pöörduda eripedagoogi poole.

Andekate laste puhul toimub süvendatud tegelemine. Suunamine huvipakkuvate ja arendavatele

tegevustele. Lastevanemate nõustamine ning lapse suunamine ringitegevustesse väljaspool

lasteaeda.

Vasakukäeline laps. Õpetaja selgitab välja kumba kätt laps enam eelistab kasutada. Laps

paigutatakse laua äärde istuma nii, et söömisel ja muudel tegelustel ei segaks lapsed üksteist.

Vasakukäeliste laste jaoks on vaja muretseda spetsiaalsed käärid. Kui rühmas on lapsi, kes vajavad

koolipikendust, siis õpetaja arvestab koolipikendusega lapse uue rühmaga kohanemise raskust.

Vajadusel koostab rühma õpetaja koolipikendusega lapsele individuaalse arenduskava. Lasteaias

käivad erivajadusega lapsed, kes suudavad tegutseda rühmaliikmetena ja käituvad üldkehtivate

normide järgi, osaledes igapäevategevustes oma võimete kohaselt.

6. LAPSEVANEMATEGA KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTED, SEALHULGAS KORRALDUS

1. Lasteaia õpetajad teevad lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd, mis põhineb

vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel.

2. Rühma õpetajad teavitavad regulaarselt lapsevanemat lapse arengust ja õppimisest ning

õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest. Õpetajad loovad võimalused lapsevanemale saada

tuge ja nõu kasvatusküsimustes.

3. Lapsevanemal võimaldatakse osaleda õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamisel ja

läbiviimisel, anda tagasisidet lasteasutuse tegevusele.

4. Vähemalt kord aastas viivad rühmaõpetajad läbi lapsevanematega arenguvestluse

lapsevanemale sobival ajal.

5. Õpetajad korraldavad ühisüritusi lastevanematele koos lastega: isadepäevaõhtud,

perespordipäevad, jõuluõhtud, emadepäevaüritused, lõpupeod jne.

6. Igapäevane vahetu suhtlemine toimub vastavalt vanema võimalusele.

7. Lasteaias toimuvatest sündmustest teavitatakse lapsevanemaid teadetetahvlil ja lasteaia

kodulehe kaudu.

8. Koostöös lastevanematega toimuvad lasteaias näitused.

9. Küsitluslehtede abil selgitame välja lastevanemate soovid ja rahulolu lasteaia suhtes.

10. Lasteaia kodulehel on kogu info lasteaia ja rühmade kohta ja ka lasteaia nädaline menüü.

11. Koostöös lastevanematega arutatakse läbi lasteaia rühma õppe- ja kasvatustöö eesmärgid ja

põhimõtted. Iga aasta septembris kooskõlastatakse vanemate ja õpetajate ootused ning

eesmärgid ja kajastatakse rühma tegevuskavas.

12. Lapsevanemal on õigus olla kindel, et igasugune isiklik info, mida nad on avaldanud kas

suuliselt või kirjalikult on konfidentsiaalne.

71

13. Õppeaasta algul valivad iga rühma lapsevanemad ühe liikme lasteaia hoolekogusse.

Hoolekogu koosolekud toimuvad vastavalt hoolekogu tööplaanile.

14. Lapsevanematega suhtlemise võimalused:

vestlemine lapse tulekul ja lahkumise ajal

kirjalikud teated vanematele

rühmade teadetetahvlid

lasteaia kodulehekülg

lastevanematega kohtumine kindlaks määratud ajal

lapse arenguvestlused

avatud uste päevad rühmas ja lasteaias

lastevanemate osalemine lasteaia üritustel

lastevanemate koosolekud sügisel ja kevadel

Arenguvestluste läbiviimise kord, küsitlused ja kokkuvõte (vaata lisa)

6.1. ARENGUVESTLUSE ALUSED

Mõiste

Arenguvestlus on õpetaja ja lapsevanema, (vajadusel ka lapse) vaheline usalduslik arutelu, mille

käigus tehakse koostööd lapse arendamiseks. Leitakse parimad võimalused lapse arenguks soodsate

tingimuste loomiseks ning kasutatakse maksimaalselt ära lapse arengupotentsiaal. Ennetatakse

võimalikke õppimis- ja käitumisraskusi ning rõhutatakse lasteaiapoolset positiivset hoiakut ja

igakülgset abi lapsele. Arenguvestluste rakendamise tingib eluline vajadus: on vaja tagasisidet oma

tööle lapse, lapsevanema ja õpetaja pilgu läbi. Negatiivsed kogemused näitavad, et lasteaed ei ole

kõikvõimas ega saa võtta vastutust lapse arendamisel ainult enda peale. Kodu on ja jääb lasteaia

olulisemaks partneriks.

Eesmärgid

Lapsevanemale

Lastevanematel puudub objektiivne pilt, kuidas nende laps lasteaias käitub. Lapsevanem õpib

tundma oma lapse õpetajat ja saab temalt professionaalset nõu oma lapse arendamiseks, leides

selleks sobivad koostöövõimalused. Eelkõige on ju vaja, et lasteaia ja kodu nõudmised lapsele

oleksid samad. Arenguvestlusel antakse lapsevanemale infot ja tagasisidet lapse füüsilise, vaimse ja

sotsiaalse arengu kohta. Vanemat teavitatakse lasteaia nõuetest ja soovidest, et tagada lapse edukas

areng lasteaias. Samas saab vanem selgitada ka oma ootusi lasteaiale ja õpetajale.

Õpetajale

Olulised on eesmärgid, mis õpetaja on seadnud iga konkreetse õpilase arenguvestlusele. Üks

olulisemaid aspekte on tutvumine lapsevanematega, nende nõudmiste ja tõekspidamistega lapse

arengu suhtes, nende väärtushinnangute ja kasvatuspõhimõtetega. Vestlusel saab õpetaja teavet

lapse iseloomu ja harjumuste ning samuti arengut takistavate asjaolude kohta.

72

6.2. ARENGUVESTLUSE LÄBIVIIMISE TINGIMUSED

Arenguvestlust korraldatakse igal õppeaastal jaanuarist märtsini. Arenguperioodiks on

reeglina üks aasta. Vajadusel võib arenguperiood olla lühem või pikem.

Arenguvestluse läbiviijad on rühmaõpetajad. Vajaduse korral võib vestlusse kaasata

erialaspetsialistid, logopeedi.

Vestlus peaks kestma orienteerivalt ühe tunni. Kui lisada vestluseks ettevalmistamine ja

tulemuste analüüsimine, siis kulub iga lapse peale vähemalt kaks tundi.

Lastevanemate koosolekul selgitatakse, mis on arenguvestlus, selle eesmärgid ja vajalikkus

nii lapsevanemale kui ka lapsele.

Arenguvestlust läbiviiv õpetaja lepib lapsevanemaga kokku, arenguvestlus toimumise aja ja

koha. Vähemalt kaks nädalat enne vestluse toimumist annab õpetaja lapsevanemale

küsimustiku. Küsimustik on vanemale abiks arenguvestluseks valmistumisel, ühiseks

aruteluks teiste pereliikmete ja lapsega.

Arenguvestlus tuleb läbi viia privaatses kohas ilma segavate asjaoludeta.

Arenguvestluse läbiviimise alusmaterjaliks on lapsevanema poolt täidetud küsimustik,

õpetajate märkmed lapse arengu, käitumise jne kohta arenguperioodi jooksul.

Arenguvestluse käigus antav tagasiside lapsevanemale peab olema konstruktiivne.

Juhendamine peab olema arusaadav ning pakutud lahendused olema aktsepteeritavad nii

lapsevanema kui õpetaja poolt.

Arenguvestlused tuleb dokumenteerida. Dokumentatsioon sisaldab täidetud vormi

Arenguvestluse aruanne, mis täidetakse arenguvestluse käigus. Aruanne kinnitatakse

lapsevanema ja õpetajate allkirjaga.

Arenguvestluste tulemused on konfidentsiaalsed . Õpetajatele arenguvestlusel teatavaks

saanud informatsioon on konfidentsiaalne ja ei kuulu (vestlusel osalejate täiendava

kokkuleppeta) avaldamisele kolmandatele isikutele. Õpetaja on kohustatud arenguvestluste

dokumente ja muid nende juurde kuuluvaid materjale hoidma eraldi kohas, kus need poleks

kõrvalistele isikutele kättesaadavad.

Lapsevanemal on õigus arenguvestlusest keelduda. Selleks tuleb õpetajale, kes

arenguvestlust läbi hakkab viima, kirjutada vastavasisuline avaldus.

Ettepanekud arenguvestluste edukamaks korraldamiseks esitatakse peale vestlustperioodi

lõppu lasteaia pedagoogilisele nõukogule, kes need läbi arutab ja vajadusel arenguvestluste

korda muudab.

7. KOOLIVALMIDUSE SAAVUTAMINE JA KOOLIKOHUSTUSE TÄITMISE

EDASILÜKKAMINE

7.1. KOOLIVALMIDUSE SAAVUTAMINE

Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärgist tulenevalt on lasteaia üheks ülesandeks toetada

laste füüsilist, sotsiaal-emotsionaalset ja vaimset arengut, mille tulemuseks on koolivalmiduse

73

saavutamine. Koolivalmidus on lapse valmisolek õpitegevuse alustamiseks, mis väljendub lapse

soovis õppida, omandada uusi teadmisi, jälgida ja täita täiskasvanu selgitusi, korraldusi.

Koolivalmiduse kujundamisel on õpetaja ülesanneteks:

toetada koolivalmiduse saavutamisel lapse arengu erinevaid aspekte, lähtudes seejuures

lasteaia õppekavast, kus on fikseeritud lapse arengu eeldatavad tulemused seitsmeaastaselt;

kujundada olulisi sotsiaalseid oskusi mis võimaldavad suhelda teistega sotsiaalseid norme,

väärtusi ja ootusi arvestaval ning tõhusal, eesmärke saavutaval viisil (nt. võime luua ja hoida

suhteid, keskendumis- ja töö lõpuleviimise võime, sihikindlus, initsiatiivikus, viisakus jms);

analüüsida ja hinnata lapse koolivalmidust, ning planeerida sellest tulenevalt tegevusi;

edastada lapsevanemale teavet lapse arengu ja koolivalmiduse kohta (nii 2 korda aastas

arenguvestlustel kui jooksvalt õppeaasta jooksul);

õppeaasta lõpus täidab rühmaõpetaja koolivalmiduskaardi, mille vanem edastab kooli;

koolikohustuslikust east noorema lapse (6aastat ja noorem) koolisaatmisel annab

rühmaõpetaja lapsevanemale hinnangu lapse koolivalmiduse kohta.

Koolikohustuslikud on kõik lapsed alates hetkest, mil nad on enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit

saanud 7-aastaseks kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Koolikohustust

võib edasi lükata lapse tervisliku seisundi tõttu ja seda võib täita ka kodus õppides.

Ühtegi õpilast ei vabastata koolikohustuse täitmisest tema puude või väheste võimete tõttu.

Põhiharidust saab omandada ka lihtsustatud õppekava alusel, sõltuvalt erivajadustest ja võimetest.

Eesti koolikohustus ei laiene välisdiplomaatide ja välisriikide esindajate lastele, aga Eestis elava

välisriigi kodaniku ja kodakondsuseta isiku laps on koolikohustuslik.

7.2. KOOLIKOHUSTUSE TÄITMISE EDASILÜKKAMINE

Koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks ühe õppeaasta võrra:

Koolikohustuse täitmise edasilükkamise aluseks on lapse tervise seisund. Otsuse tegemisel arvestab

nõustamiskomisjon arsti (perearst, lastearst, psühhiaater) tehtud kirjalikku otsust lapse tervise

seisundi kohta. Taotlus rahuldatakse vaid juhul, kui selles ajavahemikus tagatakse vanema poolt

lapse arenguks ja taastusraviks vajalik keskkond ning võimalus jätkata alushariduse omandamist

kuni kooliminekuni.

Koolikohustuslikust east noorema lapsele tagatakse valla või linna poolt võimalus põhihariduse

omandamiseks elukohajärgses koolis siis, kui nõustamiskomisjon või lasteasutus, kus laps käib, on

hinnanud lapse koolivalmidust ja soovitanud kooli õppima asumist ning vanem on valla- või

linnavalitsust õppima asumise soovist teavitanud enne käimasoleva aasta 1. maid.

Nõustamiskomisjon annab üldjuhul oma soovituse vaid koduste laste või vaidlusküsimuste korral.

Taotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid:

õpilase/lapse isikut tõendava dokumendi (selle puudumisel sünnitunnistuse või -tõendi) koopia;

vanema isikut tõendava dokumendi koopia, siis kui taotluse esitab vanem;

koolieelses lasteasutuses käiva lapse individuaalse arengu jälgimise kaart;

http://www.innove.ee/et/haridustugiteenused/noustamiskomisjonid/maakondade-komisjonid/hypikaknad/koolikohustuse-taitmise-alguse-edasilykkamine?KeepThis=true&TB_iframe=true&height=600&width=800

74

perearsti või eriarsti või muu spetsialisti hinnang, mis täpsustab või põhjendab erivajaduse

olemust ja toetab sobiliku meetme rakendamise soovitamist;

rehabilitatsiooniplaani olemasolul selle koopia.

Komisjon võib taotluse esitajalt nõuda täiendavaid selgitusi, dokumente ja spetsialistide hinnanguid

koolieelse lasteasutuses käiva lapse arengu täpsustamiseks.

Nõustamiskomisjonile taotluse esitamise tähtajad:

erivajadustega lapse/õpilase õppe ja kasvatuse tingimuste korraldamise (sh sobitus- ja

erirühma, sobiva õppekava ning eriklassi) soovitamine – kogu kalendriaasta vältel

koolikohustuse täitmise alguse edasilükkamise soovitamine – jooksva aasta 1. märtsist kuni 1.

augustini

koolikohustuslikust east noorema lapse kooli vastuvõtmine – jooksva aasta 1. aprill

8. SISEHINDAMISE PÕHIMÕTTED JA SÜSTEEM

1. Iga töötaja vastutab ja viib läbi sisehindamist vastavalt oma pädevusele.

2. Lapse arengu hindamise metoodika: laste arengu hindamisel kasutatakse arenguvestlusi ja

ankeetküsitlust.

3. Personali arengu hindamise metoodika: kasutatakse arenguvestlusi ja ankeetküsitlust.

4. Sisekontrolli meetod:

* dokumentatsiooni analüüs,

* õppekasvatustegevuse vaatlus ja analüüs,

* statistiliste andmete analüüs,

* lastevanemate rahulolu uuring,

* vestlus töötajatega.

5. Arengu hindamise korraldus: 1 kord aastas:

5.1. Ankeet lapse arengu hindamiseks:

* täidab lapsevanem lapsega kodus - märts.

* ankeet, mida täidab õpetaja lapsega lasteaias - veebruar.

5.2. Arenguvestlus lapsevanemaga täidetud ankeetide põhjal - märts, aprill

6. Lapse arengu hindamise eesmärk:

* tagasiside lapse arengust ja õppimisest.

* uute eesmärkide kavandamine ja püstitamine.

7. Sisehindamise ajavahemik – pidev protsess.

8. Tulemuste esitamine : vahearuanded iga õppeaasta lõpul - 31. 05.

Lasteaed Kannike sisehindamise põhimõtteks on liita kõigi lastega tegelevate või nende heaolu eest

vastutavate täiskasvanute huvid ja eesmärgid - tagades nende tegevuste kaudu lapse parem areng.

Eesmärgi saavutamiseks keskenduda:

Koostööle

75

Keskkonnale

Tervisliku eluviisi kujundamisele

Sisehindamise aluseks on:

Töö analüüs

Oluliste probleemide selgitamine ja sobivate lahenduste leidmine

Töö planeerimine ja elluviimine lasteaia ning paikkonna tasandil.

SISEHINDAMISE PÕHIMÕTTED:

1. Koostöö arendamine ning tugevdamine erinevatel tasanditel

meeskonnatöö ja juhtimine

kodu ja lasteaia koostööoskus

kooliminek

2. Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine

personali kompententsus, vastutustunne, arenguvõimelisus

sisekeskkond – positiivne ja meeldiv õhkkond, laste ja personali heaolu, töötajate oskus

näha ja analüüsida vajalikke tingimusi

väliskeskkond – luua õueala, kus on rikkalikult erinevaid tegutsemisvõimalusi ja mis on

turvaline

tervislik toit – kogu meeskond on huvitatud ja tagab lapse otstarbeka toitlustamise

korraldamise

võimalused erivajadustega lastele – igale lapsele, sõltumata tema erivajadustest,

kujundatakse sobiv kasvukeskkond ja toetatakse last tema arenemisel

3. Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine

sotsiaalsete oskuste kujundamine – kogu personali tegevus hõlmab väärtuste kujundamist

ja sotsiaalsete oskuste kujundamist

lapse areng läbi mängulise tegevuse – pakutakse ruumi, aega ja vahendeid arendavateks

mängudeks

demokraatliku mõtteviisi kujundamine – vastastikune lugupidamine, tunnustamine ja

arvamuste avaldamine

SISEHINDAMISEL ON OLULINE:

1. Partnerlus - lasteaed – kodu – kool – kohalik omavalitsus

2. Lasteaia sisepoliitika - juhtimine, meeskonnatöö, päevakava, reeglid.

3. Personali pidev koolitamine ja arendamine.

76

9. ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD

Õppekava on arenev dokument, mis muutub koos ajaga. Muudatusi võivad esitada kõik

pedagoogilise nõukogu ja hoolekogu liikmed ja need kooskõlastatakse pedagoogilisel nõupidamisel

igal õppeaasta alguses. Uuendamise korra eest vastutavad lasteasutuse juhid. Lasteaia õppekava

kinnitatakse direktori käskkirjaga

Õppekava uuendamine ja muutmine toimub alljärgnevatel põhjustel:

seaduse ja omavalitsuse määruste muutumisel;

parendamise eesmärgil ja uute ettepanekute tegemisel.

Õppekava töörühm

Õppekava töörühm peab jälgima õppekava uuendamise ja muutmise vajadust. Õppekava töörühm

moodustatakse Kiviõli linna lasteaed Kannike töötajatest. Töörühma suurus ja koosseis kinnitatakse

pedagoogilise nõukogu ettepanekul direktori käskkirjaga. Töörühma tööd reglementeerib direktori

poolt kinnitatud kord. Töörühm käib koos 1 kord kvartalis.

Õppekava muutmise reglement

Õppekava töörühm jälgib õppekava uuendamise ja muutmise vajadust. Muudatuse põhjuse

ilmnemisel toimitakse järgmise protseduuri alusel:

1. Põhjuse ilmnemisel kutsub õppekava töörühm kokku pedagoogilise nõukogu ja hoolekogu ning

esitab ettepaneku muudatuste või uuenduste tegemiseks õppekavasse.

2. Pedagoogiline nõukogu ja hoolekogu vaatavad läbi ettepanekud ja kooskõlastavad need.

3. Täienduste tegemiseks saadetakse ettepanekud tagasi õppekava töörühmale.

4. Õppekava muudatused kinnitab direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära

hoolekogu arvamuse.

77

KASUTATUD KIRJANDUS

Almann, S., Luuri, J., Mänd, M. & Reinap, L. (2001). Õppekavatöö lasteaias:

metoodiline abimaterjal lasteaiaõpetajale ja juhatajale. Tea ja Toimeta nr 16. Tallinn.

Häidkind, P., Kuusik, Ü. (2006). Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava üldosa 19.

peatükk (täiendatud variant)

Kodu ja lasteasutuse koostöö: planeerimine, läbiviimine ja hindamine. (2000). Koost.

S. Almann. Tea ja Toimeta nr 15. Tallinn.

Kulderknup, E. (1999). Laps on peagi koolilaps: koolivalmidusest ja selle

kujunemisest. Tallinn.

Liivamägi, J. (toimet.) (2006). Laste- ja noortepsühhiaatria. Medicina.

Saat, H. (2004). Sotsiaalne kompetentsus. Haridus 1, 18-21.

Õppekavad ja lasteaed. M. Jürimäe, J. Treier TÜ Kirjastus 2008

Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. TÜ Kirjastus 2008

„Õppe- ja kasvatustegevuste valdkonnad”, „Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus”,

„Üldoskuste areng koolieelses eas”, „Lapse arengu hindamine ja toetamine”

Käsiraamatud õpetajale REKK, 2008 koostanud ja toimetanud E. Kulderknup

Ennok, K. Lapse emotsionaalne arendamine. Atlex 2012

Koolikohustuse täitmise edasilükkamise tingimused ja kord – Sotsiaalministeeriumi määrus nr 49,

vastu võetud 12.08.2010

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava – Vabariigi Valitsuse määrus nr 87, vastu võetud

29.05.2008

78

LISAD

KOKKUVÕTE ARENGUVESTLUSTEST

1. Mitme lapse vanemaga on läbi viidud arenguvestlus?

.....................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................

2. Milline oli arenguvestluse korraldus teie rühmas?

.....................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................

3. Kas teie ootused arenguvestlusele said täidetud?

Põhjendage..................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................

.................................................................................................................................. ...................

4. Ettepanekud edaspidiseks arenguvestluse läbiviimiseks.

.....................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................

79

LAPSE KOOLIVALMIDUSE KAART

NIMI:

SÜNNIAEG:

RÜHMA LIIK:

KODUNE KEEL(ED): LASTEAIAS ÕPPETÖÖS OSALEMISE AJAVAHEMIK:

LAPSE ARENGUTULEMUSED ÜLDOSKUSTES

1. ENESEKOHASED OSKUSED

2. SOTSIAALSED OSKUSED

3. MÄNGUOSKUSED

4. TUNNETUS- JA ÕPIOSKUSED

LAPSE ARENGUTULEMUSED ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONDADES

1. MINA JA KESKKOND

2. KEEL JA KÕNE

3. EESTI KEEL KUI TEINE KEEL

80

4. MATEMAATIKA

5. KUNST

6. LIIKUMINE

7. MUUSIKA

KOOLIEELSES LASTEASUTUSES RAKENDATUD TUGITEENUSED

KOKKUVÕTE LAPSE KOOLIVALMIDUSEST

LAPSE ARENGU TUGEVAD KÜLJED ARENDAMIST VAJAVAD KÜLJED,

SOOVITUSED

ARVAMUS KOOLIVALMIDUSE KOHTA

LAPSE ARENDUSMEESKOND:

PEDAGOOGID:

MUUSIKAÕPETAJA:

LIIKUMISÕPETAJA:

UJUMISÕPETAJA:

KUNSTIÕPETAJA:

LOGOPEED:

LASTEASUTUSE

DIREKTOR....................................................................................................................

Allkiri Kuupäev

LAPSEVANEM...............................................................................................................

Allkiri Kuupäev

81

………… õppeaasta rühmade töökokkuvõte/analüs

Rühm:

1. ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUS

1.1 Lasteaia üldeesmärk:

Eesmärk: Lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös

Tegevused, mis tagasid eesmärgi täitmise:

Parendamist vajab:

1.2. Rühma eesmärgid:

Eesmärk:


Parendamist vajab:

Eesmärk:


Parendamist vajab:

Eesmärk:


Parendamist vajab:

82

1.3. Kuidas rakendusid lapsest lähtuvad õppe-ja kasvatustöö põhimõtted (erinevad meetodid ja

võtted, laste mäng, kaasamine, otsustamine, jne)

Saavutused töös:

Parendamist vajab:

1.4. Teie rühma tegevused psühho-sotsiaalse keskkonna parendamisel? (laste suhted, suhted

täiskasvanutega, emotsionaalne ja füüsiline keskkond jne)

Saavutused töös:

Parendamist vajab:

1.5. Üritused (näitused, lavastused, spordiüritused, pereõhtud, muu)

Mitu rühmaüritust

oli I poolaastal

Mitu rühmaüritust

oli II poolaastal

Nimetage 5 kõige õnnestunumat üritust:

1.

2.

3.

4.

5.

Nimetage 5 kõige õnnestunumat üritust:

1.

2.

3.

4.

5.

Mõtteid järgmise õppeaasta ürituste korraldamiseks:

1.6. Tervisega seotud teemade käsitlemine

Mitu tervisega seotud

teemat käsitlesite I

poolaastal

Mitu tervisega seotud

teemat käsitlesite II

poolaastal

Millised on tulemused lapsest lähtuvalt:

Millised on tulemused lapsest lähtuvalt:

Mida selles valdkonnas tahaksime veel ära teha/teisiti teha:

83

1.7. Õuesõpe

Mitu õuesõppe

tegevust viisite läbi I

poolaastal

Mitu õuesõppe

tegevust viisite läbi II

poolaastal

Nimetage 5 kõige õnnestunumat tegevust:

1.

2.

3.

4.

5.

Nimetage 5 kõige õnnestunumat tegevust:

1.

2.

3.

4.

5.

Parendamist vajab:

1.8. Õppekäikude, matkade, reiside loetelu

Jrk. Kuupäev Sihtkoht Kaasatud

lapsevanemate arv

1.

2.

3.

4.

2. KOOSTÖÖ LASTEVANEMATEGA

2.1. Lapsevanemate osalemine rühma õppe-ja kasvatusprotsessis, ühised tegemised/üritused, abi

Jrk. Kuupäev Tegevus Osalenud

lapsevanemate arv

1.

2.

3.

4.

2.2. Arenguvestlused lapsevanemaga

Arenguvestluste

läbiviimise

periood

Läbiviidud

vestluste arv

Vanemate arv

kes ei

soovinud

arenguvestlust

Pedagoogiliselt nõustatud

valdkondade loetelu

Põhjused, miks vanem ei

soovinud arenguvestlust

Mis selles valdkonnas vajab

muutmist?

84

2.3. Lastevanemate koosolekud

Osalenud lastevanemate arv ja osalus %

sügis kevad

arv % arv %

Lastevanemate tehtud

ettepanekud

1.

2.

1.

2.

Olulised otsused

1.

2.

1.

2.

3. LAPSE ARENGU ANALÜÜSIMINE

3.1. Rühma struktuur

Laste vanus tüdrukud poisid Kakskeelsed lapsed

3.2. Milliseks hindate laste arengu õppeaasta jooksul (tooge välja kõige olulisem)

Hinnatav valdkond Saavutused töös Parendamist vajab

Vaimne areng

Kehaline areng

Sotsiaalne areng

3.3. Süstemaatiline (pikemaajaline) individuaalne töö lastega (sh IAK täitmine)

Jrk. Valdkond Laste arv Tulemus

85

4. ÕPPEKAVAARENDUS NING ÕPPE JA KASVATUSPROTSESSI PLANEERIMINE

4.1.Rühma tegevuskava

Kuidas hindate oma rühma tegevuskava täitmist lasteaia aasta eesmärgist lähtuvalt (märgi x)

suurepärane väga hea hea rahuldav mitterahuldav

4.2. Rühma kuu tegevuskava elluviimise analüüs (kuivõrd õnnestus planeeritu ellu viia, millistel

põhjustel tekkis vajadus korrigeerida õppeprotsessi käigus nädala tegevuskava ning eelnevast

tulenevalt tulevikuks konkreetsed ettepanekud kuu tegevuskava koostamise protsessi

parendamiseks).

…………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………….

4.3. Ettepanekud lasteaia õppekavaarenduseks (näiteks: teemade käsitlemine, õppe- ja

kasvatustegevus valdkondade kaupa, integratsioonivõimalused, õppe-ja kasvatustegevuse

seostamine kodukoha, selle looduse, igapäevaelu ja ümbritseva keskkonnaga, õuesõppe

võimaldamine ja pakkumine lapsele, jne)

…………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………….

Ettepanekud uueks õppeaastaks:

…………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………

Õpetajad: Õpetaja abi:

Täitmise kuupäev:

86

MUUSIKA-, KUNSTI-, EESTI KEELE -JA LIIKUMISÕPETAJA ENESEANALÜÜS

Tagasta eneseanalüüs ……….20…..a.

Õpetaja ees- ja

perekonnanimi

Ametikoht/ametijärk

Lasteaias töötan alates

Koostamise kuupäev

Minu isiklikud eesmärgid

20…/20… õppeaastaks

1. PLANEERIMINE JA

JUHTIMINE

TUGEVUSED VAJAB

PARENDAMIST

ISIKLIK EESMÄRK

UUEKS

ÕPPEAASTAKS

Aine tegevuskava

koostamine

Nädalateemade valik,

ajakohasus, seotus

lasteaia õppekavaga

Kuukavade

rakendamine ja

analüüs; millistel

juhtudel ilmnes

vajadus

korrigeerimiseks,

jõukohasus

2. LAPSE TURVALISE

ARENGUKESKKONNA

KUJUNDAMINE

TUGEVUSED VAJAB

PARENDAMIST

ISIKLIK EESMÄRK

UUEKS

ÕPPEAASTAKS

Füüsiline ja vaimne

kasvukeskkond

Vahendite

muretsemine

Õperuumide reeglite

koostamine, nende

järgimine

Sotsiaalsed suhted,

õhkkond tegevustes

3. ÕPPIMISE

JUHENDAMINE

TUGEVUSED VAJAB

PARENDAMIST

ISIKLIK EESMÄRK

UUEKS

ÕPPEAASTAKS

3-5 olulist väärtust

Millistest meetoditest

87

oled lähtunud

Individualiseerimine

Valikute

võimaldamine

Laste motiveerimine

(kõikidele

eduelamused, positiivse

enesehinnangu

kujundamine lastel)

4. KOOSTÖÖ TUGEVUSED VAJAB

PARENDAMIST

ISIKLIK EESMÄRK

UUEKS

ÕPPEAASTAKS

Koostöö lastega

Kolleegidega

Lastevanematega

Suhtlemisoskus ja

põhimõtted

suhtlemisel

Probleemide ja

konfliktide

lahendamisoskus

5. ÕPPE- JA

KASVATUSPROTSESSI

NING LASTE ARENGU

ANALÜÜS JA

HINDAMINE

TUGEVUSED VAJAB

PARENDAMIST

ISIKLIK EESMÄRK

UUEKS

ÕPPEAASTAKS

Kuidas jälgid laste

arengut?

Kuidas

dokumenteerid?

Tagasiside

lapsevanematele

6. ENESEANALÜÜS JA

PROFFESSIONAALNE

ARENG

TUGEVUSED VAJAB

PARENDAMIST

ISIKLIK EESMÄRK

UUEKS

ÕPPEAASTAKS

Mida uut oled

õppinud? Kuidas oled

seda otseselt oma töös

rakendanud?

Tugevad ja nõrgad

88

küljed õpetajana

Loetud pedagoogiline, metoodiline, psühholoogiline kirjandus (artiklid, raamatud, internetist jne)

Läbiviidud lahtised tegevused kolleegidele

Koostatud metoodiliste materjalide või õppemängude loetelu

Osalemine lasteaia töögruppides (minu panus)

Juhendamine (nooremõpetaja, tudeng; nimi ja aeg)

Lasteaia ürituste juhtimine ja projektides osalemine

Juhendatud laste esinemised väljaspool maja (osalemine konkurssidel)

89

Kuupäev_______________________ 20….a.

LAPSE ARENGU HINDAMINE

Lapse nimi: ……………………………………………………………………

Sünniaeg:………………………………………………………………………

Tabeli täitmise aeg:……………………………………………………………

Sotsiaalne areng

LAPSE

VANUS

ARENGU NÄITAJAD

sügis kevad

MÄRKUSED

kuni 3 a. Tuleb toime eneseteenindamisega

Teab oma eesnime

Tervitab meeldetuletamisel, tänab, palub

Sööb ise

On huvitatud ühistegevusest,mängib kaasa

ühismänge

Täidab 2-osalise korralduse

Leiab endale tegevuse, mängu

3-4 a. Riietub üldjuhul ise, vahel vajab abi (lukud,

nööbid, paelad)

Ootab oma järjekorda (8-9) lapse hulgas

Koristab pärast mängu lõpetamist enda järel

asjad

Vestleb täiskasvanuga; on uudishimulik, esitab

küsimusi

Küsib vajadusel täiskasvanutelt või kaaslastelt

abi

Kasutab õigesti viisakusväljendeid tere, tänan,

palun jne

Jagab mängus asju kaaslastega ning lubab neid

teistele

Tuleb iseseisvalt toime WC-s

Laulab, tantsib, mängib muusika saatel

Hoiab oma asju ja paneb need korralikult kohale

90

Teab oma eesnime, koduste nimesid, oma sugu.

Lohutab mängukaaslast

4-5 a. Identifitseerib end omasoolise vanemaga

Räägib vajadusel oma tunnetest (rõõm, viha,

mure)

Teab oma ees- ja perekonna nime, koduste

nimesid, oma sugu

Kooskõlastab oma tegevust teiste laste

tegevustega

Matkib mängus vanemate või teiste

täiskasvanute rolle

Tegutseb sihipäraselt joonistamisel, klotsidega

konstrueerimisel

Korrigeerib oma käitumist, kui täiskasvanu

sellele tähelepanu juhib

5-6 a. Oskab tegutseda täiskasvanu suulise juhendi

järgi

Peab kinni reeglitest

Osaleb rühma reeglite kujundamisel

Teeb vahet hea ja halva käitumise vahel

6-7 a. Mõistab korraldust grupile

Jälgib rühma reegleid

Täidab tööülesandeid

Suhtub sallivalt kriitikasse

Selgitab oma seisukohti

Oskab erinevates olukordades sobivalt käituda

ning muudab oma käitumist vastavalt

tagasisidele

Teab, mis on tervisele kasulik või kahjulik ning

kuidas ohutult käituda

Tahab ja julgeb suhelda-huvitub suhetest ja

tunneb huvi teiste vastu

Täidab mängudes erinevaid rolle

Rakendab mängus loovalt oma kogemusi,

teadmisi ja muljeid ümbritsevast

Algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu

91

Kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult

ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt

Füüsiline areng

kuni 3.a Keerab lahti või kinni

Oskab kääridega lõigata

Võtab lahti ja paneb kokku komplekteeritavaid

mänguasju

Asetab klotse üksteise otsa

Oskab rütmis plaksutada

Hoiab õigesti lusikat, pintslit

Teeb täiskasvanu abiga kukerpalli

Kõnnib abiga trepist üles ja alla

Hüppab koosjalgadega

Suudab varvastel seista ja käia

Suudab kõndida piiritletud alal

Liigub vabalt, valitseb edaspidi ja tagurpidi

liikudes oma keha

Püüab palli 1,5 m kauguselt (täiskasvanu viskab)

Viskab täiskasvanule palli

Vahetab jooksul suunda, orienteerub ruumis

3-4 a. Sooritab põhiliikumisi

Säilitab liikudes tasakaalu nii tasakaalu pingil

kui ka vähendatud pinnal

Kõnnib, jookseb ja hüppab rütmiliselt muusika

järgi

Mängib iseseisvalt aktiivse liikumisega mänge

Hüppab ühel jalal

Teeb painduvust ja kiirust arendavaid harjutusi

92

4-5 a. Suudab pöidlaga kõiki sama käe sõrmi puudutad

Oskab kääridega ettejoonistatud ringi vm

lihtsama kujundi välja lõigata

Teeb ette kukerpalli

Teeb endale ise kiigel hoogu

Püüab ja põrgatab palli

Suudab varvastel ja kandadel seista ning käia 10

sammu

Kõnnib pingil või poomil iseseisvalt

Hüppab üle madala nööri

5-6 a. Sooritab põhiliikumisi pingevabalt, nii et

liigutused on koordineeritud, pingevabad

Sooritab painduvust, vastupidavust ja jõudu

arendavaid harjutusi

Kasutab harjutuste sooritamisel mõlemat kätt,

täpsust nõudvas tegevuses domineerivat kätt

Kasutab liikumisel erinevaid vahendeid

Säilitab tasakaalu paigal olles ja liikumisel

6-7 a. Hoiab rütmi laulmisel ja liikumisel

Kasutab lihtsaid tantsusamme tantsides üksi,

paarilisega, rühmas

Mängib sportlike elementidega erinevaid mange

Kontrollib oma kehaasendit nii kõndimisel,

seismisel kui ka istumisel

Kohandab oma liikumiste-liigutuste rütmi

etteantud rütmiga

Kunstilises tegevuses käsitseb õigesti erinevaid

töövahendeid

Kasutab voolimisel erinevaid võtteid

Vaimne e. kognitiivne areng

kuni 3 a. Paigutab täiskasvau juhendamisel esemeid umber

Paneb kokku piltmosaiik

93

Annab vajaliku hulga esemeid (kuni 3)

Jälgib jutustust või laulumängu vähemalt 10 min.

Vastab lihtsamatele küsimustele kirjanduspala

põhjal

Tunneb aktiivset huvi asjade nimetuste vastu (mis

see on?)

Suudab nimetada esemeid ja nähtusi ruumis või

pildil

Eristab ning nimetab põhivärve

Joonistab järele vertikaalse, horisontaalse joone ja

ringi

Oskab laulda mõnda laulu

Kasutab nimisõnade kõrval ka tegu- ja

omadussõnu

Kuulab ja mõistab kõnet

3-4 a. Teab ajamõisteid (täna, homme, õhtu, hommik,

öö)

Oskab kasutada õpituid ruumi-mõisteid (ees, taga,

all, peal)

Tunneb kujundeid (ring, kolmnurk, nelinurk)

Vastab miks küsimusele selgitusega

Oskab leida objektide ja esemete erinevusi ning

sarnasusi

Suudab pildil või ruumis meelde jätta 3-5 eset

Kasutab enamasti õigeid keelevorme (käänded,

pöörded)

4-5 a. Oskab läbielatu põhjal jutustada

Näitleb koos teistega etteloetud jutukese põhja

Leiab samasuguse eseme vormi ja värvi alusel

Järjestab esemeid pikkuse, laiuse ja kõrguse järgi

Oskab loendada esemeid 10 piires

94

Kasutab nimisõnade kõrval tegu-, ase-, omadus- ja

arvsõnu

Kasutab kõnes liitlauseid

Jälgib jutustust või laulumängu vähemalt 15 min

5-6 a. Teab ja nimetab paremat ja vasakut poolt

Mõistab mõistatusi

Mõistab selgemaid põhjuse-tagajärje suhteid

Oskab kasutada ajamõisteid (täna, homme, eile,

õhtu, hommik, öö)

6-7 a. Tuleb toime nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega

suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise

paigaga;

Saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt

reageerida;

K Suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda;

E Jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse

alusel, annab edasi põhisisu ja olulised detailid,

vahendab ka oma tundeid;

E Kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid;

L Kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme

ainsuses ja mitmuses;

ja

Valdab suhtlemiseks piisavat sõnavara ja suudab

vajadusel ise sõnu moodustada;

K

Hääldab oma kõnes ja etteöeldud sõnade

kordamisel õigesti kõiki emakeele häälikuid;

Õ

Tunneb tähti ja veerib kokku 1–2-silbilisi sõnu,

tunneb kirjapildis ära mõned sõnad;

N

Kirjutab joonistähtedega 1–2-silbilisi sõnu õigesti

järjestatud ühekordsete tähtedega;

E Teab peast emakeelseid luuletusi ja laule.

Määrab esemete hulga ühiseid tunnuseid ja jaotab

esemeid kahe erineva tunnuse järgi;

Võrdleb hulki, kasutades mõisteid rohkem, vähem,

võrdselt ;

M

Teeb 12 piires loendamise teel kindlaks esemete

arvu, teab arvude 1–12 järjestust ja tunneb

numbrimärke ning oskab neid kirjutada;

A Liidab ja lahutab 5 piires ning tunneb märke + , –,

=;

T Koostab kahe esemete hulga järgi matemaatilisi

95

jutukesi;

E Järjestab kuni viit eset suuruse järgi (pikkus, laius,

kõrgus jm);

M Rühmitab esemeid asendi ning nähtusi ja tegevusi

ajatunnuse järgi;

A

Kirjeldab enda asukohta ümbritsevate esemete

suhtes, orienteerub ruumis, õuealal ja paberil;

A Oskab öelda kellaaega täistundides;

T Nimetab nädalapäevi, kuid, aastaaegu, teab oma

sünnikuud ja -päeva;

I

Mõõdab esemete pikkust kokkulepitud

mõõduühikuga (samm, pulk, nöör vms);

K

Eristab enamkasutatavaid raha- ning mõõtühikuid

(kroon, sent, meeter, liiter, kilogramm) ja teab,

kuidas ning kus neid ühikuid kasutatakse;

A

Leiab erinevate kujundite hulgast ringi,

kolmnurga, ristküliku, ruudu ning kera

ja kuubi, kirjeldab neid kujundeid

Leiab ümbritseva vaatlemisel erinevaid detaile,

objekte ja nendevahelisi seoseid ning kujutab

ümbritsevat vabalt valitud viisil;

K

Väljendab joonistades, maalides, voolides ja

meisterdades meeleolusid ja fantaasiaid;

U Kasutab kunstitöö loomiseks erinevaid vahendeid;

N Kujutab inimesi neile iseloomulike tunnuste

kaudu;

S Keskendub alustatud tegevusele ja loob oma

kunstitöö;

T

Loob esemeid erinevaid tehnikaid ja materjale

kasutades ning räägib nende otstarbest;

Koostab ise või valib tööst lähtuvalt sobivad

motiivid või vahendid eseme kaunistamiseks;

Kirjeldab kunstiteoseid, nende värve ja meeleolu.

96

Kiviõli linna lasteaeia Kannike pedagoogide enesetäiendamise kord

Vastavalt haridusministri määruse nr 69 „Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord” §4 p lg 3

toodud nõuetele võib viie aasta jooksul läbitud 160 – tunnine enesetäiendus sisaldada kuni 80 tundi

enesetäiendust, mida tõendab õppeasutuse juht.

1. Iseseisev enesetäiendamine Kiviõli linna lasteaias Kannike hõlmab vastavalt Pedagoogilise

nõukogu otsusele nr 11/ 24.11.2010 järgnevaid tegevusi:

Tegevus Koolitustundide arv

Erialase kirjanduse (pedagoogika alane, psühholoogia alane, erinevad õpetamise

metoodikad ja didaktikad, töökogemuslikud väljaanded) läbi töötamine

Erinevate haridus (koolid, lasteaiad)- ja kultuuriasutuste (teatrid, muuseumid,

näitused jne) külastamine

Pedagoogilise praktika juhendamine, uue töötaja tugiisikuks olemine

Õppeaasta jooksul mentoriks olemine (9 kuud)

Avatud tegevuste läbiviimine

Avatud tegevuste külastamine

Õppe- ja mänguvahendite valmistamine

Õppematerjalide koostamine ja kogumine (õpimappide koostamine)

Projektide läbiviimine

Sisekoolituste läbiviimine

Loengute ja ettekannete ettevalmistamine ja läbiviimine

Lastega majavälistel üritustel, konkurssidel, projektides osalemine

Lasteaia ühisürituste korraldamine ja eestvedamine

Ülelinnaliste, piirkondlike projektide korraldamises või läbiviimises osalemine

2. Õpetaja peab kalendriaasta vältel arvestust iseseisva enesetäienduse üle, tehes sissekanded

enesetäiendamise lehele ja esitab direktorile kinnitamiseks õppeaasta lõpus.

3.Tegevust tutvustatakse kolleegidele infotunnis.

4.Õpetaja poolt tehtud iseseisva enesetäienduse kinnitab lasteaia direktor käskkirjaga.

……………….. õppeaasta Õpetaja nimi: …………………………..

Allkiri: ……………………

Documents

KIVIÕLI LINNA LASTEAED KANNIKEKeesi, J. Käisi, Ülo Vooglaidi, „Hea Alguse“ programmi teoreetilisi aluseid ja põhimõtteid. Lasteaia õpetajad töötavad Paul Keesi poolt pakutud