KIVIÕLI LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA -

KANALISATSIOONI ARENGUKAVA AASTATEKS

2008-2020

TELLIJA: KIVIÕLI LINNAVALITSUS

TÄITJA: OÜ ALKRANEL

Tartu 2008

Sisukord

1 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ...................................................................... 6

1.1 ÜLDANDMED ..................................................................................................................................... 6 1.2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE ................................................................................................ 7

1.2.1 Elanikkonna iseloomustus ....................................................................................................... 7 1.2.2 Tööhõive .................................................................................................................................. 8 1.2.3 Majandus ................................................................................................................................. 9

1.3 KESKKONNA ÜLEVAADE .................................................................................................................. 10 1.3.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia ................................................................................. 10 1.3.2 Pinnakate............................................................................................................................... 11 1.3.3 Pinnavesi ............................................................................................................................... 11 1.3.4 Põhjavee kaitstus ................................................................................................................... 12 1.3.5 Põhjaveevarud ....................................................................................................................... 12 1.3.6 Ehitusgeoloogia ..................................................................................................................... 13 1.3.7 Kliima, sademed .................................................................................................................... 13

1.4 VEE-ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................... 14 1.5 KOHALIK OMAVALITSUS .................................................................................................................. 15

2 OLEMASOLEVA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMI KIRJELDUS .......................... 18

2.1 KIVIÕLI LINN ................................................................................................................................... 18 2.1.1 Veevarustussüsteemi kirjeldus ............................................................................................... 18 2.1.2 Joogivee kvaliteet .................................................................................................................. 22 2.1.3 Tuletõrje veevõtusüsteemi kirjeldus ...................................................................................... 24 2.1.4 Kanalisatsioonisüsteemi kirjeldus ......................................................................................... 25 2.1.5 Sadeveekanalisatsiooni kirjeldus .......................................................................................... 28

3 SEADUSANDLIK TAUST ............................................................................................................... 31

3.1 KIVIÕLI LINNA ARENGUKAVA 2004-2007, TÄIENDATUD AASTANI 2010 ......................................... 31 3.2 ÜHTEKUULUVUSFONDI VEEMAJANDUSPROJEKTID ........................................................................... 31 3.3 ÜHISVEEVÄRGI- JA KANALISATSIOONISEADUS ................................................................................ 33 3.4 VEESEADUS ..................................................................................................................................... 33 3.5 KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS .......................................................................... 35 3.6 ASJAÕIGUSSEADUS .......................................................................................................................... 36 3.7 PLANEERIMISSEADUS ...................................................................................................................... 37 3.8 EHITUSSEADUS ................................................................................................................................ 40 3.9 JOOGIVEE KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED NING ANALÜÜSIMEETODID .................................... 41 3.10 ÜHISVEEVÄRGI JA-KANALISATSIOONI KAITSEVÖÖNDI ULATUS ................................................... 45 3.11 VEEHAARDE SANITAARKAITSEALA MOODUSTAMISE JA PROJEKTEERIMISE KORD ....................... 45 3.12 HEITVEE VEEKOGUSSE VÕI PINNASESSE JUHTIMISE KORD ........................................................... 46 3.13 REOVEE KOGUMISALADE MÄÄRAMISE KRITEERIUMID ................................................................ 48 3.14 KESKKONNATASUDE SEADUS ..................................................................................................... 49

4 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENGUKAVA KOOSTAMISE LÄHTEALUSED ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED.

4.1 ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED ...................................................... ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 4.2 INVESTEERIMISPROJEKTIDE MAKSUMUSE HINDAMISE NING VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSE TARIIFI KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED ................................................................ ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 4.3 KIVIÕLI LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA-KANALISATSIOONI ARENGUKAVA EESMÄRGIDERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 4.4 ARENGUKAVA KOOSTAMISE LÄHTE- JA ALUSMATERJALID ........ ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED.

5 VEE-ETTEVÕTTE TUGEVDAMINE ............................ ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED.

6 KIVIÕLI LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA-KANALISATSIOONI ARENGUKAVA ......... ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED.

6.1 KIVIÕLI LINN ............................................................................. ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 6.1.1 Veevarustuse edasine areng ..................................................... Error! Bookmark not defined. 6.1.2 Tuletõrje veevõtukohad ............................................................ Error! Bookmark not defined. 6.1.3 Kiviõli linna kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemineError! Bookmark not defined. 6.1.4 Kiviõli linna reostuskoormus.................................................... Error! Bookmark not defined. 6.1.5 Sadeveekanalisatsioon ............................................................. Error! Bookmark not defined.

7 FINANTSANALÜÜS ......................................................... ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED.

7.1 ARENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISVAJADUSED ..................... ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 7.2 ARENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISE PRIORITEEDID JA VÕIMALUSED ..... ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED.

7.2.1 Veetariifide kehtestamise põhimõtted ....................................... Error! Bookmark not defined. 7.2.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu ................... Error! Bookmark not defined.

LISAD:

Lisa 1. Kiviõli linna kesklinna piirkonna olemasolev ühisveevarustuse- ja

kanalisatsioonisüsteemi üldskeem.

Lisa 2. Kiviõli linna Kuuse tänava piirkonna olemasolev ühisveevarustuse-ja

kanalisatsioonisüsteemi üldskeem.

Lisa 3. Kiviõli linna Varinurme piirkonna olemasolev ühisveevarustuse-ja

kanalisatsioonisüsteemi üldskeem.

Lisa 4. Kiviõli linna Lepa tee piirkonna olemasolev ühisveevarustuse-ja

kanalisatsioonisüsteemi üldskeem.

Lisa 5. Kiviõli linna Küttejõu piirkonna olemasolev ühisveevarustuse-ja

kanalisatsioonisüsteemi üldskeem.

Lisa 6. Kiviõli linna Graniidi tänava piirkonna olemasolev ühisveevarustuse-ja

kanalisatsioonisüsteemi üldskeem.

Lisa 7. Kiviõli linna kesklinna piirkonna perspektiivne ühisveevarustuse- ja

kanalisatsioonisüsteemi üldskeem.

Lisa 8. Kiviõli linna Kuuse tänava piirkonna perspektiivne ühisveevarustuse- ja

kanalisatsioonisüsteemi üldskeem.

Lisa 9. Kiviõli linna Varinurme piirkonna perspektiivne ühisveevarustuse- ja

kanalisatsioonisüsteemi üldskeem.

Lisa 10. Kiviõli linna Lepa tee piirkonna perspektiivne ühisveevarustuse- ja

kanalisatsioonisüsteemi üldskeem.

Lisa 11. Kiviõli linna Küttejõu piirkonna perspektiivne ühisveevarustuse- ja

kanalisatsioonisüsteemi üldskeem.

Lisa 12. Kiviõli linna Graniidi tänava piirkonna perspektiivne ühisveevarustuse- ja

kanalisatsioonisüsteemi üldskeem.

Lisa 13. Kiviõli linna olemasolev ja perspektiivne sadeveekanalisatsiooni üldskeem.

Lisa 14. Kiviõli linna perspektiivne reoveekogumisala kaart.

Sissejuhatus

Käesolev töö on koostatud Kiviõli Linnavalitsuse ja OÜ Alkranel vahel sõlmitud

töövõtulepingu nr. 26-10-07 alusel.

Töö eesmärk on koostada Kiviõli linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastani

2020, mis on aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimisele ja väljaehitamisele

Kiviõli linnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavaga piiritletud alal.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon

kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava

alusel, mis koostatakse vähemalt 12-aastaseks perioodiks. Vastavalt ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni seadusele tuleb arengukava üle vaadata iga nelja aasta järel ning seda

vajadusel korrigeerida. Lähtuvalt veemajanduse üldisest olukorrast ja muutuste kiirusest

Kiviõli linnas ning tuginedes eelnevatele töödele ja kogemustele on töö koostanud

spetsialistid arvamusel, et arengukava vajab ülevaatamist ning vajadusel täpsustamist ja

korrigeerimist iga-aastaselt. Ainult niimoodi on võimalik tagada operatiivne ja

süsteemipärane arengukava korrigeerimine vastavalt toimunud muudatustele, mis on

omakorda aluseks ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide vajadustepõhiseks

arendamiseks Kiviõli linna territooriumil.

Arengukava ülesanne on piiritleda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus, anda

hinnang ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamise maksumuse kohta, näidata üldistes huvides

kasutatavad ja tulekustutusvee võtmise kohad ja teised avalikud veevõtukohad.

Käesolev arengukava kirjeldab piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda ning

keskkonnaseisundit. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamisel on lähtutud

Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja normatiividest. Samuti on arvestatud Euroopa

Liidu direktiividega ning rahvusvahelistest lepetest tulenevate kohustustega.

Töö koostamise käigus analüüsitakse piirkonna põhjavee kvaliteeti ja kirjeldatakse

olemasolevat veehaaret. Hinnatakse, milline saab olema rahvastiku veetarbimine ühisveevärgi

ja -kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise järel ning sellest lähtuvalt kirjeldatakse piirkonnas

tekkiva reovee puhastusvõimalusi.

Ühtlasi hinnatakse töös ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja

väljaehitamiseks vajaminevate investeeringute mahte.

Lähtuvalt veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks tehtavatest investeeringutest

prognoositakse arengukava elluviimise järgset vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinda ning

antakse ülevaade võimalikest finantseerimisvõimalustest investeeringute rahastamiseks.

Arengukava koostamisel osalesid OÜ Alkranel spetsialistid Kerly Talts, Peep Siim, Kristjan

Karabelnik, Elar Põldvere ja Alar Noorvee.

1 Olemasoleva olukorra iseloomustus

1.1 Üldandmed

Kiviõli linn asub Kirde-Eestis Ida-Viru maakonna lääneosas. Linn rajati koos

Põlevkivikombinaadiga 1922. aastal ja seda ümbritsevad kaevandused. 1957.aastast kuni

1991. aastani kuulus Kiviõli ühe osana Kohtla-Järve linna koosseisu. Iseseisev omavalitsuslik

staatus taastati Kiviõlile 10. jaanuaril 1991.aastal. Linna pindala on 11,8 km². Kiviõli linna

paiknemist kirjeldab joonis 1.

Joonis 1. Kiviõli linna kaart. Allikas: Maa ameti kaardiserver www.maaamet.ee

Kiviõlist on nii Ida-Viru maakonnakeskusesse Jõhvi kui Lääne-Viru maakonnakeskusesse

Rakverre 35 kilomeetrit ja Tallinna 138 kilomeetrit. Kiviõli naaberomavalitsused on

Lüganuse, Sonda ja Maidla vallad, lähimad linnad Püssi, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Rakvere.

Kiviõli linna läbib Sämi-Sonda-Kiviõli-Varja maantee, mis on paralleelne Tallinn-Narva

maanteega. Ida-Lääne suunas kulgeb läbi linna Tallinn-Narva raudtee.

Lisaks linnas asuvale kahele Baltikumi suurimale tuhamäele on linna lähikonnas

vaatamisväärsusteks Erra (Uhaku) karstiala, Lüganuse Kirik kahe kabeli ja kirikuaiaga,

Maidla mõisakompleks ja Purtse kindluselamu. Puhke- ja supluskohtadeks on 12 km lääne

pool asuv Uljaste järv ja 10 km põhja pool asuv Liimala rand. Linna lähimaks veekoguks on

piki linna idapiiri voolav Purtse jõgi. Rohealasid on Kiviõli linna piirides 222 ha, milleks on

http://www.maaamet.ee/

valdavalt metsaga kaetud alad ning metsastunud endine Küttejõu põlevkivikaevanduse

karjäär.

Kiviõli linn koosneb kolmest mõttelisest osast. Need on nn. uus linnaosa, vana linnaosa ja

lõunarajoon, kus on põhiliselt individuaalelamud. Veidi eraldi ja keskusest eemal on

Varinurme ja Graniidi tänava elamute rajoon. Linna ja Graniidi tänava eramute vahele jääb

veel Küttejõu elamute rajoon. Küttejõus paiknevad peamiselt barakkide tüüpi elamud.

Linnas on kaitstavaks objektiks Kiviõli Kunstide Kool, mis on kohaliku tähtsusega

arhitektuuriline muinsuskaitseobjekt ja seda haldab linnavalitsus. Otseselt kaitsealuseid

objekte rohkem ei ole, küll aga on mälestusmärk vana tuhamäe jalamil ja Küttejõu asulas,

mälestusmärki hoolduse eest vastutab linnavalitsus. Kaitsealad linnas puuduvad.

Kiviõlis on 4 haridusasutust: Kiviõli I Keskkool, Kiviõli Vene Gümnaasium, Kiviõli Kunstide

Kool ja lasteaed.

1.2 Sotsiaal-majanduslik ülevaade

1.2.1 Elanikkonna iseloomustus

Kiviõli Linnavalitsuse andmeil elas Kiviõli linnas 01.01.2007 seisuga 6734 inimest (vt tabel

1). Jagades elanikud kolme linnajao kaupa, siis on jaotumine järgmine: Varinurme piirkond–

204 inimest, Küttejõu piirkond – 363 inimest, Kuuse tänava piirkond – 909 inimest ja

Kesklinna piirkond – 5258 inimest.

Alljärgnevast tabelist selgub, et aastast 2002-2007 on inimeste arv linnas vähenenud 950

võrra. Igal aastal sünnib inimesi umbes kolm korda vähem, kui neid sureb, mis näitab, et

rahvaarvu vähenemine toimub ka edaspidi.

Naisi on Kiviõlis elanike koguarvust 55% ja mehi vastavalt 45%. Eestlaste osakaal on 37%.

Tabel 1. Kiviõli linna sündide ja surmade arv ning elanike arv summaarselt aastatel 2002-

2007.

Aasta 01.01. seisuga Elanike arv Muutus (%)

Sünnid

Surmad

2002 7684 0 44 120

2003 7452 -3,1% 45 119

2004 7223 -3,1% 44 144

2005 7096 -1,8% 53 134

2006 6967 -1,9% 44 129

2007 6734 -3,4% 42 138

*Andmed Kiviõli Linnavalitsuselt.

Keskmiselt väheneb elanike arv Kiviõlis umbes 2,5% aastas. Aastatel 2005 ja 2006 oli see

näitaja madalam, kuid 2007. aastal vähenes elanike arv koguni 3,4%. Kiviõli linna rahvastiku

dünaamika on esitatud joonisel 2.

Joonis 2. Kiviõli rahvastiku dünaamika aastatel 2002-2007.

Tabelist 1 ja jooniselt 2 selgub, et Kiviõli linna rahvaarv näitab pidevat langustrendi. Selle

põhjustab suur suremus ja väike sündimus. Linnas ilmneb elanikkonna vananemist, mis

väljendub vanuselise struktuuri muutuses noorte ja töövõimelises eas elanikegruppide kahjuks

(tabel 2).

Tabel 2. Kiviõli linna elanike vanuseline jaotus aastatel 2002-2007

Vanusegrupp 2002 2004 2005 2006 2007

Koolieelikud (0-6) 332 350 306 201 235

Tööeast nooremad (7-18) 1424 1031 811 917 724

Tööealised (19-64) 4456 4372 4394 4246 4140

Pensioniealised (65+) 1472 1470 1585 1603 1635

*Andmed Kiviõli Linnavalitsuselt

Tabelist on näha, et noorte osakaal rahvastikus väheneb ja vanemate inimeste oma suureneb.

Kui koolieelikute arv võrreldes 2002. aastaga on 2007. aastaks vähenenud umbes 30%, siis

tööeast nooremate inimeste puhul on vastav näitaja umbes 50%. Samuti on vähenenud

tööealiste elanike hulk, vaid pensioniealiste arv näitab tõusutrendi.

Kiviõli eripära võrreldes ülejäänud piirkonna linnadega tuleneb sellest, et vene kogukonna

enamik esindajaid on Eesti kodanikud. Linnas ei ole rakendatud ega kavandata spetsiaalseid

integratsioonimeetmeid, sest rahvastiku koosseis on olnud pikka aega sama ja reguleerinud

end ise.

Rahvastiku haridustasemeline ligikaudne jaotus on järgmine: hariduseta on ca 3%

elanikkonnast, algharidus on ca 5%, põhiharidus ca 20%, keskharidus ca 55%, keskeri 11% ja

kõrgharidus ca 6% elanikkonnast.

1.2.2 Tööhõive

Tööealist elanikkonda on Kiviõli rahvastikust ca 62%, tööga hõivatud on neist ca 95% ja

töötud ca 5%. Tööhõive olukorda linnas saab nimetada struktuurseks tööpuuduseks, sest

samal ajal tööpuudusega on linnas puudus kvalifitseeritud tööjõust. Struktuurne tööpuudus on

mitmete tööstusharude kadumise ning uute oludega kohanemisvõime ja ebapiisava

ümberõppe tulemus.

31.12.2007. aasta seisuga oli Kiviõli linnas registreeritud 189 töötut. Linnavalitsuse andmeil

on vastav näitajata võrreldes eelnevate aastatega madalam. Võõrtööjõudu tuuakse mujalt

linnadest ainult Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-sse. Suur puudus on väljaõppinud oskustöölistest.

Toimetulekuraskustega leibkondi on Kiviõli linnas 315 ringis. Igas seesuguses leibkonnas on

1-2 töötut või puudega inimest. Samuti on toimetulekuraskustes lastega pered, elatakse

toimetulekutoetustest. On dokumentaalselt tõestatud, et linna suuremad tööandjad maksavad

miinimumpalka. Suureks probleemiks linnas on struktuurne tööpuudus – tööjõu haridustase,

vanuseline struktuur ja geograafiline paiknemine ei lange kokku tööturu vajadustega. Linnas

kasutatud meetmed abivajajate abistamiseks on olnud passiivset laadi, nt lastega perede

toetamine erinevate sotsiaaltoetustega.

Ettevõtete arv on uuringute andmetel viimastel aastatel suurenenud, kuid ettevõtlusaktiivsust

linnas tuleb siiski üldiselt pidada madalaks. Kokkuvõtlikult võib täheldada, et Kiviõlis

domineerivad kaubandus- ja toitlustus- ning elanikkonnale teenuseid pakkuvad ettevõtted.

1.2.3 Majandus

Hetke majandussituatsioon Kiviõli linnas ja Ida-Viru maakonnas soodustab haritud tööjõu

ning elanikkonna võimekama osa äravoolu, kuna neil puudub perspektiiv ja võimalused oma

oskuste ja teadmiste rakendamiseks kodulinna huvides. Peamise põhjusena linnast lahkumisel

tuuakse välja motivatsiooni puudust, sest huvipakkuva ja tasuva töö leidmise võimalused on

kodulinnas väga väikesed. Enamasti rännatakse tööd otsima pealinna ja teistesse suurematesse

linnadesse.

Peamiseks teenindus- ja kaubanduspiirkonnaks Kiviõlis on nn keskus paiknemisega

Keskpuiestee, Vabaduse, Viru ja Soo tänavatega piiratud alal.

Kiviõli linnas annavad ühisveevärki joogivett üheksa puurkaevu. Antud puurkaevudele on

kehtivaid vee erikasutuslubasid 01.12.2007 seisuga kaks (Keskkonnaministeeriumi

keskkonnalubade infosüsteemi andmed):

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ - Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäärist kaevandamise käigus

vee eemaldamiseks põhjavee kogumine ja väljapumpamine ning heitvee juhtimine

tööstustsüklisse. Lubatud veevõtt aastatel 2003-2008 on 1 600 000 m3.

Kiviõli Vesi OÜ – veevõtt kaheksast puurkaevust. Lubatud veevõtt puurkaevudest

aastatel 2007-2012 on vastavalt vee-erikasutusloas (nr. L.VV.IV-144350) märgitud

andmetele järgmine:

Puurkaev nr. 36 (katastri nr 2298) – veevõtt on Kambrium-Vendi veekihist ja

lubatud veevõtt on 221 000 m3/aastas.

Puurkaev nr. 37 (katastri nr 2297) – veevõtt on Kambrium-Vendi veekihist ja

lubatud veevõtt on 252 300 m3/aastas.

Puurkaev nr. 38 (katastri nr 2299) – vett võetakse Kambrium-Vendi veekihist

ja lubatud veevõtt aastas on 252 300 m3.

Puurkaev nr. 39 (katastri nr 2311) – veevõtt toimub Ordoviitsium-Kambriumi

veekihist. Vee-erikasutusloas pole märgitud lubatud veevõttu..

Puurkaev nr. 39A (katastri nr 2302) – veevõtt on Kambrium-Vendi

puurkaevust. Lubatud veevõtt aastas on 47 500 m3.

Puurkaev nr. 41 (katastri nr 2308) - vett võetakse Kambrium-Vendi veekihist

ja lubatud veevõtt aastas on 252 300 m3.

Puurkaev nr. 43 (katastri nr 2312) - vett võetakse Kambrium-Vendi veekihist

ja lubatud veevõtt aastas on 221 000 m3.

Puurkaev nr. 71 (katastri nr 5850) - veevõtt on Kambrium-Vendi puurkaevust.

Lubatud veevõtt aastas on 221 000 m3.

Linna peamised tööstusharud on põlevkivikeemia ja turbabriketitööstus, transport ja

õmblustööstus. Suuremad ettevõtted on Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, pakkudes tööd ca 660

töötajale linnast ja väljastpoolt, õmblustööstuse poolelt AS Svarmil ja AS Vezala.

Transporditeenuste, teede hoolduse, heakorra jms tegelevad Elkarin OÜ ja Formet Grupp.

Suurim metallitöödega tegelev ettevõte on Arteko A.K OÜ. Tööd pakub ka kohalik

omavalitsus hariduse ja elanikkonna teeninduse sfääris. Töökohti on tervishoiusektoris,

areneb SA Kiviõli Tervisekeskus. Hoogsalt on arenenud kaubandus- ja teenindusettevõtted

(Andmed: Kiviõli linna arengukava aastateks 2004-2007, täiendatud aastani 2010).

1.3 Keskkonna ülevaade

Pikaajaline põlevkivikaevandamine on olnud peamiseks reostusallikaks Kiviõli linnas.

Põlevkivi töötlemisel tekib aheraine, mis ladestatakse aheraine- ja tuhamägedena. Vaatamata

rekultiveerimisele on suured kaevandamisega seotud maa-alad olnud pikka aega kasutusest

väljas, tekitades juurde keskkonnariske ning risustades maastikku ja põhjavett. Samuti on

Kiviõli ümbrus olnud üks suurema atmosfäärse õhusaastega piirkondi Eestis (andmed: Kiviõli

linna arengukava aastateks 2004-2007, täiendatud aastani 2010).

1.3.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia

Kristalne aluskord lasub piirkonnas 100-250 m sügavusel, koosneb ürg- ja aguaegkonna tard-

ja moondekivimitest. Aluskorra kallak on lõunasse ja pealispinda katab kõikjal

murenemiskoorik. Kristalne aluskord on kaetud pealiskorra kivimite paksu kattega.

Pealiskorra vanimateks kivimiteks on vendi liivakivid ja aleuroliidid. Sellel lasuvad

kambriumi terrigeensed kivimid. Neile järgnevad ordoviitsiumi ajastul tekkinud fosforiiti

sisaldav obolusliivakivi, diktüoneemaargilliit ja glaukoniitliivakivi ning lubjakivide

kompleks. Piirkonnas on Vendi, Kambriumi ja Ordoviitsiumi kihid kaldu lõunase, keskmise

kallakuga 3 m/1 km (andmed: Kiviõli linna üldplaneering).

Peamiseks joogivee allikaks on Kiviõli linnas Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum.

Lisanduvad tööstuslikuks tarbimiseks ordoviitsium-kambriumi ja kõrgemad horisondid. Linna

põhiliseks joogiveeallikaks on Gdovi veekiht, mille alumiseks veepidemeks on aluskorra 10 –

15 m paksune savikas murenemiskoorik ca 261 – 280 m sügavusel maapinnast. Gdovi

vettandvate kivimite filtratsioonikoefitsient on Põhja-Eestis 0,5-9,2 m/d, keskmiselt 5-6 m/d.

Puurkaevude erideebitid varieeruvad suhteliselt laias vahemikus, olles keskmiselt 1,5-2,5

l(s×m). Gdovi veekihi mineraalsus on valdavalt Cl-HCO3-Na-Mg-, Cl-HCO3-Na-Ca-tüüpi.

Kambrium-Vendi veekiht toitub Voronka põhjaveekogumist läbi Kotlini kihistu aleuroliidist

ja savist koosneva veepideme (V2kt) infiltreeruvast veest. Veekogumist veevõtu korral

lisandub teatud suurusega veevõtust alates ka transiitvool teistest Kambriumi-Vendi

põhjaveekogumitest, sealhulgas põhjaveekogumi merealusest osast. Kui põhjaveekogumi

survelist vett ei tarbita, veetase tõuseb ja toitumine väheneb. Põhjavee väljavoolualaga seotud

väärtuslikke elupaiku ja pinnaveekogusid piirkonnas pole. Kirde-Eestis valmistavad

probleeme joogivees looduslikest komponentidest raud, mangaan, kloriid, naatrium, baarium,

vees lahustunud gaasid ja raadiumi isotoobid (226Ra ja 228Ra põhjustavad joogiveena

kasutamisel sageli ülemäärast efektiivdoosi). Inimtekkelisi reoaineid põhjavees pole,

anaeroobsest keskkonnast tingituna on põhjavees kohati kõrgenenud NH4+, Mn

+ ja Fe

2+

sisaldus. Põhjaveekogumi all Alam–Proterosoikumi (PR1) vanuselises kristalses aluskorras

esineb laiguti alasid, kus moonde- ja tardkivimite lõhedes ja murenemiskoorikus leidub

vähesel määral soolast ja suurema raadiumi sisaldusega vett. Kiviõli linnas Alam–

Proterosoikumi põhjavett ei kasutata. (andmed: Viru Alamvesikonna Veemajanduskava).

Aluspõhjalistest maavaradest leidub Kiviõlis põlevkivi, mis lasub erineva paksusega

vahekihtidena Kukruse lademe lubjakivides. Tööstuskihindi paksus on 2…3 m. Lääne ja

lõuna suunas kihindi paksus pidevalt väheneb.

1.3.2 Pinnakate

Kiviõli linn paikneb maastikulise liigestuse järgi Kirde-Eesti lavamaa põhjaserval, Põhja-

Eesti paekaldast lõuna poole jääval alal. Lavamaa on Harju-Viru lubjakiviplatoo idapoolseim

osa (keskmise absoluutkõrgusega 40-60 m), kus paasaluspõhi ulatub maapinna lähedale.

Maapind on kogu linna territooriumi ulatuses tasane väikese kallakuga (2%) põhja ja ida

poole. Aluspõhi on enamasti kaetud 1..2 m paksuse pinnakattega. Kuna kvaternaarisetetest

pinnakate on võrdlemisi õhuke, siis on ka sellest ajajärgust pärit pinnavorme vähe.

Lubjakivide leostumise tõttu on mitmel pool vees arenenud karst (andmed: Kiviõli linna

üldplaneering).

Rikkalike põlevkivi leiukohtade tõttu on maastik ümberkujundatud ja päris loodusliku ilmega

maastikku on vähe. Pinnamood on tasane, tooni annavad suured tehispinnavormid – karjäärid,

aherainemäed. Linna lõunaosas paiknevad Vana karjäär ja Küttejõu karjäär. Põhjaosas

paiknevad Baltikumi kõrgeimad tuhamäed – terrikoonikud, mis laiuvad umber 200 ha

suurusel maa-alal. Vana tuhamäe kõrgus on 101 m (teistes allikates 108 m) ja uue tuhamäe

kõrgus 107 m (teistes allikates 115 m) üle merepinna.

Põlevkivi on olnud linna tähtsaimaks maavaraks. Küttejõu karjäär suleti 1951. aastal

põlevkivivarude lõppemise tõttu. Kiviõli kaevandus suleti 1987. aastal (andmed: Kiviõli linna

arengukava aastateks 2004-2007, täiendatud aastani 2010).

1.3.3 Pinnavesi

Kilomeetri võrra põhja pool Kiviõli linnast Purtse vasakkalda lisajõe Erra (Uhaku)

alamjooksul asub Eesti üks suuremaid ja tuntumaid karstialasid - Uhaku karstiväli. Karstialal

neeldub Erra (Uhaku) jõgi järk-järgult kurisutes ja voolab pika maa enne suubumist Purtse

jõkke maa all (andmed: Kiviõli linna üldplaneering).

Tähtsamaks veekoguks on piki Kiviõli linna idapiiri voolav Purtse jõgi, mis saab alguse

Punasoo idaservast Lääne-Virumaal ja suubub Soome lahte, olles 51 km pikk ja omades 810

km² valgala. Purtse jõgi on üks Eesti kärestikurikkamaid jõgesid.

Kiviõli linnas ei ole peale Purtse jõe teisi veekogusid. Puuduvad nii looduslikud kui

tehisjärved.

1.3.4 Põhjavee kaitstus

Maapind on Kiviõli linnas valdavalt liigniiske ja pinnasevee tase suhteliselt kõrge. Joonis 3

kirjeldab põhjavee kaitstust Kiviõli linnas. Nagu jooniselt selgub, jääb enamus Kiviõli linnast

kaitsmata põhjaveega alale. Linna idaosas, kus on Graniidi tänava piirkond, on põhjavesi

nõrgalt kaitstud. Seega tuleb terves Kiviõli linnas tagada puurkaevudele nõuetele vastavad

sanitaarkaitsetsoonid, kanaliseerida praegusest reoveekogumisalast välja jäävad

ümberkaudsed eramud. Reoveekogumisalast välja jäävate elamute kanaliseerimisele on

alternatiivlahenduseks ühiskanalisatsioonisüsteemidele kogumismahutite rajamine või reovee

puhastamine lokaalpuhastites.

Joonis 3. Kiviõli linna põhjavee kaitstus (allikas: Eesti Põhjavee kaitstuse kaart, M 1:400000, OÜ EGK).

1.3.5 Põhjaveevarud

Veeseaduse § 12 lõike 6 alusel, Põhjaveekomisjoni 02. detsembri 2005. a ettepaneku põhjal

(protokoll nr 79) ning vastavalt Keskkonnaregistri põhjaveehaarete nimistus hoitavale

põhjaveevarude arvestusele on 24. aprillil 2006 jõustuvate keskkonnaministri käskkirjadega

kinnitatud Kiviõli linna põhjaveevarud toodud tabelis 3.

Prügila

Põlevkivikaevanduste aherainepuistang

Põhjaveeseire vaatlusjaam

http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Punasoo&action=edithttp://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4ne-Viru_maakondhttp://et.wikipedia.org/wiki/Soome_lahthttp://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4restik

Tabel 3. Kiviõli linna kinnitatud põhjaveevarud

Põhjaveemaardla Põhjaveemaardla

piirkond

Veekihi

geoloogiline

indeks

Põhjaveevaru

m3/ööpäevas

Varu

kategooria*

ja otstarve

Kasutusaeg

Kiviõli

Teised

veehaarded O-C 150 P kuni 2020

Viru Liimide AS O-C 150 T1

tootmisvesi kuni 2020

Kiviõli O-C 150 P kuni 2020

Keemiatööstuse

OÜ O-C 700

T1

tootmisvesi kuni 2020

Kiviõli C-V 3 900 T1

tootmisvesi kuni 2020

Kiviõli V2vr 100 T1 joogivesi kuni 2020

Andmed: Keskkonnaministri 06 Aprilli 2006 a käskkiri nr 409 “Ida-Viru maakonna põhjaveevarude

kinnitamine”

*Keskkonnaministri 27. jaanuari 2003. a määruse nr 9 “Põhjaveevaru hindamise kord“ kohaselt jaguneb

põhjaveevaru uurituse detailsuse alusel tarbevaruks T1 või T2 või prognoosvaruks P. T1 on tagatud

põhjaveevaru, T2 on hinnatud põhjaveevaru ja prognoosvaru P on haldus- või hüdrogeoloogilise piirkonna

põhjaveevaru eeldatav hulk, millega tuleb arvestada piirkonna arengukavade koostamisel, vee erikasutuslubade

andmisel ja ühest puurkaevust koosneva veehaarde projekteerimisel.

1.3.6 Ehitusgeoloogia

Ehitusgeoloogilised tingimused on Kiviõli linnas rasked – alates 1-1,5 m sügavuselt algab

paepinnas. Kvaternaarisetetest katte paksus on Kiviõlis umbes 1-1,6 m. Murenenud

lubjakividel lasuvad liivsavid (30…70 cm paksuse kihina) ja liiv või saviliiv (30…50 cm

paksuse kihina) ning on kaetud 20…40 cm paksuse savimulla, turbamulla või kasvukihiga.

Maapinna absoluutsed kõrgusmärgid põhja pool raudteed on piirides 46 – 49 m, kus

paasaluspõhi ulatub maapinna lähedale. Maapind on kogu linna territooriumi ulatuses tasane,

väikese kallakuga (2%) põhja ja ida poole. Lõuna pool raudteed on maapinna absoluutsed

kõrgusmärgid piirides 50-52 m.

1.3.7 Kliima, sademed

Kiviõli ümbrus on olnud üks suurema atmosfäärse õhusaastega piirkondi Eestis. Peamiseks

probleemiks on õhureostus väävelvesiniku, formaldehüüdi, fenooli ja tolmuga. Õhukvaliteeti

on Kiviõli linna piires mõjutanud ka Küttejõu karjääri põlengud. Jätkuvad põlengud

põhjustavad olulist õhusaastet linnas eeskätt juhtudel kui puhuvad lõuna-ja kagutuuled

(osatähtsus tuulteroosis ca 32%) (andmed: Kiviõli linna arengukava aastateks 2004-2007,

täiendatud aastani 2010).

Kiviõli linna kliima iseloomustamiseks on kasutatud Jõhvi ilmajaama andmeid. Aasta

keskmine õhutemperatuur on 4,3 °C. Aastane sademete hulk on 657 mm, mis on ligikaudu

võrdne Eesti keskmise sademete hulgaga. Valdavateks tuulteks on lõunakaarte tuuled (vt

joonis 4).

0

3

6

9

12

15

N

NNO

NO

ONO

O

OSO

SO

SSO

S

SSW

SW

WSW

W

WNW

NW

NNW

Joonis 4. Jõhvi piirkonna tuulteroos (allikas: EMHI, Jõhvi MJ)

1.4 Vee-ettevõtte iseloomustus

Kiviõli veevõrk kuulub linna munitsipaalomandisse. Linna ühisveevärgi ja –

kanalisatsioonisüsteemide haldamisega tegeleb lepingu alusel OÜ Kiviõli Vesi (registrikood

10485027). Vee-ettevõte tegeleb peale veevarustus-ja kanalisatsiooniteenuste osutamise ka

soojusenergeetiliste seadmete paigaldamise, remondi ja tehnohooldusega; tööstuskaupade jae-

ja hulgikaubandusega ning transporditeenustega.

OÜ-s Kiviõli Vesi töötab 11 inimest, neist ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide

haldamisega on seotud 7 inimest - veejaama juht, raamatupidaja, kassapidajat, 2 lukksepp-

autojuhti, keevitaja ja pearaamatupidaja. OÜ Kiviõli Vesi vajab rohkem töötajaid, kuid firma

majanduslik olukord ei võimalda seda.

Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad on reguleeritud 26.09.2007 vastavalt Kiviõli

Linnavolikogu määrusele nr 10 (tabel 4). Määrus jõustus 01.10.2007 a. ja määrust rakendati

alates 01.01.2008 a.

Tabel 4. Vee-ja kanalisatsiooniteenuste hinnad kodutarbijatele ja juriidilistele isikutele.

Tasu liik Kodutarbijad Ühik Juriidilised

isikud Ühik

Abonenttasu 10 EEK/kuus eluruumi

kohta 10

EEK/veeühenduste

läbimõõdu iga sentimeetri

kohta kuus

Veetarbimistasu 7,50 EEK/m3 15,50 EEK/m

3

Reoveetasu 14,00 EEK/m3 15,50 EEK/m

3

Juhul, kui klient kasutab ainult ühte (veevarustus või reovee ärajuhtimine) teenust, maksab ta

poole abonenttasust. Kõik eelnimetatud hinnad sisaldavad käibemaksu.

Kiviõli linnas annab lisaks OÜ Kiviõli Vesi haldusalasse kuuluvatest puurkaevudest ühtsesse

veevõrku joogivett ka OÜ Kiviõli Keemiatööstuse üks puurkaev (katastri nr 2291).

Joogiveega varustatakse lähedalasuvaid kolme majapidamist ja tuletõrjedepood. Kogu tarbitav

vesi kasutatakse olmeks. OÜ Kiviõli Keemiatööstus müüb joogivee OÜ-le Kiviõli Vesi, kes

esitab arved tarbijatele. OÜ Kiviõli Keemiatööstus müüb vee-ettevõttele joogivett hinnaga

2.30 EEK/m3, millele lisandub käibemaks.

Eelnevatel aastatel oli kommunaalmajanduse üheks põhiprobleemiks madal maksete

laekumine (50-60%). Tänaseks on olukord tunduvalt paranenud, keskmiselt laekub klientidelt

75-80% esitatud arvetest. Probleemiks on vähene korteriühistute arv linnas.

OÜ Kiviõli Vesi 2006. a. müügitulu oli kokku 5 685 490 EEK, millest vee müük moodustas

27,7%, kanalisatsiooniteenuste müük 37,7% ning vee ja kanalisatsiooni abonenttasu 6%.

Vee-ettevõtte kahe viimase aasta kulud ja tulud on toodud tabelis 5.

Tabel 5. OÜ Kiviõli Vesi 2005. ja 2006. a. kulud ja tulud.

Käibe allikas Tulud (EEK)

2005

Kulud (EEK)

2005

Tulud (EEK)

2006

Kulud (EEK)

2006

Vee-ja kanalisatsiooni-

teenus Kiviõlis 4 392 525 4 293 835 4 057 910 4 114 945

Muud 468 819 567 488 1 627 580 1 435 471

4 861 344 4 861 323 5 685 490 5 550 416

Võrreldes 2005. a. tuludega vähenesid 2006. a. tulud umbes 330 000 krooni võrra. Kulutused

olid 2006. a. umbes 180 000 krooni väiksemad kui eelneval aastal. 2008. aastal vee- ja

kanalisatsioonisüsteemidest laekuv tulu tõenäoliselt suureneb, sest alates 01.01.2008 tõusis

teenuse hind.

Seisuga 31.12.2006.a. on laekumata arvetega tekkinud võlg OÜ-le Kiviõli Vesi umbes 6, 3

miljonit krooni ning 92% võlgnikest on arvetasumise tähtaeg ületatud.

OÜ Kiviõli Vesi varade maksumus on 31.12.2006.a. seisuga kokku 3 047 139 EEK, sellest

käibevara on 1 773 027 EEK ja põhivara 1 174 112 EEK. Vee- ja kanalisatsiooniobjektid

kuuluvad linnale, kuid nende haldamisega tegeleb OÜ Kiviõli Vesi.

OÜ-l Kiviõli Vesi on reovee äraveoks kogumiskaevudest olemas kolm paakautot (1x6 m3,

2x3,5 m3). Reovee äraveo eest tasumine toimub äraveo korra eest, mis on 350 EEK/kord. Vee

– ettevõtte andmetel 2008. aastal reovee äraveo hinda tõstetakse ja hind korra eest on 375

EEK.

Kiviõli linna investeeringud vee- ning kanalisatsioonivaldkonda on järgmised: joogivee

torustikust on suur osa vahetatud, linn osales aastail 1999-2004 17 väikelinna

veemajandusprojektis. Aastal 2004 valmis joogivee puhastusjaam, mis tagab veekvaliteedi

jõudmise Euroopa Liidu nõuete tasemele. Aastal 2004 ehitati välja joogiveetorustik Liiva ja

Männiku tänavale, mille tulemusena said tsentraalset joogivett ca 18 majapidamist. 2006.

aastal laiendati veetöötlusjaamas toodetud kvaliteetse joogiveega varustamist Varinurme

linnajaos.

1.5 Kohalik omavalitsus

Kiviõli linna eelarve kogumaht oli 2007. aastal 86,3 mln krooni. Tabel 6 ja tabel 7 kirjeldavad

linna 2007. aasta eelarve tegelikku täitmist ja 2008. aasta prognoositavat eelarvet.

2007. aastal sai Kiviõli linn toetusi 42,8 miljonit krooni. Toetustest saadav tulu kulub

peamiselt haridusele õpetajate palkade ja koolielu arendamise näol. 2007. aastal kuluski

haridusele umbes 33 miljonit krooni. 2008. aasta tulud on prognoositavad ja täpseid andmeid

veel pole. Samuti pole Kiviõli Linnavalitsusele laekunud andmeid kõikide makstavate toetuste

kohta, mistõttu on esialgses 2008. aasta eelarves tulusid märgitud 16,7 miljonit krooni, mis

muudab ka prognoositava 2008. aasta eelarve esialgu väiksemaks.

Eelarve kogumahust moodustasid füüsilise isiku maksud 33,89 miljonit krooni ja 2008. aastal

on prognoositav maksudest laekuv tulu 32,34 miljonit krooni.

Tabel 6. Kiviõli linna 2007. aasta tulud ja 2008. aasta prognoositavad tulud. Tulude allikas 2007. a. tulud 2008. a. prognoositavad tulud

Maksud 33 892 499 32 340 000

Kaupade ja teenuste müük 7 939 281 6 306 570

Toetused 42 801 634 16 740 000

Muud tulud 1 719 151 738 000

Kokku 86 352 566 56 124 570

*Andmed Kiviõli Linnavalitsuselt

Majandustegevusest laekuva tulu oli 2007. aastal 7,9 mln krooni ja järgneval aastal

prognoositakse 6,3 mln krooni. Kahe aasta võrdlusel vähenevad kõige rohkem tulud

toetustest.

Tabel 7. Kiviõli linna 2007. aasta kulud ja 2008. aasta prognoositavad kulud. Tulude allikas 2007. a. kulud 2008. a. prognoositavad kulud

Üldised valitsussektori teenused 6 877 744 6 432 250

Avalik kord ja julgeolek 375 008 660 580

Majandus 10 527 189 5 703 559

Keskkonnakaitse 1 502 019 1 315 000

Elamu- ja kommunaalmajandus 6 170 576 3 202 080

Tervishoid 14 937 30 000

Vabaaeg, kultuur 13 147 032 12 896 363

Haridus 32 986 326 18 550 897

Sotsiaalne kaitse 7 963 508 6 063 370

Kokku 79 564 342 54 854 099

*Andmed Kiviõli Linnavalitsuselt

Elamu- ja kommunaalmajandusse on planeeritud 2008. aastal 3,2 mln krooni, mida on umbes

poole vähem kui eelneval aastal.

Üksikinimese tulumaks on viimase kuue aasta jooksul näidanud pidevat kasvutrendi (tabel 8).

Võrreldes 2002. aastaga on vastav näitaja suurenenud umbes 2,5 korda.

Tabel 8. Kiviõli linnas aastatel 2002-2007 laekunud üksikinimese tulumaks. Aasta 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Elanike arv 7 684 7 452 7 223 7 096 6 967 6 734

Laekunud tulumaks (EEK/in) 1 949 2 188 2 720 3 140 3 772 4 935

*Andmed Kiviõli Linnavalitsuselt

Ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni arengukava jaoks on oluline analüüsida Kiviõli linna elanike

leibkonnaliikme netosissetulekuid, mis aitavad arengukava koostajatel prognoosida piirkonna

elanike maksevõimet. Maksevõime analüüsimine on oluline arengukava finantsanalüüsi

koostamisel, mis on aluseks Kiviõli linna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga varustatud

piirkonnas vee– ja kanalisatsioonitariifi kujundamisel. Kuna Kiviõli Linnavalitsusel puudusid

täpsed andmed Kiviõli linna elanike leibkonnaliikme netosissetuleku kohta, siis kasutatakse

käesolevas töös Statistikaameti andmeid, kus on analüüsitud kogu Ida-Virumaa

leibkonnaliikmete netosissetulekuid. Statistikaameti andmeil oli leibkonnaliikme keskmine

kuu netosissetulek Ida-Virumaal 2006. aastal ligikaudu 3350 krooni (tabel 9). See näitaja on

ligi 29,6 % võrra madalam Eesti keskmisest (4342 krooni). Kuna Statistikaamet on arvestanud

leibkonnaliikme netosissetulekusse ka väiksemate linnade ja asumite elanike netosissetulekud,

siis võib eeldada, et Kiviõli linna elanike netosissetulekud on sarnased kogu Ida-Virumaa

näitajatega või kõrgemad. Kogu Ida-Virumaal on aastatel 2000-2006 palgad jõudsasti

kasvanud ning kindlasti kasvasid 2007. aastal. 2007. aasta leibkonnaliikme netosissetuleku

kohta Ida-Virumaal arengukava koostajatel andmed puuduvad, mistõttu on analüüsitud ainult

aastate 2000-2006. andmeid, mis on esitatud tabelis 9. 2000-2006. aasta keskmine sissetuleku

kasv on olnud 12,9 % aastas.

Tabel 9. Leibkonnaliikme sissetulek Ida-Virumaal aastatel 1996-2006.

Aasta Netosissetulek kuus

(EEK.-)

Muutus, %

2000 1625 -

2001 1733 +6,7

2002 1839 +6,1

2003 2024 +10,1

2004 2370 +17,1

2005 2656 +12,0

2006 3332 +25,5

Keskmine - 12,9

Andmed: Eesti Statistikaamet

Alljärgnev tabel iseloomustab Kiviõli linna laenukoormust viimase viie aasta jooksul. Igal

aastal on võlakoormus protsentuaalselt vähenenud, olles 2007. aastal 8,8 miljonit krooni.

Tabel 10. Kiviõli laenukoormust 2003-2007 aastatel.

Aasta Puhastatud eelarve

(mln EEK krooni)

Võlakohustused

kokku (mln EEK)

(aasta lõpul)

Võlakoormus

(%)

Laenureserv

(mln EEK)

2003 46,185 12,987 28,12 14,724

2004 84,130 13,929 16,56 36,549

2005 55,766 13,591 24,37 19,868

2006 64,758 11,535 17,81 27,319

2007 76,317 8,801 11,53 36,989

*Andmed Kiviõli Linnavalitsuselt

2 Olemasoleva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi kirjeldus

2.1 Kiviõli linn

Linna elamutsoonis on välja kujunenud neli kompaktset elamupiirkonda: põhjaosas kesklinna

piirkond; lõunaosas Võsa-Kuuse- Kruusa –Niine individuaalelamute piirkond, Varinurme

elamute piirkond ja Küttejõu individuaalelamute piirkond.

Suurim, n-ö kesklinn, paikneb linna põhjaosas, kus valdavaks on mitmekorruseline hoonestus.

Hooned on rajatud peale Teist maailmasõda etapiviisiliselt (1950.-60. ja 1970.-80. aastatel).

Raudteest lõunasse jäävad ülejäänud kolm elamupiirkonda, mis koosnevad valdavalt

eramutest. Umbes 2,5 km raudteejaamast lääne suunas asub Varinurme asundus (ehitatud

1938.-40. a) ca 55 elamuga. Raudteejaama vastas paikneb Võsa – Kuuse - Kruusa - Niine

individuaalelamute piirkond (nn Kuuse tänava piirkond). Umbes 3 km kesklinnast ida suunas

asub Küttejõu töölisbarakkide piirkond koos Graniidi tänava ümbruses paiknevate eramutega.

Veetorustike kogupikkus linna territooriumil on ca 50 km. Torustikke haldab kohalik vee-

ettevõte OÜ Kiviõli Vesi. Raudteest lõunapoole jäävates linnaosades on suures osas vana

torustik, mis on tugevalt amortiseerunud, mistõttu sageli esineb ka lekkeid. Kesklinna

piirkonnas on veetorustik rekonstrueeritud (lisa 1), raudteest lõunas on rekonstrueeritud

Maidla ja Niine tänavate veetorustik (lisa 2). Varinurme liitumispunktini Säde tänaval on

veetorustik samuti rekonstrueeritud (lisa 3). Küttejõu piirkonnas on veetorustikust

rekonstrueeritud Liiva tänav ja torustik puurkaevuni nr 43 (katastri nr 2312) (lisa 5).

Kanalisatsiooniga on varustatud kogu raudteest põhja poole jääv linnaosa ning osa

lõunapoolsest Kuuse tänava piirkonnast. Individuaalelamud ja Küttejõu barakkidekvartal on

varustatud kuivkäimlatega. Eraldi kanalisatsioonisüsteem on olemas linna lääneosas asuval

tööstusettevõttel Kiviõli Keemiatööstus OÜ-l, kus töötab ca 700 töötajat. Keemiatööstusel on

olemas oma puurkaev-pumplad ning kanalisatsioonitorustik. Kanalisatsioonitorustiku

liitumispunktiks on OÜ-le Järve Biopuhastus kuuluv reovee vastuvõtukaev Kiviõli-Püssi

reoveekollektoril. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kanalisatsioonitorustik kuni Kiviõli-Püssi

reoveekollektorini kuulub ettevõttele ning torustiku haldamist teostab ettevõte ise.

Linna ühiskanalisatsiooniga (haldab vee-ettevõte OÜ Kiviõli Vesi) varustatud elamute,

asutuste ja ettevõtete reoveed kogutakse kokku ja pumbatakse edasi Kiviõli-Kohtla-Järve

kanalisatsioonikollektorisse. Kanalisatsioonikollektorit mööda voolab reovesi isevoolselt

Püssi-Kohtla-Järve reovee peapumplasse, kust edasi pumbatakse reovesi Kohtla-Järvele.

Kohtla-Järvel puhastatakse reovesi rekonstrueeritavas Kohtla-Järve reoveepuhastis, mida

haldab OÜ Järve Biopuhastus. OÜ Järve Biopuhastus haldab kogu linnadevahelist

kanalisatsioonikollektorit. OÜ Kiviõli Vesi haldab ainult Kiviõli linnasiseseid

kanalisatsioonitorustikke, torustikud kuuluvad Kiviõli linnale.

2.1.1 Veevarustussüsteemi kirjeldus

Kiviõli linna veevarustussüsteem põhineb Kambrium-Vendi veekompleksi põhjaveel, mis

lasub 200 m sügavusel. Tööstuse tarbeks kasutatakse Ordoviitsium-Kambriumi ja kõrgemaid

veekomplekse.

Kiviõli linnas oli ühisveevärgiga 2007. aasta lõpuks liitunud 6734 inimest. Linnas on

ligikaudu 3500 veeühendust, millest ligi 50% on varustatud veemõõtjatega (tabel 11).

Ühisveevarustuse kasutajatel, kellel veemõõtja puudub, arvestatakse veetarbimine

kulupõhiselt.

Tabel 11. OÜ Kiviõli Vesi müüdud vee kogused Kiviõli linnas.

Vee tarbimine Mõõdetud vee

kogus (m3/a)

Keskmine

(m3/kuus)

Mõõtmata vee

kogus (m3/a)

Keskmine

(m3/kuus)

Kokku

Elanikkond 148 540 3,68 50 462 1,25 199 002

Juriidilised isikud 35 031 2 919 - - 35 031

Kastmine - - 5 986 - 5 986

*Andmed: OÜ Kiviõli Vesi

Tabelist selgub, et elanikel, kelle veeühendused on varustatud veemõõtjatega, on keskmine

veetarbimine 3,68 m3/kuus ehk umbes 120 liitrit ööpäevas. Pooltel (umbes 3300 elanikku)

ühisveevärgiga liitunutel puudub majapidamises veemõõtja ning kulupõhise arvestuse järgi on

nende keskmine veetarbimine 1,25 m3/kuus, mis on umbes 40 liitrit ööpäevas. Mõõdetud vee

kogused on võrreldes kulupõhiste vee kogustega umbes kolm korda suuremad, mis võib

tuleneda sellest, et majapidamistel, kuhu pole veemõõtjat paigaldatud, on kuivkäimlad, mille

tarbeks vett ei kasutata. Juriidiliste isikute keskmine veetarbimine kuus on umbes 2 919

m3/kuus.

Kiviõlis on joogivee torustikust suur osa rekonstrueeritud, kuna linn osales aastail 1999-2004

17 väikelinna veemajandusprojektis. Aastal 2004 valmis joogivee puhastusjaam, mis tagab

joogivee vastavuse terviseohutuse-ja kvaliteedinõuetele. Lisaks rajati 2004 aastal uus

joogiveetorustik Liiva ja Männiku tänavale, mille tulemusena said tsentraalset joogivett lisaks

18 uut majapidamist. 2006. aastal laiendati kvaliteetse joogiveega varustamist Varinurme

linnajaos, mis seni tarbis kombinaadi puurkaevu joogivett. 2007. aastal lülitati ühisveevärki

ka Küttejõu linnajagu.

OÜ Kiviõli Vesi haldusesse kuulub Kiviõli linnas 8 puurkaevu. 2004. aastal rajati linna

veetöötlusjaam, kuhu suunatakse puurkaev-pumplates väljapumbatav vesi, mis puhastatakse

ning seejärel suunatakse jällegi ühisveevõrku, mida mööda kvaliteetne joogivesi tarbijateni

jõuab. Veetöötlusjaam ja II astme pumpla asuvad puurkaev-pumpla nr 71 vahetus läheduses

Aasa tänaval (vt lisa 1). Veetöötlusjaama varustavad toorveega neli puurkaev-pumplat (nr 36,

38, 41, ja 71). Puurkaev-pumplatest kuni veetöötlusjaamani on rajatud iseseisvad

toorveetorustikud, puurkaev-pumplatele nr 38 ja nr 41 on osaliselt rajatud ühine

toorveetorustik (vt lisa 1). Reaalselt rahuldab kolme puurkaevu toodang Kiviõli linna päevast

keskmist veetarvet, kuid veevarustussüsteemi töökindluse tagamiseks on ühendatud

veetöötlusjaamaga kõik eelnimetatud neli puurkaev-pumplat. Kaks olemasolevat puurkaev-

pumplat (nr 37 ja nr 43) on reservis, neid on võimalik lülitada töösse avariiolukordades

(näiteks pumpla või veetöötlusjaama avarii, jne.). Kõigil puurkaevudel on tagatud seadusega

ettenähtud sanitaarkaitseala (vt lisa 1-6).

Lisaks 6 puurkaevule on Küttejõu piirkonnas kaks puurkaevu (katastri numbritega 2311 ja

2302), mida ühisveevarustussüsteemis enam ei kasutata. Puurkaevudel on olemas 50 meetrine

sanitaarkaitsetsoon. Puurkaev-pumplate hooned ja sisustus on rekonstrueerimata ja

amortiseerunud. Tulevikus peaks kaaluma nimetatud puurkaevude tamponeerimist.

Kiviõli linna veetöötlusjaama tarbeks on rajatud kaks hoonet – üks on töötlusjaam ise ja teine

on soojustatud hoone veereservuaaride tarbeks. Veetöötlusjaama hoonesse tuleb kolm

toorveetoru. Toorveetorudest tulevat vett puhastatakse ja pumbatakse veereservuaari, kust

edasi pumbatakse vesi linnavõrku. Veetöötlusjaamast annab ühisesse veevõrku joogivett kaks

160 mm veetoru.

Veetöötlusjaama hoonesse on paigaldatud toorvee vastuvõtu mahutid, kus toimub

aeratsiooniprotsess. Aeratsiooniprotsessil oksüdeeritakse raua- ja mangaaniioonid, mis hiljem

sadestatakse filtritel. Filtrid paiknevad pumbaruumis. Hoones on lisaruum, kus asuvad

kloreerimisseadmed ja varugeneraator elektrienergia tootmiseks. Kloreerimisseadmeid on

vajadusel võimalik kasutada mikrobioloogilise reostuse likvideerimiseks, kuid siiani pole

olnud vajadust seadmeid kasutada. Veetöötlusjaama jõudlus on 2200 m3/d ja II astme pumpla

maksimaalne tunnine toodang on 115 m3.

Veetöötlusjaama hoone kõrval paikneb profiilplekiga kaetud raudbetoonist mahutitega hoone,

milles paiknevad puhastatud joogivee reservuaarid. Veereservuaarid koosnevad kahest 400 m3

veemahutist. Veemahutite projekteerimisel on arvestatud ka linna tuletõrje veevajadustega.

Reservuaaride ülevoolud ja tühjendustorud on ühendatud hoone sadevete kanalisatsiooniga.

Kanalisatsiooni on juhitud ka rauda ja mangaani ärastavate filtrite pesuvesi, mida tekib 1-2

päeva tagant 5-6 m3.

Veetöötlusjaama kinnistul paikneb ka puurkaev-pumpla nr 71 (katastri nr 2298), kust on

rajatud toorveetorustik kuni veetöötlusjaamani. Hoone ja sisustus (puurkaevu päis,

armatuurtorustik, elektrisüsteem jms) on rekonstrueeritud.

Veevõrgu olemasolevate puurkaevude vanus on 10 kuni 51 aastat. Puurkaev-pumplates nr 71,

36, 38 ja 41 paigaldati 1999. aastal uued pumbad koos elektri-automaatikakilbiga. 2002.

aastal on rekonstrueeritud ka samade puurkaev-pumplate hooned, torustikuarmatuurid ja

puurkaevude päised. Puurkaev-pumplas nr 43 (katastri nr 2312) on paigaldatud

sagedusmuundur, mis ühtlustab piirkonna veetorustiku survet. Kõikidel puurkaevudel on

tagatud seaduses ettenähtud sanitaarkaitsetsoon 50 m. Ülevaate OÜ Kiviõli Vesi poolt

hallatavates puurkaevudest ja paigaldatud pumpadest, annab tabel 12.

Tabel 12. OÜ Kiviõli Vesi poolt hallatavad puurkaevud Kiviõli linnas.

Puurkaevu nr.

Nr. 36

Katastri

nr. 2298

Nr. 37

Katastri

nr. 2297

Nr. 38

Katastri

nr. 2299

Nr. 41

Katastri

nr 2308

Nr. 43

Katastri

nr. 2312

Nr. 71

Katastri

nr. 5850

Nr. 39A

Katastri

nr. 2302

Nr. 39

Katastri

nr. 2311

Ehitamise aasta 1951 1954 1955 1971 1979 1985 1992 1975

Puurkaevu sügavus (m) 255 250 255 254 256 245 173 75

Veekompleks Є-V Є-V Є-V V2 gd V2 gd O V2 vr O-Є

Pumba

paigaldussügavus (m) 110 110 105 112 102 127 96

-

Staatiline veepind (m) 68 78 84 102 78 105 85 65

Toodang (m3/h) 28 40 30 37 40 38 11 -

Pumba tüüp NR151-

D/22 Z642/12 Z630/15 Z630/15 Z642/12 Z630/15

NR150-

C/13 -

*Andmed: „Kiviõli linna veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemid. Veevõrgu rekonstrueerimine. I etapp.”

Tabelis kajastatud puurkaevusid 39 ja 39A ühisveevarustuses praegusel ajal enam ei kasutata.

Puurkaev 39A varustas 2007. aasta lõpuni Küttejõu piirkonna elanikke joogiveega. 2007.

aasta lõpus ühendati Küttejõu piirkond Kiviõli linnast tuleva magistraalse veetoruga ja

puurkaev jäeti kasutusest välja.

Kogu Kiviõli linna olemasoleva veevõrgu keskmine vanus on 20 aastat. Malmtorustikud on

ehituslikult terved, kuid tänu suurele rauasisaldusele vees on torustikes tekkinud sadet.

Malmtorude muhvühendused ei ole sageli vettpidavad, mistõttu esineb veetorustikes lekkeid.

Terastorustikud ja terasest toruliitmikud on nii seest- kui väljaspoolt tugevalt korrodeerunud

(andmed: Kiviõli linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2001- 2013).

Varinurme piirkond liideti 2002. aastal linna ühtsesse veevõrku. Selle tarbeks rajati alates

raudteest lõunapool olevast veevõrgust uus ühendustorustik (160 mm) Varinurme

elamupiirkonna veetorustikeni (Heina – Säde tn ristmikuni). Uuel ühendustorustikul on kuni

liitepunktini olemasoleva veetorustikuga (Säde tänaval) piisav läbimõõt, et rahuldada

veevajadust ka tulekahju korral. Samas Varinurme piirkonna veetorud on rekonstrueeritamata

ja ebapiisava läbimõõduga, et tagada piirkonna tuletõrje veevajadust (lisa 3).

Lisaks veepuhastusjaamast saadavale kvaliteetsele joogiveele on Kiviõli linnas piirkond, mis

kasutab OÜ-le Kiviõli Keemiatööstus kuuluvat puurkaevu (katastri nr 2291) vett (lisa 2).

Puurkaev-pumpla varustab veega peamiselt keemiatööstust, lisaks saavad joogivett

lähedalasuvad majapidamised ja tuletõrjedepoo kontor. Kokku on umbes 25 tarbijat. 2006.

aastal oli joogivee tarbimine 16 000 m3, mis on umbes 43 m

3/ööpäevas ja 1700 liitrit elaniku

kohta. Tabel 13 kirjeldab veevõttu Kiviõli puurkaevudest 2007. aastal.

Tabel 13. Veevõtt kuude kaupa OÜ-le Kiviõli Vesi kuuluvatest puurkaevudest 2007. aastal.

Puurkaevu katastri

nr

Nr. 41

Katastri

nr. 2308

Nr. 43

Katastri

nr. 2312

Nr. 39A

Katastri

nr. 2302

Nr. 37

Katastri

nr. 2297

N3. 71

Katastri

nr 5850

Nr. 38

Katastri

nr. 2299

Nr. 36

Katastri

nr. 2298

Nr. 39

Katastri

nr. 2311

Jaanuar, m3 4 004 0 1 851 0 8221 8 499 10 177 0

Veebruar, m3 3 047 0 2 562 0 11128 5 504 9 498 0

Märts, m3 5 144 0 1 965 0 8036 8 443 5 319 0

Aprill, m3 5582 0 2 274 0 9082 9 455 10 700 0

Mai, m3 13 813 0 0 0 13806 2 834 2 087 0

Juuni, m3 5 946 0 0 0 10862 6 915 4 824 0

Juuli, m3 12511 0 0 0 2691 3 800 10 400 0

August, m3 6300 0 0 0 9520 11 592 7 078 0

September, m3 12554 0 0 0 0 6237 9 386 0

Oktoober, m3 10 390 0 0 0 19192 774 0 0

November, m3 9 341 0 0 0 14 0 20 226 0

Detsember, m3 7 546 0 0 0 892 3 381 20 920 0

Aastas kokku, m3 96 178 0 8 652 0 93 444 67 434 110 615 0

Põhjaveetase, m3 92 78 85 - 105 84 68 -

*Andmed OÜ Kiviõli Vesi 2007. aasta Veekasutusaruandest.

**Puurkaevu ei kasutata.

2007. aastal moodustas puurkaevudest välja pumbatud vesi 376 353 m3 aastas, mis on

keskmiselt 1031 m3/ööpäevas. Puurkaevud nr 43 ja nr 37 on reservis ning sealt pole 2007.

aastal vett toodetud, seetõttu pole ka tabelis toodud nende kohta veevõttu. Kõige rohkem

toodetakse põhjavett puurkaevudest nr 36 ja nr 41. Suvekuudel on veetootmine suurem, sest

siis ka tarbitakse rohkem (kastmisveed jms). Puurkaevu 39 kasutati Küttejõu piirkonna veega

varustamiseks aastaid tagasi ja praegu puurkaevu enam ei kasutata. Puurkaev 39A kasutati

veel 2007. aastal mõned kuud, kuid aasta lõpus toimus Küttejõu piirkonna liitmine Kiviõli

linna ühtsesse veesüsteemi ning puurkaev ühendati veevõrgust lahti.

Tervisekaitseinspektsiooni andmeil teatas Kiviõli Vesi OÜ 17.10.2007, et Küttejõu

veetarbijad on ühendatud linna veevarustussüsteemi ja tarbijad saavad töödeldud

veepuhastusjaama vett.

Kiviõli linna tööstustel on omad puurkaevud, mille vett nad enda tarbeks kasutavad. OÜ

Kiviõli Vesi nende haldamisega ei tegele, seega ei käsitleta tööstuste puurkaevude andmeid ka

antud arengukavas. Tabel 14 on kajastatud kogu Kiviõli linna veevõttu, veekasutamist ja

veekadusid 2007. aastal.

Tabel 14. Veekasutus Kiviõli veevõrgus 2006. aastal . Näitaja m

3/aastas

Veevõtt 376 323

Veekasutamine kokku 238 204

Veekadu 138 119

Andmed: OÜ Kiviõli Vesi 2007.aaasta veekasutusaruanne

Ühisveevärgiga on liitunud 6734 Kiviõli linna elanikku. Vastavalt tabelile on keskmine

veetarbimine inimese kohta 2,9 m3/kuus. Veekadu moodustab veevõtust kokku umbes 36%.

Suur osa veetorustikest on küll rekonstrueeritud, kuid veekaod on siiski suured, sest vanad

veetorud on amortiseerunud.

Kiviõli linnas on ka veetorn, mis on varasematel aastatel olnud ka ühisveevärki lülitatud.

Praegusel ajal veetorn enam ühisveevärgiga ühenduses pole. Veetorn on lintvundamendile

ehitatud kandvate tellisseintega hoone. Veetornis on 250 m3 mahuti, maksimaalse

veetasemega 34 m üle maapinna. Mahuti on ühendatud veevõrku ühe peatoruga, mis on nii

sisendiks kui ka väljundiks.

2.1.2 Joogivee kvaliteet

Kiviõli linna veetöötlusjaama varustab toorveega neli ühisveevärgi puurkaevu. Vett võetakse

Kambrium-Vendi veekompleksist, millele on iseloomulik kõrge raua-ja baariumisisaldus

vees, mis omakorda halvendab joogivee organoleptilisi omadusi. Ida-Virumaa piirkonnale on

geoloogiliste tingimuste tõttu iseloomulik kõrge radioloogiline efektiivdoos joogivees. Kiviõli

linnas on Tervisekaitsetalituse poolt uuritud radioloogilisi näitajaid viimati 2004. aastal.

Proovid on võetud kahest puurkaevust (katastri nr 2299 ja 2312) ning ühisveevärgi veest.

Käesoleval ajal on puurkaev katastri numbriga 2312 ühisveevärgist lahti ühendatud ja

puurkaev on reservis. Analüüside tulemuste kohaselt on puurkaevude vees ja ühisveevärgi

vees ülenormatiivsed radioloogilised näitajad. Peale veetöötlusjaama kasutuselevõttu pole

vastavaid analüüse tehtud, mistõttu praeguse olukorra kohta ülevaade puudub. Võttes arvesse

sotsiaalministri 31.07. 2001.a määruse nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning

analüüsimeetodid“ §13 lg 11, mille järgi veekäitlejad peavad määrama kasutusel olevate

puurkaevude radioloogilisi näitajaid hiljemalt 30.07.2008.aaastal, tuleb 2008. aastal teostada

uued radioloogilised uuringud joogivees ja vajadusel rakendada meetmeid efektiivdoosi

alandamiseks.

Kiviõli linna toorvee puurkaevudest pumbatud vesi läbib veepuhastusjaama, mis puhastab vee

joogiveele kehtestatud normidele. Veepuhastusjaamas puhastatud joogiveega varustatakse

kogu Kiviõli linna elanikke (va. elanikud, kelle joogiveega varustamiseks kasutatakse OÜ

Kiviõli Keemiatööstus puurkaevu). Tabel 15 kirjeldab 2006. aastal tehtud veeanalüüside

tulemusi, mis on võetud tarbijalt Kiviõli I Keskkoolilt.

Tabel 15. Vee analüüsitulemused Kiviõli Veepuhastusjaama veest, mis on võetud tarbijalt

Kiviõli I Keskkoolilt. Element Ühik Norm * Kiviõli I Keskkool

Proovivõtmise kuupäev 11.12.07

Mangaan µg/l 50

Tabel 16. Vee analüüsitulemused OÜ Kiviõli Keemiatööstus puurkaevu (katastri nr 2291)

veest.

Element Ühik Norm *

OÜ Kiviõli

Keemiatööstus

puurkaev

Proovivõtmise

kuupäev 07.11.06

Kloriid mg/l 250 183,97

Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,45

Nitraat mg/l 50

millest on vee kättesaamine garanteeritud igal aastaajal (andmed: Kiviõli linna ühisveevärgi ja

–kanalisatsiooni arendamise kava 2001-2013).

Kiviõli linna veevarustussüsteemide seisukord:

Kiviõli linnas on veetorustike kogupikkus umbes 50 km, millest umbes pool on

rekonstrueeritud. Ülejäänud veetorustik on amortiseerunud;

Aastal 2004 valmis joogivee puhastusjaam, mis tagab veekvaliteedi vastamise

terviseohutus- ja kvaliteedinõuetele;

OÜ Kiviõli Vesi haldusesse kuulub Kiviõli linnas 8 puurkaevu, millest kaks on

reservis ja kahte puurkaevu ühisveevarustussüsteemis enam ei kasutata. Neli on

toorvee puurkaev-pumplat, mille vett puhastatakse veetöötlusjaamas. Toorvee

puurkaev-oumplad on rekonstrueeritud;

Veetöötlusjaamast pärit joogivee analüüsid on kõik korras ja vesi vastab nii

terviseohutusnõuetele kui kvaliteedinõuetele.

OÜ Kiviõli Keemiatööstus annab oma puurkaevust vett kolmele majapidamisele.

Puurkaev-pumpla vee analüüsid vastasid terviseohutusnõuetele. Joogivesi ei vasta

kvaliteedinõuetele, kuid OÜ-le Kiviõli Keemiatööstus on väljastatud luba (nr. 95/940)

kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks 2008. aasta

lõpuni.

2.1.4 Kanalisatsioonisüsteemi kirjeldus

Kiviõli linnas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud 5534 elanikku. Kiviõli linna

reoveekanalisatsiooni torustike kogupikkus on umbes 14 km. Süsteem koosneb ca 13 km-st

isevoolsest torustikust ja 1,5 km pikkusest kaheniidilisest 200 mm malmsurvetorustikust,

mida enam ei kasutata. Varasematel aastatel rekonstrueeriti ca 1000 m

survekanalisatsioonitoru läbimõõduga 200 mm alates Metsa tn reoveepumplast kuni

Vabaduse pst-ni. Sealt alates on uus torustik ühendatud vana malmsurvetorustikuga.

Survetorustik on paigaldatud praktiliselt olemasoleva malmtoru kohale (lisa 1). Nii uut rajatud

survetorustikku kui ka vana malmsurvetorustikku ühiskanalisatsioonisüsteemis enam ei

kasutata, kuna 2004. aastal rajati Metsa tn piirkonda uus survetorustik ja rekonstrueeriti

olemasolev reoveepumpla. Uue survetorustikuga pumbatakse Metsa tänava reoveepumplast

kogu Kiviõli linna ühiskanalisatsiooni reovesi Kiviõli-Püssi reoveekollektorisse.

Kesklinna raudteest põhjapoole jääv linnaosa on peaaegu kogu ulatuses kanaliseeritud, välja

arvatud läänepoolne osa, kus kanaliseerituse tase on 80%. Raudteest lõunapoole jäävates

piirkondades kanalisatsioon puudub, välja arvatud Kuuse tänava piirkond (vt lisa 2), mille

reoveed suunatakse raudteest põhjapoole jäävasse kanalisatsioonisüsteemi. Raudteest

lõunapoole jäävates piirkondades (Kesklinna lõunapoolne osa, Varinurme ja Küttejõu)

paiknevad põhiliselt individuaalelamud ja barakid, mis on varustatud kuivkäimlatega.

Vaatamata sellele, et septikuid ja kogumiskaeve tühjendatakse reeglipäraselt, toimub seal

tõenäoliselt reostuse imbumine pinnasesse, kuna kogumiskaevud on rajatud nõukogude ajal

ja pole vettpidavad (andmed: Kiviõli olmereovete ja sadevete kanalisatsiooni skeem).

Kiviõli linna ühiskanalisatsioonitorustiku rajamissügavus on 1,20 m kuni 6,0 meetrini Metsa

tänava reoveepumpla juures. Olemasolev kanalisatsioonitorustik asetseb peamiselt allpool

pinnasevee taset, mis põhjustab infiltratsiooni kanalisatsioonisüsteemi.

Isevoolne kanalisatsioon suunab reoveed linna reoveepumplasse Metsa tänaval, mis töötab

alates 1973. aastast. Kui varem suunati kogutud reoveed siit OÜ Järve Biopuhatuse

mehhaanilisse eelpuhastisse ja edasi Püssi pumplasse, siis 2004. aastal on rajatud uus

survetorustik PE torudest 250 mm pikkusega 340 m alates reoveepumplast kuni isevoolse

kollektorini Soo-Viru tn ristmikul. Ristmikul on kanalisatsioonikaev, mis on survetorustiku

ühinemispunktiks isevoolse kollektoriga. Edasi suunatakse reoveed Järve Biopuhastuse OÜ -

le kuuluvasse isevoolsesse Kiviõli-Püssi reovee kollektorisse. Mööda linnadevahelist

kanalisatsioonitorustikku suunatakse reoveed lõpuks Kohtla-Järve puhastusseadmesse

(operaator Järve Biopuhastuse OÜ) ning peale puhastamist Soome lahte (lisa 1).

Uue survetoru rajamisega 2004. aastal, rekonstrueeriti ka Metsa tänava reoveepumpla. Välja

vahetati seadmed ja uuendati pumpla ehituskonstruktsiooni. Pumpla sees olevad

plastsurvetorustikud vahetati roostevaba terastorude vastu kuni pumpla välisseinani ning

ühendati väljaspool pumplat olemasoleva plastsurvetoruga. Kui varem töötas kahest pumbast

ainult üks, siis peale rekonstrueerimistöid paigaldati kolm pumpa, millest kaks (võimsusega

7,5 kW) on töös ning üks pump (võimsusega 9 kW) reservis. Olemasolev amortiseerunud

võre asendati käsivõrega, millelt kogutav võrepraht paigutatakse konteinerisse ja veetakse

prügilasse. Kuival ajal on töös 1 pump, lülitudes tööle madalaimal stardi-veetasemel. Vihma

ajal, vooluhulga suurenedes – tõuseb veetase vastuvõtureservuaaris ning siis lülitub teine

pump. Reoveepumpla pumbaruumis on lekkevee renni süvendisse paigaldatud drenaaživee

sukelpump jõudlusega 2 l/s, mis käivitub sisseehitatud nivooanduri signaali järgi, kui

süvendis on pumbasüsteemidest lekkinud reovee tase süvendis tõusnud ülaservani.

Linna olemasolev reoveekanalisatsiooni süsteem on peamiselt lahkvoolne. Mõningad

restkaevu- ja drenaažisüsteemid on siiski ühendatud reoveetorustikuga. Kanalisatsioonivõrk

asetseb peamiselt allpool pinnasevee taset ja on ehitatud 20…30 aastat tagasi. Sademeterikkal

kui ka lumesulamise perioodil on infiltratsioonivee kogus kuni viis korda suurem olmereovee

kogusest. See nõuab suuri kulutusi reovee ülepumpamiseks ja puhastamiseks. Madala

pinnavee seisu korral pole välistatud ka osa reovee jõudmine pinnasesse.

Kiviõli linna ühiskanalisatsioonisüsteemi ei suunata tööstusest tulevat reovett. Kiviõli

Keemiatööstus OÜ paikneb küll Kiviõlis, kuid omab linna kanalisatsioonisüsteemist lahus

olevat kanalisatsioonitorustikku ning suunab reoveed otse OÜ-le Järve Biopuhastus kuuluvale

Kiviõli-Püssi reoveekollektorisse. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ reoveekanalisatsiooni torustiku

täpse paiknemise ja pikkuse kohta andmed puuduvad. Kiviõli linna poolt tekkinud reovee

hulgad on toodud tabelis 16.

Tabel 16. AS-le Järve Biopuhastile saabuvad Kiviõli linna reovee kogused.

Kuu Kiviõli Vesi OÜ

reovee hulk (m3)

Kiviõli Keemiatööstus OÜ

reovee hulk (m3)

Kokku (m3)

Oktoober 2006, m3 22 301 4 660 26 961

November 2006, m3 53 028 5 499 58 527

Detsember 2006, m3 29 789 4 077 33 866

Jaanuar 2007, m3 32 392 5 809 38 201

Veebruar 2007, m3 24 162 6 872 31 034

Märts 2007, m3 33 153 6 436 39 589

Aprill 2007, m3 27 842 5 095 32 937

Mai 2007, m3 26 234 3 896 30 130

Juuni 2007, m3 23 029 1 648 24 677

Juuli 2007, m3 14 340 2 227 16 567

August 2007, m3 16 106 3 405 19 511

September 2007, m3 21 596 3 066 24 662

Oktoober 2007, m3 23 278 3 461 26 739

Keskmine, m3/kuus 26 712 4 319 31 031

Keskmine, m3/d 890 144

*Andmed AS-lt Järve Biopuhastus

Kevadistel lumesulamisaegadel ja sügisestel vihmaperioodidel on kanalisatsiooni sattuva

infiltratsiooni- ja sadevee ööpäevane kogus 60...70% (ca 530...620 m3/d) kogu ööpäevasest

reoveekogusest. Valingvihmade ületatakse elanike poolt tekitatud reoveekoguseid isegi

mitmekordselt. Infiltratsioonivesi on pärit kas pinnaveest, mis pääseb torustikes või kaevudes

olevate pragude või vigaste liitmike kaudu kanalisatsiooni või sadevesi, mis pääseb

kanalisatsioonitorustikku kas kaevude kaudu või siis imbub läbi pinnase. Lisaks juhitakse nii

ametlikult kui ilma loata reovete kanalisatsiooni drenaaži- ja sademetevett (andmed: Kiviõli

linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2001- 2013).

Täpsed andmed elanike poolt tekitatud reoveekoguste kohta puuduvad (andmete puudulikkus

tingitud veemõõtjate vähesusest ning infiltratsiooni ja sadeveekoguste sattumisest

ühiskanalisatsiooni). Seetõttu on alljärgnevas tabelis toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud

elanike arvutuslikud ööpäevased reoveekogused. Elanike poolt tekitatud reoveekoguste

arvutamisel on võetud ühe elaniku poolt tarbitava vee koguseks 100 l/d. Arvutuslikud

vooluhulgad on kajastatud tabelis 17.

Tabel 17. Kiviõli linna arvutuslikud reovee vooluhulgad ja reostuskoormused.

Reostuskoormuse

tekitaja

Arv

(elanikud,

töötajad)

Arvutuslik reostuskoormus

Vooluhulk,

Q = ie x 0,10

(m3/d)

BHT7. R = ie

x 0,06 (kg/d)

Heljum SS = ie

x 0,06 (kg/d)

Ntot = ie x

0,012 (kg/d)

Ptot = ie x

0,002 (kg/d)

Kiviõli linna

ühiskanalisatsiooniga

ühendatud elanikud

5534 553,4 332,0 332,0 66,4 11,0

*Keskmistatud tulemus OÜ Järve Biopuhastus reovee vooluhulkade andmetest.

Tabeli andmete kohaselt on Kiviõli linna ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike ööpäevane

tekitatud reoveekogus ca 550 m3.

Kiviõli linna reoveekogumisala

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr. 269, “Heitvee veekogusse või pinnasesse

juhtimise kord” võib nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel pinnasesse immutada

kuni 10 m3 vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas. Kiviõli linnas jäävad

reoveekogumisalast välja Varinurme, Küttejõu ja Graniidi tänava piirkonnad (lisa 1-6).

Reoveekogumisalal on keelatud reovett immutada. Reoveekogumisalal võib reovett juhtida

kas ühiskanalisatsiooni või koguda kogumismahutisse. Välja poole reoveekogumisala jäävate

majapidamiste reovett võib immutada ainult keskmiselt kaitstud põhjaveega alal, nõrgalt

kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel võib immutada ainult kuni 10 m3 bioloogiliselt

puhastatud heitvett.

Kiviõli linna kanalisatsioonisüsteemide seisukord:

Kiviõli linna reovete kanalisatsiooni torustike kogupikkus on umbes 14 km;

Kesklinna raudteest põhjapoole jääv linnaosa on peaaegu kogu ulatuses kanaliseeritud.

Raudteest lõunapoole jäävates piirkondades kanalisatsioon puudub, välja arvatud

Kuuse tänava piirkond;

Raudteest lõunapoole jäävates piirkondades paiknevad põhiliselt individuaalelamud ja

barakid, mis on varustatud kuivkäimlatega. Piirkonnas toimub reostuse imbumine

pinnasesse;

Kiviõli linna kanalisatsioonivõrk on rajatud 20...30 aastat tagasi ja on amortiseerunud.

Kanalisatsioonitorustikku satub infiltratsiooni- ja sademevett, millest on tingitud

reoveepumpla hüdrauliline ülekoormatus kevadeti ja sügiseti.

Kiviõli linna kanalisatsioonisüsteemi ei suunata tööstusest tulevat reovett. Eraldi

suunatakse OÜ Kiviõli Keemiatööstus reovesi (töötajate olmereovesi + tööstuslik

reovesi) isevoolselt Kiviõli-Püssi reoveekollektori ühinemispunkti Soo-Viru tänava

ristumiskohas;

Kiviõli linna ühiskanalisatsioonisüsteemis on üks reoveepumpla (Metsa tänava

reoveepumpla), mis on 2004. aastal rekonstrueeritud.

2.1.5 Sadeveekanalisatsiooni kirjeldus

Järgnevas peatükis on kasutatud materjalina projekti Kiviõli olmereovete ja sadevete

kanalisatsiooni skeem, mis kirjeldab sadeveekanalisatsiooni olukorda Kiviõli linnas. Kiviõli

sademevete kanalisatsiooni projekteerimisel on arvestatud alaga, mis jääb ida-lääne suunas

Pargi ja Vabaduse ning põhja-lõuna suunas Võidu tn ja raudtee vahele (lisa 1). Selle ala

suurus on ca 125 ha. Sellest alast moodustab sademevete äravoolu seisukohalt nn aktiivse

tsooni ca 43 ha. Aktiivseks tsooniks on loetud sademeveekanalisatsiooniga varustatud tänavat

ja nende tänavatega piirnevad ca 20...30 m laiused maaribad kummalgi pool tänavat tee teljest

arvates.

Ülejäänud linna territoorium ei ole olemas sadeveekanalisatsioonisüsteemi, kuna selleks

vajadus puudub. Sademevesi immutatakse nendes piirkondades haljasaladel ja sademeveed

valingvihma kestvuse ajal kanalisatsiooni ei jõua.

Kiviõli linnas on sademevete kanalisatsioon olemas Viru, Keskpuiestee, Pargi, Kalevi, Soo,

Metsa ja Aasa tänavatel ning Võidu tn ja Viru tn korterelamute piirkonnas (lisa 1).

Sademeveed suunatakse torustike kaudu linnast ida poole lahtisesse kraavi, mis suubub Purtse

jõkke. Sademevett ei puhastata. Samuti pole uuritud sademevete hulka ja omadusi.

Sademevee juhtimiseks suublasse puudub vee-erikasutusluba.

Eraldi sadeveekanalisatsiooniga on varustatud linna põhja- ja idaosa. Keskpuiesteest põhja

poole jäävalt, Viru, Võidu, Soo ja Kalevi tänavatega piiritletud alalt kogub sadeveed ja juhib

linnast välja ca 3 km torustikku (lisa 1).

Sademevete torustikud on ehitatud keraamilistest, asbesttsement-, betoon- ja

raudbetoontorudest. Torustikud on valdavalt hooldamata, setetega ummistunud, torustike

läbilaskevõime on väike.

Sadevete pääs kanalisatsiooni on raskendatud, sest kohati on vähe restkaeve, tänavatel

puuduvad rentslid ja restkaevud on ummistunud. Tänavatel esineb sademeterikkal ajal

uputusi, mis omakorda põhjustavad uputusi majade keldrites.

Keskpuiestee tänaval on 500 m ulatuses sademevee torustikke, mille läbimõõt on vahemikus

200-300 mm. Torustikud on ehitatud asbesttsement- ja betoontorudest. Torustikel on osaliselt

väga väike (0-1,1‰) või koguni negatiivne lang. Osa restkaeve on ühendatud

tänavatorustikega kaevudes allpool tänavatorustike taset. Suur osa restkaeve paiknevad otse

tänavatorustiku peal. Kuna torustiku läbilaskevõime pole piisav, siis Keskpuiesteel uputab

Uue ja Soo tn vahel, Soo ja Kesktänava ristmiku ümbruses ning Keskpuiesteel enne Pargi

tänavat (lisa 1).

Viru tänaval on umbes 1120 m torustikke, mis on ehitatud keraamilistest, betoon- või

raudbetoontorudest. Probleeme esineb liiga väikese languga torustikel. Viru ja Soo tn

ristmikul on 600 mm torustikul 30 cm kõrgune tõusev aste. Enamus Aasa tn ja Metsa tn

vahelisi kontrollkaeve on asfaldi all ja samal lõigul puuduvad ka restkaevud. Samas

piirkonnas esinevad ka uputused (lisa 1) .

Aasa tänaval on sademeveetorustikke umbes 130 m pikkuses ja torustike läbimõõdud on

vahemikus 250-350 mm. Torustikud on kas väike languga, osalise languga või negatiivse

languga (lisa 1).

Metsa tänaval on torustiku pikkus umbes 230 m ja läbimõõt jääb vahemikku 150-250 mm.

Torustike läbilaskevõime pole piisav ning esineb uputusi. Tõenäoliselt kasutatakse

sademeveetorustikuna ka küttekanali drenaaži (lisa 1) .

Viru tänava korterelamute ja Aasa tänava katlamaja taguse ala torustikke on kogupikkuses

umbes 800 m ja nende läbimõõt on 200-300 mm. Torustik on ehitatud keraamilistest ja

asbesttsemendist torudest. Probleemiks on torustiku ebapiisav läbilaskevõime (lisa 1).

Võidu tänava piirkonna korterelamute sadevete torustikke on umbes 900 m ja nende läbimõõt

on vahemikus 200-300 mm. Torustik on ehitatud asbesttsemendist ja betoontorudest. Torustik

suubub Viru tänava lähistel Soo tn kanalisatsiooni. Torustiku viimane lõik enne Soo tänavat

on negatiivse languga (umbes 70 m). Torustiku läbilaskevõime pole piisav ning seetõttu on

torustiku ümbruses suurvete ajal uputusi (lisa 1) .

Soo tänaval on sademevee torustikke jupiti ja kokku on neid umbes 200 m ulatuses. Torustiku

läbimõõdud on vahemikus 200-300 mm. Viru tänava poolne osa torustikust on languta.

Torustikud on ehitatud asbesttsementtorudest. Uputusi esineb Viru tänava ristmiku lähistel

(lisa 1) .

Kalevi tänaval on torustikke pikkuses 300 m. Torustiku läbimõõt on 1100 mm ja languks on

1,6‰. Torustiku läbimõõt on liiga suur, millest võib järeldada, et torustik on toiminud

septikuna (lisa 1).

Pargi tänaval on umbes 350 m sadeveekanalisatsiooni torustikku, mille läbimõõt on 200-300

m. Torustik on valmistatud betoontorudest ning torustiku lang kas puudub või on liiga väike

(lisa 1) .

Kiviõli linna sademevee kanalisatsioonisüsteemi seisukord:

Kiviõli sademevete kanalisatsiooni projekteerimisel on arvestatud alaga, mis jääb ida-

lääne suunas Pargi ja Vabaduse ning põhja-lõuna suunas Võidu tn ja raudtee vahele.

Tegemist on nn aktiivse tsooniga, kus toimub sadevete äravool. Sademeveed

suunatakse torustike kaudu linnast ida poole lahtisesse kraavi, mis suubub Purtse

jõkke.

Sadevee torustikud on valdavalt hooldamata, setetega ummistunud ja torustike

läbilaskevõime on väike (va Kalevi tn 300 meetrine lõik läbimõõduga 1100 mm);

Suurvete ajal esineb uputusi (Keskpuiesteel uputab Uue ja Soo tn vahel, Soo ja

Kesktänava ristmiku ümbruses ning Keskpuiesteel enne Pargi tänavat; Aasa tn ja

Metsa tn vahelisel alal; Võidu tn; Metsa tn; Viru tn ristmik);

Torude lang on tihtipeale liiga väike või puudub üldse (Keskpuiesteel; Viru tn; Aasa

tn; Metsa tn; Võidu tn viimane lõik enne Soo tn; Soo tn; Kalevi tn ja Pargi tn).

3 Seadusandlik taust

3.1 Kiviõli linna arengukava 2004-2007, täiendatud aastani 2010

Kiviõli linna arengukavas aastateks 2004-2007 täiendatud 2010 on üheks visiooni osaks

aastaks 2010 linnas arenenud infrastruktuur, sh ka veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid.

Tabelis 18 on kajastatud Kiviõli linna kommunaalmajanduse arengusuunad ja praegused

saavutused.

Tabel 18. Kommunaalmajanduse saavutused aastaks 2006 ja planeeritud areng 2004-2007

Kiviõli linnas. Planeeritud areng (2004-2007) Saavutused või muutused (2006)

Elamutes toimivad korteriühistud, mis tagavad

maksete laekumise ning hoonete heakorra ja

esteetilise väljanägemise. Hooned on varustatud

joogivee ja kanalisatsiooniga.

3.1. linn toetab korteriühistute loomiseks

vajalikke infopäevade korraldamist ning muud

vajalikku abi ühistute loomiseks

3.2. detailplaneeringu järgselt perspektiivse

elamurajooni (ridaelamurajooni) loomine,

kommunikatsioonide sinna tasuta viimine

3.3. Küttejõu tühjade barakkide lammutamine

3.4. veepuhastusjaama ehitamine

3.5. sadeveekanalisatsiooni ehitus täies mahus

3.5. veevarustuse tagamine (torustiku renoveerimine, surve tagamine) ja

kanalisatsiooni ehitamine/väljaarendamine

Männiku ja Graniidi eraelamurajoonides

3.6. linnapoolse pideva järelevalve korraldamine vee-ettevõtte tegevuse ja investeeringute osas

*Andmed Kiviõli linna arengukavast 2004-2007 täiendatud aastani 2010.

Muuhulgas sätestab Kiviõli linna arengukava järgmist:

- edendada ning toetada korteriühistute loomist, et korrastada elamud ja suunata maksedistsipliini parandamist

- tagada kvaliteetse joogivee kättesaadavus kõigile - välja arendada kogu linna kanaliseeritus, samuti sadeveesüsteemid

3.2 Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektid

Kiviõli linna investeeringud on olnud suunatud soojamajandusse ja vee- ning

kanalisatsioonivaldkonda: joogivee torustikust on suur osa vahetatud, linn osales aastail 1999-

2004 17 väikelinna veemajandusprojektis. Aastal 2004 valmis joogivee puhastusjaam, mis

tagab veekvaliteedi vastavuse terviseohutus- ja kvaliteedinõuetele. Aastal 2004 ehitati välja

joogiveetrass Liiva ja Männiku tänavale, mille tulemusena said lisaks olemasolevatele

majapidamistele tsentraalset joogivett ca 18 majapidamist. 2006. aastal laiendati kvaliteetse

joogiveega varustamist Varinurme linnajaos, mis seni tarbis kombinaadi puurkaevu joogivett.

2007. aasta lõpus lülitati ka Küttejõu linnaosa ühtsesse veevõrku.

Kavandatakse ka sadevee- ja reoveekanalisatsiooni väljavahetamist. Linnas on piirkondi,

enamasti raudteest lõunas, kus reoveekanalisatsioon üldse puudub, antud probleem vajab

lahendamist.

Keskkonnaministri määrus „Meetme „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine“

tingimused“ eelnõu rajab vee-ettevõtetele ja omavalitsustele eeldused Eesti veemajanduse

infrastruktuuri jätkusuutlikuks majandamiseks ja kulupõhise veehinna kehtestamiseks.

Määrusest tulenevalt on võimalik Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist üle 2000 elanikuga

asula joogiveevarustussüsteemide ja üle 2000 ie koormusega reoveekogumisalade

veemajanduse infrastruktuuri rekonstrueerimise ja ehituse toetamine. Ühtekuuluvusfondi vee

ja-kanalisatsiooniprojektide eesmärgid joogivee ja kanalisatsiooni valdkonnas on järgmised:

Joogiveevarustuse eesmärgid:

Tuleb tagada tervisele ohutu joogivesi kogu elanikkonnale: joogivesi peab olema

kättesaadav ega tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt keemilisi toksilisi

ühendeid.

Tuleb vastavusse viia suuremate asumite (üle 2000 inimese) veevarustus.

Tagada kõigile tiheasustusalade elanikele võimalus ühisveevärgiga liitumiseks.

Kaugemas perspektiivis (2013) peab ühisveevarustuse (mida kasutavad enam kui 50

inimest) vesi vastama kõigile kvaliteedinõuetele: olema nähtavalt puhas ja hea

maitsega; vastama nõuetele indikaatornäitajate osas, olema tehnilistele normidele

vastav.

Reostuse vältimine ja kontroll:

Esmaseks eesmärgiks on oluliste reostusallikate praegu kehtivate keskkonnanõuetega

vastavusse viimine. Edaspidi pole välistatud keskkonnanõuete karmistamine reostunud

või erilist kaitset vajavates piirkondades.

Korrastada suuremate asulate (üle 2000 ie) heitveesüsteemid ja puhastusseadmed

aastaks 2010.

Aastaks 2014 tagada:

kõigile tiheasustusalade (reoveekogumisalade) elanikele võimalus liituda

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga

kõige halvemas seisus olevate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide (torustikud,

pumbajaamad, puhastid) nõuetega vastavusse viimine

veekogudesse või pinnasesse juhitava heitvee nõuetekohane puhastamine.

Eesti Euroopa Liiduga ühinemislepingus anti Eestile Euroopa Liidu asulareovee puhastamise

direktiivi kohustuste täitmiseks üleminekuaeg, mis reovee kogumissüsteemide väljaehitamise

ja reovee puhastamise kvaliteedi osas üle 2000 inimekvivalendise reostuskoormusega

reoveekogumisaladel kestab kuni 31. detsembrini 2010 aastal. Direktiivi nõuetest lähtuvalt

tuleb nii joogiveevarustuse kui ka reovee kogumise ja puhastamise süsteemid täielikult välja

ehitada üle 2000 elanikuga asulates ja reoveekogumisaladel. Sellest tulenevalt toetatakse

nende ehitustööde tegemist.

Määruse „Meetme „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine“ tingimused“ paragrahv 8

sätestab projekti toetuse ja omafinantseeringu määrad. Toetuse maksimaalne määr on 85% ja

minimaalne omafinantseeringu määr 15% projekti modifitseeritud finantseerimisvajakust.

Toetust antakse projektile, mille abikõlblike kulude suurus on vähemalt 15 miljonit krooni.

3.3 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus

Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus võeti vastu 10.02.1999. a. (RT 1999, 25, 363), viimane

uuendus, RT I 2005, 37, 280. Seadus reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise

ning kinnistute reovee, sademevee, drenaazivee ning muu pinnase-ja pinnavee ärajuhtimise ja

puhastamise korraldamist ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku

omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused.

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute

veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab

vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või

ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos.

Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 31 lõikele 2 peab ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni kaitsevööndis (ulatuse kehtestab keskkonnaministri määrus nr 76 (16.12.05)

„Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus”) hoiduma tegevusest, mis võivad

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi kahjustada, sealhulgas ei tohi:

1) tõkestada juurdepääsu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele ega istutada puid;

2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku loata ehitada, ladustada materjale ning teha

lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja

ehitiste juures ka tõstetöid;

3) veekogus asuva ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase

teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette,

logisid, traale või võrke.

§ 4 lõige 4: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi

sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee

ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.

§ 6 lõige 1: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus võtta

ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu kohaliku omavalitsuse

volikogu kehtestatud korras ja tingimustel, arvestatud seaduses sätestatut.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse §10 lõike 2 alusel on keskkonnaministr