S I H T A S U T U S K E S K K O N N A I N V E S T E E R I N G U T E K E S K U S

K K

Keskkunnainvesteeringute Keskuse aastaraamat

Koostatud KIK-i tellimusel juunis-juulis 2002

Tekstid ja toimetamine MTÜ Loodusajakiri

Kujundus Vägev Vähk dma

Trükk Prisma Print

MAAPÕU

KESKKONNATEADLIKKUS

VEEKAITSE

VÄLISÕHUKAITSE

TEHNIKA

JÄÄTMEKÄITLUS

LOODUSKAITSE

METSANDUS

JAHINDUS

KALANDUS

MAAKONDLIK

LIFE

6

10

14

18

22

26

30

34

38

42

46

48

2

4

HEIKI KRANICH

KALEV AUN

2 0 0 1A N N U A L R E P O R T

A A S T A R A A M A T

2

Läbi aegade on ikka räägitud rahast. Meid ümbritsevast keskkonnast, selle

probleemidest ja inimtegevuse mõjust sellele hoopis vähem. Oleme pidanud

end looduse kuningaks, kelle jaoks loodus on tulus tooraineladu, kust saab ja

peab võtma kõike, mida võtja heaks arvab, ning kogustes, millest jõud või

masinad üle käivad.

Ent ajad muutuvad ning neid, kes loodust tema puutumatuses hinnata

oskavad, saab üha rohkem. Mõisted “säästev areng”, “roheline

raamatupidamine”, “jätkusuutlikkus”, jne jne kostavad üha tihedamini ka

poliitikute suust. Veelgi enam, riiklikud investeeringud varem tehtud vigade

heastamiseks ja laiemalt keskkonnakaitse arendamisse on saanud loomulikuks

osaks endast lugupidavate riikide eelarvetes. Nende investeeringute suuruse

üle vaidlemine on alati eelarveprotsessis üks valusamaid teemasid. Ikka on ju

põletavaid ja päevakajalisi probleeme, mis samuti raha nõuavad ning

kulutada seal, kus tulemused kohe, mitte alles aastate pärast, näha on, saab

kõikidele parlamentidele ja valitsustele tõsiseks kiusatuseks.

Keskkonnatasud on üks moodus, kuidas on püütud loodust rahasse ümber

hinnata. Paraku ei suuda me kõike seda, mis loodus meile pakkuda suudab,

isegi nimetada, ammugi siis rahas hinnata. Eks katsuge ise meelerahu, lootust

või miks mitte ka armastust kroonides väljendada – ei tule välja. Ja ehkki

keskkonnatasud ja -trahvid suudavad katta vaid murdosa nendest kulutustest,

mida tahtlikkuse või hoolimatusega keskkonnale tekitatud kahjude

likvideerimiseks teha tuleb, on nii tasudel kui trahvidel oma kindel roll – anda

saastajale teada, et just tema on see, kes maksma peab.

Selleks, et keskkonnakasutusest laekuvad summad keskkonna parendamisse

investeeringutena ja toetustena tagasi jõuaksid, on loodud vastav

seadusandlik garantii ja vastav institutsioon – Keskkonnainvesteeringute

keskus ehk KIK. KIK ongi see koht, kus eelarveraha ja loodushoid kokku

saavad. Raha on, nagu alati, vähe ja vajadusi tunduvalt rohkem.

Konservatiivsus, korrektsus ja tasakaalustatus on need põhimõtted, millest

sellisel juhul lähtuda tuleb. KIK-i nõukogu on kokku pandud nii rahanduse

kui keskkonnakaitse asjatundjatest. Riigikogu esindajaid on võrdselt nii

opositsioonist kui koalitsioonist. Selline nõukogu on tasakaalukas,

rahumeelne ja asjalik.

Nii omavalitsustele, ettevõtjatele kui looduskaitsjatele on hea, et KIK olemas

on. Ilma tema toeta jääks paljugi tegemata. Soovin nõukogu liikmetele,

töötajatele ja koostööpartneritele jõudu ka edaspidiseks. Teha on veel palju.

Konservatiivsus, korrektsus,tasakaalustatus

HHeeiikkii KKrraanniicchh

kkeesskkkkoonnnnaammiinniisstteerr,,

KKeesskkkkoonnnnaa--

iinnvveesstteeeerriinngguuttee

KKeesskkuussee nnõõuukkoogguu

eessiimmeeeess

MMiinniissttrryy ooff

EEnnvviirroonnmmeenntt,,

CChhaaiirrmmaann ooff tthhee

CCoouunncciill ooff

EEnnvviirroonnmmeennttaall

IInnvveessttmmeenntt CCeennttrree

3

Throughout time there has been discussion of money. Much less has there

been talk about nature that surrounds us, its problems, and even less has

there been talk about human activities affect on environment. We have

thought of ourselves as kings of nature to whom nature is profitable raw

material warehouse from where we can and must take everything we want

and all of this in amounts that we and machines can handle. But times change

and there are more and more of those who appreciate untouched nature.

We can hear more often concepts like “economical progress”, “green

accounting”, etc. from politicians. Even more, national investments done to

make up for mistakes made earlier and for more widespread development of

environmental protection are a natural part of a self-respecting nation’s

budget. Arguing about the size of these investments is always a sore subject in

estimates process. There are always more burning and topical problems that

also require money and the money can be spent where the results are seen

immediately not in years and that is a serious temptation to all parliaments

and governments.

Environmental fee is one way of trying to see what nature would cost.

Unfortunately we can not name everything nature can offer us not to mention

trying to put a price tag on it. Try to put a price tag on peace of mind, hope,

or even love – doesn’t work. Even though environmental fees and fines can

cover only a fraction of these expenditures that were done on purpose or with

carelessness to environment, fees and fines have their own role to let know

people who pollute that they are the ones who have to pay. In order for funds

from environmental use would get back to environmental improvement as

investments and support there is a corresponding legislative guarantee and

corresponding institution – Enviromental Investment Centre (EIC).

EIC is the place where budget and nature preserve meet. There are always

more needs than there is money. In this case conservatism, correctitude, and

balance are the principles to act on. EIC’s council consists of finance experts

as well as environmental protection experts. The representatives of council

are equally from opposition and coalition. This kind of council is well

balanced, peaceful, and objective.

EIC is useful to municipals, businessmen, and to nature preservers. Without

EIC’s help many things would not be done. I wish that council members,

employees, and partners would have strength to make headway. There is still

a lot to be done.

Conservatism, correctitude, balance

4

Te hoiate käes meie aastaraamatut. Siia pole mahtunud kogu meie tegevus.

Igast KIK-i toetatavast programmist on toodud vaid üks näide. See ei

tähenda, et teised ei vääriks tutvustamist. Kuid valik tuli teha. Loodan, et

kokkuvõttes näitab meie aastaraamat siiski, kui mitmekesine on Eesti

keskkonnakaitse-alane tegevus.

KIK-i loomine oli pikk ja vaevarikas. KIK asutati 11. mail 2000. aastal, et

paremini tööle panna keskkonnakasutusest laekuvaid rahasid. Asutamisaastal

tuli tegeleda ka Eesti Keskkonnafondi tegevuse lõpetamise käigus tekkinud

võlgnevuste likvideerimisega. 2001. aasta oli KIK-i esimene täistöö aasta.

Selle aasta jooksul muutusid meie tööülesanded oluliselt. Lisaks

keskkonnakasutusest laekunud rahade voo korraldamisele rahvuslike

programmide arendamiseks alustasime tegevust kui Euroopa Liidu

eelstruktuurfondi ISPA keskkonnaprojektide rakendusagentuur.

KIK osales rahastajana kümne riikliku keskkonnaprogrammi arendamisel.

Samuti tegelesime Eesti Vabariigi poolt keskkonnaprojektide

kaasrahastamiseks võetud välislaenude edasilaenamisega.

Kõikide nende tegevuste jaoks töötati välja vajalikud protseduurid. Neid

auditeeriti korduvalt.

KIK-i tegevus aitab kaasa Eesti keskkonnastrateegia ja selle elluviimiseks

koostatud Eesti riikliku keskkonnategevuskava täitmisele. Möödunud aasta

jooksul tekkisid meeldivad koostöösidemed meie lepingupartneritega, kelleks

on projektide tellijad – põhiliselt kohalikud omavalitsused, riigiasutused ja

samuti kolmandat sektorit esindavad mittetulundusühingud. Ainult tihedas

koostöös nendega on võimalik projekte tõhusalt ellu viia.

KIK-i rahade toetusel on saanud paljud inimesed puhta joogivee, on valminud

mitmed reoveepuhastid, ehitatud hulga vee- ja kanalisatsioonitrasse. On

valminud mitmed euronõuetele vastavad prügilad, samas on suletud

hulgaliselt vanu prügimägesid. Palju on rajatud matkaradu ja hooldatud

looduskaitseobjekte. Samuti on toetatud rohkelt keskkonnteadlikkust tõstvaid

üritusi ning rahastatud paljude trükiste väljaandmist.

KIK-i igapäevased koostööpartnerid keskkonnaministeeriumist ja

rahandusministeeriumist on meid selles tublisti aidanud, mille eest suur tänu.

Keskkonnainvesteeringute Keskuseesimene täistööaasta

KKaalleevv AAuunn

KKeesskkkkoonnnnaa--

iinnvveesstteeeerriinngguuttee

KKeesskkuussee jjuuhhaattaajjaa

DDiirreeccttoorr ooff

EEnnvviirroonnmmeennttaall

IInnvveessttmmeenntt CCeennttrree

5

You are holding in your hands our yearbook. All of our activities don’t fit

into this yearbook that’s why we presented only one example of every

program that we support in this book. It doesn’t mean that other projects

don’t deserve introduction, but we had to make a selection. I hope that in

conclusion our yearbook demonstrates how diverse is Estonia’s environmental

protection related activities.

Creation of Environmental Investment Centre (EIC) was long and

painstaking. Our centre was founded May 11, 2000 in order to put into good

use funds received from environmental institutions. During the year of

foundation, EIC had to deal with the elimination of indebtedness that

occurred in association with ending of Estonian Enviromental Foundation’s

activities. Year 2001 was a first fiscal year for EIC. During that year our

assignments varied significantly. In addition to organizing the flow of funds

received from environmental institutions for development of international

programs, we started acting as an Implementing Agency for ISPA. EIC took

part of a national environment project development by funding them partly.

Also we dealt with loans that Republic of Estonia had taken in order to fund

environmental projects.

For all of these activities we had to work out in detail necessary procedures.

These procedures were audited repeatedly. EIC’s activity is helping Estonia’s

environmental strategy and helps to make sure that environmental activity

schedules are implemented. Last year we made pleasant liaisons with our

partners who are companies ordering our projects – mainly local authorities,

state institutions, and also non-profit organizations representing third sector.

Only by having a frequent co-operation with them is it possible to implement

projects effectively.

Thanks to EIC’s funding many people have been able to drink clean water,

there are many more polluted water processors, and there are more water and

drainage tracks. Also, as a result of EIC’s activities there are new dumps that

meet the requirements of EU and many old dumps have been closed down.

There are new nature trails and nature preserve objects have been maintained.

Also, we have supported causes that educate environmental awareness and we

have funded publishing of different booklets and prints. EIC’s partners from

Ministry of the Environment and from Ministry of Finance have helped us in

great deal for which we would like to thank them for.

Environmental Investment Centre’sfirst fiscal year

1MAAPÕU

7

KIIRLAEVA LAINE ONOHTLIKUM TORMILAINEST

SALAKAVALAD LAINED. Kümmekond aastat tagasi Tallinna sadamast väljuma

hakanud kiirlaevad kutsusid üsna pea esile kalurite pahameele. Kaevati, et

laevade käigulained mõjuvad halvasti kalapüügile – nihutavad võrke paigast,

vähendavad kalapüüki ja muudavad merel viibimise ohtlikuks. Alguses ei

võetud neid tõsiselt, ent asi võttis teise pöörde, kui kiirlaevalaine tõttu hukkus

inimene.

Kurdetakse, et lained lõhuvad Aegna saarel randa, et laevade käigulaine lööb

vee sogaseks ning häirib mereelukate elu. Väikelaevnikud nurisesid, et

kiirlaevalained kipuvad tungima sadamasse sisse ja lõhuvad seal seisvaid

laevu – peksavad neid vastu kaid ja tõmbavad puruks kinnitusotsi. Erinevalt

tormilainetest, mille eest kaitseb sadam, suudab laevalainetus tänu oma

erilaadsetele omadustele salakavalal moel sadamasse sisse imbuda.

Viimane piisk karikasse oli juhtum Pringi kandis Vabaõhumuuseumi lähistel,

kus kiirlaevalaine viskas ümber paadi. Piirivalve läks küll päästma ja paadis

olnud mehed saadi elusalt kätte, ent kehad olid alajahtunud ning üks

paadisolijatest – vanem mees – jäi selle tulemusena raskesse kopsupõletikku ja

suri. See on maailmas üks vähestest dokumentaalselt tõestatud juhtumitest,

kus kiirlaeva laine on põhjustanud inimese surma.

Seni pole kiirlaevade sõidumaneeris midagi muutunud, mis aga tähendab, et

kalurite võrgud kannatavad, mereelustik on ohus ning inimestel on ohtlik

viibida väikestel alustel merel.

PÕHJAELUSTIK KANNATAB. Õnneks ei ole kurtmised jäänud hüüdjaks hääleks

kõrbes. Mööda ametkondi ringeldes jõudsid kaebekirjad lõpuks

keskkonnaministeeriumi lauale, kelle tellimusel Tartu Ülikooli Eesti

Mereinstituut koostöös Eesti Geoloogiakeskusega asus selgitama, mis siis

toimub Tallinna lahel ja praeguseks väga tiheda liiklusega sadamas. Projekt

õnnestus käima lükata vaatamata mõnede ekspertide vastuväidetele, et üks

korralik sügistorm teeb rannale hullemat kahju kui pidev laevaliiklus.

“Uuringud veel jätkuvad 2002. aastal, ent eelkõige oleme selgeks teinud, mille

poolest erinevad tormilainete omadused kiirlaevalainete ehk tehnogeensete

lainete omadustest,” räägib Eesti mereinstituudi teadur ja teostajapoolne

projektijuht Tarmo Soomere, “uurimise käigus avastasime asju, mida me

poleks osanud oodatagi.”

Mõõtmistel selgus, et kiirlaevalainete kõrgus Tallinna lahe rannapiirkonnas

8

on 1–1,5 meetrit, mõõdetud on isegi 2,3-meetrine laine. “Selline laine on

ebameeldiv asi, eriti siis, kui meri on täiesti vaikne ja laine saabub

ootamatult. Oleme mõõtnud-arvutanud pool talve ja kevadet ning leidnud

tegeliku vahe tormi- ja kiirlaevalainetel. Tormilainete perioodid on Tallinna

lahel suhteliselt väikesed, alla kolme sekundi. Kiirlaevalainete perioodid on

hulga pikemad – 6 kuni 12 sekundit. See paneb veeosakesed palju kiiremini

liikuma, kui tormilained seda teevad.”

Laevalained on harvad, ent tugevad, mistõttu jõuab nende hoog põhjani, kus

keerutav vesi rebib veetaimi ja katab kudet hõljumiga, nii et marjad ei saa

hingata. “Kiirlaevalainete tõttu tõuseb hõljum üles, vesi läheb sügavas

sogaseks ja seal ei taha keegi elada – kes see ikka tahab solki sisse hingata,”

arvab Soomere. Lisandub ootamatus – kui selline laine tuleb ja kala koeb, siis

on see nagu sünnitamine maavärina ajal.

KIIRUSTAVAD KIIRLAEVAD. Mida kiiremini sõidad, seda ohtlikum on aga laine.

Laevad liiguvad kiirusega kuni 40 sõlme ehk 75 km tunnis. “Huvitaval

kombel sõltub kiirlaevade lainete kõrgus oluliselt nädalapäevast ja kellaajast,”

ütleb Soomere. “Hommikul kell kaheksa on laine mõistlik, aga kella nelja ajal

pärastlõunal on mõnel laeval väga karm laine taga – kas hilines või juhtus

midagi muud. Kiirustatakse valel ajal vales kohas – sellega häiritakse

mereelustikku ja rikutakse randu. Kui laevad liiguksid täpselt sõiduplaani

järgi, oleks olukord lihtsam.”

Soomere sõnul aitaks kiirusepiirangute seadmine, praegu seda teha aga ei saa

– maailmas pole laevadele ette nähtud mingeid üldisi piiranguid, ainult

Projekti käigus selgus, et tõepoolest võivad kiirlaevade

tekitatud lained purustada Viimsi poolsaare, Aegna ja

Naissaare randu. Eesmärgiks on korraldada laevaliiklus

selliselt, et lained merepõhja, kaldaid ja väikealuseid ei

ohustaks.

9

kohalikke. “Meie eesmärk pole kiirlaevade ära keelamine, vaid esmalt mõista,

mis toimub,” ütleb Soomere, “kus on oht ja kuidas seda saaks vähendada.

Sellega me alles tegeleme. Lihtne oleks ju öelda, et seame 20 sõlme

piirkiiruseks ja kõik. Nii on tehtud paljudes kohtades, näiteks Uus-Meremaal,

kus sadamates ja ranniku lähedal võib liikuda kuni 20 sõlme tunnis. Ka seal

on piirangu kehtestamisele eelnenud vastav uuring.

Piirangu seadmisel peab mõistlik olema. “Inimestel on kiire ja Tallinnast neli

tundi Soome loksumine ei meeldi kellelegi. Kiirust ei pea palju vähendama, 20

sõlme sobib Miiduranna ja Pirita vahel sõitmiseks, aga Aegna kandis võiks

olla kiirus juba 25, kohati 30 sõlme. Sügavamal võib kiiremini sõita.“

Tallinna lahel on väga tihe laevaliiklus, mis tulevikus tõenäoliselt kasvab ja

see on meie tundlikule riimveelisele ökosüsteemile liiast. Seepärast uuringud

jätkuvad.

During the project it came out that waves of a high-

speed boat can damage Viimsi peninsula and beaches

of Aegna and Naissaar. The goal is to arrange boat

traffic so that waves wouldn’t damage seabed and

shores.

Maapõue geoloogilised uurimistööd / Earth crust geological researches

Maapõue alased eriprojektid / Earth crust related special projects

Maapõue alase poliitika teostamine ja rahvusvahelised suhted /

Realization of earth crust related politics and international relations

KOKKU / TOTAL

4 779 000

2 729 500

570 000

8 078 500

MAAPÕUE ALAMPROGRAMMID / EARTH CRUST SUBORDINATE PROGRAMSEELARVE KROONIDES / BUDGET IN KROONS

2KESKKONNA-TEADLIKKUS

11

JÄÄTMEHOOLDUSKOOLITUSTVAJAB IGAÜKS

PRÜGINDUS VAJAB ÕPPIMIST. Pole vist liialdus väita, et Eestimaa pale on üsna

prügine. Vähe sellest, et igat masti pisiprügimägesid on lausa lugematul arvul

– lisaks on prahti täis ka metsad ja teeservad. Sestap pole stardipositsioon

üleminekuks europrügilate aega just teab mis soodne. Aga ühel päeval

mõistaksime Euroopa Liidu nõuetetagi, et vanaviisi edasi ei saa. Et muutused

võimalikult kiirelt ja valutult sünniksid, vajame prügikäitlusegi vallas õpetust

– igaüks meist, hällist hauani.

Europrügilate rajamine nõuab tohutuid investeeringuid,

jäätmehoolduskoolitus on hoopis odavam.

2000. aasta sügisel käivitunud kaks aastat vältav Kagu-Eesti

jäätmehoolduskoolituse projekt peab targaks aidata 66 omavalitsuspiirkonna

inimesi Võru-, Valga-, Põlva-, Tartu- ja Jõgevamaalt. Esimeses järjekorras

tähendab see vastutavate ametnike erialakoolitust ning valdade jäätmekavade

ja jäätmehoolduseeskirjade koostamist, aga ka elanike ja ettevõtete

teavitamist jäätmehoolduse tähtsusest. Projekti põhirahastaja on

Keskkonnainvesteeringute Keskus, oma panuse on andnud Soome ja Eesti

keskkonnaministeerium ning omavalitsused. Varem peeti samalaadne koolitus

Lääne- ja Saaremaal, niiviisi oli Kagu-Eesti rahval võimalik kasutada

eelkäijate kogemusi ja õppida vigadest.

SOOME JÄÄTMESILD. Tuntud laulusalmi parafraseerides “Ei saa me läbi Soometa!”

– prügiprobleemide lahendusi tasub tõesti põhjanaabrite juures vaatamas

käia. Kui sealpool Soome lahte küsida: “Aga mis juhtub siis, kui inimene oma

prahi metsa alla viib?”, siis reeglina ei saada küsimusest aru, sest keegi lihtsalt

ei tee nii. Miks siis mitte uurida, kuidas sugulasrahvas selleni jõudnud on.

Avaseminari järel, kus lõid Eesti asjatundjate kõrval kaasa Turu ülikooli

täienduskoolituskeskuse ja Varsinais-Suomi maakonna koolitajad, tehtigi

rohke osalejaskonnaga, kus esindajaid kõigist 66-st osaleja-vallast, õppereis

lahe taha. Järgimist väärivaiks peeti valdade ladusat koostööd, pikaajaliste

tegevuskavade kindlust, perefirmade tõhusust ning tööd elanikkonnaga.

Peetud on hulk tõsiseid seminare ja nähtud vaeva valdade

jäätmehoolduskavade koostamise kallal. Paraku pole seadusandjad loodetud

kiirusega töötanud, nii pole veel ei üleriigilist ega maakondlikku jäätmekava

ning see ei lase ka kohalikke kavu ja eeskirju lõpuni valmis teha.

Sugugi mitte vähem tõsised pole olnud lastele mõeldud ettevõtmised.

12

Põhikooliealiste joonistusvõistlusel lõid kaasa kõik projektis osalevad

maakonnad, ühtekokku joonistati 530 pilti, muidugi ikka prügiteemadel.

Piltidest seati kokku rändama läinud näitus. Võrumaa muuseumis joonistati

näituse aegu veel prügihoolde-alaseid plakateid ja sellest üritusest kujunes

tõeline jäätmekäitluse diskussioon.

Laste joonistusi kasutati ka projekti raames koostatud trükises, mis õpetas

rahvast kodust jäätmekäitlust tegema. Koolide, lasteaedade ja omavalitsuste

kaudu levitati bro‰üüri enam-vähem igasse kodusse. Raamatukesega oli

kaasas ka küsitlusleht; saadetud vastustest selgus, mida teevad kagueestlased

oma jäätmetega täna.

KOOSTÖÖ EDENEB. Projekti Eesti-poolne koordinaator, Võrumaa

keskkonnateenistuse juhataja Ena Poltimäe peab sügisel lõppeva projekti

suurimaks saavutuseks seda, et vallad on hakanud omavahel tõeliselt

koostööd tegema. Vähemalt sama oluliseks loeb Poltimäe asjaolu, et muidu

ikka kõrvalise ja tüütuna tundunud prügikäitluse teema on jõudnud

volikogudesse. Kagu-Eesti prügila peatne tulek paneb omavalitsusi mõtlema

selle üle, kuidas prügihulka vähendada. Usinalt on hakatud kirjutama

rahataotlusi KIK-le – ja esimesed tulemused on käes. Võrumaal said mitu

valda raha ohtlike jäätmete konteinerite hankimiseks. Väga olulisel määral on

tihenenud nii maakondade keskkonnateenistuste omavaheline koostöö kui ka

nende ühistegevus valdadega. Sellises heas õhkkonnas võib päris julgelt

vaadata ka ühise ettevõtmise järgmisele tõsisele etapile, Kagu-Eesti prügila

rajamisele.

Kagu-Eesti jäätmekoolituse projekti suurim

saavutus on valdade omavahelise koostöö

algatamine. Siiani kõrvalise ja tüütuna

tundunud prügikäitluse teema on jõudnud

volikogudesse.

13

South-East Estonia’s w

aste educational project’s

biggest achievement is that counties are now

co-operating. The issue of waste m

anagement

that has been secondary and tiresome until now

has reached municipal councils.

Meedia / Media

Trükised / Prints

Keskkonnakoolitus erinevatele sihtgruppidele / Environmental education for different target groups

Noorsoo keskkonnaalane koolitus / Juvenile environmental education

Valitsusvälised organisatsioonid ja muud / Organizations outside of the government and others

KOKKU / TOTAL

5 876 000

3 254 000

2 202 000

2 121 000

1 347 000

14 800 000

KESKKONNATEADLIKKUSE ALAMPROGRAMMID / ENVIRONMENTAL AWARENESS SUBORDINATE PROGRAMSEELARVE KROONIDES / BUDGET IN KROONS

3VEEKAITSE

VÄNDRA-RAHVAS SAIMÄDAMUNAD JA ROOSTERAUAVEE SEEST KÄTTE

PESEMISEST MUSTAKS. Kolme tuhande elanikuga Vändra alev vajaks head

äriideed. Nimelt kõrgub ühe viiekorruselise maja kohal tünn, mis sisaldab

kaks ja poolsada kuupmeetrit õhku. Selle, pealt lahtisena seisva tünni, võiks

midagi vahvat täis toppida. Mis ta, tühi, tühjalt püsti seisab.

Salme Rebase korteriaknasse paistab see hiiglaslik vaat kenasti kätte. Veel

aastapäevad tagasi oli mahukal anumal Salme jaoks eluline tähendus – sealt

ammutas tema ja teised Vändra elanikud, kelle köögikraan linnaaluse

torustikuga ühendatud, vett.

Vesi oli punane kui poriporgand ja haises täpipealt samamoodi, nagu oleksid

munad suurest seismisest kätte halvaks läinud. Juua see raua ja mädamuna

sigitis ju hädapärast sündis, kuigi alalhoidlikum rahvas tavatses joogipoolise

enne pruukimist läbi kupatada. Pesta oli teisega aga üks rist ja viletsus. Panid

näiteks lapsed vanni, et puhtus ning hügieen ja muu säärane. Võtsid siis

põngerjad parajal hetkel kümblusnõust välja, ja mis selgus? Nagamannidel

justkui õlikord peal! Nühkisid siis lapsed rätikuga kuivaks-krudisevaks.

Varem või hiljem olid rätikud täis kõike seda, mille pärast lapsed vanni

saadeti. Mustad saunalinad on aga korraliku perenaise vaenlased. Rättide

puhtaks saamisega olid aga omad hädad. Juhtusid teised algupäraselt valged

olema, oli loomuliku blondi säilitamine kunst omaette. Valgenda rätte või

lolliks, paari pesukorra järel kulusid kuivatusriided vees oleva raua mõjul

kahvatukollaseks.

Köögikraani veefiltreid pesi hoolas perenaine ülepäeviti, kummikindad

küünarnukini kistud, muidu ei saanud pärast käsi puhtaks. Kõiksugu vett

vajavad masinad ja anumad kippusid roostetama.

UUS AJASTU. Üheksakümnendate lõpus pesti teedealune veetrass läbi, lootuses, et

ehk annab vanade torude küürimine veele uue värvi. Paar nädalat püsis asi

parem, siis hakkas jälle laua peale unustatud veeklaasi põhja metalli

kogunema.

13. detsembril 2001 saadeti linna veega varustav Turu tänava pumbajaam

koos viiekorruselise maja otsa ehitatud lahtise veetorniga pensionile. Linna

servas alustas tööd sinna juba kümmekond aastat tagasi rajatud kolme

puurkaevuga pumpla. Mis aga tähtis – kaevude-pumpade tööd asus toetama

15

16

veepuhastusjaam.

Puurkaevudest on esimene ja kolmas 50 meetri sügavused, teine ulatub otsaga

40 meetri piirimaile. Vett ammutatakse kahekümne meetri sügavuselt. Maa

alt kätte saadud vesi läheb kõigepealt tünni, kus ta imepisikesteks piiskadeks

pihustatakse. Piisad hakkavad tünni kaane alt põhja poole kukkuma, see pole

aga teps lihtne. Anum on risti-põiki-lapiti täis suurte aukudega torujuppe,

selliseid, mida võiks saada tubli silmasuurusega tugevast võrkaiast. Neid

õhulisi torusid pidi allapoole kulgedes ronib vee seest välja mädamunalõhna

tekitav väävelvesinik.

Samal ajal saab vees pesitsevast kahevalentsest rauast õhuga kokku puutudes

kolmevalentne raud. Rooste põhjustaja eemaldatakse järgmistes tünnikestes.

Selle sees on liiv. Liivast läbi vajudes jääb raud veest maha, nii lihtne see ongi.

Vajadusel saab veepuhastusjaamas vett veel ka UV-kiirguse abil puhastada

või suurlinnakombel kloorida.

Puhastatud vesi rändab kahte 150-kuupmeetrilisse mahutisse. Kui Vändras

kraani keerata, läheb vesi mahutist kraani, puhastist mahutisse, kaevust

puhastisse. Automaatika.

Puhas ja lõhnatu vesi läks Vändrale maksma umbes miljon krooni, ülejäänud

kolm andis KIK.

Joogivesi teeb veel muret paljudes Eesti

paikades. Vändras lahenesid mured aastaid

tagasi ehitatud veehaarde kasutusele

võtmisega, pumplate rekonstrueerimisega ja

veetöötlusjaama ehitamisega.

17

Drinking water is still a problem in many

places in Estonia. Vändra solved this

problem by reconstruction of pumping

station and by constructing a water

treatment facility.

Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse ja ratsionaalne kasutamine /

Surfacewater and coastal sea protection and rational use

Põhjavee säästev kasutamine ja kaitse / Groundwater-saving use and protection

Jääkreostuse likvideerimine / Disposal of waste

Mitteehituslikud projektid / Non-construction projects

KOKKU / TOTAL

77 388 702

14 140 304

12 226 060

8 976 710

112 731 776

VEEKAITSE ALAMPROGRAMMID / WATER PROTECTION SUBORDINATE PROGRAMSEELARVE KROONIDES / BUDGET IN KROONS

4 VÄLISÕHUKAITSE

19

MAAILMATASEMELKÜTUSELABOR PEABKÜMMET AMETIT

SAASTAVATE AINETE JÄLIL. Puhtusest läikivad laboriruumid, valgetes kitlites oma

tööd tundvad teaduskraadidega keemikud, mitmeid miljoneid maksvad

aparaadid-automaadid. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kaasajastatavat

kütuselaborit kujutatakse ette veidi teisiti, vähemalt bensiinihaisusena. Kuid

tegu on justkui doonorikabinetiga, kus inimesed haigete tarvis oma verd

loovutavad. Aga siingi ollakse väljas tervise kaitsel. Selle nimel, et näiteks

automootorid, kust kütuse põledes lõpuks toss tänavatele ja teedele satub,

üleliia kõike elavat ja elutut ei muserdaks ega rikuks.

Laborile nurgakivi panek langeb kümne aasta taha, mil Eesti

Keskkonnauuringute Keskuse praegune asedirektor Margus Kört oli Tallinna

Tehnikaülikooli keemiatudeng ja kavandas seal oma diplomitöös, kuidas

kindlaks teha need laevad, mis oma jääkõliveed või masuudi vargsi merre

lasevad.

Nüüdseks on uurimisviis välja arendatud ning mere puhtuse ja reostajate

tabamise nimel tehakse kütuselaboris taolisi uuringuid vaata et iga päev. Ent

mured on hoopis laiemad. Kütused, õlid ja nende jäägid, mis atmosfääri,

mulda või vette satuvad, võivad sisaldada mitmeid ohtlikke komponente –

väävlit, kloori, raskmetalle ja muudki. Eelmisel aastal saadeti Kütuste

Ümarlaua poolt Euroopa Komisjonile kiri, et olukord kütuste osas on meil

üsna kontrollimatu. Mootorid ei pea vastu, kütuseid segatakse. Et süüdlasi

leida, selleks läheb vaja eeskätt mitmesuguseid kromatograafe, millest igaüks

maksab pool kuni poolteist miljonit krooni. Kromatograaf on väga tundlik

analüsaator, mis määrab ära pisemategi ühendikoguste olemasolu uuritavas

aines, loomulikult siis ka igat sorti kütustes ja õlides.

ÜKS LABOR, KÜMME AMETIT. “Meie nõuded on seni olnud rohkem isiklikud, mitte

niisugused, mis tulenevad Euroopa Komisjoni nõuetest,” räägib Margus Kört,

“seal ei muretseta, et halva bensiini pärast mõnel mootor kokku jookseb, vaid

nõutakse, et automootoris kütuse põletamisel tekkinud jäägid keskkonnale –

taimedele, loomadele ja kultuurimälestistele – ohtlikud poleks. Seepärast on

vaja kogu kütuseturg Eestis kontrolli alla saada.”

Edaspidi tuleb igal aastal teatada Euroopa Komisjonile, kas meie kütuseturg

vastab nõuetele täielikult, ja kui ei, siis milliseid meetmeid Eesti riik

20

rakendab, et turul kontrolli saavutada. Seepärast on kallite analüsaatorite

ostmiseks saadud raha PHARE programmi kaudu ning Eesti-poolne osa

pandud sisse KIK-i kaudu.

Äsja jõudis kohale raskmetallide, eeskätt plii, aga samuti uraani, molübdeeni,

vase ja tsingi määramise seade. Neist elementidest on kõige eluvaenulikum

plii ehk seatina. Meil on looduses seda isegi palju. Eestimaa igas mullatonnis

keskmiselt 17 grammi. Maailma muldades on see arv keskmiselt vaid 10.

Arstide poolt lubatav piirväärtus on küll 37, aga kui sadadest tuhandetest

summutitorudest seatina meile iga päev keskkonda juurde lisanduks, võiksime

jõuda ohtliku piirini. Et seda ei juhtuks, tarbitakse pliivaba bensiini. Ent igaks

juhuks on vaja siiski ka selles osas kütusel silm peal hoida.

Ka kütuste utiliseerimiseks on oma nõuded. Näiteks enne vanade trafode

Küt

usel

abor

on

häda

vaja

lik,

et

mää

rata

mitt

e ai

nult

ved

elkü

tust

e

kval

iteet

i, va

id k

a re

ostu

se a

llika

id

ning

kas

utat

ud õ

lide

utili

seer

imis

e

võim

alus

i.

21

väljavahetamist uuritakse, ega klooriühendite kontsentratsioon õlis ületa

lubatud taset. Kui trafoõlid tavalises katlamajas ära põletada, paiskuvad

korstna kaudu atmosfääri loodust reostavad ühendid. Madalal temperatuuril

põletamisel võivad tekkida mõnikord algsetest veelgi mürgisemad

klooriühendid. Need lagunevad aeglaselt ja ladestuvad rasvades, mõjutades

eeskätt hüljeste, samuti kalade ning miks mitte inimesegi järglaste saamist.

Kütuselabor on alles loomisjärgus, see peaks valmima 2005. aastal. Labori

teenuseid saavad kasutada kõik riiklikud järelevalve organisatsioonid –

tarbijakaitseamet, energiaturu inspektsioon ja keskkonnainspektsioon. Ning

salakaubandusele jälile saamiseks ka tolliamet. Mitut maailmatasemel laborit

Eestil üles ehitada pole mõtet.

Fuel laboratory is indispensable not

only to determine the quality of liquid

fuel, but also to determine the root of

the contamination and the options to

utilize used oils.

Välisõhu kvaliteeti iseloomustavate saasteainete heitkoguste jälgimine /

Supervision of waste material waste amount that characterizes air quality

Rakenduslikud uuringud / Applicable researches

Rakenduslikud tööd / Applicable jobs

Saasteallikatest eralduvate heitkoguste jälgimine /

Supervision of waste amount that segregates from waste source

KOKKU / TOTAL

5 359 200

2 056 288

1 535 000

395 000

9 345 488

VÄLISÕHUKAITSE ALAMPROGRAMMID / AIR POLLUTION PROTECTION SUBORDINATE PROGRAMSEELARVE KROONIDES / BUDGET IN KROONS

5TEHNIKA

23

ET PLASTMASSIDLOODUSES LAGUNEKS

SÕBRALIK PLASTMASS. Keda poleks häirinud põõsa all tolgendav plastmasskott

või teeveerel vedelev tühi plastmasspudel. Vahest neid, kes oma prahi

loodusesse viskasid. Vahel aga juhtub ka heausksel, et mingi pakend kusagile

maha ununeb. Looduse puhtaks korjamine on kallis lõbu. Kui saaks leiutada

sellise plastmassi, mis laguneks vähemasti nagu paber, mis siis viga oleks.

Tartu Ülikooli biokeemikute poolt avastatud bakter oskabki valmistada

plastmassi, mis looduses laguneks nagu loomanahk. Aga et sellest plastmassi

toota saaks, tuleb esmalt teha katsed laboris. Siis stendikatseid. Seejärel juba

katseid väiketootmises. Et idee edasi areneks ja arendustegevus plastmassiks

saaks, kulub palju raha. Esimeseks sammuks, biodegradeeruvate plastmasside

katsetootmise ettevalmistamiseks teadlased KIK-ilt raha saidki.

Bakterite poolt valmistatud plastmassist kilekotti tavalisest, naftast

valmistatud plastmasskotist ei erista. Vahe on ainult selles, et üks laguneb

kähku, kui metsa alla või prügimäele satub, teine aga väga aeglaselt. Kuid

bakterite toodetud plastmassi toore on siiani tunduvalt kallim naftakeemia

tootest. See on põhjus, miks siiani maailmas ühtki suurt bioplastmassitehast ei

ole.

MÕTTETÖÖ PRODUKT. Tartu teadlased leidsid paari aasta eest ühe bakteri, mis oma

omadustelt lubab plastmassi hinda langetada. See bakteri Bacillus coagulans

tüvi on omadustelt teistest erinev näiteks võime poolest taluda kõrget

temperatuuri. “Meie bakter töötab veel 57-kraadises keskkonnas ning

valmistab piimhappe L-isomeeri,” iseloomustab leiutist Tartu Ülikooli

geneetikaprofessor Ain Heinaru. L-isomeer tähendab seda, et bakteri poolt

tehtava piimhappe molekulid on kõik ühte ja sama kätt. Neid on looduses

kahekäelisi, ja kui toodangus oleks tegu seguga, halveneksid plastmassi

omadused. “Meie tahame toota elastset plastmassi,” ütleb Heinaru.

Tartu teadlaste bakter on mõttetöö produkt. Otsiti seda, mis ka hiljem leiti.

Bakterit otsiti looduslikust keskkonnast, näiteks märjast viljahunnikust.

Leitud bakter on hea tükeldaja ja talub hästi hapnikku. Kuna see talub ka

soojust, hoitakse tootmisprotsessis kokku energiat – pole vaja kääritamisel

tõusnud temperatuuri jälle alandada.

Nüüd on asi jõudnud niikaugele, et bakteritüvi on deponeeritud Saksamaal

peetavasse rahvusvahelisse kollektsiooni. “Kui tahame plastmassitehast

ehitada Eestisse, peame ka järgmise sammu siin astuma,” iseloomustab

24 Bio

chem

ists

of T

artu

Uni

vers

ity

disc

over

ed a

bac

teri

a (B

acill

us c

oagu

lans

)tha

t

can

mak

e pl

astic

that

dec

ays

in n

atur

e lik

e an

imal

ski

n. T

he r

oad

to p

rodu

ctio

n is

still

long

. Fir

st th

ere

has

to b

e do

ne e

nvir

onm

enta

l exp

ertis

e fo

r ex

peri

men

tal

prod

uctio

n, th

e tr

ial r

esul

ts h

ave

to b

e sy

stem

ized

, pro

duct

ion

para

met

ers

have

to b

e ch

osen

, and

was

te m

anag

emen

t is

sues

nee

d to

be

solv

ed.

Tartu Ü

likooli biokeemikute poolt avastatud bakter oskab valm

istada

plastmassi, m

is looduses laguneb nagu loomanahk. Tootm

isesse

jõudmiseni on siiski veel pikk m

aa, esmalt tuleb teha katsetootm

isele

keskkonnaekspertiis, süstematiseerida katsetulem

used ja valida

tootmisparam

eetrid ning lahendada jäätmekäitlus.

25

Heinaru olukorda. Järgmiseks sammuks on teha katseid suuremate koguste

peal, kui laboris võimalik. Ehk insenerikeeli stendikatseid. Stendi ehitamiseks

ja sellel teostatavateks uuringuteks vajatakse Heinaru sõnul 12,6 miljonit

krooni.

NOORUSLIK BAKTER. Bioplastmassi suurtehas maksaks Heinaru hinnangul 1,2

miljardit krooni ja selle hind tõuseks neljakordseks, kui tehas ka ladusalt

käima läheks.

Plaanitav tehas ei valmistaks ainult tooret bioplastmassi jaoks. Viljaterast

saab mikroobisööde, ent üle jääb taimevalk gluteen, mis kulub maailmas ära

kleepainete ja kilede tootmiseks. Teiseks oluliseks tooteks oleksid piimhappe

estrid. “Nende turuväärtus üha tõuseb,” ütleb Heinaru. Just piimhappe

produktidega asendatakse praegu toiduainetööstuses kasutatavat sidrunhapet

ja äädikhapet. Neid aineid vajab ka moodne parfümeeriatööstus kui inimese

nahale omaseid aineid. Just piimhape hoiab vee nahast aurustumast ning

seega säilitab naha ka kauem noorusliku. Piimhapet on hakatud reklaamima

kui noorendavat agenti, sest selle ühendid aitavad nahas vett siduda, see aga

on nooruse kriteeriume.

Põhimõtteliselt saaksid piimhapet toota vadakust ka piimatööstused, kuid

sealt saadud kogus ei rahulda vajadusi ja ka hind pole konkurentsivõimeline.

Kuid maailmas mitmeks tarbeks patenteeritud bakteritüvedest jõuab

toomisesse vaid murdosa. Sellest hoolimata – või just seetõttu – on Eesti

teadlastel lootust vähema raha, ent täpsema mõttetööga tulemusteni jõuda.

Liikuva vee- ja pinnaselabori ost / Buying of a moving water and soil laboratory

Puidujäätmete loodussõbralik käitlus ja kasutamine kütteks /

Wood waste nature friendly management and use for fuel

Biodegradeeruvate plastide katsetootmise ettevalmistamine /

Preparation of degrating plastics for trial manufacturing

Elektri ja soojuse koostootmine Pääsküla prügilas /

Co-manufacturing of electricity and heat at Pääsküla dump

Meteoautomaatjaam Haapsallu / Meteo automatic station to Haapsalu

Bensoehappe kuubijäägi utiliseerimine (Velsicol) / Utilization of benzoic acid cube residue (Velsicol)

Nasva-Mändjala järve ranniku kaitse ja puhkeranna taastamisuuring /

Protection of Nasva-Mändjala lake and re-establishment of resting beach

Puhtama tootmise rakendusprojektid tööstuses /

Exploitational projects of cleaner manufacturing in the industry

Keskkonnajuhtimissüsteemide (EMAS) rakendamine / Exploiting EMAS (Eco-Management and Audit Scheme)

KOKKU / TOTAL

1 000 000

512 000

300 000

300 000

255 000

250 000

250 000

180 000

72 000

3 119 000

TEHNIKA ALAMPROGRAMMID / TECHNOLOGY SUBORDINATE PROGRAMSEELARVE KROONIDES / BUDGET IN KROONS

6JÄÄTMEKÄITLUS

27

UIKALA EI KARDA PRÜGILAT

PARDID TIIGIL. Väravavalvurist noormees on üsna otsekohene: kelle juurde, mis

asja pärast? Häälte peale loivab kuudist välja koer. Taamal võrgu kõrval

paistab teinegi kuut. Kahe meetri kõrgust võrkaeda on siin kokku poolteist

kilomeetrit. Võrkaiast väljaspool kulgeb veekraav. Seespool killustikuga

kaetud tee.

Siiski pole tegu vanglaga, vaid prügilaga. Uikala prügila avati 2001. aasta 2.

jaanuaril ning see on järjekordne uue põlvkonna prügila Eestis. “Tõmbasime

prügiväljale omakorda võrgu ette, et tuul prahti laiali ei kannaks,” näitab

prügila tegevdirektor Mati Toovis. Plats on tõepoolest puhas, kontorihoone

kõrval kasvab lilleaed ja kogumistiigilt tõuseb lendu pardiseltskond. “Eks vesi

sügiseks ikka reostu,” arvab Toovis tiigist, kuhu kogunevad prügiplatsi

uhtuvad vihmaveed, “siis peame selle Kiviõli puhastusjaama viima.” Nii et

prügila peab hakkama oma reostust edasi viima? Toovis arvab, et targem

oleks ehitada oma reoveepuhasti. Nii nagu see kuuldavasti Klaipedas toimib.

Praegu aga kasutatakse basseini ka veevõtukohana. Tulekahju tõrjumiseks.

Juhul, kui see tõesti peaks tekkima, saab siis ülekuumenenud prügilat

kahesajameetrise vooliku kaudu maha jahutada.

VALLAD OMANIKUD. Ida-Virumaa prügila Uikalas oli 2001. aasta prügilate ja

jäätmekogumiskeskuste ehituse alamprogrammi suurim projekt. Selle

ehitamiseks saadi KIK-i kaudu 27 miljonit krooni, lisaks veel siit-sealt. Uikala

osanikuks on astunud viis omavalitsust – Kohtla-Järve ja Jõhvi linn ning

Jõhvi, Toila ja Kohtla vald. Teised lähiümbruse omavalitsused osanikuks ei

soovinud. Lääne-Virumaa poolsed näiteks arvavad, et ehk on hoopis

Rakverre odavam jäätmeid vedada. Uikala tahab prügitonni eest saada 200

krooni. Eraisikult aga mitte midagi. Ka ehituspraht, mida saab näiteks prügila

katmiseks kasutada, võetakse vastu tasuta. Sellegipoolest on eratoojaid vähe.

Bensiin maksab.

Uikala pole ehitatud päris tühjale kohale. Siinsamas, küll viis kilomeetrit

Jõhvi linna poole, oli vana prügimägi. Praegu seda usinalt kaetakse. Uikala

peale hakati mõtlema juba 20 aasta eest, projektidki olid valmis. Uikala

asukoht on soodne selles mõttes, et asustust lähikonnas pole. Lähim talu,

seegi pooltühi, on poole kilomeetri kaugusel. Nõnda pole ka siin elanike

protesti, et prügila kõrval elada ei taheta.

JÄÄTMEID SORTEERITAKSE. Protestiks

pole põhjust ka neil, kes kartsid, et

prügimägi hakkab kahejalgseid

huvilisi ligi meelitama. “Katsetasid

küll, aga kui nägid, et on valvurid

ja koerad, siis jätsid rahule,” ütleb

Toovis, “see siin on ikkagi asutus,

kuhu kõrvalisel asja pole.” Siiski

kahejalgseid on. Kajakad tassivad

sinna oma kalu, mis roiskuma

kipuvad.

Uikala prügila on arvestatud

töötama 33 aastat. “Iga kolme

aasta järel peab mõtlema uue välja

kasutuselevõtule,” ütleb Toovis.

Praegu töötab siin viis inimest,

lisaks valvefirma töötajad. Jäätmeid

püütakse ka sorteerida. Pudeleid

pole sealt enam palju leida, küll aga

koguneb ajapikku metalli,

plastikut. Ka ohtlikke jäätmeid on

sekka sattunud, tavalisemalt

akusid, mida siis välja korjatakse,

et sobilikku hoidlasse saata. Plaanis

on avada orgaaniliste jäätmete

kompostiväljak.

Esimesel tööaastal plaanitakse

vastu võtta 20 000 tonni jäätmeid.

Projekti kohaselt on Uikala maht

25 000 tonni aastas. Kui kõik selle

8,5 hektaril asuval alal kergitatavad

mäed jõuavad 24 meetri kõrguseni,

tuleb ümber kolida. Sinnamaani on

aega, ja nõnda võivad kaks

graniitrahnudele maalitud rõõmsat

prügikolli Uikala prügila väravas

veel aastakümneid oma valdusi

valvata.Prü

gila

on

asut

us, k

uhu

kõrv

alis

el

inim

esel

asj

a po

le. N

ing

mis

vas

tuta

b

kesk

konn

a se

isun

di e

est

ja k

a om

a

lähi

ümbr

usko

nna

välja

näge

mis

e ee

st.

Uik

ala

püüa

b ne

id n

õude

id t

äita

.

28

29

Dum

p is a place where outsider has no

reason to go to. A dum

p is also

responsible for environment’s condition

and its surrounding appearance. Uikala

is trying to meet these standards.

Tavajäätmete käitlemine / Management of regular wastes

Prügilate sulgemine / Closing of dumps

Ohtlike jäätmete käitlemine / Management of dangerous wastes

Projektid, uuringud, planeeringud, arengukavad, tehnoloogilised projektid /

Projects, researches, planning, development schedules, technological projects

KOKKU / TOTAL

29 245 194

25 209 500

850 000

663 000

55 967 694

JÄÄTMEKÄITLUS ALAMPROGRAMMID / WASTE MANAGEMENT SUBORDINATE PROGRAMSEELARVE KROONIDES / BUDGET IN KROONS

7LOODUSKAITSE

31

MATSALU VÄÄRIB OMA LOSSIEESRINDLASEST KAITSEALA. Rahvasuu nimetab lossiks iga vähegi kopsakamat

mõisa peamaja. Ning seal elanud inimesi lossipreilideks ja lossihärradeks.

Nüüd on Matsalu looduskaitsealal oma loss. Ning mitte ainult loss, vaid ka

hooneid selle kõrval. Penijõe mõisa härrastemaja valmis esimest korda 250

aasta eest. Sambad sai hoone endale külge 200 aasta eest.

Pärast mõisate kaotamist on maja täitnud mitmeid ülesandeid, sealhulgas

olnud eluruumideks lihtsamale rahvale. Nüüd on ring ühtpidi täis saanud ja

teistpidi avardunud. Loss on Matsalu looduskaitseala käsutuses.

Looduskaitseala, mis on Eesti kaitsealade au ja uhkus. Kui midagi neist

välismail tuntakse, on see ju Matsalu. Rändlindude vaatlusandmeid on siit

alates 1870. aastast. Looduskaitsealana tegutseb 45 aastat, 40 neist Euroopa

tähtsamate linnukaitsealade seas. Ja 30 aasta eest kanti Matsalu esimese Eesti

märgalana rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari konventsiooni

nimestikku. Pole ka ime, sest siin on registreeritud 270 linnuliiki, neist

pesitsejatena 170.

“Meie jutukas paadimees kinnitas, et laht olevat väga kalarikas ja kalapüük

tasuv,” kirjutas Eesti looduskaitse korüfee Johannes Piiper 1934. aastal

Matsalu lahest, “haugi saab kevadel jää alt, angerjaid suve läbi, vimba

sügisel, latikat ja siiga hilissügisel enne jää teket.”

KOOSELU TAASTAMINE. Siis hakati loodust kujundama ning Kasari jõgi aeti

sirgeks, et lõpeksid ometi kord need tüütud kevadised üleujutused. Lõppesid

tõepoolest. Ent ühes üleujutuste kadumisega hakkasid kaduma ka kalad, sest

roogu kinni kasvama ja mutta mattuma hakkasid nende kunagised koealad.

1999. aastal püüti Matsalust ametlikel andmetel kala vaid poole miljoni

krooni eest.

Matsalu teeb Matsaluks inimese ja looduse koosolu. Selle mõistlikumaks

muutmise nimel töötab ka looduskaitseala rahvas. Püütakse taastada

rannakarjamaid, ergutada kasutama luhta ja puisniite. Toetatakse säästvat

põllumajandust. Mitmekesistatakse kohalikku majandust. Tõhustatakse

keskkonnaharidust.

Eesti ornitoloogid näevad Matsalu kui linnuala suurima ohuna maakasutuse

lakkamist, aga ka reguleerimata looduskasutust. Inimene hakkab Matsalus

usinamalt tegutsema, kui ta näeb, et riik tema tegevusest hoolib. Üks

hoolimise märke on Matsalu keskus. See ei ole pelk ametimaja. Siin leidub

uudistamist nii juhuturistile kui süvenenuma huviga matkajale. Aga see on ka

32

paik, kus koolitatakse kohalikke elanikke, püütakse ergutada neid tegutsema

kooskõlas loodusega.

Mõneti püütakse Matsalus ajaratast tagasi keerata. Kuid mitte et inimesed

hakkaksid viiskudes käima, vaid et nüüdistehnoloogia toel leida uuesti usk, et

Matsalul on tulevik, et siit ei pea noored kolima ära linna. Vaid tulema

tagasi. Mitte vaid läbilennuks, nagu need tuhanded ja tuhanded rändlinnud,

keda igal kevadel ja sügisel käib vaatlemas üha enam inimesi väljastpoolt

Eestit. Vaid ikka kodu ehitamiseks ja säilitamiseks.

Penijõe mõisa härrastemaja, mille rekonstrueerimiseks KIK raha eraldas, aitab

sellisele tulevikule kaasa.

AInimene hakkab Matsalus usinamalt

tegutsema, kui näeb, et riik tema

tegevusest hoolib. Üks hoolimise märke on

Matsalu keskuse ülesehitamine Penijõe

mõisa härrastemajas ja selle ümber.

33

Aperson starts working diligently

when sees that his or her country

cares about his/her activities. One sign

of caring is building of Matsalu center

to Penijõe manor-house and around it.

Üksikobjektide ja kaitsealade hooldus / Maintenance of joint objects and reserves

Ehitused / Constructions

Liikide kaitse korraldamine / Arranging of the protection of classes

Tsoneeringud ja ekspertiisid / Zoning and expertise

Kaitsekorralduskavad / Protection arrangement schedules

KOKKU / TOTAL

7 677 200

5 947 730

2 515 460

2 294 000

1 125 000

19 559 390

LOODUSKAITSE ALAMPROGRAMMID / NATURE PROTECTION SUBORDINATE PROGRAMSEELARVE KROONIDES / BUDGET IN KROONS

8METSANDUS

35

VÄÄRISELUPAIGAD ON MEIEMETSADE VÄÄRISKIVID

UUS MÕTTEVIIS. Vähem kui kümme aastat tagasi hakkas Euroopa arenenumate

metsariikide, Soome ja Rootsi teadlaste peades ilmet võtma mõte uudset tüüpi

metsakaitsealadest. Idee uudsus seisnes selles, et seni oli metsi kaitstud

suhteliselt vähestes paikades suurtel ja terviklikel maa-aladel. Nüüd jõuti

arusaamani, et palju kindlamini võib liigi säilimist kindlustada see, kui

kaitstakse tema kõige tõenäolisemaid elupaiku väikestel maa-aladel, aga see-

eest hästi paljudes paikades.

Eestis tekkis võimalus uudset tüüpi kaitsealade loomiseks metsaseaduse

vastuvõtmisega 1998. aastal. Seal oli fikseeritud mõiste võtmebiotoop.

Praeguseks on see asendatud kena eestikeelse sõnaga vääriselupaik.

Vääriselupaikade inventeerimise programm käivitati Eestis kohe pärast

metsaseaduse vastuvõtmist 1999. aasta jaanuaris.

Eesti-Rootsi mitmeaastase projekti põhieesmärkideks seati välja töötada

Eestile sobilik vääriselupaikade inventeerimise metoodika, inventeerida Eesti

vääriselupaigad ja korraldada nende kaitse.

Vääriselupaikade inventeerimise metoodika töötasid koos teadlastega välja

Eesti Metsaamet ja Rootsi Östra Götalandi Metsaamet. 1999. aasta juulis

kinnitatud keskkonnaministri määrusega said ametliku õiguse inventuuri

teostamiseks asjatundjad, kes enne on läbinud vastavad eriala kursused.

Koolitus seljataga, asus 74 inventeerijat otsima vääriselupaiku kõikides Eesti

maakondades. Eesmärgiks seati läbi uurida 1 750 000 hektarit. Inventeerida

praktiliselt kõik Eesti metsad, mis jäävad väljapoole juba kaitstud alasid.

UUED TULEMUSED. 2001. aasta juuliks oli inventeeritud 1 300 000 ha metsamaad,

kust leiti 6200 vääriselupaika. Nende kogupindala moodustab uuritavast alast

küll kõigest 1,2 protsenti, kuid kogu selle väljasõelutud kõige hinnalisemate

metsaosade kogumi looduskaitseline väärtus on ülisuur.

Vääriselupaikade tihedus on üsna erinev. Vaesemateks piirkondadeks

osutusid Kesk-Eesti ning Tallinna ja Tartu ümbruse metsad, kus

vääriselupaiku on alla 0,6 protsendi metsamaast. Suhteliselt rohkesti

vääriselupaiku leiti Saaremaal, Hiiumaal ja Lõuna-Eestis, kus vääriselupaiku

on üle kahe protsendi metsamaast.

Üht laadi vääriselupaigad on seotud maastikuelementidega, teised

metsatüüpidega. Esimesed neist asuvad näiteks veekogude kallastel või nende

äärsetel madalikel ja lammidel, väikesaartel ja poolsaartel, järsakutel,

36

põlendikel, aga

vääriselupaikadeks võivad

olla ka üksikud suured

puud või pargid.

Vääriselupaiku leidub nii

arumaade okas- ja

segametsades või

lehtmetsades, märgalade

metsades kui loometsades.

Eesti vääriselupaikade

keskmine pindala on 2,5

hektarit. Väga väike võib

olla üksiku põlispuu

vääriselupaik. See ulatub

vaid mõnekümne

ruutmeetrini. Seevastu

puisrohumaal võib

vääriselupaik ulatuda 20

hektarini.

VÕETAKSE KAITSE ALLA. Kuigi

vääriselupaikade projekti

eesmärgiks polnud

haruldaste liikide

uurimine, leiti üht-teist

huvitavat. Näiteks leiti

Eestis esmakordselt seen

porgandkübarnarmik.

Samblikuliikidest olid

huvitavamateks leidudeks

oliiv-helksamblik ja

mustjas limasamblik, mida

peeti Eestis täielikult

hävinuks. Putukatest

avastati, et seni

üliharuldaseks peetud

mardikas Nothorhina

punctata, millel eestikeelne

Key biotope is an area in a forest, w

hich has the least amount of

negative influence from m

an. The presumption is that there live

plants that are endangered, rare, or otherwise attention

needing in order to adapt to their environment. That is the

reason why key biotopes need protection. V

37

nimigi puudub, elab üsna mitmes paigas.

Kui vääriselupaigad on inventeeritud, järgneb nende ametlik kaitse alla

võtmine. Eramaal toimub see lepingu alusel, riigimaal ministri ettekirjutuse

kohaselt. Paikades, kus vääriselupaiku on tihedamalt, haaratakse nad ühtsesse

kaitsealasse, mille kohta koostatakse ühtne kaitsekorralduskava. Esimesed

vääriselupaigad võeti ametlikult kaitse alla 2000. aastal. See töö jätkub.

Vääriselupaik on vähima negatiivse inimmõjuga

metsaala, kus suure tõenäosusega elavad

ohustatud, ohualtid, haruldased või muul põhjusel

tähelepanu vajavad kitsalt kohastunud liigid.

Sellepärast väärib see kaitsmist.

Erametsanduse toetamine / Supporting of private forestry

Metsaökosüsteemide kaitse / Protection of forest ecosystems

Metsaressursi arvestus / Calculation of forest resources

Metsauuendamine ja taasmetsastamine / Renewing of forests and re-afforestation

Metsateadus / Forest science

Maakondlikud metsandusprojektid / District events on forestry

Metsanduse arengukava / Development schedule for forestry

Metsanduslike ürituste korraldamine / Organizing events dealing with forestry

Rahvusvaheline metsanduslik koostöö / International collaboration

Metsade kaitse ja metsandusprojektide järelvalve / Forest protection and supervision of forestry projects

KOKKU / TOTAL

7 751 000

5 000 000

1 900 000

1 630 000

1 465 000

1 099 000

870 000

440 000

420 000

410 000

20 985 000

METSANDUSE ALAMPROGRAMMID / FORESTRY SUBORDINATE PROGRAMSEELARVE KROONIDES / BUDGET IN KROONS

9JAHINDUS

39

PÕDRA MAJA ASUBMETSA SEES

PÕDRAL SILM PEAL. Pikka aega põtra uurinud Metsakaitse- ja

Metsauuenduskeskuse jahindusspetsialisti Jüri Tõnissoni täita on projekt

“Põdraasurkonna seisund ja ohjamine maakonniti ” – ehk maakeeli öeldes

valvata selle järele, et neid sarvilisi metsaelukaid oleks Eestimaal just nii palju,

kui jahi- ja metsameeste natuke vastandlikud vennaskonnad mõistlikuks

arvavad.

Nüüdne põdrauurimine on hoopis keerukam kui pelk sarvekandjate

jälgimine. Üle on vaja vaadata kütitud loomade alalõualuud, mis annavad

teada kuuli ette jäänud loomade vanusest, vatsasisu ja põdralehmadel ka

sigimiselundid. Paljudel pullidel talletatakse sarvemõõtmed.

Üks suhteliselt proosaline, aga samas tõhus moodus põtrade talvist

paiknemist ja esinemissagedust jälgida on üles otsida ja arvele võtta talve

jooksul metsa poetatud pabulahunnikud. Ent põdra hambaid tunda saanud

taimkategi on kõnekas. 2001. aasta andmed on vähemalt esialgse analüüsi

põhjal rahustavad – kuusekoor on lehtpuude kõrval menüüs teisene,

looduslikult uuenev võsa sobib igati põdra maitse-eelistustega.

Pisut sekeldatakse ka loomade märgistamise nimel. Märgistuskaelustel on

salaküti-silmustega vaid väline sarnasus. Saamamees tahab looma kägistada,

uurija “silmust” pikendav köidik aga on aldis katkema, jättes sarvikule või

nudipeale kaela värvilise krae.

PÕTRU TULEB JUURDE. 2001. aasta andmed kinnitavad, et kõigis maakondades

kosusid asurkonnad mõne protsendi jagu suuremaks; vaid Pärnumaal jäi

arvukus endisele tasemele. Kokku arvati terve riigi kohta oma 10 000 looma,

mis on Keskkonnastrateegia seisukohast üsna paras arv – keskeltläbi 4,2

isendit tuhande hektari kohta. Ligi pooltes maakondades arvati olukord

talutavaks või heaks, ülejäänud pooltes tuleb otsustada, kas lasta põdrakarjal

endiselt suureneda või piirduda arvukuse nüüdistasemega. Prognoosi kohaselt

tuleb aastal 2005 umbes 4000 looma küttide saagiks kuulutada.

Eesti põdrapere keskmine vanus arvatavasti väheneb. Lehmadel oli vanuse

keskmäär mullu 3,9, pullidel 3,5 aastat. Noorenemise põhjusteks arvatakse

nii suurkiskjate küllaltki kasin hulk kui ka vasikate suhteliselt vähene

küttimine. Et juurdekasvu üle polnud põhjust kurta, sellele osutas saja

täiskasvanu kohta täheldatud ligi poolsada vasikat.

Tänavuseks aastaks ennustati vähemalt 5600 vasika sündi, kellest sügisese

40

Finding the right hunting quota is

priceless in hunting. The major value

of elk population’s situation and

leashing project lies in finding the

right hunting quota.

Õige küttimiskvoodi leidmine

on jahinduses hindamatu.

Selles ongi põdraasurkonna

seisundi ja ohjamise projekti

kõige suurem väärtus.

41

jahi ajaks jääb tõenäoliselt alles ligi 4000. Et asurkond ei paisuks, tuleb

küttida tõenäoliselt mitte alla 3500 looma. Kvooti täpsustatakse augustis

sõltuvalt tegelikust juurdekasvust ja metsakahjustustest.

KAITSTA METSA. Teadagi tikub põder metsale ka liiga tegema. Kuusikute puhul

olid kahjud mullu väikesed, ilmselt katsid lehtpuud toidulaua. Küll aga

süvenesid põdrakahjustused männikutes. Kui põtru saab rohkem, tuleb enam

arvestada ka metsakaitse vajadustega. Mitte üksnes koguda teavet värskete

kahjustuste kohta, vaid ka puistuid kaitsta. Kaitsta aitab ka loomade

kindlustamine talitoiduga ehk hoole. Võib siiski väita, et üksnes hoole ei

suuda asendada looduslikku toidulauda ega talvistest raietest saadavat

toidulisa.

Läinud aasta tööd kokku võttes märgib Jüri Tõnisson, et põdraasurkonna

hoiuks on Eestis lähiaastail suhteliselt head võimalused. Kogutud rikkalikke

andmebaase ja nende kättesaadavust arvestades ei pea jätkama tühjalt kohalt.

Arenguvõimaluste teostumisest on suur osa kätketud kõigi ohjamislülide

koostöösse ja koolituse arendamisse. Kuid projekti kõige suurem väärtus on

siiski põtrade õige küttimiskvoodi leidmine. Seepärast KIK põdraasurkonna

projekti toetaski.

Jahimaade korraldus / Hunting ground arrangements

Lasketiirude ehitus / Shooting range construction

Ulukiuuringud / Game examinations

Eriõpe ja ulukite arvukuse reguleerimine / Special education and game multitude regulation

Õppebaasid / Educational bases

Ulukikaitse ja rahvusvahelised koostööprojektid / Game protection and international collaboration projects

Bioloogiline mitmekesisus / Biological manifold

Kokku / Total

975 000

494 000

348 000

220 000

193 000

145 000

40 000

2 415 000

JAHINDUS ALAMPROGRAMMID / HUNTING SUBORDINATE PROGRAMSEELARVE KROONIDES / BUDGET IN KROONS

10KALANDUS

43

KALALAEVAD SATELLIITIDEVAATEVÄLJAS EHK TEHIS-KAASLASE EEST PEITU EI POE

USALDUS JA KONTROLL. Eesti on mereriik ja kalurid läbi aegade tema pärisosa.

On püütud oma vetes ja traalitud mujal ilmas, eriti Atlandil. Ei ole see teisiti

nüüdki. Ainult et iga laeva meeskond, kes püügiretkele tõttab, peab teadma,

kus ja millal püüda ning kui palju ja mis sorti elushõbedat kaldale tuua.

Eeskirjad on täitmiseks, aga pahatihti ka eiramiseks. Kuidas siis ühe või teise

aluse käitumist kontrollida? Osal kaugpüügilaevadel on kaasas vaatleja, kes

jälgib reeglitest kinnipidamist. Tegevusest on ülevaade ka

kalakaitseinspektoritel. Ja eks sadamateski pea saagi kohta aru andma. Kuid

ajad on muutunud ja nõuded uute kontrollimisvõimalustega samuti.

Viibides Eesti Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Tarvo Roosega

nende kalalaevade jälgimiskeskuses ja silmitsedes hoolega ekraani, torkab

selle keskosas kõigepealt silma ebakorrapärane hulknurgakujuline ala. Selle

piirilt paistavad ka laevukesed. Ei, laevade põhjalaskmist siin ei mängita.

Hoopistükkis vaadatakse, kuidas meie kalalaevad Gröönimaa ja Kanada

ranniku vahelisel alal krevette püüavad. “Ja vaat, selle hulknurga sisse ükski

laev krevette püüdma minna ei tohi, sest seal on kudemisala,” rõhutab Tarvo

Roose. “Tõsi, üle selle ala võib sõita. Kas seal aga püütakse või sõidetakse,

selle saab siit mõne tuhande kilomeetri kauguseltki kindlaks teha laevade

kiiruse järgi.” Ime?

SATELLIIDID PÜÜAVAD KALAMEHI. Imet pole, tegu on tänapäevatehnikaga

satelliitide näol, mis meile telekanalid koju kätte toovad, atmosfääris

toimuvaid protsesse jälgivad ja nüüd siis ka laevadel pidevalt silma peal

hoiavad ning taevakanalite kaudu kodumaile nende kohta infot edastavad.

Iga ülesande täitmiseks on loodud ka oma satelliidisüsteem.

Kalalaevade puhul on see võimalik vaid ühel tingimusel. Nimelt kui igale

niisugusele krevette või mingil muul ajal teisi mereande noolivale alusele on

paigaldatud satelliitjälgimisseade, mis oma pardalt signaalid Maa orbiidile

suunab. Satelliitidelt edastatakse info Hollandis paiknevasse vastuvõtujaama

ja sealt lõpuks kodumaal asuvasse jälgimiskeskusesse. Nii et skeem on lihtne

– laev-satelliit-vastuvõtujaam või vastupidi. Sest ka jälgimiskeskusest saab

laevadele samamoodi teavet edastada. Kas siis telefonitsi, faksiga või

elektronpostiga. Seda võimaldavad püügilaevadel olevate

44

satelliitjälgimisseadmetega varustatud arvutid.

Ekraanil näha olevad laevukesed tähistavad Eesti kaugpüügilaevu, ent

sealsamas võivad olla ka teiste riikide traalid, mis siia samuti ära paistavad.

Eesti lipu all sõidab praegu üheksa jälgimissüsteemiga alust ja ega

püügipiirkonda teisi ei lubatakski.

Sama nõue kehtib praegu juba Euroopa Liidu majandusvööndis kala

püüdvate laevade kohta, mille pikkus ületab 24 meetrit või kui nad viibivad

püügil järjest üle ööpäeva.

SÜSTEEM LAIENEB. “Läänemere laineid kündvatele Eesti laevadele on tänavu

väljastatud 133 kalapüügiluba. Neist 28 laeva on satelliitide vaateväljas,”

räägib Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja kohusetäitja

Ain Soome, “Läänemerel püüdva laeva omanik, kes satelliitjälgimise seadme

endale on soetanud, on kergendanud oma taskut kroonide jagu, mis

moodustab poole seadme hinnast, ülejäänud on senini maksnud toetusena

Eesti riik Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt eraldatud vahenditest. Kui

kord Euroopa Liitu astume, peab selle nõude täitma enamik kalapüügilaevu,

Kalalaevade satelliitjälgimise süsteem

püüdleb täitma EL-i ühtse

kalanduspoliitika poolt ette nähtud

tingimusi. KIK toetab kalalaevade

omanikke satelliitjälgimisega liitumisel.

45

olenemata sellest, kas püütakse rannamerest räime, kilu ja lesta või kaugemalt

turska ja krevette.”

Mitu päeva keegi püüab või kui palju kala võib keegi merest välja tuua, on

kehtestatud kvootidega. Viimased on määratud kindlaks teaduslike uuringute

alusel, mille tulemusena on teada ühe või teise kalaliigi varud. Ainult nii saab

kindel olla, et ei püütaks rohkem kui lubatud ja kala jätkuks ka tulevastele

põlvedele. Reeglite rikkujaid võib karistada kuni kalapüügilubade

äravõtmiseni.

Kõik kalapüügilaevad kuuluvad eraomandusse, Eesti riigil endal pole ühtegi

püügilaeva. Et litsentsi eest tuleb maksta, siis peab iga laeva meeskond

teadma, millega ta riskib.

Kalalaevade satelliitjälgimise projektiga alustati eelmisel aastal. Esialgu toetati

neid laevu, mis püüdsid turska Euroopa Liidu vetes. Vastasel juhul ei olekski

saanud sinna sõita. Aastaks, mil Eesti ühineb Euroopa Liiduga, peavad EL-i

uue kalanduspoliitika kohaselt olema varustatud kõnealuste

jälgimisseadmetega kõik üle kümne meetri pikkused kalalaevad.

Fishing boat’s satellite tracking system

is trying to fulfil the requirements of EU’s

united fishing politics. Environmental

Investment Centre supports the owners of

fishing boats to join satellite tracking.

Kalavarude kaitse ja järelvalve / Fish supply protection and supervision

Kalandusalased teadusuuringud / Fishery related scientific researches

Kalavarude taastootmine / Reproduction of fish supplies

Rahvusvaheline koostöö / International collaboration

Info levitamine / Info distribution

KOKKU / TOTAL

7 200 000

5 689 872

5 396 000

628 717

329 000

19 243 589

KALANDUS ALAMPROGRAMMID / FISHERY SUBORDINATE PROGRAMSEELARVE KROONIDES / BUDGET IN KROONS

11MAAKONDLIK

VÄIKE,AGA TUBLI

PROGRAMM ON MÕELDUD

maakondlike prioriteetide

täitmiseks ja selle raames

teostatakse väikeprojekte,

mida ei rahastata

põhiprogrammidest. Ometi

pole nende projektide tähtsus

väike, kuna need viivad

otsustuse ja teostuse elanikule

lähemale. Ka omandavad

väikeprojektide täitjad töö

käigus kasulikke kogemusi,

misläbi edaspidi suuremates

projektides osaleda.

48

KIK-i ISPA projektidRAKENDUSÜKSUS ISPA PROJEKTIDE ELLUVIIMISEL

KIK täidab rakendusüksuse (Implementing Agency – IA) ülesandeid vastavalt

keskkonnaministeeriumi (KKM) ja KIK-i vahel sõlmitud välisabi projektide

elluviimise lepingule. KIK-i peamine ülesanne on ISPA projektide elluviimise

koordineerimine alates finantsmemorandumi allkirjastamisest, ISPA

projektide valiku ja ettevalmistusega seotud ülesanded lasuvad KKM-il.

Rakendusüksuse kohustusteks on vähempakkumisdokumentide

ettevalmistamise koordineerimine ja kontroll, rahvusvaheliste hangete

läbiviimise korraldamine, projektide elluviimiseks sõlmitavate lepingute

ettevalmistamine, maksete teostamine, lepingute finantskontroll, siseaudit,

aruandlus ja järelevalve ning seire.

Kuna kõiki projektide käigus valmivaid objekte hakkavad peale nende

valmimist omaniku õigustes valdama ja kasutama lõppkasusaajad, siis

projektide elluviimiseks vajalikud toimingud teeb KIK nende huvidest

lähtuvalt ning nendega kooskõlastatult. 2001. aastal tegeles KIK viie ISPA

juhtkomitee poolt heaks kiidetud investeeringuprojektiga, mis kõik sisaldavad

endas ka teenusena ehitusjärelevalvet.

ISPA PROJEKTID

Tartu tunnelkollektor

Narva reoveepuhasti renoveerimine

Viljandi reoveepuhasti ja kanalisatsiooni ehitus

Tallinna prügila I faas – Jõelähtme prügila juurdepääsutee ja nõrgveetrassi

ehitus

Tallinna prügila II faas – Pääsküla prügila sulgemine

ISPA ON EUROOPA KOMISJONI EELSTRUKTUURIVAHEND (Instrument for

structural Policies for pre-Accession), mis on kavandatud EL

kandidaatriikidele eesmärgiga teha ettevalmistusi EL Ühtekuuluvusfondi

(Cohesion Fund) vahendite kasutamiseks. ISPA eesmärgid on viia

kandidaatriikide keskkonnasektor vastavusse EL-i nõuetega ning saavutada

hea transpordiühendus kandidaatriikide ja EL-i vahel. Keskkonnasektoris on

eelistatumateks valdkondadeks joogivesi, reovesi, jäätmekäitlus ja õhu

puhtus.

12LIFE

49

LIFE ON PROGRAMM EL-I LIIKMESRIIKIDE KESKKONNAPROJEKTIDE

RAHALISEKS TOETAMISEKS. 2000. aastast saavad kandidaatriigid taotleda

raha selle keskkonna ja looduse alanmprogrammidest. Esimene neist tegeleb

uuendusliku tehnika ja meetodite edendamisega, teine linnudirektiivi ja

loodusdirektiivi elluviimisega ning Natura 2000 võrgustiku loomisega.

Keskkonnasektori välislaenudevahendamine16. JUUNIL 1999 AASTAL SÕLMITI Eesti Vabariigi ja Põhjamaade

Investeerimispanga vahel laenuleping (keskkonna laenuprogramm)

14 000 000 euro suuruses summas, mille Riigikogu ratifitseeris 14. juunil

2000. aastal (RT II 2000, 17, 104).

7. septembri 2001 nõukogu otsusega anti Juhatajale volitus allkirjastada

laenuleping Rahandusministeeriumiga keskkonnaprojektidele

edasilaenamiseks. Samas nõukogus otsustati samuti moodustada Reservfondi

KIK-i 2001. aasta eelarve 5 miljoni krooni suuruse ülejäägi arvelt laenudest

tulenevate likviidsusprobleemide vältimiseks. Raamatupidamine peab

Reservfondi kohta analüütilist arvestust, s.t KIK-i vahenditest on broneeritud

5 miljonit krooni, mida investeeritakse vastavalt all-laenulepingute

tagasimakse graafikute tähtaegadele.

29.10.2001 sõlmiti keskkonnaprojektide rahastamiseks laenuleping

Rahandusministeeriumi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahel summas

5 777 598 eurot. Laenuleping on projektipõhine, s.t kui all-laenuleping on

KIK-il sõlmitud, küsitakse all-laenu summa peale laenu

Rahandusministeeriumilt, kes omakorda laenab antud summa Põhjamaade

Investeerimispangalt.

Tegemist on pikaajalise, 25-aastase, madala intressimääraga laenuga, mis on

sobilik vee- ja jäätmetöötlusettevõtetele, kuna vastava sektori investeeringute

tasuvusaeg on pikk ning pakub ettevõtetele võimalust teostada sobivat

tariifipoliitikat. Esmases järjekorras antakse laenu omavalitsustele ja

omavalitsuste omanduses olevatele ettevõtetele.

1.märtsil 2002 sõlmiti esimene all-laenuleping summas 30 000 000 krooni.

2002 aastal on plaanis oluliselt suurendada keskkonnaprojektide laenumahtu,

kuna võetud laenu arvelt on planeeritud kaasfinantseerida 17 väikelinna

veeprojekte.

KIK

-i e

elar

vest

on

tasu

tud

Eest

i osa

lusm

aks

LIFE

prog

ram

mis

. Pro

gram

m e

iole

vee

l käi

vitu

nud

ning

proj

ektid

e te

osta

min

e jä

äb a

asta

sse

2002

.

50

Environmental Investment Centre’sISPA projectsIMPLEMENTING AGENCY ON CARRYING OUT ISPA PROJECTS

Environmental Investment Centre fulfils Implementing Agency’s tasks

according to a foreign help project implementation contract that was signed

between Environmental Investment Centre and Ministry of the Environment.

The main task of Environmental Investment Centre is to coordinate ISPA

projects’ implementation, starting from signing the finance memo. Ministry of

the Environment is responsible for ISPA projects’ selection and preparation

tasks.

The responsibility of Implementation Agency is to prepare, coordinate, and

control underbidding, and organizing international futures, preparation of

contracts that are needed to implement projects, making payments, finance

control of contracts, internal audit, reports, supervision, and monitoring.

Since the objects finished during projects will be used by end-users; therefore,

necessary activities associated with implementing projects are done by

Environmental Investment Centre according to their interests and in

accordance with them. In 2002 Environmental Investment Centre dealt with 5

ISPA management committee approved investing projects, which all include

construction supervision service.

ISPA PROJECTS

Tartu tunnel collector

Renovation of Narva sewage cleaner

Construction of Viljandi sewage cleaner and drainage

Tallinn’s Dump phase I – Construction of access road to dump and dripwater

terrace

Tallinn’s Dump phase II – Closing of Pääsküla dump

ISPA IS DESIGNED FOR EU CANDIDATE COUNTRIES aiming to do preparations for

the use of Cohesion Fund means. ISPA goals are to have candidate countries

environmental sector in accordance with EU requirements and to achieve

good transportation between candidate countries and EU. More favored areas

of environmental sector are drinking water, polluted water, waste

management, and clean air.

51

LIFE IS A PROGRAM TO SUPPORT FINANCIALLY ENVIRONMENTAL PROJECTS OF

EU MEMBERS. From year 2000 candidate countries can apply for money

from its environmental and nature subordinate programs. The first of them

deals with promotion of new technology and methods. The other deals with

implementing bird directives, nature directives, and with the creation of the

Natura 2000 network.

Environmental Sector’sforeign loans mediationREPUBLIC OF ESTONIA AND NORDIC INVESTMENT BANK signed a loan contract

(environmental loan program) on 16 June 1999 for the sum of 14 000 000

euros, which was ratified by the Parliament on 14 June 2000 (RT II 2000, 17,

104)

With council’s decision on 7 September 2001, power of attorney was given to

the Director to sign the loan contract with the Ministry of Finance to on-loan

the funds for environmental projects. The same council decided to constitute

(form, construct) a Reserve Fund (5 million kroons) from Environmental

Investment Centre’s 2001 year budget’s surplus to avoid liquidity problems

resulting from loans. Accounting keeps analytical account for Reserve Fund. 5

million kroons have been booked from Environmental Investment Centre’s

means, and these funds are invested according to the terms of a loan

contract’s repayment graphic.

Ministry of Finance and Environmental Investment Centre signed a loan

contract on 29 October 2002 for the amount of 5 777 598 euros for funding

environmental projects. When Environmental Investment Centre has signed

loan contract, the loan is asked for the amount of sub-loan from Ministry of

Finance, who in one’s turn loans the sum from Nordic Investment Bank.

The above mentioned loan is a long-term (25 years), low interest loan, which

is appropriate for water and waste management enterprises since this sector’s

investments repayment time is long and offers an opportunity for enterprises

to implement appropriate tariff politics.

On 1 March 2002 first sub-loan contract was signed for the amount of

30 000 000 kroons. In year 2002 the amount of environmental loans will

increase because from the above mentioned loan co-financing has been

planned for 17 small town water projects.

Esto

nia’

s pa

rtic

ipat

ion

fee

in t

he L

IFE

prog

ram

is p

aid

from

Envi

ronm

enta

l Inv

estm

ent

Cen

tre’

s bu

dget

. The

pro

gram

hasn

’t st

arte

d, b

ut it

will

be

carr

ied

out

in y

ear

2002

.

Mis ühist on biodegradeeruvatel plastmassidel, laevade

satelliitjälgimissüsteemil, Matsalu looduskaitseala keskusel, põdraasurkonnal,

vääriselupaikadel, kütuselaboril, Vändra joogiveepuhastusjaamal, kiirlaevade

poolt tekitatud lainetel, Uikala prügilal, Kagu-Eesti jäätmekäitlusel ja LIFE

programmil?

Et need kõik on kuidagiviisi seotud keskkonnaseisundiga? Seda muidugi. Et

nende kõigiga tegeldakse Eestis? Seda ka. Kuid veel? Neid kõiki rahastab

Keskkonnainvesteeringute Keskus. Möödunud aastal kokku 278 miljoni

krooni eest. KIK-i mure on, et keskkonnakasutusest riigile makstavad rahad

saaksid võimalikult otstarbeka kasutuse. Otstarbekus tähendab projektide

avamise kiirust ning nende valikut. Et poleks asjatut dubleerimist, vaid asjalik

koostöö.

KIK-i eelarvest peegelduvad kui veetilgalt vastu Eesti keskkonna rõõmud ja

mured. Kõige enam rahastati veekaitset ja jäätmekäitlust. Joogi- ja reovetega

ning prügimajandusega ongi meil kõige enam muret. Järgmisena said raha

metsandus, kalandus, looduskaitse ja keskkonnateadlikkus. Neist esimesed

kaks ju otsest tulu toovad alad, kolmas kaudsemaid hüvesid pakkuv, neljas,

see põhiline, millel õieti kogu keskkonnaasjade ajamine seisab. Neis on asjad

õigel teel, mis ei tähenda, et liikumist ei saaks kiirendada ja veelgi täpsemaks

muuta.

Möödunud aasta üheks tähtsaks KIK-i tegevusvaldkonnaks oli osalemine

rahvusvahelises koostöös. See sai teoks kolmel moel. Esiteks LIFE programmi

raames rahade vahendajana. Selle programmi viljad hakkavad küpsema

aastast 2002. Teiseks rakendusüksusena ISPA projektide elluviimise

koordineerimisel. Ning kolmandaks keskkonnasektori välislaenude

vahendajana.

Siinses trükises on tutvustatud igast programmist ühte näidet, et lähemalt

avada neid väärtusi ja võimalusi, mida üks või teine rahastatud projekt

tegelikult pakub. Pakub kõigile Eesti elanikele – inimestele, loomadele,

taimedele. Aga ka eluta looduse mälestusmärkidele. Keegi ei arva, et kui

inimene läheb metsa marjule või sohu üksi olema või randa peesitama, et ta

siis mõtleks ja teaks, et meie loodus on nii heas seisukorras ka tänu KIK-i

poolt rahastatud projektide tõhususele. Kui keskkonna heaks tehtav töö jääb

varju, on asjad korras. Siis peegeldub see inimeste rõõmsas meeles, mis

omakorda paneb neid veel enam armastama ja hoidma kodumaa loodust.

52

Keskkonnainvesteeringute keskus ühendabkeskkonnaprojekteKOKKUVÕTE S

53

What do biodegrading plastic, boat satellite tracking system, fuel laboratory,

Vändra dap water processing center, elk population, waves as a result of a

high-speed boat, Uikala dump, South-East Estonia’s waste management, and

LIFE program have in common? Do you think all of these are somehow

connected to environmental condition? Of Course. Do you think all of these

areas are discussed and dealt with in Estonia? That too. But what else? All of

these are funded by Environmental Investment Centre (EIC). Last year EIC

funded these areas with 278 million Estonian kroons. EIC has to make sure

that environmental use funds paid to country would get a practical use.

Practical means how fast are projects opened and the choice of projects.

There shouldn’t be unnecessary duplication, but objective cooperation. EIC’s

budget reflects Estonia’s environmental joys and worries. The areas funded

the most were water protection and waste management. The most

troublesome areas are drinking water issues, sewage, and waste management.

Other areas funded were forestry, fishery, nature protection, and

environmental awareness. The first two of these are a source of direct income,

third offers more indirect income, and the last one is the most important one

that drives the whole environmental issues. Things are on right tracks, but

that doesn’t mean that the movement can’t be faster and even more accurate.

One important EIC’s activity last year was taking part of international

cooperation. That was done in 3 ways. First, EIC was funds intermediary

within the framework of the LIFE program. Secondly, EIC was Implementing

Agency in coordinating implementation of projects. Lastly, EIC was an

intermediary for environmental sectors foreign loans.

This book introduces one example from every program in order to introduce

those values and opportunities that one or the other funded project actually

offers. The project offers something to all Estonia’s residents, animals, and

plants, but also to nature monuments. Nobody thinks that if a person goes to

forest pick berries or goes to the beach to get a tan that they would think and

know that our nature is in such a good condition thanks to Environmental

Investment Centre’s effectively funded projects. If the work done for the

environment remains in the shadow then things are in order. This way the

work done reflects in good mood and that on the other hand makes people

love the nature even more and makes them protect the nature.

Invironmental Investment Centre joinsenvironmental projectsSUMMARY

54

RA

AM

ATU

PID

AM

ISE

BIL

AN

SS /

FIN

AN

CIA

L B

ALA

NCE

seis

uga

31.d

etse

mbe

r 20

01.a

. / 3

1.de

cem

ber

2001

kroo

nide

s /

EEK

BIL

AN

SIK

IRJE

TE N

IMET

USE

DA

RU

AN

DEA

AST

A S

EIS

EELN

EVA

AA

STA

SEI

SA

CCO

UN

T IT

EMS

FIN

AN

CIA

L YE

AR

PR

EVIO

US

FIN

AN

CIA

L YE

AR

31.1

2.01

31.1

2.00

AK

TIVA

/ A

SSET

S1.

Rah

a ja

pan

gako

ntod

111

696

401

107

488

258

1.C

ash

and

bank

2.A

ktsi

ad ja

muu

d vä

ärtp

aber

id63

115

501

02.

Shar

es a

nd o

ther

sec

urit

ies

3.M

itm

esug

used

nõu

ded

653

279

2 01

7 12

93.

Oth

er r

ecei

vabl

es4.

Viit

laek

umis

ed8

998

761

373

365

4.A

ccru

ed in

com

e5.

Ette

mak

stud

tule

vast

e pe

rioo

dide

kul

ud32

678

16 4

205.

Pre

paid

exp

ense

s6.

Varu

d lõ

peta

mat

a to

odan

g ja

tööd

ett

emak

sed

hank

ijate

le8

190

16 9

866.

Inve

ntor

ies

wor

k-in

-pro

cess

pre

paym

ents

to s

uppl

iers

7.P

ikaa

jalis

ed fi

nant

sinv

este

erin

gud

(fin

ants

põhi

vara

)1

590

926

14 4

40 3

377.

Long

-ter

m fi

nanc

ial a

sset

s8.

Mat

eria

alne

põh

ivar

a1

463

236

503

250

8.N

oncu

rren

t phy

sica

l ass

ets

AK

TIVA

KO

KK

U18

7 55

8 97

112

4 85

5 74

4TO

TAL

ASS

ETS

PASS

IVA

/ L

IAB

ILIT

IES

AN

D O

WN

ER’ S

EQ

UIT

Y9.

Lühi

ajal

ised

koh

ustu

sed

178

688

16 0

299.

Cur

rent

liab

iliti

es10

.Et

tem

akst

ud tu

leva

ste

peri

oodi

de tu

lud

ja a

ruan

depe

rioo

dil m

aksm

ata

kulu

d19

5 71

558

365

10.

Oth

er u

near

ned

inco

me

and

accr

ued

expe

nses

11.

Lühi

ajal

ised

era

ldis

ed15

4 23

1 54

199

604

742

11.

Shir

t-te

rm p

rovi

sion

s12

.K

apit

al32

953

027

25 1

76 6

0912

.C

apit

alPA

SSIV

A K

OK

KU

187

558

971

124

855

744

TOTA

L LI

AB

ILIT

IES

AN

D O

WN

ER’ S

EQ

UIT

Y

13.

Bila

nsiv

älis

ed k

irje

d49

661

749

35 5

52 4

6913

.O

ff-b

alan

ce s

heet

item

s

SIH

TASU

TUSE

TU

LUD

E JA

KU

LUD

E A

RU

AN

NE

/ IN

COM

E A

ND

EX

PEN

DIT

UR

E ST

ATEM

ENT

Aas

ta 2

001

KO

RR

IGEE

RIT

UD

2001

TU

LEM

2000

TU

LEM

1.Tu

lud

1.R

even

ue1.

1. E

rald

ised

ja to

etus

ed r

iigie

elar

vest

9 67

4 89

92

046

920

1.1.

App

ropr

iatio

ns fr

om S

tate

Bud

get

1.2.

Fin

ants

tulu

d 8

056

004

2 44

8 62

61.

2. F

inan

cial

inco

me

1.3.

Tul

u in

vest

eeri

ngut

elt

063

2 00

31.

3. In

com

e fr

om fi

nanc

ial i

nves

tmen

ts1.

4. E

rako

rral

ine

tulu

065

4 19

21.

4. E

xtra

ordi

nary

inco

me

Tulu

d ko

kku

17 7

30 9

045

781

741

Tota

l rev

enue

2.K

ulud

2.Ex

pend

itur

e2.

1. F

inan

tsku

lud

279

586

1 87

4 03

42.

1. F

inan

cial

exp

ense

s2.

2. S

ihta

sutu

se p

erso

nalik

ulud

4 29

2 84

51

099

129

2.2.

Per

sonn

el e

xpen

ses

2.3.

Sih

tasu

tuse

tege

vusk

ulud

5 15

8 02

584

2 30

32.

3. O

pera

ting

expe

nses

Kul

ud k

okku

9 73

0 45

63

815

466

Tota

l exp

endi

ture

3.P

õhiv

ara

kulu

m22

4 03

085

848

3.D

epre

ciat

ion

4.Tu

lem

aas

ta lõ

puks

7 77

6 41

81

880

427

4.P

rofi

t

55

SIH

TFIN

AN

TSEE

RIM

ISEG

A F

INA

NTS

EER

ITU

D P

ROJ

EKTI

DE

TULU

D J

A K

ULU

D /

AP

PR

OP

RIA

TIO

NS

AN

D P

ROJ

ECT’

S EX

PEN

DIT

UR

EA

asta

200

120

0120

001.

Eral

dist

e ne

tojä

äk a

asta

alg

usek

s (ü

leka

ntav

osa

)94

222

174

01.

Net

app

ropr

iati

ons

(tra

nsfe

rred

from

pre

viou

s ye

ar)

2.Er

aldi

sed

arua

nde

aast

al2.

App

ropr

iati

ons

for

the

fina

ncia

l yea

r2.

1.Er

aldi

sed

riig

ieel

arve

st o

sa 1

39 a

rt (5

4)29

0 68

1 69

922

9 93

4 16

02.

1.A

ppro

pria

tions

from

Sta

te B

udge

t2.

2.Te

llija

te p

oolt

taga

stat

ud e

rald

ised

6 30

90

2.2.

Rel

inqu

ishi

s fr

om s

uppl

iers

2.

3.R

essu

rssi

de ü

lean

dmin

e Ee

sti K

eskk

onna

fond

i lik

vide

erim

isel

021

329

592

2.3.

Ass

ets

tran

sfer

red

afte

r liq

uida

tion

of th

e Es

toni

an E

nvir

onm

enta

l Fun

dEr

aldi

sed

kokk

u29

0 68

8 00

825

1 26

3 75

2To

tal a

ppro

pria

tion

s

3.Ü

lalp

idam

isku

lude

sih

tfin

ants

eeri

min

e9

674

899

03.

Gov

ernm

ent g

rant

s fo

r op

erat

ing

expe

nses

4.Si

htfi

nant

seer

imis

ega

fina

ntse

erit

ud p

roje

ktid

e ku

lud

(riik

likud

pro

gram

mid

200

1)4.

Pro

ject

s’ E

xpen

ditu

re (N

atio

nal p

rogr

amm

es 2

001)

4.1.

Maa

põue

pro

gram

m6

451

315

04.

1.

Eart

h cr

ust

4.2.

Kes

kkon

nate

alik

kuse

pro

gram

m11

985

419

04.

2.En

viro

nmen

tal a

war

enes

s4.

3.Ve

ekai

tse

prog

ram

m64

204

563

04.

3.W

ater

pro

tect

ion

4.4.

Välis

õhuk

aits

e pr

ogra

mm

4 16

7 00

00

4.4.

Air

pol

lutio

n pr

otec

tion

4.5.

Tehn

ika

prog

ram

m1

133

832

04.

5.Te

chno

logy

4.6.

Jäät

mek

äitl

use

prog

ram

m28

083

351

04.

6.W

aste

Man

agem

ent

4.7.

Lood

uska

itse

prog

ram

m11

858

321

04.

7.N

atur

e pr

otec

tion

4.8.

Met

sand

use

prog

ram

m14

256

931

04.

8.Fo

rest

ry4.

9.Ja

hind

use

prog

ram

m2

312

329

04.

9.G

ame

Man

agem

ent

4.10

.K

alan

duse

pro

gram

m11

373

038

04.

10.

Fish

ery

4.11

.M

aako

ndlik

pro

gram

m7

149

879

04.

11.

Cou

ntry

4.12

.Li

fe p

rogr

amm

4 92

9 75

00

4.12

.Li

fe p

rogr

amSi

htfi

nant

seer

imis

ega

fina

ntse

erit

ud p

roje

ktid

e (2

001)

kul

ud k

okku

167

905

727

0To

tal e

xpen

ses

for

proj

ects

(Nat

iona

l pro

gram

mes

200

1)

5.Si

htfi

nant

seer

imis

ega

fina

ntse

erit

ud p

roje

ktid

e ku

lud

(riik

likud

pro

gram

mid

200

0)5.

Pro

ject

s’ E

xpen

ditu

re (N

atio

nal p

rogr

amm

es 2

000)

5.1.

Maa

põue

pro

gram

m22

9 92

110

393

994

5.1.

Eart

h cr

ust

5.2.

Kes

kkon

nate

alik

kuse

pro

gram

m3

679

480

9 91

2 60

05.

2.En

viro

nmen

tal a

war

enes

s5.

3.Ve

ekai

tse

prog

ram

m16

770

783

52 1

87 9

975.

3.W

ater

pro

tect

ion

5.4.

Välis

õhuk

aits

e pr

ogra

mm

2 11

6 05

93

653

100

5.4.

Air

pol

lutio

n pr

otec

tion

5.5.

Tehn

ika

prog

ram

m25

0 00

03

122

847

5.5.

Tech

nolo

gy5.

6.Jä

ätm

ekäi

tlus

e pr

ogra

mm

16 8

26 0

8220

479

437

5.6.

Was

te M

anag

emen

t5.

7.Lo

odus

kaits

e pr

ogra

mm

2 33

2 28

417

078

845

5.7.

Nat

ure

prot

ectio

n5.

8.M

etsa

ndus

e pr

ogra

mm

3 98

0 15

517

000

000

5.8.

Fore

stry

5.9.

Jahi

ndus

e pr

ogra

mm

112

581

2 87

6 41

95.

9.G

ame

Man

agem

ent

5.10

.K

alan

duse

pro

gram

m2

928

497

8 36

2 89

85.

10.

Fish

ery

5.11

.M

aako

ndlik

ud p

rogr

amm

15

mk

211

105

3 53

6 15

95.

11.

Cou

ntry

5.12

.Jä

relv

alve

pro

gram

m85

8 79

10

5.12

.Su

perv

isio

nSi

htfi

nant

seer

imis

ega

fina

ntse

erit

ud p

roje

ktid

e (2

000)

kul

ud k

okku

50 2

95 7

3714

8 60

4 29

5To

tal p

roje

cts’

exp

endi

ture

(Nat

iona

l pro

gram

mes

200

0)

6.Si

htfi

nant

seer

imis

ega

kaet

ud E

esti

Kes

kkon

nafo

ndi p

oolt

ant

ud la

enud

11 5

08 8

430

6.W

ritt

en o

ff e

nvir

onm

enta

l loa

ns g

iven

by

form

er E

ston

ian

Envi

ronm

men

tal F

und

7.R

iiklik

ud p

rogr

amm

id 1

999

ja li

sand

uvad

pro

jekt

id0

8 43

7 28

47.

Pro

ject

s’ E

xpen

ditu

re (N

atio

nal p

rogr

amm

es 1

999)

8.Er

aldi

ste

neto

jääk

aas

ta lõ

puks

(üle

kant

av o

sa)

145

524

976

94 2

22 1

748.

Net

app

ropr

iati

ons

(tra

nsfe

rred

for

next

yea

r)

9.Si

htfi

nant

seer

imis

proj

ekti

dega

seo

tud

võla

d ha

nkija

tele

8 70

6 56

55

382

568

9.A

ccou

nts

paya

ble

for

supp

liers

10.

Eral

dist

e bi

lans

iline

jääk

aas

ta lõ

puks

(sih

tfin

ants

eeri

mis

e ko

hust

us)

154

231

541

99 6

04 7

4210

.A

ppro

pria

tion

s in

the

bala

nce

shee

t

56

2001. aasta programmide eelarved / Budgets for the 2001 National Programs

112 731 776 ••55 967 694 •20 985 000 •19 559 390 •19 243 589 •14 800 000 •

9 345 488 •8 078 500 •7 500 000 •4 929 750 •3 119 000 •2 415 000 •

Veekaitse / Water Protection

Jäätmekäitlus / Waste Management

Metsandus / Forestry

Looduskaitse / Nature Protection

Kalandus / Fishery

Keskkonnateadlikkus / Environmental Awareness

Välisõhukaitse / Air Pollution Protection

Maapõu / Earth Crust

Maakondlik / Country

Välisrahastamine / LIFE program

Tehnika / Technology

Jahindus / Game Management