Kliima muutumine

Kliima muutumine eelkambriumist tänapäevani

Temperatuuri ja CO2 taseme muutumine

Temperatuuri muutumine ajaloolisel perioodil

Temperatuuri muutus

Põllumajandustoodang

Rahvaarv

Toiduainete hinnad

Sõdade arv

Roh

elin

e: E

uroo

pa

Pun

ane:

Hiin

a

Graafiku selgitus• Paleo-temperature variation and its impact on Europe and China,

A.D. 1500–1800. (A) Temperature anomaly (°C) in the NH (17). (B–E) European data are in green and Chinese data are in red. The data are in normalized units that indicate the relative amplitude of change only. (B) Detrended estimated values of agricultural production (solid lines) and detrended grain yield ratio in Europe (green-dotted curve) (18). The estimated values of agricultural production are calculated by dividing population size by food price. (C) Detrended population size (solid lines) and population growth rate (dotted curves) (22, 24). (D) Detrended wheat price index in Europe and detrended rice price in China (41, 42). (E) Detrended total war frequency (‖ and ref. 40). All data are smoothed by 40-year Butterworth low pass filter. All of the dotted curves correspond to the right y axis.

Temperatuuri muutumine lähiminevikus

Kasvuhooneefekt

• Kasvuhooneefekt on nähtus, mis avaldub selles, et planeedi atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt pikalainelist kiirgust ning selle tagajärjel soojeneb.

Kasvuhooneefekt

Kasvuhoonegaasid

• Gaasid, mis kutsuvad atmosfääris esile kasvuhooneefekti– Veeaur H2O

– Süsinikdioksiid CO2

– Dilämmastikoksiid N2O

– Metaan CH4

– Osoon O3

– Freoonid

Kliima soojenemise tagajärjed I

• Suureneb sademete hulk

• Kliimavöötmete piirid nihkuvad

• Kasvab troopiliste tormide sagedus

• Soojade talvede tõttu kasvab kahjurputukate arvukus

• Troopikas levinud haigused levivad suuremale alale

Kliima soojenemise tagajärjed II

• Ookeanivee tase tõuseb

• Liustikud sulavad

• Ookeanivee temperatuur tõuseb

• Hävivad korallrifid

• …

• …

• …

Jää kahanemine Arktikas

surnud korallriff

malaaria levik

kõrbestumine

üleujutused

Meretaseme tõus 100m

Mida teevad valitsused?

• Valitsused teevad koostööd ÜRO kliimamuutuse raamkonventsiooni raames

• Praegune kokkulepe, Kyoto protokoll, sätestab arenenud riikide jaoks siduvad heitkoguste eesmärgid

• ELi liikmesriigid on seadnud eesmärgid aastaks 2020– vähendada heitkoguseid 20% võrra– suurendada energiatõhusust 20% võrra– toota 20% energiast taastuvallikatest

Mida sina saad teha?

• Suuna ringlusse

• Hoia kokku sooja vett: mine duši alla, mitte vanni (kulutad neli korda vähem energiat)

• Istuta puu

• Kasuta ühistransporti, sõida jalgrattaga, käi jala

• Ära jäta majapidamisseadmeid ooterežiimile

Lingid

• http://ec.europa.eu/clima/sites/campaign/index_et.htm

• http://www.keskkonnainfo.ee/index.php?lan=EE&sid=321&tid=301&l1=320

• http://www.nasa.gov/centers/goddard/mpg/169068main_temp_anom_w_date_320x240.mpg

• http://www.youtube.com/watch?v=Zpu7IZcdzXE

El Niño

• Tavaliselt puhuvad tuuled piki Lõuna-Ameerika rannikut lõunast põhja ning keeravad ekvaatorile lähenedes läände ehk avaookeani suunas

• El Niño on nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga Peruu ja Ecuadori rannikul, põuad Austraalias.

• El Niño sagedus on keskmiselt kaks korda kümne aasta jooksul

Tavaline olukord

El Niño

La Niña

• La Niña on olukord, kui Vaikse ookeani idaosa vee pinnatemperatuur muutub keskmisest külmemaks. Lõuna-Ameerika ranniku ilm on sel puhul tavalisest kuivem. La Niña ajal tugevneb muu hulgas orkaanide sagedus ja tugevus Atlandi ookeanil.

Tavatingimused

El Niño

La Niña

Tavatingimused El Niño

La Niña