Talunimede muutumine

Peeter Päll

VI kohanimepäev

Võru, 20. XI 2008

Kui vanad on talunimed?

• Vanimad juba Taani hindamisraamatus– ei ole alati selge, kas küla vm üksus:– Rap Rækævær (Rakvere t), Juu Mekius (Mäe t)

• Talusid mainitakse mõisaürikutes algusest peale (Brieflade):– Rap Coldemeck (Kullamaa t), Egomegge (Ihuma t), Hydentaken

(Iidase t), Kallape (Kalama t), Kotie (Kootja t), Lappert (Lapardi t), Lechtmetz (Lehtmetsa t), Lockeda (Lokuta t), Mekes (Mägiste t), Mendicko (Männiku t), Nogevere (Nõuri t), Pittekzode (Piksta t), Rackever (Rakvere t), Ressich (Resti t), Rienelge (Reivälja t), Ruditte (Rüütja t), Serekand (Säärekõnnu mv), Sommeroia (Sõmera t), Surarro (Suurearu t), Tarasouw (Tõrassoo t)

ca. 1241 (Liber Census Daniae)

1200-1596 (Brieflade)

1725-26 (adramaarevisjon)

1913 (Richter)

Talunimede ja isikunimede seosed

• Vakuraamatutes, adramaarevisjonides, hingeloendites jm on kirjas eeskätt perenimed (Gesinde).

• On arvatud, et talupoegade lisanimede hulgas olid ka talunimed (A. Saareste, E. Roos). See võib olla tõsi hajatalude puhul.

• Tänapäeval leiab enamik uurijaid, et talupoegade lisanimed olid seotud kindla isikuga, muutusid põlvest põlve päranduvateks perenimedeks ja edasi püsivateks talunimedeks (J. Simm, V. Pall, H. Palli).

• 16. sajandi keskpaigaks olid lisanimed muutunud püsivaks.

Talunimede peamised allikad

• Talupoegade lisanimed (Allika, Väädi, Mäe)• Talupoegade ristinimed (Mardi, Jaani, Madise)• Lisa- ja ristinimede kombinatsioonid (sh

isanimega: Suurematsi, Vanamardi, Mihklihansu)

• Vanad kohanimed (eriti hajataludel)• Mitmesugused üldnimed (tegevusala, päritolu,

isiku tunnused v omadused, loodussõnavara, hoonete nimetused jne)

• Uuemal ajal: perekonnanimed

Mõne nimekoosluse saatused1725-2008 (Rap)

• Jalase küla:• Otza Hans > Otsa t• Hanso Mart > Hansumardi t• Simo Jürri > Siimu t• Lepparo Tönnis > Lepparu t• Otti Jurre Tönnis > Oti t• Reino Mart > Reinu t• Hietagose Jahn > Hiietse t• Clause Mart > Laose t• Lipsto Hinn > (Lipstu k)• Lehsa Jahn > Leesa t• Mujahio Ado > 0

• Hagudi küla:• Ranna Jack > 0• Wirro Michell > 0• Hanso Ado > 0• Rebbasse Siem > Rebase t• Nohr Jahn > 0• Weike Jahn > 0• Thoma Jahn > 0• Kubias Jahni Jürgen > 0• Stallknecht Mart > 0• (prg talud nt Allika, Jaagu,

Jürijaagu, Mihkli, Otsa, Tõnsu, Uuehindreku, Uustalu)

Talunimede muutumised läbi aegade

• Kuni XIX sajandini:– omaniku vahetudes võis vahetuda ka perenimi/talunimi

(hingerevisjonides säilitati siiski sageli “algse peremehe” nimi)• XIX sajandil

– Selgem vahe talu- ja perenimede vahele tuli perekonnanimede andmisega 1822-1835

– Talunimesid vahetati mitmel pool seoses talude kruntiajamisega (sageli said uue nime ümberkolitud talud)

– Mõis pürgis sageli talunimede kordumatuse poole oma territooriumil (mh nime varieerides, nt Aadu > Aadukandi, Neo > Neotoa, Neorehe > Rehe)

– Talunimesid muudeti ka talude päriseksostmise aegu; juriidilise staatuse said talunimed kinnistusaktides

– XIX sajandi lõpul tehti juurde palju talusid, mõisaid tükeldati ja jagati välja; nimedeks pandi ka loodustermineid ja abstraktsõnu

Rööpsed talunimed

• Kruntimiseelsed // kruntimisjärgsed– Atusmäe, rp Jüri

• Mõisakirjades, katastridokumentides // rahvasuus– mõisa Revali, rp Aaduhansu; Mikkori-Miku, rp Alttoa

• Ametlikud nimed // hüüdnimed– am Hiie, rp Toomarahva; am Kadaka, rp Kapsaaugu;

am Tänavaotsa, rp Kukekivi• Ametlikud nimed // perekonnanimed

– eriti neis piirkondades (nt Ida-Virumaal), kus ametlikud talunimed ei kinnistunudki

Talunimede muutumine XX sajandil

• Talunimed muutusid sageli talude poolitamisel või liitmisel (kinnistustoimikutes sel juhul sageli liitnimed, nt Ihuma-Suuretooma, Tänavaotsa 26 ja Otsa 29)

• 1920.-30. aastatel muudeti talunimesid omaniku soovil (suhteliselt harva)

• Nõukogude-aegseid nimemuutuste lähem uurimine seisab veel ees

• Uus muutuste laine 1990. aastatel, mh seoses maa tagastamisega õigusjärgsetele omanikele

Põliste talunimede kadu?

• Valik Rapla khk uuel ajal muudetud talunimesid:– Rakvere t (1241 LCD!) > Elupuu t, Rakvere-Uuetoa t >

Tammetalu t; Kalama t (mainitud 1557) > Jõekääru t– Aaviku t > Kukesoo t, Ahekõnnu t > Matsi t, Augu t > Vahtra t,

Jürimatsi t > Luigendi t, Karjahansu t > Uuesauna t, Lemma t > Vanasauna t

– Niimaru t > Petrula t, Anikatsi t > Unikatsi t, Hiie t > Väike maja

• Vana kirjaviisi jäänukid ja hübriidid:– Alle t (p.o Ale t), Annimatsi t (p.o Animatsi t), Emmako t (p.o

Emaku t), Hõrehansu t (p.o Öörehansu v Hansu t), Ijetse t (p.o Hiietse t), Jummika t (p.o Jumika t), Neo t (p.o Nõo t)