MASSAAŽ on tõhus abinõu paljude tervisehädade, stressi ja lihaspingete puhul

Theia massöörid tulevad kliendi juurdekoju, töö juurde ja üritustele ise kohale!

Üks väike idee: olles otsustanudoma toote või teenuse reklaami-miseks korraldada ürituse, soovi-des kliendile läheneda eriti perso-naalsel, unikaalsel ja meeldejää-val moel, kutsuge Theia massöö-rid ning on garanteeritud, et niipraegused kui ka potentsiaalsedkliendid ei lahku enne, kui üritusesõnum on edastatud (ning Theiaoma massaažilaua kokku pan-nud).

NAHAVÄHKon ennetatav ja kõigist nahavähi vormidest on õigeaegse raviga võimalik terveneda.

Niine nahakliinik on spetsialiseerunudnahakasvajate diagnoosimisele ja ravileNiine nahakliinik on Eestis esi-mene nahakasvajate varaselediagnostikale ja ravile spetsiali-seerunud multidistsiplinaarnekliinik, mis on loodud Euroopas,USA-s ja Austraalias tegutsevatenahakasvajate keskuste eeskujul.

Kliinikus töötavad mitme eri-ala arstid: onkoloogid, naha- jasuguhaiguste arstid, üldkirurgid,pea- ja kaelakirurgid, nahaarst-kosmetoloog, dermatoskopistid.Seetõttu on inimestel ühes kesk-uses võimalik saada abi nii diag-noosi kui ka vajaliku ravi osas.

Nahakasvajatele spetsialisee-runud arstid keskenduvad eel-kõige melanoomidele ja muutus-tele sünnimärkides. Niine naha-kliinik ravib naha healoomulisikasvajaid, eemaldab esteetilistelkaalutlustel nahalt sünnimärke jasarvestumusi ning ravib viirustesttingitud nahakasvajaid: tüükaid,papilloome (HPV) jm. Kliinikdiagnoosib ja ravib naha- ja sugu-haigusi, arst-kosmetoloog agaannab nõu naha iluga seonduva-tes küsimustes.

Nahakasvajad on suurelt osaltelustiilist tingitud haigused – üle-määrane päevitamine, sh solaa-riumis, võib olla haigestumise ris -ki tõstvaks faktoriks. Nahakasva-jad on kõigile nähtavad, kuidmitte alati äratuntavad ja seetõttuei oska inimesed õigeaegselt tehaotsuseid enda ega oma lähedastetervise kaitseks. Niine nahakliiniknõustabki inimesi, kuidas jälgidamuutusi nahal ja eriti sünnimär-kides, kuidas kaitsta ennast jaoma lapsi ülemäärase UV-kiirguseeest.

Esimese kahe tegevuskuujooksul on diagnoositud lisaksnahahaigustele, naha healoomu-

listele kasvajatele ja nahavähi eel-setele vormidele ka kolm varasesstaadiumis melanoomi ja nelinahavähki. Kõik ravi vajavad pat-siendid on kohe ka ravi saanud.

AEGSASTI HAIGUSELEJÄLILE

Nahavähk on ennetatav ja kõigistnahavähi vormidest on õigeaegseraviga võimalik terveneda. Kas-vajate eelsed muutused nahas jakasvajad oma varases arengu-staadiumis on lihtsate meetodi-tega diagnoositavad ja ravitavad.

Eestis diagnoositakse igal aas-tal ligi 1000 nahavähki ja 200melanoomi. Melanoom on kõigesagedamini esinev vähivorm15–35-aastaste inimeste hulgas.

Nahakasvajate diagnostikakskasutab Niine nahakliinik derma-toskoopiat – Dermlite Foto digi-taalset süsteemi, mis võimaldabarstil näha minimaalseid struk-tuurimuutusi nahamoodustistes,neid diagnoosida ja ka dünaami-liselt jälgida.

Igaüks võib haigestuda mela-noomi, kuid mõnel inimesel onhaigestumise risk kõrgem. Kõr-gem risk on solaariumi kasutaja-tel (kolm korda kõrgem) ja ini-mestel, kelle lähisugulastel on esi-nenud melanoom või kellel endalon varem esinenud melanoomvõi düsplastiline sünnimärk;samuti väga heleda nahatüübikorral ja inimestel, kellel esinebpalju ebakorrapäraseid sünni-märke.

Kõrgemas riskigrupis olevateleinimestele teostab kliinik sünni-märkide või kogu naha digitaalsedermatoskoopilise kaardistamise.Korrates uuringut 6–12-kuise in -tervalliga, on võimalik diagnoo-

sida ka väga varaseid muutusi. Niine nahakliinikusse naha-

vähi/melanoomi kahtlusegapöör duvatele patsientidele teebarst esmase konsultatsiooni käi-gus kliinilise uuringu ja vajaduseldermatoskoopia.

ÕIGEAEGNE JA ASJAKOHANE RAVI Kui muutus nahal on haiguskaht-lane, soovitab arst kirurgiliselteemaldada kolde ja teostadaeemaldatud koetükist raku-

uuringu. Mitmete nahakasvajatekorral on näidustatud osalinekoe proovi võtmine. Ambulatoor-seid kirurgilisi protseduure te -hakse kohaliku tuimastusega.Ükski kliinikus teostatav diagnos-tika ja raviprotseduur ei põhjustavalu. Eemaldatud koetükk saade-takse laborisse uuringule.

Kahjuks on inimeste seas ikkaveel väga laialt levinud arusaam,et sünnimärgi eemaldamine onohtlik ja protseduurile võib järg-neda haigus või haiguse kiire

levik. Tegelikult on olukord vas-tupidine – mida varasemas aren-gustaadiumis muutunud sünni-märk eemaldatakse, seda kind-lam on tervistumine. Ohtlik võibolla sünnimärgi osaline eemalda-mine. Koeuuringu toestamata jät-misel (näiteks laseriga sünnimär-kide eemaldamisel) ei selgu, mismuutustega oli tegemist.

Enamik patsiente lahkub klii-nikust kergema südamega. Arstijaoks on oluline, et inimene saakskiirelt lahenduse oma muredele

ning et elu jätkuks tervena. Jälgimuutusi oma nahal ja asjatundja-telt abi saamiseks pöördu Niinenahakliinikusse.

Sageli juhtub nii, et kiire elu-tempo ei jäta aega massaažisa-longi külastamiseks, ometi vajakskogunenud pinged n-ö pehmeksmudimist.

Seetõttu väärib mõte massööritellimisest oma koju, kontorissevõi üritustele igati levitamist ningkaalumist!

MASSAAŽ KONTORISVõimalus end töökohas massee-rida lasta aitab lisaks töötajatemotiveerimisele ennetada ka mit-meid kutsehaigusi.

Suure väsimuse ja lihaspin-gete korral aitab pooltund asja-tundlikku massaaži tagasi saadatavapärase töövõime.

Või on plaanis kontoris sünni-päevalast üllatada, kuid ei tea,mida talle kinkida? Võib-olla on

aga töötervishoiuarst juba teinudvastava ettekirjutuse? Ehk on töö-andjal soovi oma töötajaid lihtsalthea töö eest tänada?

Tervishoiuagentuur Theiatuleb siinkohal hea meelega appining pakub massaažiteenust kon-toris kohapeal.

Kontoriruumis on võimalikteha mitmesuguseid massaaže,kõige populaarsemaks on osutu-nud Rootsi ja on-site-massaaž.Spetsiaalsel massaažitoolil tehta-vat on-site-massaaži tuleks eelis-tada siis, kui massaažilaua püsti-panekuks ruumi napib. Massaaži-tool võtab sama palju ruumi kuitavaline kontoritool ning seetõttuon seda võimalik püsti panna igalpool. On-site-massaaži tehakseläbi riiete ning ilma massaaži -õlita. Juhul, kui on rohkem ruumi

või on võimalik kasutada näiteksvaba koosolekuruumi, tasubeelistada Rootsi massaaži, midatehakse massaažiõliga ja massaa-žilaual.

Massaaži töökohale tellides eipea keegi muret tundma: teadmi-sed, oskused, töövahendid onkõik tervishoiuagentuurilt Theia.

MASSAAŽ KODUSKui tihti oleme õhtul pärast väsi-tavat päevatööd mõelnud: „Küllnüüd kuluks ära üks mõnus mas-saaž?” Sinnapaika see mõte tava-liselt jääbki, sest tööpäevad onpikad, vaja veel lapsed ära tuua,poodi jõuda, süüa teha... Spaasseminek aga eeldaks kõige ümber-mängimist ning lapsehoidja leid-mist. Ja mis nüüd mina, mu vanaema vajaks minust rohkem mas-

saaži! Tuleb tuttav ette? Just see-tõttu pakub Theia tervistavat jamõnusat massaaži just seal, kusinimesele kõige mugavam on.Enam ei pea teenusepakkujajuurde kohale minema, sest Theiamassöörid tulevad koju koha-peale. Kodused massaažiseans-side pikkused on sõltuvalt vaja-dusest 60–90 minutit. Kodustmassaažiteenust pakub Theia het-kel vaidTallinnas.

MASSAAŽ ÜRITUSTELTheia omab pikaajalist üritustelosalemise praktikat. Theia mas-söörid on külastanud mitmesugu-seid turundus- ja kliendiüritusi,asutuste sünni-, suve- ja spordi-päevi, poissmeeste- ning tüdru-kuteõhtuid, saunapidusid ningmuid kõikmõeldavaid üritusi.

Doktor Marianne Niin näitab dermatoskoopia tegemiseks vajalikke instrumente. Dermatoskoopia võimaldab arstil näha minimaalseidstruktuurimuutusi nahamoodustistes, neid diagnoosida ja ka dünaamiliselt jälgida.

FOTO: PILLE-RIIN PREGEL

T E R V I S E – E R I • N E L J A P Ä E V, 2 0 . m a i 2 0 1 0

Võta tervishoiuagentuuriga Theia ühendust meiliaadressil

TERVIST@TERVIST.EE

või telefonil 5626 6988; 53412502.

Vaata ka WWW.TERVIST.EE

Niine nahakliinik Mõisa tn 4 / Vabaõhumuuseumitee 3, Al Mare ärimaja 5. korrus, TallinnRegistratuur: 615 4115, info@nahakliinik.ee www.nahakliinik.ee

2 Kliinikute teejuht

olematu klient, sest probleemsüveneb ning spetsialisti töö onolnud tulutu. Kehale tuleb pide-valt anda impulsse, et soovitudrüht püsiks.

Muidugi ei osuta kiropraktikabi üksnes selja- või rühihädadekorral, vaid kogu liikumiselund-konna problemaatika puhul. Näi-teks saab manuaalselt ravida lii-gestega jms seotud hädasid.

Reeglina järgneb kiropraktili-sele manipulatsioonile visiit Rai-ner Kägo kiropraktikakliinikustöötava füsioterapeudi KarinTuuri juurde, kes selleks, et ravitulemus püsiks, hindab samutipatsiendi funktsioonihäireid,koostab talle individuaalsete har-jutuste kava ning ühtlasi õpetabneid ka sooritama. „Hästi tähtison, et inimene mõistaks, et ta eitule meie juurde võimlema meiepärast, vaid iseenda terviseheaks,” rõhutab Karin Tuur pat-siendi panuse tähtsust tervene-misele.

Füsioterapeudi juurde võibpatsienti saata ka perearst pärastvastavate kliiniliste uuringutetegemist.

TERVIKLIK LÄHENEMINE„Kiropraktika on professioon, kuslähenetakse inimesele tervikli-kult,” rõhutab Rainer Kägo. Nnfüüsiliste tervisehädade kirjelda-mise juures arutatakse läbi kapatsiendi töö ja koduse elugaseonduvad probleemid, sest näi-teks seljavalud ei avaldu sugugivaid füüsilise trauma korral, vaidvõivad olla põhjustatud hinge

rahutusest ja stressist. Kägo sõnultäidab iga patsient uue raviseeriaeel tervisedeklaratsiooni – pea-miselt puudutavad küsimusedpõetud ja praegusi haigusi jmstervisega seonduvat. Aga vastusttahetakse lisaks saada ka näitekssellisele küsimusele, milline oninimese igapäevane töötamiseasend. Kui tal on näiteks istuvtööviis arvutiga, siis kirjeldab pat-sient oma töölaual asuvate va -hendite asetust: kus asetseb tele-fon, kus kuvar jne. Samuti hindabkiropraktik patsiendi kehahoiakutjms. „Keha räägib inimese tervi-sest väga palju ja ka mõjutab ter-vist väga palju,” tõdeb Kägo.

Rühi analüüsiks on RainerKägo kiropraktikakliinikus kasu-tusel ka spetsiaalne arvutipro-gramm, mille abil on lihtne tuvas-tada, mis võib olla inimese kae-buse põhjuseks. Videokaameraabil saab registreerida keha-hoiaku kolmes erinevas vaateseest ning mõlemalt küljelt ja spet-siaalne, Rootsis välja töötatudarvutiprogramm analüüsib rühtining samal ajal saab ka patsientise oma rühiasendit ja selle para-nemist raviseansside käigus jäl-gida.

KIROPRAKTIKAST ABIKiropraktiline ravi ei tähendasugugi rahvasuus levinud kondi-väänamist. Tunnetasin vaid ker-geid nõksatusi, kui Rainer Kägominuga toimetas, korrigeerideslülisammast. Tunne pärast kiro-praktilist manipulatsiooni oli heaja kerge ning peaaegu igapäe-

vane pakitsev tunne ristluudestaandunud. Küll kippus valutagasi hiilima paari päeva pärast,mitmetunnise pika istumise järel.Ega’s ole asjatu nõuanne andaoma kehale pidevalt impulsse, etõige kehahoiak püsivalt säiliks.

Kuuekümnele lähenev Sirje,kes minu kliinikus viibimise ajalRainer Kägo vastuvõtule tuli, onkiropraktikast palju abi saanud.„Mul oli mitu aastat tagasi mit-meid hädasid ning ma ei tead-nud, millise arsti juurde minna.Õlaga tulnuks minna vist orto-peedi, põlvega reumatoloogi jaseljaga, mis mul oli opereeritud,neurokirurgi jutule,” kirjeldab ta.„Käsi mul ei liikunud ja valutas.Tütar hakkas ajama: mine RainerKägo juurde. Läksingi ja ühegiarsti juurde kokkuvõttes ei olegiläinud.”

Ka Sirje kinnitab, et ilma ise-enda kaasabita terveks ei saa.„Kui määratakse harjutused,tuleb neid teha,” sõnab ta, lisa-des, et arvas tegelikult, et temavanadus saabki selline valulik jaeelnimetatud tervisehädadestsaadetud olema.

KIROPRAKTILINE RAVI ei tähenda sugugi rahvasuus levinud kondiväänamist

Rainer Kägo: kiropraktika on professioon,kus lähenetakse inimesele terviklikult „Inimene ei pea kogu aeg tundmaoma keha,” tõdeb kiropraktik Rai-ner Kägo. Kui paljud meist agasaavad kätt südamele pannesväita, et neil kuskilt mitte kunagiei valuta. Ikka annab üks või teinekehaosa oma olemasolust märku– kas tuikab selg, valutavad jaladvõi on õlad kanged. Kipume sel-lega ju lausa harjuma ega oskagioma elu ilma valuta enam ettekujutadagi.

Ometi ei pea see nii üldseolema, kinnitab Rainer Kägo.Kiropraktilisest ravist on abi saa-nud eakad inimesed, kes poleoma tervenemist enam oodataosanudki, rääkimata noorematestinimestest ja lastest.

INIMENE POLE AUTO Rainer Kägo sõnul on väga tähtisinimese valmisolek teha enda ter-venemise nimel ka ise tööd –paraku pole inimkeha võrreldavautoga, millel saab kulunud võikatkise osa töökojas lihtsalt väljavahetada. „Väga levinud on arva-mus, et kiropraktik „paneb ini-mese paika” ja nii jääbki,” on Rai-ner Kägo vastavat suhtumistkogenud. „Kiropraktik aitab ini-mese kehale kaasa, aga suuremaosa peab inimene ise tegema, jär-gima raviplaani ja soovitusi, midaspetsialist on talle määranud.Näiteks aitab kiropraktik kaasapatsiendi rühi paranemisele, agakui inimene läheb tagasi oma har-jumuspärasesse keskkonda ningistub jätkuvalt laua taga valesasendis, ei anna ravi soovitudtulemust. Tulemuseks on rahul-

Kiropraktik Rainer Kägo kiropraktilise manipulatsiooniga patsiendilülisammast korrigeerimas. FOTO: PILLE-RIIN PREGEL

dipidaja tervisele kahjulik, sestsee periood kestab lühikest aega.„Maksimaalselt kolme kuu päraston päevase toidu kalorsus juba1000 kalorit ning menüüsse tule-vad tagasi puuviljad, piima- jateraviljatooted,” selgitab ta.

DIEEDI NELI FAASIEurodieet koosneb neljast faasist.Dieedi esimeses faasis, mis kestabumbes ühe kuu, sööb inimene500–600 kalorit päevas. Vajadu-sel või inimese soovil võib sedafaasi ka pikendada. Teises faasissisaldab kogu päeva toit 800 kilo-kalorit, see periood kestab kakskuud. Eurodieedi kolmas faaskoosneb omakorda a-, b- ja c-osast: 3a faasi päevane toit on1000 kilokalorit, 3b faasi oma1200 ja 3c toit sisaldab 1400 kilo-kalorit.

„Kolmanda faasi erinevadosad pole ajaliselt piiratud,” täp-sustab dr Verner Fogel. „Kõik sõl-tub patsiendi soovist. Enamik tar-bitavast toidust on tavaline toit,mille kogused määrab arst, kuidoma osa on siiski ka spetsiaalseltoidul.”

Dieedi neljanda faasi päevanetoit sisaldab juba 1400+ kiloka-lorit ning sel ajal sööb dieedipi-

daja tavalist toitu. Neljas faas onajaliselt piiramata.

Dr Fogeli sõnul toitub inimeneEurodieedi programmi järgi kesk-miselt pool aastat, selle ajaga onsoovitud kehakaal tavaliselt kasaavutatav. Kui vaja, võib dieetipidada ka pikemalt, kuid range-mate faaside juhiste kohaselt ülekolme kuu tavaliselt ei toituta.

TOITUMINE PÄRAST DIEETI Pärast eesmärgi saavutamist eisaa edaspidi enam süüa vanaviisi,sest enne dieediga alustamist olikehakaal ju suurem. „Näiteks kuikaal oli enne 150 kilogrammi jainimene sõi 4000 kilokalorit päe-vas, siis pärast dieedi lõpetamistsaab 100 kilo kaaluv inimene tõe-näoliselt tarbida ainult 2000 kilo-kalorit. „Kui ta sööb rohkem, hak-kab kehakaal uuesti tõusma.Süüa võib inimene pärast euro-dieeti kõike, kuid kogused pea-vad olema väiksemad, umbes50% varasemast kogusest,”manitseb dr Verner Fogel endistetoitumistavade juurde naasmiseeest. „Kaalu säilitamisel on täien-davalt oluline koht ka füüsiliselkoormusel, mida tuleks raken-dada 4–5 korda nädalas, mini-maalselt 30 minutit päevas.”

EURODIEED: madala kalorsusega, süsivesikute- ja rasvavaene, kuid tavalises koguses valku sisaldav dieet

Üleliigsest kehakaalust saab tõhusaltvabaneda Eurodieedi järgi toitudes „Hoidke oma kehakaal normi pii-res,” on sagedasemaid soovitusi,mis arst patsiendile ütleb – on juEestimaa elanikkonnast rohkemkui pool ülekaalulised ja seetõttuparaku ka kimbus mitmete tervi-sehädadega. Jah, kerge öelda –võtke kaalus alla! Võtaks ju küll,aga kuidas?

Tõhus võimalus üleliigsetestkilodest vabanemiseks on järgidakaalulangetusprogrammi Euro-dieet, süües spetsiaalseid tooteid,ning järgida vastavaid toitumisju-hiseid. Sõltuvalt inimese soovistsaab programmi läbida arsti järe-levalve all, aga ka Skype’i vahen-dusel või hoopis iseseisvalt.

NÄLG EI NÄPISTAEurodieedi programmi vahen-dava Eurodieedi kliiniku endok-rinoloogi dr Verner Fogeli sõnulon tegemist madala kalorsusega,süsivesikute- ja rasvavaese, kuidtavalises koguses valku sisaldavadieediga. Valk vähendab nälja-tunnet ja lihaskaotust. „Dieetipidav inimene nälga üldjuhul eitunne,” märgib dr Fogel. „Süüatuleb 4–6 korda päevas väikesteskogustes. Inimene tarbib vasta-valt juhendile sööki, mis on oste-tud kliinikust arsti käest või

e-poest ning lisaks sööb köögivil-jadest tehtud salateid. Kliinikuroll siinjuures on inimese keha-kaalu regulaarne jälgimine, vaja-dusel analüüside tegemine ningnõustamine ja lisana toodetemüümine.”

Eurodieedi eelis teiste dieetideees on kaalu langemise kiirus ehksiis kaalu langus saavutatakse kii-remini ja lühema ajaga. „Täien-dava lisana pole vaja pead murda

kilokalorite lugemisega, sestinimene tarbib juba valmis tehtudtoitu. Ainsa asjana tuleb inimeselise valmistada salatid, keeta val-mis puder või praadida õigekogus liha,” selgitab VernerFogel.

KILOD KAOVADKaalu langemise kiirus sõltub alg-sest kehakaalust. Mida suurem onalgne kehakaal, seda kiireminikaal langeb. Mida normiläheda-sem aga kehakaal on, seda aeg-lasemalt kilod kaovad. „Seetõttutoimib Eurodieet paremini üle 30kehamassiindeksiga (KMI) ini-mestel, sest üle 30 KMI-ga inim-ene sööb kindlasti 2500 kilokalo-rit päevas või rohkemgi. Euro-dieedile minnes hakkab ta agadieedi esimeses faasis söömaainult 500 kilokalorit päevas ehk2000 kilokalorit või veel roh-kemgi senisest vähem. Niimooditoitudes langeb kaal 2–3 kilo-grammi nädalas. Keskmiselt lan-geb 27–29 KMI-ga eurodieedipidaja kaal 4–7 kilogrammi kuus,alla 27 KMI-ga aga kuni 4 kilo-grammi kuus.”

Dr Fogel kinnitab, et dieediesimeses faasis saavutatav kiirekaalulangus ei ole kindlasti diee-

www.eurodieet.euDieediga liitumiseks ja arsti vastu-võtule registreerimiseks helista te -lefonil 5554 3276 või kirjuta Sky-pe’is, kasutajanimi GLYCOS-TARLLC, või kasuta kodulehekül-jelt menüüst „kontaktid” leitavatvormi. Vastuvõtud on teisipäeviti kella12–17, neljapäeviti kella 8–14 jareedeti 8–12. Vastuvõtt toimubSuur-Ameerika 18a, II korrusel(Seksuaaltervise Kliinikus).

Rainer Kägo kiropraktikakliinikTallinn, Pärnu mnt 27 Tel 52 95 162Kolmapäeviti on vastuvõtt EestiDiabeedikeskuses tel 654 4684www.kiropraktika.eeKiropraktik Rainer Kägol on RootsiTervishoiuameti Socialstyrelsenilitsents.

Eurodieediga alustamisekson kokku 3 võimalust:1. Alustada koos arstiga ja käia

regulaarselt arsti vastuvõtulkaalumas ja toitu ostmas.

2. Alustada dieedi pidamist Sky-pe’i vahendusel ja osta dieet-toidud e-poest.

3. Alustada iseseisvalt. Vastavadjuhendid leiab www.euro -dieet.eu lehelt. Tooteid saabosta e-poest või Eurodieedi klii-nikust.E-poest võivad tooteid osta ka

need, kes soovivad lihtsalt veidioma toidu kalorsust vähendada;samuti diabeetikud.

(Hereditary Breast and OvarianCancer – HBOC) seostatakse mit-meid pärilikke sündroome, kuidsuurem osa kõigist klassikalistestrinna- ja munasarjavähi juhtumi-test on põhjustatud mutatsiooni-dest geenides BRCA1 (BreastCancer Susceptibility Genes 1) jaBRCA2 (Breast Cancer Susceptibi-lity Genes 2).

Pärilik mittepolüpoosnekolorektaalvähk (HereditaryNon-Polyposis Colorectal Cancer –HNPCC) ehk Lynchi sündroomon kõige levinum päriliku soole-vähi vorm, mis moodustab kuni10% kõikidest kolorektaalvähijuhtudest.

Pärilik difuusne maovähk(Hereditary Diffuse Gastric Cancer– HDGC) moodustab ligikaudukuni 3% kõikidest maovähi juh-tudest.

Geneetiliseks testimiseks võe-takse patsiendilt vereproov (4 ml)ja eraldatakse sellest pärilikku-saine DNA. Testi käigus uuritakseDNA-d mutatsioonide suhtes.Geenitesti vastused valmivadkuni 2 nädala jooksul ning tule-musi analüüsib ja selgitab VTAK-iarst-geneetik onkogeneetilisekonsultatsiooni käigus.

ONKOGENEETILINE KON-SULTATSIOONOnkogeneetiline konsultatsioonon uus onkoloogia valdkond, misvõimaldab hinnata personaalsetvähiriski ning selgitab geneetilisekomponendi rolli vähi tekkel. On -kogeneetilise konsultatsiooni käi-gus:

• määratakse ja teostatakse pat-siendi ja tema perekonna hai-guslugude põhjal vajalikudgeneetilised analüüsid;

• hinnatakse pärilike mutatsioo-nide seost konkreetse haigu-sega, haiguse tekke riski pat-siendil ja tema pereliikmetel;

• antakse vajadusel patsiendileja tema perekonnaliikmeteletervisekäitumise soovitusi, etvähendada riski haigestudapärilikku vähki.Onkogeneetilise konsultat-

siooni vajaduse määravad kritee-riumid, mis näitavad pärilikukomponendi keskmisest olulise-mat rolli. Onkogeneetiline kon-sultatsioon on soovitav, kui pat-siendil või tema lähedasel sugu-lasel on:• avastatud kasvaja enne 50. elu-

aastat;• diagnoositud ebatavalisi kas-

vajaid (nt mõlemapoolne kas-vaja, mitmekoldeline kasvaja,rinnavähk meestel, harvaesine-vad kasvajatüübid, sh feokro-motsütoom, medullaarne kilp-näärmevähk, lapseeas diag-noositud neerupealise vähk);

• diagnoositud kasvaja erineva-tes organites samal või erinevalajal;

• diagnoositud rinna- või muna-sarjavähk, kusjuures perekondon juudi päritolu;

• diagnoositud kasvaja mitmelperekonnaliikmel eri põlvkon-dades.Onkogeetilise konsultatsiooni

vajadust aitab selgitada ka pere-või raviarst.

3Kliinikute teejuht

Nelja aasta jooksul on endokrino-loog Marju Past, dieedispetsialistUlvi Tammer ja sisearst, kliinilisetoitumise konsultant KristelEhala-Aleksejev kaalukabinetisnõustanud ligi 600 inimest, kesühtekokku on vabanenud mit-mest tonnist liigsest kaalust.

Mustamäel Eesti diabeedikes-kuses asuvasse kaalukabinettioleks põhjust sisse astuda 52,2protsendil Eesti meestest ja 42,6protsendil naistest, sest just niipaljusid piinavad ülekaal ja ras-vumine. Uuring näitas, et üle-kaalu-rasvumise käes kannatabeelkõige 35–54-aastane abielus,keskeri- või kõrgharidusega eestirahvusest mees, kelle peres üle-tab sissetulek ühe pereliikmekohta 7000 krooni kuus. Naistepuhul on vastupidi – mida kõr-gem haridus ja rohkem palkanaine saab, seda vähem on talprobleeme ülekaaluga.

Esimest korda kaalukabinettitulija saab kaasa toitumisharju-muste päeviku, mida kodus täita.Selle põhjal saab juba järgmiselkorral teha põhjaliku toitumiseanalüüsi. „Päevikute järgi selgub,et süüakse valesti: süsivesikute,valkude ja rasvade vahekord poletasakaalus. Sageli saavutataksehead tulemused just siis, kui kaa-lulangetaja täidab meie soovitusi,mida rohkem või mida vähemsüüa,” selgitab Ulvi Tammer.„Meie juurde saadavad oma pat-

siente naistearstid, kuna liignekaal võib olla takistuseks rasestu-misel, samuti südame- ja kopsu-arstid.” Mitte ainult liigsete kilodekäes kannatajad ei otsi kaaluka-binetti üles, seda teevad ka need,kel kaalu liiga vähe. Samuti saa-vad siit toitumisalast nõu taime-toitlased ja need, kes ei talumõnda toiduainet, mistõttu kipubnende menüü jääma ühekülg-seks.

PÕHJALIK UURINGKaalus alla võtmisel hakkab kõi-gepealt organismis vähenemavedeliku hulk ja lihasmass. Kasüdamelihase mass. See võib agaolla tervisele ohtlik. Kaalukabine-tis mõõdetakse taljeümbermõõtu,rasva hulka kehas, kehavedelikemassi, keha lihasmassi, mineraa-lainete ja valgu sisaldust, põhiai-nevahetust, määratakse keha-massiindeks ja standardne soovi-tatav kehakaal. Inimene saabteada ka oma keha bioloogilisevanuse.Kõigepealt tehakse kaalu-uuringaparaadiga Geenius. Bioelektrili-sel meetodil on võimalik määratakeha koostumus vastavalt pikku-sele, vanusele, soole ja kehakaa-lule. Keha elektrilise läbitavusejärgi arvutab aparaat välja kehaparameetrid: palju on kehasvedelikku, lihasmassi, tihket kudeja kõhuõõnesisest rasva. Lisaksannab aparaat põhiainevahetu-

seks vajaliku kalorihulga, st, paljupeab inimene sööma, et püsidanormtasemel. Ka jagab aparaatsoovitusi, kas inimene vajabdieeti või mingit füüsilist koor-must. Aparaadilt näeb ka kehavastavust kõigile parameetritele.Selle põhjal saabki hinnata kehavanust. Enamasti on normkaalu-liste inimeste vanus vastavusesnende bioloogilise vanusega.Tugevalt ülekaaluliste kehalinevanus on tegelikust vanusest see-vastu kõrgem.

Esimese visiidi käigus selgitabkaalukabineti arst välja patsienditervisliku seisundi, uurib temapärilikke eelsoodumusi, toitumis-harjumisi, kaalujälgimise ajaluguehk seniseid dieete ja ravi ningfüüsilist aktiivsust. Koos arstigasaab selgeks arutatud ülekaaluteema – missugune võiks olla soo-vitud eesmärk, mis viisil sinnajõuda. Arstliku läbivaatuse käigustehakse vajalikud vereanalüüsidja uuringud.

Vereanalüüsid ja uuringudmääratakse vastavalt sellele, kasperearst või teised spetsialistid onklienti varemalt uurinud ja milli-seid analüüse on viimasel ajaltalle tehtud. Enamasti osutuvadvajalikuks määrata veresuhkrutase, kilpnäärme hormoonid,kolesterool koos selle alaliikidega,maksa- ja neerufunktsiooninäita-jad, kliiniline veri jne.

Kaalukabineti suurim väärtus

on see, et sinna saab pidevalttagasi pöörduda. Ühe patsiendinõustamiseks läheb tund, kesk-miselt käivad patsiendid kabine-tis kord kuus, oma toitumisharju-muste päevikut saadetakse kameiliga. „Me oleme inimese jaoksolemas kogu aeg, sest esimesedtulemused tulevad alles paari-kolme kuu möödudes. Kaalukabi-neti eesmärk pole soovitadadieete, mis kestaksid nädala võikuu. Tahame muuta inimese toi-tumisharjumusi, et ta elaksparemini. Tööd tuleb teha nii ini-mesel endal kui ka kogu nõusta-mismeeskonnal. Nõustamine jät-kub ka peale soovkaalu saavuta-mist,” kinnitab Tammer.Signe Kalberg

• Endokrinoloog Marju Past• Dieedispetsialist Ulvi Tammer• Sisearst-kliinilise toitumise kon-sultant Kristel Ehala-AleksejevEESTI DIABEEDIKESKUS Sütiste tee 17, Tallinnwww.edk.ee võiwww.kaalukabinet.eeTel: 654 4684

VÄHIUURINGUTE TEHNOLOOGIA ARENDUSKESKUS pakub kõigile kättesaadavat geneetilist testimist

Geneetiline test võimaldab vähkihaigestumist ennetada ja varakult avastadaEestis avastatakse igal aastal ligi-kaudu 6000 uut vähijuhtu, mil-lest kuni 10% on seotud tugevapäriliku eelsoodumusega. Pärilikeelsoodumus tähendab seda, etvanematelt päritud mutatsioonidvähiga seotud geenides võivadkordades suurendada järeltulijariski vähki haigestuda. Nii Eestiskui ka mujal maailmas on prob-leemiks halvaloomuliste kasva-jate liiga hiline diagnoosimine,mis vähendab ravivõimalusi ningravi tulemust. Seda on võimalikvältida, viies regulaarsete tervise-uuringute käigus läbi vähiga seo-tud geneetiliste mutatsioonidetuvastamist ehk geneetilist testi-mist. Geneetiline testimine või-maldab kasvajat varakult avas-tada ning määrata parem ravi.Samuti võib geneetiline testimineaidata isegi vähkkasvaja teketennetada.

Vähiuuringute TehnoloogiaArenduskeskus (VTAK) pakubkoostöös Põhja-Eesti regionaal-haiglaga kõigile kättesaadavatgeneetilist testimist ning nõusta-mist ja seeläbi paremaid võima-lusi vähi ennetamiseks ja/võivaraseks avastamiseks.

GENEETILINE TESTIMINE JAPÄRILIKUD SÜNDROOMIDIgal aastal diagnoositakse Eestisligikaudu 600 rinnavähi, 150munasarja, 700 kolorektaalvähija 400 maovähi esmajuhtu. VTAKpakub geneetilist testimist järg-mistele levinumatele pärilikelevähisündroomidele.

Rinna- ja munasarjavähiga

Kogemus – 30 kg 9 kuu jooksul–29 kg 12 kuu jooksul–26 kg 8 kuu jooksul–25 kg 5 kuu jooksul–18 kg 4 kuu jooksulAllikas: Kaalukabinetidieedispetsialist Ulvi Tammer

Kuidas konsultatsioonile ja testimisele tulla?Onkogeneetilisele konsultatsiooniletulemiseks on vajalik eelnevaltregistreerida vastuvõtule telefonil620 4347. Vastuvõtt toimub Põhja-Eesti regio-

naalhaigla onkoloogiakeskuses (Hiiu44, Tallinn). Täiendava info saami-seks võib kirjutada e-kirjaegle.rebane@vtak.ee või külastadakodulehte www.vtak.ee

Vähiuuringute Tehnoloogia Arendus-keskust toetab Euroopa Regionaal-arengu Fond Tehnoloogia Arendus-keskuste programmi kaudu. Rohkem infot www.eas.ee

Kaalulangetamise juureson oluline kehalineliikumine. Kui aga poleaega minna spordisaali,aitab ViaGym trenažöör,mille töötamist näitabUlvi Tammer. FOTO: URMO UDRAS / EPL ARHIIV

Onkogeneetilisi teste tehakse sertifitseeritud laboris. FOTO: VTAK

KAALUKABINETIST saavad toitumisalast nõu ülekaalulised, taimetoitlased ja need, kelle menüü on ühekülgne

Kaalukabinet aitab vabaneda liigsest kaalust

4 Kliinikute teejuht

PANSION kindlustab eakatele rahuliku ja hea hoolitsusega vanaduspõlve

Merivälja pansionis on iga päev isesuguneMeriväljal Ranniku uulitsa lõpuspiilub kevadiselt rohetavatepuude vahelt valge maja, millesuures ja pisut metsikus aias kas-vavad vanad sammaldunud õuna-puujändrikud. Kõrgele eale vaata-mata rõõmustasid puud mulluomanikke rikkaliku ja magusaõunasaagiga, millest pansionaadikokad valmistasid pirukat, õuna-suppi; õunu jätkus nosimiseks jõu-lupühadeni välja. Õunapuude oksilõikas tänavu kevadel 100-aastanevanahärra Maks, kes kuulub1972. aastal asutatud Kursanaehk rahvakeeli Merivälja pansio-naadi praegusesse 118-liikmelisseharmoonilisse perekonda.

ÜHISED ETTEVÕTMISEDPortselanmaali asjatundja ja staa-žikas pedagoog 82-aastane Silviatuli Merivälja pansioni kolm aas-tat tagasi. Silvia juhendab igalnädalal käsitööringi, kus ühes-koos meisterdatakse klaasvit-raaže, maalitakse portselani, joo-nistatakse loodust ja kujunda-takse keraamilisi ehteid.

Hõbehallide juuste ja haldja-liku olemisega terane Silvia, kesteab rääkida täpselt portselaniaja- ning avastamisloost, onõnnelik, et saab koos sõbranna-dega kaks korda nädalas meister-dada ja maalida.

„Inimene peab millegagi tege-lema, muidu hakkab igav. Mul onväga hea meel, et siinolijatel ontahet meisterdada. Valminud töö-dest pannakse üles ka näitus,”räägib Silvia väikese uhkustun-dega.

Silvia sõnul on iga päev Meri-välja pansionaadis isemoodi.Tegevused on mitmekülgsed japõnevad. Lisaks käsitööringidelesaavad pansionaadi elanikudvõtta osa ka teistest lõbusatest

üritustest ja ühistegemistest.„Meil toimub väga palju kont-

serte ja käib mitmeid külalisesine-jaid. Näiteks on esinenud Meri-välja ja Pirita koolilapsed, Tule-tõrje ja Piirivalve puhkpilliorkest-rid, ansambel Apelsin, mitmedkoorid. Juba nagu omad poisid onErich Krieger ja Boris Lehtlaan,”räägib Silvia.

Pansionaadi perekonna soojaaplausi on ära teeninud ka laul-jannad Anu Kaal, Katrin Karisma,Silvi Vrait ja Kihnu Virve. Aktiiv-selt tegutseb lauluansambelAriella, mille musikaalsed liikmedon kokku tulnud pansionaadi ela-nike endi hulgast.

„Ansambel esineb meile pärissageli ja laul kõlab hästi. Klaveril

saadab neid tõeline virtuoos. Sel-leks, et ansamblis laulda, peabviisi pidama, igaüks sinna ikka eisaa,” räägib Silvia.

Pansionaadi vanahärrad ja -prouad on tutvunud Viimsi muu-seumi eksponaatidega, käinud onnad botaanika- ja loomaaias ningvaatasid oma silmaga üle ka uueVabadussamba. Iga kuu viimaselreedel viib spetsiaalne buss pan-sionaadi kunstihuvilised elanikudKumusse. „Päris paljud tunnevadhuvi kunsti ja arhitektuuri vastu.Oleme tutvunud ka uute sakraal-ehitistega, nagu uus Pirita nun-naklooster ja Viimsi uus kirik,”meenutab Silvia.

Igapäevaellu lisavad värvi kateisipäevased ühislugemised ja

vestlusringid. Kokakunstihuvili-sed saavad osaleda kokandus-ringis, kus valmistatakse koosmitmesuguseid salateid, või-leibu, rullbiskviite ja palju muudmaitsvat. Kokandusringile järg-neb samal päeval peen kohviku-õhtu, kus mekitakse ja hinna-takse kaaslaste kätetööd. Kolmkorda nädalas leiavad aset koh-vikutunnid, seal kohtutakse sõp-radega, juuakse head kohvi jasüüakse maiustusi ning vestel-dakse maailma asjadest. Aian-dushuvilised saavad soovi kor-ral käe mullaseks teha pansio-naadi aias asuvatel peenralappi-del, kus kehtib peenraperemehetäielik isevalitsus – kasvatadasaab kõike, mida hing ihaldab.

ASJATUNDLIK PERSONALMerivälja pansionaadis töötabühtne ja missioonitundega mees-kond, keda ühendab põhimõte„hoolitse siinsete elanike eest nii,nagu sa tahaksid, et kunagi tule-vikus sinu eest hoolitsetaks”.Eakate igapäevase heaolu püüa-vad tagada hooldusõed, huviju-hid, füsioterapeut ja seitse aastatpansionaadi toimimisse pühen-dunud direktor Tiina Saarmaa.Saarmaa sõnul on Merivälja pan-sion inimesele turvaliseks ja soo-jaks koduks elupäevade lõpuni.

„Õendus on majas olemasööpäev läbi, mis annab siinseteleelanikele ja nende lastele turva-tunde. See on väga oluline, et ter-visemure korral leiduks alati

inimene, kelle poole koheseltoma murega pöörduda ja kelleletoetuda,” arvab Tiina Saarmaa.

Ühtse peretunde olemasolutõestavad pansionaadi mitmedstaažikad töötajad. „Kaadrivahe-tus on meil olnud suhteliseltväike. Leidub töötajaid, kes tee-nindavad selle maja elanikke juba8 või 10 aastat – seda võib pidadasellise raske töö juures vägapikaks staažiks,” leiab Saarmaa jalisab, et kuigi töö on raske, annabsee emotsionaalselt väga paljujuurde. „Hea sõna ja inimestetänutunne, see annabki sõnaotseses mõttes tiivad.”

Uusi tuuli ja positiivseid emot-sioone toovad pansionaadi ela-nike igapäevasesse ellu TallinnaTervisehoiu Kõrgkooli tudengid-praktikandid, kes tõstavad jauuendavad oma värskete tead-mistega hooldustöö kvaliteeti.

Merivälja pansionaadis on saa-nud traditsiooniks tähistada jaa-nipäevi ja jõulupühi soovi korralkoos sealsete elanike lähedastega.Omaette tavaks hakkab kuju-nema „tagurpidi” lastevanematekoosolek,

„Pansionaadi asukate lapsedtulevad kokku. Räägitakse omamuredest, meie räägime eesole-vatest plaanidest. Kui algul suh-tuti ettevõtmisesse pisukese skep-sisega, siis nüüdseks on see ainaenam hoogu kogunud,” märgibSaarmaa ja avaldab lootust, etjärgmine koosolek toimub jubavabas õhus piknikuna.

Nova Vita Kliinik vajab munarakudoonoreid

Lastetus on tõsine meditsiiniline probleem. Lastetuse põhjused jagunevad võrdselt mehe ja naise viljatuseks. Teatud juhtudel on viljatus tingitud munarakkude täielikust puudumisest. Munarakkude puudumisel on võimalik lastetusravis kasutada doonormunarakke.

Munarakkude doonoriks võivad olla kõik 18–35 aasta vanused, vaimselt ja füüsiliselt terved naised, kellel on kindel soov aidata lastetuid peresid.

Munarakudoonorid läbivad kliiniku kulul meditsiinilise kontrolli.

Munarakkude doonorlus on tasustatud.

Lähtuvalt Eesti seadustest on lastetul paaril õigus teada saada munarakudoonori üldiseid bioloogilisi (vanus, pikkus, kehaehitus, juuste ning silmade värv, nahavärv, veregrupp ja reesusfaktor) andmeid.

Lastetusravi käigus ei avaldatamunarakudoonori isikuandmeid.

Ootame Teid Nova Vita Kliinikus Kaluri tee 5a, Haabneeme, Viimsi.

Doonorlusest on võimalik saada lisainformatsiooni telefonil 605 9609 või Nova Vita Kliiniku koduleheküljel www.novavita.ee

Tegevusluba nr L01498

Kursana Eesti OÜRanniku tee 48, TallinnTel: 6092 603kursana@kursana.eewww.kursana.ee

Toimetaja: Kristiina Viiron, 680 4567, kristiina.viiron@epl.eeProjektijuht: Margit Laasnurm, 680 4629, mar-

git.laasnurm@epl.ee

Kliinikute teejuhi sisu valmimist toetasid Niine nahakliinik, tervise-agentuur Theia, Rainer Kägo kiropraktikakliinik, Eurodieedi kliinik,Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus, Kaalukabinet, Kursanapansion, Nova Vita kliinik.

Merivälja pansionaadi eakadprouad maalimistunnis.Näpunäiteid jagavad nad kanoortele praktikantidele.FOTO: PILLE-RIIN PREGEL

Erilehe tootis Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond,Narva mnt 13, IV korrus, 10151 Tallinn