Trükise väljaandmist toetas:SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Järvamaa

Foto: Prandi allikajärv, K. Keevend

Üksikobjektidena on kaitse all tähelepanuväärsed puud, suured

kivid ja mõned väljaspool kaitsealasid asuvad allikad. Järvamaale

jääb kahe hiidrahnu (ümbermõõt üle 25 m) asukoht. Maakonna

suurim on Ambla vallas asuv Eevakivi, mille ümbermõõt on 26,5 m.

Vissuvere suure rahnu ümbermõõt on 25,6 m ning see asub Väätsa

vallas. Kõige kõrgem on Kiigumõisa rahn, mille kõrgus on 4,95 m.

Albu vallas olevast Ausammaste kivist on murtud tükke Järva-Madise

Vabadussõja mälestusmärgi ja A. H. Tammsaare monumendi jaoks

ning Kadrinas asuva Emakeele ausamba tarvis.

Järvamaa metsad sobivad elupaikadeks karule, hundile, ilvesele,

põdrale ja teistele imetajatele. Liivased ja metsased künkad meel-

divad Eesti suurimale kärplasele mägrale. Paljude urgudega mägra-

linnakud võivad olla aastasadu vanad, kuid raietööde tõttu väheneb

selliste püsivalt asustatud linnakute arv.

Tähistatud ja infotahvlitega varustatud Järvamaa matkaradade info:●● Järvamaa Turismiinfokeskuses (Paide, Keskväljak 8)

www.jarva.ee/turism ●● Riigimetsa Majandamise Keskuse kodulehel www.rmk.ee

Türi-Väätsa tee ääres kasvav Raudemetsa mänd oli samuti üks

esimesi kaitse alla võetud puid. Männi vanuseks arvatakse olevat

ca 380 aastat.

Järvamaal on registreeritud ühe I kaitsekategooria taime - lehitu

pisikäpa – kasvukoht. I kaitsekategooriasse kuuluvaid loomaliike

on kolm: kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg. Kokku

on registreeritud 31 pesakohta, neist 5 on asustatud kaljukotka,

5 must-toonekure ja 21 väike-konnakotka paaride poolt. II kate-

gooria liigi metsise kaitseks on kaitsealadele lisaks moodustatud

11 püsielupaika. Metsise elupaigad hõlmavad Järvamaal ca 12 880 ha

suuruse ala.

Järvamaa asub Kesk-Eestis ning piirneb Harjumaa, Lääne-Viru-

maa, Jõgevamaa, Viljandimaa, Pärnumaa ja Raplamaaga. Osa

Järvamaast paikneb Pandivere kõrgustiku lääne- ja edelanõlval,

lõunaosa Kesk-Eesti tasandikul, edelaosa Lääne-Eesti madalikul.

Maakonna loodeosa jääb Kõrvemaale.

Järvamaa asukoht Pandivere kõrgustiku nõlval kujundab

siinse looduse omapära. Pandivere kõrgustik on Eesti karstiroh-

keim piirkond, mis toob kaasa “otseühenduse” inimtegevuse

ja põhjavee vahel. Järvamaal saab näha karstilohke ja lehtreid,

kurisuid ja avalõhesid. Rühmiti esinevad karstivormid moodus-

tavad karstialasid (Lüsingu, Kurla), lähestikku asuvad karstialad

omakorda karstivälju (Metsla, Kuksema).

Foto: Härmas Kõrvemaa, I. Muusikus

Foto: Sopa allikas, K. Keevend

Foto: Raudemetsa mänd, K. Keevend

Foto: Rava kanneltamm, K. Keevend

Foto: Paelõhed Orgmetsa loopealsel, K. Keevend

KAITSEALADE VALITSEJAKeskkonnaamet

Harju-Järva-Rapla regioonWiedemanni 13, 72213 Türi

tel 384 8688jarva@keskkonnaamet.eewww.keskkonnaamet.ee

KAITSEALADE KÜLASTUSE KORRALDAJARMK loodushoiuosakond

Kesk-Eesti piirkondtel 676 7394

aimla.looduskeskus@rmk.eeVahe-Eesti piirkond

tel 604 7212 aegviidu.looduskeskus@rmk.ee

www.rmk.ee

Trükise koostajad: P. Eensoo, O. Randver

Esikaane foto: Metsis, I. Muusikus

Küljendus: Akriibia OÜKaardi toimetaja: Areal Disain

Trükk: AS Printon Trükikoda©Keskkonnaamet 2012

JÄRVAMAAloodus

Järvamaa veerikkamad jõed on Roosna-Allikult algav Pärnu jõgi ning

Lääne-Virumaalt algav Põltsamaa jõgi. Viimane on oma keskjooksul

Järvamaa ja Jõgevamaa piiriks.

Maakonna suurim järv on Väinjärv Koeru lähedal. Põnevate legendi-

dega on seotud ajutise iseloomuga Jalgsema karstijärv. Tehisjärvesid

on maakonnas rohkem kui looduslikke.

Järvamaast on ligikaudu 1/3 kaetud soodega. Enamasti on need

tekkinud mineraalmaa soostumisel, vähem järvede kinnikasvami-

sel. Leidub nii madalsoid, siirdesoid kui rabasid. Silmapaistvaim

on hulgast soodest koosnev Epu-Kakerdi soostik. Järvamaa rabade

tüüpilisemateks esindajateks on Epu-Kakerdi soostikku kuuluvad

maalilised Kakerdaja ning Kodru raba.

Järvamaal asub 32 kaitsealust parki ja puistut. Pargid on osa Jär-

vamaa kultuuripärandist, päritolult peamiselt vanad mõisapargid.

Kahel terrassil paiknev liigirikas Albu park pärineb 19. sajandist.

Mõisa peahoone ees on avar esiväljak. Olulisteks pargikujunduse

elementideks on Ambla jõgi ja üle jõe viiv kivisild. Särevere park

koosneb 19. sajandi keskel rajatud vanemast osast ning selle jätkuks

rajatud nõukogude-aegsest uuest osast. Esiväljak on avar, tagaväljak

kitsas ja alleega piiratud. Rõugu talupark-dendraarium on eraalgatus-

likult loodud arboreetum. Jaan Rõuk alustas pargi rajamist 1920ndail

aastail, tööd jätkas poeg August. Taluparki on kogutud looduslikke

kiviskulptuure.

Esinduslikumaks tõusuallikate rühmaks on Oostriku oma kolme

lehtriga, millest suurima – Oostriku Suurallika – läbimõõt on ~5

m ja sügavus ~2 m. Langeallikaid esindav Võlingi allikas paneb

alguse Võlingi ojale, mis väikeste allikate abil kasvab kiiresti

jõemõõduliseks. Jões ja selle paremal kaldal asuvad kaunid tõu-

suallikad – Vilbaste allikad. Keset jõge asuva Vilbaste Siniallika

lehtri läbimõõt on 10 m ja sügavus 3 m.

Allikatega tutvumiseks on abiks infotahvlid ja viidad, tuleb arves-

tada allikate ümbruse tallamisõrna kooslusega.

Pandivere kõrgustiku nõlvadel ja jalamil väljub maasse imbunud

sademevesi allikatena, kevadeti või vihmasel sügisel võib põhja-

vesi mõnes paigas kerkida maapinnale ja moodustada karstijärvi

(Jalgsema, Tudre).

Endla looduskaitseala lääneosas olevad Norra-Oostriku piir-

konna allikad kuuluvad Eesti veerikkamate hulka. Siin asub ka

Eesti sügavaim – Sopa allikas (4,8 m).

KÜLASTAJA MEELESPEA● ●Eramaal võid viibida päikesetõusust loojanguni, kui ei tekita kahju maavaldajale. Tarastatud/tähistatud eramaal liikumiseks vajad omaniku luba.

● ●Mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teel ja pargi ainult parklas.

● ●Telkida ja lõket teha võid ainult selleks ettevalmistatud ja tähis-tatud kohas. Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud, ka lõkkealustel.

● ●Veekogudel võid sõita mootorita ujuvvahendiga.● ●Looduses liikudes hoia koer rihma otsas.● ●Kaitsealal võid korjata marju, seeni ja muid metsaande.

Kui näed looduse või külastusobjektide kahjustamist, teavita sellest keskkonnainspektsiooni tel 1313.

Järvamaa tuntuim tamm võiks olla Kõrvemaa maastikukaitsealal,

kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünnikodu juures kasvav Tamm-

saare tamm ehk Vetepere tamm. Saare-Siimu tamm Türi vallas on

aga võimsama kasvuga. Selle tamme ümbermõõt ulatub üle 6 meetri

ja kõrgus 24 meetrit.

Foto: Türi voorestik, I. Muusikus

Foto: Mäger, I. Muusikus

Foto: Ausammaste kivi, K. Keevend

Foto: Seli järv, I. Muusikus

Foto: Oostriku jõgi, K. Keevend

Türi voorestik (Türi maastikukaitseala) on Eesti tuntuim ja hästi

vaadeldav väikevoorte piirkond. Voorestiku kõrgeim voor – Käomägi –

kõrgub 20 m ümbruskonnast ja 84 m merepinnast kõrgemale

Järvamaal on 8 looduskaitseala, 10 maastikukaitseala ja 7 hoiuala.

4 kaitseala asuvad Järvamaa piirialadel ning on jagatud naabermaakon-

dadega. Endla looduskaitsealast (10 110 ha) asub Järvamaal 4117 ha,

Kõrvemaa maastikukaitsealast (20 540 ha) 12 940ha, Piiumetsa maas-

tikukaitsealast (1130 ha) 343 ha ning Saarjõe maastikukaitsealast

(1751 ha) 1128 ha. Seitsmest hoiualast kolm on looduslike jõgede

(Pärnu, Preedi, Võlingi) kaitseks, ülejäänud poollooduslike koosluste

kaitseks.

Praegusel Rava maastikukaitsealal oleva vana tammiku kaitse alla

võtmisega sai alguse looduskaitse Järvamaal. Rava tammed olid

1936. aastal esimeseks kandeks ennesõjaaegses Eesti looduskaitse-

registris. Tammiku päritolu pole teada, oletatavasti on tegu hiiega.

Liigirikkal alal leidub mitmeid kaitsealuseid taimeliike.

Foto: Saare-Siimu tamm, J. Nilp

Foto: Jalgsema karstijärv, M. Eensoo

Foto: Lehitu pisikäpp, R. Miller

Foto: Vilbaste Siniallikas, K. Keevend

Foto: Vesiroosid, K. Keevend

Foto: Eevakivi, K. Keevend

Foto: Palu-karukell, K. Keevend

Foto: Kaunis kuldking, K. Keevend

Foto: Saarmas, I. Muusikus

Foto: Iidva raba, K. Keevend

Foto: Pikalehine huulhein, K. Keevend Foto: Albu park, K. Keevend

Foto: Rõugu talupark-dendraarium, K. Keevend

Foto: Särevere park, K. Keevend Foto: Karvasjalg-kaku poeg, K. Keevend

Arav

ete

Kära

vete

Kam

ari

Leht

se Peet

ri

Kilts

i

Ravi

la

Ambl

a

Alas

tver

e

Kiris

aare

Saia

kopl

i

Ardu

Oisu

Sääs

e16

15

VÕHM

A

TAM

SALU

Koer

u

Järv

a-Ja

ani

PÕLT

SAM

AA

TAPA

TÜRI

PAID

E

Kurg

ja

Roos

na-A

lliku

Adav

ere

Säre

vere

Väät

sa

Aegv

iidu

Rave

liku

Saar

eots

a

Tõre

nurm

e

Seid

la

Uuea

ru

Mäd

ara

Puia

tuHuuk

si

Kang

russ

aare

Järv

a-M

adis

e

Väik

e-Ka

reda

Allik

järv

e

Võhm

as-

saar

e

Tõõr

akõr

ve

Kuni

nga-

mäe

Met

stag

use

Sulu

stve

re

Aasu

välja

Arus

saar

e

Vira

ksaa

re

Anni

kver

e

Järts

aare

Jala

met

sa

Pisi

saar

e

Lust

iver

e

Sarg

vere

Alav

ere

Võis

iku

Vaja

ngu

Imav

ere

Ervi

ta

Kaba

la

Haba

ja

Jäne

da

Koig

i

Albu Vi

isu

Esku

Väik

e-Ka

mar

i

Vao

Vao

Kõo

Mäl

likve

rePa

uast

vere

Taad

ikve

re Pilis

tver

e

Türi-

Allik

u

Kabl

akül

a

Suur

ekiv

i

Rein

ever

e

Leht

met

sa

Meo

ssaa

reTam

mek

üla

Piiu

met

saSi

llaot

sa

Aris

vere

Met

sakü

la

Nõm

mkü

la

Nõm

m-

küla

Pike

vere

Kiriv

ere

Leba

vere

Savi

augu

Jalg

sem

a

Jäle

vere

Eist

vere

Pudu

küla

Pudi

vere

Uuem

õisa

Räga

vere

Põdr

angu

Orgm

etsa

Mär

jand

i

Sääs

k üla

Uuev

älja

Laim

etsa

Paak

sim

a

Pika

küla

Kuke

vere

Paen

asti

Vete

pere

Vene

vere

Rasi

vere

Aruk

üla

Jõgi

soo

Parii

si Kaav

ere

Kaar

uka

Kivi

loo

Roov

ere

Rook

üla

Orik

üla

Kalit

saSa

ntov

i

Mõh

küla

Piis

upi

Vedr

uka

Vaop

ere

Võhm

uta

Mäe

küla

Visu

sti

Aave

re

Triig

i

Lüka

ti

Äiam

aa

Pruu

na

Loop

re

Puia

tu

Puia

tu

Eive

re

Raud

la

Koot

si

Kalik

ülaLaha

vere

Koda

sem

a

Vaha

stu

Jänd

ja

Patik

a Nurm

si

Rauk

la

Mäg

ise

Met

sla

Ülej

õe

Sõm

eru

Silm

siVa

lgm

a

Visk

la

Arkm

a

Arav

a

Silm

si

Abaj

a

Änar

i

Lung

u

Luig

e

Ager

i

Raig

u

Rass

i

Räsn

a

Piib

e

Läst

e

Kurs

i

Saks

i

Köis

i

Mün

di

Loks

u

Loks

a

Peed

u

Otik

u

Tam

si

Harm

i

Purd

i

Poak

a

Udev

a

Rõõs

a

Kalm

e

Rõst

la

Pran

di

Kuus

na

Kare

da

Vodj

a

Vetla

Tori

Voos

e

Lõõl

a

Sald

a

Retla

Anna

Röa

Moe

Kolu

Kriil

eväl

ja

Nais

tevä

lja

Tarb

ja

Tänn

assi

lma

Ahul

a

Vaha

kulm

u

Paun

küla

Suur

palu

Jala

lõpe

Olle

pa

Ojas

oo

Mus

tla

Imas

tu

Raka

Pala

Rava

Esna

Pilu

Soom

ever

e

Mäo

Koks

vere

Ville

vere

Käsu

konn

a

Reeg

oldi

Päin

urm

e

Vahu

küla

Müü

sler

i

Nõm

aver

eNe

anur

me

Kuris

oo

Palv

ere

Kaan

soo

Kaal

epi

Nave

sti

Reop

alu

Sõra

ndu

Paju

si

Umbu

si

Kaha

la

Joot

me

Loku

ta

Roos

na

Kala

na

Põik

va

Kirn

a

Taik

se

Vard

ja

Näo

Välja

otsa

Väin

järv

e

Karja

küla

Liig

valla

Võhm

anõm

me

Laup

a

Pikv

a

Ram

ma

Öötla

Uude

küla

Käre

vere

Kurla

Kadj

aste

Karin

u

Linn

ape

Kuks

ema

Oeti

Läpi

Kapu

Vihi

Kuie

Vala

sti

Kark

use

Vits

järv

e

HAR

JUM

AA

LÄÄN

E-VI

RUM

AA

JÄRV

AMAA

RAPL

AMAA

VILJ

AND

IMAA

JÕG

EVAM

AA

12

26

2314

13

9

3

316

28

19

2212

21

5

29

18

2530

7

10

15

32

17

27

16

11

20

84

24

7

Kõr

vem

aam

aast

ikuk

aits

eala

Kõr

vem

aam

aast

ikuk

aits

eala

7

7

7

Kõrv

emaa

maa

stik

u-ka

itsea

la

Endl

a lo

odus

-ka

itsea

la1

Esna

maa

stik

u-ka

itsea

la2

Iidva

lood

us-

kaits

eala

3

Kar

eda

lood

us-

kaits

eala

4

5K

iigum

õisa

maa

stik

u-ka

itsea

la

6K

uris

oolo

odus

-ka

itsea

la

8Lü

singu

maa

stik

u-ka

itsea

la

Nõm

me

raba

lood

uska

itsea

la

9

Piiu

met

sam

aast

iku-

kaits

eala

10

Pran

dilo

odus

-ka

itsea

la

11

Pärn

u jõ

e sa

are

lood

uska

itsea

la12

13

Rava

maa

stik

u-ka

itsea

la

Roos

na-A

lliku

maa

stik

u-ka

itsea

la

14

Saar

jõe

maa

stik

u-ka

itsea

la

1515

Silm

silo

odus

-ka

itsea

la16

Türi

maa

stik

u-ka

itsea

la

17

18Vu

lbi

maa

stik

u-ka

itsea

la

Väät

salo

odus

-ka

itsea

la19

Koor

dira

ba 1

1

2

7

4

4

5

6

6

6

3

11

2

16 98

4

36

15

125

1417

1

7

13

1018

21

234

14

2524

20

10

27

19

26

22

3

28

59

16

7

17

2

111

8

1312

6

15

1

11

7 8

TS2-6

12 1314

10

9K

äru

Põlts

amaaPa

jusi

Valge

jõgi

Saks

i jär

v

Ilmandu jõ gi

Preedi jõgi

Väin

järv

Oostrik

u jõgi

Sini

järv

Põltsa

maa jõgi

Umbusi jõgi

Retla jõgi Nave

sti jõ

gi

Esna jõ

gi

Jägala jõgi

Pärnu j

õgi

Mus

tjõgi

Am

bla jõ

gi

Jänij

õgi

Tarv

as

jõgi

Jägala j õgi

Paun

küla

veeh

oidl

a

Seli

järv

Pran

di jõ

gi

Loku

ta jõ

gi

Lint

si jõ

gi

Aruk

üla jõ

gi

Pika

metsa

jõgi

Saar

jõgi

Nave

sti j õ

gi

Saarjõ

g

i

Lintsi jõgi

Pärnu jõgi

Pirita

jõgi

Lõkk

ekoh

t tel

kim

iseg

a/C

ampf

ire a

nd c

ampi

ng si

te

Vaat

etor

n / O

bser

vatio

n to

wer

1:11

5 00

0

Info

punk

t / In

form

atio

n po

int

Maa

ntee

/ M

ain

road

Muu

tee

/ Oth

er ro

ad

Kai

tsea

lune

par

k ja

pui

stu

/Pr

otec

ted

park

and

fore

st st

and

Rän

drah

n / B

ould

er

Alli

kas /

Spr

ing

Hoi

uala

/ Li

mite

d C

onse

rvat

ion

Are

a

Põlis

puu

/ Prim

eval

tree

1 cm

kaa

rdil

= 1,

15 k

m lo

odus

es

Kai

tsea

la /

Prot

ecte

d A

rea

1 1 1 1 1

Rau

dtee

/ R

ailw

ay

Maa

konn

apiir

/ C

ount

y bo

unda

ry

Mat

kara

da /

Hik

ing

trail

Lõkk

ekoh

t / C

ampf

ire si

te

Telk

imis

koht

/ C

ampi

ng si

te

Met

saon

n / F

ores

t cab

in

Puhk

ekoh

t / R

estin

g pl

ace

1

NAT

UR

A 2

000

ala/

Sp

ecia

l are

a of

con

serv

atio

n

1K

ohal

iku

omav

alits

use

kaits

tav

lood

usob

jekt

/ N

atur

al fe

atur

e pr

otec

ted

by lo

cal g

over

nmen

t

KAIT

SEAL

AD

1 En

dla

lood

uska

itsea

la2

Esna

maa

stik

ukai

tsea

la3

Iidva

lood

uska

itsea

la4

Kare

da lo

odus

kaits

eala

5 Ki

igum

õisa

maa

stik

ukai

tsea

la6

Kuris

oo lo

odus

kaits

eala

7 Kõ

rvem

aa m

aast

ikuk

aits

eala

8 Lü

sing

u m

aast

ikuk

aits

eala

9 Nõ

mm

e ra

ba lo

odus

kaits

eala

10

Piiu

met

sa m

aast

ikuk

aits

eala

11

Pran

di lo

odus

kaits

eala

12

Pärn

u jõ

e sa

are

lood

uska

itsea

la13

Ra

va m

aast

ikuk

aits

eala

14

Roos

na-A

lliku

maa

stik

ukai

tsea

la15

Sa

arjõ

e m

aast

ikuk

aits

eala

16

Silm

si lo

odus

kaits

eala

17

Türi

maa

stik

ukai

tsea

la18

Vu

lbi m

aast

ikuk

aits

eala

19

Väät

sa lo

odus

kaits

eala

20

Koor

di r

aba

HOIU

ALAD

1 Ja

lgse

ma

hoiu

ala

2 M

ääru

hoi

uala

3 Pr

eedi

jõe

hoiu

ala

4 Pä

rnu

jõe

hoiu

ala

(Jär

va)

5 Tu

dre

hoiu

ala

6 Tü

ri-Ka

rjakü

la h

oiua

la7

Võlin

gi o

ja h

oiua

la

PARG

ID1

Albu

mõi

sa p

ark

2 Ar

avet

e ko

oli p

ark

3 Ar

ukül

a m

õisa

par

k4

Eist

vere

mõi

sa p

ark

5 Ei

vere

mõi

sa p

ark

6 Er

vita

par

k7

Huuk

si m

õisa

par

k8

Kaba

la m

õisa

par

k9

Karin

u pa

rk10

Koi

gi m

õisa

par

k11

Kol

u m

õisa

par

k12

Koo

rdi m

õisa

par

k13

Kuk

sem

a ka

belip

ark

14 K

ukse

ma

põlis

puud

15 L

aim

etsa

mõi

sa p

ark

16 L

aupa

mõi

sa p

ark

17 L

okut

a m

õisa

par

k18

Mäo

mõi

sa p

ark

19 N

orra

mõi

sa p

ark

20 O

isu

mõi

sa p

ark

21 P

urdi

eba

tsuu

gapu

istu

22 P

urdi

mõi

sa p

ark

23 R

oosn

a-Al

liku

mõi

sa p

ark

24 R

õugu

tal

upar

k-de

ndra

ariu

m25

Sar

gver

e m

õisa

par

k26

Sei

dla

park

27 S

ärev

ere

mõi

sa p

ark

28 V

ao m

õisa

par

k29

Vod

ja m

õisa

par

k30

Väi

ke-K

ared

a m

õisa

par

k31

Väi

njär

ve p

ark

32 V

ääts

a m

õisa

par

k

PUUD

1 Hu

uksi

kak

sikp

ärn

2 Ja

lgse

ma

kahe

venn

akas

k3

Kahe

ksah

arul

ine

pärn

4 Ka

lmas

te m

änd

5 Ki

rikoj

a ka

daka

s6

Kõlja

la tam

m7

Küti

tam

m8

Ojak

üla

pärn

9 Oj

akül

a ta

mm

10

Peed

i pär

n11

Ra

ama

künn

apuu

12

Raud

emet

sa m

änd;

Raad

emet

sa m

änd

13

Saar

e-Si

imu

tam

m14

Sa

rgve

re s

aar

15

Sook

ase

põõs

asvo

rm16

Ve

tepe

re tam

m;

Ta

mm

saar

e ta

mm

17

Väik

e-Ka

reda

eur

oopa

lehi

s

KIVI

D1

Ausa

mm

aste

kiv

i e. S

eidl

a su

urki

vi2

Eeva

kivi

3 Ep

u ki

vi4

Kaba

la k

ivi;

Maa

sika

tal

u ki

vi5

Kabe

li su

urki

vi6

Kabr

ani r

ändr

ahn;

Kab

rani

kiv

i7

Karin

u oh

vrik

ivi;

Orja

kivi

; Kat

kuki

vi8

Kiig

umõi

sa k

ivi

9 Le

luki

vi10

Lu

isu

ränd

rahn

11

Miin

akiv

i12

Oh

vrik

ivi e

. Kös

trik

ivi

13

Otsa

mäe

rän

drah

n14

Pi

llisa

are

ränd

rahn

15

Prüm

li ki

vi (

Laik

ivi)

16

Puhm

u ra

hn17

Ro

osna

Lai

kivi

18

Saar

emäe

rän

drah

n19

Su

ur r

ändr

ahn;

Nõm

me

küla

rän

drah

n

20

Suur

rän

drah

n;

Äi

amaa

rän

drah

n21

Su

urki

vi; V

illev

ere

suur

kivi

;

Olle

pa s

uurk

ivi

22

Tuda

vere

kiv

i23

Va

ki k

ivi

24

Vass

aare

met

saki

vi25

Va

ssaa

re p

õllu

kivi

26

Viss

uver

e ki

vi;

Vi

ssuv

ere

suur

rah

n27

Võ

ster

mäe

rän

drah

n28

Vä

ljaot

sa r

ändr

ahn

ALLI

KAD

1 Ki

igum

õisa

alli

kad

2 M

etsa

nurg

a al

likad

3 M

etsa

nurg

a al

likad

4 M

etsa

nurg

a al

likad

5 M

etsa

nurg

a al

likad

6 M

etsa

nurg

a al

likad

7 No

rra

allik

ajär

vik

8 Oo

strik

u Su

ural

likas

9 Pr

andi

alli

kad

10

Purs

kav

allik

as11

Ro

osna

-Alli

ku a

llika

d12

So

pa a

llika

s13

Vi

lbas

te a

llika

d14

Võ

lingi

alli

kas

15

Sada

ma-

e K

ihm

e al

likad

16

Arav

ete

allik

ad