T A R T UKohaliK tegevusKava

local action Plan

1

Sisukord1. Sisututvustus 32. Tartu 43. Abilinnapea avaldus 64. Arenduse taust 75. Kohalik toetusgrupp 10 Toetusgrupi kohtumised 106. Teemagruppide töö 127. Tegevuskava ulatus ja eesmärgid 13 Asukoha arengupotentsiaal 14 Arenduse mõju 15 Arengutööriistad 178. Tegevused 18 Ehitusprojekti alusel läbi viidavad ehitustööd 199. Poliitiline taust 22 Arendusega seotud detailplaneeringud: 2310. Finantsvahendid 2511. Lisad 26

Table of Contents1. Executive Summary 32. City Profile 43. Statement from Vice Mayor 64. Policy Context and recommendations 75. City Local Support Group 96. Thematic Groups Outcomes 127. Scope and Objective of LAP 13 Focus area 14 Impact 15 Tools for making the difference 168. LAP Key Actions 189. Strategy alignment 22 EU Strategy alignment 22 Country Strategy alignment 22 City strategy alignment 22 List of relevant detailed plans 2310. Financial Resources 2511. Annexes 26

2

1. SisututvustusKäesolev töö kirjeldab Tartu linna tegevuskava Tarmeko endise töös-tusala arendamiseks. Töös on kirjeldatud arenduse tausta ning antud juhiseid uue funktsiooni loomiseks piirkonnale. Oluliseks on peetud ka ühendusteede rajamist alale, eriti on tähelepanu pööratud aktiiv-sel liikumisel põhinevatele transpordiviisidele. Töö valmimist toetab Euroopa Liit läbi URBACT II programmi projekti WOODFOOTPRINT. Tegevuskava koostas OÜ Hea Uus Linn ekspert Marek Muiste koostöös Tartu linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna töötajate ning vabatahtlikest ekspertidest koosnevate toetusgrupi-ga. Tegevuskava algatamisel ja koostamisel on olnud suureks abiks koostööprojekti WOODFOOTPRINT rahvusvaheline meeskond.

Tänu globaalsetele, demograafilistele, majanduslikele ja sotsiaalsetele muutustele esitab kaasaegne linnakeskkond järjest uusi nõudmisi arendajaile. 21. sajandi linn on dünaamilisem ja mängulisem ning valmis kohanema inimeste muutunud elukorraldusega, kuid seda üksnes juhul, kui sellele on tähelepanu pööratud ja loodud vajalikud eeldused. Eelduste põhilisi kategooriaid võib välja tuua mitmeid, käesoleva töö raamistikus on olulised neist kolm: funktsioonide hea tasakaal, ligipääsetavus ja elujõulisus. Ligipääsetavus aitab linnal voo-lata uude vormi, mida muutunud aeg näib välja pakkuvat. Hõlpsasti ligipääsetava struktuuriga linnad leiavad endale tänuliku elanikkon-na ja külastajad. Elujõulisus lubab viia läbi strukturaalseid muutusi, säilitades inimeste elukvaliteedi.

Neid kategooriad tuleb silmas pidada endiste tööstusalade uuen-damisel. Loodav linnakeskkond peab olema elav ja dünaamiline, kätketes eneses tervet paletti võimalikke funktsioone ja kasutusviise. See peab olema aktiivses dialoogis üldise majanduskeskkonnaga ja valmis kohanema uute vajadustega. Samal ajal peab loodu olema keskendunud inimesele ja tema igapäevastele vajadustele. Piirkond peab olema hästi ligipääsetav – eelkõige jalgsi ja jalgrattaga, kasutama

1. Executive SummaryLocal Action Plan (LAP) describes activities and actions needed for retrofitting post-industrial area belonging to Tarmeko wood and timber processing manufactory in city of Tartu, Estonia. Action plan is describing the background of the process, analyzing the possibili-ties for the future and giving the instructions for new developments. In the process the connectivity - especially using active modes of transportation - carries significant role. LAP is supported by Euro-pean Union by the URBACT II programme international cooperation project WOODFOOTPRINT. LAP is tailored together by the external expert Marek Muiste (Hea Uus Linn OÜ) in close cooperation with the officials of City of Tartu (Department of Urban Planning, Land Survey and Use) and voluntary members of Local Support Group. Action plan is initiated and influenced by the international team of experts of WOODFOOTPRINT project.

Modern urban environment is ever more demanding for new devel-opments. This is caused by the enormous pressure of demographic, social and economical changes. 21st century city is dynamic and play-ful and ready to fit in into the new life order but only if it is designed to be this way. It is important to create conditions supporting these possibilities. There are many categories for this kind of conditions but this work will focus on three of these: good balance of mixed functions, accessibility and sustainability. Especially good accessibility is required for shaping the city to fit into the new form of modern era. Cities with improved accessibility for everyone will flourish for the inhabitants and visitors. Sustainability is the base requirement for maintaining the life quality even during big structural changes.

In retrofitting process of the post-industrial area all these conditions will matter. Developed urban environment has to be vibrant and dynamic and include the whole spectrum of possible functions and usages. It has to maintain an active dialogue with economical realities and

3

minimaalselt energiaressursse ja taastumatuid loodusvarasid ning mitte saastama loodust. Hoonete rajamisel tuleb kasutada kohalikke ja taastuvaid materjale, eelkõige puitu. Maksimaalselt tuleb ära ka-sutada paiga eripära: asukohta ja Emajõe lähedust, mis pakub head keskkonda liikumiseks ja vaba aja aktiivseks veetmiseks.

Lisaks alal toimuvale arendustegevusele on töö raames välja pakutud ka laiem visioon Emajõe äärse rohelise liikumiskoridori väljaarenda-miseks, mis looks kiire ühenduse linnasüdamega aktiivse liikumise harrastajatele (näiteks nagu kõndimine, jooksmine, jalgrattasõit jne). Selline kergliikluskoridor seoks omavahel kõiki teisi linnaosasid ja pakuks liikumisrõõmu kohalikele elanikele ning külastajatele teistest piirkondadest. Loodav oleks ka tänuväärne turismiatraktsioon, pak-kudes omanäolise ja põnevalt kihilise sissevaate Tartu linnale alates Ihastest ja Annelinnast ning lõpetades Supilinna ja ürgoru eelajalooliste liivakivipaljanditega. Liikumiskoridori tegevusi planeeritakse rahastada Euroopa Liidu vahenditest, kuid selleks vajalik detailne eeltöö väljub käesoleva kava raamidest.

Meie linnade igapäevast ilmet kujundavad mitte revolutsioonid, vaid järkjärguline evolutsioon, mida viiakse ellu objekt-objekti haaval. Käesolev töö kirjeldab ühte sellist objekti, kuid oluline on selle taga näha linna arengut laiemalt. Just see on olnud töö koostajate pea-mine eesmärk.

Tartus, 30.12.2014Marek MuisteHea Uus Linn OÜ

to be ready to fit in to new needs. But foremost it has to be focused on people and their every day needs. Area has to be accessible and the first priority has to be given to active modes of transportation: walking and cycling. This is the first step for creating sustainable ur-ban environment. The usage on energy and non-renewable natural resources will be minimized and so will be the ecological burden. In building process natural, renewable and local materials will be used and the best option for that is to use timber. Development has to benefit from the potential of its natural location: connection with the green riverside area, that can offer good environment for active transport and leisure activities.

Action plan is offering also wider vision of green active transport corridor that will create a fast and high-quality transport link trough the whole town for active transport modes like walking, jogging, cycling etc. This corridor will link most of the districts including the town centre and offer unique possibilities for local inhabitants and also quests. For its users it will offer an insight to the town starting from its green suburbs to the soviet era block building areas and neo-classical town centre, ending up in university campus by the pre-historical sandstone cliffs of ancient river valley. It is easy to see also the touristic value of this route. Development of this transport corridor will be financed by the European funds. Detailed application for this is not included to this description of the action plan.

The common face of our towns and cities is not developed by the revolutions but rather evolution that will realize slowly, object by object. This action plan is describing one of these objects but nevertheless it is important to see the development of the town itself on the back-ground. That has been the main objective of the development team.

Marek MuisteHea Uus Linn OÜTartu 30.12.2014

4

2. TartuTartu on suuruselt teine linn Eestis, Lõuna-Eesti suurim keskus ning Tartu maakonna halduskeskus. Tartu on tuntud kui Eesti traditsioo-niline intellektuaalse elu keskus. Siin asub Eesti ainus klassikaline ülikool – 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool – ning Eesti vanim tänini tegutsev teater Vanemuine.

Tartu esmamainimise aastaks loetakse aastat 1030. Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid Tarbatu, Dorpat, Jurjev jt.

Tähtsamatest riigiasutustest tegutsevad Tartus Riigikohus, Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu vangla, Ravimiamet ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.

Linn asub Eesti ühe suurima jõe, Emajõe mõlemal kaldal looduslikus sadamakohas, kus ainsana kogu jõesängis ulatuvad ürgoru kõrged kaldad jõe lähedale. Ürgorust kaugemal on Tartu maastik tasane. Kesklinnas asub looduslik kõrgendik Toomemägi, mille ümber kujunes ajalooline linnasüda. Linn on tänini põimunud läbi loodusega, siin asub botaanikaaed, arvukalt parke ja looduskaitsealuseid vaatamisväärsusi.Tartu ilme kujundab suuresti Emajõgi, mida ületavad sillad on linna transpordivõrgustikus tähtsal kohal. Vanimad linnaosad kujunesidki jõe ja kaubateede äärde. Praegune kesklinn asub ajaloolise vanalinna kohal. Paraku hävis keskaegne linn sõdades ja tulekahjudes, mistõttu on 18.-19. sajandi vahetusel ehitatud kesklinnal ühtne klassitsistlik ilme. Hävinud on ka kunagi Toomemäel paiknenud piiskopilinnus, keskajast on säilinud vaid ümberehitatud toomkirik ja all-linnas asuv Jaani kirik, ainulaadne tellisgootika meistriteos.

16.-18. sajandi sõdades kannatada saanud linna tulevikule pani aluse Rootsi kuningas Gustav II Adolf, kes 1632. aastal rajas siia Euroopa idapoolseima ülikooli. Ehkki tänapäevase Tartu näo kujundavad pea-miselt uued linnaosad – 19. sajandil kasvanud puitagulid, 20. sajandi

2. City ProfileTartu is the second largest town in Estonia with its approximately 100 000 inhabitants. It is the largest town in South-Estonia and the administrative centre of Tartu County. Tartu is traditionally known as the centre of intellectual life of Estonia with the only classical uni-versity in country (University of Tartu, est. 1632) and oldest theatre still active (Vanemuine).

Historically first mentioned at 1030 AD, Tartu is known by its many names, like Tarbatu, Dorpat and Jurjev.

Town is located on the river banks of Emajõgi in the natural low-ground of ancient valley. The valley is its nearest inside the town and the ground is becoming rather flat outside the urban area. In the very centre of the town the natural high-ground is forming its peak – Toomemägi, were the historical town centre developed. Town is up today developing together with its green areas – botanic garden, many parks and environmentally protected areas.

The visual of the town is largely influenced by the river and its bridges that do carry significant importance for the urban transport system. Historical district where located next to the river and logistic routes (Tartu was also wealthy Hanzatic harbour town) but unfortunately most of the historical buildings were destroyed by the many wars and fires. This location is still market by the town centre that was developed on 18th and 19th century using the classicistic architec-tural style. From the middle ages only Domus church and st. Johns church have survived. Last one is the unique masterpiece of burned bricks gothic architecture.

Tartu is mostly university town with a large student population that are studying in one of the many universities. Most noticeable ones are University of Tartu, Estonian University of Life Sciences and Baltic

5

aedlinnarajoonid ning nõukogudeaegsed tööstus- ja paneelmaja-piirkonnad –, on praegune Tartu eelkõige ülikoolilinn, mille ligi 100 000ni ulatuvast elanikkonnast moodustavad suure osa tudengid. Linnas tegutseb terve rida kõrgkoole, mille seast paistavad silma Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Balti Kaitsekolledž.

Kuigi Tartu on Eestile tähtis IT-keskus ning siinses majanduses on täh-tis roll teenindussektoril ja loomemajandusel, ei ole kuhugi kadunud ka tööstus. Traditsiooniliselt on tähtsaimal kohal toiduainetööstus, millele järgnevad masina-, puidu- ja trükitööstus. Ehkki Tartut kesk-ajal toitnud veetee on tähtsust kaotanud, on linn tänini tähtis keskus raudtee- ja maanteetranspordis. Tartus tegutseb ka lennuväli, mille lähistel asub Eesti Lennuakadeemia.

Linnas on mitmekesine kultuurielu. Siin asub Eesti vanim järjepidevalt tegutsev teater Vanemuine ning mitu nooremat teatrit, tegutseb üle 20 muuseumi ja hulgaliselt laulukoore ning toimub terve rida traditsioo-nilisi kultuurifestivale. Tuntuimad nende seast on Tartu hansapäevad, Emajõe festival, Tartu linna päev, rahvusvaheline puhkpillifestival, vabaõhu filmifestival tARTuFF ning kirjandusfestival Prima Vista.Tartul on 16 sõpruslinna: näiteks Salisbury USAs,Tampere, Riia, Pihkva jt. Nelja partnerlinna hulka kuuluvad ka Peterburi Venemaal ja Ningbo Hiinas.

Defence College. Influential are also wooden districts from 19th cen-tury, low-density green suburbs from the first part of 20th century, industrial and residential block areas from soviet period.

In modern times has Tartu the national importance as the centre of information and telecommunication technologies, but also a ser-vice industry and creative industries. From traditional industries are noticeable food, machine, timber and printing industries. Next to the river that is not used for the logistical purposes anymore, Tartu is connected by the railroad, motorways and also by local airport (located next to the Estonian Aviation Academy).

From its many cultural activities it is worth to mention the oldest theatre Vanemuine next to its many younger siblings, there are more then 20 museums and many singer choirs. Every year more then handful traditional cultural festivals are held like Hanzatic Days, Emajõe River Festival, Tartu Town Day, International Brass Festival, open air film festival tARTuFF, festival of literature Prima Vista etc.

Tartu has developed connections all over the globe, with its 16 friend towns: Salysbury (USA), Tampere (FI), Riiga (LV), Pihkva (RU), etc, and with 4 partner towns like St Petersburg in Russia and Ningbo in China.

6

Peamised kontaktid

urmas ahvenLinnaplaneerimise ja maakorralduse

osakonna juhataja, Tartu linnavalitsus

Tel: +372 7361 258Mob: +372 502 8344

Email: Urmas.Ahven@raad.tartu.eeAddress: Raekoja plats 3

51003 Tartu, Estonia

Mati RaamatJuhataja-linnainsener,

Tartu linnavalitsus

Tel: +372 7361 156Mob: +372 507 9650

Email: Mati.Raamat@raad.tartu.eeAadress: Raekoja plats 3

51003 Tartu, Estonia

Main contacts

Mr urmas ahvenHead of Department of Urban Planning, Land Survey and Use, City of Tartu

Tel: +372 7361 258Mob: +372 502 8344Email: Urmas.Ahven@raad.tartu.eeAddress: Raekoja plats 351003 Tartu, Estonia

Mr Mati RaamatCity Engineer,City of Tartu

Tel: +372 7361 156Mob: +372 507 9650Email: Mati.Raamat@raad.tartu.eeAddress: Raekoja plats 351003 Tartu, Estonia

7

3. Abilinnapea avaldusTartu on Euroopa linn. Rahvusvahelistes koostööprojektides osalemi-ne on meie linna igapäevane tegevus, mille läbi lahendatakse ühiste jõududega ja üksteise kogemustele toetudes uusi väljakutseid. Iga selline koostöö aitab meil oma linna vaadata uue ja värske pilguga. Lisaks otsesele rahalisele toetusele on maailmapildi avardumisest kasu lõiganud nii linna elanikud kui ka linna elu korraldavad amet-nikud. Oleme avastanud, et me pole oma probleemidega üksi ja paljud omavalitsused üle terve Euroopa seisavad meiega sarnaste väljakutsete ees. Käesolev projekt püüab lahendada probleemi, mis vaevab mitmeid omavalitsusi Euroopas – kuidas tulla toime endiste tööstusaladega, mis on tekkinud suurtööstuse lahkumisega meie linnadest. Meie tähelepanu keskmes on Tarmeko endine puidutöös-tuspiirkond Karlova linnaosa ja Emajõe vahelisel alal. Tahame anda piirkonnale uue elu ja luua õilmitseva linnakeskkonna, mis loob uusi töökohti ja toob juurde uusi elanikke.

Linna kui terviku õitsev areng sõltub nii selle kui ka teiste taoliste piirkondade taaslinnastamisest. Loodav linnakeskkond vastab kõige kõrgematele kvaliteedinõuetele ja parandab inimeste liikumisvõima-lusi üle terve linna. Linna arenguks strateegilise tähtsusega ala taas-avamine linlastele loob uue võimaluse viie linnaosa ühendamiseks. Karlova, Kesklinna, Annelinna, Ihaste ja Ropka vahelist liikuvust aitab veelgi parandada Emajõe paremale kaldale loodav linna läbiv roheko-ridor, mis hakkab toimima nii kiiresti läbitava kergliiklusteena kui ka linnasisese spordi- ja puhkealana ning mis on hõlpsasti ligipääsetav kõikidele linlastele.

Õnnestunud arendus lisab tulevikus piirkonna arengule hoogu juurde. Tänu loodud linnaruumile ja paranenud juurdepääsule puhkeb vana tehaseala uuele elule. Uued töökohad aitavad edendada kohalikku majandust ja kasvatavad meie jõukust. Uued kortermajad pakuvad kvaliteetset elukeskkonda, mis on eriti sobilik noortele peredele. Ta-

3. Statement from Vice MayorTartu is European town. International cooperation projects are part of everyday duty of our administration. These projects help to overcome common challenges and see our problems with fresh pair of eyes. There are always some financial benefits but this is only part of the story. Cooperation has broadened our view and understanding and this is beneficial not only the citizens but also the town officials. Since we have discovered that many municipalities all over the Europe are facing similar problems, we are not alone with these. This project is dealing with challenges that are familiar for many municipalities all over the Europe that have lost large part of their industries. We are focusing on abandoned furniture manufacturing complex of Tarmeko in between Karlova district and river Emajõgi. We want to bring the area back to life and generate an prosperous urban environment that will attract inhabitants and create new work places.

It is most important to recreate areas like this and help the city to develop. Created urban space will be on highest quality standards and will improve the mobility all over the town. It will create new ways to interconnect five districts and for that this development carries high overall value. The mobility measures will improve the connectivity between the districts of Karlova, Kesklinna, Annelinna, Ihaste and Ropka trough new green pathway for active transport modes on the right side of the river. This green pathway will function as a rapid transport link but also as recreation area for sporting and leisure activities that is accessible for all the citizens and is located in the centre of the town.

Future of the area depends on that. The old manufactory area will develop into the new life thanks to renovated urban space and improved connectivity. New workplaces will create new job oppor-

8

sakaalustatud kaubandus-, töö-, puhke- ja eluruum loob hästi toimiva kogukonna, kus inimeste esmaste vajadustega on arvestatud asumi sees. Sarnast mudelit soovime edaspidi rakendada Tartu teistegi arenduste korral.

Tänane Euroopa on linnade arengu katselabor. Mitte kusagil mujal pole muutused linnade toimimises suuremad, kui need on Euroopas. Euroopa Liidu ambitsioonikas keskkonnastrateegia soovib kauge-male vaadates vähendada meie linnade saaste hulka 95%, muutes sellega linnade energiabilanssi ja liikuvust. Tuleviku Euroopa linn on fossiilkütuste vaba ja kasutab energia tootmiseks vaid taastuvaid allikaid. Euroopa on jätkuvalt ka kõige linnastunum kogukond, sidu-des linnalise eluviisiga enam kui 60% oma kogukonnast. Meie linnad elavad läbi suuri muutusi, mis mõjutavad otseselt enamikku meie kodanikest. Nagu näitab käesolev projekt, püüab Tartu jätkuvalt käia selle protsessiga ühte jalga.

tunities and this helps to improve local economy to become more prosperous. New apartment buildings will offer suitable high qual-ity life environment that is highly appreciated most of all by young families. Well balanced combination of different types of functionality like commercial, working, leisure and living, creates well functioning community that is solving its basic needs inside the area. We wish to implement this model for all the new developments in Tartu.

Modern Europe is a laboratory of urban development. The changes of the functioning of cities have nowhere been bigger than in Europe today. The ambitious environmental strategy of European Union has set long term goal to reduce the CHG emissions up to 90% and this will radically change their energy balance and the mobility. The future of European cities will be fossil fuel free and will use only renewable resources. Europe is today the most urbanized community where more then 60% of its inhabitants are living in towns and cities. The changes of our cities will directly influence the lifestyle of these peo-ple. Tartu is trying to keep up with these processes as it is also seen from WoodFootPrint project.

Jarno laurabilinnapea,

Tartu linnavalitsus

Jarno laurDeputy Mayor,City of Tartu

9

4. Arenduse taust

Praegune aeg on põnev Euroopa linnadele ja asulatele. See puudu-tab kõiki linnalise elu aspekte nii, nagu me neid tunneme. Globaalne linnastumine on tekitanud pideva rahvaste rände maalt linna. Uustul-nukad on enamasti noored, vaesed ja ambitsioonikad. Oma puuduvad oskused ja sotsiaalse staatuse tasakaalustavad nad on paindlikkuse ja energiaga. Samal ajal on neid ootamas järjest vähem klassikalise töökohti. See on peamiselt seotud nn Kolmanda Maailma (Hiina, India ja Lõuna-Aafrika jne) suuremahulise industrialiseerimisega, mis on ära viinud tööstusettevõtted Ameerika Ühendriikidest ja Euroopast. Outsourcing on kaasaegse suurtööstuse toimimise põhialus.

Kuid outsourcing on vaid osa tööstuses toimuvatest suurtest muu-datustest. Automatiseerimine on teine tegur, mis vähendab vajadust lihtsa tööjõu järele tehastes ja manufaktuurides. Enamik seadmeid kaasaegses tehases sisaldab ränist kiipi ühes või teises vormis. Need kiibid mõjutavad nii tootvat, kui ka mittetootvat tööd. Info- ja kommu-nikatsioonitehnoloogiates toimunud revolutsioon on muutnud töö iseloomu nii loovas, finants-, inseneeria-, teadus- ja teistes sektorites. Tekkinud olukord nõuab uusi lahendusi senistele probleemidele, rääkimata täiesti uutest ilmnevatest probleemidest.

Arvutikeskne, pideva internetiühendusega ja „pilves“ paiknevate andmetega kontor on kaasaegsele töötajale järjest paremini ligipää-setav. Enamik töökohti on tänapäeval sülearvuti ja netiühenduse abil hõlpsasti ligipääsetavad igast magamistoast. See vähendab uute töötajate takistusi tööpõllule pääsemisel ning muudab seeläbi ka inimeste ootusi linna ülesehitusele. Märkusena tuleb lisada, et toimib ka vastupidine efekt, mis vähendab töötajate huvi valdkondade vastu, mis pole haaratavad digitaalsete andmetöötluse vahenditega, ning mis seetõttu samuti vajavad linnaruumis erilist tähelepanu.

4. Policy Context and recommendationsEuropean cities and towns are living in interesting era that is in-fluencing all the major aspects of urban life as we know it. Global urbanization is generating a constant demographic flow from rural areas to urban environment. Newcomers are rather young, poor and ambitious. What do they lack in their skills or social status they do compensate with their flexibility and the energy. At the same time there are less and less classical jobs for them available in Europe. This is related mainly with the vast industrialization of the so-called 3rd world: China, India, Sub-Saharan Africa etc, that has created a huge demand for the industrial enterprises from USA and Europe. Outsourcing is they way of modern industry.

But outsourcing is only part of the big change in the industry. Au-tomatisation is another factor that is reducing the need for the simple labor in factories and manufactures. In modern factory most of the equipment includes silicon chip of some form or other. These chips are also influencing non-productive work. Revolution in information and communication technologies has changed the creative, finan-cial, engineering, science and other sectors, demanding new ways for solving the old problems, not counting the totally new problems that it has created. Computer centric, online connected and “cloud” stored office is more accessible for non-conformist workers. For vast majority of jobs today are accessible from ones bedroom with just the laptop and the Internet connection. This is lowering the gap for the new workers to get into the field, but also changing the demands for the specific urban structures.

If one could imagine the new, 21st century city, the main focus would be mostly on people. After that comes the infrastructure, economy, jobs, transportation, industry, etc. Modern urban environment is less

10

Kui me püüame ette kujutada 21. sajandi linna, siis selle peamine fookus on inimestel. Alles seejärel tulevad infrastruktuur, majandus, töökohad, transport, tööstus jms. Kaasaegne linnakeskkond on järjest vähem loodud millekski spetsiifiliseks (nagu tehas oli loodud rangelt tootmiseks), järjest enam on see kavandatud elukeskkonnaks üldiselt. Möödunud 20. sajandi linn oma range tsoneerimise ja ini-meste pideva pendeldamisega linna ja selle äärelinnade vahel näib olevat aegunud. Kui me sooviksime kasutada ajaloolist võrdlust (ja sedagi vaid väga ligilähedaselt), sobiks parimaks näiteks eeltööstuslik ajastu - 18. sajandi Pariis või Tallinn. Kõik on väga lähedal, tihedalt asustatud ja põhineb kohalikul majandusel. Kaasaegse linna teine peamine element on linna funktsioonide mitmekesisus ja segunemine. Kaasaegne tehas pole näiteks pelgalt tehas, vaid võib olla samal ajal ka loovkeskus, õppeasutus, turismi- ja kohaliku kultuuri keskus või uurimis- ja teaduskeskus. Senisest mitmekesisem ja dünaamilisem objektide otstarve ja kasutus defineerib uue, radikaalselt erineva linnastruktuuri. Ülimalt tähtis on omavahel kombineerida ja luua just see õige kooslus, kuna sellest ning ruumi ligipääsetavusest ja elujõulisusest sõltub kaasaegse linna edukus.

Linna globaalne konkurentsivõime sõltub selle ligipääsetavusest, mis omakorda kehtestab uued nõuded teenustele. Kuna igaüks võib arvutitööd teha kasvõi oma magamistoast, pole töötajal otsest vajadust kontori järele. Üksnes juhul, kui kontor pakub paremat liigi-pääsu klientidele ja kolleegidele, osutub see hädavajalikuks. Seetõttu ei tasu kontoripindade loomine „eikusagile“ enam ära. Teenuste arendamisel on mõte üksnes siis, kui need on kättesaadavad kõigile või võimalikult paljudele. Teenused peaksid olema kättesaadavad kogukonna keskuses või äärmisel juhul peaks nendeni olema tagatud mugav transpordiühendus. Paraku ei garanteeri transpordiühendus alati kasutajate huvi teenuste vastu.

Juurdepääsetavus on oluline ka linnale tervikuna. Kui linn pole ligipää-setav kõigile inimestele, pole lootustki tema ellujäämiseks. Kaasaegne maailm moodustab rakulise struktuuri, mille rakkudeks on linnad ja

for something specific (like factory was strictly for production) and more for life generally. The 20th century city with its strict zoning and constant transportation between the city and the suburb seems outdated. If we could use (only very loosely) the example from the history it would rather be from the pre-industrial era like Paris or Tal-linn in late 18th century. Everything is very close, tight and based on mix of trade (import and commerce) and local small scale economy. The other main element of modern city is a cross-over and mix of functions. Modern factory is not only a factory but also creative centre and educational facility (or research and science facility, or tourism and local culture facility). The mix and the dynamic of usage and functions will define the new, radically different urban structure. It’s critically important to get this mix right as this, together with ac-cessibility and sustainability, defines the success of the modern city.

Accessibility is the key for the city to be successful on global scale. This defines also new demands for services. If one could work basically from its bedroom – why would he/she go out and rent office space and pay money for it, if not for better accessibility for its clients and co-workers? Therefore generating office buildings in the middle of nowhere is not feasible anymore. Developing services only makes sense when these are accessible for basically anybody (or as many people possible): either “here” (meaning in the middle of commu-nity) or there has to be excellent transport service supporting that (and even this may not be enough). The same goes for the whole city. If the city itself is not accessible for basically everybody, it won’t survive. Connectivity of the global world is functioning similarly to cell-like structure where the cells are the cities and the connections between the cities are defining either the strength or the weakness of that particular city or town. Cities with many good connections and accessible urban structure will be successful.

Sustainability works on three different levels. In its simplest, it means specific type of resource management, where “running out” has to be avoided by any cost. In that sense, urban living is totally dependent

11

mille tugevus sõltub nendevahe-liste ühenduste olemasolust ja hulgast. Edukad on heade ühen-dustega linnad ja asulad, millel on hästi ligipääsetav struktuur.

Elujõulisust võib vaadelda kolmel tasandil. Lihtsamas vormis tähen-dab see sellist ressursijuhtimist, mille puhul pole ressursside lõp-pemist karta. Sellest vaatepunktist on linnaelu täielikult sõltuv oma „tagamaast“ – see on piirkond, mida vajatakse linnas tarbitavate toodete ja teenuste loomiseks. Koondatud tarbimine tähendab, et see protsess on vältimatu ja sellest tuleneb pidev vajadus täiendava energiaressursi järele nende toodete ja teenuste transpordiks. Just seetõttu on transpordi- ja energiaküsimused linnas kriitilise tähtsu-sega. Elujõulisuse teine tasand on seotud linnakeskkonna mõjuga. See on otseselt seotud tervise- ja elukvaliteedi probleemidega. 20. sajandi II pool annab meile näitliku õppetunni sellest, kuidas vähen-dada Euroopa ja Ameerika linnade mõju eluskeskkonnale. Samal ajal jätkavad uued tööstuslinnad kolmandas maailmas oma hävitavat mõju sealsele keskkonnale. Ligikaudu 80% globaalsest emissioonist pärineb tänapäeval linnadest ja asulatest. See kirjeldab meile elujõu-lisuse kolmandat tasandit – globaalseid keskkonna- ja kliimamõjusid. Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks 2050. aastaks vähendada CO2 emissiooni oma linnades kuni 90%. Selle saavutamiseks peavad kõik linnad vastu võtma energiakavad, mis aitavad vähendada energiatar-bimist ning viia tootmine fossiilkütustelt üle taastuvatele energiaalli-katele. Neid eesmärke aitab ellu viia kohaliku biokütuse kasutamine koostootmisjaamades elektri ja soojuse tootmiseks. Päikeseenergia maksimaalne kasutamine linna planeerimises ja arhitektuuris peab

Kopenhagen

Tallinn

Helsinki

OsloRiga

Vilnius

Stockholm

GöteborgTARTU

of its “back yard” – the area that is needed to generate the goods and services consumed in city. Concen-trated consumption means that this process is inevitable and adds constant need for the additional energy to transport these goods into the city. For this the transport and energy issues are so crucial for the urban living. Second level of sustainability is related with the environmental impact that urban structure has. This is directly related with health and life quality issues. Second half of the 20th century carries a valuable lesson how to reduce this impact in big European and American cities. At the same

time new industrial cities in so-called 3rd world are having a dev-astating effect from the direct pollution to their inhabitants. Today, about 80% of the global emission is coming from urban areas. This is describing the third level of sustainability – global environmental and climate effects. European Union has taken the path to reduce the CO2 emission in its cities up to 90% for 2050. To achieve that all cities have to implement energy policy that will effectively reduce the energy consumption and shift from fossil fuels to renewable energy sources. Usage of solar energy as a main principle in urban planning and design and efficient usage local bio energy in cogeneration of electricity and heat (also cooling) will help to achieve these goals in Nordic countries.

We are looking for the good balance of functions for developing the project area. We try to find economical diversity and holistic urban environment but to avoid the mono-functionality and uniformity. Together with the economical and social qualities also emotional

12

olema elujõulise linna põhialus.

Käesolev analüüs otsib head funktsioonide tasakaalu Tarmeko endise tööstusala arendamiseks. Püütakse leida majanduslikku mitmeke-sisust, vältides monofunktsionaalsust ja luues samal ajal terviklikku linnaruumi. Lisaks majanduslikule ja elamisväärsusele püütakse leida ka emotsionaalset väärtust, midagi, mis muudab arenduse mitte üksnes funktsionaalseks ja ratsionaalseks, vaid ka põnevaks ja armastusväärseks. Eriti oluline on see elukeskkonna loomisel. Elame ju järjest meelsamini tähendusega ruumis – ruumis, millel on oma kindlalt äratuntav vaimsus.

Ala ligipääsetavuse arendamiseks kaalutakse erinevaid võimalusi ning pakutakse välja idee atraktiivsest rohelisest aktiivse liikumise korido-rist, mis ühendab ala Kesklinna, Annelinna, Ropka, Karlova ja loodava Ringtee sillaga ja võimaldab kvaliteetset ühendust jalgsi, jalgrattaga ja teiste aktiivsete liikumisviisidega. Selline koridor on ülelinnalise täht-susega arendus, mis parandab elukvaliteeti ka teistes piirkondades. Arenduspiirkonna kontaktalal tekib seoses sellega võimalus luua roheline nn kohtumispaik, kuhu koonduvad inimesed erinevatest

qualities are targeted – something that will make the development not only functional and rational but also interesting and worth to love. Aren’t we all searching for more and more in meaningful envi-ronment – environment with its own distinctive aura.

For better accessibility several possible solutions are considered and combined for the best result. It will be based on attractive green corridor for active transportation on the right side bank of the river. This sustainable transportation link will connect the project area with Town Centre, Annelinn, Ihaste, Ropka districts and Ringtee bridge, allowing exclusive connectivity for bicycle users, joggers, flaneurs etc. This connection will raise the life quality not only in project area but in all other districts and in the whole town but not only in means of mobility. It will open up the possibility to create a green meeting area where people from everywhere can arrive for leisure, sporting activities or just spend the nice Sunday afternoon.

The impact of the new urban environment should be evaluated – for people and for the nature. Wasteful and polluting development can push possible clients away as the buyers are interested of low maintaining costs for heating, communal services and their health. We suggest to use sustainable development principles for planning and building the facility. It is suggested to develop an urban space that will maximize the usage of solar energy. It also is suggested to develop energy efficient buildings that use local renewable materials and efficient district heating (that is also based in renewable energy sources). Gray wastewater should be utilized in local green areas. Also additional ways could be used to reduce wasting energy and materials like local composting of bio waste etc. Toxic chemicals should be avoided (even the “allowed“ ones), also usage if oil products and materials with high energy content and emission. Transport usage should be reduced already on planning stage by avoiding additional need for mobility.

Based on the new urban policy described earlier the project Wood-

13

linnaosadest selleks, et puhata, sportida või nautida ilusat ilma.

Arenduse elujõulisuse tagamiseks tuleb hinnata, mis on loodava linnakeskkonna mõju loodusele ja inimestele. Raiskav ja saastav arendus ei pruugi leida piisaval arvul kliente, kuna ostjad on eelkõige huvitatud madalatest püsikuludest - olgu siis kütte, munitsipaaltee-nuste või oma tervise taastamise osas. Käesolev analüüs soovitab nii ala planeerimisel kui ka projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda säästlikkusest pikas perspektiivis. Soovitatud on kasutada päikese-energiat salvestavat linnaruumi, madala keskkonnamõjuga kohalikke ehitusmaterjale, efektiivset ehitusviisi (A energiaklassiga hooned), efektiivset kaugkütet, mittesaastunud reovee taaskasutust piirkonna haljastuses ja teisi võimalusi raiskamise vähendamiseks (biojäätmete komposteerimist jne). Vältida tuleks toksilisi kemikaale ka nn lubatud kogustes, naftasaaduste ning teiste kõrge asjastunud energiasisal-duse ja suure emissiooniga toodete kasutamist. Transpordivajadust tuleks vähendada juba planeerimise käigus ja vältida lisatransporti tekitavaid arendusi.

Vaadates eeltoodud linnade arengu poliitikaid on WoodFootPrint projektiga esitatud väljakutse luua kogu piirkonda esile tõstev linnaline keskkond, mis arvestab võrdselt paindliku linnaruumi kujundamist nii arhitektuurses, funktsionaalses ja emotsionaalses mõttes. Projektala asub paljude liikumisteede keskmes, ümbruses on väga erinevate juhtfunktsioonidega alasid. Lähedal on nii elamualasid, tootmisalasid, kaubandusalasid kui ka büroosid. Kõik see annab projektalale po-tentsiaali kujuneda millekski enamaks, kui vaid kaubanduse-, elamu-, või büroofunktsiooniga monofunktsionaalseks asumiks.

FootPrint gives us the challenge to create a new urban environment, that will enchant the area and will generate equally flexible urban fabric in architectural, functional and emotional means. Project area is located on the crossroad of several pathways and is surrounded by areas with their different key functionalities. The closeness of residential, industrial, commercial and administrative areas helps to develop something that is more than simple mono-functional real estate project.

14

5. Kohalik toetusgrupp

Kohalik toetusgrupp on loodud tegevuskava koostamise käigus tee-made laiapõhjaliseks arutamiseks. See on traditsioon, mis kuulub erinevaid ühiskonnagruppe kaasava poliitika juurde. Toetusgrupil oli kolm kohtumist, mille raames arutati ala renoveerimisega seotud küsimusi, pakuti välja uusi ideid ja koostati skeeme. Lisaks sellele toimusid personaalsed konsultatsioonid toetusgrupi liikmetega. Selle töö tulemuseks on ala ideekavand, mille võib leida ka käesoleva töö lisast (Lisad: Toetusgrupi visioon).

Toetusgrupi liikmed

• Linnaplaneerijate esindaja heiki Kalberg heiki@artes.ee +372 5091874;• Arhitektide esindaja uku Põllumaa uku@arhiree.ee +372 5093572;• Kohalike elanike esindaja (Karlova Selts) edgar Kaare edgar.kaare@gmail.com +372 5128123;• Tartu Ülikooli koordinaator indrek Ranniku indrek.ranniku@raad.tartu.ee +372 5110990;• Tartu linna volikogu esindaja Merle Jääger madu.vana@gmail.com;• Tarmeko esindaja Jaak nigul jaak@tarmeko.ee +372 5016653.

Toetusgrupi kohtumised

30.04.2013 tartu linnavalitsuses. Toimus töötuba Tartu Ülikooli geograafia osakonna üliõpilastega. Päeva esimesel poolel tutvuti arendaja juhtimisel projektalaga, teisel poolel

5. City Local Support GroupLocal Support Group (LSG) is created for including stakeholders into the development process on the planning stage. This follows the culture of open and inclusive policy making. During three sessions LSG discussed the renovation of the area, offered new ideas and concept drawings for detailed landscape panning. Developed concept is added to the annexes of the action plan (annex 3).

List of the members of LSG

• Society of planners. Represenatitve: Mr. heiki Kalberg heiki@artes.ee +372 5091874• Society of architects (MASS) Representative: Mr. uku Põllumaa uku@arhiree.ee +372 5093572• Society of local inhabitants „Karlova Selts”) representative: Mr. edgar Kaare, edgar.kaare@gmail.com +372 5128123• Tartu University coordinator Mr. indrek Ranniku indrek.ranniku@raad.tartu.ee +372 5110990• Tartu Town Council Ms. Merle Jääger madu.vana@gmail.com • TARMEKO Representative: Mr. Jaak nigul jaak@tarmeko.ee +372 5016653

Meetings of LSG

30.04.2014 in town hall. Workshop with the geography students of University of Tartu. First part of the day was dedicated to introduction of the project area by the developer. Second part was workshop on two groups (Group 1 and “Utopia”) for developing the new ideas. Members of LSG intro-

15

toimus grupitöö (Grupp 1 ja Utoopia) planeeringuala arenguideede väljatöötamiseks. Toetusgrupi liikmed tutvustasid WoodFootPrint projekti põhimõtteid, seejärel viidi läbi ala tugevuste ja nõrkuste analüüs. Pärast kolmetunnist iseseisvat tööd esitlesid grupid oma planeerimisideid projektala kohta. Töötoa eesmärk oli saada ala kohta noorte inimeste nägemust, mis võib tihti olla uudne ja erineda aastaid sellega tegelenud vastava eriala spetsialistide omast. Tagasi-side töötoale oli tudengite poolt väga positiivne, eriti hinnati saadud praktilist kogemust.

13.09.2013 tartu linnavalituses. Kohtumise eesmärk oli seada tööle kohalik toetusgrupp. Kohtumise käigus tegeleti kolme teemaga: arenduspiirkonna ja projekti Wood-FootPrint tutvustus, mõttearendus uute visioonide saamiseks ning piirkonna detailseks planeerimiseks (kasutati kaarte ja GIS-andmeid). Töötati välja loodava planeeringu mitmed erinevad visioonid ning esitleti neid linnavalitusele.

24.01.2014 tartu linnavalitsuses. Kohtumine keskendus kohaliku tugigrupi töö tulemustele piirkonna arhitektuurilise ja planeerimise vallas. Erinevad planeerimise visioonid ja kontseptsioonid töötati läbi ja koondati ühte planeerimisdokumenti (vt Lisad: Toetusgrupi visioon), mida seejärel tutvustati linnavalitsusele ja arendajatele. Protsessi soovitati lisada arhitektuurivõistlus, mis peaks pakkuma põnevaid ja värskeid mõtteid piirkonna arendamiseks. Tegevuskava meeskond pakkus piirkonna arendamiseks välja uue kontseptsiooni, mis kombineerib jõeäärset rohelist liikumiskoridori, puitu kui ehitusmaterjali ja aktiivse liikumise lahendusi.

duced the principles of WoodFootPrint project and after that the SWOT analysis was carried out. Planning ideas were introduced after three hour individual brainstorming. The objective of the workshop was to generate innovative visions that with students could be differ-ent from what could be expected from well respected experts. The feedback from students was very positive – the practical experience was highly valued.

13.09.2013 in town hall. Meeting focused on setting up the work of Local Support Group. During the meeting three different activities was held: introduction of area and the WoodFootPrint project, brainstorming for new vision and teaming up for detailed planning of area that used the map and GIS data. Different planning visions were developed and presented to municipality.

24.01.2014 in town hall. Meeting focused on the outcomes of Local Support Group in terms of architectural and planning vision. Different planning visions and concepts were compiled into the planning document that was intro-duced to municipality and the developers. It was suggested to add an architectural designing competition into the development process. Competition should add new value and offer interesting and fresh ideas for the area. By LAP team a new concept was introduced about combining green corridor of the riverside, wood as a construction material and active transport solutions.

16

Ülevaade protsessi osapooltest

Osapoolte huvide analüüs (erinevate huvide kaardistamine)

PEAMiSEd oSAPooLEd

osapooled huvid ootused võimekus ja motivatsioon

võimalikud abitegevused

Kinnisvara-arendajad

Turu leid-mine

Hea tasu-vus, avalik huvi, hea reklaam

Investeeringud piirkonna aren-damiseks

Piirkonna planeerimine, transpordi-ühenduste loomine

linnavalit-sus

Piirkonna elukva-liteedi kasvamine

Kvaliteetne linnaruum

PPP projekt koostöös krun-divaldajaga

Hea ja elujõu-lise linnakesk-konna planeeri-mine

PriMAry STAKEhoLdErS

stakeholders issues of interest

interests and how affected by the issue

Capacity and motivation to bring about change

Possible actions to address stakeholders interests

Real estate developers

Finding market to its invest-ments

Fiscal efficiency, public acceptance, good pub-licity

Private invest-ments for retro-fitting the area

Planning and de-signing the area, providing trans-port connections

Municipality and public

Rising the life quality in region

High quality urban space

Public and Private Coope-ration together with real estate developers

Planning good and sustainable urban environ-ment

TäiEndAVAd oSAPooLEd

osapooled huvid ootusedvõimekus ja motivat-sioon

võimalikud tegevused

tänased ja tulevased asukad

Uued kva-liteetsed elukohad

Hea ligipääs toodetele ja teenustele

Korteri ostmi-ne kogukon-nas

Usalduse ärata-mine piirkonna heatasemelise planeerimisega

Kohalikud ettevõtjad

Uued ärivõima-lused ja tarbijad

Ligipääs tootmis-või-malustele ja klientidele

Erainvestee-ringud

Usalduse ära-tamine ettevõt-lus-võimaluste tutvustamisega

Kohalikud, regio-naalsed ja rahvus-vahelised külastajad

Aktiivne liikumine ja vaba aja veetmine omanäoli-ses kesk-konnas

Ligipääs linnaosasid ühendavale kaldaäärsele rohekorido-rile

Valmisolek kasutada ja katsetada uusi aktiivse liikumise ja vaba aja veetmise võimalusi

Jõeäärsete kutsuvate ja turvaliste rohe-liste liikumis-trajektooride arendamine

SECondAry STAKEhoLdErS

stakeholders issues of interest

interests and how affected by the issue

Capacity and motivation to bring about change

Possible actions to add-ress stakehol-ders interests

existing and future resi-dents

New possibili-ties of quality living

Good access to goods and services

Buying in into the community

Building up the trust by high-quality urban planning

Local entrep-reneurs

New business opportunities and consu-mers

Access to means of production and clients

Possible private investments

Building up the trust by advoca-ting business opportunities

Local, re-gional and international visitors

Active trans-portation and recreation in unique envi-ronment

Access to green corri-dor between the districts on the river-side

Readiness of exploring new active transpor-tation, leisure and tourist attractions

Creating attrac-tive and safe green transport routes close to riverside

Summary Table of stakeholders engagementStakeholders interest analysisFor understanding the various interested parties

17

Ülevaade osapoolte tähtsusest /mõjukusest

Tähtsuse ja mõju analüüsist selgub, et arendusprotsessi saavad kõige vähem mõjutada tänased ja tulevased elanikud ja eelkõige külastajad (sh turistid). Laiapõhjalise ja kaasava arendustegevuse seisukohalt on oluline, et linnavalitsus peab hea seisma nende huvigruppide huvide eest, mis vastasel juhul võivad jääda protsessis esindamata. Kinnis-varaarendajate ja kohalike ettevõtete huvid on protsessis piisavalt hästi kaitstud ja linnavalitsuse täiendavat erihoolt ei vaja.

A. suur tähtsus / väike mõju

Tänased ja tulevased elanikud

B. suur tähtsus / suur mõju

Linnavalitsus, kinnisvaraarendajad

D. väike tähtsus / väike mõju

Tänased ja tulevased külastajad (sh turistid)

C. väike tähtsus / suur mõju

Kohalikud ettevõtjad

MÕJU

TÄH

TSU

S

A. High Importance /

Low InfluenceExisting and future

residents

B. High Importance /

High InfluenceLinnavalitsus,

kinnisvaraarendajad

D. Low importance /

Low influenceLocal, regional and interna-

tional visitors

C. Low importance /

High influenceLocal entrepreneurs

Level of Influence

Leve

l of I

mpo

rtan

ce

Stakeholders importance / influence matrixTogether with the stakeholder analysis, another tool that you might want to use is the Importance/ Influence matrix. Its main scope is to prioritize stakeholders, as well as to think about the right approach to take with each of them.

Existing and future users and the potential visitors are having the lowest level of influence in developing process. For this it is crucial that the municipality has to stand for these and hold their interest on the table. It is also important to develop a good cooperation model between the real estate developer and the municipality. This cooperation should build on the mutual interest of both parties.

18

6. Teemagruppide töö

Käesoleva tegevuskava raamiks oleva rahvusvahelise koostööprojekti WoodFootPrint käigus koostati ühiste probleemide arutamiseks viis teemagruppi (hüljatud hoonete, oskuste ja tööhõive, tööstusparkide, majanduse mitmekesistamise, avaliku ja erakapitali ühisinvesteeringute töögrupp), millest Tartu linnavalitsus osales kolmes. Teemagruppides arutatu oli abiks tegevuskava kokkupanemisel.

6. Thematic Groups OutcomesInternational cooperation project WoodFootPrint supports the work of their partners with analyzing the common challenges. For this framework of five Thematic Groups were initiated: Abandoned Buildings, Skills and Employment, Industrial Parks for entrepreneurs and growth, Diversification, Public Private Partnership (PPP). Tartu was participating in three of these and discussed ideas were used for developing the Local Action Plan.

19

1. TEEMAGruPP: hÜLjATud hoonEd Probleemid Ressursid lahendusedTööstus on piirkon-nast lahkunud ja ala vajab uusi funkt-sioone

Avaliku- ja eraka-pitali koostöö (PPP projekt)

Kinnisvara arendus, mis tasakaalustab erinevaid funktsioone ja loob juurde-pääsu säästva transpordi lahendustele (jalgratturid ja jalakäijad)

1. ThEMATiC GrouP: AbAndonEd buiLdinGSProblems solutions ResourcesIndustry has left the town and the area needs new func-tions and identity

Housing develop-ment with good balance of functions and the focus on sustainable trans-port (cycling and walking)

PPP – public and private investment

4. ThEMATiC GrouP: diVErSifiCATionProblems solutions ResourcesWith the absence of industry the local economy will be out of balance towards services

New possibilities for modern production

Deatail planning process, that prioritizes economical diversity

Commerce is domina-ting over other means of economy

Commerce will be ba-lanced out by creating residential and (small scale) production

4. TEEMAGruPP: MAjAnduSE MiTMEKESiSTAMinE Probleemid Ressursid lahendusedTööstuse lahkumise-ga muutub kohalik majandus liialt tee-nuste keskseks

Detailplaneeringu koos-tamise käigus seatakse eesmärgiks majanduse mitmekesistamine

Luuakse mitmeid tegutsemisvõimalusi uutele tootmisette-võtetele

Kaubandus domi-neerib võrreldes muude majandusha-rudega

Kaubandust ta-sakaalustatakse eluasemefondi ja väiketootmisega

5. TEEMAGruPP: AVALiKu jA ErAKAPiTALi ÜhiSinVESTEErinGud Probleemid Ressursid lahendusedPaljud uued aren-dused jäävad vaid paberile, sest in-vestoritel puudub kindlustunne

Linnavalitsus saab olla eeskujuks investeerin-gute tegemisel, mis ai-tavad luua terviklikku ja eripalgelist linnaruumi

Omavalitsus aitab aren-dusele omalt poolt kaa-sa, ehitades välja head ühendused teiste piirkon-dadega

Puudus säästva transpordi rada-dest (ja teedest)

Euroopa Liidu ja Tartu linnavalituse ühisrahas-tus

Roheliste liikluskoridoride arendamine, et ühendada piirkonda linna südame ja teiste linnaosadega ning muuta piirkonda atraktiiv-semaks

5. ThEMATiC GrouP: PPP – PubLiC And PriVATE PArTnErShiPProblems solutions ResourcesMany new develop-ments are planned but not implemen-ted for the insecu-rity of the investors

Municipality can lead the way on making invest-ments that will create a holistic and vibrant urban environment

Public and private part-nership

Lack of sustainable transport routs in the area

Development of green walking/bicycling corri-dor, that will connect the area with city centre and other districts

European funding combined with public money

20

7. Tegevuskava ulatus ja eesmärgidTegevuskava eesmärgiks on aidata Tarmeko endisest tööstuspiir-konnast luua elav, ere ja elujõuline linnakeskkond, mis pakub ainulaadset elamust oma asukatele ja külalistele selles uusaren-duses, millest võib kujuneda üks kõige kvaliteetsemaid linna-arendusprojekte kaasaegses tartus.

Põhinedes kaasaegse linna visioonile on tegevuskaval kolm stratee-gilist mõõdet:

1) puidu kasutamine kohaliku taastuva emissioonivaba ehitusma-terjalina;2) kõndimise ja jalgrattasõidu kui liikumisviisi võimaldamine, julgus-tamine ja igakülgne toetamine;3) jõe kasutamine linnaosade ühendamiseks.

Puidu kasutamine ehitusmaterjalina aitab vähendada hoonete ehi-tamisega kaasnevat süsiniku jalajälge parimal juhul enam kui 80%. Puidu näol on Lõuna-Eestis tegemist peamiselt kohaliku toorai-nega, mis on osa kohalikust majandusest. Puit taastoodab ennast looduslikus protsessis, kasutades selleks CO2-e ja päikeseenergiat, materjalina on puit täielikult taaskasutatav energia tootmiseks. Kuna puidul puudub negatiivne mõju inimese tervisele ja see ei põhjusta hingamisprobleeme ja allergiaid, on see üks sobivamaid materjale inimese elukeskkonnas. Kuigi puit on modernismist alates vajunud unustusehõlma, on see Tartus igapäevane ja harjumuspärane näh-tus. Oma ajalooliste puitlinnaosadega kannab Tartu puitarhitektuuri traditsiooni, mis ulatub tagasi 18. sajandisse. Puit kujuneb säästva arhitektuuri koostiselemendiks, mis aitab vähendada hoonete kesk-konnamõju ja tõsta linlaste elukvaliteeti.

7. Scope and objective of LAPLocal Action Plan is set to retrofit post-industrial area in Tartu, Estonia (Karlova district), to create new identity and functions and to establish high-quality connections for active transport modes. By combining these factors it is possible to create vibrant, vivid and sustainable urban environment that offers unique experience to its residents and quests in what could easily be one of the highest quality new developments in city of Tartu.

Based on the visions of modern city the strategy of LAP has three dimensions:

1) usage of timber as a local renewable zero-emission construction material; 2) encouraging walking as the preferred transport mode for citizens combined with active lifestyle; 3) using river not for dividing the city but for connecting it.

Using wood as a construction material helps to reduce the carbon footprint of the buildings construction in best cases more then 80%. Timber in South-Estonia it is dominantly a local material and part of local economy. It grows in natural process using CO2 and solar energy and is totally reusable for energy production. Wood is one of the most suitable materials for human environment having zero impact for human health for example for breathing disabilities. As there are no allergic reaction known related with this material and for this it also suits for creating highly sensitive environment. Although forgotten after the modern period in many parts of the world, tim-ber has been rather common construction material in Tartu. With its wooden districts it carries the tradition of wood architecture that dates back to 18th century. Wood is the material that is necessary

21

Tartu on jalutuslinn. Enam kui 65% retkedest tehakse jalgsi, bussi või jalgrattaga. Kõndimine on selgelt eelistatuim liikumisviis linnas (42% retkedest tehakse siin kõndides) ning seda toetab linna suurus ja struktuur, olles pigem aeglane ja pisut unine ülikoolilinn (eriti selle kompaktne keskus ja äärelinnad). Sama ajal on autokasutus kasva-mas. Seda mitmel põhjusel, nagu negatiivne surve heaoluriikidest, kus see on staatuse sümbol ja kujuneb enesest mõistetavaks osaks kodanike tarbimisharjumustest. Selle negatiivse trendiga võitlemiseks vajab linn rohkem kvaliteetseid aktiivse liikumise teid, mis tõstaksid jalgsi käimise ja jalgrattasõidu turvalisust ning inimeste rahuolu sellest tegevusest. Tartu linn peaks tagama parima juurdepääsu teenustele just neid liikumisviise igapäevaselt kasutavatele elanikele!

Jõgi ühekorraga jagab ja ühendab linna. Tartu on poolitatud jõega, mida ületavad 5 silda. Jõgi on olnud ajalooliselt elutähtis kauban-duskanal, kuid tänaseks on see kaotanud oma tähtsuse maantee- ja raudteetranspordile. Täna nähakse seda pigem loodusliku takistuse-na. Rohelise jõekalda ilu ja ainulaadsus pole piisavalt eksponeeritud ega ligipääsetav linlastele. Miljonite aastate pikkuse ajalooga Emajõe ürgorg on täna varjatud linna ja endise tööstusmaastikuga. Inimeste ja elu tagasitoomine jõe kallastele ning selle kasutusele võtmine loo-dusliku vaba aja veetmise piirkonnana kõikidele linlastele hoolimata nende vanusest või sotsiaalsest seisusest, aitab väärtustada jõge sellise loodusliku annina nagu see seda tegelikult on.

Jõeäärne kaldapromenaad saab toimida rohelise liikumiskoridorina ja pakkuda kodanikele kvaliteetset keskkonda vaba aja veetmiseks ja aktiivseks puhkuseks. Selle abil saab ühendada erinevaid linna-osasid, pakkudes aktiivse liikumise koridori kohalikele elanikele, kõi-gile linlastele ja ka turistidele. Puidu kasutamine ja eksponeerimine ehitusmaterjalina aitab vähendada süsiniku jalajälge, luua põnevaid arhitektuurilisi kooskõlasid ja vastukõlasid vana Tartu ajalooliste puitehitistega. Nende tegurite kombineerimisel tekib linnaruumiline kvaliteet koos selle erilise lisaväärtusega.

element of sustainable architecture in future, that will help to lower the environmental impact and rise the life quality of its inhabitants.

Tartu is a walking city. About 42% of trips are made by foot and more then 65% of trips are made using sustainable transport modes. Citizens clearly prefer this mode of active transport and this is sup-ported by the size and structure of the slow and sleepy university town (especially its compact centre and suburb). At the same time, based on negative peer pressure of Central European countries and rising consumer expectancies of citizens, the car usage is increasing. To fight this trend more high quality sustainable transport routes are needed that will rise the satisfaction of active (by foot or bicycle etc) mode of urban mobility. Tartu should develop the best access to its services for the people who are using these modes.

River divides and connects. The town is divided to half by the river and connected by the 5 bridges that are crossing it. Being important trade route throughout the history it has lost much of its importance today. It is seen as an obstacle – a natural barrier for many. At the same time the beauty and the uniqueness of the green river corridor has not been so visible for the citizens. Natural phenomenon that the river valley is with its geological history of some million years, is today covered by urban and post-industrial landscape. Bringing life

22

Asukoha arengupotentsiaalProjektiala (vt jooniseid lisas) paikneb linna keskusest ca 1 km kau-gusel, kiirelt arenevas piirkonnas. Endise Teguri tänava ettevõtete kompleksi kuulunud mööblitööstuse ettevõte on praeguseks krun-dil täielikult oma tegevuse lõpetanud. Sama tendents on viimase aastakümne jooksul toimunud piirkonnas tervikuna. Grupis asunud enam kui 25 ettevõttest on tegutsema jäänud vaid üksikud. Järjest on likvideerunud tootmisettevõtted ja nende alune maa seisab kas tühjana või on leidnud uuskasutuse. Endised ettevõtete kontorid on rekonstrueeritud kaasaegseteks büroohooneteks, samuti on piirkonda ehitatud uus bürookompleks.

Projektiala asub linnas strateegiliselt tähtsas kohas, kus piirkonda läbivad mitmed linnaosade vahelised liiklussuunad ja põhisuund Lõu-na-Eestist Tartu kesklinna. Arvestades tehaste alt vabanenud maade

back to the riversides and using it as a green recreational area for citizens of all age and social status will cherish this natural gift that river Emajõgi really is for Tartu.

Riverside can function as a green corridor and can provide high qual-ity environment for leisure and active lifestyle purposes. It can also link different districts, providing a active transport area for residents, citizens and quests. Usage of wood as a construction element can lower the carbon footprint and create interesting architectural har-monies and interferences with historical wooden districts of old Tartu.

focus areaArea is located about 1 km from the town centre (for illustrative maps please see the annex), in vastly renovated environment. Large furniture industry, that was part of the larger group of industrial enterprises in Teguri street, has entirely closed and relocated its activities. The same trend goes to the whole area – only few from the group of 25 enterprises are still active. Companies have left one-after-another and the land either is standing unused or found a new function. Company head quarters are renovated as modern office space and a new office building is added. Geographically it is strategically important area that has several important connections that are linking different districts and also the main gateway from town centre to the South-Estonia.

In last few years there has been many retail franchises opened their convenient stores in the area. This is due the vast amount of retrofit-ted land available. The amount of services available exceeds vastly the need of local community. The same goes for the jobs available in the area. This process indicates the rise of the new community centre on inter-city scale next to historical town centre, South-Centre and North-Centre. Therefore the decisions made in the development process have to based on the interests of the whole town.

23

suurt reservi, on siia kerkinud rida kaubanduskettide jaekaubandus-keskusi, mis oma pindalalt ja sellest tulenevalt kaubavalikult ületavad kindlasti lähialadel asuvate elurajoonide teenindamiseks vajaliku. Arvestades maareservi, välja kujunevat kaubandus-teeninduskeskuste hulka ja büroopindade baasil loodud töökohti, on siin tegemist ühe uue ülelinnalise keskuse kujunemisega kesklinna, lõunakeskuse ja põhjakeskuse kõrval. Sellest tulenevalt peab projektiala arendamisel selle funktsioonide otsimisel seadma prioriteediks ülelinnalised huvid.

Ala kontaktvööndis paikneb viis linnaosa, millede vahel ja kaudu toimub aktiivne liikumine. Üheks läbivaks liiklusvooluks on Annelin-nast Ropkasse toimuv pendelränne, millest küll osa koormust võib üle kanduda 2014 a. lõpus valmivale Ringtee sillale, kuid rahuldav kergliiklusühendus seni veel puudub. Annelinna ja projektiala vahele jääb ka unikaalse loodusliku kooslusega Emajõe luha- ja sooala, mis sisaldab mitmeid haruldasi linnu-, looma- ja taimeliike ning millest osa kuulub Natura 2000 kaitsealale.

Projektiala piirkonnas on juba piisavas mahus ehitatud jaekauban-duskeskusi, mis pakuvad toidu- ja esmatarbekaupu ka naabruses asuvatele elurajoonidele. Arvestades head logistilist ühendust kogu linnaga, oleks siin õigem põhjalikumalt kaaluda töökohti loovate bü-roopindade, kohalikule, traditsioonilisele käsitööle tugineva ettevõt-luse ja ülelinnalist kasutust leidva meelelahutus- ja vabaajakeskuse kavandamist. Projektialale sobiksid eelkõige suuremat pinda nõudvad meelelahutus- ja vabaajakeskused, mis vajavad suuri pindu ning mida on keeruline sobitada kesklinna (nt spordihall/jäähall, veekeskus, messikeskus, lõbustuspark).

Nõukogude ajal arenenud tööstusrajoon sulges juurdepääsud elu-rajoonidest jõe äärde. Viimasel aastakümnel toimunud muutused maakasutuses võimaldavad projektipiirkonda luua jõeäärse puhkeala ja kohtumispaiga koos rekreatsioonirajatistega ligemale 5000 linnaela-nikule päevas, kes elavad lähipiirkonnas. Samuti võimaldab muutunud maakasutus ühendada projektipiirkonna kallasraja abil kesklinna

Area is the target of active transportation from and to the five closest districts. Most active is moving between Annelinn and Ropka districts. Some of that demand is reduced by the opening of new Ringtee bridge but good solution especially for active transport modes is lack-ing. There is also a river valley of Emajõgi with uniquely rich natural heritage between the project area and Annelinn. Some of this area is part of European Natura 2000 heritage.

For today there has been enough development on retail business that are offering more the enough goods and services for the resi-dential areas around them. To complement this it would make sense to focus on creating new jobs in the region. Considered good trans-port connections with the town centre these jobs could come from creative industries that are based on local materials and traditions, large office complex or large entertainment centre. The area suits for entertainment industry that requires the type of excessive land

24

ja Ringtee sillaga - vaba maareserv on selleks olemas ning see on hõlpsasti kasutatav. Jalgsiühenduse tagamine tõstaks kogu piirkonna arengupotentsiaali ja võimaldaks lisaks kaubandusele, büroodele ja vabaajakeskusele ehitada ka uusi korterelamuid. Kergliiklussildade loomine aitab luua ühendusi Annelinna ja selle läheduses paikneva kaitsealaga, mis omakorda suurendab ala külastatavust.

Kõik tegevused, mida piirkonda oleks otstarbekas kavandada, eeldavad liiklusvoogude hajutamiseks uue tänava rajamist praeguse raudtee-koridori baasil. Nimetatu võimaldaks mitmekesistada võimalusi alale juurdepääsuks ja vältida juba praegu tekkinud liiklusummikuid Turu ja Sõbra tänava ristmikul.

linnaehitusliku analüüsi kokkuvõttena on projektiala võimali-kud arengusuunad:• rekreatsiooni- ja kohtumisala rajamine Emajõe kaldale;• meelelahutus- ja vabaajakeskuse loomine;• traditsioonilisel käsitööl põhineva ettevõtluse ruumide kavandamine;• kaldaäärse rohelise liikumiskoridori väljaehitamine kesklinnast projektialani ja sealt Ringtee sillani;• uue kergliiklussilla loomine ühenduseks Annelinnaga;• autosõiduks mõeldud uue tänava ehitamine Turu tänavalt Sõbra tänavani;• korterelamute ehitamine projektialale ja piirkonda laiemalt.

Arenduse mõjuArendusprojekti peamine mõju on endise mööblitööstuse ala taaselus-tamine uute urbanistlike funktsioonide ja juurdepääsude lisandumise läbi. Selle tulemusena tekkiv kvaliteetne linnaruum ja funktsionaalne mitmekesisus annab uue tõuke piirkonna arengule. Projekti käigus loodavad elukeskkonda säästvad ja väärtustavad ehituslahendused on majakaks nii Tartu linnas kui terves riigis, inspireerides uut põlv-konda arhitekte, planeerijaid ja urbaniste looma kaasavalt, säästvalt ja mitmekesiselt.

usage that is not feasible in the town centre, for also leisure, sport-ing, exhibition etc. This type of development could carry a significant municipal importance attracting the visitors from all over the town.

Soviet era industrial complex has historically closed the access to the riverside. With classical industry leaving the area there is a chance to change the land usage radically and open up the riverside for more then 5 000 local citizens per day. It has the potential to use the riverside green area for recreational and leisure purposes. Using the green corridor for active transportation modes (walking, jogging, bicycling etc) opens up new possibilities for linking the area with town centre and other districts. Developing sustainable transport connections rises the attractiveness of the area for the main sector of possible clients: young families. All the new developments in area will require retrofitting old railway path into new street for better and safer traffic connections. This will hopefully help to reduce the transport load on existing motorways (for example overloaded cross-ing of Turu and Sõbra street).

Possible developments from the analyzes would suggest:• recreational and meeting area for citizens;• leisure and entertainment centre;• small scale production enterprises that are based on local resources and tradition;• green sustainable transport corridor at the riverside towards the Town Centre and Ringtee bridge;• new bridge for pedestrians and cyclists over the river;• new motorway from Turu to Sõbra street;• new residential buildings into the area and region.

impactArea of old furniture industry will be renovated, opened for people and connected with neighborhoods as a result of the development process. This will recreate high quality urban space that will cherish

25

Uut tüüpi planeerimiskultuur avardab spetsialistide mõttemaailma ja loob koostöös huvipooltega avalikule huvile paremini vastava linnaruumi. Kabinetivaikuses sündivad lahendused hakkavad tänu toimunud näidisprotsessile asenduma laiapõhjaliste ja kodanikke kaasavate lahendustega. Toimunud näidisprotsess näitab teed kõigile järgnevate arenduste tarbeks kasutatavate koostöömudelite loomiseks, mida linnaplaneerijad hakkavad rakendama edaspidi kui reeglipärast ja vältimatut.

Arendus aitab murda seni kinnisvarasektoris valitsevat suhtumist ruumiplaneerimise üheülbalisest ja monofunktsionaalsest väärtuss-kaalast, mille tipus valitseb 100% täis ehitatud ja rahaks vahetatud krunti väärtustav mõttemaailm. Arendajad näevad uut viisi lähenemist ja õpivad sellest pakkuma oma kliendile midagi enamat, kui pelgalt „kinnisvara“. Kvaliteetse linnaruumi rajamine ja hooldamine on ka-heldamatult kallis, kuid selle loomine on pikas perspektiivis kasulik kõigile osapooltele. Projekti raames toiminud ühisrahastus aitab vastata ka küsimustele selliste lahenduste rahastamismudelite kohta.

Kohalikke taastuvaid ehitusmaterjale kasutavad hooned aitavad vähendada linnaruumi asjastunud energiatarvet ja vähendada emis-siooni võrreldes tavaehitusega enam kui poole võrra. Täiendava energiasäästu annab arendusele tehniliselt läbimõeldud planeering, ehituskonstruktsioon ja ruumiplaan, mille tulemusena hooned ja tä-navaruum püüavad ning salvestavad rohkem päikeseenergiat. Sellist tüüpi disain saab tulevikus laialt kasutatavaks, kuna aitab ehituses võtta kasutusele liginullenergia tarbimise standardit ning vähendada linna ökoloogilist jalajälge.

Arendusprojekti valmimine aitab ka luua ülelinnalise tähtsusega kerg-liikluskoridori, mis muudab põhjalikult linna liikluskorraldust - tehes selle säästvamaks, liikujasõbralikumaks ja ohutumaks. Kergliiklus-koridor on jõe kaldapealsel paiknev ja linna läbiv avalik ruum, mille kavandamisel on mõeldud ennekõike jalakäijate vabas õhus liikumise ja vaba aja veetmise võimalustele. Uuel liikumisala kasutus saab olema

the diversity of its functions and will endorse the local development. Project will create “lighthouse” solutions for Estonia in terms of new environmental friendly and sustainable building practices and will inspire the new generation of planners, designers and architects.

New planning culture will expand the thinking patterns and the com-fort zone of experts and creates better urban space in cooperation with the stakeholders. In too many cases the planning process has been restricted to experts and officials. Project will set an example of inclusive and open planning procedure that will include a wide variety of stakeholders from different fields: planners, architects, community organizations, active citizens, decision makers etc. This types of new cooperation models will be implemented in the future as a necessary and unavoidable.

Project will help to change the prevailing attitude in real estate sec-tor that constitutes the value system of monetizing maximum urban space for maximum direct profit. The developers will learn to offer their clients more than just square meters. Offering high quality ur-ban space is more expensive but beneficial in long term for all the stakeholders. Project will offer some example solutions in terms of the financial models like combining public and private investments (so called PPP - Public and Private Partnership).

The usage of local and renewable building materials will help to reduce the amount of embedded energy and emission from building sector more then 50%, in some cases up to 80%. Well designed urban space and building construction will offer additional energy savings trough the active usage of solar energy that will be accumulated into the built environment. This type of “solar design” will hopefully be widely used in the near future as it helps to implement the Near Zero Energy Buildings standard and reduce the ecological footprint of the town. Part of the development will be also creating a new green transport corridor for leisure and active transport modes. This new transport link will have a tremendous impact for the local transport system that

26

hinnanguliselt vähemalt 5000 inimest päevas, kellest ligikaudu pooled kasutaksid liiklemiseks muid transpordiviise, peamiselt sõiduautot. Kergliikluskoridori rajamisega avaneb neil ja teistel soovijatel võimalus motoriseeritud transpordiviisidele eelistada keskkonda ja inimelusid säästvat liikumisviisi.

Linna sisemusse tekkiv ja seda terves ulatuses läbiv kergliiklusko-ridor muudab senist linnastruktuuri põhjalikult. Jõeäärne piirkond on aastakümneid olnud pigem tööstuslik ja tehnoloogiline ruum ning kuigi tööstus on sealt tänaseks lahkunud (või lahkumas), pole inimeste geograafiline mälu sellega muutunud. Seda märgistavad endiselt metsistunud ja võsastunud jõekaldad ning selle vahel ohtralt leiduv rämps. Jõeäärne RUUM muutub arenduspiirkonnas KOHAKS ja omandab sellega uue kvaliteedi, luues kasutajate jaoks tähendusi, võimalusi ja emotsioone. Aktiivse elutegevuse tagasitoomine jõe piir-konda muudab selle kasutust mitmekesisemaks ja elujõulisemaks. Erinevate kasutusfunktsioonide leidlik ja oskuslik segamine aitab luua linlastele meelepärast keskkonda, mis pakub võimalusi aktiivseks liikumiseks, puhketegevusteks, kuid ka näiteks kohalike ürituste või laatade korraldamiseks.

Kergliikluskoridori loomine avab linna uutele kasutajatele, kes muidu selle ruumi vastu huvi ei tunneks. See muudab nende liikumise või-malikuks kõige keskkonda säästvamal viisil, koormamata seejuures nende rahakotti. Sellisena erineb arendus üldisest, autostumist soodustavast trendist, mille tulemusel on linna lisandunud viimase

will become more sustainable, safe and user friendly. Green corridor will be located in the right side of the river bank and will be executed as public space mostly designed for open air and leisure activities of citizens. The usage of this transport link will be about 5000 users per day - about half of witch would use other transport modes, mostly private cars. They will be able to prefer more safe and sustainable active transport modes after the green corridor is opened.

This will cardinally change the structure of the town. Riverside has for decades been mostly industrial and technological space and although the industry is leaving or has already left the area, the geographi-cal memory of the town has not changed. The area is still marked by wild bushes and trees and it’s used even for dumping garbage. The Space of the riverside will be recreated as a Place, marking the new qualities - creating meaning, emotions and possibilities to its users. Bringing back the people to the riverside will make the usage of this area more diverse and adds to the long term sustainability. Knowingly and creatively mixing different functionalities will help to create desired living environment for the citizens that will offer dif-ferent possibilities for sporting and leisure activities but also local fairs or festivals.

Active transport corridor will open the districts also for the visitors who otherwise maybe wouldn’t have any particular interest for the area. This will offer the city touring in most environmental friendly way possible without costing anything extra. This helps to resist to the overall trend for rising usage of the private cars for transport - trend has increased the total amount of private cars by 15 000 during less then ten years. Car usage is strongly oppressing the urban environ-ment and making the usage of city traffic more inconvenient. Active transport modes are offering great alternative to that, reducing the need for the private car and this way reducing the necessary cost of urban living. These possibilities will be mainly used by the citizens of the five districts around the development area (about two third of the entire population of Tartu). Active transport path is especially

27

aastakümne jooksul ligi 15 000 uut sõiduautot. Autostumine koormab tuntavalt linnakeskkonda ja muudab linnas liiklemise järjest ebameel-divaks. Kergliiklus pakub sellele trendile head alternatiivi, vähendades vajadust isikliku sõiduauto järele ja andes sellega võimaluse linnas elamise püsivate kulude vähendamiseks. Kergliikluskoridori pea-misteks kasutajateks saavad jõega piirnevate viie linnaosa elanikud, kes kokku moodustavad umbkaudu kaks kolmandikku kogu linna elanikkonnast. Eriti just linna jõe ligiduses elavate kasutajate jaoks on kergliikluskoridori loomine oluline, kuna seni on neil jõe ääres liikumiseks võimalused puudunud. Praegu peavad mitmete linna-osade elanikud leppima jalutuskäikudega tänavaliikluses või vaba aja veetmisega üksikutes ümbruskonna parkides. Uue liikumiskoridori, samuti uue jalakäijate silla loomisega, muutuvad vahemaad linnas lühemaks ja linn tervikuna inimestele paremini ligipääsetavaks.Aktiivse liikumisruumi loomine jõe äärealale annab ka võimaluse kohaliku majanduse arenguks. Kaubandus ja teenindus, mis kaasneb inimeste massilise liikumisega, on esimene, mis sellest protsessist võidavad. Laiemalt tõstab see piirkonna prestiiži ja loob uue potent-siaali arendusteks ning kaugemas tulevikus jõepiirkonna aktiivseks kasutuseks. Oma looduskaunite vaadetega ja stressivaba keskkonnaga pakub jõeäärne piirkond uusi võimalusi kinnisvara arendajatele. Pole võimatu, et aastate pärast on kaldaäärne piirkond linna piires tihedalt asustatud. Käesolev arendus on üks esimesi samme selles suunas.

ArengutööriistadJärgnevalt on välja toodud mõned olulised juhendid ja metoodikad, mis aitavad arendustööde käigus saavutada parimat tulemust. Kur-siivis olev tekst on tsiteeritud vastavalt viidatud allikale.

Urban Energy Handbook (OECD, 1995) soovitab linna energiaka-sutuse parandamiseks seda detailselt analüüsida lähtudes linna-arhitektuurist; võttes arvesse nii linna laotusest, orientatsioonist ja päikseenergiale juurdepääsust tulevad mõjud, samuti teistest mikroklimaatilistest tingimustest tulenevad mõjud. Need mõjurid

important for people near the river as they lack easy accessible green transport paths. The distances in the town will become shorter and the town itself will become more accessible with the help of new green corridor and new pedestrian/cycling bridge over the river.

Bringing people to the riverside will create new possibilities for local economy. Businesses and services that are benefiting from commut-ing will be the first ones gaining direct profit from this. It will increase the prestige of the area and will create potential for new develop-ments and the active usage of the riversides in future. The riverside will offer new possibilities for the next real estate developers with its beautiful views and stress free environment. It could be possible that after some years the riverside inside of the town area will be densely inhabited. This project is one of the first steps toward that goal.

Tools for making the differenceThese are the guidelines and methodologies that one should follow for the best possible outcome. Text in italic is marking the official quotation from the source linked.

Urban Energy Handbook (OECD, 1995) suggest for better urban energy usage to analyze in detail: effects of design, layout, orientation and density of solar access, and other microclimatic considerations [OECD 1995]. All these aspects (combined with good transport plan-ning and integration of resource management on city level) can offer more then significant reduce on energy usage, reducing devastating effects related with energy poverty and improving the overall life quality of urban environment.

European Charter for Solar Energy in Architecture and Urban

1 com(2013)913, http://ec.europa.eu/transport/themes/urban/doc/ump/com%282013%29913-annex_et.pdf

28

29

30

(kombineerituna hea transpordiplaneerimise ja ressursijuhtimise tasemel) võivad pakkuda enam kui märkimisväärset vähenemist energiakasutuses. Sellega saab vähendada energiavaesuse halvavat mõju ja suurendada üldist elukvaliteeti linnakeskkonnas. Materjal on kasutatav inglise keeles.

European Charter for Solar Energy in Architecture and Urban Planning kohaselt peab tulevikueesmärk olema hoonete ja linnakesk-konna kujundamine viisil, mis aitab säästa looduslikke ressursse ja kasutab peamiselt taastuvaid energiakandjaid, eriti just päikeseener-giat. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja vastavalt täiendada arhitektidele ja linnaplaneerijatele mõeldud väljaõpet. Vastavalt uutele eesmärkidele tuleb muuta ka energiavarustuse süsteeme, rahastust, jaotusmudeleid, standardeid, riiklikku regulatsiooni ja seadusandlust. Materjal on kasutatav inglise keeles.

Ühiselt konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa linnalise lii-kumiskeskkonna suunas1 (Euroopa Liit, 2013). Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava keskne eesmärk on parandada juurdepääsu linnapiirkondadele ning pakkuda kõrgetasemelisi ja säästvaid liikumis- ja transpordivõimalusi linnapiirkonda sisenemiseks, linnasiseselt ja linna läbimiseks. Arvesse ei võeta omavalitsuse halduspiirkonna, vaid „funktsioneeriva linna” ja seda ümbritseva ala vajadusi.

guidelines-Developing and implementing a sustainaible urban Mobility Plan (Europen Liit, 2013) võtab kokku üleeuroopalise eks-pertide konsulteerimise tulemuse. Dokument koostati 2010-2013 ja rahastati Euroopa Komisjoni poolt. Selles on säästva transpordi arengukava defineeritud kui strateegiline plaan, mis peab parema elukvaliteedi tagamiseks olema koostatud nii, et see rahuldab ini-meste ja ettevõtete liikumisvajadusi nii linnas kui selle ümbruses. Seda plaani ei peaks vaatama kui järjekordset arengukava, vaid see peaks täiendama olemasolevat linnaplaneerimise praktikat. Võttes ühtlasi arvesse avaliku kaasamise, osalemise ja hindamise põhimõt-ted. Materjal on kasutatav inglise keeles.

Planning. According to this: “The aim for the future must /…/ be to design buildings and urban spaces in such way that natural resources will be conserved and renewable forms of energy – especially solar energy – will be used as extensively as possible /…/. In order to attain these goals, it is necessary to modify existing courses of instruction and training, as well as energy supply systems, funding and distribu-tion models, standards, statutory regulations and laws in accordance with the new objectives.”

Transport planning would be made according to EU communica-tion “Together towards competitive and resource-efficient ur-ban mobility”1 (European Union 2013). With their high population densities and high share of short-distance trips, there are greater potential for cities to move towards low-carbon transport then for the transport system as a whole, trough the development of walk-ing, cycling, public transport – and the early market introduction of vehicles powered by alternative fuel [com(2013)913]. One of the measures is to implement Sustainable Urban Mobility Plan for better usage of existing infrastructure and deploy urban mobility measures in cost-effective way. guidelines – Developing and implementing a sustainable ur-ban Mobility Plan (European Union 2013). The guidelines are the result of a thorough and European-wide expert consultation process organised between 2010 and 2013 as part of a service contract for the European Commission. They define a Sustainable Urban Mobil-ity Plan as a strategic plan designed to satisfy the mobility needs of people and businesses in cities and their surroundings for a better quality of life. Such a plan should not be considered as “yet another plan”. Instead, a Sustainable Urban Mobility Plan should build on existing planning practices and take due consideration of integration, participation, and evaluation principles.

31

8. TegevusedPiirkonna kaasajastamiseks tuleb läbi viia järgmised tegevused. Pea-mine tegevus on uute funktsioonide ja elukeskkonna arendamine. Selleks kuulutatakse välja arhitektuuriline konkurss, mille tulemuste põhjal koostatakse hiljem detailplaneering. Need tegevused viiak-se läbi avaliku ja erasektori ühistööna, koostöös krundivaldaja ja linnavalitsusega. Tegevuste käigus luuakse hästi tasakaalustatud elukeskkond, kus on tagatud elanike sotsiaalsed ja majanduslikud vajadused. Eesmärgiks on elav, ere ja elujõuline naabruskond, mis võtab parima oma asukohast, kohalikest ehitusmaterjalidest ja heast elustandardist. Ala planeerimine ja kujundamine peab põhinema ptk 5 toodud põhimõtetel.

Ala ümberkujundamisel on oluline roll uue transpordisüsteemi loomisel. Sellel käigus tuleb hinnata olemasolevate transporditeede läbilaskevõimet ja projekteerida uus teede- ja tänavate võrk. See käib käsikäes ajaloolise raudteekoridori ümberkujundamisega, millest võib tulevikus saada uus juurdepääs piirkonnale. Ala muutumise-ga tööstusalast elukeskkonnaks on raudtee kaotanud oma senise funktsiooni. Parema ja turvalisema liikluse arendamine selles trans-pordikoridoris on uue transpordisüsteemi üks eesmärk, mis aitab pikemas perspektiivis linnaruumi väärtustada ning viia läbi vajalikke ruumilisi muutusi.

Eraldi tegevuseks on ala ühendamine linna keskuse ja teiste linna-osadega, kasutades säästva transpordi vahendeid. Tänu oma asu-kohale saab sellest ühendusteest peamine aktiivsete liikumisviiside kasutuskoht (kõndimine, sörkimine, jalgrattasõit jne), mis ühendab omavahel tervet jõe idaküljes paiknevat linnaosa. Selle tulemusena väheneb motoriseeritud transpordi osakaal ning luuakse ka pare-mad liikumisvõimalused inimestele, kellel polnud seni juurdepääsu sealsetele looduslikele aladele. Samuti leiab paremat kasutust jõgi, mis täna on peidetud tööstusalade ja eravalduste vahele. Transpor-disüsteemi ja loodusliku liikumiskoridori planeerimine ning projek-

8. LAP Key ActionsRetrofitting the area includes two stages. First stage will be developing the new functions including supporting the new living environment. For this architectural designing competition will be announced and later developed to a detailed spatial planning. These actions are made as a Public and Private Partnership in cooperation with the landowners. During these activities a proper balance between living environment, social and economical functions will be established. The objective is to generate lively and vibrant neighborhood that will cherish its natural location, local materials and sustainable liv-ing standards. Planning and design of the area will be based on the priorities described in chapter 5.

Important phase of retrofitting process is developing a new transport scheme for the area. This means analyzing the capacity of existent transport routes and designing new street infrastructure. This goes hand by hand with retrofitting the old railroad into a new road to access into the area. This railroad is losing its purpose as the area is turning from industrial one into more residential and service based one. Developing better and safer road access using that existing transport corridor will be one of the objectives of new transport scheme of the area.

The second stage will be connecting area with sustainable transport modes with the town center and other districts. Due of the location this sustainable transport link will become major pathway for active transport modes (walking, running, cycling etc) that will interconnect the whole eastern riverside of the town. This will reduce the usage of motorized transport modes (private cars and lorries) and generate new type of movement for people who didn’t have access to greenways before. It will also help to make more usage of the river that is today hidden from the citizens by brown areas and private entities. Plan-ning and design of the transport system and green active transport connection will be based on the priorities described in chapter 5.

32

Public design competition will be announced for the best architectural solution. The basis of the competition will be the concept developed by the LSG (see the annex for illustrations) that is visualizing the sug-gested functions and their quantities (includes also suggestions made by this document). The output of the design competition should be specified architectural concept that will be basis for detailed plan-ning of the area.

Detail planning is needed for changing the usage and functions of the area. Additionally for spatial planning it will visualize the placement of technological infrastructure and traffic scheme. Part of the plan-ning area will be also existing railroad corridor that will be planned to become new entrance street.

The next step from detail planning will be the technical constriction plan, that will describe the planned activities, schedule and materials – their quantities, usage and the cost. Public tender will be published for finding the engineering team for developing the construction project. The contractor will receive all the outputs of the previous work stages: architectural designing concept and detail plan. Also entrance streets and active transport corroder needs to be designed in this stage. There is lack of guidance for designing this type of active transport facility in Estonia. For this best European practice should be used. Also the bridge for pedestrian and cyclists should be designed.

teerimine peab toimuma vastavalt põhimõtetele, mis on kirjeldatud ptk 5. Loodusliku liikumiskoridori rajamiseks plaanitakse kasutada Euroopa Liidu vahendeid.

Alale parima arhitektuurse lahenduse saamiseks kuulutatakse välja avalik arhitektuurikonkurss. Konkurss lähtub koostatud ideekavandist (vt. Lisad: Toetusgrupi visioon), milles on näidatud ala soovituslikud funktsioonid ja nende mahud, samuti on lähtutud käesolevas töös ala arendamiseks välja pakutud ideedest. Arhitektuurikonkursi tule-museks peaks olema täpsustatud arhitektuuriline kavand, mille alusel on võimalik hakata koostama detailplaneeringut.

Ala detailplaneering on vajalik ala kasutuse ja funktsioonide muutmi-seks. Selle koostamine lähtub konkursil välja valitud arhitektuursest lahendusest. Lisaks ala ruumilisele ja funktsionaalsele planeerimisele näitab detailplaneering ära tehnoloogilise infrastruktuuri ning liiklus-skeemi. Planeering vormib ka endisesse raudteekoridori kavandatava juurdepääsutee.

Detailplaneeringu põhjal koostatakse alale ehitusprojekt, mis kirjeldab ehituseks vajaminevaid tegevusi, ajakava ja kasutatavaid materjale, nende hulka, kasutusviisi ja maksumust. Projekti koostaja leidmiseks kuulutab linnavalitsus välja avaliku hanke, mille võitjale antakse üle arhitektuurikonkursi ja detailplaneeringuga seotud materjalid. Lisaks ala projekteerimisele tuleb projekteerida ka selle juurdepääsuteed, samuti kergliikluskoridor, mis hakkab ühendama ala kesklinna ja Ringtee sillaga. Kuna sellist tüüpi kergliiklustrassi projekteerimiseks pole Eestis piisavalt juhendmaterjali, tuleb selle projekteerimisel lähtuda Euroopa parimatest praktikatest. Projekteerida tuleb ka jõge ületavad kergliiklussillad.

ala Juurdepääsutee KergliiklusteeArhitektuurikonkurss Jah Ei EiDetailplaneering Jah Jah EiEhitusprojekt Jah Jah JahEhitustöö Jah Jah Jah

area Motorway Active trans-port road

Architectural competition Yes No NoDetail plan Yes Yes NoConstruction plan Yes Yes YesConstruction work Yes Yes Yes

33

Ehitusprojekti alusel läbi viidavad ehitustööd1. juurdEPääSuTEE ProjEKTALALE. Juurdepääsuteega ühendatakse projektala Turu tänavaga. Juurde-pääsutee ühendab omavahel Siili ja Sõbra tänava ristmiku Turu ja Teguri tänava ristmikuga. Juurdepääsutee pikkuseks on umbes 700 m. Juurdepääsutee rajatakse sadamaraudtee koridori. Juurdepääsutee eelduseks on praeguse toimiva raudteeharu likvideerimine. Praegu teenindab raudteeharu kahte ettevõtet. Juurdepääsutee koridori laiusgabariidiks on 14 m. Sellesse ristlõikesse mahub 7 m lai sõidutee kahepoolsete kergliiklusteedega. Juurdepääsutee rajamine eeldab ka Turu tn - Teguri tn ristmiku ümberehitamist.

All the construction works have to be based on construction plan 1. EnTrAnCE STrEET for ProjECT ArEA. For additional connectivity with Turu street a separated entrance street will be constructed. This street with the total length of 700 m will interconnect crossing of Siili and Sõbra streets with the crossing of Turu and Teguri streets and it will be build into the railroad corridor of so called Sadamaraudtee. For doing that the deconstruction of existing railroad is required. Railroad is still servicing two enterprises in area. The width of the entrance street will be 14 m that will include 7 m of motorway with two side active transport ways. It is also required to redesign and rebuild the crossing of Turu and Teguri streets.

34

2. KESKLinnA jA rinGTEE SiLdA ÜhEndAV KErGLiiKLuSTEE. Kergliiklusteega ühendatakse projektala (Karlova linnaosas) Tartu kesklinna, Annelinna, Ropka ja Ihaste linnaosadega. Kergliiklustee rajatakse Emajõe paremkaldale Veeseadusega ettenähtud kallas-raja maa-alale. Kergliiklustee pikkus on umbes 5 km. Kergliiklustee ühendamine Emajõe vasakkaldaga toimub olemasolevate Turusilla ja Sõpruse silla kaudu. Ropka ja Ihaste linnaosade ühendus hakkab toimuma praegu rajatava Tartu linna idapoolse ringtee ehitamisega rajatava Ringtee silla kaudu. Kergliiklustee ja projektala paremaks ühendamiseks Annelinnaga tuleb Rebase tn sihis rajada uus kerg-liiklejatele mõeldud sild. Kergliiklustee laiuseks on 5 m. Kergliiklustee äärde rajatakse iga 200 m järele puhkekoht pingi, prügikasti ja jalg-ratta hoiuraamiga. Iga 600 m tagant rajatakse puhkekoht varjualuse, pingi, laua, prügikasti ja jalgratta hoiuraamiga. Kergliiklustee äärde rajatakse valgustus. Kergliiklustee katend on asfalt, mis võimaldab head liiklemist ka rulluiskudega. Rebase tn sihis rajatava kergliiklussilla liigeldava osa laiuseks on 7 m.

2. ACTiVE TrAnSPorT Corridor bETwEEn Town CEnTrE And rinGTEE bridGE. This active transport connection will link the project area with Town Centre and districts of Annellinn, Ropka and Ihaste. It will be located on the right side bank of the river Emajõgi. Mainly the area of walkway on riverside (preserved by the so called every-mans-right regulation) will be used. Total length of the green corridor will be 5 km and the typical width will be 5 m. Into the corridor the needed infrastructure will be placed for safety and leisure purposes. Resting place with a chair, trashcan and bicycle locking frame in after every 200 m and all the same together with rain cover and table in after every 600 m. The whole corridor is safely lit by the street lighting. The transport way is covered by the fine grain surface that is also suitable for roller skat-ing. For connecting the corridor with other side of the river the two existing bridges will be used (Turu and Sõpruse bridge) and Ropka district will be connected with Ihaste district by Ringtee bridge. For connecting the project area and the green corridor with Annelinn district a new bridge of 7 m wide will be developed for pedestrians and cyclists into the end of the Rebase street.

35

TAbEL: TEGEVuSTE ÜLEVAAdE

oodatavad tulemused: uus kasutus ja identiteet endisele tarmeko tööstuspiirkonnale

tegevus läbiviija Partnerid tulem ajakava Ressursid

1. ala uuendamine Arendaja Linnavalitsus Toimiv asundus Valmib 2020 Arendaja eelarve

2. Ühendusteede rajamine Linnavalitsus Arendaja, kohalikud ettevõtjad, raudtee omanik Kvaliteetne ja turvaline liiklus Valmib 2018 Linna ja arendaja

eelarve

3. Jõeäärne kergliiklus-ko-ridor Linnavalitsus

Arendaja, krundivaldajad, jalgrattu-rite ja tervisesportlaste huvigrupid, turismi- arendajad

Kergliiklustee ca 5000 kasuta-jale päevas Valmib 2020 Euroopa rahastus

TAbLE: SuMMArizinG ThE ACTionSone table for each Thematic Group that the city are engaged

Expected results: New usage and identity for post-industrial area of Tarmeko group

Action name Lead Actor Key partners output Timescale Resources

1. Retrofitting the area Real estate developer Municipality New foundation Up to 2020 Private funding

2. Connecting the area with the district by roads and walkways

Municipality Developer, local entrepreneurs, owner of the railway tracks

Safe and decent transport connection Up to 2018 Municipal budget and

private funding

3. Connecting the area by modes of active transport Municiaplity Developer, real estate owners,

interest groups, tourist developers

Active transport corridor with more the 5000 users daily

Up to 2020 European funding and municipal budget

36

tegevus Ühendusteede rajamine

eesmärgid Ohutu ja piisava läbilaskvusega liiklusruumi loomine sõidukitele ja kergliiklusele

taust Olemasolevad Riia tn ristmikud pole piisavad suureneva liiklusmahu läbilaskmiseks

elluviimise etapid

Kavandamine, projekteerimine ja ehitamine

tööriistad Säästva transpordiplaneerimise põhimõtted

huvigrupid Arendaja, kohalikud ettevõtjad

Ressursid Linnavalitsuse ja arendaja eelarve (nn PPP projekt)

ajakava Valmis aastaks 2018

tulemused Paraneb liikluse turvalisus, kvaliteet ja liikluskultuur

tegevus ala uuendamine

eesmärgid Uue funktsiooni ja kasutuse leidmine

taust Endine puidutööstuskompleks on lahkunud

elluviimise etapid

Planeerimine, arhitektuurivõistlus, projekteerimine, ehitustööd

tööriistad Säästva planeerimise ja ehituse põhimõtted ja metoo-dikad

huvigrupid Linnavalitsus, tänased ja tulevased asukad, kohalikud ettevõtjad

Ressursid Era- ja avaliku rahastuse ühiskasutus

ajakava Valmis aastaks 2020

tulemused Piirkonna uus ilme, kasutus ja parem elukvaliteet

Action Retrofitting the area

Objectives Creating new functions and usage for the area

context Regenerating post-industrial area and assigning new functions

operational actions

Planning, designing the area, architectural competi-tion, constructing

tools Sustainable planning methodology

involved sta-keholders

Municipality (urban planning department), land ow-ners, planners and architects

Resources Developers budget

time-frame 2020

Expected outcomes

Spatial planning for the area with new functions, modes and spaces assigned

Action Connecting the area with the district by roads and walkways

Objectives Creating decent road infrastructure for motorized transport modes

context Existing connections are not sufficient for new habi-tants and activities planned

operational actions

Planning, designing and constructing the roads, open tender for construction work

tools Sustainable Urban Transport Planning methodology

involved sta-keholders

Municipality (urban planning department), land ow-ners, local entrepreneurs

Resources Municipal budget, PPP – public and private partners-hip

time-frame 2018

Expected outcomes

Increased road quality, safety and traffic culture.

37

Action Connecting the area with the town centre, Ring-tee bridge and Rebase bridge (way to Annelinn district) by modes of active transport

Objectives Opening fast and high quality green connections for pedestrians and bicyclist

context Lack of dedicated and fast greenways for active trans-port modes

operational actions

Planning, designing and constructing the path toge-ther with supporting infrastructure like picnic areas, sport attractions and playfields.

tools Sustainable Urban Transport Planning methodology

involved sta-keholders

Municipality (urban planning department), landow-ners, bicycle user group.

Resources European funding, municipal budget

time-frame 2020

Expected outcomes

More then 5 000 users per day (a year after finishing). This will save annually at least 610 tEUR indirect cost for the municipality from motorized traffic avoided.

tegevus Jõeäärne kergliikluskoridor

eesmärgid Kiire ja kvaliteetse kergliiklustee ja puhkeala rajamine Emajõe äärsesse rohekoridori

taust Jõgi on väljaspool linnasüdant varjatud sadama, töös-tuse ja erakruntidega. Samal ajal napib rohelisi kiireid aktiivse liikumise koridore

elluviimise etapid

Kaldapromenaadi ja kergliiklustee planeerimine, projek-teerimine ja ehitamine, samuti toetava infrastruktuuri (spordi- ja mänguväljakud, piknikualad)

tööriistad Säästva transpordiplaneerimise põhimõtted

huvigrupid Tänased ja tulevased elanikud ning külastajad, turismi arendajad, kergliikluse ja tervisespordi huvigrupid

Ressursid Euroopa rahastus

ajakava Valmis aastaks 2020

tulemused Kergliikluskoridori hakkab kasutama enam kui 5000 inimest päevas (aasta peale rajamist), mis säästab linna-valitsusele vähemalt 610 tuhat eurot aastas kaudsetelt kuludelt välditavalt autotranspordilt

38

TEGEVUS-KAVA

LOCAL

ACTION PLAN

Linna rahastus MunicipalFunding

tehniline projekt

technicalproject

ehitus

constructionwork

teavitus ja reklaam

public

dissemination

detail-planeering urban andlandscapeplanning

arhitektuuri-konkurss

design

competition

EL projekt EU project

EL rahastus EU funding

Täiendav rahastus

Additional

funding

Arendaja rahastus

Private Funding

12

12

12

12

12

12 kuud/m

onths

18

18

18 k

uud/

mon

ths

6

6

6

8 8

18

ViSuAL diAGrAM (PErT diAGrAM) wiTh LoGiCAL LinKS bETwEEn ACTionSSKEEM: TEGEVuSKAVA

Community

New pedestrian street

New street

Leisure and recreation area for Neighbourhood Community

of Karlova district

Community Square/Sunday Market

Culture/Education

O�ces and Museum of

Timber IndustryIndustry

Residential

Playground

Supermarket I

Supermarket II

River Emajõgi

Industry

Residential

Residential

Residential

O�ces

O�ces

O�cesLight industry

Residential

Public purposes

Project area

39

Community

New pedestrian street

New street

Leisure and recreation area for Neighbourhood Community

of Karlova district

Community Square/Sunday Market

Culture/Education

O�ces and Museum of

Timber IndustryIndustry

Residential

Playground

Supermarket I

Supermarket II

River Emajõgi

Industry

Residential

Residential

Residential

O�ces

O�ces

O�cesLight industry

Residential

Public purposes

Project area

40

9. Poliitiline taustStrateegia2 „Euroopa 2020”3 on suunatud majanduskasvu saavuta-misele, mis on: arukas, tõhusamate investeeringute abil haridusse, teadusuuringutesse ning innovatsiooni; jätkusuutlik, tänu vähem süsi-happegaasiheiteid tekitava majanduse suunas liikumisele ning konku-rentsivõimelisele tööstusele; ning kaasav, keskendudes eelkõige töökoh-tade loomisele ja vaesuse vähendamisele. Strateegias keskendutakse viiele ambitsioonikale eesmärgile tööhõive, teadusuuringute, hariduse, vaesuse vähendamise ning kliima/energeetika valdkondades.

Euroopa on määratlenud uued võimalused4 majanduskasvu saavu-tamiseks ning töökohtade loomiseks. Kõnealuseid küsimusi lahenda-takse seitsme juhtalgatuse abil. Iga algatuse raames peavad nii ELi kui ka riiklikud ametiasutused koordineerima oma jõupingutusi, et need oleksid vastastikku tõhustavad. Komisjon esitles enamikku kõnealustest algatustest 2010. aastal:

arukas majanduskasv• Euroopa digitaalne tegevuskava• Innovatiivne liit• Noorte liikuvus

Jätkusuutlik majanduskasv• Ressursitõhus Euroopa• Üleilmastumise ajastu tööstuspoliitika

Kaasav majanduskasv• Uute töökohtade ja -oskuste loomise kava• Euroopa vaesuse vastase võitluse platvorm

2 Kursiivis olev tekst on tsiteeritud vastavalt viidatud allikale 3 Euroopa 2020, http://ec.europa.eu/europe2020/europe-2020-in-a-nutshell/priorities/index_et.htm 4 Euroopa 2020, http://ec.europa.eu/europe2020/europe-2020-in-a-nutshell/flagship-initiatives/ index_et.htm

9. Strategy alignmentEU Strategy alignment

The2 Europe 20203 strategy is about delivering growth that is: smart, through more effective investments in education, research and innovation; sustainable, thanks to a decisive move towards a low-carbon economy; and inclusive, with a strong emphasis on job creation and poverty re-duction. The strategy is focused on five ambitious goals in the areas of employment, innovation, education, poverty reduction and climate/energy.

Europe has identified4 new engines to boost growth and jobs. These areas are addressed by 7 flagship initiatives. Within each initiative, both the EU and national authorities have to coordinate their efforts so they are mutually reinforcing. Most of these initiatives have been presented by the Commission in 2010.

smart growth• Digital agenda for Europe• Innovation Union• Youth on the move

sustainable growth• Resource efficient Europe• An industrial policy for the globalisation era

Inclusive growth• An agenda for new skills and jobs• European platform against poverty

2 Text in italic is marking the official quotation from the source linked 3 Europe 2020, http://ec.europa.eu/europe2020/index_en.htm 4 http://ec.europa.eu/europe2020/europe-2020-in-a-nutshell/flagship-initiati-ves/index_en.htm

41

Jätkusuutlik5 on Eesti, kus on kindlustatud eestiliku kultuuriruumi püsimine, inimeste heaolu kasv, ühiskonna terviklikkus ja tasakaal loodusega. Kõik väljapakutud eesmärgid on olulised, ühtegi ei saa teisega asendada. Seetõttu tuleb neid nelja arengueesmärki käsit-leda ühtse süsteemina, mille terviklik silmaspidamine ja arvestami-ne on meie jätkusuutlikkuse alus.

Eesti jätkusuutlikkuse eelduseks on järgmistel kümnenditel toimuv selge arengukiirendus. Arengukiirenduse all on mõeldud kiiren-dust liikumisel kõigi nelja arengueesmärgi suunas, eriti järelejõud-mist nii EL keskmistele heaolunäitajatele kui ka ühiskonna sidusu-se ja toimimisvõimekuse viimist EL riikidega võrreldavale tasemele. Laienenud EL-is püsivalt «viie viimase» hulka jääv Eesti ei ole jät-kusuutlik juba seetõttu, et Euroopa avatud võrdlusruumis viibides hakkab järjest rohkem siinseid inimesi endalt küsima – miks just mina peaksin elama ja ennast realiseerima siin, EL mahajäänud ääremaal? Teguvõimsama eliidi lahkumine võib saada kriitiliseks hoobiks Eesti arengule ja jätkusuutlikkusele

visioon tartu 20306 – Tartu linnaruumi kasutatakse jätkusuutli-kult. /---/ Korrastatud Emajõe-äärne promenaad on osa rohelisest koridorist üle Tartu piiride. Emajõele säilitatakse ja avatakse vaa-ted. Emajõe veeala ja kallasradu kasutatakse aktiivselt puhke- ja virgestustegevuseks. Anne kanali äärde on loodud laiaulatuslik puhkeala, samuti puhkepiirkond Raadi asumis. Säilitatakse tuule-koridorid Emajõe ürgorus, mis tagavad kesklinnas õhuvahetuse. /---/ Igale linnaosale kujundatakse oma keskus. Hoonete projek-teerimisel ja ehitamisel on strateegiliseks suunaks energiatõhu-sus. Transpordipoliitika kujundamisel, -infrastruktuuri rajamisel ja transpordiliikide doteerimisel lähtutakse liikluse energiasääst-likkusest, majanduslikust efektiivsusest ja kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisest. Tänavavõrgu arendamisel pööratakse tähelepanu liiklusohutusele.

5 Säästev Eesti 21, https://www.riigiteataja.ee/akt/940717 6 Tartu 2030, https://www.tartu.ee/data/Tartu%2020300.doc

Country Strategy alignment

Sustainable Estonia5 is country where it is guaranteed the lasting of the national culture, the rise of the life quality, social integration and balance with nature. Every one of these objective is crucial and can’t be compensated by others. The basis of our sustainability is to see and conceder these four objectives as part of one system. The necessity of Estonian sustainability is a fastened development towards these four objectives that has to take place during next decade. Especially important will be reaching towards European average wealth fare indicators and also towards comparable levels of social solidarity and functionality of civil society. Constantly holding the position of the “last five” even in new, bigger European Union, will rise the critical questions amongst the citizens – why should I be the one to spend my life in here. Under-developed province of Europe, that is. Emigra-tion of active elite can be crucial for the existence and development.

City strategy alignment

vision of tartu for 20306 – urban environment is used in sustainable way. /---/ Renewed riverside (Emajõgi) promenade will become part of the green corridor that reaches out of the town borders. The views to the river will be preserved and the new ones will be established. The river area and its riverside pathways will be used actively for leisure activities. Next to the swimming channel Anne wider leisure area will be developed and the same in Raadi district. Natural wind tunnels in pre-historical river valley will be preserved as these keep the natural air cycle active n town centre. /---/ Every district will develop its local centre. Building design will follow the strategic direction of better energy performance. Transport policy, development of infrastructure and subsidizing specific transport modes will based on energy and economical efficiency and drive to lowering the emission. Develop-ment of the street network will focus on traffic safety.

5 Sustainable Estonia 21, https://www.riigiteataja.ee/akt/940717 6 https://www.tartu.ee/data/Tartu%2020300.doc

42

emajõe, turu 18, Puu, soola 7 vahelise ala detailplaneeringTellija: OÜ Laevatöö Munga 18Planeeringu koostaja: OÜ AB Siim & Põllumaa tel: 7 427 839Staatus: kehtestatudAlgatatud: 20.04.1998LÜ kinnitamine: 28.04.1998 LV korraldus nr. 1335Heakskiit: 15.10.1998 LV korraldus nr.3023Avalik väljapanek: 26.10.1998-09.11.1998, Raekoja plats 3Kehtestamine: 22.12.1998 LV korraldus nr. 3752http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/DP_Emajoedp

Rebase 25 ja 27 kruntide ning lähiala detailplaneeringStaatus: ArhiveeritudAsja number: DP-04-021Vastutav töötaja: Jaana HämarikTähtaeg: 11.03.2004Asja liik: DetailplaneeringSari: 9-1.1 Planeeringute algatamise taotlused ja lähteülesandedAsja nimi: Rebase 25 ja 27 kruntide ning lähiala detailplaneeringLoodud: 11.02.2004Nimi: JNOrganisatsiooni nimi: Tarmeko ASLÜ kinnitamise otsus: Tartu Linnavolikogu 18.03.2004 otsus nr. 267: Link õigusaktile Tartu Linnavolikogu 18.03.2004 otsus nr. 267Heakskiitmise otsus: Tartu Linnavalitsuse 24.05.2005 korraldus nr. 824: Link õigusaktile: Tartu Linnavalitsuse 24.05.2005 korraldus nr. 824Kehtestamise otsus: Tartu Linnavolikogu 6.10.2005 otsus nr. 488: Link õigusaktile: Tartu Linnavolikogu 6.10.2005 otsus nr. 488http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/DP-04-021

List of relevant detailed plans(list of plans in Estonian)

Arendusega seotud detailplaneeringud

43

sõpruse silla paadisadama detailplaneeringStaatus: ArhiveeritudAsja number: DP-06-086Vastutav töötaja: Aire PriksAsja liik: DetailplaneeringSari: 9-1.1 Planeeringute algatamise taotlused ja lähteülesandedAsja nimi: Sõpruse silla paadisadama detailplaneeringLoodud: 17.07.2006Organisatsiooni nimi: Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakondLÜ kinnitamise otsus: Tartu Linnavolikogu 14.09.2006 otsus nr. 118: Link õigusaktile Tartu Linnavolikogu 14.09.2006 otsus nr. 118Heakskiitmise otsus: Tartu Linnavolikogu 21.01.2010 otsus nr. 37: Link õigusaktile Tartu Linnavolikogu 21.01.2010 otsus nr. 37Kehtestamise otsus: Tartu Linnavolikogu 22.04.2010 otsus nr. 62: Link õigusaktile Tartu Linnavolikogu 22.04.2010 otsus nr. 62http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/DP-06-086

teguri 55a ja 57 kruntide ning lähiala detailplaneeringStaatus: ArhiveeritudAsja number: DP-04-016Vastutav töötaja: Jaana HämarikTähtaeg: 03.03.2004Asja liik: DetailplaneeringSari: 9-1.1 Planeeringute algatamise taotlused ja lähteülesandedAsja nimi: Teguri 55A ja 57 kruntide ning lähiala detailplaneeringLoodud: 03.02.2004Nimi: AGOrganisatsiooni nimi: TREF ASLÜ kinnitamise otsus: Tartu Linnavolikogu 18.03.2004 otsus nr. 267: Link õigusaktile Tartu Linnavolikogu 18.03.2004 otsus nr. 267Heakskiitmise otsus: Tartu Linnavolikogu 17.03.2005 otsus nr. 404: Link õigusaktile Tartu Linnavolikogu 17.03.2005 otsus nr. 404Kehtestamise otsus: Tartu Linnavolikogu 8.09.2005 otsus nr. 475: Link õigusaktile Tartu Linnavolikogu 8.09.2005 otsus nr. 475http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/DP-04-016

Ropka tööstuspargi detailplaneeringStaatus: KehtestatudAsja number: DP-03-052Vastutav töötaja: Jaana HämarikTähtaeg: 09.07.2003Asja liik: DetailplaneeringSari: 9-1.1 Planeeringute algatamise taotlused ja lähteülesandedAsja nimi: Ropka Tööstuspargi detailplaneeringLoodud: 09.06.2003Organisatsiooni nimi: Tartu Linnavalitsushttp://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/DP-03-052

44

10. finantsvahendidFinantseerimine on tegevuskava kõige kriitilisem osa ning mängib võtmerolli selle rakendamisel. Ala ümberkujundamise finantseerimi-seks kasutatakse erinevaid finantsallikaid. Kõige olulisemad neist on avaliku ja erakapitali ühisinvesteering ning Euroopa Liidu rahastuse kasutamine.

Avaliku ja erasektori ühisfinantseering põhineb krundiomaniku, kinnisvaraarendaja ja omavalituse ühisel huvil. Need huvid on kir-jeldatud osapoolte huvide ülevaates ptk 3. Arendaja peamine huvi on tegevusega jõuda hea kasumini. Omavalituse peamine huvi on parandada piirkonnas elukvaliteeti. See omakorda aitab kujundada piirkonna maine senisest paremaks nii praegustele kui ka potent-siaalsetele elanikele. Õnnestunud linnaplaneerimine aitab jõuda hea kvaliteediga linnaruumi loomiseni, mis omakorda julgustab elanikke ning loob usalduse pakutava kinnisvara vastu. See aitab ka arendajal jõuda heade finantstulemusteni.

Arendaja tagab investeeringu piirkonna kinnisvarasse luues uue ruu-milise ja arhitektuurse reaalsuse. Omavalitsus tagab investeeringud tänavavõrgu ja juurdepääsuteede arendamiseks. Ühiste pingutustega viiakse piirkond uuele, paremale tasemele.

Euroopa Liidu rahastust kasutatakse jõeäärse rohekoridori loomiseks. Selle arenduse tähtsus on laiem, kuna see mõjutab ka teisi Euroopa Liidu kodanikke. Samal ajal on keeruline seda investeeringut teha tavapärastest finantsallikatest, kuna pole võimalik näidata arendusest tekkivat positiivset rahavoogu.

Euroopa Liidu rahastuse kasutamiseks on kaks peamist võimalust (kolmas võimalus on neid omavahel kombineerida). Esimene ja rea-listlikum võimalus on struktuurivahendite kasutamine. Teine võimalus

10. financial resourcesFunding is the most crucial phase of the action plan and plays key role on implementation process. For financing the retrofitting process dif-ferent funding schemes will be used. Most important ones are based on Public and Private Partnership (PPP) and using European funding.

PPP is based on the mutual interest of the land owner, real estate developer and municipality. These interests are described in over-view of Stakeholders in chapter 3. Main interest of the developer is to guarantee the profitable action. Main interest of municipality is to rise the life quality in area. For both entities the perception of the (possible) residents is important. Good planning that will end up as high quality urban space will encourage the users and builds up the overall trust to buy the real estate offered. This leads to good profits for the developer.

Developer will provide the investments to real estate development in area, creating new spatial and architectural reality. Municipality will provide the investments for streets and better access. Together the area will be improved into the new level.

European funding is used for the development of the sustainable transport corridor on riverside. That carries wider importance – also for EU citizens. At the same time it is difficult to make this investment from any other source of funding as it’s not easy to show the direct cash flow from this.

European funding can be provided using one of two schemes (that also can be combined). First and most realistic one will be using Struc-tural Funds. The other possibility is to use one of several European Grants, either regional or not.

45

on kasutada mitmeid saadaolevaid Euroopa grante (nii regionaalseid kui ka mitte).

Struktuurivahendeid7 on võimalik kasutada kuni 5,8 miljardi euro ulatu-ses järgmise programmperioodi jooksul 2014-2020. Selleks suunatakse eurotoetused kuue prioriteetse valdkonna - haridus, majandus, keskkond, energeetika, transport ja infotehnoloogia - arendamisse. Need tõstavad Eesti konkurentsivõimet, annavad arengutõuke ja omavad pikaajalist positiivset mõju ka teiste elualade arengule.

Tegevuskava elluviimiseks sobiv eeldatavasti struktuurivahendite prioriteet: roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine. Selle eesmärgid on:1. Paranenud seisundis kaitstavad liigid ja elupaigad;2. Korrastatud saastunud alad, veekogud ja märgalad;3. Kliimamuutuste ja ulatuslike reostuste põhjustatud hädaolukordadele reageerimise võimekuse kasv.

toetatavad tegevused:• Veekogude tervendamine;• Poollooduslike koosluste hooldamisega seotud investeeringud;• Kaitsealade infrastruktuuri arendamine;• Meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire tõhustamine;• Päästetehnika soetamine.

7 Kursiivis olev tekst on tsiteeritud vastavalt viidatud allikale: http://www.struk-tuurifondid.ee/el-toetused-2014-2020/

Structural Funds are offering totally 5,9 billion euro for the next program period 2014-20207.

Using European funding has to benefit the rise of the competitiveness of Estonian society. For this six priority topics of social development are supported by funding: education, economy, environment, energy, trans-port and ICT. These topics will rise the national competitiveness, will push forwards and maintain long term positive influence also to other areas.

One of the priority areas suitable for financing the implementation of action plan will be: green infrastructure and improving readiness for the crisis. Objectives are:1. Improving the situation of protected species and habitats;2. Reduce the contamination of areas, wet areas and water reservoirs;3. Fighting with the climate change and improving wide spread contami-nation caused emergency and crisis management.

Activities supprted:• Healing the body of water;• Investment related with maintanance of semi-natural combinations;• Development of the infrastructure of protected area;• Improving the meteorological and hydrological observation;• Equipment for emergency activities.

7 http://www.struktuurifondid.ee/el-toetused-2014-2020/

46

11. Lisad1. Projektala plaan2. Projektala asukohaskeem3. Toetusgrupi visioon

11. Annexes1. The city Center of Tartu and District Centers2. Tartu Tarmeko development3. Concept Plan of Local Support Group.

47

48

49

50

51

52

TarTu 2015