IDA-VIRUMAA TEGEVUSKAVA 2015–2020

Siseministeerium

Tallinn 2015

SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................................ 2

Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 2

Ida-Virumaa „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ sihtpiirkonnana ................................... 3

1. Tegevuskava eesmärgid ja tegevussuunad ..................................................................................... 4

1.1. Majanduskeskkond on nii suurinvestoritele kui ka väikeettevõtjatele atraktiivsem

atraktiivsemaks nii suurinvestoritele kui ka väikeettevõtjatele .......................................................... 5

1.2. Elukeskkond on turvaline, mitmekesine ja aktiivset elustiili võimaldav ...................................... 5

1.3. Keskkond on sidustatud ja turvaline ............................................................................................ 6

1.4. Kodanikuühiskond on tugevam ning ülejäänud Eestiga rohkem seotud ..................................... 6

1.5. Piirkonna turvalisus on suurenenud ja riigi julgeolek on paremini tagatud................................. 7

2. Tegevuskava elluviimine ja seire ......................................................................................................... 8

Lisa. Tegevuskava rakendusplaan ....................................................................................................... 8

Sissejuhatus „Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2014–2015“ andis siseministrile ülesande koostada tegevuskavad Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti arengu suunamiseks. „Ida-Virumaa tegevuskava 2015–2020“ (edaspidi ka tegevuskava) on arengudokument, mis toetab Ida-Virumaa kui majanduslikult ja strateegiliselt olulise regiooni arengut. Tegevuskava lähtub „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ (edaspidi ERAS 2020), üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“, konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ning valdkondlike ja regiooni arengukavade eesmärkidest, lisades ja täpsustades nende regionaalset mõõdet. Tegevuskava on 2010. aastal Vabariigi Valitsuse vastu võetud „Ida-Virumaa tegevuskava aastateks 2010–2014“ jätk.

Ida-Virumaa on suurte ettevõtluse ja tööturu arengu võimalustega maakond, seda eeskätt tänu soodsale asendile Peterburi ja Tallinna-Helsingi arengukoridoris, Vene turu lähedusele, rikkalikule loodus- ja kultuuripärandile, energiaressurssidele, ülikoolide regionaalsete kolledžite olemasolule, konkurentsivõimelise tehnilise kõrghariduse pakkumisele ja ning Eesti mõistes suhteliselt suurele rahvaarvule. Ida-Virumaa on viimastel aastatel paistnud teiste Eesti maakondade seas silma oma majandusliku arenguga (regionaalse SKP kasv on Ida-Virumaal olnud üks Eesti kiiremaid). Samuti on palgatööst teenitavate sissetulekute kasv olnud kõige kiirem Eestis aastatel 2007–2017. Uusi investeeringuid on tehtud nii maakonnale traditsioonilises põlevkivitööstuses kui teistes tööstusharudes, hüppe on teinud logistika-transpordisektor (näiteks Sillamäe sadama kaudu tehtavate vedude on maht kasvanud alates sadama avamisest 2005. aastal 2013. aastaks kaheksa miljoni tonnini aastas) ja jaekaubandus (Ida-Virumaa suuremates linnades on viimastel aastatel avatud mitmeid kaubanduskeskusi), jõudsalt arenevad ka turism ja teenindus. „Ida-Virumaa

tegevuskava 2010–2014 on kindlasti neile positiivsetele muutustele kaasa aidanud, suunates maakonda investeeringuid logistika- ja tööstusparkide ning elukondliku taristu rajamiseks või uuendamiseks. Ka on tegevuskava toimimisperioodil toodud Tallinnast Ida-Virumaale üle riigiasutuste töökohti ning tõstetud ametnike piirkonnatasusid.

Mitmetest edusammudest hoolimata on Ida-Virumaa jäänud teistest maakondadest maha mitmete sotsiaalmajanduslike näitajate poolest. See on jätkuvalt riigi üks kiiremini kahaneva ja vananeva rahvastikuga piirkondi. Ida-Virumaa on rahvaloendustevahelisel perioodil kaotanud 17% rahvastikust ning eriti kiire on kahanemine olnud linnades. Statistikaameti prognooside järgi väheneb aastaks 2040 maakonna rahvaarv veel 27% võrra. Alla 14-aastaste laste ja noorte osatähtsus rahvastikus on vaid 14%, see on Eestis madalaim. Prognooside kohaselt võib see aastaks 2040 kahaneda 10%-ni. Seetõttu on ka tööturusurve indeks ebasoodsaim Eestis – lähima kümne aasta jooksul lahkub tööturult vanuse tõttu rohkem inimesi, kui sinna siseneb (kuus uut tööealist inimest iga kümne pensionile mineja kohta).

Lisaks on Ida-Virumaal Eesti kõrgeim tööturult kõrvalejäänute ning töötuse määr – 2011. aastal oli tööga hõivatuid vaid ligikaudu 50% maakonna tööealisest rahvastikust, see viitab suuresti majandusstruktuuri muutustega kaasnenud struktuursele tööpuudusele ja mitteametlikele töösuhetele. Võrreldes muu Eestiga on Ida-Virumaa tööjõud suhteliselt paikne. Üle 80% Ida-Viru töötajatest töötab 2011. aasta rahvaloenduse andmetel kodumaakonnas ning välismaal töötajaid on 3%. Kuna ajalooliselt on tegemist tööstuspiirkonnaga, on hõivatus tööstussektoris Eesti kõrgeim. Teisalt on maakonnas aga madal ettevõtlusaktiivsus. Paraku ei ole see viimastel aastatel oluliselt muutunud – ka ettevõtlusaktiivsuse kasv oli aastatel 2009–2012 Ida-Virumaal Eesti madalaim.

Ida-Virumaal on ka Eesti kõrgeim suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal (2013. aastal oli see ligi 30,5% elanikest). Suhteline vaesus ja sellest tulenev vilets elukvaliteet on eriti terav probleem just Ida-Virumaa linnades. Lähtudes ainult registreeritud kuritegude arvust, on Ida-Virumaa elukeskkonna turvalisus Eesti madalaim.

Ida-Virumaa omapära on ka eestlaste väike osatähtsus rahvastikus. 2011. aasta rahvaloenduse andmeil on maakonna elanike seas eestlasi 19%, linnades on eestlaste osatähtsus veelgi väiksem – Narvas ja Sillamäel 5%, Kohtla-Järvel 16%. Suhteliselt väike eesti keele kõnelejate arv muudab keeruliseks siduda piirkond tugevamini muu Eestiga.

Kuigi maakonna majanduslikud arenguvõimalused on kõrged ning nii era- kui ka avalik sektor on piirkonda palju investeerinud ja loonud palju uusi töökohti, ei ole maakonna sotsiaalne keskkond ja atraktiivsus märgatavalt paranenud. Tegevuskava toetab Ida-Virumaa kujunemist dünaamiliselt arenevaks ja muu Eestiga hästi sidustatud piirkonnaks. Samuti aitavad tegevuskava ellu viia Euroopa Liidu (edaspidi EL) 2014–2020 eelarveperioodi vahendid, näiteks Siseministeeriumi kavandatavatest regionaalarengu meetmetest on kavandatud Ida-Virumaale 53 miljoni euro ulatuses struktuuritoetuse vahendeid. Positiivsed muutused nõuavad ühiskonna kõigi sektorite jõupingutusi ja head koostööd, kuid avalikul sektoril on sellise keerulise ajalooga piirkonna võimaluste avamisel teistest suurem roll.

Ida-Virumaa arengu lähteolukorda kirjeldab põhjalikumalt Ida-Viru maakonna arengukava.

Ida-Virumaa „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ sihtpiirkonnana

2014. aastal Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud ERAS-is 2020 on Ida-Virumaad nimetatud kui üht neljast eripärasest arendusregioonist Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eesti kõrval. ERAS 2020 pöörab Ida-Virumaa piirkonna eripärade paremaks ärakasutamiseks erilist tähelepanu järgmisele.

Stimuleerida piirkonna majanduskasvu ning edendada ettevõtlikkust ja ettevõtlustaristut. Seejuures tuleks mitmekesistada ettevõtlust ning arendada terviklikult turismiõpet ja -ettevõtlust, saada uusi välisinvesteeringuid ja keskenduda investorteenindusele.

Regiooni majandusarengu tagamiseks kasutada rohkem kohapealset tööjõudu, pöörata enam tähelepanu pikaajaliste töötute tööturule toomisele ning tööjõukoolitusele, mis oleks kooskõlas ettevõtete vajadustega.

Kasutada Venemaa turu läheduse ja piirkonna venekeelsete elanikega seotud võimalusi kultuuri- ja ettevõtlusvaldkonnas ning teha Venemaal kohaturundust.

Arendada piirkondlikele eeldustele toetuvaid kasvuvaldkondasid, ennekõike energia-, põlevkivitehnoloogiate ja keemiatööstuse valdkonnas, ning arendada terviklikult ka tehnilist kõrgharidust, ettevõtlust ja tööjõu oskusi. Otstarbekas on siduda need kasvuvaldkonnad nutikalt ka muude tegevusaladega, näiteks arendada vesiviljelust, et kasutada ära elektrijaamade jahutusvett.

Jätkuvalt on vaja kasutada rohkem Ida-Virumaa turismivõimalusi, selleks on vaja tegeleda puhkemajandus- ja kultuuriteenuste ning kohaturundusega. Keskenduda säästva ja atraktiivse linnaruumi arendamisele.

Ida-Virumaa linnapiirkondades on vaja füüsiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult taaselavdada endisi kaevandusasulaid ja muid vähem arenenud linnaosasid ning siduda venekeelne kogukond paremini kogu Eesti ühiskonna ja tööturuga (nt täiendavate riigistruktuuride toomisega).

Selleks, et suurendada ühiskonna sidusust, integreerida venekeelsed rahvusgrupid ühiskonda ja tagada teenuste kättesaadavus, on Ida-Virumaal vaja soodustada kohalike kogukondade omaalgatuslikku tegevust ja koostööd ülejäänud Eestiga.

Pikaajalise kaevandus- ja tööstuspärandi tõttu on Ida-Virumaal oluline keskenduda ka sellele, kuidas võtta kasutusele kaevandamise ja tööstuse jääkressursid, mahajäetud kaevandusalad ja tööstushooned turismis ja muudes funktsioonides.

Tegevuskava puudutab kõiki neid tegevusvaldkondi ja näitab, mida probleemide leevendamiseks või lahendamiseks ning piirkonna võimaluste paremaks ärakasutamiseks tehakse.

1. Tegevuskava eesmärgid ja tegevussuunad

Tegevuskava üldine eesmärk on, et Ida-Virumaa oleks hea mainega, kaasaegse kõrgtootliku majanduse ja mitmekülgse elukeskkonnaga piirkond, mis on ülejäänud Eestiga hästi sidustatud. Samuti on tegevuskava koostamisel peetud silmas, et areneks edasi maakonna sotsiaalsfäär ja kogukonnaelu, see on omakorda seotud ühiskonna turvalisuse tagamisega. Vabariigi Valitsuse toetatud tegevused peavad aitama kaasa maakonna maine positiivsemaks muutumisele. Eesti keskmisest halvemate sotsiaalsete näitajate ja probleemsema keskkonnaseisundi tõttu tuleb teha selliseid tegevusi ja investeeringuid, et Ida-Virumaa rahvastiku sotsiaalsed näitajad oleksid vähemalt Eesti keskmisel tasemel ning keskkonnaseisund hea.

Eesmärgi saavutamiseks kavandatakse viit peamist tegevussuunda. Tegevussuunad ei ole hierarhiliselt suhestatud ega ajaliselt järjestatud, vaid aitavad eesmärgi saavutamisele parimal moel kaasa. Iga tegevussuuna juures on esitatud hindamise alused ja seirenäitajad, et tegevuskava elluviimist oleks võimalik hinnata .

1.1. Majanduskeskkond on nii suurinvestoritele kui ka väikeettevõtjatele atraktiivsem atraktiivsemaks nii suurinvestoritele kui ka väikeettevõtjatele

Maakonnas on väga suur majanduspotentsiaal lisaks traditsioonilisele maavarade kasutamise ja energiavaldkonnale ka Euroopa Liidu ja Venemaa piiriäärse asukoha tõttu logistika- ja transiidi-, turismi- ja puhkemajanduse ning mitmetes teistes valdkondades.

Nende võimaluste paremaks kasutamiseks seab tegevuskava järgmised alaeesmärgid.

- Ettevõtlusaktiivsus on suurenenud

- Ettevõtluskeskkond on atraktiivne investoritele ja ettevõtlusega alustajatele

- Paranenud infrastruktuur on suurendanud investorite huvi piirkonna vastu

- Põlevkivitööstuse ja energiatootmise efektiivsus on kasvanud

Seirenäitajad tegevussuuna tulemuslikkuse hindamiseks on järgmised.

- Ettevõtlusaktiivsus kasvab ning jõuab lähemale Eesti keskmisele (baastase: 2013. aastal oli keskmiselt 25 ettevõtet statistilisse profiili kuuluva 1000 elaniku kohta, Eestis keskmiselt 65).

- Keskmine palgatööst teenitav töötasu tõuseb ja läheneb Eesti keskmisele (baastase: 2013. aastal oli see 80% Eesti keskmisest).

- Ida-Virumaal majutatud turistide ja külastajate arv kasvab (baastase: 2014. aastal oli 142 475 majutatut).

- Maakonna tööhõive määr ulatub vähemalt 90%-ni kogu Eesti tööhõivemäärast (baastase: 2013. aastal oli see 88,9%).

1.2. Elukeskkond on turvaline, mitmekesine ja aktiivset elustiili võimaldav

Tänapäeval tahavad inimesed elada keskkonnas, mis on mitmekülgne ja pakub vaba aja veetmiseks palju võimalusi ning kus on heal tasemel nii inimeste põhivajadustega kui ka muud teenused. Mugavad peavad olema ka liikumisvõimalused nii maakonna sees kui ka ühendusvõimalused teiste piirkondadega. Soovitakse elada hästi hoitud ja puhtas looduskeskkonnas, kus oleks head võimalused aktiivseks liikumiseks ja sportimiseks. Noored peavad saama maakonnas hea üldhariduse, kuid väga oluline on ka akadeemilise keskkonna areng ning kõrgkoolide olemasolu.

Selle saavutamiseks seab tegevuskava järgmised alaeesmärgid.

- Transporditingimused ja liikumisvõimalused maakonnas on paranenud.

- Elamistingimused maakonnas on paranenud ja linnakeskkond on muutunud atraktiivsemaks.

- Keskkonnaseisund on paranenud.

- Aktiivse vaba aja veetmise võimalused on avardunud.

- Kõrghariduse saamise võimalused maakonnas on mitmekesisemad.

Seirenäitajad tegevussuuna tulemuslikkuse hindamiseks on järgmised.

- Maakonna rändesaldo on muutunud positiivsemaks (baastase: 2011.–2013. aastal oli sise- ja välisrännet arvestava aastakeskmise rändesaldo libisev keskmine 1000 elaniku kohta u –8 inimest).

- Kuni 35-aastaste elanike arv Ida-Virumaal on aastaks 2020 suurem kui 2014. Aastal Statistikaameti rahvastikuprognoosi järgi (2020. aastaks prognoositud sihttase on, et kuni 34-aastaseid on 46 294 inimest).

- Elanike rahulolu avalike teenuste (ühistransporditeenus, sportimisvõimalused, politsei- ja korrakaitseteenus ning eriarstiabi) kättesaadavusega on kasvanud (baastase: 2014. aastal oli teenuste kättesaadavusega rahul või pigem rahul olevate inimeste osatähtsus Ida-Virumaal järgmine: ühistransporditeenus – 48%; sportimisvõimalused – 64%; politsei- ja korrakaitseteenus – 51%; eriarstiabi – 44% elanikest1).

1.3. Keskkond on sidustatud ja turvaline

Aktiivses eas inimeste arv maakonnas väheneb kiiresti, sest siinset elukvaliteeti ei hinda kõrgelt ei lahkujad ega need, kes võiksid olla huvitatud maakonda elama asumisest. Tervishoiuteenuste kvaliteet ja kättesaadavus peab olema konkurentsivõimeline. Sotsiaalset turvalisust tuleb tõsta nii avaliku sektori teenuste arendamise kui ka kodanikuühiskonna elavdamise kaudu. Ida-Virumaal tuleb võimaluse korral kaasa aidata sotsiaalsete võrgustike ja vabakondlike ühenduste ning piirkondliku identiteedi ja ühise kogukonnatunde arengule.

Selle saavutamiseks seab tegevuskava järgmised alaeesmärgid.

- Tervisehoiuteenuste kvaliteet ja kättesaadavus on paranenud.

- Sotsiaalne sidusus on suurenenud.

Seirenäitajad tegevussuuna tulemuslikkuse hindamiseks on järgmised.

- Oma tervisega rahulolevate 16-aastaste ja vanemate Ida-Virumaa inimeste osatähtsus on kasvanud (baastase: 2014. aastal oli 33,7% elanike hinnangul terviseseisund hea või väga hea2).

- Ida-Virumaa absoluutse vaesuse määr on baastasemega võrreldes vähenenud (baastase: 2012. aastal oli see 11,4%).

1.4. Kodanikuühiskond on tugevam ning ülejäänud Eestiga rohkem seotud

Maakonna areng ei nõua ainult investeeringuid taristusse, vaid oluline on ka inimestevaheliste võrgustike tugevdamine. Ida-Viru maakond peab olema muu Eestiga tugevamini seotud ning seda nii riigiasutuste või nende struktuuriüksuste suurema esindatuse kaudu maakonnas kui ka rohkemate isiklike ja muude sotsiaalsete kontaktide kaudu. See eeldab muu hulgas keeleõppe jätkumist. Oluline on ka luua head ja atraktiivsemad võimalused uutele piirkonda elama asujatele.

Selle saavutamiseks seab tegevuskava järgmised alaeesmärgid.

- Kodanikuaktiivsus on suurenenud.

- Eesti keele positsioon Ida-Virumaal on tugevnenud.

1 Saar Poll (2014). Elanike rahulolu kohalike avalike teenustega.

2 Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring.

- Maakonnas antakse jätkuvalt välja kvaliteetseid meediaväljaandeid.

- Riigiteenistujad ja ametnikud on maakonnaga paremini seotud.

- Piirkond on avatud sinna elama asuda soovijatele.

Seirenäitajad tegevussuuna tulemuslikkuse hindamiseks on järgmised.

- Vabatahtliku tegevusega hõivatute hulk on kasvanud (baastase3: 2013. aastal osales Ida-Virumaal teadlikult vabatahtlikus tegevuses 25% elanikest, mitteteadlikult 7% elanikest, kogu Eestis oli see vastavalt 24% ja 7%).

- Iga päev või aeg-ajalt eesti keelt kasutavate elanike osakaal keelelisse vähemusse kuuluvate elanike hulgas on kasvanud (baastase: 2011. aastal kasutas eesti keelt 70% elanikest4).

1.5. Piirkonna turvalisus on suurenenud ja riigi julgeolek on paremini tagatud

Asukohast ja rahvastiku koosseisu tõttu peab Ida-Viru maakonnas olema riigi kohalolek hästi tuntav. Võimaluse korral tuleb suurendada maakonnas asuvate avaliku sektori asutuste ja töökohtade arvu. Kõigi nende ametkondade töökvaliteet peab tagama Ida-Virumaal siseturvalisuse ja riigi julgeoleku. Siseturvalisust tagavate asutuste materiaalne baas peab veelgi paranema, et aidata kaasa riigi sise- ja välisjulgeoleku tugevnemisele.

Selle saavutamiseks seab tegevuskava järgmised alaeesmärgid.

- Siseturvalisuse asutused on mehitatud ohuolukordadele reageerimiseks vajaliku personaliga.

- Siseturvalisuse asutused on kindlustatud ajakohaste töötingimuste ja tehnikaga.

- Siseturvalisust aitab tagada toimiv koostöö teiste asutuste, sotsiaalpartnerite ja kodanikega.

Seirenäitajad tegevussuuna tulemuslikkuse hindamiseks on järgmised.

- Kuritegevuse tase (arvestatakse registreeritud kuritegude arvu) Ida-Virumaal on kahanenud aastatel 2015‒2020 kiiremini kui Eestis keskmiselt.

- Abipolitseinike, vabatahtlike maa- ja merepäästjate ning Kaitseliidu liikmeskond Ida-Virumaal on kasvanud ( 2015.aasta jaanuaris abipolitseinikke 54, vabatahtlikke päästjaid 120, vabatahtlikke merepäästjaid 17).

- Hinnang elukoha turvalisusele Ida-Virumaal on paranenud (baastase: 2014.aastal Eesti keskmine hinnang on 3,9 palli, Ida-Virumaal 3.6 palli5).

- End ja oma peret ohustatuna tundvate elanike osakaal on vähenenud (baastase: 2013. aastal tundis ohutunnet Eestis keskmiselt 31% ja Ida perfektuuris 35% elanikest6).

3 Uuring „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis 2013“.

4 AS Emor, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, Tartu Ülikool (2011). Integratsiooni monitooring.

5 Turu-uuringute AS (2013/2014). Eesti elanikud vabatahtlikus tegevuses: teadlikkus ja usaldus.

6 Politsei- ja Piirivalveamet (2014). Elanike hinnangud politsei ja piirivalvurite tööle.

2. Tegevuskava elluviimine ja seire „Ida-Virumaa tegevuskaval 2015–2020“ on riiklike arengu- ja tegevuskavade süsteemis toetava roll. Tegevuskava on üks alus Ida-Virumaa arendustegevuse kavandamisele ja elluviimisele ning riiklike ja piirkondliku arengukavade edaspidisele ettevalmistamisele ja riigieelarve kavandamisele.

Vabariigi Valitsus võtab tegevuskava teadmiseks. Tegevuste elluviimise üle hakkavad seiret ja järelevalvet teostama siseminister ja Ida-Viru maavalitsus. Siseminister esitab kord aastas Vabariigi Valitsusele ülevaate tegevuskava elluviimisest, vajaduse korral teeb ka ettepanekuid tegevuskava rakendusplaani täiendamiseks, arutades ettepanekud läbi tegevuskava koostamist juhtinud töörühma liikmete ja teiste ekspertidega.

Tegevuskava elluviimises osalevad lisaks Siseministeeriumile teised ministeeriumid ja osapooled vastavalt oma vastutusvaldkonnale ja ülesannetele tegevuskavas. Kava elluviimisse panustavad olulisel määral ka Ida-Virumaa omavalitsused, ettevõtjad, haridusasutused, MTÜ-d ja teised kohapealsed toimijad.

Lisa. Tegevuskava rakendusplaan