KOHALIKU  VÕIMU  JA  KOGUKONNA  PARTNERLUST  SOODUSTAVAD  RAAMDOKUMENDID    seminar  „Kuidas  edendada  kohaliku  võimu  ja  kogukonna  partnerlust?“  5.  juunil  2014  Tallinnas  

 Eesti  kodanikuühiskonna  arengu  kontseptsioon      (2002.  aastal  Riigikogus  heaks  kiidetud)      Eesti   kodanikuühiskonna   arengu   kontseptsioon   (EKAK)   on   dokument,   mis   määratleb   avaliku   võimu   ja  kodanikualgatuse   vastastikku   täiendavaid   rolle   ning   koostoimimise   põhimõtteid   avaliku   poliitika  kujundamisel  ja  teostamisel  ning  Eesti  kodanikuühiskonna  ülesehitamisel.        I.  EESMÄRGID    Kodanikeühenduste  ja  avaliku  võimu  koostöö  eesmärkideks  EKAKi  raames  on:  1.  kodanikualgatuse  ja  osalusdemokraatia  edendamine;  […]  5.  kodanikeühenduste  ja  avaliku  võimu  koostöö  aluseks  olevate  väärtuste  ja  põhimõtete  teadvustamine  ning  vastastikuste  kohustuste,  õiguste  ja  tegevusprioriteetide  piiritlemine;  6.  kodanikeühenduste  kui  demokraatia  arengu  vältimatu  teguri  toimimiseks  ja  tugevnemiseks  soodsa  keskkonna  loomine;  7.  kodanikualgatuse  tugisüsteemi  arendamine;  8.  heade  koostöötavade  ning  ametiasutuste  ja  kodanike  ning  nende  ühenduste  koostööd  soodustavate  teadmiste  levitamine;  […]    Kodanikuühiskonna  all  mõistetakse  inimeste  omaalgatuslikku  koostööd  oma  huvide  järgimiseks  ning  avalike  asjade  arutamises  ja  otsustamises  osalemiseks,  samuti  seda  koostööd  võimaldavaid  ühendusi,  võrgustikke  ja  institutsioone.        II.  KOOSTÖÖPÕHIMÕTTED  JA  VÄÄRTUSED    Kodanikeühenduste  ja  avaliku  võimu  esindajad  lähtuvad  oma  koostöös  alljärgnevaist  väärtustest.    1.  Kodanikuaktiivsus  kui  inimeste  omaalgatuslik  ja  vabatahtlik  osalemine  ühiskonnaelus  ning  oma  paikkonna  elu  küsimuste  lahendamises  on  demokraatliku  ühiskonnakorralduse  oluline  koostisosa.  Avalik  võim  toetab  seda  soodsa  õigusliku  keskkonna  loomisega,  elanikkonna  teavitamisega  oma  tegevusest  ning  kodanike  ja  nende  ühenduste  kaasamisega  otsuste  kavandamisse  ja  teostamisse.    2.  Osalus.  Kodanikeühendused  on  ühiskonnas  käibivate  erinevate  arusaamade  ja  huvide  esindamise  kanaleiks,  mille  kaudu  kodanikud  saavad  teavet  ja  avaldavad  arvamust  kavandatavate  otsuste  kohta.  Kui  poliitiliste  otsuste  langetajad  peavad  dialoogi  üldsusega  ja  arvestavad  avalikus  arutelus  esitatud  ettepanekuid,  suureneb  üldise  kompetentsuse  määr  ja  tugevneb  riigi  legitiimsus.  […]      III.  EESMÄRKIDE  SAAVUTAMISE  TEED    Eeltoodud  eesmärkide  saavutamiseks  määratleb  EKAK  kodanikeühenduste  ja  avaliku  võimu  koostöösuhtest  tulenevad  põhilised  kohustused  ja  õigused,  mis  seonduvad  kummagi  poole  tunnustamise  ja  esindamisega,  nende  partnerlusega,  poliitikate  väljatöötamisega  ning  vahendite  kasutamise  ja  aruandlusega.    1.  Tunnustamine  ja  esindamine    Kodanikeühendused  ja  avalik  võim:  1.1  määravad  kindlaks  vastastikused  läbipaistvad  ja  ligipääsetavad  suhtlemiskanalid  ning  teavitavad  neist  huvitatud  gruppe  ja  avalikkust;    […]  2.  Partnerlus    Kodanikeühendused  ja  avalik  võim:  2.1  teevad  koostööd,  lähtudes  avatuse,  usalduse,  sallivuse,  paindlikkuse  ja  teise  poole  eripära  tunnistamise  põhimõtetest;  […]  3.  Poliitikate  väljatöötamine    Kodanikeühendused  ja  avalik  võim:  3.1  teevad  koostööd  eri  valdkondade  poliitikate  väljatöötamisel,  elluviimisel  ja  hindamisel  oma  volitatud  liikmete  või  esindajate  kaudu  nende  tegevusvaldkondade  ja  oma  pädevuse  kohaselt;  […]   EKAKi  täistekst:  www.siseministeerium.ee/30410    

EKAKis  kirjeldatud  koostööpõhimõtete  järgimise  üle  teostab  järelevalvet  valitsuse  ja  kodanikuühenduste  ühiskomisjoni  töörühm:  www.siseministeerium.ee/ekak-­‐jarele/    

   Avatud  valitsemise  partnerluse  deklaratsioon    (alus  riikide  liitumisel  AVP  rahvusvahelise  algatusega,  millega  Eesti  liitus  aprillis  2012.  a.  )    Koos  deklareerime  oma  kohustust  

1. suurendada  valitsuse  tegevust  puudutava  teabe  kättesaadavust;    2. toetada   kodanikkonna   kaasamist.   Üldsuse   kaasamine,   kaasa   arvatud   naiste   täielik   osalus,  

suurendab  valitsemise  efektiivsust,  kuna  rakendatakse  inimeste  teadmisi,  ideid  ja  võimet  vastavate  tegevuste   järele   valvata.  Meie   ülesandeks   on  muuta   poliitikate   kujundamine   ja   otsustusprotsess  läbipaistvamaks,   luues   ja   kasutades   kanaleid,   et   nõutada   üldsuselt   tagasisidet   ja   süvendada  avalikkuse  kaasamist  valitsuse  tegevuste  välja  töötamisse,  viimaste  järele  valvamisse  ja  hindamisse;  

3. rakendada  oma  töökorralduse  kaudu  erialase  usaldusväärsuse  kõrgeimaid  standardeid;  4. suurendada  avatuse  ja  vastutuse  huvides  ligipääsu  uutele  tehnoloogiatele;    5. tunnistame,  et  võrdne  ja  taskukohane  juurdepääs  tehnoloogiale  on  väljakutse;    6. tunnistame,   et   avatud   valitsemine   on   protsess,   mis   nõuab   pidevat   ja   jätkusuutlikku   kohustuste  

võtmist;    7. lubame  näidata  eeskuju  ja  panustada  avatud  valitsemise  edendamisse  teistes  riikides;  8. kohustume   neid   põhimõtteid   oma   rahvusvahelises   algatuses   järgima   ja   tegema   tööd   avatud  

valitsemise   globaalse   kultuuri   edendamiseks,   mis   suurendaks   kodanikkonna   volitusi   ja   võimalusi  ning  arendaks  21.  sajandi  avatud  osalusvalitsuse  ideaale.  

 Deklaratsiooni  täistekst  eesti  keeles:  www.avatudvalitsemine.ee/mis/deklaratsioon/    Deklaratsiooni  täistekst  inglise  keeles:  www.opengovpartnership.org/about/open-­‐government-­‐declaration    

 Eesti  tegevuskava  avatud  valitsemise  partnerluses  osalemisel  2014-­‐2016      Ministeeriumide,  vabaühenduste   ja  sotsiaalpartnerite  koosloomes  valminud  tegevuskava  seab  eesmärgiks  parandada  poliitikakujundamise  avatust,  riigieelarve  läbipaistvust  ja  avalikke  teenuseid.        

   Tegevuskavas   sisalduvat   rohkem   kui   20   tegevust   asutakse   valitsusasutuste   ja   valitsusväliste   partnerite  koosloomes  sisustama  1.  juulist  2014.  Tegevuste  etapiviisiline  aitab  vajalikke  samme  paremini  kavandada.        AVP  tegevuskava  2014-­‐2016:  www.valitsus.ee/avp      

   

Vabaühenduste  manifest  2013  kohalikel  valimistel  (vabaühenduste  liidu  EMSLi  kureerimisel  kokku  pandud  ja  2013  oktoobris  valitud  volikogudele  üle  antud)  

Manifest   sisaldab   seitset   head   mõtet,   kuidas   kohalikud   omavalitsused   koos   oma   vabakonnaga  harmoonilises   kooselus   ühist   elu   paremaks   saavad   teha.   Soovitused   on   tegelikult   lihtsad:   hoidke   sidet  kogukondade  ja  vabaühendustega;  võimu  teostamine  olgu  läbipaistev  ja  avatud;  kaasake  rohkem,  targalt  ja  tulemuslikumalt;  toetage  sotsiaalset  ettevõtlust  ja  kogukonnateenuseid;  tehke  koostööd  vabaühendustega  avalike  teenuste  arendamisel;  tagage  eelarves  raha  vabaühenduste  toetamiseks;   innustage  noorte  osalust  ja  omaalgatust,  et  kodukohast  hoolivaid  kodanikke  saaks  rohkem.  Iga  soovituse  juures  on  ka  head  näited.    

1. Hoidke  sidet  kogukondade  ja  vabaühendustega  2. Võimu  teostamine  olgu  läbipaistev  ja  avatud  3. Kaasake  rohkem,  targalt  ja  tulemuslikumalt  4. Toetage  sotsiaalset  ettevõtlust  ja  kogukonnateenuseid  5. Tehke  koostööd  vabaühendustega  avalike  teenuste  arendamisel  6. Tagage  eelarves  raha  vabaühenduste  toetamiseks  

 7. Innustage  noorte  osalust  ja  omaalgatust,  et  kodukohast  hoolivaid  kodanikke  saaks  rohkem  

Toetage  õpilasesindusi  ja  noorteühinguid,  noorte  omaalgatust  ja  koolidemokraatiat,  koolide  ja  vabaühenduste  koostööd.  Arutage  omakandi  noorteühingutega  nende  soovid  läbi  –  tihti  vajavad  nad  natuke  juhendamist  ja  tunnustamist,  et  saada  koos  tegemisest  ja  osalemisest  esimene  demokraatiakogemus.  Oma  kogukonda  väärtustavad  noored  on  need,  kes  homme  kohalikku  elu  edasi  viivad.  Nemad  on  ka  homsed  valijad.      Kuidas  seda  teha?  • Noorte  ootusi  kohalikele  omavalitsustele  ning  osaluse  toetamisele  kirjeldab  Eesti  

Noorteühenduste  Liidu  KOV  valimiste  platvorm  .   Vabaühenduste  manifesti  täistekst  ja  näited:  www.ngo.ee/manifest          

Tallinna  vabaühenduste  ja  linnaasutuste  vaheline  koostöö  hea  tava    (Linnalabori  kureerimisel  asumiseltside  algatusest  Linnaidee  2014.  a  alguseks  valminud  koostöölepe)  

Tallinna  vabaühenduste  ja  linnaasutuste  vaheline  koostöö  hea  tava  on  raamkokkulepe  linnaseltside  ja  teiste  vabaühenduste   koostöö   parandamiseks   linnavalitsuse   esindajatega.   Koostöölepe   kirjeldab   koostööst  tekkivaid  kasusid  ja  paneb  paika  vastastikused  kohustused  ja  õigused.  Leppe  koostamises  osalesid  Tallinna  aktiivsed  piirkonnaseltsid  ja  teised  ühendused  ning  linnavalitsuse  ametite  ja  linnavolikogu  liikmed.  Koostöö  head  tava  on  mõeldud  ka  teistele  omavalitsustele,  kus  suhted  vabaühendustega  võiksid  paremad  olla.      

KOOSTÖÖ  HEA  TAVA    Koostöö  hea  tava  eesmärk  on  panna  paika  põhimõtted  Tallinna  Linnavolikogu  ja  Linnavalitsuse  ning  Tallinnas  tegutsevate  vabaühenduste  vaheliseks  koostööks.  Heas  tavas  on  selgitatud  linnaasutuste  ja  vabaühenduste  vastastikuseid  õigusi  ja  kohustusi  ning  koostöö  eri  vorme.  1.  Koostöö  alused  1.1  Koostöö  hea  tava  lähtub  arusaamast,  et  Tallinna  tasakaalustatud  ja  kestliku  arengu  nimel  sünnivad  kompetentsemad  ja  legitiimsemad  otsused  siis,  kui  linnaasutused  ja  vabaühendused  teevad  koostööd.  1.2  Vabaühendused  on  linnaasutustele  strateegilisteks  partneriteks,  pakkudes  asjatundlikkust  probleemide  kaardistamisel  ja  lahendusettepanekute  tegemisel.  1.3  Linnaasutuste  ja  vabaühenduste  vaheline  koostöö  tagab  otsuste  läbipaistvuse,  paremate  muutuste  vastuvõtu  ja  soodustab  otsuste  rakendamist.  

 Koostöö  hea  tava  tekst  ja  sünnilugu:  www.linnaidee.ee/content/koostoo-­‐hea-­‐tava