Tartu Ülikooli Kliinikumi ülemämmaemanda Pille Tee-salu sõnul on eesmärk tagada kõikides kliinikumi haiglates ämmaemandusabi põhitege-vused ning vastavalt haigla prioriteetidele ka lisategevu-sed. Põhiteenuste paketi moo-dustavad rasedusaegne jälgi-mine, sünnitusjärgne koduvi-siit, imetamisnõustamine, sünnitusjärgne kontroll ja kontraseptsiooninõustamine ning emakakaelavähi sõeluu-ring.

Haiglate esindajad nenti-sid, et madala riskiga rasedate jälgimise puhul on võimalik suurendada ämmaemandate rolli. Töö ja vastutuse selline jaotus võimaldab osutada ra-sedusaegse jälgimise teenust kodule võimalikult lähedal, mis vähendab ka günekoloo-gide koormust ning lühendab ravijärjekordi. Kodulähedase haigla ämmaemanda pädevus-se kuuluvad ka sünnitusjärg-sed koduvisiidid, mis on olu-lised nii naise tervise ja sün-nitusjärgse toimetuleku seisu-kohast kui ka lapse sünnijärg-se kohanemise ning rinnaga toitmise edenemise hindami-seks ja toetamiseks. Siinkohal on oluline märgata võimalik-ke probleeme naise koduses

keskkonnas ja luua võimalusi nende ennetamiseks. Kui ta-vapraktikas võib näha, et pe-rearsti poolt tehtud koduvisiit pühendab enim aega lapsele, siis ämmaemand seab fooku-

se naisele, tema vaimsele ter-visele ja ema ja lapse vahelise-le interaktsioonile. Ülle Piis-koppel, kes on teinud arvukalt sünnitusjärgseid koduvisiite alates 2011. aastast, hindab, et

koduvisiite tuleks teha roh-kem. „Mujal maailmas on see tavaline praktika ning ämma-emanda ülesanne on hinnata lisaks sünnitusjärgsele seisun-dile ja ema vaimsele tervisele ka lapse ja ema turvalisuse ning sotsiaalse heaoluga seo-tud aspekte koduseinte va-hel,“ kommenteeris Piiskop-pel.

Sünnitusjärgne koduvisiit aitab võimalikult varakult suunata ema ka imetamis-nõustamisele, mida pakub sa-muti väljaõppinud ämma-emand. Imetamisnõustaja An-ne Ilvese sõnul on 98% nais-test võimelised imetama ning Maailma Terviseorganisat-sioon (WHO) on seadnud prioriteediks täieliku rinnaga toitmise esimesel kuuel elu-kuul. „Eesti on suurepärane riik, kuna naised saavad kaua nautida emapuhkust ja lapse kõrval olemist, ent sellest hoolimata ei ole imetamise statistika nii hea, kui võiks. Arvame, et põhjus võib olla just abi kättesaadavuses. Haig-last lahkudes toidab lapsi rin-naga umbes 98% naistest. Suurim langus ilmneb lapse esimesel elunädalal, järgmine

Marrit Kanna ja ravijuht dr Andres Kotsar

14. septembril kogunesid Lõuna-Eesti haiglasse ämmaemandusabi arendusseminarile Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põlva, Valga ja Lõuna-Eesti haiglate ravjuhid ja ämmaemandad, et seada sihte tulevikuks ning leppida kokku, milliseks kujunevad Lõuna-Eesti ämmaemandusabi teenused.

Migreeni kaasaegne käsitlus LK 6

Kliinikumi haiglate ravijuhid ja ämmaemandad seadsid sihte tulevikuks

SISELEHT nr 223 november 2019 www.kliinikum.ee/leht

Niklas Modig kliinikumis LK 8

Kuulmistugevuse uuring LK 5

Marrit Kanna kogukonna ämmaemandusest LK 2

Järg LK 2

Foto: Kliinikumi Leht

2 KLIINIKUTES-TEENISTUSTES Kliinikumi Leht november 2019

Praegu töötab Marrit Kanna Manchesteri Ülikooli St Mary´s haiglas, kus näiteks 2018. aastal võeti vastu 11 000 sünnitust ning sünnitajatele abi osutamiseks on 20 sünni-tustuba. Ent enne haiglasse tööle minemist töötas ta pikalt kogukonna ämmaemandana, kelle üheks tööülesandeks olid ka sünnitusjärgsed kodu-visiidid.

„Kogukonna ämmaeman-dus sisaldab rasedusaegset jäl-gimist, loenguid lapseootel peredele, kodusünnitust, sün-nitusjärgseid koduvisiite, tööd noortega, kontratseptsiooni-nõustamist jm. Inglismaa praktika on selline, et madala riskiga rasedad ei käi haiglas vastuvõttudel, ämmaeman-dusabi teenuste osutamiseks on välja töötatud kogukonna ämmaemanduse piirkonnad. Igas piirkonnas on oma mees-kond, mis koosneb neljast ku-ni kaheksast ämmaemandast,“ tutvustas Kanna. Kogukonna ämmaemandad teevad oma

tööd kodulähedastes tervise-keskustes, perearstikeskustes ning ämmaemandusabikes-kustes. „Ämmaemand vastu-tab ja juhib madala riskiga lap-seootel naise jälgimist ning on tihedas koostöös arstidega, kaasates neid vastavalt vajadu-sele,“ rääkis Marrit Kanna. Nimetatud keskustes toimub rasedusaegne jälgimine ning vajadusel ka sünnitusjärgne

kontroll. Enamasti tehakse sünnitusjärgset kontrolli ko-dus, ent sünnitanud naine võib alati ka ise tagasi pöördu-da.

Kogu rasedusaegne jälgi-mine algab esmase vastuvõtu-ga ämmaemanda juures. „Ideaalis võiks see toimuda 12. rasedusnädalal. Ämma-emand teeb naisele riskiana-lüüsi, mis sisaldab nii elu- ja

terviseanamneesi kogumist, meditsiinilise ja sotsiaalse tausta analüüsi kui ka vaimse tervise ja sotsiaalsete problee-mide analüüsi. Riskianalüüsi käigus selgub, milline rasedu-se jälgimise mudel sellele nai-sele sobib ning kas lapseootel naisel on näidustusi, et min-na arsti juurde või mitte. Praktika näitab, et ena-mik naisi on madala

riskiga ning jälgimine saab jätkuda ämma-

emanda juures, kuid näiteks südameprobleemidega või mõne muu arsti jälgimist va-java näidustuse puhul kuulu-vad naised arsti vaatevälja,“ tutvustab Kanna. Esmasrase peab vastuvõtul käima kogu raseduse jooksul umbes küm-me korda, korduvraseduse korral käiakse ämmaemanda vastuvõtul umbes seitse kor-da. Raseda jälgimine toimub nii keskustes kui ka koduvi-siidina. Ämmaemanda jälgi-misel on lubatud raseduse ülekandmist mitte enam kui kaks nädalat.

Marrit Kanna sõnul on sünnitusjärgsed koduvisiidid osa tavapärasest ämmaeman-da tööst. „Esimese koduvisii-di teeb ämmaemand kohe esi-mesel päeval pärast ema ja lap-se koju kirjutamist haiglast. Visiit kestab tund aega ning selle peamine eesmärk on toe-tada naist tema igapäevastes tegevustes – enesega toimetu-lek, vastsündinu hooldus, rin-naga toitmine,“ selgitas Mar-rit Kanna. Järgmine visiit toi-mub, kui laps on viie päeva vanune ning kolmas visiit ju-ba kümne päeva vanuse lapse juurde. Lapse viiendal elupäe-val tehtud visiit sisaldab kaa-

lumist, ainevahetushaiguste sõeluuringut imetamisnõus-tamist ning ema toimetuleku toetamist. Vajadusel jälgib äm-maemand ema ja vastsündi-nut kuni 28 päeva. Sel perioo-dil on lisaks eelpool toodule olulised ka ema ja lapse turva-lisuse, toimetuleku ja sotsiaal-se heaolu aspektide jälgimine, millesse vajadusel kaasatakse politsei- ning sotsiaaltöötaja. 28 päeva ehk vastsündinu pe-rioodi möödumisel antakse ema ja lapse tervise jälgimise üle perearstile.

KLIINIKUMI LEHT

langus osakaaludes ilmneb siis, kui laps on ühe kuu vanune ja kolme kuu vanune. Siinko-hal on ämmaemand see, kes saab naist aidata ja toetada,“ selgitas Anne Ilves. Tartu Üli-kooli Kliinikumis on sel aastal tehtud juba 1136 imetamis-nõustamise vastuvõttu, mille raames lisaks tavapärasele rin-naga toitmise toetamisele ja juhendamisele määratakse soori ravi, tegeletakse vaso-spasmi lahendamist toetava ra-viga, nõustatakse rinnast võõ-rutamise ja lisatoiduga alusta-mise korral, tehakse ultraheli-teraapiat ning nõustatakse ka telefoni ja e-kirja teel.

Ämmaemandusabi lisatee-nusteks, mis eeldavad lisaõpet, on kliinikumi haiglates peri-nataalse vaimse tervise nõus-tamisteenus, naise tervise vi-siit, perekool, noorte nõusta-mine, terviseteabe päevad ja koolitervishoiu teenus. Tugi-nedes noorte perede tagasisi-dele, võib öelda, et vanemad vajavad muuhulgas ka sünni-tuskogemuse refleksiooni ja praktiliste kogemuste jaga-mist, mis omakorda toetab emade sünnitusjärgset toime-tulekut ja kohanemist uue rol-liga.

Perekooli ehk loengute lä-biviimine lapseootel peredele on ämmaemanda pädevuses ning ainuvõimalik viis toeta-

da positiivset vanemlust ja toi-metulekut uue rolliga koha-nemisel. Nn oma ämma-emand saab teemade käsitle-misel lähtuda kindlatest soo-videst ja vajadustest. Tuttav ja turvaline keskkond soodustab küsimuste küsimist ning aru-telude tekkimist.

Nii Eestis kui ka mujal maailmas on enam tähelepa-nu all nii lapseootel kui ka sünnitanud emade vaimne tervis. Eestis on raseduskriisi nõustajaid kokku kolmteist, neist viis töötavad Tartu Üli-kooli Kliinikumis. Ämma-emandast raseduskriisinõusta-ja Margit Luiga sõnul on vaja-dus teenuse järele kindlasti kasvava iseloomuga. „Rase-

dus- ja sünnitusjärgsel ajal on naine kõige tundlikum ja haa-vatavam,“ toob ta välja. „Ena-masti on naisel tema rasedust jälgiva ämmaemandaga lähe-dane ja usaldav suhe, sest äm-maemand jagab naisega rase-duse, aga ka lapsevanema tee algust. Ämmaemand juhen-dab, jälgib, hooldab ja nõustab nii naisi kui ka peresid rasedu-se ja sünnituse ajal, mistõttu on just ämmaemandal pari-mad võimalused märgata krii-siolukordi ja pakkuda ka või-malikke lahendusi ning asja-kohast toetust. Tahan rõhuta-da, et abi küsimine on alati jul-gustükk,“ rääkis Margit Luiga.

KLIINIKUMI LEHT

Kogukonna ämmaemandus Inglismaal (Community Midwifery)Ämmaemandusabi arendusseminaril osales kogemuste jagamise eesmärgil ka eestlanna Marrit Kanna, kes töötab ämmaemandana Inglismaal.

Algus LK 1

Kui „Pikema Sõpruse Päeva“ eesmärk on panna mehed se-nisest rohkem hoolima iseen-da ja sõprade tervisest ning kutsuda mehi üles pühenda-ma sellele rohkem aega, siis Tartu Ülikooli Kliinikum ja Eesti Haigekassa pakuvad pro-jektiga samal ajal tervisekont-rolli, mille laiemaks eesmär-giks on leida tõenduspõhiseid lahendusi meeste tervise pa-randamiseks. Projekti tule-muste põhjal valmib Eesti meeste tervise raport, mida ai-tab koostada Tervise Arengu Instituut.

Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku juht dotsent Margus Punab juhib tähelepa-nu, et Eestis on meeste kesk-mine tervena elatud eluiga ai-nult 52,8 aastat. „Samal ajal on meeste keskmine eluiga Ees-tis 73,9 eluaastat, mis tähen-dab, et just enne 50. eluaastaid tehtud õiged tervist toetavad otsused võimaldavad elada elukaare teises pooles terve-

malt ja täisväärtuslikumat elu. Seetõttu kutsuvad kliinikum ja haigekassa tervist kontrolli-ma meesterahvad vanuses 40–49, et ennetada õigeaegselt võimalikke terviseprobleeme ning nende olemasolul alusta-da raviga nii kiiresti kui või-malik,“ selgitas dr Punab.

Meestekliiniku ja haigekas-sa koostöös pakutakse piloot-projektis alates 1. novembrist 6 kuu jookusul tasuta tervise-kontrolli võimalust kuni 3200 mehele vanuses 40–49 eluaas-

tat eeldusel, et neile ei ole vii-mase aasta jooksul tehtud põhjalikke terviseuuringuid. Tervisekontrollis saab osaleda Tartu Ülikooli Kliinikumi androloogiakeskuses Tartus, aga ka filiaalides Tallinnas, Pärnus, Narvas (avatakse 2020) ja mööda Eestit liikuvas mobiilses kabinetis.

Tervisekontroll keskendub südame-veresoonkonna, ees-näärme-, seksuaaltervise- ja vaimse tervise riskide väljasel-gitamisele. Tasuta uuringu-programmis osalemiseks tu-leb meestel täita uuringu nõusolekuleht ja elektroonili-ne terviseankeet, millele järg-nevad vereanalüüsid, vererõ-hu mõõtmine ja kehaehituse aparaatanalüüs. Kogutud and-mete põhjal analüüsitakse me-he terviseseisundit ja tervise-riske. Tervisemurede ilmne-misel pakutakse meestele täiendavate uuringute ja ravi võimalust Tartu Ülikooli Klii-nikumi meestekliinikus.

Eesti Haigekassa juhatuse esimehe Rain Laane sõnul on lisaks meeste terviseteadlikku-se tõstmisele oluline tulemus-te põhjal koostada ka meeste soospetsiifiline terviseraport. „Lisaks meile juba teadaoleva-te terviseriskide levimuse väl-ja selgitamisele soovime tea-da, millised on parimad mees-te terviseuuringusse kaasami-se teed ning kas need viisid on sobivad edasiseks sõeluurin-gute läbiviimiseks,“ lausus Laane.

„Pikema Sõpruse Päev“ on liikumine, mille eesmärk on panna mehed senisest rohkem hoolima iseenda ja sõprade tervisest, et Eesti mehed ter-vikuna elaksid senisest kauem ja tervemana ning oleksid rei-pad abikaasad oma naistele, õnnelikud isad ja vanaisad oma lastele ja lastelastele.

KLIINIKUMI LEHT

Kliinikum ja haigekassa liitusid „Pikema Sõpruse Päeva“ kampaaniaga31. oktoobril algas meeste terviseteadlikkuse tõstmisele pühendatud kampaania „Pikema Sõpruse Päev“, milles löövad kaasa partneritena ka Tartu Ülikooli Kliinikum ja Eesti Haigekassa.

Kliinikumi Leht november 2019 3

Kogukonna ämma-emanduse kasulikkus

• Hea kättesaadavus kodukoha lähedal

• Tuttav „oma“ ämma-emand (või meeskond) kogu raseduse ja sün-nitusjärgsel perioodi – usaldus ja järjepidevus

• Parem ja efektiivsem planeerimine

• Turvaline kohanemine ja toimetulek – sünni-tusjärgne koduvisiit

• Rahulolu teenusega – positiivne tagasiside perede ning ämma-emandate poolt

Foto: Erakogu

Foto: Andres Tennus

Marrit Kanna (keskel) koos kollegidega - ämmaemand Kassie Bateson´i ja dr Sarah Hamilton´iga

Dr Margus Punab

Sandra Vill panustab kooliõpilaste kuulmis- tugevuse uuringusse

4 KLIINIKUTES-TEENISTUSTES Kliinikumi Leht november 2019

MEDITSIINITEADUSTE VALDKONNAS

Patsiendiohutus kliinilises praktikas

5. detsembril kell 12.45–16.30 toimub TÜ raamatukogus Kodavere auditooriumis koolitus „Patsiendiohutus kliinilises prak-tikas: patsiendiohutusjuhtumid ja nende ennetamise võimalu-sed“, kus räägitakse patsiendi-ohutuse olemusest, terminitest ja mõistetest ning antakse ülevaade riskide ja ohtude tu-vastamise meetoditest.

Osalushuvi korral võtke ühendust kaja.polluste@ut.ee.

Uued biomarkerid astma varajaseks diagnoosimiseks

TÜ meditsiiniteadlaste osalusel tuvastati väikelaste uuringus uued biomarkerid, mis suuda-vad ennustada nendesamade laste vajadust astmaravimite järele mitu aastat hiljem.

Uuringu tulemusel saab eda-si arendada väikelaste diagnosti-list testi, mis aitab astma haigus-seisundit täpsemalt prognoosi-da ja diagnoosida.

Ohutud kromosoomi- muutused

Pärast kehavälist viljastumist hakkab viljastatud munarakk vä-ga kiiresti arenema ja selle käi-gus tuleb ette rohkesti geneetili-si kõrvalekaldeid. Neid muutusi põhjustab sageli just kromo-somaalne ebastabiilsus. See on tõstatanud küsimuse: kas tegu võib olla geneetilise riskiga ka sündivale lapsele?

Biomeditsiini valdkonna tippajakirjas Nature Medicine ilmus TÜ meditsiiniteadlaste juhtimisel valminud artikkel, mis näitab, et kehavälise viljastamise käigus tekkinud geneetiliselt muteerunud rakuliinid ei kandu üle lapsele.

Kohtumine U4Society võrgustikuga

Valdkonna esindajad kohtusid Groningeni delegatsiooni liik-metega, et arutada koostöövõi-malusi mikrobioloogia, immu-noloogia ja sisehaiguste teemal ning andmekogude, pildipanga ning kliiniliste uuringute kesku-se suunal.

Võrgustikku kuuluvad Genti, Uppsala, Groningeni ja Göttin-geni Ülikool. Mullu liitus võrgus-tikuga Tartu Ülikool.

VIRGE RATASEPPMeditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Kliinikumi Leht november 2019 5

Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliinik osaleb Eesti kuulmisteravuse uuringus, mille eesmärk on selgitada välja, kuidas kuulevad lapsed erinevaid helisagedusi.

Uuringu eestvedajaks on Tal-linna Ülikool ning see viiak-se läbi koostöös MTÜga Au-diere ja Eesti Audioloogia Seltsiga.

Rahvusvahelised audioloo-gid ja kõrvaarstid on tähelda-nud, et noorte kuulmisteravus

langeb, mistõttu otsitakse vas-tust, kuivõrd esineb kuulmis-langust Eesti noorte hulgas.

10-minutilise audiomeet-rilisel sõeluuringul kogutakse andmeid kuulmisteravuse kohta tuhandelt õpilaselt üle Eesti. Kuuldeläve uurimiseks

tuleb õpilastel kõrvaklappidest kuulata erinevaid sagedusi ning täita küsimustik muusi-ka kuulamisharjumuste ja tu-geva heliga kohtades viibimi-se kohta. Tulemustest saavad õpilased koheselt ka tagasi- sidet.

Käiku on läinud koostööna Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Audie-re vahel Eesti noorte kuulmi-suuring, mis proovib kaardis-tada koolinoorte kuulmist ja kuulmisharjumusi ning leida kas ja kui suur mõju võib olla kõval muusikal kuulmisele.

Viimasel ajal on õnneks vä-ga aktuaalseks saanud kuul-mishügeenist rääkimine – kui palju võiks päevas klappidega muusikat kuulata, kus peaks kõrvatroppe/klappe kandma, kui kõva heli on liiga kõva – ning üha rohkem on tähelda-tud müra ja just kõva muusi-ka mõju varasele kuulmislan-gusele ehk kuidas see mõju-tab just noorte kuulmist. Kontsertidel ja klubides võib helitase olla tihti 100 detsibel-li ringis, mida võiks kuulata vaid 15 minutit. Mida kauem sellises müras olla, seda suu-rem tõenäosus on kuulmist kahjustada.

Valju muusika pidev kuu-lamine võib mõjutada sisekõr-vas olevad karvarakke, mis võib tekitada tinnitust (kohin või vile kõrvus või peas) ja/või ajutist või isegi jäädavat kuul-miskahjustust. Seda võib võr-relda näiteks muruplatsiga: kui värskelt murulapilt kõn-nib keegi paar korda üle, tal-latakse all murupinda, kuid

suure tõenäosusega muru siis-ki kasvab seal edasi. Kui aga pidevalt mitmed inimesed sealt üle käivad, murupind ei kasva tagasi ja jääb püsivalt kahjustatud. Sama on kõva müra ja karvarakkudega – kui pidevalt muusikat väga valjult kuulata ei pruugi kuulmine taastuda ja jääb jäävalt kahjus-tatud.

Tinnituse puhul võib kõr-vus või peas kuulda vilinat või kohinat, mis nii mõnelgi on lühiajaliselt olnud peale kont-serti või kõva muusika kuula-mist. See võib aga muutuda jäävaks, kui kõrv on saanud püsivalt kahjustada, ning võib tekitada ebameeldivustunnet ja stressi, kuid see ei ole ise mingi haigus. Tinnitus on tih-

ti sümptom kuulmislanguse-le, kuigi seda ei pruugi tavali-sest kuulmistestist välja luge-da. Tinnituse jaoks pole otsest ravi ning sellega elamine on nii mõnegi jaoks raske, kuid selle mõju on võimalik vähen-dada. Tinnitus võib olla esi-mene märk kuulmisproblee-mist.

Järjest rohkem uuritakse ka just kõrvaklappide mõju kuul-misele ning on leitud, et mi-da kauem kuulata muusikat klappidega (rohkem kui kolm tundi päevas), seda suurem on tõenäosus kuulmisprobleemi-de tekkeks. Sellest tuli ka hu-vi uurida Eesti koolinoorte kuulmist ja kui palju võivad nemad olla mõjutatud, eriti kuna statistika Eesti noorte kohta puudub. Selle uuringu läbi ei saa me mitte ainult ai-mu, kuidas Eesti koolinoorte kuulmine on võrreldav välis-maa koolinoortega, vaid saa-me ka paremaks teha ennetus-tööd, levitada teadlikkust heast kuulmishügeenist, avas-tada kuulmisprobleeme va-rem ning kõige selle läbi aren-dada ka audioloogiat kui eri-ala Eestis.

SANDRA VILLTartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku audioloog

Juhendajad: professor Irja Lutsar (dr. med. (arstitea-dus), TÜ bio- ja siirdeme-ditsiini instituut) ja infekt-sioonihaiguste dotsent Mat-ti Maimets (knd (meditsiin), TÜ kliinilise meditsiini ins-tituut).

Oponent: professor Cris-tina Mussini, Head of De-partment, Department of In-fectious Diseases and Tro-pical Medicine, University of Modena and Reggio Emi-lia, Itaalia.

Kokkuvõte

Viimaste aastakümnetega on HIV infektsioon muutunud maailma üheks olulisemaks rahvatervise probleemiks. UNAIDSi andmetel oli 2018. aastal nakatunud hin-nanguliselt 37 miljonit ini-mest maailmas. Eestis on HIV nakatumine püsinud üks kõrgemaid Euroopa Lii-dus juba aastaid. Töö üldine eesmärk oli kirjeldada HIV epideemia olukorda Eestis, selleks kaasati Eesti HIV-po-sitiivsete isikute andmebaasi (E-HIV) kõik patsiendid, et uurida demograafiliste näi-tajate muutumist ajas. Kõik 2013. aastal esmasdiagnoosi-tud juhud kaasati hiljutise nakatumise, HIV esmashai-gestumuse (Prejeani mate-maatiline meetod) ja ravim-resistentsuse uuringusse. Hindasime HIV alatüüpide ning ravimresistentsusmu-tatsioonide esinemist ning fülogeneetilise analüüsiga uurisime ülekande klastrite esinemist.

2013. aastal diagnoositu-test olid hiljuti nakatunuid 36%. Prejeani matemaatilise

meetodi järgi oli HIV esmas-haigestumus Eestis 2013a. 625 võimalikku ülekannet, olles oluliselt suurem kui 325 ametikult diagnoositud juhtu. Meie arvates kasuta-tud matemaatiline meetod ülehindab võimalikke üle-kannete arvu. Eestis levib en-diselt haruldane HIV-1 ala-tüüp CRF06_cpx moodus-tades 83% viirustest. Kõik CRF06_cpx viirused on omavahel geneetiliselt seo-tud, demonstreerides levikut Eesti piires. Ülekande klast-ritesse koondus 25/224 (11%) viirustest, mis on olu-liselt madalam teistest riiki-dest. Vaatamata oluliselt suu-renenud antiretroviirusravi kasutusele on ülekantud ra-vimresistentsuse osakaal sta-biilne, kõige olulisem on mutatsioon K103N. Resis-tentsusmutatsioonidega vii-

ruste hulgas esines ainult mõni transmissiooni-paar, mis näitab, et resistentsuse kohorte ei ole.

Kokkuvõttes soovitame oluliselt laiemat testimist haaratud piirkonnas (Tallinn, Ida-Virumaa) koos kokku-puute eelse profülaktika (PrEP) kättesaadavusega. Hiljuti nakatunute avastami-ne esmasdiagnoositute hul-gas peaks olema regulaarne järelevalve osa, peegeldades epideemia kulgu tõenäoliselt kõige paremini ja täpsemini. Soovitame võimalusel testi-da resistentsust diagnoosimi-se hetkel või säilitada veri hi-lisemaks testimiseks viroloo-gilise ravi ebaõnnestumise korral.

Dr Pilleriin Soodla kaitses doktoritööd22. oktoobril kaitses Pilleriin Soodla filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Newly HIV infected people in Estonia: estimation of incidence and transmitted drug resistance“ („HIV esmasdiagnoosid Eestis: esmashaigestumise ja ülekantud ravimresistentsuse hindamine“).

KOMMENTAAR

KOMMENTAAR

Kes teeb see jõuab: doktoritöö val-mimise ajal oli Pille-riin arst-õppejõud Tartu Ülikooli Kliini-kumis, assistent üli-koolis ja tippjuht partnerhaiglas. Lisaks sellele kasvatas kahte poega. Imetlusväärne!

Juhendaja DR MATTI MAIMETS

Tartu Ülikooli Kliinikumi ju-hatus otsustas 1. oktoobril toimunud juhatuse koosole-kul alustada kliinikumi tea-dustöö evalveerimise taotle-mist ning 15. novembril esi-tati taotlus Haridus-ja Tea-dusministeeriumile ning Eesti Teadusagentuurile.

Evalveerimistaotluse heakskiitmise korral on järg-misteks sammudeks kliiniku-mi teadustegevuse enese-analüüs ning ekspertkomis-jon visiit kliinikumi, mis peaksid toimuma 2020. aas-ta esimeses pooles.

Korraline evalveerimine on välishindamine, mille käi-gus hinnatakse teadusasutu-se taset võrreldes valdkonna rahvusvahelise tasemega. Välisekspertidest koosnev hindamiskomisjon annab hinnangu asutuse teadus- ja arendustegevusele.

Haridus- ja teadusminis-ter kinnitab hindamiskomis-joni põhjendatud ettepane-ku alusel korralise evalveeri-mise otsuse, mille alusel evalveeritakse teadus- ja arendusasutuse tegevus vastavas valdkonnas kas positiivselt või negatiivselt. Positiivne otsuse annab asu-tusele õiguse taotleda tea-dus- ja arendustegevuse fi-nantseerimist riigieelarvest.

Kliinikum on alustanud teadustöö evalveerimise protsessi

KOMMENTAAR

Tartu Ülikooli Kliinikum hin-dab kõrgelt ja samal ajal ka panustab ravikvaliteeti. Nii-sama oluline on ülikooli-haiglale omane kõrge kvali-teet teadus-, arendus- ja õp-petöös, mistõttu on kliini-kum astunud esimest korda sammu taotlemaks teadus- ja arendustöö evalveerimist.

PRIIT EELMÄEJuhatuse esimees

Dr Pilleriin Soodla

Audioloog Sandra Vill

Foto: Erakogu

Kliinikumi Leht november 2019 76 KLIINIKUTES-TEENISTUSTES Kliinikumi Leht november 2019

Mis eristab migreeni teis-test peavalu tüüpidest?

Migreen on kõige sageda-sem neuroloogiline haigus. Ühtlasi on tegemist kõige ku-lukama haigusega, mida on näidatud mitmete sotsiaalma-janduslikke mõjusid hindava-te uuringutega – Euroopas on selleks olnud hiljutine Euro-light projekt. Näiteks on ar-vutatud välja, et migreeni ku-lu ühiskonnale on suurem, kui selliste tuntud neuroloo-giliste haiguste nagu hulgi-skleroos, epilepsia ja Parkin-soni tõbi kokku.

Migreeni diagnostika põhi-neb anamneesi ja kliinilise pil-di hindamisel ning tüüpilistel juhtudel ei vaja täiendavaid uuringuid. Tüüpilised aurata migreeni hood kestavad 4 ku-ni 72 tundi. Valu on kõige sa-gedamini ühepoolne, pulsee-riv, mõõdukalt tugev kuni vä-ga tugev ning sellega kaasuvad valgus-, müra-, lõhnade talu-matus, iiveldus, oksendami-ne. Samuti ei talu inimene hoo ajal ka tavalisemat igapäe-vast liigutamist ja eelistab ol-la liikumatu – eelistatult pika-li. Lisaks aurata migreenile on haigusel mitmeid alavorme, millest kõige tuntum on au-raga migreen. Sel juhul eel-neb valule või esineb valufaa-si alguses nn „aura“, mille all mõeldakse neuroloogiliste sümptomite (kõige sagedami-ni nägemishäirete) järk-järgu-list (minutite jooksul) arene-mist, millest vähemalt üks sümptom on lateraliseeruv ehk ühepoolne. Tüüpiline au-ra taandub ise kuni tunni aja jooksul.

Lisaks ülalkirjeldatud feno-tüübilistele erinevustele on teada, et migreenil võib olla ka tüsistusi, mis pole omased muudele esmastele peavalu-dele. Näitena võib tuua migrenoosset ajuinfarkti. Peab

mainima, et ajuinfarkti suure-nenud riskiga seostub kindlalt vaid auraga migreen. Samuti on tegemist olulisel määral inimeste elukvaliteeti alan- dava haigusega, millega kaas-neb ka sotsiaalne stigmatisee-rimine.

Millal on migreeni korral vaja pöörduda arsti poole?

Lühidalt sellele küsimuse-le vastates on põhjus arstile pöördumiseks lihtne – kui migreen hakkab negatiivselt mõjutama inimese elukvali-teeti.

Kuna ka kõige kergema migreenivormiga on sage as-jaolu, et käsimüügi ravimid migreeniatakke piisavalt ei leevenda ning tuleb kasutada migreenispetsiifilisi valuvai-gisteid, mis on aga Eesti Vaba-riigis retseptiravimid, siis õi-ge ravimi kasutamine eeldab korrektselt püstitatud diag-noosi. Juba sel põhjusel on va-jalik arstlik konsultatsioon.

Harvade migreeni atakkide korral piirdubki ravi sageli ai-

nult hooravimite kasutamise-ga. Kui aga migreenihoogude sagedus kasvab (rahvusvahe-liste ravijuhiste kohaselt vähe-malt nelja päevani kuus), siis tuleb tõsiselt kaaluda medika-mentoosset profülaktilist ravi. Kindlasti on see farmakoloo-gilise ravi põhiosa juhtudel, mil migreen on muutunud krooniliseks – s.t inimesel esi-neb vähemalt 15 peavaluga päeva kuus, millest vähemalt 8 on migrenoossed ning see seisund püsib vähemalt 3 jär-jestikuse kuu jooksul.

Nii väga sagedase episoo-dilise kui ka kroonilise mig-reeniga toimetulekuks vajab inimene enamasti süstemaati-list käsitlust, mis tähendab koostööd peavalu „meeskon-naga“, kuhu kuuluvad lisaks peavaludele spetsialiseeruvale neuroloogile ka peavaluõde, neuropsühholoog ja füsiote-rapeut. Sellist valmisolekut saavad pakkuda peavaludele spetsialiseeruvad keskused. Tartu Ülikooli Kliinikumis töötab peavalukliinik, kus kõik need spetsialistid on ole-mas ning see keskus täidab Euroopa Peavalu Föderatsioo-ni poolt väljatöötatud soovi-tusliku peavalualase tervis-hoiuteenuse kõige kõrgema etapi kriteeriume.

Milline on migreeni kaasaegne käsitlus?

Vaatamata sellele, et Eestis praeguse seisuga puuduvad rahvuslikud migreeni ravi- ja käsitlusjuhised, toetuvad pea-valude ravil spetsialiseeruvad arstid Euroopa ja ka muudele rahvusvahelistele juhenditele. Migreeni hooraviks alustab enamasti inimene juba ise ret-septivabade valuvaigistitega, mis aga annavad piisavat toi-met vähem kui 20% juhtu-dest. „Kuldseks standardiks“ migreeni hooravis on triptaa-

nid – migreenispetsiifilised analgeetikumid. Profülaktili-seks raviks on esimese valiku ravimiteks mittekardioselek-tiivsed beetablokaatorid, tea-tud tritsüklilised antidepres-sandid või kindlad antikon-vulsandid.

Suukaudse ravi ebaõnnes-tumisel, mida paraku juhtub suhteliselt sageli, on kõige kaasaegsemaks raviks spet-siaalselt migreeni raviks välja-töötatud CGRP (calcitonin gene-related peptide) enda või vastavate retseptorite vastased monoklonaalsed antikehad. Kroonilise migreeni raviks on samadel näidustustel näidus-tatud botulinoteraapia. Oluli-si arenguid on täheldatud ka neuromoduleeriva ravi vald-konnas. Paraku kõikide vii-maste ravivõimaluste kasuta-mist piirab oluliselt kõrge ra-vi maksumus ning nad ei kuu-lu hetkel riikliku ravikindlus-tuse kompensatsiooni soodus-tusnimekirjadesse. Vaatamata sellele on kliinikumi peava-lukliinikus ravil mitmeid hai-geid, kes on kas läbinud või saavad pikemat aega just sel-list ravi.

Mis on võrreldes varasema käsitlusega muutunud?

Rahvusvahelisi ravijuhiseid uuendatakse pidevalt lähtudes uutest teaduslikest andmetest. Nii ongi viimastel aastatel ka-sutusse jõudnud just süstita-vad ravimeetodid (botulino-teraapia alates aastast 2011 ja CGRP vastased monoklonaal-sed antikehad aastast 2018). Ainus piisava tõenduspõhisu-sega neuromodulatsiooni-meetod migreeni profülakti-lises ravis, mida teatud limi-tatsioonidega mainitakse ka ravisoovitustes, on nahakaud-ne elekterstimulaator Cefaly.

Millistest põhimõtetest lähtutakse kliinikumis migreeni ravis?

Kliinikumi peavalukliinik juhindub oma töös kõige värs-kematest migreeni ravi- ja kä-sitlusjuhistest ning rahvusva-helistest soovitustest. Põhili-seks edufaktoriks on mees-konnatöö, mille keskmes on migreeni all kannatav patsient. Farmakoloogilise ravi kõrval kaasatakse kõiki migreenihai-geid kompleksesse ravisse – seda vastavalt näidustustele, aga ka arvestades individuaal-seid iseärasusi. Neuropsühho-loog viib läbi kognitiiv-käitu-muslikku teraapiat, seda kas individualiseeritud kujul või grupiteraapiana. Peavaludele spetsialiseeruv füsioterapeut aitab inimesel optimeerida igapäevast füüsilist aktiivsust ja koostab haigele individua-liseeritud füsioteraapia prog-rammi. Väga olulisel kohal on haigete nõustamine igapäeva-se elu erinevate aspektide osas – une-ärkveloleku režiimi op-timeerimine, toitumise ja ve-deliku tarbimisega seotud de-tailide analüüs, tööga seotud küsimused jms. Selliseks spet-sialistiks on peavaluõde, kes ühtlasi omab piisavalt kompe-tentsi, teadmisi ja kogemusi, et teha ka teatud ulatuses va-jalikke korrektuure arsti alus-tatud farmakoloogilise ravi skeemides. Väga oluline põhi-mõte, mida kliinikumi peava-lukliinikus järgitakse, on mit-te alla andmine migreenile: ühestki koostööd tegevast hai-gest ei loobuta, ükskõik, kui pikalt tuleb töötada olulise elukvaliteedi parandamise eesmärgil!

DR MARK BRASCHINSKY, MD, PHD

Närvikliiniku vanemarst- õppejõud neuroloogia erialal

Kuidas jõuavad noored psühhiaatri vastuvõtule?

Eestis pääseb lastepsüh-hiaatri ning vaimse tervise õeambulatoorsele vastuvõtu-le ilma saatekirjata, kuid sa-geli on suunajad teised ars-tid, lastekaitsetöötajad või haridustöötajad. Valveolu-korras tuleb noori erakorra-liselt psühhiaatri (mitte tin-gimata lastepsühhiaatri) juurde ka politsei poolt saa-detuna mõne ägeda situat-siooni lahendamiseks. Tuleb tähele panna, et kui noor jõuab psühhiaatri juurde po-litsei saatel, siis on küsimus tervisliku seisundi ehk psüü-hilise seisundi hindamises, millel ei ole näiteks väärte-gudega seotud karistusega mingit seost.

Kes veel tervishoiu- töötajatest on kaasatud laste vaimse tervise meeskonda?

Vaimse tervise ala asja-tundjatega, nii psühhiaatri, psühholoogi, vaimse tervise õe ning ka sotsiaaltöötajaga toimuvad kohtumised vasta-valt vajadusele. Sõltuvalt sei-sundist vajavad noored eri-nevat tuge. Tänapäeval liigu-me me järjest rohkem selles suunas, et nõustamine ning esmane psühhosotsiaalne toetus on noorukitepsüh-hiaatria süsteemis vaimse tervise õdede roll ning psüh-hiaatri ülesandeks on diag-nostika, uuringute määrami-ne, uuringuandmete tõlgen-damine, ravimeeskonna juh-timine, raviprotsessi jälgimi-ne ning vajadusel teiste võr-gustikku kuuluvate inimes-tega suhtlemine noore tervi-sega seotud informatsiooni saamiseks ning edastamiseks. Eesmärgiks on lisaks klassi-

kalisele farmakoteraapiale käivitada prosotsiaalsed muutused, mida nooruk ja pere vajavad keskkonnas pa-remini toime tulemiseks. Tuleb mõista, et vaimse ter-vise häirete põhjused ei ole enamasti konkreetsed, vaid pigem mitme häirele aldis-tava asjaolu kokkulangemise tulemused.

Kui suureks väljakutseks te peate probleemsete laste ja noorte ravimist?

Kui rääkida konkreetselt käitumishäirete ravist, siis on see kindlasti kogu tervis-hoiu- ja sotsiaalsüsteemile väga palju väljakutseid esitav häirete grupp, kus ravitule-mused aastakümnete jook-sul on paranenud mõõdu-kalt. Lihtsalt käitumishäire ei ole ühegi ravimi kasutamise näidustuseks, kuid ravimite-ga saab mõningal määral mõ-jutada impulsiivsust, agres-siivsust, tundekontrollivõi-met, ärevust jne. Konkreet-selt käitumishäirete psüh-hosotsiaalseks raviks on väl-ja töötatud erinevaid teraa-piamooduseid, millest Ees-tis on kasutusele võetud multidimensionaalne pere-teraapia ehk MDFT. Nime-tatud meetod on statistiliselt

olulise efektiivsusega käitu-mishäirega seotud problee-mide leevendamisel ning la-hendamisel. Mõnikord võib käitumishäirega noore reha-bilitatsioonis olla oluline ta-kistada tal füüsiliselt uute te-gude toimepanemist ning korraldada tema elu struktu-reeritult ning loovalt viisil, mis koduses keskkonnas ei pruugi olla võimalik. Eesti tingimustes on selleks loo-dud kinnise lasteasutuse tee-nus. Ükski teraapiameetod ei ole siiski imerelv käitu-mishäiretega noorte aitami-sel, sest iga teraapiaprotsess eeldab sügavaid muutuseid noore ning perekonna toi-mimises, uskumustes, idee-des ning probleemilahen-dusoskustes; mõnikord on aga väga raske omaks võtta uut malli turvalisemalt tun-duva vana käitumisstrateegia asemel. Kuigi ratsionaalselt saavad kõik aru, et näiteks al-koholi kasutamine on alaea-lise normaalset noorusea arengut kahjustav, sh sageli saab sellest aru ka noor ise, siis sellegi poolest jätkub sa-geli oma ja teiste turvalisust ning arengut kahjustav käi-tumine.

Abistajate ülesanne on siis arenemisjärgus olevale noo-rele näidata, et on olemas mõtestatud, turvaline ning rahuldust pakkuv elu väljas-pool sõltuvusainetest, vägi-vallast ning kriminogeensest käitumisest tiinet keskkonda ning julgustada ja suunata noori neid muutuseid enese sees ja ümber ette võtma.

KLIINIKUMI LEHT

Närvikliiniku vanemarst-õppejõud dr Mark Braschinsky tutvustab migreeni kaasaegset käsitlust ning peavalukliiniku töö põhimõtteid.

Aina enam räägitakse laste vaimsest tervisest ning psühhiaatrilise abi kättesaadavusest, mistõttu küsis Kliinikumi Leht psühhiaatriakliiniku arst-õppejõult Reigo Reppolt mõned küsimused.

Migreeni ravi võimaldab oluliselt elukvaliteeti parandada

Lastepsühhiaatria vastu- võttude korraldusest

Dr Mark Braschinsky, MD, PhD

Kliinikumi psühhiaatria-kliiniku laste ja nooruki-te vaimse tervise keskus koordineerib laste ja noorukite vaimse tervi-se kabinette Valgas, Võrus, Põlvas, Kohtla-Järvel ja Narvas.Alates jaanuarist võta-vad vaimse tervise keskuse spetsialistid vastu ka Tartu Tervise-keskuses.

Foto: Erakogu

mist, sageli piirdutakse poolikute lahendustega.

Muutuste elluviimiseks on vajalik selgete eesmärkide seadmine ning töötajaskonna kaasamine selleks, et leida pa-rim tee eesmärgini jõudmi-seks. Suuri muutusi saab teha väikeste sammude kaupa, aru-tades need oma meeskonnaga

läbi ja planeerides neid koos. See, kuidas inimesed muu-

tustele reageerivad, sõltub nende varasemas elus oman-datud mõttemustritest. Inime-se käitumine on vaid jäämäe tipp sellest, kes ta tegelikult on. Inimese käitumist suuna-vad tema kavatsused, tema eel-dused ja tema isiklik ajalugu.

Kas LEAN metoodika tõhusust on uuritud ka patsientide vaatenurgast?

Tervishoiuteenuste kujun-damisel on eesmärk pakkuda patsientidele paremat kvali-teeti kiiremini. Muudatuste elluviimise keskmes on pat-sient ja tema vajadused. Uu-ringud on näidanud, et pat-

siendid saavad paremat ravi ning on ka nende rahulolu ra-viteenusega on suurem. Pat-sientide jaoks on tegemist iga-külgse võiduga.

NIKLAS MODIGIGA vestles LIINA RAJU

LEAN filosoofia järgi on ees-märk töövoogude pidev pa-randamine väärtuse loomise protsessis. Keskenduda tuleb kogu protsessile, selle algu-sest, näiteks patsiendi haiges-tumisest, protsessi lõpuni ehk tervenemiseni. Tervishoiu kontekstis tähendab töövoo kujundamine keskendumist sellele, millised on patsiendi vajadused ning kuidas neile vastata võimalikult efektiiv-selt, pakkudes seejuures patsiendile positiivset koge-must. Kliinikumi Leht küsis Niklas Modigilt mõned küsi-mused.

Mis on protsesside juhtimises kõige olulisem?

Kõige olulisem on vaadata asju esmalt patsiendi perspek-tiivist. Millised on tema vaja-dused ja kuidas ta oma ravi-plaani läbib? Millised on need etapid ja protsessid, mis tema ravivoos hetkel on?

Seejärel on vaja luua tervik-pilt protsessist: kes on asjaosa-lised? Milline on ajakulu eri-nevates protsessi etappides? Milline on see aeg, mis kulub reaalsele tegevusele ning mil-line on ooteaeg?

Kolmanda sammuna tuleks võtta kokku kõik protsessi osapooled – erinevad spetsia-listid, osakonnad ja arutada ühiselt, mida me arvame, mis on patsiendi jaoks parim.

Alati tuleks panna esikoha-le patsiendi vajadused, see võimaldab teha rohkem õigeid otsuseid, mis on paremad nii patsiendile kui ka organisat-sioonile.

Töövoogude kujundamisel kehtib koonuse teooria. Koo-nuse keskmes on kvaliteet, see on esimene, mis peab olema paigas – mida me pakume, milleks ja millise kvaliteediga.

Kvaliteet tähendab, et suuda-me pakkuda seda, mida oleme lubanud. Koonuse teises kihis on stabiilsus – meie kvaliteet peab olema stabiilselt tagatud ja protsessid selged. Kolman-da kihina saame hakata mõt-lema kiirusele – kus on need takerdumise kohad, mis viivi-tusi põhjustavad? Mis toimub tööprotsesside üleandmisel ühelt inimeselt või osakonnalt järgmisele? Koonuse neljan-das kihis on paindlikkus – kui eelmised kolm komponenti on paigas, siis saame hakata oma protsesse muutma vasta-valt olukorrale ja patsiendile. Alles viimasena võtame oma protsesside kujundamisel ees-märgiks kulu efektiivsuse

suurendamise ning kuluefek-tiivsus ei tohiks tulla ühegi va-rasema kihi arvelt.

Mis on tervishoiu protsesside juhtimise puhul teistest valdkonda-dest erinev?

Põhimõtteliselt on protses-sid erinevates valdkondades sarnased. Erinevused tulene-vad protsesside keerukuse ast-mest. Mida keerukam on protsess, seda suurem välja-kutse on ka selle protsessi töö-voo kujundamine. Kõrge komplekssusega protsesside puhul on eriti oluline, et meeskonnad arutaksid prot-sessid ühiselt läbi ning hiljem kohtuksid omavahel sageli.

Kuidas aitab LEAN muu-tuste elluviimisele kaasa?

LEAN on juhtimisfilosoo-fia, mis aitab luua efektiivseid töövoogusid. LEAN on töö-tamise viis, mis korrektselt ra-kendatuna aitab suurendada nii klientide rahulolu kui or-ganisatsiooni üldiste efektiiv-sust. LEAN juhtimise efek-tiivsuse kohta on maailmas tehtud arvukalt uuringuid ning need on LEAN mõtle-mise toimimist kinnitanud. Tähtis on aga silmas pidada just LEAN põhimõte-te korrektset rakenda-

8 KLIINIKUTES-TEENISTUSTES Kliinikumi Leht november 2019 Kliinikumi Leht november 2019 9

18.–19. novembril külastas Tartu Ülikooli Kliinikumi rahvusvaheliselt tunnustatud koolitaja Niklas Modig, kes töötoa ja loengu käigus jagas oma teadmisi LEAN juhtimisfilosoofiast ja kogemusi Skandinaavia tervishoiuasutuste tööprotesside kujundamisest.

Juhtimiskoolitaja Niklas Modig külastas Tartu Ülikooli Kliinikumi

KOMMENTAAR

Lisaks sellele, et klii-nikumis töötavad väga kõrge erialase kvalifikatsiooniga ter-vishoiutöötajad, peab sellega kaasas käima ka kvaliteetne teenuste ja protsesside planeeri-mine ning juhtimine, et jõuda parimal moel nii töötajateni kui ka patsientideni. Niklas Modigi koolitus on oluline samm kaasaeg-se kaasava juhtimis-mudeli rakendamiseks kliinikumis ja tema si-dusettevõtetes. Oma-ette väärtus on ka see, et lisaks kliinikumi töötajatele osalesid koolitusel kliinikumi strateegilised partne-rid, mis loob eelduse senisest paremaks üks-teise mõistmiseks ja seeläbi inimkesksema teenuse osutamiseks.

PRIIT EELMÄEJuhatuse esimees

Niklas Modig ja juhatuse liige Kati Korm

Androloogia diagnoosikabinet Narvas

Foto: Kliinikumi Leht

Mobiilsete diagnoosikabinettide uue aasta vastuvõtuajad on avatud

Mobiilse nahakasvajate diagnoosikabineti vastuvõtud kiirendavad inimeste õigeaegset jõudmist nahaarsti juurde naha pahaloomuliste kasvajate kahtlusel. Mobiilne kabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga nahakasvajate diagnoosimi-seks, kus võtavad vastu nahahaiguste arst Ene Pärna ja õde Maili Maalmann.

Vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreeri-miskeskuse telefonil 731 9100 või kodulehelt. Nahaarsti vastuvõ-tule pöördumiseks ei ole tarvis perearsti saatekirja, ravikindlusta-tud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.

Androloogia mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule võib pöördu-da kõigi meestele eriomaste haiguste kaebustega: eesnäärmehaigu-sed, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise ja munandi-koti haigused, rinnahaigused meestel. Kabinetis tehakse 95% vajami-nevatest uuringutest.

Vastuvõtuaega saab broneerida etteregistreerimiskeskuse tele- fonil 731 9100 või 731 9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga meestekliinik@kliinikum.ee. Meestearsti vastuvõtu visiiditasu on 5 eurot ning pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.

Jaanuar 2020

6.–9. jaanuar Viljandi, Turu 8/10

13.–17. jaanuar Narva, Haigla 25

20.–24. jaanuar Ahtme, Ilmajaama 14

27.–30. jaanuar Rakvere, Lõuna-Põik 1

Veebruar 2020

3.–6. veebruar Võru, Räpina mnt 3A

10.–12. veebruar Valga, Peetri 2

13.–14. veebruar Haapsalu, Vaba 6

17.–18. veebruar Kärdla, Rahu 2

19.–21. veebruar Kuressaare, Aia 25

26.–28. veebruar Kuressaare, Aia 25

Jaanuar 2020

8. jaanuar Järvamaa haigla, Tiigi 8, Paide

15. jaanuar Räpina haigla, Võru mnt 1, Räpina

22. jaanuar Põlva haigla, Uus tn 2, apteegi kõrval

29. jaanuar Põltsamaa kultuurikeskuse juures, J. Kuperjanovi 1

Veebruar 2020

05. veebruar Mustvee Tervise hoovis, Tartu 38, Mustvee

19. veebruar Antsla perearstikeskuse hoovis, Koolitee 12, Antsla

26. veebruar Otepää kiirabi kõrval olev parkla, Tartu mnt 1b

10 KLIINIKUTES-TEENISTUSTES Kliinikumi Leht november 2019 Kliinikumi Leht november 2019 11

Kopsuvähi akadeemiline teadusuuring „SynAct Lung“

Kutsume patsiente osalema akadeemilises teadusuuringus:

„Kasvajavastase immuunsu-se sünergiline aktiveerimine kiiritusravi ja durvalumabi (MEDI4736) abil metastaati-listel mitteväikerakk kopsu-vähi patsientidel, kellel on kasvajakude PD-L1 negatiiv-ne või nõrga ekspressiooni-ga (SynAct Lung)“.

Akadeemilise teadusuu-ringu käigus hinnatakse kopsuvähi ravis uudse kom-binatsiooni - täppiskiiritusra-vi ja immuunravi - ohutust ja efektiivsust.

Uuringusse on oodatud patsiendid:• Kellel on diagnoositud

IV staadiumi mitte-väi-kerakuline kopsuvähk

• Kes on vähemalt 18-aasta-sed

• Kellel esineb kuni 5 metastaasi ehk vähisiiret teistes elundites

Uuringuravim ja uuringuga seotud arstiabi on uuringus-se sobivatele patsientidele tasuta.

Uuring on heaks kiidetud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee ja Ravimi-ameti poolt.

Sotsiaalministri 17.02.2005 määruse nr 23 „Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kord“, kohustab teavitama, et “ tegemist on teadusliku uuringuga, millega võib kaasneda oht osaleja tervi-sele”.

Huvi korral ja täpsema info saamiseks palume pöörduda: Tartu Ülikooli Kliinikum Hematoloogia- onkoloogia kliinik, radio- ja onkoteraapia osakonde-post: Jana.Jaal@kliinikum.eetelefon: 7319821

SynAct Lung 01(April 21, 2019)

Tartu Ülikooli Kliinikumi galeriis toimub 18. detsembril kell 13:00 Tartu I Muusikakooli sümfoniettorkestri eestvedamisel jõululaulude kontsert, kus lisaks arvukatele instrumentalistidele astuvad üles vokaalsolistid.

Ühtlasi on 45-minutilisse kont-sertprogrammi põimitud armas-tatud ning teada-tuntud jõulu-laulud, mida võivad kõik kuula-jad üheskoos kaasa laulda. Ühtekokku 14-teosega kontserdi jooksul kõlavad teosed muusi-kalist „Hüljatud“, „Helisev Muusika“, filmidest „Frozen“ ja „Shrek“. Kõlavad ka emakeelsed kurvilised meloodiad autoritelt Priit Pajusaar, Olav Ehala ning Piret Rips.

Kontsert on tasuta ning mõeldud nii kliinikumi töötaja-tele, patsientidele, lähedastele kui ka linnakodanikele.

Jõulukontsert

Foto: Kliinikumi Leht

2018. aasta jõulukontsert kliinikumis

Osalesin 28.–30.oktoobril Hollandis Leideni ülikooli-haiglas rahvusvahelisel kursu-sel International Donor Sur-gery and Organ Perfusion Masterclass. Kursusel osales 24 inimest, kellest pooled olid pärit Hollandist, kuna see on kohustuslik kursus neile, kes soovivad Hollandis transplan-tatsioonimeeskondade töös osaleda. Lisaks oli osalejaid Šveitsist, Sloveeniast, Poolast, Hiinast, Venemaalt, Saksa-maalt. Lektorid olid tunnus-tatud kirurgid Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt.

Esimesel päeval tuletati meelde kadaveerse organdoo-nori käsitluse põhiprintsiibid, toodi näiteid võimalikest ana-toomilistest iseärasustest nee-ru ja maksa eemaldamisel ja tutvustati transplantatsioo-niprogrammi Hollandis. Ül-latav fakt oli minu jaoks see, et suur osa (koguni 70%) Hol-landi organdoonoritest on üle südameseiskuse surnud doo-norid (Donation after Circu-latory Death – lühend DCD) ja nende neerusiirikute funkt-sioon on võrreldav ajusurmas doonoritelt (Donation after Brain Death – lühend DBD) eemaldatud siirikute omade-ga. Seni pole Eestis DCD kä-sitluse kaudu organdoonoreid olnud. Spekulatsioonide põh-jal oleks Eestis sobivaid DCD doonoreid aastas umbes 5, mis

teeks 10 kadaveerset neeru-siirdamist ja see on umbes 20–30% aastasest neerusiirdamis-te koguarvust ja 20% neeru-siirdamise ootelehel olevatest patsientidest. Kui Soome rii-gi näitel tehtud kalkulatsioo-nid arvesse võtta, siis üks nee-rusiirik, mis töötab 20 aastat, säästab riigi raha veidi üle 1 miljoni euro võrreldes hemo-dialüüsiga ehk siis 10 siirda-misega oleks säästetud 10 mil-jonit eurot, rääkimata patsien-tide elukvaliteedi ja elulemu-se paranemisega seotud aspek-tidest tingitud kasust. Seega,iga organsiirdamine on suur väärtus ja kindlasti tasuks ka Eestis DCD programmi käivitamise suhtes tööd teha.

Teine koolituspäev algas praktilise osaga, kus neljastes gruppides viidi läbi koos ju-hendajaga neerude, maksa ja pankrease eemaldamine. Päe-va teises pooles käsitleti nee-ru ja maksa perfusioonimasi-

nate tööpõhimõtteid ja vii-maste uuringute tulemusi, millele järgnes tuline diskus-sioon oma ala ekspertide va-hel erinevatest siirdamiskes-kustest. Põhiprobleemiks ole-masolevate uuringute puhul toodi välja konkreetse para-meeteri puudumine, mille alusel võiks järeldada, et nor-motermiline maksa masinper-fusioon on parem kui hüpo-termiline masinperfusioon või masinperfusioon on pa-rem, kui külmas konteineris säilitamine ilma masinperfu-sioonita.

Kolmanda päeva hommi-kul toimus praktiline osa maksa ja neeru perfusiooni-masinatel. Iga osaleja sai ise proovida erinevatele perfu-sioonimasinatele organite ühendamist. Kõige parema mulje perfusioonimasinatest jättis Oxfordi ülikoolihaiglas viimase 20 aasta jooksul välja-töötatud normotermiline maksasiiriku perfusioonima-sin, kuhu ühendatakse kõik Oxfordi ülikoolihaigla maksa-siirikud enne siirdamist. See teeb võimalikuks siirdamisi planeerida päevasele ajale, hinnata maksafunktsiooni sa-piproduktsiooni alusel ja or-ganit siirdamiseks ette valmis-tada, luues nn tavapärase fü-sioloogilise keskkonna mak-sasiirikule, lisades perfusioo-nimasinas pidevalt voolavale

oksügeneeritud verele sapi-happeid ja insuliini. Oxfordi transplantatsioonikirurgi väi-tel on hetkel kasutuskogemus ja tulemused olnud normo-termilise maksaperfusiooniga sedavõrd head, et Prantsus-maal on riiklik ettekirjutis ühendada kõik maksasiirikud normotermilisele masinper-fusioonile enne siirdamist.

Koolituse põnevaima ette-kande tegi Londoni King’s College Hospital´is töötav Peruu päritolu transplantat-sioonikirurg Hector Vilca-Melendez, kes teostab maksa ja peensoole siirdamisi lastel. Tegemist on kirurgiga, kes viis läbi 2018. aasta juulis Euroo-pa esimese elusdoonorilt ee-maldatud organitega tehtud kombineeritud maksa ja peen-soole siirdamise 4-aastasele tüdrukule. Doonoriks oli lap-se ema, kellelt eemaldati osa peensoolt ja maksa. Operat-sioon oli edukas ja tüdruk elab tänaseni. Vestlesime dr Vilca-Melendeziga pikemalt ja oli põnev kuulata tema meelde-jäävamaid lugusid seoses siir-damistega. Tegemist oli üli-malt sõbraliku, avatud ja hea huumorimeelega kirurgiga.

Väiksema grupiga läbivii-dud koolituste üks suur eelis ongi võimalus luua kontakte erinevate keskuste spetsialis-tidega. Näiteks dr Vilca-Me-lendezilt sain soovitusi, milli-seid transplantatsioonikesku-seid oleks enese arendamiseks kasulik kindlasti külastada ja lisaks sain hollandlastelt kut-se tulla nende DCD program-miga tutvuma – seega oli iga-ti kasulik ja motiveeriv kooli-tus.

DR PRIIT VESKIMÄEKirurgiakliiniku arst-õppejõud

uroloogia erialal

Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiakliiniku uroloogia ja neerusiirdamise osakonna arst-õppejõud Priit Veskimäe osales Hollandis rahvusvahelisel koolitusel „International Donor Surgery & Organ Perfusion Masterclass 2019“. Koolitusel osalemist finantseeris kliinikumi arendusfond.

Rahvusvaheline kogemus transplantatsiooniprogrammist

Foto: Ahto Sooaru

Dr Priit Veskimäe

November 2019, hematoloogia-onkoloogia kliinik / toitlustusteenistus / majandusteenistus

Suvel sain kurvastava diagnoo-si – müeloom. Aga kohe sain tunnetada teie arsti dr Mari Punabi vastutulelikkust, abival-midust ja osavõtlikkust. Algas päevaravi, mis kestis terve suve. Tänud päevaravi rahvale! Täna-seks olen statsionaaris hemato-loogia ja luuüdi transplantat-siooni osakonnas. Igal pool üle kliiniku on tunda abivalmidust ja professionaalsust. Kõik on puhas, ruumid soojad, toit väga hea! Tänan teid kõiki!

November 2019, nahahaiguste kliinik

Tänan kogu osakonna personali! Dr Liisi Raamile ja dr Diana Sudakovale suur tänu tähelepanu eest. Õed ja abiõde Margus Leesik on suure-pärased, tähelepanelikud. Aitäh hooldaja Vaike Pertman-nile hea teeninduse eest! Ma armastan teid kõiki!

November 2019, lastekliinik

Tahtsin veelkord tänada ja öelda, et teil on vaimustav per-sonal. Igaüks, kellega me sel perioodil kokku puutusime, olid nii siirad ning tekitasid tõesti sooja ja hoitud tunde. Õnn on näha selliseid inimesi minu lapse eest hoolitsemas.

November 2019, sisekliinik

Soovin tänada sooja ja südam-likku personali hoolitsuse eest! Suur tänu dr Svetlana Proškina-le ja väga empaatilistele õde-dele, kes siin töötavad ja iga-päevaselt oma tööd hoolega teevad. Soovin teile jõudu, jak-su ka edaspidiseks! Aitäh tugi-personalile! Aitäh füsioterapeu-dile!

November 2019, närvikliinik

Olen õnnelik, et sain abi teie kliinikust ja suur tänu suurepä-raste tingimuste loomise eest! Tänan südamest dr Leho Kõivu, kes mind opereeris – jõudu ja jaksu talle ka edaspidiseks sellel raskel ja keerulisel tööl. Suured tänud ka osakonna arstidele, õdedele ja kogu teenindavale personalile minule osutatud abi ja hooldamise eest. Minu eriline tänu kuulub särasilmsele ja lahke olekuga arst-resident Margit Rikkale südamliku ja hooliva suhtumise eest. Iga kontakt temaga andis mulle hea tunde. Tänan veelkord kõi-ki ja olge tublid edasi! Toogu elu teile kõigile õnne, rõõmu ja head tervist!

November 2019, stomatoloogia kliinik / anestesioloogia ja intensiivravi kliinik / kirurgiakliinik

Soovin tänada osakondade õdesid jt töötajaid, dr Oksana Ivaskit. Väga kena ja vastutule-

lik ning abivalmis suhtlemine. Kõige olulisem muidugi on tervise parendamine. Jõudu ja jaksu teile!

November 2019, südamekliinik

Saabusime haiglasse südame-infarktiga. Meie raviarst dr Sirje Tikku ja tema meeskonna töö tulemusena oleme tänaseks valmis lahkuma meeldivast ja võluvast spetsialistide seltskon-nast. Saime terve rida õppetun-de. Me ei teadnud, et Euroopa parim haigla asub Tartus ja et dr Sirje Tikk võib olla nii sõbra-lik ja võluv. Sügavad kummar-dused meie kahe poolt raviars-tile ja tema meeskonnale.

November 2019, traumatoloogia ja ortopeedia kliinik

Tahan avaldada tänu ortopee-dia osakonna töötajatele tähe-lepanelikkuse ja hooliva suhtu-mise eest. Suur tänu füsiotera-peut Galina Schneiderile kan-natlikkuse ja professionaalsuse eest. Eriline südamlik tänu mi-nu arstile dr Viktor Šapovalovile kuldsete käte eest, mis tegid võimatu võimalikuks. Aitäh, andsite mulle tagasi täisväärtusliku elu ja ma võin normaalselt liikuda. Hea, et on olemas sellised professionaalid, kes ei tee mitte üksnes hästi oma tööd, vaid teevad kõikvõi-maliku selleks, et patsient jääks rahule.

TÄNUAVALDUSI

Foto: Erakogu

Müügikohtade eest saadud tulu annetatakse Tartu Ülikooli Kliiniku-mi Lastefondile.

Müüjad on oodatud jõulumüügile pakkuma ennekõike käsitööd, sealhulgas ehteid, kunsti ja keraamikat, raamatuid, küünlaid ning maiustusi ja piparkooke.

Jõulumüük toimub kolmapäeval, 11. detsembril kell 9:00–17:00 ning müügikohti on kokku 20. Jõulumüügi osaluspanus on 70,-, mis annetatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile. Müügikohta saab broneerida 5. detsembrini aadressil kliinikum@kliinikum.ee. Bronee-rides palume kindlasti ära märkida, milliste toodetega on tegu.Kohtumiseni jõulumüügil, et teha koos head!

Kliinikumi ja meditsiiniteaduste valdkonna ühine aastalõpukontsert ja koosviibimine toimub

10. detsembril algusega kell 19:00 V-konverentsikeskuses (Riia 2, Tartu). Kontserdil esineb vokaalansambel Estonian Voices.Kontserdil annab kliinikum üle preemiad nii parimatele kolleegidele kui ka sel aastal doktoritöö kaitsnud kliinikumi töötajatele.Kontserdipileteid saab osta kuni 3. detsembrini L. Puusepa 8 kantseleist, stomatoloogia-, kõrva-, laste- ja psühhiaatriakliinikutest ning meditsiiniteaduste valdkonna dekanaadi sekretäridelt. Pilet maksab 15 eurot, üliõpilastele 8 eurot.Kohtumiseni kontserdil!

Kliinikumi Lehe toimetaja: Helen Kaju, tel 731 9423, e-post: Helen.Kaju@kliinikum.ee trükk: Vali Press, trükiarv 1200 eks.ISSN 1736-1214 (trükis), ISSN 1736-1222 (võrguväljaanne)

12 Kliinikumi Leht november 2019

Oktoobrikuu pildimängu fotol oli medit-siinilinnaku I ehitusjärk. Mis linnas peatus

mammograafia-buss? Vastuse palume saata 10. detsembriks e-postiga aadressile Helen.Kaju@kliinikum.ee või tigu-postiga aadressile Kliinikumi Leht, L. Puusepa 8, 50406 Tartu.Õigesti vastanute vahel loositakse välja Kliinikumi Lehe aastatellimus. Head nuputamist!

Kliinikum kutsub heategevuslikule jõulumüügile!

Aastalõpukontsert

Tartu Ülikooli Kliinikum korraldab 11. detsemb-ril peamaja galeriis jõulumüügi, et haiglas viibi-vad patsiendid ning tiheda töögraafikuga tööta-jad saaksid osta meelepäraseid jõulukaupu.