Kokkuvõte

Kohalikud maksud aastatel 1996 - 2008

2

Kohaliku omavalitsuse olemuse üheks põhinäitajaks, tema esindusorganite otsevalimise ja üldkohustusliku õigusakti andmise õiguse kõrval, on õigus kehtestada kohalikke makse. Seda põhimõtet kinnitavad:.PS paragrahv 157, mis sätestab kohaliku omavalitsuse iseseisva eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus, ning lubab kohalikul omavalitsusel seaduse alusel kehtestada ja koguda kohalikke makse ning panna peale koormisi.EKOH artikkel 9, mis käsitleb kohalike võimuorganite rahalisi vahendid ning sätestab oma 3 punktis, et „Vähemalt osa kohalike võimuorganite rahalistest vahenditest tuleb kohalikest maksudest ja koormistest, mille suuruse nad võivad seadusega lubatud piires ise määrata.“.

KMS (kohalike maksude seadus)

3

21.09.1994 üldpõhimõtted ja loetelu (9 maksu)

01.01.2000 tühistati kohalik tulumaks (8 maksu)

01.07.2002 tühistati isikumaks (7 maksu)

01.02.2003 lisati parkimistasu (8 maksu)

Materjalid

4

Analüüsitakse:Kõiki omavalitsusüksusiAastaid 1996 – 2008Eraldi aastaid 1996, 2003, 2008

KM kogumise statistika

5

KM kogumise statistika

6

Tabel 2Osakaalud

Aasta KOV arv

Kohalikke makse

rakendanud KOV arv

Võimalik rakendada kohalikke

makse

Rakendatud kohalikke

makse

Kohalikke makse

rakendanud KOV osakaal

Rakendatud kohalike maksude osakaal

1996 252 73 9 7 29,4% 88,9%1997 252 69 9 6 27,4% 66,7%1998 252 70 9 6 28,2% 77,8%1999 251 65 9 6 25,9% 66,7%2000 247 61 8 6 24,7% 75,0%2001 247 58 8 6 23,5% 75,0%2002 241 53 7 6 23,3% 75,0%2003 241 57 8 7 23,7% 87,5%2004 241 57 8 6 23,7% 75,0%2005 241 56 8 6 23,2% 75,0%2006 227 58 8 6 25,6% 75,0%2007 227 57 8 5 25,1% 62,5%2008 227 56 8 5 24,7% 62,5%

Keskmiselt 25,2 % 74,0 %

KM kogumise statistika

7

Tabel 3Analüüsi perioodil kogutud kohalikke makse

  1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Linnad 20 24 20 19 18 19 19 18 21 21 22 21 22Vallad 53 40 51 46 43 39 34 39 36 35 36 36 34Kokku 73 64 71 65 61 58 53 57 57 56 58 57 56

 

Linnade osakaal1

60,6%

72,7%

60,6%

57,6%

54,5%

57,6%

57,6%

54,5%

63,6%

63,6%

66,7%

63,6%

66,7%

Valdade osakaal2

27,3%

20,6%

26,3%

23,7%

22,2%

20,1%

17,5%

20,1%

18,6%

18,0%

18,6%

18,6%

17,5%

Osakaal3

32,2%

28,2%

31,3%

28,6%

26,9%

25,6%

23,3%

25,1%

25,1%

24,7%

25,6%

25,1%

24,7%

KM kogumise statistika

8

KM kogumise statistika

9

Osakaal ja kasv Harjumaal

10

Maksukoormus

11

KM maksukoormus el.kohta (kr)

Maksutulude maksukoormus el.kohta (kr)

KM kokku

MT kokku

EA kokku

Maksukoormusekasv kordades 1996 - 2008

4,26 5,403,70

4,70

4,54

Tallinna

linn

Maksukoormus kohalikest maksudest

Maksukoormus

maksutuludest

KM MTEA

kogumaht

1996 96,98 2 642,22 41 462 1 125 9501 747 628

2008 383,45 11 055,57 153 907 4 437 3967 102 314

Kasv 4,0 4,2 3,7 3,9 4,1

Maksukoormus

12

Maksukoormus

13

Riigikontroll

Analüüsis leiti, et peamine põhjus, miks kohalikud maksud ei ole väiksemates omavalitsusüksustes tulufunktsiooni täitnud, seisneb nende kehtestatavate maksude haldamises. Vastavalt kohalike maksude seaduse § 3 lg-le 1 on kohalike maksude maksuhalduriks oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus. Väiksema maksubaasiga kohalikel omavalitsusüksustel läheb eeltoodud sätte rakendamisel enamik maksutulu maksukogumisega seotud kuludeks.

14

Analüüsi koostajaarvates kehtestati kohalike maksude seadus

esialgselt pigem selleks et täita Põhiseadusest ja Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast tulenevaid nõudeid. Tolleks hetkeks polnud kohalike omavalitsuste tulubaas veel välja kujunenud. Analüüsil põhinevat tulude määramist kohalikele omavalitsustele

ei toimunud. Keegi ei teadnud kui palju maksab kohaliku omavalitsemise teostamine tegelikult arvestades ülesandeid mis kohalikele omavalitsustele määrati kohaliku omavalitsuse korralduse ja teiste seadustega. Seda ei teata tänaseni, ka 15 aastat peale kohalike maksude seaduse vastuvõtmist. Kuigi võib arvata et kohalike maksude määramisel vaadati mingil määral ka tulevikku, sest analüüsist näeme maksudest saadava kohaliku tulu kasvu (minimaalset) alles aastast 2003, peale parkimistasu kohaliku maksuna kehtestamist.

15

Kokkuvõtteks

16

tuleb tõdeda, et kohalikud omavalitsused ei ole olnud eriti aktiivsed kohalike maksude kehtestamisel ning kogumisel. Selle põhjuseid on mitmeid ning suur osa nendest seostub praeguse kohalike maksude seadusega kehtestatud regulatsioonidest. Kohalikku maksu ei ole otstarbekas kehtestada, kui selle administreerimine on kallim või võrdne maksust kogutavate vahendite mahuga ning kui puudub vajadus maksualuse valdkonna reguleerimiseks. Samuti juhul kui maksu kehtestamine halvendab kohaliku kogukonna toimetulekut või piirab otstarbetult tema võimalusi. Otsuse konkreetse maksu kohta teeb omavalitsus peale igakülgset analüüsi.

KokkuvõtteksKehtiva kohalike maksude seaduse alusel kehtestatud

maksudest laekuvate vahendite maht ei oma praegu kohalike eelarvete tuludes märkimisväärset osa ning ei taga kohalike omavalitsuste finantsstabiilsust ega kohalike omavalitsuste finantsautonoomia põhimõtete järgimist.Praegusel ajal keskvalitsuse poolt rakendatava

fiskaalpoliitika jätkumisel suureneb pidevalt riiklike eraldiste osa kohalikes eelarvetes ning fiskaalne sõltuvus keskvõimust.

Laiemas plaanis viib see järjest suurema tsentraliseerimiseni nii fiskaalses kui administratiivses mõttes ning demokraatlike juhtimismehhanismide vähenemisele.

17

Kokkuvõtteks

Võrreldes Eesti omavalitsusüksuste partnereid nii Skandinaavias kui lääne Euroopas on meie kohalike omavalitsusüksuste maksutulu kohalikest maksudest kümnetes ja kohati sadades kordades väiksem.

18

KokkuvõtteksTuleb kaaluda praegu riiklike maksudena

kehtivate maksude kohalike maksude hulka arvamist, sh.: Üksikisiku tulumaks osas, mis praegu laekub kohalikku

eelarvesse. Kohalikule omavalitsusele peab seejuures andma võimaluse selle maksu suurust reguleerida (kehtestades esialgu, kuni tava tekkimiseni piiri) 2-3% ulatuses üksikisiku brutotulust nii üles kui allapoole praegust taset.

Maamaks praegusel kujul (tulevikus kinnisvaramaks, kui meie ühiskond on selleks valmis rohkem kui praegu, peale majandussurutise lõppemist). Riiklikud vabastused ja soodustused maamaksu osas tuleb tühistada ning rakendada piirangutega või kaitsealustel maadel riiklikke hüvitisi.

19

KokkuvõtteksKaaluda võiks kohalikele omavalitsusele kohustuse

panemist ettevõtluse arendamise ja soodustamise osas ning sellega seoses mingi kindla osa ettevõtte tulumaksu eraldamist kohaliku maksuna, et võimaldada katta selleks vajaliku infrastruktuuri kapitalikulusid.

(Selle maksu kogumine võiks olla tsentraliseeritud, ning hiljem toimuda ümberjagamine, kuna ettevõtlus on praeguseks regionaalselt väga ebaproportsionaalselt jaotunud)

samal põhjusel peaks kütuseaktsiisilt laekuma kindel osa üleriigilisse tasandusfondi kohalike teede hoiuks.

Nende osade suurus on võimalik välja arvestada, teades et kohalike teede hoiuks vajalike vahendite maht on 1,2-1,5 miljardi krooni piires ning kohalike omavalitsuste varade registris olevate varade amortisatsiooniks vajalik maht ulatub 0,75-1,0 miljardi kroonini

Nende vahendite jaotuse mudeli peaks omavalitsusliidud kokku leppima, ning eraldamine omavalitsustele peaks seejärel toimuma ilma igakordse riigipoolse sekkumiseta.

20