Erika Aland-Vernik

KOHVIPOLLU LEIBRomaan eesti immigrantide

elualgusest Brasiilias

EESTI KIRJANIKE KOOPERATtrV

Kaas: OLEV MIKIVER

Printed in Sweden

@ Copyright Erika Aland-VernikEesti Kirjanike KooperatiivBox 3001,22003 Lund, SwedenWallin & Dalholm Boktrvckeri ABLund 1990

Saateks

Tuleb astuda ajas tagasi kuusktimmend aastat, et j6uda sinna, kusalgab romaani siindmustik: eesti immigrantide raske elualgusI-6una-Ameerikas. Peamiselt nende inimeste eluk?iik, kes toodudUrasiiliasse brasiilia m6isniku kulul ja viidud 56o Paulo sisemaalekohvip6llu tdcilisteks valgete orjadena.

Immigratsiooni hooaeg Brasiiliasse algas kahekiimnenda sa-jandi esimesel veerandil, kui siinsed kohvim6isad vajasid tci<ikiisi.Kohv - see "roheline kuld" - t6otas rikkust, ja mSisnikud olidoI sustanud maksta viiljast sissetoodavate kohvitddliste reisikulud.Sclle ajajiirgu tunnistajana on sdilinud kogukas immigratsiooni-rrrtja Slo Paulo kesklinnas, kust ka teistesse osariikidesse siirdu-rrrrrl immigrandid on liibi kiiinud. Sellesse kohviperioodi tagasi-viralajaid on veel vliga viihe elus. Enamus on manalasse kutsutud.Ncrrde lastest, kes kaasa elanud kohvimdisa-piievi ja sdtinud koh-virn6isa leiba, on saanud vaarisad ja vaaremad.

llrasiilia kui 6nnemaa kuulsus oli j6udnud ka noore Eesti Va-lr:rriigi piiridesse, dratades rdndamise- ja seiklusihasid. L6una-Anrcerika, palmide ja seedrite maa, lubas anda ilusamat, r66msa-rrrirl .ja kergemat elu kui karm kodu. Seal kaugel avaras Brasiilias,iliirvcse suve maal, oli isegi tdiitattidliste ja maatameeste soovunel-rrr:rlcle antud realiseerumise v6imalus. Seda uskudes ja looteslootli ka Eestist pisike panus Brasiilia kohvimdisatele.

Slatuslikult, mitmete t6ikade ja tuulte t6ukel, rebiti inimesedl.ui kivid lahti emamiie ktiljest ja pandi veerema. Just ajal, kuilu'sti llgas oma noore Vabariigi tilesehitustcirid.

M6ndagi saatuslikku ja traagilist oli eestlaste tulekus Brasii-lr:rsst:. Aga kes meist julgeks olla n6uandjaks v6i kohtunikuks?( )rr's vtlimalik programmeerida elu? Rahvaste saatust? Elu tillatabrrrt'itl piievast pdeva. Sest elul nagu merel on salavoolud, midarrrr'rt' ci nde.

1927. aasta paiku v6is eestlasi Brasiilias (S5o Paulos ja Rioskokku arvatud) olla umbes kolm tuhat hinge. Tdna on neid umb-kaudu kakssada.

Ullatusena Brasiilia eestlastele saabus 1938. aastal Eesti Vaba-riigi Valitsuselt kojukutse. Reisikulud seejuures riigi poolt kantud,mida v6is tasuda pikaajalise laenuna. Aga see r6om ja ilus kavat-sus kujunes saatuslikuks. Sest Eesti Vabariigi enese ldhem tulevikoli juba varsti otsustatud suurriikide salalepingu kaudu!

Eesti emigrandid, kes Brasiilias viisteist kuni kaksktimmendaastat elanud, kui raskused juba v6idetud ja majanduslik olukordrahuldav, allusid iikitselt kojuigatsuse v6imsale kdsule, otsustadesk6igest loobuda, mis siin vaevas ja higis kogutud. Korraga oliEesti taas nende siidames, ihus ja hinges. Siinnimaa, millele polev6rdset. Juba aastaid oli kojuigatsus neid vaevanud, nagu puukoipuurinud hinge. Kojuigatsus... see salavOlg siinnimaale, mille nadv6ivad niiiid tasuda!

Nii ruttu kui vdimalik miiiidi kinnisvarad. Onnelikud olid need,kellel see korda liiks. Pisaratega silmis jiiid laevast maha need,kes ei suutnud 6igeks ajaks maja v6i maakrunti miitia.

Kiimmekond peret l?iksid. R66msalt nagu lapsed, h6isates, pahaaimamata - vastu sdjale ja punasele terrorile.

Tundmatu j6ud, tegur "saatus" miingis kaasa ka iihe noorpaarielus, kes Eestist lahkus 1938. aasta l6pul ja Brasiiliasse j6udis1939. aastajaanuaris. Samal ajaperioodil, kui osa siinseid eestlasivalmistusid kauaoodatud taaskohtumisele siinnimaaga!

Tdnaseni on mu meeles s6nad, millega rahvuskaaslased meidteretasid: "Kulla inimesed, mida te ometi siit otsima tulite?! Jajust niiiid, kui meie s6idame tagasi Eestisse!"

M6ne laevast mahaj2iiinud eesti perega arenes mul varsti s6prus.Teistest said kas sama kiila inimesed v6i otse naabrid.

Minul kui uustulnukal oli palju kiisida ja kuulata. Vist seepiirast,et ise olen talupoja tiitar, huvitasid mind eriti jutud kohvim6isaelust. Need, kes kohvim6isast lZibi kiinud, polnud kitsid jutuga.K6igil oli midagi kiviks siidamele j2iiinud. Ka mu mehevanemadolid liihikest aega kohvim6isa leiba scitjnud. Nii et jutustusi

6

kogunes kas v6i kiimne romaani jaoks. Kuulasin suure huviga jarndrkisin meelde. Puhuti miirkisin ka paberile. Sest alati oli m6ttes,ct see osake eesti ajalugu maailmas ei tohiks unustusse vaibuda,nagu poleks seda olnudki!

"Kohvip6llu leib" on koostatud otse rahvuskaaslaste suust ko-gutud materjali p6hjal. Ajal, kui kohvim6isa periood oli jubarnuinseks muutumas.

Kdesolevale romaanile on kohvimdis - vaesemate immigrantidecsimene habitat - aluspinnaks, millel areneb siindmustik: eksooti-line, tragikoomiline, paeluv ja iihtlasi masendav. Kohvip6llulk6rvuti tcicitavate inimtiitipide rassiline ja kultuuriline erinevus,ruga ka tihised r66mud, vaevad ning pettumused on selle kesknerrrotiiv.

Romaani siindmustik tugineb sageli otse faktidele nagu doku-rncnt esitades t6desid. Aga Brasiilia kui maa eksootiline originaal-sus ja rahva kultuur - eurooplasele tillatav ning mSistmatu - onpdhjuseks, kui reaalne selles tundub fiktiivsena ja ajalugu n?iibr r r ii toloogiana.

Santo Andrd' 1989' Autor

1

Oktoobri ilusal ptihapdeval, aastal 1926, seisis eesti kodanik -immigrant Brasiilias - nimega August Reeding tiksi k6rgel mZiel,kust avanes suurepirane vaade kuulsale Barbosa kohvim6isaleParan6 osariigis.

K6ik seisis ta ees nagu maalil: haljad v2iljakud, kohvip66sadpikkade sirgete ridadena paralleelselt iiksteise k6rval, kaugele -kaugele ulatuvad, suur valge hiirrastemaja punase katuse ja uhketerassiga, pisut eemal kolooniaonnid, kirik, kauplus, k6rts ja kal-mistu.

See oli sama mdgi, kus mtitjdunud aasta j6ulu<iril ta oli ldiganudtaskunoaga elavast puust halja kepi, mille teinud kaheks ja pannudkokku: ristiks oma surevale ttitrekesele.

Sellest paevast polnud veel tiiis saanud ainus aastagi, aga ta olielanud vahep2iil iile tunde ja p2ievi, millel terve eluea raskus.

Ometi - tiinu Jumalale - kuigi valu oli alles, see ei tuiganudenam endise teravusega, sest aeg oli pannud haavadele suigutavatvatikorda.

Oli tulnud Brasiiliasse omal soovil ja toodud kohvimdisasse,kus valge orjana triritanud alandlikult koos teiste rahvuskaaslas-tega ja teistelt maadelt tulnud immigrantidega.

Siin algas ja l6ppes ta p6llumeheunelm.Oli oodanud pdeva, mil saaks iira siit. Niiiid aga, kui see v6ima-

lus niiis liihedal, tunnetas seletamatut nukrust. Oli kahju kohvip6l-lust lahkuda. Eriti niiiid, kui see seisis juba rohelistes marjadeshcldena. Kohvip6ld, polnud oma, oli v66ras, aga ikkagi p6ld.

Veel kord valdas p6llumehe poega Reedingut suur igatsus maa-rnulla jdrele, mis ootab ktilvi ja annab l6ikust. Seekord tuliselt jalcckivalt nagu piiikese viimne v6itlus varjudega loojakutunnil. S5oI'aulo linn, kuhu paljude immigrantide lootused olid suunatud, eirrrcelitanud teda praegu. Linn tiihendas talle paratamatust. Ja see

l)aratamatus ta siidamesoovi l6plikku surrna.

Ahastas. Otsis viiljapidsu. Kaalutles v6imalusi. K6ik, mis kuul-dud ja niihtud nende kuude jooksul m6isas, oli pdllumehepojavastu.

Et kohvim6isas polnud viiljavaateid, see olil k6igile selge. Agakui ostaks omaks maalapi ja hakkaks harima? Riiiigiti aga, et isegimaa ostmine siin olla sddrane keeruline viirk ja kahtlane kaup, kus

uustulnuk v6ib kergesti sisse kukkuda. Uks mees miiiib sulle maa'

aga varsti v6ib ilmuda teine mees, kes tiihistab esimese miiiigi-ostu. Teise jiirel voib ilmuda veel kolmas, kes iitleb ja dokumenti-dega kinnitab, et tema on Sige ning ainus peremees.

Reeding m6tles ja arutles. Kaine m6istus tahtis alla suruda

si.idant, aga see oli kiuslik ja vSidutses taas ning taas.

Vaatas 56o Paulo suunas ja mujale i.imbeningi. Seisis miiel kuieremiit, kui kuningas iihegi alamata. Kunagi varem ta elus polnudhorisondi piirid nii uhked ja avarad olnud, kunagi varem polnud

ta silm niiinud nii palju tiihja, asustamata maad. Igihaljas troopikalaotas mded ja orud viilja nagu naine oma keha v6lud, metsik janeitsilik, pakkudes ennast, aga pohjala poeg, ihast haige, ei saanud

anda oma armastust.Kuuldu jiirgi, milline koloss on Brasiilia! Maa nagu omaette

maailm. Reedingule alles v65ras. Ta tunneb hiisti Barbosa kohvi-m6isat. Kdik teised maad, osariigid ja linnad on talle ainult -nimed!

Niigi Sdo Paulo linna lZibi immigrandimaja akende ja l?ibisoidul;

niigi maad s6idul siia kohvimdisse. On niiinud kohviviiljakute6rnvalget 6itsemist ja kiipspunast vilja. Kohviviiljal k6rvuti tci6ta-

des on oppinud tundma vS6raid rahvaid: valgeid, musti, kolla-seid, pruune; asiaate ja eurooplasi; anglosaksi sugu ja ladina rassi

rahvast. See niiputliis kogemusi pole veel maa tundmine.Immigrandimajas kuuldu jargi pidi Parand olema p6llumehe

paradiis, kus viljakandvat mulda ja palju eurooplasi-asujaid, kes

laiaulatuslikult maad harima hakanud.M6isas on kuuldud teisi jutte. Ainult vdike osa Parandst on

asustatud. Utejaanud puha iirgmets ja v6sastik. SAal kohatakse

hulkuvaid lehmakarju kurjade pullidega ja veel enam kardetavaid

l0

seakarju, kes vabalt ringi uidavad. Need sead, kuuldud jutu j2irgi,

Eriti kardetav on aga indio., Brasiilia pZirispoeg, iirgmetsadeasunik, maa t6eline peremees. Uldiselt on teada, et indio ei usaldav66rast. Olles loomuselt arg, ta on alati valmis kaitsma oma kodu,ja kunagi sa ei tea, millal v6i kus on ta vibu ja nool sinule sihitud.On suguharusid, kes vagad, taltsad ja sobralikud v66rale. Agaleidub ka neid, kes on alles kannibalid. Jesuiitide ning nendepappide - misjonZiride - liha on pajas keedetud ja p6levail siitelpraetud.

Palju on olnud m6isas juttu L6una-Brasiiliast, kahest osariigist:Santa Catharina ja Rio Grande do Sul. Sinna on liiinud suurelarvul immigrante-eurooplasi. Belglasi, hollandlasi, sakslasi. Eritipalju viimaseid, kes siiiil on kiilasid asutamas, kolooniaid loomas.Kliima olla sliiil ki.ilmem, soodsam eurooplasele elamiseks, samutikrr p6lluharimiseks. Kes siiiil kiiinud, on ndinud, et paris euroopa-lik elu on algamas kiilade ning viljavZiljadega. Sakslased teavadjrrtustada, et sii2il on ehtsad saksa kiilad, kus pannakse ka must jaiokolaad saksa koolis kiiima ja saksa keelt k6nelema. Jah, sinnal.t-runasse kavatsetakse iimber istutada ttikk Saksamaad ja Euroo-pu1.

Ka Reedingu m6te on lennanud igatsevalt sinna, aga see oniriiinud ainult m6ttelennuks.

Uksikut meest mdel ei t6mba Paran6,, Santa Catharina esa Rio( irande do Sul.

See koik ei ole tema jaoks, asub kdttesaamatus kauguses. Taon ainult vaataja, igatseja, keda silmapiir petab. Onn pole temapoolt. Ta on vdikse riigi, vZihearvulise rahva poeg, kellele laiasrrrrrlilmaski ei anta samu 6igusi mis suurtele ja arvukatele. Saks-lrrsccl loovad kolooniaid, hollandlased ja itaallased samuti. portu-

ll

gallased - maa koloniseerijad - on ammu juba jalad alla saanud

mitmel ttjiialal. Jaapanlastele, kes on vdhen6udlikud, todkad javisad, naeratab kord vastu brasiilia pold ja aed. Neid on palju janad hoiavad iihte.

Aga eestlane? Paar-kolm tuhat inimest ja needki laiali mitmeskohas, kohvim6isates ning linnades. Kus v6ib olla selle peotaie

rahva j6ud? Kas siinnib kord eesti kiila, eesti koloonia Brasiilias?Reeding, lahkudes mdelt, oli vditnud eluaegse kiusatuse. Ta

otsustas p66rata lehekiilje, vastu vdtta see, mis tuleb. Killlap saab

hakkama linnaski. On tal ju mehaaniku elukutse. On sisse seadnudkeskkiitet ja isegi elektriviirki. Saagu mis saab, tulgu mis tuleb,aga nlilga ta oma peret ei j?ita. Saab hakkama eluga, ei karda. Eikarda iiksk6ik millist tcitid, tdnu nendele osavatele ja alandlikku-dele kiitele, mis Looja talle andnud.

Teadis, ta elu on niiiid kindlam ja kergem, aga ka v6rratultvaesem. Uus isik, kellele ta eneses ruumi andnud, ei kasva iialviilja tiiismehek6rguseks, aga ka madala kasvuga v6idakse elada...

Kaks meest olid iisja seisnud miel, kaks isikut, keda elu ei saa

iiheks sulatada - Reeding p6llumees ja Reeding kutsetciciline -n6nda kui elektrivalgust, mis heidab helki linna miitiridele ja ma-jadele, ei saa k6rvutada piiiksevalgusega kasvava p6llu kohal.

Reeding-p6llumees jiii igavesti seisma mdele. Reeding-kutse-tritiline astus alla miielt.

Kodutuse tunne haaras teda likitselt. Tundis piiiivarju puudust.

Juba hakkas sijndima kummalisi kujutlusi, julgeid m6tteid omastmajast kuskil Sdo Paulo linna serval.

Kuskil varjulises paigas, orukaldal v6i m2iekiihmu taga, kuhuei tule avatuulte valjus, vihm ja rahe ei ltiri tiiies hoos ega piiikese

tuli k5rveta.Oma maja peab ta saama, ehitama palehigis, ise oma kiitega

t6stma kivi kivile. Jah, oma maja peab ta saama, kas v6i eluhin-naga!

Rohelise elava hekiga iimbritseb ta oma maja ning loob lilleaia'Kuigi pole siin sireleid, kuningaktibarat, mooni ega murtud sii-dant, on siin ometi imedmad valged liiliad, rammusad piimakan-

l2

nud, roosid, nelgid, kameeliad ning orhideed...T6i taskust vZilja naise kirja, mis tulnud Sdo paulost ja luges

seda:"Mina ja Frau Rittenberg leidsime tcicid rikaste majas. Utirisime

omaette korteri, kokku kahele perele, sest ruumi majas leidub.Tulge aga julgesti meile linna jiirele, sest t6O leidmise lootusi on

at orjata. See hiidaleibKuigi kohvikogumisejiitke see ndrune raha

Meie tiitar Kaissa on suuri rahasid vditnud loteriil. Tal on siiii-rane 6nnelik kdsi, et kohe oskab v6idunumbrid viilja t6mmata.Selleplirast meil, kallis mees, ei tarvitse muretseda nooremate lastepdrast. Kaissa lubab aidata."

Loodetud r66mu asemel muutus Augusti meel iikki kurvaks. Eisuutnud uskuda imedesse. Kiillap kiitused linna kohta olid selleks,ct teda jiirele meelitada. Eriti see, mis cieldud Kaissa kohta. Ritten-bergi eide kavalus, mis muud...

Teab, et Sigismund kiirustab tagant, ning ta lastekari kilkabrCr6must, et saavad varsti linna ema juurde. Ka Endel ja Noora onriromsad. Meelitatud Kaissa suurest 6nnest - v6itudest loteriil.

Samal ajal kui August oli ka Rittenberg saanud oma naiseltkir.ja. Selles k6neldi ja kinnitati sama. Mehed tulgu aga julgestilinna!

See koik oli silmapetteks, oli August kohe lcitinud k2iega. Viilja-rrrcreldud vale meile meestele nagu juustutilkk hiirtele l6ksu meeli-lrrrniseks.

Rittenberg oli aga jiiiinud kindlaks. Utles, et tunneb oma naistjrr tcab, et teda v6ib usaldada. Ka Endelil ja Nooral polnud midagili.'amineku vastu. Nende noored siidamed olid alles v6imelisedrrskuma imedesse.

Iteeding aga m6tles ja kaalutles. Elu oli ta umbusklikuks teinud.Arrmu see oli, vaevalt paar kuud tagasi, kui ta oli saanud linnasttt'iso kirja, Aleksander vasaralt, s6bralt rahvuskaaslaselt, kus riiii-l1iti hoopis teist juttu.

l3

"Elame iiksteist inimest iihesainsas vdikses majas. S6cime savi-

kausist suppiv66rsil, kuigijuuri tiiis kuiiiksteist. R6ikgumik nii h6redaks kulunud, et puhuti vilksatab valget.

K6ik kallimad esemed, mis kellelgi kaasas, nagu uurid, kuldke-tid ja isegi laulatussdrmused, miiiiakse hiida sunnil' Raha on tarvis,

r"si k6hrn6uab igapiievast leiba. Ka hiidas istuvat suguvenda tuleb

aidata.Niiiid siis oleme k6ik iihesugused, sest ka "papapoegadel" on

raha l6ppenud.Vallari Karin mtiiis tiirgi eidele oma veimevaka p6hja - ilusad

linased kangad - et maksta korteri, arsti ja apteegi v6lga. Juhtu-

misi olen kohanud linnas eestlasi, kes otsivad korterit. Liiguvadringi nagu mustlased: iihel seljas kokkupandud raudvoodi, teisel

asernekott, kolmas kannab suurt plekk-kaussi, kus sees keedupo-

tid, pannid ning tassid-taldrikud.Mdisas v6ibolla m6tlete teie, et linnas sddme hii?id ning pare-

mal Arge uni j2imedast vdi peenest, ei

heeringast ega lest e.ga kamajahust, tatra-

v6i odiatangus tidi. Ule terve Mooka turu

leidsime vaid iiheainsa koti kartuleid!Olen siin ka teisest rahvusest

inimest : austerlane, otse Viinisttulnud. I elanud. Meie esimesel

kohtumisel ta kilsis minult otsekohe: "Mida tulite teie, eestlased,

siit Brasiiliast otsima?"Kui ma viivitasin, sest ei osanud kindlat vastust anda, iitles ta,

ja ma ei unusta iial neid s6nu: "Kes Brasiiliasse tulnud, on surnud

hing."Mul oli raske sellest aru saada. Ta selgitas: "S6ber, olen reali-

seerunud mees. Mul on olnud 6nne rohkem kui v6inuks loota'

Olen suutnud t6usta k6rgemale kui ehk oleksin suutnud seda teha

kodumaal. Olen 6nnelikus abielus. Olen hiisti kindlustatud mate-

t4

riaalselt. Mul on kinnisvarad - muuseas olgu cieldud, et abiellusinfOuka brasiillannaga - raha pangas jne. pean teile aga iitlema, etBrasiilias v6ib elada, ja v6ib isegi rikkaks saada. Aga... kui stida-nrehddlt kuulata, siis... Annaksin kullas oma kehakaalu, kui saak-sin tagasi oma endise elu ja Austria. pole siin midagi kodust, eirnaas, vetes ega taevas. K6ik v66ras: loodus, k6ne, elukombed,rusk, rahva hing ja veri.

lnimesed v6ivad ekslikult arvata, et l6unamaalane on r66msaimentaalne ja stiga-ven on nagu magavva tulena miilata ja

SIo Paulo linn on suur sulatispott, kus k6igi maade ning mand-lilc rahvaid ja rasse iiheks sulatatakse.

I{aske, vdga raske oli minul, ja saab olema ka teil see kokkusu-l:rrrrise valu ja tileminek. See on nagu iile surmajoone astumine.

I)ea alati meeles: see on uus maailm, kus valitsevad uued t6ed!( )pi tundma mis siin on vdimalik ja mis v6imata. Lepi paratamatu_st'ga. Selles suures sulatispotis valatakse uut rassi ja rahvast. Siinsiirrrrivad kodanikud mitme protsessi ja ristsugutuse liibi. See onuus sort inimesi.

v{)'l'('

il|.rr;ictc siin k6iki koos ja otse kaegakatsutavas kauguses. Omastk'l*rst on see huvitav vaatepilt ja teatud mdttes kultuuriline rik-krrs. Neile, kes seda oskavad tiihele panna ja hinnata.

Sir vaata eesliks sdimatud lolli portugallast, kes avab pagariiiri,;:r isc ci oska oma nimegi kirjutada. Sageli annab v6lgu I ';cader_rrt'trr" pddle - aga kuu l6pul oskab ta kundede kukrust viimased|,r'rrrritl viilja pigistada. M6ne kuu mtitidudes iiri hakkab 6itsema.l,r portugallane palkab "koolipreili", kes talle kodus 6petab kirja_t,rlrti luiclavajalikuks kirjutamiseks, iiks-kord-thte, liitmist-lahuta-rrrrsr. kurrutamist-jagamist, et vbiks korralikult rehknutti pidada

l5

ja v6laraamatuid kontrollida. Varem oli ta selles tocis usaldanud

kundesid, kes iseoma kiiega v6lad cadernetasse miirkisid.Ei v6i unustada, et portugallased olid esimesed Brasiilia koloni-

seerijad. Ja Portugal valitses sajandeid Brasiilia iile.Itaalia on andnud Brasiiliale palju immigrante, 56o Paulo lin-

nale l6viosa. Nad said vabrikute ning tddstuste loojaiks. Itaaliarahvas on palju m6justanud ning kujundanud siinse rahva m6tte-ning hingelaadi, usku, elukombeid ja t6ekspidamisi. Hingelt tuli-sed, julged, l6busad ja kZirarikkad, l6id nad "Bexiga" - terve

linnaosa, kus sageli k6lab nende laul: Oo bella Itaalia! Santa Luciaja teisi. Pereema, "mamma" kultus on suur ja siidamlikult siiras.

Sedasi void 6ppida tundma paljude rahvaste tarkust ja tdde ning

seda v6rrelda su omaga.Mul oli kord juhus k6nelda hiirjav6itluse iile kellegi auvddrse

hispaania hlirraga. Ta imestas viga, kui titlesin, et minu meelest

hiirjav6itlus on toores, alaarenenud rahva l6bu. See ei peaks eksis-

teerima tdnapdeva kultuurrahva jaoks. Ta imestas ja vaidles vastu,

deldes, et hiirjale see on ilus, sangarlik surm. Tapatallis surm

tuleks talle niikuinii. Vilets surm. Areenil tuleb talle aga uhke

surm. L6puks, me ei tohi unustada, et need hiirjad oma elu on

viiga hiisti elanud. Vliga hiisti toidetud ja hoitud.Kord oli mul isegi juhus tutvuda Egiptusest tulnud noorpaariga.

Mees kandis k6rget iimarat miitsi ja naine oli rikkalikult kalliskivi-dega ehitud. Nende kodus, piirlmutrist viiiksel [maral laual, ndginkullatud kaantega Koraani - Allahi usuliste Piiha Raamatut, midama esimest korda oma elus nligin. Kiusatus oli suur, aga ma eijulgenud seda oma kZitega puudutada.

Selgus, et noorpaar olil kena ja lahke. Kuigi nende ja ka minuportugali keele oskus polnud just kiiduv2idrt, ometi saime kuidagivestelda ja iiksteist m6ista.

Leidsin, et polnud seda "vahemaad", mida olin enesele ette

kujutanud. Inimene on eelk6ige inimene ja koik muu - rahvus,

haridus, usk - on juurdekuuluvad vddrtused.Sageli olen m6telnud selle iile, kui palju v6imalusi on mulle

antud siin Brasiilias ndgemiseks ja 6ppimiseks. 56o Paulo linn on

l6

nagu suur Rahvaste Raamat, mida sa pdevast pZieva loed ja kustsLrl alati on 6ppida.

Ni.iiid hakkad sa sedagi m6istma, mis on 6ige patriotism ja misorr illusioon v6i ainult reklaam."

Nii kSlas pikk ja s6bralikult 6petlik kiri.Reeding pani kokku ja pistis i.imbrikusse tagasi rahvuskaaslase

ki{a. Kohe ndha, et Aleksander Vasar on kirjamees, oskab tiiheleprrrrna ja iitelda. Samuti on ta hAsti edasi andnud oma Austriastlrrlnud s6bra elamusi ja arvamisi 56o Paulo linna kohta. Aga...kirja elu, kirja ilu. Vdib sellest siittida?

Itceding ohkas. Ei joudnud otsusele. Ta m6ttes maadlesid kaksvrrstupidi kiiivat tdde. Hullem lugu veel, et praegu polnudki enamI'lrks vaid kolm: oma naine, rahvuskaaslane ja austerlane. Kedarrt'ist kuskuda?

l.uges uuesti naise kirja. MOte jAi kiuslikult kohale, kus kirjutatihrrissa suurtest v6itudest loteriil. Ei, tema Reeding ei suutnudusktrda imedesse. Andestagu seda temale ttitar ja naine. Andesta,Irrrrrul!

Aga ometi Rittenberg oma perega uskusid. Tema omad lapsedlrndel ja Noora samuti. Oli tema, August, sddrane ainus nagu

l oornAS, kes pidi panema s6rmed Kristuse haavadesse, et uskuda?I'r:ru llittenberg oli kirjas kutsunud oma meest linna ja Sigismund,'r k:rlrclnud milleski. Valmistus r66msalt minekule oma lastekar-1:r1r,rr. Aga Augusti m6ttesse l6id - tulid ja lziksid - hullud kiisimu-',t'rl nlgu kurjad viilgud tumedas taevas, ennustades tormi ja suurt',:rrlrr. "Kaissal sdiirane 6nnelik kdsi..." Need s6nad ei tahtnud, rr;urr luhkuda Reedingu pddst, dhvardades muutuda otse mingiksl,.rrrrrisidccks, mis hakkas teda vaevama.

K rrirrtles oma naist uuesti linnaelanikuna, kus ta koht 6ieti oligi.( )rrrrt'lul kombel tema, August, oli muutnud Linda isiksuse ja elu-',.r:rtusc. Ja 6nnetul kombel ka naine oli muutnud tema elukdigurrrrrl' oigused 6nnele. Mis oli ihaldatud, mis v6etud, oli k6ik maks-trrrl I'olrrud volga. Milline saab olema nende kohtumine linnas?1,.,r,, rurtl clus veel kunagi kohtuvad nagu mees ja naine?

l,.oigclc vaatamata armastas oma naist. Tema eest lliheks s6tta,

l7

liiheks vangi, orjaks kohvim6isat elul6puni...Aga linna ei jookse rutuga! Ootab, kuulab jiirele. Annab ajale

aega. Et ei juhtuks taas sissekukkumine, nagu see oli Brasiiliassetulekuga. V66ras paigas ainult oma silm on kuningas'

Otsus oli tehtud. Tundis kergendust. Siidamesse tuli rahu, ktilmrahuresignatsioon. Oli otsustanud, et teeb kaasa kohvimarjade ko-gumise ja lahkub siit detsembris.

Koju j6udnud, ei rutanud ta majja. Jiii istuma liiveesisele pin-gile, silmad vastu loojenevat piiikest. Esimest korda elus vaatles

seda nagu lahkujat, nagu surijat.Ja nagu surijal mtjcidus veel kord kiiresti ta vaimusilmi ees

tervena see kohvim6isas elatud ainus, eluraske aasta.

2

Otse Sdo Paulo immigratsioonimajast toodi kohale need valgedorjad. Uksteist eesti perekonda. Mehed, naised ja lapsed. Vara-hommikul kiisutati nad suure veoauto juurde, mis oli importeerituduudisasi tol ajal Brasiilias ning kahtlemata k6neles omaniku miljo-ndriseisusest.

Sellesse brasiilia mdisniku toredasse masinasse nad paigutatinagu silgud piitti iiksteise kiilge kiilutuina. Ometi kuulus saatuse

tahtel neile see eesdigus, et nad viidi kohale otseteed, kuna enamikkohvittirilisi s6itsid rongiga sisemaale, kust raudteejaamast tuliveel m6ned rasked kilomeetrid jala k6ndida - kompsud-kotid sel-jas - et j6uda sihtkohta - ettemdiiratud kohvimdisasse.

Piiike seisis juba madalas, kui nad j6udsid Cambaraasse, kuspidi asuma Barbosa kohvim6is, mis neid ootas.

Terve pika piieva olid nad s6itnud, viilja arvatud paari tunnipikkune l6unavaheaeg, mil nad olid v6tnud kehakinnitust immi-gratsioonimajast kaasaantud leivakotist.

Oli s6idetud palju tunde. Kui palju, ei v6inud nad [itelda, sest

kellelgi ei tulnud m6ttessegi seda kiisida. Ka need, kellel uur

l8

laskus v6i randmel, olid unustanud sellele pilku heita. Vastutulevrnaa iillatas ning kohutas neid.

Oli s6idetud punasel tolmusel maanteel tiles mlgedele ja allaorgudesse, lZibistades kord luitunud k6rge rohuga kaetud sdcite,kord lokkavat v6sa, soomaastikku, metsa, kive ja kaljusid. Vastusinerdavatele, uduvines miigedele, mis kaugel ees teretasid, kdrvalscisid ja mrjridusid. Kohati ndhti maantee ddres haletsust dratavaidonnikesi punasest savist seinte ja koltunud rohust katustega. Pu-huti v6idi niiha all orgudes ka suuremaid majaderiihmi, mis v6isidolla ki.ilad v6i koguni linnad. Selle mZigise maastiku k6rgel vaate-vliljal, silmapiiri uhkes avaruses, isegi linn, surutuna kuhugi oru-soppi, v6is paista mciddujale nagu peotAis punavalgeid tikukarbi-kcs i.

Jdrsku nad niigid, et maastik oli muutumas. Ilmusid ndktavaleturnerohelised k6rgetiivelised, kiihara krooniga ilusad mZinnid.I lhked ning imelikud nagu kolossaalsed p2iiksevarjud. Niihti m6ndiiksikut siin-siiZil ja ka metsasalguna koos.

See aga, mida oli oodatud pikisilmi, ei ilmunud.Uks vanemaid naisi - htiiitud Tammiku Triinaks - ei suutnud

crurm alla suruda kibedat pettumust. Ta upitas enese saelauastrrroodustatud pingil ptisti ja peaaegu karjus:

Vaadake, vaadake, inimesed, piievake hakkab loojuma, aga

lxrlde me ei nZiinud!'fitiesti osav6tmatult veeres edasi uhke masin, sest motorist

tcirlis, et tuleb kohusetruult tiiita temale usaldatud iilesanne.Aga see liirmakas rahvas, kes hommikul immigratsioonimajast

l;rhkudes oli visanud pambud selga naerdes ja l66pides, mis olirrt'ndega juhtunud, et nad iikisti n6nda vaikseks olid jiiiinud?

Sce oli, mida silmad igatsesid niiha, aga mis ei ilmunud, ja ntitidrohus nende stidant. See oli, mis tegi nad tummaks. Silmapiiril ei:rirrustki rukki- ega nisup6ldu, ei linanurme ega lilledes kesa! Jas:irirasel maal, kus polnud p6ldu, niitu ega karja ndha, neist v6isidr,r rircla p6llumehed? !

l'.simene p6ld, mida nad niigid, oli kohvipuude v?ili. Ennendhta-rnrrlu, v66ras p6ld.

l9

Too rahutu eelaimdus, mis juba immigratsioonimajast lahkudes

kaasa toodi, oli pikal reisil muutunud kurjaks kahtluseks. Ohtu

eel aga kujunenud valusaks t6eks: maa polnud loodetudmaa.

Selle ldtigi ees mehedki ei suutnud piiiid piisti hoida. Tuli aga

v6idelda perekonna ja saatusekaaslaste nimel' Tuli olla kindel,

otla julge. Sellepiirast oli m6istlikum vaikida kui m6tteid vahe-

tada.Korraga niihti, et piiike oli loojumas. See siindis nii imekiiresti,

nagu liikanuks ndhtamatu kiisi punase palli miie taha peitu.

Samas t6usis teine, telliskivikarva ketas teise mde tagant iiles,

hdmmastavalt suur ja h66guv. Jlii tunne, nagu polekski see kuu,

vaid iisjaloojunud pdike, mis ootamatult muutnud oma igavese

rdnnu suunda ning tulnud tagurpidi tjijle kaela nagu koll - iillatamaja ehmatama.

Ta kerkis ruttu. Juba ta oligi j6udnud m?iepinnalt palmi latva,muutunud kujult pisut vdiksemaks ja ta punane h66gus kahvatu-nud kollakaks, v6tnud kiipse apelsiini viirvi.

M6ni minut veel ja ta seisis tiksikuna ning vabana troopika

taevas maheda, kiiiinlakarva tdiskuuna. Sellest sai pehme, piimjas

troopikadci valgus, millel salav6imu inimeste siidamele.

Rahvas veoautos oli ootamatult kiirarikkaks muutunud.

- Siia meid siis toodi, siia maailma l6ppu, siia pdrgupdhja!

hiiiidis noor naine ahastavalt, surudes imikut vastu rinda.

- Mis meist saab sddrasel maal, kus pole p6ldu ega karja niha.Mis maa see iildse on? Ja muld? Punane nagu verepuru!

- See on Ameerika, osatas Tammiku vanaema' maa, mis pidiandma meile piima ja mett, taevamannat.

- Kole, vastik maa, ma ei taha siia jiiiida! htiiidis noor tiidruknutul. Kas olite hullud, et jiitsite Eesti ilusad kaasikud, kuusikudja miinnikud, kus oli marju, seeni ja 6itsvat kanarbikku? Kas olitepimedad, et ei niiinud kodumaa p6lde, niite ja kesa? KSik siiiil oliilus. Ja siin? Mida ndeme siin? Mida?!

Tiikil ajal oli kuulda ainult naiste nurinat ja hiidaldamist. See

oli nii valus, ja mdjus, et ka lapsed hakkasid nutma.

20

- Isa, miks tulime siia? Kas Eestis polnud hda? julges iikssu uremaid poisse kiisida.

- Eestis oli raske. Oli kitsas.

- Ja siin on lahedam, on parem?Siin pidi olema lahedam ja parem.

Naised karjusid kooris vihaselt vastu:See maa pole kellegi maa! See maa ei k6lba meile!

lleeding katsus naisi lohutada:Ainsa pdevaga inimene ei 6pi tundma maad. Andke aega,

:rrrtlke aega! Me pole veel kohvim6isat niiinudki ja juba m6nitame,kirutne ja s6imame. Kas see aitab?

Kcegi meestest t6i viilja:N2iru riik niiib t6esti see Brasiila olevat. Nagu polekski Amee-

rikl. Ei tiiida immigrantide lootusi.Ka meie ei tiiida tema lootusi.Mis sa sellega rielda tahad?Noh, suur osa meist jiii ju linna. Unustate, et meid toodi siia

rrrl'.i vastutusel ja m6isniku kulul - kohvim6isa tririlisteks. Agarrriiitl rneie ei tahagi minna maale, vaid jiiiime linna nagu suured,,;rksrrtl. Mis aus leping see sddrane siis on?

Sul on oigus. M6lemad pooled on kahjusaajad. Aga suuremah:rlrjrr saajad oleme siiski meie.

Kuidas, mis?llrasiilia m6isnik on p6hjaturikas, v6ib lasta tuua tcidlisi sealt,

I rrst rrga tahab. Aafrikast, Itaaliast, Hispaaniast, Saksast, Austriast,llollrrrrclist ja Jaapanist. Uhes6naga, igalt kontinendilt ja igast il-rrrrh:urlcst. Meie aga kaotasime selle ainsa - kodumaa. Teda ei,rrrrr;r rrrcile keegi enam tagasi.

l:iritli korraga vait, nagu oleks k6igile kurku pandud kivi. Igatiksrrrollt's ornaette, aga k6ikide m6tted jooksid sama rada. Olid nadL,'r1',t'rrrcclselt jAtnud kodumaa? Oli ta olnud nende meelest niilr,rllr'/

lr.orgilc meenus jumalagajiitt. Viimased tunnid kodumaal. Vii-rrr,r',r'rl hctked. Kodurand. Kaugele mahajiiiiva Tallinna tomid. Nad, rlrrl lrru'raaga viilja s6itnud maailmamerele.

2l

Eesti, sinu aiateibad p6letasin maha,soolast silku, haput leiba enam ma ei taha.

S6idan sdbra seltsis niiiid Ameerikasse dra -pisar, dra narri silma kehva kodu piirast!

See laul oli neil alles nagu k6rvus, need s6nad, n6nda selgeltnagu olnuks see eile. Mahajiiiijatele lehvitati kiibaraid ja tasku-

rdtte. Jumalaga Eesti ! Htivasti kartulivabariik! Jumalaga silgusabaja sinine lSss! Meie s6idame l6unasse. Hurraa! Hurraaa!

Oldi L6unas. Kes neist h6iskaks hurraa?

Linnas oli leitud, et tuleb tingimata kaasa viia viina, et mehed

m6isas ei langetaks piiiid ega kaotaks usku. "See on praegu vajali-kum kui leib," oli iitelnud Reeding ja ostnud tihe pudeli. TammikuArtur oli ostnud kaks. Laane Eeduard koguni kolm. Niiiid lastipudelitel ringi kiiia, et t6sta tuju.

Naised pahandasid. Nendele ei meeldinud meeste tuurid pdr-

mugi. Tammiku Triina sai koguni sellega hakkama, et haaras poja

kZiest pudeli ja virutas vdlja maanteele.

- Hull naine, mis sa niitid tegid! hiitidis laitvalt Reeding. Pudel

oli alles tiiis. Su oma poja kalli rahaga ostetud.Ka koik teised mehed nurisesid, avaldades valju protesti Tam-

miku vanaema meeletu teo pdrast. Artur hakkas kahe rusikagataguma seinale, mis eraldas neid motoristist.

Pruun karakulljuuksega mdisavalitseja, kelle i.ilesandeks eestitcicjliste m6isasse toomine, pani jiirsku masina seisma.

K6ik mehed htippasid iiksteise jiirel veoautost v2ilja ja jooksidkallist pudelit otsima.

Ka m6isavalitseja-motorist Tito, kellel polnud aimugi, millejiirele mehed jooksid, hakkas liduma nende kannul.

Paarisaja mehesammu kaugusel masinast lamas pudel tervenakruusasel maanteel. Artur kargas juurde ja t6stis selle maast.

- Poolenisti ttihjaks jooksnud, iitles ta kahetsedes.Tito astus asjalikult juurde. Tal oli ometi Sigus teada, mis kallis

kaotus seisis siiiil pudelis. Haaras pudeli enda kiitte ja viis ninaleligi.

22

- Pinga, iitles ta p6lastavalt ja andis pudeli Tammikule tagasi.Selle haiseva, imeodava vedeliku piirast, mis siinmaal voolab va-halt nagu j6gede vesi, olid need v66rad sundinud ta masinascisma! Milline narrus!

- Pinga, kordas ta. Ja iikisti ta suu venis laiale rcicikavale nae-rrrle, ndidates kaht korrapdraselt asetatud rida terveid hambaid,rrris olid rammusad nagu maisiterad.

' Pinga, i.itlesid mehed muhelevate niigudega. Raisk on siispinga!

Nende tusk oli nagu peoga piihitud.Kuu oli kerkinud k6rgele. Helevalge s66rina seisis see tiksiku

p:rlrrri kohal, mis liikus kergelt tuules kui suleluud.Naised vahtisid taevast ja arutlesid omakeskel.

Kus Suur Vanker? Kus Viiike? Kus P6hjanael?Ega ometi taevas tohi olla teine. Maa vdib, aga taevas mitte.K6rgem see on kui Eestis ja niiib enam kummis.Iri tea, miks see taevas maast siin nii kaugele p6geneb?Sce on k6rgusest, seletas Reedingu abikaasa Linda, kellel oli

r,rlrkcrrr kooliharidust kui teistel naistel.Vaadake, tiihti kukub taevast! htiiidsid drevuses lapsed. Siin

rrls! Slilil teine! Oi kui palju! Vaadake ometi!l'rilrccl aga ei kukkunud, vaid seisid paigal taevas. Maadligi 6hus

1.r t'rrti orgudes vilkus ja pilkus tuhandeid v6i koguni miljoneidt r r lc k i I I ukesi. Troopikacici nagu pilgutanuks oma miljardeid silmi,pur\;rl('s tulesiidemeid vZilja rohust ja p66saist. Kogu ilmaruumrr,rrs rr;rkAtuvat neist 6must h6ljuvaist sddemeist. Mis see kiill v6is,'ll.t )

Vrurlake! Siinsamas! Uks! Teine! Kolmas!l,t'ndab, aga ei v6i ndha, mis ta 6ieti on. Nii viike, nii pisitil-

lrrlr'!)'rrrlt'nrcte tants jatkus otse veoauto kohal. Naiste silmad jiilgisid

rrr rrl rrrrtlich'muga. Lapsed hakkasid kartma. Siis hurjutas Tam-ililr,.il vi|ltilcma:

Noirl. u6id, kes sa s6idad ringi pSlevate silmiga, dra hirmutarrr, rr' 111;lsir S6itke, s6itke siit 2ira, s6itke pdrgusse!

23