Harku Valla TeatajaKOLMAPÄEV, 29. april 2015HARKU VALLA AMETLIK HÄÄLEKANDJA. ILMUB KAKS KORDA KUUS. Lk xXx Xx Lk x

MXx xMeeskonnahingega KOOLIDIREKTOR

Muraste Kooli direktor Priit Jõe peab ennast koos-tööaltiks juhiks, kes väärtustab otsuste langetamisel erine-vate osapoolte kaa-samist ning peab oluliseks kõigi jaoks läbipaistvat ja selget otsust.

Priit Jõe esimesteks tööülesanneteks on kooli arengu-kava täiustamine ja särasilmse ning teotahtelise meeskonna komplek-teerimine. / Fotod : Kady-Ann Sutt Priit Jõe näeb, et Muraste Kool võiks tulevikus olla teistelegi koolidele eeskujuks, kuidas väärtustada looduskeskkonda enda ümber ning rakendada õueõpet ainetundide täiendamisel.

Selle asemel et moosiriiuleid juurde ehitada, võiks inves-teerida korralikku sügavkülma.Harku Valla Teataja

KOLMAPÄEV, 23. september 2015

HARKU VALLA AMETLIK HÄÄLEKANDJA. ILMUB KAKS KORDA KUUS.

JALGPALLIKLUBI TABASALU SUVISEID KÕRGHETKED

Klubi korraldatud jalgpallifestival oli taas edukas; Rootsi suursaadik tunnustas aga klubi poisse tubli soorituse eest Gothia Cupil Rootsis.

TABASALUS AVATAKSE KAKS UUT SÖÖGIKOHTA

Teenuste 2 ärihoones saab varsti hakata jälle einestamas käima, sest seal avavad lähiajal uksed kohvik-bistroo ja spordipubi.

Lk 4KAS PAGULASED VASTU VÕTTA VÕI MITTE?

Harku vallavanem jagas vallalehega, milline on tema seisukoht sõjapõgenike Eestisse vastu võtmise kohta.

Lk 2

Selle asemel et moosiriiuleid juurde ehitada, võiks inves-teerida korralikku sügavkülma.sügavkülma.

ANGELICA UDEKÜLLrestoran Wicca peakokk

Foto

: Lau

ri La

an

T

Lk 6

abasalu aleviku keskosasse jääva Pähkli ja Sarapuu tänava nurk, kust praegu vaatab möödujatele vas-tu võpsik koos

vana ja maha jäetud majaga, saab järgmise aasta suveks endale hoopis uue ja uhkema ilme. Lagunenud maja lam-mutatakse ning kinnistule rajatakse kolmest moodsast ridaelamust koosnev terviklik elukeskkond, mis hakkab kandma nime Pähkli Kodu.

Arendaja esindaja Krist-jan-�or Vähi sõnul sobivad elamud väga hästi noortele lastega peredele, kes soovivad endale Tabasallu uut kodu, kus lisaks ilusale välisilmele oleks mugav ja peresõbralik ning kaasaegne ja valgusküllane siselahendus.

Vajadus uute elamute järeleTabasalusse uute ridaelamute arendusega tegelevas �rmas on neli inimest, kes kõik ela-vad samas piirkonnas ning on seega ümbruse eluvõimalus-tega hästi kursis. „Ma olen ka ise Tabasalu suur fänn ja mu vanemad elavad samuti siin,“ ütles Vähi, kes plaanib ühel päeval ka enda kodumaja just Tabasallu ehitada. Ka arenda-jate sõbrad ja tuttavad on siit ümbruskonnast ning põhili-ne nendeni jõudnud mure on see, et Tabasalu piirkonnast ei ole võtta uusi eluasemeid. „Eriti ei ole just noortele las-tega peredele midagi pakku-da, kelle jaoks on eramaja veel vara ehitama hakata või pole selleks vahendeid, kuid kes sooviksid elada just Tabasa-lus, kus on kõik käe-jala juu-res.“ Vähi tõdes, et nendes mõnedes kortermajades, mis Tabasalus on, leidub vahel harva küll mõni üksik rendi-le antav või müügiks olev korter, kuid need pakkumi-sed lähevad sageli kiiresti ära. Selleks, et piirkonda elama asuda soovijatel oleksid suu-remad valikuvõimalused omale kodupinna valimiseks, otsustaski arendaja rajada Tabasallu uued kaasaegsed ja mugavad pereelamud. Kokku ehitatakse kahe aasta vältel kolm ridaelamut, kus igas on kaheksa läbi kahe korruse paiknevat nelja- ja viietoalist kodu koos tagahooviga. Igale kodule on planeeritud ka kaks hinna sees olevat parkimis-kohta ning oma ainukasutuses olev terass ja tagahoov.

kuppel. Samuti on tulemas kõigi elamute terrassidele välja tõmmatavad sirmid ehk mar-kiisid kas päikese- või vihma-varjuna kasutamiseks. „Kõik majad on planeeritud nii, et õhtupäike paistab tagaterrassi-

le, sest millal sa seal muul ajal ikka istud kui suveõhtuti,“ kõ-neles Vähi.

Ehituseks välja va-litud võidulahendus

kombineeriti kahest parimast võidutööst, milleks osutusid PIN Arhitektid OÜ ja Kauss Arhitektid OÜ tööd. „Ühest

projektist võtsime majade pri-vaatsuse ja siselahenduse ning teisest majade välis- ja tervik-lahenduse,“ ütles Vähi, kelle sõnul töötavad nüüd konkursi võitnud arhitektuuribüroode arhitektid ühiselt usinasti ma-jade täpse lõpplahenduse pro-jekti kallal.

Läbimõeldud terviklahendusVähi sõnul on tema pikaaeg-ne kinnisvaraga tegelemise kogemus näidanud, et kõik teistele rajatav tuleb alati ehitada nii, nagu teeksid

Piirkonna fännid ehitavad TABASALUSSE UUED RIDAELAMUD

Aasta lõpus alusta-takse üle pikkade

aastate Tabasalusse uute ridaelamute ehitamist, millest

esimestesse saavad elanikud sisse

kolida juba järgmi-seks jaanipäevaks.

Konkursitöö tingimu-seks oli valgusküllase elamu kavandamine.

Kes sooviksid elada just Tabasalus, kus on

kõik käe-jala juures.

hinnaga, vaid peame tegema midagi paremini hoopis põhjalikult läbimõeldud ter-viklahendusega.“

Vähi sõnul kajastub see ka nende majade juures kasuta-tavates ehitusmaterjalides, näiteks välisfassaadi juures plaanivad nad kasutada pika-ajalise kestvusega hooldusva-ba tsementkiudplaati, mis teeb elanike elu lihtsamaks,

sest see ei vaja hooldust. Sa-mamoodi on põhjalikult läbi mõeldud maja heliisolatsioon, kus väliste helide tuppa kostu-mise vältimiseks ehitatakse need ridaelamud kivimajade-na koos betoonvahelagedega. Majadel on kolmekordsed pakettaknad ning uuest teh-noloogiast soojustus, mis ai-tavad nii heli sisse kostumise kui ka soojuskadu vastu. „Need on energiasäästliku kontseptsiooniga majad, mis sobivad väga hästi neile, kes tahavad vanast majast ära kolida uuemasse, mis vajab võimalikult vähe hooldust, millel on väiksed küttekulud ja millega on võimalikult vähe muresid,“ tutvustas Vähi rajatavaid elamuid.

Kodu valimiseks varu aegaUue kodu otsijatel, kelles teki-tas rajatavate uute elamute kirjeldus huvi, soovitab Vähi oma kodu valimiseks varuda piisavalt aega ning konsultee-rida kindlasti ka müüjaga täp-semate küsimuste esitamiseks. „Sageli on eestlane sellist tüüpi, et sõidab kohale, vaatab kiirelt üle ning mõtleb, et pilt sai sel-geks, kuid tegelikult võtab see protseduur palju rohkem

aega,“ teab Vähi öel-da enda varasematest kogemustest. „Soovi-tan tulla kohale, kuid suhelda müüjaga ka näost näkku ja tutvu-da pakutavaga põh-

jalikumalt.“ Vähi hinnangul on oma kodu valimine see koht, kus pealiskaudselt suh-tuda ei maksaks, sest kodu ostetakse aastateks. Lisaks kodu ostmiseks investeerita-vale rahale tuleks investeerida ka oma aega just enda jaoks kõige õigema kodu otsimiseks ja valimiseks.

KADY-ANN SUTT

Kombinatsioon võidulahendustestEhitatavate ridaelamute vi-suaalse ilme väljaselgitamiseks korraldas arendaja Pähkli Kodu OÜ tänavu kevadel arhi-tektuurikonkursi. „Alustasime selle ideega talvel ja käisime siis hästi palju vaatamas erinevaid elamuid ning kõik need, millel ei olnud kahelt poolt maja tu-levat suurt valgust, olid hästi pimedad,“ selgitas Vähi, miks üheks konkursitöö tingimu-seks oli valgusküllase elamu kavandamine, kus mõlemast maja küljest tulev valgus pidi kumama läbi kogu elamu. Korteri ühte otsa on kavanda-tud köök ning teise elutuba. Nende vahele on planeeritud trepp, mis need kaks tsooni teineteisest eraldab, ent seda nõnda, et valgus jääb siiski

paistma üle terve korruse. Li-saks tuleb teise korruse trepi kohale katusele loomuliku valguse püüdmiseks valgus-

Kõik teistele raja-tav tuleb alati ehitada

nii, nagu teeksid seda iseendale.

seda iseendale, seejuures kompromisse tegemata. „Kui sa teed justkui endale, siis tahavad seda ka teised ja see on ajas kestev,“ kirjeldas Vähi enda ärimudelit, mida ta ka Pähkli Kodu arendami-sel järgib. „Me soovime ehi-tada läbimõeldud ja parima-te lahendustega tervikut,

kuhu teeme lisaks ka reljeef-se maa planeeringu, haljas-tuse ja korraliku mänguväl-jaku. Lisaks istutame kodude vahele ühesugused hekid, tagamaks tagahoovide pri-vaatsust,“ kirjeldas Vähi eesootavat elamurajooni. „Me ei võistle ehitus�rmade-ga, kes teevad tavaliselt oda-vat toodet, sest meie ei suuda konkureerida nende ehitus-

Kahe aasta vältel ehitatakse kolm ridaelamut, kus igaühes on ka-heksa läbi kahe korruse paikne-vat kodu koos tagahooviga. / Eskiisprojekt: PIN Arhitektid OÜ

Kristjan-Thor Vähi sõnul on nende jaoks väga oluline, et

ehitatavad kodud oleksid valgusküllased ja privaatsed.

/ Eskiisprojekt: PIN Arhitektid OÜ

JALGPALLIKLUBI TABASALU

poisse tubli soorituse eest Gothia Cupil Rootsis.

Lk 4

Kolmapäev, 23. september 20152 Harku Valla Teataja / UUDISED

INTERVJUU HARKU VALLAVANEMAGA:

Pagulaste temaatikast on saamas Euroopa Liidu püsimajäämise proovikivi

Harku vallavanem Kaupo Rätsepp

ütles vallalehele antud intervjuus,

et kuigi ta mõis-tab Süüria sõjapõ-

genike keerulist olukorda, ei toeta

ta nende massi-list paigutamist Euroopasse, s.h

Harku valda.

Kuivõrd oleks saanud Euroopa Liit (EL) Süüria põgenike kriisi ennetada?

Süüria näol on tegemist diktaatorliku ja kor-

rumpeerunud riigiga, kus 2000. aastal ametisse nimeta-tud uuelt presidendilt oodati ning loodeti suuri uuendusi ja reforme, mis viiks nad väl-ja stagnatsioonist ja tagakiu-samisest. Loodetud uuendu-si ja reforme aga ei tulnud ning kasvav sotsiaalne eba-võrdsus, majanduskriis, 1,5 miljonit sõjapõgenikku Iraa-gist viisid Süürias suurte meeleavaldusteni ning 2011. aastal puhkenud kodusõjani.

Pärast Süüria kodusõja puhkemist ei uskunud Euroo-pa Liit, et sellega võiksid kaas-neda täna nähtuvad laiemad tagajärjed ega soovinud ka nende ennetamisega tegeleda. Pigem loodeti, et olukord Süürias stabiliseerub kuidagi.

Tagantjärele on alati lihtsam tark olla ja öelda, et tänase massilise sõjapiirkonnast kau-gematesse riikidesse põgene-mise ennustamiseks olid mär-gid varem juba õhus, kuna väga palju põgeneti algselt lähiriikidesse Jordaaniasse, Türki, Liibanoni ja Iraaki ning sellest tulenevalt oleks võinud Euroopa Liit tänast olukorda enam ette näha ja juba toona teema käsitlusega tõsisemalt tegeleda.

Millisel määral oleks saanud liikmesriikide hoiakut pagulaste vastu võtmisel muuta avatu-maks, kui EL oleks liik-mesriikidega alustanud vastavaid läbirääkimisi oluliselt varem ning sellest tulenevalt oleksid saanud riigid enam aega ka riigisisesteks arutelu-deks ja elanike hoiakute väljaselgitamiseks?

Ma ei usu, et täiendav aeg oleks midagi Euroo-

pa Liidu liikmesriikide läbi-rääkimistel muutnud. Tege-mist on siiski rahvusriikide põhimõtteliste hoiakutega, kes siis poolt ja kes vastu on. Kindlasti ei oleks ka Eesti rah-va enamus oma hoiakut pagu-laste küsimuses muutnud.

Eestlaste seas on teki-tanud teravaid lahkarva-musi, kas potentsiaalselt meile saabuvate põgeni-ke seas oleksid tõelised abivajajatest sõjapõgeni-kud, kus on valdavalt las-tega pered, või tuleksid siia hoopis immigranti-dest paremat elu otsivad täisealised mehed, kelle seas on nii neid, kes võik-sid pigem jääda oma riiki kaitsma, kui ka neid, kes kuuluvad kuritegelikesse rühmitustesse. Millised põgenikud siis ikkagi Eestisse võiksid jõuda?

Enamike põgenike taus-tu püütakse selgeks teha

vestluse tulemusel. Ent sean kahtluse alla, et üksnes selle tulemusel suudetakse eristada

kodusõja eest põgenevad isi-kud neist, kes püüavad nii Euroopasse kui ka Eestisse tulla mõnel muul eesmärgil. Seega on piisavalt põhjust ar-vata, et siia võivad sattuda li-saks tõesti kodusõja eest põge-nevatele isikutele ka kuritegelike organisatsioonide liikmeid.

Kas Eesti peaks Süüria sõjapõgenikud vastu võtma?

Kindlasti on Eesti kee-rulises olukorras. Kuu-

ludes Euroopa Liitu, peaksi-me ühiseid otsuseid austama ja neid järgima. Pagulaste temaat ikast on saamas Euroopa Liidu püsimajäämi-se proovikivi, sest riigid on vastandlikel seisukohtadel pagulaspoliitika osas. Lisaks on lahkarvamused ka riikide siseselt. Ehedaks näiteks ole-me ka meie ise, kus Vabariigi Valitsus kutsub üles solidaar-susele, mõistmisele ja inim-likkusele, leides, et me peak-sime pagulased oma riiki vastu võtma hoolimata sel-lest, et rahva enamus on sel-gelt teist meelt.

Isegi kui Eesti riigijuhid oleksid isiklikult pagulaste vastuvõtmise vastu, oleks neil Euroopa Liidu riikidega laua taga istudes väga keeruline keelduda pagulaste riiki vas-tuvõtmisest, kuna on olemas siiski kartus, et see võib ühel hetkel meie Euroopa Liidu liikmelisuse küsimärgi alla seada. Eriti olukorras, kus Euroopa suurriigid pagulaste jaotamist eest veavad.

Suures pildis Eestil väga määravat rolli Euroopa Liidu pagulaspoliitika kujundamisel kindlasti ei ole.

Euroopa Liit on rahaliselt toetanud pagulaste laagreid Süüria lähiriikides. Ka minu hinnangul on väga oluline koostöö ja kokkulepete saa-vutamine Süüria lähiriikide Jordaania, Türgi ja Liibano-niga, kus asuvad suured põ-genikelaagrid. Nende laagrite toetamine on üks olulisemaid tegevusi ja sellesse peaks veel tõsisemalt suhtuma ja panus-tama.

Mis on need peamised põhjused, miks paljud Eesti omavalitsused ei ole nõus pagulasi enda hal-dusterritooriumile vastu võtma?

Võrreldes Eesti valitsu-sega on omavalitsustel

kindlasti oluliselt lihtsam öelda seda, mida nad tegeli-

kult mõtlevad. Sa-muti peegeldavad kokkuvõttes omava-litsuste seisukohad sealse rahva enamu-

se arvamust. Eestis läbi vii-dud küsitluste põhjal on vä-hemus Eesti elanikest nõus põgenikke Eestisse lubama. Kuigi see Vabariigi Valitsuse-le ei meeldi, siis nii see on ja sellega peab arvestama.

Aga miks ei soovita Süü-ria pagulasi meie lähedu-ses näha?

Minu hinnangul on kõige olulisem kultuu-

riline ja usuline erinevus. Nende usu ja kultuuri integ-reerimine meie kultuuriruu-mi saaks olema väga keeruli-n e . Ü h t l a s i n ä h a k s e võimalikku ohtu meie iga-päevasele julgeolekule ja tur-valisusele, sest kardetakse, et võimalike siia saabuvate pa-gulaste seas on ka kuritegeli-

kuigi samas tuleb endale aru anda, et me oleme nagu ena-mik Euroopast vananev rah-vas, millest tulenevalt ootavad tulevikus ees tõsised väljakut-sed meie majandusele.

Kas liigne tolerants võõraste suhtes võib siis lõpuks viia meie enda rahvusriigi hävimisele?

Ma usun küll. Ma nõus-tun mitmete poolt väl-

jaöelduga, et rahvusriigid tulevikus paratamatult kao-vad, kuid kui see vähegi sõl-tub minust, siis püüan seda hetke edasi lükata.

Julgen väita, mida rohkem inimesi islamimaadest siia saabub, seda ebaturvalise-maks meie elukeskkond muu-tub. Täna on liikmesriigid kokku leppinud valemis, mil-le alusel pagulasi riikide vahel jaotatakse, kuid vaatamata praegu välja öeldud numbri-tele ei tea me tegelikult, kui palju põgenikke Süüriast meie kodumaale tegelikult aja jook-sul saabub. Ja kellelegi ei tule

üllatusena, et enamikul tulija-tel on kuskil veel nende lähe-dasi, kes samuti ühel hetkel võivad soovida tulla nende juurde elama.

Ühtlasi annab see võimalu-se ka kõikvõimalikel terro-rirühmitustel siia imbuda. Kui ühel hetkel toimuvad siin plahvatused ja kon�iktid, siis oleks „huvitav“ näha, kellega siin inimõigustest, humaan-susest jne edasi rääkida oleks? Me jõuaksime siis jällegi usu ja kultuuriliste erinevusteni. Oma liberaalsuse ja demo-kraatlikkusega võime luua pigem olukorra, kus ühel hetkel on islamiriikidest pä-rinevaid põgenikke siin nii palju, et neil avaneb võimalus luua siin ka poliitiline rühmi-tus, ja ei ole välistatud, et ühel hetkel otsustavad nemad meie eest ning me tunneme ennast oma kodumaal vähe-musrahvana.

Nii et eelnevast tule-nevalt ei peaks Sinu kui Harku vallavanema hin-nangul Harku vald enda haldusterritooriumile Süüria sõjapõgenikke vastu võtma?

Ma mõistan Süüria sõja-põgenike rasket olukor-

da, kuid sellist massilist sõja-p õ g e n i k e E u r o o p a s s e paigutamist ma ei toeta. Nagu eelnevalt ütlesin, näen ma ühe võimaliku lahendusena Euroopa Liidu koostööd Süü-ria lähiriikidega pagulaste vastuvõtmisel ja Süüriaga võimalike kokkulepete saavu-tamist sealse kodusõja lõpeta-mise osas, mis aga arvestades ka senised jõupingutusi ei saa lihtne olema.

Küsis KADY-ANN SUTT

Harku vallava-nema Kaupo

Rätsepa hinnangul on

väga oluline koostöö ja

kokkulepete saavuta-

mine Süüria lähiriikidega,

kus asuvad suured põge-

nike laagrid./ Foto:

Kady-Ann Sutt

Kindlasti on Eesti keerulises

olukorras.

Tegemist on siiski rahvusriikide põhi-

mõtteliste hoiakutega.

Nende laagrite toetamine on üks

olulisemaid tegevusi.

kesse rühmitustesse kuuluvaid inimesi.

Ühe ehk kõige sel-gema kon�ikti teki-tab see aga meie sot-siaalsele olukorrale.

Kui me täna ei suuda hoolit-seda kõigi oma inimeste sot-siaalse heaolu eest – ei suur-perede, ei eakate ega väetite eest, kus arvestatav osa ela-nikkonnast elab vaesuse pii-ril, kust me siis nüüd äkki võtame selle võimekuse, et suudame kõikide siia saabu-vate pagulaste heaolu eest seista? Vabariigi Valitsus on öelnud, et me saame pagulas-te vastuvõtmisega hakkama, kuna riigil on võimalik taga-da neile eluks vajalik elamis-pind ja aidata neid töökoha leidmisel. Ent kas irooniliselt võib siis riigilt küsida, et põ-genikke ollakse valmis aita-ma, ent omad vaadaku ise, kuidas hakkama saavad?

Lisaks on küsimus ka meie kui rahvusriigi püsimises,

VÄÄNA-JÕESUUS TOIMUB 3. OKTOOBRIL INFOPÄEV

Kolmapäev, 23. september 2015 UUDISED & VALLAELU / Harku Valla Teataja 3

T ulenevalt eelmise han-kejärgse teehooldusle-pingu perioodi lõppe-

misest kuulutab Harku Vallavalitsus käesoleva aasta lõpus välja hanke Harku val-la teede hooldaja leidmiseks. Hanke võitjaga sõlmitavas lepingus pannakse täpselt paika, milliseid teid tulevane lepingupartner asub hoolda-ma. Nendeks saavad üksnes sellised sõiduteed, mis on kas valla omandis või mille puhul on vallal omanikuga sõlmi-tud leping tee avalikuks kasu-tamiseks.

Aasta lõpuks asja-ajamine korda

Kui Harku vallas asuva tee-kinnistu omanik soovib, et Harku vald tema omandis olevat sõiduteed hooldaks, on omanikul selleks kaks varian-ti. Ühe võimalusena saab ta notariaalse lepingu alusel tee-kinnistu vallale tasuta üle anda. Sellega omanikule min-geid kulutusi ei kaasne. Vastu-pidi – edaspidi ei ole vaja tasu-da enam teekinnistu eest maamaksu.

Kui teeomanik aga oma teest loobuda ei soovi, siis on vallapoolseks tee hooldami-

Kevadest hooldab vald üksnes avalikke teid

Kui sõidutee on eraomandis, ent omanik soovib vallapoolset tee hooldamist, siis tuleb teekinnistu kas vallale üle anda või sõlmida leping tee avalikuks kasu-tamiseks.

nagu tuletõrje-, purgimis- ja prügiveoauto või ehitusmater-jale ja küttepuid toov masin.

Kui omanik soovib vallale teed hooldamiseks üle anda või vastavat lepingut sõlmida, kuid ei tea, kas tema tee vastab esi-tatud nõuetele, siis tasub kind-lasti konsulteerida valla teede- spetsialistiga.

Eramaal teehooldust ei teostata

Senini olid teede hooldamise nimekirjas ka mõned teed, mis asusid eramaal, kuid mida vald siiski hooldas, näiteks mõnin-gate aiandusühistute teed. Ala-tes järgmisest kevadest eramaal

asuvatel teedel vald teehool-dust ei teosta. Juhul, kui oma-nik ei soovi tee hooldamise jätkamiseks teed vallale üle anda või sõlmida lepingut tee avalikuks kasutamiseks, tuleb omanikul edaspidi ise korral-dada kõik tee hooldamisega seotud tööd.

Kui elanikul on ebaselge, kas piirkonnas kasutusel olev sõi-dutee on avalik tee või kuulub eraomandisse, siis on võimalik seda kontrollida kas Harku valla kodulehel olevast kaardi-rakendusest (leitav aadressilt www.harku.ee) või maa-ameti kaardilt. Samuti on teeomandi välja selgitamiseks võimalik pöörduda valla teedespetsialis-ti poole kas telefonil 606 8827 või e-kirja teel aadressil Henry.prits@harku.ee.

KADY-ANN SUTT

Selleks et vald saaks pildil olevat teed hooldada, tuleks hoolitseda selle eest, et üle aia ei ulatuks teele puude ja põõsaste oksi, sest need võivad vigastada hooldusmasina peegleid. / Foto: Henry Prits

Näiteks ei tohi teemaal olla aedu ega väravaid, kivisid ega istutatud hekke või lilli, sest need jäävad teehooldusauto-dele ette ega võimalda neil teed läbida.

Seetõttu lisab vald enda tee-hoolduse nimekirja vaid teed, kus teemaa on piisavalt puhas, et teehoolduse autod sealt läbi pääsevad.

Lisaks teehooldusele peavad vajadusel teele liikuma pääse-ma ka teised suuremad autod,

seks võimalik sõlmida ka leping tee avalikuks kasuta-miseks. Mõlema variandi puhul lisatakse sõidutee val-la teede hooldamise nime-kirja ning edaspidi vald lük-kab nendel teedel lund, teeb vajalikke parandustöid ja kõiki muid hooldamisega

seotud toiminguid. Selleks, et kõik vallas asuvad tee-hooldust vajavad sõiduteed saaksid lepingusse sisse, tu-leb eraomandis olevad sõi-duteed vallale üle anda või sõlmida leping nende avali-kuks kasutamiseks hiljemalt käesoleva aasta lõpuks. Val-

lavalitsus soovi-tab vajalike ette-v a l m i s tu s t e g a alustada esimesel võimalusel, sest

need toimingud võivad aega võtta. Esimese sammuna tuleks pöörduda vallavalit-suse teedespetsialisti poole, kes annab iga konkreetse kinnistu puhul juba täpse-mad juhtnöörid, kuidas protsessiga edasi minna.

Hooldamiseks vastu-võetava tee tingimused

Teehooldust on võimalik teha üksnes nendel sõidutee-del, kus ei ole selleks takistusi.

Võimalik sõlmida ka leping tee avalikuks

kasutamiseks.

Lisatakse sõidutee valla

teede hooldamise nimekirja.

Infopäev toimub nii eesti kui ka vene keeles. Oodatud on kõik huvilised, kellel on küsimusi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise, ehitustegevuse või jäätmemajanduse teemal.

Päeva jooksul tutvustasid erinevad vallavalitsuse töötajad oma töövald-

kondi ja viisid läbi tunde, kus teoreetilised ja praktilised tege-vused üksteist toetasid.

Harku vallavalitsuse haridus-spetsialist Markus Metsaru tutvustas alkoholi tarbimise mõjusid, lastekaitsespetsialistid Helve Keel ja Daire Rahnel rääkisid laste õigustest ning õpilased said ise arutada, kui-das erinevaid lastega seotud olukordi võiks lahendada. Kommunikatsioonijuht Kady-Ann Suti ja ajakirjanik Aule Sageni juhendamisel tuli õpi-lastel lahendada väljakutse ja proovida ise kokku panna aja-leht. Keskkonnaspetsialist Lembe Reimaniga räägiti prü-gist ning lapsed said teadmisi praktiseerida, sorteerides oma päeva jooksul tekkinud prügi. Päeva lõpetas valla kultuuri- ja spordispetsialist Karin Pops,

kes tutvustas valla huvialatege-vuste võimalusi ning õpilased meisterdasid endale rinnasil-did, mis lastele senini elevust tekitavad.

Päevaga rahulÕpilased olid päevaga väga

rahul ja arvasid, et selliseid koolipäevi võiks veelgi olla.

Eredalt jäid meelde praktili-sed tegevused, näiteks ajalehe valmistamine. Õpilased said palju eluks vajalikku mõtte-ainet, näiteks tõid nad välja, kui oluline on tähtaegadest kinnipidamine. Oma õppe-päeva põhjal peavad õpilased tööd vallavalitsuses huvita-vaks ja vahel ka keeruliseks,

näiteks tuleb vajadusel tegut-seda kiiresti.

Ka kool ja õpetajad on tänu-likud mitmekülgse päeva eest. 6. klassi õpetaja Anne Änilase sõnul olid tegevused õppekava toetavad, kuid samas teistsugu-se temaatikaga kui tavapärases tunnis. „Päevast sai häid mõt-teid ka õpetaja, näiteks jätkasi-me lastekaitsespetsialistidelt saadud ideed inimeseõpetuse tundides ja analüüsisime erine-vaid juhtumeid,“ ütles õpetaja Änilane.

Vääna Mõisakooli õpilased veetsid oma õppepäeva valla-majas kooli korraldatud õues- õppe nädala raames. See viidi kooliaasta alguses läbi seose Vääna mõisahoone ehitustöö-de valmimise viibimisega, mis omakorda lükkas edasi kooli mõisahoonesse tagasi kolimist ja koolimaja ruumides õppetöö alustamist. Õuesõppe nädalal toimusid Vääna Mõisakoolis ekskursioonid, õppepäevad ning spordipäev. Tänaseks on Vääna Mõisakool kolinud aga mõisahoonesse tagasi ja jätkab õppetööd juba oma armsas koolimajas.

MAARJA PRUULIVääna Mõisakooli huvijuht-

sotsiaalpedagoog

Vääna Mõisakooli päev Harku vallavalitsusesSeptembri alguses avanes Vääna Mõisakooli vanimatel, 5. ja 6. klassi õpilastel põnev võimalus veeta õppepäev Harku vallavalitsuses.

Harku Vallavalitsus ja Strantum OÜ korralda-vad 3. oktoobril algusega kell 11.00

Vääna-Jõesuu koolimajas Harku valla ühisvee-värgi ja –kanalisatsiooni*, ehitusvaldkonna

ning jäätmemajanduse teemalise infopäeva.

Vääna Mõisakooli lapsed said vallamajas toimunud õppepäeval teiste ülesannete seas proovida ka ajalehe kujundamist. / Foto: Kady-Ann Sutt

*Harku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumistasu hüvitatakse projektipiirkonnas õigustatud isikutele kuni 16.10.2016.

Kompensatsiooni makstakse Harku valla elanikele, kes on olnud registrijärgselt Harku valla elanikud vähemalt ühe aasta. Seega hüvitise saamiseks peab olema rahvastikuregistri andme-te järgselt Harku valla elanik seisuga 16.10.2015 või varem. Harku valla elanikuks registreerimise avaldusi on võimalik täita ka infopäeval kohapeal.

Samuti peab hüvitise saamiseks olema elanikul sõlmitud Strantumiga liitumisleping ning ta peab olema ehitanud oma kinnistul välja trassid. Liitumistasu ühe kinnistu kohta on 384 eurot koos käibemaksuga. Hüvitamise täpsemad tingimused on valla kodulehel.

Asukoht: Hiie tee 21, 76909 Vääna-JõesuuLisainfo: 606 3830, kady-ann.sutt@harku.ee

Kolmapäev, 23. september 20154 Harku Valla Teataja / UUDISED & VALLAELU

Suvel alustas Tennisekes-kus OÜ (varasema ni-mega Viljandi Tennise-

hall OÜ) Tabasalu Spordi- kompleksi taga vallale kuu-luval Staadioni 7 krundil et-tevalmistustöid tennisekes-kuse rajamiseks Tabasallu. Tänaseks on tööd sealmaal, et oktoobri keskel on plaani-tud alustada tennisehalli si-setöödega ning hiljemalt novembri alguses avada hal-li uksed tennisehuvilistele. Vastavalt Tennisekeskus OÜ tehtud kontsessioonihanke pakkumusele on rajatavas tennisehallis esialgu kolm siseväljakut ja ruumiline võimalus laiendada halli veel kahe siseväljakuga. Välisväl-jakuid tuleb plaani kohaselt neli, claytech-kattega välja-kud avatakse tuleval kevadel. Välisväljakud ümbritsetakse muldvallidega, millel on nii tuulekaitse, müratõkke kui ka murutribüünide funkt-sioon. Lisaks tehakse tenni-sekeskuse ette parkla 45 par-kimiskohaga. Tennise- keskuse rajamine läheb ar-vestuslikult kokku maksma 1,56 miljonit eurot, oma õla on plaanide teostamisel alla suurtoetajana pannud töös-tusgaaside müügiga tegelev Airok OÜ.

Õige aeg ja kohtTennisekeskus OÜ on juba

varemgi sarnase projekti ellu viinud. Viljandisse rajatud tennisehall avati 2009. aastal ning sealse tennisekooli käi-vitamine on Tennisekeskus OÜ juhatuse esimehe Mark Orava hinnangul ettevõtmist igati õigustanud. Positiivne kogemus oma kodukandist oli ka ettevõtjale motivat-siooniks osaleda mullu Har-ku Vallavalitsuse läbiviidud kontsessioonihankes ten-nisehalli rajamiseks. „Lähi-piirkonnas ei ole Harjumaal Tallinnast väljaspool sarnas-te kaasaegsete tingimustega tennisekeskusi, kus oleks harrastajatel võimalik tree-nida. Harku vallas tundusid olemas olevat kõik vajalikud eeldused tennisekeskuse ra-jamiseks ja käivitamiseks, seega otsustasime avanenud võimalust kasutada,“ põh-jendas Orav, miks ettevõte lisaks Viljandile ka siin oma tegevusele kanda kinnitada soovib.

Väike, aga tugev klubiEhitatavas tennisekeskuses

hakatakse pakkuma lastele ja noortele, aga ka täiskasvanu-tele tenniseõpet ning käivi-tatakse aktiivne klubiline tegevus, korraldades üritusi ja võistlusi, mis toovad

kokku tennisemängijaid ja -harrastajaid lähemalt ning kaugemaltki. „Meie eesmärk on luua Tabasallu tugev ja ühtehoidev tenniseklubi, mille kasvandikke saaks ehk tulevikus näha Wimbledoni

siin kapid, kuhu nad saavad oma varustuse jätta, et ei peaks kõike alati kaasa võt-ma. Samuti tahame tublima-tele tennisekooli õpilastele anda nimelised kapid,“ tut-vustas tennisehalli rajaja plaane. Eriline on ka see, et

ehkki riietus- ja pesuruumid on meestel ning naistel eral-di, jagavad nad saunaruumi. Orava kogemused näitavad, et saun on suurepärane koht klubiliikmete sotsialiseeri-miseks: „Saunalaval ühes-koos istudes saab läbi klaas-seina taas jälgida mängu- väljakutel toimuvat ning mängu üle arutleda.“ Sauna saab juhtpaneelilt sooja pan-na vastavalt oma soovile iga külastaja ise.

Treeningud juba käivad

Airoki Tennisekeskuse treenerid on oma tööga juba peale hakanud, ehkki halli pääsevad nad ilmselt ok-toobri lõpus. Esialgu käidi lasteaedades ja koolides spordiala tutvustamas, täna-seks on treeningudki alanud, küll esialgu Rannamõisa met-saväljakul. Orav peab oluli-seks, et areng toimuks nii õpi-lastes kui ka õpetajates ning julgustab kõiki tennist proovi-

Septembri lõpus avab pereet-tevõte OÜ Mastercatering lõu-nasöögikoha endistes Osvaldi kohviku ruumides. Oma ole-muselt ongi ettevõtte ühe oma-niku, Kristjan Agafonovi sõnul Tabasalu kohvik-bistroo/peo-saali näol tegemist klassikalise lõunasöögikohaga, mis on külastajatele lõunastamiseks avatud tööpäeviti kell 10–15.

Ettetellimisel saab aga õhtuti ning nädalavahetustel tähista-da kohviku ruumides erine-vaid sündmusi.

„Hakkame kohvikus pak-kuma värskest ja kvaliteetsest toorainest valmistatud lõuna-sööke, seda mõistliku hinna ja kiire teenindusega,“ lubas Agafanov, kelle arvates on Tabasalust just selline klassi-kaline lõunasöögikoht puu-du. Lisaks avatavale koh-vik-bistroole Tabasalus on Mastercateringil kohvik Tal-linnas Lasnamäel ehitusma-terjalide kaupluses Bauhof

ja kohvik-bistroo Laagris Tamro majas.

Samas Teenuste 2 ärihoo-nes endise restorani Manole-te ruumides hakkab aga pea-gi tegutsema pubi, mille uksed plaanib Tabasalu Pleiss OÜ avada oktoobri alguses. Ettevõtte juhatuse liikme Peep Kala sõnul saab uus koht nimega Pleiss oma ole-muselt olema spordipubi, kus näidatakse mitmelt ekraanilt erinevaid spordiülekandeid jalgpallist gol�ni ning paku-takse traditsioonilisi pubi toite ja suupisteid ning täna-vatoitu.

Ettevõtja arvates elab Har-ku vallas väga spordilembeli-ne rahvas, ent puudub siiani pubi stiilis istumiskoht, kus sõpradega üheskoos veeta hiliste tundideni mõnusalt aega spordiülekandeid vaa-dates või nädalavahetuseti ööklubis meelt lahutada. Pleiss pakubki nädalavahe-tuste öötundidel ka elavat muusikat ning DJ-de valitud tantsumuusikat.

Pleiss hakkab olema avatud teisipäevast pühapäevani töö-päevade õhtutel ja nädalava-hetustel pärastlõunast alates.

AULE SAGEN

Peagi avatakse Tabasalus kohvik ja spordipubi

Tabasalu saab peagi kahe koha võrra rikka-maks, kus einestada ja sõprade või perega õhtut veeta – Teenuste 2 äriruumides avavad oma uksed kohvik ja pubi.

Tabasalus Teenuste 2 ärihoones avavad lähiajal uksed kaks uut kohta, kus einestada või õhtul aega veeta. / Foto: Aule Sagen

Alustame miilijook-suga rannamännikus, sellele järgneb orientee-rumine. Vanuseklassid alates alla 8-aastastest. Orienteeruda saab koos vanematega. Starti juha-tab tel nr 5695 7822. Auhinnad Harku Valla-valitsuse poolt.

EDDI TOMBANDTürisalu Spordiklubi

AIROKI TENNISEKESKUS – meie noorte tee Wimbledonile? Oktoobri lõpuks valmib Tabasalu Spordikompleksi kõrvale rajatav tennisehall, selles tegutsema hakkav Tabasalu Tennisekool ootab juba huvilisi.

turniiridel kõrgete kohtade eest võitlemas. Loodame, et laste kaudu jõuab huvi ka vanemateni, ja nii saame inimesi rohkemgi mängu juurde tuua,“ kõneles ka ise tennist mängiv ettevõtja.

Hubane ja kaasaegne keskus

Tennisehalli sisenedes ei võta külastajaid vastu admi-nistraator, sest tegemist on

automaathalliga, kus klubi liikmed saavad juurdepää-su siseruumidesse isiklike kiipkaarti-dega. Keskuse ol-

meruumide lahendused on detailselt läbi mõeldud. Nii visualiseeris Orav sõnadega praegu tühjade müüride vahel halli sisetingimused: seinaorva planeeritud kari-kakapi, vaiksema lounge’i,

mänguväljakutest klaassein-tega eraldatud fuajee, tenni-sepoe ja kohvikunurga ning teise korruse pealtvaatajate rõdu. Riietus- ja pesuruu-mid, saun, jõusaal ning tree-nerite ruumid on aga juba kinnisel alal, kuhu pääsevad oma kaardiga vaid klubiliik-med. „Klubiliikmetele on

ma: „Tennis on peresport – seda saab harrastada pere üheskoos ning väga erinevas vanuses.“ Tenniseõppe ja ten-niseklubi tegevuse kohta leia-vad huvilised juba praegu rohkem teavet keskuse veebi-lehelt www.tennisekeskus.eu.

AULE SAGEN

Tabasalu Spordikompleksi taha on kerkimas tennisehall, mis avatakse hiljemalt novembri alguses. / Eskiisprojekt: arhitektuuribüroo

Proge OÜ, Tarmo MaisteKasvandikke saaks ehk tulevikus näha

Wimbledoni turniiridel.

Tennis on pere- sport – seda

saab harrastada pere üheskoos.

Tennisekeskus OÜ juhatuse liige Mark Orav loodab, et pealtvaatajate rõdul saab tulevikus pöialt hoida turniiridel osalevatele Tabasalu Tennise-

kooli lastele. / Foto: Aule Sagen

TÜRISALU SÜGISLAAT11. oktoobril toimub Keila-Joa Sanatoorse internaatkooli parklas Türisalu sügislaat.

TÜRISALU METSA JOOKSMA!Türisalu Spordiklubi korraldab 11. oktoobril algusega kell 16 Türisalu metsajooksu.Türisalu Külaseltsi kor-

raldataval sügislaadal saab kell 12–14 Keila-Joa Sana-toorse internaatkooli park-las juba traditsiooniliselt müüa oma kraami ja teiste oma osta. Oodatud on aia ja toiduga seotud kaup ja käsitöö. Kartulit ’Vineta’ kilohinnaga 40 senti saab ette tellida Eddi Tomban-dilt telefonil 5695 7822.

EDDI TOMBANDTürisalu Külaselts

Naabervallas Laulas-maa Spa restoranis Wicca peakoka ame-

tit pidav Angelica Udeküll tunnistas, et umbrohud on jõudnud ka Wicca menüüsse ning seepärast on restoran läinud natuke tema nägu – nagu peremees ja koer ikka. „See on lihtsalt üks võimali-kest suundadest toidutege-misel,“ leidis Angelica, kes veel mäletab oma vanaema hapuoblika- või nõgesesuppi keetmas. Vanavanemad olid ju vägagi teadlikud kõigist söödavatest taimedest. Vahe-pealsete kaubandusele kes-kenduvate trendide tõttu

kaugeks jääma hakkavad vanavanemate võimalused ja tarkused tulid Angelica juur-de tagasi, kui ta asus elama Ilmandu külas oma majja ning soetas endale mingil põhjusel ravimtaimede raa-matu. „Siis käisin, raamat käes, mööda krunti ringi ning avastasin ikka ja jälle üllatudes, kui palju kasulikke taimi ma oma maalapilt leida võisin,“ rääkis vanarahva tarkusest lugupidav kokk.

reestatult sügavkülmas, jagades selle jääkuubikuvor-mi abil parajateks portsjoni-teks. Vanakoolimeetodina võib ebaküdooniasektorid panna ka purki suhkruga seisma – suhkur toob siis viljast välja hinnalise mahla. Veel ühe väärtusliku vitamii-nisegu saab kibuvitsamarja-dest, mida ongi metsikuid vilju kõrgelt hindava koka sõnul praegu viimane aeg korjama minna. Kui kuivata-tud kibuvitsamarjadest on hiljem tülikas seemneid

e e ma l d a d a , s i i s hõlpsamalt saab hakkama, kui mar-jad õunamahlaga blenderis purustada ning segu pärast

sõelast läbi hõõruda. „Jällegi saab mahla jääkuubikute vormis külmutada ning talvel on seda mõnus kas või tee sisse panna,“ jagas Angelica nippe, kuidas väärtuslikke vitamiine talveks säilitada.

Küll aga soovitas tervisli-kust toitumisest mõndagi teadev naine süüa värsket kraami selle hooajal nii palju kui võimalik ning talvel tar-bida hoopis keha soojenda-vaid sööke, nagu pajaroad ja supid: „Inimese keha elab loodusega ühes rütmis ning vajab erinevatel aastaaegadel erinevat toitu.“

AULE SAGEN

Kolmapäev, 23. september 2015 VALLAELU / Harku Valla Teataja 5

Peakoka ämm tegi hommikul korviga ringi

ümber saare.

Iga kokk ju otsib tegelikult midagi huvi-tavat, talle ainuomast.

Ebaküdoonia on tegelikult ju põhja-

maade sidrun.

Rahvas tuli kohale oma küla

piiri tagantki!

Arvult kaheksas Alasniidu pereolümpia Traditsiooniliselt toimus augustikuu viimasel pühapäeval Alasniidu pereolümpia, kus eri-nevaid kaasahaaravaid spordi- ja tegevusalasid jagus küll ja rohkemgi veel.

Lastejooksus olid emad-isad ja vanaemad-vanaisad sportlaste suurimad fännid. / Foto: Peeter Teedla

see tänavugi. 30. augustil olid korraldajad juba hommikust peale triksis-traksis, atrakt-sioonid püsti ja rahvas tuli kohale oma küla piiri tagantki!

Igal aastal natuke teistmoodi

Vahest ei ole tarvidust pi-kalt peatuda eriti traditsiooni-listel aladel, nagu neid on mit-mes vanuseklassis mudilaste sprindijooksude ja tõukside võiduajamiste näol, vaid vaa-data, mida uuemat on võrdlus mulluse korraga toonud?

Nii nagu jääb esimene üritus järjest iidsemasse ajalukku, on algusaegade päris pisikesed põnnid juba tublis teismeeas ja eks siis pea ka jooksudis-tantsid kasvama luude-liiges-te-lihaste kasvutempole järele. Veel mõned aastad ja korralik ümber küla krossijooks on

juba asjakohane! Ühtaegu sama ja ikka jälle uus oli üri-tuse avaala, virgutusvõimle-mine. Tseremooniameister Jüri Anepaio pikkis virgutus-võimlemise kava varjamatu ning ohtra huumoriga ning vürtsitas selle sobiliku muusi-kalise taustaga. Puusad lahti, igatahes! Näidisalana said kõik soovijad proovida disc-gol�, õigemini selle lõpuele-menti ehk puttamist ning proovijaid oli palju nii juunio-ride kui ka seenioride hulgast. Lapsevanemate suuremaks kaasamiseks kujunesid selts-konnamängud, mis hea tava kohaselt ei ole aastast aastasse samad, vaid ikka iga kord uued.

Võidurõõmu ja kaotusekurbust

Klassikalistel aladel jätkus võistluspinget ja võidurõõ-

jäävaks teha head toeta-jad-sponsorid, kes igat väi-kest osavõtjat meenega mee-les pidasid ja uhke au-hinnalaua koostasid. Olge südamest tänatud Olerex AS, AS Eesti Telekom, Tabasalu Spordikompleks, Plaan 2 OÜ, Kati Viimne, 4Sport OÜ, Juhani Puukool ja Har-ku Vallavalitsus! Tõenäoliselt kõige napim �niš oli Alasnii-du Koogimeistri konkursil, kus žürii hulk aega patiseisus kõõlus ja alles piinavalt pika kaalumise järel otsuse lange-tas. Selle võistluse õnneliku-mad olid ilmselt pealtvaata-jad, kes žürii kõrval suu magusaks said.

Kordaläinud üritus või-maldab korraldajatel juba praegu optimismiga kutsuda kõiki tuleva aasta augusti viimasel pühapäeval Alasnii-du mänguväljakule – meil on siin lustlik!

ALASNIIDU SELTS

Kui tahta kõik ausalt Agu Sihvka kombel ära rää-kida, tuleb alustada sel-

lest, kuidas me ligemale küm-me aastat tagasi külaseltsi tegime ja peaaegu sellest sa-mast hetkest peale ka iga-aas-tast Alasniidu pereolümpiat korraldanud oleme. Esimese hooga mööda augustikuud ringi rännanud toimumispäev on viimastel aastatel end sisse seadnud augusti viimasele nädalavahetusele, täpsemalt pühapäevale, ning nõnda oli

PEAKOKK ANGELICA: tervislik söök on hooajaline

Umbrohutoidu „maaletooja“ Angelica Udeküll usub, et loodusel on pakkuda meie toidulauale palju maitsvat ja täisväär-tuslikku toitu, mida tarbida hooajale sobival kujul.

Angelica õpetab valmistama

põnevaid roogasid nii naadist kui ka

nõgesest./ Foto: Aule Sagen

Paljud taimed, mis on peenardes perenaistele nuhtluseks – nagu vesivirn – , sobivad tegelikult ka meie toidulauale. / Foto: Aule Sagen

kodulähedasest toorainest. Selleks et head kodumaist kraami ka talvel oleks saada, eelistab Angelica hoidistele sügavkülma: „Ma armastan küll näiteks päris maasika-moosi pannkoogi peal ning ka klassikaline marineeritud kõrvits on talvel prae kõrval väga hea lisand, ent sügavkül-mast võttes saab ju ka talvel praktiliselt sama värskeid vilju kasutada. Selle asemel et moosiriiuleid juurde ehitada, võiks investeerida korralikku sügavkülma.“ Sügavkülmas

saab tema sõnul säilitada enamikke ürte, samuti marju, rabarberit, kuubikutena kõr-vitsat ja isegi õuna, kui seda kasutada küpsetistes. Veel soovitab Angelica taas au sisse tõsta ebaküdoonia – kultuuri, mida tema sõnul on vikatitega maha tõmmatud. „Ebaküdoonia on tegelikult ju põhjamaade sidrun, selle mahl asendab näiteks igasu-gustes salatimarinaadides sidrunit, samuti võib seda kasutada küpsetistes või lisa-da teele,“ rääkis meisterkokk väärimatult tähelepanuta jäänud vitamiinirikkast vil-jast. Ta ise säilitab ebaküdoo-niat köögikombainiga pü-

Inspiratsioon saarerestoranist

Lõpliku tõuke ja julguse umbrohud toiduvalmistami-sel kasutusele võtta sai An-gelica Rootsis ühes maailma tipprestoranis stažeerides. Nimelt oli saarekesel paikne-va pererestorani igapäeva osaks see, et peakoka ämm tegi hommikul korviga ringi ümber saare ning korjas toi-duvalmistamiseks söödavaid taimi. Loomulikult tuli palju toorainet pere kasvuhoonest ning oluline roll oli ka söö-davate lilledega lillepeenar-del. „Kui juba sellisel tasemel restoran kasutab toiduval-

mistamisel metsi-kult kasvavaid tai-mi , s i i s mi ks e i võinuks meie sama teha,“ leidis Ange-lica saarel töötades

oma mõtetele kinnitust. Nii hakkaski ta oma menüüs juurutama umbrohtude ka-sutamist: „Iga kokk ju otsib tegelikult midagi huvitavat, talle ainuomast – mingit teist väljundit, uut toorainet või teistsugust tehnoloogiat.“

Suvemaitsed ja vitamiinid sügavkülma

Tervislikku toitumist õppi-nud kokk on veendunud, et parimad toidud valmivad

mu, aga ka kaotusekurbust, sest osavõtjaid oli palju. Kõi-ge tähtsam, nagu olümpia-mängudel ikka, oli aga osa-võtt ja selle aitasid meelde-

lelahutuslikku lastele ja pealt-vaatajatele, näiteks Rademari koolikaubamaja, batuudid, JJ Streeti tantsutüdrukute show-tants ja erinevad osavusvõist-lused. Turniiri külastas ka Eesti Jalgpalli Liidu projekti „Jalgpall kooli!“ projektijuht Teet Allas, kes võttis noortelt mängumeestelt staadioni-intervjuusid.

Turniiri korraldajatena on ikka mõnus kuulda küll, kui osalenud lapsed ja treenerid ütlevad, et see on parim tur-niir, kus nad on osalenud.

Palju lahedaid pilte ja video-klippe leiab Jalgpallifestivali Facebooki-lehelt ja veebilehelt www.jalgpallifestival.ee.

Täname Jalgpallifestivali toetajaid: Rademar, Actual Print, Extrahaus, Metus, Ta-basalu Ühisgümnaasium, Harkujärve Põhikool, JJ Street, Tallegg, Warren Safety, Bliss, Harku Vallavalitsus, Sisekaitseakadeemia, Ta-

Rootsi suursaadik Eestis, Anders Ljunggren, tunnustas Tabasalu jalgpallipoisse ja treenereid suurepärase esituse eest ning soovis tulevikuks edu. / Foto: Indrek Anepaio

Sügisandide näitus-degusteeri-misel on alati olnud põnevaid

üllatusi. / Foto: Aule Sagen

Kolmapäev, 23. september 20156 Harku Valla Teataja / VALLAELU & TEATED

Lapsed ja treenerid ütlevad,

et see on parim turniir.

J algpalliklubi Tabasalu korraldas 20.–23. augustil juba traditsioonilise Ra-

demari Jalgpallifestivali Ta-basalus. Tänavu võttis nelja päeva jooksul peetud seitsme vanusegrupi jalgpalliturniiri-dest osa juba ligi 1000 last kok-ku 60 võistkonnast. Sportlikult tugeval turniiril osales festivalil esmakordselt külalisvõistkond Soome ühest tippklubist HJK. Koju õnnestus meil jätta kahe vanusegrupi võit seitsmest – 2002. ja 2005. a sündinud pois-te vanusegrupis.

Parimaid autasustati karika-te, Rademari ja Talleggi auhin-dadega ning kõigile lastele anti mälestuseks diplom. Auhinna-tud said ka parimad lastevane-matest fännklubid.

Jalgpall ja meele-lahutus koos

Rademari Jalgpallifestivalil on pingeliste jalgpallimängu-de kõrval ka palju muud mee-

basalu Spordikompleks, Ta-basalu Spordiklubi, Drooni-teenused, Avallone.

Suursaadiku vastuvõtt jalgpallipoistele

Mäletatavasti võitsid JK Ta-basalu poisid mai lõpus peetud Kotkas Cupil võistlusreisi maa-ilma suurimale noorte jalgpal-liturniirile Gothia Cupile Rootsi Göteborgi, kus nad võitsid B-�naali karika.

Saavutus oli sedavõrd suur, et Rootsi suursaadik Eestis, An-ders Ljunggren, SKF Eesti OÜ tegevdirektor Elev Eks ja tema kolleegid korraldasid poiste saavutuse tunnustuseks 31. augusti õhtul Tabasalus vastu-võtu. Vastuvõtul osalesid veel Harku vallavanem Kaupo Rätsepp, Eesti-Rootsi Kau-banduskoja inimesed, jalgpal-liklubi Tabasalu juhid, treene-rid Risto Sarapik ja Martin Tšegodajev ning paljud lapse-vanemad. Vastuvõtul said poi-sid suursaadikult rinda aumär-gid, pidasime kõnesid ning tutvustasime suursaadikule ja SKF Eesti inimestele meie klu-bi ja valda.

JK TABASALU

M ängisime 28 võist-luspäeval – 6. augus-tist kuni 10. sep-

tembrini – 27 osalejaga Adra kunstmuru-, Ilmandu kunst-muru-, Rannamõisa asfaldi-, Suurupi saviliiva-, Saku asfal-di- ja Tallinna saviliivaväljaku-tel kahe eduseti võiduni 70 võistluskohtumist sulandsor-timises. Turniiri pikim sett hõlmas 18 geimi, pikim mõõ-detud punkt hõlmas aga 37 lööki. Kui enamik võistluspäe-vi püsisid väljakud kuivana, siis lõpu poole sai Rannamõisa Metsa tenniseväljakul mängi-da ka veetennist. Harku valla tennise 2015. a meistrid välis-tingimustes on naisüksikmän-gus Kristiina Koel, meesüksik-mängus kalmer:piiskop(toim.: isikunimega Kalmer Piiskop), naispaarismängus Kaie Kree ja Külli Toots, meespaarismängus Oliver Kotkas ja Per Lindberg ning segapaarismängus Külli Toots ja Rainer Sutt.

Õppimiseks parim viisVõistluste vältel analüüsisi-

me üksteise oskusi ning and-sime üksteisele nõu. Parenda-tud said nii servid kui ka

1. oktoobril on rahvusvahe-line eakate päev, mida tähista-takse Harku vallas juba tradit-siooniliselt sügisandide näitus-degusteerimisega. Sel-leks, et teie enda välja mõeldud või emade-vanaemade päran-datud retseptid jõuaksid roh-kemate huvilisteni, tooge 1. oktoobril eakate päevakesku-sesse midagi, mille olete ise valmistanud. Oma eksponaadi juurde lisage silt enda nimega ning millega on tegu. Kui teil on olemas ka selle toidu ret-sept, lisage palun seegi. Eelne-vatel aastatel on meie toimeka-te eakate valmistatud erinevate hoidiste, kompottide, kookide

lähenemislöögid, samuti ko-hendasime reketi hoiet. Valu puhul mõnes kehapiirkonnas tuleb aga mängides kasutada tasakaalustavalt teisi kehaosi, et ka valulik piirkond koha-neks. Kui paarismängu part-neriks on algaja, tuleb lasta ka

temal palli lüüa, ent ise olla alati valmis seda tegema vas-tastele võimalikult ebamuga-valt. Analüüsida aitavad ka üles võetud videod paljudest mängudest.

Meistrivõistlus oli enamat kui mängud

Lisaks päristennisele mängi-sime kahel päeval Adra külas keskuse Tähevärav platsile märgitud miniväljakutel aerutennist, millest esimesel olid süsteemis kahe eduseti võiduni veerandtunnised paarismängud, teisel 12-mi-nutised üksikmängud. Teh-tud katsed näitasid, et edaspi-di oleme võimelised korral-

ja pirukate retseptid pakkunud alati midagi uut, mida järgmi-sel sügishooajal ise katsetada.

Näitus-degusteerimine „Maitseelamused sügisandi-dest“ toimub 1. oktoobril kell 12.30–15.00 Tabasalus Eakate päevakeskuses (Teenuste 2). Oma asjad saab viia päevakes-kusesse samal päeval, s.o 1. oktoobril kell 10.00–11.30 (tel 603 2171).

Parimatele maitseelamuste pakkujatele on Harku Valla-valitsuse poolt ka auhinnad.

TIIA SPITSÕNsotsiaal- ja tervishoiu-

osakonna juhataja

1000 noorjalgpallurit ja Rootsi suursaadik Tabasalus

Jalgpalliklubi Tabasalu võtab kokku oma su-vised suursündmused, mis on toonud neile teenitud tunnustust.

HaVaTeMeV Vägi 2015

Septembri keskpaigaks said ühele poole turniirid Harku valla tennise meistrivõistlustel välis-tingimustes ning selgusid valla parimad tennisistid.

dama ilma ajalise piiranguta ka Harku valla meistrivõist-lusi aerutennises.

4. septembril seiklesime pimedas Harku alevikus, ot-sides teiste osalejate pandud punkte ja lahendades ülesan-deid, millest osa oli seotud Harku tennisega. 13. sep-tembril matkasime Tõlinõm-me rabas, millele järgnes Ad-ras lisaks saunatamisele keskuse Tähevärav eestveda-ja Margus Aru hingestava vabanemisega lõpetamine. Osalejad said endale tänuks osalemise eest valida Harku valla sümboolikaga hiiremat-te, Tabasalu Spordikeskuse kinkekaarte ja sokipartner SUVA postiülema töötõendi-ga sokke, kõigile oli diplom.

Mängude üksikasjalikud tulemused statistikaga, pil-did, videod jm on nähtaval internetis ning nendeni jõuab juuresoleval pildil ole-vat QR-koodi kasutades. Järgmised Harku valla ten-nise 2015. a meistrivõistlu-sed on sisetingimustes käes-oleva aasta lõpukuudel.

kalmer:piiskopHaVaTeMeV-i korraldaja

Sügisandide näitus eakate päevalRahvusvahelisel eaka-te päeval saab Eakate päevakeskuses näidata ja nautida hõrgutisi sügisandidest.

Harku valla tennise 2015. aasta värsked meistrid. / Kollaaž: kalmer:piiskop

Analüüsisime üksteise oskusi

ning andsime üksteisele nõu.

Harku Vallavalitus teatab:

■ Vastavalt Harku valla ehitusmääruse § 9 lõikele 1 annab Harku Vallavalitsus teada, et vallavalitsusele on esitatud de-tailplaneeringu algatamise taotlus:

Rannamõisa külas, Kuuseoksa (19801:002:2202; 4573 m²) ja Nurme maaüksustele. Taotluse kohaselt soovitakse liita Kuuseok-sa ning Nurme maaüksused ja jagada 3 elamumaa krundiks.

Tabasalu alevikus, Peetri (19801:002:0101, 12,28 ha) maa-üksusele. Taotluse kohaselt on Peetri detailplaneeringu koosta-mise eesmärk planeeringu maa-ala sihtotstarbe muutmine vasta-valt Harku valla üldplaneeringule ning planeeringuala kruntideks jagamine ning liikluslahenduse andmine. Planeeringuala jagatak-se 27 krundiks, millest 5,6 ha on planeeritud üldkasutatava maa sihtotstarbega, 5,4 ha elamumaa sihtotstarbega, 1,2 ha transpor-dimaa ning 402 m2 ärimaa sihtotstarbega. Üksikelamukrundid on kavandatud suurusega 1500 m2 ning ridaelamukrundid suurusega ~5000 m2.

Harku Vallavalitsus on võtnud taotlused menetlusse, millega ot-sustatakse planeeringute algatamine või algatamata jätmine.

■ Harku Vallavalitsuse nimekomisjoni eelteatedHarku Vallavalitsus teatab:

Harku Vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku mää-rata kohanimed järgmistele maaüksustele:

1. Suurupi külas seni ametliku nimeta teele nimeks Erika tee, 2. Kütke külas seni ametliku nimeta teele nimeks Kulbi tee.Vastavalt kohanimeseaduse § 6 lõikele 8 teavitatakse avalikkust

käesolevast kohanime määramise eelnõust. Eelteade kohanime määramise kohta avalikustatakse 23. septembri 2015 ajalehes ,,Harku Valla Teataja“ ja Harku valla veebilehel.

Eelteadete lisadega saate tutvuda Harku vallamajas.Õigusaktid: Kohanimeseadus: www.riigiteataja.ee/

akt/13316388

■ Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhti-missüsteemi seaduse § 35 lg 6 teatame:

Harku Vallavolikogu 27. august 2015 otsuse nr 94 „Ta-basalu alevikus Lasteaia tn 2c, Lasteaia tn 4, Lasteaia tn 6, Lasteaia tn 8 ja Lasteaia tänav L2 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine” vastuvõtmisest. Planeeritava ca 1,1 ha suuruse ala moodustavad Tabasalu alevikus Laste-aia tn 2c (katastritunnus 19801:002:1758), Lasteaia tn 4 (ka-tastritunnus 19801:002:0973), Lasteaia tn 6 (katastritunnus, 19801:002:0972), Lasteaia tn 8 (katastritunnus 19801:002:0971) ja Lasteaia tänav L2 (katastritunnus 19801:002:0974) maaüksu-sed ning nende lähiala. Planeeringuala asub Tabasalu alevikus, piirnedes lääneküljest korterelamuga, lõunaküljest korterelamu ja lasteaiaga ning ida- ja põhjaküljest eramutega. Detailplanee-ringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused ka-vandada planeeritavale alale 2 kortermaja krunti ning määrata kummalegi krundile ehitusõigus kuni 12 korteriga korterelamu rajamiseks koos äri ja büroopindadega. Lisaks lahendada vee-ressursi ja tehnovõrkudega varustamine, juurdepääs, parkimine ja liikluskorraldus. Samuti kavandada avalik haljasala ja kerg-liiklustee harjumuspäraste radade kasutamiseks. Detailplanee-ringu koostamise korraldaja on Harku Vallavalitsus (Kallaste tn 12, Tabasalu) ja kehtestaja Harku Vallavolikogu (Kallaste nt 12, Tabasalu). Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna planeeringu lahenduse kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid olulisi negatiivseid mõjusid keskkonnamõju hindamise ja kesk-konnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes.

Otsusega on võimalik tutvuda Harku Vallavalitsuses tööpäe-viti tööajal või elektroonilise dokumendiregistri vahendusel aadressil www.harku.ee

Kolmapäev, 23. september 2015 TEATED / Harku Valla Teataja 7

n Ehitus ja remonttööd, ka väiksema-mahulised tööd. Tel 5660 7554, janek@janelldisain.ee

n Vanametalli kokkuost, konteinerite tellimine ja transporditeenus. Metalli-veoks võimalik kasutada tasuta järelhaa-gist. Asume Tutermaal, tel 678 2055

n Korstnapühkija ja pottsepa litsensee-ritud teenused, küttekollete kontroll, remont ja ehitus. Akti väljastamine kindlustusseltside jaoks. Tel 5690 0686

n Kogenud puuhooldajad teostavad ohtlike puude raiet, puude ja hekkide hoolduslõikust. SOODSAD HINNAD. Tel 5626 3857

n Pakume vaipade ja pehme mööbli keemilist puhastust. Tel. 5888 0999, info@vanastuueks.ee

n Aastaringne fekaalivedu ja kuni 10m3 kogumismahutite tühjendamine. OÜ Norringsen. Tel 5662 1300

n Põllu-, kompost- ja haljastusmuld, liiv, killustik jm. Väikeveod kalluriga. Tel 501 5992

Soovin üürida maja/osa Tallinnast Türisaluni, tel 5697 8434

n Väljaõppinud puudelangetaja teostab ohtlike puude ja okste raiet. Tööd teen tõstuki ja köistehnikaga. Kändude freesimine ja okste äravedu. Puude üldseisundi hindamine ja konsultatsioon tasuta. Tel 513 3458, www.ohtlikpuu.ee

n Teostame kruntide raie kompleks-teenust: raietööd, materjali kokkuvedu, kändude juurimine/freesimine, jäätmete hakkimine, okste ja kändude äravedu. Tel 513 3458, www.ohtlikpuu.ee

n Korstnapühkija teenused ja eks-perthinnangud. OÜ Potipoiss 5807 2581; info@potipoiss.ee

n LIIV, KILLUSTIK, MULD veoga. Tel 507 9362

n Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo kliendid soovivad osta kinnisvara Tallinna lähipiirkonnas. Info ja hindamine tasuta! kadri@raid.ee, tel: 5661 1103 Kadri Allaste

n Müüa soodsalt täitepinnast, sõelutud ja sõelumata mulda. Transpordivõimalus. Tel 5656 4103

n Lammutustööd koos äraveoga, samas pakume ka ehitustöid. Renno: ik.hk@mail.ee, 5671 1718

n Ostan Teie seisva või mitte töötava auto, võib pakkuda ka tehnilise ülevaatu-

seta. Pakkuda võib kõike! Renno: ik.hk@mail.ee, 5671 1718

n Pottsepatööd ja korstnapühkimistee-nus. Uute küttekehade ehitus ja vanade remont. 8-aastane töökogemus ja kutsetunnistus. Tel: 5690 3327

Teostan eramute ehitust, sh puitkarkassmajad, vundamendid, katused, sisesaunad jm. Pika-ajaline töökogemus garanteerib kvaliteetse töö. Tel 5608 2352

n AB TAVA OÜ teostab arhitektuurseid ehitusprojekte ning hoonete tagantjärgi seadustamisi. info@abtava.ee; 5817 1894

n Ehitusluba. Kasutusluba. info@arhi-tektjainsener.com, 522 0023, Mikk

n TÄNAVAKIVI PAIGALDUS JA MÜÜK, AE-DADE EHITUS, HALJASTUS JA ASFALTEE-RIMINE. www.kivivennad.ee, 551 9855, 558 8842, henno.piirme@gmail.com

n Ostan 1-2-toalise korteri Tallinnas või Tallinna lähedal. Tel 5618 6948

n Korralikult laagerdunud HOBUSE-SÕNNIK saepuruga. Hind 2,5 eur 30 L kott. Harku ja Keila vallas transport TASUTA. 5811 7351

n Katlamajade ehitus ja hooldus. Katlatööd OÜ. Tel 514 8899

n Fekaalivedu kuni 10 m3. Tel 5307 6766

n Liidame Sinu kinnistu ÜVK-trassidega, santehnilised sisetööd, veemõõdusõl-mede montaaž, puistematerjalide müük. Liitumisprojektide koostamine, geodee-tilised mõõtetööd. 5850 4300

n Pikaajaliste kogemustega pottsepp ehitab ja remondib ahjusid, pliite, soemüüre, kaminaid. Tel 5398 7996

n Teostan san-tehnilisi ja pisi-remont-töid. 503 8313, juhan.haavasalu@gmail.com

Teated

Väljaandja: Harku Vallavalitsus, Kallaste tn 12, Tabasalu 76901, Harju maakond, tel 600 3848,faks 600 3854Toimetus: tel 606 3830Kady-Ann Sutt

Harku Valla Teataja

ID 262418 g CO2

Vallaleht ilmub iga kuu teisel ja neljandal kol-mapäeval (v.a aprillis, juunis, juulis, detsembris). Harku Valla Teataja kanne toimub kolme tööpäeva vältel alates vallalehe ilmumispäevast. Kaastööd ja kuulutused palume saata hiljemalt ilmumiseelse nädala esmaspäevaks. Toimetusel on avaldamisel õigus kaastöid lühendada ja redigeerida. Vallale-hes avaldamiseks saadetud reklaamidele toimetus keelekorrektuuri ei teosta. Harku Valla Teatajas ilmunud artiklite/uudiste/kajastuste refereerimine on lubatud vaid toimetuse kirjalikul loal.

Aule Sagen Reklaam ja müük: vallaleht@harku.eeArtiklid ja kaastööd saata: vallaleht@harku.eeKoduleht: www.harku.eeKujundus: Liisi ElkenTrükk: AS Kroonpress

võtab vastu uusi õpilasi kuni V klassini.

TABASALU MUUSIKAKOOLI

KUNSTIKLASS

Kunstiklassi õpetaja: Mari Mesilane, tel. 501 0050

Õppetöö toimub kaks korda nädalas.Avalduse saab täita kodulehelt:www.tabasalumuusikakool.ee/kunstiklass

REKLAAMI VÕI KUULUTUSE TELLIMINE

e-post vallaleht@harku.ee

telefon 606 3830

3. OKTOOBERVANAMÕISA VABAÕHUKESKUSES, ALGUSEGA KELL 11:00

Kõik oodatud oma õuntega Vanamõisa vabaõhukeskusesse, kohal Triinu õunamahla kombain

Info

: ww

w.v

abaõ

huke

skus

.ee

Pile

t 2 €

| La

stel

e ta

suta

Võta kaasa oma taara ja naudi sügisest ilma koos oma õuntest tehtud värske mahlaga. ÜHE LIITRI TEGEMINE MAKSAB 0,25€

NB! Sordid martsipan ja valge klaar ei sobi mahla tegemiseks!Et ei peaks mahlategemise järjekorras seisma, REGISTREERI ennast

eelnevalt vabaohukeskus@kodukyla.ee

Laadal müügil käsitöö, istikud, sügisesed aiasaadused ja palju muudOotame kauplema talu- ja mahekaubaga, käsitööga ja kirbuturu alale sellega, mis kodus üle jäänud. Kauplejate registreerimine

müügipindadele kuni 30.09 www.vabaõhukeskus.ee

100 KG ÕUNU 50 L MAHLA 20 MINUTIGA

Vanamõisa sügislaatõunamahlasimman&

12.30 Teatrietendus lastele

13.30 NUKKER KUKEKE11.00-16.30 Avatud lasteala - mängud,

võistlused lastele

Tööleasumine esimesel võimalusel.

Avaldus ja CV palume saata e-posti aadressile

info@teelahkme.ee

Ootame oma meeskonda

ÕPETAJAT (1,0 kohaga) võiÕPETAJA

ASSISTENTI

õpetaja-abile (1,0 koormus).

Lisainfo telefonil 6032211 või

juhataja@tibutare.edu.ee

Tabasalu lasteaed Tibutare

pakub ajutist tööd

Tööleasumise aeg sobivuse korral

koheselt

Eesmärgiks Naistetantsupidu 2, 2016 Jõgeval.

Trennid esmaspäeva õhtuti Tabasalu kooli aulas.

Tantsuselts As-Sa naisrahvatantsurühm HELE võtab vastu uusi tantsijaid.

Tule ja Sa ei kahetse!

Anna oma soovist teada assatants@gmail.com, või tel. 5040565 Astrid

IVO LUKK+372 507 6973

Kui soovid osta või müüa kinnisvara, siis võta minuga julgelt ühendust!

SINU KOHALIK HARKU VALLAKINNISVARAMAAKLER!

ivo.lukk@remax.ee

www.remax.ee

®

Majamajandus OÜmajamajandus@gmail.com5620 4202

MAJA MAJANDUSKortermajade haldamine

alates lukkude õlitamisest kuni raamatupidamiseni ja renoveerimise korraldamiseni.

JUMALATEENISTUSEDHARKUJÄRVE KIRIKUS

IGAL PÜHAPÄEVAL kell 17.00

Õpetaja Avo ÜprusTel: 502 0857

www.inglitiib.eu

NÄGEMISE KONTROLL8. oktoobril kell 10.00Tabasalu eakate päevakeskuses

• silmarõhu mõõtmine• kuivasilma test• prillide müük• prillide pisiremont• optilised päikeseprillid

INFO ja registreerimine telefonil 603 2171

Vanaduspensionäridele kompenseerib vald 50% teenuse hinnast.

Kolmapäev, 23. september 20158 Harku Valla Teataja / TEATED

Kontor kodu lähedal

tel 501 1157

info@tiskremaja.ee

www.tiskremaja.ee

Innovaatiline ja inspireeriv töökeskkond uues A-klassi büroohoones Tiskres.

Ärimaja valmib 2016.a. sügiseks.

Bürood 20–250 m2

• Madalad kulud• Hea sisekliima• Valgusküllased ruumid• Hea asukoht• Jalgrattaparkla• Elektriautode laadimine

Kandideerimiseks palume saata oma CV aadressile marko@mpartner.ee märgusõnaga „Metek“ hiljemalt 30.09.2015.

Lisainfo telefonil 5810 0125, Marko Udusaar.

Registreerimine kaie@effie.ee või FB lehel õpitoa teate juures. Soodustused ja hinnainfo FB-lehel Effie Käsitöökamber

Tel. 6076602 või 5157233

Käsitöökambri sept-okt 2015Sarapuu 12, Tabasalu

õpitoad

30.09.2015 Kinkekarbid07.10.2015 Paeltikand14.10.2015 Jaapani köites album21.10.2015 Heegeldamine pärlitega28.10.2015 Kudumine laua kangastelgedel

Registreerimine kaie@effie.ee või FB lehel õpitoa teate juures. Soodustused ja hinnainfo FB-lehel Effie Käsitöökamber

Tel. 6076602 või 5157233

Käsitöökambri sept-okt 2015Sarapuu 12, Tabasalu

õpitoad

30.09.2015 Kinkekarbid07.10.2015 Paeltikand14.10.2015 Jaapani köites album21.10.2015 Heegeldamine pärlitega28.10.2015 Kudumine laua kangastelgedel

Registreerimine kaie@effie.ee või FB lehel õpitoa teate juures. Soodustused ja hinnainfo FB-lehel Effie Käsitöökamber

Tel. 6076602 või 5157233

Käsitöökambri sept-okt 2015Sarapuu 12, Tabasalu

õpitoad

30.09.2015 Kinkekarbid07.10.2015 Paeltikand14.10.2015 Jaapani köites album21.10.2015 Heegeldamine pärlitega28.10.2015 Kudumine laua kangastelgedel

Registreerimine kaie@effie.ee või FB lehel õpitoa teate juures. Soodustused ja hinnainfo FB-lehel Effie Käsitöökamber

Tel. 6076602 või 5157233

Käsitöökambri sept-okt 2015Sarapuu 12, Tabasalu

õpitoad

30.09.2015 Kinkekarbid07.10.2015 Paeltikand14.10.2015 Jaapani köites album21.10.2015 Heegeldamine pärlitega28.10.2015 Kudumine laua kangastelgedel

Registreerimine kaie@effie.ee või FB lehel õpitoa teate juures. Soodustused ja hinnainfo FB-lehel Effie Käsitöökamber

Tel. 6076602 või 5157233

Käsitöökambri sept-okt 2015Sarapuu 12, Tabasalu

õpitoad

30.09.2015 Kinkekarbid07.10.2015 Paeltikand14.10.2015 Jaapani köites album21.10.2015 Heegeldamine pärlitega28.10.2015 Kudumine laua kangastelgedel

Rannamõisa Laevaselts

kutsub

O

s

a

l

e

m

i

s

t

a

s

u

5

.

-

Esmaspäeval

12.oktoobril

kell 19.00

Lennusadamas

laeval

“Valvas”

Merejutud

Külalised

Merelaulud

Info: kaido@laevaselts.ee

Söök-jook

tabasalujk.ee facebook.c

om/tabasalujkpood.tabas

alujk.ee

Jalkalapsi toetavad

HARKU VALLA KODUKLUBI

KUTSUB

ÜKSÜKS SÜDA

SATS

Tooge lapsed jalgpalli mängima!

2002 sündinud ning nooremad. Poisid ja tüdrukud.

Keila JK vs. Tabasalu JKMAAVÕISTLUS 2015

15. november Keilas

Palju väljas liikumist. Tugevam tervis.

Vaata lisainfot tabasalujk.ee/tule-trenni

15-aastase kogemusega Metek Alumiinium OÜ on Eesti suurimaid teras- ja alumiiniumprofiilist avatäidete tootjaid ja

paigaldajaid, kelle tootmine asub Tabasalus.

Tööd saavadTOOTMISTÖÖLISED

kelle tööülesanneteks on teras- ja alumiiniumprofiilist ning klaasist fassaadide ja avatäidete, sh terasuste valmistamine, fassaadi-elementide klaasimine, sh liimimine, ja komplekteeritud valmistoodangu pakkimine.

Kandidaadilt eeldame täpsust, korrektsust ja eesti keele oskust suhtlustasandil. Varasem kogemus tootmisettevõttes metalli või puidu alal annab kandideerimisel eelise.Töö toimub Tabasalus asuvas kaasaegses tootmises ühes vahetuses kell 8-17.

ALUMIINIUM

AITAN MÜÜA

KINNISVARA

HARKU VALLAS

Vaata pakkumisi: www.1partner.ee

OST MÜÜK ÜÜR

HINDAMINE INVESTEERIMINE

Ville Värk

51 32 422

66 84 700

Avaldus ja CV palun saata e-postile margit@rannamoisa.edu.ee või helistada 603 2350

RANNAMÕISA LASTEAED võtab tööle

lahke ja armsa, puhta ja töökaÕPETAJA ABI ja ASSISTENDI