Konjunktuur nr 1 (204), märts 2018. a - MKM · inflatsioon on siis kõrgem 22% eksperte inflatsioon on umbes sama 39% eksperte inflatsioon on siis madalam 39% eksperte ootuste saldo

1(204)2018

EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT

ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH

KONJUNKTUUR NR 1 (204)

Tallinn Märts 2018

EKI KONJUNKTUURIINDEKSID: MÄRTS 2018

Majanduse

hetkeolukord

ja ootused*

Majanduskliima*

Majandus-

usalduse

indeks**

Tööstuse

kindlustunde

indikaator**

Ehituse

kindlustunde

indikaator**

Teeninduse

kindlustunde

indikaator**

Jaekaubanduse

kindlustunde

indikaator**

Tarbijate

kindlustunde

indikaator**

* Müncheni IFO metoodika

** Euroopa Komisjoni metoodika, sesoonselt si lutud aegread

-100

-50

0

50

100

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

-100

-50

0

50

100

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

60708090

100110120

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

-50

-25

0

25

50

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

-80

-40

0

40

80

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

-60

-30

0

30

60

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

-50

-25

0

25

50

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

-40

-20

0

20

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Konjunktuur nr 204,märts 2018 Sisukord

3

Sisukord

1. Majanduse üldolukord 2018. a märtsis ja 6 kuu pärast (L. Kuum) ..................................................... 4

2. Konjunktuuribaromeetrid: märts 2018 ............................................................................................ 14

2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) ......................................................................................... 14

2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder) ..................................................................................... 22

2.3. Jaekaubandusbaromeeter (L. Kuum) ................................................................................... 28

2.4. Teenindusbaromeeter (A. Vanamölder) .............................................................................. 34

2.5. Tarbijabaromeeter (M. Josing) ............................................................................................. 41

3. 2017 – edukas majandusaasta (L. Kuum) ......................................................................................... 46

4. Eesti majandusareng 1993–2018 ja prognoos 2019 (L. Kuum) ........................................................ 50

5. Eesti majandusprognoos 2018–2021 (L. Kuum) ............................................................................... 54

6. EKI toidukorvi maksumus: IV kvartal 2017 (V. Vähi) ......................................................................... 56

7. Maailmamajanduse konjunktuur: IV kv 2017–I kv 2018 (B. Pulver) ................................................. 59 Lisa 1 Riikide majandusindikaatorid ..................................................................................................... 62 Lisa 2 Konjunktuuribaromeetrite kindlustunde indikaatorid Euroopa Liidu maades ........................... 63

Toimetaja: M. Josing Kujundus: M. Reiman Informatsioon: EKI direktor Marje Josing Rävala 6, 19080 Tallinn [email protected] http://www.ki.ee Copyright © Eesti Konjunktuuriinstituut ISSN 1406-9857

Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 204, märts 2018

4

-100

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

100

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

tulevikuootused

majanduskliima

hetkeolukord

Maailma majanduskliima

1. Majanduse üldolukord 2018. a märtsis ja 6 kuu pärast Soodne majandusolukord püsib, majanduskliima indikaator on 44,9 punkti.

1.1. Eesti majanduse üldolukord märtsis on hea

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertide paneeli1 märtsikuu hinnangutest nähtub, et Eesti majandu-solukord püsib hea. Majanduse hetkeolukorra hinnangute saldo on üle 50 punkti olnud nüüd juba 4 uurin-gut järjest ehk alates 2017.a juunist. Eesti majandusedu tugineb suuresti Euroopa Liidu majanduses toi-munud positiivsetele muutustele, kuid veelgi vahetumalt Eesti peamiste partnerriikide majanduses aset leidnud soodsatele arengutele. Väliskeskkonna tugevnemine kajastub Eesti ekspordis ja kandub sealt edasi ka sisemajandusele. See on tõstnud nii ettevõtete kui ka perede kindlustunnet ja tugevdanud nende investeerimisvalmidust.

Müncheni Majandusuuringute Instituudi (IFO) jaanuari väljaandest World Economic Survey nr 1/2018 nähtub, et maailma majanduskliima on oluliselt paranenud ja arengut võib täheldada maailma kõikides majanduspiirkondades. Maailma majanduskliimaindikaator tõusis jaanuaris 26,0 punktile, mis on kõrgeim tase alates 2007. aasta sügisest. Seejuures sai maailmamajanduse hetkeolukord jaanuaris hindeks 28,3 punkti (oktoobris 17,2 p) ja 6 kuu väljavaated 23,9 punkti (oktoobris 16,9 p). Hindamisel osales 120 riiki, kokku 1199 eksperdiga. Keskmisest parem olukord oli euroala riikidel: majanduse hetkeolukord sai 51,3 p ja 6 kuu arenguväljavaated 35,4 p (majanduskliima 43,2 p) (pikemalt vt 5. ptk)

EKI eksperdid-majandusanalüütikud hindasid märtsis Eesti majanduse hetkeseisu maksimaalse 100 punk-tiga2, mis on 5 punkti enam kui eelmisel vaatlusel 2017. a detsembris (sulgudes detsembri hinnangud):

olukord on hea 100% eksperte (95%) olukord on rahuldav 0% eksperte ( 5%) olukord on halb 0% eksperte ( 0%) hinnangute saldo 100 punkti (95 p)

1 Ekspertide nimekiri ja majandustesti koondtulemused on toodud peatüki lõpus. 2 Punktid on tuletatud saldo meetodil: positiivsete hinnangute osakaalust lahutatakse negatiivsete vastuste osakaal, neutraal-sed hinnangud jäetakse arvestamata. Saldo võib seega ulatuda miinus 100-st kuni pluss 100 punktini.

Konjunktuur nr 204, märts 2018 Majanduse üldolukord

5

-100

-75

-50

-25

0

25

50

75

100

1997 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 2018

Majanduse üldolukord (hetkeolukorra hinnangute saldo)

-100

-75

-50

-25

0

25

50

75

100

1997 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 2018

Investeeringute olukord (hetkeolukorra hinnangute saldo)

Toodust nähtub, et majanduse hetkeseisu hinnang on üksmeelselt hea. Eeldatavalt tugineb see kiirele majanduskasvule, sealhulgas investeeringute arengule, ekspordi mahu kasvule, jooksva konto ülejäägile jne. Meie peamiste partnerriikide majanduse hetkeseisu hinnangud olid jaanuaris järgmised: Rootsi 84,6 p, Soome 66,7 p, Leedu 100,0 p, Läti 27,3 p, Venemaa –27,3 p.

Investeeringute olukorda hindasid eksperdid märtsis taas positiivselt ja seda 4 kvartalit järjest. Hinnangud investeeringute hetkeolukorrale olid seejuures kõrgeimad alates 2007. aastast (sulgudes detsembri hin-nangud):

olukord on hea 76% eksperte (69%) olukord on rahuldav 18% eksperte (26%) olukord on halb 6% eksperte ( 5%) hinnangute saldo 70 punkti (64 p)

Positiivset hinnangut on taganud investeeringute laiapõhjaline kasv, seda nii ettevõtetes kui ka valitse-missektoris. Meie partnerriikides oli investeeringute hetkeolukord jaanuaris järgmine: Rootsis 76,9 p, Soo-mes 71,4 p, Leedus 75,0 p, Lätis 18,2 p ja Venemaal –54,5 p.

Eratarbimise olukorda hindasid eksperdid märtsis samuti heaks ning seejuures juba 4 aastat on nende hinnang eratarbimisele olnud enam kui 50 punkti. Käesoleva aasta märtsis oli aga esmakordselt peale majanduskriisi ekspertide hinnang üksmeelselt hea (sulgudes detsembri hinnangud):

olukord on hea 100% eksperte (95%) olukord on rahuldav 0% eksperte ( 5%) olukord on halb 0% eksperte ( 0%) hinnangute saldo 100 punkti (95 p)


6

-100

-75

-50

-25

0

25

50

75

100

1997 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 2018

Eratarbimise olukord (hetkeolukorra hinnangute saldo)

60

70

80

90

100

110

120

93 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 172018

Euroopa Liit

Eesti

Majandususaldusindeks(pikaajaline keskmine=100, sesoonselt tasandatud)

Euroala riikide keskmine hinnang eratarbimise olukorrale on 45,2 punkti, sealhulgas Rootsis 75,0 p, Soo-mes 66,7 p, Leedus 100,0 p, Lätis 45,5 p. Venemaa eksperdid hindasid olukorda eratarbimise osas oma maal –48,5 punktiga.

Eesti praeguse majandusolukorra võrdlus aastatagusega (märts 2017) näitab, et olukord käesoleval aastal on märgatavalt parem, seda eriti investeeringute osas. Ekspertide hinnangud jagunesid selles küsimuses järgmiselt (%-des):

Üldolukord Investeeringud Eratarbimine olukord on nüüd parem 89 94 56 olukord on umbes sama 11 6 44 olukord on nüüd halvem 0 0 0 hinnangute saldo 89 p 94 p 56 p

Eelmisel vaatlusel (detsembris) olid hinnangute saldod vastavalt 84 p, 89 p ja 47 p.

Etteruttavalt olgu märgitud, et EKI äribaromeetrid ja tarbijabaromeeter kinnitavad samuti Eesti majandusolukorra head seisundit. Äri- ja tarbijabaromeetreid üldistav majandususaldusindeks3 (sesoonselt tasan-datud) on märtsis 106,7 punkti.

3 Majandususaldusindeks on koondnäitaja, mis leitakse tööstuse (40%), ehituse (5%), kaubanduse (5%), teeninduse (30%) ja tarbijate (20%) kindlustundeindikaatorite kaalutud keskmisena.


7

1.2. Hea majandusolukord püsib ka 6 kuu pärast, majanduskliima indikaator on 44,9 punkti

Müncheni IFO jaanuarikuu väljaandest WES nr 1/2018 nähtub, et eelseisval poolaastal ootavad euroala majandust ees positiivsed arengud. Euroala 6 kuu arenguväljavaated on hinnatud 35,4 punktiga. Eesti lä-hematest partneritest on Rootsi ootused 23,1 p, Soomel 61,9 p, Leedul 25,0 p ja Lätil 54,5 p.

EKI ekspertide paneeli märtsikuu hinnangutest nähtub, et Eesti majanduse üldolukord jääb lähemal 6 kuul püsima praegusele (heale) tasemele. Täpsemalt hindasid analüütikud olukorda 6 kuu pärast järgmiselt (sulgudes detsembri hinnangud):

olukord on siis parem 6% eksperte (26%) olukord on umbes sama 89% eksperte (69%) olukord on siis halvem 6% eksperte ( 5%) ootused kokku 0 punkti (21 p)

Toodust nähtub, et eksperdid on oma hinnangus selle kohta, et majanduse üldolukord on 6 kuu pärast umbes sama (hea) kui praegu, vägagi üksmeelsed (89%).

Tulenevalt ekspertide poolt märtsis antud hinnangutest majanduse hetkeolukorrale (100 p) ja olukorra kohta 6 kuu pärast ning tuginedes Müncheni IFO metoodikale4, on Eesti majanduskliima indikaator 44,9 punkti. Näitaja on 10,4 punkti madalam kui eelmisel vaatlusel detsembris, kuid on selgelt positiivne. Võrd-luseks olgu toodud meie peamiste partnerriikide majanduskliima näitajad: Rootsi 52,0 p, Soome 64,3 p, Leedu 59,8 p, Läti 40,5 p ja Venemaa –2,1 punkti.

(joonis Majanduskliima)

Ekspertide paneeli ootused investeeringute ja eratarbimise olukorra kohta 6 kuu pärast kujunesid märtsis järgmiselt:

investeeringud eratarbimine

olukord on siis parem 17% 22% olukord on umbes sama 72% 72% olukord on siis halvem 11% 6% ootuste saldo 6 p 16 p

Toodust nähtub, et 6 kuu pärast on mõlemas olulises majandusvaldkonnas olukord mõnevõrra (veelgi) soodsam kui praegu.

1.3. Väliskaubanduse arenguväljavaated püsivad positiivsed

Väliskaubanduse elavnemine maailmas, mis sai alguse juba eelmise aasta keskpaigas, on üks olulisemaid majandusarengu kiirendajaid nii Euroopa Liidus kui ka euroalal. Eestis kasvasid ekspordi ja impordi käibed 2017. aastal vastavalt 8% ja 9 % (jooksevhindades). Valdav osa eksperte on seda meelt, et väliskaubanduse areng jätkub ka käesoleval aastal. Täpsemalt jagunesid ootused ekspordi ja impordi mahu suhtes 6 kuu pärast järgmiselt:

eksport import

maht on siis suurem 72 67 maht on umbes sama 28 33 maht on siis väiksem 0 0 ootuste saldo 72 p 67 p

4 Müncheni IFO metoodika kohaselt tuletatakse majanduskliima näitaja geomeetrilise keskmisena ekspertide hinnangutest het-keseisule ja olukorrale 6 kuu pärast.


8

Eelmisel küsitlusel (detsembris) olid hinnangud (ootused) vastavalt 89 ja 84 punkti. EL 28 ootused on eks-pordi osas 51,1 p ja impordi osas 43,2 p (euroalal veelgi kõrgemad). Sealhulgas Rootsil vastavalt 53,8 ja 61,5 p ning Soomel 81,0 ja 76,2 p.

(joonis Ekspordi mahu muutumine)

Kaubandusbilansi eelseisva arengu suhtes domineerib arvamus, et mõõdukalt negatiivne saldo (1,9 mld eurot) võib lähikuudel suureneda. Ekspertide hinnangud kaubavahetusbilansi võimalikule muutumisele eelseisval 6 kuul olid märtsis järgmised:

bilanss on siis parem 6% eksperte bilanss on umbes sama 78% eksperte bilanss on siis halvem 17% eksperte hinnangute saldo –11 punkti

1.4. Hinnatõus on 6 kuu pärast aeglasem, aktsiahindade tõus aga jätkub

Inflatsiooni taseme suhtes 6 kuu pärast ekspertidel üksmeel puudub. Ülekaalus on siiski hinnatõusu aeg-lustumine, mis eeldatavalt ei ole kuigi suur. Täpsemalt olid märtsis ootused järgmised:

inflatsioon on siis kõrgem 22% eksperte inflatsioon on umbes sama 39% eksperte inflatsioon on siis madalam 39% eksperte ootuste saldo –17 punkti

2018. aasta keskmiseks inflatsioonitasemeks prognoosivad EKI eksperdid 3,2% (2017. a tegelik 3,4%) ja 2023. aastaks 2,5%.

Laenuintresside taseme suhtes 6 kuu pärast jagunevad ekspertide arvamused kahte võrdsesse gruppi: pooled ootavad intresside tõusu, pooled hindavad, et intressid jäävad püsima praegusele (madalale) ta-semele:

lühiajalised laenud pikaajalised laenud

intressimäär on siis kõrgem 50% 50% intressimäär on umbes sama 50% 50% intressimäär on siis madalam 0% 0% ootuste saldo 50 p 50 p

Olgu märgitud, et euroala riikide ootused intressimäärade muutumise suhtes eeloleval 6 kuul on lühiaja-liste laenude osas 27,0 punkti ja pikaajaliste osas 50,4 punkti.

Kodumaised aktsiahinnad jätkavad ekspertide suhteliselt üksmeelsel hinnangul eelseisval poolaastal tõusu:

aktsiahinnad on siis kõrgemad 78% eksperte (79%) aktsiahinnad on umbes samad 17% eksperte (16%) aktsiahinnad on siis madalamad 6% eksperte ( 5%) ootuste saldo 72 punkti (74 p)

Euroala riikide ootused aktsiahindade muutumise suhtes eelseisval 6 kuul on 43,2 punkti.


9

1.5. Suuremad majandusprobleemid on endised, probleemide keskmine raskusaste aga langenud

Ekspertide paneeli märtsikuu hinnangutest nähtub, et Eesti kolmeks suuremaks majandusprobleemiks (takistuseks) on endiselt oskustööjõu puudus, rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus ja vähene inno-vatsioon. Samas võrdlus 2017.aasta märtsi andmetega näitab, et tervikuna on probleemide raskusaste natuke vähenenud.

Probleem Raskusaste ( probleemi märkinud ekspertide osakaal, %) märts 2018 märts 2017

Vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes 82 71

Ebapiisav nõudlus 17 76

Vähene innovatsioon 94 88

Ebapiisav infrastruktuur 33 53

Rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus 94 88

Kaubandustõkked ekspordile 35 5

Oskustööjõu puudus 94 100

Juriidilised ja administratiivsed takistused äritegevusele 18 29

Ebasoodne investeerimiskliima välisinvestoritele 18 47

Kapitali vähesus 18 12

Keskpanga poliitika vähene usaldusväärsus 0 6

Võlgade ebaefektiivne haldamine 18 24

Sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine 31 35

Poliitiline ebastabiilsus 31 24

Korruptsioon 18 18

Keskmine raskusaste 40 45


10

-100

-75

-50

-25

0

25

50

75

100

1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017

-100

-75

-50

-25

0

25

50

75

100

1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017

-100

-75

-50

-25

0

25

50

75

100

1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017

KOGU MAJANDUS

Eesti majanduse hetkeolukord ja seis 6 kuu pärast

INVESTEERINGUD

ERATARBIMINE

praegu(hea - halb)

6 kuu pärast(parem - halvem)

HEAPAREM

RAHULDAVSAMA

HALBHALVEM

HEAPAREM

RAHULDAVSAMA

HALBHALVEM

HEAPAREM

RAHULDAVSAMA

HALBHALVEM


11

Hea Rahuldav Halb Saldo

majandus tervikuna 100 0 0 100

investeeringud 76 18 6 70

eratarbimine 100 0 0 100

Parem Sama Halvem Saldo




Parem Sama Halvem Saldo




Suurem Sama Väiksem Saldo

eksport 72 28 0 72

import 67 33 0 67

Paraneb Sama Halveneb Saldo

6 78 17 -11

Kõrgem Sama Madalam Saldo

22 39 39 -17

Inflatsiooni tase 2018. a 3,2%

2023. a 2,5%

Hinnang intressimääradele 6 kuu pärast


lühiajalised intressid 50 50 0 50

pikaajalised intressid 50 50 0 50

Praegune majandusolukord, võrreldes sellega, mis oli aasta tagasi

Hinnang inflatsioonimäärale 6 kuu pärast (võrreldes sama kuuga möödunud aastal)

Hinnang praegusele majandusolukorrale

Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast

Hinnang väliskaubanduse käibele 6 kuu pärast

Hinnang kaubavahetusbilansile 6 kuu pärast

Hinnang alljärgnevate valuutade kursile euro suhtes praegu

üle-

väärtus-

tatud

enam-

vähem

õige

ala-

väärtus-

tatud

Saldo

USD 17 78 6 11

GBP 6 83 11 -5

JPY 0 100 0 0

Hinnang USD kursile euro suhtes 6 kuu pärast


11 67 22 -11

Hinnang kodumaistele aktsiahindadele 6 kuu pärast


78 17 6 72

Jah Ei

82 18

17 83

94 6

33 67

94 6

35 65

94 6

18 82

18 82

18 82

0 100

18 82

31 69

31 69

18 82

Majanduskliima 44,9

korruptsioon

kaubandustõkked ekspordile

oskustööjõu puudus

juriidilised ja administratiivsed takistused

äritegevusele

ebasoodne keskkond välisinvestoritele

kapitali vähesus

keskpanga poliitika vähene usaldusväärsus

infrastruktuuri mahajäämus

rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus

võlgade ebaefektiivne haldamine

sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine

poliitiline ebastabiilsus

ebapiisav nõudlus

vähene innovatiivsus

Hinnang majanduse ees seisvate probleemide olulisusele praegu

vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika

suhtes

EKI MAJANDUSTEST – MÄRTS 2018 (18 eksperdi küsitluse koondtulemused, vastuste jagunemine %-des)

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluses osalenud eksperdid:

M. Aben A. Kuningas E. Lõhmuste M. Nestor A. Saarniit

R. Eamets L. Kuum H. Meerits T. Palm H. Vitsur

A. Järvan M. Lambing T. Mertsina A. Purju

M. Kitsing M. Lauri R. Müürsepp I. Rõtov


12

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

I II III IV I II III IV I[hea(+100) <——> halb(-100)][hea(+100) <——> halb(-100)]

majandus tervikuna -34 -78 -45 31 30 16 0 0 -10 5 0 5 18 68 85 95 100

investeeringud -62 -93 -71 -10 18 -21 -41 -50 -75 -35 -58 -50 -41 22 63 64 70

eratarbimine -4 -68 -61 1 30 35 55 72 80 74 84 82 82 78 68 95 100[parem(+100) <——> halv em(-100)][parem(+100) <——> halv em(-100)]

majandus tervikuna -90 -91 55 88 38 3 -15 -15 -35 26 0 11 47 95 100 84 89

investeeringud -93 -94 28 73 40 -22 -26 -38 -55 21 16 5 29 69 95 89 94

eratarbimine -60 -88 6 70 57 32 23 38 35 37 21 21 35 43 31 47 56[parem(+100) <——> halv em(-100)][parem(+100) <——> halv em(-100)]

majandus tervikuna -38 4 61 27 10 41 28 11 30 21 37 21 44 21 45 21 0

investeeringud -47 -9 59 30 0 22 14 9 20 45 63 42 65 16 38 31 6

eratarbimine -34 -18 46 24 10 28 4 -4 -5 5 6 -26 18 21 58 37 16[suurem(+100) <——> v äiksem(-100)][suurem(+100) <——> v äiksem(-100)]

eksport 11 18 78 38 16 58 35 25 25 45 53 44 71 69 70 89 72

import -38 -13 71 41 32 59 37 34 35 50 47 33 71 73 79 84 67[parem(+100) <——> halv em(-100)][parem(+100) <——> halv em(-100)]

72 43 -27 -32 -11 -16 -13 -28 -35 -11 -32 -21 -29 -16 -27 -17 -11[kõrgem(+100) <——> madalam(-100)][kõrgem(+100) <——> madalam(-100)]

lühiajalised laenuintressid 34 12 21 32 1 14 -3 1 -5 10 11 16 41 32 35 44 50

pikaajalised laenuintressid 29 13 11 41 -4 15 1 21 25 17 21 39 41 37 50 53 50[kõrgem(+100) <——> madalam(-100)][kõrgem(+100) <——> madalam(-100)]

-22 14 49 21 41 58 31 32 37 47 42 42 18 58 70 74 72

jah v astuste osakaal (0..100)jah v astuste osakaal (0..100)

vähene usaldus valitsuse

majanduspoliitika suhtes76 77 51 38 48 51 42 60 60 55 53 68 71 95 75 84 82

ebapiisav nõudlus 87 99 97 90 91 89 91 88 90 75 85 94 76 53 20 22 17

vähene innovatiivsus 88 89 90 100 94

infrastruktuuri mahajäämus 53 61 60 39 33

rahvusvahelise konku-

rentsivõime vähesus90 91 87 89 89 97 97 100 100 95 95 95 88 89 90 94 94

kaubandustõkked ekspordile 16 38 25 26 32 29 55 68 75 65 73 74 59 58 40 29 35

oskustööjõu puudus 80 59 67 92 98 97 99 100 100 100 100 95 100 100 100 100 94

juriidilised ja administratiivsed

takistused äritegevusele29 38 30 31 18

ebasoodne keskkond

välisinvestoritele47 28 10 19 18

kapitali vähesus 61 84 83 59 58 62 42 36 32 40 32 37 12 11 20 11 18

keskpanga poliitika vähene

usaldusväärsus6 5 0 0 0

võlgade ebaefektiivne

haldamine24 16 20 22 18

sissetulekute ebavõrdsuse

suurenemine35 50 40 33 31

poliitiline ebastabiilsus 24 37 30 29 31

korruptsioon 25 21 13 18 33 20 29 18

Majanduskliima [hea(+100) <——> halb(-100)][hea(+100) <——> halb(-100)]

-36,6 -42,8 0,9 27,0 19,7 28,1 13,0 5,0 9,0 13,0 17,6 13,0 30,3 43,6 64,2 55,3 44,9

Hinnang praegusele majandusolukorrale

Praegune majandusolukord, võrreldes sellega, mis oli aasta tagasi

Hinnang väliskaubanduse käibele 6 kuu pärast

Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast

Hinnang majanduse ees seisvate probleemide olulisusele praegu

Hinnang kaubavahetuse bilansile 6 kuu pärast

Hinnang intressimääradele 6 kuu pärast

Hinnang kodumaistele aktsiahindadele 6 kuu pärast

EKI MAJANDUSTEST Eesti majandusolukorra muutumine 2006. a – 2018. a I kvartal

(EKI ekspertide hinnangute saldod)


13

-100 -75 -50 -25 25 50 75

-100

-75

-50

50

75

100

I 08

I 09

I 2005

I 10

I 07

I 12

I 17

I 16

-25

-25

I 11

EESTI MAJANDUSKELL (algus 2005. a I kv)

TAASTUMINE / TÕUS parem KÕRGSEIS / BUUM

MADALSEIS / KRIIS halvem JAHTUMINE / LANGUS Koostatud Müncheni IFO metoodika alusel. Näitab riigi majanduskliimat ja selle muutumist neli korda aas-tas. Majanduskliima indikaatori (punktid kellal) aluseks on ekspertide hinnangud jooksvale olukorrale (ho-risontaaltelg) ja olukorrale 6 kuu pärast (vertikaaltelg), mõlemad skaalal –100 kuni +100.

hal

b

hea

2018 I

Tööstusbaromeeter Konjunktuur nr 204, märts 2018

14

-90

-60

-30

0

30

60

90

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Viimased 3 kuud

Prognoos

Toodangu maht (võrreldavates hindades, ettevõtete hinnangute saldo %-des)

KASVAB

KAHANEB

-100

-80

-60

-40

-20

0

20

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Tellimused toodangule (ettevõtete hinnangute saldo %-des)

ÜLE TAVALISE

ALLA TAVALISE

2. Konjunktuuribaromeetrid: märts 2018

2.1. Tööstusbaromeeter5

Töötleva tööstuse olukord on hooaja kohta rahuldav ning sama, mis aasta tagasi. Väljavaated

lähima 3 kuu suhtes on optimistlikud, oodatakse toodangu mahu kasvu.

Viimasel 3 kuul toodangu maht mõnevõrra vähenes (saldo –5). Tootmisvõimsuste rakendatus on 5%-punkti madalam kui IV kvartalis (I kv 72%). Peaaegu kõikides tööstusharudes oli ebapiisav nõudlus peami-seks takistuseks tootmise kasvule (märkis 48% ettevõtteid), erandiks oli paberitööstus. Vajalike oskustega tööjõu puudus on toodangu kasvu piiravatest teguritest teisel kohal (märkis 20% ettevõtteid). Teistest rohkem märkisid seda mööblitootmise ettevõtted (50%) ja ehitusmaterjalide ning metalltoodete tööstuse ettevõtted (mõlemas harus 31%). Valmistoodete varud on aasta keskmisest suuremad (saldo –2, eelmise 12 kuu saldode keskmine –8).

Ettevõtete ootused eelseisvaks 3 kuuks on positiivsed ning toodangu mahu kasvust teatas 46% ettevõt-teid, langusest 5%. Prognoositakse ka suuremaid eksporttellimusi (saldo +17). Ligi neljandik ettevõtteid kavatseb tõsta toodangu müügihindu. Töötajate arv suureneb (saldo +17). Märtsikuu nõudlus toodangule on tavalisest madalamal tasemel, sama oli ka aasta tagasi (üldsaldo6 mõlemal aastal –7).

Paranenud toodangu mahu prognoosid tõstsid kindlustunde indikaatori7 peaaegu aastatagusele tasemele (märtsis +12, detsembris –1; 2017. a märtsis +11).

5 Tööstusbaromeeter on koostatud Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi tellimusel. Detsembrikuu baromeeter on koostatud 164 töötleva tööstuse ettevõtte hinnangute alusel. 6Saldod näitavad positiivsete ja negatiivsete vastuste protsentide vahet. 7Tööstuse kindlustunde indikaator koondab ettevõtete toodangu prognoosi, üldnõudluse ja valmistoodete varu hinnangud

Konjunktuur nr 204, märts 2018 Tööstusbaromeeter

15

-20

-10

0

10

20

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Valmistoodete varud (ettevõtete hinnangute saldo %-des)

LIIGA SUURED

LIIGA VÄIKESED

13 11 9 10 8 7 7 7 12 10 11 8 9 10 8 11 9 7 11 7 8

70 74 77 74 79 80 77 78 73 72 77 78 77 75 74 71 74 75 73 79 76

17 15 14 16 14 13 16 15 15 18 12 14 15 15 18 18 17 18 16 15 15

0%

20%

40%

60%

80%

100%

032013

06 09 12 032014

06 09 12 032015

06 09 12 032016

06 09 12 032017

06 09 12 032018

soosiv

normaalne

piirav

Ettevõtjate hinnang pankade valmisolekule praegu laenu anda(% küsitletud ettevõtetest)

-60

-40

-20

0

20

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Eesti

EL

Kindlustunde indikaator Eestis ja Euroopa Liidus (sesoonselt tasandatud)

Märtsis läbiviidud laenukeskkonna uuring näitas, et enamus ettevõtteid (76%) hindas laenusaamise või-malusi nii kommertspankadest kui ka muudelt laenuandjatelt normaalseks ja 15% ettevõtteid soosivaks.

Tööstusharude olukord märtsis ja väljavaated lähikuudeks on järgmised: Toiduainete ja jookide tööstus

Viimasel 3 kuul ettevõtete konkurentsivõime paranes kõikidel turgudel ning tellimused suurenesid (saldo +24). Toodangu maht liikus tõusutrendil (saldo +13) ja seda toiduainete tootmise arvel. Viiendik tootjaid (enamuses joogitootmises) teatas liigsetest valmistoodete varudest.


16

Ettevõtete ootused järgnevaks 3 kuuks on positiivsed ning toodangu maht suureneb (saldo +42). Sama kehtib ka eksporttellimuste kohta (saldo +11). Toodangu müügihinnad jätkuvalt tõusevad (saldo +21). Toi-duainete tootmises suureneb töötajate arv (saldo +19). Märtsi nõudlus toodangule on tavalisest madalam (saldo märtsis –17, detsembris –12).

Kindlustunde indikaatori tõusis +4-le (detsembris =0) ja seda tänu positiivsetele ootustele.

Tekstiilitootmine Viimasel 3 kuul jooksul toodangu maht vähenes (saldo –29). Tootmisvõimsuste rakendatus oli 8%-punkti madalam kui IV kvartalis (68%).

Järgmisel 3 kuul on oodata olukorra paranemist, prognoositakse toodangu mahu kasvu (saldo +29). Nii sise- kui välisturu nõudlus toodangule on märtsis tavalisest madalam, kuid varasemast vähemal määral (saldo märtsis –14, detsembris –44). Toodangu müügihinnad tõusevad ja töötajate arv suureneb (mõle-mad saldod +14).

Optimistlikud prognoosid tõstsid kindlustunde indikaatori +10-le (detsembris –11; 2017. a märtsis –4).

Rõivatootmine Viimasel 3 kuul toodangu maht kahanes (saldo –20). Samal ajal ootused järgmiseks 3 kuuks on positiivsed ning tootmine suureneb, sellest teatas 20% ettevõtteid (ülejäänutel ei muutu). Märtsi tellimuste portfell on tavalisel tasemel ja seda siseturu nõudluse arvel, sest eksporttellimusi on tavalisest vähem (saldo –25).

Paranenud prognoosid tagavad tugevama kindlustunde (märtsis +7, detsembris =0; 2017. a märtsis –9

Nahatööstus Nõudlus toodangule tervikuna on tavalisel tasemel, sealjuures eksporttellimusi on tavalisest rohkem (saldo +20). Järgmisel 3 kuul toodangu mahu osas ei ole muutusi oodata (saldo =0). Valmistoodete varud, mis mõjutavad kindlustunnet, on ebapiisavad (saldo –20). Kindlustunde indikaator püsib peaaegu det-sembri tasemel, kuid on 15 punkti madalam kui 2017. aasta märtsis (märtsis +7, detsembris +6; 2017. a märtsis +22). Viimasel 3 kuul ei ole toodangu maht muutunud (saldo =0).

Puidutööstus Viimasel 3 kuul ettevõtete konkurentsivõime paranes kõikidel turgudel ning toodangu maht kasvas (saldo märtsis +9). Tootmisvõimsuste rakendatus püsis heal tasemel (87%). Lisaks ebapiisavale nõudlusele (mär-kis 44% ettevõtteid), takistasid tootmise kasvu materjali ning seadmete puudus (märkis 22% ettevõtteid) ja tööjõu puudus (märkis 11% ettevõtteid).

Hetkeseisu peegeldav sise- ning välisturu nõudlus toodangule ületab tavalise taseme (mõlemad saldod +18). Järgmiseks 3 kuuks prognoosivad pooled ettevõtted tootmismahu kasvu ja teisel poolel jääb toot-mine samaks. Töötajate arv suureneb (saldo +18) ja rohkem kui neljandik tootjaid tõstab toodangu müü-gihindu.

Kindlustunde indikaator (märtsis +20) on 5 punkti kõrgem kui 3 kuud tagasi, kuid 7 punkti madalam aas-tatagusega võrreldes.

Mööblitootmine Viimasel 3 kuul tellimused suurenesid (saldo +33) ning tootmine liikus tugeval tõusutrendil (saldo +43).

Ettevõtete ootused järgmiseks 3 kuuks on positiivsed, toodangu mahu kasvu prognoosib 43% ettevõtteid, 14%-l tootmine väheneb. Märgatav osa tootjaid (43%) teatas kavatsusest suurendada töötajate arvu. Nõudlus toodangule on siiski tavalisest madalamal tasemel (saldo –14) ja seda peamiselt eksporttelli-muste arvel. Valmistoodete varud on aasta keskmisest väiksemad.

Kindlustunde indikaator (+11) on 11 punkti kõrgem kui 3 kuud tagasi, samas 13 punkti madalam kui eel-mise aasta märtsis.


17

Paberitööstus Tellimused suurenesid ning viimasel 3 kuul toodangu maht kasvas varasemast kiiremas tempos (saldo märtsis +29, detsembris +14). Tööjõu puudus oli ainsaks takistuseks toodangu mahu kiiremale kasvule (märkis 20% tootjaid).

Märtsi tellimuste portfell ületab tavalise taseme nii sise- kui välisturul (üldsaldod +29). Ootused järgmiseks 3 kuuks toodangu mahu osas on kõrged, sest rohkem kui pooled ettevõtted (57%) prognoosivad toodangu mahu kasvu, 43%-l jääb tootmine samaks. Sama palju ettevõtteid (43%) kavandab suuremat töötajate arvu ja kõrgemaid toodangu müügihindu.

Haru head olukorda peegeldab kindlustunde indikaator, mis on märtsi kõrgeim +38 (detsembris +25; 2017. a märtsis =0).

Trükindus ja salvestite paljundus Viimasel 3 kuul tootmine kasvas, kuid varasemast aeglasemas tempos (saldo märtsis +17, eelmise 3 kuu saldode keskmine +57). Nõudlus toodangule on tavalisel tasemel, sealjuures välisturu nõudlus ületab ta-valise taseme (saldo +17). Toodangu mahu ootused järgmiseks 3 kuuks on head, nende järgi 67%-l ette-võtetel tootmine suureneb ja 33%-l jääb samaks. Kolmandik ettevõtteid kavatseb suurendad töötajate arvu.

Kindlustunde indikaator, mis eelmisel 3 kuul oli negatiivne, liikus plusspoolele (märtsis +22, eelmise 3 kuu saldode keskmine –23).

Keemiatööstus Tootmise langus pidurdus ning viimasel 3 kuul jäi toodangu maht samaks. Ekspordi maht vähenes rohkem kui pooltel ettevõtetel (57%-l).

Järgnevaks 3 kuuks prognoosivad pooled ettevõtted toodangu mahu kasvu (detsembris 29% ettevõtteid) ja teisel poolel jääb tootmine samaks. Enamus tootjaid (86%) ei kavatse töötajate arvu muuta, kuid 14% teatas selle vähendamisest. Märtsis on nõudlus tavalisest madalam (saldo –50). Sama kehtib ka välisturu nõudluse kohta (saldo –33).

Tänu tootmise positiivsetele prognoosile on kindlustunde indikaator kõrgem kui detsembris, samas ma-dalam aastatagusega võrreldes (märtsis –6, detsembris –10; 2017. aasta märtsis +18).

Kummi- ja plasttoodete tööstus Viimasel 3 kuul ei ole toodangu maht muutunud, samas ekspordi maht mõõdukalt vähenes (saldo –9). Tootmisvõimsuste rakendatus oli 10%-punkti madalam kui IV kvartalis (märtsis 65%).

Tellimuste portfell on jätkuvalt tavapärasest kõhnem (saldo märts –20, detsembris –18). Samas toodangu mahu prognoosid eelseisvaks 3 kuuks tugevdavad kindlustunnet, kuna tootmine suureneb 40%-l ettevõ-tetel (väheneb 20%-l). Valdaval osal tootjatel (80%-l) jääb töötajate arv samaks.

Kindlustunde indikaator püsib negatiivne, kuid on kõrgem kui detsembris ja aasta tagasi (märtsis –7, det-sembris –12; 2017. a märtsis –10).

Metalltoodete tööstus Viimasel 3 kuul tellimused vähenesid (saldo –8) ning tootmise kasv aeglustus (saldo märtsis +8, detsembris +13). Neljandik ettevõtteid omas liigseid valmistoodet varusid, mis alandab ettevõtete kindlustunnet.

Ettevõtete prognoosid järgmiseks 3 kuuks on head ning toodangu maht ja eksporttellimused kasvavad (saldod on vastavalt +31 ja +38). Prognoositakse suuremat töötajate arvu (saldo +8) ja kõrgemaid too-dangu müügihindu (saldo +31). Samas sise- ning välisturu tellimuste portfell on tavalist õhem (saldo märt-sis –23).


18

Kindlustunde indikaator on peaaegu sama, mis detsembris, kuid madalam eelmise aasta märtsiga võrrel-des (märtsis –3, detsembris –2; 2017. a märtsis +6).

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Viimasel 3 kuul jäi tootmise maht samaks, aga iga viies ettevõtte teatas ebapiisavatest valmistoodete va-rudest. Toodangu mahu kasvu pidurdasid võrdselt ebapiisav nõudlus, tööjõu puudus ja materjali ning seadmete puudus (kõiki tegureid märkis 20% ettevõtteid).

Toodangu mahu ootused järgmiseks 3 kuuks paranesid. Nende järgi suureneb tootmine 40%-l ettevõtetel (detsembris 33%-l) ja 60%-l püsib samal tasemel. Prognoositakse suuremat välisturu nõudlust (saldo +60). Töötajate arv jääb samaks, viiendik tootjaid kavandab kõrgemaid toodangu müügihindu. Sise- ja välisturu nõudlus toodangule on tavalisel tasemel.

Kindlustunde indikaator on jätkuvalt positiivne, kuid 8 punkti madalam kui detsembris ja 13 punkti mada-lam kui aasta tagasi.

Elektriseadmete tootmine Viimasel 3 kuul tootmise maht ei muutunud, samas oli vähem ettevõtteid, kes teatasid ekspordi mahu kasvust (I kv 40% ettevõtteid, IV kv 80%). Kolmandik tootjaid teatas liigsetest valmistoodete varudest.

Nõudlus toodangule püsib tavalisel tasemel, kuid eksporttellimusi on tavalisest vähem (saldo –17). Ootu-sed eelseisvaks 3 kuuks on kõrged, valdav osa ettevõtteid (71%) prognoosib toodangu mahu kasvu ja töö-tajate arvu suurendamist (teatas 57% ettevõtteid). Valmistoodangu müügihinnad tõusevad (saldo +43).

Optimistlikud prognoosid tõstsid kindlustunde indikaatori +18-le (detsembris =0).

Masinate ja seadmete tootmine Eelmisel 3 kuul jäi tootmise maht samaks, ei muutunud ka tootmisvõimsuste rakendatus (67%).

Ootused järgmise 3 kuu suhtes on optimistlikud. Eelseisvast toodangu mahu kasvust teatas 38% ettevõt-teid, ülejäänutel jääb tootmine samaks. Tellimused toodangule ületavad tavalise taseme ja seda nii sise- kui välisturul (üldsaldo +25). Liigsed valmistoodete varud, millest teatas 13% ettevõtteid, nõrgendavad kindlustunnet

Kindlustunde indikaator (märtsis +17) on 8 punkti kõrgem kui IV kvartalis ja 3 punkti kõrgem kui aasta tagasi.

Ehitusmaterjalitööstus Haru olukord vastab hooajale. Viimasel 3 kuul ettevõtete konkurentsivõime halvenes kõikidel turgudel ning tellimused vähenesid (saldo –63). Teistest harudest rohkem ettevõtteid (53%) teatas toodangu mahu langusest, vaid 6%-l tootmine suurenes. Tootmisvõimsuste rakendatus oli 14%-punkti madalam kui IV kvartalis (I kv 59%).

Lähimal 3 kuul toodangu maht suureneb 71%-l ettevõtetel, 6%-l väheneb. Ligi neljandik ettevõtteid kavat-seb suurendada töötajate arvu ja valmistoodangu müügihinnad tõusvad (saldo +18). Märtsi nõudlus too-dangule on tavalisest madalam, kuid varasemast vähemal määral (saldo märtsis –6, detsembris –19).

Kindlustunde indikaator on positiivne (+22) ning ületab eelmise kolme aasta (2015.–2017. a) märtsikuude keskmise näitaja (+14).


19

2017 2018

03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03

suurenes 24,1 41,0 38,1 45,3 41,7 29,0 25,5 31,7 31,6 29,5 27,4 21,0 19,7

jäi samaks 52,5 38,9 48,9 40,3 46,5 50,7 56,7 52,1 53,7 47,5 43,7 53,6 56,1

vähenes 23,4 20,1 13,0 14,4 11,8 20,3 17,7 16,2 14,7 23,0 28,9 25,4 24,2

saldo 1 21 25 31 30 9 8 15 17 6 -1 -4 -5

üle tavalise 13,5 20,9 18,0 20,1 22,7 14,3 18,4 22,0 17,0 15,8 14,1 15,6 14,4

tavalised 66,0 61,2 63,3 65,5 68,0 70,7 66,0 63,8 66,7 66,2 67,4 63,0 64,4

alla tavalise 20,6 18,0 18,7 14,4 9,4 15,0 15,6 14,2 16,3 18,0 18,5 21,5 21,2

saldo -7 3 -1 6 13 -1 3 8 1 -2 -4 -6 -7

üle tavalise 14,5 16,5 18,6 20,2 21,9 13,3 16,0 18,3 14,2 16,0 15,9 14,3 16,7

tavalised 61,1 63,2 62,8 63,6 65,6 70,3 66,4 65,7 72,4 65,6 65,9 61,9 60,8

alla tavalise 24,4 20,3 18,6 16,3 12,6 16,4 17,6 16,0 13,4 18,4 18,3 23,8 22,5

saldo -10 -4 0 4 9 -3 -2 2 1 -2 -2 -10 -6

liiga suured 7,5 4,6 7,8 3,8 5,9 6,1 7,4 7,5 9,3 8,5 10,2 7,0 10,4

piisavad 81,2 78,0 76,0 78,6 76,5 81,8 77,8 79,0 74,4 75,4 75,6 79,1 76,8

liiga väikesed 11,3 17,4 16,3 17,6 17,7 12,1 14,8 13,5 16,3 16,2 14,2 14,0 12,8

saldo -4 -13 -9 -14 -12 -6 -7 -6 -7 -8 -4 -7 -2

suureneb 44,6 40,2 34,3 28,8 26,0 38,4 34,0 24,5 22,8 20,3 32,1 39,0 46,2

jääb samaks 47,5 49,6 54,7 56,8 61,8 50,7 53,9 56,1 50,0 50,7 49,3 50,7 48,5

väheneb 7,9 10,2 11,0 14,4 12,2 10,9 12,1 19,4 27,2 29,0 18,7 10,3 5,3

saldo 37 30 23 14 14 28 22 5 -4 -9 13 29 41

tõusevad 19,9 19,0 14,5 12,9 17,5 14,2 12,8 10,5 18,1 22,2 27,4 27,5 23,1

jäävad samaks 73,8 78,2 82,6 84,3 80,2 83,7 83,7 84,6 74,6 65,9 64,4 68,1 73,9

langevad 6,4 2,8 2,9 2,9 2,4 2,1 3,6 4,9 7,3 11,9 8,2 4,4 3,0

saldo 13 16 12 10 15 12 9 6 11 10 19 23 20

suureneb 18,4 19,0 18,6 15,1 20,9 14,4 13,3 16,2 10,4 13,1 15,3 15,4 21,6

jääb samaks 75,2 73,9 75,7 82,0 71,3 79,1 79,7 78,2 83,0 77,4 75,9 77,9 73,9

väheneb 6,4 7,0 5,7 2,9 7,8 6,5 7,0 5,6 6,7 9,5 8,8 6,6 4,5

saldo 12 12 13 12 13 8 6 11 4 4 7 9 17

11 15 10 11 13 11 11 6 1 -1 4 10 12

Näitaja

Valmistoodete varud praegu

Toodangu maht järgneva 3 kuu jooksul

Toodangu müügihinnad järgneva 3 kuu jooksul

KINDLUSTUNDE indikaator

Toodangu maht viimase 3 kuu jooksul

Tellimused (nõudlus) toodangule praegu

Eksporttellimused toodangule praegu

Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul

TÖÖSTUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %-des)


20

TÖÖ

STU

SB

AR

OM

EE

TER

, M

ÄR

TS 2

018

(töös

tush

arud

e lõ

ikes

ette

võte

te v

astu

ste

jagu

nem

ine

%-d

es)

Näi

taja

Toid

u-

aine

te

toot

min

e

Joog

i-

toot

min

e

Teks

tiili-

toot

min

e

Rõi

va-

toot

min

e

Nah

a-

töös

tus

Pui

du-

töös

tus

Pab

eri-

töös

tus

Kee

mia

-

töös

tus

Kum

mi -

ja p

last

-

tood

ete

toot

min

e

Ehitu

s-

mat

erja

li-

töös

tus

Met

all-

tood

ete

toot

min

e

Elek

troo

-

nika

- ja

optik

a-

sead

met

e

toot

min

e

Elek

tri-

sead

met

e

toot

min

e

Mas

inat

e

ja

sead

met

e

toot

min

e

Möö

bli-

toot

min

e

Trük

indu

s

ja

salv

estis

te

palju

ndus

Ko

gu

K

og

u

Ko

gu

K

og

u

töö

stu

stö

öst

us

töö

stu

stö

öst

us

suuren

es31

,328

,60,0

0,0

20,0

36,4

42,9

16,7

20,0

5,9

30,8

20,0

0,0

25,0

42,9

16,7

19

,7

jäi sam

aks

56,3

42,9

71,4

80,0

60,0

36,4

42,9

66,7

60,0

41,2

46,2

60,0

100,0

50,0

57,1

83,3

56

,1

vähe

nes

12,5

28,6

28,6

20,0

20,0

27,3

14,3

16,7

20,0

52,9

23,1

20,0

0,0

25,0

0,0

0,0

24

,2

s

aldo

190

-29

-20

09

290

0-47

80

00

4317

-5

üle tava

lise

12,5

0,0

14,3

20,0

40,0

27,3

28,6

0,0

10,0

5,9

7,7

0,0

14,3

37,5

14,3

0,0

14

,4

tava

lised

75,0

42,9

57,1

60,0

20,0

63,6

71,4

50,0

60,0

82,4

61,5

100,0

71,4

50,0

57,1

100,0

64

,4

alla ta

valise

12,5

57,1

28,6

20,0

40,0

9,1

0,0

50,0

30,0

11,8

30,8

0,0

14,3

12,5

28,6

0,0

21

,2

s

aldo

0-57

-14

00

1829

-50

-20

-6-23

00

25-14

0-7

üle tava

lise

12,5

0,0

14,3

25,0

40,0

27,3

28,6

16,7

10,0

27,3

7,7

0,0

0,0

28,6

0,0

16,7

16

,7

tava

lised

62,5

100,0

57,1

25,0

40,0

63,6

57,1

33,3

70,0

63,6

53,9

100,0

83,3

57,1

42,9

83,3

60

,8

alla ta

valise

25,0

0,0

28,6

50,0

20,0

9,1

14,3

50,0

20,0

9,1

38,5

0,0

16,7

14,3

57,1

0,0

22

,5

s

aldo

-13

0-14

-25

2018

14-33

-10

18-31

0-17

14-57

17-6

liiga su

ured

17,7

33,3

14,3

0,0

0,0

9,1

0,0

16,7

30,0

5,9

25,0

0,0

33,3

12,5

0,0

0,0

10

,4

piisa

vad

70,6

66,7

57,1

100,0

80,0

90,9

71,4

83,3

60,0

82,4

66,7

80,0

50,0

87,5

83,3

100,0

76

,8

liiga vä

ikese

d11

,80,0

28,6

0,0

20,0

0,0

28,6

0,0

10,0

11,8

8,3

20,0

16,7

0,0

16,7

0,0

12

,8

s

aldo

633

-14

0-20

9-29

1720

-617

-20

1713

-17

0-2

suuren

eb47

,171

,428

,620

,00,0

50,0

57,1

50,0

40,0

70,6

46,2

40,0

71,4

37,5

42,9

66,7

46

,2

jääb

sam

aks

47,1

0,0

71,4

80,0

100,0

50,0

42,9

50,0

40,0

23,5

38,5

60,0

28,6

62,5

42,9

33,3

48

,5

vähe

neb

5,9

28,6

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

20,0

5,9

15,4

0,0

0,0

0,0

14,3

0,0

5,3

s

aldo

4143

2920

050

5750

2065

3140

7138

2967

41

tõus

evad

29,4

42,9

14,3

0,0

40,0

27,3

42,9

28,6

30,0

17,7

30,8

20,0

42,9

12,5

14,3

16,7

23

,1

jääv

ad sam

aks

52,9

57,1

85,7

100,0

60,0

72,7

57,1

57,1

60,0

82,4

69,2

80,0

57,1

87,5

85,7

66,7

73

,9

lang

evad

17,7

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

14,3

10,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

16,7

3,0

s

aldo

1243

140

4027

4314

2018

3120

4313

140

20

suuren

eb25

,014

,314

,30,0

20,0

27,3

42,9

0,0

10,0

23,5

15,4

0,0

57,1

0,0

42,9

33,3

21

,6

jääb

sam

aks

68,8

71,4

85,7

100,0

80,0

63,6

57,1

85,7

80,0

64,7

76,9

100,0

42,9

100,0

57,1

66,7

73

,9

vähe

neb

6,3

14,3

0,0

0,0

0,0

9,1

0,0

14,3

10,0

11,8

7,7

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

4,5

s

aldo

190

140

2018

43-14

012

80

570

4333

17

12

-16

10

77

20

38

-6-7

22

-32

01

81

71

12

21

2

Tood

angu

mah

t vi

imas

e 3

kuu

jook

sul

Telli

mus

ed (

nõud

lus)

to

odan

gule

pra

egu

Tööt

ajat

e ar

v jä

rgne

va 3

kuu

jook

sul

Val

mis

tood

ete

varu

d pr

aegu

Tood

angu

mah

t jä

rgne

va 3

kuu

jook

sul

Tood

angu

müü

gihi

nnad

jä

rgne

va 3

kuu

jook

sul

KIN

DL

US

TU

ND

E i

nd

ika

ato

r

Eks

port

telli

mus

ed

tood

angu

le p

raeg

u


21

1993 - 2018 2017 2018 min kesk max 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03

Toodangu maht viimase 3 kuu jooksul

saldo -64 11 47 1 21 25 31 30 9 8 15 17 6 -1 -4 -5

Tellimused (nõudlus) toodangule praegu

saldo -78 -8 31 -7 3 -1 6 13 -1 3 8 1 -2 -4 -6 -7

Eksporttellimused toodangule praegu

saldo -71 -10 24 -10 -4 0 4 9 -3 -2 2 1 -2 -2 -10 -6

Valmistoodete varud praegu

saldo -20 -5 15 -4 -13 -9 -14 -12 -6 -7 -6 -7 -8 -4 -7 -2

Toodangu maht järgneva 3 kuu jooksul

saldo -46 15 57 37 30 23 14 14 28 22 5 -4 -9 13 29 41

Toodangu müügihinnad järgneva 3 kuu jooksul

saldo -35 9 53 13 16 12 10 15 12 9 6 11 10 19 23 20


saldo -47 0 21 12 12 13 12 13 8 6 11 4 4 7 9 17

Toodangu kasvu piiravad praegu (% vastanutest)

mitte miski 1 12 22 x 19 x x 17 x x 15 x x 17 x x

ebapiisav nõudlus 16 55 85 x 45 x x 43 x x 41 x x 48 x x

tööjõu puudus 1 17 44 x 21 x x 26 x x 31 x x 20 x x

materjali/seadmete puudus 0 10 21 x 6 x x 6 x x 5 x x 8 x x

finantsprobleemid 0 5 16 x 4 x x 2 x x 2 x x 2 x x

muu 0 4 18 x 5 x x 6 x x 6 x x 6 x x

Tootmisvõimsuste piisavus

saldo -22 8 47 x 4 x x -2 x x -4 x x 4 x x

Olemasolevad tellimused tagavad tootmise

kuu 2,8 4,1 8,0 x 3,5 x x 3,4 x x 3,2 x x 3,5 x x

Tellimused viimase 3 kuu jooksul

saldo -51 10 48 x 21 x x 26 x x 19 x x -8 x x

Eksporttellimused järgneva 3 kuu jooksul

saldo -32 12 43 x 26 x x 18 x x 6 x x 17 x x

Tootmisvõimsuste rakendatuse tase praegu

% 57 72 80 x 75 x x 76 x x 77 x x 72 x x

Ettevõtte konkurentsi-võime Eesti turul

viimase 3 kuu jooksul

saldo 2 12 29 x 4 x x 2 x x 5 x x 7 x x

Ettevõtte konkurentsi-võime EL turul

viimase 3 kuu jooksul

saldo -10 7 25 x 4 x x 7 x x 6 x x 4 x x

Ettevõtte konkurentsi-võime mujal välisturul

viimase 3 kuu jooksulsaldo -13 5 33 x 4 x x 9 x x 8 x x 2 x x

Ekspordi maht viimase 3 kuu jooksul

saldo -37 9 33 x 13 x x 22 x x 13 x x 5 x x

Ekspordi osakaal toodangus

% 44 59 70 x 70 x x 69 x x 68 x x 68 x x

-40 4 27 11 15 10 11 13 11 11 6 1 -1 4 10 12KINDLUSTUNDE indikaator

Näitaja

TÖÖSTUSBAROMEETER 1993–2017 (saldod %-des)

x

Ehitusbaromeeter Konjunktuur nr 204, märts 2018

22

-100-75-50-25

0255075

100

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Kindlustunde indikaator (sesoonselt tasandamata)

-100

-80

-60

-40

-20

0

20

40

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Eesti

EL


2.2. Ehitusbaromeeter8 Ehitusettevõtete kindlustunde indikaator (+9) on tõusnud võrreldes detsembriga (–1), kuid ma-

dalam kui eelmisel aastal samal ajal (+15). Ehitusmahu kasvu trend peaks lähikuudel püsima.

Ehitusettevõtete kindlustunne9 (+9) on võrreldes eelmiste kuudega tõusnud, kuid ei ole nii kõrge kui aasta tagasi (+15). Ettevõtete hinnangud tellimuste portfellile olid märtsis I kvartalile omaselt negatiivsed (saldo10 –14), kuid paremad märtsi pikaajalisest keskmisest (–21). 14%-l ettevõtetel on tellimusi tavalisest enam, 29%-l tavalisest vähem. Ebapiisavat nõudlust märkis piirava tegurina 31% ettevõtteid, mis on oluliselt vähem kui eelmisel aastal samal ajal (47%). Tööjõu puuduse mõju on aga tuntavam kui aasta tagasi, see piirab 26% ettevõtete tegevust. Ilmastik takistas ehi-tustegevust samuti aastatagusest rohkem.

I kvartali algul oli ettevõtetel tellimusi keskmiselt 4 kuuks, s.o sama pikaks ajaks kui aasta varem. Ehitusvõimsused olid samuti rakendatud samal määral kui aasta tagasi, keskeltläbi 77%.

Järgmised 3 kuud peaksid kujunema sama edukaks kui aasta varem (tööde mahu prognoosi saldo +49, märtsis 2017 +54). Tööjõuvajadus on suurem kui eelmisel aastal, 38% ettevõtteid soovib lähikuudel võtta tööjõudu lisaks. Ehitustööde hinnaprognoosid püsivad endiselt kõrged, järgmiseks 3 kuuks prognoosib hindade tõusu 41% ettevõtteid. Hinnatõusu põhjuseks on nii töö-jõu kui materjalide kallinemine.

8 Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, märtsis 70 ehitusette-võtte hinnangute alusel 9 Kindlustunde indikaator on koondnäitaja, mis peegeldab tellimuste seisu ja töötajate arvu muutusi järgmisel 3 kuul. 10 Saldod on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahed

Konjunktuur nr 204, märts 2018 Ehitusbaromeeter

23

-100-75-50-25

0255075

100

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Tellimuste maht (ettevõtete hinnangute saldo %-des)

ÜLE TAVALISE

ALLA TAVALISE

0

20

40

60

80

100

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

tööjõu puudus

ebapiisav nõudlus

Ehitustegevust piiravad tegurid (% ettevõtetest)

-100

-75

-50

-25

0

25

50

75

100

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Viimased 3 kuud

Prognoos

Ehitustööde maht (ettevõtete hinnangute saldo %-des)

KASVAB

KAHANEB

-100-75-50-25

0255075

100

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Töötajate arv (prognoos, ettevõtete hinnangute saldo %-des)

SUURENEB

VÄHENEB


24

-100-75-50-25

0255075

100

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Ehitustööde hinnad (prognoos, ettevõtete hinnangute saldo %-des)

TÕUSEVAD

LANGEVAD

39 35 29 22 21 1328 19 26 34 23 28 29 25 27 23 19 20 19 22 22

55 59 68 75 72 7967 78 70 59 74 70 69 72 71 77 81 78 80 77 78

7 6 3 3 77 5 3 4 7 3 2 2 3 2 0 0 2 2 2 0

0%

20%

40%

60%

80%

100%

032013

06 09 12 032014

06 09 12 032015

06 09 12 032016

06 09 12 032017

06 09 12 032018

soosiv

normaalne

piirav


Pangalaenu saamise võimalusi hindas 78% ehitusettevõtteid normaalseks.

Hoonete ehituses on kindlustunde indikaator +7, mis on peaaegu samal tasemel kui aasta varem (+11) ja kõrgem kui detsembris (+2). Ettevõtted on tellimustega kindlustatud erinevalt: ligi viien-dikul on tellimusi tavalisest rohkem, kolmandikul tavalisest vähem (saldo –15).

Järgmisel 3 kuul ehitusmahud kasvavad nagu eelmiselgi aastal (prognoosi saldo +40, märtsis 2017 +50). Seejuures kavatseb iga kolmas ettevõte (35%) võtta tööjõudu lisaks.

Rajatiste ehituses on kindlustunde indikaator (+16) kõrgem kui hoonete ehituses, ehkki mitte nii kõrge kui eelmisel aastal (+28), sest hinnang tellimuste seisule on veidi langenud (saldo –6). Valdaval osal ettevõtetel (83%-l) on siiski tellimusi tavalisel määral. Ilmastiku tõttu oli tööde maht enam kui pooltel ettevõtetel märtsis veel piiratud.

Eeloleval 3 kevadkuul suureneb tööde maht rajatiste ehituses enamikul ettevõtetel (72%-l). Prognoosid näitavad, et olukord kujuneb enam-vähem samaks kui möödunud aastal (saldo +72, märtsis 2017 +69).


25

2017 2018

03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03

Ehitustööde maht kasvas 22,9 37,7 43,8 53,1 56,3 51,5 42,9 44,3 32,9 26,1 20,0 11,4 12,9

viimase 3 kuu jäi samaks 57,1 47,8 48,4 42,2 37,5 45,6 55,7 48,6 52,9 59,4 52,9 61,4 58,6

jooksul kahanes 20,0 14,5 7,8 4,7 6,3 2,9 1,4 7,1 14,3 14,5 27,1 27,1 28,6

saldo 3 23 36 48 50 49 41 37 19 12 -7 -16 -16

Ehitustegevust piirab praegu (% vastanutest)

mitte miski 12,9 21,4 25,0 18,8 18,8 16,2 21,4 12,9 12,9 17,1 12,9 12,9 7,1

ebapiisav nõudlus 47,1 42,9 32,8 25,0 20,3 14,7 14,3 15,7 17,1 25,7 25,7 32,9 31,4

ilmastikutingimused 12,9 2,9 0,0 0,0 3,1 4,4 4,3 10,0 11,4 11,4 11,4 18,6 32,9

tööjõu puudus 17,1 18,6 35,9 50,0 48,4 54,4 50,0 51,4 52,9 40,0 40,0 31,4 25,7

masinate, seadmete, materjalide puudus 4,3 2,9 3,1 4,7 6,3 2,9 2,9 2,9 2,9 1,4 1,4 0,0 0,0

finantsprobleemid 1,4 5,7 0,0 0,0 1,6 5,9 7,1 1,4 0,0 0,0 4,3 1,4 0,0

muud 2,9 5,7 3,1 0,0 1,6 1,5 0,0 5,7 2,9 4,3 4,3 2,9 2,9

Tellimuste portfell üle tavalise 22,9 25,7 21,9 25,4 23,4 23,9 21,4 20,3 24,3 18,6 17,1 11,4 14,3

praegu tavaline 55,7 57,2 67,2 61,9 64,1 68,7 68,6 68,1 65,7 58,6 64,3 62,9 57,1

alla tavalise 21,4 17,1 10,9 12,7 12,5 7,5 10,0 11,6 10,0 22,9 18,6 25,7 28,6

saldo 1 9 11 13 11 16 11 9 14 -4 -1 -14 -14

Töötajate arv suureneb 32,9 32,9 39,1 39,7 30,2 26,9 20,0 17,1 15,7 17,1 28,6 22,9 37,9

järgneva 3 kuu jääb samaks 62,9 64,3 59,4 58,7 68,3 68,7 68,6 64,3 67,2 68,6 60,0 71,4 56,1

jooksul väheneb 4,3 2,9 1,6 1,6 1,6 4,5 11,4 18,6 17,1 14,3 11,4 5,7 6,1

saldo 29 30 38 38 29 22 9 -1 -1 3 17 17 32

Ehitustööde hinnad tõusevad 39,1 43,5 55,6 57,8 49,2 47,1 47,1 41,4 33,3 31,9 39,1 42,9 40,6

järgneva 3 kuu jäävad samaks 59,4 53,6 44,4 39,1 49,2 50,0 50,0 55,7 59,4 55,1 55,1 52,9 56,5

jooksul langevad 1,5 2,9 0,0 3,1 1,6 2,9 2,9 2,9 7,3 13,0 5,8 4,3 2,9

saldo 38 41 56 55 48 44 44 39 26 19 33 39 38

Ehitustööde maht kasvab 59 59 61 61 48 31 33 20 17 14 36 50 57

järgneva 3 kuu jääb samaks 37 36 38 38 48 59 52 53 57 63 54 44 36

jooksul kahaneb 4 4 2 2 3 10 14 27 26 23 10 6 7

saldo 54 55 59 59 45 21 19 -7 -9 -9 26 44 49

Pooleliolevad tööd ja sõlmitud lepin-

gud tagavad normaalse töö (kuuks) x 4,5 x x 4,4 x x 4,3 x x 4,0 x x

Tootmisvõimsuste rakendatus praegu (%) x 80 x x 90 x x 90 x x 77 x x

Kindlustunde indikaator 15 19 24 25 20 19 10 4 6 -1 8 1 9

EHITUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %-des)


26

Kokku shHooned sh Rajatised

elamud mitteeluhoonedEhitustööde maht kasvas 12,9 13,2 40,0 10,6 11,1viimase 3 kuu jäi samaks 58,6 58,5 40,0 59,6 61,1jooksul kahanes 28,6 28,3 20,0 29,8 27,8

saldo -16 -15 20 -19 -17Ehitustegevust piirab praegu (% vastanutest)

mitte miski 7,1 11,3 40,0 6,4 0,0ebapiisav nõudlus 31,4 34,0 20,0 36,2 22,2

ilmastikutingimused 32,9 24,5 20,0 25,5 55,6tööjõu puudus 25,7 28,3 20,0 29,8 16,7

masinate, seadmete, materjalide puudus 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0finantsprobleemid 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

muu 2,9 1,9 0,0 2,1 5,6Tellimuste portfell üle tavalise 14,3 18,9 20,0 17,0 5,6praegu tavaline 57,1 47,2 40,0 48,9 83,3

alla tavalise 28,6 34,0 40,0 34,0 11,1 saldo -14 -15 -20 -17 -6

Töötajate arv suureneb 37,9 35,3 40,0 35,6 43,8järgneva 3 kuu jääb samaks 56,1 58,8 60,0 57,8 50,0jooksul väheneb 6,1 5,9 0,0 6,7 6,3

saldo 32 29 40 29 38Ehitustööde hinnad tõusevad 40,6 41,5 60,0 40,4 35,3järgneva 3 kuu jäävad samaks 56,5 56,6 40,0 57,4 58,8jooksul langevad 2,9 1,9 0,0 2,1 5,9

saldo 38 40 60 38 29Ehitustööde maht kasvab 56,5 50,0 80,0 47,8 72,2järgneva 3 kuu jääb samaks 36,2 40,4 20,0 41,3 27,8jooksul kahaneb 7,3 9,6 0,0 10,9 0,0

saldo 49 40 80 37 72

Kindlustunde indikaator 9 7 10 6 16

EHITUSBAROMEETER, MÄRTS 2018 (ehitusvaldkondade lõikes vastuste jagunemine %-des)


27

1994 - 2018 2017 2018 min kesk max 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03

Ehitustööde maht viimase 3 kuu jooksul

saldo -69 12 76 3 23 36 48 50 49 41 37 19 12 -7 -16 -16

Ehitustegevust piirab praegu (% vastanutest)

mitte miski % 0 12 33 13 21 25 19 19 16 21 13 13 17 13 13 7

ebapiisav nõudlus % 1 48 89 47 43 33 25 20 15 14 16 17 26 26 33 31

ilmastikutingimused % 0 13 65 13 3 0 0 3 4 4 10 11 11 11 19 33

tööjõu puudus % 0 26 81 17 19 36 50 48 54 50 51 53 40 40 31 26

masinate, seadmete, materjalide puudus

% 0 2 14 4 3 3 5 6 3 3 3 3 1 1 0 0

finantsprobleemid % 0 4 16 1 6 0 0 2 6 7 1 0 0 4 1 0

muu % 0 4 23 3 6 3 0 2 2 0 6 3 4 4 3 3

Tellimuste portfell praegu saldo -83 -9 59 1 9 11 13 11 16 11 9 14 -4 -1 -14 -14

Töötajate arvjärgneva 3 kuu jooksul

saldo -68 6 65 29 30 38 38 29 22 9 -1 -1 3 17 17 32

Ehitustööde hinnad järgneva 3 kuu jooksul

saldo -68 22 82 38 41 56 55 48 44 44 39 26 19 33 39 38

Ehitustööde maht järgneva 3 kuu jooksul

saldo -77 14 86 54 55 59 59 45 21 19 -7 -9 -9 26 44 49

Pooleliolevad tööd ja sõlmitud lepingud tagavad normaalse töö

kuud 1,9 3,3 4,5 x 4,5 x x 4,4 x x 4,3 x x 4,0 x x

Tootmisvõimsuste rakendatus praegu

% 54 75 90 x 80 x x 90 x x 90 x x 77 x x

Kindlustunde indikaator -73 -2 58 15 19 24 25 20 19 10 4 6 -1 8 1 9

EHITUSBAROMEETER (saldod %-des)

x

Kaubandusbaromeeter Konjunktuur nr 204, märts 2018

28

-90

-60

-30

0

30

60

90

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Müük viimase 3 kuu jooksul

Müük järgneva 3 kuu jooksul

Müük (saldo %-des)

SUURENES

VÄHENES

-75

-50

-25

0

25

50

75

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Ärikonjunktuur praegu

Ärikonjunktuur 6 kuu pärast

Ärikonjunktuur (saldo %-des)

HEA

HALB

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Kaupade tellimine järgmisel kolmel kuul (saldo %-des)

KASVAB

VÄHENEB

2.4. Jaekaubandusbaromeeter11

Jaekaubandusettevõtete kindlustunne12 võrreldes detsembriga paranes, kuid on madalam eelmise 3 aasta

märtsi tasemest.

Kindlustundeindikaator tõusis märtsis 6 punktile ja on nüüd 9 punkti kõrgem kui oli 2017. detsembris (−3). Tegemist on valdavalt sesoonse tõusuga, mille taga on eelseisva 3 kuu müügi väljavaadete paranemine. Teised kindlustundeindikaatori komponendid on languses. Liigsed kaubavarud on probleemiks 21%-le kauplustest, mis on viimaste aastate kõrgeim tase. Hinnatõusu ootused on endiselt kõrged. Positiivset trendi näitab kaupade tellimuste suurenemine (saldo13 2017.a detsembris –11, nüüd märtsis +32). Ärikon-junktuuri hinnati märtsis enamasti rahuldavaks (nii hindas 76% kauplusi, saldo –5). 75% kauplusi prognoo-sib, et ka 6 kuu pärast on ärikonjunktuur samal tasemel.

11 Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, detsembris 117 kaupluse ja kaubandusettevõtte hinnangute alusel. 12 Koondnäitaja, mis on tuletatud viimase 3 kuu müügi, kaubavarude ja järgmise 3 kuu müügi prognoosi alusel. 13 Saldo on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahe.

Konjunktuur nr 204, märts 2018 Kaubandusbaromeeter

29

-50

-25

0

25

50

75

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Hindade prognoos (saldo %-des)

TÕUSEVAD

LANGEVAD

-60

-40

-20

0

20

40

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Töötajate arv (saldo %-des)

SUURENEB

VÄHENEB

-60

-40

-20

0

20

40

60

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Kindlustunde indikaator (sesoonselt tasandamata)

-50-40-30-20-10

010203040

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Eesti

EL



30

15 18 16 14 14 14 14 13 15 15 14 14 12 9 17 15 9 13 8 11 12

67 73 74 74 78 78 80 71 74 72 75 79 75 77 71 73 82 72 76 78 78

18 9 10 12 89 7 16 11 14 12 7 12 14 13 13 10 16 17 11 10

0%

20%

40%

60%

80%

100%

032013

06 09 12 032014

06 09 12 032015

06 09 12 032016

06 09 12 032017

06 09 12 032018

soosiv

normaalne

piirav


Kaupluste gruppide lõikes võib esile tuua järgmist:

Toidukaupluste kindlustundeindikaator tõusis (detsembri 1 punktilt 3 punktile, seda eelkõige müügi oodatava suurenemise mõjul. Eelseisva 3 kuu müüki on kasvutrendis (saldo detsembris 0, märtsis +39). Kaupade müügi suurenemist II kvartalis prognoosib 56% toidukauplusi.

Garderoobikaupluste kindlustundeindikaator tõusis märtsis 12 punkti võrra, kuid jäi endiselt miinuspoo-lele (–15). Kauplused ootavad küll müügi suurenemist eelseisval 3 kuul (saldo +22), kuid see ei korva kehva müüki viimasel 3 kuul (saldo –45) ja asjaolu, et ligi veerandil kauplustel on liigsed kaubavarud. Ärikonjunk-tuuri hindab halvaks 15% kauplusi (saldo –25). Samas on kauplused pikaajalises plaanis optimistlikud ja hindavad ärikonjunktuuri 6 kuu pärast paremaks (saldo +20).

Kodutarvete kaupluste kindlustundeindikaator märtsis tõusis 6 punkti, kuid jäi endiselt miinuspoolele (−9). Viimasel 3 kuul (I kv) vähenes müük 46% kauplustel (saldo märtsis –25, 2017.a detsembris +1). Äri-konjunktuuri hinnang oluliselt ei muutunud – detsembris saldo –15, märtsis –13.

Sõidukite müügiga tegelevate kaupluste kindlustundeindikaator tõusis märtsis 17 punkti. Tõus tugineb ka siin müügi väljavaadete paranemisele. Kui detsembris oli eelseisva 3 kuu müügi väljavaadete saldo −8 punkti, siis märtsis on see tõusnud 58 punktile. Hetke ärikonjunktuuri hindab märtsis rahuldavaks 83% kauplusi ja heaks 17% kauplusi.

Kaubamajade ja hüpermarketite kindlustundeindikaator tõusis 16 punkti (detsembris +30, märtsis +46). Viimasel 3 kuul oli kaupade müük edukas (saldo +56) ja eelseisval 3 kuul muutub veelgi paremaks (saldo +89). Märtsis hindasid ärikonjunktuuri rahuldavaks kõik kaubamajad ja hüpermarketid.


31

Näitaja Vastuse 2017 2018

variant 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03

Müük suurenes 31,5 44,2 52,9 50,8 55,7 53,4 51,3 50,9 37,6 44,1 53,0 43,2 30,2

viimase 3 kuu jäi samaks 35,5 32,5 31,1 31,2 26,1 28,0 31,9 32,2 35,9 27,1 27,0 33,6 40,5

jooksul vähenes 33,1 23,3 16,0 18,0 18,3 18,6 16,8 17,0 26,5 28,8 20,0 23,2 29,3

saldo -2 21 37 33 37 35 35 34 11 15 33 20 1

Kaubavarud liiga suured 10,6 15,1 14,4 13,1 17,5 12,8 13,7 15,4 18,0 16,2 21,1 18,4 20,9

praegu hooajale kohased 87,8 82,4 81,4 82,8 79,0 82,1 82,9 81,2 79,5 80,3 76,3 79,2 77,4

liiga väikesed 1,6 2,5 4,2 4,1 3,5 5,1 3,4 3,4 2,6 3,4 2,6 2,4 1,7

saldo 9 13 10 9 14 8 10 12 15 13 18 16 19

Kaupade tellimused suurenevad 45,2 49,2 46,2 45,9 36,2 20,3 21,9 28,8 35,3 20,7 28,3 36,3 44,4


jooksul vähenevad 12,1 9,2 11,8 13,9 14,7 28,8 27,7 27,1 19,8 31,9 26,6 15,3 12,2

saldo 33 40 35 32 22 -9 -6 2 16 -11 2 21 32

Müük suureneb 58,9 63,9 56,8 51,3 33,3 30,5 34,8 44,9 41,0 25,6 28,1 39,2 53,0


jooksul väheneb 8,9 8,4 11,9 13,5 12,3 25,4 24,6 23,7 22,2 35,9 29,0 15,2 15,7

saldo 50 56 45 38 21 5 10 21 19 -10 -1 24 37

Töötajate arv suureneb 11,4 23,7 24,8 25,8 11,2 8,6 13,7 14,7 10,3 9,5 9,6 9,7 6,0


jooksul väheneb 7,3 5,1 2,6 5,0 11,2 14,5 8,6 7,8 10,3 13,8 13,0 5,7 10,3

saldo 4 19 22 21 0 -6 5 7 0 -4 -4 4 -4

Kaupade hinnad tõusevad 45,9 42,5 42,9 41,0 48,7 40,7 44,9 43,1 50,9 54,2 64,4 61,3 51,3


jooksul langevad 2,5 4,2 2,5 5,7 0,9 0,9 0,9 1,7 4,3 5,9 6,1 4,8 1,7

saldo 43 38 40 35 48 40 44 41 47 48 58 57 50

Ärikonjunktuur hea 13,7 16,7 19,3 23,1 21,7 20,5 20,2 16,5 14,7 13,7 10,4 14,4 9,6

praegu rahuldav 70,2 68,3 68,1 65,3 66,1 67,5 68,9 72,2 72,4 71,8 74,8 74,4 75,7

halb 16,1 15,0 12,6 11,6 12,2 12,0 10,9 11,3 12,9 14,5 14,8 11,2 14,8

saldo -2 2 7 12 10 9 9 5 2 -1 -4 3 -5

Ärikonjunktuur parem 23,8 15,8 12,8 14,9 13,0 12,0 10,2 12,7 16,2 19,0 20,0 19,2 19,1

6 kuu pärast sama 71,3 75,8 80,3 76,9 75,7 75,2 80,5 78,8 71,8 71,6 69,6 73,6 74,8

halvem 4,9 8,3 6,8 8,3 11,3 12,8 9,3 8,5 12,0 9,5 10,4 7,2 6,1

saldo 19 8 6 7 2 -1 1 4 4 10 10 12 13

Kindlustunde indikaator 13 21 24 21 15 11 11 14 5 -3 5 9 6

JAEKAUBANDUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %-des)


32

Näitaja Vastuse Kauplused kokku shvariant Toidu Garde- Kodukaupade Auto Kauba- Muud

roobi sh majadA B

Müük suurenes 30,2 30,6 11,1 20,8 28,6 17,7 33,3 55,6 34,6viimase 3 kuu jäi samaks 40,5 33,3 33,3 33,3 42,9 29,4 50,0 44,4 53,8jooksul vähenes 29,3 36,1 55,6 45,8 28,6 52,9 16,7 0,0 11,5

saldo 1 -6 -45 -25 0 -35 17 56 23Kaubavarud liiga suured 20,9 25,0 22,2 24,0 0,0 35,3 25,0 0,0 16,7praegu hooajale kohased 77,4 75,0 77,8 72,0 87,5 64,7 75,0 100,0 79,2

liiga väikesed 1,7 0,0 0,0 4,0 12,5 0,0 0,0 0,0 4,2 saldo 19 25 22 20 -13 35 25 0 13

Kaupade tellimused suurenevad 44,4 38,9 22,2 41,7 14,3 52,9 50,0 88,9 44,0järgneva 3 kuu jäävad samaks 43,5 44,4 44,5 41,7 57,1 35,3 50,0 11,1 52,0jooksul vähenevad 12,2 16,7 33,3 16,7 28,6 11,8 0,0 0,0 4,0

saldo 32 22 -11 25 -14 41 50 89 40Müük suureneb 53,0 55,6 44,4 41,7 14,3 52,9 58,3 88,9 48,0järgneva 3 kuu jääb samaks 31,3 27,8 33,3 33,3 42,9 29,4 41,7 11,1 36,0jooksul väheneb 15,7 16,7 22,2 25,0 42,9 17,7 0,0 0,0 16,0

saldo 37 39 22 17 -29 35 58 89 32Töötajate arv suureneb 6,0 5,6 11,1 8,0 0,0 11,8 0,0 0,0 8,0järgneva 3 kuu jääb samaks 83,6 77,8 77,8 88,0 87,5 88,2 100,0 100,0 76,0jooksul väheneb 10,3 16,7 11,1 4,0 12,5 0,0 0,0 0,0 16,0

saldo -4 -11 0 4 -13 12 0 0 -8Kaupade hinnad tõusevad 51,3 74,3 22,2 36,0 12,5 47,1 16,7 88,9 48,0järgneva 3 kuu jäävad samaks 47,0 25,7 66,7 64,0 87,5 52,9 83,3 11,1 48,0jooksul langevad 1,7 0,0 11,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 4,0

saldo 50 74 11 36 13 47 17 89 44Ärikonjunktuur hea 9,6 13,9 0,0 8,3 0,0 12,5 16,7 0,0 7,7praegu rahuldav 75,7 69,4 75,0 70,8 87,5 62,5 83,3 100,0 76,9

halb 14,8 16,7 25,0 20,8 12,5 25,0 0,0 0,0 15,4 saldo -5 -3 -25 -13 -13 -13 17 0 -8

Ärikonjunktuur parem 19,1 14,3 22,2 20,0 12,5 23,5 8,3 22,2 28,06 kuu pärast sama 74,8 77,1 77,8 76,0 87,5 70,6 83,3 77,8 64,0

halvem 6,1 8,6 0,0 4,0 0,0 5,9 8,3 0,0 8,0 saldo 13 6 22 16 13 18 0 22 20

Kindlustunde indikaator 6 3 -15 -9 -5 -12 17 48 14

Kodukaupade kauplused

A - Elektriliste kodumasinate, audio- ja videokaupade kauplused

B - Majatarvete, sisustuskaupade, ehituskaupade, rauakaupade kauplused

Kaubamajad sh ka hüpermarketid

Muud sh bürootarvete, raamatu-, ja sporditarvete jm kauplused

JAEKAUBANDUSBAROMEETER, MÄRTS 2018 (vastuste jagunemine kaupluste gruppide lõikes %-des)


33

1993 - 2018 2017 2018

min kesk max 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03

Müük viimase 3 kuu jooksul

-73 27 76 -2 21 37 33 37 35 35 34 11 15 33 20 1

Kaubavarud praegu

-7 12 38 9 13 10 9 14 8 10 12 15 13 18 16 19

Kaupade tellimused järgneva 3 kuu jooksul

-62 12 57 33 40 35 32 22 -9 -6 2 16 -11 2 21 32

Müük järgneva 3 kuu jooksul

-67 20 77 50 56 45 38 21 5 10 21 19 -10 -1 24 37


-50 -1 34 4 19 22 21 0 -6 5 7 0 -4 -4 4 -4

Kaupade hinnad järgneva 3 kuu jooksul

-32 27 58 43 38 40 35 48 40 44 41 47 48 58 57 50

Ärikonjunktuur praegu

-53 6 63 -2 2 7 12 10 9 9 5 2 -1 -4 3 -5

Ärikonjunktuur 6 kuu pärast

-41 15 49 19 8 6 7 2 -1 1 4 4 10 10 12 13

Kindlustunde

indikaator-49 10 43 13 21 24 21 15 11 11 14 5 -3 5 9 6

JAEKAUBANDUSBAROMEETER (saldod %-des)

x

Teenindusbaromeeter Konjunktuur nr 204, märts 2018

34

-40

-20

0

20

40

60

80

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Teenuste müük (hinnangute saldo %-des)

SUUREM

VÄIKSEM

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Nõudlus (hinnangute saldo %-des)

Tegelik

Prognoos

SUUREM

VÄIKSEM

2.4. Teenindusbaromeeter14

Teenindussektoris püsib nõudlus kasvutrendil. Ettevõtete kindlustunne on parem kui aasta tagasi.

Kindlustunde indikaator 15 (+11) on 5 punkti kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal (+6). Nõudluse ja teenuste müügi kasv jätkusid viimasel 3 kuul (saldod16 vastavalt +4 ja +2) ning nõudluse kasv peaks jätkuma ka eelole-val 3 kuul (prognoosi saldo +28). Kõik kindlustunde indikaatori komponendid on aastatagusest paremas sei-sus. Kõige kõrgem on kindlustunne telekommunikatsiooni ettevõtetel (+50), kõige madalam veoettevõtetel (−16), kel uued maksud tõstavad oluliselt teenuse omahinda.

Kui viimasel 3 kuul oli hotellinduse ja turismiga seotud harudes sesoonne madalseis, siis lähema kolme kuu nõudluse prognoosid on kõigis harudes positiivsed, eeldatavasti toetab nõudluse kasvu kevadine turu elav-nemine. Peaaegu kõigis harudes loodetakse suurendada töötajate arvu (saldo +15), v.a reklaami ja logistika alal, tööjõudu kavatseb lisaks võtta 22% ettevõtteid.

Hinnatõus on olnud soodsa nõudluse oludes suhteliselt kiire, järgmiseks 3 kuuks prognoosib hindade tõusu 23% ettevõtteid (eelmise aasta märtsis oli neid 17%). Ettevõtete hinnangul peaks hea konjunktuur lähemal 6 kuul püsima (prognoosi saldo =0).

14 Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, märtsis 304 ettevõtte hinnangute alusel 15 Koondnäitaja, mis peegeldab nõudluse ja müügi muutusi viimasel 3 kuul ja lähema 3 kuu nõudluse prognoosi 16 Saldo on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahe

Konjunktuur nr 204, märts 2018 Teenindusbaromeeter

35

-45

-30

-15

0

15

30

45

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Töötajate arv (hinnangute saldo %-des)

Tegelik

Prognoos

SUUREM

VÄIKSEM

-20

0

20

40

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Teenuste hinnad (prognoos, ettevõtete hinnangute saldo %-des)

TÕUSEVAD

LANGEVAD

-20

0

20

40

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018


Eesti

EL

Infotehnoloogia

IT-ettevõtetel püsib nõudlus kasvutrendil. Kindlustunde indikaator (+30) on 10 punkti kõrgem kui aasta va-rem (+20) ja 3 punkti kõrgem kui 3 kuud tagasi detsembris. Nõudlus kasvas viimasel 3 kuul ja oli parem kui aasta tagasi (saldo +29, märtsis 2017 +21).

Lähikuude prognoosid on veidi optimistlikumad kui eelmisel aastal samal ajal (saldo +31, märtsis 2017 +27). Ligi kolmandik ettevõtteid võttis viimasel 3 kuul töötajaid juurde, järgmisel 3 kuul kavatseb seda teha 38% IT-ettevõtetest. Hinnatase ei muutu lähikuudel kuigivõrd.


36

Telekommunikatsioon

Turuolukord on soodne. Kindlustunde indikaator (+50) on nii kuulises kui aastases võrdluses tõusnud ning on kõrgem kui teistes harudes. Teenuste müügiga viimasel 3 kuul võis vägagi rahule jääda (saldo +55), pooled ettevõtted prognoosivad nõudluse elavnemist ka eelolevaks 3 kuuks. Prognoosid on enam-vähem samal tasemel kui eelmisel aastal samal ajal (saldo +40, märtsis 2017 +42). Töötajaid kavatsetakse juurde võtta, hinnatase eriti ei muutu.

Turism

Nõudlus on soodsam kui kevadtalvisel hooajal tavaliselt. Kindlustunde indikaator (−1) on hooajale tavapära-ses seisus (märtsis 2016 −2, märtsis 2015 −3), kuid veidi madalam kui eelmise aasta märtsis (+3), põhjuseks asjaolu, et nõudluse prognoosid eelolevateks kevadkuudeks on tagasihoidlikumad kui möödunud aastal (saldo +32, märtsis 2017 +41), mis oli turismiettevõtetele vägagi soodne.

40% turismiettevõtete teatel neil nõudlus lähikuudel suureneb. Töötajaid võetakse lisaks ja hinnatase veidi tõuseb. Turismiettevõtete hinnangul on nende võimalused pangalaenu saada paranenud (saldo −14, det-sembris −17).

Hotellid

Hotellide kindlustunde indikaator (−7) on hooajalisel tõusul (detsembris –42), kuid madalam kui eelmisel aastal samal ajal (+1), mil kindlustunnet tõstis Eesti Euroopa Nõukogu eesistumine. Eelmise aasta erakord-selt kõrge nõudluse tõttu on baromeetri näitajad hetkel alla möödunudaastast taset. Eelseisva 3 kuu nõud-luse prognoos on veidi madalam kui eelmisel aastal kevadhooaja eel (saldo +48, märtsis 2017 +52). Nõudluse suurenedes tõuseb lähikuudel ka hinnatase (saldo +31). Hotellide hinnang pangalaenu saamise võimalustele (saldo =0) näitab, et võimalused on paremad kui mitmetes teistes sektorites.

Restoranid

Restoranidel on nõudlus parem kui tavaliselt sel hooajal. Kindlustunde indikaator (−3) on nii aastases kui kuulises võrdluses tõusnud (detsembris −16, märtsis 2017 −9). Talvine hooajaline madalseis oli mul-lusest väiksem (müügi saldo −21, märtsis 2017 −33), sest nõudlust suurendas EV100 aastapäeva tähis-tamine. Lähima kolme kuu nõudluse prognoos on samuti muutunud optimistlikumaks (saldo +37, märt-sis 2017 +31). 41% restorane võtab kevadhooajal töötajaid lisaks. Hinnatõus näitab kiirenemise märke, ligi 40%-l restoranidel hinnad lähikuudel tõusevad.

Transport

Kindlustunde indikaator (−16) oli märtsis madalam kui teistes harudes ja langes võrreldes detsembriga (+3). Viimasel 3 kuul vähenes teenuste müük pooltel ettevõtetel, mis on talvehooajale üsna iseloomulik (saldo –39, märtsis 2017 –46). Tegevust takistavate tegurite seas on olulisele kohale tööjõu puuduse kõr-val tõusnud uus, 2018. aastast kehtima hakanud teemaks, mis koos kütuse kallinemisega tõstab oluliselt teenuste omahinda.

Eelolevaks 3 kuuks prognoositakse kevadhooajale iseloomulikku nõudluse suurenemist (saldo +23, märt-sis 2017 +20). 17% ettevõtteid plaanib võtta töötajaid lisaks. Hinnatõusu prognoos on teenindusharudest üks kõrgemaid (saldo +33).


37

Logistika

Nõudlus on püsinud tõusutrendil. Kindlustunde indikaator (+15) on kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal (+5), kuid turu sesoonse languse tõttu madalam kui detsembris (+28). Teenuste müük kasvas viimasel 3 kuul veerandil ettevõtetel, aasta varem samal ajal kolmandikul.

Eelseisvaks 3 kevadkuuks, mil turg hooajaliselt elavneb, prognoosib 37% ettevõtteid nõudluse kasvu, mis on optimistlikum kui aasta varem (saldo +26, märtsis 2017 +14). Töötajate arv siiski ei suurene (saldo −4). Lähemal poolel aastal jääb konjunktuur ettevõtjate hinnangul samaks (saldo =0).

Kinnisvarateenused

Turuolukord püsib soodne. Kindlustunde indikaator (+10) on nii kuulises kui aastases võrdluses tõusnud (detsembris +6, märtsis 2017 +2). Viimasel 3 kuul oli müük üsnagi aktiivne (saldo +12). Äritegevust piirab ettevõtete hinnangul kõige enam tööjõu puudus, mida märkis 37% ettevõtteid. Lähikuudel kavatseb 35% ettevõtteid töötajate arvu suurendada. Eeloleval 3 kuul oodatakse nõudluse suurenemist, osalt turu hooajalise elavnemise arvel (saldo +19, märtsis 2017 +23). Hinnatase jääb mõõdukale tõusutrendile.

Reklaam

Nõudlus oli viimastel kuudel talviselt madal, kuid aktiivsem kui aasta varem. Kindlustunde indikaator (+6) näitas olukorra paranemist nii kuulises kui aastases võrdluses (detsembris ja märtsis 2017 +3). Viimasel 3 kuul vähenes teenuste müük kolmandikul ettevõtetel, kuid neljandikul suurenes (saldo −9, märtsis 2017 −16). Ligi poolte reklaamiettevõtete tegevust piiras vähene nõudlus.

Eeloleval 3 kuul hakkab reklaamiturg elavnema, ettevõtete ootused on ses osas ligilähedaselt samad kui aasta varem (prognoosi saldo +38, märtsis 2017 +40), vähemalt pooltel ettevõtetel on oodata rohkem telli-musi. Hinnatase eriti ei muutu (prognoosi saldo +5).

Arhitekti- ja inseneritegevused17

Nõudlus arhitekti- ja inseneriteenustele on jätkuvalt tõusutrendil. Kindlustunde indikaator (+14) on kõr-gem kui aasta tagasi samal ajal (+8). Nõudlus kasvas ka talvekuudel, suurenedes 38%-l ettevõtetel, tee-nuste müük suurenes 30%-l. Selles olukorras on puudus vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõust suurimaks pii-ravaks teguriks, mida märkis 64% inseneribüroodest ja 33% arhitektibüroodest. Olemasolevad ressursid on rakendatud maksimumilähedaselt, keskmiselt 96-protsendiliselt.

Nõudluse kasv jätkub ka eelseisval 3 kuul (prognoosi saldo +13) ja 23% ettevõtteid kavatseb võtta töö-jõudu lisaks. Ettevõtete hinnangul peaks teenuste hinnatase tõusma.

17 Märtsi küsitluses osales 19 inseneribürood ja 21 arhitektibürood


38

2017 2018 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03

suurenes 26,2 29,0 34,1 45,0 43,6 36,0 32,5 31,0 34,2 36,1 40,6 27,8 29,1

jäi samaks 43,0 51,3 46,1 44,9 46,3 48,9 50,1 53,8 50,4 49,7 42,2 49,9 44,3

vähenes 30,9 19,7 19,9 10,2 10,1 15,1 17,4 15,2 15,4 14,2 17,2 22,3 26,7

saldo -5 9 14 35 33 21 15 16 19 22 23 5 2

suurenes 24,6 25,8 32,0 41,9 42,4 34,8 29,1 30,6 31,2 34,2 36,9 28,2 29,9

jäi samaks 47,7 57,6 52,6 50,3 45,8 51,5 55,7 57,6 53,2 52,2 47,7 49,6 44,2

vähenes 27,6 16,6 15,5 7,8 11,8 13,7 15,2 11,8 15,5 13,6 15,4 22,2 25,9

saldo -3 9 17 34 31 21 14 19 16 21 21 6 4

suureneb 35,3 32,6 27,5 24,0 17,0 21,3 32,2 25,2 21,2 20,8 19,9 24,9 39,4

jääb samaks 54,8 60,7 62,0 63,9 63,8 65,6 54,2 57,3 59,2 52,8 56,7 60,0 49,2

väheneb 9,9 6,7 10,6 12,1 19,3 13,2 13,7 17,5 19,7 26,4 23,4 15,1 11,4

saldo 25 26 17 12 -2 8 19 8 2 -6 -4 10 28

suurenes 15,3 13,2 12,6 17,4 20,8 15,1 13,4 14,5 14,3 13,6 13,8 7,6 11,2

jäi samaks 73,2 72,8 73,2 75,3 66,8 74,9 74,6 73,7 71,6 73,2 73,7 77,8 72,4

vähenes 11,5 14,0 14,2 7,3 12,4 10,0 12,1 11,8 14,0 13,3 12,5 14,5 16,4

saldo 4 -1 -2 10 8 5 1 3 0 0 1 -7 -5

suureneb 23,3 23,0 24,4 24,3 17,0 12,9 21,4 16,6 16,7 17,6 18,1 20,0 22,3

jääb samaks 73,2 73,3 73,1 71,2 75,8 76,4 67,8 73,8 73,6 75,7 75,1 75,1 70,9

väheneb 3,5 3,8 2,5 4,6 7,2 10,7 10,8 9,6 9,8 6,7 6,7 4,9 6,8

saldo 20 19 22 20 10 2 11 7 7 11 11 15 15

tõusevad 17,4 17,5 12,1 14,9 12,1 10,0 16,7 18,2 21,5 26,6 32,7 26,6 22,8

jäävad samaks 75,2 78,3 82,1 79,3 84,6 85,9 80,1 75,8 71,9 69,1 62,2 69,2 71,1

langevad 7,4 4,2 5,9 5,8 3,3 4,1 3,3 6,0 6,6 4,3 5,1 4,2 6,1

saldo 10 13 6 9 9 6 13 12 15 22 28 22 17

mitte miski x 24,7 x x 27,8 x x 23,7 x x 24,3 x x

ebapiisav nõudlus x 46,5 x x 35,8 x x 34,8 x x 32,1 x x

tööjõu puudus x 18,3 x x 25,1 x x 32,3 x x 29,5 x x

ruumi, seadmete puudus x 1,7 x x 1,6 x x 2,2 x x 1,8 x x

finantsprobleemid x 2,3 x x 2,1 x x 2,0 x x 3,7 x x

muud x 6,4 x x 7,5 x x 5,0 x x 8,7 x x

parem x 16,0 x x 17,9 x x 12,4 x x 15,9 x x

sama x 72,4 x x 69,5 x x 72,8 x x 68,0 x x

halvem x 11,7 x x 12,7 x x 14,8 x x 16,1 x x

saldo x 4 x x 5 x x -2 x x 0 x x Võimsuste rakendatus (%) x 82 x x 84 x x 83 x x 84 x x

Kindlustunde indikaator 6 15 16 27 21 17 16 14 12 12 13 7 11

Ärikonjunktuur (olukord) 6 kuu pärast

Teenuste hinnad järgneva 3 kuu jooksul

Äritegevust piirab praegu

Teenuste müük viimase 3 kuu jooksul

Nõudlus viimase 3 kuu jooksul

Nõudlus järgneva 3 kuu jooksul

Töötajate arv viimase 3 kuu jooksul


TEENINDUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %-des)


39

TEE

NIN

DU

SB

AR

OM

EE

TER

, MÄ

RTS

201

8(v

astu

ste

jagu

nem

ine

teen

indu

shar

ude

lõik

es %

-des

)In

fote

hno-

loog

iaTe

leko

mm

u-ni

kats

ioon

Hot

ellid

Res

to-

rani

dTu

rism

Tran

spor

tLo

gist

ika

Kin

nis-

vara

Arh

itekt

i- ja

inse

nerit

egev

used

Rek

laam

KO

KK

U

suur

enes

42,1

63,6

23,7

27,3

13,5

11,1

25,9

26,9

30,0

23,8

29,1

jäi s

amak

s46

,927

,423

,324

,754

,538

,952

,158

,150

,043

,244,3

vähe

nes

11,0

9,0

53,0

48,0

32,0

50,0

22,0

15,0

20,0

33,0

26,7

sald

o31

55-2

9-2

1-1

9-3

94

1210

-92

suur

enes

39,5

63,6

18,0

23,5

16,7

13,9

33,3

19,2

37,5

19,1

29,9

jäi s

amak

s49

,527

,426

,129

,550

,339

,147

,761

,844

,552

,044,2

vähe

nes

11,0

9,0

56,0

47,0

33,0

47,0

19,0

19,0

18,0

29,0

25,9

sald

o29

55-3

8-2

4-1

6-3

314

020

-10

4

suur

eneb

42,1

50,0

60,5

51,5

39,5

41,7

37,0

23,1

22,5

52,4

39,4

jääb

sam

aks

46,9

40,0

26,5

33,5

52,5

39,3

52,0

72,9

67,5

33,6

49,2

vähe

neb

11,0

10,0

13,0

15,0

8,0

19,0

11,0

4,0

10,0

14,0

11,4

sald

o31

4048

3732

2326

1913

3828

suur

enes

31,6

18,2

2,6

5,9

10,5

11,4

3,7

15,4

2,5

14,3

11,2

jäi s

amak

s63

,472

,871

,476

,189

,562

,681

,365

,689

,561

,772,4

vähe

nes

5,0

9,0

26,0

18,0

0,0

26,0

15,0

19,0

8,0

24,0

16,4

sald

o27

9-2

3-1

211

-15

-11

-4-6

-10

-5

suur

eneb

37,8

27,3

28,2

41,2

10,5

16,7

11,1

34,6

22,5

9,5

22,3

jääb

sam

aks

59,2

72,7

63,8

58,8

89,5

75,3

73,9

65,4

74,5

71,5

70,9

vähe

neb

3,0

0,0

8,0

0,0

0,0

8,0

15,0

0,0

3,0

19,0

6,8

sald

o35

2720

4111

9-4

3520

-10

15

tõus

evad

10,8

18,2

41,0

38,2

16,7

36,1

14,8

23,1

33,3

5,0

22,8

jääv

ad s

amak

s89

,272

,849

,058

,883

,360

,974

,272

,963

,795

,071,1

lang

evad

0,0

9,0

10,0

3,0

0,0

3,0

11,0

4,0

3,0

0,0

6,1

sald

o11

931

3517

334

1930

517

Ärit

egev

ust p

iirab

pra

egu m

itte

mis

ki26

,345

,511

,89,

118

,22,

423

,140

,025

,030

,424,3

ebap

iisav

nõu

dlus

26,3

9,1

61,8

75,8

75,8

35,7

34,6

16,7

10,0

47,8

32,1

tööj

õu p

uudu

s34

,236

,420

,612

,13,

038

,123

,136

,750

,04,

429,5

ruum

i, se

adm

ete

puud

us0,

00,

02,

90,

00,

00,

03,

93,

32,

50,

01,8

finan

tspr

oble

emid

7,9

0,0

0,0

0,0

0,0

7,1

3,9

3,3

5,0

4,4

3,7

muu

d5,

39,

13,

03,

03,

016

,711

,50,

07,

513

,08,7

pare

m21

,618

,217

,733

,321

,212

,214

,810

,312

,521

,715,9

sam

a70

,363

,667

,657

,663

,661

,070

,479

,357

,573

,968,0

halv

em8,

118

,214

,79,

115

,226

,814

,810

,330

,04,

416,1

sald

o14

03

246

-15

00

-18

170

Kin

dlu

stu

nd

e in

dik

aato

r30

50

-7-3

-1-1

615

10

14

011

Töö

taja

te a

rv

järg

neva

3 k

uu

jook

sul

Tee

nust

e hi

nnad

jä

rgne

va 3

kuu

jo

oksu

l

Ärik

onju

nktu

ur

(olu

kord

) 6

kuu

pära

st

Tee

nust

e m

üük

viim

ase

3 ku

u jo

oksu

l

Nõu

dlus

viim

ase

3 ku

u jo

oksu

l

Nõu

dlus

järg

neva

3

kuu

jook

sul

Töö

taja

te a

rv

viim

ase

3 ku

u jo

oksu

l


40

2002 - 2018 2017 2018 min kesk max 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03

Teenuste müük viimase 3 kuu jooksul

-68 12 52 -5 9 14 35 33 21 15 16 19 22 23 5 2

Nõudlus viimase 3 kuu jooksul

-73 9 50 -3 9 17 34 31 21 14 19 16 21 21 6 4

Nõudlus järgneva 3 kuu jooksul

-60 8 60 25 26 17 12 -2 8 19 8 2 -6 -4 10 28

Töötajate arv viimase 3 kuu jooksul

-35 3 21 4 -1 -2 10 8 5 1 3 0 0 1 -7 -5


-21 10 39 20 19 22 20 10 2 11 7 7 11 11 15 15

Teenuste hinnad järgneva 3 kuu jooksul

-31 9 33 10 13 6 9 9 6 13 12 15 22 28 22 17

Äritegevust piirab praegu

mitte miski 4 18 35 x 25 x x 28 x x 24 x x 24 x x

ebapiisav nõudlus 21 47 82 x 46 x x 36 x x 35 x x 32 x x

tööjõu puudus 1 16 36 x 18 x x 25 x x 32 x x 29 x x

ruumi, seadmete puudus 0 2 9 x 2 x x 2 x x 2 x x 2 x x

finantsprobleemid 2 9 22 x 2 x x 2 x x 2 x x 4 x x

muu 3 8 17 x 6 x x 8 x x 5 x x 9 x x

Ärikonjunktuur (olukord) 6 kuu pärast

-44 8 48 x 4 x x 5 x x -2 x x 0 x x

Kindlustunde indikaator -60 10 43 6 15 16 27 21 17 16 14 12 12 13 7 11

Näitaja

TEENINDUSBAROMEETER (saldod %-des)

x

Konjunktuur nr 204, märts 2018 Tarbijabaromeeter

41

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

4. kvartiil3. kvartiil2. kvartiil1. kvartiil

Ootused pere majandusolukorrale erinevates tulukvartiili gruppides (saldod)

2.6. Tarbijabaromeeter18

Tarbijate kindlustunne on heal tasemel, perede rahanduslik olukord on paranenud.

Hinnangud pere majandusolukorrale pole viimase aastaga oluliselt muutunud

Suurem osa peredest (60%) hindas märtsis, et nende majanduslik olukord on sama kui oli 12 kuud tagasi. Majandusolukorra paranemist viimase 12 kuu jooksul nimetas 21% peredest ja halvenemist tundis 18% peredest. Hinnangud on sarnased aasta tagasi antud hinnangutega (saldo nii nüüd kui eelmise aasta märtsis +1).

Ootused oma pere majandusolukorra suhtes 12 kuu pärast olid märtsis natuke paremad kui eelnevatel kuudel ja sarnasel tasemel eelmise aasta märtsiga (saldo 2018. a märtsis +5, detsembris +3, 2017.a märtsis +6). Märtsis prognoosis 25% küsitletutest oma pere majandusolukorra paranemist, 53% samaks jäämist ja 14% kartis halvenemist.

Ootused pere majandusolukorrale 12 kuu pärast (märts, % vastanutest)

Palju

parem Mõnevõrra

parem Sama

Mõnevõrra

halvem Palju

halvem Ei oska öelda

Saldo

I kvartiil (madalaim) 0 16 52 20 2 10 –3

II kvartiil 0 18 57 20 1 4 –2

III kvartiil 0 22 58 10 1 9 4

IV kvartiil (kõrgeim) 0 34 54 6 0 6 13

Riigi majandusarengu väljavaated on elanike hinnangul paranenud

Märtsis elanike poolt antud hinnangud Eesti majanduse järgneva 12 kuu trendidele olid paremad kvartal tagasi antud hinnangutest ja sarnased eelmise aasta märtsi hinnangutega (saldo 2018.a märtsis +10, 2017.a detsembris 0, 2017.a märtsis +12). 40% küsitletutest prognoosis riigi majandusolukorra parane-mist, 30% sama olukorra püsimist ja halvenemist prognoosis 19% küsitletutest.

Elanike hinnang tööturule näitab tööpuuduse kasvu ootuste taandumist (saldo +1 on viimase 3 aasta ma-dalaimal tasemel) ning erinevate haridustasemetega inimeste nägemus tööturule on sarnane: järgneva 12 kuu jooksul tööpuudus oluliselt ei muutu.

18 Küsitlusi viiakse läbi telefoni teel. Märtsi küsitlus viidi läbi 1.–8. märtsini ja küsitleti 800 inimest üle Eesti.

Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 204, märts 2018

42

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

PARANEB

HALVENEB

Riigi majanduslik olukord 12 kuu pärast(küsitletute hinnangute saldo %-des)

KESKMINE 1992 - 2018

Rekordiline säästmine ja kõrged inflatsiooniootused

Perede rahanduslik olukord on parem kui 3 kuud või aasta tagasi: säästa suutvate perede osakaal ületab ots-otsaga kokku tulevate perede osakaalu (vastavalt 50% ja 47%).

Hinnang pere rahanduslikule olukorrale, märts 2018, % vastanutest

Pere sissetuleku grupp

Säästab palju

Säästab natuke

Nii palju kui teenib ka kulutab

Elatakse varasemate säästude abil

Elatakse võlgu

Saldo

I kvartiil (madalaim) 0 17 77 5 1 5

II kvartiil 0 31 65 3 1 13

III kvartiil 1 53 41 3 2 23

IV kvartiil (kõrgeim) 8 70 22 0 0 43

Jaanuaris ja veebruaris olid elanike hinnangud viimase 12 kuu jooksul toimunud hinnatõusule ja inflat-siooniootused rekordiliselt kõrged, kuid märsis inflatsiooniootused mõnevõrra taandusid. Hinnatõusu tempo kiirenemist prognoosis märsis 25% vastanutest (saldo +38), jaanuaris prognoosis hinnatõusu kiire-nemist 42% vastanutest (saldo +56).

Tarbijate kindlustunne püsib hea

Aasta esimestel kuudel oli tarbijate kindlustunde indikaator madalam (–6), kuid märtsis paranes ja oli pa-rem nii 3 kuu tagusest (–4) kui ka pikaajalise keskmise tasemest (–9). Kvartaalses võrdluses paranes kind-lustunne kõigi indikaatori komponentide lõikes.

Tarbijate kindlustunne on erinevates sotsiaalsetes gruppides küllaltki erinev ja oli märtsis positiivne kahes kõrgemas tulukvartiilis.


43

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Eesti

EL

Tarbijate kindlustunde indikaator Eestis ja Euroopa Liidus (sesoonselt tasandatud)

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

4. kvartiil3. kvartiil2. kvartiil1. kvartiil

Tarbijate kindlustunne erinevates sissetulekute gruppides

Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)

Kindlustunde indikaator

Pere majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)

Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)

Tööpuudus järgneval 12 kuul (saldo)

Säästmine järgneval 12 kuul (saldo)

Pikaajaline keskmine –9 –1 4 14 –26 Märts 2008 –11 2 –6 19 –22 Märts 2009 –37 –16 –35 66 –30 Märts 2010 –14 –4 –1 20 –29 Märts 2011 –1 2 14 –4 –23 Märts 2012 –12 –4 –5 15 –27 Märts 2013 –5 1 6 1 –25 Märts 2014 –4 2 7 4 –22 Märts 2015 –1 5 10 7 –11 Märts 2016 –14 –1 –7 31 –18 Märts 2017 –2 6 12 8 –17 Detsember 2017 –4 3 0 4 –17 Jaanuar 2018 –6 0 2 2 –24 Veebruar 2018 –6 3 1 6 –23 Märts 2018 0 5 10 1 –14

Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 204, märts 2018

44

Küsimus 2018jaan veeb märts

palju parem ++ 0,8 1,4 0,9 mõnevõrra parem + 21,5 18,1 20,5 sama = 55,0 58,0 60,0 mõnevõrra halvem – 20,6 19,3 16,9 palju halvem – – 2,0 3,1 1,8 ei oska öelda 0,1 0,1 0,0

saldo -1 -2 1

2. Perekonna majanduslik olukord 12 kuu pärastpalju parem ++ 0,1 0,9 0,1 mõnevõrra parem + 23,3 23,8 24,6 sama = 44,5 48,5 52,8 mõnevõrra halvem – 20,3 17,4 12,8 palju halvem – – 1,4 1,0 0,8 ei oska öelda 10,5 8,5 9,0

saldo 0 3 5

palju parem ++ 0,9 0,3 0,6 mõnevõrra parem + 30,8 28,0 38,1 sama = 27,3 26,6 26,8 mõnevõrra halvem – 26,1 32,5 21,1 palju halvem – – 1,4 3,6 1,9 ei oska öelda 13,6 9,0 11,5

saldo 2 -6 7

4. Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärastpalju parem ++ 0,4 0,1 0,3 mõnevõrra parem + 32,9 31,4 39,6 sama = 26,6 26,8 29,6 mõnevõrra halvem – 26,0 29,4 18,5 palju halvem – – 1,4 0,5 0,5 ei oska öelda 12,8 11,9 11,5

saldo 2 1 10

oluliselt tõusnud ++ 46,0 47,1 41,4 mõõdukalt tõusnud + 37,3 34,8 38,9 natuke tõusnud = 13,4 14,9 15,4 jäänud samaks – 2,9 2,1 3,3 alanenud – – 0,1 0,0 0,0 ei oska öelda 0,4 1,1 1,1

saldo 63 63 59

1. Perekonna majanduslik olukord võrreldes sellega, mis oli 12 kuud tagasi

3. Eesti majanduslik olukord võrreldes sellega, mis oli 12 kuud tagasi

5. Hindade muutus viimase 12 kuu jooksul

Küsimus 2018

jaan veeb märts

hinnad tõusevad kiiremini ++ 42,0 31,1 25,3

hinnad tõusevad sama kiiresti + 36,1 40,8 38,9

hinnad tõusevad aeglasemalt = 8,6 13,4 13,8

hinnad püsivad samal tasemel – 6,4 7,1 12,8

hinnad langevad – – 0,5 0,1 0,4

ei oska öelda 6,4 7,5 9,0

saldo 56 48 38

7. Tööpuudus järgneva 12 kuu jooksul

kasvab tunduvalt ++ 1,8 1,9 0,5

kasvab mõnevõrra + 23,1 24,6 21,9

jääb samaks = 36,6 44,0 43,4

väheneb mõnevõrra – 23,0 14,9 20,0

väheneb tunduvalt – – 0,1 0,8 0,3

ei oska öelda 15,4 13,9 14,0

saldo 2 6 1

8. Praeguse aja soodsus püsikaupade ostmiseks

praegu on sobiv aeg + 36,3 32,6 32,4

ei eriti soodne ega ebasoodne = 32,3 34,3 38,4

ei ole soodne – 22,4 19,4 18,6


saldo 14 13 14

tunduvalt rohkem ++ 2,0 1,0 0,3

mõnevõrra rohkem + 10,8 12,5 10,5

umbes samad = 51,1 51,6 57,8

mõnevõrra vähem – 15,4 14,0 18,3

tunduvalt vähem – – 19,9 19,6 12,5


saldo -20 -19 -16

väga sobiv aeg ++ 2,9 3,1 3,1

küllaltki sobiv aeg + 43,0 45,5 46,1

pigem ebasobiv aeg – 12,9 13,1 21,4

täiesti ebasobiv aeg – – 37,8 32,4 25,6


saldo -20 -13 -10

9. Kulutamine püsikaupade ostuks järgmisel 12 kuul (võrreldes viimase 12 kuuga)

6. Hindade muutus lähema 12 kuu jooksul (võrreldes möödunud 12 kuuga)

10. Praeguse majandusliku olukorra sobivus raha kogumiseks/säästmiseks

TARBIJABAROMEETER (vastuste jagunemine %-des)


45

Küsimus 2018jaan veeb märts

11. Raha säästmise tõenäosus lähema 12 kuu jooksul

väga tõenäoline ++ 2,3 2,6 2,9

küllaltki tõenäoline + 45,5 43,1 48,5

küllaltki ebatõenäoline – 6,5 12,5 14,8

täiesti ebatõenäoline – – 45,3 40,8 33,6


saldo -24 -23 -14

12. Pere praegune rahanduslik olukord

säästetakse palju ++ 3,4 2,8 3,4

säästetakse natuke + 43,8 45,0 46,6

tullakse ots–otsaga välja = 49,0 47,4 47,0

kulutatakse varasemaid sääste – 1,8 2,9 2,0

elatakse võlgu – – 2,0 1,8 1,0


saldo 22 22 25

Küsimus 2018

jaan veeb märts

13. Auto ostmise tõenäosus järgmise 12 kuu jooksulväga tõenäoline ++ 5,8 - -küllaltki tõenäoline + 6,5 - -küllaltki ebatõenäoline – 3,1 - -täiesti ebatõenäoline – – 84,0 - -ei oska öelda 0,6 - -

saldo -77 - -

väga tõenäoline ++ 3,6 - -küllaltki tõenäoline + 3,8 - -küllaltki ebatõenäoline – 1,4 - -täiesti ebatõenäoline – – 90,3 - -ei oska öelda 1,0 - -

saldo -85 - -

väga tõenäoline ++ 15,9 - -küllaltki tõenäoline + 9,4 - -küllaltki ebatõenäoline – 2,3 - -täiesti ebatõenäoline – – 71,5 - -ei oska öelda 1,0 - -

saldo -52 - -

15. Suuremate kulutuste tegemise tõenäosus oma maja või korteri kapitaalseks ümberehitamiseks või remontimiseks järgneva 12 kuu jooksul

14. Maja/korteri ostmise või ehitamise tõenäosus järgmise 12 kuu jooksul

Küsimus 1992–2018 2017 2018min kesk max 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3

PEREKONNA MAJANDUSLIK OLUKORDViimased 12 kuud -53 -8 18 1 1 1 0 0 1 -1 -1 -1 -3 -1 -2 1Järgmised 12 kuud -36 0 17 6 7 4 4 6 6 4 5 4 3 0 3 5

RIIGI MAJANDUSLIK OLUKORDViimased 12 kuud -65 -6 38 1 1 0 4 3 5 10 11 6 -2 2 -6 7Järgmised 12 kuud -37 4 27 12 7 7 9 8 10 11 13 13 0 2 1 10

HINNADViimased 12 kuud -29 36 85 34 40 44 37 44 49 59 56 57 60 63 63 59Järgmised 12 kuud -33 33 85 33 31 34 34 41 40 37 35 40 42 56 48 38

Muutus % -des -1 8 21 4 4 4 4 5 5 4 4 5 5 6 6 4TÖÖPUUDUS -22 13 76 8 8 7 5 3 6 3 3 4 4 2 6 1PÜSIKAUPADE OSTUD

Praegu -17 16 47 14 15 15 13 15 16 11 15 12 15 14 13 14Järgmise 12 kuu jooksul -60 -22 -2 -26 -21 -23 -22 -16 -24 -29 -24 -22 -27 -20 -19 -16

SÄÄSTUDPraegu -75 -22 -2 -7 -9 -9 -4 -11 -10 -12 -13 -13 -15 -20 -13 -10Järgmise 12 kuu jooksul -47 -25 -6 -17 -20 -18 -13 -20 -16 -16 -17 -18 -17 -24 -23 -14

PERE RAHANDUSLIK OLUKORD -22 13 25 22 22 22 24 21 22 22 20 22 23 22 22 25AUTO OSTMINE -89 -72 -55 x -78 x x -75 x x -72 x x -77 x xMAJA, KORTERI OSTMINE -93 -84 -64 x -85 x x -86 x x -85 x x -85 x xMAJA, KORTERI REMONT -66 -39 -14 x -51 x x -50 x x -48 x x -52 x xKINDLUSTUNDE INDIKAATOR -37 -9 13 -2 -3 -3 -1 -3 -2 -1 -1 -1 -4 -6 -6 0

TARBIJABAROMEETER (saldod)

2017 – edukas majandusaasta Konjunktuur nr 204, märts 2018

46

3. 2017 – edukas majandusaasta 2017. aasta oli Eesti majandusele edukas. Majanduskasv oli 5 viimase aasta kiireim ja kiirem kui aasta alguses prognoositi. Geopoliitiline ebakindlus ja mitmed riskid, mis iseloomustasid maailmamajandust 2016. aastal, kardetud süvenemise asemel 2017.aastal pigem taandusid. Majanduskeskkond märgatavalt normaliseerus ning aasta lõppes Eesti majandusele paremas seisus kui algas. Eesti majandusareng oli see-juures üsna laiapõhjaline, mistõttu valdav enamus ettevõtteid jäid aastaga rahule ning heaolu tõusu said tunda rohkem peresid kui mitmel eelneval aastal.

Nüüd kõigest lähemalt

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aastal 4,9% ning moodustas jooksevhindades 23 mil-jardit eurot (2016. aastal vastavalt 2,1% ja 21,1 mld eurot). Kvartalite lõikes oli majanduskasv järgmine: I kv 4,4%, II kv 5,7%, III kv 4,2% ja IV kv 5,0%. Majanduskavu panustasid enim ehituse, info ja sidevaldkon-nad ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Kvartalist kvartalisse suurenes töötleva tööstuse panus majanduskasvu ja kokku oli kasv 3,9%. Samal ajal kaubanduse panus majanduskasvu aasta teisel poolel vähenes ning aastakasvuks kujunes 1,8%. Netoeksport ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta arvestuses 980 miljon eurot ehk 4,3% SKP-st, mis on viimase 6 aasta kõrgeim tase.

SKP arvestus tarbimismeetodil näitab, et sisemajanduse nõudlus kasvas 4,2% ja kasvu eestvedajaks olid investeeringud, mis 2017. aastal suurenesid 13,1%. Eratarbimine suurenes lõppenud aastal 2,0% ja valit-semissektori lõpptarbimiskulutused 0,8%, seda suuresti Euroopa Liidu eesistumise kulude arvel. Eratarbi-mise kulud moodustasid 49,6%, investeeringud 23,7% ja valitsemissektori lõpptarbimise kulud 20,3% SKP-st.

Tarbijahinnad kallinesid prognoositust (2,2%) ligikaudu poolteist korda kiiremini ning hinnatõus moodus-tas aastavõrdluses 3,4% (2016. a 0,1%). Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurimad mõjutajad olid toit ja mittealkohoolsed joogid 5,7%-ga, mis andsid hindade kogutõusust ligi kaks viiendikku. Alkohoolsed joo-gid ja tubakas kallinesid 8,7% ning nende arvele langes üks viiendik hindade kogutõusust. Sama panuse hinnatõusu andis mootorkütuse kallinemine, millest bensiini keskmine hinnatõus oli 12,8% ja diiselkütusel 14,7%. Riided ja jalatsid kallinesid 1,7%, eluasemekulutused 2,1%. Side hinnad odavnesid 4,1%.

Keskmine brutopalk oli 2017. aastal 1221 eurot ehk 6,5% enam kui 2016. aastal (1146 eurot). Aasta kesk-mine brutopalk suurenes pea kõikidel tegevusaladel, kuid kiirem palgakasv oli mäetööstuses (11,1%), info ja side (10,2%) ning energeetika (9,1%) tegevusalal. Samas kõrgeim brutopalk oli info ja side tegevusalal (2094 eurot) ning finants- ja kindlustustegevuses (1996 eurot). Olgu veel märgitud, et avalikus sektoris oli brutopalk 1265 eurot (aastakasv 7,9%) ja erasektoris 1206 (aastakasv 6,1%). Piirkonniti oli 2017. aastal keskmine brutopalk endiselt kõrgeim Harjumaal (1353 eurot) ja Tartumaal (1215 eurot) ja madalaim Hiiu-maal (883 eurot) ning Saaremaal (876 eurot). Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aastal 7.40 eurot ja see tõusis aastaga 7,2%. Reaalpalk tõusis aastaga 3% ja selle tõus jäi oluliselt aeglasemaks kui eelmisel aastal (7,5%).

Tööturu olukord 2017. aastal oli hea: tööturunäitajad paranesid peaaegu kogu aasta jooksul ja olid valda-valt paremad kui eelmisel aastal. Kuigi tööealiste (15–74 aastaste) inimeste koguarv vähenes, suurenes tööturul aktiivsete inimeste arv (hõivatute ja töötute summa) 7000 võrra ning jõudis hinnanguliselt 699 tuhandeni. Tööjõus osalemise määr tõusis 71,6%-ni ja tööhõive määr 67,5%-ni. Töötute arv vähenes 6400 võrra ja seda olukorras, kus 13500 seni mitteaktiivset inimest sisenes tööturule. 2017. aastal oli aasta-keskmine töötute arv u. 40 tuhat inimest ja töötuse määr oli 5,8% (1%-punkti madalam kui 2016.a). Endi-selt on tööturunäitajates olulised erinevused elukoha, soo ja rahvuse järgi. Kõrgeim tööhõive määr oli Harjumaal (74,2%) ja madalaim Ida-Virumaal (53,9%). Meeste hõivemäär on endiselt 8%-punkti kõrgem kui naistel (vastavalt 71,6% ja 63,6%). Eestlaste töötuse määr oli 4,4% ning mitte-eestlastel 8,8%.

Majutusettevõtetes peatus 2017. aastal 3,5 miljonit sise- ja välisturisti, mis on 7% enam kui 2016. aastal. Majutusteenuseid kasutas 1,39 miljonit siseturisti ja 2,15 miljonit välisturisti, mis on vastavalt 9% ja 5% enam kui eelmisel aastal. Varasema aastaga võrreldes saabus Eestisse rohkem turiste enamikust Euroopa

Konjunktuur nr 204, märts 2018 2017 – edukas majandusaasta

47

Liidu riikidest ning samuti Venemaalt ja Aasia riikidest. Soome turiste peatus majutusettevõtetes 4% vähem kui 2016. aastal, kuid vaatamata sellele moodustasid soomlased 42% välisturistide üldarvust. Majutus-ettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 72% tuli Eestisse puhkama ja 21% olid tööreisil.

2017. aasta detsembris pakkus külastajatele teenust 966 majutusettevõtet (aasta varem 908) ja külasta-jate käsutuses oli 20 tuhat tuba ja 45 tuhat voodikohta (aasta varem 19 tuhat tuba ja 43 tuhat voodikohta). Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 37 eurot.

Kaupade eksport suurenes 2017. aastal 8% ja kaupu eksporditi Eestist jooksevhindades 12,8 mld väärtu-ses. Eestist viidi välja kõige enam elektriseadmeid (17% koguekspordist), järgnesid puit ja puidutooted (11%) ning mineraalsed tooted (10%). Ekspordi kasvu mõjutas eelkõige mineraalsete toodete (sh. kütus), metalli ja metallitoodete (sh metallijäätmete) ning puidu ja puittoodete (sh saematerjal) väljaveo suure-nemine. Enim vähenes elektriseadmete väljavedu. Eesti suurim ekspordipartner oli 2017. a Soome (osa-tähtsus 16% koguekspordist), järgnesid Rootsi (14%) ja Läti (9%). Aastaga suurenes kõige enam eksport Soome, Venemaale ja Saksamaale. Enim vähenes eksport Rootsi, Mehhikosse ja Nigeeriasse. Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordist oli 2017. aastal 72%. Enim on suurenenud Eesti päritolu kaupade eks-pordis mineraalsete toodete, metalli ja metallitoodete ning puidu ja puidutoodete väljavedu.

Kaupu imporditi 2017. aastal 14,7 mld euro väärtuses, mis on 9% enam kui eelmisel aastal. Eestisse im-porditi kõige rohkem elektriseadmeid (15% koguimpordist), järgnevad transpordivahendid (13%), põllu-majandussaadused ja toidukaubad (10%). Aastaga suurenes kõige enam transpordivahendite (sh laevad, sõiduautod) ja mineraalsete toodete (sh kütused) sissevedu. Vähenes aga elektriseadmete sissevedu. Rii-kidest on impordi osas esikohal Soome (14% koguimpordist), järgnevad Saksamaa (11%) ja Leedu (9%). Aastaga suurenes enim sissevedu Soomest, Venemaalt ja Rootsist.

Väliskaubanduse bilanss oli 2017. aastal taas puudujäägis ning puudujääk moodustas 1,9 mld eurot, mis on 315 miljonit suurem kui 2016. aastal. Kaubavahetuse puudujäägi suurenemist mõjutas enim transpordi-vahendite (sh laevade) sissevedu. Suurim ülejääk oli puidu ja puidutoodete osas ja suurim puudujääk transpordivahendite ning keemiatööstuse tooraine osas. Väliskaubanduse bilanss oli positiivne 130 riigiga. Suurim kaubavahetuse ülejääk oli Rootsi, Norra ja Ameerika Ühendriikidega ning suurim defitsiit kauba-vahetuses Poola, Saksamaa ja Leeduga.

Ehitusturu maht 2017. aastal suurenes. Eestis ja välisriikides ehitati kokku 2,5 mld euro eest, mis on 18% rohkem kui 2016. aastal. Arvestades vaid Eesti ehitusturgu, kasvas ehitusmaht kaguni 23%. Hooneid ehitati 1,6 mld ja rajatisi 846 miljoni euro eest. 2016. aastaga võrreldes suurenes hoonete ehitus 14% ja rajatiste ehitus neljandiku võrra. Ehitusregistri andmetel lubati 2017.aastal kasutusse 5890 uut eluruumi, mis on 1158 eluruumi rohkem kui aasta varem. Eluruumide ehitus on kasvanud nüüd juba 6 aastat järjest. Samas nõudlus uute, hea asukohaga ja kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2017. aastal lubati kasutusse ka 1251 mitte-elamut kasuliku pinnaga 804 tuhat ruutmeetrit (eelmisel aastal 771 tuhat ruutmeetrit).

Veondusettevõtete sõitjakäive ulatus 2017. aastal 5,9 miljardi sõitjakilomeetrini ja kasvas 2016. aastaga võrreldes 9%. Bussiettevõtted teenindasid 2017.aastal 190,4 miljonit sõitjat, neist 87% linnaliinidel (sh trammi ja trolliga). Maakonnaliinidel oli ligi 14,9 miljonit sõitjat (vähenes võrreldes 2016. aastaga 5%), kaugliinidel 4,1 milj sõitjat (langus 3%) ja rahvusvahelistel liinidel ligi 1,4 milj sõitjat (kasv 12%). Eesti mereveo ettevõtted vedasid 2017. a 9,4 milj sõitjat ehk 3% enam kui 2016. a. Riigisisestel merevedudel veeti 2,5 milj sõitjat (kasv 7%) ja rahvusvahelistel vedudel ligi 7 milj sõitjat (kasv 2%). Eesti õhutranspordiettevõtete teenuseid kasutas 2017. a 146,7 tuhat sõitjat, mis on koguni 66% enam kui 2016. a.

Eesti kaubaveoautod vedasid 2017. a 27,7 milj tonni kaupu, mis on viiendiku võrra vähem kui 2016. aastal. Kaubamaht raudteel seevastu suurenes 7% ja ulatus 27,3 milj tonnini.

Lisame ülaltoodule valiku rahvusvaheliste reitinguagentuuride hinnanguid, mis iseloomustavad Eesti ma-jandusolukorda võrreldes teiste riikidega (andmed on valdavalt 2017. aasta lõpu seisuga) ja tabeli „Sise-majanduse koguprodukt tegevusalade lõikes”.

2017 – edukas majandusaasta Konjunktuur nr 204, märts 2018

48

Rahvusvaheline konkurentsivõime reiting (IMD)

30. koht 63 riigi võrdluses (mai 2017). Võrreldes aasta varasemaga, on reiting 1 koha võrra

paranenud.

Globaalne konkurentsivõime reiting (WEF)

29. koht 137 riigi võrdluses (september 2017). Reiting iseloomustab riigi võimet tagada jätkusuutlik

majanduskasv keskpikal perioodil. Tugineb informatsioonile, mis iseloomustab riigi arengutaset

sõltuvalt sellest, kas areng toimub ressursside, tehnoloogia või innovatsiooni baasil. Võrreldes

aasta varasemaga reiting 1 koha võrra paranes.

Rahvusvaheline inimarengu indeks (ÜRO)

30. koht 188 riigi edetabelis (märts 2017). Indeks arvestab elanike haridustaset, eluiga,

majanduse arengutaset jne. Võrreldes eelmise aastaga, paranes Eesti koht edetabelis kolme

koha võrra.

Rahvusvaheline majandusvabaduse indeks (The Heritage Foundation)

6. koht 180 riigi võrdluses (veebruar 2017). Hindamise aluseks on kaubanduspoliitika, riiklik

sekkumine, rahanduspoliitika, musta turu osakaal majanduses jne. Võrreldes möödunud

aastaga, on Eesti koha võrra langenud.

Rahvusvaheline pikaajaliste väliskohustuste täitmise võimet iseloomustav reiting

Reitinguagentuur Standard & Poor’s (S&P) poolt Eestile antud riigireiting on AA– (väljavaade

stabiilne). See on 2012. aasta oktoobrist püsinud samasugune. Aluseks on riigis läbiviidud

struktuurireformid, otseinvesteeringute maht ning fiskaal- ja rahapoliitika.

Rahvusvaheline korruptsioonitajumise indeks (Transparency International)

2017. aastal 22. koht 176 riigi edetabelis (2018 jaanuar). Esikohal olevas riigis on korruptsioon

väikseim. Eesti positsioon 2017. aastal paranes ühe koha võrreldes 2016. aastaga.

Turismi konkurentsivõime indeks (WEF) Eestile kuulub 136 riigi hulgas 37. koht (mai 2017). Langus aastaga 8 kohta. Indeks võtab arvesse riigis valitsevat turvalisust, transpordi- ja IT infrastruktuuri, loodus- ja kultuuriressursse, tervishoiu- ja hügieenitingimusi jne.

Doing Business (World Bank Group) 12. koht 190 riigi arvestuses (juuni 2017). Riigid on reastatud selle järgi, kus on kõige kergem ettevõtlust alustada ning sellega tegeleda. Aastaga on tõus üks koht.

Konjunktuur nr 204, märts 2018 2017 – edukas majandusaasta

49

Sisemajanduse koguprodukt tegevusalade lõikes (miljon €)

Kehtivates hindades Aheldatud väärtus (referentsaasta 2010)

2017 2016 Osatähtsus 2017. a, %

2017 2016 Muutus, %

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 566 465 2,8 454 459 –1,1

Mäetööstus 247 216 1,2 295 202 46,1

Töötlev tööstus 3 054 2 853 15,4 2 707 2 604 3,9

Elektrienergia, gaasi, auru ja kon-ditsioneeritud õhuga varustamine 591 540 3,0 698 642 8,8

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 209 179 1,1 194 172 12,4

Ehitus 1 311 1 090 6,6 1 080 917 17,8

Hulgi- ja jaekaubandus; mootor- sõidukite ja mootorrataste remont 2 342 2 215 11,8 1 953 1 919 1,8

Veondus ja laondus 1 505 1 403 7,6 1 282 1 198 7,0

Majutus ja toitlustus 415 377 2,1 232 231 0,7

Info ja side 1 225 1 057 6,2 1 233 1 066 15,6

Finants- ja kindlustustegevus 785 715 4,0 606 590 2,8

Kinnisvaraalane tegevus 1 945 1 859 9,8 1 372 1 385 –1,0

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 1 134 972 5,7 969 850 13,9

Haldus- ja abitegevused 807 718 4,1 688 618 11,3

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 1 448 1 338 7,3 990 993 –0,3

Haridus 938 880 4,7 657 656 0,2

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 822 755 4,1 545 530 2,8

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 326 301 1,6 238 229 3,6

Muud teenindavad tegevused 193 186 1,0 141 144 –2,1

LISANDVÄÄRTUS KOKKU 19 861 18 118 100,0 16 260 15 393 5,6

Neto-tootemaksud 3 141 2 980 2 599 2 596 0,1

SKP TURUHINDADES 23 002 21 098 18 849 17 977 4,9

Majandusindikaatorid Konjunktuur nr 204, märts 2018

50

0

5

10

15

20

25

30

-15

-10

-5

0

5

10

15

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

*Sisemajanduse koguprodukt

SA andmetel, * EKI prognoos

mld €%

Majanduskasv (SKP püsihindades võrrelduna eelmise aastaga, % )Sisemajanduse koguprodukt (mld €, kehtivates hindades)

4. Eesti majandusareng 1993–2017 ja prognoos 2018 Taastanud 1991. aastal oma iseseisvuse, oli Eesti majandus uutel avanevatel turgudel läbilöömiseks veel üsna kogenematu. Turumajanduse tingimustes edu saavutamiseks tuli kiiresti läbi viia mitmeid ümber-korraldusi, nende hulgas hinnareform, erastamine, maksureform, rahareform, haldusreform jne. Refor-mide käigus ja tootmise viimisel vastavusse uute välisturgude nõuetega, vähenes Eesti sisemajanduse kogu-produkt aastatel 1992–1994 ligi veerandi võrra. Majanduse tõus algas 1995. aastal, kuid sellele järgnevad 20 aastat olid küllaltki eriilmelised. Aastane majanduskasv varieerus vahemikus miinus 14,7%-st kuni pluss 10,3%-ni. Ebastabiilsuse põhjuseks olid eelkõige muutused väliskeskkonnas. Esimene mõõn tuli aastatel 1998–1999 ja seda põhjustas Venemaa finantskriis. Järgnes 8-aastane tõusuperiood ligi 8%-lise keskmise aastakasvuga. See lõppes majanduse ülekuumenemisega ja 2008. aastal alguse saanud suure ülemaailmse finantskriisiga. Eesti majandus kukkus oluliselt ja kriisist taastumine võttis 3–4 aastat. Seejärel aga lahvatas Ukraina–Venemaa konflikt koos riikidevaheliste majandussanktsioonidega. Nende mõjust pole Eesti ma-jandus veel senini täielikult üle saanud. Eesti majanduskasv aeglustus alates 2013. aastast 1–3% tasemele. Alles 2016. a teisel poolel hakkas majandusolukord paranema.

Taasiseseisvumisest alates on Eesti tugevdanud oma rahvusvahelist konkurentsivõimet üha süveneva in-tegreerumisega Euroopasse. Pöördelise tähtsusega oli Eesti vastuvõtmine 2004. aastal Euroopa Liitu ja liitumine NATO-ga. Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi avardas veelgi Eesti liitumine Schengeni viisaruumiga ja arvamine OECD liikmeks. Kahekümneaastased integreerimispüüdlused päädisid 2011. aastal Eesti vastuvõt-misega euroala liikmeks ehk üleminekuga Euroopa ühisrahale.

Nüüd kõigest lähemalt:

Sisemajanduse koguprodukt (SKP). Reformide ja majanduse ümberstruktureerimise käigus (1992–1994) kahanes sisemajanduse koguprodukt (püsivhindades) ligi veerandi võrra. Tõus algas 1994. aasta teisel poolel ja ühe erandiga (1999. a) kestis 2007. aastani. Nominaalhindades suurenes SKP 1995–2007 ligikaudu 6 korda. Majanduse reaalkasv oli perioodil 2000–2007 keskmiselt 8,0% aastas. Arengukiirus tõusis pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga ja kulmineerus 2006. aastal, mil majandus omandas juba ülekuumenemise tunnuseid. Olukord muutus järsult 2008. aastal, kui Eesti majanduse jahutamisele kinnisvarabuumist li-sandus ootamatult ülemaailmne finantskriis. Esimesel kriisiaastal (2008) oli SKP langus 5,4% ja järgmisel 14,7%. SKP ühe inimese kohta (hindade erinevust arvestades) moodustas 2008. aastal 67% Euroopa Liidu 27 riigi keskmisest. Kriisieelne tase taastus alles 2015. aastal, sest alates 2013. aastast majanduskasv aeglustus. Uuest majanduskasvu kiirenemisest saab rääkida alates 2016. a IV kvartalist. 2018. aastaks prognoosib EKI 4,0% kasvu.

Tarbijahinnaindeks (THI). Tarbekaubad ja tasulised teenused kallinesid krooni ajal 10,7 korda (1992. a juunist kuni 2010. a detsembrini). Tarbijahindade tõus seejuures aastast aastasse aeglustus, jõudes 2003.

Konjunktuur nr 204, märts 2018 Majandusindikaatorid

51

0200400600800

100012001400

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

*

Keskmine brutokuupalk (€)


-30369

1215

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

*

Tarbijahinnaindeks(eelmise aasta suhtes, %-des)


aastal 1,3%-ni. Perioodil 2004–2006 püsis THI vahemikus 3,0%–4,4%. Hinnatõusu aluseks oli siis siirdemajan-dusriikidele iseloomulik hinnakonvergents. Sel perioodil kasvasid administratiivselt reguleeritavad hinnad kiiremini vabalt kujunevatest hindadest ja teenuste hinnad kaupade hindadest. Nõudmis- ja pakkumis-poolsete tegurite koosmõjul hakkas 2007. aastal inflatsioon taas kiirenema: 2007. aastal oli THI 6,6% ja 2008. aastal koguni 10,4%. Situatsioon muutus oluliselt 2009. aastal, mil majanduslanguse ja vähenenud nõudluse mõjul tekkis deflatsioon (–0,1%). Majanduskasvu taastumisel (2010) kiirenes inflatsioon aga kohe ja see kestis nii 2013. aastani. Olukord muutus 2014. aastal, kui nafta hind maailmaturul ootamatult järsult kukkus ning Eesti langes kaheks aastaks deflatsiooni. 2016. aastal hinnad tõusid 0,1%. 2017. aasta hinna-tõus kiirenes 3,4%-ni ja 2018. aastaks prognoosib EKI hinnatõusuks 3,1%. Tarbekaupade ja teenuste hin-natase Eestis läheneb EL 28 keskmisele ja moodustas 2016. aastal 75% EL 28 keskmisest.

Tööhõive ja töötus. Negatiivse iibe ja väljarände tõttu 90-ndatel aastatel tööga hõivatute arv Eestis oluliselt vähenes. Trend muutus 2000. aastal kui järgneva 8 aastaga tõusis hõivatute arv 572 tuhandelt 657 tuhande inimeseni. Tööhõive kasvu kiirendas kinnisvarabuum, mille käigus lisandus ehitussektorisse ligi 40 tuhat töötajat. Seejärel alanud majanduskriisi tagajärjel kukkus hõivatute arv 596 tuhandeni (2009. a). 2010. aastast algas taas aeglane hõive tõus, mis kestab senini, kuid hõivatute arv pole jõudnud buumiaegse rekordtasemeni. Hõivatuid oli 2015. aastal 641 tuhat. Registreeritud töötuse määr kasvas iseseisvuse algaastatel ja ulatus 2004. aastal 10,1%-ni. Järgnes positiivne trend, mis kestis buumiaja lõpuni (2007. aastal oli töötuse määr 4,6%). Kriis viis töötuse määra 16,7%-le (2010), millele järgnes taas aeglane tööpuuduse vähenemine ja langus 5,8%-le 2017. aastal. EKI hinnangul lähiaastatel töötuse määr mõõdu-kalt tõuseb (2018. a prognoos 7,2%).

Bruto-ja reaalpalk. Aastatel 1992–2008 keskmine brutopalk pidevalt suurenes, ületades 400 euro piiri es-makordselt 2003. aastal ja 800 euro piiri 2008. aastal. Palga kasv kuni 2008. aastani ületas tarbijahindade kallinemise, tagades reaalpalga tõusu kõikidel aastatel. Reaalpalga kasv oli kiireim buumiaastatel, ületades 10% piiri nii 2006. kui ka 2007. aastal. Majanduskriisi käigus langes keskmine brutopalk 825 eurolt 784 euroni ning reaalpalk ligi 7%, kuid buumiaegne rekordtase ületati juba 2011. aastal. Vaatamata mõõdukale majanduskasvule jätkus suhteliselt kiire palgakasv ka järgnevate aastatel ning keskmine palk oli 2017. aas-tal juba 1221 eurot. EKI prognoosib 2018. aasta palgatasemeks 1290 eurot.

Majandusindikaatorid Konjunktuur nr 204, märts 2018

52

0

5

10

15

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

*

Eesti väliskaubandus(mld €, jooksvates hindades)

EKSPORT

IMPORT


-30

-20

-10

0

10

20

30

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

*

Mahuindeksid (kasv, %)

Tööstustoodang

Jaemüük


Väliskaubandus. Kaupade eksport ja import arenesid teisel iseseisvusajal kiiresti, seda esimese hooga küll kuni buumini. Kriisi aastal (2009) väliskaubanduse käive vähenes ligikaudu veerandi võrra, kuid juba 2011. aastal oli kriisieelne tase ületatud. Edukas oli veel ka 2012. aasta, ent seejärel 3 aastat järjest kaubavahetuse maht vähenes. Ekspordi käive, mis 1993. aastal moodustas 0,7 mld eurot ehk 45% SKP suhtes, ulatus 10 aasta pärast (2003. a) juba 4,0 mld euroni ja veel 5 aasta pärast 8,5 mld euroni (52% SKPst). Kriisi tagajärjel vähenes kaupade eksport 6,5 mld euroni, kuid tõusis seejuures kiiresti ja saavutas rekordtaseme 2012. aas-tal 12,5 mld euroga (70% SKP-st). Viimased 3 aastat on eksport olnud languses ja moodustas 2016. aastal 11,9 mld eurot. Ekspordi taaselavnemine algas 2017. aastast ja EKI prognoosib 2018. aasta ekspordi ma-huks 13,3 mld eurot. Umbes poole ekspordikäibest moodustavad pooltooted ja teist poolt jagavad võrd-selt valmistooted ja kapitalikaubad. Impordi käive on pidevalt olnud mõnevõrra (15–30%) suurem kui eksport, kuid vahe on aastatega vähenenud ja jõudnud 11–13%-ni. Impordinõudluse kiiret kasvu on soodus-tanud (põhjustanud) välismaiste otseinvesteeringute hoogne sissevool (eriti buumiaastatel) ja eratarbi-mise kiire areng. Peamisteks impordipartneriteks on Eestile olnud Soome ja Rootsi, kust on pärit ka valdav osa detaile ja pooltooteid, mida on kasutatud allhanketööde tegemisel. Impordikäive saavutas rekordta-seme 2012. aastal (14,1 mld eurot) ning on seejärel vähenenud. Osaliselt on seda põhjustanud investee-ringute vähenemine. EKI prognoosib 2018. a impordi mahuks 15,4 mld eurot.

Tööstustoodang. Tööstuse osakaal SKP-st vähenes majanduse ümberstruktureerimise käigus 27,7%-lt (1992. a) 22,4%-le (2003. a) ja siis veel 20,4%-le (2015. a). Vaatamata sellele, on tööstustoodangu maht enamus aastatel kasvanud. Perioodil 1995–2007 oli langus vaid ühel aastal (1999) ja põhjuseks oli siis finantskriis Venemaal. Eriti kiire tööstuse areng leidis aset ajavahemikul 2000–2007, mil tööstustoodangu mahuindeks näitas tõusu keskmiselt 10% aastas. Areng tugines suuresti kasvanud välistellimustel allhanke-töödele. Olukord muutus 2008. aastal, mil alanud ülemaailmne finantskriis tõi kaasa nõudluse vähenemise ja põhjustas sellega toodangu mahu 5,1%-lise vähenemise esimesel aastal ja 24%-lise languse järgmisel aastal. Uus tõus algas 2010. aastal (tõus 2010. a 23,5% ja 2011. a 19,9%), kuid kiire tõus kestis vaid kaks aastat. Seejärel nõrga välisnõudluse tõttu areng aeglustus, mis kestis kuni 2016. aastani. EKI prognoosib 2018. a 6%-list tõusu.

Konjunktuur nr 204, märts 2018 Majandusindikaatorid

53

Tähtsamad majandusnäitajad 1993–2017 ja prognoos 2018. a

Näitaja Mõõt-ühik

1993 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2012012012018888 prognoosprognoosprognoosprognoos

Sisemajanduse koguprodukt (SKP)

mld € 1,5 11,3 13,5 16,2 16,5 14,1 14,7 16,7 17,9 18,9 19,8 20,3 21,1 23,0 24,9

SKP, muutus püsihindades

% –9,0 9,4 10,3 7,7 –5,4 –14,7 2,3 7,6 4,3 1,9 2,9 1,7 2,1 4,9 4,0

Eratarbimine, muutus püsihindades

% … 9,4 12,7 9,0 –5,1 –15,6 –1,6 3,6 4,3 3,3 3,2 4,4 4,3 2,0 4,5

Investeeringud põhiva-rasse, muutus püsihin-dades

% … 15,3 22,8 10,3 –13,1 –36,7 –2,6 34,3 12,8 1,5 –8,7 –3,0 –1,2 13,1 2,5

Tarbijahinnaindeks (aasta keskmine)

% 89,9 4,1 4,4 6,6 10,4 –0,1 3,0 5,0 3,9 2,8 –0,1 –0,5 0,1 3,4 3,1

Tootjahinnaindeks (aasta keskmine)

% 75,0 2,1 4,5 8,3 7,1 –0,5 3,3 4,4 2,3 4,1 –1,6 –2,0 –0,7 3,6 3,0

Kaupade eksport mld € 0,68 6,2 7,7 8,0 8,5 6,5 8,7 12,0 12,5 12,3 12,0 11,6 11,9 12,8 13,3

Kaupade import mld € 0,75 8,2 10,7 11,4 10,9 7,3 9,3 12,7 14,1 13,9 13,8 13,1 13,5 14,7 15,4

Kaubavahetuse saldo mld € –0,08 –2,0 –3,0 –3,4 –2,4 –0,8 –0,5 –0,7 –1,6 –1,6 –1,8 –1,5 –1,6 –1,9 –2,1

Teenuste eksport mld € 0,28 2,8 3,0 3,4 3,9 3,3 3,6 4,0 4,7 5,0 5,3 5,2 5,5 6,0 6,1

Teenuste import mld € 0,22 1,8 2,0 2,3 2,4 1,9 2,2 2,7 3,1 3,5 3,7 3,6 3,9 4,1 4,7

Jooksevkonto saldo mld € 0,02 –1,0 –2,0 –2,4 –1,4 0,4 0,3 0,2 –0,3 0,1 0,1 0,4 0,4 0,7 0,2

SKP suhtes % 1,2 –8,7 –15,0 –15,0 –8,7 2,5 1,8 1,3 –1,9 0,5 0,3 2,0 1,9 3,2 1,0

Töötuse määr % töö-jõust

6,6 8,0 5,9 4,6 5,4 13,6 16,7 12,3 10,0 8,6 7,3 6,2 6,8 5,8 7,2

Nominaalpalk keskmiselt kuus

€ 68 516 601 725 825 784 792 839 887 949 1005 1065 1146 1221 1290

Reaalpalga kasv eelmise aasta suhtes

% 2,2 6,4 11,6 13,0 3,1 –4,9 –1,9 0,9 1,8 4,1 6,0 6,5 7,5 3,0 2,6

Tööstustoodang, mahuindeks

% –18,7 11,0 9,9 6,4 –5,1 –24,0 23,5 19,9 1,1 4,1 3,9 0,3 3,4 7,7 6,0

Jaemüük, mahuindeks % … 10,3 11,3 16,3 –5,5 –15,4 –1,8 6,2 8,8 5,5 6,4 6,7 5,6 3,1 4,0

Omal jõul tehtud ehitustööd

mld € 0,12 1,5 2,1 2,6 2,3 1,5 1,3 1,7 2,1 2,2 2.2 2,0 2,1 2,5 2,6

Pankade koondlaenu- portfell aasta lõpul

mld € … 8,0 11,4 15,3 16,6 15,6 14,8 14,1 14,1 14,4 15,0 16,3 17,7 18,1 18,8

Eesti majandusprognoos 2018–2021 Konjunktuur nr 204, märts 2018

54

5. Eesti majandusprognoos 2018–2021 Märtsis valmis EKI-s järjekordne majanduse keskpikk arenguprognoos, mis seekord käsitleb perioodi 2018–2021. Vaatluse alla on võetud 8 olulise majandusnäitaja arenguväljavaated lähemal neljal aastal. Prognoosi aluseks on EKI ekspertide-analüütikute paneeli 15 liikme19 individuaalsed prognoosid. Koondprognoos on koostatud nn konsensusmeetodil, st individuaalprognooside aritmeetilise keskmisena. Koondprognoosi tulemused on ära toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 5.1. Eesti peamiste majandusnäitajate arenguprognoos 2018–2021

Näitaja Tegelik Prognoos

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

SKP püsivhindades, muutus (%) 1,9 2,9 1,7 2,1 4,9 4,0 3,2 2,9 2,7

Eratarbimine püsivhindades, muutus (%)

3,3 3,2 4,4 4,3 2,0 3,7 2,8 2,5 2,5

Kapitalimahutus põhivarasse püsivhindades, muutus (%)

1,5 –8,7 –3,0 –1,2 13,1 5,6 4,7 4,0 3,4

Tarbijahinnaindeks (%) 2,8 –0,1 –0,5 0,1 3,4 3,0 2,5 2,4 2,2

Töötuse määr (%) 8,6 7,4 6,2 6,8 5,9 6,2 6,3 6,4 6,4

Kaupade eksport jooksevhindades (mld eurot)

12,3 12,0 11,6 11,9 12,8 13,6 14,2 14,9 15,5

Kaupade import jooksevhindades (mld eurot)

13,9 13,8 13,1 13,5 14,7 15,5 16,2 16,9 17,6

Keskmine palk (eurot) 949 1005 1065 1146 1221 1297 1369 1437 1507

Toodust nähtub, et konsensusprognoosi järgi Eesti majandusareng eelseisval neljal aastal kiireneb, seda võrreldes viimase viie aastaga. Sisemajanduse kogutoodangu (SKP) kasv kiireneb baasiperioodi keskmiselt 2,7%-lt aastas 3,2%-le, kapitalikulutused, mis viimasel viiel aastal kasvasid keskmiselt vaid 0,3% aastas, suurenevad prognoosiperioodil keskmiselt 4,4% aastas. Kui kaupade eksport perioodil 2013–2017 tervikuna kasvas 0,5 mld eurot, siis perioodil 2018–2021 ootame ekspordi suurenemist 2,7 miljardi euro võrra ehk u 5,2% keskmiselt aastas. Samas olgu aga märgitud, et prognoosiperioodi siseselt (2018…2021) majandusa-rengu kasvutempo liigub langustrendil.

Nüüd kõigest lähemalt

Sisemajanduse kogutoodangu (SKP) reaalkasv perioodil 2018–2021 jääb konsensusprognoosi kohaselt vahemikku 2,7…4,0% aastas ning aasta keskmine kasv on 3,2%. Seejuures kõige madalam kasv on 2021. aastal – 2,7%. Kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt võib aasta majanduskasv vaadeldaval perioodil olla vahemikus 3,0…4,5%, ent kõige pessimistlikuma hinnangu kohaselt võib jääda ka 2,5%..3,9% tasemele. Aastate lõikes on prognoosikoridor järgmine: 2018. a 3,5…4,5%, 2019. a 2,5…3,7%, 2020. a 2,5…3,5% ning 2021. a 2,0…3,1%.

Eratarbimise areng (reaalkasv) perioodil 2018–2021 on konsensusprognoosi kohaselt keskmiselt 2,9% aastas ehk 0,5%-punkti madalam kui viimasel viiel aastal keskmiselt. Samuti on eratarbimise kasv prognoo-siperioodil ka mõnevõrra aeglasem SKP arengust (3,2%). Aastate lõikes on prognoosikoridor järgmine: 2018. a 2,0…5,0%, 2019. a 2,0…4,0%, 2020. a 1,5…3,0% ja 2021. a 1,5…3,0%. Miinimum- ja maksimumprognooside

19 M. Aben, R. Eamets, A. Järvan, M. Kitsing, L. Kuum, M. Lambing, M. Lauri, M. Lindpere, E. Lõhmuste, T. Mertsina, R. Müürsepp, M. Nestor, A. Purju, A. Saarniit, H. Vitsur

Konjunktuur nr 204, märts 2018 Eesti majandusprognoos 2018–2021

55

1,9

2,9

1,7

2,1

4,9

4,0

3,22,9

2,7

0

1

2

3

4

5

6

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

SKP kasv (%)

SKP kasv Min Max

vahe on suhteliselt suur (keskmiselt 2,0%-punkti aastas), mis näitab, et ettenägematutel asjaoludel võib era-tarbimise areng prognoositust (2,9%) ka mõnevõrra erineda.

Kapitalikulutused kasvavad ekspertide koondhinnangu kohaselt keskmiselt 4,4% aastas ning perioodi si-seselt kapitalimahutuste aastakasv aeglustub. Võrreldes baasiperioodiga ootavad eksperdid arvestatavat murrangut kapitalikulutuste arengutrendis, sest siis oli kapitalikulutuste kasv keskmiselt 0,3% aastas. Ilm-selt pidasid eksperdid silmas (lisaks muudele positiivsetele asjadele) Euroopa Liidu uue rahastamispe-rioodi (2014–2020) positiivset mõju. Olgu siiski märgitud, et miinimumprognoosi kohaselt võivad kapita-likulutused kasvada ka vaid 1,8% keskmiselt aastas.

Tarbijahindade enam kui 2 aastat kestnud langus, mis lõppes 2016. a teisel poolel, asendub prognoosipe-rioodil stabiilse 2,2…3,0%-lise aastatõusuga. Individuaalsete prognooside variatsioonikordaja on suhteliselt mõõdukas ning aasta miinimum- ja maksimumprognooside erinevused ulatuvad 1,5…2,8%-ni. Hinnain-deksi suurimaks mõjutajaks jääb ka prognoosiperioodil eeldatavasti nafta maailmaturuhinna kõikumine.

Tööpuuduse osas näeb konsensusprognoos ette selle püsimist 6,2…6,4% tasemel ning 4 aasta keskmine määr on 6,3% (eelmise 5 aasta keskmine 7,0%). Olgu siiski märgitud, et individuaalsete prognooside erinevus on arvestatav ning prognoosikoridor on järgmine: 2018. a 5,0…8,0%, 2019. a 5,0…8,0%, 2020. a 5,0…7,9% ja 2020. a 5,0…7,8%. Seega tööpuuduse püsimisele 6,3% läheduses on võimalikud ka arvestata-vad alternatiivid.

Kaupade eksport kasvab prognoosiperioodi 4 aastaga 2017. a 12,8 mld eurolt 2021. a 15,5 mld euroni ehk 21%. Võrdluseks olgu märgitud, et baasiperioodil kaupade eksport kasvas 12,3 mld eurolt (2013. a) 12,8 mld euroni (2017. a) ehk 4,0%. Kuna Eesti ekspordi areng on suuresti sõltuv välisriikide majandusolukor-rast, siis individuaalsete prognooside erinevus on küllaltki suur, täpsemalt on prognoosikoridor järgmine: 2018. a 13,0…14,8 mld eurot, 2019. a 13,0…16,3 mld eurot, 2020. a 12,5…17,5 mld eurot ja 2021. a 12,0…18,5 mld eurot.

Kaupade import kasvab prognoosiperioodi 4 aastaga ekspertide koondhinnangul 14,7 mld eurolt (2017. a) 17,6 mld euroni (2021. a) ehk 20%. Seega on väliskaubanduse areng prognoosiperioodil hästi tasakaalus-tatud, sest ekspordi kasv on prognoosi kohaselt 20%. Võrreldes baasiperioodiga, mil impordi kasv oli 4 aas-taga vaid 0,8 mld eurot, on prognoosiperioodil kasv 2,9 mld eurot. Kõige optimistlikuma prognoosi koha-selt võib impordi maht 2021. aastal ulatuda koguni 20 mld euroni.

Keskmise palga tõus prognoositaval perioodil jätkub ja seda üsna lineaarsel moel – 60…70 eurot aastas. Eesti keskmine palk võib 2021. aastal ulatuda 1507 euroni, mis võrreldes 2017. aasta 1221 euroga tähen-dab 23% ehk 286 eurost tõusu. Nominaalpalk kasvab keskmiselt 5,7% aastas ehk võrreldes baasiperioodiga jääb palgakasv enam-vähem samaks. Kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt võib keskmine palk 2021. aastal ulatuda 1620 euroni.

EKI toidukorv Konjunktuur nr 204, märts 2018

56

6. EKI toidukorvi maksumus: I kvartal 2018 EKI toidukorv kallines kolme kuuga 1,1%. Aastavõrdluses (märts 2018/märts 2017) suurenesid toidukulud

6,5%.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) toidukorv20 maksis märtsis 75.19 € ning on 2017. a detsembri ostukorvist 1,1% (0.79 €) kallim. 2017. aasta märtsiga võrreldes on toidukorv kallinenud 6,5% ehk 4.60 € (tabel 6.1, joonis 6.1 ja 6.2).

Märtsis kallinesid võrreldes detsembriga enim puu- ja köögivili ning kanamunad, odavnesid või ja suhkur.

Piimatoodete ostmisele kulus märtsis neljaliikmelisel perel 17.81 € nädalas, mis on 1,9 % võrra vähem kui detsembris. I kvartalis odavnes või 5%, koor 1,6%, juust 1% ja piim-keefir 0,9%. Kohupiim kallines 0,9%.

Lihasaaduste ostukulud toidukorvis on suurimad, moodustades 27% kogu 4-liikmelise pere ühe nädala toidukorvi maksumusest. Võrreldes detsembriga kallinesid märtsis suitsulihatooted 1,8%, hakkliha 1,6% ja värske liha 0,8%. Keeduvorsti hind langes 0,2%. Neljaliikmeline pere kulutas lihasaaduste ostmisele 20.31 € nädalas, mis on 0,7% võrra rohkem kui detsembris.

Aiasaaduste maksumus toidukorvis suurenes võr-reldes detsembriga 9,9%. Õunad kallinesid 26,1% ja juurvili 3,2%, kartul odavnes 0,9%. Kartuli ostmi-sele kulutas neljaliikmeline pere 3.13 € nädalas, mis on 3 senti vähem kui detsembris. Juurvilja ostu-kulud (1.30 €) nädala toidukorvis suurenesid 4 sendi võrra ja õunte ostukulud (3.33 €) 69 sendi võrra. Neljaliikmeline pere kulutas aiasaaduste ostmisele kokku 7.76 € nädalas, mis on 0.70 € võrra rohkem kui detsembris.

Teraviljasaaduste ostukulud märtsi toidukorvis võrreldes detsembriga ei muutunud. Neljaliikme-line pere kulutas nädalas leivale 4.90 €, saiale-sepi-kule 3.65 € ning jahule-tangainetele 1.26 €.

Ostukulud kalale (2.84 €) võrreldes detsembriga ei muutunud.

Kanamunade ostmisele kulutasid pered märtsis 1.88 € nädalas, mis on 19% enam kui detsembris.

Tee kallines 1,1%. Suhkur odavnes 4,8%. Kohvi, kon-diitritoodete, margariini ja limonaadi hind jäi püsima detsembri tasemele. Kokku vähenesid selle kauba-grupi (14.77 €) nädala ostukulud 3 sendi võrra.

Aastaga (2018. aasta märts võrreldes 2017. aasta märtsiga) on EKI toidukorv kallinenud 6,5% (4.60 €) .

Piimasaadused kokku on aastavõrdluses 8,1% kalli-mad ja seetõttu perede toidukulud nädalas 1.34 € suuremad. Või kallines aastaga 24,6%, koor 10,6%,

20 Eesti Konjunktuuriinstituudi toidukorv on püsiva koostise ja kaaluga ning vastab 4-liikmelise Tallinna pere 1 nädala

tegelikele ostudele Tallinna kauplustes. Toidukorvi kuulub 24 kaubagruppi 48 kindla toidukaubaga.

Joonis 6.1. EKI toidukorvi maksumus märtsis (1 nädala ostud Tallinna kauplustes, €/4-liikmeline pere)

75,1970,59

68,1668,44

71,6169,56

64,9164,92

55,2557,25

55,9948,35

44,5442,88

40,6740,4242,47

39,4336,7737,4537,42

33,6231,47

26,6922,39

14,99

2018

2017

2016

2015

2014

2013

2012

2011

2010

2009

2008

2007

2006

2005

2004

2003

2002

2001

2000

1999

1998

1997

1996

1995

1994

1993

Konjunktuur nr 204, märts 2018 EKI toidukorv

57

9,81

20,31

17,81

1,88

2,84

7,76

14,77

9,59

19,27

16,47

1,64

3,02

5,89

14,69

0 5 10 15 20 25

Teraviljasaadused

Lihasaadused

Piimasaadused

Kanamunad

Kala

Puu- ja köögivili, kartul

Muud toidukaubad

märts '18

märts '17

piim-keefir 3,4% ja juust 0,7%. Kohupiima ostukulud (2.13 €) olid sendi võrra väiksemad kui 2017. aasta märtsis.

Lihasaaduste maksumus ostukorvis oli 2018. aasta märtsis aastatagusest 5,4% (1.04 €) suurem. Suitsuli-hatooted kallinesid 7,5%, värske liha 6,4%, hakkliha 5,9% ja keeduvorst 1,7%.

Aiasaaduste ostmisele tehtavad kulutused (võrreldes 2017. aasta märtsiga) suurenesid 31,7% (1.87 €). Juurvilja ostukulud (1.30 €) olid aastatagusest 12,1% kõrgemad ja kartuli ostukulud neljaliikmelise pere nädala toidukorvis 14,2% (0.39 €) suuremad kui aasta tagasi. Õunte maksumus ostukorvis oli 67,3% (1.34 €) kõrgem kui 2017. aasta märtsis.

Teraviljasaaduste ostukulud toidukorvis (9.81 €) suurenesid aastavõrdluses 2,2% võrra.

Kulutused kalale on aastaga vähenenud 6% (18 senti).

Kanamunade ostukulud toidukorvis suurenesid 14,6% (0.24 €).

Margariini hind tõusis aastavõrdluses 8,5%, limonaadil 2,5%, teel 1,1%, kohvil 1% ja kondiitritoodetel 0,5%.

Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul toidukorv 2018. aasta II kvartalis kallineb 1%.

Joonis 6.2. EKI toidukorvi maksumus kaubagruppide lõikes 2017–2018 (4-liikmeline pere/1 nädal, €)

EKI toidukorv Konjunktuur nr 204, märts 2018

58

Tabel 6.1. EKI toidukorvi maksumus ja selle muutumine Tallinna kauplustes (4-liikmeline pere/1 nädal)

Kaup Kogus

Maksumus (€) Maksumuse muutus

märts 2016

detsember 2017

märts 2017

märts '17 – märts '16

märts '17 – dets '17

märts '17 / märts '16

märts '17 / dets '17

eurodes %-des

Jahu 0,5 kg 0.44 0.44 0.44 0.00 0.00 0,0 0,0

Makaronid, tangained

0,5 kg 0.83 0.83 0.82 –0.01 –0.01 –1,2 –1,2

Leib 3 kg 4.79 4.90 4.90 0.11 0.00 2,3 0,0

Sai, sepik 2 kg 3.53 3.64 3.65 0.12 0.01 3,4 0,3

Liha 2 kg 12.28 12.96 13.06 0.78 0.10 6,4 0,8

Hakkliha 250 g 1.19 1.24 1.26 0.07 0.02 5,9 1,6

Keeduvorst 1 kg 4.20 4.28 4.27 0.07 –0.01 1,7 –0,2

Suitsulihatooted 200 g 1.60 1.69 1.72 0.12 0.03 7,5 1,8

Piim, keefir 6 l 5.23 5.46 5.41 0.18 –0.05 3,4 –0,9

Kohupiim 0,5 kg 2.14 2.11 2.13 –0.01 0.02 –0,5 0,9

Juust 400 g 2.87 2.92 2.89 0.02 –0.03 0,7 –1,0

Või 400 g 3.50 4.59 4.36 0.86 –0.23 24,6 –5,0

Koor 1,5 l 2.73 3.07 3.02 0.29 –0.05 10,6 –1,6

Kanamunad 10 tk 1.64 1.58 1.88 0.24 0.30 14,6 19,0

Kala 0,7 kg 3.02 2.84 2.84 –0.18 0.00 –6,0 0,0

Margariin 250 g 0.71 0.77 0.77 0.06 0.00 8,5 0,0

Suhkur 1 kg 0.92 0.84 0.80 –0.12 –0.04 –13,0 –4,8

Kohv 100 g 1.03 1.04 1.04 0.01 0.00 1,0 0,0

Tee 50 g 0.93 0.93 0.94 0.01 0.01 1,1 1,1

Kondiitritooted 1,3 kg 7.86 7.90 7.90 0.04 0.00 0,5 0,0

Juurvili 2 kg 1.16 1.26 1.30 0.14 0.04 12,1 3,2

Kartul 4 kg 2.74 3.16 3.13 0.39 –0.03 14,2 –0,9

Puuvili 2 kg 1.99 2.64 3.33 1.34 0.69 67,3 26,1

Limonaad 4 pdl 3.24 3.32 3.32 0.08 0.00 2,5 0,0

KOKKU 70.59 74.40 75.19 4.60 0.79 6,5 1,1

Konjunktuur nr 204, märts 2018 Maailmamajanduse konjunktuur

59

7. Maailmamajanduse konjunktuur: I pa 201821

Maailma majanduskliima paraneb Maailma majanduskliima hinnati jaanuaris rahuldavaks (indikaator 26,0 punkti, oktoobris 17,1) ning eelmise vaatlusega võrreldes paranes näitaja 8,9 punkti. Maailmamajanduse hetkeolukord hinnati jaanuaris sa-muti rahuldavaks (saldo 28,3 punkti, oktoobris 17,2) ja väljavaated positiivseteks (saldo 23,9 punkti, oktoobris 16,9).

Tabel 7.1. Eestile olulisemate riikide majanduskliima indikaatorid (min –100, max +100)

oktoober jaanuar +/–

Soome 65,8 64,3 – 1,5

Rootsi 64,6 52,0 – 12,6

Saksamaa 53,5 59,2 + 5,7

Suurbritannia – 31,8 – 29,9 + 1,9

USA 25,8 46,0 + 20,2

Hiina 6,7 7,7 + 1

Läti 27,1 40,5 + 13,4

Leedu 47,8 59,8 + 12

Poola 35,4 33,1 – 2,3

Venemaa – 0,4 2,1 + 2,5

Ukraina 9,7 – 1,9 – 11,6

Arenenud riigid: rahuldav majanduskliima Jaanuari vaatlusel hinnati arenenud riikide majanduskliima rahuldavaks (indikaator 38,4 punkti, oktoobris 26,7), kusjuures jooksva olukorra hinnang (56,6 punkti, oktoobris 44,0) ja kuue kuu ootused (21,5 punkti, oktoobris 10,6) olid mõlemad positiivsel poolel.

Euroala majanduskliima tõusis jaanuari vaatlusel kõrgeimale tasemele peale 2000. aasta suve (indikaator 43,8 punkti, oktoobris 37,0). Euroala hetkeolukorra hinnang tõusis võrreldes eelmise vaatlusega, samuti tugevnes tulevikuootuste optimism.

Ameerika Ühendriikide hetkeolukorra hinnang paranes ning tõusis 76,1 punktini, kuue kuu ootused viita-vad olukorra püsimisele heal tasemel. Ameerika Ühendriikide eksperdid hindavad, et kuue kuu pärast on investeeringute ja eratarbimise seis mõnevõrra parem ning ekspordi maht suurem.

Saksamaa hetkeolukorra hinnang jäi väga heaks ja tulevikuootused positiivseteks. Prognoositakse, et kuue kuu pärast on eratarbimise, ekspordi ja investeeringute seis veel mõnevõrra parem.

Soome majanduse hetkeolukorda hinnati soodsaks ja tulevikuväljavaateid optimistlikeks. Ekspordi, eratarbi-mise ja investeeringute olukorda Soomes nähakse kuue kuu pärast tugevamana.

Rootsis hinnati jooksvat olukorda väga heaks ning kuue kuu ootused näitavad olukorra püsimist kõrgel tasemel. Investeeringute, eratarbimise, ekspordi ja impordi mahtusid nähakse Rootsis kuue kuu pärast suurematena, võrreldes praegusega.

21 Ülevaade on koostatud Müncheni Majandusuuringute Instituudi (CESifo) väljaande World Economic Survey (WES) nr 139 alusel. Eestit esindab rahvusvahelises WES projektis Eesti Konjunktuuriinstituut.

Maailmamajanduse konjunktuur Konjunktuur nr 204, märts 2018

60

Slovakkias, Sloveenias Hollandis, Iirimaal, Leedus ja Belgias on soodne majanduskliima ning Lätis, Prant-susmaal, Portugalis ja Hispaanias rahuldav. Kreekas on majanduskliima alla rahuldava. Suurbritannias jäi hetkeolukorra hinnang ebarahuldavaks ning kuue kuu väljavaated pessimistlikeks.

Austraalia majanduse hetkeolukorda hinnati rahuldavaks ning kuue kuu ootusi positiivseteks. Jaapani hetkekolukorda hinnati rahuldavaks ja kuue kuu väljavaateid optimistlikeks.

Arenevad riigid: rahuldav majanduskliima Arenevate riikide majandused näitasid jaanuari vaatlusel paranemise märke. Hetkeolukorra hinnang tõusis positiivsele poolele ja tulevikuootused jäid optimistlikeks.

Hiina majanduskliima hinnang püsib vaatlusega rahuldaval tasemel. Hetkeolukorra hinnang jäi Hiinas rahuldavaks, kuid tulevikuootused negatiivsele poolele. Kuue kuu pärast nähakse Hiinas eratarbimise olukorda tugevamana, kuid investeeringute olukorda nõrgemana.

Venemaa majanduskliima hinnang jaanuari vaatlusel paranes ning jõudis rahuldavale tasemele. Hetkeolu-korra hinnang halvenes, kuid tulevikuootuste optimism suurenes.

Brasiilia majanduse hetkeseisu hinnati jaanuaris nõrgaks, kuid kuue kuu ootused viitavad olukorra parane-misele. Argentiinas jäi jooksva olukorra hinnang rahuldavaks ja tulevikuootused optimistlikeks. Mehhikos ja Venetsueelas valitseb ebasoodus majanduskliima.

Indias ja Tais hinnati majanduskliimat soodsaks. Türgi majanduskliima hinnang halvenes ning on eba-rahuldaval tasemel. Ukraina majanduskliima indikaator jäi jaanuari vaatlusel positiivsele poolele.

Inflatsiooniootused 2018. ja 2023. aastaks Euroala 2018. aasta inflatsiooniootused olid ekspertide hinnangul jaanuaris 1,7% (2017. a 1,5%) ja Euroopa Liidus tervikuna 2,0% (2017. a 1,7%). Saksamaal prognoositakse 2018. a hinnatõusuks 2,0%, Prantsusmaal 1,5%, Itaalias 1,4% ja Hispaanias 1,9%. Ameerika Ühendriikide inflatsiooniootused 2018. a on 2,1%, Jaapanis 1,0%, Hiinas 2,%, Indias 5,0%, Brasiilias 3,8%, Venemaal 4,7% ja Argentiinas 19,3%.

2023. aastaks oodatakse Euroalal aastakeskmiseks inflatsiooniks 2,2% ja Euroopa Liidus 2,5%. Saksamaal prognoositakse 2023. a hinnatõusuks 2,2%, Prantsusmaal ja Itaalias 2,1% ning Hispaanias 2,7%. Ameerika Ühendriikides oodatakse 2023. a inflatsiooniks 2,7%, Jaapanis 1,6%, Hiinas 3,1%, Indias 4,4%, Brasiilias 3,8%, Venemaal 7,1% ja Argentiinas 7,5%.


61

Tabel 7.2. Ekspertide koondhinnangud (indikaatorid min –100, max +100)

Riikide

keskmine EL-28 Euroala G7 BRICS OECD OPEC

okt jaan okt jaan okt jaan okt jaan okt jaan okt jaan okt jaan

Majanduskliima* 12,7 17,1 25,0 27,8 35,2 37,0 18,4 24,1 4,9 7,0 20,8 24,0 –31,9 –12,5

Majandus tervikuna praegu

12,0 17,2 28,8 37,9 33,5 42,9 32,7 43,2 –3,3 –0,6 29,6 38,6 –53,9 –63,9

Majandus tervikuna 6 kuu pärast

13,4 16,9 21,2 18,2 37,1 31,3 5,1 6,5 13,3 14,8 12,4 10,4 –6,6 58,3

Eksport 6 kuu pärast

32,6 25,4 49,3 47,7 48,6 48,0 33,9 35,5 25,0 1,0 38,2 37,5 18,3 19,0

Import 6 kuu pärast

28,7 28,2 37,1 38,1 43,6 43,0 29,1 30,8 15,6 19,1 33,2 33,2 25,5 4,5

Kaubavahetuse bilanss järgneval 6 kuul

5,3 –1,0 10,4 4,0 11,9 6,8 –2,6 4,3 15,2 –16,4 3,3 4,1 –30,5 25,1

Inflatsioon 6 kuu pärast

13,2 21,0 40,6 45,9 36,6 40,7 35,9 50,2 –16,8 –8,1 32,5 42,2 5,6 62,6

Lühiajaliste laenude intress 6 kuu pärast

28,1 23,7 28,5 37,2 27,1 28,3 59,4 62,3 5,8 –12,8 49,8 53,2 20,1 14,6

Pikaajaliste laenude intress 6 kuu pärast

27,2 24,7 47,6 53,4 49,6 55,2 60,0 58,6 –5,9 –13,1 53,7 54,5 35,1 19,5

Kodumaised aktsiahinnad 6 kuu pärast

23,5 26,9 27,8 33,9 33,1 39,7 10,8 16,4 25,9 28,7 19,7 22,5 19,5 11,7

* Majanduskliima – tuletatud (geomeetrilise keskmisena) ekspertide hinnangutest hetkeseisule ja olukorrale kuue kuu pärast.

G7 – Ameerika Ühendriigid, Kanada, Itaalia, Jaapan, Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia.

BRICS – Brasilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika.

OECD – Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Iisrael, Island, Itaalia, Jaapan, Ka-nada, Korea Vabariik, Kreeka, Luksemburg, Läti, Mehhiko, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Tšiili, Türgi, Ungari, Uus-Meremaa, Ühendkuningriik.

OPEC – Venetsueela, Ecuador, Iraan, Alžeeria, Saudi Araabia, Liibüa, Araabia Ühendemiraadid, Kuveit, Katar, Iraak, Nigeeria, Angoola, Gabon.


62

Lisa 1 Riikide majandusindikaatorid 22

(protsentides)

SKP Töö- puuduse

määr

Tarbija- hinnad 2018

Eelarve tasakaal*

Jooksev- konto saldo*

Riigivõlakirjade intressimäär** IV kv 2017/

IV kv 2016

2018 2019

USA + 2,5 + 2,8 + 2,4 4,1 + 2,3 – 4,5 – 2,7 2,90

Hiina + 6,8 + 6,6 + 6,4 3,9 + 2,3 – 4,0 + 1,3 3,75

Jaapan + 2,0 + 1,4 + 1,1 2,4 + 1,0 – 4,9 + 3,7 0,03

Suurbritannia + 1,4 + 1,5 + 1,5 4,4 + 2,6 – 2,8 – 4,4 1,54

Kanada + 2,9 + 2,2 + 1,9 5,9 + 1,9 – 1,8 – 2,6 2,24

Euroala + 2,7 + 2,5 + 2,0 8,6 + 1,5 – 1,0 + 3,1 0,66

Austria + 2,9 + 2,2 + 1,9 5,5 + 1,8 – 0,8 + 2,0 0,75

Belgia + 1,9 + 1,9 + 1,8 6,6 + 1,8 – 1,5 – 0,3 0,90

Prantsusmaa + 2,5 + 2,2 + 1,9 9,0 + 1,5 – 2,7 – 0,9 0,89

Saksamaa + 2,9 + 2,5 + 2,1 3,6 + 1,7 + 0,8 + 7,8 0,66

Kreeka + 1,8 + 1,6 + 1,9 20,9 + 1,2 – 0,5 – 1,6 4,24

Itaalia + 1,6 + 1,5 + 1,3 11,1 + 1,1 – 2,1 + 2,6 2,05

Holland + 2,9 + 2,8 + 2,5 5,2 + 1,5 + 0,6 + 9,8 0,73

Hispaania + 3,1 + 2,8 + 2,2 16,3 + 1,5 – 2,6 + 1,6 1,42

Tšehhi + 5,1 + 3,3 + 2,8 2,4 + 2,3 + 0,5 + 0,9 1,96

Taani + 1,2 + 1,9 + 2,0 4,1 + 1,3 – 0,9 + 7,8 0,72

Ungari + 4,4 + 3,6 + 2,7 3,8 + 2,8 – 2,6 + 3,7 2,69

Norra + 1,4 + 1,8 + 1,9 4,1 + 2,0 + 4,9 + 5,5 2,08

Poola + 4,3 + 3,8 + 3,2 6,9 + 2,4 – 2,7 0 3,28

Venemaa + 1,8 + 1,8 + 1,8 5,2 + 3,3 – 1,1 + 2,7 8,13

Rootsi + 3,3 + 2,7 + 2,4 7,0 + 1,9 + 0,5 + 4,2 0,83

Šveits + 1,9 + 2,0 + 1,9 3,0 + 0,6 + 0,8 + 9,7 0,13

Türgi + 11,1 + 3,9 + 4,2 10,3 + 9,9 – 2,1 – 5,2 12,2

Austraalia + 2,4 + 2,8 + 2,8 5,5 + 2,2 – 1,2 – 1,8 2,80

Brasiilia + 2,1 + 2,6 + 2,8 12,2 + 3,5 – 7,0 – 1,3 8,15

Soome + 2,6 + 2,3 + 2,0 8,8 + 1,2 – 1,4 + 1,2 0,78

Läti + 4,2 + 3,1 + 3,9 8,1 + 2,8 – 1,2 – 0,2 -

Leedu + 3,9 + 3,7 + 3,5 9,1 + 3,2 + 0,6 + 0,8 1,20

* SKP suhtes 2018

** kümne aastase tähtajaga

22 Allikas: The Economist, 8. märts 2018


63

Aeg Väärtus Aeg Väärtus Okt Nov Dets Jaan Veebr Märts

Euroopa LiitTööstus 03-09 -38.4 -6.2 01-18 8.7 7.8 8.0 8.6 8.7 7.3 5.5Teenindus 03-09 -30.3 9.2 06-98 33.6 14.1 12.5 15.8 15.3 16.6 14.4Tarbija 03-09 -32.5 -11.3 08-00 1.4 -1.7 -0.7 -0.6 0.4 -0.3 -0.3Kaubandus 12-08 -26.2 -5.2 10-15 9.7 4.4 6.1 6.0 4.0 5.2 3.4Ehitus 06-93 -45.1 -18.3 12-06 4.4 2.2 0.8 2.1 1.8 2.5 3.0Majandususaldus 03-09 65.1 100.0 05-00 116.9 113.6 113.7 115.1 114.9 114.4 112.5Finantsteenused 01-09 -20.0 14.2 04-06 43.3 19.3 19.2 22.8 27.7 25.9 21.3

EuroalaTööstus 03-09 -38.1 -6.0 01-18 9.1 8.0 8.1 8.8 9.1 8.0 6.4Teenindus 03-09 -25.7 9.8 06-98 35.1 16.2 16.4 18.0 16.8 17.6 16.3Tarbija 03-09 -34.7 -12.3 05-00 2.0 -1.1 0.0 0.5 1.4 0.1 0.1Kaubandus 02-93 -25.0 -7.6 10-15 6.5 5.5 4.3 6.0 5.2 4.5 1.6Ehitus 09-93 -45.6 -17.6 02-90 6.6 0.5 1.7 3.1 4.7 4.3 5.2Majandususaldus 03-09 67.6 100.0 05-00 118.6 113.5 114.0 115.3 114.9 114.2 112.6Finantsteenused 01-09 -21.8 12.3 04-06 42.6 18.9 20.2 23.2 26.6 26.2 20.8

BelgiaTööstus 03-09 -33.8 -9.1 06-07 6.9 -1.7 0.2 -2.8 1.2 1.3 -1.0Teenindus 04-09 -42.9 12.1 08-07 32.2 11.0 13.3 17.8 12.9 18.3 16.9Tarbija 02-09 -26.5 -6.6 12-00 16.2 3.9 3.0 1.8 4.0 -0.3 3.4Kaubandus 01-09 -27.9 -4.4 10-10 13.7 -7.4 -5.6 -10.4 -9.1 -9.6 -4.4Ehitus 11-95 -35.1 -10.3 02-90 9.7 -6.7 -5.2 -4.3 -1.3 -5.3 -2.1Majandususaldus 03-09 68.2 100.0 06-07 117.2 105.4 107.3 106.6 107.1 107.2 108.0

BulgaariaTööstus 06-93 -32.1 -5.4 01-08 12.3 3.9 3.4 1.4 4.4 3.8 3.8Teenindus 06-10 -13.6 10.3 03-07 33.4 14.5 15.1 12.8 16.4 15.8 15.8Tarbija 04-09 -50.1 -32.8 08-01 -13.0 -23.5 -22.4 -23.6 -22.4 -21.6 -22.2Kaubandus 07-09 -14.8 14.5 08-94 31.8 18.3 17.0 19.3 23.1 21.0 18.5Ehitus 10-09 -56.0 -24.5 11-07 23.9 -13.2 -11.1 -10.3 -5.7 -4.8 -9.8Majandususaldus 05-93 69.5 100.0 02-07 120.4 109.9 110.2 108.1 111.6 111.1 110.5

TaaniTööstus 02-09 -34.5 -1.3 09-94 16.7 4.0 3.2 6.2 -1.3 1.2 -2.4Teenindus 02-13 -10.1 6.1 05-10 28.6 8.7 13.5 14.5 11.7 16.7 15.0Tarbija 10-90 -11.8 8.6 03-15 21.9 14.9 16.4 16.1 16.6 16.8 16.0Kaubandus 11-11 -11.4 6.3 04-15 17.0 8.4 9.0 7.4 13.9 3.4 7.2Ehitus 10-09 -50.0 -9.7 11-06 24.2 -1.6 -2.3 -2.1 0.5 -0.3 -1.9Majandususaldus 02-09 67.2 100.0 05-10 120.4 107.7 110.3 112.7 106.8 111.3 107.5

SaksamaaTööstus 03-09 -42.5 -6.6 02-11 16.0 13.5 12.4 13.6 14.7 12.1 10.3Teenindus 12-02 -19.9 18.2 03-99 50.1 21.3 22.8 25.3 26.0 24.8 20.8Tarbija 04-09 -32.9 -7.5 11-10 10.9 5.2 5.3 6.1 7.4 6.5 6.1Kaubandus 01-03 -37.4 -10.2 12-90 22.3 3.7 1.6 4.4 2.7 2.2 -3.7Ehitus 12-02 -55.4 -24.7 02-18 16.1 13.2 13.5 13.6 15.0 16.1 15.8Majandususaldus 03-09 70.1 100.0 08-90 118.3 113.8 113.8 115.4 116.0 114.4 112.0

EestiTööstus 03-09 -39.1 2.8 12-06 28.5 8.5 10.0 10.5 8.3 7.9 7.8Teenindus 02-09 -50.3 9.7 01-06 38.3 13.1 17.0 20.4 20.5 15.8 16.3Tarbija 04-93 -56.3 -14.9 04-06 12.8 -0.3 -0.9 -4.1 -6.8 -5.8 -0.6Kaubandus 06-09 -45.6 8.3 04-07 35.6 14.1 8.3 9.8 15.2 13.3 5.3Ehitus 04-09 -76.0 -1.5 05-06 48.8 9.7 13.0 10.5 13.0 6.2 8.8Majandususaldus 03-09 66.1 100.0 09-06 118.8 106.5 107.9 108.5 107.3 106.1 106.7

KreekaTööstus 03-09 -36.6 -4.5 03-00 13.3 -4.7 -3.9 0.2 1.2 4.2 -3.3Teenindus 10-12 -46.0 8.3 08-00 58.7 14.4 13.6 13.4 8.9 18.9 17.7Tarbija 10-11 -83.8 -41.2 04-00 -5.8 -54.0 -53.8 -50.3 -51.0 -53.0 -52.8Kaubandus 10-12 -48.4 -2.1 07-07 39.0 2.0 2.3 -0.4 1.8 2.8 2.2Ehitus 08-11 -77.4 -23.5 04-00 32.5 -44.7 -59.3 -58.3 -50.4 -45.1 -55.0Majandususaldus 03-09 74.9 100.0 07-00 120.5 98.5 98.6 101.3 101.9 104.3 99.8

HispaaniaTööstus 01-93 -43.2 -9.0 06-98 7.4 2.5 5.5 4.8 4.2 2.4 1.9Teenindus 01-09 -38.7 11.0 06-98 54.0 26.4 20.7 19.8 20.1 23.8 26.6Tarbija 02-09 -47.6 -12.9 12-15 5.4 -1.4 -1.7 -1.5 1.3 0.4 -3.5Kaubandus 02-93 -36.0 -7.3 12-15 17.0 10.6 10.0 10.5 11.3 13.0 10.8Ehitus 08-13 -69.3 -14.1 12-98 39.5 -14.0 -14.5 -18.7 -3.0 -4.7 -5.2Majandususaldus 01-93 71.1 100.0 06-98 116.3 109.9 110.5 110.0 110.9 110.2 109.0

Kesk-

mine

Min Max 2017 2018

Lisa 2

Konjunktuuribaromeetrite kindlustunde indikaatorid Euroopa Liidu maades (sesoonselt silutud andmete alusel)


64

Aeg Väärtus Aeg Väärtus Okt Nov Dets Jaan Veebr Märts

PrantsusmaaTööstus 07-93 -39.4 -7.7 06-00 14.7 3.8 3.7 4.7 5.5 3.7 2.4Teenindus 04-09 -28.8 -0.4 01-90 16.2 5.6 7.1 10.2 7.6 6.8 6.5Tarbija 03-09 -37.0 -18.0 01-01 3.3 -9.5 -3.4 -3.9 -4.0 -7.1 -5.9Kaubandus 04-97 -27.2 -8.2 12-07 8.8 -0.4 -0.6 0.9 -0.6 -0.2 -4.3Ehitus 01-93 -62.3 -15.5 10-00 44.9 0.6 0.5 5.7 4.4 3.4 5.4Majandususaldus 03-09 73.1 100.0 10-00 118.7 109.8 111.6 113.9 112.4 109.9 109.5

ItaaliaTööstus 03-09 -34.4 -4.4 02-95 14.2 5.6 5.4 5.4 5.0 5.6 3.9Teenindus 09-12 -24.3 4.1 04-00 33.1 12.5 13.6 13.3 9.8 12.9 10.1Tarbija 06-12 -41.5 -15.7 06-01 2.5 -7.0 -7.8 -6.4 -6.1 -6.4 -5.6Kaubandus 04-99 -65.4 -11.4 10-15 17.4 14.3 11.7 14.0 13.0 8.7 8.9Ehitus 09-93 -75.4 -22.5 04-90 13.4 -15.3 -13.3 -13.4 -13.3 -12.1 -11.6Majandususaldus 03-09 73.2 100.0 05-00 120.7 111.7 111.8 111.8 110.1 111.6 109.8

LätiTööstus 04-93 -44.0 -7.5 02-07 11.8 2.7 1.7 2.6 3.0 1.8 1.6Teenindus 03-09 -43.9 4.5 12-06 20.9 7.6 8.1 8.6 7.5 6.1 3.8Tarbija 07-09 -54.9 -16.1 09-06 1.0 -8.8 -9.4 -8.4 -1.0 -8.9 -9.3Kaubandus 02-09 -35.2 6.4 04-07 22.8 4.9 3.5 5.7 7.9 9.0 5.7Ehitus 07-09 -79.4 -24.8 01-07 19.2 -7.4 -5.1 -0.6 -1.7 -1.2 -3.5Majandususaldus 04-93 68.7 100.0 02-07 115.2 107.5 107.3 108.1 109.2 107.0 105.8

LeeduTööstus 04-09 -41.4 -10.8 08-07 9.8 -2.3 -1.1 -1.8 -3.3 -5.6 -4.5Teenindus 03-09 -47.2 8.0 07-06 34.3 18.2 14.8 22.7 21.1 29.5 24.0Tarbija 01-09 -56.1 -14.7 05-07 9.2 -9.2 -9.9 -8.4 -9.7 -7.9 -7.9Kaubandus 04-09 -57.8 -0.9 01-07 41.7 4.8 5.9 7.0 7.8 8.7 7.7Ehitus 05-09 -92.9 -32.6 01-07 13.4 -23.2 -12.7 -14.3 -15.1 -11.5 -8.7Majandususaldus 04-09 66.7 100.0 07-06 118.6 109.0 108.5 110.7 109.3 111.0 110.1

HollandTööstus 02-09 -25.4 -2.4 02-18 8.1 5.2 6.7 6.7 7.2 8.1 7.0Teenindus 03-09 -41.6 6.6 04-07 46.5 14.0 14.5 14.4 15.3 16.0 16.0Tarbija 02-13 -30.6 0.4 04-00 22.9 18.0 16.7 18.3 19.0 18.6 19.4Kaubandus 06-09 -16.9 10.9 10-99 33.3 13.7 6.1 11.8 13.4 10.6 9.8Ehitus 12-12 -47.7 -4.6 12-17 41.8 22.4 31.9 41.8 33.6 30.0 36.0Majandususaldus 03-09 65.5 100.0 03-07 117.6 110.6 111.3 112.0 112.9 113.3 112.8

AustriaTööstus 03-09 -37.8 -4.6 02-07 15.2 8.6 12.4 13.2 10.1 12.6 12.2Teenindus 04-09 -24.9 14.9 06-98 33.4 32.3 26.8 32.6 31.7 30.9 29.5Tarbija 04-09 -23.0 -2.0 06-07 16.3 8.8 10.2 11.8 11.7 12.5 12.5Kaubandus 03-09 -26.4 -7.4 05-10 13.2 -6.6 -8.1 1.5 -4.9 -10.2 -6.3Ehitus 04-96 -56.4 -16.1 11-17 15.4 10.4 15.4 13.4 9.6 8.8 10.8Majandususaldus 04-09 68.9 100.0 03-90 119.4 115.4 115.9 119.3 116.1 117.8 117.3

PoolaTööstus 03-09 -29.1 -13.6 06-07 -0.5 -6.6 -6.3 -5.6 -2.1 -2.8 -3.7Teenindus 03-09 -12.0 3.4 07-07 22.7 2.5 2.6 3.0 8.4 8.9 7.6Tarbija 08-01 -40.1 -19.5 02-18 1.3 -4.8 -2.8 -1.1 0.6 1.3 -0.2Kaubandus 03-03 -16.8 -2.4 12-07 11.9 6.6 6.5 9.9 9.2 9.8 7.5Ehitus 02-02 -67.9 -32.1 02-08 -0.7 -13.2 -11.9 -8.7 -7.0 -6.0 -6.9Majandususaldus 03-09 75.9 100.0 05-96 124.6 104.8 105.5 106.7 111.7 112.0 110.0

SoomeTööstus 03-09 -37.3 1.2 10-94 31.3 12.8 14.3 18.2 15.9 14.1 11.3Teenindus 12-01 -47.6 14.4 09-00 51.1 26.3 24.6 21.1 22.2 27.9 29.8Tarbija 12-08 -6.4 13.6 10-17 27.2 27.2 25.8 26.9 26.1 26.8 25.1Kaubandus 02-15 -30.0 -1.6 02-18 26.2 5.7 21.7 12.1 10.7 26.2 12.8Ehitus 09-91 -108.6 -18.0 06-98 36.5 4.5 9.6 8.4 2.3 4.0 1.5Majandususaldus 04-91 72.2 100.0 11-94 121.9 111.9 112.0 113.4 112.1 113.3 112.0

RootsiTööstus 03-09 -38.5 -3.1 09-17 20.5 19.0 20.2 15.5 13.5 14.7 16.7Teenindus 04-09 -26.3 20.5 02-11 53.0 27.8 27.9 30.7 28.0 28.2 24.4Tarbija 12-08 -10.0 10.3 09-10 28.0 16.1 17.2 16.7 16.3 14.6 13.6Kaubandus 01-09 -38.3 11.4 01-10 47.6 15.5 16.5 19.3 17.8 20.2 17.6Ehitus 12-93 -82.9 -19.8 08-07 47.6 35.5 29.0 28.7 30.0 27.4 26.3Majandususaldus 04-09 76.6 100.0 01-11 117.6 113.0 113.3 111.8 110.8 111.1 110.6

SuurbritanniaTööstus 03-09 -49.0 -8.0 07-17 16.2 10.5 11.5 13.2 13.0 6.4 0.1Teenindus 03-09 -57.4 4.6 10-97 36.1 4.8 -6.0 5.7 7.1 10.9 5.2Tarbija 01-09 -35.2 -8.5 05-14 7.6 -5.5 -5.2 -7.0 -4.8 -4.1 -3.4Kaubandus 01-09 -47.1 1.4 09-15 26.7 -5.0 9.8 0.6 -7.5 2.8 4.9Ehitus 06-91 -79.3 -20.3 10-17 10.7 10.7 -1.9 -1.0 -11.1 -4.7 -5.1Majandususaldus 03-09 63.3 100.0 06-14 118.8 109.8 108.2 111.8 111.1 109.5 105.3

Min Kesk-

mine

Max 2017 2018

Documents

Konjunktuur nr 1 (204), märts 2018. a - MKM · inflatsioon on siis kõrgem 22% eksperte inflatsioon on umbes sama 39% eksperte inflatsioon on siis madalam 39% eksperte ootuste saldo