10
TOHOH! TÄNA LEHES: Kanavaraste kannatustenädal“ Küsitlus: „Mis on pannkoogipuu? „Põrgu nädal“ „Helkur Sinu sõber ja odavaim elukindlustus“ „Keeltepäeva tähistamine Vastseliina gümnaasiumis“ Õpetajate päevast Ja palju muud huvitavat... JÄRJEKORDNE KOOREKIHI PÄEV VASTSELIINA GÜMNAASIUMIS Üks kord aastas on Eestis kõikide pilgud suunatud inimestele, kelle käes on laste kasvatuses suur roll. Just neil olenditel, kes vormivad inimesi, on isegi kalendris oma püha, mistõttu kasvab nende tähtsus veelgi. Seetõttu toimus Vastseliina gümnaasiumiski traditsiooniks saanud õpetajate päev, kus õpetajatel oli võimalus nautida vaba päeva teadmisega, et nende kohustused võtavad üle abituriendid. Sel päeval said noored lõpetajad nautida tunnet, mida tekitab kuulumine koorekihti. Loe edasi lk 8 Vastseliina Gümnaasiumi kooliajaleht Oktoober 2015 UUDIS KOOMIKS ARVAMUS INTERVJUU REPORTAAŽ Foto: Kertu Torn

Kooliajaleht vol 1

Embed Size (px)

DESCRIPTION

 

Citation preview

Page 1: Kooliajaleht vol 1

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI AJALEHT TOHOH! Oktoober 2015

Tohoh! | 1

TOHOH!

Vastseliina Gümnaasiumi kooliajaleht

TÄNA LEHES:

„Kanavaraste kannatustenädal“

Küsitlus: „Mis on pannkoogipuu?“

„Põrgu nädal“

„Helkur – Sinu sõber ja odavaim elukindlustus“

„Keeltepäeva tähistamine Vastseliina gümnaasiumis“

Õpetajate päevast

Ja palju muud huvitavat...

JÄRJEKORDNE KOOREKIHI PÄEV

VASTSELIINA GÜMNAASIUMIS

Üks kord aastas on Eestis kõikide pilgud suunatud inimestele, kelle käes on laste

kasvatuses suur roll. Just neil

olenditel, kes vormivad inimesi, on

isegi kalendris oma püha, mistõttu

kasvab nende tähtsus veelgi.

Seetõttu toimus Vastseliina

gümnaasiumiski traditsiooniks

saanud õpetajate päev, kus

õpetajatel oli võimalus nautida

vaba päeva teadmisega, et nende

kohustused võtavad üle

abituriendid. Sel päeval said noored

lõpetajad nautida tunnet, mida

tekitab kuulumine koorekihti.

Loe edasi lk 8

Vastseliina Gümnaasiumi kooliajaleht Oktoober 2015

UUDIS KOOMIKS ARVAMUS INTERVJUU REPORTAAŽ

Foto: Kertu Torn

Page 2: Kooliajaleht vol 1

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI AJALEHT TOHOH! Oktoober 2015

Tohoh! | 2

KÜSITLUS: Mis on pannkoogipuu?

Linda Toom

IV klass

Liia Mark

Loodusained

Puu, millel

ripuvad

pannkoogid

ehk?

Marika

Põder

Muusika

Puu, kus

kasvavad

pannkoogid.

Juuli Jõgeva

3.klass

Ei tea.

Eliisa Marta

Tammeleht

3.klass

Puu, kus

kasvavad

pannkoogid.

Johanna Järg

10.klass

Puu, kus

kasvavad

pannid.

Deivi

6.klass

Puu, kus

kasvavad

pannkoogid.

Mis on pannkoogipuu tegelikult?

Pannkoogipuu on püstise võraga dekoratiivpõõsas, mis kasvab kuni 4 meetri kõrguseks.

Pannkoogipuud kutsutakse teise nimega ka juudapuulehikuks. Pannkoogipuu lehed noorelt

on karmiinpunased, suvel hallikasrohelised, sügisel punased või isegi oranžid. Vanemad lehed

eritavad niiske ilmaga meeldivat vanilje segust pagarikoja lõhna. Sealt ka nimetus

pannkoogipuu.

Pannkoogipuu

Pannkoogipuu vaimusilmas

Page 3: Kooliajaleht vol 1

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI AJALEHT TOHOH! Oktoober 2015

Tohoh! | 3

Foto: Kertu Torn

Kätlin Jõgiste

XI klass

Traditsiooniliselt korraldab

Vastseliina gümnaasiumi 11.

klass igal aastal kümnenda

klassi rebaste ristimise. Juba

mõned aastad algavad rebaste

tuleristsed esmaspäeval ja

lõpevad reedel. Ka aasta 2015

sügis pole selles suhtes erand,

rebased alustavad tulejoonel

esmaspäeval, 5. oktoobril ja

Kolgata tee lõpp päädib

neljapäeval, 8. oktoobril.

Vitamiinid & vaktsineerimine

Esmaspäeval, 5. oktoobril ilmuvad

pooled 11. klassi

õpilased kooli

juba kella poole

kaheksaks, et

kõik vajalik ette

valmistada -

kokku on vaja

segada

„vaktsiinid’’

ning valmis

siduda veel

viimased sabad.

Rebaste saabudes

viskame pilgu peale, kas kõik on tänasest

oranžist dresscode’ist kinni pidanud ja

kogume nad saali ukse taha kokku. Saali

sisenedes peavad kümnendikud kõigepealt

siltide järgi üles otsima oma „jumala’’,

kelle käest saadakse sabad taha, kõrvad

pähe ja R-tähe kujulise kleepsu otsaette.

Sellele järgneb „vaktsiiniring’’, mis tekitab

kerge šoki: ,,Issand, mis asi see on? Kas

me peame selle päriselt ära sööma?’’ on

vaid mõned reageeringud pakutava

ülitervisliku marmelaadi-sinepi-mädarõika-

snäki peale, mis tuli alla loputada keefiri-

siirupijoogiga. Vaktsiinid sees, pannakse

rebased fuajeesse üksteise taha ühele

põlvele ja lastakse valjul häälel ette lugeda

vanded, peale mida asetatakse neile

pühalikult kaela kuivatatud kalast

valmistatud keed, mida tuleb terve nädal

korralikult kanda.

Kolmas vahetund

algab porgandisöömis-

võistlusega - rebased

jagatakse paaridesse, üks

paarilistest lamab,

porgand suus ning kahe

peale tuleb see käsi

kasutamata võimalikult

kiiresti ära süüa.

Kaotajapaar peab ühe

toore muna ära jooma. Edasi minnakse

võimlasse, kus rebastel seotakse silmad

kinni, neid keerutatakse ning kästakse siis

üks korvpalli vabavise teha.

Prükkarite müstiline seiklus sõnajalgade

vahel

Teisipäeva hommikul on kõik rebased

vastavalt etteantud „prükkari’’

riietusstiilile omaselt ilusti prügikottidesse

riietatud, omalt poolt varustame neid

marutaudi ettevaatusabinõuna veel haigla-

susside, -mütside ja näomaskidega. Et

rebased neid eesootavateks

katsumusteks ette valmistada, viime läbi ka

hommikuvõimlemise.

Foto: Kertu Torn

Page 4: Kooliajaleht vol 1

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI AJALEHT TOHOH! Oktoober 2015

Tohoh! | 4

Kolmanda tunni ajal jagamegi rebased

paaridesse, teibime üksteise külge kinni ja

lahti läheb müstiline seiklus sõnajalgade

vahel ehk maastikumäng, kus iga uue sildi

lunastamiseks tuleb täita etteantud

ülesanne. Esimeses punktis ootab

võistlejaid korralik vitamiinilaks – ära

tuleb juua seentest, porganditest, samblast

ja köögiviljamahlast koosnev jook.

Järgmine ülesanne ootab rebaseid

raamatukogus, kus uue punkti asukoha

vihje saamiseks peab vastama kolmele

Liivi Toomsalu poolt esitatud küsimusele.

Vastamiseks on aega kolm minutit ja

põrumise korral on karistuseks 10

kätekõverdust.

Kolmandas punktis tuleb

söögipulkadega mahapillatud herned

võimalikult kiiresti kaussi noppida. Edasi

tuleb üles otsida üks kooli koristajatest,

kelle käes on hoiul järgmine vihje, mis

juhatab garderoobi, kus kinniteibitud

rebased peavad kahe peale selga ajama

kleidi. Eelviimaseks punktiks on „kooli

kuldseim nurk’’ ehk saali kõrval asuv

karikakapp, seal tuleb hüppenööriga hüpata

15 hüpet. Kuigi rebased on selleks ajaks

juba üpris kurnatud, peab viimase punkti

leidmiseks minema kõrgele muusikakooli

ukse juurde ning seal veel viimase

ülesandena trepist ühe korra üles hüppama.

Mängu auhinnaks pääsi teibitud

kümnendikud üksteise küljest lahti.

Kolmandal vahetunnil moodustame

rebastest kaks meeskonda ja algab pliiatsi

pudelisse ajamise võistlus, kus üks

võistlejatest hoiab pudelit jalgade vahel

ning teine üritab pliiatsit sinna sisse saada.

Teises võistluses asetatakse mängija

kõhule väike üllatusmuna mänguasi, mis

tuleb tagurpidi krabikõnnis viia teises

fuajee otsas asuva karbi juurde ja see siis

sujuvalt, ilma käsi kasutamata, kõhult karpi

libistada. Kaotajameeskonnal tuli päeva

lõpuni mähkemeid kanda.

Sibulad, sendid ja

õhupallid

Kolmanda riietusstiili

jaoks toodi 11-ndike poolt

vanu riideid. Need pandi

suurde musta prügikotti ning

rebased tõmbasid endale ise

kotist riideesemed, mida neil

päeva lõpuni kanda tuli.

Teisel söögivahetunnil

toimuvad taas teate-

võistlused. Esiteks seovad

rebased endale selja peale õhupalli, mis

tuleb üksteisele otsa joostes katki teha.

Järgmiseks tuleb joostes üksteisele sibulat

suust suhu edasi anda jülesandena pikali

olles senti kõhu pealt edasi anda.

Kaotajatele söödeti sisse majoneesi-

küüslauguamps.

Foto: Kertu Torn

Foto: Kertu Torn

Page 5: Kooliajaleht vol 1

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI AJALEHT TOHOH! Oktoober 2015

Tohoh! | 5

Grand finale

Neljapäeval me rebaseid vahetundide

ajal ei piina, vaid laseme neil enne

lõppristimist rahus olla. Küll aga on tänane

dresscode vanainimeste stiil ja kooli

ilmubki kari vanaemasid-vanaisasid, kes

näevad väga tõetruud välja.

Kuuenda tunni ajal hakkasime õues

rebastele finaal-show’ks rada ette

valmistama - kes tõi kodust mädanenud

õunu-tomateid, kes hallitanud saia, kes

muud riknenud või lihtsalt külmkappi

seisma jäänud kraami. Et roomamisrada

kokku segada, veeretame kohale

autorehvid, mille täidame eespool mainitud

tomatite, hapupiima ja lehtedega ning

riputame üles ka erinevaid „saake’’, et

rebastel oleks, mida hambusse võtta.

Peale seitsmendat tundi juhatame rebased

järjest kinnisilmi punaste turnimistorude

juurde. Raja alguses asus neli tomati-

hapupiima-leheseguga täidetud

autokummi, millest peab läbi astuma, edasi

tuleb toru küljest endale „saak’’ hambusse

haarata. Saakide seas on nii maiustusi kui

ka näiteks võitükke, käbisid ja sardelle.

Järgmisena peab, saak hambus, roomama

läbi rebaseuru ning rajalt väljudes

pakutakse kosutavat piima-mineraalvee-

vanillijooki. Takistusraja läbides tuleb

rebastel meile veel kord igavest truudust

vanduda ning lõpuks saavad nad kätte

rebasepassid, mis kuulutavad nad

täieõiguslikeks rebasteks.

Karl Ojarand

Vastne kümnendik

Rebaste päev, rebastenädal, rebaste

retsimine ja rebaste ristimine on sõnad,

mida teab iga gümnaasiumiõpilane. Tegu

on traditsiooniga, kus vastsed gümnasistid

peavad läbima tõelise kadalipu, et saada

täieõiguslikeks kooli õpilasteks.

Traditsiooniliselt on seda päeva peetud üks

päev või üks nädal. Meie koolis kestis see

sümboolsed 4 päeva.

Esmaspäev

Rebased olid teadmatuses, oli vaid ette

antud, et kooli tuleb tulla oranžis riietuses.

Juba klassijuhataja tunni ajal saime oma

esimesed ristsed kätte. Saali sisenedes

nägime üheteistkümnendikke seismas,

sildid käes, teadmata, et nende siltidega

peame käima kogu nädala vältel. Siltidele

oli märgitud enda nimi ja kelle rebane sa

oled. Saime ka plasttopsid, mis imiteerisid

rebase kõrvu, ja sukkpükste otsas oleva

plekkpurgi, mis oli saba eest. Olgu öeldud,

et treppide peal kõndides tegid need

hirmsat kära ja ajasid kogu koolipere

tigedaks.

Otsaette markeriga vurrud tehtud,

„maitsev” marmelaad mädarõikaga söödud

ja olimegi rebased valmis. Peale teist

söögivahetundi kogunesime kooli

fuajeesse, kus ootas ees järgmine ülesanne:

porgandi söömine, pealtnäha lihtne ja

harilik, kuid mitte rebaste päeval. Tüdruk

hoidis porgandit hammaste vahel ja lebas

selili maas, poiss aga tema peal ja nii söödi

kiiruse peale porgandit. Viimasele paarile

karistuseks toore muna joomine. Selleks

päevaks jäeti ärahirmutatud rebased rahule,

kuid ainult selleks, et järgmine päev

suurema hooga alustada.

Foto: Kertu Torn

Page 6: Kooliajaleht vol 1

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI AJALEHT TOHOH! Oktoober 2015

Tohoh! | 6

Teisipäev Teisipäevane riietumisstiil oli prükkar.

See tähendas, et selga aeti suured

prügikotid, pähe vannimüts, jalga

kilesussid ja juba eelmisest päevast tuntud

kõrvad, saba ja sildid. Ka see päev

koguneti alla fuajeesse, kus ootasid ees

erinevad ülesanded. Võistluste kaotajatele

järgnes karistus, seekord pidid nad terve

päev kandma mähkmeid.

Kolmapäev

Selleks päevaks oli riietumisstiiliks

plakatile kantud „üllatus.” Selgus, et

pidime pimesi valima endale riideeseme ja

seda terve päeva kandma. Tulemused olid

hirmnaljakad.

Neljapäev

Viimase päeva riietumisstiiliks oli

vanainimestestiil. Tüdrukud olid kooli

tulnud kitlite, rättide ja kalossidega. Poisid

olid tagasihoidlikumad, kuid siiski nägid

välja nagu vanaisad. Peale tunde ootas

meid ees tõeline finaal. Kogunesime kooli

sisehoovis, kus tantsisime üheskoos tantsu

„Harlem shake”. Peale seda seoti meie

silmad kinni ja viidi viimasele

takistusrajale. Üheteistkümnes klass oli

ette valmistanud raja, millest pidi läbi

roomama. Lõhna järgi otsustades olid seal

mädanenud õunad, hallitusjuust, vesi ja

vahtralehed. Sealt alt läbi roomanuna

olime tunnistatud täieõiguslikeks rebasteks

ja meile anti ka sellekohane pass.

Kärt Karro, vastne kümnendik,

rebastenädalast:

Kuna ma olen Vastseliina koolis uus,

sain ma tänu rebaste nädalale lähemalt

tundma õppida enda klassikaaslasi ja näha,

kes on kes, ja kuidas nad suudavad

rasketes olukordades hakkama saada, kuna

olukordi oli sellel nädalal palju. Alustades

porgandi söömisega ja lõpetades

roomamisega läbi raja. Ka mina sain

ennast palju proovile panna. Tore oli ka

see, et selline nädal toimus kooli esimesel

veerandil ja tänu sellele saime me ka

klassikaaslastega lähedasemaks. Palju sai

naerda ja on häid mälestusi, mida

meenutada.

Foto: Kertu Torn

Foto: Kertu Torn

Foto: Kertu Torn

Page 7: Kooliajaleht vol 1

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI AJALEHT TOHOH! Oktoober 2015

Tohoh! | 7

Keeltepäeva tähistamine

Vastseliina gümnaasiumis

Miina Prants

XI klass

Neljapäeval, 24.septembril

tähistati ülemaailmset

rahvusvahelist keeltepäeva.

Vastseliina gümnaasiumit

väisas sel päeval rahvus-

vaheline näitetrupp Covenanat

Players, kellega kohtusid 9.-

12.klasside õpilased.

Väliskülalised Larry

Howser ja Jo French-Hower

saabusid Vastseliina gümnaasiumi

hommikul, mil viidi kahe õppetunni

jooksul läbi dramatiseeritud situatsioone.

Kogu tegevus toimus inglise keeles,

millega anti võimalus õpilastele mitte

ainult kuulda inglise keelt, vaid kasutada

ka õpitut.

Kõigepealt esitasid külalised paar

sketši, millega pandi õpilasi kasutama enda

fantaasiat. Kasutades vaid kaht lauda ja

mõnda tooli tuli meil aru saada, kus toimub

kujutatav tegevus.

Edasi viisid draamaõpetajad läbi mängu

„Who are you?” („Kes sa oled?”), milles

paaridesse jagunud õpilased küsisid seda

küsimust üksteiselt 20 korda ning vastus

pidi iga kord erinev olema. Mängu

eesmärgiks oli välja selgitada, kui hästi

õpilased iseennast teavad.

Viimases draamasituatsioonis

kehastusime filmitegijateks. Nelja õpilase

rolliks oli olla filmikaamera, keda selja

tagant juhendas üks õpilane. Jo

French- Howeri korraldusel tuli

lavastatud situatsiooni

suumida, leida õige filmiplaan.

Tegevuse eesmärgiks oli

pakkuda õpilastele inglise keele

praktiseerimisvõimalust.

Päev tekitas meis kõigis

elevust, sest tunni jooksul

kogetu erines meie

tavapärastest ainetundidest.

Keeleõppijale andis see

võimaluse praktiseerida keelt

ning kuulda õigeid hääldusi.

Näitlejad Larry Hower, kes on pärit

USA-st, ja Jo French- Hower, kes on pärit

Inglismaalt, käivad üle Euroopa reisimas

ning etendusi andmas koos oma

näitetrupiga. Nad töötavad erinevate

vanusegruppide ja keeletasemetega.

Vanemate õpilaste ja kõrgemate

keeletasemete puhul loovad nad

diskussiooni erinevatel teemadel, näiteks

sõprus ja suhted.

Foto: Kertu Torn

Foto: Kertu Torn

Page 8: Kooliajaleht vol 1

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI AJALEHT TOHOH! Oktoober 2015

Tohoh! | 8

JÄRJEKORDNE KOOREKIHI

PÄEV VASTSELIINA

GÜMNAASIUMIS

Liisi Saare

XII klass

Õpetajate päev Vastseliina

gümnaasiumis algas koolis pihta

neljapäeval, esimesel oktoobril, õpetajate

auks korraldatud piduliku aktusega, mille

korraldasid kaheteistkümnendikud. Pika

planeerimise tulemusena, kuidas aktust läbi

viia nii, et lõbus oleks nii õpetajatel kui ka

publikul saalis, valmis põnevaid tegevusi

täis koolitunnipikkune aktus.

Aktuse avas libadirektor ja aktiivne

abiturient Krislin Rätt õpetajatele suunatud

kõnega. Järgnes 12. klassi poiste ühine

luuletus pedagoogidele ja samuti

poiste tehtud humoorikas võtmes

video. Video süstis positiivset

energiat nii korraldajatesse kui

teistesse, kes aktusel osalesid.

Samuti muutsid aktuse põnevaks

vetsupaberimäng, kus õpetajad said

võtta nii palju raha, kui neil nende

arvates vabaks päevaks kulub.

Kindlasti olid väga huvitavad

õpetajate ettevalmistus-ülesanded.

Ülesannete ajal sai kõigile

selgeks, et meie kooli õpetajates on

peidetud andeid, kas siis näitlemises või

sõnaseadmises. Samuti said õpilased teada,

mida õpetajatele vabal päeval üle kõige

meeldib teha. Aktuse jooksul tehti

ülevaade õpetajate päeva viktoriinist, kus

õpilased said ära arvata õpetajate

lapsepõlvepilte. Nagu ikka ühel korralikul

aktusel, tunnustati õpetajaid nende tubli

töö eest väikese lilleõie ja kaardiga, kus

sees luulevormis iseloomustus igast

õpetajast. Aktus lõppes 12. klassi tüdrukute

ühislauluga õpetajast.

Reedel ehk teisel oktoobril kulmineerus

õpetajate päev libaõpetajate ühise

ettevõtmisega, andes tunde teistele

klassidele. Päeva muutis eriti huvitavaks

uudne lähenemine abiturientide

riietuses. Nimelt tulid

libaõpetajad kooli riietes, mida

kandsid nende isade-emade

kooliajal õpetajad.

Suure üllatusena tabas

meelolukat päeva ette-

hoiatamata tuletõrjehäire, mis

tegi närviliseks koolis olnud

päris direktori ja õppeala-

juhataja. Olenemata häirest said

abituriendid suurepäraselt

hakkama õpilaste

evakueerimisega. Päeva lõpuks

muljetati ja söödi ühiselt õpetajate toas

kooki. Kõik abituriendid leidsid, et parim

asi oli tavapärasest varem koju saamine.

Foto: Kertu Torn

Foto: Kaidi Kaupo

Page 9: Kooliajaleht vol 1

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI AJALEHT TOHOH! Oktoober 2015

Tohoh! | 9

Järgnevalt libaõpetajate arvamusi nii

õpetajate päeva kui õpetajaameti kohta:

„Õpetajate päev oli tore. Sai tunda,

kui tähtis on, et õpilane õpetajat kuulab

ning kui raske on tegelikult olla õpetaja.“

„Masendav töö, tunnen õpetajatele

kaasa, kes seda igapäevaselt teevad. Närvid

peavad väga head olema.“

„Sel aastal oli õnnestunum

õpetajate päev kui eelmised aastad, kuna

saal oli vaiksem ja õpetajad olid kaasatud

ja neile oli organiseeritud varasemalt

ülesanded.“

„Õpetajate päev oli hea kogemus ja

pani õpetajaameti peale sügavamalt

mõtlema.“

„Ma sain aru, et tuim on olla väga

raske, kui ei ole vastavat varustust.“

MÜRAKARUD

Autor: Urmas Nemvalts

„Üldiselt väsitav, närviline,

emotsiooniküllane. 4. klass oli

hüperaktiivne ja nii-öelda vana stiil oli

hea idee. Õpetajaamet on närvesööv

elukutse, depressiooni tekitaja.“

„Ülim kogemus – õpetajaks mitte

kunagi ei hakkaks, sest mind loobiti

paberkuulidega ja minu peal kasutati

demagoogilisi võtteid.“

„Sai end proovile panna

õpetajaametis ning see oli üsna põnev ja

uudne kogemus.“

„Ülim respekt õpetajatele, kes

vähemalt 100 korda ühte ja sama asja

õpilastele seletada viitsivad. Ja väike 6.

klass ei ole midagi nii hull, kui kõik

räägivad! 2. klass oli fantastiline ja just

selliste laste õpetaja tahaks ise ka olla!“

Foto: Kertu Torn

Page 10: Kooliajaleht vol 1

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI AJALEHT TOHOH! Oktoober 2015

Tohoh! | 10

OLE NÄHTAV!

Moonika Kallas

IV klass

Õhtud ja hommikud on muutunud

pimedaks. Pimedas on vaja kanda

helkurit, et autojuhid sind märkaksid.

Kuigi jalakäija näeb tuledega autot juba

kaugelt, eraldab autojuht ilma helkurita

jalakäijat lähitulede valgel alles 30

meetri kauguselt. inimene, kellel on

helkur, on sõidukijuhile nähtav ligikaudu

130 meetri kauguselt ja seetõttu on

autojuhil piisavalt aega reageerida ja

inimesest ohutult mööduda või vajaduse

korral peatuda.

Kuidas olla pimedas nähtav? Pimedal

ajal liigeldes tuleks kindlasti kasutada

märgatavust tagavat varustust, olgu

selleks siis helkur, ohutusvest, pealamp

või taskulamp. Kui juhtub, et olete

helkuri kaotanud, siis võib kasutada isegi

mobiiltelefoni helendavat ekraani.

Peaasi, et oleksid nähtav. Pimedas

suurendab jalakäija märgatavust ka hele

riietus.

Kuidas kanda helkurit?

Helkur tuleb riietele kinnitada nii, et see

oleks nähtav mitmest suunast. Erineva

kinnitusviisiga helkurlindi võib lihtsalt

varruka või püksisääre peale asetada.

Nööri otsas olev helkur kinnitatakse

haaknõelaga riiete külge nii, et see jääb

rippuma umbes põlve kõrgusele.