Upload
kertu-torn
View
226
Download
3
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Â
Citation preview
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI AJALEHT TOHOH! Oktoober 2015
Tohoh! | 1
TOHOH!
Vastseliina Gümnaasiumi kooliajaleht
TÄNA LEHES:
„Kanavaraste kannatustenädal“
Küsitlus: „Mis on pannkoogipuu?“
„Põrgu nädal“
„Helkur – Sinu sõber ja odavaim elukindlustus“
„Keeltepäeva tähistamine Vastseliina gümnaasiumis“
Õpetajate päevast
Ja palju muud huvitavat...
JÄRJEKORDNE KOOREKIHI PÄEV
VASTSELIINA GÜMNAASIUMIS
Üks kord aastas on Eestis kõikide pilgud suunatud inimestele, kelle käes on laste
kasvatuses suur roll. Just neil
olenditel, kes vormivad inimesi, on
isegi kalendris oma püha, mistõttu
kasvab nende tähtsus veelgi.
Seetõttu toimus Vastseliina
gümnaasiumiski traditsiooniks
saanud õpetajate päev, kus
õpetajatel oli võimalus nautida
vaba päeva teadmisega, et nende
kohustused võtavad üle
abituriendid. Sel päeval said noored
lõpetajad nautida tunnet, mida
tekitab kuulumine koorekihti.
Loe edasi lk 8
Vastseliina Gümnaasiumi kooliajaleht Oktoober 2015
UUDIS KOOMIKS ARVAMUS INTERVJUU REPORTAAŽ
Foto: Kertu Torn
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI AJALEHT TOHOH! Oktoober 2015
Tohoh! | 2
KÜSITLUS: Mis on pannkoogipuu?
Linda Toom
IV klass
Liia Mark
Loodusained
Puu, millel
ripuvad
pannkoogid
ehk?
Marika
Põder
Muusika
Puu, kus
kasvavad
pannkoogid.
Juuli Jõgeva
3.klass
Ei tea.
Eliisa Marta
Tammeleht
3.klass
Puu, kus
kasvavad
pannkoogid.
Johanna Järg
10.klass
Puu, kus
kasvavad
pannid.
Deivi
6.klass
Puu, kus
kasvavad
pannkoogid.
Mis on pannkoogipuu tegelikult?
Pannkoogipuu on püstise võraga dekoratiivpõõsas, mis kasvab kuni 4 meetri kõrguseks.
Pannkoogipuud kutsutakse teise nimega ka juudapuulehikuks. Pannkoogipuu lehed noorelt
on karmiinpunased, suvel hallikasrohelised, sügisel punased või isegi oranžid. Vanemad lehed
eritavad niiske ilmaga meeldivat vanilje segust pagarikoja lõhna. Sealt ka nimetus
pannkoogipuu.
Pannkoogipuu
Pannkoogipuu vaimusilmas
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI AJALEHT TOHOH! Oktoober 2015
Tohoh! | 3
Foto: Kertu Torn
Kätlin Jõgiste
XI klass
Traditsiooniliselt korraldab
Vastseliina gümnaasiumi 11.
klass igal aastal kümnenda
klassi rebaste ristimise. Juba
mõned aastad algavad rebaste
tuleristsed esmaspäeval ja
lõpevad reedel. Ka aasta 2015
sügis pole selles suhtes erand,
rebased alustavad tulejoonel
esmaspäeval, 5. oktoobril ja
Kolgata tee lõpp päädib
neljapäeval, 8. oktoobril.
Vitamiinid & vaktsineerimine
Esmaspäeval, 5. oktoobril ilmuvad
pooled 11. klassi
õpilased kooli
juba kella poole
kaheksaks, et
kõik vajalik ette
valmistada -
kokku on vaja
segada
„vaktsiinid’’
ning valmis
siduda veel
viimased sabad.
Rebaste saabudes
viskame pilgu peale, kas kõik on tänasest
oranžist dresscode’ist kinni pidanud ja
kogume nad saali ukse taha kokku. Saali
sisenedes peavad kümnendikud kõigepealt
siltide järgi üles otsima oma „jumala’’,
kelle käest saadakse sabad taha, kõrvad
pähe ja R-tähe kujulise kleepsu otsaette.
Sellele järgneb „vaktsiiniring’’, mis tekitab
kerge šoki: ,,Issand, mis asi see on? Kas
me peame selle päriselt ära sööma?’’ on
vaid mõned reageeringud pakutava
ülitervisliku marmelaadi-sinepi-mädarõika-
snäki peale, mis tuli alla loputada keefiri-
siirupijoogiga. Vaktsiinid sees, pannakse
rebased fuajeesse üksteise taha ühele
põlvele ja lastakse valjul häälel ette lugeda
vanded, peale mida asetatakse neile
pühalikult kaela kuivatatud kalast
valmistatud keed, mida tuleb terve nädal
korralikult kanda.
Kolmas vahetund
algab porgandisöömis-
võistlusega - rebased
jagatakse paaridesse, üks
paarilistest lamab,
porgand suus ning kahe
peale tuleb see käsi
kasutamata võimalikult
kiiresti ära süüa.
Kaotajapaar peab ühe
toore muna ära jooma. Edasi minnakse
võimlasse, kus rebastel seotakse silmad
kinni, neid keerutatakse ning kästakse siis
üks korvpalli vabavise teha.
Prükkarite müstiline seiklus sõnajalgade
vahel
Teisipäeva hommikul on kõik rebased
vastavalt etteantud „prükkari’’
riietusstiilile omaselt ilusti prügikottidesse
riietatud, omalt poolt varustame neid
marutaudi ettevaatusabinõuna veel haigla-
susside, -mütside ja näomaskidega. Et
rebased neid eesootavateks
katsumusteks ette valmistada, viime läbi ka
hommikuvõimlemise.
Foto: Kertu Torn
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI AJALEHT TOHOH! Oktoober 2015
Tohoh! | 4
Kolmanda tunni ajal jagamegi rebased
paaridesse, teibime üksteise külge kinni ja
lahti läheb müstiline seiklus sõnajalgade
vahel ehk maastikumäng, kus iga uue sildi
lunastamiseks tuleb täita etteantud
ülesanne. Esimeses punktis ootab
võistlejaid korralik vitamiinilaks – ära
tuleb juua seentest, porganditest, samblast
ja köögiviljamahlast koosnev jook.
Järgmine ülesanne ootab rebaseid
raamatukogus, kus uue punkti asukoha
vihje saamiseks peab vastama kolmele
Liivi Toomsalu poolt esitatud küsimusele.
Vastamiseks on aega kolm minutit ja
põrumise korral on karistuseks 10
kätekõverdust.
Kolmandas punktis tuleb
söögipulkadega mahapillatud herned
võimalikult kiiresti kaussi noppida. Edasi
tuleb üles otsida üks kooli koristajatest,
kelle käes on hoiul järgmine vihje, mis
juhatab garderoobi, kus kinniteibitud
rebased peavad kahe peale selga ajama
kleidi. Eelviimaseks punktiks on „kooli
kuldseim nurk’’ ehk saali kõrval asuv
karikakapp, seal tuleb hüppenööriga hüpata
15 hüpet. Kuigi rebased on selleks ajaks
juba üpris kurnatud, peab viimase punkti
leidmiseks minema kõrgele muusikakooli
ukse juurde ning seal veel viimase
ülesandena trepist ühe korra üles hüppama.
Mängu auhinnaks pääsi teibitud
kümnendikud üksteise küljest lahti.
Kolmandal vahetunnil moodustame
rebastest kaks meeskonda ja algab pliiatsi
pudelisse ajamise võistlus, kus üks
võistlejatest hoiab pudelit jalgade vahel
ning teine üritab pliiatsit sinna sisse saada.
Teises võistluses asetatakse mängija
kõhule väike üllatusmuna mänguasi, mis
tuleb tagurpidi krabikõnnis viia teises
fuajee otsas asuva karbi juurde ja see siis
sujuvalt, ilma käsi kasutamata, kõhult karpi
libistada. Kaotajameeskonnal tuli päeva
lõpuni mähkemeid kanda.
Sibulad, sendid ja
õhupallid
Kolmanda riietusstiili
jaoks toodi 11-ndike poolt
vanu riideid. Need pandi
suurde musta prügikotti ning
rebased tõmbasid endale ise
kotist riideesemed, mida neil
päeva lõpuni kanda tuli.
Teisel söögivahetunnil
toimuvad taas teate-
võistlused. Esiteks seovad
rebased endale selja peale õhupalli, mis
tuleb üksteisele otsa joostes katki teha.
Järgmiseks tuleb joostes üksteisele sibulat
suust suhu edasi anda jülesandena pikali
olles senti kõhu pealt edasi anda.
Kaotajatele söödeti sisse majoneesi-
küüslauguamps.
Foto: Kertu Torn
Foto: Kertu Torn
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI AJALEHT TOHOH! Oktoober 2015
Tohoh! | 5
Grand finale
Neljapäeval me rebaseid vahetundide
ajal ei piina, vaid laseme neil enne
lõppristimist rahus olla. Küll aga on tänane
dresscode vanainimeste stiil ja kooli
ilmubki kari vanaemasid-vanaisasid, kes
näevad väga tõetruud välja.
Kuuenda tunni ajal hakkasime õues
rebastele finaal-show’ks rada ette
valmistama - kes tõi kodust mädanenud
õunu-tomateid, kes hallitanud saia, kes
muud riknenud või lihtsalt külmkappi
seisma jäänud kraami. Et roomamisrada
kokku segada, veeretame kohale
autorehvid, mille täidame eespool mainitud
tomatite, hapupiima ja lehtedega ning
riputame üles ka erinevaid „saake’’, et
rebastel oleks, mida hambusse võtta.
Peale seitsmendat tundi juhatame rebased
järjest kinnisilmi punaste turnimistorude
juurde. Raja alguses asus neli tomati-
hapupiima-leheseguga täidetud
autokummi, millest peab läbi astuma, edasi
tuleb toru küljest endale „saak’’ hambusse
haarata. Saakide seas on nii maiustusi kui
ka näiteks võitükke, käbisid ja sardelle.
Järgmisena peab, saak hambus, roomama
läbi rebaseuru ning rajalt väljudes
pakutakse kosutavat piima-mineraalvee-
vanillijooki. Takistusraja läbides tuleb
rebastel meile veel kord igavest truudust
vanduda ning lõpuks saavad nad kätte
rebasepassid, mis kuulutavad nad
täieõiguslikeks rebasteks.
Karl Ojarand
Vastne kümnendik
Rebaste päev, rebastenädal, rebaste
retsimine ja rebaste ristimine on sõnad,
mida teab iga gümnaasiumiõpilane. Tegu
on traditsiooniga, kus vastsed gümnasistid
peavad läbima tõelise kadalipu, et saada
täieõiguslikeks kooli õpilasteks.
Traditsiooniliselt on seda päeva peetud üks
päev või üks nädal. Meie koolis kestis see
sümboolsed 4 päeva.
Esmaspäev
Rebased olid teadmatuses, oli vaid ette
antud, et kooli tuleb tulla oranžis riietuses.
Juba klassijuhataja tunni ajal saime oma
esimesed ristsed kätte. Saali sisenedes
nägime üheteistkümnendikke seismas,
sildid käes, teadmata, et nende siltidega
peame käima kogu nädala vältel. Siltidele
oli märgitud enda nimi ja kelle rebane sa
oled. Saime ka plasttopsid, mis imiteerisid
rebase kõrvu, ja sukkpükste otsas oleva
plekkpurgi, mis oli saba eest. Olgu öeldud,
et treppide peal kõndides tegid need
hirmsat kära ja ajasid kogu koolipere
tigedaks.
Otsaette markeriga vurrud tehtud,
„maitsev” marmelaad mädarõikaga söödud
ja olimegi rebased valmis. Peale teist
söögivahetundi kogunesime kooli
fuajeesse, kus ootas ees järgmine ülesanne:
porgandi söömine, pealtnäha lihtne ja
harilik, kuid mitte rebaste päeval. Tüdruk
hoidis porgandit hammaste vahel ja lebas
selili maas, poiss aga tema peal ja nii söödi
kiiruse peale porgandit. Viimasele paarile
karistuseks toore muna joomine. Selleks
päevaks jäeti ärahirmutatud rebased rahule,
kuid ainult selleks, et järgmine päev
suurema hooga alustada.
Foto: Kertu Torn
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI AJALEHT TOHOH! Oktoober 2015
Tohoh! | 6
Teisipäev Teisipäevane riietumisstiil oli prükkar.
See tähendas, et selga aeti suured
prügikotid, pähe vannimüts, jalga
kilesussid ja juba eelmisest päevast tuntud
kõrvad, saba ja sildid. Ka see päev
koguneti alla fuajeesse, kus ootasid ees
erinevad ülesanded. Võistluste kaotajatele
järgnes karistus, seekord pidid nad terve
päev kandma mähkmeid.
Kolmapäev
Selleks päevaks oli riietumisstiiliks
plakatile kantud „üllatus.” Selgus, et
pidime pimesi valima endale riideeseme ja
seda terve päeva kandma. Tulemused olid
hirmnaljakad.
Neljapäev
Viimase päeva riietumisstiiliks oli
vanainimestestiil. Tüdrukud olid kooli
tulnud kitlite, rättide ja kalossidega. Poisid
olid tagasihoidlikumad, kuid siiski nägid
välja nagu vanaisad. Peale tunde ootas
meid ees tõeline finaal. Kogunesime kooli
sisehoovis, kus tantsisime üheskoos tantsu
„Harlem shake”. Peale seda seoti meie
silmad kinni ja viidi viimasele
takistusrajale. Üheteistkümnes klass oli
ette valmistanud raja, millest pidi läbi
roomama. Lõhna järgi otsustades olid seal
mädanenud õunad, hallitusjuust, vesi ja
vahtralehed. Sealt alt läbi roomanuna
olime tunnistatud täieõiguslikeks rebasteks
ja meile anti ka sellekohane pass.
Kärt Karro, vastne kümnendik,
rebastenädalast:
Kuna ma olen Vastseliina koolis uus,
sain ma tänu rebaste nädalale lähemalt
tundma õppida enda klassikaaslasi ja näha,
kes on kes, ja kuidas nad suudavad
rasketes olukordades hakkama saada, kuna
olukordi oli sellel nädalal palju. Alustades
porgandi söömisega ja lõpetades
roomamisega läbi raja. Ka mina sain
ennast palju proovile panna. Tore oli ka
see, et selline nädal toimus kooli esimesel
veerandil ja tänu sellele saime me ka
klassikaaslastega lähedasemaks. Palju sai
naerda ja on häid mälestusi, mida
meenutada.
Foto: Kertu Torn
Foto: Kertu Torn
Foto: Kertu Torn
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI AJALEHT TOHOH! Oktoober 2015
Tohoh! | 7
Keeltepäeva tähistamine
Vastseliina gümnaasiumis
Miina Prants
XI klass
Neljapäeval, 24.septembril
tähistati ülemaailmset
rahvusvahelist keeltepäeva.
Vastseliina gümnaasiumit
väisas sel päeval rahvus-
vaheline näitetrupp Covenanat
Players, kellega kohtusid 9.-
12.klasside õpilased.
Väliskülalised Larry
Howser ja Jo French-Hower
saabusid Vastseliina gümnaasiumi
hommikul, mil viidi kahe õppetunni
jooksul läbi dramatiseeritud situatsioone.
Kogu tegevus toimus inglise keeles,
millega anti võimalus õpilastele mitte
ainult kuulda inglise keelt, vaid kasutada
ka õpitut.
Kõigepealt esitasid külalised paar
sketši, millega pandi õpilasi kasutama enda
fantaasiat. Kasutades vaid kaht lauda ja
mõnda tooli tuli meil aru saada, kus toimub
kujutatav tegevus.
Edasi viisid draamaõpetajad läbi mängu
„Who are you?” („Kes sa oled?”), milles
paaridesse jagunud õpilased küsisid seda
küsimust üksteiselt 20 korda ning vastus
pidi iga kord erinev olema. Mängu
eesmärgiks oli välja selgitada, kui hästi
õpilased iseennast teavad.
Viimases draamasituatsioonis
kehastusime filmitegijateks. Nelja õpilase
rolliks oli olla filmikaamera, keda selja
tagant juhendas üks õpilane. Jo
French- Howeri korraldusel tuli
lavastatud situatsiooni
suumida, leida õige filmiplaan.
Tegevuse eesmärgiks oli
pakkuda õpilastele inglise keele
praktiseerimisvõimalust.
Päev tekitas meis kõigis
elevust, sest tunni jooksul
kogetu erines meie
tavapärastest ainetundidest.
Keeleõppijale andis see
võimaluse praktiseerida keelt
ning kuulda õigeid hääldusi.
Näitlejad Larry Hower, kes on pärit
USA-st, ja Jo French- Hower, kes on pärit
Inglismaalt, käivad üle Euroopa reisimas
ning etendusi andmas koos oma
näitetrupiga. Nad töötavad erinevate
vanusegruppide ja keeletasemetega.
Vanemate õpilaste ja kõrgemate
keeletasemete puhul loovad nad
diskussiooni erinevatel teemadel, näiteks
sõprus ja suhted.
Foto: Kertu Torn
Foto: Kertu Torn
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI AJALEHT TOHOH! Oktoober 2015
Tohoh! | 8
JÄRJEKORDNE KOOREKIHI
PÄEV VASTSELIINA
GÜMNAASIUMIS
Liisi Saare
XII klass
Õpetajate päev Vastseliina
gümnaasiumis algas koolis pihta
neljapäeval, esimesel oktoobril, õpetajate
auks korraldatud piduliku aktusega, mille
korraldasid kaheteistkümnendikud. Pika
planeerimise tulemusena, kuidas aktust läbi
viia nii, et lõbus oleks nii õpetajatel kui ka
publikul saalis, valmis põnevaid tegevusi
täis koolitunnipikkune aktus.
Aktuse avas libadirektor ja aktiivne
abiturient Krislin Rätt õpetajatele suunatud
kõnega. Järgnes 12. klassi poiste ühine
luuletus pedagoogidele ja samuti
poiste tehtud humoorikas võtmes
video. Video süstis positiivset
energiat nii korraldajatesse kui
teistesse, kes aktusel osalesid.
Samuti muutsid aktuse põnevaks
vetsupaberimäng, kus õpetajad said
võtta nii palju raha, kui neil nende
arvates vabaks päevaks kulub.
Kindlasti olid väga huvitavad
õpetajate ettevalmistus-ülesanded.
Ülesannete ajal sai kõigile
selgeks, et meie kooli õpetajates on
peidetud andeid, kas siis näitlemises või
sõnaseadmises. Samuti said õpilased teada,
mida õpetajatele vabal päeval üle kõige
meeldib teha. Aktuse jooksul tehti
ülevaade õpetajate päeva viktoriinist, kus
õpilased said ära arvata õpetajate
lapsepõlvepilte. Nagu ikka ühel korralikul
aktusel, tunnustati õpetajaid nende tubli
töö eest väikese lilleõie ja kaardiga, kus
sees luulevormis iseloomustus igast
õpetajast. Aktus lõppes 12. klassi tüdrukute
ühislauluga õpetajast.
Reedel ehk teisel oktoobril kulmineerus
õpetajate päev libaõpetajate ühise
ettevõtmisega, andes tunde teistele
klassidele. Päeva muutis eriti huvitavaks
uudne lähenemine abiturientide
riietuses. Nimelt tulid
libaõpetajad kooli riietes, mida
kandsid nende isade-emade
kooliajal õpetajad.
Suure üllatusena tabas
meelolukat päeva ette-
hoiatamata tuletõrjehäire, mis
tegi närviliseks koolis olnud
päris direktori ja õppeala-
juhataja. Olenemata häirest said
abituriendid suurepäraselt
hakkama õpilaste
evakueerimisega. Päeva lõpuks
muljetati ja söödi ühiselt õpetajate toas
kooki. Kõik abituriendid leidsid, et parim
asi oli tavapärasest varem koju saamine.
Foto: Kertu Torn
Foto: Kaidi Kaupo
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI AJALEHT TOHOH! Oktoober 2015
Tohoh! | 9
Järgnevalt libaõpetajate arvamusi nii
õpetajate päeva kui õpetajaameti kohta:
„Õpetajate päev oli tore. Sai tunda,
kui tähtis on, et õpilane õpetajat kuulab
ning kui raske on tegelikult olla õpetaja.“
„Masendav töö, tunnen õpetajatele
kaasa, kes seda igapäevaselt teevad. Närvid
peavad väga head olema.“
„Sel aastal oli õnnestunum
õpetajate päev kui eelmised aastad, kuna
saal oli vaiksem ja õpetajad olid kaasatud
ja neile oli organiseeritud varasemalt
ülesanded.“
„Õpetajate päev oli hea kogemus ja
pani õpetajaameti peale sügavamalt
mõtlema.“
„Ma sain aru, et tuim on olla väga
raske, kui ei ole vastavat varustust.“
MÜRAKARUD
Autor: Urmas Nemvalts
„Üldiselt väsitav, närviline,
emotsiooniküllane. 4. klass oli
hüperaktiivne ja nii-öelda vana stiil oli
hea idee. Õpetajaamet on närvesööv
elukutse, depressiooni tekitaja.“
„Ülim kogemus – õpetajaks mitte
kunagi ei hakkaks, sest mind loobiti
paberkuulidega ja minu peal kasutati
demagoogilisi võtteid.“
„Sai end proovile panna
õpetajaametis ning see oli üsna põnev ja
uudne kogemus.“
„Ülim respekt õpetajatele, kes
vähemalt 100 korda ühte ja sama asja
õpilastele seletada viitsivad. Ja väike 6.
klass ei ole midagi nii hull, kui kõik
räägivad! 2. klass oli fantastiline ja just
selliste laste õpetaja tahaks ise ka olla!“
Foto: Kertu Torn
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI AJALEHT TOHOH! Oktoober 2015
Tohoh! | 10
OLE NÄHTAV!
Moonika Kallas
IV klass
Õhtud ja hommikud on muutunud
pimedaks. Pimedas on vaja kanda
helkurit, et autojuhid sind märkaksid.
Kuigi jalakäija näeb tuledega autot juba
kaugelt, eraldab autojuht ilma helkurita
jalakäijat lähitulede valgel alles 30
meetri kauguselt. inimene, kellel on
helkur, on sõidukijuhile nähtav ligikaudu
130 meetri kauguselt ja seetõttu on
autojuhil piisavalt aega reageerida ja
inimesest ohutult mööduda või vajaduse
korral peatuda.
Kuidas olla pimedas nähtav? Pimedal
ajal liigeldes tuleks kindlasti kasutada
märgatavust tagavat varustust, olgu
selleks siis helkur, ohutusvest, pealamp
või taskulamp. Kui juhtub, et olete
helkuri kaotanud, siis võib kasutada isegi
mobiiltelefoni helendavat ekraani.
Peaasi, et oleksid nähtav. Pimedas
suurendab jalakäija märgatavust ka hele
riietus.
Kuidas kanda helkurit?
Helkur tuleb riietele kinnitada nii, et see
oleks nähtav mitmest suunast. Erineva
kinnitusviisiga helkurlindi võib lihtsalt
varruka või püksisääre peale asetada.
Nööri otsas olev helkur kinnitatakse
haaknõelaga riiete külge nii, et see jääb
rippuma umbes põlve kõrgusele.