KoolivõrgustKalle Küttis

11. aprill 2012

Haridusstrateegia 2012-2020 projekt Eesti Hariduse viis väljakutset:

Kõige kiiremat lahendust vajavateks ülesanneteks Eesti hariduses on haridusasutuste võrgu korrastamine, sealhulgas põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine; õpetajakoolituse kvaliteedi tõus koos õpetajatele väärika palga tagamisega; põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatu tegelik ellurakendamine; kõrg- ja kutsehariduses õiglast juurdepääsu kindlustava ning õppekvaliteeti toetava rahastamismudeli juurutamine; tööandjate tunduvalt suurem kaasamine õppekavaarendusse nii kutse- kui ka kõrghariduses.

2

Gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamise eesmärgid

• kõrge õppe kvaliteet• võrdne kättesaadavus piirkonniti• süsteemi tõhusus

Just selles järjekorras.

Selles, kui hea on hea, kui kauge on lähedane ja millisest hetkest hakkab peale raiskamine, peaksimegi kokku leppima, sest absoluutset tõde selle kohta pole.

Riigieksamite keskmine hinne (2006 – 2009) olenevalt gümnaasiumiastme suurusest

Päevases õppes riikliku õppekava alusel põhihariduse omandanud õpilaste valikud

2008-2011

Valikuvabadus: Päevases õppes riikliku õppekava alusel põhihariduse omandanud õpilaste valikud 2008-2011.

Lõpetajate arv, osakaal, lõputunnistuse keskmine hinne.

6

Lõpetatud kooli tüüp üldharidusse kutseharidusse Kokkukeskkool 29 937 9 461 39 398põhikool 6 615 5 713 12 328Kokku 36 552 15 174 51 726

Lõpetatud kooli tüüp üldharidusse kutseharidusse Kokkukeskkool 76% 24% 100%põhikool 54% 46% 100%Kokku 71% 29% 100%

Lõpetatud kooli tüüp üldharidusse kutseharidusse Kokkukeskkool 4,3 3,5 4,1põhikool 4,3 3,6 4,0Kokku 4,3 3,6 4,1

Koolide arv vastavalt õpilaste arvulegümnaasiumiastmes 2011/2012

Statsionaarne õppevorm

Kutsekoolide võrk arvudes 1990-2011

8

Omandivorm 1990 1994 1998 2001 2002 2004 2008 2011Riigikutseõppeasutused (HTM) 51 63 56 55 54 43 30 30Riigikutseõppeasutused (teised) 14 14 14 3 3 3 1 0Munitsipaalkutseõppeasutused 2 3 3 3 1 3 3 3Erakutseõppeasutused 4 13 23 26 18 11 10Kutseõppeasutused kokku 67 84 86 84 84 67 45 43Kutseõpet pakkuvad rakenduskõrgkoolid 4 4 4 4 6 6 8Keskeriõppeasutused (tehnikumid) 19 Kokku 86 88 90 88 88 73 51 51

Gümnaasiumiikka jõudvate noorte arvu muutus maakonniti 2011-2026 sünnistatistika põhjal

9

Haldusjaotus 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Harju maakond 100% 94% 91% 88% 88% 92% 97% 101% 104% 111% 121% 131% 141% 150% 154% 156% Harjumaa (va Tallinn) 100% 97% 96% 94% 94% 97% 102% 108% 112% 115% 117% 123% 135% 152% 167% 181%

Hiiu maakond 100% 91% 84% 73% 64% 59% 59% 59% 59% 55% 54% 52% 51% 51% 49% 51%

Ida-Viru maakond 100% 97% 95% 93% 91% 93% 95% 98% 97% 97% 97% 97% 96% 94% 92% 88%

Jõgeva maakond 100% 93% 88% 83% 80% 78% 76% 73% 67% 64% 62% 62% 61% 60% 62% 62%

Järva maakond 100% 93% 90% 89% 84% 80% 78% 78% 79% 81% 81% 80% 79% 79% 79% 81%

Lääne maakond 100% 93% 87% 86% 82% 76% 70% 67% 66% 66% 65% 65% 66% 68% 69% 68% Lääne-Viru maakond 100% 93% 89% 85% 82% 81% 80% 78% 75% 72% 71% 73% 76% 78% 78% 77%

Põlva maakond 100% 97% 91% 81% 74% 69% 67% 66% 68% 69% 69% 68% 68% 69% 70% 71%

Pärnu maakond 100% 92% 88% 87% 86% 84% 83% 82% 80% 80% 79% 82% 86% 91% 95% 96%

Rapla maakond 100% 93% 88% 82% 77% 74% 73% 73% 71% 73% 73% 76% 77% 81% 85% 87%

Saare maakond 100% 88% 79% 72% 70% 69% 68% 65% 62% 63% 64% 67% 69% 70% 71% 71%

Tartu maakond 100% 95% 92% 90% 89% 90% 91% 93% 95% 99% 102% 103% 106% 111% 117% 120%

Valga maakond 100% 95% 88% 86% 80% 80% 80% 80% 76% 73% 71% 72% 72% 74% 73% 73%

Viljandi maakond 100% 94% 91% 87% 82% 76% 74% 71% 70% 70% 69% 68% 69% 70% 71% 70%

Võru maakond 100% 93% 89% 83% 77% 73% 71% 69% 67% 64% 64% 65% 69% 69% 67% 67%

Eesti 100% 94% 90% 87% 85% 85% 86% 87% 88% 90% 93% 97% 101% 105% 107% 108%

Õpetajate ja ametikohtadearvu muutuse võrdlus

Klassi täitumus

-26%

Gümnaasiumiosas 30 või vähem õpilast

Kooli nimi Omavalitsus MaakondGümnaasiumi päevases õppes

Aruküla Vaba Waldorfkool Raasiku vald Harju maakond 4Narva Õigeusu Humanitaarkool Narva linn Ida-Viru maakond 5Friedebert Tuglase nim. Ahja Keskkool Ahja vald Põlva maakond 7Eesti Rahvusvaheline Kool Tallinn linn Harju maakond 15Rannu Keskkool Rannu vald Tartu maakond 16Aseri Keskkool Aseri vald Ida-Viru maakond 17Puka Keskkool Puka vald Valga maakond 17Puurmani Gümnaasium Puurmani vald Jõgeva maakond 17Tallinna Paekaare Gümnaasium Tallinn linn Harju maakond 17Järvakandi Gümnaasium Järvakandi vald Rapla maakond 19Paldiski Gümnaasium Paldiski linn Harju maakond 21Tabivere Gümnaasium Tabivere vald Jõgeva maakond 21Kallavere Keskkool Maardu linn Harju maakond 24

MTÜ Kool 21.sajandil Haabersti Vene Eragümnaasium Tallinn linn Harju maakond 24E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium Juuru vald Rapla maakond 25Tallinna Ranniku Gümnaasium Tallinn linn Harju maakond 25Iisaku Gümnaasium Iisaku vald Ida-Viru maakond 27Turba Gümnaasium Nissi vald Harju maakond 27

Tapa Vene Gümnaasium Tapa vald Lääne-Viru maakond 28Keila Ühisgümnaasium Keila linn Harju maakond 29Lüganuse Keskkool Lüganuse vald Ida-Viru maakond 30Tsirguliina Keskkool Tõlliste vald Valga maakond 30 12

Kesk-Soome gümnaasiumivõrk koos 10 km tegevusraadiusega

Eesti gümnaasiumivõrk koos 10 km tegevusraadiusega

HTMi järeldused edasiste poliitiliste konsultatsioonide jätkamiseks

• Otsus gümnaasiumivõrgu kohta peab sündima kiiresti, I poolaasta jooksul. Korrastamiseks tuleb jätta 3aastane üleminekuaeg.

• Gümnaasiumide puhul lähtutakse mudelist, kus on võimalik avada 3 paralleeli; suuremates linnades on otstarbekas 5 paralleeli. Seatakse eesmärgiks põhikooli ja gümnaasiumi institutsionaalne lahutamine.

• Gümnaasiumihariduse ja gümnaasiumivõrgu eest peaks vastutus lasuma riigil. Gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste võrku kujundatakse koordineeritult, ühtsete põhimõtete järgi ning soodustatakse nendevahelist koostööd.

• Keskse tähendusega on tugevate, kvaliteetset ja valikuterohket haridust pakkuvate gümnaasiumide väljaarendamine maakonnakeskustes, üldjuhul riigigümnaasiumidena.

15

HTMi järeldused edasiste poliitiliste konsultatsioonide jätkamiseks

• Riigi tasemel õppekohtade jaotust gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste vahel ei kehtestata.

• Põhikoolis võetakse erilise tähelepanu alla kutse- ja karjäärinõustamine ning suurendatakse põhikoolijärgsete õppekavade valikut kutseõppeasutustes.

• Ühtset lävendit gümnaasiumi astumiseks ei kehtestata, see jäägu kooli otsustada sõltuvalt õppesuunast.

• Gümnaasiumivõrgu korrastamise põhiseisukohad peaksid kajastuma põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.

16

Gümnaasium- kas NETWORK või SETKA?

Tänan!