Koond rühmatöödest aines Kasvatuskultuuri ajalugu

8/13/2019 Koond rhmatdest aines Kasvatuskultuuri ajalugu

1/20

Kasvatuskultuuri ajalugu

Rhmat nr 1

Kasvatuse/kasvatuskultuuri thtsus/thendus .. jaoks

31. jaan 21!.

Rhmatde koond


2/20

"allinna #likool

Kasvatusteaduste $sakond


Rhmat nr.1

KULTUUR JA KASVATUS !

AASTAS" S"#SUK$%ALT

&arilis Kirotar A#A$&!'&aret Aasa A#A$&!1

&arie (ullerits KUK$&!1

Jaan Ulst KUK$&!1

&aria U))in KUK$&!1

#rina (*hn KUK$&!'

Tatjana Romanova KUK$&!1

Tallinn '+1,


3/20

La)se jaoks on kultuur ja kasvatus midagi sellist- mida ta taju iga)*evaselt- ent

konkreetsetesse s/nadesse )anna ei oska. Kasvatuse m/iste seostu tema jaoks

t/en*oliselt eelk/ige vanemate- vanavanemate ja lasteaia /)etajatega- aga ka trennide ja

huviringide juhendajatega.

!aastase la)se kontekstis v/i kultuuri all m/ista eelk/ige erinevusi tema ja mritseva

keskkonna ning uut in0ormatsiooni- millega ta kokku )uutu.

&eie rhmat tulemusena valmis lumememm- mille k*tes on kasvatus ja kultuur. eed

seisavad kogu aeg la)se juures- ent ise ei )ruugi ta neid nii selgelt tajuda ja konkreetselt

s/nastada.

%ida mina ise asjast arvan/tunnen&


4/20

2La)se taju temaga k*itumise suhtes3

2Kui ma ei taha- siis ma ei tee3

2&a )ean s/na kuulama3

Uudishimu mritseva suhtes- teada saamise soov

2Saan selliseks nagu suured3

Kultuuri m'ju&

1. Vanemate kultuuritausta4hoiakute )/rkumine

'. La)se roll kollektiivis

5. Avalik ruum6 keskkonna4kultuuriruumi m/ju

,. Last mritsev meedia 7multikad- internet jms.8

. La)s teiste laste seas6 kuidas la)s /)i lastelt- kes k*ituvad teistmoodi- r**givad teistkeelt.

Kasvatuse m'ju&

1. Kodu kui maailma kese aastase jaoks on kodu tema maailma keskus! turvaline koht-

midata tunne ja usalda rohkem kui teisi )aiku.

'. Vanemad6 keelamine4luamine

5. La)sega tegelemine

,. Vanemate hoiakud- k*itumismallid 7mitteveraalne m/ju8

. La)s teiste laste seas

La)se k*itumine teiste laste seas on erinev- s/ltudes mitmetest 0aktoritest6 tuttavad

la)sed- vanemad la)sed- v//rad la)sed. Samuti erine la)se k*itumine vanemate-

t*iskasvanute kohalolekul.

(*rast individuaalset ajurnnakut nimetasid meie rhmat arutluse k*igus )ea k/ik

rhmaliikmed !aastase la)se kontekstis oluliste m/istetena matkimist- j*ljendamist-

ko)eerimist ja soovi sarnaneda vanematega. J*ljendamise kaudu /)i la)s )alju. Samuti

on la)se jaoks olulised heakskiit ja t*hele)anu- mille otsimiseks kasuta ta erinevaid

vahendeid. %eakskiit ja m*rkamine on just need- mis annavad la)sele kindlustunnet-

motivatsiooni- teotahet ning aitavad kasvada kultuurseks.

Rhmat tagasivaatava re0lektsioonina v/i elda- et meie rhm ttas h*sti- rollid said


5/20

jaotatud kiiresti ja e0ektiivselt ning ka teema suhtes valitses ksmeel. Vaatamata

rollijaotusele toetasid rhmaliikmed teineteist igaklgselt. Kasvatus- kultuur ja la)sed on

teema- mille kohta on k/igil arvamus- leidu erinevaid arusaamu ja kogemusi. Kui aega

olnuks rohkem- oleks diskussioon kestnud kauemgi.

Kokkuv/tteks leiame- et meie !aastane lumememm v/iks kujundina anda v*ga h*sti

edasi just neid )eamiseid m*rks/nu- mida )idasime la)se- kultuuri ja kasvatuse kontekstis

keskseiks.


6/20

Rhmat

Kasvatus ja kultuur la(se )*+,a- seisukohast.

Kogu kasvatus ja kultuur saa alguse kodust. See k/ik s/ltu kasvukeskkonnast. Kohe

kui la)s snni- saa ta vanematelt traditsioonid- tavad- uskumused- komed- v**rtused.%iljem lisanduvad lasteaia ja kooli m/jud.

La)se kasvatust m/jutavad hilisemalt s/rad ja meedia ning hiskond ldiselt. K/igesellega k*ivad kaasas reeglid- )iirid- mis on kasvukeskkondades erinevad 7kodu- kool-lasteaed- s/rad- meedia8.

K/ik s/ltu- millises kasvukeskkonnas la)s les kasva- kust saa ta kaasa ka kultuuritraditsioonid.

Kaja Ras)el- 9erit Kie- &airi (erman- Kristi Toi- Raili &itt- Triin (almiste- AgneRuen- Riina %ein)/ld


7/20

TALL#A :L#K$$L

Kasvatusteaduste #nstituut

"ri! ja sotsiaal)edagoogika osakond

Liis "havere- &irjam %allingu- Kirke %ints- Karolin Kaanen- &eelis Kukk- Siim Rahnu- Ram;

Randlaht

"na(eva teismeline kultuuri ja kasvatuse t'metuules


Rhmat

Tallinn '+1,


8/20

Teismeline- )uerteet- see m*ssumeelne ja energiast )ulitsev kolmeteistaastane < kuidas)ea tema vastu t*na)*eva kultuuri ja kultuurituse virrvarris= &is on tema jaoks ldse kultuur=Kuidas ja milliseid v**rtusi edasi kandes kasvatavad teda vanemad= Kuidas teismeline seda vastu

v/ta ja mis temast l/)uks saa= K/ikidele neile ksimustele otsisime vastust oma rhmas koosKarolini- &eelise- Ram;- Kirke- Siimu ja &irjamiga ning mina- Liis- )anen selle ka lugemisekskirja.

"rinevates kultuurides on suureks saamisel oma tavad. Vaadates ajaloos tagasi- )ole mittek/ikidel kultuuridel sellist teismeiga ega )ikendatud la)se)/lve. Koos suguk)suse saaumisega)eavad mitmel )ool veel t*na)*evalgi noored hakkama iseseisvat elu elama. Ka "estitalukultuuris )olnud teismelistel t*na)*evaga v/rreldavat )ikendatud la)se)/lve ning ka meieendi- kes me )raegu oleme kolme!neljakmnesed- la)se)/lves oli )uerteediealiste elu veiditeistsuguse < kuigi vanematel oli kas siis v*he aega- sest nad olid tl ja la)sed olid sageli

oma)ead- oli lastel!noortel )alju rohkem kohustusi. Tua tuli soojaks ktta- toit ise valmis teha jaka /ed!vennad tahtsid hoolt. V/imalusi- nii halu kui h*id- oli aastakmneid tagasi )alju v*hem.

Kultuur on teismelise jaoks k/ik see- mida maailm talle )aku. "elk/ige on needv*lismaailma m/jutused. T*na)*eva maailm )aku aga v*ga )alju. Lisaks teatrile jakontserdimaailmale on kino ja )o)kultuur- noortekeskused- huviringid- t*navakultuur-kauanduskeskused>. Televiisor ja multi0ilmid m/jutavad rohkem algkoolilast- teismeline saasuurema osa massikultuurist interneti vahendusel. &eediamaailm on v*ga laiali valgunud. Aeg-kui sai uskuda seda- mida ajaleht kirjuta- on ammu mdas. Teismelisel tule valida- midauskuda- mida mitte. #n0ot meediamaailmas- nii internetis kui )aerkandjal on kuhjaga- lisaks veel

sotsiaalmeedia. #n0o lekllus ja oskus eristada olulist eaolulisest ei ole teismelisele lihtne. o-see )ole ka t*iskasvanule alati lihtne.

Kui vaadata kultuuri kui v*lismaailmast tulevaid m/jutusi- siis kahtlemata omavad k/igeolulisemat rolli kodust tulevad m/jutused. Kogu kodune kasvatus on ks kultuuri osa. Teismelisejaoks on see )igem kasvatus. Vanemad kannavad endaga kaasas tervet hulka v**rtusi- mida tahestahtmata v/tavad omaks nende j*reltulijad. T*na)*eval on )alju ksikvanemaid ja k*rg)eresid-need kindlasti m/jutavad ka teismelisi. See too kaasa uusi v**rtusi ja uusi kasvatus)/him/tteid.Kuid ei saa elda- et see on alati hal. &aailm ei ole mustvalge ja nii v/i k*rg)ere v/iksikvanem olla nii hea kui hal variant. K/ik olene konkreetsest )erest ja inimestest.

"nim m/jutavad teismelist meie arvates in0orohkus- kohati v/iks elda lausa in0omra javalikuv/imaluste rohkus. See )ane teismelised sageli ka suure surve alla. :helt )oolt on neiloma )ulitseva sisemaailmaga niigi raske toime tulla ja siis esita elu neile veel nii )aljun/udmisi. See )ole lihtne. Samas saada neid ka teadmine- et kui sa teed- on sul )alju v/imalusi.Vahest natuke let*htsustatud on v/istlusmoment ja )ingeread- need tekitavad asjata survet- kuid)igem on )ingutamine hea. See aita teismelises vastutustunnet ja kohusetunnet hoida. $n tlus-


9/20

et noorus on alati hukas. #lmselt )eaki olema. &e arvame- et on normaalne- et teatud ?lollused2tehakse *ra )uerteediealisena. Siis on see normaalne. Saadakse kogemus- otsustatakse- kas sedaveel teha- v/i mitte. Kui aga teismeliseiga j** olemata- sest k/ik on ainult keelatud- siis v/ijuhtuda- et hel hetkel tee teismelisetem)e m/ni kolmekmnene>. Ja siis ei ole see sugugimitte aktse)teeritav.

Raha ja asjademaailm )ane surve alla nii teismelised kui nende vanemad.K/ikv/imalikud tehnikavidinad- mis t*na)*eval olemas ja stiilne riietus- mida teismelisedtahavad- maksavad ksjagu raha. K/ik k*i lainetena ja teismeline on justkui )idevast/metuules. See )ane kindlasti )ere v**rtused )aljudel )uhkudel )roovile. Kuna )aljudvanemad on ise kasvanud kasinamates oludes- tahetakse oma lastele )akkuda )arimat. Kui agaostud on l*i m/eldud- koos otsustatud ja vanemad kasvatavad teismelist oma asju hoidma- onsee hea.

T*nu sellele- et teismelist m/jutavad v*ga )alju kodust v*ljas)ool olevad v**rtused-

v/ivad mitmed vanemad end kohati saamatutena tunda6 justkui kogu eelnev kodune kasvatusoleks olematu. Teismeline taha k/ike ise kogeda- ta ei ole n/us /))ima teiste vigadest. S/)raderoll on v*ga t*htis ning loomulikult too iga s/er kaasa killukese oma kodustest v**rtustest.

$meti on teismeliseiga mduv. Teismeline sirgu noorukiks ja arene. Temast saatulevane kultuurikandja- kes kasvata uut )/lve. Usume ja arvame- et olgu teismeiga kui valulinetahes- saa tuleviku osas siiski m**ravaks see- millised olid selle teismelise varasedla)se)/lveaastad < millised mustrid ta sel ajal oma alateadvusesse salvestas ja millised v**rtusedolid tema lastetoas.


10/20

Rhmat 1. Kultuuri ja kasvatuse thendus la(sevanemaseisukohalt

&eie rhm m/istis kultuuri all traditsioone- komeid- religiooni ning v**rtushinnanguid-

mida iga kultuur endas edasi kanna.

Kasvatust m**ratlesime enda jaoks kui teatud )*randit- millega antakse edasi

7k*itumis8norme- v**rtushinnanguid- traditsioone- m/jutades ja kujundades indiviidi

7la)se8 enese! ja maailmatunnetust.

Siinkohal v/i elda- et kultuur ja kasvatus omavad endas mitmeid sarnaseid elemente-

mist/ttu on neist m/istlik k/nelda kui tervikuna. V/iks elda- et kultuur on keskkond-

mille sees saa kasvatus toimuda. Kasvatus ja kultuur on ksteisega )idevas

vastastikuses m/jus- ks tingi teist ja vastu)idi.

Rhmatd tehes- arutasime mitmeid erinevaid as)ekte- kuidas v/i ks la)sevanem nii

kultuuri kui ka kasvatust m/ista ning mis seda enim m/juta. Analsisime n

)rotot)seid eesti la)sevanemaid- keda saa teatud tunnuste j*rgi liigitada.

Leidsime- et )ika ajaloo v*ltel on olnud )erekond- kui kultuuri)*randi edasikandja- v*ga

t*htis. Kaasajal on aga )erekonna m/iste ja olemus suuresti muutunud. Tekkinud on n

k*rg)ered- kus omavahel on henduses justkui mitu )erekonda. La)s- kes on aga j**nudseesuguselt toimivasse )erekonda- on ja samas ei ole )erekonnas. Ta saa erinevaid

signaale mitmest suunast- mis ei )ruugi sugugi htida. Teki ksimus- kas sellises

keskkonnas ongi ldse v/imalik kedagi kasvatada ja /)etada ning seda ka vastu v/tta.

Selline --kasvatus@ on t/en*oliselt hukule m**ratud- sest )uudu staiilsus. Selliseid

)erekondi on aga kaasajal v*ga )alju ning klla) see trend kasva- sest ka nende samade

k*rg)erede j*reltulijad j*rgivad eeskuju.

"estis on ka )alju la)sevanemaid- kes on n/u ja j/uga v/tnud eesm*rgiks oma la)sele

)akkuda nii)alju kui v/imalik. "hk siis tegemist on vanematega- kes arvavad- et kui la)s

k*i mitmes erinevas huviringis- kasva temast )arem ja targem inimene kui teised.

Tegelikult vanemad ei teadvusta- et ks esimese klassi la)s ei suuda tihti)eale niiv/rd

)alju stiimuleid korraga vastu v/tta. V/rdluseks v/i tuua taime liigv*etamise- mis v/i

kokkuv/ttes taime hoo)iski *ra kurnata v/i lausa ta))a. La)sevanemate )oolt v/i selles


11/20

suhtes tunnetada teatud liialdamist- mis on t*na)*evases hiskonnas sna tavaliseks

n*htuseks. Rhmakaaslastega arutades leidsime- et la)sevanemad )avad ka sageli enda

t*itmata j**nud unistusi laste )eal t*ide viia. "hk m/tle ks keskmine la)sevanem- et kui

mina ei j/udnud karj**riredelil k/rgele- siis loodetavasti minu la)s j/ua. Taoline

v/istlemine edu nimel on muutunud lausa naeruv**rseks 7m/elgem kas v/i katsetele

esimesse klassi sisseastumisel8. Tundu- et suurem osa la)sevanemaid r/huta oma

kasvatuses )igem materiaalsele kui vaimsele. La)sele eldakse- et /))imine on t*htis-

kuna siis saad kunagi 0irmajuhiks ja hakkad )alju teenima- siis saad osta suure maja ning

kalli auto.Prast mind aga tulgu vi veeuputus... La)sele ei elda- et /)i- sest kui sa oled

haridusega ja haritud- siis m/istad maailmas toimuvat )aremini- oled mritseva suhtes

tolerantsem ja saad oma teadmisi- kogemusi ja oskusi ka oma lastele edasi anda. Selliste

laste le oleksid sa tulevikus uhke.

&eie rhma )oolt visualiseeritud )lakatil v/is n*ha )uid- ks lo)sakas ja t*ies eluj/us-

teine aga v*eti ja kuivanud. Too lo)sakas )uu esindaki la)sevanemat- kes on tulnud

kultuursest )erekonnast- kus on r/hutatud kasvatuse t*htsust. Selline la)sevanem )a


12/20

ka oma last v/i la)si teatud eeskuju najal kasvatada. J*reltulijad on kui sihvakad noored

)uukesed- mida v/i ka )lakatil n*ha. Kui la)si on aga lev*etatud- v/ivad neist alles

j**da ka k/igest k*nnud. Kuivanud )uu kui la)sevanem )*rine aga ise )erekonnast- kus

)uudusid traditsioonid- teatud v**rtushinnangud- mis oleksid seda la)sevanemat la)sena

m/jutanud ning tema edasisi valikuid toetanud. &ida ei ole n*inud ega kogenud- on ka

raske kasvatuses edasi anda. Taolisest )erest tulnud j*reltulijad ei ole suure t/en*osusega

mitte noored )uud vaid kuivanud k*nnud. Kindlasti mitte ei saa selliseid )aralleele

t/mmata k/ikide la)sevanemate ja nende laste )uhul. Ka la)sevanemad- kes ei )*rine ise

kultuursetest )erekondades- v/ivad olla oma lastele )arimad vanemad ja kasvatajad- sest

nad )avad tegutseda vastu)idiselt oma enda vanematele. #seasi- kas sellised )dlused

end ka l/)uks *ra tasuvad v/i mitte- sest sellisel juhul ei kasvata vanem last mitte

loomulikust teadmisest- vaid n raamatute j*rgi.&eie rhma )eamiseks teesiks j*i- et suurim and- mida ks la)sevanem oma j*rglastele

anda saa- on oma eeskuju. %ea eeskuju la)sevanema n*ol- kes r/huta nii vaimsuse

t*htsust- kui on ka eeskujuks oma iga)*evases k*itumises- on la)sele )arimaks

kasvatajaks ja kultuuri edasikandjaks.

Rhmats osalesid6

18 Anelle $lonen

'8 &ade Kotkas

58 Brete Lille)ea

,8 "velin Tamm

8 Jelena S)eCeva


13/20

TALL#A :L#K$$L

Kasvatusteaduste #nstituut

#ris Koristin- Johanna $ravas- Uljana Datalov- Kristel Vainomets-Siivi (/ldots- Jevgeni Suits

KULTUURI JA KASVATUSE THENDUS VANAVANEMA

SEISUKOHAST

Rhmat 51.+1.'+1,

Juhendaja6 &A "ne!Silvia Sarv

Tallinn '+1,


14/20


15/20

Rhma rollijaotus kujunes sujuvalt ja )sis kogu rhmat v*ltel. &eie gru)is olid

kasvatusteaduse ja kasvatus0ilosoo0ia aine l*inud ?vanad kalad2 < nemad olid

aiks noortele- kes kohtusid /))ej/uga ja sellise /))emeetodiga esmakordselt.

Individuaalne ajurnnak toimus 5 minuti jooksul- mille k*igus sai iga rhma liige

kaardistada oma seisukohad v/imalikult vanavanema rollist l*htuvalt. Kuna keegi

meie rhma liikmetesr ei ole ise veel vanaema4vanaisa- kujunesid seisukohad

isilikest kogemustest enda ja s/)rade4tuttavate vanavanematega. Joonistusid v*lja

nii ideaalvarinadid )ositiivselt meelestatud enesekasvamiseni ja erinevuste

aktse)teerimiseni j/udnud vanavanematest kui ka destruktiivsetest liigselt endid

kehtestavatest ja v*lisele aile toetuvatest vanavanematest.

#deed rhma liikmetelt6

? Kas on j/utud enesekasvatuseni muutuvates kultuuriruumi tingimustes=

? Kas ja kui )alju sekkuda j*rgmise )/lvkonna kasvatamisse=

? &illsiel kogemusel on t*nases v**rtus=

? Kas kogemuse on )raeguses hiskonnas oluline=

? V**rtuste s*ilitamine ja edasiarendamine esivanemate tarkuse kaudu.

? Teiste silmaringi arendamine elukogemuse kaudu < teiste ja iseenda

isiksuse kujundamine- eetilise ja esteetilise edasikandja.

? Kontakti kadumine j*rgmise )/lvkonnaga < vanavanemate arvamusega

mittearvestamine.

? &ida saa teha koos lastelastega < vanavanemate osakaalu v*henemine

lastelaste kasvatamises.

? "akate kangekaelsus < soovimatus ennast kasvatada.


16/20

? K*itumis! ja m/ttemustrid- rutiini kinni j**mine.

? Vanavanemad kui kultuuritraditiooni kandjad.

? Tervise t*htsus < kui halvene tervis- )ole soovi areneda.

? Aeg < rohkem aega eneseharimise- religiooni- la)selaste ja

huvitegevuse jaoks.

? $lulise esikohale toomine.

? Kohanemine muutustega 7hiskond- kultuur- v**rtused- suhtumised

jm8.

Ideed said sstematiseeritudj*rgmiste lokkidena6 aasv**rtused ja


17/20

kogemiseks- ja j*rgmiste )/lvkondade ja hiskonnaga jagamiseks. &ajast v*ljuv valge

suits on see- milleks me kunagi saame- kui maisest maailmast lahkume Looja juurde.

&eie v**rtus- mille me loonud oleme.

Rhmat ettekannet sois h*sti ilmestama Bustav "rnesaksa )oolt Juhan Liivi

s/nadeleloodud laul ?%elin2- mille Jevgeni ilmekalt ette kandis. Antud laul tule

ettekandele ka '+1,. aasta ldlaulu)eol ?(uudutuse aeg. Aja )uudutus2- )uudutades

samuti le aja kantavaid v**rtuseid nagu ka meie rhmat arutlused.

Joonis 1. Kultuuri ja kasvatuse thendus vanavanema seisukohast

Kahjuks j*i rhmat aeg lhikeseks- et oleks saanud huvitavat teemat ja inimeste

erinevaid seisukohti laiemalt uurida.

Rhmat vrtus6


18/20

? v/imalus m/testada )ers)ektiivis- millisteks vanavanemateks oleme isevalmis saama- milline on see ideaal- mille )oole ise liigumeE

? v/imalus vaadata valikuid ja vastutust- mis on vanavanematelt*na)*evases hiskonnasE v/imalus kogeda erinevas eas ja erineva kultuuri ja

kogemusaasiga inimeste seisukohti.


19/20

K0"00R 4 K4564"057 "897:;05


20/20

"ha Kondratjev

Kersti Valter

Documents

Koond rühmatöödest aines Kasvatuskultuuri ajalugu