Kohtla vald - üldandmed:

Kohtla-Järve linn

Kohtla-Nõmme vald

K-J

Kohtla vald Elanikke: 1662Lapsi 0-18: 360 21,7%Tööealisi 19 – 65 : 1062 63,9 %Pensionäre üle 66: 240 14,4%

Eestlasi 54%

Külasid 17

Külavanemaid 10

Pindala 101 km2

Kohtla valla mõisad

Järve mõis –kindluselamu Saka mõis Ontika mõis Kohtla mõis Kukruse mõis

Kukruse mõis 19 sajandil

Kukruse mõisasüdamiku kaart 1875 a (RAKA f.2062 nim 1 s.ü 171)

Kukruse mõis 2008 2009

Kukruse mõisa omanikke

Kukruse mõis on rajatud 1410 -1453 Hans Lode 1410 Fromhold Lode 1453 Gerhard Lode 1694 Dietrich von Lode 1720 Lodede suguvõsa 1410-1744 Caspar Friedrich von Engelhart 1745

Kukruse mõisa omanikke

Cristopher Friedrich von Toll (1698-1767)1762 (maetud Kukrusele)

Carl Gustav von Toll (1723-1813)1770-1813

Võimalik härrastemaja ehituse aeg, lastetu abielupaar ning asutas 1780 Tollide suguvõsa fideikomissi

Friedrich Ludwig von Toll (1781-1841) esimene fideikomiss (maetud Kukrusele)Julie von Toll maetud 1839 KukruseleKaks tütartTäiendas testamendiga pärandatud arhiivi, raamatukogu ja mündikogu ning kogus innukalt ordu- ja rootsiaegseid ürikuid

Kukruse mõisa omanikke

Robert von Toll (1802-1876)1841-1876 (maetud Kukrusele)

Lahkus sõjaväest ning pühendas kogu oma energia Kukruse mõisa ürikute kogu täiendamisele ning väljaandmisele. Ürikute kogu sisaldab maade ostu-müügi, pandi- ja rendilepinguid, testamente, pärandi jagamise lepinguid, kuningate kinkekirju maavalduste kohta jne. Enamus paberürikutest on välja antud Robert von Tolli poolt kaheosalises „Est- und Livländische Brieflade“ Tuntud ajaloolase-uurijana tundis ta huvi ka sfragistika ja numismaatika vastu. Ta kogus suure hulga pitserite koopiaid, mille positiivid valmistas ise erilise masina abil galvanoplastilisel teel. Pitserite koopiad on võetud 10 arhiivist 19 saj teisel poolel: Eesti, Liivi- ja Kuramaa Rüütelkondade, Tallinna ja Riia rae, Saksa ordu Köningsbergi, Kopenhaageni ja Stokholmi Kuninglikest, Peterburi senati ja Lüübeki arhiividest. Kukruse mõisa pargi rajaja- Eestimaa Aianduse Seltsi esimees

Hermann von Toll (noorem Roberti poeg) 1877 - 1917 Benno von Toll (Hermanni poeg) 1917 - 1923

Allikas:Est- und Livländische Brieflade. Vierter Theil. Siegel und Münzen der weltlichen und geistlichen Gebietiger über Liv-, Est- und Curland bis zum Jahre 1561 nebst Siegeln einheimischer Geschlechter. Aus dem Nachlasse von Baron Robert v. Toll mit Hinzufügung eines Textes für die Siegel herausgegeben von Dr. Johs. Sachssendahl. Reval 1887.

Viljandi komtuuri pitser 1346–64

Parun Eduard von Toll

14.03.1858 – 1902 (~08.11) Bunge ekspeditsioon 1885-1886 Novosibirski

saared 1892-1894 Jana, Indigirka ja Kolma jõgede

alamjooksudel ekspeditsioon läbis 25000 km, neist 4200 km geodeetiline märgistus

1900-1902 ekpeditsioon laeval Zarja Sannikovi maa otsing

Parun Eduard von Toll

Kukruse mõis 1919-1935

Vastavalt Eesti Vabariigi 1919 a maaseadusele Kukruse mõisa inventar ei kuulunud võõrandamisele. Eesti Vabariigil ei polnud pretensioone Benno von Tollile ning tal võimaldati majandada rendilepingu lõpuni 1923 aastani. Mõisamaa jaotati asunikutaludele, härrastemaja läks põlevkivitööstuse käsutusse.

1925 avati siin vene algkool, mida 1931 a koolide andmestikus nimetati Kukruse vene emigrantide algkooliks. Endises härrastemajas paiknesid veel kaevanduse tööliste korterid.

1935 aastal müüs pojapoeg Benno von Toll Eesti Riigi Keskarhiivile Robert Tolli Kukruse ürikute ja pitserite kogu (581 pitseri ja 24 mündi koopiat, 5 medalit ja 1 vaskplekist hauaplaat), mis praegu on Eesti Riiklikus Ajaloo Keskarhiivis Tartus

Esimesed andmed põlevkivi tööstusliku kasutamise kohta on teada 1876 aastast, kui veekraavi kaevamisel tuli välja põlevkivi, mida hakati sealt pideval hankima ning kasutati mõisa viinavabriku kütmiseks. Esimesed põlevkivi kaevandused rajati 1916, lahtine karjäär Järvel ja allmaakaevandus Kukrusel. 1918 loodi nende baasil „Riigi Põlevkivitööstus“

Von Tolli perekonna vapp

Kukruse mõisa Tollide kalmistu- kabel

Mälestussammas polaaruurija Eduard von Tollile ja

pargi rajajale Robert von Tollile

Kukruse mõisa arenguvisioon 2008-2010

Kukruse mõisa kompleks

tootmisbaaspeahoone

aidahoone

Jõhvi 5 km

Kohtla-Järve 6 km

Kukruse mõisa härrastemaja ehk peahoone

I HooneII Hoone

III Hoone

IV Hoone

Kukruse mõisakompleksi härrastemaja

planeeritakse multifunktsionaalse kasutusega, kus asuvad:

I hoone mõisa pärandit (nii arhitektuuri kui kultuuripärandit) tutvustav ekspositsioon ja suveniirikauplus

II hoone ürituste (kokkutulekud, vastuvõtud, pidulikud sündmused, traditsioonilised üritused, kontserdid jne.) läbiviimise koht (kuni 150 istekohaga)

III hoone valla administratiivruumid IV hoone külaliikumise ja käsitööseltsi tegutsemisruumid

Ekspositsiooni osisteks on:I ja II hoone

2. Mõisakompleksi ehitamise protsessi ja mõisa eluolu esitlemine

3. Mõisakompleksiga seotud oluliste inimeste tutvustamine (koos mõisavalitsejate sugupuude harude esitlemisega)

4. Polaarfilmi vaatamise tuba5. Ürikute ja pitserite esitlemise tuba 6. Maakaartide ja Zarya (polaarlaeva) maketi

eksponeerimise tuba 7. Polaarlaeva interjööri tutvustav tuba 8. Ekspositsioon „Polaarretk Sannikovimaale“

1. Mõisakompleksi ehitamise protsessi ja mõisa eluolu esitlemine

Halli, mille seintele on paigutatud mõisnike vapid

Läbi nimetatud ruumi atmosfääri antakse edasi mõisa eluolu barokiajastul (ajakohased toolid, lauad, väiksed diivanid, kardinad, valgustus jne).

Seintele on paigutatud Kukruse mõisavalitsejate fotoportreed.

Ekspositsiooni järgmises toas tutvustatakse Kukruse mõisakompleksi rajamisega seotud lugu läbi fotode ja arhiividokumentide (esitletakse infostendidel)

Parun Robert von Toll

Paruness Marie von Toll

Tollide perekonna vapp

2. Mõisakompleksiga seotud oluliste inimeste tutvustamine (koos mõisavalitsejate sugupuude harude esitlemisega)

Ruumi vasakpoolsele seinale on paigutatud raamitud alusele mõisavalitsejate kronoloogiline loetelu koos lühikirjelduste ja fotodega alates mõisa loomise hetkest. Ruumi parempoolse seina äärde on paigutatud puutetundlik arvutiekraan, mille kaasabil saab külastaja tutvuda Kukruse mõisavalitsejate elektroonilise andmebaasiga. Läbi spetsiaalselt koostatud arvutiprogrammi saab külastaja põnevat infot mõisnike elulugude kohta, vaadata pilte, leida seoseid erinevate sugupuude ja inimeste vahel, samuti tutvuda nende olulisemate saavutustega rahvusvahelisel tasandi. Nimetatud lahendus võimaldab külastajal põhjalikult tutvuda erinevate sugupuu harudega maksimaalselt detailselt (klikates järjest edasi järgmisele detailsusastmele).

3. Polaarfilmi vaatamise tuba

Ekspositsiooni järgmine tuba on kujundatud filmi vaatamise ruumiks, kus külastajale näidatakse katkendeid erinevatest polaaruurimisega seotud seikadest (nt Mosfilmi poolt valminud film „Sannikovimaa“ jt). Ruumi paigutatakse kuni 20 tooli ja filmi vaatamise tehnika (data projektor ja ekraan).

4. Ürikute ja pitserite esitlemise tuba

Järgmiseks ekspositsiooniruumiks on tuba töönurgaga (vanaaegne laud, tool), kus giidi juhendamisel õpetatakse lugema gooti kirja, tindiga kirjutama ning valmistama kiiresti kõvastuvast ainest pitsatit. Külastajatel on võimalus vanaaegset ürikut meenutava kirjutise saatmine oma tuttavatele. Nimetatud temaatika tuleneb Robert von Tolli kuulsast ürikute ja pitserite kogust, mille originaale hoitakse Tartu arhiivis.

Ürikute ruumi atmosfäär jäljendab ürikute arhiiviruumi sarnaselt tegelikule väljanägemisele Tollide ajal: imiteeritakse mööblit, tekitatakse teaduslik hõng, taastatakse tolleaegsed kapid, milledes säilitati ürikuid, pitsereid ja münte. Stendidel esitletakse ürikuid, asjaomaste isikutega seotud lugusid ja ürikute kogu tähtsust kogu Eesti ajaloo uurimisel.

5. Maakaartide ja Zarya (polaarlaeva) maketi eksponeerimise tuba

Soklikorruse esimeses ekspositsioonisaalis (ruum S36) asub polaarlaeva Zarja makett (kuni 1,5 m pikk), millega sõitsid Venemaa polaaruurijad (nende hulgas Eduard von Toll). Maketti on võimalik vaadelda erinevatest suundadest. Makett on polaarlaeva vähendatud koopia.

Ruumi seintele paigutatud (ajalooliste) maakaartidega esitletakse polaaralade avastamise marsruudid 18.-20. sajandil koos kommentaaridega. Maakaardid on paigutatud seintele, valgustatud kastidesse, mis muudavad kaardid hästi loetavaks suhteliselt hämaras ruumis.

Ruumi valgustus laes imiteerib suuremaid tähekogusid vaadatuna oletatava Sannikovimaa kohalt.

PURJEKAS Zarja E von Tolli viimane ekspeditsioonilaev

6. Polaarlaeva interjööri tutvustav tuba

Järgmine ekspositsiooniruum kujutab endast polaarlaeva interjööri: ruumi paigutatakse seinte külge kinnitatud riidest magamislavatsid (millel saavad ka külastajad „pikutada“), samuti paigutatakse ruumi polaarlaevale omane atribuutika. Külastajale näidatakse ilmekalt, kui kitsastes tingimustes tuli läbi ajada ja kui tagasihoidlik oli polaaruurijate eluolu uurimisretk

Ruumi teine osa kujundatakse kaptenikajutiks, kuhu paigutatakse vastavad elemendid (kompass, pikksilm jne.).

7. Polaarretk Sannikovi maale (1)

Ekspositsiooni eesmärgiks on tutvustada külastajale polaarretkega seotud instrumente/varustust ning panna külastaja tunnetama polaaraladel valitsevaid ohtusid. Külastaja saab käega katsudes tunnetada erinevaid esemeid ja osaleda läbi kaasa tegemise ja multimeedia lahenduse erinevates olukordades

Eksponentidena esitletakse polaaruurijate spetsiifilist varustust:

Alustel eksponeeritakse erinevaid küttimisvahendid:

Ruumi paremas osas, seina ääres asub polaarkajakk, millesse külastajal on võimalus ise sisse istuda ja imiteerida kajakiga sõudmist.

Järgmise eksponendina on esitletud jääkaru (topise või maketina), mis vaatab otse kajakisõitja suunas

Ruumi tagumises osas asub täiskuud imiteeriv valgusti, millega luuakse spetsiaalne atmosfäär ruumi. Valgustus paigaldatakse ka põranda sisse, osaliselt sinise klaasi alla, tekitades eriefekte ja polaarala loomulikku atmosfääri. Ruumis tekitatakse eriefektid ka taustahelidega (tuulevilin, loomade häälitsused, hõiked jne.)

7. Polaarretk Sannikovi maale (2)

Ruumi vasakpoolses, tagumises osas on polaartelk, kus on magamiskotid, priimus jm ööbimisega/peatumisega seotud vastav varustus. Külastajad saavad ka ise telki sisse pugeda.

Järgmise elemendina on ekspositsioonisaalis koerterakend nartaga, millele saab külastaja peale istuda ja kogeda sõitu läbi multimeedialahenduse (sõitja ette on paigutatud arvutiekraan, mille vahendusel saab vaadata temaatilist filmi ja rakendi ohjadega imiteerida koerte juhtimist).

Ruumi keskel asuv korstnajalg muudetakse mitmeastanguliseks jäärahnuks, kus lapsed saavad ronida ja spetsiaalselt liumäeks muudetud jäärahnu külge pidi liugu lasta.

Ekspositsiooni lõpp

Suveniiripoes müükse erinevaid mõisakompleksi ja ekspositsioonitemaatikaga seotud esemeid, mis on põhiliselt valmistatud kohaliku käsitööselti poolt.

Kukruse mõisa tootmisbaas

Kukruse mõisa tootmisbaas

Kinnistu pindala 0,9 ha Hoonete alune pindala 865 m2

Tootmisbaasi pindala 790,1 m s.h. I korrus 327 m2 ja II korrus 767,9 m2

Plaanis kinnistu müüa investeerimiskohustusega välja ehitada

majutusasutuseks

Kukruse mõisa aidahoone

Kukruse mõisa aidahoone

Aidahoonesse on plaanis rajada toitlustuskoht, kuhu vallavalitsus loodab leida pikaajalist rentnikku, kes teostab vajalikud investeeringud

Kukruse mõisa pargi muinsuskaitse- ja looduskaitseala

Kukruse mõisa pargi arendus

Valminud on mõisa pargi muinsuskaitse eritingimused

Valminud on pargi rekonstrueerimiskava, kus lahendatakse puude täiendistutus, väikevormid (pingid, lehtlad), teerajad, pargi valgustus, tiigid, laululava jne

Olete kõik oodatud 2010 aasta lõpus Kukruse mõisa!

Tänan !