Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Devoni ajastu valitses 416...359 miljonit

aastat tagasi. Devoni kivimite pak-

sus Eestis võib kohati ulatuda 500 meetrini,

kõige paksemad ladestud on just Kagu-Eestis.

Sellel ajastul valitses Eesti aladel terrigeenne

settimine. Nendes setetes on tähtsamateks

kivististeks lõuatud, rüükalad, akantoodid ning

vihtuimsed kalad või nende soomused. Leidub

ka kopskalade ja kiiruimsete kivistisi. Devoni

ladestu maavaradest on tähtsamad Gauja

lademe klaasiliiv (Piusa maardla), Burtnieki

lademe raskestisulav savi (Joosu maardla),

samuti varustab devoni ladestu Lõuna-Eestit

põhjaveega, mis enamasti puhas ja surveline.

Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28

Ürgorg on "viimasel jääajal" (Weichseli

jäätumise ajal) või enne seda tekkinud lai

sügav org, mille on uuristanud

jääsulamisvesi liustiku serva lähedal.

Ürgorge liigitatakse radiaalseteks

ürgorgudeks (moodustunud liustiku

servaga risti) ja marginaalseteks

ürgorgudeks (moodustunud liustiku

servaga rööbiti). Me jalutasime mööda

Karksi – Nuia ürgoru järsku serva ja

vaatasime Tikste ürgorgu.

Helme koopa juures on ka ohvriallikas, kust saab head joogivett. Taevaskojas on aga

Emaläte, kust saab juua. Kui aga pesed ennast allikas, siis muutud 7 aastat noore-

maks. Allikal usutakse olevat ravitoime (arvatakse, et allikavesi tervistab silma-

nägemist) ja soodne mõju ka pereõnnele.

Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14

15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Helme koopad, mida on ka Põrguks

nimetatud, paiknevad Helme ordulossi

varemetest põhja pool kitsa põhja-lõuna-

suunalise seljandiku sees. Helme koopaist

on peamiseks vaatamisväärsuseks kaks

saali. Esimene saal kujutab võlvja laega

ruumi läbimõõduga 3,5 x 6 m ja kõrgusega

3,5 m. Teine säilinud koopasaal on peaaegu

ümmargune ruum läbimõõduga 5,5 m, mille

kõrgus lubab vabalt püsti seista . Helme

koobas on kaevatud pelgupaigaks, mis rajati

arvatavasti juba enne muistset

vabadusvõitlust. Aja jooksul võivad koopad

kokku kukkuda. Nagu me seal koha peal

nägime, on ühe koopa lagi nüüd ühe koopa

põhi.

Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Värskast 5 km, Lutepää ja Saatse küla

vahel, on nn Setomaa Sahara e

Pikamäe liiv e Pikk liiv. See on mitme

ruutkilomeetri suurune tuiskliiva ala,

mis arvatakse olevat tekkinud suure

metsatulekahju tulemusena. Siin

leidub rohkesti samblikke ja inimene

on siia istutanud mände, et hoida kinni

liikuvaid liivu. Siin tutvusime liikidega,

mida meie metsa all ei leidu.

Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 12 13 14 15 16

17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Kõik Piusa koopad kujutavad kaht ristuvat paralleelsete käikude süsteemi, kusjuures käike eraldavad jämedad liivakivist sambad, mis on jäetud lae toetuseks. Kolm läänepoolset vanemat kaevandust on suhteliselt väikesed. Käikude pikkus ulatub siin vaid mõnekümne meetrini ja ka nende laius ning kõrgus on väike, enamasti 2-3 m. Viies ja kuues kaevanduskäik, mis asuvad otse raudteejaama kõrval, erinevad teistest väga kõrgete käikude ja nendevaheliste sammaste poolest. Siin alustati liiva kaevandamist ülemistest kihtidest ja mindi järk-järgult allapoole, selle tulemusena moodustusidki 10 m kõrgused sammaskäigud. Eriti ulatuslikud on nad kõige idapoolsemas kaevanduskäigus. Siin ulatuvad käigud horisontaalsuunas mitusada meetrit maa alla.

Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14

15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Piusa liivakivi kuulub ülemdevoni

Sventoi lademe Gauja kihistusse.

Kõrgetes kaevanduskäikudes on

esindatud kollakas- või pruunikashallide

põimjas- või horisontaalkihilised

liivakivid. Piusa liivas on kvartsi 94 %,

päevakivi 3,6 %, vilgukivi 1,1 %, raskeid

mineraale 0,1 %. On veel rutiili ja

ilmeniiti. Peale Järvakandi klaasitehase

on Piusa liiva kasutanud Tarbeklaas,

vähesel määral ka Meleski klaasivabrik.

Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Piusa koopad on tähtsad nahkhiirte ja liblikate

talvitumisel, nende koobaste temperatuur peab

püsima stabiilsena, et loomad seal talvel ellu jääks.

Koobastesse inimesi ei lasta, kuna koopad on

varisemisohtlikud.

Piusa karjääri põhjas olevad veesilmad on vesilike

paljunemiskohaks.

Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Ahja jõgi on Emajõe suurim

parempoolne lisajõgi, pikkus 103,4

km, valgla 1074,3 km², langus 87 m.

Keskjooksul on kohaliku nimena olnud

kasutusel ka Aarna jõgi. Ahja jõgi on

rajanud tee devoni liivakivisse. Tema

kallastel on näha, kuidas liivakivid läbi

aegade on settinud.

Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Jõel oli tore parvetada. Hästi oli näha

paljandeid, mis asusid jõe kaldal ja

millel paiknesid kaldapääsukeste

pesad. Lisaks sellele oli näha, kuidas

kalda varisemine mõjutab kallastel

kasvavaid puid ja vastupidi. Sinna jõele

oli kunagi rajatud hüdroelektrijaam, mis

tootis väga vähe elektrit. Selle

rajamiseks ehitati tammisid ja paisutati

vett. Selle tulemusel on rikutud jõe

ökosüsteem.

Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Taevaskoja paljandites avanevad Kesk-Devoni

Burtnieki lademe alumise osa punaka, kollaka ja

hallika värvusega põimkihilised kvartsliivakivid.

Paljandite alumises osas on liivakivid

kompaktsemad, ülemises osas aga halvemini

tsementeerunud.

Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev

1 2 3 4 5 6 7 8 9

10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Liiv on loodusvara. Seda tuleb taaskäidelda,

kuna liiva kaevamisel kukuvad vanad koopad

kokku ja uued tekivad. Kunagi saab ka ju liiv

otsa, kui see ära kaevatakse. Kasutage oma

kodust klaastaarat veel kord, pudel võib olla

ilus vaas, purk, küünlahoidja ja kui sul tõesti

ühtegi mõtet ei teki, siis vii pudelid klaasi-

kogumiskonteineritesse, et klaas saaks hakata

elama uut elu.