JUHTKIRI - PANEME PUSLE KOKKU

Kaks eraldi Keilat on kui kaks eraldipaisatud pusletükki, mis kokku pannes moodustaksid ühe loogilise

terviku. Senised püüdlused neid ühendada ei ole veel vilja kandnud, kuid see ei tähenda, et plaan tuleks maha matta. Selle ajalehe eesmärgiks anda valimiste eelseks ja järgseks ajaks ühinemisalast mõtteainet kõigile. Soovin, et ühinemisteema ei oleks pelgalt üks paljudest praegusel ajal väljakäidud valimislubadustest, vaid et Keilate ühinemine esimesel võimalusel oleks üks neist asjadest, millega 20. oktoobril valitavad otsustajad kohe tegelema hakkavad.

See valimiseelne ajaleht on eriline, sest ei kubise valimislubadustest. Õigupoolest on neid siin ainult üks - lubadus jätkata

saarlaslikku jonni, et vabatahtlik ühinemine esimesel võimalusel rahva toetuse olemasolu korral ellu viia. Arvan, 2015. aasta oleks selleks just paras aeg. Lehest saab lugeda põhjustest, miks ma selle vajalikkuses niivõrd veendunud olen - paljuski jõudsin nendele tõdemustele just kevadel hääbunud läbirääkimiste käigus suheldes ekspertide ja kohalike inimestega. Ühinemise vajalikkusesse paneb mind lisaks ratsionaalsetele argumentidele uskuma ka unistus kenamast Keilast, mida olen teise lehekülje visioonikaardil kujutanud. Minule meeldib igatahes ühist omavalitsust kujutav pilt palju rohkem kui tänane tegelikkus.

Unistustel on edasiviiv jõud ning kui nendesse piisavalt uskuda, siis on neil kalduvus täide minna.

Minu jaoks on see väikest viisi selle ajalehe sündimisega juba juhtunudki - koolipõlves unistasin ajakirjaniku ametist. Olgugi, et tänaseks on mu eriala hoopis keskkonnakaitse, jäi unistus päris oma ajalehest alles. Nüüd sain selle ellu viia algusest lõpuni lehte ise koostades, kujundades ja välja andes. Siinkohal tänan kõiki, kes selle unistuste täitumisel nõu ja jõuga abiks olid.Head lugemist ja kaasamõtlemist!

Osalesin ise ka toimunud ühinemisläbirääkimiste aruteludel ja olin kaasatud planeerimise- ja keskkonnateemadega tegeleva töögrupi töösse. Mina olen küll väga pettunud, et meil see asi katki jäi ja nähes omavalitsuste reaalset muudatuste elluviimise suutlikkust annan järgmistel riigikogu valimistel oma hääle neile jõududele, kes omavalitsusi jõulisemalt liituma suunavad. Ja muidugi toetan ärksamaid jõude ka eelseisvatel KOVi valimistel. Mis seal salata, ega seal Keila valla asjaajamises praegu küll midagi eriti rõõmustavat silma ei paista ja lisaks sellele, et konkreetselt minu koduks olev Tammermaa elurajoon asub kohe Keila linna külje all ja siinne elu on niikuinii Keila linnaga tihedasti seotud, usun mina tõesti ka laiemas plaanis, et tugevamad omavalitsused oleks tegelikult parem lahendus kõigile.

Mul oli hea meel koos Kadriga olla läbirääkimiste vedajaks, kuuldavasti pälvisime oma toimetamistega vahepeal lausa “kahe hullu” tiitli. Mina nõustun ekspertarvamustega, et ühinemisega võimalik saavutada parem avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet kogu piirkonnas (Keila linn + Keila vald). Pikas perspektiivis tuleb arvesse ka see, et ühinenud omavalitsusel on suurem investeerimisvõime. Usun, et kahe omavalitsuse liitumine tooks kaasa piirkonna konkurentsivõime tõusu, millest võidaksid nii praeguse linna kui valla elanikud. Liitunud omavalitsused oleksid aktiivsemad, mõjuksid veelgi atraktiivsema elukeskkonnana, millest tulenevalt kasvaks tulubaas. Minu poolt on kindel valmisolek peale valimisi läbirääkimistega jätkata ning Keila rahva toetuse korral ühinemine teoks teha.

Keilad Kokku - 2015. aastal

SÜGIS 2013KEILA VALD

KADRI TILLEMANN

KOOS EDASI

AGO KOKSER, KEILA LINNAVOLIKOGU ESIMEES:

Ühinemisjuttu hakkasime tõsisemalt ajama 2011. aasta

lõpus, kui tegime oma naabritele ühinemiskõneluste alustamise ettepaneku. Keila linn oli naabritest ainuke, kes ettepanekuga nõustus ning 2012. aasta algul algasidki läbirääkimised, mis kulgesid jõudsalt ja paljutõotavalt. Moodustasime töögrupid, pidasime avalikke arutelusid. Olgugi, et koosolekutel osalenud rahvas oli ühinemise suhtes valdavalt pooldav ning liitumisele julgustasid ka kaasalöönud eksperdid, jäi protsess tänavu kevadel soiku. Kahjuks oli nii valla kui linna otsustajate seas napilt rohkem neid, kes ühinemisteemat pigem ebamugavaks pidasid... Ühinemisprotsessi ühe algataja ning eestvedajana oli mul mul sellest väga kahju, olin nördinud, et teema lihtsalt summutati - ilma rahva arvamust küsimata ning välja toomata ühtegi ühinemisega kaasnevat tõsiseltvõetavat kitsaskohta või

takistust kummalegi omavalitsusele. Laiema üldsuse jaoks on lihtsalt jabur, miks kahte Keilat peab eraldi juhtima - asub ju meie vallamajagi Keilas, samas armastab linnarahvas jällegi vallas puhkamas ja suvitamas käia. Vald vajab keskust ja linn vajab tagamaad. Ka sel suvel IRL Keila linna ja valla osakondade poolt läbi viidud küsitus näitas, et Keila kandi inimesed ootavad linna ja valla kiiret ühinemist. Küsitlesime 230 linna- ja vallaelanikku ning selgus, et nendest 80% pooldasid ühinemist ning neist omakorda enamus arvas, et see peaks toimuma esimesel võimalusel.

Tänavu läbiviidud finantsanalüüs näitas, et ühinemisega kaasneks

ka reaalne majanduslik kasu - riigi poolt tuleks 650 000 euro suurune ühinemistoetus, teatud kokkuhoid tuleks ka majandamis- ja juhtimiskuludelt. Niisugustes suurusjärkudes investeeringuraha poleks lähiaastatel võtta kummagi omavalitsuse rahakotist - mõlemad

peavad maksma uute koolide ehitamiseks võetud laene. Koos edasi majandades aga võiks juba rääkida sellest, et viia ellu mõni nii linna- kui vallarahva jaoks oluline alagatus. Olgu selleks siis uus lasteaed või Keilat Kloogarannaga ühendav kergliiklustee. Ühinemise korral saaksid ka Keila linna vabaühendused ja ettevõtjad taotleda oma tegevusteks toetust LEADER-meetmest ning suuremast ja suutlikumat omavalitsusest võidaks kogu piirkonna majandus- ja ühiskonnaelu. Olen siinse LEADER tegevusgrupi - Lääne-Harju Koostöökogu - tegemistes alates 2009. aastast kaasa löönud ning võin kinnitada, et see pakub firmadele ja ühendustele igati tänuväärset tuge.

Ma väga loodan, ühinemisest saab asja enne, kui riiklik

tõmbekeskuste põhine haldusreform teoks saab. Üks võimalus on asi erakorraliste valimiste kaudu koos 2015. aasta Riigikogu valimistega ära teha. See tähendab, et eelseisvatel valimistel valituks osutunud volinikel peab olema piisavalt riigimehelikkust teema kohe päevakorda võtta, viia läbi rahvaküsitlus ning vajaduse korral ka lisauuringud- ja analüüsid. Kui jätkaksime ühtse omavalitsusena juba 2015. aastal, siis oleks kindel, et me ei jääks ilma riiklikust ühinemistoetusest ning saaksime tõhusalt ära kasutada suurema ja tugevama omavalitsuse arengueeliseid eelseisval Euroopa Liidu rahastusperioodil.

Paljutõotavalt alanud Keila linna ja valla ühinemiskõneluste vaikne hääbumine põhjustas pettumust paljudele. Siiski ei tarvitse siinkandis ühinemisplaani määramatusse kaugusesse lükata või loota, et haldusreform riigi poolt ära tehakse. Juhul, kui sel sügisel osutuvad valituks ühinemist pooldavad linna- ja vallavolinikud, saaks linna ja valla kokku panna juba aastal 2015. Kaks aastat on piisavalt pikk aeg, et plaan rahvaga läbi arutada ning muud ettevalmistused ära teha.

ARVAMUSMÄRT MATHISEN,TAMMERMAA ASUMIELANIK:

Regionaalminister Siim Kiisler peab Keilate ühinemist igati loogiliseks ja imestab, miks mõned kohalikud poliitikud sellele vastu on

KEILA 2020 EHK HELESININE UNISTUS

89:r

I.

I.

I.

6

7

5

2

3

9

4

1

8

11

14

10

15

17

12

16

13

Ohtu külaMaeru küla

Keila linnKlooga alevik Niitvälja küla

Põllküla küla

Keelva küla

Valkse küla

Lehola küla

Tõmmiku küla

Meremõisa küla

Kulna küla

Käesalu küla

Laoküla küla

Illurma küla

Kloogaranna küla

Nahkjala küla

Laulasmaa küla

Tuulna külaKersalu küla

Lohusalu küla

Keila-Joa alevik

Karjaküla alevik

Tolmuvabad ja kõvakattega põhiteed

Kergliiklusteed

Turvalised "Pargi ja Reisi" parklad nii autodele kui jalgratastele

Külamajad ja vaba aja keskused

Lautrikohad

I. Majutusasutused

Suuremad asulad

Veekogud

Sellel visioonikaardil on näha, missugune võiks välja näha Keila kandi tulevik aastal 2020, kui segipaisatud pusletükid saavad 2015. aastal

kokku sätitud ning meil oleks piisavalt aastat aega piirkonda terviklikult arendada. Valimiste eel peaks mõtlema pikemalt ette kui eelseisvad neli aastat. Kogu Euroopas on sihid seatud aastaks 2020. Peetakse plaani, mida ja kuidas ära teha, et 7 aasta pärast oleks meie elu parem kui täna. Ühinenud omavalitsusena edasi minnes on tunduvalt suurem tõenäosus, et sellele kaardile kantud objektid ka tegelikkuseks saaks. Kindlasti ei kajasta kaart veel kõike, millest meie piirkonnas unistada võiks. Siin valik mõtteid, mis on kogutud arengukavadest, valimisprogrammidest ning vestlustest kohaliku rahvaga. Nii mõni neist plaanidest

on juba ettevalmistusjärgus, kuid lõplik elluviimine eeldab veel siiski ühist jõupingutust.

Kui Sul, hea lugeja, on mõni hea mõte ja ettepanek, kuidas seda visiooni muuta või täiendada, siis anna sellest julgesti teada -

Keila 2020 internetiversiooni saab jooksvalt täiendada ja parandada. Visioonist valmib veebiversioon ka selleks, et need mõtteid ei kaoks koos valimiseelse ajalehega kaduvikku. Lisaks kõigele sellele, mida on võimalik kaardile kanda, sisaldab unistus tuleviku-Keilast veel paljugi muud. Näiteks head mainet, avatud ja kaasavat valitsemist, tasakaalustatud meediakanaleid ning häid ja asjalikke suhteid naabrite ja koostööpartneritega meilt ja mujalt, kodanike ja kodanikuühendustega.

Ma siiralt usun, et see ilus visoon innustab pingutama ning kannustab kaasa mõtlema ka paljusid teisi, sest üksi unistades ei

jõuaks sellega kuigi kaugele. Tarvis on ka tegusid! On tähtis ja vajalik, et selle nimel asuks tegutsema kohaliku kogukonna toel valda alates sügisest juhtima hakkav meeskond. Volikogusse valituks osutudes soovin omalt poolt seista selle eest, et see kaunis tervikpilt oleks meil vallaelu koraldades silme ees nii järgmisel kui vajaduse korral ka eelseisvatel valimisperioodidel. Loodan väga, et sügisel asuvad nii linna kui vallavolikogudes tööle rahva rahvasaadikud, kes tahavad ja suudavad koos edasi minna, et hakata sammhaaval selle unistuse täiendamise ja täitumise suunas tööle.

Keila omavalitsusmaja praeguses Harju KEK-i hoones, kõik piirkonna avalikud teenused on mugavalt ühest kohast kättesaadavadÄrimaja praeguses Keila Linnavalitsuses. Inkubatsiooniteenus Keila alustavatele ettevõtetele, töökohad ja tugiteenused targalt ning paindlikult töötajatele ja väikefirmadeleUus lasteaed eelkõige Tammermaa ja Loode-Keila lasteleKarjaküla puhkeala - karjääri korrastamisega loodud tehisjärv, supluskoht, veespordikeskus ja piknikukohtLehola külamaja koos spordiplatsiga, külamajja koliv raamatukogu võimaldab laiendada lasteaedaAastaringselt toimiv teatrisaal ajaloolises Ohtu mõisasKogupere teemapark Niitväljal, mis moodustab Niitväljale tervikliku turismikompleksi koos golfiväljaku ja ratsabaasigaKlooga uus kalmistu ja Holokausti mälestuspaik, kuhu pääseb autoga ligi nii Paldiski maanteelt kui KloogaltKlooga ettevõtlus- ja tööstusala, töökohad kohalikele keskkonnasõbralikes ja innovaatilistes ettevõtetes

1

9

11

12

13

14

15

16

17

18

10

2

3

4

5

6

7

8

Täismõõtmetes kunstmurukattega jalgpallistaadion Kloogal

Väärikalt taastatud Klooga mõis ning detailplaneeringu kohaselt väljaarendatud elamuala, mis tagab aleviku elujõulisuse ja edaspidise arenguAvalik rand Kloogarannas, heakorrastatud, koos kõigi vajalike rannateenustega, külamaja, toimivate transpordiühendustega ning turvalise “Pargi ja Reisi” parklagaLahepere spordi- ja puhkeala, valgustatud liikumisrajad, tugiteenused surfaritele ja rannapuhkuse nautijateleLaulasmaa spordihoone koos täismõõtmes pallisaali ja hostel-tüüpi majutusvõimalustega spordilaagrite korraldamiseksTerviklikult väljaarendatud Keila-Joa alevik - arhitektuurikonkursi baasil rajatud alevikukeskus uute eluasemekohtadega, lasteaed ja vaba aja keskusLaoküla Merelaager - merendusalane õppekeskus Keila kandi lastele

Rahvusvaheline Arvo Pärdi Keskus

Sinu unistus - joonista ise siia kaardile või anna objektist, mis Sinu arvates siit puudu on teada, e-postile kadri.tillemann@keilavald.ee

KEILA 2020 internetis: www.keilaelu.wordpress.com/keila2020

Keila kant on noorte perede seas armastatud elupaik, aga kasvava ja tegusa elanikkonnaga

käib kaasas vajadus pakkuda lastele lasteaiakohti. Lasteaiakohtade nappus on mureks nii Keila linnas kui vallas ning lasteaiajärjekordades ootavad oma

aega sajad lapsed. Mõlemad omavalitsused on püüdnud olukorda leevendada - tehakse koostööd Keila linnas asuva Rukkilille eralasteaiaga ning Keila vald kohandas hiljuti Laulasmaal Eesti Postilt renditud hoone lasteaiaks. Kuna mõlematel Keilatel on vaja maksta tagasi uute koolide ehitamiseks võetud laene, siis pole niipea loota ka uue lasteaia ehitamist. Ühinemise korral võiks just uue lasteaia ehitus kogu piirkonna laste tarbeks olla üks variantidest, kuhu investeerida 650 000 eurone ühinemistoetus. Olukorda püütakse leevendada ka lapsehoiutoetuse kaudu. Keila vald maksab lapsevanemale 125 eurot juhul, kui laps käib ametlikult tunnustatud eralasteaias või lastehoius, ka linna toetus töötab samalaadsetel alustel. Need toetused on ellu kutsutud kõige paremate kavatsustega leevendada natukenegi noorte perede olukorda, kuid on tänaseks ajale jalgu jäänud.

Siinkohal kõnelen omast kogemusest - kahe väikese tütre emana olen ka ise selle toetuse taotleja olnud.

Selleks, et olukorrast veelgi laiemat ülevaadet saada, viisin sel sügisel Keila valla lapsevanemate seas läbi väikese küsitluse. Soovisin teada saada, kuidas ollakse praeguse toetusskeemiga rahul ning mida võiks lisaks summa suurendamisele veel muuta. Siinkohal suur tänu kõigile vastajatele!

Selgus, et enamik vastanud lapsevanemaid peab peamiseks kitsaskohaks seda, et ametlikke

hoiukohti on vallas vähe (õigupoolest vaid üks)

ning seetõttu pole toetus paljudele kättesaadav. Lisaks toodi välja, et toetuse saamine eeldab igakuist kuludokumentide edastamist. Ilmnes, et ka valla lapsevanemad pooldaksid igati juba mitmetes Harjumaa valdades juurutatud paindlikku mudilastoetuse süsteemi - niisugune toetus on edukalt ellu kutsutud näiteks Saue ja Rae valdades. Seda toetust saaks taotleda iga lasteaiaealise lapse vanem, kellele pole lasteaiakohta jagunud. Toetusega ei kaasne aruandekohustust ning pere saab ise otsustada, kuidas ta raha kasutab. See võib jääda toimetulekuabiks juhuks, kui üks vanematest tahabki lapsega kauem koju jääda, samuti saab seda maksta lapsehoidjast naabritädile või kasvõi omaenda vanaemale pensionilisaks. Mitmed valla lapsevanemad arvasid, et sellise toetuse abil saaksid näiteks naabruskonna lapsevanemad jõud ühendada ning kamba peale lapsehoiumurele hõlpsamini lahenduse leida. Kui linn ja vald rakendaks sellist paindlikku toetusviisi ühiselt, oleks ka selle rakendamisviiside leidmine peredele hõlpsam. Ära jääks omavalitsuste arveldamine ning vajadus fiktiivsete sissekirjutuste järele, kui soovitud lasteaiakoht või sobiv toetus satub olema just naaberomavalitsuses. Keila vallavolikogule olen lapsevanemate arvamuste põhjal koostatud ettepaneku mudilastoetuse põhimõtete elluviimiseks juba esitanud ning loodetavasti leitakse võimalus seda peatselt rakendada.

Sel kevadsuvel aset leidunud üleriigilisel küsitlusel “IRL kuulab!”

osales pea paarsada linnaelanikku ning üle saja inimese Keila vallast, üheks neile oluliseks teemaks pidasid Keila kandi inimesed v turvalisust. Õnneks ei ole Keila kandi kuritegevuse statistika väga murettekitav - isikuvastaseid kuritegusid on siinkandis vähe ning põhiliselt peavad korrakaitsjad tegelema varavastaste ja avaliku rahu vastaste rikkumistega. Nii linna- kui vallavalitsuse koostöö kohaliku Lääne-Harju Politseijaoskonnaga on hea ning regulaarselt toimub vastastikkune infovahetus. Siiski on politsei võimalused omavalitsuse avaliku korra tagamisse piiratud ning seetõttu on Keila linn juba mitmendat aastat otsustanud teha lisapanuse oma elanike turvalisusesse ning tellinud turvateenust eraturvafirmalt.

Viimastel aastatel on teenuse hanke võitjaks osutunud AS

G4S Eesti, kelle ülesandeks tagada linnas patrullauto olemasolu. Patrulli ülesandeks on reageerida linnaelanike väljakutsetele, mis on seotud linnavara vastu suunatud rünnetega või avaliku korra rikkumistega. Koostööd tehakse ka linnas asuvate turvakaamerate vaateraadiusesse jäävate juhtumite lahendamisel. Firma suhtleb tihedalt kohaliku politseiga ning koostööst võidavad kõik osapooled - eelkõige linnakodanikud, kelle kodukant on turvalisemaks saanud.

Keila valla elanik Lauri Veikko

Saloranta on olnud aastaid seotud rahvusvahelise turvaäriga ning on tänaseni G4S Eesti AS nõukogu esimees ning seetõttu turvalisuse tagamise küsimustega väga hästi kursis. Tema sõnul oleks omavalitsuse lisapanus elanike turvalisusse igati vajalik ja teretulnud ka Keila valla territooriumil. Vallas on mitu alevikku - Keila-Joa, Klooga ja Karjaküla, kus turvapatrull saaks aidata avalikku korda tagada. Samuti aitaks turvafirma nähtav kohalolek ära hoida nii mõnegi sissemurdmise eramusse või suvilasse ning tõstaks vallaelanikke turvatunnet. Saloranta toetab kõigiti Keila linna ja valla liitmiskavatsust ning leiab, et ühiselt turvateenust korraldada oleks kasulik mõlemale omavalitsusele. Suurema mahuga turvateenuse hange oleks atraktiivsem rohkematele ettevõtjatele ning see võib omakorda tekitada hinnakonkurentsi. Lisaks toob ta välja, et linnas ja vallas ühiselt tööd teha oleks hõlpsam ja ühtlasem - linnas on suvisel puhkuseperioodil vaiksem aeg, aga valla puhkealadel on just suvel vaja avaliku korra tagamisega rohkem vaeva näha.

Keila vallas ja linnas elab tegus rahvas, siin liiguvad inimesed

tihedasti oma töö- ja elukoha vahel. Tänavune statistika, mis saadeti Siseministeeriumi Regionaalministri valitsemisalast omavalitsustele tõmbekeskuste määramiseks, näitab, et Keila kandis kohapeal ja siit Tallinna vahet pendeldab pea igapäevaselt üle 3000 inimese. Keila linnas käib tööl ligi 400 vallakodanikku, vallas töötab omakorda 123 linnainimest. Kordades suuremad rahvahulgad aga voorivad tööle Tallinna - Keila linnast ligi 1700 ning vallast umbes 900 inimest. See on juba arvestatav hulk inimesi, kelle kulgemisvõimaluste hõlbustamise peale tasub mõelda ka omavalitsustel. Palju neid igapäevaseid kulgejad kasutab töölesõitmiseks autot, muude põhjuste kõrval ka seetõttu, et midagi muud ei jää üle. Olgugi, et autosõit ei pruugi olla sugugi kõige rahakoti ja keskkonnasõbralikum, eriti kui sõidetakse üksinda. Teised jälle kasutavad bussi ja rongi ning proovivad oma elurütmi ühistranspordigraafikute järgi sättida.

Õnneks pole olukord meie kandi ühistranspordiga sugugi väga

hull - selle eest, et kõik suuremad asulad avalike bussiliinidega kaetud oleks, hoolitseb Harjumaa Ühistranspordikeskus. Lisaks on nii linnas kui vallas hulk raudteepeatusi, kus sellest aastast alates sõidavad uhiuued mugavad rongid. Siiski ei suuda maakondlikud ja riiklikud asutused ja ettevõtted rahuldada kõiki kohalike inimeste vajadusi ning osaliselt jääb ka transpordikorraldus kohalike omavalitsuste õlule. Üheks näiteks võib tuua õpilasliinid, mis

juba aastaid sõidutavad ka Keila valla lapsi. Lisaks sõidab linna ja valla koostöös Keila kandis ringi tasuta Keila linnaliin, mis ühendab Keila linnaga nii Karjakülat kui Tammermaad. Kuid ühendatud jõududega saaks kindlasti tunduvalt rohkem ära teha, et ühistranspordikasutus meiekandi inimestele mugavam oleks. Näiteks saaks täna vaid Keila valla õpilasi sõidutavad õpilasliinid muuta avalikeks liinideks, kus saaksid sõita kõik, kel soovi. Harjumaa Ühistranspordikeskuse reisijateveo spetsialisti Kadri Krooni sõnul toimivad õpilasliinid kõigile sõiduvõimalust pakkuvate liinidena paljudes omavalitsustes ning see on väga hästi toimiv lahendus. Ühises omavalitsuse jääks ära tarbetu arvepidamine, kuipalju sõitjad on ühest või teisest omavalitsusest ning kuidas kõige selle eest tasuma peaks. Ühised õpilasliinid saaks edukalt liita tänase liinaliiniga ning sellises mahus bussiteenuse hanke korraldamisel võiks loota juba ka reaalsele rahalisele kokkuhoiule.

Ka see, kuidas meie inimesed uutele rongidele mugavalt ligi

pääseks, on linna ja valla ühine mure. Suuremat parklat nii autodele kui ratastele Keila jaama juurde ootavad inimesed kogu ümbruskonnast. See, et nii bussi, ratta kui autoga saaks ligi Klooga ja Kloogaranna jaamadele, puudutab rohkem valda, kuid ei tohiks sugugi külmaks jätta ka linnaisasid. Suvituspaikadesse ja sealt tagasi tahavad liikuda ka Keila linna elanikud. Ühiselt oleksime võimekamad nii parklate rajamisel kui suurema sõnajõuga partnerid läbirääkimistes rongigraafiku tihendamise teemal.

Koos on lihtsam liikuda Koos on turvalisem

Koos on kergem lapsehoiuvõimalusi korraldada

Linna ja G4S koostöö ei jää märkamata ühelgi Keilasse tulijal

Loo autor koos tütarde Anne ja Emmaga, kes on mõlemad enne lasteaiakoha saamist käinud lastehoius

Kadri Tillemann on kõrgelt haritud ja kogemustega omavalitsusjuht ning mul on väga hea meel, et ta tänavu Isamaa ja Res Publica Liiduga liituda otsustas. Näen, et koos IRL Keila valla osakonnaga võtab ta väga tõsiselt meie tänavuse “IRL kuulab!” küsitluse tulemusi ning olen veendunud, et

valituks osutudes teeb Kadri kõik, et vallaelu tänaste kitsaskohtade leevendamiseks lahendusi otsida. Meie küsitlus näitas, et Keila valla elanike peamisteks murekohtadeks on teede olukord, kergliiklusteede puudumine ning kodust kaugel olevad töökohad. Sedasorti probleemide lahendamine aga vajab kogemusi, teadmisi ning eelkõige koostöötahet- ja oskusi nii riigiasutuste, teiste omavalitsuste kui ka ettevõtjate ja ühendustega. Ta

aktiivne tegutsemine Keila linna ja valla ühinemisläbirääkimiste eestvedamistel, koostööprojektide ellukutsumisel ning avatud valitsemise edendamisel räägivad selget keelt, et tal on valla arendamiseks nii tahet kui oskusi. Usun, et kui valijad ka seekord teda usaldavad, siis jätkab ta Eesti asja ajamist Keila vallas sama tarmukalt kui eelnevatel aastatel.

Kadri on mind kaks korda Keila valda külla kutsunud ning mul on seeläbi olnud võimalus näha põnevaid kohti ja tutvuda toredate inimestega. 2009. aastal näitas ta meile uhkusega vastrenoveeritud Klooga reoveepuhastit ning uut ja Laulasmaa kooli, tänavu oli meil huvitav võimalus tutvuda Klooga holokausti mälestuspaigaga ning käia külas Rahvusvahelisel Arvo Pärdi keskusel. Nende külaskäikude jooksul olen näinud, et ta tunneb hästi oma valda ja vallarahvast ning elab Keila vallas toimuvale kõigest hingest kaasa. Ta on selle pika aja jooksul, mil ta Keila valla juhtimisega seotud on olnud, ammutanud väärtuslike teadmisi omavalitsustööst ning saab neid nüüd oskuslikult ära kasutada kuuludes Euroopa Liidu Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni. See komitee koosneb omavalitsuste esindajatest üle

Euroopa ning nad avaldavad arvamust nende Euroopa Liidu otsuste kohta, mis võivad puudutada kohalikke omavalitsusi. Ta on aktiivne

ning tunnustatud keskkonnakomisjoni ja Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liige ning ta võtab oma rolli siin Brüsseli eurokoridorides sama pühendunult ja tõsiselt kui Keila vallas. Usun, et just niisuguseid kohalikke olusid hästi tundvaid, aga samas ka laia silmaringiga inimesi Eesti omavalitsused vajavadki.

Erakonnakaaslased soovitavad

Kadri Tillemann, kandidaat number 120

KOHALIKUD VALIMISED 20.10.2013 KEILA VALLAS

Urmas Reinsalu,Kaitseminister

Tunne Kelam,Euroopa Parlamendi saadik

Urmas Reinsalu ja Kadri Tillemann Kaitseministeeriumis Klooga kõnnitee rajamise võimalusi arutamas

Kohalik elanik Ilmar Laherand räägib Tunne Kelamile ja Kadri Tillemannile Klooga holo-kausti mälestuspaiga ajaloost

Olen Keila vallaelu korraldusega seotud juba üle 12 aasta, alustasin 2001. aastal maanõunikuna - ilmselt on Keila vallas

vähe maanurki, kuhu ma piiride ülevaatamise käigus jõudnud poleks või mida valla vabade maade andmebaasi koostades kaardile kandnud ei oleks. 2003. kevadel asusin tööle abivallavanemana maa- keskkonna ja planeerimisvaldkonnas ning kahe aasta pärast, 2005. aasta märtsis valis volikogu mind vallavanemaks. 2005. aasta sügisel osalesin esimest korda ka valimistel ning tänu rahva toetusele õnnestus mul vallavanemana jätkata. Edukalt läksid ka 2009. aasta valmised ning ka peale neid jätkasin mõnda aega vallavanemana. Tänu valijatele, toetajatele, koostööpartneritele ja kolleegidele sain vallajuhina töötada kokku üle 5 aasta. See oli ääretult põnev ja väljakutseterikas aeg, mil majandus ronis tormakalt tippu ning kukkus kolinal põhja... Sai korrastatud valla raha-asju, silutud suhteid naabritega, pandud käima kaasaegne jäätmevedu, lükatud käima vee- ja kanalisatsiooniprojekte, viidud läbi Laulasmaa kooli rajamine ning palju

palju muud. Alates 2010. aastast olen Keila valla asja ajamist jätkanud volikogus, 2011. aasta sügisest kuni tänavu suveni olin volikogu esimehe ametis ning sel ajal võtsingi oma südameasjaks Keila linna ja valla ühinemisläbirääkimiste eestvedamise ning avatud valitsemise põhimõtete eest seismise valgustades vallajuhtimisega seotud küsimusi nii sotsiaal- kui tavalises meedias. Olen pea 3 aastat andnud vallas ja vallavolikogus toimuvast teada Keila vallavalikogu Facebooki lehel: www.facebook.com/keilavallavolikogu

Minu erialaks on keskkonnakaitse, 2003. aastal kaitsesin magistrikraadi ning praegu jätkan Tallinna Tehnikaülikoolis

doktoriõpinguid säästva arengu ja ruumilise planeerimise valdkonnas. Mul on väga vedanud, et olen Keila valla kogemusi palju oma teadustöös kasutada saanud. Rahvusvaheliste keskkonnaprojektide kaudu oleme saanud uurida ja edendada Keila valla rohevõrgustikku ning luua eeldused sportimis- ja puhkeala rajamiseks Laulasmaa maastikukaitsealale. Alates 2010. aastast

osalen Eesti omavalitsuste esindajana Euroopa Liidu Regioonide Komitee keskkonnakomisjoni töös ning saanud seeläbi tutvuda paljude Euroopa edusammudega säästva arengu tagamisel. 2010. aastast alates olen väikeettevõtja ja vabakutseline keskkonna- ja arenduskonsultant, mul on oma konsultatsiooniettevõte OÜ Vesterra. Olen osalenud põnevates projektides nii kodu- kui välismaal. Üheks põnevaimaks viimase aja väljakutseks oli töötamine ÜRO Elupaigaagentuurile, et anda keskkonnanõu Kosovo omavalitsustele. Olen abielus, peres kasvavad kuuene Emma ja kahene Anne. Teen jõudumööda tervisesporti - talvel suusatan ning suvel sõidan jalgrattaga. Kirjandusõpetajast emalt olen kaasa saanud lugemisharjumuse, armastan nii Eesti kui laia maailma ilukirjandust, kuid õpingute tõttu hoian end kursis ka erialakirjandusega keskkonnakaitse valdkonnas. Vaata lisa internetist:www.keilaelu.wordpress.com

Eelseisvatel valimistel kandideerib Keila vallavolikogusse kokku 106 kandidaati. Kandidaate on mõnevõrra rohkem kui 2009. aasta volikogu valimistel, siis kandideeris 94 inimest. Tänavuse kandidaatide arvu juures

kujuneb nii, et ühele volikogukohale pretendeerib ligi 8 inimest. Kõige pikema valimisnimekirja pani kokku valimisliit “Oma küla”, neil on kirjas 30 kandidaati. Valimisliitudel “Kindel valik” ja “Uued tuuled” on nimekirjas vastavalt 29 ja 27 volikogusse pürgijat. Erakonna “Isamaa ja Res Publica Liit” (IRL) nimekirjas kandideerib 12 inimest ning Keskerakonna ridades 8 kandidaati. Võrreldes nelja aasta taguse olukorraga enam paljusid toona kandideeriunud nimekirju seekord valimistel ei osale - sel sügisel valimisvõitlusesse asuvatest nimekirjadest olid ka neli aastat tagasi joonel vaid Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (IRL)ning Keskerakond. Kõik tänavu valimistel osalevad valimisliidud on aga uued, ega pole niisuguste nimedega ja koosseisudega varem välja tulnud. Vaatamata uute nimedega valimisliitudele leiab tähelepanelik valija nendest kindlasti palju vanu tuttavaid - kolmeteistkümnest praegusest volikogu liikmest pürib uuesti volikogusse tagasi kaksteist.

Valimispäeval 20. oktoobril saavad valijad hääletada oma valimisjaoskonnas või tellida vajaduse korral valimiskasti koju. Juba 10. oktoobril algab e-hääletamine kodulehel www.valimised.ee ning internetis

hääletamiseks peab valijal olemas olema kehtivate sertifikaatidega ID-kaart ning tarvilik riist- ja tarkvara selle kasutamiseks. Eelhääletada saab ka kohalikes valimisjaoskondades ajavahemikul 14.-16. oktoober. Kindlasti tasub tähele panna seda, sel sügisel otsustati ootamatult muuta Keila valla valimisjaoskondade asukohti - Laulasmaa Koolis asunud jaoskond kolitakse Keila-Joale aadressile Spordi tänav 9 ning Klooga koolimajas asunud jaoskond kõrvalasuvasse Klooga Kultuuri- ja Noortekeskusesse. Kolmas jaoskond jätkab tavapärases paigas - Keilas, Paldiski mnt 21 ehk samas majas vallavalitsusega. Kuna lõppev valitsemisperiood kujunes Keila vallale tormiliseks -toimus mitu võimuvahetust ning veel sel kevadsuvel lõi kogukonna kihama Laulasmaa koolijuhi vabastamine, siis võib oodata päris pingelist valimisperioodi. Siinkohal tasub loota, et valimisvõitlus kujuneb eetiliseks ning kulgeb kooskõlas heal valimistavaga: www.ngo.ee/valimised