Loeng 1. SissejuhatusRakendusülesanded

1. Kirjeldage, kuidas saaks parlamentidega seonduvat uurida poliitika sotsioloogia vaatenurgast! Näidake ka, milline võiks näha välja parlamentide uurimine mitte-poliitika sotsioloogia perspektiivist. Parlamentidega seoses saab poliitika sotsioloogias uurida näiteks valimisaktiivsust, inimeste hääletuskäitumine, valimiste tähendus kodanike või eliidi jaoks, valimissüsteemi mõju valimiskäitumisele, jne.Mitte poliitika sotsioloogia perspektiivist võiks parlamentide uurimine välja näha näiteks valimisüsteeme vaadeldes või parteisisest demokraatiat uurides.

2. Kirjeldage mõnda vabalt valitud Eesti poliitika või ühiskonna probleemvaldkonna uurimisvõimalusi poliitika sotsioloogia perspektiivist. Mida võiks siinkohal täpsemalt uurida ning mis teeb sellest analüüsist just poliitika sotsioloogia analüüsi? Hiljuti tõi Harta 12 Eestis päevavalgele ühe selge poliitika sotsioloogia probleemvaldkonna: riigi kodanikud ei tunne enam, et toimiks igapäevane tagasiside võimu ja avalikkuse vahel, kodanikud leiavad et kadunud on eetilisus ja poliitiline tahe. Siinkohal võiks kindlasti täpselmalt uurida avalikku arvamust poliitika suhtes ning vastupidi, samuti võiks uurida ka kodanike osalust. Need sobivad otseselt poliitika sotsioloogia analüüsi, kuna uurib otseselt kuidas poliitika mõjutab ühiskonda ning selle protsesse.

3. Osata ära tunda, millised ette antud uurimisteemad seostuvad poliitika sotsioloogiaga ja millised mitte.Poliitika sotsioloogiat huvitavad kõik laiemad sotsiaalsed protsessid/nähtused, mis jäävad ühiskonna ja poliitika piirimaile. Samuti ka indiviidi roll ja toimimine poliitilises protsessis, seetõttu eriline tähelepanu poliitilisel osalusel ja sellega seotud teemadel. Näited: kodanikeühiskond, osalus, poliitiline kultuur, kodanike arusaamad jne. Poliitilist sotsioloogiat huvitavad inimeste suhted poliitikaga, mitte nende kahe toimimisvormid.

Faktiküsimused1. Millal tekkis demokraatia sotsioloogia ning kes olid selle koolkonna tuntumad autorid?

Demokraatia sotsioloogia tekkis 1950-60 aastatel tähtsaks suunaks nii Euroopas kui USA’s. Selle Juhtivad teoreetikud: Almond ja Verba, Lipset, Rokkan, Dahl, Ekstein

2. Mida tähendab 1990. aastatel toimunud nn. “kultuuriline” pööre poliitika sotsioloogias. Tekkis „uus poliitiline sotsioloogia,“ kus oli:- Rõhk kultuuril – “Kõik kultuuriline” – kõik kultuuriliselt konstrueeritud ja mõistetud (väärtused,ideaalid, käitumismallid, arusaamad, jne)- Võim, keel ja teadmine – kuidas konstrueeritakse teadmist ja kuidas luuakse erinevaid diskursusi poliitikas? Foucault mõju- Rõhk identiteetidel – rahvus, rass, sugu, seksuaalsus on poliitikas üliolulised (identiteedipoliitika)- Fookuses globaliseerumine ja selle mitmekesised mõjud

Loeng 2. VõimRakendusülesanded

1. Analüüsige mõnda vabalt valitud juhtumit Eesti poliitikast, kasutades selleks S. Lukes’i teooriat kolmest võimu dimensioonist.Tallinna tasuta ühistransport.– Otsuste dimensioon - nähtavad otsused ja konfliktid.Avalikuse informeerimine/Meedia tähelepanu ja kritiseerimine

– Mitte-otsuste dimensioon – seotud agenda kujunemisega ja siin nii nähtavad/mõõdetavad otsused,kui ka nähtamatud otsused (kõrvalseisjatele).Eelnõu läbirääkimised, muudatused jms– Ideoloogiline dimensioon – võime panna inimesi mitte tajuma oma tegelikke huve ja kujundada nende eelistusi.Küsitluse läbi viimine- raha poole hoid, kuigi tegelikult raha tuleb ikka ühistranspordi jaoks riigilt ja mitte-tallinlaste piletihinnatõusust.

2.Iseloomustage Michel Foucault käsitlust võimust ja analüüsige mõnda vabalt valitud (elulist või poliitilist) juhtumit lähtudes Foucualt võimuteooriast. Foucaulti arvates pole võimalik võimu lokaliseerida, ta teostub võrgustikuna ning indiviid on alati samaaegselt võimule allumas ja tarvitamas olles vahendajaks. Ehk siis võim on miski mis ei rakendu indiviidile, kuid see kandub edasi tänu indiviidile kelle ta loonud on olles võimu avaldumise vormiks. Võim ei kuulu ühele indiviidile ega grupile, vaid ta on kõikidel ühiskonna tasandil kõigis sots. suhetes. olles suhete süsteem. Võim on kõikjal ja kõik mõjutab kõike. Võim on inimeste vaheline suhe, kus üks mõjutab teist. Keegi ei oma otseselt võimu, võim on ebastabiilne ja muutlik.Võimuga saab piirata või muuta indiviidi tahet.Näitena võiks tuua Silvergate´i. Meikar kirjutas arvamus loo.Sellest puhkes suur avalik skandaal, mis ärritas tugevasti Eesti ühiskonda. Prokuratuur alustas juurdluse, mis mõjutas omakorda nii ühiskonda, kes tundis demokraatia kriisi. Pidev meedia kajastus erakond ja erakondlased suure pinge all, millest tulenevalt teravad väljaütlemised, mis omakorda vihastasid inimesi. Meikari erakonnast välja viskamine.Korraldati erinevaid meeleavaldusi Tallinnas, Tartus ja Viljandis- AITAB VALEDEST. Loodi Harta 12 ja allkirjade kogumine. Need kõik aspektid omasid võimu, mis kandus edasi. Selles näites on võim meedial, rahval, erakonnal ja nende liikmetel, prokuratuuri - KÕIGEL3.Selgita, kuidas Foucault järgi seostuvad omavahel võim ja tõde ning kuidas võim peab püsimiseks tootma tõediskursuseid. Too üks näide Eesti poliitikast/ühiskonnast, kus me näeme Foucualt kirjeldatud võimu ja tõe suhteid.Seoses tõediskursusega tõstatab Foucault probleemi: millised on need õigusreeglid, mida võimu suhted kasutavad tõediskursuse produtseerimiseks? Foucault väidab, et ükskõik millises ühiskonnas iseloomustavad ja moodustavad ühiskondlikku keha mitmesugused võimusuhted, mis ei saa üksteisest eralduda, püsida ega toimida ilma tõese diskursuse toimimise ja ringluseta. Ta väidab,et me oleme tõe tootmisel ja me ei saa võimu teostada kui üksnes tõe tootmise kaudu. Ta leiab,et võim sunnib meid tootma tõde, mida ta nõuab ja vajab funktsioneerimiseks. Tõde on vajalik selleks,et me saaks toota rikkusi ning teisalt on tõde seaduseks. Näiteks on ühiskonnas arvamus,et naised on need kes peavad olema kodus lapsega, koristama ja olema tõelised koduperenaised samal ajal kui mees töötab riigikogus või mõne ettevõtte juhina. Ühiskonnas ollakse arvamusel, et see ongi normaalne kuid kas see tõesti on normaalne- jällegi kes määratleb mis on normaalne või kes on määratlenud ühiskonnas naise ja mehe seisundi-meie ise määratleme selle või usume,et nii peabki olema. Võim loob selle mida peame õigeks. Ühesõnaga näiteks võim-õigus-tõde kolmnurka; sobivad ideaalselt igasugused feministide küsimused, kus see kolmnurk tuleb vägagi hästi välja.4.Foucault väidab, et võimu avaldumist tuleks uurida ühiskonna kapillaarides, mikrotasandil ja äärmustes. Mida ta sellega mõtleb ja miks see vajalik on? Too üks või kaks näidet, kus selline analüüs võiks mõistlik olla ja mingeid uusi rakursse avada!Võimu avaldumise uurimine ühiskonna kapillaarides, mikrotasandil ja äärmustes annab suurema selguse. Detsentraliseerimine ehk siis keskvõimu vähendamine- KOV. kohapeal suudetaks nii koolide tõhusa majandamise kui ka näiteks piirkonna tööjõu koolitusvajaduse hindamise ja selle tulemusliku täitmise koha pealt teha paremaid otsustusi, kui riigi tasandil, nagu enne. Tõuseb efektiivsus, edendab paindlikkust ja kohandumist ning võimaldab teha kiiremaid ja paremaid otsuseid. Sobivad näited haridusest, kultuurist...

FaktiküsimusedNimetada 4 võimu liiki Manni järgi.

Michael Mann eristab nelja võimu tüüpi:

1. Ideoloogiline võim – loob tähendusi, seostud normide, moraali,sümbolite ja rituaalidega. Peamiselt avaldub religiooni ja ideoloogiatena (nt. rahvuslus)

2. Majanduslik võim – seotud ressursside tootmise, tarbimise ja vahetusega. Valitsevad klassid saavad osaliselt kontrollida.

3. Sõjaline võim – füüsiline kaitse või agressioon. Põhineb vägivallal ja sundusel. Piiratud efektiivsusega

4. Poliitiline võim – vajadus regulatsioonimehhanismide järele, võib olla territoriaalne/tsentraliseeritud või geopoliitiline

Osata seletada lühidalt, mille poolest erineb legitiimsus usaldusest võimuinstitutsioonide vastu. Legitiimsus- Vastavus reeglitele (õiguslik kehtivus ehk legaalsus)/ Legitimatsioon väljendatud nõusoleku kaudu. Poliitiline legitiimsus on avalikkuse/rahva/kodanikkonna vajalik toetus,mis tekib alles piisava hulga usalduse olemasolul, valitsevatele jõududele nende võimu kehtima panemiseks, sest riik saab edukalt toimida vaid piisava legitiimsuse olemasolu korral. Seega on piisava usalduse olemasolu riiki juhtivatesse institutsioonidesse tähtis selleks, et need institutsioonid muutuksid legitiimseks ja omandaksid selle läbi võimu, et riigivalitsemist teostada ja võtta vastu otsuseid, mida rahvas aktsepteeriks. Kui puudub usaldus, puudub ka legitiimsus ja seeläbi ka võimUSALDUS LEGITIIMSUS VÕIM

Loeng 4. Avalik sfäär. Kodakondsus Rakendusülesanded

1. Kirjeldage Eesti avaliku sfääri toimimist läbi Habermasi avaliku sfääri ideaalkontseptsiooni. Hinnake, kuivõrd tegelikkus sellele ideaal-kontseptsioonile vastab ning kus on põhilised probleemid. Habermasi teoorias on kesksel kohal kodanike vaba kriitiline arutelu võimu tegevuse üle, mis ühelt poolt peaks olema aluseks kodanike ratsionaalsetele valikutele ja teiselt poolt tekitab võimu vastutuse oma tegevuse suhtes avalikkuse ees.Avaliku sfääri mõiste eeldab, et võrdsed kodanikud niiöelda kogunevad diskuteerivaks avalikkuseks ja seavad üles oma probleemistiku avatud kommunikatsiooni kaudu. Avalik sfäär ei ole sunduslik, ta on sekulaarne ja ratsionaalne. Ta on loodud individuaalsete õiguste baasil, mis kaitsevad kodanikke riigi sekkumise eest. Moderne avalik sfäär on rajatud ratsionaalsele arutelule.Habermasi järgi püsib avalik sfäär avatuse toel – seega seni, kuni püsib üleüldise juuredpääsu põhimõte. See aga on garanteeritud üksnes siis, kui majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused annavad kõigile võrdsed võimalused. Eestis aga ei oma suur osa rahvastikust piisavat teavet riigiinstitutsioonide või avaliku sfääri kohta.

2. Seletage lahti kodakondsuse mõiste ning näidake ära milliseid olulisi Eesti ühiskonna või poliitika teemasid (peale rahvuspoliitika) saaks kodakondusteemaga seoses analüüsida! Mida erinevamaid kodakondsusega seotud teemasid suudate välja tuua ja demonstreerida nende analüüsivõimalusi, seda parem. Kodakondsus väljendab inimese subjektsust ühiskonnas. Selle kaudu määratletakse õiguste ja kohustuste ulatus, samuti seos kindla riigiga. Ühelt poolt on kodakondsus ühtlustav ja liitev, luues aluse ühtekuuluvustundele ja võrdsusele seaduse ees. Teisalt eksklusiivnenähtus, mis annab kodanikele eriõigusi ja eristab neid väljajääjatest. Kodakondsus paneb paika kodanike suhte riigiga läbi õiguste ja kohustuste. Seos rahvusega on ajalooline kokkusattumus.Käsitlused Eestis:-õiguslik ja formaalne käsitlus:õigused ja kohustused

-kitsalt etniline vaade (Eesti kodanik peab olema eestlane)

3. Kirjeldage vaateid Eesti kodakondsusele läbi liberaalse ja vabariikliku kodakondsuskontseptsiooni ning hinnake, kumb antud kodakondsuskontseptsioonist on valdav tänases Eestis ning milles see avaldub. Eesti on liberaalne (õhuke kodakondsus), kus:

õigused eesõigustena passiivne riik kui parim halbadest valikutest avalik seisund iseseisvus, eristatus vabaduste kaitse õiguslik individuaalsed vajadused rahuldatud

Eesti on liberaalne, sest inimene on erasfääris, kui riigil on teda vaja, siis kutsutakse, realistlik ei ole eeldada, et kõik osalevad.

4. Analüüsige eristud kodakondsuse rakendusvõimalusi tänases Eestis. Eristatud kodakondsus (group-differeniated citizenship):– Liberaalne individ. keskne universaalne kontseptsioon ei tööta– Ühiskond mitmekesine. Teatud gruppidele anda eriõigusi ja luua eri institutsioone, et nad saaksid olla täisväärtuslikud kodanikud. Grupiõiguste-keskne lähenemine• Rakendusi:- Feminism – naised ja kodakondsus (näiline, et naistel on võrdsed kodanikuõigused meestega, kohtlemine tööturul, naised on surutud privaatsfääri)-Multikultuursus ja multikultuurne kodakondsus -Seksuaalvähemused ja nende õigused (abieluõigus, diskrimineerimine tööturul, sõjavägi, vägivald)

Faktiküsimused1. Millal toimus avaliku sfääri sünd Euroopas (sajand).

17-18saj

2. Kodakondsuse mõiste. Kas kodakondsust mõistetakse ennekõike, kui liikmesolekut poliitilises kogukonnas või rahvusliku kuuluvusena? Kodakondsus on kui liikmesolek poliitilises kogukonnas, see paneb paika kodanike suhte riigiga läbi õiguste ja kohustuste. Vt ka rakendusül. nr. 2

3. Marshalli kodakondsuskontseptsiooni kolm kihti. Osata need ära tunda! 1) Inimõigused ja tsiviilõigused. Sõnavabadus, koosolekuvabadus, omandiõigus, jne. 18.saj.

Tsiviilne kodakondsus2) Poliitilised õigused. Õigus osaleda ühiskonna poliitilises elus-valida ja olla valitud

esinduskogudesse. 19.-20.saj. I pool. Poliitiline kodakondsus.3) Sotsiaalsed õigused. Õigus saada osa riigi poolt pakutavatest sotsiaalsetest

kindlustusskeemidest ja muudest heaoluriigi hüvedest (toetused, pensionid, jne). 20 saj II pool. Sotsiaalne kodakondsus

Marshalli sõnum – kodakondsuse areng suutnud tasandada kapitalismist tulenevat ebavõrdsust. Kriitika: ei pööra tähelepanu teistele ebavõrdsuse liikidele peale klassi, mis jäävad (kultuurilised, soolised, jt vähemused). Universaalne kodak. mudel vaid valgele mehele!

Loeng 5. Poliitiline kultuur Rakendusülesanded

1. Selgitage lahti poliitilise kultuuri mõiste ja kirjeldage Eesti poliitilist kultuuri tema võimalikult erinevates avaldusvormides.

Poliitiline kultuur on uskumuste, väärtuste, teadmiste, hoiakute, hinnangute, normide, sümbolite ja rituaalide kogum kõiges, mis seostub poliitikaga. Niisiis see on laiem väärtuste ja arusaamade süsteem, mis loob tausta poliitilise süsteemi toimimisele antud ühiskonnas.Avaldusvormid: Usaldus poliitiliste institutsioonide vastu - Usalduskriis. (Äsja avaldatud Eurobaromeetri esmased tulemused viitavad sellele, et valitsuse ja parlamendi usaldus on jõudnud rekordiliselt madalale. Kõige enam on langenud valitsuse usaldusreiting. Oma tipphetkel 2007. aasta suvel 66 protsendini küündinud usaldus oli käesoleva aasta novembriks langenud pelga 35 protsendini. Madalseisus on ka rahva usaldus parlamendi vastu: küsitluse kohaselt usaldas parlamenti käesoleva aasta novembris vaid 29 protsenti vastanutest. Erakondi usaldas vaid 16 protsenti vastanutest (madalam, 15 protsenti on see näitaja olnud vaid 2008. aasta kevadel)).Osalus poliitikas - millised grupid osalevad aktiivsemalt poliitikas, millised on passiivsemad. - • Täiesti passiivseid ja ignorantseid u. 15% ühiskonnast. Aktiivsemate osakaal 30% juures. • Aktiivsus kasvab vanusega. Pensionärid kõige aktiivsemad. Noored ja üliõpilased polariseerunud• Haritumad aktiivsemad. Sisstulekuga nii tugevalt aktiivsus ei seostu. Samuti sooga mitte.• Mitte-eestlased passiivsemad ja kriitilisemad.• Kõige passiivsemad väikelinnade/alevike elanikud.Teadmised poliitika kohta - Teadmised poliitilise süsteemi kohta sõltuvad küsimuste iseloomust. (Päevakajalist teavad paljud: peaministri ja Tallinna linnapea tiitli pani õige isikuga kokku üle 80% intervjueerituist. Poliitilise süsteemi alusteadmisi valdab väiksem osa küsitletuist: põhiseaduse muutmise üht põhimõtet teadis 44%, Eesti presidendi kandideerimisvanust 56%, kandideerimiskordade arvu Riigikogusse 42% ja Riigikogu liikmete arvu 73% intervjueerituist.)Poliitiline aktiivsus/passiivsus - Eesti elanike poliitiline aktiivsus on pigem tagasihoidlik. Olulised baasväärtused - Materiaalsus ja instrumentaalsusEgalitaarsus – vähene võimudistantsRahvuslik maailmanägemusAnti-etatism ja riigitraditsiooni nõrkusNõrk kodanikukultuur (osalus, usaldus)Kommunitaarsete väärtuste nõrkusIlmalikkus - antiklerikaalsusOrienteeritus muutustele - vähene traditsionaalsusMaskuliinsusVasakpoolsuse nõrkusMajoritaarne poliitika-tegemise stiilSallimatus ja ksenofoobsusVägivallatu protestikultuur, anti-militaarsusNormid - poliitikute eetiline käitumine, korruptsiooni tolereerimine, poliitilise aktiivsuse näitamise lubatud viisid, jt. Korruptsiooni suhtutakse enamjaolt kui paratamatusse. Transparency Internationali 2012. aasta korruptsioonitajumise indeksi kohaselt on Eesti 174 riigi seas 32. kohal, Eesti indeksit mõjutab enim poliitilise korruptsiooni risk.Konkreetsed tegevusmustrid – poliitika stiilid, protestikultuur, jt. Protestikultuur on Eestis madal.Sümbolid – poliitikaga seotud sümbolite tähendus. (Vabaduse sammas, rahvuslipp, jt). Patriotism.Rituaalid – riiklikud tähtpäevad, ametissevannutamise tseremooniad, jne. Üliolulised ühtsustundele. Vabariigi aastapäeva tähistamine. Hümni esitamine on rituaaliks, mis peaks tekitama ühistunnet.Keel ja keelekasutus – nt. kuidas poliitikast räägitakseIdentiteedid – konstrueerimine ja avaldumine (nt.rahvusidentiteedi puhul)

2. Selgitage, mis on valed Eesti avalikkuses laialt levinud arusaamad:a) Poliitiline kultuur = poliitikute eetiline käitumine;b) Eestis poliitiline kultuur on “madal”; c) Poliitilist kultuuri Eestis lihtsalt “ei ole”, ehk valitseb poliitiline “kultuuritus.

a) Poliitiline kultuur = poliitikute eetiline käitumine - Poliitiline kultuur on tunduvalt laiem ja mitmetahulisem mõiste.b) Eestis poliitiline kultuur on “madal” - Pole 100% vale nii väita, kuid küsimus pigem avaldumisvormides c) Poliitilist kultuuri Eestis lihtsalt “ei ole”, ehk valitseb poliitiline “kultuuritus - Kultuurita ühiskondi on võimatu ette kujutada, küsimus taas ka poliitilise avaldusvormides.

3. Teile esitatakse järgmine tabel andmetega usaldusega erinevate institutsioonide vastu:Olen uhke, et olen eestlane (“jah” vastused).

x%

Toetus parlamendile x%Teotus demokraatiale, kui valitsusvormile x%Toetus peaminister Andrus Ansipile x%Usaldus meedia vastu x%Rahulolu demokraatia toimimisega tänases Eestis (rahulolijate %).

x%

Viige vähemalt kolm tabelis esitatud näitajat kokku Easton’i viie-astmelise usaldus-kontspetsiooni vastavate dimensioonidega. Hinnake tabeli põhjal, kuidas on Eestis lood difuusse ja spetsiifilise usaldusega.

Toetus poliitilisele kogukonnale - Olen uhke, et olen eestlane (“jah” vastused).Toetus režiimile ja tema alusprintsiipidele – Teotus demokraatiale, kui valitsusvormileToetus režiimi toimimisele – Rahulolu demokraatia toimimisega tänases Eestis (rahulolijate %). Toetus institutsioonidele – Toetus parlamendileToetus poliitilistele toimijatele – Toetus peaminister Andrus Ansipile– Difuusne toetus (toetus kogukonnale, režiimi suhtes üldiselt).– Spetsiifiline toetus (režiimi toimimine, institutsioonid ja poliitika).

4. Arutlege, kuivõrd on tänases Eestis juurdunud post-materialistlikud väärtused ning milles need avalduvad?

Post-materialistlikud väärtused: -Isiklik eneseteostus ja autonoomia– Osalus ja osalusvõimaluste laienemine poliitikas– Vähemuste võrdsed õigused enamusega– Sooline võrdõiguslikkus– Keskkonnakaitse– Skepsis hierarhiate ja autoriteetide suhtes, jne– Loovus, innovatsioon, teadmispõhine majandus

Faktiküsimused1. Kes olid poliitilise kultuuri teooria autorid? Almond ja Verba2. Kes on post-materjalistlike väärtuste teooria autor? Ronald Inglehart

Loeng 6. Osalus poliitikasRakendusülesanded

1. Selgitage, mis on deliberatiivne demokraatia ja tooge üks näide, kuidas saaks deliberatiivse demokraatiat kasutada Eestis (või kuidas seda on juba kasutatud, nt. Minu Eesti mõttetalgute näitel 2009). Deliberatiivne demokraatia ehk arutlev demokraatia on demokraatia vorm, mis tähendab, et poliitilised otsused tehakse konsensuse baasil. Oluline koht on avalikul diskussioonil.Deliberatiivset demokraatiat kasutatakse valdkondades, kus riik ei suuda üksida hakkama saada. Näiteks Eesti mõttetalgud 2009, kus kaasati rahvas ja mõeldi koos, kuidas muuta ühiselt oma ja meie kõigi elu siin Eestimaal paremaks. Riik arvestab inimeste arvamustega ja

jõuti konsensusele, et mida peab siis hakkama tegema, et Eesti elu paranda, tänu sellele projektile on saanud teoks 100 ideid. Riigi ja rahva koostööl saab teoks paljud olulised ideed, mis ainult ühe poolse panusega teoks ei saaks.

2. Võrrelge omavahel osalusdemokraatiat ja otsedemokraatiat! Tooge välja lühidalt ka mõlema demokraatiamudeli kriitika!Osalusdemokraatias osalevad vaid need, kellel huvi ja kompetentsi. Toimub pigem kodanikeühiskonna kaasamise kaudu. Osalus töötab efektiivselt vaid siis, kui toimub „võimustamine“-suutlikkuse ja teadmiste kasv mõjutamaks otsustusprotsesse. Osalusdemokraatia kriitika: 1. Öeldakse, et osalusdemokraatia on kui viis selleks, et amentikud-poliitikad saaksid peita oma ebaõnnetumisi. 2. Muudab mõjukad veelgi mõjukamaks ja vähemmõjukad veelgi vähem mõjukamaks.Kuid Otsedemokraatia otsustusprotsessis osaleb iga indiviid, kõigi arvamus loeb.Tänapäeval põhiliselt referendumiste läbi nii riigi kui kohalikul tasandil( nt Itaalia, Iirima, Šveits). Otsedemokraatia kriika mudel: 1.Enamus otsustab vähemuse eest: aktiivsed pigem haritumad ja jõukad. 2. Samuti on kodakonduse küsimus, et kellel on õigus osaldeda/otsustada? 3. Erilist diskussiooni ei toimu. 4. Toimub suur manipuleeriine, tugevamatel gruppidel eelis.

3. Eestis on olnud juba mõni aeg arutletud valimisseaduse muutmise üle (üks osa hiljuti käivitunud nn. Jääkeldri protsessist). Näita, kuidas võiks kodanikeühiskond osaleda valimisseaduse muutmise protsessis Riigikogu tasandil lähtudes Arnstein’i osaluse redelist. Pole vaja kaardistada kõiki seitset astet, aitab ka 3-5 võtmetähtsusega astmest, mis näitavad, millised võiksid antud juhul olla erinevad osaluse vormid ja kuidas nad aste-astelt järjest kaasavamaks muutuvad. 1. Manipulatsioon- kampaaania üleriigilises meedias ja linnalehtedes valmisseaduse

muutmise toetuseks2. Teraapa- leitakse autoriteetsed spetsialistid, kes selgitavad valmisseaduse muutmise

vajadust avalikkusele3. Konsulteerimine- kohtutatakse erinevate linnakodanike esindajatega, kuulatakse nende

seisukohti valmisseaduse muutmise osas, kuid riigikogu ei pruugi neid üldse arvestada.4. Partnerlus- kodanike esindajad kaasatakse komisjonidesse ja neile antakse ülesanne välja

töötada enda visioon valmisseaduse muutmise osas.

4. Osata mõne esitatud näite varal teha järgmistel osalusstrateegiatel: exit, voice, loyality."Exit, Voice and Loyalty" (väljumine, hääl ja lojaalsus).Valimised ja poliitika üleüldse kuuluvad peamiselt just selle teise käitumismalli hulka, hääle hulka. Häält võib defineerida kui katset muuta vastumeelset olukorda, mitte selle eest põgeneda. Hääl on tegelikult iga poliitilise süsteemi aluseks. Samas on hääle andmine ka ainsaks võimaluseks väljendada oma rahulolematust, kui puudub võimalus või ka tahe süsteemist väljumiseks. Samas on tähtis kindlasti ka see, et kui inimene on väljumise võimalust kasutanud, puudub tal edaspidi võimalus kasutada häält, mõjutada poliitilist süsteemi. See on ka ilmselt üks põhjusi, miks paljud mitte-eestlased, kes küll pole rahul kohaliku eluga, ei kiirusta Eestist lahkuma: neil on lootus kodakondsuse saamise teel hakata mõjutama Eesti arengut: kasutada oma häält selleks, et nii Riigikokku kui ka kohaliku omavalitsuse volikogusse saaksid neile meelepäraseid otsuseid vastu võtvad isikud. Kolmas käitumismall, lojaalsus, seisneb peamiselt mitte-midagi-tegemises. Inimesed ei tee midagi seisukorra muutmiseks, pigem on nad rahul asjadekäiguga-nad on lojaalsed.

Faktiküsimused1. Mis on peamine erinevus konventsionaalsete ja mitte-konventsionaalsete osalusvormide

vahel. Nt. ACTA-vastane meeleavaldus, Jääkeldri kogunemine/protsess, noorpoliitikud

aitamas erakonda valimiskampaanias…Konventsionaalsete ja mitte-konventsionaalsete osalusvormide vahe on see, et konventsionaalne osalusvorm on kehtestatud eliidi poolt, poliitikas olevate mängureegliste ja normide piires. Nt: osavõtt valimistest, kampaanias olsalemine, ametniku poole pöördumine. Kuid mitte-konventsionaalne osalusvorm vastanub eliidile ja on protest. See väljub eliidi poolt seotud osaluse raamidest. Nt: Stregid, ebaseaduslikud demonstratsioonid, rüüstamine.

2. Millised elanikkonna grupid eelistavad pigem protesti ja millised konventsionaalseid osalusvorme?Konventsionooni eelistavad pigem vanemad inimesed, kes pole nii võrd haritud.Protesti eelistavad just noored ja haritud, kes teavad, mille vastu protestida. (protestimarsid, boikotid)

3. Kas Minu Eesti mõttetalgud 2009 seostuvad pigem esindusdemokraatia, otsedemokraatia või deliberatiivse demokraatia kontseptsiooniga? Minu arvates need on seotud deliberatiivse demokraatia kontseptsiooniga. Igaühe arvamust respekteeritakse ja kõik on võrdsed.

Loeng 7. Kodanikeühiskond ja sotsiaalsed liikumisedRakendusülesanded 1. Lähtudes sotsiaalsete liikumiste olemusest, selgitage, miks on sotsiaalsed liikumised kodanikeühiskonna aktiivseim ja enim demokraatiat edendav osa?Sotsiaalsed liikumised on sotsiaalse elu ja poliitilise osalemise keskse tähtusega vormid, n-ö igamehe kaasamiseks avalikku ellu. Liikumiste mõjukuse peamiseks allikaks on kollektiivsete meelsusväljenduste vormid ja aktsioonitüüpide väga suur mitmekesisus. Erinevad tegevusrepertuaarid võivad mängida olulist rolli identiteediloomes: näiteks tunneb seksuaalvähemuste õiguste eest võitlejad ära n-ö uhukse paraadide ja vikerkaarelippude järgi.Liikumised ja nende algatatud meelsusavaldused täidavad demokraatlikus valitsemises olulist rolli. Kui aga kujuneb tugevalt täitevvõimukeskne poliitikamudel, saavad sotsiaalsetest protestidest ja poliitilisest aktivismist otsekui tõendid „halbade“ mängureeglite ja kehva poliitilise kultuuri kohta.

2. Nimetage mõned olulisemad kodanikeühiskonna funktsioonid demokraatiates ning arutlege neist lähtudes, mis ei saa parteid asendada kodanikeühiskonda!• Demokraatliku ning avatud valitsemise tagamine- Kodanike huvide viimine poliitiliste otsustajateni- Vaatab, et riik ei võtaks kodanike arvelt liialt suurt võimutäiust (demokraatia valvekoer).- Pakub võimalust väljendada väga erinevaid vaateid ja huvisid – ka ebakonventsionaalseid. Pluralismi edendamine ühisk-s.

• Ühiskonna sidususe tagamine ja edendamine- Usalduse ja sotsiaalne kapitali genereerija, võõrandumise ja atomiseerituse vähendamine ühiskonnas- Jälgib, et erasektori kasumiahnus, ei hakkaks ohustama ühiskonna sidusust.

• Demokraatlike ja aktiivsete kodanike kasvatamine- Osalusele suunatud poliitilise kultuuri arendamine- Kodanike poliitilise teadlikkuse ja kompetentsi suurendamine

Erakonnad ei pruugi tegeleda alati kõikide kodanikke puudatavate küsimustega, millega just kodanikeühiskond ise tegeleb. Erakondadeni ei jõua kõik probleemid ja neil ei oleks ka võimalik kõigega tegeleda. Demokraatia seisneb rahva võimus. Kodanikud küll valivad oma esindajad, kuid

võimu teostavad siiski erakondade eliidid. Eliit enamasti keskendub siiski nendele probleemidele, mida nad ise olulisemaks peavad, seega jäävad väiksemad kodanike probleemid tagaplaanile. Kodanikeühiskond tuletab neid probleeme võimule meelde ja tegeleb ka ise nende lahendamisega.

3. Kirjeldage, milline oleks vaade Eesti kodanikeühiskonnale lähtudes assotsiatsiooni-koolkonnast ja neoliberaalsest koolkonnast!Assotsiatsiooni-koolkond: kodanikud on poliitiliselt aktiivsed ja kaasatud; valvavad selle üle, et riik ei võtaks kodanike arvelt liiga suurt võimutäiust; kodanikeühiskonnas on palju ühendusi, mis pakuvad erinevaid osaluskanaleid ja tegelevad kodanike harimisega; kodanikud koopereeruvad ja näevad niimoodi rohkem kui ainult omakasu; riik ei sekku liialt kodanike ühendustesse; oluline koht on KOV, kus formuleeritakse erinevaid kodanikke puudutavaid küsimusi ja probleeme. Nagu Eesti kodanikeühiskond toimib praeguNeoliberaalne koolkond: kodanikeühiskond eksisteerib ainult turu- ja majandussuhetes; väljendub ennekõike vabas turus; kodanikeühiskond on hästitoimiv, kui on majandusvabadused ja vaba turg; riik võib hakata siiski lõpuks ühiskondlikku lepingut rikkuma; turukeskne liberaalne vaade ja 3. sektori diskursus; demokraatia ja kodanikuvabadused on garanteeritud, kui on majandusareng ja vaba turg.

4. Võrrelge omavahel uusi ja vanu sotsiaalseid liikumisi. Tooge näiteid!Eelmodernsed liikumised ehk vanad sotsiaalsed liikumised ja järelmodernsed liikumised ehk uued sotsiaalsed liikumised.Eelmodernsete ühiskondade liikumisi nind muutuste saavutamise viise tavaliselt sotsiaalseteks liikumisteks ei loeta, ehhki teatud sarnasusi võib leida juba vana- ja keskaja talurahvamässudes. Eelmodernsetes ühiskondades on protestide peamiseks tõukejõuks olnud siiski vaesus ja soov seda leevendada, mitte muuta ühiskondlikku korraldust. Kuna võim toetus neis ühiskondades eeskätte sõjalisele jõule suubusid eelmodernsed protestid enamjaolt kodusõdadesse. ( Näiteks Talurahvasõda 16.sajandi algul Saksamaal)Esmakordselt võeti kasutusele sotsiaalse liikumise mõiste 19.sajandil, Suure Prantsuse revolutsiooni käiku analüüsides.Tihti räägitakse vanadest sotsiaalsetest liikumistest kui tööstulsiikumistest. Ent tööliksklassi võitlusega kodanikeõiguste ja poliitilise esindatuse eest annavad 19.-20.sajnadi liikumised määrava panuse ka demokraatia ja riikulse aregndusse.Uute sotsiaalse liikumiste sünni taustaks on nüüdisaegne ühiskonna klassikultuuri hägustumine ja poliitilise võimustruktuuri kriis. Selle ühsikonna aluseks on tugev heaoluriik, uued postmateriaalsed väärtused ja neid puudutavad ideoloogiad. ( nt. 1968.aasta Pariisi üliõpilasrahutsued, mis muutsid sotsiaalsete liikumite alusideesid)Uued sotsiaalsed liikumised mõtestasid elu põhimõttel süsteem vs inimene. Uute sotsiaalsete liikumises saame eristada kolme lainet I. vallandub 1960ndatel sõjavastaste protestidega (vietnami sõda)II. saab hoo sisse 1970ndate teisel poolel keskkonnaliikumistest (Greenpeace)III. seondub 1980ndate lõpul vallandunud antikommunistlike revolutsioonidega. Kui vanad sotsiaalsed liikumised peegeldasid valdavalt tööstusühiskonna klassivastuolusid siis uute sotsiaalsete liikumiste allikaks sai protest postindustriaalse demokraatia võõrandamise ja üleilmastuva majanduse hoolimatu võimu vastu, Uute sotsiaalsete liikumiste alusepanijad olid pigem haritumad kihid. Kui vanade sotsiaalsete liikumiste tähtsamaks osaks olid klassivastuolud siis uute sotsiaalsete liikumiste tähtsamaks osaks sai materiaalsete ja vaimsete väärtuste konflikt.

5. Selgitage pikemalt sotsiaalsete liikumiste olemust ja põhitunnuseid ning tooge välja kuidas nad eristuvad huvigruppidest ja parteidest! Tooge näiteid sotsiaalsetest liikumistest Eestis!Kodanikualgatus mis keskendub teatud väärtustele ning propageerib neid avalikkuses, sekkudes otseselt või kaudselt. Eesmärgiks organiseerida kodanike tahet ja mõjutada avalikku võimu. Liikumiste eripäraks on suur haare - võime kaasata paljud, kui huvigruppidel ja seltsidel on vastupidi – koondatakse väike hulk inimesi. Liikumised koosnevad mitmetest inimrühmadest ja neil ei ole väga

formaalset hierarhiat – kui seltsidel ja liitudel on aga oluline hierarhiline ehitus (sellest tulenevad vähesed ressursid - mida kontrollitum kodanikualagatus, seda rohkem vaja ressurse). Sarnaselt erakondadega seavad liikumised avalikult poliitilisi eesmärke. Vastavalt teema/de aktuaalsusele võivad liikumised kujundada inimeste poliitilisi vaateid ja sellega mõjutada valimisi. Liikumised otseselt poliitikast osa ei võta, kuid nendest võivad esilekerkida uued liidrid või isegi erakonnad -> sammuti võivad liikumised värskendada erakondade seisu, vastavalt sellele kas erakonna vaated on hetkel aktuaalsed.Erinevad koolkonnad käsitlevad sotsliikumisi erinevalt, USA koolkonnad käsitlevad kitsamalt ja valdavalt mitte poliitikakeskselt (oluliseks peetakse usulisi liikumisi). Euroopas püüavad koolkonnad esile tõsta avaliku huvi esindamist ja soovi kaasa lüüa ühiskonna ja poliitilise elu ümberkorraldustes.

Sotsiaalsete liikumiste kaudu avaldub inimeste rahulolematus olukorraga, soov anda märku oma huvidest ja tahtmistest – sotsiaalne protest. Protesti põhjustaks siis sotsiaalne konflikt – vastuolu teatud olukorraga ( olukorrad/põhjused võivad olla väga erinevad ). Konflikt võib piirduda koosolekuga, kuid võib areneda süsteemseks konfliktiks – korduvalt esilekerkivad vastuolud.

Eesmärgi saavutamiseks peavad liikumised olema pidevas kontaktis ühiskonnaga, äratama tähelepanu punktidele mis asutasid liikumise, meeleavaldused, piketid jne. Erinevatele aktsioonidele tuleb leida ühine nimetaja ja siduda need omavahel kokku. Kontroll liikumise üle võib vahetuda, liidrid võivad saada toetajateks ja vastupidi.

Faktiküsimused1. Millised järgnevatest institutsioonidest võib lugeda kodanikeühiskonda kuuluvaks ja milliseid pigem mitte: mittetulundusühingud, parteid, kirik, äriühingud, sotsiaalsed liikumised.MTÜ, kirik (?), sotsiaalsed liikumised

2. Kes on assotsiatsioonikoolkonna kaks tuntumat põhiteoreetikut (vihje: üks elas 19 saj., teine elab ja kirjutab siiani).Tocqueville ja Michael Edwards(??? ei ole üldse kindel selles viimases)

Loeng 8. Parteid ja valimisedRakendusülesanded

1. Arutlege, kas tänapäeva Eesti parlamendierakonnad on pigem kartelliparteid või laiahaardeparteid (või hoopis massiparteid või kaadriparteid). Kui teil on rohkem infot mõne konkreetse erakonna kohta, siis tooge ka illustreerivaid näiteid.

Eestis on kartelliparteid. Kuna parteid pööravad tähelepanu rohkem riigile, kui ühiskonnale, seetõttu on rahvaga side nõrk. Toetajaid meelitatakse hüvedega, mille makstaks kinni riigi rahast. Kuna Kartelliparteid on võimul riigi rahadega siis on raske tekkida uusi konkureerivaid parteisid.

2. Arutlege, kuivõrd saab hääletuskäitumist Eestis analüüsida lähtuvalt sotsioloogilisest mudelist. Millised sotsiaalsed lõhed on sel juhul Eestis olulisemad ning kuidas nad hääletuskäitumises avalduvad?

Eestis sõltub valimiskäitumine väga palju sellest kus ta elab, millises keskkonnas kasvanud jne. Näiteks need , kes elavad linnas käivad rohkem valimas kui maal elavad inimesed. Palju sõltub ka rahvusest. Eestlased hääletavad pigem harjumuspäraselt ning hääled on koondunud eekõige suuremate erakondade poole. Mõjutatud on ajalooliste sündmuste tõttu, perekonna ja sõprade valikust.

3. Tooge välja olulisemad punktid, mis viitavad parteide kriisile Lääne vanades demokraatiates ning arutlege, kuivõrd see kriis puudutab ka tänast erakonnademokraatiat Eestis.

Kõige olulisem punkt on et parteid ei täida neid funktsioone, mida peaks : valijaskonna esindamine, harimine ja kaasamine. Eestis puudub peaaegu täielikult partei otsene suhtlus valijatega, suheldakse meedia kaudu.

Faktiküsimused1. Parteilise identifikatsiooni mõiste.

Kui sügavam ja kestev side ühe erakonnaga.

2. Teemapõhise hääletamise mõiste ja olemus. Valijad on omakasupüüdlikud ja kalkuleerivad oma valikus. Seotud ratsionaalse valiku teooriaga.

3. Minevikupõhise hääletamise mõiste. Valija arvestab partei eelmiste valimiste lubaduste täitmist ja varasemat hakkamasaamist.

Loeng 10. Identiteedid ja poliitikaRakendusülesanded

1. Tooge üks näide identiteedipoliitikatest ja idenditeedistamis-poliitikatest. Soovitavalt tänasest Eestist!Identiteedipoliitika: Eestis populaarne väheste erakondade osalemine nii valimistel kui ka kuulumine parlamenti. Sellest tulenevalt koguvad võimul olevad parteid järjepidevust ning stabiilsust, mis muudab järjest väiksemaks võimu vahetumise tõenäosuse. Võimult eemal olevad erakonnad kaotavad mõju ning üha suurenev stabiilne võim toob endaga kaasa stagneerumist ning vähendab demokraatlike funktsioonide efektiivsust. Hetke olukord Eesti poliitikmaastikul, mis hõlmab Reformierakonnaga toimuvat on hea näide identiteedipoliitikast ning selle tulemusest, mis on osutunud pigem negatiivseks.Idenditeedistamis- poliitika: Parlamendi ning valitsuse tekitatud illusioon, et Euroopa Liitu kuulumine, ühine raha ning rahastamis abipakett on Eesti riigile kui ka kodanikele kasulik. Kuigi on kuulda kogu Euroopa Liidu poliitikale ning otseselt Kreeka abistamisele palju vastuolulisi arvamusi, on valitsus suutnud selle riigikogust läbi viia.

2. Eesti rahvuslus on kultuuripõhise rahvuslus. Visandage Eesti rahvusluse mudel ja põhijooned, juhul. kui oleks tegemist kodakondsuspõhise rahvuslusega. Kuidas see erineks tänasest Eesti rahvusluse kontseptsioonist?Riigi moodustaksid eestlased, venelased ning muud rahvused, kes Eestit ümbritsevad või on siin võimu omanud. Kodanikeks oleksid väga erinevad kultuurilise ja keelelise päritoluga inimesed. Sellest tulenevalt võiks arvata ka, et erinevatesse uskudesse kuuluvaid inimesi oleks rohkem ning see mängiks ka ühiskonna toimimises suuremat rolli. Immigratsioonipoliitika oleks tunduvalt avatum. Tänapäeva Eesti suhtutakse sellesse üprisgi rangelt. Riigis toimiks ametliku keelena suure tõenäosusega rohkem, kui 1 keel. Kuigi hetkel räägitakse Eestis väga palju ka vene keelt, üritatakse koolidest seda välja juurutada.Poliitiline maastik oleks kirjum ning mitmekülgsem.

3. Arutlege, kas Eestile sobiks paremini multikultuurne lähenemine (multikultuurse kodakondsuskontseptsioon – W- Kymlicka) või pigem uus-assimilatsiooniline lähenemine (multikultuursuse suhtes kriitiline lähenemine)? Põhjendage!Pigem multikultuurne lähenemine, kuna assimilatsiooniline eeldab, et immigrandid kohanevad kohaliku kultuuriga, kuid juba praeguses Eestis ei õpi mitte- Eestlased keelt ära olenemata kaua Eestis elanud. Kaasa aitab ka avalikus sfääri riigikeelsus ning erasfääri mitte sekkumine, mida praeguses Eestis väga raske kohandada poleks.

Faktiküsimused1. Suuta vahet teha konstruktivistlikel ja essentsialistlikel identieedikäsitlustel

konstruktivistlik käsitlus: sotsiaalselt konstrueeritud enesemääratlus, mida on võimalik muuta.essentsialistlik käsitlus: geneetiliselt päritud ning kaasasündinud enesemääratlus, mida pole võimalik muuta.

2. Mis on post-natsionaalne kodakondsus? Kodakondsus, mis ei seo sind kindla rahvuse ega riigiga. Riigi kodaniku ning mitte- kodaniku õigused ning vabadused ei erine oluliselt. Õigusi reguleerivad rahvusvahelised organisatsioonid, mitte riigid.

Loeng 11. Revolutsioonid ja režiimisiirdedRakendusülesanded 1. Arutlege, kas Laulev revolutsioon Eestis (1988 – 1991) oli pigem sotsiaalne revolutsioon (Skocpol’i teooriast lähtudes) või tegemist oli pelgalt poliitilise võimuvahetusega (riigipöördega)?Tegemist oli pigem sotsiaalse revolutsiooniga, kuna riigipööre on lihtsalt võimuvahetus ega too kaasa olulisi sotsiaalseid muutusi ning ei vaja masside osavõttu. Laulev revolutsioon tõi aga kaasa lisaks poliitilistele/riigistruktuuridele muutumisele ka ühiskonna ja klassistruktuuri muutumise. Eestis mindi üle kommunismilt demokraatiale ning edukaks said ettevõttlikud inimesed.

2. Kirjeldage siiret Eestis (1991 – 1999) lähtuvalt Offe postkommunistliku kolmiksiirde (triple transition) kontseptsioonist. Nimetage seejuures mõningaid võtmesündmusi, mis neid erinevaid siirde osiseid tähistasid. – Murrang (1-5 a., Eesti 1988-1991): demokraatia põhireeglid, sõnavabadus, majanduskriisi peatamine, hindade vabakslaskmine, partei monopoli lõpetamine igal pool ühiskonnas ja riigiaparaadis– Reformietapp (3-10 a., Eesti 1991-1994): põhiseadus, vabad valimised, sõltumatu KOV, panganduse loomine, keskmisteväiksemate riigiettevõtete erastamine, omandireform, äriseadused. Uue poliitilise ja majanduseliidi ilmumine– Stabiliseerumise etapp (3-15 a. Eesti 1994-1998): stabiilsed poliitilised parteid ja parteimaastiku väljakujunemine, suuremate riigiettevõtete erastamine. Hakkab välja kujunema uus poliitiline kultuur, ärikultuur ja administratiivkultuur.– Demokraatia ja ühiskonna konsolideerumine (Eesti alates 1999): valdkondlikud reformid, demokraatliku poliitilise kultuuri kinnistumine, jne

3. Arutlege, kuivõrd on Eesti konsolideerunud demokraatia ning vastab konsolideerunud demokraatia tunnustele? Eesti on konsolideerunud demokraatia, kuna enamus rahvas toetab demokraatiat. Inimesed ei soovi küll demokraatiat kukutada, kuid vahel tundub, et alati ei kehti riigis demokraatia. Alati ei järgita demokraatlike mängureegleid. Näiteks tuleb ette häälte ostmisi ja korruptsiooni. Demokraatia on konsolideerunud kui:– Ükski ühiskondlikult oluline jõud ei pane demokraatiatkahtluse alla ja ei soovi seda kukutada– Rahva enamus toetab demokraatiat (2/3 nõutud), mittedemokraatlikkealternatiive toetab väike vähemus (u. 15%)– Kõik poliitilise protsessi osapooled järgivadkonfliktisituatsioonis demokraatlikke mängureegleid

Faktiküsimused1. Sotsiaalse revolutsiooni mõiste ja selle kontseptsiooni autor.Kui lisaks poliitilistele/riigistruktuuridele muutubka ühiskond, ennekõike klassistruktuur. A - Skocpol.2. Mis on vahe transitsioonil (siire) ja transformatsioonil?Siire ehk transitsioon on teleoloogiline protsess, mis saab läbi. Transformatsioon on pidev protsess.-Transitsioon lõppes paljudes KIE riikides 2004, kui ühineti EL-i ja NATOga (demokraatia konsolideerunud, turumajandus toimis, rahvusriigid üles ehitatud).-Transformatsioon on demokraatlike väärtuste kinnistumine, institutsioonide paremini toimima panemine, ühiskonna/poliitika jätkuv euroopastumine jne.

3. Demokratiseerimise teooriatest – mis on struktuurse ja strateegilise lähenemise põhiidee ja nende lähenemiste põhierinevus?Struktuurse lähenemise põhiidee: Demokratiseerumine on seotud ühiskonna moderneriseerumisega ja sotsiaalsete ning majanduslike struktuuridega, mida toimijad ise mõjutada ei saa. Moderneriseerumine + kapitalistlik areng = demokratiseerimine.Strateegilise lähenemise põhiidee: Protsess oleneb eliitidest, eliidigruppide omavahelistest suhetest ning nende strateegilistest valikutest. Edu oleneb eliitide võimest teha õigeid valikuid ja läbi rääkida. Ükski demokratiseerumise protsess ei õnnestu, kui osa vana süsteemi eliidist ei tule.Põhierinevus: Strateegilises lähenemises on struktuursed taustategijad väheolulised, protsess oleneb eliidist. Struktuurses lähenemises ei saa toimijad ise demokratiseerumise kulgu mõjutada, vaid see toimub ise ühiskonna moderneriseerudes.

4. Kas postkommunistliku kolmiksiirde kolm etappi toimusid üheaegselt või üksteise järel?Kolmiksiirde kolm etappi toimusid üheaegselt.

Loeng 12 ja 13. Postmodernism ja globaliseerumineRakendusülesanded

1.Võrrelge omavahel postmodernistlikku ja modernistlikku nägemust ühiskonnast ning poliitikast ning arutlege, milline on neist valdav tänapäeva Eestis?Modernism Postmodernism

Universaalsed ideed Kontekstuaalsed ideed

Usk utoopiasse ja tõesse Skepsis ja täielik relativism

Ühtsuse väärtustamine Pluralismi väärtustamine

Ratsionaalsus Irratsionaalsus

Kord ja kindlus Kaootilisus ja ebakindlus

Selgepiirilisus Piiride hägustumine

Klassipoliitika Identiteedipoliitika

Rahvuse, klassi, jne. huvid Indiviidi huvid

Rahvusriigi-kesksus Globaalsus

Modernism - Ühesõnaga selge eesmärgiga liikumine! Postmodernismis saab identiteete muuta, need pole lõplikult paika pandud nagu modernismis. PM võimalus valida eri elustiile, pole ühte ja pealesurutut nagu modernismis. PM pole ühtset tõde, need on kontekstist ja ajast sõltuvad, samuti pole ühte reaalsust vaid mitu ja üks pole parem/halvem. PM on võimalus väärtusi kombineerida. Pole lõplikke õigeid väärtusi ja moraali, vaid kõik suhteline. Postmodernism - õigus olla erinev. Modernsus – ühetaolisus, puhtus, normaalsus ja kord kui kinnismõtted. Postmodernismis on tunnustus erilisusele olulisem, kui majandusküsimused.Modernistlik poliitika - ühtlustamine. PM. poliitika aktsepteerib erisust ja ei suru peale ühtseid väärtusi. Modernistlik poliitika on klassipõhine. PM.domineerib identiteedipoliitika– oma elustiilile ja erisusele tunnustuse taotlemine, selle pidev rõhutamine. PM poliitika toob esile need, kelle modernism maha surus (vähemused). Postmodernismis on makropoliitika (suured eesmärgid), asendunud mikropoliitikaga – elulised küsimused, identiteedid,elustiilid, erisus, pluralism.

Veel postmodernistlikust nägemusest poliitikas:Parteide asemel asuvad sotsiaalsed liikumised. Poliitikas domineerivad protestid, otsene mõjutamine. Suurte eesmärkide asemel kitsad üksikküsimused. Keskkond, sugu, seksuaalsus, rahvusküsimused

majandusküsimuste asemel põhilised poliitilises agendas.Poliitika muutub etteaimamatuks. Muutustega kohanemine/konfliktide lahendamine oluline poliitikutelePoliitika emotsionaalsem, konfliktsem ja irratsionaalsem. Inimesed seisavad oma õiguste eest ja nõuavad suuremat osalust. Osalusdemokraatia laieneb. Pm poliitika seega rõhub: erisusi, individuaalsust.

Kui rääkida tänasest Eestist, siis siin hakkab pigem kanda kinnitama, või juba isegi valitseb postmodernism, sest piirid on Schengeni tsoonis olemisest paljuski teiste EL riikide rahvastele avatud ning samuti võib väita, et Lõuna-Euroopa immigratsiooniprobleemide tõttu on see avatud ka teistele maailmajagudele. Samuti on Eesti identiteedi tähtsus langevas tendentsis, sest EL riikide ülene poliitika muudab järk-järgult liikmesriigi tähtsuse väiksemaks.

2. Mida tähendab “suurte narratiivide langus” (F. Lyotard) ja kas ning kuidas näeme seda tänases Eesti poliitikas ning ühiskonnas?

Suured narratiivid nagu kommunism, liberalism, heaoluriik, natsionalism, feminism jt püüavad defineerida tervet sotsiaalset reaalsust kuid nüüdseks on nad end ammendanud. Nende asemele on tulnud väikesed narratiivid ehk kitsamad ja kontekstuaalsed teooriad. Progressi ja lõplikute suurte eesmärkide asemele on tulnud pigem kitsad elulised eesmärgid ja üksikküsimused. Koos suurte narratiivide langusega on kadunud ka piir moraalse ja ebamoraalse vahel ning samuti kõrge ja madalama kunsti vahel (Shakespeare=Spice girls).

Eestis võime seda näha näiteks hiljutise rahva suurema osaluse tõttu poliitikas, kus on hakatud võitlema õiguste eest. Streikide ja meeleavalduste nõudmistele on teatud mõttes ka vastu tuldud ja see tähendab ka seda, et eesmärgid on koguaeg muutuvad, sest rahva tahe on viimaks hakanud välja tulema ning seetõttu pööravad ka poliitikud rohkem rõhku üksikküsimustele.

3. Kirjeldage, kuidas avaldub globaliseerumise mõju tänases Eestis ühes nimetatud valdkondadest: poliitika, majandus, kultuur ja ühiskond (vabalt valida üks kolmest).

Kultuurilist globaliseerumist, kui sellist, ei ole Eestis väga näha, seda vähemalt võrreldes Põhjamaade ning Lääne-Euroopaga. Samas võib tuua mingil määral kultuurilise globaliseerumise näiteks Eestis elavad venelased, sest tegemist ei ole põliselanikega, vaid siiski sisse rännanud asukatega, kelle kultuur mõjutab meid üsna palju - parimaks näiteks võib tuua ehk just mitte päris kultuuri, aga pigem just vene keele mõju, mida ka Eestlased laialdaselt oskavad (mis tähendab seda, et paljud siinsed venelased on sellega teatavas mugavustsoonis, ehk ei ole moraalselt kohustatud riigikeelt ära õppima) ning mis on sisse sööbinud osalt ka slängina eesti keelde. Samas ei ole Eesti kõige meelsam paik teistelt kontinentidelt sisse rändavatele inimestele - see tähendab ka seda, et globaliseerumise kultuurilise dimensiooni mõistes on Eesti ühiskond veel lapsekingades, sest välismaalasi, kes hallist massist erinevad, vaadatakse väga tihti ebatolerantse pilguga - mis tähendab ka seda, et uutel kultuuridel on siin raske levida.

4. Analüüsige globaliseerumise mõjusid Eestile lähtudes kahest koolkonnast: a) (positiivsed) globalistid;b) globaliseerumise skeptikud (skeptiline lähenemine).

Võrrelge kahe koolkonna vaateid Eesti juhtumile toetudes!

a) Globalistide arvates on Eesti globaliseerumine paratamatu - majandus integreerub globaalseks, Eesti tähtsus rahvusriigina väheneb, sest ollakse Euroopa Liidus, mis soosib ühendumist ning Eesti ühiskond muutub globaliseerumise suhtes järjest tolerantsemaks.b) Skeptikute arvates ei ole globalismi mõjud Eestile suured - pigem tehakse need hoopis retoorika

abil suureks. Tegelikkuses toimub siin pigem Euroopastumine, kus teistel kontinentidel pole Eestile mingit suuremat mõju. Seda näitab ka Euroopa Liidus olemine, sest EL'i liikmed on ja jäävad eranditult Euroopa riikideks. Samas ei tähenda EL'i liikmeks olemine Eesti, kui rahvusriigi hääbumist, vaid pigem muutub Eesti isegi ühtsemaks.Kahe koolkonna vahe on ilmselge - Esimene näeb globaliseerumist kui paratamatust ning teine seda ei tunnista. Samuti on ilmselge ebakõla ka Eesti kui rahvusriigi tuleviku suhtes. Samas on mõlemad koolkonnad nõus, et majandus muutub laialdaseks, sest ka skeptikud arvavad, et rikkamad piirkonnad teevad koostööd - ning seda võib nimetada globaalseks koostööks.

5. Arutlege kriitiliselt väite üle: “globaliseerumine nõrgendab rahvusriike ja tähistab nende lõppu”.

Faktiküsimused1. Kes on riskiühiskonna teooria autor ja mis on selle teooria võtmeidee.

Riskiühiskonna teooria autor oli Beck, kes arendas edasi „teise modernsuse“ mõistet. Selle põhiline idee oli riskide vältimine (nt. Keskonna reostumine, AIDS, terrorism, vaesus, tööpuudus jne.) mida me veel teha ei oska ning eksperdid ei oska riske defineerida. Riigi põhiline ülesanne siinkohal on luua teatud turvalisus riskide vastu.

2. Kes on võrgustikuühiskonna teooria autor ja mis on selle teooria võtmeidee. Võrgustikuühiskonna teooria autoriks oli Castells. Selle põhiline idee oli, et ühiskond koosneb eri võrgustikest, mis on paindlikud, tihti ebapüsivad ja toimuvad kokkulepitud protokolli alusel. (Nt. Majanduses – multinatsionaalsed ja võrgustikupõhised korporatsioonid; Ühiskonnas –Palju eri gruppe, ja sotsiaalseid liikumisi, kes moodustavad globaalseid võrgustikke; Poliitikas – lai võrgustik regioonidest, korporatsioonidest, rahvusvahelistest org-st, jne.)///Võrgustike baas on peamiselt informatsiooniline – info edastamine ja genereerimine on võrgustikuühiskonna põhialuseks. Võrgustikud ja vood ületavad rahvusriikide piire ja on globaalse ulatusega. Rahvusriikidel piiratud kontroll võrgustike ül. Muutunud on aja ja ruumi tähendus – ruum ja aeg ei piira enam inimtegevust, nagu varem. Võim avaldub võimekuses kontrollida ligipääsu võrgustikesse ja suunata võrgustike-siseseid vooge///

3. Kes on voolava modernsuse (liquid modernity) teooria autor ja mis on selle teooria võtmeidee. Voolava modernsuse teooria autoriks on Zygmunt Bauman. Selle teooria võtmeideeks on pidevad muutused ja ebakindlus: kindlate kogukondade kadumine, kindla identiteedi kadumine, tarbimiskesksus. Poliitikas muutuvad plaanid ja strateegiad mõttetuks, heaoluriik kaob ning poliitika ja võim on lahutatud.

4. Kas enamuste teoreetikute jaoks on globaliseerumine on protsess, mis algas 1970. aastatel või on maailma ajaloos ka varem olnud globaliseerumise viitavaid tendentse? Paljude teoreetikute meelest oli juba I MS eelne maailm majanduslikult ja sidemete poolest globaalsem. Olid eel-modernse globaliseerumise lained, mis küll mõjutasid suuresti vbaid eliite ning tavainimesteni ei jõudnud:- 5 saj. e.Kr. – 2 saj. p. Kr. peamiste maailmareligioonidelevik, üle-Euraasialised kaubandussidemed- 7-13 saj. islami-juhitud üleilmastumine – Kagu-Aasia ja Idaja Lääne-Aafrika lülitumine, India-ookeani-keskne kaubandussüsteem keskus Lähis-Idas,- 16. saj. maailma-avastused – globaalne haare, kapitalistliku maailma-süsteemi teke- La Belle Époque (1880-1914)– Euroopa-keskne ja juhitud imperiaalest ideoloogiast, migratsioon palju vabam ja ulatuslikum, Kapitalivood ja investeeringud, kus täna on tase madalam kui toona, Kaubandusvood intensiivsemad, Läbimurre komm. tehnoloogiates ja transpordis: telegraaf

5. Globaalse valitsetuse (global governance) kontseptsiooni põhisisu. Globaalse valitsuse põhisisu on viis, kuidas hallata erinevaid globaalseid ja piirideüleseid

probleeme/poliitikaid (majandus, IT, keskkond jne.) Sellel puudub üks autoriteet ning see haarab erinevaid toimijaid ning tasandeid:– Riikideülesed struktuurid (nt. ÜRO, IMF)– Makro-regionaalsed toimijad (nt. EL, ASEAN, jt)– Rahvusriikide trasand (nt. Eesti riik)– Rahvusvahelised valitsusvahelised toimijad (IGOs)– Kohaliku tasandi toimijad – regioonid, föderaalüksused, jne.– Mitte-valitsuste vahelised trans-natsionaalsed ehk hargmaised toimijad – globaalsed kodanikeühendused, liikumised, INGOs– Erasektori ja individ. toimijad - MNCs või eksperdidSellel puudub üks autoriteet ning keskus.

6. Globaalse demokraatia idee põhisisu. Demokraatia ei saa avalduda ainult rahvusriigi tasandil, vaid tihenenud sidemed ja piirideülesed probleemid nõuavad demokraatia mehhanismide süvendamist ka globaalsel tasandil. ///On välja pakutud erinevaid viise kuidas sede globaalselt süvendada ning samuti on sellel erinevaid vorme:Valitsustevaheline mudel– Rahvusriikide suveräänsus ja sõltumatus peamine alusväärtus– Põhitoimijad rahvusriigid, kodanikud osalevad rahvusriikide kaudu ja osaluskanaleid globaalsele tasandile neil pole.– Suuresti tänane globaal-demokraatia vorm (nt. ÜRO, IMF)Globaalsel valitsetusel põhinev mudel– Need, keda otsus puudutab, neil õigus osaleda ka glob. tasandil– Mitmetasandline toimijate võrgustik: rahvusriigid, transnatsionaalsed, regionaalsed, kohalikud toimijad, jne.– Võib haarata ka liikumisi, globaalset kodanikeühiskonda, jne.– Kriitika: ebaefektiivne, puudub koordineeritus ja selge keskusMaailmakogukonna mudel (global polity)– Kõigil planeedi elanikel õigus osaleda, isegi kui otsus neid ei puuduta. Rahvusriigi vahendav roll täiesti kadunud.– Maailmaparlament, mis otse valitud; maailmavalitsus, mis vastutab kodanike ees, maailmakonstitutsioon ja maailmakohus///