Külli Kori, Leo Siiman, Meelis BrikkerTartu Ülikool

2

Mida teada saame?

• Kordamine:– organismide energeetika– organismide areng– inimese regulatsioon

Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

3

Aine- ja energiavahetus

• Organismid saavad omastada valgusenergiat ja keemilist energiat.

• Autotroofid sünteesivad endale vajalikud orgaanilised ühendid anorgaanilistest ühenditest.

• Heterotroofid saavad vajaliku süsiniku ja energia toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.

Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

4

Rakuhingamine

• Glükolüüsil lõhutakse glükoos kaheks kolmesüsinikuliseks ühendiks.

• Tsitraaditsüklis lagundatakse kolmesüsinikulised ühendid CO2-ks.

• Hingamisahelas kasutatakse ära O2 ja energia salvestatakse ATP-sse.

Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

5

ATP roll

• ATP on universaalne bioloogilise energia kandja.• ATP lagunemisel katkeb side ühe fosfaatrühmaga.• ATP-d toodetakse mitokondri või kloroplasti

tülakoidi membraanis asuva valgu ATP süntaasi abil.

• ATP süntaasi paneb tööle H+ kontsentratsiooni erinevus kahel pool membraani.

Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

6

Anaeroobne glükolüüs

• Ilma hapnikuta saab toota vaid 2 ATP molekuli.• Tulemusena muudetakse püruvaat

etanooliks või piimhappeks. • Anaeroobsele glükolüüsile saavad üle minna

ka päristuumsed organismid, näiteks suure füüsilise koormuse korral.

• Anaeroobne glükolüüs ei ole sama, mis anaeroobne hingamine.

Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

7

Fotosüntees

• Fotosüntees on protsess, mille käigus CO2 muudetakse valgusenergiat kasutades orgaanilisteks ühenditeks.

• Fotosüntees toimub kloroplastis.• Valgus- ja pimedusstaadium

Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

8

Paljunemine• Mittesuguline paljunemine – uus isend on vanemaga

geneetiliselt identne (näiteks pooldumine, pungumine)

• Suguline paljunemine – kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend

Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

9

Rakkude jagunemine

• Mitoosi tulemuseks on kaks eellasrakuga identse geneetilise materjaliga tütarrakku.

• Meioosi tulemusena on geneetilise materjali hulk tütarrakkudes eellasrakuga võrreldes kaks korda väiksem.

• Rakutsükkel on raku eluring ühest jagunemisest teiseni.

Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

(ppronelubio, 2006)

(ppronelubio, 2006)

10

Rakutsükkel

Koostaja nimi

InterfaasTsütokinees

Telofaas

Anafaas

Metafaas

Profaas

11

Sugurakkude areng• Spermatogenees on mehe

sugurakkude areng.• Seemnetorukesed –> munandi-

manus (2–3 n) –> seemnejuha –> kusiti e suguti

• Ovogenees on naise sugurakkude areng.

• Munarakud valmivad mõlemas munasarjas vaheldumisi 28-päevaste tsüklitena.

Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

12

Viljastumine

• Sugulisel paljunemisel eristatakse kehasisest ja kehavälist viljastumist.

• Inimese viljastumine toimub munajuhas.

• Soo määrab munaraku viljastav seemnerakk.

Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

13

Rasestumise vältimine

• Hormonaalsed vahendid• Barjäärimeetod• Emakasisesed meetodid• SOS-pillid• Katkestatud suguühe• Füsioloogiline meetod

Image by Ceridwen

Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

14

Suguhaigused

• Nakkused, mis levivad peamiselt seksuaalvahekorra ajal

• Ennetamine: kondoomi kasutamine, seksuaalpartnerite vähesus, regulaarne tervisekontroll, mõnel juhul vaktsineerimine (papilloomiviirus, B-hepatiit) Original by Flegmus

Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

15

Sünnieelne areng• Raseduse kestuseks u 40 nädalat• Lõigustumine – eriline rakkude jagunemise viis• Blastotsüst – rakud paigutuvad ümber

põiekeseks• Gastrula – rakud jagunevad lootelehtedesse

Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

16

Sünnijärgne areng

• Noorjärk ehk juveniilne arengustaadium

• Suguküpsusjärk ehk generatiivne arengustaadium

• Raukusjärk ehk vananemisperiood

• Surm

Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

Original by Jonel Hanopol

17

Organismi regulatsioon

• Organism talitleb kui tervik.• Organismi talitlus vajab stabiilset

sisekeskkonda – homöostaasi.• Regulatsioon toimub närvisüsteemi ja

hormoonide abil.

Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

18

Närvisüsteem

KesknärvisüsteemPiirdenärvisüsteem

Sünaps

Närvirakk

Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

19

Refleksid

• Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele.• Tingimatud refleksid on tahtele allumatud ja

kaasasündinud.• Tingitud refleksid on kogemuste ja õppimise

varal kujunenud.• Refleksikaar on neuraalne teekond, mida mööda

kulgeb erutuslaine ja mis kontrollib refleksi toimimist.

Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

20

Kaitsemehhanismid

• Nahk ja limaskestad• Mittespetsiifiline

immuunvastus ehkkaasasündinud immuunsus

• Omandatud immuunsus

Antikeha

Antigeenid

Antigeeni sidumise koht

Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

Original by Fvasconcellos

21

Elundkondade koostöö

• Kõige olulisem on hoida veri stabiilsena.• Vajalik on stabiilne ainete kontsentratsioon,

pH ja temperatuur.• Homöostaasi tagavad neerud, kopsud, maks,

pankreas ja nahk.

Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

22

Energiavajadus

• Energiat kulub ainevahetuse põhikäibeks, kehaliseks aktiivsuseks ja seedimiseks.

• Energiat on vaja ka kehatemperatuuri hoidmiseks ehk termoregulatsiooniks.

• Kehamassiindeks (KMI) = kehakaal (kg) / pikkus (m) 2

• Normaalne KMI on 18,5-25.

Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

23

Kokkuvõte

• Inimese organism talitleb kui tervik.• Kõik inimeses toimuvad protsessid

on omavahel seotud.

Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker