Vabariiklik kõnevõistlus Kuldsuud Põltsamaal 2010 toimus 4. märtsil Põltsamaa Ühisgümnaasiumi aulas. Ühe-teistkümnenda võistluse pat-rooniks on Riigikogu esimees Ene Ergma, kes julgustas noori arukaid mõtteid selge sõnaga väljendama ja oli rõõmsalt ülla-tunud esinejate mõtteerksuse ja esinemisjulguse üle.

Osalejaid oli sel aastal l7. Esindatud olid M. Härma

Gümnaasium, Varstu Keskkool, Saaremaa Ühisgümnaasium, Mart Reiniku Gümnaasium, Kuressaare Gümnaasium, Saa-remaa Ühisgümnaasium, Jõgeva Gümnaasium, Viljandi Maagüm-naasium, Pärnu Koidula Güm-naasium, Türi Gümnaasium

Põltsamaa Ühisgümnaasiu-mi esindasid Annett Kreitsman ja Ragne Kivimets.

II vooru lubati edasi 6 esine-jat, kes pidasid lühikõne teemal „Miks”.

Kuldsuu 2011 on Mihkel Lember Saaremaa Ühisgüm-naasium

II koht Ragne Kivimets Põltsamaa Ühisgümnaasium

III koht Kaur Saarepuu Miina Härma Gümnaasium

Kõnelejaid hindas žürii koosseisus Härmo Saarm, ava-liku esinemise koolitaja, Too-mas Lõhmuste Raadioteatrist, Riina Koolmeister Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosa-konnast, Kuldsuu 2010 II koht

Jane Saluorg, suure staažiga kõnevõistlustest ja –laagrist osa-võtnu Pamela Maria Eesmaa, ajakirja TervisPlus toimetaja.

Pärast võistlust alustas tööd X kõnelaager, kus osales 95 noort vabariigi erinevatest koolidest. Koolitajateks on sel aastal Eesti Muusika- ja Teatri-akadeemia lavakunstikateedri III kursuse tudengid Priit Pius, Märt Pius, Liis Lass, Maiken Schmidt, Kaspar Velberg, Priit Strandberg.

Õhtul võõrustas laagrilisi Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 12.c klassi õpilaste korraldatud Pannkoogikohvik Eve Oro juhendamisel. Õhtu lõpetati lõ-busas tantsuhoos koos pärimus-muusika ansambliga VEM.

Laupäeval jätkus laager. Tegeldi hääle- ja kehakooliga, mängiti etüüde.

Laager lõppes ühisesinemis-te ja tunnistuste jagamisega.

Kuldsuude võistlust ja laag-rit rahastas Haridus- ja Tea-

dusministeerium ning toetasid Põltsamaa Ühisgümnaasium, AS Felix, OÜ Vali Press, E-Piim, Paju Poed OÜ, Kaavere Liha-karn, Romec Metall, Lemmik Lilleäri, Põltsamaa Uus Apteek

Aitäh kõigile osalejatele ning abilistele!

Marika Nugis ja Sirje Ääremaa, korraldajad

Fotod Helve Tamm

17. märts 2011NR. 36

TÄNA LEHES:• Lastevanemate kool• Naistepäev• Muusikanädal • Lauluvõistlus 2011• Mis koolis toimus?• Omalooming

Tervitus toimetajaltTalv on olnud külm ja lumerohke. Hanged ei sula vist enne

juunikuud. Kuid siiski on hommikuti juba kevade lõhna tunda ning linnudki on oma häälepaelad valla päästnud. Viimastel päevadel on ka lumi natuke sulama hakanud. Suuremad teed on jääst vabad ning päike soojendab iga päevaga aina rohkem ja rohkem.

Selleks, et külmal talvel meel rõõmus püsiks, oli toime-tamisi omajagu. Jaanuarikuus helises kool muusikast, sest toimusid kaks tähtsat traditsioonilist üritust: Muusikanädal ja lauluvõistlus 2011. Muusikanädalal külastasid meid mitmed muusikud, kuid üheks tuntumaks ja säravamaks oli kindlasti superstaar Ott Lepland. Tema kontserdil oli tunda, kui süda-mega ta asja võtab, ning need, kes kontserdile tulles veel tema fännid ei olnud, olid seda kontserdi lõppedes.

Tublid emakeeleõpetajad viisid läbi vabariikliku kõnelaag-ri ja kõnevõistluse Kuldsuud 2011, mis oli sellel aastal veel populaarsem, kui eelmisel. Sõbrapäeval meisterdasime sõbra-päevakaarte ning tegime sõbranurgas sõbrapilte. Naistepäeva tähistasime aga meditsiiniteemalise õhtuga, kus lapsevanemad pidid meelde tuletama esmaabiandmist, võistlema süstalde täitmises ja viktoriinis ning osalema mitmes huvitavas töötoas. Tegemisi oli sellel veerandil nii palju, et need võtsid enda alla lausa kolm lehekülge.

Et kevadel oleks julgem tulla, kirjutasid lapsed kevadele luuletusi. Kevad on peagi käes ning küll need lumehunnikudki alla annavad.

Kevadet südamesse!

Kertu Liebert, projektijuht

Vabariiklik kõnevõistlus ja laager Kuldsuud Põltsamaal 2011

Osalejate arvamused

KerttuMina osalesin kõnelaagris

esimest korda. Alguses olin pisut närvis nagu esimeste kor-dadega ikka, ei teadnud mida oodata. Uurisin sõbrannadelt, mis mind ees võib oodata. Kõige rohkem kartsin seda, et mind palutakse üksinda esine-ma. Kuid lõpuks võtsin ikka julguse kokku ja hüppasin enda jaoks väga tundmatusse vette.

Kui laagripäev kätte jõudis olin veel rohkem ärevil. Meid jaotati töötubadesse. Meie töötuba juhtis Märt Pius. Ta tegi meiega huvitavaid ja aren-davaid harjutusi ning mänge. Nende seas hääleharjutusi ja arendavaid näitlemisimpro-visatsioone. Ma ületasin end pidavalt ning üllatasin end sellega. Seltskond oli väga tore ja me klappisime hästi. Nalja ja naeru oli palju, kuid see käis tugevalt käest kinni tööga ja enda arendamisega.

Kokkuvõtteks olin laag-riga ja iseendaga igati rahul. Poolda seda, et järgmine aasta laager kindlasti toimuks. Mina

oleksin vastuvaidlemata kohal ja võtaksin sõpru ka kaasa. Enda arendamine ja hirmude ületamine on läbi selle laagri võimalik ja minuga see ka juhtus. Soovitan soojalt!

KarmenKa mina osalesin kõnelaag-

ris esimest korda ning nüüdseks olen ma sellest vaimustuses. Kuigi ma veidi pelgasin sinna minna, siis nüüd ootan ma juba järgmist laagrit. Meid jagati rühmadesse ning iga grupp sai endale koolitaja, kelleks minul

oli Priit Pius. Ta viis meiega läbi erinevaid mänge ning ko-guni hüpnotiseeris meid, nii et osad jäid ka magama. See on lausa uskumatu, kuidas nii lü-hikese ajaga võib rühm ühtseks ja omaks muutuda. Südamest ja kilgates naernud nagu seal laagris, pole ma juba päris päris kaua. Laager andis juurde väga palju enesekindlust, vähendas lavanärvi ning õpetas meid paremini inimesi mõistma. Soovitan seda kõigile, sest see on midagi, mis paneb sind hästi tundma, naeratama ja elu

nautima. Tänan õpetajaid, kes selle laagri meie kõigi jaoks võimalikuks tegid. Aitäh!

KristiEsimese päeva õhtul toit-

lustas meid 12.c klass, nimelt korraldasid nad pannkoogikoh-viku, mis ühtlasi oli ka üks osa kultuuri eksamist. Lauad olid kaetud aatriumi. Kõik oli kor-rektselt nagu õiges kohvikus olema peab. Teenindus oli väga hea. Teenindajad olid väga sõbralikud ning toit jõudis üsna kiirelt lauda. Menüüs pakuti meile joogiks mahla, teed või kohvi. Eelroaks pakuti meile salatit ning sellele järgnesid pannkoogid – soolased, ma-gusad. Kõik oli väga maitsev. Pannkoogi kohvik oli üks tore asi!

KerstiMulle meeldisid igasugu-

sed hingamise- ja väljaelami-se (loe: karjumise) mängud/ harjutused. Liis oli väga lahe ja vaba olekuga, mis aitas ka meil vabalt võtta.

Lihtsalt võrratult hea oli PANNKOOGIKOHVIK!

Kooliga tutvumise päevad koolieelikuteleSelleks, et koolitee algaks turvalisemalt ja sujuvamalt, kut-

sume kõiki sügisel kooliteed alustavaid lapsi ja nende vanemaid Põltsamaa Ühisgümnaasiumiga tutvuma.

Esimene kohtumine toimus 9. märtsil kell 17.00 Lille t koo-limajas.

Lastega kohtusid direktor Aimar Arula ja tulevased klassi-juhatajad Heli Lehiste ja Pille Martsik. Muusikalise tervituse andsid 4.b ja 6.c klassi õpilased, kes olid selgeks õppinud väikesed näidendid ja laulud. Kui koolieelikud tegelesid koos oma tulevaste õpetajatega, siis PÜG logopeed Sirje Strandberg andis lastevanematele soovitusi mänguliste võtete kasutamiseks lugemisoskuse arendamisel. Tutvuti koolimajaga.

Järgmine kohtumine toimub 13. aprillil kell 17.00.Selleks ajaks on kooli astumise taotluste põhjal moodustatud

uued esimesed klassid. Toimuvad koolieelikute tegevused koos oma tulevaste õpetajatega. Lastevanematega vestleb PÜG-i psühholoog Anu Pajo teemal „Andekas laps”.

Ootame teid!

Toredat ja põnevat kooliaega soovides Riina Valdmets, 1.-6.klassi õppealajuhataja

Kuldsuu 2011 on Mihkel Lember Saaremaa Ühisgümnaasium /keskel), II koht Ragne Kivimets Põlt-samaa Ühisgümnaasium (paremal), III koht Kaur Saarepuu Miina Härma Gümnaasium (vasakul).

Vabariiklikul kõnevõistlusel Kuldsuud 2011 osalejad.

Kooliga tutvusid nii lapsed kui lapsevanemad.

KOOL JA KODU2

Lastevanemate Kool

Välismaale tööle läinud unustavad oma lapsedVanemate välismaale tööle

minek paneb oma pitseri ka koju jäänud lastele, kes jäävad oma muredega täiesti üksi.

„Üha rohkem ja rohkem tuleb meil ette olukordi, et püüame õpilaste vanemaid üles otsida, aga ei leiagi kedagi, sest kodus ei elagi peale laste enam ühtegi täiskasvanut,” kirjeldas Põltsamaa ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Tiia Mikson. „Leiame siis heal juhul ainult mõne kaugema sugulase või tu-leb kooli õpetajaga kohtumisele vanaema või vanaisa.”

„Lapsed on lihtsalt üksi jäetud. Tihti näiteks 14–15-aastased vanemad õed-vennad hoolitsevad väiksemate laste eest. Kogu pere eest hoolitse-mine on seega pandud nende õlgadele,” nentis Mikson, kelle sõnul kohtab sellist elukorral-dust üha enam.

Asjad on arenenud mõnel pool Eestimaal niikaugele, et sellistel puhkudel on pidanud sekkuma ka lastekaitsetöötajad ning laste heaolu ja arengu kaitsmiseks on lapsed paigu-

tatud kas asenduskodusse või leitud mõni ajutisem lahendus, näiteks on lapsed läinud õpi-laskodusse. Asjad Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpilastega õppealajuhataja sõnul nii kau-gele arenenud siiski veel ei ole. „See kõik puudutab lapsi ikkagi väga. Kui meie inimesed on saanud nendega rahulikult ja ausalt rääkida, siis on ette tul-nud ka, et nukker laps on nutma hakanud ja küsinud: miks nad mind Soome kaasa ei võtnud? Tegelikult nad on tundnud end hüljatuna.”

„Ja ega ei minda ju ainult välismaale tööle. Paljud vane-mad käivad ju ka näiteks Tal-linnas tööl. Laste jaoks võib see ikkagi tähendada seda, et vanem ei ole kodus,” lisas psühholoog Anu Pajo. „Isegi kui vanem tuleb õhtul hilja koju, kui lapsed juba magavad, siis ongi nii, et laps tegelikult ei näegi oma vanemat.” Pajo sõnul oleneb see jällegi pere rahakotist, kas vane-matel on võimalik iga päev koju sõita või elatakse rahapuudusel ikkagi eraldi linnades. Näiteks

tuleb ette olukordi, kus vanem või vanemad elavad pealinnas, kus on tööd, ja lapsed Kesk-Eestis.

„Mõned lapsed on muidugi väga tublid ja kohusetundlikud ja saavad hakkama. Aga jutu sees lastega on küll välja tulnud, et nad tahaksid, et keegi täis-kasvanu oleks ikkagi olemas. Just näiteks on paljud vanemad õpilased tulnud sellise sooviga, et nad tahavad lihtsalt täiskasva-nud inimesega rääkida. Mingit muret neil ei olegi, aga tahavad lihtsalt maailma asju arutada,” kirjeldas psühholoog. „Tegeli-kult on tulnud välja, et neil ei olegi mitte kellegagi rääkida.”

Kannatab õppimine

Väiksematel lastel väljen-duvad nende mured nende käitumises koolis – kus nad veedavad ikkagi suurema osa oma ajast. Kui tekib raskusi keskendumises ja suhtlemises, saab mõjutatud loomulikult ka õppeedukus. „Lapsed muutuvad siis enamasti kas eriti agressiiv-

seks või vastupidi, tõmbuvad hästi endasse,” ütles Pajo.

„Lapsed mõistavad tegeli-kult oma vanemaid,” rääkis ta ja lisas, et ka tema arvates ei ole õige süüdistada vanemaid, kes püüavad lihtsalt rasketes majan-dusoludes ots otsaga kokku tulla ja perele leiba lauale hankida.

Miks riik lahendust ei otsi?

•• Põltsamaa ühisgümnaa-siumi õpetajate sõnul saavad paljud välismaal tööl käivad vanemad ja nende lapsed siiski ka hästi hakkama ehk sellised arengud ei pruugi olla kaugelt-ki mitte kõigis neis peredes. Kuid see on üldisem tendents, mida on viimasel ajal lihtsalt rohkem märgata. Enamasti juhtub nii peredes, kus vanemad ikkagi täiesti unustavad oma vanemlikud kohustused ja üks olulisemaid asju selle juures on lapse jaoks kohalolek ja lapse eest hoolitsemine. Näiteks raha koju saatmisest üksi ei piisa, märgivad spetsialistid.

•• „Õppeedukusele paneb kodune olukord loomulikult oma pitseri,” märkis õppealaju-hataja Tiia Mikson.

•• Suur on risk, eriti just teis-melise eas, et lapsel läheb koolis käimine väga keeruliseks – ja kui ta oma probleeme kellegagi arutada ka ei saa, siis ta kukubki koolist välja.

•• „Riik peaks ikkagi uuri-ma neid põhjusi ja lahendusi otsima,” leidis Mikson, kel-le hinnangul võiks alustada näiteks uurimistööga sellel teemal. „Meie näeme siin ju ainult tagajärgi laste õppetöös,” tähendas ta.

Välismaale kippujate hulk suureneb

•• Eelmise aasta lõpus tut-vustati sotsiaalministeeriumis uut uuringut, mis tõi esile, et viimasel ajal on hüppeliselt suurenenud nende inimeste arv, kelle vaim on välismaale tööle minemiseks valmis.

•• Euroopa Sotsiaalfondi ra-hastatud uuringust selgus, et kui 2006. aastal oli Eesti tööealiste väljarändepotentsiaal hinnangu-liselt 3,9 protsenti rahvastikust (umbes 36 000 inimest), siis 2010. aastal ulatus see näitaja 8,5 protsendini (ligi 77 000 inimeseni). See on inimeste arv,

kes võimaluse tulles hakkaksid kohvreid pakkima.

•• Küsitlustöö tegi mullu ke-vadel OÜ Eesti Uuringukeskus koos AS-iga Norstat Eesti 1511 inimese seas, kes olid 15–64 aasta vanused.

•• Kõige olulisema takis-tusena nimetavad välismaale minemise mõtte mõlgutajad just nimelt peret ja sõpru, nii väitis uuringus 59 protsenti vastanu-test. 43 protsenti vastas, et perel ja lähedastel on raske välismaal uut elu alustada ja see võiks olla põhjuseks, miks nad ikkagi välismaale ei läheks. Naised ütlesid rohkem kui mehed, et nad ei läheks ilma pereta. 44 protsenti naisi leiab, et juhul kui nad peaksid välismaale minema, siis koos abikaasa ja/või lastega, sama arvab poole vähem mehi ehk 22 protsenti. Üldse soovib välismaale minna rohkem mehi kui naisi.

•• Seda statistikat, kui palju eestlasi praegu täpselt ja reaal-selt välismaal töötab, riigil ei olegi, sest kellelgi ei ole mingit kohustust oma minemistest ja tulemistest aru anda, selgitati sotsiaalministeeriumi pressi-osakonnast.

Artikkel ilmus Eesti Päevalehes ning

loo autor on Kadri Ibrus

8.märtsil olid Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste emad oodatud meditsiiniteemalisele stiilipeole. Sain minagi kutse, kohe kaks tükki. Andsin nõus-oleku osaleda, mis tähendas, et tuli hakata teemaõhtuks va-rustust otsima. Selge oli see, et tuleb end tohtriks või medõeks maskeerida ja patsient kaasa võtta.

Naistepäeva õhtul oli kooli-maja kui omapärane haigla, kus arste ja meditsiinitöötajaid oli tunduvalt rohkem kui patsiente. „Tere doktor!“, „Tere! Meeldiv tutvuda“, „Oi, tere, tere. Teie ka siin..“ kõlasid ametlikud tervitussõnad. Oli näha, et kõik tundsid end kuidagi tähtsalt, mitte ainult seepärast, et oli naistepäev, vaid ka seetõttu, et sai olla arst või medõde. Ikkagi tähtis ja vastutusrikas amet!

Saal kihas punase ristiga riietuses naistest ja lastest, sekka ka rohelises kuues kirurge ja haavatud patsiente. Valgete kit-lite juurde kuulusid ka kohustus-likud aksessuaarid – arstiriistade kott või kohver, kuuldetorud kaelas, punase ristiga peakat-ted, kummikindad, süstlad jm. Oli näha, et emad oldi tõsiselt vaeva näinud ja kostüümide valmistamisel oma nobedaid näppe kasutanud.

Eeskava kätkes nostalgiat, südamlikkust ja särtsu . Klipid tuntud filmist „Mehed ei nuta!vaheldusid õpilaste etteastetega - noormehed esitasid luuletusi, tütarlapsed laulsid, noored ki-tarrimängijad panid rütmi saalis liikuma ja rahva kaasa elama.

Kohalolijad olid juba al-guses registreeritud temaati-listesse töötubadesse ja pärast eeskava läks mass liikvele.

Naistepäeva õhtul oli kool libameditsiinitöötajate päraltNaistepäeva stiilipeo head abilised:

Kontserdi esinemisnumbrid - õpetajad Meeli Nõmme, Taimi Geraštšenko, Eino Georg, Reigo Tõnisson, Marika Nugis ja õpi-lased Jaanis Kill, Meelis Paal, Sander Kadastik, Kertu Rummel, Anete Saar, Miikael Haamer, Erki Raimets, Tanel Rungi, Ats Remmelg, Andres Kokk, Kristjan Kipper, Jüri Pukman, Mattias Haamer, Miikael Haamer, Samuel Põldaru, Rando Oja

Töötubade läbiviijad - Ivo Targama, Katrin Valejeva, Aimi Anniste, Ülle Tamson, Tiia Jürisoo, Erika Sari, Pille Martsik, Kadi-Ly Jaansalu, Kertu Liebert, Sirje Suvi, Lilio Võsu, Eva-Brit Bergman, Anne Paršin, Külli Solvak, Janel Palm, Aleksandr Kirpu, Kaja Linde, Tarvo Talvistu ja õpilased Andra Sõmera, Pilleriin Kalmus, Keit Kill, Kertu Ütt, Grete Mai Rohtmets, Jaanika Jõesuu, Kersti Aun, Annika Kalmus, Kersti Allik, Holger Upsar, Maarja Mölder, Mait Piir

Üllatusesinejad - Anti Orav, Markus Orav, Andrus Saar, Filip-Sander ja Siim Hendrik Saar, Rein Visk, Lembit Paal, Markus Haamer, Heldur Otsus, Ants Oja, Ilmar Keis

Fotograafid, filmi- ja arvutispetsialistid - Riina Valdmets, Anneli Trummar, Janel Palm, Mart Tragon

Pidupäeva tervitus naisperele - direktor Aimar ArulaTänan teid kõiki nähtud vaeva ja meeldiva koostöö eest!

Tänu teile kujunes õhtu kõigile osalistele meeldejäävaks.Eriline tänu emadele, isadele ja vanavanematele, kes koos

oma lastega võtsid üritusest aktiivselt ja rõõmuga osa.

Huvijuht Sirje Ange

Kätt sai proovida põrutatud käe sidumisel, arvuti taga mõistust teritada, teadmisi proovile panna viktoriinis, taiplikkust näidata väikeste süstaldega mõõteklaasi täites. Lisaks olid füüsikaõpetaja ja keemiaõpetajad valmistanud ette toredaid tegevusi. Füüsika-klassis sai mõõta kopsumahtu ja keemialaboris tunda ära eri-nevaid lõhnu. 10.a klassi neiud valmistanud ette reklaamitoa, kus nad esitlesid endi poolt väl-jamõeldud reklaame ja õpetasid ka emasid reklaame tegema. Lisaks nendele töötubadele lisas veel värvi ka Ivo Targama poolt juhitud tantsude töötuba, kus emad said improvisatsioo-nipõhiselt liikuda, arendada rütmitunnetust koos kehalise liikumisega.

Pärast töötubades osalemist oli aega „kolleegidega“ vestelda ning kostüümidetailidele silm peale visata. Õhtu polnud veel kaugeltki läbi, oodata oli ülla-tusesinejaid. Huvijuht kutsus sisse esimese üllatusesineja ja publik aplodeeris kutsuvalt. Lavale astusid kolm isa lastega, kes esitasid J.Tätte laulu „Pikk ja sirge“. Laulumeesteks olid Rein Visk, Andrus Saar koos poegade Filip Sanderi ja Siim Hendrikuga ning Anti Orav (kitarril) koos poja Markusega. Teisena astus üles Lembit Paal, kes esitas kolm meeleolukat lugu lõõtsaga, kolmas üllatus oli grupp isasid (Ants Oja, Rein Visk, Markus Haamer, Heldur Otsus, Ilmar Keis), kes esitasid kitarrihelide saatel kaks lugu, üks neist oli popurrii tuntud lauludest.

Hetkega kanti saali ette laud täis maiustusi ja muud kraami. Tublimaid, kiiremaid ja osava-maid töötubades osalejaid pärjati

auhindadega, ka huvitavamad kostüümikandjad said laualt meelepärast valida. Lisaks jagati loteriiauhindasid. Lõpuks võttis sõna kooli direktor, kes tänas tublisid emasid kaasalöömast ja andis mõista, et emad on ka päriselt nagu arstid. Kui vaja, siis nad ravivad terveks muhud ja haavad ja istuvad öösiti üle-val, puhuvad valu minema ja paitavad haiguse ära. Lõpuks läks ikka silm ka märjaks, sest laste ütlused on nii vaimukad: emade puhul on väga tüüpiline, et nad abielluvad isadega; abielu ja vabaabielu on peaaegu üks ja seesama, välja arvatud see, et ühte sa pead ja teine on vabataht-

lik.; issid tulevad tihti töölt koju ja hakkavad perest hoolima.

Kool ei ole pelgalt õpikute järgi õppimise koht. Väga olu-line on õpilastele pakkuda tege-vust ka väljaspool õppetunde ja luua võimalusi koos vanematega midagi huvitavat koos teha. Vaa-tamata ümberringi valitsevale nurinale on kooli töötajad teinud tublit tööd, et see nii oleks. Aitäh huvijuht Sirje Angele, kes on leidnud huvitavaid lahendusi tähtpäevade tähistamiseks ja pakkunud mõnusaid koosolemi-se hetki lastele ja nende vanema-tele. Tore õhtu oli. Igatahes!

Annika Kallasmaa

Üllatuse emadele esitasid lapsed ja isad koos.

Nii lapsed kui emad olid end temaatilistelt riietanud.

KOOL JA KODU 3

ÕuehoiukoguProjekt „Praktilised

õppepäevad Põltsamaa ÜG-s“

Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetuse saanud projekt algab jaanuaris ja lõpeb mais 2011. aastal. Selle ajal jooksul pakume õpilastele uusi teema-kohaseid praktilisi teadmisi, oskusi ja tegevusi. Selleks, et panna õpilasi arvestama kesk-konnaga ning mõtlema kui-das nende käitumine mõjutab keskkonda, toimub veebruaris esseekonkurss “Kuidas mina mõjutan keskkonda”. Märtsis keskendutakse looduse ilu märkamisele ja jäädvustami-sele loodusfotode võistluse ehk fotojahi läbi. Aprillis ja mais viiakse läbi kaks praktilist õp-pepäeva, üks 1.-6. klassidele, teine 7.-12. klassidele. Prak-tiliste õppepäevade raames käiakse erinevatel looduseks-kursioonidel, õpitakse liiku-mist ja kompassi kasutamist looduses, meisterdatakse taas-kasutatavatest materjalidest ning võisteldakse loodustee-malises kuldvillakus. Projekti raames õpitu võetakse kokku keskkonna ehk säästuõhtul. Korraldatakse kaks säästuõhtut (1. - 6. klassidele ja 7. - 12. klassidele), mis viiakse läbi küünlavalgel ja võimalikelt väheste vahenditega. Tehakse erinevaid töötube taaskasutuse, jäätmemajanduse jne teema-

del. Võisteldakse keskkonna-alastes teadmistes ja oskustes. õpitakse säästmisnippe, prügi sorteerimist, komposteerimist jne. Samuti peavad kõik klas-sid välja mõtlema ja esitama teemakohase lühietenduse.

Kõigi antud projekti tege-vuste eesmärk on tõsta õpilaste teadmisi ning huvi looduse, looduses viibimise, taaskasu-tamise ja säästmise vastu läbi praktiliste tegevuste. ühtlasi kujundada keskkonnaga arves-tavad ning säästlikuma mõtte-viisiga õpilasi. Projekt toimub Õuehoiukogu ja loodusainete-sektsiooni koostöös.

Praeguseks on lõppenud esseede konkurss, kuhu laekus 17 tööd. Hetkel on projekti raa-mes käimas fotokonkurss Ke-vadekuulutajad. Fotokonkursil osalemiseks saatke oma pildid aadressile veeb@poltsamaa.edu.ee hiljemalt 31. märtsiks 2011. Lisainfot konkursi koha saab kooli kodulehelt www.poltsamaa.edu.ee.

Kertu Liebert, projektijuht

HuvitavatMitmetel kaasajal hästi tuntud ainetel olid ammustel aega-

del omapärased nimetused: kivilina, jootmise sool, kallis tuhk, söötvaater, lendva libe ja heitumise sool. Loe ja saa teada, miks neil on olnud sellised nimetused.

Nimetused antud ainetele andsid ammustel aegadel al-keemikud, kes tegelesid ainete avastamise, ainete kirjeldamise, lihtainete omaduste uurimise ja ainetevaheliste reaktsioonide läbiviimisega. Erinevate lihtai-nete omavahelisel reageerimisel saadi liitained, mille omadused andsid võimaluse kasutada erinevaid aineid igapäevaelus. Nimetus anti ainele selle järgi, milleks sai konkreetset ainet kasutada või leiti sarnasusi tun-tud igapäevaelus kasutatavatest vahenditest.

Näit.* kivilina – mittepõlev ja vees

mittelahustuv materjal, kait-ses tule eest, andis kiude sarnaselt põllul kasvavale linale

Aine nimetus ammustel aegadel Aine valem Aine nimetus kaasajalKivilina Mg6[Si4O11][OH]6

· H2OAsbest

Jootmise sool NH4Cl Salmiaak, ammooniumkloriid

Kallis tuhk K2CO3 Kaaliumkarbonaat, potas

Söötvaater HNO3 LämmastikhapeLendva libe NH4OH Ammoniaagi vesilahus,

nuuskpiiritusHeitumise sool KBr Kaaliumbromiid

Jaanuarikuu viimasel nä-dalal oli Põltsamaa Ühisgüm-naasiumis tavapärasest rohkem siginat- saginat, sest koolis toimus 24.-28. jaanuaril taas muusikanädal. Tore on tõdeda, et muusikanädala traditsioon Põltsamaa Ühisgümnaasiumis jätkub. Jätkuvalt selles suunas, et pakkuda vaheldust igapäe-vasele koolielule ning anda võimalus õppida midagi uut ja huvitavat väljaspool koolitundi. Nädala jooksul said õpilased kogeda isetegemisrõõmu, osa-leda erinevatel kontsertidel ja kohtuda tuntud muusikutega.

Esmaspäevase avakontser-dil olid esinejateks puhkpilli-ansambel „Eesti Brass“, mille koosseisus mängis ka kooli vilistlane Argo Vals ja Heili Rosin, kes hiljuti võitis Eesti noorte interpreetide konkursi Con Brio peaauhinna. Loeng-kontserdi käigus sai publik nautida tõeliselt meisterlikku mängu.

Teisipäeva õhtul oli kõigil võimalus vaadata filmi tun-tud muusiku Ray Charles`i elust. Kuigi tegemist oli väga ilusa ja õpetliku filmiga, jäidpubliku read õhtusel kellaajal hõredaks.

Kolmapäeval oli koolima-ja täis saginat ja poiste laulu - nimelt viidi läbi koolinoorte

laulupeo eelset poistekooride ülevaatust. Kohal olid maakon-na poistekoorid ning dirigent Lydia Rahula juhatusel võeti läbi eelseisva laulupeo reper-tuaar. Dirigent jäi kuuldu ja nähtuga rahule ning Põltsamaa poisid said kiita!

Neljapäeval oli koolipere ees kõigile tuntud Eesti super-staar Ott Lepland, keda saatis noor andekas kitarrist Laur Joa-mets. Muusikud panid kohe esi-mestest nootidest publiku kaasa elama ning säravatest silmadest võis aimata, et nende fänn-klubi sai oma ridadesse kõvasti täien-dust! Üllatuseks teadsid paljud lapsed kõiki lugusid ja laulsid refrääniosa kõva häälega kaasa. Ott Leplandi kõlav hääl tuli eriti hästi esile meloodiliste ja rahulike laulude ajal. Publik kuulas mõnuga, refräänide ajal lauldi kaasa, sest kes ei tahaks superstaariga koos laulda! Sil-ma hakkas üks grupp poisse, kes mõnuga kaasa lõõritasid. Üks poiss nende seast sättis endale isegi superstaar Oti moodi soengu pähe. Kõigepealt lasi sõrmedega läbi tuka, nii et juuksed püsti jäid, seejärel tegi pearaputuse ette ja soeng oligi valmis. Tõeline fänn!

Kuulsatele hittide esitamise vahele said lapsed küsida kü-simusi, millele Ott põhjalikult

vastas. Selgus, et Oti päris esimene plaat (kassett) lindis-tati siis kui ta oli 8-aastane (Oti laulud) ja laulma hakkas ta juba päris pisikese poisina. Viimasel kontserdil kutsus laulja endale publiku hulgast kaasesinejaid ning Anete Saarel ja Elina Hokkanenil oli tore võimalus Ott Leplandiga koos esineda. Mõlemad tüdrukud tõestasid, et ka Põltsamaal on häid lauljaid ja mine tea, ehk on tulevane superstaar just meie kodulinnast!

Kui aeg poleks otsa saanud, oleks juttu ja laulu jätkunud kauemaks. Lõpetuseks kõlas superstaar Oti esituses laul „Üheskoos on olla hea“. Saalist kõlas kajana: üheskoos on olla ikka, üheskoos on olla ikka, üheskoos on olla ikka hea! Pärast kontserti kasutati agaralt võimalust saada superstaarilt autogrammi ning temaga koos pilti teha.

Muusikanädala viimasel päeval oli Põltsamaa Ühisgüm-naasiumisse tulnud Viljandi Kultuuriakadeemia muusi-kamaja näppepillide kvartett, rahvakeeli pärimusmuusika-ansambel Gjangsta. Esinejad tutvustasid ka oma pille ja nii said kohaletulnud teada, mis pillid on mandoliin (sõrmitseja Villu), oktavmandoliin (sõrmit-

seja Jalmar), kitarr (sõrmitseja Jaan) ja kontrabass (sõrmitseja Tanel). Vahepalana kõlas pil-lide erinevuse väljatoomiseks kitarril sääsepüüdmise lugu ja kontrabassil porikärbse lugu. Lustakad noormehed tegid proovi, kuidas oleks kontra-bassi mängida nii nagu viiulit – hoida seda lõua all ja poog-naga tõmmata. Selleks pidid kontrabassi mängijale teised mehed appi tulema. See oli naerulaginat väär! Kolme mehe viiul see kontrabass! Peamiselt mängivadki pärimusmuusikud vanade viiulimängijate lugusid ning nad peavad esinemise juures oluliseks anda edasi lu-gude sees olevat energiat. See neil õnnestus, sest kuulajate sõrmed nipsusid ja jalad tat-susid. Pillilugude vahele lasid Gjangsta-poisid ka laulu lahti ning a´capella kõlas lõbus ja humoorikas „Käsmu kapten“. Kontsert oli heaks tõestuseks, et pärimusmuusika pole mi-dagi väga vana ja igavat, vaid seda saab teha suure lusti ning mõnuga ning see ei jäta kedagi ükskõikseks!

Tundus, et muusikanäda-laga jäid rahule nii õpilased kui ka korraldajad. Toredad kontserdid tõid vaheldust ar-gipäeva, avardasid silmaringi ja andsid teadmisi erinevatest

muusikastiilidest, pillidest ning esitajatest. Ehk on mõni seesu-gune kontsert tõukeks mõnegi noore muusikaharrastusele! Muusikanädala toimumist toe-tasid Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp, E-Piima Põltsamaa Meierei ning Põltsamaa Ühisgümnaasium. Ka kõik esinejad leidsid, et selline muusikanädal on väga

vajalik noorte muusikamaitse kujundamisel ning haritud ja teadliku kontserdipubliku kasvatamisel. Loodame siis, et muusikanädalad ikka edasi kes-tavad ja Põltsamaa Ühisgüm-naasium muusikast heliseb!

Annika Kallasmaa ja Meeli Nõmme

Kool helises muusikast!

* jootmise sool - kasutati tinu-tamisel

* kallis tuhk – kaaliumkarbo-naati kasutati seebi keetmi-sel, teda sisaldub puutuhas. Puutuhk ei maksnud midagi, aga kaaliumkarbonaati oli vaja osta, see oli hinna poo-lest kallis

* söötvaater – söövitavad oma-dused, söövitavate omaduste-ga vedelik

* lendva libe – kasutati nuus-kamiseks siis kui nina oli kinni ja teadvuseta inimese turgutamiseks

* heitumise sool – kasutati rahustina siis kui inimene oli ehmatanud, anti juua vede-likku, mille sisse oli lisatud paar tilka kaaliumbromiidi

Millega on läinud teaduse ajalukku Frederic ja Irene Curie?

Irene ja Frederic Joliot-Curie olid prantsuse ning maailma väljapaistvad teadlased. (Abi-elupaar, kes säilitasid mõlemad oma perenime, millest moodus-tus Joliot-Curie). Toetudes Irene vanemate Marie ja Pierre Curie töödele looduslike radioaktiiv-sete elementide alal, avastasid nad 1934. aastal tehisradioak-tiivsuse ja positronaktiivsuse. Avastuse tulemusena suutsid nad sünteesida radioaktiivseid tehisisotoope, mis aitas toota kiiresti, rohkem ja odavamalt radioaktiivseid materjale, mida kasutati eelkõige meditsiinis.

1935. aastal said Irene ja Frederic Joliot-Curie tehisradio-aktiivsuse avastamise eest No-beli preemia ning Irene omandas seoses sellega Pariisi Ülikoolis professori aunimetuse.

Kuidas sai oma nime alek-sandriit? Mille poolest erineb ta teistest mineraalidest?

A l e k s a n d r i i t e . krüsoberüllium (BeAl2O4) on eriline mineraal, mis eri-neb teistest mineraalidest selle poolest, et muudab oma värvi vastavalt valgusele. Ta on päe-vavalguses hallika, sinaka või roheka varjundiga, kuid tule valguses muutub lillakaks või kirsipunaseks. Seda mineraali tunti juba Vana-Kreekas ja Indias. Oma nime sai ta 1830. aastal kui teda leiti Uuralitest Aleksander II sünnipäeval. Kivi

punase ja rohelise värvi järgi (Venemaa värvid) pandi kivile tsaari nimi.

Millisest rauamaagist (pruun rauamaak, magnetiit, sideriit) on kõige kasulikum toota rauda?

Rauda toodetakse rauamaa-kidest, mis koosnevad põhiliselt oksiididest.

1) Magnetiit (Fe3O4) ehk must rauamaak ehk magnet-rauamaak. Erinevatest rauamaa-kidest loetakse raua tootmisel parimaks magnetiiti (Fe3O4). Nimetatud rauamaak on vär-vuselt must ja on magnetiliste omadustega. Rauasisaldus mag-netiidis on kuni 72%. Nimetatud rauamaagist on raua tootmine kõige kasulikum kuna temas on võrreldes teiste rauamaakidega kõige suurem rauasisaldus.

2) Pruun rauamaak ehk limoniit (Fe2O3 · nH2O) – soo-rauamaagina, sisaldab lisaks oksiidile ka kristallvett. Värvus varieerub kollasest pruunini, olenevalt raua sisaldusest. Tema rauasisaldus on väike ja temast rauda toota ei ole kasulik. Ta on tuntud tänu oma kollasele värvile kollase rauaookrina, mida kasutatakse maalrivärvide tootmisel.

3) Sideriit ehk rauapagu (FeCO3) on helehalli kuni kol-lase värvusega maak. Rauasi-saldus sideriidis on väike, 30% – 40%. Raua tootmine temast ei ole kasulik.

Kaja Linde, keemiaõpetaja

KOOL JA KODU4

Tervisenõukogu

Tervisenõukogu korraldatud fotokonkurssi „Koolirõõm“ tulemused

VOOREMAA LEMMIKUD

ROBERTA PÄRNA 2.b klassHommikune jällenägemise kalliKehalise kasvatuse rõõmKõige suurem koolirõõm

ANU FOTO LEMMIKUD

Kehalise kasvatuse rõõm - ROBERTA PÄRNA 2.b klassKõige suurem koolirõõm - ROBERTA PÄRNA 2.b klassRõõm ekskursioonidest - AG-NES TOOMSALU 11.c klass

PÕLTSAMAA ÜHISGÜM-NAASIUMI õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate LEMMI-KUD

1.-3. klassKehalise kasvatuse rõõm – ROBERTA PÄRNA 2.b klassKoolis on päris lõbus – MARI-ANNI KEIS 2.a klassJess, meie võitsime – MARI-ANNI KEIS 2.a klass

4.-6.klassNii tore, kui koolis käivad kuulsuse esinemas – MAI-LIIS KELDER 5.a klassSõbrad, need on koolielus hädavajalikud - MAI-LIIS KELDER 5.a klassTalvine koolirõõm – ANU PEETSALU 4.a klass

7.-9-klassOtt Leplandi kontserdil rõõm-sas tujus – Annika Kalmus 8.c klass

10.-12.klassRõõm kodunduse tunnist – AG-NES TOOMSALU 11.cRõõm ekskursioonidest – AG-NES TOOMSALU 11.c

ÕPETAJADKoolirõõm on mitmepalgne - Külli Kalvist, õpetajaMeil on juba selged tähed – Maire KeisTalvised teod teel kooli – Kat-rin Rohtmets

Kolmanda õppeveerandi algul tuli klassijuhataja klassi väga rõõmsa uudisega – kõik teise klassi lapsed saavad ha-kata ujumas käima. Üle klassi kõlas rõõmus hurraa! Igal teisipäeval ootab meid ujula ja muidugi ka treener. Meil on vedanud ka, sest mitmed lapsevanemad sõidutavad meid ujulasse, et saaksime kauem ujuda. Tagasi toob meid buss.

Ujulas kibekähku riidest lahti, dušši alt läbi, ujumisrii-ded selga ja hopsti vette. Mõ-ned aga kinnitavad eelnevalt ujumisvarustused. Igal tunnil treener õpetab meile uusi uju-misvõtteid. Aeg vees möödub väga ruttu. Tore, et keegi ei karda vett.

Terves kehas terve vaim!2.b klassi õpilased

Viimane suusavõistlus on nüüdseks läbi ning aeg kokku võtta käesoleva aasta tegemised.

Ilm on meid juba 3. aastat järjest soosinud ning suusata-mine on ka Põltsamaal, toreda spordialana või mõnusa vahel-dusena põhispordialale, noorte seas kanda kinnitamas. Järjest rohkemad on võtnud vaevaks endale uued suusad muretseda ning veel rohkemad võtnud vaevaks vanad suusad kapist välja võtta.

Enam ja enam mindi tunnist ära naeratusega ning järjest vähem kiruti suusatamist kui tarbetut spordiala maa alla.

Lisaks usinale suusaõppele kehalise kasvatuse tundides toimusid ka kooli meistrivõistlu-sed. Üle poolesaja suusahuvilise leidsid, et võidu suusatada on hea ka tunniväliselt. Meie paremad said mõõtu võtta Jõgevamaa omaealisetega. Kuremaal toimu-nud suusapeol oli rekordarv osa-võtjaid ning tihedas konkurentsis osutuks aktiivseimaks ning ka edukaimaks gümnaasiumiks meie oma PÜG.

Käesoleva nädala kolma-päeval osalesime oma kooli võistkonnaga ka Koolispordi Liidu meistrivõistlustel Haanjas. Vaatamata sellele, et võistkonna-

na jäi meie kool gümnaasiumide arvestuses viimaseks, tulime sealt tagasi vähemalt ühe meda-liga ning hulga kogemuste ning selgemate sihtidega järgnevateks aastateks.

Kiitus kehalise kasvatuse õpetajatele, algklasside õpetaja-tele, klassijuhatajatele, lapseva-nematele, kooli juhtkonnale ning loomulikult noortele endile.

Teie särasilm innustab meid, meie neid ning nemad kedagi teist!

Aimi Anniste, Aimar Arula, Maikel Mikson ja Tiia

Jürisoo, kehalise kasvatuse õpetajad

Rõõm ujumisest

Kokkuvõte suusatamisest

Kehalise kasvatuse rõõm - Roberta Pärna 2.b klass.

Nii tore, kui koolis käivad kuulsused esinemas – Mai-Liis Kelder 5.a klass.

Ott Leplandi kontserdil rõõmsas tujus – Annika Kalmus 8.c klass.

Koolirõõm on mitmepalgne - Külli Kalvist, õpetaja.

Rõõm kodunduse tunnist – Agnes Toomsalu 11.c.

Konkursile saadetud pilte saate vaadata leheküljelt www.poltsamaa.edu.ee Konkursile saadeti 16 osaleja poolt kokku 37 piltiKonkurssi sponsoreerisid: Vooremaa, Anu Foto ja Digipraktik.

Maire Keis, tervisenõukogu esimeesUjumine leevendab stressi, tugevdab tervist ning teeb tuju rõõmsaks.

Esiplaanil Erki Raimets Kuremaal Jõge-vamaa koolinoorte meistrivõistlustel.

1. b klass suusatamas.

7.a klass valmistumas suusatamiseks.

KOOL JA KODU 5

Mis koolis toimus?

Hea on olla rahvatantsijaMe tantsime rahvatantsu

juba esimesest klassist peale. Trennist ei tohi kunagi puu-duda, sest muidu jääd teistest maha ja pärast on raske samme järele õppida. Samuti on jooni-seid raske teha, kui mõni laps puudub.

Rahvatantsus on ka riietus väga tähtis. Kõik asjad peavad olema õigesti ja midagi ei tohi koju ununeda. Vahel võib küll juhtuda, et mõni väike asi jääb koju, kuid siis on õpetaja hädast välja aidanud.

Me käime palju esinemas. Eelmisel aastal käisid poisid meeste tantsupeol. Sel aastal oleme käinud ühel ülevaatusel ja ühel mentorkoolitusel. Siiani on hästi läinud, aga kuidas edasi läheb, ei tea. Ma loodan, et meil läheb ka edasi hästi.

Sel aastal on kõige toredam

trenn olnud öötrenn. Õhtul kell viis kogunesime klassi ukse taha. Poisid tulid umbes kahe kotiga, kuid tüdrukutel oli neli või viis kotti. Poisid seadsid end kohe laudade alla sisse, kuna seal oli nende arvates põnev. Kaur unustas hommikul ära, et on koolimajas ning lõi pea vastu

lauda ära, kuid õnneks ei saanud ta haiget.

Õhtul mängisime toredaid mänge. Umbes kell seitse ütles õpetaja, et on tulnud mingi ül-latuskülaline. Me pidime ta üles otsima. Võtsime kätest kinni ja kõndisime läbi kõik korrused. Me ei tohtinud üldse häält teha.

Aabitsapidu

Koolimaja oli pime ja salapära-ne. Garderoobide juures märkas Janika, et ukse taga on keegi. See oli õpetaja tütar Tiina. Kõige-pealt tantsisime Tiinale tantsud ette, seejärel hakkasime tegema balletiharjutusi. Need olid väga rasked. Need harjutused aitavad samme puhtamalt teha, aitavad keha hoida. Saime proovida balletikingi ja -seelikut. Mina ei saanud kingi proovida, sest minu jalg on kolm korda suurem.

Hommikul oli tore kooli min-na, sest me olimegi juba koolis. Järgmisel päeval rääkisime me ainult öötrennist.

Rahvatants on vahepeal ras-ke, kuid tore ja huvitav.

Kaur Saar, Merje Žarinova, Märt Hansschmidt,

Kristjan Tatar ja Anete Miller,

3.b klassi õpilased

Hüvastijätt aabitsaga. Lugemine on selge!

Suured ja väikesed sõbrad aabitsapeol.

1.a kl ühistöö Aabitsale:Läksin kooli, oh mis lõbu,kohtasin seal uusi sõpru.Anna, Aadam, Juki, Pamp,lugemine sai selgeks naks.Abiks oli meile Aime,kellelt teadmisi me saime.Kõik need sõbrad AABITSASTpuhkama nüüd saadame.Hüvasti, me kallis AABITS,kogu lastepere hüüdis.

Kolmas veerand algas esi-mese klassi lastele ootuse ja põnevusega. Õpiti luuletusi ja laule 1. veebruaril toimu-vaks AABITSAPEOKS. Selle aasta Aabitsapidu oli eriline selle poolest, et jäeti hüvasti Aadama ja Annaga ning järg-mise aasta koolijütse ootab ees juba hoopis uus „Aabits” uute tegelastega.

Peo õhinas jäi lastel siiski

aega pilk peale heita huvita-vale näitusele „ Aabitsad ajast aega”.

Oh seda elevust, kui saali saabusid päris Anna ja Aadam koos suurte kaheteistkümnenda klassi sõpradega. Tore oli mee-nutada aabitsast loetud jutte ja mõistatusi. Loomulikult oli vahva, et peole tuli üllatuskü-lalisi ja toodi kingitusi, nii et

maiustada sai veel mitu päeva järjest.

Suur tänu Linda Maisväli, Jaan Valk, Lasteaed Tõruke, Lasteaed Mari, 12. klasside suured sõbrad ja külalised, et tulite meie peost osa saama ning meiega mängima.

Katrin Rohtmets, õpetaja

Võime uhked olla!Sel aastal korraldab Eesti

Meestelaulu Selts juba 7. korda üle-eestilise solistide konkursi, mis on mõeldud ainult poistele. Selts on seadnud eesmärgiks igati toetada poiste lauluhuvi ning kindlustada sel moel ka tulevikus meeskooridele järelkasv. Kuna Põltsamaa Ühisgümnaasiumi poistekoor on alati Meestelaulu Seltsi tegemistes tublisti kaasa löö-nud, osalesid meie laulupoisid ka käimasoleva konkursi eel-voorus, mis toimus 3. märtsil Jõgeva Ühisgümnaasiumis. Võistlustules olid poisid laste-aialastest kuni noormeesteni. Tulemuste üle võime igati uhke olla! 8- 9 aastastest poistest saavutas esikoha Madis Miks (2.c kl.) ja 2. koha Karl Miller

(1.b kl.). Tublilt esines ka Mathias Orav (1.b kl.). 10-11 aastastest poistest tuli võitjaks 5.a klassi poiss Siim Miljand ning järgmise vanuserühma parimaks tunnistas žürii sa-muti meie kooli poisi Mattias Haameri (7.c kl.). Noormees-test saavutas 2. koha kooli lauluvõistluselt tuule tiibadesse saanud Fredi Pärs (11.a kl.). Kõik eelpool nimetatud poisid lähevad maakonda esindama ja muidugi oma kooli au kaitsma 17. märtsil Põlvas toimuvale Lõuna-Eesti voorule. Hoidkem siis pöialt, et neil ka seal hästi läheks!

Meeli Nõmme, muusikaõpetaja

EsmaabikoolitusMeil oli kolmandal vee-

randil esmaabi koolitus. See kestis 2 tundi ja veel vahetunni. Meile õpetati seal, kuidas ai-data vigastatut ja iseennast. Me õppisime, kuidas siduda haava, kuidas kuntslikku hingamist teha ja palju muud huvitavat ning kasulikku. Meelde jäi sealt palju tarka juttu. Seda kõike rääkis ja näitas meile kooliarst.

2. märtsil oli veel üks esma-abi koolitus. Siis käis Jõgeva haiglast arst, kes õpetas ini-mestele andma esmaabi, täp-semalt, kuidas teha kunstlikku hingamist. Nii saime me teada, kuidas toimida kui märkame abivajajat inimest.

See käib järgmiselt: 1) Proovid saada sõnalist kon-

takti, 2) Helista 1123) Teed riideid eest lahti 4) Katsud pulssi, 2 sõrmega

kaela pealt 5) Teed rinnakule massaaži

6) Siis peab 30 korda suruma rinnakule (südamemassaaž,) kiire järsk vajutus

7) Siis kui kannatanu on tuttav võid teha kuntsliku hinga-mist läbi riide. Kui sa kan-natanut ei tunne ja sa ei tea tema haigusi, siis kuntsliku hingamist teha ainult selleks ettenähtud kilega. Eelnevalt kontrolli, et hingamisteed ja suu oleks vaba.

8) Vajadusel korda südame-massaaži ja kuntslikku hin-gamist kuni kiirabi saabu-miseni.

Siis saime ise kõike seda nuku peal läbi teha. See oli nii huvitav ja vajalik koolitus, neid võiks koolis ainult rohkem olla!

Arvan, et need teadmised on väga vajalikud, aga loodan, et neid oskusi ei pea kasuta-ma.

Ann Pedosk ja Getlin Janvest,

5.a klassi õpilased

Osalesime inglise keele olümpiaadil2011. aasta 11. jaanuaril

pani 63 Põltsamaa Ühisgüm-naasiumi 10. -12. klassi õpilast end proovile inglise keele olümpiaadi koolivoorus. Vooru üldvõitja oli Andreas Narits, kes saavutas parima tulemuse nii 12. klasside kui ka kooli arvestuses. Teisele kohale tuli Toivo Alp 12.a klassist ning kolmanda koha saavutas Madis Kaasik 12.a klassist. 11. klas-side arvestuses oli parim 11.b klassi õpilane Maria Roosileht, talle järgnes Holger Upsar 11. a klassist ning kolmandaks tuli Emilia Tragon 11. b klassist. 10. klasside arvestuses tegi 10.a klass puhta töö – esimeseks tuli Daaniel Mikk 10.a klassist, teise koha saavutas Mäit Rand-

mäe 10.a klassist ning kolmas koht kuulub Geithy Otile 10.a klassist.

Põltsamaa Ühisgümnaasiu-mist läks piirkondlikku vooru edasi 18 õpilast. Inglise keele olümpiaadi maakondlikus voo-rus osales kokku 56 õpilast, kellest kahjuks mitte ükski ei pääsenud edasi vabariiklik-ku vooru. Maakonna parima tulemuse saavutas Andreas Narits 12.b klassist, kellel jäi vabariiklikule olümpiaadile pääsemisest puudu 2,5 punkti. 11. klasside arvestuses oli pa-rim Holger Upsar 11.a klassist ning 10. klasside arvestuses saavutas esikoha Daaniel Mikk 10.a klassist.

Sellise olukorra tingis fakt,

et piirkondliku vooru juhendis oli antud vaid üks õige vastu-sevariant, kuigi teadupärast on vastuseid võimalik sõnastada mitmel erineval viisil. Õpila-sed ei tabanud vahel, millist vastust koostajad olümpiaadi ette valmistamisel täpselt mõt-lesid. Paraku oli vastamisel vaja juhinduda koostajate tõl-gendustest ning aimata nende mõttekäike.

Eestis koordineerib kooli-noorte aineolümpiaadide kor-raldamist Tartu Ülikooli Tea-duskool. Olümpiaadid toimu-vad kolmes voorus: eelvoorud, piirkondlikud ja lõppvoorud. Eelvoorude parimad saavad edasi piirkondlikku ning va-bariiklikele lõppvoorudele

lähevad edasi juba piirkonna parimad. Tänavu tuli õpilastel pead murda grammatikareeg-lite ja lugemisülesannete üle. Seevastu eelneval aastal oli nii koolivoorudes kui piirkondli-kes voorudes ülesandeks kir-jutada essee ning vabariiklikul olümpiaadil oli vaja koostada uurimus etteantud teemal. Maakondliku vooru parimad saavad sel aastal võimaluse külastada USA saatkonda Tal-linnas ja kohtuda Ameerika Ühendriikide suursaadiku Mi-chael C. Polt’iga.

Otsustasin sel aastal enda-legi üllatuseks inglise keele olümpiaadist osa võtta. Arvan, et olümpiaadil osalemine oli muuhulgas ka hea ettevalmis-

tus inglise keele riigieksamiks, sest käsitletud oli just gramma-tikat ja lugemisosa, mida on ka eksamis vaja osata. Gramma-tikaülesannete ja teksti läbi-töötamiseks ettenähtud aeg oli eksamil ja olümpiaadil sama – 90 minutit. See võimaldas mul saada eksamist veidi pare-ma ettekujutuse ning andis ko-gemuse, mis aitab riigieksamil ülesannete lahendamise aega paremini planeerida. Esmalt teen ära selle, mida oskan ning, ülejäänud aja kulutan raskema-te ülesannete lahendamisele.

Loodan, et olümpiaadil osalemise kogemus tuli teis-telegi kasuks. Mul jääb üle vaid kahetseda oma varasemat teadmatust võimalustest, mis

võivad kaasneda olümpiaa-didest osavõtmisega. Näiteks vabariiklikul olümpiaadil esi-mese kuue hulka tulnud õpi-lastel on tulevikus võimalus vabalt teha katseid soovitud ülikooli. Abituriendina ei ole mul järgmisel aastal enam või-malik end kooliolümpiaadidel proovile panna ning kahetsen, et ma ei alustanud juba varem. Seega soovitan kõigil, kel huvi ja potentsiaali, kindlasti olüm-piaadidest osa võtta – tulevikus võib hea tulemus avada nii mõnegi ukse.

Kristiina Feldmann,

12.b klassi õpilane

KOOL JA KODU6

Jaanuari esimese nädala keskel toimus Viljandis seits-mendat korda noorte muusiku-te laager Koolijazz=Jazzikool. Avaloengu pidas TÜ VKA rektor Anzori Barkalaja.

Pop-džäzzmuusika huvilisi noori tuli kokku 80. Enim osa-lejaid tuli Pärnust, kuid samuti ka Tartust, Kuressaarest, Alats-kivilt, Haapsalust, Tallinnast, Viljandist ning loomulikult Põltsamaalt.

Kirjust laagrilistekambast moodustati, sõltuvalt instru-mendist, koosseisud, kellel tuli esineda reede õhtul Päri-musmuusika Aidas toimuval lõppkontserdil.

Laagri jooksul võtsime osa mitmest workshop’ist. Jaak Sooäär tutvustas meile küm-met, maailmamuusika arengule tähtsaimat, džäzz-albumit, kuulasime Andres Noormetsa kuuldemängu. Kuuldemäng kujutab endas lindistust ini-mese tegemistest, mõtlemis-test, käimistest igapäevaelus. Rütmika workshop’is, mida viis läbi ehtne Kuuba mees, Luber Jimenez Junco, said aga vabatahtlikud väga huvitavat löökpillimuusikat viljeleda. Juncoga kuulasime erinevaid muusikažanre, kus oli kasuta-tud conga drumme. Absoluut-selt igas loos saab neid kasu-tada ning kui oskad mängida mõnd erilisemat löökpilli, siis tuleb see ainult kasuks.

Juhendajateks, kellega veet-sime kolme päeva peale kokku 8 tundi, olid Arno Tamm, Liina

Saar (laul); Henno Kelp, kes on tuttav rokkbändist Terminaator (basskitarr); Andre Maaker, Jalmar Vabarna, Jaan Jaago (ki-tarr); Kirke Karja (klahvpillid); Reigo Ahven (löökpillid); Villu Veski (ansambel) ning Teet Raik (Big Band).

Jazzikooli teise päeva õhtul toimus kontsert Sa Oled Hea, kus Lauri Saatpalu, Raivo Tafenau ning Peeter Rebane esitasid kuue- ja seitsmeküm-nendate aastate laulumeistrite Uno Naissoo, Evald Vainu, Eino Tambergi, Hans Hindpere ja paljude teiste heliloojate pär-leid Eesti luuletajate tekstidele just sellise kõlapildiga, nagu nemad neid lugusid tunneta-vad. Esitusel oli minu jaoks selline mõju, et viis lausa ku-sagile kaugele ära. Vapustavalt hea kontsert!

Koolijazz=Jazzikool 2011 viisid läbi MTÜ Viljandi Va-namuusika Festival koostöös Viljandi Kultuuriakadeemia ja muusikakooliga. Suur aitäh korraldajatele, workshop’ide läbiviijatele, juhendajatele ja kaaslaagrilistele suurepärase jazzika eest!

Samuti olen väga tänulik õpetaja Reigo Tõnissonile, projektijuhile Kertu Liebertile ning Eesti Kultuurikapitalile, tänu kellele oli kahel Põltsamaa ÜG õpilasel võimalus osa saada väga lahedast laagrist ja harida end jazz-muusika vallas.

Kersti Allik, 10.b klassi õpilane

Kolm päeva Jazzi Kooli lauluvõistlusel särasid uued tähed15. veebruari külmal õh-

tupoolikul toimus Põltsamaa Ühisgümnaasiumis 12. korda lauluvõistlus Koolilaul.

Ettevalmistused ürituseks algasid juba mitu kuud tagasi ning viimasel nädalal kõlasid muusikahelid koolis hommi-kust õhtuni.

Noortele meeldib laulda ning oma kauni häälega võlu-sid nad kõik saalitäielt publi-kult välja tormilised aplausid.

Koolilaul on läbi aegade üha suuremat populaarsust kogunud. Paljudel lauljatel on välja kuju-nenud oma nn. fännklubi, kes igal aastal neile kaasa elab.

Teiste ees esinemine nõuab suurt julgust ning selle ületami-seks ja enda proovilepanemi-seks ongi üks ja ainus võimalus – esineda lauluvõistlusel. Sellel on aga maagiline võlu - kui korra juba osaled, tahad seda ikka ja jälle kogeda. Rõõmus-tav on, et laulust huvituvad üha rohkem ka poisid. Selle kinnituseks oli esimesena la-vale astunud 8.c klassi õpilane

Miikael Haamer, kes koos oma bändiga Black Night saali muu-sikaga maast laeni täitis. Julgelt ja vaimukalt esindasid end ka gümnaasiumi noormehed Jaan Valk ja Andreas Põldaru. Lau-luvõistluse favoriidiks võib end pidada aga selle aasta üllataja Fredi Pärs, kes osales üldse esimest korda lauluvõistlusel. Oma hingestatud ja emotsio-naalse esinemisega võitis ta nii žürii kui ka publiku südamed.

Lauluvõistlust hindas au-väärne žürii koosseisus:

Heiki Rosin – žürii esi-mees, Inga Sõmermaa, Ragne Kivimets ja Elina Hokkanen. Auhinnalised kohad jagati ka-hes vanuseastmes:

7.-9 klass – I koht - duett Eva Nõmme ja Carolin Taling (9.d)

II koht – Alice Susi (8.c)III koht – Kristina Lepiste

(7.b)10.-12. klass – I koht –

Fredi Pärs (11.a)II koht – Kertu Rummel

(12.a)

III koht – Eliisabet Haa-mer (11.c)

Publikupreemia – Fredi Pärs (11.a)

Eripreemiad- *Miikael Haamer ja Black Night

*trio Linda Maisväli, Rai-na Kaus ja Agnes Toomsalu

*Linda Maisväli ja noor-meeste kvartett

Lauluvõistluse kõiki laule saatis bänd, kuhu kuulusid 12.b klassi noormehed Jaanis Kill (löökpillid) ja Meelis Paal (kitarr). Suur tänu neile, et õp-pimise kõrvalt leidsid nad aega, toetada lauluvõistlust.

Saatemuusikale andsid oma osa löökpillidel Roland Tiiroja ja kitarridel Eerik Liiva, Robert Roostar ja Alvar Aasna.

Lapsed tahavad laulda ja ootavad märkamist ja tunnus-tust.

Igale esinejale jäi mälestu-seks sellest õhtust väike meene koos šokolaadi ja tänukirjaga.

Loodan, et järgmisel aastal leiavad endas julguse laulma

tulla ka need, kes sel aastal kõhklema jäid. Ja kuigi žürii kuulutab välja võitjad, on võitjad kõik esinejad – võtjad iseenda üle.

Lauluvõistluse kordami-nek on meeskonna töö. Suur tänu kõigile, kes osalesid ja aitasid - laulõpetajad Mee-li Nõmme, Triin Normann, helitehnik Reigo Tõnisson, õhtujuht Rait Väär, projektijuht Kertu Liebert, õpetajad Siiri Kõrv, Urmas Kuusik, Janne Maisväli.

Õpilaste poolt toetasid Grete Mai Rohtmets, Kertu Ütt, Marita Kose, Kristin Viks, Annett Kreitsmann.

Suur tänu huvijuht Sirje Angele, kelle abita ei möödu ükski lauluvõistlus.

Lauluvõistluse sponsorid olid: Plaadipood „Ambion”, Lossipagarja Kördiööbiku Pagar.

Kohtumiseni Koolilaulul 2012!

Hille Martin, muusikaõpetaja

Nädal sõpradegaVeebruarikuus toimus meie

koolis vahva sõbranädal. Nädal oli täis põnevust ja üllatusi. Sõbranädalal viidi läbi sõpra-dele kaartide meisterdamise töötoad. Meile meeldis see, et saime koos organiseerida ja läbi viia töötoa tegemisi-meis-terdamisi. Kõigil oli võimalik meisterdada sõpradele ilusaid ja südamlikke kaarte. Näidised olid ette tehtud, kuid sai ka ise kujundust välja mõtelda. Val-mis palju erinevaid, huvitavaid ja kauneid kaarte.

Selleks nädalaks oli välja pandud „sõbrapostkast“, kuhu oli võimalik oma sõbra jaoks kaarte postitada. Postkast tüh-jendati sõbrapäeval ja kirjad-kaardid saadeti klassidesse.

Kujundatud oli „sõbra-nurk“, kus oli võimalik oma sõbraga koos pilti teha. „Sõb-ranurk „ oli väga kunstipäraselt kaunistatud. Palju oli südameid

ja armsaid karukesi. Sai istuda punasel südametega kaunista-tud diivanil.

Lille tänava koolimaja oli sõbranädalal kaunistatud ka-rude ja südametega, mille sisse olid kirjutatud luuletused.

Sõbrapäeval tuli selga pan-na midagi punast või kasutada muid sõbrapäevaga kokkusobi-vaid lisandeid. Näiteks punast või roosat südamepatja või mängulooma.

See nädal oli vahva, aga väga kurb oli see, et nii suure külma tõttu jäi meil ära vinge sõbraõhtu, kuhu oleks olnud võimalus tulla oma sõbraga ühtemoodi riietatuna.

Aga nädal oli vahva, tegus ja põnev ning loodame, et meeldis kõigile.

Getter Koll ja Lii Kundla,

6.c klassi õpilased

Sõbrapäevapildil õpetajad Kadi-Ly Jaansalu ja Katrin Rohtmets.

Sõbrapäeval tantsuringis.

Koolilaul 2011 võitja Fredi Pärs.Eva Nõmme ja Carolin Taling.

6. klasside õpilased õppisid ajalootunnis tundma Vana-Egip-tuse ajalugu.

Kunstitunnis joonistati egiptuseteemaline pilt. Töö käigus sai uurida ja eeskujuks kasutada fotosid ning jooniseid kunstiraama-tutest. Eriti populaarsed olid vaaraode hauakambrid - püramiidid, vaarao Tutanhamoni kuldmask, aga ka muud põnevad esemed ja ehitised. Õpilaste kunstitöödes omandasid need kõik isikupärase näo. Joonistustest sai kokku toreda näituse, mida saab vaadata Lille maja I korrusel.

Kristel Leppik. Getter Koll.

Riivo Pikson.

KOOL JA KODU 7

Ühel kolmapäeval käisime klassiga ühiskonnaõpetuse tun-nist linnavalitsuses. Seal võttis meid vastu linnapea, härra Jaan Aiaots. Seal oli seina peal suur Põltsamaa kaart, kust kõik või-sid oma kodud üles leida.

Seejärel läksime linnapea kabinetti. Seal räägiti meile, mis kell algab linnapea tööpäev ja mismoodi see välja näeb. Veel saime teada, millega peavad lin-navalitsuse töötajad tegelema.

Ühe kapi peal oli haamer ja alus. See oli seaduste vastuvõt-mise haamer. Kui mingi seadus on kindel ja võetakse vastu,

siis löödakse selle haamriga ühe korra. Seda said peaaegu kõik proovida. Mina ei julge-nud. Nägime ka üht väga vana šeiffi, mis oli vanast ajast sinnajäänud. See oli nii suur, et meie mahtusime sinna sisse. Selle uks oli väga paks ja tugev.

See vana maja Põltsamaa jõe ääres, kus asub Põltsamaa linnavalitsus on tänapäeval väga ilus, kuigi ta on sõja ajal maha põlenud. Oli väga tore päev, saime teada ja näha väga palju huvitavat.

Grete, 4.c klassi õpilane

Külaskäik linnavalitsusse

Olümpiaadivõitjad käisid teatris

2. märtsil sõitsid kolm Põlt-samaa ÜG õpilast ja õpetajat Tartu Vanemuise teatri väike-sesse majja etendust vaatama. Teatrikülastus oli preemiaks maakondlikul emakeeleolüm-piaadil häid tulemusi saa-vutanud õpilastele ja nende juhendajatele. Põltsamaa Ühis-gümnaasiumi õpilastest läksid teatrisse Laura Oro, Toivo Alp ja Maria Roosileht. Õpetajatest olid kaasas Marika Nugis, Sirje Ääremaa ja Külli Solvak. Enne etendust, milleks oli Eduard Vilde „Tabamata ime”, toimus teatrikülastajatele ka kohtu-mine filisoofiadoktor-kultuu-riloolase Loone Otsaga, kes tutvustas näidendi tagamaid ja sisu. Loeng kestis tund aega ning pärast lühikest vaheaega algas ligi neli tundi kestev näitemäng, mille lavastajaks oli Roman Baskin, peaosades

Hannes Kaljujärv, Merle Jääger ja Liina Olmaru. Kõrvalosades olid Marika Barabanštšikova, Liisa Pulk, Raivo Adlas, Aivar Tommingas, Karol Kuntsel, Ott Sepp, Margus Jaanovits ja paljud teised.

Eduard Vilde kirjutas näi-dendi „Tabamata ime” 1912. aastal. Teose peategelaseks on kuulus pianist Leo Saalep, kes pärast pikka eemalviibimist Euroopa ringreisidel naaseb koos oma kaasa Lilli Evertiga tagasi kodumaale. Seal kohtub ta taas vanade tuttavatega ning ilmsiks tulevad artisti kahtlused ja hingeelu. Näidend peegeldab tolleaegset kodanlikku, autori enda sõnul „rahvusliku kuul-suseihaga täidetud” seltskonda ning sai seetõttu omal ajal üsna negatiivset vastukaja.

Maria Roosileht, 11.b klassi õpilane

Röövlitütar Ronja17.veebruaril käisid 4.a, 4.b

ja 4.c klass Pärnus „Endla” teat-ris vaatamas etendust „Rööv-litütar Ronja”. Ronja kohtus röövlipealiku poja Birgiga lossi katusel. Alguses ei saanud nad omavahel läbi, kuid hiljem said suurteks sõpradeks. Birk oli Ronja isa Mattise vihavaenlase poeg ja sellepärast pidid nad sa-laja kohtuma, et nende vanemad sellest teada ei saaks, et nad on sõbrad. Ronja viis ka Birgile toitu, kuna nende röövlikambas polnud enam üldse süüa. See oli muidugi Ronjast väga ilus tegu! Etenduses selgub tõde, et iga väikse asja pärast ei tasu oma hea sõbraga tülli minna! Selles etenduses oli ka väga kurbi kohti, kus tuli pisar silma ja pidi nina nuuskama (seda juhtus palju-del inimestel). Üks nukramaid hetki oli siis, kui suri ära väga tore vanamees, kes ei pidanud varguseid just kõige paremaks teoks. Tema nimi oli Kolu-Per. Just tema tegi röövlitütar Ronjale selgeks, et teistelt varastamine pole üldse ilus. Ronja püüdis seda ka oma isale Mattisele selgeks teha. Inimesed, kellelt

varastatakse, on väga kurvad, vahel isegi nutavad oma asjade pärast. Kuid Ronja isa Mattis ei saanud sellest aru, sest tema oli kogu elu ainult varastades elatist teeninud. Kuidas saavad siis need oma eluga hakkama, kes ei varasta? Ronja plaanis minna koos oma sõbra Birgiga sügavale metsa karukoopasse elama. Tüdruk tahtis isast rahu saada, sest Mattis ei mõelnudki varastamist ära lõpetada ega olla sõber ka nendega, kes on sulle kunagi halba teinud, sest ei pea ju igavesti viha pidama. Kui Birk ja Ronja olid metsa karukoo-passe läinud, hakkas Ronja isa oma tütre pärast nutma, kuna ta ei teadnud, kus tema kallis laps on. Ei saanud Mattis ööselgi und ning läks tütart otsima. Mattis leidis Ronja ning nad leppisid ära. Mattis lubas, et ta ei varas-ta enam mitte kunagi. Lõpuks laabus kõik hästi ja vaenutsevad röövlikambadki leppisid omava-hel ära. Igatahes oli see üks väga tore etendus.

Sigrid Kinguste

4.c klassi õpilane

Teatevõistlused Tähelepanu, Start! Võistlused toimusid Tor-

mas ja Jõgeval. Kokkuvõttes saavutati III koht. Võistkonda kuulusid: Kert Paju, Maarten Jaanikivi, Madis Miks, Bir-git Nõmmik, Nathali Mikk, Anette-Laureen Linnuste, Mar-kus Orav, Siim Henrik Saar, Kristo Ütt, Benelote Uuskü-la, Kertu Moorits, Kateriine Visk, Sander Tõnissoo, Helari Hanson, Tairo Teesaar, Anette Kallasmaa, Merlin Paabort, Sandra Vaher, Kätlin Karing, Marit Miller, Gerli Räni, Janar Maiste, Artam Kivisild, Germo Ottender. Õpetaja Kaja Rai-mets.

Alates 3. veerandist toimu-vad 10. klassidel kiirlugemise kursused, kus õpitakse lugemi-se pealt aega kokku hoidma ja paremini seostama, lugupeetud Tauri Tallermaa juhendamisel. Igal esmaspäeval 5. tunni algul kostab geograafia klassi uksetagant ainult mahedat džung-li saginat või merekohinat. Võiks isegi arvata, et tegu on loodusgrupiga, kes uurib troopikalinde. Aga ei, kaugel

sellest. Noored gümnasistid on hoopiski võtnud aja maha, sul-genud silmad ja seejuures kes-kendunud kelmikatele helidele. See puhkeseisund- autogeenne treening kestab ligi kümme minutit järjest ning lõppeb sisendusega: „Autogeenne treening tugevdas minu närvi-süsteemi. Tugevdas minu usku õpingute edukusse. Mul on kerge õppida kiiresti lugema, ma saan hakkama. Mul on rõõ-

mus meeleolu, ma olen kindel oma jõus ja võimetes. Ma olen täielikult õpinguteks valmis. Ma loen iga päevaga kiiremini ja mõistan aina rohkem. Ma olen ergas ja värske, mul on hea tuju.“ Ja see tõesti aitab. Edasi minnakse teooria kallale ning õpitakse käsi-käes huumoriga mitu edasiviivat nippi, kuidas tulemuslikult loetavast aru saa-da. Kõik koolitusel osalevad noored tunnevad end tunnis

mugavalt ja pingevabalt nagu peaks olema ka teistes kooli-tundides. Tauri Tallermaa teab täpselt, kuidas hoida korda ja sealjuures jätta õhkkond mõ-nusaks, turvaliseks. Koolituse eesmärgiks on õpilaste parem keskendumisvõime, oskus tähelepanu koondada ja tänu sellele kiirem ja efektiivsem lugemine.

Kertu Ütt,10.a klass

10. klass, aga ikka veel õpivad lugema

Kolmapäeval kell 10.55 tuldi meie klassi õpetama es-maabi. Selline koolitus oli kõi-gis viiendates klassides. Meile oli kooliõde ka varem selliseid esmaabitunde teinud, aga päris mannekeeni peal polnud veel keegi kätt proovida saanud. Kõigepealt rääkis kiirabis just selliste olukordadega kokku-puutuv naine meile tegevustest, mis tuleb kõige esimesena teha, kui oled märganud kedagi maas liikumatult lamamas. Alguses tuleb minna tema juurde ja vaadata, kas ta on teadvusel. Võib küsida ta nime, elukoh-ta ja teisi selliseid küsimusi. Kindlasti kutsu ka keegi, kes helistaks kiirabisse. Kui ini-mene ei reageeri küsimustele ega nõrgale raputamisele, siis tuleb kontrollida hingamist. Seda saab kontrollida oma käeselja või põse asetamisega kannatanu suu juurde. Kui inimene ei hinga, ava tema hin-gamisteed ja katsu pulssi. Kui ka süda ei tööta, peab tegema südamemassaaži ja kunstlikku hingamist.

Me võtsime klassis paa-ridesse ja hakkasime seda kordamööda harjutama. Algus tundus väga naljakas, eriti sellepärast, et mina koos oma sõbraga olime esimesed, kes proovisid. Alustada oli natuke raske, aga lõpuks saime aru, et naljakat pole midagi, vaid hoo-pis huvitav ja võib meile elus kunagi kasuks tulla. Eriti vahva oli teada saada, kuidas süda-memassaaži tehakse. Ristatud käed peab panema kannatanu

Märksõnaks esmaabi

Esmaabi andmist tuleb meelde tuletada ka lapse-vanematele-emad naistepäeva õhtul lahast paigal-damas.

Esmaabi alalises viktoriinis jätkus nuputamist kõigile.

rinnaku keskele südame peale ja paraja tugevusega vajutama. Seda tehakse täiskasvanutele 30 korda ja lastele 15 korda. Kunstlik hingamine kestab üks sekund ja seda tuleb teha kaks korda. Seda kõike tehakse va-heldumisi, kuni inimene lõpuks

hingama hakkab või saabub kiirabi. Kui teed võõrale ini-mesele kunstlikku hingamist, peab kasutama spetsiaalset elustamiskilet või maski. Mui-du võib saada palju haigusi. Õppisime kõik selle lühikese kursusega palju. Võib-olla

hakkas see kellelegi niipalju huvi pakkuma, et kunagi saab ka temast arst, kes teiste elusid päästab.

Külliki Vainu, 5.c klass

Naistepäeval tuli mõõtu võtta ka süstalde täitmises.

KOOL JA KODU8

Infolehe vastutav toimetaja Kertu Liebert

(e-mail: kertu@poltsamaa.edu.ee)Tiraaž 850

Küljendus ja trükk: OÜ Vali Press

Infolehte finantseerib

Omalooming

Minu koerMinul on koer,vahel sülle ta poeb.Hommikul viin koera õue – see on tema nõue.Pärast jalutust on hea anda süüa talle ka.Koeral ikka meeldib kont,oota, muidu tuleb tont.Pesen teda, kammin ka,see on koerale nii hea!Mu koer oskab jalgpalli,seepärast vaba aeg meil kallis.

Eliise Kuus, 2.c klassi õpilane

Hiir ja jänesOli külm päev, sest talv oli käes.Hiir ruttas jänese juurde,majja mitte eriti suurde.”Mul on külm, oh mis ma teen!Talv kestab kaua ju veel.”Jänes kutsus sisse hiire:”Ära muretse, mul pole praegu kiire.”Kogu talve veetsid seal.Ja tänama sind, jänes, pean!

Eliise Kuus, 2.c klassi õpilane

Kevade saabumineHommikul kui ärkasinkohe seda märkasin.Kalender näitab, märts on käes,aed meil särab tema väes.

Päkapikkudel on uni kuni lume tulekuni.Tuleb jälle vaheaeg, küll see on üks lahe aeg!

Katariina Noormägi, 4.a klassi õpilane

Kevade ootusLumi on sulamas,kevad on tulemas.Lindude siutsumist kuuluda on õues,külm enam ei näpista põues.Karud vaikselt ärkavad,sinililli märkavad.

Sten Jõearu, 2.b klassi õpilane

Kevad tuliJuba kevad käes,sulavad lumemäedLinnukesed laulavad,väiksed siilid sibavad.Varsti lombid maas,soe päike väljas ka.

Liblikad lendavad taeva all,kass varitseb neid kuuri all.Varsti saab marju korjata,lõhnavaid lilli noppida.

Adele Maria Peters, 2.b klassi õpilane

KevadPäike paistab ilm on soe,vesi voolab igal pool.Lapsed kõik on mänguhoos,porilombil plätserdavad,väikseid paate ujutavad.

Põllumees see kõnnib põllul,vaatab ringi ehk saabKevadkülvi teha.Järsku tõuseb põllult lendu lõoke taeva alla lõõritama,kevadet kuulutama.

Triin Laisaar, 2.b klassi õpilane

Kaunis kevad tule ruttu!Veel on hanged nagu mäed,kõikjal lund ja jääd sa näed.Aga juba õige pea,kevad ennast sisse seab.Võtab kaasa soojad ilmad,See särama lööb laste silmad.Veed ta vulisema trügib,päikse kõrgemale nügib.Päevad venitab ta pikaks,linnu keeled muudab rikkaks.Tule kaunis kevad ruttu,siis saab talvevana minna tuttu.

Roberta Pärna, 2.b klassi õpilane

Kevade ootusOh talvetaat, oh talvetaat,Sa kevadel juba tulla luba.Olen tüdinud mütsidest, kinnastestja lumevatistest jopedest.Unistan päikesest, lilledest, rohu-libledestja vulisevast ojaveest.Tahaks sõita rattaga ja hüüda:“Kevad, kevad ometi tulid!”

Karit Kristina Kala, 2.b klassi õpilane

Kevade algusLumi sulama on hakanud,pakane on ära läinudPäike kõrgelt paistma hakanud,Lumememmed väikseks on kaha-nenud.

Railis Turro, 2.b klassi õpilane

KevadKevad tuleb vihmaga,Kevad tuleb päiksega,Kevad tuleb suvega,Lillede ja muruga.

Kristina Rohtla, 2.b klassi õpilane

KevadOjas sulisevad veed,Ära sulanud talveteed.Päikesekiir see erksalt paistab,Talvel minna ära aitab.Kevad astub soojus süles,Lilled tärkavad kõik üles.

Kevin Einmann, 2.b klassi õpilane

Eestimaa rikkusEestimaal on väiksed linnad,madalad on euro hinnad.Euroopa Liidus oleme, välismaale ei koli me.

Rahvustoit on Eestil kama,ka muu toit pole päris jama.Metsa on meil väga palju, seal vaikusega ära harjud.

Eestimaal ei leidu kulda, aga siin on palju mulda.Eestimaa on üsna väike, kuid siin paistab ere päike.

Markus Orav, Siim Hendrik Saar, Helar Pullisaar, 3.a klassi õpilased

Kevadet ootamasKevadet ma ootan ammu,Lilled siis kõik õitsevad, Selga pole vaja vammust,Väljas päike, soojad ilmad.

Vahel vihma sajab õues,Siis on vikerkaartki näha, vahel tuulgi puhub õues,Aga külma siiski vähe.

Kevadet ma ootan väga,Ilmad lähevad siis soojaks.Tuuled siis ei puhu vägaPäike ilma teeb siis soojaks.

Benelote Uusküla, 3.a klassi õpilane

EestimaaEestimaa on meie kodu,Siin on tihti vihmasadu.Siin ei ole kulda,vaid on palju mulda.Vahest külas käib ka nõbu, sõpradega palju lõbu.Eestimaa on pikk ja lai,hele siin on meie sai.Suvel siin on palju lilli,õhtul mängime me pilli.

Kateriine Visk, Benelote Uusküla, 3.a klassi õpilane

EestimaaEestimaa nii ilus paik,kaardil aga väike laik.Inimesi pole palju, teevad aga rahvanalju.

Eestimaal on järved, jõed,kodus aga vennad-õed.Puid ja põõsaid on meil rohkelt,Eesti laulgi kõlab uhkelt.

Kuid kui lahkuma peaks siit,siis katki läheks hingeniit.Siis mu hinge tekiks mõra,ma ei taha minna ära!

Meris Vahter, 4.c klassi õpilane

Eesti rahvasTaevapõtrade rahvas hõbevalgel maalkaasas tööriistad, odad ja kahvad, saabusid siia iidsemal aal.Ürgmetsades küttinud rahvaste tõugukannab eneses edasi metsanõiduste jõudu.See rahvas ja maagi, mis väikekevade tulles äratab päikse.Olen minagi sündinud sel kaunil maal, mille nimeks EESTIMAA.

Martin Valdma, 4.c klassi õpilane

Minu EestimaaEestimaal elan ja suren ka siin, elu Eestis ei ole ju piin. Eestimaal kasvavad lilled ja puud, lastel on alati naerul suud.Eestimaal elavad ka minu sõbrad,Aga ei ole siin lõvid ja sebrad.Eestis on elada igati hea,seda ju sinagi teadma pead.Kokku see kõik minu Eestimaaminu keel, minu riik, minu maa.

Hanna-Liisa Mölder, 4.c klassi õpilane

SipelgasSuur sipelgas sibas suvel samblas. Sipelgas soovis süüa seenesuppi. Seen seisis suures soos. Seisab siiani, sest sipelgas sõi sootuks sinikaid. Saabus sügis. Suure sarapuu servas sipelgatel soojem.

Terje Topper, 2.a klassi õpilane

Mul on kindel soov nii suur. Ma tahan saada õpetajaks ja õpetada lapsi, et ka nemad kord õpetajaks saaksid. Õpe-taksin neile selgeks tähed ja numbrid, et nad kord lõpetaksid kooli. Hindeks oleks kõigil viis. Vot nii!

Ingely Soovik, 2.a klassi õpilane

Kui ma ükskord suureks kasvan, ta-haksin saada politseinikuks. Politseinik aitab meie elanikke. Ta valvab meid nii päeval kui öösel, et meie saaksime turvaliselt oma kodudes elada. Ta jälgib seda, et meil oleks liikluses turvalisem. Politseinik olla on uhke. Neil on ilusad vormiriided, eriti ilus on helkurvest, mis on kõigile hästi näha ja paistab kaugele. Politsei aitab kinni püüda pa-had inimesed, kes tahavad meile halba. Politseinik on auväärt amet.

Sirelin Kartsepp, 2.a klassi õpilane

Nathali Mikk, 2.c klassi õpilane. Mari-Liis Kirsimägi püüdis pildile Siidisaba.

Eesti Looduse võistluse noortearvestuses taimefotode peauhinna võitnud Mari-Liis Kirsimägi töö.