LEISI VALLA TERVISEPROFIIL 2011 2020 · 2013. 4. 2. · tähendas pea 136%-st suurenemist. Selle tingis EL investeeringute toetused. Leisi vallas laekus tulumaksu 1 elaniku kohta

LISA Leisi Vallavolikogu 19. septembri 2011

määrusele nr 11

LEISI VALLA TERVISEPROFIIL

2011─2020

Leisi valla terviseprofiil 2011─2020

2

SISUKORD

SISUKORD ....................................................................................................................................... 2

SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4

TERVISEPROFIILIS KASUTUSEL OLEVAD MÕISTED............................................................ 5

1. ÜLDANDMED .......................................................................................................................... 6

1.1 Pindala ja asustustihedus ................................................................................................... 6

1.2 Rahvastik ........................................................................................................................... 7

1.2.1 Aastakeskmine elanike arv ............................................................................................ 7

1.2.2 Rahvastiku soo ja vanusejaotus ..................................................................................... 8

1.2.3 Elussündide arv ............................................................................................................. 9

1.2.4 Surmajuhtude arv ........................................................................................................... 9

1.2.5 Loomulik iibe kordaja ................................................................................................. 10

1.2.6 Demograafiline tööturusurveindeks ............................................................................ 11

1.2.7 Rahvastiku rahvuslik jaotus ......................................................................................... 11

1.2.8 Rahvastiku ränne ......................................................................................................... 12

1.2.9 Kohaliku omavalitsuse eelarve .................................................................................... 12

1.3 Tulumaksu laekumine ..................................................................................................... 13

2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED ................................................... 13

2.1 Tööturu situatsioon .......................................................................................................... 13

2.1.1 Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted ............................................................... 13

2.1.2 Ülalpeetavate määr ...................................................................................................... 15

2.1.3 Maksumaksjate osakaal elanikest ................................................................................ 16

2.2 Toimetulek ....................................................................................................................... 16

2.2.1 Töövõimetuspensionäride osakaal tööealisest elanikkonnast ja puudega inimeste arv16

2.2.2 Sotsiaaltoetuste loetelu ja saajate arv .......................................................................... 17

2.2.3 Paikkonnas pakutavad sotsiaalteenused ...................................................................... 18

2.3 Kaasatus kogukonna tegevustesse ................................................................................... 20

2.3.1 Kogukonna motivaatorid ............................................................................................ 20

2.3.2 Elanike kaasamine ....................................................................................................... 20

2.3.3 Kultuurielus osalemise ja tarbimise võimalus ............................................................. 21

3. LASTE JA NOORTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG ....................................... 22

3.1 Laste arv omavalitsuses ................................................................................................... 22

3.2 Laste arv haridusasutustes ............................................................................................... 23


3

3.3 Toitlustus haridusasutustes .............................................................................................. 23

3.4 Alaealiste komisjonis arutatud juhtude ja süütegude arv vanuse lõikes .......................... 23

3.5 Laste ja noortega tegelevad asutused............................................................................... 24

3.6 Laste subjektiivne tervisehinnang ................................................................................... 25

3.7 Turvalisus ........................................................................................................................ 25

4. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND ..................................................................... 25

4.1 Keskkonna mõjurid ......................................................................................................... 25

4.2 Transport ja teedevõrk ..................................................................................................... 27

4.3 Liiklusõnnetused ja kuriteod ........................................................................................... 27

4.4 Tulekahjud ....................................................................................................................... 28

4.5 Kohaliku omavalitsuse alkoholipoliitika ......................................................................... 28

5. Tervislik eluviis ........................................................................................................................ 29

5.1 Tervisealase teabe kättesaadavus..................................................................................... 29

6. TERVISETEENUSED ............................................................................................................. 29

6.1 Tervishoiuteenused .......................................................................................................... 30

7. TERVISEPROFIILIS VÄLJENDUVAD PROBLEEMID, TEGEVUSE EESMÄRGID JA VÕIMALIKUD MEETMED .......................................................................................................... 31

7.1 Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ....................................................................... 31

7.2 Laste tervislik ja turvaline areng ..................................................................................... 32

7.3 Tervist toetav keskkond ................................................................................................... 33

7.4 Tervislikud eluviisid ........................................................................................................ 33

7.5 Tervishoiuteenuste pakkumise jätkusuutlikkus ............................................................... 34

KOKKUVÕTE ................................................................................................................................ 35

KASUTATUD ALLIKAD .............................................................................................................. 36


4

SISSEJUHATUS

Tervis on inimese elukvaliteedi üks alustalasid ning määrab suuresti selle, kui hästi või halvasti ta

oma eluga toime tuleb. Inimeste kollektiivne tervis määrab selle, kui terve on linn või vald ning

veelgi edasi vaadates, kui terve on riik.

Tervist mõjutavad individuaalsed ealised, soolised ja pärilikud tegurid, mida ei ole võimalik

muuta. Küll aga on suur hulk tegureid, mille mõju tervisele sõltub nii riigis kui ka omavalitsuses

tehtavatest otsustest ja seeläbi kujundatavast elukeskkonnast, mis omakorda mõjutab inimese

tehtavaid valikuid ja otsuseid ehk individuaalset eluviisi.

Elukeskkonnast tulenevad sotsiaalsed ja kogukondlikud mõjud, elu- ja töötingimused ning üldised

sotsiaalmajanduslikud, kultuurilised ja keskkonnamõjud. Seega mõjutavad inimese tervist kõigis

eluvaldkondades (haridus, kultuur, ehitus, liikluskorraldus, jäätmemajandus jne) tehtavad ja

rakendatavad otsused.

Leisi valla terviseprofiil on tõenduspõhine ülevaade valla elukeskkonna ning vallas elavate

inimeste tervislikust seisukorrast ning seda mõjutavatest teguritest. Terviseprofiili alusel seatakse

eesmärgid vallarahva tervise edendamiseks ja koostatakse nendele eesmärkidele suunatud

tegevuskava. Seega terviseprofiili koostamine ei ole ülesanne omaette, vaid on vahend järjepideva

planeerimise ja teadliku sekkumise kaudu rahvatervise taseme tõstmiseks, kohaliku omavalitsuse

elanike tervisedendamise suunamiseks ja püsivate positiivsete muudatuste esile kutsumiseks

rahvastiku tervises.

Eraldi on terviseprofiilis välja toodud viis temaatilist valdkonda, mis kajastavad sotsiaalse

sidususe ja võrdsete võimaluste suurendamist, lastele, tervisele ja turvalise arengu tagamiseks,

tervist toetava keskkonna kujunemist, tervislike eluviiside soodustamist ning tervisehoiuteenuste

pakkumist jätkusuutlikkuse kindlustamist.

Terviseprofiil on suunatud Leisi valla elanikele terviseteadlikkuse tõstmiseks ja tervisemõjurite

paremaks mõistmiseks. Erinevate valdkondade spetsialistidele, otsusetegijatele ja poliitikutele

tervisetemaatika paremaks mõistmiseks ning valdkondadevaheliste koostöö suutlikkuse tõstmiseks

parema tervise nimel.

Terviseprofiili koostamise eesmärk on suurendada vallarahva heaolu ja tõsta inimeste

elukvaliteeti parema tervise kaudu.


5

TERVISEPROFIILIS KASUTUSEL OLEVAD MÕISTED

Kohalik omavalitsus (KOV): valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus,

võime ja kohustusi seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla-

või linnaelanike õigustatud vajaduste ja huvidest ning arvestada valla või linna arengu iseärasusi.

Sotsiaalhoolekanne: isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks

või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele,

arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine.

Rahvatervis: tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja praktika,

mida viiakse ellu kas kogu rahvastiku või selle teatud rühmadele suunatud tervist mõjutavate

sekkumiste kaudu.

Riskitegur: sotsiaalne, käitumuslik, majanduslik, keskkondlik või bioloogiline tegur, mis

põhjustab või soodustab terviseseisundi halvenemist, terviseseisundile soodsalt mõjuvate tegurite

toime vähenemist või haigustele vastuvõtlikkuse suurenemist.

Riskikäitumine: eriline käitumisvorm, millega võib kaasneda suurem vastuvõtlikkus ühele

või enamale haigusele või üldisele terviseseisundi halvenemisele.

Sotsiaalne sidusus: ühiskonna võimekus tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi

ja vältida polariseerumist.

Sotsiaalne kaasatus: kõikide inimeste võimalus osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus,

pääseda ligi olulistele ressurssidele ning teenustele, töötada ja olla majanduslikult aktiivne.

Sotsiaalsed võrgustikud: sotsiaalsed struktuurid, mis koosnevad üksikisikutest ja gruppidest, mis

on seotud omavahel spetsiifiliste suhetega.

Võrgustik: üksikisikute, organisatsioonide ja asutuste pühendumisel ning usaldusel põhinev

grupp, mis on organiseerunud mittehierarhilisel alusel tegelemaks üldiste probleemide või

muredega, mida seiratakse aktiivselt ja süstemaatiliselt (Rahvastiku tervise arengukava 2009-

2020).


6

1. ÜLDANDMED

1.1 Pindala ja asustustihedus

Leisi vald asetseb Saaremaa põhjaosas Hiiu- ja Saaremaa vahelise Soela väina ääres, piirnedes

läänes Mustjala, lõunas Kaarma, Pihtla ja Valjala ning idas Orissaare vallaga. Leisi vald on Saare

Maakonna põhjapoolseim vald pindalaga 348 km².

Kaugus Tallinnast on umbes 200 km ja kaugus Tartust 320 km. Ajaliselt kulub saarelise asendi

tõttu Tallinna jõudmiseks keskmiselt 4-5 tundi, Tartusse 7-8 tundi. Valla keskuse (Leisi aleviku)

kaugus maakonna keskusest on 40 km ning Kuivastu sadamast 50 km.

Vallas on väljakujunenud neli tõmbekeskust, Leisi alevik, endised kolhoosi ja sovhoosi keskused

Pärsama ja Karja külad ning lääne servas asuv Metsküla küla. Peale nende on vallas veel 41

asustatud küla. Leisi vald hõlmab kunagise Karja kihelkonna maad, kuhu kuulusid endised

Pärsama ja Leisi vald. Karja kihelkonda on mainitud ürikutes esmakordselt 13. sajandi esimesel

poolel seoses Karja kiriku ja kogudusega. Endistest piiridest on välja jäänud Liiküla ja osa Pöitse

külast, mis kuuluvad praegu Mustjala valla koosseisu.

Praeguse seisuga on Leisi valla territoorium ajalooliselt ja loogiliselt välja kujunenud ning

otstarbekas. Kui valla territoorium suureneks, siis jääks keskus ääremaadest juba liiga kaugele.

Vallas on 1 alevik ja 53 küla, valla keskmine asustustihedus on 6,14 inimest km2. Valla elanike arv

seisuga 1.01.2010. a on 2137 inimest.


7

1.2 Rahvastik

1.2.1 Aastakeskmine elanike arv

Leisi valla rahvaarv on viimaste 5 aasta jooksul stabiilselt langustendentsil, mis on tingitud

negatiivsest iibest ja maapiirkondadest linnadesse rändamises.

Rahvastiku tihedus Leisi vallas oli 2008. ja 2009. aastal 6,0 in/km2 ning 2010. a seisuga oli 5,9

in/km2 [Statistikaamet]. Leisi valla elanikkond on koondunud peamiselt suurematesse asulatesse:

Leisi (1.01.2010. a seisuga 315 inimest), Pärsama (238 inimest), Karja (234 inimest), Metsküla

(127 inimest), Koikla (88 inimest), Ratla (66 inimest). Ülejäänud külades olevate elanike arv jääb

alla saja.

Seisuga 1. jaanuar 2010 elas Leisi vallas 2 066 elanikku. 2000. aastal oli valla elanike arv

(Statistikaameti andmetel) 2 192. Seega kümne aastaga on rahvastik vähenenud 126 inimese võrra.

Joonis 1: Aastakeskmine elanike arv. Allikas: Statistikaamet


8

1.2.2 Rahvastiku soo ja vanusejaotus Meeste (1072) ja naiste (1065) osakaal vallas on peaaegu võrdne. 20-45aastaste vanusegrupis on

mõnevõrra suurem meeste osakaal, mis vanemas vanusegrupis taandub taas naiste ülekaaluks

(Joonis 2).

Joonis 2: Leisi valla rahvastikupüramiid seisuga jaanuar 2010. Allikas: Statistikaamet

Kogu rahvastikku puudutav statistika on umbkaudne ja ei arvesta tegelikku olukorda, sest oma

elukoha Leisi vallas määratlenud isik ei pruugi tegelikkuses siin elada. Hetkel tundub, et

rahvastiku mõõduka vähenemise trend jätkub.


9

1.2.3 Elussündide arv Sündivus on olnud Leisi vallas kõige kõrgem 2000. aastal - 29 sündi, kõige madalam 2008. aastal -

14 sündi. (Statistikaamet)

Joonis 3: Sündide arv Leisi vallas aastate lõikes. Allikas: Statistikaamet

1.2.4 Surmajuhtude arv Suremus on olnud Leisi vallas kõige kõrgem 2004. aastal, kui registreeriti 39 surma. Kõige

madalam surmajuhtude arv 2008. aastal, kui registreeriti 29 surma. (Statistikaamet).

Joonis 4: Surmajuhtude arv Leisi vallas aastate lõikes. Allikas: Statistikaamet


10

1.2.5 Loomulik iibe kordaja Loomulik iive näitab, kui palju ületab surmade arv vallas sündide arvu. Negatiivne loomulik iive

on üheks rahvastiku vähenemise põhjuseks, kuid oma osa mängib selles ka migratsioon.

Joonis 5: Loomulik iive Leisi vallas aastate lõikes. Allikas: Statistikaamet

Eesti puhul tervikuna on märgata iibe kordaja vähenemise tendentsi, mis näitab, et rahvaarvu

vähenemise kiirus on pidurdunud. Alates 2002. aastast on Leisi vallas surmade suurenemine ja

sündide arvu vähenemine mõjutanud negatiivselt iivet. Kui võrrelda Leisi valla 2006. aastat, mil

oli iibe kordaja -8,0 ning 2008. aastat -7,7 on näha, et rahvaarvu vähenemise kiirus on pidurdumas.

Joonis 6: Loomulik iibe kordaja võrdlus Eestiga. Allikas: Statistikaamet


11

1.2.6 Demograafiline tööturusurveindeks 2008. a oli Leisi valla demograafiline tööturusurveindeks 0,74 (eelseisval kümnendil tööturule

sisenevate noorte (5-14aastased) ja sealt vanuse tõttu potentsiaalselt lahkuvate inimeste (55-

65aastased) suhe). Vanuse tõttu tööturult väljalangevus on viimastel aastatel väike, mistõttu

noortel on vallas keeruline leida tööalast rakendust mis põhjustab nende lahkumise vallast. Alates

2000. aastast on tööturusurve indeksi näitaja olnud pidevas negatiivses languses, mis näitab, et

järgneval kümnendil lahkub tööturult rohkem tööealisi valla kodanikke, elkõige otsima tööd

väljaspoolt valla teritooriumi.

Joonis 7: Demograafiline tööturusurve indeks Leisi vallas. Allikas: Statistikamet

1.2.7 Rahvastiku rahvuslik jaotus Ennast eestlasena määratleva rahvastiku osakaal kõigist elanikest seisuga 1.01.2010 oli 1910,

andmed puudusid 196 elaniku kohta ja muud rahvused

jagunevad järgmiselt (vaata joonist).

Joonis 8: Muu rahvuse jaotus Leisi vallas. Allikas: Statistikamet

Rahvus Arv

Venelased 6

Ukrainlased 1

Valgevenelased 1

Soomlased 11

Sakslased 4

Lätlased 2

Rootslased 4

Tšuvašid 1

Prantslased 1


12

1.2.8 Rahvastiku ränne Rahvastiku sündmused on oma intensiivsuse poolest enamasti vanusest sõltuvad.

Rändeintensiivsus on tavaliselt kõrgeim 20-29aastaste seas õpingute, tööelu alguse ja pere loomise

tõttu. Leisi vallas kõige suurem väljaränne toimus aastal 2006. Positiivne rändesaldo oli vallas

aastal 2007, mil rändesaldo oli 10.

Joonis 9: ränne Leisi vallas. Allikas: Eesti Statistikaamet

1.2.9 Kohaliku omavalitsuse eelarve

Leisi valla eelarve 2008. aastal oli 36 763 708 kr, võrreldes 2002. aastaga suurenes eelarve 217%.

Eelarve suurenemist põhjustas üleüldine majanduskasv, palkade suurenemine, inimeste tööle

asumine. See-eest 2010. aastal ulatus valla eelarve 50 038 260 kr mis võrreldes 2008. aastaga

tähendas pea 136%-st suurenemist. Selle tingis EL investeeringute toetused.

Leisi vallas laekus tulumaksu 1 elaniku kohta 2008. aastal 6826,3 kr 2009. aastal oli see 6366,1 kr

ühe elaniku kohta, vähenemine 10,7%. Põhjuseks oli üldine majanduskriis, töökohtade

vähenemine nii Leisi vallas kui ka väljaspool valda tööl käivatel inimestel, palkade kärpimine

Üldise majanduskasvu tingimustes on valla eelarve 2008. ja 2009. aastatel eelnevate aastatega

võrreldes hüppeliselt kasvanud. 2009. aastal omatulu vähenes, kuid just siis alustati kõigi aegade

suurimate investeeringutega - asulate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ning Leisi keskkoolihoone

rekonstrueerimisega. Neid projekte toetasid finantseerimisel Euroopa Liidu struktuurifondid.

Aasta 2002 2004 2006 2008 2010

KOV eelarve kroonides 16 878 262 21 482 082 24 110 791 36 763 708 50 038 260

Ühe elaniku kohta krooni 7 792 10 171 12 049 18 776 23 415

Tabel 1: Leisi valla eelarve aastate lõikes. Allikas: KOV


13

1.3 Tulumaksu laekumine

Jooniselt on näha, et tulumaksu laekumise suurenemine toimub 2004-2008. aastatel, mis

iseloomustab elanikkonna elatustaseme tõusu. Alates 2009. aastal toimunud tulumaksu langus on

tingitud nii elanikkonna sissetulekute langusest, kui ka üldisest majanduslangusest.

Joonis 10: Laekunud tulumaks ühe elaniku kohta. Allikas: Maksu-ja Tolliamet

2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED

Antud peatükis kirjeldatakse valla elanike situatsiooni tööturul, nende majanduslikku toimetulekut

ja kaasatust kogukonna ellu. Sotsiaalne sidusus tähendab seda, et selle liikmed hoiavad kokku,

osalevad mitmesuguste ühenduste ja rühmade tegevuses, tunnevad oma naabreid ja suhtlevad

nendega. Kogukond suudab kindlustada oma liikmete heaolu vältides lõhestumist ja tõrjutust.

2.1 Tööturu situatsioon

2.1.1 Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted

Leisi vallas on vallas kohapeal umbes 350 töökohta. Piirkond on olnud peamiselt

põllumajanduspiirkond, kuid majanduspoliitiliste tingimuste tõttu on selles sektoris oluliselt

vähenenud töötajate arv. Töötajate vähenemine põllumajanduses on tingitud ka töövahendite

ja -protsesside efektiivsemaks muutmisest. Ettevõtluse areng sõltub peamiselt ettevõtlikest

inimestest. Valla ülesandeks ettevõtluse arendamisel on ettevõtlust soodustava taristu loomine.

Suurimaks tööandjaks vallas on Leisi vallavalitsus koos oma allasutustega

Leisi vallas on tööealisi inimesi vanuses 19-64 kokku 1306. Vallas oli äriregistri andmetel seisuga

31.12.2009 registreeritud 67 äriühingut ja 104 füüsilisest isikust ettevõtjat. Nendest kõik ei ole

aktiivses tegevuses. Osadel puudub majandustegevus ja mitmel puudub tegevus Leisi vallas.


14

Primaarsektor

• Suuremad põllumajandus ettevõtjad vallas on: OÜ Karja, OÜ Koikla, OÜ Oss, OÜ Ratla,

OÜ Pärna Farmid ja OÜ Almeido.

• Vaatamata metsarohkusele otseselt metsandusega tegelevaid ettevõtteid Leisis ei ole.

Jahinduse alast tegevust korraldavad Leisi vallas Karja, Pärsama, Leisi ja Metsküla

jahiseltsid.

• Kalanduse osakaal on väga väike. Leisi vallas on registreeritud 5 kutselist kalurit. Mee

tootmise ja pakendamisega tegeleb OÜ Hany.

Sekundaarsektor

Toiduainete tööstusest on Leisi vallas esindatud leivatööstus. 1993. aastast tegutseb Karjas OÜ

Karja Pagariäri, kes oma 40 töötajaga on vallas üks suurematest tööandjatest.

Kalapüüniste valmistajana ja metallitöö ettevõttena tegutseb Laugu külas Saare Frydenthal OÜ.

Puidutöötlemisega on seotud OÜ Saare Mööbel, Angla Holding OÜ, lisaks on veel paar väiksemat

saekaatrit.

Kommunaalteenuste, kruusa müügi, vallateede ja kalmistute korrashoiuga tegeleb Leisi valla

kommunaalamet.

Toitlustus- ja majutusteenus

Vallas on 16 registreeritud majutusettevõtet. Peamiselt pakutakse majutust väikestele gruppidele.

Toitlustuse vallas on ainuke teenuse pakkuja OÜ Sassimaja Leisi alevikus.

Muud teenused

Leisi alevikus on olemas postkontor, AS SEB Pank postipank, pangaautomaat, apteek, tankla,

perearstikeskus (Leisi Tervisekeskus OÜ) ja kaks juuksurisalongi. Avalikke teenuseid osutab Leisi

Vallavalitsus koos oma hallatavate asutustega.

Joonis 11: Majanduslikult aktiivsed üksused Leisi vallas. Allikas: Statistikaamet


15

2.1.2 Ülalpeetavate määr

Antud määr iseloomustab valla rahvastiku vanusekooseisu ja näitab kui suur on tööealiste elanike

koormus mittetööeas elanike kohta. .

Joonis 12: Ülalpeetavate määr Leisi vallas. Allikas: Eesti Statistikaamet

Võrrelduna Eesti näitajatega on tööealise elanike koormus mittetööeas elanike kohta püsinud

suurem, kui Eesti keskmine. Põhjuseks on väiksem tööealiste elanike koosseis. Töötute arv Leisi

vallas on aastate jooksul suurenenud ning on seisuga 2009. a 62 inimest 1306 tööealise elaniku

kohta. Leisi valla peamiseks koostööpartneriks Töötukassa Kuressaare osakond, mille kaudu on

töötutel ja tööotsijatel võimalik kasutada mitmesuguseid teenuseid, koolitusi ja leida tööd. Töötutel

on õigus saada sotsiaalabi seadustes ning valla õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras toetust.

Aasta 2005 2006 2007 2008 2009

Registreeritud töötute arv 59 26 19 19 33

Töötute osakaal elanikest 2,8% 3,0% 0,9% 0,8% 1,4%

Tabel 2. Registreeritud töötute arv ja osakaal Leisi valla.. Allikas: Eesti Statistikaamet


16

2.1.3 Maksumaksjate osakaal elanikest

Maksumaksjate osakaal elanikkonnas on ühtlaselt tõusnud 2008. aastani, aga 2009. aasta seisuga

on näitaja 1,8% võrra langenud, põhjuseks võib olla majanduslangus, inimeste koondamine

töökohtadest, elanikkonna vananemine ja väljaränne.

Joonis 13: Maksumaksjate osakaal elanikkonnast Leisi vallas. Allikas: Statistikaamet

2.2 Toimetulek

2.2.1 Töövõimetuspensionäride osakaal tööealisest elanikkonnast ja puudega

inimeste arv

Leisi vallas on Eesti Haigekassa andmetel 2009. aastal ravikindlustusega kaetud 1875 inimest,

mis moodustab 90,1% valla elanikkonnast. Vallas on töövõimetuspensionäre 2010. aasta andmetel

159 inimest, mis moodustab 11,9% elanikest.

Joonis 14: Töövõimetuspensionäride osakaal Leisi vallas. Allikas: Statistikaamet

2010. aasta seisuga on vallas 13 puudega last. Vallas on parema teenuse ja hoolduse vajaduse

teadmiseks läbi viidud hindamisinstrumendi alusel puuetega inimeste vajaduste kaardistamine.

Puuetega inimeste arv näitab pidevat suurenemist. 79-le puudega isikule on määratud hooldaja.

Puudega isikule, kelle erivajadustega seonduvad kulud on suured, makstakse puudest tulenevate

lisakulude katteks sotsiaaltoetust. Puuetega isikutele osutatakse pidevat nõustamisteenust,


17

mitmesuguseid tugiteenuseid, transporditeenust, üldhooldekodu teenust ning antakse tasuta

abivahendeid. Valdkonna arengueelduseks on hea koostöö pere- ja eriarstide ning puuetega

inimeste organisatsioonidega.

2009. aastal oli Leisi vallas keskmise puudega 108 inimest, raske puudega 110 ja sügava puudega

21 inimest. Puudega inimeste tööhõive määr 2009 aastal oli (15-64aastased) 27,6% ja kogu valla

rahvastiku tööhõivemäär samal perioodil oli 53,3%.

Tööturul osalemisel kogevad puudega inimesed mitmeid takistusi:

• valmisolek tööle minna on madal ning puudega inimesed ei näe ennast töötavate

inimestena;

• transpordivõimaluste piiratus;

• erivajadusele kohaldamata töökeskkond.

2.2.2 Sotsiaaltoetuste loetelu ja saajate arv

Joonis 15: Väljamakstud toimetulekutoetused 1 elaniku kohta Leisi vallas. Allikas: Leisi VV

Kuna toimetulekutoetuse piirmäär on tegelikuks toimetulekuks väga väike, maksab vald oma

elanikele mitmeid lisatoetusi.

Sotsiaaltoetused omavad märkimisväärset kaalu majandusliku- ja toimetulekuprobleemidega

inimestele jätkusuutlikuks toimimiseks. Leisi vallas on vähekindlustatud isikutele või perekonna

toimetuleku kindlustamiseks makstud alljärgnevaid täiendavaid sotsiaaltoetusi:

• toimetulekutoetus (riiklik toetus sotsiaalhoolekande seaduse alusel);

• täiendav toimetulekutoetus (riiklik toetus sotsiaalhoolekande seaduse alusel);

• hooldajatoetus (valla hooldajatoetuse maksmise korra alusel);

• sünnitoetus 256 € (4000 kr) (valla eelarvest sotsiaaltoetuste maksmise korra alusel);


18

• matusetoetus 128 € (2000 kr) (valla eelarvest sotsiaaltoetuste maksmise korra alusel);

• kooliminekutoetus 1. klassi õpilasele ehk ranitsatoetus 64 € (1000 kr) (valla

haridustoetuste määramise- ja maksmise korra alusel);

• muud sotsiaaltoetused (valla eelarvest sotsiaaltoetuste maksmise korra alusel).

Toetused lasterohketele ja abivajavatele peredele 2010 aastal:

• kooliminevate laste toetus (3 ja enam kooliminevat last peres) taotlejaid 58 summa

17 400 kr;

• I klassi mineja toetus - 11 last, summa 11 000 kr;

• KOV tasus vähekindlustatud perede laste tuusikud Urumarja laagrisse. Lapsi 8,

summa koos transpordikuluga 9481 kr;

• vähekindlustatud perede toetus kokku summas 44 173 kr. Lasterikaste ja puudega

lastega perede toetus - 150 last, summa 32 200 kr;

• puudega lapse ülalpidamiskulud väikelastekodus - 2 last, summa 13 413 kr;

• jõulupakid lastele (kaasaarvatud algklasside lapsed) - 216 last summa 11 960 kr.

2.2.3 Paikkonnas pakutavad sotsiaalteenused

Kohaliku omavalitsuse põhilisteks ülesanneteks sotsiaalhoolekande korraldamisel on

sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise korraldamine, sotsiaaltoetuste

määramine ja maksmine ning eestkosteasutuse töö korraldamine. Leisi valla sotsiaalhoolekande

eesmärk on kindlustada sotsiaalala igakülgne areng, koos teiste eluvaldkondadega tagada teenuste

kättesaadavus ja nende kõrge kvaliteet, arendada teenuseid ja töökeskkonda ning koolitada

töötajaid, et aidata kaasa Leisi valla elanike elukvaliteedi ning nende ühiskonnas toimetuleku ja

osalemisvõime paranemisele.

Leisi valla sotsiaalhoolekande korraldamine on sotsiaalosakonna haldusalas, mille osakonna

koosseisus on kolm sotsiaaltöötajat ja nende käsutuses on ametiauto.

Valla sotsiaalhoolekande paremaks korraldamiseks on vallavolikogu juurde loodud sotsiaal- ja

tervishoiukomisjon ning Leisi keskkooli juures tegutseb tervisenõukogu. Hea koostöö on valla

allasutuste, naabervaldade, Eesti Politsei, Päästeameti, Sotsiaalkindlustusameti,

tervishoiutöötajate, Saare Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna, rehabilitatsiooniasutuste ja

kohalike kogudustega. Hästi toimib kogukonna- ja naabriabi.

Leisis asub valla ainus apteek. Eriarstiabi ja statsionaarne ravi on elanikele kättesaadav peamiselt

Kuressaares.


19

Terviseedenduse töö baseerub kooli, lasteaia ja perearstikeskuse tegevustele. Kooli juures töötab

haigekassa lepingu alusel kooliõde, kes tegeleb koostöös sotsiaalosakonna ja perearstiga noorte

tervisekasvatuse- ja edendamisega.

Valla elanikkond väheneb ja vananeb. Majandusliku olukorra tõttu on likvideeritud kauplusi (ka

kauplusautod), algkoole, perearsti vastuvõtupunkte ja bussiliine. Sellest tulenevalt väheneb ka

rahaliste toetuste osakaal ja suureneb teenuste osatähtsus. Leisi vallas osutatakse läbi kolme

sotsiaaltöötaja, nelja tugiteenuste ja kuue koduteenuste osutaja ning Pärsama hooldekodu

mitmesuguseid sotsiaalteenuseid:

• koduteenused;

• transporditeenus;

• hooldaja määramine hooldajatoetusega;

• hooldaja määramine hooldajatoetuseta;

• ööpäevaringne hooldamine hooldekodus;

• pesupesemisteenus;

• dušši kasutamine;

• saunateenus;

• turvatoa teenus;

• tugiisikuteenus;

• pereabilise teenus;

• eakate päevahoid hooldekodus;

• lühiajaline ööpäevaringne hooldamine hooldekodus;

• lõunasöök ettetellimisel;

• sotsiaalnõustamine;

• abivahendite andmine;

• eluasemeteenused;

• hooldamine perekonnas.

Leisi vallal on sotsiaalkorter Pärsamal ning sotsiaalelamispinnad Karja, Pamma ja Viira külas.

Kodutuid inimesi vallas ei ole.


20

2.3 Kaasatus kogukonna tegevustesse

2.3.1 Kogukonna motivaatorid

Leisi valla elanike aktiviseerimiseks on ellu kutsutud mitmeid motiveerivaid tegevusi, mis

võimaldavad tunnustada inimesi, kes oluliselt mõjutavad paikkonna eluolu. Tunnustuse eesmärk

on väärtustada ning osutada avalikku tähelepanu Leisi valla elanikule või kollektiivile, kes oma

tööalase või ühiskondliku tegevusega on silma paistnud

Kord aastas antakse välja kultuuri- ja spordistipendiumi. Samas peetakse oluliseks, Leisi valla

elukeskkonna heaolu ja ilu. Igal aastal antakse välja „Kena kodu“ tiitel, kenamale pereelamule,

suvekodule, kortermajale, tootmistalule, külale. See innustab inimesi oma kodude eest veelgi enam

hoolitsema.

2.3.2 Elanike kaasamine

Leisi vallas on 1 alevik ja 54 küla, 43-l külal on külavanem. Neljast külast on kujunenud n.n

keskasulad. Viies külas puudub püsiasustus. Külaelu edendamiseks on moodustatud kuus

mittetulundusühingut. Osades külades on koostatud küla arengukava. Vähemalt korra aastas

kutsub vald kokku külavanemad ja külaseltside esindajad.

Külaseltside eestvedamisel on külade heakord paranenud ja viiakse läbi erinevaid üritusi:

• Angla - koostöös MTÜ Angla Tuulikumägi erinevate rahvaürituste korraldamine,

tuulikumäe väljaehitamine. Küla kokkutuleku korraldamine. Üle-Eestilise

külapillimeeste kokkutulek Lustikummut;

• Metsküla - külaplatsi väljaehitamine, seltsimaja rekonstrueerimine;

• Soela sadama arendamine;

• Karja - bussiootepaviljoni remont, perepäev, laste mängutuba;

• Pärsama – multifunktsionaalse spordiväljaku väljaehitamine;

• Pamma - seltsimaja remont, jüripäeva tähistamine, Purtsa lahingu 665 aastapäeva

tähistamine, Pamma kooli kokkutulek;

• Ratla, Nihatu, Roobaka, Linnuse, Purtsa, Tiitsuotsa, Koiduvälja, Luulupe, Pamma,

Nõmme külade kokkutulekud, külaplatside ehitamine.


21

2.3.3 Kultuurielus osalemise ja tarbimise võimalus

Leisi vald asub pikkade kultuuritraditsioonidega ajaloolises Karja kihelkonnas. Pikka aega on

tegutsenud Karja segakoor, aktiivselt tegeletakse rahvatantsuga - segarühm Leisberg ja naisrühm

Sõlus. Koos käib Karja naisansambel. Aktiivselt tegutsevad pensionäride laulu-tantsurühm

Muigud. Rahvakultuuri eestvedajaks on VÄRKSsepad, kes on elustanud vanade pillide

valmistamise ja õpetamise traditsioonid. Karjas tegutseb näitering. Ühest vähestest valdadest on

Leisis avatud kino. Võrreldes paljude teiste omavalitsustega on Leisis loodud paremad tingimused

spordi ja kehakultuuri arenguks. Leisi vallas on tööl sporditöö organisaator. Huvilistel on võimalik

osaleda erinevatel vallasisestel spordiüritustel. Peamiseks spordibaasiks on Leisi keskkooli võimla,

ujula ja jõusaal. Kasutusele võtmist ootab keskkooli keldris asuv lasketiir, mis võimaldaks

laskealast tegevust koolilastele ja jahimeestele. Probleemiks on eestvedaja puudumine.

Spordirajatised, v.a ujula, on kohalikele elanikele tasuta kasutamiseks. Loodud võimalusi

kasutatakse aktiivselt. Viimastel aastatel on muutunud eriti populaarseks jalgpall. Noortel on

võimalik osaleda jalgpalli, võrkpalli ja kergejõustiku treeninggruppides. Seni on kasutama

võimalused purjespordiga tegelemiseks. Sporditöö arendamiseks on eraalgatuslikult loodud MTÜ

Leisi Spordiselts. Leisi vallas 2010. aastal läbiviidud küsitlusest selgub, et valla elanikest 40,7%

hindavad sportimisvõimalusi heaks ja rahuldavaks.

Kultuurielu keskuseks on Pärsama kultuurimaja ja peale kooli rekonstrueerimist on head

võimalused kultuuritööks ka Leisi keskkools. Piirkondlikud keskused on Karja mõisahoone ning

Metsküla ja Pamma seltsimajad. Karja kiriku hea akustika ja restaureeritud orel loovad head

võimalused kontsertide korraldamiseks. Pärandkultuurikeskuse valmimisega 2011. aastal Anglas

avanevad uued võimalused pärand- ja rahvakultuuri viljelemiseks.

Leisi vallas on 3 raamatukogu ja üks lugemis-teabetuba. Kõigis raamatukogudes on arvuti

kasutamise võimalus ja Interneti ühendus.

Leisi valla traditsioonilised kultuuri- ja spordiüritused

Ürituse nimi Toimumise aeg

Karja kihelkonna päev august

Pärimuspäev Angla tuulikumäel juuli

Õlletoober juuli

Jaanituli juuni

Leisi valla Laululind mai

Vabariigi Aastapäeva pidulik üritus veebruar

Pensionäride pidu kevad ja talv

Leisi pärimus ja pillimeisterdamise august


22

laager

Angla tuulikute jooks aprill

Leisi jooks mai

Tuhkana mängud august

Küladevaheline korvpalliturniir aprill

Küladevaheline jalgpalliturniir juuni

Tabel 3: Leisi valla traditsioonilise kultuuri- ja spordiüritused. Allikas: KOV

3. LASTE JA NOORTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG

Lapse- ja noorukieas pannakse alus inimese terviseteadlikkusele ja tervist säästvale käitumisele.

Tervist mõjutavad peresuhted, kodused elamistingimused, kodukoha loodus- ja tehiskeskkond,

lasteaia- ja koolikeskkond, samuti üldine sotsiaalmajanduslik keskkond, sh haridus- ja

tervishoiusüsteemi korraldus ning töötus ja vaesus riigis. Suurt mõju avaldab lastele neid

ümbritsev sotsiaalne võrgustik, vanemate, vanavanemate ja sõprade eluviis ja käitumine. Lapse ja

noore tervise ning arengu kujunemist tuleb käsitleda koosmõjus perekonna ja keskkonnaga, kus

laps suurema osa ajast viibib. Investeering haridusse ja sporti võrdub investeeringuga tervisesse.

3.1 Laste arv omavalitsuses

Leisi vallas on laste arv olnud viimastel aastatel püsivalt languses. Põhjuseks on sündide arvu

vähenemine. Laste arvu kasv saab toimuda lähiaastatel kvantitatiivsete muutuste mõjul

(sisseränne, sündivuse oluline suurenemine), mida omakorda mõjutab piirkonna

sotsiaalmajanduslike olude kvaliteedi muutus.

Joonis 16: Laste arv Leisi vallas. Allikas: Statistikaamet


23

Noorsootöö seaduse kohaselt loetakse Eestis noorteks 7-26aastaseid isikuid. Leisi vallas on selles

vanusegrupis 562 noort.

Joonis 17: Leisi valla noored. Allikas: KOV

3.2 Laste arv haridusasutustes

Valla territooriumil töötab 2004. aastast alates üks kool, Leisi keskkool ja Pärsama

lasteaed. Pärsama lasteaias on 3 rühma: Piilupardi rühm (kuni 3aastased lapsed), Naksitrallide

rühm (3-5aastased lapsed), Karlssoni rühm (5-7aastased lapsed). Lasteaia juurde kuulub lisaks

Metsküla külas tegutsev Metsküla liitrühm, kus käib 10 last. 2010. aasta seisuga käib lasteaias 67

last ja koolis 213 last.

3.3 Toitlustus haridusasutustes

Laste toitlustamine Leisi keskkooli põhiastmes tasustatakse osaliselt riigi ja valla eelarvest. Ühe

õpilase toidupäeva keskmine maksumus koos riigi dotatsiooniga aastal 2010 oli 0,73 € (11.40 kr).

Pärsama lasteaias on toidumaksumus kokku 1.28 € (20 kr), sellest vald maksab 0,45 € (7 kr) ja

lapsevanem 0,83 € (13 kr). Pärsama lasteaia Metsküla liitrühmas on toidumaksumus päevas 0,64 €

(10 kr), sellest KOV maksab 0,22 € (3.50 kr) ja lapsevanem 0,42 € (6.50 kr).

3.4 Alaealiste komisjonis arutatud juhtude ja süütegude arv vanuse

lõikes

Aasta 2006 2007 2008 2009 2010

Komisjonis arutatud esmajuhud

2 3 3 1 2

Komisjonis arutatud korduvjuhud

2 2 3 1 1

Komisjonis arutatud juhud kokku

4 5 6 2 3

Alaealiste süütegude arv

11 21 15 18 14

Tabel 4: Alaealiste komisjonis arutatud juhtude ja süütegude arv vanuse lõikes. Allikas: KOV


24

3.5 Laste ja noortega tegelevad asutused

Leisi vallas toimub noorsootöö Leisi keskkooli baasil, kus noortel on võimalus osaleda paljudes

huviringides. Huviringid ja trennid rahastab Leisi vald. Keskkoolis on tööl huvijuht. Tulenevalt

väljakujunenud tõmbekeskustest toimub kooliväline noorsootöö Metsküla seltsimajas, Pärsama

kultuurimajas, Karja mõisahoones ja Leisi noortekeskuses. Peamiselt on nendes keskustes

võimalik mängida erinevaid lauamänge ning kasutada Interneti ühendust. Karja mõisahoones on

avatud laste mängudetuba. Küllalt aktiivne on kodutütarde ja noorkotkaste tegevus, hõlmates

noori vanuses 7-18 aastat. Vallas puudub noorsootööd koordineeriv inimene, mistõttu töö noortega

on kohati juhuslik ja vähe uuendusi pakkuv. Peamiseks probleemiks on tegevusvõimaluste vähesus

just 18-26aastastele noortele. Valla arengu seisukohalt on oluline tingimuste loomine noorte vaba

aja veetmiseks. Tõhus noorsootöö ja head võimalused aitavad kujundada valla positiivset mainet ja

tulevikus siit lahkunud noortel tagasi pöörduda.

Peamised huviringid on: kergejõustik, jalgpall, korvpall, võrkpall, käsipall, ujumine, lastekoor,

mudilaskoor, rahvapilli ansambel, pilliringid, kandlering, rahvatants, näitering, käsitööring,

kunstiring, liiklusring, puutöö.

Leisi keskkoolis töötavad pikapäevarühmad. Riik toetab 2.klassi õpilaste ujumisõpetust. Kuni

2010. aastani viidi lapsed Kuressaare gümnaasiumi ujulasse. Alates uuest õppeaastast on

renoveeritud Leisi keskkooli bassein, mida saavad kasutada nii kooli lapsed kui ka kõik valla

elanikud.

SPORDIRAJATIS ASUKOHT

Leisi keskkooli võimla Leisi alevik

Jõusaal Leisi alevik

Ujula Leisi alevik

Lasketiir Leisi alevik

Multifunktsionaalne palliväljak Pärsama küla

Leisi staadion Leisi alevik

Karja spordiväljak Karja küla

Jõiste rannavõrkpalli väljak Jõiste küla

Leisi terviserada Leisi alevik

Metsküla rannavõrkpalliväljak, tänavakorvpalli väljak Metsküla küla

Leisi seiklusrada Leisi alevik

Tabel 5: Leisi vallas asuvad spordirajatised. Allikas: KOV


25

3.6 Laste subjektiivne tervisehinnang

Laste tervisehinnangu küsitlus oma tervisele on kooliõe poolt läbi viidud 2008., 2009. ja 2010.

aastal. Igal aastal osales uuringus keskmiselt 60 õpilast. Ankeet on rahvusvahelise kooliõpilaste

tervisekäitumise uuringu (HBSC-uuring) lühem analoog 5., 7. ja 9. klasside õpilastele. Küsitluse

on kohandanud meie õpilastele Eesti Haigekassa ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ning on kooli

tervishoiutöötaja tegevusjuhise üks osa. Uuringu tulemusena selgus, et lapsed hindavad oma tervist

heaks või väga heaks. Igas küsitletud vanusegrupis on õpilased vabal ajal kehaliselt aktiivsed

keskmiselt 1,5 tundi ja arvutis veedavad aega keskmiselt ühe tunni päevas. Profülaktilisele

läbivaatlusele kuuluvad igal õppeaastal 1., 3., 5., 7., 9 ja 12 klass. Ülekaalulisi on 10,5%,

alakaalulisi oli 2% uuritud õpilastest. Kõige suuremaks tervise probleemiks on rühihäired, mis

esinevad 74% uuritud õpilastest. Koolilõunat söövad kõik küsitletud õpilased. Leisi keskkool

osaleb koolipiima ja koolipuuvilja programmis.

3.7 Turvalisus

Territoriaalselt jääb Leisi vald Orissaare konstaablipunkti piirkonda, kelle ülesandeks on avaliku

korra kaitse. Vaatamata mõningasele kuritegevuse tõusule võrreldes 2003. aastaga, võib Leisi valla

elukeskkonda pidada turvaliseks. Valla elanikest 85,2% peavad Leisi valda turvaliseks

elukeskkonnaks. Probleemiks võib kindlasti pidada politseijõudude puudumist kohapeal. 2010.

aastal on 11,1% valla elanikest kasutanud politsei abi ühel korral ja 7,4% on kasutanud korduvalt.

Tagasihoidlik on ka rahva enda aktiivsus kuritegude ennetamisel. Suurema õnnetuse korral on

võimalik turvalisuse tagamisse kaasata ka Kaitseliidu Leisi rühm. Väga oluline Leisi piirkonna ja

ümberkaudsete valdade turvalisuse tagamisel on Leisi päästekomando paiknemine Leisi alevikus.

Leisi päästekomandos on tööl 16 inimest, kes kõik on läbinud päästja koolituse. Komando on

tehniliselt rahuldavalt varustatud. Päästekomando hoone kuulub Leisi vallale ja on antud rendile

Lääne-Eesti Päästekeskusele. Leisi valla elanikest 3,7% on vajanud päästeteenistuse abi ja 37%

hindab abi kättesaadavust heaks.

4. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND

4.1 Keskkonna mõjurid

Inimest ümbritsev keskkond mõjutab terviseseisundit sageli enam, kui seda tajutakse. Selles

peatükis vaadeldakse elukeskkonnana keskkonda, mis ümbritseb meid väljaspool töö- ja

õpikeskkonda. Elu-, töö- ja õpikeskkonda võivad sattuda erinevad ohutegurid (keemilised,

füüsikalised, bioloogilised) peamiselt toodetest, ehitistest, rajatistest, sõidukitest ja

tööstusettevõtetest.


26

Eelnimetatud ohuteguritega puutub inimene kokku kas vahetu kontakti või õhu, vee ja toidu

kaudu. Samuti võib kontakt ohuteguritega toimuda teiste inimeste või ka loomade kaudu. Elu-,

töö- ja õpikeskkonnast tulenevate ohutegurite negatiivne mõju võib ilmneda tihti alles aastate

pärast (näiteks areneb välja allergia, närvikahjustus või kasvaja). Sageli mõjutab inimese tervist

samal ajal mitu keskkonnast tulenevat ohutegurit. Seega on keskkonna mõju tervisele kompleksne

ning sõltub nii keskkonnategurite iseloomust kui ka ajast, mille jooksul nad tervist mõjutavad.

Vesi

Leisi valla joogivees on suhteliselt kõrge nitraatide tase ja suur rauasisaldus.

Jõiste ranna supluskohta on paigaldatud sild, välikäimlad, riiete vahetamise kabiinid ja välidušš

ning prügikonteinerid, teistes supluskohtades on välikäimlad ja grillimisvõimalused.

Õhk

Leisi vallas ei ole probleeme õhusaastega. Probleemiks võib tuua sigalate ja lautade ümbrusest

tulevat ebameeldivat lõhna. Siseõhuga ei ole samuti probleeme, kuna avalikes asutustes jälgitakse

tubakaseadust.

Jäätmed ja jäätmekäitlus

2005. aasta kevadel moodustasid Leisi, Laimjala, Muhu, Orissaare, Pöide ja Valjala vald Maasi

Jäätmehoolduse OÜ, mille peamisteks ülesanneteks on piirkonna kuue valla jäätmemajanduse

korraldamine, sealhulgas Maasi jäätmejaama töö korraldamine. Koos eelnimetatud valdadega on

kinnitatud ühine jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri. Jäätmehoolduseeskirjas käsitletakse vallas

tekkivate olmejäätmete käitlemist, samuti ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete,

tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmete ning muude omavalitsuse jaoks oluliste jäätmete

käitlemist.

Leisi vallas kehtib alates 2007. aasta juulist korraldatud jäätmevedu. Korraldatud jäätmeveoga on

hõlmatud sorteerimata jäätmed ja sortimisel järele jäävad olmejäätmed. Käesolevaks ajaks on vald

välja ostnud ja küladesse paigaldanud kokku 26 nn külakogukonna konteinerit ja vaja oleks veel

vähemalt 5 konteinerit.

Pakendijäätmete äraandmiseks on jäätmekogumispunktid 13-s erinevas külas. Ohtlike jäätmete ja

elektroonika romude äraandmiseks on regulaarselt korraldatud kogumisringe.

Päevakorras on jäätmejaama rajamine Leisi alevikku.


27

4.2 Transport ja teedevõrk

Leisi valla territooriumil asub kokku 450 km teid, millest 110 km on riigimaanteed, 164 km valla

omandis olevad kohalikud teed (sellest 8 km Leisi aleviku tänavad), 126 km erateed ja 45 km

metsateed. Valda läbivatest riigiteedest on 2/3 ulatuses mustkattega.

Kohalikud teed on enamuses kruuskattega. Mustkatte all on ca 16 km teid (enamus Leisi aleviku

tänavad, Pärsama siseteed ja üksikud küladevahelised teelõigud).

Kohalike teede investeeringute aluseks on iga-aastane teehoiukava, seejuures kava koostamisel on

aluseks teekatte seisund ja kasutusintensiivsus. Uute mustkatete rajamisel on eesmärgiks teede

ääres elavate inimeste elukeskkonna parandamine.

Liiklusohutuse tagamiseks jalakäijatele Leisi alevikus on vajalik kõnniteede väljaehitamine.

Kergliiklusteid vallas ei ole, vajadus nende järele võib tekkida seoses järjest intensiivistuva

autoliiklusega ja rattaturismi arenguga.

Ühistranspordiga varustatus valla erinevates piirkondades on erinev, erinevad on võimalused jõuda

küladest valla keskusesse Leisi alevikku, samuti ka maakonna keskusesse Kuressaare linna.

Õpilaste kooli ja sealt koju jõudmine on tagatud osaliselt liinibussidega, aga käigus on ka

õpilasliinid, mida teenindavad üks valla enda buss ja üks rendibuss. Seoses liinivõrgu

ümberkorraldamisega loobus vald teise koolibussi rentimisest, kuna Pammana-Metsküla kandi

lapsed saavad kooli liinibussiga. Olemasolevad bussiliinid ei võimalda alati väljaspool valda tööl

käimist, mistõttu on vaja kasutada alternatiivseid lahendusi.

4.3 Liiklusõnnetused ja kuriteod

Joonis 18: Liiklus õnnetused ja kuriteod kokku. Allikas: Kohalik omavalitsus


28

Leisi vald Aasta Registreeritud kuritööd Avastatud kuritööd

2003 11 5

2004 19 8

2005 20 16

2006 22 12

2007 20 10

2008 23 16

2009 27 18

Tabel 6: Leisi vallas registreeritud kuritööd ja avastatud kuritööd. Allikas: Lääne Politsei Prefektuur

4.4 Tulekahjud

Joonis 19: Tulekahjude arv Leisi vallas. Allikas: Statistkaamet

Tulekahjude arv Leisi vallas on küll mõnevõrra vähenenud võrreldes 2006. aastaga, kuid

ennetustööd võiks tõhustada. Jätkuvalt on vaja arendada turvalisusega seotud valdkondi (kodude

tuleohutus, elanikkonna ohutusalane teadlikkus, abikomandode loomine ja nende kaasamine

päästetöödele, tuleohtlike objektide tuleohutusalane seisukord, suurõnnetusteks valmisolek), et

tagada elanikele ohutu ja turvaline elukeskkond.

4.5 Kohaliku omavalitsuse alkoholipoliitika

Leisi vallas omavad alkoholimüügiluba 7 kauplust.

Alkoholi kättesaadavus võrreldes 2005. aastaga on suurenenud. Kohalikul omavalitsusel oma

alkoholipoliitikat ega piiranguid alkoholimüügile ei ole. Probleemiks on sageli noorte üritustel

müüdav alkohol. (Allikas: KOV)


29

5. TERVISLIK ELUVIIS

Käesolevas peatükis antakse ülevaate sellest, kuidas oleks võimalik tervislikke valikuid

suurendada ning inimeste riskikäitumist vähendada. Peamisteks käitumuslikeks tervisemõjuriteks

tuleb pidada vähest kehalist aktiivsust, tasakaalustamata toitumist ja riskikäitumist, näiteks

alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarbimist, hasartmängurlust, riskivat seksuaalkäitumist ning

ebaturvalist käitumist liikluses (kiiruse ületamine, turvavööde ja helkurite kasutamata jätmine jne).

Tervisekäitumist mõjutavad otseselt isiku enda hoiakud, uskumused, väärtushinnangud,

teadlikkus, oskused ja motivatsioon. Inimest ümbritsev elukeskkond oma keskkondlike,

sotsiaalmajanduslike ja psühhosotsiaalsete mõjudega määrab suures osas ära, milliseid tervist

puudutavaid otsuseid inimene langetab ja kuidas inimene enda ja teiste tervise suhtes käitub.

Tervisliku eluviisi soodustamiseks tuleb erinevate eluvaldkondade esindajatega koostöös viia ellu

abinõud terviseteadlikkuse ja tervist toetava keskkonna kujundamiseks. Tuleb suurendada kehalist

aktiivsust soodustavate võimaluste ja täisväärtusliku toidu kättesaadavust, vähendada sõltuvust

tekitavate ainete kättesaadavust ja nõudlust nende järele ning soodustada turvalist käitumist

liikluses, olmes ja vaba aja veetmisel.

5.1 Tervisealase teabe kättesaadavus

Tervisealase info kättesaadavus on Leisi vallas üldiselt hea, nii püsiva kui ka muutuva info osas.

Perearsti keskuses on võimalik tutvuda erineva tervisealase teabega. Teavet jagatakse kohalikus

ajakirjas „Koduvald”. Põhjaliku infot valla sündmustest ja tegemisel olevatest üritustest saab ka

Leisi valla kodulehelt, mis on kättesaadav kõigile.

6. TERVISETEENUSED

Ühiskonna arenguga kaasnevad uued ülesanded, mille lahendamine eeldab tasakaalu leidmist ja

kompromissi ühiskonna erinevate huvigruppide vahel.

Eesti tervishoiusüsteemis on avalikul sektoril märkimisväärne roll tervishoiu korraldamises ja

tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamises. Samas on tervishoiusüsteemi toimivuse ja

paindlikkuse suurendamiseks rakendatud mitmeid erasektori põhimõtteid. Seetõttu tegutsevad kõik

tervishoiuteenuse osutajad eraõiguse alusel. Perearstid on valdavalt kas füüsilisest isikust

ettevõtjad või äriühingute omanikud ja palgatöötajad ning haiglad sihtasutused või aktsiaseltsid.

Selleks et paremini tagada haiglate tegutsemise eesmärkide vastavus avalikele huvidele, on

haiglate omanikeks kas riik, kohalik omavalitsus või muu avalik-õiguslik organisatsioon, kes

haiglate nõukogude kaudu suunavad haiglate tegevjuhtkonna igapäevategevust.


30

Tervishoiusüsteem peab olema patsiendikeskne, et tagada ravi järjepidevus. Selle oluliseks

eelduseks on esmatasandi, eriarstiabi ja hooldusravi/hoolekande vaheline koostöö ning

koordineeritus. Oluline aspekt on ka patsiendi informeeritus, mis ühelt poolt tähendab oskust

orienteeruda tervishoiusüsteemis ning teisalt teadlikkust oma terviseprobleemidest ning

ravivõimalustest.

6.1 Tervishoiuteenused

Tervislik elukeskkond ja elanike hea tervis on tagatiseks valla jätkusuutlikule arengule. Leisi valla

elanikele on tagatud tervishoiuteenused kohapeal. Esmatasandi arstiabi vallas osutab Leisi

Tervisekeskus OÜ, kus töötavad perearst ja pereõde. Leisi alevikus on apteek. Nõustamisteenused

Leisi keskkoolis: õpiabi, lastekaitse, logopeed, parandusõpe, üks kord kuus käib koolis

psühholoog. Vallas osutatakse mitmesuguseid sotsiaalteenuseid läbi kolme sotsiaaltöötaja, nelja

tugiteenuste ja kuue koduteenuste osutaja ning Pärsama hooldekodu.


31

7. TERVISEPROFIILIS VÄLJENDUVAD PROBLEEMID, TEGEVUSE

EESMÄRGID JA VÕIMALIKUD MEETMED

Lähtudes praegusest majanduslikust olukorrast on raske ette planeerida tegevustele ajalist ja

rahalist ressurssi. Peatükis on välja toodud valdkondade probleemid, eesmärgid ja nende täitmiseks

võimalikud tegevused.

Terviseprofiili eesmärk:

Leisi vald on jätkusuutliku elukeskkonnaga, kus on terve, aktiivne ja haritud rahvastik ning

piirkond, kus on tugev paikkondlik identiteet.

7.1 Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused

Sotsiaalne sidusus on protsess, millega kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ning sotsiaalsete suhete

ja sidemete tugevust ühiskonnas. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: esiteks,

ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine ja teiseks sotsiaalsete suhete,

sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Sidususel on tugev seos tervisega - mida suurem on sidusus,

seda paremad on ka tervisenäitajad. Samas toetab ka sotsiaalne sidusus turvalisust, mis on samuti

oluline tervisemõjur. Sotsiaalset turvalisust iseloomustavad tööhõive, vaesus ja kihistumise

näitajad. Kohalikul võimul on võimalused mõjuda sotsiaalse sidususe arengule seadusandluse,

rahastamisotsuste ja ühiskonna prioriteetide kujundamise kaudu. Avalik sektor saab toetada

valitsusväliste organisatsioonide initsiatiivi ja arengut, kaasates indiviide ja huvigruppe otsuste

tegemisse, see tagab usalduse ning sotsiaalse ja majandusliku turvalisuse kasvu, mis on olulised

rahvastiku tervise mõjurid.

Valdkonna probleemid:

• Väike tulubaas ja suured kulud mittetööeas elanikele suunatud toetustele, tegevustele.

• Maksumaksjate osakaal elanikkonnas väheneb ning kasvatab surve valla eelarvele ja

sotsiaalsfääri võimekusele.

• Majanduskriisi tõttu on suurenenud töötute arv vallas, suurendades omakorda tõrjutust ja

majanduslikku toimetulematust.

• Vahendite puudumise tõttu töötajate vähenemine põllumajanduse valdkonnas.

Valdkonna eesmärk:

Leisi valla elanike sidususe suurendamine ja tõrjutuse vähendamine.


32

Võimalikud meetmed:

• Arendada igakülgselt ettevõtlust (parandada põllumajandussektoriga tegelevate ettevõtete

hetkeseisu), et tagada töötuse vähenemist. Aeg: 2011-2020. a.

• Parandada riskirühmade tervishoiuteenuste kättesaadavust.

• Valla elanike sidususe suurendamiseks korraldada ülevallalisi tervist väärtustavaid, tervist

edendavaid ja haigusi ennetavaid üritusi (jooksusarjad, maratonid jne). Aeg: 2011-2020. a.

• Arendada valla sotsiaalset taristut, arendades erinevate valdkondade koostööd ja

huvialaühenduste tegevust ning luua inimestele omaalgatust ja sotsiaalset aktiivsust soosiv

keskkond läbi vallaeelarve, koolituste, projektide ja infopäevade. Aeg: 2011-2020. a.

7.2 Laste tervislik ja turvaline areng

Laste- ja noorukieas pannakse alus inimese terviseteadlikkusele ja tervist säästvale käitumisele.

Tervist mõjutavad lapse ja noorukieas peresuhted, elamistingimused, kodupaiga loodus ja

keskkond, lasteaia-, kooli- ja sotsiaalmajanduslik keskkond, tervishoiusüsteem, töötus ja vaesus.


• Noorsootöötaja puudumine.

• Politseijõudude vähesus, mis suurendab riski turvalisuse vähenemisele.

• Tegevusvõimaluste vähesus 18-26aastaste noorte seas, liigne vaba aeg võib tõsta

kuritegevuse ja õnnetusjuhtude arvu.

• Lastevanemate teadlikkus ja huvi oma laste vastu on liiga madal.

Valdkonna eesmärk:

Leisi vald on tervislikke eluviise, noorte eripära ja arengut toetava õppekeskkonnaga ning

turvaline omavalitsus. Leisi valla noortel on head huvihariduse omandamise ja tervislikud vabaaja

veetmise võimalused.


• Võimaldada eelarvest rahalisi vahendeid eriala inimeste (juhendajate, treenerite,

abipolitseinike) ja lastevanemate koolitamiseks

• Kaasata noored noorsootöö- ja noorteühendustesse, et noored saaksid rakendada

oma teadmisi spordi- ning kultuuriürituste korraldamisel.


33

7.3 Tervist toetav keskkond

Kõige rohkem mõjutab inimese tervist teda ümbritsev keskkond, sealhulgas elu -, töö- ja

õpikeskkond ning keemilised, füüsikalised, bioloogilised tegurid.

Valdkonna probleem:

• Puuduvad andmed avalikke teenuseid pakkuvate asutuste/ettevõtete vastavuse tervisliku

töö- ja õpikeskkonna nõuete kohta.

Valdkonna eesmärk:

Leisi on meeldiva elukeskkonnaga ja kaasaegse taristuga vald, kus järgitakse säästva arengu ja

terviseedenduse põhimõtteid.


• Teha uuringuid, selgitamaks välja avalikke teenuseid pakkuvate asutuste/ettevõtete

vastavust tervisliku töö- ja õpikeskkonna nõuetele.

• Koostöö mittetulundusühingutega piirkonna loodusalade korrastamisel ja

hooldamisel.

7.4 Tervislikud eluviisid

Iga inimese tervist mõjutavad tema eluviisid - kehaline aktiivsus, tasakaalustatud toitumine,

riskikäitumine (alkoholi, tubaka ja narkootiliste ainete tarbimine). Tervislikku käitumist

mõjutavad samuti isiku enda hoiakud, uskumused, väärtushinnangud, oskused ning teadlikkus ja

motivatsioon neid tervisemõjusid vähendada.


• Puudub teave elanikkonna subjektiivse tervisehinnangu kohta.

Valdkonna eesmärk:

Leisi valla elanikud on sportlike ja tervislike eluviisidega.


• Teostada uuringuid, millega saab hinnata elanike toitumisharjumusi ja

tervisespordiga tegelemisega seonduvaid teadmisi. Aeg: 2011-2013. a.

• Teha teavitustööd tervisliku toitumise ja liikumise kohta läbi nõustamiste,

koolituste ja infopäevade. Aeg: 2011-2013. a.

• Luua või arendata tervist edendav võrgustik ja infrastruktuur läbi valla eelarve ning

projektide. Aeg: 2011-2013. a.


34

7.5 Tervishoiuteenuste pakkumise jätkusuutlikkus

Valla arengu tagamisega kaasnevad uued kohustused ja ülesanded, mille lahendamiseks on vaja

leida tasakaal ja üksmeel erinevate huvigruppide vahel. Selleks on vaja arendada vallas hea

esmatasandi-, eriarstiabi ja hooldusravi vaheline koostöö.


• Puudub ülevaade elanike rahulolu kohta terviseteenuste kättesaadavuse küsimuses.

• Suur omaosalus ravimite ning tervishoiuteenuste eest tasumisel piirab madalapalgalistel

ja töötutel ravi kättesaadavust.

Valdkonna eesmärk:

Tervislikku eluviisi eelistav elanikkond, kellele on tagatud esmatasandi arstiabi kättesaadavus.


• Korraldada elanikkonna rahulolu uuringud tervishoiuteenuste kvaliteedi ja

kättesaadavuse osas läbi projektide ja uuringute. Aeg: 2011-2013. a.

• Tervise uuringute läbiviimise toetamine läbi projektide ja valla eelarve

vahendite. Aeg: 2011-2013. a.

• Esmaabiga seonduva teadlikkuse suurendamine valla elanike seas läbi

teabepäevade, loengute ja koolituste. Aeg: 2011-2013. a.


35

KOKKUVÕTE

Leisi valla terviseprofiili koostamise eesmärgiks on kaardistada vallarahva tervist ja heaolu

mõjutavate sotsiaalsete, keskkondlike ning majanduslike tegurite hetkeseis. Neid analüüsides tuua

välja peamised tervist mõjutavad probleemid ja vajadused ning pakkuda välja võimalikud

tegevused probleemide lahendamiseks ja vajaduste rahuldamiseks.

Valla tervisetegurite hetkeseisundit on hinnatud Tervise Arengu Instituudi poolt koostatud

kohaliku omavalitsuse ja maakonna terviseprofiili koostamise juhendmaterjalis vajalikuks peetud

indikaatorite abil.

Terviseprofiili koostamine algatati Leisi vallavalitsuses 2010. aasta mais. Profiili koostamise

töögruppi kuulusid: Pärsama hooldekodu juhataja Kaire Tiik, Leisi valla arendusspetsialist Andres

Jalakas, vanemsotsiaaltöötaja lastekaitsealal Elve Rozenkron, OÜ Leisi Tervisekeskuse perearst

Katrin Kallasmaa, sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees Tiina Olesk, Leisi keskkooli infojuht

Silvar Mehik, meditsiiniõde Merle Riik, kehalise kasvatuse õpetaja Arvo Lepp ja TLÜ Haapsalu

Kolledži Tervisejuhi eriala II kursuse üliõpilased Eha Seller ja Anne-Mai Kadanik.

Hetkel kogutud andmete põhjal ei ole võimalik anda üldist hinnangut vallarahva tervisele, kuna

objektiivse hinnangu andmiseks tuleb korraldada rida uuringuid ja analüüse, mis on kajastatud

terviseprofiili arengukavas valdkonna meetmete all.

Lähtuvalt praegusest majanduslikust olukorrast ei ole võimalik ette planeerida tegevustele ajalist ja

rahalist ressurssi. Peatükkides on välja toodud valdkondade probleemid, eesmärgid ja nende

täitmiseks võimalikud tegevused.

Suurimateks probleemideks on töötus, vallaeelarve vähesed võimalused sotsiaalsfääri kulutuste

rahastamiseks ja töötuse vähendamiseks ning elanikkonna vananemine.

Profiili täitmise eest vastutab Leisi vallavalitsus, kes teeb koostööd muude asjaomaste rühmadega.

Profiili rakenduslike tegevuste elluviimisel ei seata piiranguid, seda võivad teha nii üksikisikud,

ühingud, ettevõtted, asutused. Profiili rakendaja informeerib tegevustest Leisi vallavalitsust.


36

KASUTATUD ALLIKAD

Eesti Rahvastik Tervise Arengukava http://www.sm.ee/tegevus/tervis.html

Töötukassa http:// www.tootukassa.ee

Haigekassa http:// www.haigekassa.ee

Tervise Arengu Instituut http://tai.ee/?id

Statistikaamet http://www.stat.ee

Maksu ja Tolliamet http://www.emta.ee

Majandustegevuse register http://mtr.mkm.ee/default.aspx?s=otsi

Kohaliku omavalitsuse ja maakonna terviseprofiili koostamine

http://www.terviseinfo.ee/web/?id=2736

Indikaatorite nimekiri http://www.terviseinfo.ee/web/?id=2736

Leisi valla koduleht http://www.leisivald.ee/wwwmain/index.php

Sotsiaalministeerium http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalne-kaasatus.html

Documents

LEISI VALLA TERVISEPROFIIL 2011 2020 · 2013. 4. 2. · tähendas pea 136%-st suurenemist. Selle tingis EL investeeringute toetused. Leisi vallas laekus tulumaksu 1 elaniku kohta