1Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 31 (424) 5. mai 2010

Teated

Öpilasesindus tegutseb...Päevakord:

1. Kooli löpp2. Könnitee

Otsused:

1. Tehnilistel pöhjustel pean oma sönad tagasi vöt-ma, mis ilmusid eelmise nä-dala lehes, kus väitsin, et kooli löpp toimub koos naa-berkooli SÜG-iga.

Ärge kartke - kool siis-ki löppeb, kuid mitte koos SÜG-iga. Mötleme ise mida-gi toredat välja ning anname ka kooliperele teada.

2. Ootame toetusallkir-ju Talve ning Kaevu tänava könniteede korrastamiseks.

Mari-Liis Sepp, ÖE boss ö(e)-luse propageerija

Linna volikogu versus KG noored väitlesid internetist ja raamatust

Oli esmaspäeva pärast-lõuna ning raekoja mõnu-sa kohvi lõhnaga täitunud saali ees asetsesid kaks lauda, mõlema taga kolm tooli ning nende vahele oli veeretatud poodium.

Vasakul poolel istusid tarkade nägudega KG noo-red väitlejad Mairo Tänav, Kadi Ilmjärv ja Mart Va-rik ning nende vastas pare-mal olid elukogenud voliko-guliikmed Viljar Aro, Tõnis Kipper ja Jaanis Prii. Täna-se päeva väitluse teema: "In-ternet on harivam kui raa-matud." Väitlust juhtis meie õpetaja Marit Tarkin. Aro alustas oma väidetega. "In-ternet on kiirem, internetil on parem kättesaadavus." Need on vaid mõned väi-ted, mis tema suust välja tu-lid. Kadi rõhus oma väidete-ga aga siiski arvuti kasutuse halbadele külgedel just ter-vise poole pealt ja ei jätnud mainimata ka raamatu väär-tust. Mõlema osapoole esi-mesed väitlejad olid and-nud debatile väärika alguse.

Küsimuste voorus jäi vast kõigile enim meelde Mairo poolt SÜG-i direktorile esi-tatud küsimus: " Kas por-nograafia on teie arvates ha-riv?" mis ka jaatava vastuse sai. Kohe oleks tahtnud tea-da saada, mille põhjal:-) Vä-ga huvitavalt rääkis Mairo Tänav. Ta tõi välja just raa-matute võime arendada lu-gejate endi fantaasiat, kui arvuti pilt kujundab pildi lu-geja peas juba välja ja ei jäta enese fantaasiale enam pal-ju võimalusi. Samuti rääkis ta vahva loo, kuidas viima-sel puhkusepäeval läpakaga raamatulugemise eesmärgil randa minnes võib aku just kõige põnevamal kohal tüh-jaks saada, samuti koju jõu-des avastatakse suure ehma-tusega, et sülearvuti randid on kõhule terveks suveks päevitunud. Ja juba oligi kol-mandate kord otsad kokku tõmmata. Jaatajate kolmas väitleja Tõnis Kipper rõhus mõttele: “Internet ja raa-matud üksi ei hari kedagi, vaid kõik oleneb inimestest,

” ja lisas veel, et need hari-vad täpselt niipalju, kui ini-mesed oskavad võtta. Mart Varik võttis aga väga sel-gete sõnadega kokku kogu väitluse, üritades veel vei-di meie arvamust mõjutada. Ta tõi välja, et 80% kogu in-ternetimaterjalist on puhas pornograafia ning ei suut-nud tuua välja ühtegi mõ-juvat põhjust, miks see näi-teks 3. klassi õpilasele hariv võiks olla. Tema lõpusõnad olid küllaltki jõulised ja se-da sõna otseses mõttes, ku-na nende ajal lõi ta ka käega vastu poodiumi. Žürii võt-tis endale veidi aega mõtle-miseks ning ilma koos aru-tama ütles igaüks välja oma lemmiku. Kahe häälega või-tis seekord volikogu, kuid koheselt tehti ettepanek väi-delda samas koosesisus aas-ta pärast samal teemal, kuid eitav ja jaatav pool olgu va-hetuses. Tõotab tulla taas-kord väga põnev väitlus, jääme ootama.

Kerttu Olesk, Kristi Kandima

Kumb siis ikkagi harib, kas raamat või internet? Foto: Kerttu Olesk

Tunnustage ringijuhte ja esitage oma kandidaadid KG Huvikool Inspira pari-ma ringijuhi ja parima ju-hendaja tiitlile.

Kandidaate on võima-lus esitada kuni 16.maini elektrooniliselt aadressile tiia@oesel.edu.ee, või tuua ümbrikus Osiliasse kabi-net 320.

Statuudi leiab kodu-lehelt aadressilt: http://tinyurl.com/38z85h5

Tiia Leppik, Inspira direktriss

KG koolituskeskuse Osilia juhatajana asus maikuu alguses tööle Ülla Jürviste.

Ta on eelnevalt tööta-nud Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalitluses di-rektorina, Euroopa Liidu Nõukogu tõlgina ja vii-masel ajal vabakutselise tõlgina.

Tere tulemast!

Ursula Rahnik, personalijuht

2 Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Meie KG, 5. mai 2010

Kaheteistkümnendikud do-mineerisid MEGAAJU XIII hooajal!

Sotsiaalteaduste ainenä-dalal jõudis lõpule ka mälu-mäng “Megaaju 2010”. Võist-lus oli pingeline algusest lõpuni, liidrid vahetusid pi-devalt. Viimaste voorude-ga suutis teistest lahti rebida 12a(1) võistkond – Aare Tuu-lik, Karl Kristjan Raik ja Sass Pääsk, kes krooniti ka selle-aastasteks võitjateks. Finaal-vooruga parandas oma po-sitsiooni ja tõusis teiseks 12d võistkond, III kohta jäid jaga-ma 12c(1) ja 10c(T) võistkond.

Tihe rebimine käis sel aas-tal ka kahe õpetajate võist-konna vahel, lõpuks edestas 13õ teist õpetajate võistkonda ainult 0,5 punktiga.

Järelkasvu tublidust kin-nitas 9a võistkonna edukas esinemine (üldarvestuses VIII koht, klasside võistkonda-dest IV). Vapralt võistles en-dast vanematega ka 6b võist-kond, kes kogus punkte igast voorust.

Suur tänu võistlust läbi viia aidanud Piretile, Triinule, Janale, Annile ja Hälile!

Kohtumiseni järgmisel aastal, võitjatroon ootab uut pretsedenti!

Maidu Varik, õppealajuhataja

Teated

Lühidalt

Inspira kutsub osalema kü-sitluses!

KG Huvikool Inspiras on sel õppeaastal tegutsemas 63 erinevat ringi ja 28 ringijuh-ti. Lisaks tegutseb koolis ka kümmekond aineringi.

Selleks, et pakkuda järg-misel õppeaastal õpilaste-le just neid ringe, millest ne-mad enam huvitatud on, viime läbi väikese küsitluse. Ootame küsitlusele vastama kõiki noori ja täiskasvanuid, kel side Inspira ja kooli rin-gidega. Vastamine ise võtab aega vaid mõni minut. Meil on huvikoolis ka hulgaliselt noori kes osalevad mitmes ringis, siis olge palun head ja vastake iga ringi kohta eral-di.

Küsitluse leiate aadressilt: http://tinyurl.com/33866mg

Olge aktiivsed vastama, sest just nii saame pakkuda huvitavaid ja vajalikke ringe.

Tiia Leppik, Inspira direktriss

Saaremaa laululinnud sillerdavad emadepäeva eel Kihelkonnal 8. mail 2010. a taaselustub Ki-helkonna Rahvamajas maa-kondlik laste lauluvõistlu-se traditsioon - Saaremaa Laululind 2010 lauluvõistlu-se korraldavad KG Huvikool INSPIRA muusikaosakond ja Kihelkonna rahvamaja, päe-va juhivad Teele Viira ning Indrek Saar.

Konkursi tulemusena selguvad Saare maakonna parimad laululapsed, üht-lasi valitakse välja ka kolm saarlaste esindajat ERR lau-luvõistlusele Laulukarussell 2010.

Saaremaa Laululind 2010 lõppvõistlusel laulavad Saare maakonna 3–13-aasta-sed solistid, kes on eelnevalt 4 piirkonna lauluvõistluste parimateks tunnistatud. Ko-halike eelvoorude lauluka-russelli läbis sel kevadel li-gikaudu 500, piirkondlikes vahevoorudes osales ligi 130 noort lauljat, lõppvõistlusele Kihelkonna rahvamajas pää-seb 54 maakonna parimat. Esindatud on Kuressaare, Kaarma, Aste, Leisi, Valjala, Kärla, Kihelkonna, Salme, Mustjala, Muhu ja Orissaa-re laululinnud, kes võistle-vad kolmes vanusegrupis: 3-7-aastased, 8-10-aastased ja 11-13-aastased.

Kuressaare gümnaasiu-mi ja KG huvikooli Inspi-ra esindavad maakondlikul lauluvõistlusel: Oliver Lep-pik (juh Helle Rand), Klara Mia Kuusk (juh Pilvi Karu), Roos Marie Karmel Pšenitš-naja (juh Pilvi Karu), Kerstin Tang (juh Pilvi Karu), Sten-Erik Liiv (juh Laine Lehto), Carolina Rahnel (juh Helle Rand), Kristiin Koppel (juh Pilvi Karu), Alice Berens (juh Pilvi Karu) ja Johanna Rasu (juh Pilvi Karu, Malle Veske).

Saaremaa Laululind 2010 võistlus koosneb 3 kontser-dist, millele eelnevad vanu-segruppide proovid:

9.00–10.05 Proov 3-7-aas-tased

10.15 – 11.30 I võistlus-kontsert: 3-7-aastased

11.45 12.50 Proov 8-10 aastased

13.00 – 14.15 I vanuse-grupi tulemused, II võistlus-kontsert: 8-10 aastased

14.45 – 16.00 Proov 11-13 aastased

16.15 – 17.30 II vanuse-grupi tulemused, III võist-luskontsert: 11-13 aastased

18.00 -18.30 III vanuse-grupi tulemused, lõpetami-ne.

Laulukarussell Eesti pa-rimate 3-13-aastaste lauljate osavõtul on taas eetris Ees-ti Televisiooni 2010. a sü-gishooajal. 18-aastase tra-ditsiooniga lauluvõistlus toimub tänavu pisut muu-detud kujul - uued on va-nuserühmad ning eelvooru-de toimumise kohad: Jõhvi, Pärnu, Vanemuise Kontser-dimajad ja Estonia Kontser-disaal.

Laulukarussell 2010 toi-mub koostöös Eesti Kontser-diga, kõik eelvoorude võist-luskontserdid on avalikud ja igast kontserdist sünnib kaks telesaadet. Poolfinaa-lide salvestused toimuvad Tallinnas, Eesti Televisiooni stuudios, finaal otseülekan-dena avalikult kontserdilt 8. jaanuaril 2011.a. Pär-nu Kontserdimajas. Finaa-lis osalevast 12 lauljast va-lib vanuserühmade parimad žürii, Grand Prix võitja sel-gub telefonihääletuse teel.

Saarlastest on eelnevatel aastatel finaali jõudnud Lii-na Keerberg, Elina Toom-puu, Priit Pruul, Leho Hein-maa, Preedik Heinmaa, Maria Väli, Kristiin Koppel, Karl-Jörgen Viskus, Mirjam Kütt.

Laine Lehto, muusikaõpetaja-korraldaja

Esmaspäeval, 10. mail kell 17.30

EMADEPÄEVAKONTSERTEsinevad 1.-6. klassi õpilased

Meie laululind Kerstin Tang. Foto: Kertu Saar

3Kuressaare Gümnaasiumi nädalalehtMeie KG, 5. mai 2010

Huvitavad loodusõpetuse tunnidÕuesõppe tund „Kevade jälgedes“

27. aprillil loodusõpetuse tunni ajal otsis 5.b kooli lähe-dalt metsast kevademärke. Juhendajaks keskkonnaame-tis töötav loodushariduse spetsialist Maris Sepp. Peagi leidsime sinililli. Saime tea-da, et selle lille rahvapära-

ne nimetus on lumelill. Mär-kasime ka nurmenukke, aga nad veel ei õitsenud. Vana-rahvas kutsus nurmenukke saksapüksteks. Kohtasime kahte peaaegu samasugu-se õiega taime, paiseleht ehk kõhmarohi ja võilill ehk pii-marohi. Võilillel olid ainult lehed väljas, paiseleht aga

õitses. Terve mäekülg oli paiseleheõitest kollane. Uu-risime õitsevat sarapuud ja vaatlesime toomingat, kada-kat, mändi ja paju. Liblika-test õnnestus kohata päeva-paabusilma ja lapsuliblikat.

Ootamatult sattusime suure-kirjurähni sepikot-ta. Rähn oli männiseemneid

söönud ja käbid maha jät-nud.

Metsaretkel märkasime ka hiirte käike. Kõige üllata-vam oli kohtumine arusisali-kuga. Oma avastused pani-me kirja töölehele.

Sandra Teras ja Birgit Vinn, 5. b klass

Õppekäik soojatehasesseNeljapäeval, 29. aprillil

käisime õppekäigul AS Ku-ressaare Soojuses. Meile rää-giti, kuidas tuleb majadesse soojus ja kuidas seda toode-takse. Saime teada, et Ku-ressaares tehakse sooja pui-duhakkest ja põlevkiviõlist. Puiduhaket toodab ettevõt-te puiduhakkur puudest ja okstest.

Puitu saadakse metsast, enamasti kasutatakse seda puitu, mida pole enam või-malik mujal kasutada. Nägi-me ka hunnikut jõulukuuse-hakkest. Uudistasime platsi, kuhu linnaelanikud saavad tuua koduaedadest lõigatud oksi. Kütteõli, mida ettevõte põletab, toodetakse Narvas Eestimaa kullast-põlevki-vist. Suurema osa soojusest toodab Kuressaare Soojus siiski taastuvast loodusva-rast- puiduhakkest.

Meile räägiti ka sellest,

et radiaatorid oleks mõist-lik varustada regulaatorite-ga, millega vajadusel saab sooja juurde või maha kee-

KeskkonnaviktoriinMeie kooli 5. b klass võt-

tis märtsikuus osa MTÜ Noored Rohelised korralda-tud keskkonnaviktoriinist.

Üheskoos otsiti vastuseid keskkonnateemalistele küsi-mustele. Klassi väga hea töö märgiti ära ja iga õpilane sai mälestuseks Eestimaa Rohe-liste logoga kruusi.

Auhinnaks saadud neli raamatut kinkis klass kooli raamatukogule.

Sirje Mehik klassiõpetaja

rata. Ja et kortermaja soojust reguleeritakse maja keldris asuvast soojusõlmest. Täna-me Kuressaare Soojuse töö-

tajaid.

Minni Tang ja Katin Kane, 5. b klass

Foto: Arvi Tanila

4 Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Meie KG, 5. mai 2010

Eesti mees on tantsulõvi?!Esmaspäeval, 26. aprillil ko-gunes KG aulasse saalitäis tantsuhuvilisi, kes ise tantsi-ma, kes teiste tantsu nautima oli tulnud. Toimus tantsukont-sert, millega KG Huvikool Ins-pira tähistas eelseisvat tant-supäeva.

Kokku tulid kõik tantsu- ja spordiosakonna tantsijad, vanuses 4 kuni 40, kes esita-sid värvikireva buketi tant-sudest, seitsmes erinevas tantsustiilis.

Kontserdi avanumbriks olid seltskonnatantsu rin-gi õpilased 3. ja 10. klassist (juhendaja Kersti Kirs) val-mistanud ette sünnipäeva-tervituse Inspira viiendaks tegevusaastaks. Seejärel esi-tasid 8-12 klasside tantsu-trupp Koolitantsu konkursil esitatud jazztantsu Unistus, juhendaja Ingrid Kurgjärv. Tema õpilastest esines veel ka põhikooli tantsutrupp.

Kahe tantsuga esines ka naiste kõhutantsutrupp, kel-le juhendajaks on sel aas-

tal Piret Ader. Kõhutants on Inspiras populaarne, märtsi-kuus korraldati ka kõhutant-su workshop, mille viis läbi eesti tunnustatud idamais-te tantsude õpetaja Sandra Vokk.

Kõige noorematest olid laval meie lasteaialaste tant-surühm (juhendaja Liis Ojasaar), kes esitas oma imearmsa tantsu “Minu loo-mad”. Väikesi lapsi on alati laval vahva vaadata, nad on nii siirad ja vahetud. Esma-kordselt astusid tantsukont-serdil üles ka õpetaja Liisi aeroobikatrenni tüdrukud.

Meie noorim tantsuõpe-taja Katrina Aaslaid oli kont-serdile toonud oma kaks tantsugruppi, 1-2 klassi rüh-ma ja 3-4. klassi rühma.

Väikeseks meeldetule-tuseks koolis jõuludeks val-minud tantsuetendusest Lu-mivalguke ja 7 pöialpoissi (lavastaja Ingrid Kurgjärv), esitati tants kurja kuningan-

na õuna kinkimisest Lumi-valgekesele, mis küll väga erilise lahenduse leidis. Ni-melt kui Lumivalgeke oli minestades maha langenud, hakkas tema sisemine hääl meiega rääkima ja kutsus kedagi endale appi tõttama. Ja abi saabuski, tublid esma-abiringi õpilased (juhendaja Kaarin Peet): ilusasti, oskus-likult eemaldati võõrkeha hingamisteedest ja Lumival-geke sai jälle hingata. Selline lustakas vahepala siis tant-sukontserdile.

Loomulikult esinesid kontserdil ka kõik kolm Sõ-leseppade rahvatantsurüh-ma, kelle eestvedajaks on väsimatu Merle Tustit. Mõ-neti üllatuslik, kuid väga meeldiv, on rahvatantsu po-pulaarsus meie kooli noorte hulgas, eriti veel see, et tege-mist on segarühmadega.

On väga tavaline, et väi-kesed ja suured tüdrukud tantsida tahavad, seda näi-

tas ka kontsert, et aga ka noormehed sedavõrd tant-suhuvilised on, ei oleks jul-genud lootagi. Nimelt oli poisid kontserdi kestel esi-nenud tantsudes koos tüd-rukutega, kuid kontserdi lõpetas noormeeste rühm, kelle enda initsiatiivil võeti nõuks osaleda meeste tant-supeol. Mida muud Merlel üle jäi, kui paar poissi kaasa võtta ja seminarile tantse õp-pima minna, ei saa ju noor-meeste tantsuhuvi pärssida. Poiste tantsulusti oli näha ka lavalt, mõnusa ja rõõmsa olekuga sulatasid nad kind-lasti iga saalisistuja südame. Iial varem pole Inspira tant-sukontserdil nii palju poisse esinenud.

Tänud kõigile tantsijate-le ja juhendajatele, oli meel-div elamus!

Tiia Leppik, Inspira direktriss

Stiililaupäev AurigasSuur kaubanduskeskus oli

laupäeval siginat saginat täis ja külastajatele pakuti vaa-tamiseks koolimoe parimaid kollektsioone ning Auriga ke-vadmoodi. Vahepalana esines Semiir ning päeva tippsünd-museks oli kampaania „Auri-ga viib kogu pere palmide alla „ loosimine.

Päevajuhiks oli Taavi Meier ja modellidena astu-sid üles Kuressaare Vanalinna Kooli , SÜG´i ja KG õpilased. Koolimoe tegijate vahel loositi ka mitmeid auhindu ning õnn naeratas järgmistele kollekt-sioonidele: Auriga kinkekaar-did said Jeans 007 , La Table Elite ja Kevad. AG kinkekaa-rdi sai Wola ning Taavi Turk ja Teele Koel said ilusalongi Karmeni kinkekaardi.

Päeva korraldas Huvikooli Inspira meeskond koosseisus: Tiia Leppik, Raili Kaubi ja An-neli Meisterson.

Tänu kõikidele esinejatele, kes sel päeval „TEGID ÄRA“ suure show!

Foto: Anneli Meisterson

5Kuressaare Gümnaasiumi nädalalehtMeie KG, 5. mai 2010

Meie koolis õpetavad õpilased õpilasiSeoses ülemaailmse veepäe-vaga korraldas Kuressaare Gümnaasiumi projektigrupp koolis veepäeva raames iga-suguseid üritusi. Projekti üheks eesmärgiks oli koos-töö suurendamine noorema-te ja vanemate klasside vahel põhimõttel, et õpilane õpetab õpilast.

Tegevus oli suunatud 1.-6. klassidele, kuid palju hu-vitavat võisid sealt leida ka vanemate klasside õpila-sed. Kokku osales veepäeval 14 klassi ja erinevaid tege-vusi oli palju: käisid külali-sed, vaadati filme, tehti kat-seid, käidi väljas pildistamas ja peeti maha väike konve-rents.

Kõige huvitavamaks osaks veepäeva ürituste sar-jas kujunes kohtumine me-remehest külalise Sergei Bel-johiniga. Merekaru rääkis merest, laintest, oma pikka-dest laevareisidest nii Põh-jamerel kui ka Aafrika ede-larannikul ja huvitavatest juhtumitest laevaga sõites. Lastele meeldis lühike loeng väga, nad said teada palju huvitavat ja meremeest ta-bas tohutu hulk küsimusi.

Samuti üheks lemmi-kuks osutusid katsed veega. Lapsed oleks soovinud ise-gi veel katseid, kuid kahjuks osutus kergeks komistuski-viks vähene abi õpetajatelt. „Ideid oleks veelgi olnud, aga materjali ja teostusos-kust jäi natuke puudu,“ rää-gib 11d klassi projektigrupi keemik Henri. Suureks au-efektiks oli aga see, et saa-di omal jõul siiski hakkama. Väljakutse oli ka ajapuudus. Ühe nädalaga nägid veekat-seid 10 klassi 14st ja katseid viidi läbi ainult vahetundi-de ajal.

Projekti üheks osaks olid lühifilmid teemal „vesi“. „Tõime lasteni olukorra In-diast, kus Coca Cola firma kasutab ära kogu sealse vee ja elanikud võitlevad oma igapäevase pesu- ja joogi-vee eest,“ kirjeldab 11. klas-si projektigrupi õpilane ühe

näidatud filmi sisu. Filmid olid lühikesed, aga väga in-formatiivsed ja huvitavad. Kaaluda võiks nende näita-mist ka vanematele õpilas-tele.

Kõige mahulisem osa pro-jektist oli fotojaht. Iga klass käis koos projektigrupi õpi-lastega väljas pildistamas. Jäädvustati kõike, mida vee-ga seostada saab: porilompe, jääd, lumekristalle, puhast ja musta lund, üleujutusi, jää-purikaid, veekraanist voola-vat vett, karastusjooke, tiiki, lumehunnikuid ja isegi po-riseid jälgi põrandal. Laste-le seletati ka, kuidas ja miks tekib see, mida pildistati, et kõik ka midagi uut kõrva ta-ha panna saaks. Projektigru-pi õpilastele oli see osa vast kõige raskem. Vastutada paari-kolmekesi terve klassi eest on päris keeruline. Nii juhtuski paar väikest apsa-kat, kus klassiga hästi hak-kama ei saadud, aga kokku-võttes oli see noortele üsna suur saavutus.

„Saimegi hakkama ja nad ei olnudki nii hullud, kui ette kujutasime,“ naerab Triin 11a klassist.

„Lastega pidi saama ühe-le suhtlustasemele.“ Kogu üritus kulmineerus konve-rentsiga, kus iga klass näi-tas esitluste abil tehtud pil-te ja demonstreeriti õpitud tarkusi. Lapsed õppisid ise pähe n.ö targad laused ja seletasid ja rääkisid ise kuu-lajatele, mida nad pildista-sid ja teada said. Klassiga, kellega koostööd tehti, tek-kis mõnel noorel päris tugev side ja koostöö sujus meeldi-vas õhkkonnas. „Üllatas see, et nii väiksed lapsed suutsid suure rahvahulga ees veel improviseerida, räägiti pal-ju rohkem, kui me neil pa-lusime,“ räägib meeldivalt üllatunud projektigrupi õpi-lane. „2. klassi omad tantsi-sid enne esinemist kõik koos jumpstyle'i,“ seletab Kalli 11d klassist, millised emot-

sioonid enne esinemist va-litsesid.

Sellise suurema projek-ti korraldamine oli noor-tele esmakordne kogemus nagu ka nende juhendajale Sirje Keremele. Selle õppe-aasta alguses tegid projekti-grupi õpilased algklassidele lühikesi ettekandeid erine-vatel teemadel, kuid mida-gi nii suurt pole varem ette võetud. Juhtus nii mitmeid-ki vääratusi, kuid kriitika viib alati edasi. „Usalda, aga kontrolli,“ ütleb õpetaja Sir-je Kereme. „Selle põhimõtte järgi jäi ära nii mõnigi prob-leem.“ Näiteks selgus mõ-ni tund enne konverentsi, et terve saal on toolidest lage-daks tõstetud. „Mul oli ko-he selline tunne, et ma pean saali kontrollima minema,“ naerab Sirje. Koos kahe alg-klassi lapsega tõsteti aga toolid taas paika. Siinkohal suur tänu neile! Mõni prob-leem esines ka suhtlemises aga ürituse puhul, kus on kaasatud nii palju erinevaid inimesi ja erinevaid isiksu-si, on mõni möödarääkimine ja erinevad arusaamad väl-

timatud. Teema ja ülesehi-tuse kohta tahavad korral-dajad välja tuua just selle, et tegemist oli üritusega õpi-laselt õpilasele: „Tahtsime-gi asja lihtsaks jätta, sest 1. klassi õpilane tahab iseõpi-tud tarkuse oma sõnadega kaasõpilastele selgeks teha ja seetõttu tegime asja liht-salt ja väikesele lapsele aru-saadavalt. Tegemist ei olnud teadustööga.“ Selline üritus-te sari on vaid üheks näiteks, kuidas võib koolis toimuda nii öelda varjatud õppeka-va. Tegemist on omamoodi mentorlusega, kus õpilane õpetab õpilast. Selline koos-töö annab mõlemale poolele palju õppimisväärset. Suur-te koolide probleem on, et vanemad ja nooremad õpi-lased on üksteisest niivõrd eraldatud, et mingit koos-tööd ei toimu, ometigi on ju algklassi lapsel koolis pal-ju kindlam, kui gümnaasiu-miõpilane talle vastu tulles naeratab ja paar sõna juttu-gi ajab.

Kerttu Olesk, 11C

Nii, hetk veel ja katse algab!

6 Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Meie KG, 5. mai 2010

Kuressaare Gümnaasiumkodulehekülg: http://www.oesel.ee/kg

e-post: kool@oesel.edu.ee

Peatoimetaja Marit Tarkin (Marit.Tarkin@oesel.edu.ee)

Avaldamiseks mõeldud materjalid tuleb saata iga nädala reede õhtuks. Hiljem saabunud materjalid avaldataksejärgmise nädala lehes. Materjalid tuleb saata toimetaja või küljendaja e-posti aadressile.

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Küljendaja/kujundaja Gert Lutter (gL@oesel.edu.ee) Korrektuur eesti keele osakondMerle Rekaya

Heidi TruuMaret Laurson

Malle Tustit

Saare maakonna noorteadlased taas koos Üliõpilaste Seltsi majas toi-mus 17. Saare maakonna õpi-laste loodus-ja keskkonnaal-aste uurimistööde konkurss.

Üritus on toimunud alates 1994. aastast, eesmärgiks eri-nevas eas õpilaste huvi ära-tamine looduse, keskkonna ja säästva arengu ning uuri-mistööde koostamise vastu. Osalejaid oli alates 6. kuni 12. klassini.

Üritust alustas Priit Pe-nu, kes töötab Põllumajan-duse Uuringute Keskuse ju-hatajana ning tutvustas meile Eestimaa mulda. Ettekan-de nimeks oli valitud piiblist võetud tsitaat : „Mullast oled sa võetud...“, mille tähendu-se seletas ta lahti läbi Adama, kelle nimi on Hebrea keeles

Adamash, mis tähendab pu-nast savirikast mulda.

Penu alustas küsimusega : “Mis on muld?”

Muld on maakoore pind-mine kobe kiht, millele kinni-tuvad taimejuured ja ammu-tavad sealt toitaineid ja vett. Tähtsamaks faktiks tõi Priit välja, et mulda ei kutsuta ku-nagi paksuks mullaks, vaid talle tuleb öelda tüse muld, mille tüsedus on vägagi va-rieeruv. See võib ulatuda ise-gi üle 100 meetri.

Samuti arutlesime ka sel-le üle, millest muld on tek-kinud, kas mulla teket saab vaadelda ning järeldasime, et mullata ei sa me eksisteerida.

Järgmisena astus meie ette Teele Meriste Kuressaare

Gümnaasiumist tööga: „Veis-te tähtsus Matsalu Rahvus-pargi pärandkoosluse hoolda-misel ja säilitamisel.“ Esitlus oli huvitav ning pakkus palju kasulikku informatsiooni, mi-da varem ei teadnudki. Toodi välja, miks lihaveised on olu-lised pärandkoosluse hoolda-misel ning tehti küsitlus talu-pidajatega.

Noori oli kohale tulnud Muhu põhikoolist, Saare-maa Ühisgümnaasiumist ja Kuressaare Gümnaasiumist. Kõige nooremad esitajad olid 5. klassist ja kõige vanemad 12-ndast.

Pärast Teelet oli järjekor-ras Robi-Jürgen Algo Saa-remaa Ühisgümnaasiumist ning esitles meile oma kahte

Tippratsanikud KarujärvelTaaskord on lumi sulanud, murukamar kuivama haka-nud ning ratsutajad on võist-lusvarustuselt talvetolmu maha löönud. Juba kolman-dat aastat korraldavad MTÜ Saare Taluelu ja Hiiumaa Rat-saspordiklubi Eesti Saarte Suviseid Karikavõistlusi rat-sutamise takistussõidus, mil-le esimene etapp toimub 8.-9. mail Karujärvel.

Traditsiooniliselt on kol-mest etapist ja finaalist kooosnev võistlussari saa-nud avapaugu just Saare-maal Karujärve imekaunis puhkekompleksis. Saarte Karikavõistlused on mõel-dud ennekõike meie oma noortele sportlestele, kes va-javad hädasti kõrgetaseme-lisi võistlusvõimalusi, ja se-da just Karujärve võistlusel pakkuda ongi. Meie võistlu-sel ei ole vaja võistlejatel ja hobustel erinevaid litsent-se, mida nõutakse ratsalii-du võistlustel, et oleks kõigil kohalikel võimalus osaleda.

Mõnede jaoks ongi need ain-sad võistlused aastas.

Saarte suvisel karika-võistlusel on kolm erine-va tasemega võistlusklas-si. Kõige madalam on 70 cm kõrguste takistustega par-kuur, kus saavad esimesed võistluste tuleristsed just kõige nooremad ratsanikud ja hobused, järgmine tase on 90 cm takistustega ja ka-rikavõistluse arvestuses on kõrgeim 110-115 cm tõkete-ga parkuur.

Avaetapil Karujärvel on aga kavas ka kõrgemad sõi-dud, mille kulminatsioo-niks pühapäevane põhisõit Grand Prix koguni 125 cm kõrguste taksitustega. Võist-lused algavad laupäeval kell 11.00 ja pühapäeval kell 10.00. Teisel päeval on kavas väga meeleolukas ja põnev tünnisõit algusega kell 12.00 ja võistluste Grand Prix kell 16.00. Sõitude algusajad või-vad veidi nihkuda sõltuvalt

osalejate arvust. Soovitame tulla kohale juba varem, et kindlasti näha endale mee-lepärast võistlusala. Täpsem juhend ja ajakava www.ho-bumaailm.ee kalendris.

Noored vajavad eeskuju-sid nii elus kui ratsaspordis, seepärast oleme kutsunud osalema meie võistlusele pa-rimaid ratsanikke üle Ees-ti. Osalema on lubanud tul-la Eesti meister ja mitmetel maailmakarika etappidel punkte noppinud Andrus Kallaste, samuti edukaid sõite suurtel võistlustel tei-nud sportlased Ivo Ots, And-res Udeküll, Catlin Vatsel, Liis Danelson jt. Osalemist meie võistlusel on kinnita-nud ka Soome noortemeis-ter Minna Haikarainen.Üks tugeva tasemega rahvusva-heline võistlus on tulemas.

Karujärve võistlus on se-ni silma paistnud just oma korrektse ja professionaal-se korraldusega, peakohtu-

nik on Baltimaades tunnus-tatud Hillar Talts, rajameister Eesti kõvemaid takistussõit-jaid Andres Treve. Taaskord on ainukese võistlusena Saa-remaal kasutusel elektrooni-line ajavõtusüsteem , millega saab sajandiksekundi täpsu-sega määrata sõitjate aegu.

Nagu kõikide asjade juu-res, ei saa ka ratsaspordis il-ma kerge lõõgastuseta. 8. mai õhtul algusega kell 20.00 on Karujärve laululaval ühi-ne pidu kõikidele soovijatele koos ansambliga PS Troika. Pilet eelmüügist, võistluste ajal sekretäriaadist 75.- ja õh-tul kohapeal 100.-

Võtke kaasa rõõmus tu-ju ja veedame kõik koos ühe meeleoluka nädalavahetu-se ilusate ja võimsate hobus-te seltsis.

MTÜ Saare Taluelu Jaagup Kallas,

25. lennu vilistlane, tel 54516001

väga huvitavat tööd. Kuressaare Gümnaasiu-

mist oli üritusel kokku kuus inimest. Esimene esitleja meie koolist oli Kätriin Tamm, kel-le töö oli “Uimastite kahjuli-kusest inimese tervisele ja pe-rekonnasuhetele”.

Päeva lõppedes kell 16.00 said kõik harivad loodusraa-matud, millest õpetajad soo-vitasid välja arendada uusi teemasid järgmise aasta kon-kursiks.

Birgit Verbitski, 8.a klass