Eesti kutsesüsteem Kutse andmine

Ingrid Lepik

Kutsekoja koordinaator

Kutsete süsteemi arendamist toetab

Euroopa Liit

Kutseseadus

22.mai 2008 Riigikogu võttis kutseseaduse vastu

5. juuni 2008 President kuulutas kutseseaduse välja

1. september 2008 Kutseseadus jõustub

Kutseseaduse reguleerimisala

Kutseseaduses sätestatakse kutsesüsteemi

loomise ja toimimise ning järelevalve alused

Kutsete süsteemi arendamist toetab

Euroopa Liit

Kutsesüsteem

• selgitab inimeste oodatava tööalase kompetentsuse ja formaliseerib selle

• korraldab inimeste tegeliku tööalase kompetentsuse vastavushindamist ja tunnustamist

• on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga

2.09.2013 4

Kompetentsuse ring

Töö- üles-

anded

Kutse- stan-

dardid

Riik- likud ÕK- d

Õppe- kavad

Õpitulemuste hindamine

Vastavus- hindamine

Kutse- andmine

Kutse- tunnis- tused

T Ö Ö T U R G

Õ P E

Kom- petent-

sid

Oodatav kompetentsus

Tegelik kompetentsus

KUTSESÜSTEEM

2.09.2013 4 Eesti kvalifikatsiooniraamistik

Kutsete kaardistamine

Kompetensuse ring (2)

Töö osad

Kutse stan-

dardid

Riikli- kud

õppe- kavad

Õppe- kavad

Õpiväljundite hindamine

Kompetentsuse hindamine

Valideerimine Kutse- tunnis- tused

TÖÖTURG

Õ

P

E

Kom- petent-

sid

Oodatav kompetentsus

Tegelik kompetentsus

KUTSESÜSTEEM Hinda- mis- standar-

did

Milleks kutsesüsteem?

• Kutsealasele tegevusele suunatud õppe sisu ja kvaliteet vastab tööturul nõutavale

• Valdkonnas on kokku lepitud oodatav tööalane kompetentsus

• Inimeste kompetentsus on hinnatud ja tunnustatud, kutsed riigisiseselt ja rahvusvaheliselt võrreldavad

2.09.2013 7

Euroopa ühtne kvalifikatsiooniraamistik

23.04.2008 võtsid Euroopa Parlament ja Nõukogu vastu soovituse Euroopa ühtse elukestva õppe kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) rakendamiseks

– kvalifikatsioonide võrdlusraamistik

– 8 kvalifikatsioonitaset

– aastaks 2010 tuleb riikidel siduda oma riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud EQF-ga

1

2

3

4

5

6

7

8

EQF

Riik A

Riik B

Kvalifikatsioonid

(A)

Kvalifikatsioonid

(B)

Eesti kvalifikatsiooniraamistik

Eesti kvalifi- katsiooni-

raamistik

EQF

Kutse-

raamis-

tik(ud) KõH

HARI-

DUS-

SÜS-

TEEM

TÖÖ-

TURG

KuH

ÜH

Oodatavad õpiväljundid

Kutsesüsteemi osalised

• Kutseasutus (HTM)

• Kutseasutuse ülesannete täitja (Kutsekoda)

• Kutsenõukogu (KN)

• Kutsenõukogu esimeeste kogu (KEK)

• Kutset andev organ – Kutse andja (KA) – kutsekomisjon

– hindamiskomisjon

• Kutseregister

Kutsesüsteemi institutsioonid

Kutsesüsteemi põhimõtted

• Sotsiaalne partnerlus – kaasatud tööturu erinevad osapooled: töötajad, tööandjad, koolitajad ja riik koostöös

• Läbivalt kompetentsipõhine lähenemine

• Vabatahtlikkus (kutse taotlemine on vabatahtlik, väljaarvatud reguleeritud kutsealad ja esmataseme kutse)

2.09.2013 12

Süsteemi osad

• kutsestandardite koostamine

• kutse andmise korraldamine

• kutseregistri haldamine.

Kutsestandard (1)

Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse

kutsetegevust ning esitatakse kutsealade ja -

tasemete kompetentsusnõuded.

Kompetentsus – edukaks kutsetegevuseks vajalik

teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum

Kutsestandard (2)

Kutsestandardi seos reaalse TÖÖMAAILMAGA

– koostatakse töö funktsionaalsest analüüsist lähtuvalt

– kaardistatakse kutseala terviklikult - erinevad kutsed

– selgitatakse välja tööülesanded

– kirjeldatakse oodatavaid kompetentse

Kutsestandard (3)

• Kutsestandardi koostamise vajalikkuse otsustab Kutsenõukogude Esimeeste Kogu (valdkondade - ülene vaade)

• Kutsestandardi kinnitab vastav kutsenõukogu (16)

• Kutsestandardi koostavad valdkonna asjatundjad - töötajad, tööandjad, koolitajad ja riik koostöös

Kutsenõukogu (KN) 16

Kutseasutuse juures tegutsev, võrdsetel alustel sama kutsetegevuse valdkonna töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajatest koosnev haldusorgan – KN institutsionaalse koosseisu kinnitab VV korraldusega

– KN isikkoosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister käsikkirjaga

– Kutsetegevuse valdkondade loetelu, kutsenõukogude nimetused, moodustamise ja lõpetamise korra, töökorralduse ja institutsioonide esindajate nimetamise kehtestab VV määrusega

Kutsenõukogu ülesanded

• Ettepanekute tegemine KS väljatöötamiseks ja uuendamiseks

• Kutsestandardite kinnitamine

• Kutse andja (KA) õiguse andmine ja osalemine KA kutse andmise tegevuse üle teostatavas järelevalves

• Kutse andmise korra kinnitamine

• Kutse andmise ja kutse taastõendamise tasu suuruse kinnitamine

• Kutse andmisega seotud kaebuste lahendamine

Teeninduse Kutsenõukogu Kutse andjad

Eesti Desinfektsiooni- ja Kahjuritõrjeettevõtete Liit

Eesti Giidide Liit

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit

Eesti Kaupmeeste Liit

Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus

Eesti Tuletõrjeliit

Eesti Turismifirmade Liit

Eesti Viipekeeletõlkide Ühing

OÜ Puhastusekspert

Kutse andmine

Kutse andmine on kutset taotleva isiku kutsekompetentsuse

kutsestandardis nimetatud nõuetele vastavuse hindamine, mille tulemusena väljastatakse kutsetunnistus

Kutsetunnistuse omamine ei ole töötamise eeltingimus, välja arvatud juhul, kui õigusaktiga on teataval ametikohal töötamiseks sätestatud kutsetunnistuse olemasolu

Kutset andev organ – Kutse andja (104)

• võib olla kutseasutuse korraldatud avalikul konkursil KN otsusega võitjaks kuulutatud ja kutseregistris sellekohast registreeringut omav juriidiline isik või tema asutus või riigi- või valitsusasutus

• KN otsustab õppeasutusele kutse andja õiguse andmise ning registreerib ta kutseregistris ilma konkursita, kui õppekava vastab KS-le ning on riiklikult tunnustatud

• Kutse andmise õigus antakse kuni 5 aastaks

Kutse andja ülesanded

• Korraldab kutsekompetentsuse hindamise juhendite, eksamimaterjalide ning teiste kutse andmiseks vajalike dokumentide väljatöötamise

• Kalkuleerib ja esitab KN-le kinnitamiseks kutse andmise ja kutse taastõendamisega seotud tasu suuruse

• Korraldab kutse andmise väljakuulutamist

• Tagab teabe avalikustamise

• Võtab vastu kutse taotleja dokumendid ja hindab sobivust taotletavale kutsetasemele ning esitab nõuetekohased dokumendid kutsekomisjonile

• Väljastab kutsetunnistuse või selle duplikaadi

• Tagab teabe kaitstuse

• Vastutab protseduuride täitmise eest

• Esitab vähemalt 1 kord aastas KN-le aruande kutse andmise korraldamise ja kutse andmisega seotud rahaliste vahendite kasutamise kohta

• Edastab andmed kutseregistrile

Kutsekomisjon

• Kutse Andja moodustab selle erapooletuse tagamiseks

– Märkus: peab olema moodustatud enne KA õiguste taotlemist

• Kuuluvad selle valdkonna kutse andmisest huvitatud osapooled: spetsialistid, tööandjat, töötajad, koolitajad, kutse- ja erialaliitude esindajad, vajadusel klientide ja tarbijate esindajad, samuti teised huvitatud osapooled

Kutsekomisjoni ülesanded

• Töötab välja kutse andmise korra koostöös kutse andjaga

• Kinnitab vajadusel kutsekompetentsuse hindamise koha nõuded

• Vaatab läbi kutset taotleva isiku dokumendid ning otsustab taotleva isiku kutsekompetentsuse hindamise vormi ja viisi

• Nimetab vajadusel hindamiskomisjoni(d)

• Kinnitab hindamise korraldamise juhendi ja eksamimaterjalid

• Otsustab isikule kutse andmise või andmata jätmise

• Lahendab hindamiskomisjoni tegevuse kohta esitatud kaebusi

Hindamiskomisjon

• On kutsekomisjoni moodustatud komisjon kutsetunnistuse taotleja kompetentsuse hindamiseks

• Hindamiskomisjone võib olla 1 või mitu

• Liikmete arv vähemalt 3

• Kui hindamine toimub automaatse testsüsteemi vormis, võib olla 1 liige

Ülesanded

• Hindab ja võtab vastu kutseeksami

• Koostab hindamise korraldamise ja tulemuste kohta protokolli ning esitab selle kutsekomisjonile

Piirangud ISO 17024 põhimõtete rakendamine

• Kutsekomisjoni liige ei tohi osaleda taotlejale kutse andmise otsustamisel, kui: – on osalenud hindamiskomisjoni töös – on vahetult seotud kutset taotlevale isikule ettevalmistava

koolituse või väljaõppe korraldamisega – on kutset taotleva isiku tööandja või on kahtlused tema

erapooletuses • Hindamiskomisjoni puhul:

– hindamiskomisjoni liikmetest ei tohi üle 1/3 olla vahetult seotud hindamiseks või eksamiks ettevalmistava koolituse või väljaõppe korraldamisega

– üle 1/3 ei liikmetest ei tohi olla kutsetunnistust taotleva isiku tööandjaga samast asutusest (va automaatse testsüsteemi puhul)

Kutse andmisega seotud kulud

Kaetakse:

1. Kutset taotleva isiku poolt või

2. Töötajale tööalaseks koolituseks ettenähtud vahenditest või

3. Kutseõppeasutuse lõpetajale 1 a jooksul pärast lõpetamist või

4. Tööturuameti poolt töötutele tööturukoolitusteks ettenähtud vahenditest või

5. Riigieelarve eraldistest

Kutseregister

• Riigi andmekogu, milles kogutakse, säilitatakse ja süstematiseeritakse teavet

– kutsenõukogude

– kutsealade

– kutsestandardite

– kutset andvate organite ja

– kutsetunnistuste kohta

• Vastutav töötleja on HTM

• Kutseasutuse ülesanne on vastutava töötleja tellimusel volitatud töötlejana riikliku kutseregistri pidamine

Selgeid mõtteid ja

meeldivat koostööd!

6791717

ingrid@kutsekoda.ee

www.kutsekoda.ee

mailto:ingrid@kutsekoda.eehttp://www.kutsekoda.ee/